Enefit Power AS-ile kuuluvate keskkonnalubade omaniku andmete muutmine

KORRALDUS 10.04.2025 nr DM-131953-2 Enefit Power AS-ile kuuluvate keskkonnalubade omaniku andmete muutmine 1. OTSUS Võttes aluseks Enefit Power AS 02.04.2025 esitatud taotluse, tuginedes haldusmenetluse seaduse § 64 lõikele 1 ning § 68 lõikele 2 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõikele 5, § 59 lõige 1 punktile 1 ning § 59 lõige 5 punktile 3, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. muuta keskkonnakomplekslubasid nr KKL-521346, KKL/176540 ning viia nendes sisse järgmised muudatused: 1. Loa omaja andmed 1.1. Ärinimi / Nimi: Enefit Industry AS 1.2. muuta keskkonnalubasid nr KMIN-053, L.MK/329491, KMIN-119, KMIN-074, KMIN-073, KMIN-054, KMIN-046, L.VV/330323, L.VV/329683, L.ÕV/318337 ning viia nendes sisse järgmised muudatused: 1. Loa omaja andmed 1.1. Ärinimi / Nimi: Enefit Industry AS 1.3. muuta jäätmevaldkonna registreeringut nr RE.JÄ/520890 ning viia nendes sisse järgmised muudatused: 1. Registreeringu omaja andmed 1.1. Ärinimi / Nimi: Enefit Industry AS 1.4. muuta keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-172516 ning viia sisse järgmised muudatused: 1. Loa omaja andmed 1.1. Ärinimi / Nimi: Enefit Power OÜ 1.2. Registrikood / Isikukood: 17209649 2. Käitluskoha andmed 2.1. Käitluskoht nr 1 keskkonnaregistrikood: JKK4400437 2.2 Käitluskoht nr 2 keskkonnaregistrikood: JKK4400436 1.5. muuta keskkonnakompleksluba nr L.KKL.IV-137279 ning viia sisse järgmised muudatused: 1. Loa omaja andmed 1.1. Ärinimi / Nimi: Enefit Power OÜ 1.2. Registrikood / Isikukood: 17209649 2. Käitluskoha andmed 2.1. Käitluskoht nr 1 keskkonnaregistrikood: JKK4400438 2.2. Käitluskoht nr 2 keskkonnaregistrikood: JKK4400440 2.3. Käitluskoht nr 3 keskkonnaregistrikood: JKK4400439 1.6. muuta keskkonnakompleksluba nr KKL/324417 ning viia sisse järgmised muudatused: 1. Loa omaja andmed 1.1. Ärinimi / Nimi: Enefit Power OÜ 1.2. Registrikood / Isikukood: 17209649 2. Käitluskoha andmed 2.1. Käitluskoht nr 1 keskkonnaregistrikood: JKK4400441 1.7. muuta jäätmevaldkonna registreeringut nr RE.JÄ/518346 ning viia nendes sisse järgmised muudatused: 1. Registreeringu omaja andmed 1.1. Ärinimi / Nimi: Enefit Power OÜ 1.2. Registrikood / Isikukood: 17209649 Võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 66 lõike 1 punkti 4, § 66 lõike 3 punkti 2, haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1, otsustab Keskkonnaamet muuta keskonnaluba KMIN- 046 alljärgnevalt: 1.8. muuta keskkonnaluba KMIN-046 ning viia sisse järgmised muudatused: 1.1. märkida Turvas, vähelagunenud maksimaalseks tootmismahuks aastas 15 tuh t. 1.2. märkida Turvas, hästilagunenud maksimaalseks tootmismahuks aastas 21 tuh t. 1.9. viia sisse vastavad muudatused keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS https://kotkas.envir.ee/. 1.10. käesolev korraldus jõustub 10.04.2025. 2. ASJAOLUD Enefit Power AS (registrikood 10579981, Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, 2(5) Ida-Viru maakond) esitas Keskkonnaametile 02.04.2025 kirjaga nr NJ-JUH-6/290 taotluse Enefit Power AS-ile kuuluvate keskkonnalubadel keskkonnaloa omaniku andmete muutmiseks (taotlus registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.04.2025 numbriga DM- 131953-1). Taotluse kohaselt toimus Enefit Power AS-s (registrikood 10579981) struktuurimuudatus ja 1. aprillist 2025 alustasid tegevust kaks uut ettevõtet: vedelkütuste- ja ringmajanduse ettevõte Enefit Industry AS (registrikood 10579981) ning reservelektrijaamade ettevõte Enefit Power OÜ (registrikood 17209649). Enefit Power AS-ile kuuluvad järgnevad keskkonnakompleksload: KKL-521346, KKL/176540, L.KKL.IV-172516, L.KKL.IV-137279, KKL/324417. Enefit Power AS-ile kuuluvad järgnevad keskkonnaload: KMIN-053, L.MK/329491, L.VV/330323, KMIN-119, KMIN-074, KMIN-073, KMIN-054, KMIN-046, L.VV/329683, L.ÕV/318337, L.ÕV/325690. Enefit Power AS-ile kuuluvad järgnevad kiirgustegevusload: KTL-508256/20, KTL-522300/24, KTL-521787/24. Enefit Power AS-ile kuuluvad järgnevad jäätmevaldkonna registreeringud: RE.JÄ/520890 ja RE.JÄ/518346. Enefit Power AS taotluse kohaselt paluti ümber registreerimine teha Enefit Industry AS (registrikood 10579981) nimele alljärgnevad load: keskkonnakompleksload: KKL-521346, KKL/176540. keskkonnaload: KMIN-053, L.MK/329491, L.VV/330323, KMIN-119, KMIN-074, KMIN- 073, KMIN-054, KMIN-046, L.VV/329683, L.ÕV/318337, L.ÕV/325690. kiirgustegevusluba: KTL-508256/20. jäätmevaldkonna registreering: RE.JÄ/520890. Enefit Power AS taotluse kohaselt paluti ümber registreerimine teha Enefit Power OÜ (registrikood 17209649) nimele alljärgnevad load: keskkonnakompleksload: L.KKL.IV-172516, L.KKL.IV-137279, KKL/324417. kiirgustegevusload: KTL-522300/24, KTL-521787/24. jäätmevaldkonna registreering: RE.JÄ/518346. 3. KAALUTLUSED Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64 lõige 1 ja § 68 lõige 2 kohaselt otsustab haldusakti muutmise haldusorgan, kelle pädevuses on haldusakti andmine loa muutmise ajal. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lõike 5 kohaselt on keskkonnaloa andja Keskkonnaamet, kui seadus ei sätesta teisiti. KeÜS § 59 lõige 1 punkt 1 sätestab, et keskkonnaluba muudetakse, kui keskkonnaloa omanik taotleb käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud andmete muutmist. Enefit Power AS taotles 02.04.2025 esitatud taotluse järgi keskkonnaloa omaniku andmete, st KeÜS § 3(5) 53 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete muutmist. KeÜS § 59 lõige 5 punkti 3 kohaselt otsustatakse keskkonnaloa muutmine ilma avatud menetluseta KeÜS § 59 lõige 1 punkti 1 alusel algatatud keskkonnaloa muutmise korral, st juhul, kui taotletakse keskkonnaloa omaniku andmete muutmist. Arvestades, et keskkonnaloa omaja andmete muutmine ei mõjuta haldusakti sisu, menetleb Keskkonnaamet keskkonnalubades käitaja andmete muutmist avatud menetlust läbi viimata. HMS § 40 lõige 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama §-i lõige 3 punkt 3 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle menetlusosalise kahjuks. Keskkonnalubadel muudetakse keskkonnaloa omaniku andmeid vastavalt Enefit Power AS esitatud taotlusele Enefit Industry AS ja Enefit Power OÜ nimele. Vastavalt äriregistri andmetele muudeti Enefit Power AS nimi Enefit Industry AS-ks ja jagunemisel eraldumisega asutati Enefit Power OÜ. Seega viiakse haldusmenetlus läbi Enefit Power AS, Enefit Industry AS ja Enefit Power OÜ arvamust ära kuulamata, kuna tegu on loa omaniku ning loa omaniku õigusjärglastega. Keskkonnaameti korraldus 30.12.2020 nr DM-112601-4 palus Enefit Power AS-l esitada keskkonnaloa nr L.ÕV/325690 muutmistaotluse hiljemalt 15.04.2021. Käesoleva seisuga ei ole palutud muutmistaotlust esitatud ja seega antud luba muudetud. Kuna selle loa osas on vaja läbi viia rohkem muutusi siis käesolev korraldus seda luba ei muuda, kuna seda on vajalik teha eraldiseisva menetluse käigus. Keskkonnaamet palub esitada vajalik muutmistaotlus esimesel võimalusel. Seni on võimalik viia Enefit Industry AS-il KOTKASes loaga L.ÕV/325690 läbi kõiki vajalikke toiminguid (mh muutmistaotluse esitamine). Kiirgustegevusloa muutmisel on lisatingimused Kiirgusseaduses, mistõttu kiirgustegevuslubasid muudetakse teiste korraldustega. Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär turba kaevandamisel on lubade KMIN- 073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 juures kokku 36 tuh t. Antud märge on tehtud loa kõrvaltingimustes. Samas on märgitud keskkonnaloa KMIN-046 juures sama (36 tuh t) maksimaalne aasta määr loa sisse ehkki kaevandatav tootmismaht on oluliselt väiksem. Käesoleva loaga muudetakse turba maksimaalne aasta määr keskonnaloas nr KMIN-046 samaks, mis on maksimaalne tootmismaht, kuna ei ole võimalik kaevandada üle tootmismahu. Kehtima jäi eelkirjeldatud kõrvaltingimus, kus lubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 kogu turba aastamäär ei või ületada 36 tuh t. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 4(5) (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba nr L.VV_329683 2. Keskkonnaluba nr L.VV_330323 3. Keskkonnaluba nr L.MK_329491.pdf 4. Keskkonnaluba nr KMIN-046.pdf 5. Keskkonnaluba nr KMIN-053.pdf 6. Keskkonnaluba nr KMIN-073.pdf 7. Keskkonnaluba nr KMIN-074.pdf 8. Keskkonnaluba nr KMIN-119.pdf 9. Kompleksluba nr KKL-521346.pdf 10. Kompleksluba nr KKL_176540.pdf 11. Jaatmevaldkonna registreering nr RE.JA_520890.pdf 12. Jaatmevaldkonna registreering nr RE.JA_518346.pdf 13. Keskkonnaluba nr L.ÕV/318337 14. Keskkonnaluba nr KMIN-054.pdf 15. Kompleksluba nr L.KKL.IV-172516.pdf 16. Kompleksluba nr KKL_324417.pdf 17. Kompleksluba nr L.KKL.IV-137279.pdf Teadmiseks: Alutaguse Vallavalitsus, Eesti Geoloogiateenistus, Jõhvi Vallavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus, Narva-Jõesuu Linnavalitsus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Toila Vallavalitsus Kersti Ritsberg 53025823 [email protected] Tambet Tamm 53345640 [email protected] Jelena Šubina 6644914 [email protected] Ljudmila Bogdanova 5250480 [email protected] Marko Ansip 55609992 [email protected] Jaanika Mölder 56461139 [email protected] 5(5)  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.VV/329683 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit Power AS käitis Ringmajanduse üksuse Toormete ja kütuste ettevalmistus, põlevkivi andmed ühendladu Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51401:001:1297 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), territoorium Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Põlevkivi ühendlao settebassein Väljalaskme kood IV198 Reoveepuhasti nimetus Põlevkivi ühendlao settebassein Reoveepuhasti kood PUH0000063 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576114, Y: 721348 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 54 740 13 680 13 690 13 690 13 680 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2022 Sulfaat (SO42-) SO4 2/13 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 0.2052 0.2053 0.2053 0.2052 2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 1.71 1.7112 1.7112 1.71 2022 Heljum HEL 25 0.342 0.3422 0.3422 0.342 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.0137 0.0137 0.0137 0.0137 2022 Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH) 2022 Naftasaadused NAF 1 0.0137 0.0137 0.0137 0.0137 2022 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.0014 0.0014 0.0014 0.0014 2022 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 0.2052 0.2053 0.2053 0.2052 Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Võrekamber nr 09 Väljalaskme kood IV009 Reoveepuhasti nimetus Võrekamber nr 09 Reoveepuhasti kood PUH0001609 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576114, Y: 721348 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 8 700 1 300 2 300 3 000 2 100 Veearvesti Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2022 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 3/13 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 0.0195 0.0345 0.045 0.0315 2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 0.1625 0.2875 0.375 0.2625 2022 Heljum HEL 25 0.0325 0.0575 0.075 0.0525 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.0013 0.0023 0.003 0.0021 2022 Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH) 2022 Naftasaadused NAF 1 0.0013 0.0023 0.003 0.0021 2022 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.0001 0.0002 0.0003 0.0002 2022 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 0.0195 0.0345 0.045 0.0315 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Võrekamber nr 08 Väljalaskme kood IV007 Reoveepuhasti nimetus Võrekamber nr 08 Reoveepuhasti kood PUH0001608 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576146, Y: 721300 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 4/13  Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2022 Heljum HEL 40 2022 Naftasaadused NAF 5 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Laoplatside sademevee väljalask Väljalaskme kood IV014 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576156, Y: 721202 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 Heljum HEL 40 2024 Naftasaadused NAF 5 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 5/13 V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Settebasseini sissevool X: 6576428, Y: 721626 PUH0000063 Põlevkivi ühendlao settebassein Heljum Vajadusel Üksikproov Heitvesi Settebasseini väljavool X: 6576366, Y: 721673 PUH0000063 Põlevkivi ühendlao settebassein Heljum Vajadusel Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Settebasseini puhastusefektiivsuse hindamiseks võtta proovid ühel ajal nii settebasseini sisenevast veest kui ka sealt hindamiseks väljuvast veest kambri tühjendamise perioodil. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded 1) Heitvesi: Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. 2) Sademevesi: Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Põlevkivi ühendlao settebassein IV198 X: 6576114, Y: 721348 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Vajadusel Heljum Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Võrekamber nr 09 IV009 X: 6576114, Y: 721348 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Võrekamber nr 08 IV007 X: 6576146, Y: 721300 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused 6/13 Laoplatside sademevee väljalask IV014 X: 6576156, Y: 721202 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Naftasaadused Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1. Heitvee proovid väljalaskmest IV198 tuleb võtta üks kord kambri tühjendamise perioodil. läbiviimiseks 2. Veeproovid väljalaskmetest IV009, IV007 ja IV014 tuleb võtta III kvartalis. 3. Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme nimetus Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus kood nimetus koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise aeg sagedus Mustajõgi VEE1063800 IV198 Põlevkivi ühendlao Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi ülalpool Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Vajadusel heitvee settebassein väljalaset Heljum suublassejuhtimise Kahealuselised fenoolid ajal Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Mustajõgi VEE1063800 IV198 Põlevkivi ühendlao Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi allpool Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Vajadusel heitvee settebassein väljalaset Kahealuselised fenoolid suublassejuhtimise Lahustunud hapnik (proovivõtul) ajal (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn 7/13  Mustajõgi VEE1063800 IV009 Võrekamber nr 09 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi ülalpool Pinnaveeseire Heljum Üks kord III kvartal väljalaset Kahealuselised fenoolid aastas Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Mustajõgi VEE1063800 IV009 Võrekamber nr 09 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi allpool Pinnaveeseire Heljum Üks kord III kvartal väljalaset Kahealuselised fenoolid aastas Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus 8/13 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kanalisatsiooniehitistele esitatud veekaitse nõuetele. Kanalisatsiooniehitise seisundi kontrolli korraldada vähemalt Pidev vajalikud meetmed üks kord viie aasta jooksul, kontrolliakt säilitada vähemalt 10 aastat. 2. Nõutav reoveepuhastusviis Mehaaniline. Pidev 3. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Seliti puhastamisel saadav sete segada ühendlaos oleva kaubapõlevkivi hulka. Pidev 4. Toimingud avarii korral Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt loa andjat ja kohalikku Avarii korral omavalitsust ning vajadusel Päästeametit. 5. Muud asjakohased meetmed Käesolevas keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda kehtivast seadusandlusest. Pidev V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Vastavalt kehtivale korrale 2. Väljalaskme omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 sätestatud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 3. Veekogu omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V8 sätestatud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 4. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused Arvestada tegelikult ärajuhitud heitvee koguste ja analüüsitulemuste põhjal kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused. Vastavalt kehtivale korrale veesaastetasu (t) deklaratsioonides või loa andja nõudmisel 5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee Käesoleva loa nõuetele mittevastavad heitvee analüüsitulemused koos põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele laborist 6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 7. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks Vastavalt käesoleva loa tabelis V6 sätestatud nõuetele. Analüüsitulemused enne ja peale puhastit esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada Keskkonnaotsuste reostuskoormus) infosüsteemis (KOTKAS) 8. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks Puhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt esitada loa andjale. Loa andja nõudmisel reostuskoormus) 9. Teave meetmete rakendamise kohta Teave veekeskkonna kaitseks kavandatavatest meetmetest (uue veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine, puhasti Meetmete kavandamisel (enne meetmete rekonstrueerimine, laiendamine jne) esitada loa andjale enne meetmete rakendamist. rakendamist) 10. Teave meetmete rakendamise kohta Esitada loa andjale ülevaade veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest. Peale meetmete rakendamist 11. Teave meetmete rakendamise kohta Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat. Olukorra tekkimisel 12. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. Koheselt olukorra tekkimisel 13. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 14. Muu vajalik informatsioon 1. Muudatustest omandisuhetes, likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest teavitada ühe nädala jooksul loa andjat. 1.-3. Vastava olukorra tekkimisel 2. Käesoleva loa muutmiseks tuleb esitada loa andjale põhjendatud kirjalik taotlus vastavalt kehtivale korrale. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria 9/13 A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 09901 - Muud kaevandamist abistavad tegevusalad Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 10/13 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011784 V1 V1 Põhjapoolne estakaad X: 6576736, Y: 721313 X: 6576753, Y: 721330 HEIT0011785 V2 V2 Lõunapoolne estakaad X: 6576474, Y: 721265 X: 6576504, Y: 721295 HEIT0011786 V3 V3 Läänepoolne estakaad X: 6576306, Y: 721016 X: 6576370, Y: 721124 HEIT0009620 V4 V4 Ühendladu X: 6576398, Y: 721546 X: 6576414, Y: 721568 HEIT0009621 V5 V5 Ühendladu X: 6576315, Y: 721310 X: 6576346, Y: 721341 HEIT0012734 V6 V6 Idapoolne ladu X: 6576350, Y: 721609 X: 6576381, Y: 721624 HEIT0012735 V7 V7 Lõunapoolne ladu X: 6576188, Y: 721409 X: 6576204, Y: 721504 HEIT0012736 V8 V8 Läänepoolne ladu X: 6576210, Y: 721215 X: 6576348, Y: 721258 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 5.287 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 2.498 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 0.38 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 2023 5.007 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 2023 2.368 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 2023 0.359 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 11/13 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik V1 Põhjapoolne estakaad (V1) HEIT0011784 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s V2 Lõunapoolne estakaad (V2) HEIT0011785 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s V3 Läänepoolne estakaad (V3) HEIT0011786 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s V5 Ühendladu (V5) HEIT0009621 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.063 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.03 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V4 Ühendladu (V4) HEIT0009620 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.063 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.03 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V6 Idapoolne ladu (V6) HEIT0012734 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s V8 Läänepoolne ladu (V8) HEIT0012736 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s V7 Lõunapoolne ladu (V7) HEIT0012735 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.002 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad 12/13 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise Asukohakaart.pdf Lisa 2: Asukohakaart.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan.pdf Lisa 3: Asendiplaan.pdf LHK lisa - Eriti_peened_osakesed__PM2_5__1_aasta_kontsentratsioon.JPG Lisa 4: Eriti_peened_osakesed__PM2_5__1_aasta_kontsentratsioon.JPG LHK lisa - Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.JPG Lisa 5: Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.JPG LHK lisa - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.JPG Lisa 6: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.JPG 13/13  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.VV/330323 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Alutaguse vald, Ida-Viru maakond andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Viru kaevanduse ÜVPA (2) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024010 Puurkaevu katastri number 58154 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6574548, Y: 683749 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Põhjavee tagasijuhtimine 2018 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 10 000 000 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Viru kaevanduse ÜVPA (1) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024011 Puurkaevu katastri number 58151 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6574548, Y: 683747 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Põhjavee tagasijuhtimine 2018 10 000 000 10 000 000 10 000 000 100 000 000 130 000 000 10 000 000 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 2/5 V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimine Väljalaskme kood IV224 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Põllualuse kraav Suubla kood VEE1069300 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6574554, Y: 683701 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2018 Kahealuselised fenoolid FEN2 2018 Kloriid Cl 2018 Nafta NAF 2018 PAH PAH 2018 Sulfaat (SO42-) SO4 2018 Ühealuselised fenoolid FEN1 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2018 pH 6-9 pH ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 3/5 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks on soovituslik proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimine IV224 X: 6574554, Y: 683701 Kahealuselised fenoolid Kaevandusvesi Üksikproov Vajadusel Kloriid (CL) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Täiendavad nõuded väljalaskme seire Proovid tuleb võtta vee ülevoolu ajal, kuid mitte sagedamini kui üks kord kvartalis. läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/5 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Toimingud avarii Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ja kohalikku omavalitsust ning Avarii puhul korral reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida ka Keskkonnainspektsiooni ning vajadusel Päästeametit. 2. Muud asjakohased Uurimustööd enne tegevust, tähtaeg: 1.Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdroloogiliste muutuste prognoosimine (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 2011). 2011 - 2014 meetmed 2. Eesti Energia Kaevandused ASi Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne (AS Maves, Tallinn, 2014) 3. Muud asjakohased 1. Tuleb täita Alutaguse Vallavolikogu 05.01.2018 kirjas nr 9-4.8/605-1 sätestatud tingimused. 1.Pidev meetmed 4. Muud asjakohased 2. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju pinnaveekogumi seisundile, on loa andjal õigus esitada vee erikasutajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 2. Olukorra meetmed tekkimisel 5. Muud asjakohased 3. Vee erikasutusloas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. 3. Pidev meetmed V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Seireandmed Ümberjuhitava vee analüüsitulemused vastavalt käesoleva loa punktides 8.1- 8.3 nõuetele ning koguste mõõtmistulemused esitada loa andjale. Neli korda aastas 2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse Veesaasteasu deklaratsioonid esitada vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale tasu teave korrale 3. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 4. Muu vajalik informatsioon 1. Muudatustest omandisuhetes, likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest teavitada ühe nädala jooksul loa andjat. 1.-2. Vastava olukorra 2. Vee erikasutusega seotud ehitise valduse muutmisel on vee erikasutajal õigus vee erikasutusluba uuele valdajale üle anda. Uuel valdajal on kohustus teavitada loa andjat hiljemalt ühe tekkimisel nädala jooksul alates valduse muutumisest. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/5  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/329491 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.07.2049 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 130.54 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 169.58 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 4 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 54 155 tuh t 14.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 65 098.73 tuh t 14.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 19 229.867 tuh t 14.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 4 000 tuh t 138 483.597 tuh t 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 4 130.5431 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletus-kiri. (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007 Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele lähmale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg). 4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. 5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. Planeeritud mäetööde arengu graafilise plaani muutmise korral teavitab kaevandamisloa omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde teostamist) kohalikku omavalitsust. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed lõhkelaengud. 7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid. 9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu omanikule. 10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. 3/4 Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks. Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573. 12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri. 15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad. 17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks 18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida 20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4  Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-046 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Narva põlevkivikarjäär II andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 15.08.2038 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik ümberregistreerimine Registrikaardi nr 10 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Narva kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Narva põlevkivikarjäär II Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 544.15 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 560.35 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivi: kütuseks ja keemiatööstuse toormeks; turvas: pinnase viljakuse parandamine korrastamisel Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 6 400 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 8 980.978 tuh t 12.02.2020 25 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 10.265 tuh t 12.02.2020 26 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 14.37 tuh t 12.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2003 2038 6 400 tuh t 16 653 tuh t 2/3 Turvas, vähelagunenud 2003 2038 15 tuh t 15 tuh t Turvas, hästilagunenud 2003 2038 21 tuh t 21 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2003 2038 0130 Alutaguse vald 145 100 544.15 1 Turvas, vähelagunenud 2003 2038 0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2003 2038 0130 Alutaguse vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a.). Narva kaeveväli Geoloogiafondi number 4942 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-18 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.06.1995 Kõrvaltingimused Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär põlevkivi kaevandamise lubadele KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 kokku on 6 400 tuh t, kuid Enefit Kaevandused AS-le antud kõikide põlevkivi kaevandamise lubade alusel kokku ei tohi aastas kaevandada rohkem kui 15 010 tuh t. Turba kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on 36 tuh t. Kaevandamise loa valdaja peab: - pärast loa muutmist koostama seirekava ja esitama selle Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Seirekava koostamise tähtaeg on 6 kuud pärast kaevandamisloa muutmise otsuse jõustumist (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükkidest 1.6, 6.3.1 ja 8. Loa omanik teostab seirekava kinnitamiseni seiret vastavalt kinnitamise eel kehtinud keskkonnalubade nõuetele, peale seirekava kinnitamist vastavalt heakskiidetud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest; - piirama tolmu levikut loodusaladele nendega piirnevatel teedel kasutades asjakohaseid vahendeid (nt teede kastmine); - allmaakaevandamisel hoidma veetaset all töötavas kaevandamispiirkonnas kuivenduse tagamiseks. Pärast ala langetamist reguleerida langetatud ala veetase lõpetamisjärgsele võimalikult lähedasele tasemele; - jätkama soo- ja rabaveetaseme seiret Usnova kinnistu ja Puhatu looduskaitseala vahelisse puhvertsooni rajatud puuraukude grupis. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; - teostama kaevandamise alustamisest peale seiret jälgimaks soo- ja rabavee taset ning Keila-Kukruse põhjaveekihi alanduslehtri levikut üle mäeeraldise piiride Puhatu looduskaitseala suunal. Seire käigus saadud mõõtetulemuste alusel peab hüdrogeoloogilist mudelit vajadusel korrigeerima ning täiendama selle kirjeldust prognoositäpsuse suurendamiseks. Seire tulemused tuleb esitada vähemalt neli korda aastas. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; - kavandama modelleerimis- ja seiretulemuste alusel preventiivsed meetmed Puhatu looduskaitseala soo- ja rabavee kaitseks (näiteks vee ärajuhtimiskraavide ja -kanalite veetõketena toimimise tagamine, Poruni jõe, Gluboki kraavi või Liguski (Luguki) kraavi veetasemete reguleerimine, puistangute moodustamise tehnoloogia muutmine vms), mida tuleb vajadusel rakendada Puhatu looduskaitseala osalise kuivendamise vältimiseks ja biokoosluste säilitamiseks. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; - seiretulemused esitama Keskkonnaministeeriumile. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa 3/3  Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-053 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Viru mäeeraldis andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.08.2049 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 14 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Viru kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Viru mäeeraldis Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 148.37 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine ja energeetikatööstuse kütus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 2 100 Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 966.10 tuh t 15.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 15 014.962 tuh t 15.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 9 338 tuh t 15.02.2020 4 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 196 tuh t 15.02.2020 5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 416 tuh t 15.02.2020 6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 44 tuh t 15.02.2020 7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 64 tuh t 15.02.2020 8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 328 tuh t 15.02.2020 9 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 32 tuh t 15.02.2020 10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 17 tuh t 15.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 2 100 tuh t 15 015 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 3 800.68 0.481567 0251 Jõhvi vald 12 330 347.69 0.518433 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus - Geoloogiafondi number - Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri 10.07.2008 käskkiri nr 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 3/4 1. Kalina ohvritamme (KLO4000643) piiranguvööndis ja Kiikla mõisa pargis (KLO1200443) on kaevandamine keelatud. 2. Kaevandamisloa omanik peab kaevandusvee eesvooluna rakendama juba kaevandusveest mõjutatud vooluveekogusid. Valgala piires tuleb kaevandusveena väljapumbatud vesi juhtida tagasi sama valgala veekokku. 3. Kaevandamisloa omanik peab vee-alanduse mõjualas rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne vee alandamist. Alternatiivne veevarustus tuleb tagada ka aladel, kuhu veealandus tulevikus jõuda võib. 4. Tuulutusšurfid rajada asustamata aladele ning kindlustada kaitsevõredega. Šurfide rajamisel raadata ala selliselt, et vältida puude okste murdumist talvel jää raskuse all. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. 5. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult ajavahemikus 08.00–22.00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Lõhatavate laengute mass ja viitegrupid peavad jääma lubatud koguste piiridesse. Lubatud kogused määratakse kindlaks lõhketööde passis. 6. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või Alutaguse Vallavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või Alutaguse Vallavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 7. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 8. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab kaevandamisloa omanik. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt) puhul ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist. 9. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. 10. Lõhketööd kanakulli elupaigale (KLO9112356) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist 30. juunini. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4  Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-073 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit Power AS Narva karjäär andmed Aadress Narva karjääri tööstusterritoorium, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 80201:002:0720, 80201:002:0358, 80201:002:0740, 22901:001:0167, 85101:011:0103, 80201:002:0489, 22901:003:0440, 22901:003:0400, 85101:012:0100, 85101:012:1000, 85101:012:2600, 85101:012:0037, 85101:012:0044, 85101:012:0053, 85101:011:0034, 85101:011:0045, 85101:011:0046, 22901:006:0008, 22901:006:0009, 22901:006:0003, 22901:006:0015, 22901:006:0011, 22901:006:0007, 22901:006:0006, 22901:006:0005, 22901:006:0002, 22901:006:0004, 85101:012:0036, 85101:012:0035, 85101:012:0020, 85101:012:0089, 85101:011:0101, 22901:006:0018, 22901:006:0017 Territoriaalkood 5067 EHAK Käitise Ruumikuju: 23 lahustükki ja 28 auku. Puudutatud katastriüksused: Ahtme metskond 157 territoorium (80201:002:0481), Ahtme metskond 38 (80201:002:0152), Aleuriidi (80201:002:0483), Ammoniidi (80201:002:0484), Argilliidi (80201:002:0489), Haava (85101:012:0089), Hundi (85101:011:0108), Leevikese (85101:011:0034), Metsamaa (85101:012:0053), Metsvindi (85101:012:0037), Narva karjäär 12 (22901:006:0015), Narva karjäär 13 (22901:006:0003), Narva karjäär 14 (22901:006:0009), Narva karjäär 15 (22901:006:0004), Narva karjäär 16 (22901:006:0008), Narva karjäär 17 (22901:006:0014), Narva karjäär 18 (22901:006:0011), Narva karjäär 19 (22901:006:0007), Narva karjäär 20 (22901:006:0006), Narva karjäär 21 (22901:006:0005), jne. Kokku 45 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: Konsu peakraav (VEE1064200), Metsasoo kraav (VEE1064300), Metsküla oja (VEE1064700), Mustajõgi (VEE1063800), Mustaladvaoja (VEE1064201), Mustanina karjäär (VEE2028170), Männiku kraav (VEE1064202), Männiku oja (VEE1064500), (Narva karjääri tiik) (VEE2035620), Nimi teadmata (VEE2025420), Nimi teadmata (VEE2025490), Nimi teadmata (VEE2026510), Nimi teadmata (VEE2028180), Nimi teadmata (VEE2028190), Putki peakraav (VEE1064400), Riiasoo kraav (VEE1063900), Savikraav (VEE1063901), Tagasoo kraav (VEE1064600), Viivikonna karjääri settebassein (VEE2025410), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2025480), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026520), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026530), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026540), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026550), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026590), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2035610). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.08.2029 kuupäev 2/39 Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Narva kaeveväli: Narva karjäär, Narva põlevkivikarjäär II Keskkonnaregistrikood JKK4400303 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Narva karjääri tööstusterritoorium, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3659432 85101:012:0100 X: 6576342, Y: 719571 Narva karjäär 22, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3282327 22901:006:0002 X: 6570637, Y: 721124 Usnova, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3263893 22901:006:0018 X: 6571455, Y: 720644 Narva karjäär 13, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3249249 22901:006:0003 X: 6570806, Y: 715811 Narva karjäär 15, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3278799 22901:006:0004 X: 6571170, Y: 718492 Narva karjäär 21, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3282414 22901:006:0005 X: 6569696, Y: 719553 Narva karjäär 20, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3285245 22901:006:0006 X: 6569682, Y: 718609 Narva karjäär 19, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3275757 22901:006:0007 X: 6569587, Y: 717273 Narva karjäär 16, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3294404 22901:006:0008 X: 6570712, Y: 719331 Narva karjäär 18, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3278838 22901:006:0011 X: 6569482, Y: 715842 Narva karjäär 12, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3249504 22901:006:0015 X: 6569219, Y: 718030 Tihase, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3667503 85101:011:0046 X: 6571693, Y: 715776 Sirgala karjäär 19, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3234489 22901:006:0017 X: 6570990, Y: 713763 Sirgala karjäär 11, Konsu küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3281924 22901:003:0400 X: 6573014, Y: 709609 Sirgala karjäär 17, Konsu küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3242703 22901:003:0440 X: 6572398, Y: 707719 Argilliidi, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2596597 80201:002:0489 X: 6576288, Y: 707165 Põdra, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3667698 85101:011:0103 X: 6572584, Y: 712417 Pruunikulla, Vasavere küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3233603 22901:001:0167 X: 6579733, Y: 704041 Sirgala karjäär 2, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2594950 80201:002:0740 X: 6576097, Y: 707230 Põlevkivi, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2595438 80201:002:0358 X: 6578682, Y: 704918 Sirgala karjäär 2, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2594950 80201:002:0720 X: 6577541, Y: 705419 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise 3/39kohta kalendriaasta jooksul J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Narva kaeveväli: Narva karjäär, Narva põlevkivikarjäär II Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 2 840 000 2 840 000 0 2 840 000 R5m 16 01 03 - Vanarehvid 250 250 0 250 R3m J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Aheraine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Toimingukood R5m tähendab keskkonnaloal aheraine taaskasutamist Narva karjääri alal asuvate teede ehitamisel ja hooldamisel, 2 840 000 taaskasutamine ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille sisepuistangute rajamisel ja teistel korrastustöödel. tulemuseks on pinnase taaskasutamine Keskkonnaluba ei anna õigust aheraine tootena ringlussevõtuks toimingukoodiga R5m. 2. Vanarehvide R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine Toimingukood R3m tähendab keskkonnaloal ühes ja samas koguses vanarehvide taaskasutamist ajutiste elektriliinide 250 taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul toestamiseks. Toestamiseks mitte vajaminevad rehvid tuleb üle anda vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. otstarbel Vanarehvide ladustamine toimingukoodiga R13 ei ole lubatud. Keskkonnaluba ei anna õigust vanarehvide tootena ringlussevõtuks toimingukoodiga R3m. J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Aheraine taaskasutamine (R5m) Aheraine taaskasutamisel Narva karjääri alal asuvate teede ehitamisel ja hooldamisel tuleb täita keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, Pidev mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" § 4(1) sätestatud nõudeid ja tingimusi. Aheraine üleandmine (müümine) teistele Aheraine üleandmisel (müümisel) teistele isikutele on keskkonnaloa omaja kohustatud tagama, et isik(ud), kes aherainet vastu võtab omab jäätmeseaduse § 98(7) lg 2 p-is sätestatud Pidev isikutele, kes soovivad aherainet jäätmekäitleja registreeringut või jäätmeseaduse § 73 lg 2 p-is sätestatud keskkonnaluba. Keskkonnaloa omaja on kohustatud veenduma/kontrollima vastava jäätmekäitleja registreeringu taaskasutada. või keskkonnaloa olemasolu. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, 4/39 sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Narva kaeveväli: Narva karjäär, Narva põlevkivikarjäär II Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Kaevandamistegevuse Kaevandamistegevuse lõpetamisel tuleb aheraine tekke- ja taaskasutamiskoht, ehk karjääri territoorium vastavalt korrastamisprojektile korrastada ning taaskasutamisele kuuluvad aheraine kogused ära Tegevuse lõpetamine taaskasutada või anda edasiseks käitlemiseks üle teistele isikutele eeldusel, et isik(ud) omab(vad) jäätmekäitleja registreeringut või keskkonnaluba. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 5/39 V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Pinnavee pumbajaam nr 1 Veehaarde kood PIH0000233 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6574295, Y: 714835 Veekogu nimetus Mustajõgi Veekogu kood VEE1063800 Pinnaveekogumi nimetus Mustajõgi Pinnaveekogumi kood 1063800_1 Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2024 2028 5 000 20 000 20 000 10 000 55 000 222 Veevõtt 2029 2029 5 000 20 000 5 410 0 30 410 222 Veehaare jrk nr 2. Veehaarde nimetus Pinnavee pumbajaam nr 2 Veehaarde kood PIH0000234 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576536, Y: 718786 Veekogu nimetus Mustanina karjäär Veekogu kood VEE2028170 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2023 2028 5 000 35 000 35 000 20 000 95 000 389 Veevõtt 2029 2029 5 000 35 000 8 658 0 48 658 389 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 17 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023987 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569427, Y: 721259 6/39 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 21 560 000 59 068 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 13 113 505 59 068 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 16 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023781 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6570991, Y: 712060 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 11 440 000 31 342 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 6 958 027 31 342 Veehaarde jrk nr 3. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Narva karjäär tõõstuster. pk nr 1(3434) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002771 Puurkaevu katastri number 3434 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576342, Y: 719641 Põhjaveekihi nimi ja kood V2vr - Voronka (V2vr) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2028 10 037 10 037 10 037 10 037 40 148 110 Veevõtt 2029 2029 10 037 10 037 4 345 0 24 419 110 Veehaarde jrk nr 4. 7/39 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Narva karjäär tööstuster. pk nr 2 (3416) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002772 Puurkaevu katastri number 3416 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576248, Y: 719218 Põhjaveekihi nimi ja kood V2vr - Voronka (V2vr) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2028 5 840 5 840 5 840 5 840 23 360 64 Veevõtt 2029 2029 5 840 5 840 2 528 0 14 208 64 Veehaarde jrk nr 5. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023981 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6572921, Y: 708686 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 14 080 000 3 858 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 8 563 726 3 858 Veehaarde jrk nr 6. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 6A ja 6B Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023980 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Pumbajaam nr 6A: X = 6573202 Y = 714923; X = 6572236 Y = 714897 Pumbajaam nr 6B: X = 6571990 Y = 715175; X = 6571928 Y = 715173 8/39 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 17 490 000 47 918 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 10 637 753 47 918 Veehaarde jrk nr 7. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 11 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023978 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6572646, Y: 721785 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 4 400 000 12 055 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 2 676 164 12 055 Veehaarde jrk nr 8. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 13 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023979 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569195, Y: 716507 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 26 280 000 72 000 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 15 984 000 72 000 Veehaarde jrk nr 9. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 14 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023880 9/39 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6570946, Y: 711117 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 13 640 000 9 342 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 8 296 110 9 342 Veehaarde jrk nr 10. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 15 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023780 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6571103, Y: 713516 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 10 120 000 27 726 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 6 155 178 27 726 Veehaarde jrk nr 11. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 18 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024048 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569133, Y: 715282 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 22 780 000 62 411 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 13 855 233 62 411 10/39 Veehaarde jrk nr 12. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kuivenduse pumbajaam nr 1 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024165 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6577743, Y: 706254 Põhjaveekihi nimi ja kood Q, O - Kvaternaari, Ordoviitsiumi (Q, O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2024 2028 20 000 000 54 795 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 12 246 595 54 795 Veehaarde jrk nr 13. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kuivenduse pumbajaam nr 2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024166 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6577424, Y: 706622 Põhjaveekihi nimi ja kood Q, O - Kvaternaari, Ordoviitsiumi (Q, O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2024 2028 8 000 000 21 918 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 4 898 638 21 918 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 11/39 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1. Pinnaveekogudest ja puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite alusel fikseerides veevõtupäevikus veearvestite näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvestit tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 2. Karjäärist väljapumbatava vee arvestust pidada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel (arvutuslik metoodika) või taadeldud mõõteseadmete alusel. Arvestust pidada igakuiselt. Karjäärivee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Mõõteseadmeid tuleb taadelda vastavalt kehtivas seadusandlus sätestatud korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg või mõõteseadme näidud ja taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 3. Ümberjuhitava põhjavee arvestust pidada pumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. Arvestust pidada igakuiselt. Ümberjuhitava põhjavee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Mõõteseadmeid tuleb taadelda vastavalt kehtivas seadusandlus sätestatud korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg või mõõteseadme näidud ja taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevude veetaset üks kord aastas. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada keskkonnaloa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal. Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0002771 Narva karjäär tööstuster. pk nr 1(3434) X: 6576342, Y: 719641 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus 12/39 POH0002772 Narva karjäär tööstuster. pk nr 2 (3416) X: 6576248, Y: 719218 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Narva karjääri reovee puhasti Väljalaskme kood IV025 Reoveepuhasti nimetus Narva karjääri biopuhasti Reoveepuhasti kood PUH0440250 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576207, Y: 719814 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 109 500 27 375 27 375 27 375 27 375 Arvestuslik 2029 2029 27 375 27 375 11 850 0 Arvestuslik 13/39 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 40 1.095 1.095 1.095 1.095 2021 2029 KHT KHT 150 4.106 4.106 4.106 4.106 2021 2029 Heljum HEL 35 0.958 0.958 0.958 0.958 2021 2029 Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH) Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus settebassein 1 Väljalaskme kood IV031 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1 Reoveepuhasti kood PUH0440310 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Riiasoo kraav Suubla kood VEE1063900 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6575865, Y: 706232 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 2029 28 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 14/39 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2024 2029 Kloriid Cl 2024 2029 Kuivjääk Kuivj 2024 2029 Magneesium Mg 2024 2029 Kaltsium Ca 2024 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 2029 BHT7 BHT7 15 2024 2029 KHT KHT 125 2024 2029 Heljum HEL 40 2024 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2024 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2024 2029 pH 6-9 pH 2024 2029 Nafta NAF 1 2024 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2024 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus settebassein nr 2 Väljalaskme kood IV028 Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 2 Reoveepuhasti kood PUH0440280 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6573235, Y: 709937 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 15/39 Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 14 080 000 Arvestuslik 2029 2029 8 563 726 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus settebassein nr 6 Väljalaskme kood IV133 Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 6 Reoveepuhasti kood PUH0441330 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 16/39 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6573966, Y: 715037 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 17 490 000 Arvestuslik 2029 2029 10 637 753 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus settebassein nr 21 Väljalaskme kood IV027 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 21 Reoveepuhasti kood PUH0440270 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Metsküla oja Suubla kood VEE1064700 17/39 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576624, Y: 719821 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 25 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 Väljalaskme jrk nr 6. Väljalaskme nimetus settebassein nr 11 Väljalaskme kood IV137 Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 11 Reoveepuhasti kood PUH0441370 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Narva jõgi Suubla kood VEE1062200 Veekogumi nimetus Narva lähtest Narva veehoidlani Veekogumi kood 1062200_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6573774, Y: 722264 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) 18/39 Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 4 400 000 Arvestuslik 2029 2029 2 676 164 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 7. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 13 Väljalaskme kood IV188_1 Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 13 Reoveepuhasti kood PUH0000049 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Männiku kraav Suubla kood VEE1064202 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 19/39 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6568999, Y: 716577 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 26 280 000 Arvestuslik 2029 2029 15 984 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 8. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 17 Väljalaskme kood IV222 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 17 Reoveepuhasti kood PUH0442220 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Narva jõgi Suubla kood VEE1062200 20/39 Veekogumi nimetus Narva lähtest Narva veehoidlani Veekogumi kood 1062200_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6570361, Y: 721739 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 21 560 000 Arvestuslik 2029 2029 13 113 205 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 9. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 14 Väljalaskme kood IV216 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 14 Reoveepuhasti kood PUH0442160 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood 21/39 Suubla nimetus Konsu peakraav Suubla kood VEE1064200 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6570723, Y: 711888 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 13 640 000 Arvestuslik 2029 2029 8 296 110 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 10. Väljalaskme nimetus Settebasseinid nr 15 ja 16 Väljalaskme kood IV206 Reoveepuhasti nimetus Settebasseinid nr 15 ja 16 Reoveepuhasti kood PUH0442060 22/39 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6570539, Y: 712491 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 21 560 000 Arvestuslik 2029 2029 13 113 205 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 11. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 18 23/39 Väljalaskme kood IV229 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 18 Reoveepuhasti kood PUH0000257 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Männiku kraav Suubla kood VEE1030301 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6569007, Y: 716383 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 22 780 000 Arvestuslik 2029 2029 13 855 233 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 24/39 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Narva karjääri biopuhasti PUH0440250 Ajas keskmistatud Juuni Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reostuskoormus määrata hiljemalt 2027. aastal. Järgmised reostuskoormuse määramised teostada üks kord seitsme aasta määramiseks jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös, võttes reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude ajal. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Narva karjääri reoveepuhasti sissevool X: 6569407, Y: 720590 PUH0440250 Narva karjääri biopuhasti Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Heitvesi Narva karjääri reoveepuhasti väljavool X: 6576210, Y: 719807 PUH0440250 Narva karjääri biopuhasti Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 1 sissevool X: 6576691, Y: 705960 PUH0440310 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 1 väljavool X: 6575865, Y: 706232 PUH0440310 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 2 sissevool X: 6572890, Y: 709014 PUH0440280 settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 2 väljavool X: 6573235, Y: 709937 PUH0440280 settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 6 sissevool X: 6572890, Y: 709014 PUH0441330 settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 6 väljavool X: 6573966, Y: 715037 PUH0441330 settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 21 sissevool X: 6576513, Y: 719690 PUH0440270 Settebassein nr 21 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 21 väljavool X: 6576621, Y: 719746 PUH0440270 Settebassein nr 21 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 11 sissevool X: 6572693, Y: 721978 PUH0441370 settebassein nr 11 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 11 väljavool X: 6573774, Y: 722264 PUH0441370 settebassein nr 11 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 13 sissevool X: 6569044, Y: 717398 PUH0000049 settebassein nr 13 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 13 väljavool X: 6568999, Y: 716577 PUH0000049 settebassein nr 13 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 17 sissevool X: 6569458, Y: 721597 PUH0442220 Settebassein nr 17 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 17 väljavool X: 6570495, Y: 721765 PUH0442220 Settebassein nr 17 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 14 sissevool X: 6570656, Y: 711176 PUH0442160 Settebassein nr 14 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 14 väljavool X: 6570699, Y: 711904 PUH0442160 Settebassein nr 14 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 15 sissevool X: 6570656, Y: 711176 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 15 väljavool X: 6570602, Y: 712495 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 16 sissevool X: 6570821, Y: 712073 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 16 väljavool X: 6570630, Y: 712450 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 18 sissevool X: 6568963, Y: 715320 PUH0000257 Settebassein nr 18 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 18 väljavool X: 6569007, Y: 716383 PUH0000257 Settebassein nr 18 Heljum Üks kord kvartalis 25/39 Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse 1. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest hindamiseks kui ka sealt väljuvast heitveest. 2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta karjäärivee/põhjavee/sademevee proovid ühel ajal nii settebasseinide sissevoolul kui ka väljavoolul. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Narva karjääri reovee puhasti IV025 X: 6576207, Y: 719814 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) settebassein nr 1 IV031 X: 6575865, Y: 706232 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus 26/39 settebassein nr 2 IV028 X: 6573235, Y: 709937 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus settebassein nr 6 IV133 X: 6573966, Y: 715037 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus settebassein nr 21 IV027 X: 6576621, Y: 719746 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) settebassein nr 11 IV137 X: 6573774, Y: 722264 Narva lähtest Narva veehoidlani 1062200_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus 27/39 Settebassein nr 13 IV188_1 X: 6568999, Y: 716577 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 17 IV222 X: 6570350, Y: 721632 Narva lähtest Narva veehoidlani 1062200_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 14 IV216 X: 6570699, Y: 711904 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus 28/39 Settebasseinid nr 15 ja 16 IV206 X: 6570539, Y: 712491 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 18 IV229 X: 6569007, Y: 716383 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme kood Väljalaskme Veekogumi nimetus Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi sagedus võtmise aeg 29/39 Mustajõgi VEE1063800 IV025, IV031, IV028, IV133, Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi peale karjääri-ja X: 6576175, Y: 720098 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord IV188_1, IV229 heitvee heidet Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Mustajõgi VEE1063800 IV025, IV031, IV028, IV133, Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi peale karjääri-ja X: 6576175, Y: 720098 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord IV188_1, IV229 heitvee heidet Ühealuselised fenoolid poolaastas Mustajõgi VEE1063800 IV216, IV206 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi X: 6572706, Y: 708661 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Mustajõgi VEE1063800 IV216, IV206 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi X: 6572706, Y: 708661 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Ühealuselised fenoolid poolaastas 30/39  Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva 1062200_1 Narva jõgi peale karjäärivee X: 6573961, Y: 722786 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord veehoidlani heidet Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva 1062200_1 Narva jõgi peale karjäärivee X: 6573961, Y: 722786 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord veehoidlani heidet Ühealuselised fenoolid poolaastas Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva 1062200_1 Narva jõgi enne karjäärivee X: 6573383, Y: 722422 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord veehoidlani heidet Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva 1062200_1 Narva jõgi enne karjäärivee X: 6573383, Y: 722422 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord veehoidlani heidet poolaastas Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 31/39 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. Pidev meetmed 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele. 3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale Tuleb vältida masinate remonti ja tankimist kaevandamiskohas. Pidev 4. Nõutav reoveepuhastusviis 1. Reovee puhastusviis - bioloogiline puhastus + fosfori ärastus. Pidev 2. Ärajuhitav karjäärivesi peab läbima settebasseini. 5. Heitvee immutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev 6. Sademevee käitluse nõuded 1. Sademevett puhastada mehhaaniliselt. Pidev 2. Kuivalt puhastada kõvakattega sademevee kogumisalasid. 7. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale Pidev 8. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest Avarii korral olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. 9. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama Pidev kaasaja nõuetele. 10. Muud asjakohased meetmed 1. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära karjäärivee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja Pidev veekahjustused. 2. Narva karjääri tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 3. Käesolevas loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 32/39 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veehaarde seire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele. Põhjavee analüüsitulemuted esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 2. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. 1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa punktis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale. 3. Heitvee arvestus Pidada arvestust heit- ja karjäärivee hulga üle. Arvestuse päevik, kuhu on kantud andmed heit- ja karjäärivee koguse kohta Vastavalt kehtivale korrale kuude kaupa esitada loa andjale koos keskkonnatasude deklaratsioonidega. 4. Väljalaskme omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)l 5. Veekogu omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. Analüüside tulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)l 6. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus 1. Vastavalt käesoleva keskkonnaloa vormis V5 sätestatud nõuetele. Andmed reostuskoormuse kohta (mõõtmistulemused) 1. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS); esitada loa andjale. 2. Koheselt olukorra tekkimisel 2. Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis teavitada loa andjat. 7. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja Andmed suublasse juhitavate sisalduste (mg/l) ja koguste kohta (t) esitada veesaastetasu deklaratsioonides. Vastavalt kehtivale korrale kogused (t) 8. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee Käesoleva loa nõuetele mittevastavad heit- ja karjäärivee analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele esitada loa andjale kirjalikult. 9. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 10. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks Esitada loa andjale järgmised andmed: 1. -2. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis reostuskoormus) 1. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa punktis V7 toodud (KOTKAS); 3. Loa andja nõudmisel nõuetele (sh analüüsitulemused). 2. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa punktis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 3. Reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt. 11. Teave meetmete rakendamise kohta 1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise lisameetmete rakendamise kavatsusest ja 1. -2. Enne ja peale meetmete rakendamist; 3. Olukorra rakendamisest teavitada loa andjat. tekkimisel 2. Esitada loa andjale teave käesoleva loa punktis V16 toodud meetme rakendamise kohta. 3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat. 12. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. Koheselt olukorra tekkimisel 13. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 14. Muu vajalik informatsioon 1. Muudatustest omandisuhetes, likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest teavitada ühe nädala jooksul loa andjat. 1. Vastava olukorra tekkimisel 2. Loa andja nõudmisel; 3. 2. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale. Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult 3. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine Põletusseade Ei 33/39  Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Jah kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Diislikütus 17 751.50 Autobensiin 153.80 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0002124 001 001 Tankla kütusemahuti X: 6576011, Y: 719445 HEIT0002125 002A 002A Tankla kütusemahuti X: 6576002, Y: 719443 HEIT0002126 002B 002B Tankla kütusemahuti X: 6576003, Y: 719449 HEIT0002123 V1 Lõhketööd karjääris X: 6570700, Y: 718208 X: 6570787, Y: 718293 HEIT0009618 V2 V2 Laoplats X: 6576092, Y: 719644 X: 6576214, Y: 719776 HEIT0002122 V3 V3 Aspiratsioonisüsteem X: 6576252, Y: 719690 HEIT0002129 V4 V4 Aspiratsioonisüsteem X: 6576252, Y: 719707 HEIT0009619 V5 V5 Laadimine vagunitesse X: 6576373, Y: 719679 X: 6576385, Y: 719698 HEIT0011283 V8 V8 Biokütusehoidla X: 6575993, Y: 720126 X: 6576029, Y: 720163 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 34/39 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 170.264 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 723.622 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 21.283 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2024 0.008 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 0.277 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 193.897 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 100.984 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 78.986 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik 002A Tankla kütusemahuti (002A) HEIT0002125 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.0001 g/s 002B Tankla kütusemahuti (002B) HEIT0002126 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.084 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s Lõhketööd karjääris (V1) HEIT0002123 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.047 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.549 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.437 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 6.443 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.516 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.19 g/s V3 Aspiratsioonisüsteem (V3) HEIT0002122 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.056 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.025 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s 001 Tankla kütusemahuti (001) HEIT0002124 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.0001 g/s V2 Laoplats (V2) HEIT0009618 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.078 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.006 g/s V4 Aspiratsioonisüsteem (V4) HEIT0002129 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.056 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.025 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V5 Laadimine vagunitesse (V5) HEIT0009619 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.038 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V8 Biokütusehoidla (V8) HEIT0011283 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.024 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 35/39 A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu nr puhastusaste ühik ühik V3 HEIT0002122 Multitsüklon 1 Teostada pidevat hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. Kontrollimise PM- Tahked osakesed, 45 % Aspiratsioonisüsteem kohta pidada dokumenteeritud arvestust. sum summaarsed (V3) V4 HEIT0002129 Multitsüklon 1 Teostada pidevat hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. Kontrollimise PM- Tahked osakesed, 45 % Aspiratsioonisüsteem kohta pidada dokumenteeritud arvestust. sum summaarsed (V4) A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pisteline Saasteainete heitkoguste määramise ja püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli eesmärgil mõõta üks kord aastas laadimis-purustuskompleksile paigaldatud püüdeseadmetest (V3 Aspiratsioonisüsteem ja V4 regulaarne Aspiratsioonisüsteem) väljuvas gaasivoos peente osakeste (CAS nr PM10) sisaldust. Mõõtmised viia läbi laadimis-purustuskompleksi ühtlase koormusega töötamise korral. Lisaks kontsentratsioonile esitada ka hetkeline heitkogus. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Vajalik on läbi viia 3 paralleelset mõõtmist, igaühe kestvus 30 minutit (võib vähendada, kui mõõtmisi läbiviiv labor tagab mõõtmiste esinduslikkuse ja vastavuse standardile). Mõõtmiste aruandes tuleb esitada mõõtmiste hetkel toimunud tegevused/protsessid, kasutatavate materjalide nimetused ja nende kogused, mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestvus, mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid (mg/m3) ja saasteainete hetkelised heitkogused (g/s). Aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat pärast vastavate andmete saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit. Kui hetkelised heitkogused ületavad loaga lubatud koguseid, tuleb Keskkonnaameti nõudmisel keskkonnaluba KMIN-073 muuta. Töökorralduslikud Pidev Kuival perioodil tuleb tolmu leviku vähendamiseks karjääri teid niisutada. nõuded A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 10 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Narva kaeveväli 36/39 Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Narva karjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 255.44 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 2 181.36 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivi: energia ja põlevkiviõli tootmine; turvas: pinnase viljakuse parandamine korrastamisel Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 6 416 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 88.086 tuh t 12.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 1.819 tuh t 12.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 457.60 tuh t 12.02.2020 4 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 487.50 tuh t 12.02.2020 5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 20 684.133 tuh t 12.02.2020 6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 5 186.933 tuh t 12.02.2020 7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 398 tuh t 12.02.2020 17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 666 tuh t 12.02.2020 18 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 115 tuh t 12.02.2020 19 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 83 tuh t 12.02.2020 23 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 7 tuh t 12.02.2020 24 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 9 tuh t 12.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2005 2029 6 400 tuh t 39 636 tuh t Turvas, vähelagunenud 2005 2029 tuh t 7 tuh t Turvas, hästilagunenud 2005 2029 tuh t 9 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus 37/39 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2005 2029 0515 Narva-Jõesuu linn 40 250 3 147.92 0.911083 0130 Alutaguse vald 145 100 1 107.52 0.088917 Turvas, vähelagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 0130 Alutaguse vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995).Narva kaeveväli.&quot;,V.Kattai Geoloogiafondi number 4942 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 96-06 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.02.1996 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995).Narva kaeveväli.&quot;,V.Kattai Geoloogiafondi number 4942 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-18 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.06.1995 Kõrvaltingimused Käesoleva loa alusel on kaevandamine ning kaevandamise teenindamisega seotud tegevus lubatud järgmistel katastriüksustel: 85101:012:1000, 85101:012:2600, 85101:012:2500, 85101:012:0037, 85101:012:0044, 85101:012:0053, 85101:012:0038, 85101:011:0033, 85101:011:0034, 85101:011:0045, 85101:011:0046, 22901:006:0014, 22901:006:0008, 22901:006:0009, 22901:006:0003, 22901:006:0015, 22901:006:0011, 22901:006:0007, 22901:006:0006, 22901:006:0005, 22901:006:0002, 22901:006:0004, kaevandamise teenindamisega seotud tegevus on lubatud järgmistel katastriüksustel: 85101:012:0100, 85101:012:0036, 85101:012:0035, 85101:012:0020. Lisaks peab loa omanik: 1. teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest; 2. piirama tolmu levikut loodusaladele nendega piirnevatel teedel kasutades asjakohaseid vahendeid (nt teede kastmine); 3. allmaakaevandamisel hoidma veetaset all töötavas kaevandamispiirkonnas kuivenduse tagamiseks. Pärast ala langetamist reguleerida langetatud ala veetase lõpetamisjärgsele võimalikult lähedasele tasemele; 4. siirdesoosoonikute alamjooksul veetaseme langemisel üle 0,2 m, võrreldes esimese 5 aasta seireperioodi aastakeskmiste veetasemetega, tõstma Männiku kraavi ja Konsu peakraavi ristumiskohas regulaatoriga veetaset 0,7-1,0 m praegusest (abs kõrgus 28,4 m) kõrgemale (samalaadselt reguleerida veetase ka Mustaladva oja ja Männiku kraavi ristumiskohas tõstes Mustaladva oja veetaset). Seireperiood algab pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; 5. reguleerima töötava Narva karjääri tranšee 13 põlevkivivaru ammendamise järgselt karjäärialal kujuneva veetaseme absoluutkõrgusele 25,5-26 m ning rajama kujuneva veekogu vähemalt 50 m eemale loodusala piirist. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad 38/39 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Narva_karjaari_asukohakaart.pdf Lisa 2: Narva_karjaari_asukohakaart.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.pdf Lisa 3: Asendiplaan.pdf LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 4: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - LHK projekti lisad - Narva_tolm_2019_I_kv.pdf Lisa 5: Narva_tolm_2019_I_kv.pdf LHK lisa - LHK projekti lisad - Lohkamine_karjaaris.pdf Lisa 6: Lohkamine_karjaaris.pdf LHK lisa - LHK projekti lisad - Narva_karjaar_katastrid_08.2023.xlsx Lisa 7: Narva_karjaar_katastrid_08.2023.xlsx 39/39  Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-074 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevuskoha andmed Nimetus Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjäär Aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 25301:002:0288 Territoriaalkood EHAK 2270 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise 10.04.2025 kuupäev Lõppemise kuupäev 03.05.2029 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik ümberregistreerimine Registrikaardi nr 34 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Sirgala kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Sirgala karjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 11 295.67 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 3 206.29 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivi: energia ja põlevkiviõli tootmine; turvas: energia tootmine elektrijaamades Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 6 400 Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 17.261 tuh t 13.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 184.464 tuh t 13.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 544 tuh t 13.02.2020 12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 10 745.096 tuh t 13.02.2020 13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 143.303 tuh t 13.02.2020 14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 40 506.734 tuh t 13.02.2020 18 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 25 993.097 tuh t 13.02.2020 19 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 8 396 tuh t 13.02.2020 20 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 401.867 tuh t 13.02.2020 21 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 576 tuh t 13.02.2020 22 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 3 502 tuh t 13.02.2020 23 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 3 187 tuh t 13.02.2020 25 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 339 tuh t 13.02.2020 30 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 147 tuh t 13.02.2020 31 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aR - aktiivne reservvaru 21 tuh t 13.02.2020 32 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aR - aktiivne reservvaru 1 631 tuh t 13.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2005 2029 tuh t 21 tuh t Turvas, hästilagunenud 2005 2029 tuh t 1 778 tuh t Põlevkivi 2005 2029 6 400 tuh t 82 843.767 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 0803 Toila vald 0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 0803 Toila vald 0130 Alutaguse vald Põlevkivi 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 40 250 5 999.88 0.539013 0803 Toila vald 26 430 2 940.46 0.402291 0130 Alutaguse vald 145 100 2 355.33 0.058696 Geoloogilised uuringud 3/4  Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine seisuga 01.01.1995.a. Sirgala kaeveväli.&quot;, V.Kattai Geoloogiafondi number 5309 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-83, 96-44, 98-31, 99-54, 00-39 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.11.2000 Kõrvaltingimused Käesoleva loa alusel on kaevandamine ning karjääri teenindamisega seotud tegevus lubatud järgmistel katastriüksustel: 80201:002:0213,80201:002:0750,80201:002:0700,80201:002:0140,85101:011:0032,85101:011:0230,80201:002:0710,80201:002:0740,22901:003:0440,22901:003:0400,22901:003:0430,22901:006.0017,85101:011:0240,85101:011:0210, karjääri teenindamisega seotud tegevus on lubatud järgmistel katastriüksustel:85101:011:0059,85101:011:0064. Lisaks peab loa omanik: 1. pärast loa muutmist koostama seirekava ja esitama selle Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Seirekava koostamise tähtaeg on 6 kuud pärast kaevandamisloa muutmise otsuse jõustumist (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükkidest 1.6, 6.3.1 ja 8. Loa omanik teostab seirekava kinnitamiseni seiret vastavalt kinnitamise eel kehtinud keskkonnalubade nõuetele, peale seirekava kinnitamist vastavalt heakskiidetud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest; 2. piirama tolmu levikut loodusaladele nendega piirnevatel teedel kasutades asjakohaseid vahendeid (nt teede kastmine); 3. allmaakaevandamisel hoidma veetaset all töötavas kaevandamispiirkonnas kuivenduse tagamiseks. Pärast ala langetamist reguleerida langetatud ala veetase lõpetamisjärgsele võimalikult lähedasele tasemele; 4. rajama Kanali S-3 mäeeraldise piirile, jättes Puhatu loodus- ja linnuala ning kanali vahele >300 m laiune puhvertsooni; 5. rajama Kanali S-3 vastavalt 2014 aasta projektitäpsustusele (Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri veekõrvalduse põhiprojekti muudatus, OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2014); 6. siirdesoosoonikute alamjooksul veetaseme langemisel üle 0,2 m, võrreldes esimese 5 aasta seireperioodi aastakeskmiste veetasemetega, likvideerima koostöös kaitseala valitsejaga Puhatu loodus- ja linnuala loode- ja põhjaosas vanad metsakuivenduskraavid või need osaliselt sulgema reguleeritava kõrgusega tammidega. Seireperiood algab pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; 7. Riiasoo kraavi ja Mustajõe ümber juhtima rajatavasse kanalisse V-5 loodusala ja mäeeraldise piiri vahele ning kanali rajama minimaalse sügavuse ja pikilanguga vastavalt 2014 aasta projekti täpsustusele (Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri veekõrvalduse põhiprojekti muudatus, OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2014); Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4  Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-119 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Ahtme II kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood EHAK 1472 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 10.04.2025 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 10.08.2049 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 7 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Ahtme kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Ahtme II kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 357.12 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivienergia ja põlevkiviõli tootmine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 434.274 tuh t 30.06.2021 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 836.159 tuh t 30.06.2021 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2011 2049 tuh t 8 270.433 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2011 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 254.69 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla maardlaosade registrikaartide täpsustamine Geoloogiafondi number 7953 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KK 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Vasavere veehaarde veevaru veetaseme säilimiseks peab kaevanduste vahelise kaitseterviku laius olema vähemalt 50 m. Kaitseterviku parameetri, vaatluskaevude arvu ja vaatlussageduse määramiseks koostatakse eraldi projekt. 2. Mäetööde läbiviimisel tuleb pidevalt kontrollida kaevanduskäikude lae ja seinte seisundit, võimaliku vee läbimurde tundemärke ning pumbaseadmete korrasolekut. 3. Põlevkivi kaevandamisel peab olema tagatud Tarkuse küla ühisveevärgi (puurkaev nr 16392) töö ja Pagari – Tarakuse – Illuka maantee (2290013) läbitavus ja olemasolu 4. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paiknevad nii, et nende mõjuraadiuses puudub enamjaolt püsiv inimasustus. 5. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 6. Lõhketöid võib teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00–22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 7. Keskkonnaloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seiretulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Seirekava tuleb Keskkonnaameti ettepanekul muuta ja täiendada. Juhul, kui seire käigus selgub, et kaevandamistegevuse mõjul on Kurtna järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme (vastavalt Keskkonnaameti tellitud uuringule "Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”), on keskkonnaloa andjal õigus keskkonnaloa tingimusi muuta. 8. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne tuleb esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 9. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb keskkonnaloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist. 10. Keskkonnaloa omanik peab koostama kaevanduse sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 11. Keskkonnaloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab keskkonnaloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Keskkonnaloa andjale tuleb üks kord aastas esitada kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 3/4 Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4  Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber KKL-521346 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2 andmed Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51401:001:1297;51401:001:1294;51401:001:1295;85101:001:0642;85101:001:0641;51401:001:1296 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 13109 Narva-Auvere tee (51401:001:0456), territoorium Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Gaasitehase (51401:001:1296), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Lämmastiku (51501:001:0017), Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001). Tegevusvaldkond Loaga Tööstusheide ehk kompleksluba; reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 31.12.2034 kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid ei juhita. Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000588 Käitise nimetus Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2 Käitise asukoha kirjeldus Tootmisseade Enefit280-2 rajati Enefit Power AS Keskterritooriumi kinnistule (KÜ nr 85101:001:0040) käitamisel õlitootmisseadme Enefit280-1 kõrvale. Õlitehase maa- ala asub Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linna haldusalas Auvere külas, Enefit Power AS Eesti elektrijaama lähiümbruses, mis jääb Narvast ligikaudu 16-25 km edelasse. Kohaliku omavalitsuse üldplaneeringu järgi on ala tootmise arendamise ja riigikaitse-objektide piirkond, kuhu jäävad lisaks olemasolevatele Eesti Energia kontserni ettevõtetele kuuluvatele elektrijaamale ja õlitehastele ohtlike jäätmete lõppladustamispaik, riigikaitselised maad, lõhkeainetehas ja seni tootmistegevuseks kasutusele võtmata maatulundusmaad jms. Õlitehase maa-alal ja selle lähiümbruses puudub püsielanikkond. Nn aiandusühistute-suvilate piirkond jääb ca 2 km kaugusele kagusse. Maastikuliselt asub ala Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Alast kagus voolab Narva jõgi. Eesti-Vene piirijõgi jääb õlitööstuse maa- ala keskmest ca 2 km kaugusele. Lõuna- ja lääneküljel voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi. Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see Õlitehase ala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsev kasvukohatüüp on lodu- ja soometsad. Kogu Mustajõe vooluhulk kasutatakse ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Lääne poolt külgneb ala Narva karjääriga. Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Õlitehase alast põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandi suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba servas, enam kui 9 km2 suurusel alal asub Eesti elektrijaama tuhaväli. Õlitehase ala piir ühtib loodes, ca 820 m pikkusel lõigul Mustajõe Natura 2000 loodusalaga, kuid Enefit 280-2 seadme arendus ala loodesossa ei ulatu. Asulad jäävad Enefit 280-2 arendusalast ja Õlitööstuse maa-alast suhteliselt kaugele: ca 40 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, ca 40 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, ca 500 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 170 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas. Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Territoriaalkood EHAK 1472 Katastritunnus(ed) 51401:001:1297;51401:001:1294;51401:001:1295;85101:001:0642;85101:001:0641;51401:001:1296 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: 13109 Narva-Auvere tee (51401:001:0456), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Gaasitehase (51401:001:1296), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Lämmastiku (51501:001:0017), Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001). Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus KNR0000005 Enefit õlitööstus KNR0000485 Eesti elektrijaam KNR0000007 Auvere elektrijaam Jäätmetekkekohad Jrk nr Nimetus Keskkonnaregistrikood 1. Enefit280-2 tootmisterritoorium JKK4400333 2/29 Käitise tegevus Käitise tegevus Enefit280-2 põhitegevus on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmine, põhitegevusala EMTAK kood: 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine. Enefit Power AS-i neli ECHA REACH registreeringut: - 01-2119552464-38-0004 – shale oil (CAS nr. 68308-34-9) – põlevkiviõli (konsortsiumi registreering); - 01-2119703178-42-0002 – oil shale thermal processing residue (CAS nr 93685-99-5) –põlevkivituhk; - 01-2119756217-35-0002 – shale oils, heavy – põlevkiviõli (raske fraktsioon); - 01-2119769887-11-0002 – shale oils, light – põlevkivibensiin. Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga Lähteolukorra aruanne Lisa 1: E280_2_lahteolukord_2023.docx Lisa 2: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf Lisa 3: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf Lisa 4: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf Lisa 5: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG Lisa 6: E280_2_lahteolukord_2023.docx Lisa 7: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf Lisa 8: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf Lisa 9: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf Lisa 10: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG Lisa 11: E280_2_lahteolukord_2023.docx Lisa 12: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf Lisa 13: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf Lisa 14: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf Lisa 15: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 200 Ülesseatud tootmis​võimsus Heiteallika 280-2 soojus​sisendile vastav tinglik nimi​soojus​võimsus on ca 660 MW. Aastane tootmis​maht 1. Enefit280-2 seadmes kasutatav põlevkivi kogus 2 014 888 t/a; 2. Kavandatav õlitoodang 267 980 t/a, millest 239 413 t/a on keskõli ja 28 567 t/a bensiin; 3. Tekkiv uttegaasi kogus 68,5 miljonit m3 aastas; 4. Elektri toodang 203 GWh/a (bruto), millest 106 GWh/a on omatarve ja 97 GWh/a on müük; 5. Fenoolvee teke 64 800 t/a, millest põhjendatud vajaduse korral suunatakse põletamisele elektrijaamas kuni 40 288 t/a. Põhitegevusala Jah 3/29 T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PKÕ Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 17.12.2013 17.12.2017 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 4. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr tehnoloogia nimetused viide PVT PVT lühend number 4/29 1. Juhtimine ja Käitises on toimiv Enefit Power AS juhtimissüsteem on sertifitseeritud vastavalt ISO 14001:2015 (keskkonnajuhtimine), ISO PKÕ PVT nr 1 kõigile allpool loetletud tunnustele vastava PKÕ 1 kontroll integreeritud ja 9001:2015 (kvaliteedijuhtimine), ISO 45001:2018 (töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine) ja ISO 55001:2014 keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) rakendamine ja järgimine: ENE 1-16 sertifitseeritud (varahaldus) nõuetele ja eelnevalt mainitud nõuetest peetakse kinni. Juhtimissüsteem on integreeritud. Üks 1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; juhtimissüsteem, mis juhtimissüsteemi element on energiateemad, mida käsitletakse detailsemalt keskkonnajuhtimise (väljund on 2) keskkonnapoliitika määramine, mis muu hulgas näeb ette hõlmab mh energiaaudit) ja varahalduse all (juhtimissüsteemi ülevaatus) - õlitööstust käsitletakse energia muundamise juhtimissüsteemi pidevat täiustamist; keskkonnajuhtimist. Enefit valdkonnas. Olulised mõõdikud on töökindlus, avariilisus, tehniliste intsidentide arvestamine. Energiaaudit katab nii 3) vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine Power AS on osa Eesti energia tootmise kui kasutamise, käsitlusalas on nii elektrijaamad kui õlitehased. Arvestust peetakse ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringute Energia kontsernist, energiatarbimise, energiatarbimise profiili ehk jaotuse üle (sisekliima, valgustus, transport, tööstusprotsessid), kavaga; lähtutakse kontserni antakse ülevaade varsemalt elluviidud ning tulevikus kavandatavatest alternatiivse energiakasutuse ja 4) erilise tähelepanu pööramine järgmistele aspektidele: käitise juhtimispõhimõtetest ja energiasäästule suunatud tegevustest-meetmetest ning nendega seotud energia tootmise või säästmise struktuur ja vastutuse jaotus; personali väljaõpe; teadlikkus ja töökorraldusest, sh potentsiaalist energiaühikutes (see on ühtlasi peamine mõõdik ehk indikaator). pädevus; ettevõttesisene ja -väline suhtekorraldus; töötajate kasutatakse kontserni kaasatus; dokumentatsioon; tootmisprotsessi tõhus kontrollimine; keskkonnaosakonna käitise hooldusprogramm; teenuseid. hädaolukordades tegutsemise kava; keskkonna-alaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine; 5) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll; parandusmeetmete rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: seire ja mõõtmised; preventsioon ja korrigeeriv tegevus; andmetöötlus ja aruandlus; siseaudit (võimaluse korral sõltumatu) eesmärgiga kindlaks määrata, kas KKJS vastab kavandatule, on korrektselt rakendatud ja ajakohastatud; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne hindamine, mida teostab tippjuhtkond; 7) valdkonna puhtamate tehnoloogiate arengu jälgimine; 8) uue käitise projekteerimisel ning käitise töötamise kogu aja vältel käitise töö tulevase lõpetamise keskkonnamõju arvestamine; 9) regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standardile vastav või mitte) sõltub käitise toimumisviisist, suurusest ja keerukusest ning selle võimalikust keskkonnamõjust. KKJS suuremat usaldusväärsust tagavad järgmised vabatahtlikud sammud: a) juhtimissüsteemi ja auditeerimise protseduure on kontrollinud ja kinnitanud akrediteeritud sertifitseerimisasutus või väline tõendaja; b) käitises koostatakse ja avalikustatakse korraline ja soovituslikult tõendatud keskkonnaaruanne, mis sisaldab käitise kõiki olulisi keskkonnaaspekte ja milles võrreldakse sobival moel eri aastate kaupa keskkonnaeesmärkide ja sihtide saavutamist, võimaluse korral on esitatud võrdlus tootmisharu parimate näidetega; ENE BREF PVT nr 1 kirjeldab energiajuhtimise rakendamist, mis võib olla ka muu juhtimissüsteemi osaks. ENE PVT nr 1-16 kirjeldatud teemad on kaetud sertifitseeritud juhtimissüsteemi rakendamisega, sh eeldatakse PVT-ga nr 3 energiaauditi läbiviimist. 5/29 2. Kogu käitis Käitises on õnnetuste ja A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttena on olemas teabeleht, ohutusaruanne (sisaldab ka riskianalüüsi ja PKÕ PVT nr 2 rakendatakse allpool loetletud asjakohaseid PKÕ 2 hädaolukordade jaoks ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust), ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan, mis hõlmab ka tegutsemise täiendavaid juhtimisvõtteid, mis on suunatud keskkonnariski ja - EFS 5.1.2 olemas ohutus- ja tulekahjude korral. Enefit280-2 seade on osaka kogu Õlitööstust hõlmavast dokumentatsioonist. Lisaks on gaaside, mõju vähendamisele põlevkiviõli tootmise käitises: riskijuhtimissüsteem, mis tuha, reovee jm voogude käitlemiseks teiste Eesti Energia kontserni käitiste komplekslubades arvestatud Enefit280- a) samal tootmisterritooriumil tegutsevate eri käitiste käitajatel on moodustab osa üldisest 2 seadmelt tulenevate voogudega keskkonna- ja kemikaaliohutuse alane koostöölepe (nt teenuse juhtimissüsteemist. osutamise leping), mis muuhulgas määrab käitisesiseste Süsteem hõlmab mh suitsugaaside- ja reoveepuhastusseadmete või tuleohutuse teemad. jäätmekäitlusseadmete kasutamise põhimõtted ja poolte vastutuse. Juhul kui see puudub, ei ole tootmisterritooriumil olevate puhastus- või jäätmekäitlusseadmete valdajal õigus vastu võtta teise käitaja tekitatud jäätmeid, reovett või jääkgaase, st selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba ei anta; b) juhul kui käitises tekkiv reovesi juhitakse käitisevälisesse reoveepuhastisse, on käitaja ja selle reoveepuhasti käitaja kohustused määratud nendevahelise lepinguga või asjakohaste tegutsemisjuhistega nagu näiteks ühiskanalisatsiooniga liitumise leping, ühiskanalisatsiooni kasutamise eeskiri, heitvee ärajuhtimise teenusleping; c) käitises on kindlaks määratud ainevood, sh jääkgaasid ja reovesi, mis vajavad keskkonnaprobleemide vältimiseks töötlust või puhastamist. Nendele ainevoogudele on määratud kriitilised parameetrid, mis võivad mõjutada töötlemiseks või puhastamiseks vajalike seadmete (sh reovee eelpuhastite, jääkgaaside põletite jm) töö efektiivsust; d) käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust, sealhulgas reostuse tõkestamise ja selle likvideerimise peamiste meetodite ülevaadet; e) käitises on hädaolukorras tekkiva või kriitilisi parameetreid ületava reovee ja tuletõrjevee jaoks kogumissüsteem, mis on üldkanalisatsioonist või veekogusse viivast suublast isoleeritav ja võimaldab kogutu edasist keskkonnaohutut käitlemist; f) rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid töökorras. EFS BREF ptk 5.1.2 Kõrge riskikategooriaga ettevõtted peab koostama ka ohutusaruande ja kohapealse hädaolukorra lahendamise plaan ja ajakohastatud ainete loetelu pidama. 6/29 3. Vedelkütuse Põlevkiviõli transport Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu. PKÕ PVT nr 3 on pinnase ja põhjavee reostuse vältimine koos ühe PKÕ 3 käitlemine territooriumil toimub Torustikud asuvad estakaadil. Torustike projekteerimisel on arvestatud vajadusega minimeerida toote kadusid, sh või mitme allpool loetletud käitamismeetme rakendamisega: EFS 5.2.2.1 torustike kaudu ka hajusheidet. Seetõttu on võimalikult maksimaalselt kasutatud keevisliiteid. a) kõikide vedelike lekkeid tõkestavate süsteemide terviklikkuse ja Enefit280-2 seadmest suunatakse toodetud keskõli ja bensiin mahutiparki. Sealt laaditakse toodang auto- ja tiheduse, sh vee või muude ainete lekkekindluse kontroll; raudteetsisternidesse spetsiaalsetel estakaadidel. Laadimisel eralduvad aurud kogutakse kokku ja adsorbeeritakse b) ohtlike ainete ning jäätmete laadimine, ajutine hoidmine ja aurude regeneerimisseadmes. ladustamine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades, kus on Nii mahutipargi kui laadimisestakaadide tegevust reguleeritakse olemasoleva õlitööstuse kompleksloas. Enefit280-2 välistatud lekked või puiste laialivalgumine; seadme rajamisega on selles kompleksloas arvestatud. c) kõik mahutid ja seadmed, kus esineb ületäitumise võimalus, tuleb varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis minimeerivad mahutite ületäitumise riski; d) mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mis sisaldavad teavet tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja tehniline järelevalve; e) muude vedelike kui vesi torustike äärikute ja ventiilide regulaarne ülevaatus. Ülevaatuse tulemused dokumenteeritakse; f) muude vedelike kui vesi torustike äärikud ja ventiilid on varustatud lekkekogujatega, välja arvatud juhul, kui äärikute ja ventiilide tehniline lahendus lekked välistab; g) mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti; h) (ei kohaldu) i) maa-aluste torustike projekteerimise vältimine või kui see on möödapääsmatu, tuleb ette näha torustiku kaitse vigastuste eest ja paigaldada lekete tuvastamise süsteem. Olemasolevates käitistes on selle punkti rakendatavus piiratud; j) käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika (raskeveokite, kraanade jm) kasutamisel jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada. Ette näha täiendavad maa-aluste kommunikatsioonide kaitsemeetmed; k) regulaarne maa-aluste kanalisatsioonitorustike visuaalne ülevaatus, nt kaugjuhitava kaameraga kahjustuste ja võimalike lekete tuvastamine. EFS BREF ptk 5.2.2.1 maapealse suletud torustiku kasutamine. Poltidega äärikud ja tihendiga tihendatud ühendused on olulised lenduvate heitmete allikad. Tuleb minimeerida äärikute arvu, asendades need keevisühendustega. 4. Kogu käitis Töörežiimide reguleerimine Protsesse reguleeritakse vastavalt seadmete ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmisreglementidele. Sarnaselt Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud PKÕ 4 olemasoleva Enefit280 seadmele töötatakse välja juhised seadme käivitamiseks ja seiskamiseks, käitamiseks meetme abil: tavapärasest erinevalt töörežiimil jm. Muuhulgas tagatakse Enefit280-2 seadme CFB katla töötamine optimaalsel 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil põlemisõhu režiimil (ligikaudu 3-5% O2 sisaldus ärajuhitavates suitsugaasides). (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav). 7/29 5. Kogu käitis Rajatised, tehnika, Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub graafikute alusel Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud PKÕ 4 seadmed; hooldus ja meetme abil: remont 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav). 6. Elektri tootmine Enefit280 tüüpi seadmetel Pürolüüsi protsessile on lisatud soojusvahetid, sh utilisaatorkatel. Toodetakse auru, mis suunatakse auruturbiinile PVT 4. Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool PKÕ 4, 44 toodetakse jääksoojusest elektri tootmiseks. Saadud elektrit kasutatakse omatarbeks, ülejääv kogus suunatakse võrku. Olemuselt on tehnilise loetletud meetme abil: ENE 11, 19 elektrit lahenduse optimeerisega, mis tagab jääksoojuse ärakasutamise ja Enefit280 seadme energeetilise autonoomsuse. 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil (üldkohaldatav); Utilisaatorkatla kasutamine suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); taaskasutamiseks. 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav). PVT nr 44 Utilisaatorkatelt tuleb kasutada suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia taaskasutamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Kohaldatav uutele seadmetele. Meetodi kohaldatavus ja majanduslik otstarbekus sõltub üldisest energiatõhususe kasvust, sealhulgas tekkiva auru tõhusast kasutamisest. ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega. ENE PVT nr 19. Soojusvahetite efektiivsuse säilitamiseks tuleb soojustagastuseks rakendada: a. tõhususe perioodiline jälgimine; b. saastumise vältimine või eemaldamine; 8/29 7. Uttegaasi Uttegaasi kasutamine Põlevkiviõli tootmisel tekib uttegaas ehk põlevkivigaas. PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine PKÕ 5, 49 käitlemine kütusena elektrijaamades Normaalrežiimil põletatakse kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi Eesti elektrijaama ja Auvere elektrijaama järgmiste meetmetega: ENE 11 kateldes; elektrijaamad vastavad PVT nõuetele, sh on tagatud SO2 heite piirväärtuse järrgimine vastavat tüüpi a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; põletusseadmele. Eelistatult kasutatakse keevkohtkateldega energiaplokke. b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete Uttegaasi transpordil põletamisele tuleb jälgida ohutusnõudeid. Juhistes on üksikasjalikult kirjeldatud, millised tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena nii peavad olema tingimused, et hakata uttegaase elektrijaama suunama, samuti millal tuleb suunamine lõpetada ja käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada kasutada ohutuse tagamiseks leektorusid. teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine energia tootmiseks. PVT nr 49. Väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitistesisestes kui -välistes põletusseadmetes, järgides tööstusheite seaduse või PVT nõudeid põletusseadmetele. ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega. 8. Fenoolvee Fenoolvee suunamine Enefit280-2 seadme fenoolvee saab ära põletada seadme CFB katlas. Enefit280 tehnoloogial on võimekus enda PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine PKÕ 5,45 käitlemine Enefit280-2 seadmele või tekitatud fenoolvee käitlemiseks, muuhulgas saab fenoolvee juhtimisega katlasse reguleerida tsirkuleeriva tuha järgmiste meetmetega: juhtimine elektrijaama temperatuuri (muul ajal toimub see õhkjahutusega). Põhjendatud vajadusel, sh elektrijaamade elektrifiltrite töö a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; optimeerimiseks, saab fenoolvett osaliselt suunata elektrijaamadesse põletamisele. b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete Enefit Power ei kasuta Kiviter protsessiga ehk gaasilisel soojuskandjal põhinevat põlevkiviõli tootmisprotsessi, ei ole tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena nii käitises fenoolvee defenoleerimisseadmeid. Nende rajamine ainult tahke soojuskandjaga tootmisprotsessist saadud käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada fenoolvee käitlemiseks ei ole põhjendatud. teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine energia tootmiseks. Energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete voogude kasutamine kütusena nii käitise siseselt kui väliselt. Arvestades tööstusheite seaduse § 85 lg 4 ei ole tegemist jäätmepõletusega vaid põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate töötlemisjääkide põletamisega omatarbeks. PVT nr 45 Juhul, kui käitises defenoleerimisvõimalused puuduvad, võib rakendada fenoolvee põletamist käitise põletusprotsessides. PVT nr 45 on ajutine ja kehtib kuni uuringute tulemuste selgumiseni. Nende meetodite rakendamiseks fenoolvee töötlemisel tuleb loa andjale tõendada, et on tagatud vähemalt käesolevate PVT- järelduste teistes osades kirjeldatuga samaväärne keskkonnakaitse tase. 9/29 9. Põlevkivi Põlevkivi transport Suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides. PVT nr 6 on põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel ning PKÕ 6 laadimine, territooriumil toimub Kütuse konveierid on kaetud. Põlevkiviladu ja põlevkivi ettevalmistamine on ühine kõikidele Auvere käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine või, kui see ei ole ladustamine ja konveieritega energiakompleksi käitistele, seda tegevust reguleeritakse Eesti elektrijaama kompleksloaga. võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: käitlemine a) põlevkivi transpordil ja ladustamisel selline asukoha valik, et kuhjatis oleks valitsevate tuulte eest kaitstud kas kõrghaljastuse või muude ekraniseerivate rajatistega; b) kuivematel perioodidel tolmuheite tekke vältimiseks niisutada avatud laoplatsi vastuvõtuja etteandealadel asuvat materjali ja/või vähendada konveierilt langemise kõrgust ja konveierlindi kiirust; c) toorme käitlemisel: c1) põlevkivi sõelumine või purustamine ja peenpõlevkivi käitlemine kinnises süsteemis (st tekkiv tolmuheide kogutakse kokku ja suunatakse tootmisprotsessi); c2) kui tolmutekke võimalusega protsessidest toimub õhu väljatõmme, kasutada filtrisüsteemi suunduvat väljatõmmet; c3) suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides. 10. Õhkuheite Seadmete tööparameetrite Enefit280-2 seadme retordi kuivtihendid vähendavad lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheidet PVT nr 10. Energiakulu ja õhkuheite vähendamiseks tuleb PKÕ 10 vähendamine jälgimine, korraline hooldus pürolüüsiprotsessis. Retorditihendeid hooldatakse, vajadusel vahetatakse välja iga-aastase kapitaalremondi ajal. seadmete tööparameetreid pidevalt jälgida ja korraliselt hooldada. Pidevalt jälgitakse protsessi parameetreid erinevates lõikudes, sh retordis, CFB koldes ja mujal. Parameetreid hoitakse optimaalses vahemikus. Puhastusseadmetel (elektrifilter, kottfilter) jälgitakse küllastumist, vajadusel filtreid puhastatakse. 11. LOÜ hajusheite Projekteerimis- ja Projekteerimisel on arvestatud protsessi suletust tagavate omaduste maksimeerimisega (pürolüüsiprotsess peab PVT nr 11 on lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite PKÕ 11 vähendamine ehitusmeetmete toimuma õhu juurdepääsuta), seadmetele on ette nähtud võimalikult vähe liideseid ja nende hoolduseks on tagatud vähendamiseks järgmiste rakendamine juurdepääs. projekteerimis- ja ehitusmeetmete rakendamine: Ehitamise kvaliteeti hinnatakse ehitamise omanikujärelevalve ja vastuvõtmise käigus. Olemas on juhised a) käitise või seadme projekteerimisega seotud tehnikad, sh seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tööd ei võeta enne teostajalt vastu, kui kontrolli potentsiaalsete heiteallikate arvu minimeerimine, protsessi suletust tulemused on ettenähtud tasemel. tagavate omaduste maksimeerimine, võimalikult terviklike (st minimaalsete ühenduste ja liideste arvuga) seadmete valik, potentsiaalsetele lekkekohtadele visuaalse seire ja hoolduse võimaldamiseks juurdepääsu ettenägemine; b) käitise või seadme ehituse ja vastuvõtmisega seotud tehnikad, sh hästi arusaadavad ehitusja koostamisjuhised, üheselt mõistetavad ja hästi rakendatavad protseduurid seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks. 12. Töörežiimile Kütuse valik seadme Seadme üleskütmisel kasutatakse põlevkiviõli ja seejärel, pärast elektrifiltri sisselülitamist jätkatakse üleskütmist PVT nr 12 on utteseadmetesse töörežiimile viimisel (kuni saab PKÕ 12 viimine üleskütmiseks põlevkiviga, Arvestades tehnilisi nõudeid ja vajaminevaid koguseid, on selline kütuste valik optimaalne ja tagab hakata kasutama tekkivat vähese saasteainete heite üleskütmisrežiimil - üldiselt jäävad heitkogused alla tavarežiimil tekkivat heidet, sh SO2 uttegaasi) võimalikult väikese saasteainete eriheitega kütuste osas. kasutamine. Olemasolevates CFB käivituspõletite süütamiseks kasutatakse propaani, mis on madalate saasteainete eriheitega kütus. käitistes väiksema väävlisisaldusega samaliigilise kütuse kasutamine. 13. Atmosfääriheite Põlevkiviõli tootmisseadme Heiteallikal 280-2 on pidevseire seade (AMS), mis on kalibreeritud ja aeg-ajalt kontrollitakse selle tööd perioodiliste ROM REF ptk 4.3.2.3 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm peab ROM 4.3.2.2.1, seire õhkuheite seire. paralleelmõõtmistega. Täpsemalt: olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ventileeritud, hästi 4.3.2.2.2, EN15267 standardi kohase QAL1 protseduuri järgimine: kasutusele võetavad seadmed on sertifitseeritud, sh valgustatud (vastavalt standardile EN 15259). Personalile sobiv 4.3.2.3, hõlmab sertifikaat mõõtepiirkonna ja mõõtemääramatuse. Enne seadmete kasutuselevõttu läbitakse AML kaitse ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku 4.3.2.7; funktsionaalsuse test. ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile EN 15259 peab 4.3.3.2, EN14181 standardi nõuete järgimine QAL2 kalibreerimise ja valideerimise kaudu. QAL2 tehakse kõigi mõõdetavate tööplatvorm olema piisava kandevõimega, mahutavusega ja piisava 4.3.3.3 parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. QAL2 teostab akrediteeritud labor. tööruumiga (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. Pidevad Eneft Power AS rakendab QAL3 kontrollisüsteemi. Enefit280-2 seadme AMS seadmetele on tagatud pidev mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi võtmisega ühes kvaliteedikontroll töö ajal. Ettevõttes on vastava väljaõppe saanud töötajad. Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need mõõtmis- etalone. /proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab heitkoguste AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmisi teeb kord aastas akrediteeritud labor. esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist. Referentsmetodiga teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist ühel päeval.AMS seadmete funktsionaalsustest tehakse mitte harvem kui kord aastas, kuid mitte kauem kui 1 kuu enne QAL. ROM REF ptk 4.3.2.2.1 QAL1 protseduuri korral tuleb järgida AMS asukoha nõeute täitmine - asukoht on valitud vastavalt EVS-EN15259 nõuetele. Tagatud on ohutu ligipääs standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) mõõtekohale ja piisava kandevõimega mõõteplatvorm. AMS tööplatvorm on kergesti ligipääsetav, puhas ja nõudeid. Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS ventileeritud, hästi valgustatud. 10/29  ventileeritud, hästi valgustatud. sobib ettenähtud otstarbeks. Mõõtmistulemuste andmed koondatakse selliselt, et need sisaldavad lisaks mõõtmistulemustele ka võrdlustingimusi (sh temperatuur, suitsugaaside hapnikusisaldus). Mõõtmistulemusi on võimalik esitada tunni- ,ööpäevakeskmiste ja ROM REF ptk 4.3.2.2.2 EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida kuukeskmiste protokollidena. QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral. Kui tehakse õhkuheite perioodilist seiret, siis tagatakse mõõtmiste vastavus ROM BREF 4.3.3 nõuetele, mh mõõtmiste kvaliteedi tagamise osas (4.3.3.2) ja mõõteplaani koostamisega vastavalt mõõtmiste eesmärgiga. ROM REF ptk 4.3.2.7 Pidevseire mõõtmisaruanne peab sisaldama: Mõõtmiste eesmärk ja mõõdetavad parameetrid määratakse hankedokumentides, hanke võitnud laboriga * kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) kooskõlastatakse täpne mõõtmisplaan, sh läbiviimise aeg, millistel seadme koormustel mõõtmised tehakse, tulemusi AMSi aruannet (vastavalt standardile EN 14181:2014); mõõtemeetod ja paralleelmõõtmiste arv jpm. * mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab aruanne sisaldama ka: * andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; * poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); * tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; * eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; * kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; * AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; * AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus. ROM REF ptk. 4.3.3.2 Standard EN 15267-4 kehtib P-AMS-i kohta, mida kasutatakse perioodiliste mõõtmiste jaoks statsionaarsete allikate heitkogused. Kvaliteedi tagamise asjakohane standard on EN ISO 17025. P-AMS põhinevad mõõtmismeetoditel, mis on määratletud punktis a standardmeetodil (SRM) või alternatiivsel meetodil (AM). PAMS-i jõudlustestid viiakse läbi sarnaselt statsionaarsete AMS-i testidega vastavalt standardile EN 15267-3. ROM REF ptk. 4.3.3.3. Mõõtmiseesmärgi määrab tellija ja täpsustab teostatava töö ulatuse läbi viidu vastavalt standardile EN 15259. Mõõtmise eesmärgiga on täpsustatud vähemalt järgmine: * mõõtmiste kuupäevad ja kellaajad; * töötingimused, milles mõõtmised tehakse (tavalised töötingimused (NOC) ja/või muud kui normaalsed töötingimused (OTNOC), kui ette teada); * mõõtmiskoht; * mõõdetavad suurused (st saasteained ja võrdluskogused) ja eeldatavad väärtused; * katselabori pädevus. Mõõtmiseesmärgis võib määrata ka kasutatavad mõõtmismeetodid ja mõõtemääramatuse nõudeid. 14. Suitsugaasi Puhastususüsteemide Seadmete kaitamisel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks kott- ja elektrifiltreid. Üleskütmisel on elektrifilter PVT nr 13 on suitsugaasi puhastussüsteemide käitamine PKÕ 13 puhastussüsteemid käitamine optimaalse välja lülitatud kuni kolle on saavutanud piisava temperatuuri käivituspõlevkivi etteandeks. Põlevkivi kasutamise tavapärastel töötingimustel optimaalse võimsusega. Teatud võimsusega. momendiks on elektrifilter sisse lülitatud. töötingimuste jaoks võidakse välja töötada eraldi protseduurid, seda eelkõige: seadmete käivitamise ja seiskamise ajaks; muude eritööde ajaks, mis võivad mõjutada süsteemide nõuetekohast talitlust (nt suitsugaasi puhastussüsteemi erakorralised hooldus- ja puhastustööd). 11/29 15. Veekasutus Enefit280-2 seadme Eri protsesside veekasutuse integreerimine, kui see on tehniliselt võimalik. Sademevee ja vähereostunud PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool loetletud PKÕ 14 veekasutuse integreeritus tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. meetme abil: Enefit280-2 jahutusvee basseini suunatakse territooriumilt kogutud puhas sademevesi. Jahutusvee basseinis olev 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); vesi on ka tehnilise vee allikaks, mida kasutatakse nii tehnoloogilises protsessis kui seadmete pesemisel. 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on Enefit280-2 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, reostunud sademevesi) tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks transpordile toimib ka tuha enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee jahutajana-stabiliseerijana. väljalaskmine ja asendamine; Kuni 250 000 m3/a tootmisel tekkinud vett võimalik süsteemi taaskasutada. 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes. 16. Leektoru Leektorude kasutamine Käivitus- ja seiskamisrežiimidel põletatakse tekkiv põlevkivigaas leektorus. Leektoru kasutatakse ka ohutuse PVT nr 24 küünalseadmeid võib kasutada ainult avariiolukorras või PKÕ 24 kasutamine tavapärasest erinevatel tagamiseks, kui elektrijaam ootamatult gaasi vastu võtta ei saa; sel eesmärgil ei juhita leektorru gaasi kauem kui 24 tavapärasest erinevatel töörežiimidel tundi, kui on teada või võib eeldada, et tegemist on katkestusega, mille kestus ei kujune pikemaks. töörežiimidel (nt utteseadmete käivitamisel ja seiskamisel). 17. Leektorude Leektorude efektiivne ja Enefit280-2 seadme leektoru saab suitsuvabas režiimis (st võib eeldada uttegaasi koostises olevate komponentide PVT nr 25 Allpool loetletud meetmeid tuleb rakendamine õhkuheite PKÕ 25 kasutamine optimaalne kasutamine täielikku põlemist) vastu võtta kuni 4,725 m3/s uttegaasi. Reaalne maksimaalne koormus on sellest ligikaudu vähendamiseks kolmandiku võrra väiksem. Leektoru on automaatsüütamisega. Kõik küünalseadme kasutamise juhud küünalseadmetest: registreeritakse, eristatakse käivitamisi-seiskamisi ja kasutust ohutuse tagamiseks. Senine leektorude kasutamine a) käitise nõuetekohane projekteerimine. Muuhulgas on jääb oluliselt väiksemaks lubatud kordade-tundide arvust. asjakohasteks meetmeteks piisav aurude kogumissüsteemi võimsus, kõrge usaldusväärsusega kaitseklappide kasutamine ja muud meetmed, mis tagavad, et küünalseadmeid kasutatakse ainult tavapärasest erinevatel töörežiimidel. Rakendatav uutele seadmetele; b) käitise juhtimine. Hõlmab korralduslike ja kontrollimeetmeid, et vähendada küünalseadmete kasutamise kordade arvu, nt gaaside/aurude tasakaalustamisel, protsessi kaasaegsete kontrollmeetmete kasutamisel jms; c) küünalseadmete nõuetekohane projekteerimine, sh seadme kõrgus, töörõhk, auru, õhu või gaasi juurdeandmise vajadus, küünalseadme otsa konstruktsioon. Eesmärk on saavutada seadme suitsuvaba töö, üldine töökindlus ja jääkgaaside hea põletamisefektiivsus. Rakendatav uutele seadmetele; d) küünalseadmetega seotud seire ja aruandlus. Kõik küünalseadmete kasutamise juhud registreeritakse, sh tuuakse välja äkkheite tekkepõhjused. Seiratakse ka küünalseadmetele saadetavate uttegaaside kogust, gaasisegu koostist, kütteväärtust, auru, õhu või gaasi juurdeandmise määra, voolukiirust, saasteainete heidet. Küünalseadme kasutamise alane aruandlus võimaldab keskkonnajuhtimises seada reaalsed seadme töökindluse eesmärgid, st kui suure osa tööajast moodustaks töötamine küünalseadmega, tuleks äkkheite tekkega seotud sündmusi vältida. 12/29 18. Põlevkiviõli Meetmed reostunud vee Eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine. Tinglikult puhaste vete segunemise vältimine PVT nr 26 Üht või mitut allpool loetletud meedet tuleb rakendamine PKÕ 26 tootmine, koguse vähendamiseks reostunud veega. käitises tekkiva reostunud vee koguse vähendamiseks: vetteheide Välditakse eri protsessides tekkinud voogude segunemist, kui seda ei näe ette käitluslahendus. Fenoolvesi a) eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine ja kogutakse eraldi ja suunatakse põletamisse, olmereovesi läheb Eesti elektrijaama puhastusseadmele. Tinglikult nende juhtimine sobivasse eeltöötlemisseadmesse, millega puhas vesi käideldakse eraldi reostunud veest. Õliste vete kogumise jaoks on eraldi kanalisatsioon. tagatakse optimaalne veemajandus. Üldiselt rakendatav uutes käitistes. Olemasolevas käitises võib tähendada tehnoloogiliste seadmete suuremahulist ümberehitamist; b) tinglikult puhaste vete (nt läbivoolava jahutusvee, sadevee) segunemise vältimine reostunud veega, mis tagab, et reostumata vett ei suunata reoveepuhastisse ja selle keskkonda viimiseks, sh pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku. Üldiselt rakendatav uutes käitistes; c) kadude ja lekete vältimine teatud protseduure või seadmeid rakendades neis olukordades, kus on suurem kadude ja lekete tekete oht, nt seadmete hooldustöödel jms. 19. Põlevkiviõli Enefit280-2 tekkiva Sadevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jäätmete jahutamiseks. PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool loetletud PKÕ 14 tootmine, kombineeritud reovee Auvere kompleksis on välja arendatud ja toimib kombineeritud reovee käitlemine, kus eelpuhastatud reovesi meetme abil: vetteheide suublasse juhtimise suunatakse tuhaärastussüsteemi ringlusvette. 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); vältimine 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on Enefit280-2 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, seadmete-põrandate pesuvesi, reostunud tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik sademevesi) lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, väljalask tuhaväljalt enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee puudub. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid väljalaskmine ja asendamine; lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid väljapoole tuhavälja.Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; on naftasaadused ja fenoolid. 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine Rakendatud käitluslahenduse tulemusena ei ole vaja PVT nr 27-32 kohaldamist käitisele. (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes. 20. Põlevkivi pürolüüs Jäätmetekke vältimine Põlevkivi pürolüüsil lisaks põlevkiviõlile saadav gaas on kõrvaltoode, mida kasutatakse kütusena. Fenoolvesi PVT nr 33 Jäätmete teket ja kõrvaldamisvajadust tuleb vähendada, PKÕ 33, 35 põlevkiviõli tootmisel suunatakse protsessi tagasi seadme CFB katlasse põletamiseks või põletatakse elektrijaamas. Sellega välditakse rakendades prioriteetsuse järjekorras meetmeid, mis tagavad lisaks nende voogude käitlemist jäätmetena. põlevkiviõlile saadavate ainete käsitlemise kõrvalsaadustena, Enefit280 tehnoloogia väldib toodetud õli ülemäärast saastumist tahkete osakestega, st õliseid setteid suures võimaldavad protsessi tagasisuunamist, ringlussevõttu, kordus- ja koguses ei teki. taaskasutamist. PVT nr 35 Õli tahkete osakestega saastumise vältimiseks tuleb saastunud setete tekke vähendamiseks ja nende kanalisatsioonisüsteemi või reovee puhastusseadmetesse sattumise vältimine. 21. Tuhakäitlus Tuha ladestamine Põlevkiviõli tootmisel tekkiv tuhk ladestatakse Eesti Elektrijaama tuhaväljale. Tuha transpordiks kasutatakse vett PVT nr 34 Poolkoksi ja põlevkivituha ladestamine jäätmete PKÕ 34 tööstusjäätmete prügilas suhtes 1:20 ja süsteem on ühine kogu Auvere energiakompleksile. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks prügilas, tagades õigusaktiga kehtestatud nõuded leostuvuse jt transpordile toimib ka tuha jahutajana-stabiliseerijana. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast näitajate kohta. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise väljapoole tuhavälja.Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda keskkonnaohutus. tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. 13/29 22. Kogu käitis Müraemissiooni Müratekitavad seadmed on hoonetes, kompressorid jm kõrge müratasemega seadmed on täiendavalt eraldi PVT nr 37 Müraemissiooni vähendamist tuleb ühe või mitme allpool PKÕ 37 vähendamine kambrites. Arvestades Enefit280-2 seadme paiknemist, ei põhjusta seadme töötamine eeldatavalt mürataseme loetletud meetodi abil: tõusu Auvere energiakompleksi territooriumilt väljapool, st täiendavate müra leevendavate meetmete rakendamine a) hinnata keskkonnamüra ning koostada kohaliku keskkonna jaoks ei ole vajalik, sobiv müra kontrollimise kava; b) sulgeda müratekitavad seadmed/tegevused eraldi rajatisse/üksusesse; c) ümbritseda müraallikas müratõketega; d) teostada mürarikkaid tegevusi vabas õhus päevasel ajal; e) kasutada käitise ja kaitstava ala vahel vastavalt kohalikele tingimustele kas müraseinu või looduslikke tõkkeid (istutada puud, põõsad). 23. Põlevkiviõli Seadme töökindlus Tahke soojuskandjaga seadmete üldise töökindluse minimaalne tase on 80% aastasest tööajast, millest tööaeg PVT nr 47 TSK utteseadme töö stabiilsuse ja -kindluse PKÕ 47 tootmine normaalses töörežiimis moodustab omakorda 80%. suurendamine, milleks koostatakse ja järgitakse eesmärgistatud tegevuskava pika- ja lühiajaliste Enefit280-2 seadme projekteeritud tööaeg vähemalt 75% koormusega on 7450 tundi aastas, mis moodustab 85% seiskamiste-käivitamiste arvu aasta tundidest. Kapitaalremondi ja plaaniliste seisakute koguaeg on 42 päeva (1008 h), st võib eeldada et vähendamiseks, kasutades PVT nr 25 punktis d viidatud avariiliste käivitamis-seiskamisrežiimis, sh avariiliste seiskamiste tõttu on seade kokku 302 tundi aastas. See annab seadme juhtude registreerimist ja töökindluseks 7450/7752x100% = 96%. seiret. Üldise töökindluse minimaalne tase on 80% aastasest tööajast, millest tööaeg normaalses töörežiimis moodustab omakorda 80%. 24. Põlevkiviõli Seadme töö peatamine Seadme mahukate hooldustööde tegemiseks on ette nähtud üks kapitaalremondi periood kestusega kuni 30 päeva. PVT nr 48 tuleb koondada pikaajalist seisakut eeldavad remonttööd PKÕ 48 tootmine kapitaalremondiks Lisaks kapitaaremondile on planeeritud veel kuni 5 lühemaajalist seisakut aastas lühema kestusega hoolduse ühele seisakuremondiperioodile aastas. tegemiseks. 25. SO2 heide Summaarse koosmõju Enefit280-2 seadme rajamisel viidi läbi keskkonnamõju hindamine (KMH), milles muuhulgas hinnati saasteainete Uute käitiste rajamisel SO2 heiteallikate summaarse koosmõju PKÕ 50 uttegaaside hindamine heite hajumist koosmõjus teiste allikatega.Hinnangutes kasutati ka võrdlust Sinimäe seirejaama näitajatega. Jõuti hindamine käitlemisel järeldusele, et õhukvalitteedi piirväärtuste ületamine ei ole tõenäoline. Põhiosa saasteainete heitest pärineb käitise territooriumist väljaspool- Kui ei õnnestu täita lühi- ja Enefit140 tehnoloogiaga seadmetelt, st kui peaks tekkima ebasoodsastes hajumistingimustes heite piirväärtuste pikaajalisi keskkonnanormatiive (eri keskmistamisperioodidega ületamise oht, peatatakse esmalt Enefit140 seadmete töö. õhkukvaliteedi piirväärtusi), tuleb rakendada meetmeid utte- või põletusseadmete suitsugaaside väävlisisalduse vähendamiseks. PVT nr 50 uue käitise rajamisel tuleb SO2 heiteallikate summaarse koosmõju hindamine käitise territooriumist väljaspool ja SO2 heiteallikate summaarse koosmõju regulaarne hindamine olemasolevate käitiste tegutsemise ajal. Kui hindamistulemustest selgub, et ei ole õnnestunud või ei õnnestu täita lühi- ja pikaajalisi keskkonnanormatiive (vastavalt SPV1 ja SPV24), tuleb rakendada meetmeid utte- või põletusseadmete suitsugaaside väävlisisalduse vähendamiseks, et täita kehtivast seadusest tulenevat nõuet. 14/29 26. Kemikaalide Nõuetekohane Enefit280-2 seadmel kasutatakse erinevaid kemikaale. Seoses kemikaalikäitlusega rajatakse uusi mahuteid (suurus EFS BREF ptk 5.1.1.1. Vedelike ja veeldatud gaaside ladustamisel EFS 5.1.1.1, hoiustamine kemikaalikäitlus kuni 3 m3), samuti kasutatakse pakendatud kemikaale. valida õige disainiga mahutid ja tuleb võtta arvesse vähemalt 5.1.2 Käitaja lähtub mahutite projekteerimisel käideldava kemikaali omadustes ja kasutusotstarbest, õigusaktide ja PVT järgmist: nõuetest (lekkekindlus jms). • säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Hoiustamisel jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. • kuidas hoidlat käitatakse, millisel tasemel mõõteriistad on Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle vajalikud, kui palju operaatoreid ja milline on nende töökoormus; jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. • kuidas operaatoreid teavitatakse kõrvalekalletest tavapärastest Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed ohuolukordades. Käitises on erinevad protsessitingimustest (häired); ettevaatusabinõud rakendatud • kuidas hoidla on kaitstud tavapärastest protsessitingimustest kõrvalekallete eest (ohutus juhised, blokeerimissüsteemid, rõhualandusseadmed, lekke tuvastamine ja piiramine jne); • milliseid seadmeid tuleb paigaldada, võttes suures osas arvesse varasemaid kogemusi toode (ehitusmaterjalid, klapi kvaliteet jne); • millist hooldus- ja ülevaatusplaani on vaja rakendada ja kuidas seda hõlbustada hooldus- ja ülevaatustööd (juurdepääs, paigutus jne); • kuidas toimida hädaolukordades (kaugused teistest mahutitest, rajatistest ja piir, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne). Kemikaale tuleb hoiustada sobivas kohas. Kemikaali käitlejad peavad teadma kemikaalide omadusi ja olema kursis ohutusnõuetega. T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk PVT PVT Nimetus, aine või Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav PVT heitetaseme HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Lubatud HT ja HPV Erandi nr lühend number muu näitaja kirjeldus (HT) vahemik HPV ühik lõpp 1. PKÕ 46 Tahked osakesed Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja 40–200 Kuukeskmine; pidevseire 162 mg/Nm3 keevkihtkatla heite) (3% O2) 2. PKÕ 46 SO2 Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja 700-1200 Kuukeskmine; pidevseire 24 mg/Nm3 keevkihtkatla heite) (3% O2) 3. PKÕ 46 NO2 Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja 40-400 Kuukeskmine; pidevseire 252 mg/Nm3 keevkihtkatla heite) (3% O2) 4. PKÕ 46 CO Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja 3000-6100 Kuukeskmine; pidevseire 1380 mg/Nm3 keevkihtkatla heite) (3% O2) 5. PKÕ 46 H2S Enefit280-2 korsten (koondab seadmete ja 0-75 Mõõteperioodi keskmine (H2S heide on madal, seetõttu ei kuulu H2S pidevseiratavate saasteainete hulka, st 6 mg/Nm3 keevkihtkatla heite) tuleb tagada vastavus igal proovivõtuperioodil). (3% O2) T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. PKÕ 47 Seadme üldine töökindlus Enefit280-2 seade min 80% 85 % 2. PKÕ 47 Tööaeg normaalses/tavapärases töörežiimis Enefit280-2 seade min 80% 80.5-96 % T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 15/29 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne Asukoht kemikaal, sõnnik, jääk vms Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ühel ajal kaardil lühend number hoitav Kogus Ühik 1. Balloonid 0.21 0.21 tonni X: propaan Välisõhk: ladustamine kinnises ruumis EFS 5.1.2 6576857, Balloonid on hermeetilised. Y: Pinnas, pinna- ja põhjavesi: Balloonid on hermeetilised ja asuvad kinnises ruumis. EFS 5.1.2 721792 Ohutus: balloonide ladustamisel arvestatakse, et tegemist on tuleohtliku veeldatud gaasiga. Seda hoitakse eemal süttimisallikatest ja EFS 5.1.2 läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe. 2. Mahuti 5.50 5 tonni X: kerge kütteõli (2 avariigeneraatori mahutit, 3 m3 ja Välisõhk: kerge kütteõli on madala lenduvusega, kasutatavat kogust arvestades (ca 4 t aastas) ei teki mahuti täitmisel ja kütteüli EFS 5.1.1.2 6576812, 2,5 m3). kasutamisel arvestuslikku heidet. Seetõttu ei ole kasutusel erimeetmeid õhkuheite vähendamiseks - mahutid on nn fikseeritud Y: kaanega, hingamisklapiga. 721487 Pinnas, pinna-ja põhjavesi: mahuti on lekkekindel, paikneb betoneeritud alusel. Mahuti täitmissõlm on betoneeritud põhjaga ja madala EFS 5.1.1.1 piirdega, mis väldib täitmisel tekkiva lekke laialivalgumise. Mahuti projekteerimisel on arvestatud ladustatava vedeliku omadustega. Avariigeneraator paikneb katusealuses, mis kaitseb otsese päikesekiirguse eest. Mahuti projekteerimisel, ehitamisel ja käitamisel arvestatakse kehtiva seadusandlusega. Ohutus: mahutid on lekkekindlad, paikevad betoneeritud alusel. Täitmisel välditakse ületäitmist mahutis oleva tasemeandurilt saadava EFS 5.1.1.3 signaaliga. Avariigeneraatorite, sh nende mahutite paigutamisel on arvestatud, et tegemist on tuleohtliku vedelikuga. Seda hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe. Perioodiliselt, vähemalt 1 kord 10 aasta jooksul tehakse mahuti tehnilise seisundi kontroll. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt. 3. Vaadid või 20 20 tonni X: mootoriõli jm tööstuslikud õlid ja määrded, lisaained Välisõhk: õlid jms on madala lenduvusega, vaadid või kanistrid asuvad kinnises ruumis, neid kohapeal ei täideta. EFS 5.1.2 kanistrid, IBC 6576857, mis on madala lenduvusega, sh kohpeal Pinnas, pinna- ja põhjavesi: vaadid või kanistrid asuvad kinnises ruumis, neid kohapeal ei täideta. EFS 5.1.2 konteinerid Y: valmistatavad töölahused (nt jahutusvee Ohutus: vaatide jms ladustamisel arvestatakse, et tegemist on põlevvedelikega. Neid hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei EFS 5.1.2 721792 inhibiitorlisand, naatriumtrifosfaat) hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe. 4. IBC konteinerid 2 2 tonni X: ammoniaakvesi Välisõhk: lahused jms tarnitakse kinnistes konteinerites, kohapeal konteinereid ei täideta. EFS 5.1.2 6576857, Pinnas, pinna- ja põhjavesi: vaadid või kanistrid asuvad kinnises ruumis, neid kohapeal ei täideta. EFS 5.1.2 Y: Ohutus: konteinerite jms ladustamisel arvestatakse, et konteinerid on põlevmaterjalist. Neid hoitakse eemal süttimisallikatest ja EFS 5.1.2 721792 läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe. 5. Jahutussüsteemi 1 0.45 tonni X: ammoniaak Õhk: süsteem täidetakse ühekordselt vahetult enne ekspluatatsiooni andmist, täitmisel õhkuheidet ei teki. Süsteem on hermeetiline. EFS 5.1.1.2 ressiivermahuti 6576761, Pinnas, pinna- ja põhjavesi: ressiivermahuti jm jahutussüsteemi komponendid asuvad kinnises ruumis, põrand on betoneeritud. EFS 5.1.1.1 Y: Süsteemis tavapärasel töötamisel lekkeid ei ole. 721565 Ohutus: süsteem on hermeetiline, lekkekindel, paikneb betoneeritud põrandaga ruumis. Täitmisel välditakse ületäitmist mahutis oleva EFS 5.1.1.3 tasemeandurilt saadava signaaliga. Jahutussüsteemi paigutamisel on arvestatud, et ammoniaak on tuleohtlik. Seda hoitakse eemal süttimisallikatest ja läheduses ei hoita sobimatuid kemikaale. Käitlejad on saanud ohutu käitlemise väljaõppe. Perioodiliselt, vähemalt 1 kord 5 aasta jooksul tehakse süsteemi tehnilise seisundi kontroll. Kogu kasutusperioodi vältel jälgitakse mahuti seisundit visuaalselt. T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Välisõhu saaste Olukorras, kus Enefit280-2 ja ülejäänud Enefit Power AS õlitootmisseadmete uttegaasid suunatakse elektrijaamadesse põletamisele, sõltub põlevkiviõli tootmisseadmete töö elektrijaamade töötamisest. Kui peaks Pidevalt vältimine või toimuma elektrijaamas rike, muu planeerimata seiskamine või koormuse vähendamine, mille tulemusena ei ole võimalik elektrijaama suunata Enefit280-2 uttegaase, on lubatud Enefit280-2 seadme töö jätkamine vähendamine uttegaaside põletamisega leektorus kuni 24 tunni vältel, kui on teada, et selle aja jooksul on võimalik rakendada meetmeid uttegaaside tavapärase põletusvõimekuse taastamiseks. Kui tavapärase töö taastamise aeg kujuneb pikemaks, Enefit280-2 seisatakse. Enefit280-2 leektoru süütamiseks kasutatakse automaatsüsteemi. 16/29 2. Jäätmetekke Enefit280-2 seadme fenoolvee käitluslahendus on fenoolvee tagasijuhtimine õlitootmisseadme CFB katlasse põletamisele. Põhjendatud juhul võib osa fenoolveest juhtida elektrijaama põletamisele. Kui Enefit280 Katsetuste vältimine seadme koormuskatsetest selgub, et võimalik on lisakoguse fenoolvee vastuvõtmine, on võimalik Enefit140 seadmete fenoolvee suunamine Enefit280-2 seadmele, kogus selgub katsetuste tulemustest. tegemise järgselt pidevalt 3. Lõhna vältimine Enefit Power ASil tuleb korraldada Sinimäe külas asuva välisõhu seirejaama töö (SO2, NMHC (NMVOC), H2S, PM10, PM2,5 pidevseire) ja selle mõõteseadmete standardile vastav kalibreerimine ning vajalik Pidevalt või vähendamine nõuetekohane hooldus. Käitise lõhnahäiringu tekkevõimaluse indikaator on väävelvesiniku (H2S) saatetase seirejaamas. 4. Mitte tavapäraste Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 korsten (280-2) käivitusrežiimil katsetuste perioodil on kuni 1000 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 200 tundi aastas. Pidevalt käitamistingimuste Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 leektoru (403) käivitusrežiimil katsetuste perioodil on kuni 300 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 144 tundi aastas. korral Elektrijaamade avarii või muu töökatkestuse korral (mille tulemusena ei võeta töötavalt Enefit280-2 seadmelt uttegaase vastu) võib gaase suunata leektorusse kuni 24 h järjest ja kokku kuni 300 tundi aastas. rakendatavad Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-2 leektoru (403) seiskamisel katsetuste perioodil on kuni 15 tundi aastas ja tavapärasel töö perioodil kuni 3 tundi aastas. meetmed Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 5. Muud Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt asjakohased meetmed 6. Toorme säästlik Ettevõte peab arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide koguste kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01. märtsiks. Pidevalt kasutamine 7. Pinna- ja põhjavee Pinnase ning pinna- ja põhjavee kaitseks tuleb tagada ettevaatusmeetmena avariilise vedelkütuse pinnasesse sattumise vältimiseks (lekkeriskiga alad tuleb katta asfalt- või betoonkattega ning varustada Pidevalt kaitse absorbentainega võimaliku õnnetuse koheseks likvideerimiseks). Enefit 280-2 territoorium on varustatud sademevee kanalisatsiooniga. Saastunud sademeveed peavad läbima veepuhastuse ja seejärel tohib suunata puhta sademeveega äravoolu kanalisatsiooni või tuhaärastussüsteemi transpordiveeks. Veepuhastuses kinni püütud vee ja õli segu tuleb koguda eraldi ja vajadusel suunata vastavat õigus omavale käitlejale töötlemiseks. Saastumata vesi tuleb eraldada saastunud vee voogudest. Täiendava pinna- ja põhjavee kaitse tagamiseks tuleb sadevee õli- ja liivapüüdureid vastavalt kasutuskoormusele regulaarselt hooldada ja puhastada, mille kohta peetakse kirjalikku arvestust. 8. Muud Enefit280-2 seadmes ei ole lubatud lisaks põlevkivile kasutada sisendina rehvihaket enne, kui on Keskkonnaametile esitatud tõendus, et rehvihakke pürolüüsil tekkiva põlevkiviõlisegule (põlevkivi + rehvihake) on ECHA Pidevalt asjakohased Interact Portal süsteemis registreeritud vastav REACH registreering andmed 9. Muud Põlevkiviõli tootmisprotsessi sisendina tohib kasutada rehvihaket, mis on keskkonnaministri 08.10.2018 määruse nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" kohaselt lakanud olemast jäätmed. Pidevalt asjakohased See tähendab muuhulgas, et rehvihaket tohib vastu võtta vaid ettevõttelt, kellele on väljastatud keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks arvestades määruse nr 40 nõudeid. meetmed 10. Muud Toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi kohta tuleb esitada igal järgneval aastal hiljemalt 30. aprilliks eelneva kalendri aasta kohta informatiivne ülevaatlik keskkonnaaruanne ning esitada see keskkonnaotsuste Pidevalt asjakohased infosüsteem KOTKAS. andmed 11. Muud Tootmisprotsesside avarii- ja õnnetusjuhtumite ennetamiseks tuleb rakendada rangeid ohutusnõudeid ja töötajate tööohutusnõudeid järgida. Pidevalt asjakohased meetmed 12. Muud Tuleb teha Enefit280 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed, et selgitada välja kas lisa Enefit140 seadmete fenoolvee vastuvõtmine Enefit280 seadmes on võimalik ja millises koguses. Tuleb uurida, kas on 31.12.2026 asjakohased võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. Lisaks tuleb uurida, kas on võimalik põlevkivibensiini puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse ning andmed eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, et selgitada välja, kas see võib mõjutada Enefit280 seadmete tööd ja saasteainete heidet. Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 h (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus). 13. Muud Põlevkivi pürolüüsil saadud uttegaasi töötlemine kestlikumate toodete toormeks (uttegaasi tootestamine), mis ei lähe lõpptoodangus otse põletamisele. Näiteks: uttegaasist metanooli tootmine, töötlemine kergemateks 31.12.2031 asjakohased süsivesinikeks või bensiinist kemikaalide tootmine, mille lähteaine on ka uttegaas. Hiljemalt 2031. aastaks tuleb Enefit280-2 seadmes tekkiv uttegaas kasutusele võtta mitteenergeetilisel otstarbel (st töötlusviis ei ole meetmed uttegaasi põletamine), et vähendada KHG õhkuheidet. 14. Muud Ettevõte peab jälgima parimate kättesaadavate teaduspõhiste teadmiste ja tööstustehnoloogiate arenguid ning tegema ettevalmistavaid samme/tegevusi selleks, et juhul, kui ettevõte soovib tulevikus pikendada loa Pidevalt asjakohased kehtivuse tähtaega ning eelnevad arendustegevused ei realiseerunud, mille lisaeesmärk on muuhulgas käitise KHG õhkuheite vähendamine, siis tuleb rakendada Enefit280 seadme poolt emiteeritava CO2 püüdmist (nt meetmed CCU- ja CCS-tehnoloogiaid). T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ettevõte teostab pinnase ja põhjavee saastatuse seire Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 (15 vaatluskaevu) ning Enefit Power AS Enefit õlitööstuse keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 (13 vaatluskaevu) alusel. T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 17/29 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Meetme nr rakendamise rakendamise sagedus tähtaeg 1. Pinnase ja Piirkonna põhjaveekogumite veekvaliteedi (tase, temperatuur, agressiivsus, raua, fenoolide, naftasaaduste sisaldus) kohta on kogutud ja kogutakse riikliku põhjaveeseire ja käitiste omaseire raames Loaga põhjavee andmeid. Kesk-Devoni Ida-Eesti vesikonna põhjaveekogumini ulatuvad 22 vaatluspuurkaevu. ettenähtud jääkreostuse seire sagedusel Seire nõuded on reguleeritud Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516. 2. Heitetekke seire Piirkonna õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames teostatakse piirkonna välisõhu pidevseiret ettevõtja omaseirena. Käitaja korraldab operatiivse info edastamise Narva-Jõesuu Linnavalitsusele, kui käitises Pidevalt leiab aset sündmus, mis võib põhjustada lõhnahäiringut. 3. Müra- ja Mürafooni hindamiseks Enefi 280-2 seadme tavapärase tööreziimi saavutamise järgselt tuleb kaebuste esinemise korral teostada müra taseme mõõtmised ja kui ületatakse müra normtasemeid Auvere Vajadusel vibratsiooni seire energiakompleksist väljapool, tuleb rakendada meetmeid tehnoloogiliste protsesside müra piiramiseks selle tekkekohas, nt täiendavate mürasummutite ja müra piiramise kabiinide rajamine või müraallikate kapseldamine. Kõrgendatud müratasemega alal või hoonetes töötavate inimeste kaitsmiseks müra eest tuleb rakendada individuaalseid kaitsevahendeid (kõrvatropid, kõrvaklapid vms). T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) 1. Suitsugaaside elektrifiltrite avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta puhastamine Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis piiramiseks kehtestatud järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel. Manustena kord ja juhised on lisatud viimati kooskõlastatud dokumendid, et anda ülevaade käitumiseks on toodud tegutsemispõhimõtetest, sest Enefit280-2 seadmel toimuvad Enefit Power AS samad tegevused, mis ülejäänud õlitööstuses ja kasutatakse ühist hädaolukordade mahutiparki jm taristut, siis ka hädaolukordade lahendamine on lahendamise plaanis (ver sarnane. 07.11.2021) 2. Õlide käitlemine naftasaaduste leke, Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta tulekahju oht Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis piiramiseks kehtestatud järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021) 3. Põlevkivigaasi gaasi süttimine, Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta käitlemine plahvatusoht Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis. piiramiseks kehtestatud järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021) 4. Toodangu põlevkiviõli leke, Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised laadimine raudtee- tulekahju oht Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis. piiramiseks kehtestatud käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade estakaadil kord ja juhised lahendamise plaanis käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021) 18/29 5. Toodangu põlevkiviõli leke, Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta laadimine autodele tulekahju oht Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis piiramiseks kehtestatud järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021) 6. Reovee käitlemine pumpade avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse üle iga 3 aasta Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis. piiramiseks kehtestatud järel. Üle vaadatud HOLP on hetkel kooskõlastamisel kord ja juhised käitumiseks on toodud Enefit Power AS hädaolukordade lahendamise plaanis (ver 07.11.2021) 7. Enefit280-2 seadme Eelkirjeldatud ohud, Instruktsioonid sellisteks olukordadeks on toodud Enefit280 tehnoloogiaga seadme käitamisjuhistes (nt TJ 8.5- Toodud eelmistes Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord 3 aasta tagant. käitamine lisaks töökatkestused 01-B1 Enefit280 õlitootmise seadme ekspluatasioonijuhend), vastava tegutsemise korral välditakse mh jaotistes - antud rea käitist teenindavas keskkonnariski teket. Juhised hõlmavad mh tegevusi, kui peaks tekkima olukord kus uttegaasi ei saa või ei tohi tegevuste eesmärk on taristus ja juhtida elektrijaama - sel juhul suunatakse uttegaas leektorru. Iga võimaliku situatsiooni kohta on toodud ka avarii vältimine. elektrijaamades, mille tegevuste järgnevus, kui tõrke kestus muutub lühiajalisest pikaajaliseks. Fenoolvee elektrijaama suunamise tulemusena on häiritud tõrke korral suunatakse fenoolvesi Enefit280 seadme CFB katlasse, mis on tavapärane tegevus fenoolvee tavapärane käitlemisel. tootmistegevus. T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Käitise tegevuse lõpetamisel tuleb võtta kasutusele meetmed, mis on vajalikud keskkonnale avalduva võiva ebasoodsa mõju vältimise või vähendamiseks, saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks. Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust. Käitise sulgemise korral kõrvaldatakse käitisest kõik ohtlikud jt ained ja materjalid ning antakse need üle vastavat käitlemise õigust omavale ettevõttele. Käitise sulgemise vajaduse tekkimisel esitatakse loa andjale enne käitise sulgemistööde alustamist detailne sulgemiskava. Järelhoolduse meetmed Tulevikus kui käitise tegevus lõppeb, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Käitaja on tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks Täpsemad meetmed selguvad pärast sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojektis toodud nõuete alusel. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 19/29 T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 20/29 J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Mustajõgi Veehaarde kood PIH0000172 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576421, Y: 721965 Veekogu nimetus Mustajõgi Veekogu kood VEE1063800 Pinnaveekogumi nimetus Mustajõgi Pinnaveekogumi kood 1063800_1 Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Jahutusvesi 2024 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Pinnaveehaardest PIH0000172 võetava vee (tehnoloogiline vesi, jahutusvesi) arvestust tuleb pidada taadeldud veearvestite näitude alusel, fikseerides veevõtu päevikus veearvestite näidud ja võetava vee kogused kuude lõikes. Pidada eraldi arvestust tehnoloogilise vee ja jahutusvee koguste kohta. Komplekslubadega nr KKL/176540 ja nr KKL-521346 lubatud veevõtt pinnaveehaardest PIH0000172 kokku on 131 400 000 m³/aastas. Põhjaveetaseme mõõtmine Proovivõtunõuded Analüüsinõuded Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 21/29 V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Jahutusvesi lastakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku IV142, mille suublaks on Mustajõgi (VEE1063800). Väljalaskmete IV084 ja IV142 seire nõudeid on reguleeritud Enefit Power AS Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont 22/29 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 33.67 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Kerge kütteõli Diislikütus vm kerge küttõli avariigeneraatorite kütuseks 26.66 tonni Põlevkiviõli (keskmine fraktsioon) E280-2 seadme käivitamiseks põlevkiviõli, õlitööstuse omatoodang; kogus ehitamisjärgses faasis (tavarežiimis kulu 200 t/a) 1 300 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah 23/29  Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 6 Käitise töötajate arv 61 Emaettevõtte nimi Emaettevõtte riik Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale. seirekava ja aruandlus Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011986 280-2 Enefit280-2 korsten X: 6576761, Y: 721565 HEIT0011987 281-2 Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon X: 6576776, Y: 721572 HEIT0011988 282-2 Enefit280-2 retordi tihendite ventilatsioon X: 6576737, Y: 721572 HEIT0011989 G1 Avariigeneraator 1,5 MWe X: 6576646, Y: 721596 HEIT0011990 G2 Avariigeneraator 1 MWe X: 6576812, Y: 721487 HEIT0011991 403 Enefit280-2 leektoru X: 6577087, Y: 721427 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 24/29 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 409.182 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2024 0.156 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 553 579.458 t 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) 2024 1.676 t 624-92-0 Dimetüüldisulfiid 2024 32.892 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 2 166.975 t 67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) 2024 8.346 t 71-43-2 Benseen 2024 13.407 t 74-82-8 Metaan 2024 16.759 t 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) 2024 6.843 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2024 13.139 kg 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2024 43.174 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2024 1.56 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2024 16.854 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2024 10.27 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2024 0.554 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2024 18.705 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2024 15.947 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2024 13.194 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 86.918 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 254.498 t 75-18-3 Dimetüülsulfiid 2024 1.441 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2024 3.352 t 7664-39-3 Vesinikfluoriid 2024 0.034 t 7664-41-7 Ammoniaak 2024 6.703 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2024 0.352 kg 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2024 8.696 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2024 63.264 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 143.238 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 291.873 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 290.78 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 226.598 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Enefit280-2 leektoru (403) HEIT0011991 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 5.739 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 4.023 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 124.431 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 0.198 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 7.122 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 0.068 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 0.068 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.068 g/s 25/29  124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Enefit280-2 retordi tihendite ventilatsioon (282-2) HEIT0011988 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.008 g/s Enefit280-2 korsten (280-2) HEIT0011986 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 3.422 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 6.333 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 16.952 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 84.762 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 14.127 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 14.127 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 10.595 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.487 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.021 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.06 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.307 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.682 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.603 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.25 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.509 mg/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 1.666 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.323 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.264 g/s 75-18-3 Dimetüülsulfiid Tavaheide 0.056 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 0.259 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 0.129 g/s 7664-39-3 Vesinikfluoriid Tavaheide 0.001 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 0.647 g/s 50-00-0 Formaldehüüd (metanaal) Tavaheide 0.065 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 2.441 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 0.517 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.006 g/s 67-64-1 Atsetoon (2-Propanoon) Tavaheide 0.322 g/s 624-92-0 Dimetüüldisulfiid Tavaheide 1.269 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 5.069 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 9.333 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.953 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.117 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.133 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 0.709 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 0.349 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.087 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0.177 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.789 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0.355 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 3.547 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0.106 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0.089 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.12 mg/s Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281-2) HEIT0011987 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.30 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.30 g/s 26/29  PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.30 g/s Avariigeneraator 1,5 MWe (G1) HEIT0011989 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.025 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.025 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.165 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.458 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.173 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.021 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.192 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Avariigeneraator 1 MWe (G2) HEIT0011990 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.018 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.118 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.328 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.124 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.015 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.137 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS nr Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu puhastusaste ühik ühik Enefit280-2 korsten (280-2) HEIT0011986 Elektrifilter 1 teave pidevalt, seisund vaadatkse üle vähemalt 1 kord PM- Tahked osakesed, 200 mg/Nm³ aastas sum summaarsed Enefit280-2 tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281- HEIT0011987 Kottfilter 1 1 kord aastas PM- Tahked osakesed, 30 mg/Nm³ 2) sum summaarsed A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 27/29 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pidev 1. Tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb pidevalt mõõta heiteallikast nr 280-2 väljuvast suitsugaasist järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0). Mõõtmistele tuleb lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta normaaltingimustel (mg/Nm3) 3 mahuprotsendi hapniku juures ja hinnata nende vastavust heite kuukeskmistele piirväärtustele. Mõõtmiste aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele tuleb lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega Töökorralduslikud Pidev 2. Pidevseire seade peab vastama viitedokumendi „THD käitise õhu ja vee emissioonide seire viiteraport“ ehk ROM REF punktis 4.3.2 sätestatud nõuetele. nõuded Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3). Kontrolliks tuleb kasutada sertifitseeritud etalone ning tulemused dokumenteerida kontrollkaardil. QAL3 tehakse AMS hooldustööde käigus (AMS hooldustööde sageduse määrab QAL1). Tuleb korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused tuleb esitada Keskkonnaametile infosüsteemi KOTKAS kaudu aruandeaastale järgneva aasta 1.märtsiks. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne tuleb esitada infosüsteemi KOTKAS kaudu aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Esimene QAL2 peab olema läbitud kuue kuu jooksul seadme tavapärase töörežiimi saavutamisest (aruanne esitada kahe nädala jooksul). Uus QAL2 tuleb teostada kahe kuu jooksul pärast igat suuremat muudatust käitise protsessis (näiteks pärast uue suitsugaaside puhastusseadme kasutuselevõttu), pärast uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL2 teostatud, pärast pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemust. QAL2 käigus saadud kalibreerimisfunktsioon tuleb AMSis rakendada viivitamatult. Kui iga-aastane AMSi kontrollimine ja kalibreerimine (AST) ebaõnnestub, võib AMS vajada remonti, pärast mida tuleb QAL2 korrata ning esitada uus QAL2 aruanne Keskkonnaametiga kokkulepitud aja jooksul. Töökorralduslikud Pidev 3. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Ettevõttel peab olema rakendatud eeskiri pidevseire katkemise korral tegutsemiseks (puuduvate andmete asendamine, pisteliste mõõtmiste korraldamine, AMS nõuded hooldustööde sagedus, reageerimine QAL3 mitteläbimisele või kui töötlemata toorandmed (FLD ehk first level data) ulatavad mõõtmise piirkonnast välja). Vastav eeskiri tuleb esitada Keskkonnaametile aasta jooksul kompleksloa andmisest. Heiteseire Ühekordne 4. Seadmete tavapärase töörežiimi saavutamisel viia kuue kuu jooksul läbi heitallikate inventuur, mis hõlmab heiteallikate väljuvates gaasides sisalduvate saasteainete mõõtmist. Samuti tuleb pärast seadmete tavapärase töörežiimi saavutamist läbi viia saasteainete inventuur Enefit280-2 seadme mittetavapäraste töötingimuste (OTNOC/käivitamine) juures (vähem kui 30% seadme nominaalvõimsusest). Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Esitada heitgaasides sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s). Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Keskkonnaamet jätab endale õiguse nõuda kompleksloa muutmise taotluse esitamist, kui inventuuri tulemusena selgub, et saasteainete heitkogused erinevad oluliselt loa andmise aluseks olevatest heitkogustest. Lisaks vaatab Keskkonnaamet pärast inventuuri andmete esitamist üle heiteallikate seiretingimused. Heiteseire Pisteline 5. Tavapärase töörežiimi saavutamisel mõõta üks kord kvartalis Enefit280-2 korstnast väljuvast suitsugaasist järgmiste saasteainete sisaldust: vesiniksulfiid (H2S), tahked osakesed, summaarselt (PMsum); peened regulaarne osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” § 15 kohaselt kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s) esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kKuupäevaks. Heiteseire Pisteline 6. Tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb mõõta kord aastas tuha pneumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikast (281-2) väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt regulaarne (PMsum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” § 15 kohaselt kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid (mg/Nm3) ja hetkelised heitkogused (g/s) esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud labor, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi kaudu hiljemalt järgneva aasta 15. jJaanuariks. Müra seire Ühekordne 7. Käitise tavapärase töörežiimi saavutamisel tuleb Keskkonnaameti nõudmisel (registreeritud kaebuste esinemisel) viia läbi Auvere energiakompleksi mürataseme mõõtmine. Mõõtmiste asukoht tuleb eelnevalt Keskkonnaametiga kooskõlastada. Mõõtmiste ajal peavad kompleksi kõikide käitiste seadmed töötama tavapärasel tööreziimil. Mõõtmiste alusel tuleb esitada müra päevane ja öine hinnatud tase ja selle vastavus kehtestatud pii- või sihtväärtustele. Mõõtmiste kestus (ajaline kaetus) peab olema piisavalt esinduslik, et hinnata kogu võimalikku mürataset päevasel ja öisel ajal, arvestades tootmise tsüklilisust. Mõõtmistulemuste aruanne peab kajastama mõõtmiste aegseid ilmastikuolusid, kõikide Auvere energiakompleksi kuuluvate käitiste mõõtmiste läbiviimise ajal töötanud seadmete loetelu. Mõõtmisi peab teostama vastava akrediteeringuga labor. Mõõtmistulemused esitada Keskkonnaametile hiljemalt kaks nädalat pärast mõõtmistulemuste aruande laborilt laekumist keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad 28/29 Loa lisad Nimetus Manus Lähteolukorra aruanne - E280_2_lahteolukord_2023.docx Lisa 16: E280_2_lahteolukord_2023.docx Lähteolukorra aruanne - LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf Lisa 17: LISA_1_OT_LOPPARUANNE.pdf Lähteolukorra aruanne - Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf Lisa 18: Lisa_2._GE_2708_aruanne.pdf Lähteolukorra aruanne - LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf Lisa 19: LISA_3._21056_TP_TL_4_101_v01_Asend_Vert_0.pdf Lähteolukorra aruanne - Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG Lisa 20: Narva_veekihi_hudroisohupsid.PNG LHK projekt Lisa 21: LHK projekt.pdf LHK lisa - Lähteandmete failid - Generaatorite_koordinaadid.docx Lisa 22: Generaatorite_koordinaadid.docx LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Enefit280_2_asukohakaart__2_.jpg Lisa 23: Enefit280_2_asukohakaart__2_.jpg LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Enefit280_2_heiteallikate_asendiplaan.jpg Lisa 24: Enefit280_2_heiteallikate_asendiplaan.jpg LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - AS_Eesti_Energia_Olitoostus_mura.pdf Lisa 25: AS_Eesti_Energia_Olitoostus_mura.pdf LHK lisa - Mõjutatavad müratundlikud alad, seotud failid - Narva_Joesuu_uus_UP_maakasutus_valjavote.png Lisa 26: Narva_Joesuu_uus_UP_maakasutus_valjavote.png 29/29  Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber KKL/176540 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevuskoha Nimetus Enefit õlitööstus andmed Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) Põhjaterritooriumi (õliladu, KÜ tunnus 85101:012:0160); Metsanurga (KÜ tunnus 85101:012:0072); Kauramäe (KÜ tunnus 85101:012:0055). Territoriaalkood EHAK 1472 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Tööstusheide ehk kompleksluba; tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid ei juhita. Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000005 Käitise nimetus Enefit õlitööstus Käitise asukoha kirjeldus Ettevõtte käitis asub Auvere külas, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas ja paikneb järgmistel katastriüksustel: 51401:001:1297 (Keskterritooriumi, edaspidi käitis), 85101:012:0160 (Põhjaterritooriumi, edaspidi õliladu), 85101:012:0072 (Metsanurga), 85101:012:0055 (Kauramäe). Käitis jagab Keskterritooriumi kinnistut samasse kontserni kuuluvate Auvere elektrijaama nr KKL/324417 ja Eesti elektrijaamaga nr L.KKL.IV-172516. Käitise ja õlilao vahele jäävad raudteeharud, mida kasutatakse põlevkivi ja ka põlevkiviõli transportimisel ja harudel paikneb raudteeveeremi hooldusüksus (nn Musta jaam nr L.ÕV/318337). Käitise territooriumist läände jääb Enefit Power AS Narva karjääri nn ühendladu. Käitise territooriumi sihtotstarve on 100 % tootmismaa. Käitise territooriumi moodustavad kinnistud on kõik kas ettevõtte omandis või kaasomandis ja kõigi osas kehtib ettevõtte kasuks kasutusõigus. Käitise tegevus on ka teiste samale ettevõttele kuuluvate käitistega seotud: Õlitööstus saab oma tootmiseks vajaliku põlevkivi Eesti elektrijaama põlevkivilaost ning Narva karjääri ühendlaost. Eesti elektrijaama põlevkivilaos ladustatakse rehvihaket. Käitise kogu sademe ja jahutusvesi suunatakse Eesti elektrijaama väljalaskudesse. Õlitööstuse põhilised jäätmed on põlevkivituhk, mis ladestatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale (prügila, mille tegevus on reguleeritud kompleksloaga nr L.KKL.IV-172516). Käitise vahetus läheduses asuvad Enefit Power AS Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam, Enefit Power AS Narva karjäär, EcoPro AS Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti. Õlitööstuse territooriumi lähedal ei ole elupiirkondi, märkimisväärseid kultuuri- ja ajaloomälestisi ega teisi kaitsealuseid objekte. Asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele. Lähimad elamumaad paiknevad käitise keskosast u 2 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal). Maastikuliselt asub käitise territooriumil Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Piirkonna absoluutkõrgused on vahemikus 25...30 m, reljeef langeb Mustajõe ja Narva jõe suunas. Käitise territooriumist kagus voolab Narva jõgi (VEE1062200), käitisest lõuna- ja lääne suunal voolab Mustajõgi (VEE1063800) ja käitise territooriumit (mahutipargi osa) läbib Vaivara kraav (VEE1065001). Käitisest ca 1 km ja õlilaost 100 m kaugusel loodes asub Mustajõe Natura 2000 ala (EE0070105), mille eesmärk on taimeliigi laialehine nestik elupaiga kaitse. Käitisest 1 km kaugusel loodes ja kirdes asuvad III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad. Teised kaitsealuseid objektid jäävad Käitisest rohkem kui 3 km kaugusele. Käitisest lääne suunas asub Narva karjäär (KMIN-073). Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba käitise poolses servas, enam kui 9 km² suurusel alal, asub Enefit Power AS-i Eesti elektrijaama käitise osaks olev tuhaväli. Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Territoriaalkood EHAK 1472 Katastritunnus(ed) Põhjaterritooriumi (õliladu, KÜ tunnus 85101:012:0160); Metsanurga (KÜ tunnus 85101:012:0072); Kauramäe (KÜ tunnus 85101:012:0055). Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Keskterritooriumi (51401:001:1297). Manused Lisa 1: Enefit_ET_Auvere_katastrikaart.pdf Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus KNR0000007 Auvere elektrijaam KNR0000485 Eesti elektrijaam Käitise tegevus 2/43 Käitise tegevus Enefit õlitööstuse põhitegevus on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmine, millele vastab EMTAK kood: 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine. Lisaks toimub käitises vedelike ja gaaside ladustamine, EMTAK kood 52102 (ladustatakse ainult omatoodangut) ja Enefit280 seadmega elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast, EMTAK kood 35111. Käitisesse on paigaldatud kaks tahke soojuskandjaga utteseadet Enefit140 (endise nimega TSK-140, alates 1979) ning uue põlvkonna utteseade Enefit280-1 (alates 2013), milles lisaks põlevkiviõlile ja uttegaasile toodetakse ka elektrit. Enefit140 utteseadme põlevkivi tooraine nominaalne kulu on 140 t/h ja tööaeg kuni 8000 h/a. Nominaalkoormusel toodab üks utteseade põlevkiviõli 15 t/h (keskõli), põlevkivibensiini 3,2 t/h ja uttegaasi ca 5000 Nm³/h. Kõrge kütteväärtusega uttegaas suunatakse elektri tootmiseks Eesti elektrijaama kateldes põletamisele. Enefit140 põhilised komponendid on trummelreaktor, kus toimub tooraine pürolüüs, aerofontäänkolle, kus põletatakse ära tekkinud poolkoks, et kasutada tekkiva tuha soojust reaktoris ning utmisosakond, kus toimub aurugaasisegu kondenseerimine ja edasine töötlemine. Enefit280-1 kuiva põlevkivi tooraine nominaalne kulu on 280 t/h ja tööaeg kuni 8100 h/a. Nominaalkoormusel toodab üks utteseade põlevkiviõli 40 t/h ja uttegaasi 12000 Nm³/h. Uttegaas suunatakse Eesti- ja Auvere elektrijaama kateldes põletamisele. Enefit280-1 tehnoloogias on kasutusele võetud tsirkuleeriv keevkihtkatel (CFB), mis on võimeline täielikult ära põletama poolkoksi ja suitsugaasides sisalduva jääkorgaanika. Enefit280-1 utteseadme arvutuslik soojuslik sisendvõimsus on 228 MW. Lisaks sellele on protsessis tuhk soojusvahetina ja suitsugaaside soojusvahetuspinnad ning auruturbiin, mis on ühendatud elektrigeneraatoriga. Toorainena kasutatav põlevkivi ladustatakse Eesti elektrijaama kütuselaos (kompleksluba nr L.KKL.IV-172516) ning Narva karjääri ühendlaos. Ettevõte lisab põlevkiviõli tootmisel seadmetesse põlevkivi sisendist kuni 4 % ulatuses rehvihaket. Enefti140 ja Enefit280 seadmetel toodetud põlevkiviõli ja -bensiin suunatakse õlilao mahutitesse, sealt väljastatakse kas paakautodele või raudteetsisternidesse. Enefit-280-1 seadmete muudatused seisnevad põhiliselt tuhaärastussüsteemides: nt CFB koldetuha transpordi ja jahutamise seadmed, CFB ja koldetuha soojusvahetite (AC1/2) vahele on paigaldatud hüdrolukud (Seal Pot) ja CFB koldetuha soojusvahetitele on paigaldatud täiendavad kruvikonveierid jämeda tuha ärajuhtimiseks ja jahutamiseks. 2014. a paigaldati töökindlamad poolkoksi kruvikonveieri. Jääksoojuskatla (WHB) tuhaärastuse võimsust on tõstetud pneumokonveierite asendamisega kruvi- ja kettkonveieritega. Gaasikäikude ja põlevkivi tsükloni vibratsioon vähendamiseks tugevdati 2013 tsükloni konstruktsiooni ja suurendati gaasikäikude läbimõõte. Enefit280-1 seadmele on paigaldatud CFB käivitustuha punker ja pneumotransport. Aurugaasisegu tsükloni tuhaärastuses on kruvikonveier asendatud auruejektoriga, et tõsta tsükloni efektiivsust ja kogu aurugaasisegu puhastuse sõlme töökindlust. Reaktori müüritis vahetatud töökindlama vastu. Kasutusel on uus kuuekohaline autode laadimisestakaad koos autokaalude ja operaatorihoonega. Vedelkütuste laadimisel tekkitavate aurude kogumiseks tekkivate aurude kogumiseks on kasutusel toru DN 200, mis on ühendatud regenereerimisseadmega. Raudtee laadimisestakaad on kaasaegne ühepoolne, millel valmisolek 5 vaguni üheaegseks laadimiseks. Estakaadile on paigaldatud vints koosseisude liigutamiseks, raudteekaalud ja tööliste soojak. Lisaks laadimisel tekkitavate produktiaurude kogumise toru DN 100, mis ühendatakse regenereerimisseadmega. Süsivesinikaurude tagastussüsteem põhineb aktiveeritud söe adsorbsioonil. Küllastunud süsi regenereeritakse vaakumiga. Aktiveeritud söest desorptsioneeritud süsivesinikud imendatakse terminalis ühe ladustatava produkti (põlevkivibensiin) poolt absorptsioonikolonnis. Adsorbsiooniprotsess ei ole pidev, söe regenereerimiseks vajab see katkestamist. Selleks on söele ette nähtud kaks paaki, et tagada gaaside liikuvus süsteemis igal ajal. Sulgarmatuuride avamine ja sulgemine on reguleeritud nii, et protsess läbib alati ühte aktiveeritud söega mahutit. 2015.a. paigaldati aurude regenereerimisseadmed laole nr 1 ja põlevkiviõli tsentrifuugimissõlmele. Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga Lähteolukorra aruanne Lisa 2: OT_lahteolukorra_aruanne.zip Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW 3/43 Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Põlevkiviõli ja -bensiin 72 t/h; Põlevkiviuttegaas 22 100 Nm³/h; Fenoolvesi: 18 m³/h; Elekter 35 MW. Põlevkivi kulu kokku 4 268 000 t/a: Enefit140 seadmed - 2,208 mln t/a, Enefit280 seade 2,06 mln t/a. Enefit280 seade installeeritud tootmisvõimsus 35 MWe elektrit. Aastane tootmis​maht Kahe Enefit140 seadme ja ühe Enefit280 täisvõimsusel töötamisel on prognoositav aastatoodang kokku põlevkiviõli ja bensiin kuni 604 000 t, põlevkivigaas kuni 178 mln. Nm³, elekter kuni 234,5 GWh Jahutusvee ja tehnoloogilise vee kulu aastas u 65 700 000 m3. Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PKÕ Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 17.12.2013 17.12.2017 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 4. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 5. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 6. REF PVT-alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014D0738 28.10.2014 28.10.2018 7. CWW PVT-alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016D0902 09.06.2016 09.06.2020 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr nimetused viide PVT PVT lühend number 4/43 1. Juhtimine ja Käitises on toimiv Enefit Power AS juhtimissüsteem on sertifitseeritud vastavalt ISO 14001:2015 (keskkonnajuhtimine), ISO PKÕ PVT nr 1 kõigile allpool loetletud tunnustele vastava PKÕ 1 kontroll integreeritud ja 9001:2015 (kvaliteedijuhtimine), ISO 45001:2018 (töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine) ja ISO 55001:2014 keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) rakendamine ja järgimine: ENE 1-16 sertifitseeritud (varahaldus) nõuetele ja eelnevalt mainitud nõuetest peetakse kinni. Juhtimissüsteem on integreeritud. Üks 1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; WT 1 juhtimissüsteem, mis hõlmab juhtimissüsteemi element on energiateemad, mida käsitletakse detailsemalt keskkonnajuhtimise (väljund on 2) keskkonnapoliitika määramine, mis muu hulgas näeb ette mh keskkonnajuhtimist. energiaaudit) ja varahalduse all (juhtimissüsteemi ülevaatus) - õlitööstust käsitletakse energia muundamise juhtimissüsteemi pidevat täiustamist; Enefit Power AS on osa valdkonnas. Olulised mõõdikud on töökindlus, avariilisus, tehniliste intsidentide arvestamine. Energiaaudit katab 3) vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine Eesti Energia kontsernist, nii energia tootmise kui kasutamise, käsitlusalas on nii elektrijaamad kui õlitehased. Arvestust peetakse ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringute lähtutakse kontserni energiatarbimise, energiatarbimise profiili ehk jaotuse üle (sisekliima, valgustus, transport, tööstusprotsessid), kavaga; juhtimispõhimõtetest ja antakse ülevaade varsemalt elluviidud ning tulevikus kavandatavatest alternatiivse energiakasutuse ja 4) erilise tähelepanu pööramine järgmistele aspektidele: käitise töökorraldusest, sh energiasäästule suunatud tegevustest-meetmetest ning nendega seotud energia tootmise või säästmise struktuur ja vastutuse jaotus; personali väljaõpe; teadlikkus ja kasutatakse kontserni potentsiaalist energiaühikutes (see on ühtlasi peamine mõõdik ehk indikaator). pädevus; ettevõttesisene ja -väline suhtekorraldus; töötajate keskkonnaosakonna kaasatus; dokumentatsioon; tootmisprotsessi tõhus kontrollimine; teenuseid. käitise hooldusprogramm; hädaolukordades tegutsemise kava; keskkonna-alaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine; 5) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll; parandusmeetmete rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: seire ja mõõtmised; preventsioon ja korrigeeriv tegevus; andmetöötlus ja aruandlus; siseaudit (võimaluse korral sõltumatu) eesmärgiga kindlaks määrata, kas KKJS vastab kavandatule, on korrektselt rakendatud ja ajakohastatud; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne hindamine, mida teostab tippjuhtkond; 7) valdkonna puhtamate tehnoloogiate arengu jälgimine; 8) uue käitise projekteerimisel ning käitise töötamise kogu aja vältel käitise töö tulevase lõpetamise keskkonnamõju arvestamine; 9) regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standardile vastav või mitte) sõltub käitise toimumisviisist, suurusest ja keerukusest ning selle võimalikust keskkonnamõjust. KKJS suuremat usaldusväärsust tagavad järgmised vabatahtlikud sammud: a) juhtimissüsteemi ja auditeerimise protseduure on kontrollinud ja kinnitanud akrediteeritud sertifitseerimisasutus või väline tõendaja; b) käitises koostatakse ja avalikustatakse korraline ja soovituslikult tõendatud keskkonnaaruanne, mis sisaldab käitise kõiki olulisi keskkonnaaspekte ja milles võrreldakse sobival moel eri aastate kaupa keskkonnaeesmärkide ja sihtide saavutamist, võimaluse korral on esitatud võrdlus tootmisharu parimate näidetega; ENE BREF PVT nr 1 kirjeldab energiajuhtimise rakendamist, mis võib olla ka muu juhtimissüsteemi osaks. ENE PVT nr 1-16 kirjeldatud teemad on kaetud sertifitseeritud juhtimissüsteemi rakendamisega, sh eeldatakse PVT-ga nr 3 energiaauditi läbiviimist. 5/43 2. Käitises tervikuna Käitises on õnnetuste ja A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttena on olemas teabeleht, ohutusaruanne (sisaldab ka riskianalüüsi ja PKÕ PVT nr 2 rakendatakse allpool loetletud asjakohaseid PKÕ 2 hädaolukordade jaoks ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust), ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan, mis hõlmab ka tegutsemise täiendavaid juhtimisvõtteid, mis on suunatud keskkonnariski ja - EFS 5.1.2 olemas ohutus- ja tulekahjude korral. Lisaks on gaaside, tuha, reovee jm voogude käitlemiseks teiste Eesti Energia kontserni käitiste mõju vähendamisele põlevkiviõli tootmise käitises: riskijuhtimissüsteem, mis komplekslubades arvestatud Enefit õlitööstuse seadmelt tulenevate voogudega. a) samal tootmisterritooriumil tegutsevate eri käitiste käitajatel on moodustab osa üldisest keskkonna- ja kemikaaliohutuse alane koostöölepe (nt teenuse juhtimissüsteemist. Süsteem osutamise leping), mis muuhulgas määrab käitisesiseste hõlmab mh tuleohutuse suitsugaaside- ja reoveepuhastusseadmete või teemad. jäätmekäitlusseadmete kasutamise põhimõtted ja poolte vastutuse. Juhul kui see puudub, ei ole tootmisterritooriumil olevate puhastus- või jäätmekäitlusseadmete valdajal õigus vastu võtta teise käitaja tekitatud jäätmeid, reovett või jääkgaase, st selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba ei anta; b) juhul kui käitises tekkiv reovesi juhitakse käitisevälisesse reoveepuhastisse, on käitaja ja selle reoveepuhasti käitaja kohustused määratud nendevahelise lepinguga või asjakohaste tegutsemisjuhistega nagu näiteks ühiskanalisatsiooniga liitumise leping, ühiskanalisatsiooni kasutamise eeskiri, heitvee ärajuhtimise teenusleping; c) käitises on kindlaks määratud ainevood, sh jääkgaasid ja reovesi, mis vajavad keskkonnaprobleemide vältimiseks töötlust või puhastamist. Nendele ainevoogudele on määratud kriitilised parameetrid, mis võivad mõjutada töötlemiseks või puhastamiseks vajalike seadmete (sh reovee eelpuhastite, jääkgaaside põletite jm) töö efektiivsust; d) käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust, sealhulgas reostuse tõkestamise ja selle likvideerimise peamiste meetodite ülevaadet; e) käitises on hädaolukorras tekkiva või kriitilisi parameetreid ületava reovee ja tuletõrjevee jaoks kogumissüsteem, mis on üldkanalisatsioonist või veekogusse viivast suublast isoleeritav ja võimaldab kogutu edasist keskkonnaohutut käitlemist; f) rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid töökorras. EFS BREF ptk 5.1.2 Kõrge riskikategooriaga ettevõtted peab koostama ka ohutusaruande ja kohapealse hädaolukorra lahendamise plaan ja ajakohastatud ainete loetelu pidama. 3. Vedelkütuse Põlevkiviõli transport Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu. PKÕ PVT nr 3 on pinnase ja põhjavee reostuse vältimine koos ühe PKÕ 3, 8, 9 käitlemine sh territooriumil toimub torustike Torustikud asuvad estakaadil. Torustike projekteerimisel on arvestatud vajadusega minimeerida toote kadusid, sh või mitme allpool loetletud käitamismeetme rakendamisega: EFS 5.2.2.1, laadimine, kaudu. ka hajusheidet. Seetõttu on võimalikult maksimaalselt kasutatud keevisliiteid. a) kõikide vedelike lekkeid tõkestavate süsteemide terviklikkuse ja 3.1.13.3; ladustamine Enefit õlitööstuse seadmest suunatakse toodetud keskõli ja bensiin mahutiparki. Sealt laaditakse toodang auto- ja tiheduse, sh vee või muude ainete lekkekindluse kontroll; 4.1.6.1.11; Süsivesinikuaurude raudteetsisternidesse spetsiaalsetel estakaadidel. Laadimisel eralduvad aurud kogutakse kokku ja b) ohtlike ainete ning jäätmete laadimine, ajutine hoidmine ja 4.1.3.6; tagastusseadme adsorbeeritakse aurude regeneerimisseadmes. ladustamine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades, kus on 4.1.3.15.; paigaldamine põlevkiviõli välistatud lekked või puiste laialivalgumine; 5.1.1.2. mahutitele ja Enefit õlitööstuses toodetav põlevkiviõli ladustatakse mahutipargis. c) kõik mahutid ja seadmed, kus esineb ületäitumise võimalus, tsentrifuugimisseadmele. Enefit õlitööstuse õliladude kaitsepiirded mahutavad 110 % suurima hoidmisehitise mahust. Maapealsed mahutid tuleb varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis minimeerivad laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. mahutite ületäitumise riski; Piirde sisse jääva ala mahutavus määratakse riikliku regulatsiooniga. d) mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mis sisaldavad teavet tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite Süsivesinikuaurude tagastusseadmed põlevkiviõli mahutitel ja tsentrifuugimisseadmel. kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja Laadimisel eralduvad aurud kogutakse kokku ja adsorbeeritakse tagastamisseadmes. tehniline järelevalve; e) muude vedelike kui vesi torustike äärikute ja ventiilide regulaarne ülevaatus. Ülevaatuse tulemused dokumenteeritakse; f) muude vedelike kui vesi torustike äärikud ja ventiilid on varustatud lekkekogujatega, välja arvatud juhul, kui äärikute ja 6/43  ventiilide tehniline lahendus lekked välistab; g) mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti; h) (ei kohaldu) i) maa-aluste torustike projekteerimise vältimine või kui see on möödapääsmatu, tuleb ette näha torustiku kaitse vigastuste eest ja paigaldada lekete tuvastamise süsteem. Olemasolevates käitistes on selle punkti rakendatavus piiratud; j) käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika (raskeveokite, kraanade jm) kasutamisel jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada. Ette näha täiendavad maa-aluste kommunikatsioonide kaitsemeetmed; k) regulaarne maa-aluste kanalisatsioonitorustike visuaalne ülevaatus, nt kaugjuhitava kaameraga kahjustuste ja võimalike lekete tuvastamine. PVT 8. PVT nr 8 on laadimisoperatsioonidel LOÜde heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: a) aurude tasakaalustamine (ingl vapour balancing); b) aurude kinnipüüdmine; c) kondensatsioon; d) absorptsioon; e) adsorptsioon; f) membraanseparatsioon; g) hübriidsüsteemid. LOÜ-heite vähendamise nõue rakendub pidevprotsessiga seotud mahutitele summaarse mahuga üle 300 m3, milles käideldakse vedelikke küllastunud auru rõhuga üle 1,3 kPa 20 oC juures. PVTga saavutatavat saastetaset ei kehtestata, kuid regulaarselt peab toimuma arvutusliku LOÜ- heite kontroll pisteliste mõõtmistega. Mõõtmiste vajadus ja sagedus otsustatakse juhtumipõhiselt. PVT nr 9 on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkivate lekete vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: a) topeltpõhjaga mahutite kasutamine; b) mitteläbilaskva membraani kasutamine kogu mahuti põhja alusel alal; c) maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. Piirde sisse jääva ala mahutavus määratakse riikliku regulatsiooniga. EFS BREF ptk 5.2.2.1 maapealse suletud torustiku kasutamine. Poltidega äärikud ja tihendiga tihendatud ühendused on olulised lenduvate heitmete allikad. Tuleb minimeerida äärikute arvu, asendades need keevisühendustega. Ladustamine mahutipargis ja betoonvannis: EFS ptk 3.1.13.3; ptk 4.1.6.1.11. Mahuti värvus: EFS ptk 4.1.3.6 Pumpamisel tekkivate gaaside käitlemine: EFS ptk 4.1.3.15. 7/43  Fikseeritud kaanega mahutite puhul tuleb aurude tagastusseade paigaldada kui hoitakse lenduvaid produkte, mis on mürgised või kartsinogeensed või mutageensed: EFS p 5.1.1.2 4. Töörežiimid ja Töörežiimide reguleerimine Protsesse reguleeritakse vastavalt seadmete ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmisreglementidele. Seadmetele Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud PKÕ 4 hooldus efektiivsuse saavutamiseks. on töötatud välja juhised seadme käivitamiseks ja seiskamiseks, käitamiseks tavapärasest erinevalt töörežiimil jm. meetme abil: Rajatised, tehnika, seadmed; 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil hooldus ja remont. Muuhulgas tagatakse Enefit280-1 seadme CFB katla töötamine optimaalsel põlemisõhu režiimil (ligikaudu 3-5% (üldkohaldatav); O2 sisaldus ärajuhitavates suitsugaasides). 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele Automatiseeritud süsteem. Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub seadmeele. graafikute alusel. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α Parameetrite näidud registreeritakse. ~1 ei ole rakendatav). 5. Elektri tootmine Enefit280 tüüpi seadmetel Pürolüüsi protsessile on lisatud soojusvahetid, sh utilisaatorkatel. Toodetakse auru, mis suunatakse auruturbiinile PVT 4. Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool PKÕ 4, 44 toodetakse jääksoojusest elektri tootmiseks. Saadud elektrit kasutatakse omatarbeks, ülejääv kogus suunatakse võrku. Olemuselt on loetletud meetme abil: ENE 11, 19 elektrit tehnilise lahenduse optimeerisega, mis tagab jääksoojuse ärakasutamise ja Enefit280 seadme energeetilise 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil autonoomsuse. (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); Utilisaatorkatla kasutamine suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele taaskasutamiseks. seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav). PVT nr 44 Utilisaatorkatelt tuleb kasutada suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia taaskasutamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Kohaldatav uutele seadmetele. Meetodi kohaldatavus ja majanduslik otstarbekus sõltub üldisest energiatõhususe kasvust, sealhulgas tekkiva auru tõhusast kasutamisest. ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega. ENE PVT nr 19. Soojusvahetite efektiivsuse säilitamiseks tuleb soojustagastuseks rakendada: a. tõhususe perioodiline jälgimine; b. saastumise vältimine või eemaldamine; 8/43 6. Uttegaasi Uttegaasi kasutamine Põlevkiviõli tootmisel tekib uttegaas ehk põlevkivigaas. PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine PKÕ 5 käitlemine kütusena elektrijaamades Normaalrežiimil põletatakse kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi elektrijaama kateldes (eelistatult kasutatakse järgmiste meetmetega: ENE 11 keevkihtkateldega energiaplokke). a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; Uttegaasi transpordil põletamisele tuleb jälgida ohutusnõudeid. Käitamisjuhistes on üksikasjalikud kirjeldused, b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete millised peavad olema tingimused, et hakata uttegaase elektrijaama suunama, samuti millal tuleb suunamine tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena lõpetada ja kasutada ohutuse tagamiseks leektorusid. nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete Põlevkiviõli tootmisel Galoter-protsessis PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid on esitatud tabelites allpool. Nende määramisel on arvestatud, et põlemine toimub olulises põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais koguses õhu juurdepääsuta α ≈ 1, lisaks on heide muutlik, sõltuvalt konkreetsel perioodil jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; kasutatava põlevkivi fraktsioonkoostisest ja kvaliteedist. Sõltumata tabelites esitatud c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine heitetasemetest peavad olema tagatud lühi- ja pikaajalised keskkonnanormatiivid (saastatuse energia tootmiseks. taseme ühe tunni ja 24 tunni keskmine piirväärtus, vastavalt SPV1, ning SPV24 ) tootmisterritooriumi piiril.. PVT nr 49. Väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitistesisestes kui -välistes põletusseadmetes, järgides tööstusheite seaduse või PVT nõudeid põletusseadmetele. ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega. 7. Fenoolvee Fenoolvee suunamine Enefit õlitööstuse tehnoloogilistes protsessides tekib fenoole sisaldav fenoolvesi (C6H5OH) kõikide seadmete PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine PKÕ 5, 45 käitlemine Enefit280-1 seadmele või peale kokku (sh BOB seade) kuni 18 m³ tunnis, fenoole ca. 1,3 kg/m³. järgmiste meetmetega: juhtimine elektrijaama Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva ettevõttele kuuluva Eesti a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; elektrijaama kateldes SO2 vähendamise eesmärgil. Kateldes tõuseb temperatuur piisavalt kõrgele, et ära b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete põletada sinna suunatavad fenoolid (vt Tallinna Tehnikaülikooli uuring: UTTEVEE KASUTAMISE KATSED EESTI tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena ELEKTRIJAAMA ENERGIAPLOKI KATLAL E08-K2" (Tallinn, 2018)) nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete Enefit280-1 seadme fenoolvee saab ära põletada seadme CFB katlas. Enefit280 tehnoloogial on võimekus enda nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid tekitatud fenoolvee käitlemiseks, muuhulgas saab fenoolvee juhtimisega katlasse reguleerida tsirkuleeriva tuha põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais temperatuuri (muul ajal toimub see õhkjahutusega). jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; Vajadusel, sh elektrijaamade elektrifiltrite töö optimeerimiseks, saab fenoolvett suunata elektrijaamadesse c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine põletamisele. energia tootmiseks. Enefit140 seadmete fenoolvesi suunatakse Eesti elektrijaama. Energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete voogude kasutamine kütusena nii käitise siseselt kui väliselt. Arvestades tööstusheite seaduse § 85 lg 4 ei ole tegemist jäätmepõletusega vaid põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate töötlemisjääkide põletamisega omatarbeks. PVT nr 45 Juhul, kui käitises defenoleerimisvõimalused puuduvad, võib rakendada fenoolvee põletamist käitise põletusprotsessides. PVT nr 45 on ajutine ja kehtib kuni uuringute tulemuste selgumiseni. Nende meetodite rakendamiseks fenoolvee töötlemisel tuleb loa andjale tõendada, et on tagatud vähemalt käesolevate PVT- järelduste teistes osades kirjeldatuga samaväärne keskkonnakaitse tase. 9/43 8. Põlevkivi Põlevkivi transport Suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides. PVT nr 6 on põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel ning PKÕ 6 laadimine, territooriumil toimub Kütuse konveierid on kaetud. Põlevkiviladu ja põlevkivi ettevalmistamine on ühine kõikidele Auvere käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine või, kui see ei ole ladustamine ja konveieritega. energiakompleksi käitistele, seda tegevust reguleeritakse Eesti elektrijaama kompleksloaga ja Narva karjääri võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme käitlemine ühendlao keskkonnaloaga. abil: a) põlevkivi transpordil ja ladustamisel selline asukoha valik, et kuhjatis oleks valitsevate tuulte eest kaitstud kas kõrghaljastuse või muude ekraniseerivate rajatistega; b) kuivematel perioodidel tolmuheite tekke vältimiseks niisutada avatud laoplatsi vastuvõtuja etteandealadel asuvat materjali ja/või vähendada konveierilt langemise kõrgust ja konveierlindi kiirust; c) toorme käitlemisel: c1) põlevkivi sõelumine või purustamine ja peenpõlevkivi käitlemine kinnises süsteemis (st tekkiv tolmuheide kogutakse kokku ja suunatakse tootmisprotsessi); c2) kui tolmutekke võimalusega protsessidest toimub õhu väljatõmme, kasutada filtrisüsteemi suunduvat väljatõmmet; c3) suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides. 9. Õhkuheite Seadmete tööparameetrite Enefit140 ja Enefit280-1 seadmete puhul on kasutusel märgtihenditega retordid. PVT nr 10. Energiakulu ja õhkuheite vähendamiseks tuleb PKÕ 10 vähendamine jälgimine, korraline hooldus Mingil määral võivad tootmisterritooriumil lõhnaainete summaarsesse saastetasemesse panustada hajusheited õli seadmete tööparameetreid pidevalt jälgida ja korraliselt hooldada. tootmisest (alifaatseid süsivesinike heide retortide tihendite vahelt). Pidevalt jälgitakse protsessi parameetreid erinevates lõikudes, sh retordis, CFB koldes ja mujal. Parameetreid hoitakse optimaalses vahemikus. Puhastusseadmetel (elektrifilter, kottfilter) jälgitakse küllastumist, vajadusel filtreid puhastatakse. 10. LOÜ hajusheite Projekteerimis- ja Muudatuste projekteerimisel tuleb arvestada protsessi suletust tagavate omaduste maksimeerimisega PVT nr 11 on lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite PKÕ 11 vähendamine ehitusmeetmete (pürolüüsiprotsess peab toimuma õhu juurdepääsuta), seadmetele on ette nähtud võimalikult vähe liideseid ja vähendamiseks järgmiste rakendamine nende hoolduseks on tagatud juurdepääs. projekteerimis- ja ehitusmeetmete rakendamine: Muudatuste ehitamisel hinnatakse ehitamise kvaliteeti omanikujärelevalve ja vastuvõtmise käigus. Olemas on a) käitise või seadme projekteerimisega seotud tehnikad, sh juhised seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tööd ei võeta enne teostajalt vastu, potentsiaalsete heiteallikate arvu minimeerimine, protsessi suletust kui kontrolli tulemused on ettenähtud tasemel. tagavate omaduste maksimeerimine, võimalikult terviklike (st minimaalsete ühenduste ja liideste arvuga) seadmete valik, potentsiaalsetele lekkekohtadele visuaalse seire ja hoolduse võimaldamiseks juurdepääsu ettenägemine; b) käitise või seadme ehituse ja vastuvõtmisega seotud tehnikad, sh hästi arusaadavad ehitusja koostamisjuhised, üheselt mõistetavad ja hästi rakendatavad protseduurid seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks. 11. Töörežiimile Kütuse valik seadme Seadme üleskütmisel kasutatakse põlevkiviõli ja seejärel, pärast elektrifiltri sisselülitamist jätkatakse üleskütmist PVT nr 12 on utteseadmetesse töörežiimile viimisel (kuni saab PKÕ 12 viimine üleskütmiseks põlevkiviga, Arvestades tehnilisi nõudeid ja vajaminevaid koguseid, on selline kütuste valik optimaalne ja tagab hakata kasutama tekkivat vähese saasteainete heite üleskütmisrežiimil - üldiselt jäävad heitkogused alla tavarežiimil tekkivat heidet, sh SO2 uttegaasi) võimalikult väikese saasteainete eriheitega kütuste osas. kasutamine. Olemasolevates CFB käivituspõletite süütamiseks kasutatakse propaani, mis on madalate saasteainete eriheitega kütus. käitistes väiksema väävlisisaldusega samaliigilise kütuse kasutamine. 12. Atmosfääriheite Põlevkiviõli tootmisseadme Heiteallikatel 301-1, 301-2 ja 280 on pidevseire seadmed. ROM REF ptk 4.3.2.3 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm ROM 4.3.2.2.1, seire õhkuheite seire. Enefit 140 seadmete heiteallikatele 301-1 ja 301-2 on paigaldatud eraldi automaatsed mõõtesüsteemid (AMS) peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ventileeritud, hästi 4.3.2.2.2, OPSIS. Heiteallikatele 301-1 ja 301-2 paigaldatud AMS seadmete töö ei vasta kalibreerimiseni standarditega valgustatud (vastavalt standardile EN 15259). Personalile sobiv 4.3.2.3, kehtestatud nõuetele. kaitse ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku 4.3.2.7; ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile EN 15259 peab 4.3.3.2, Heiteallikatel on pidevseire seade (AMS), mis on kalibreeritud ja aeg-ajalt kontrollitakse selle tööd perioodiliste tööplatvorm olema piisava kandevõimega, mahutavusega ja 4.3.3.3 paralleelmõõtmistega. Täpsemalt: piisava tööruumiga (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. EN15267 standardi kohase QAL1 protseduuri järgimine: kasutusele võetavad seadmed on sertifitseeritud, sh Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi hõlmab sertifikaat mõõtepiirkonna ja mõõtemääramatuse. Enne seadmete kasutuselevõttu läbitakse AML võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need funktsionaalsuse test. mõõtmis-/proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab EN14181 standardi nõuete järgimine QAL2 kalibreerimise ja valideerimise kaudu. QAL2 tehakse kõigi heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist. mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. QAL2 teostab akrediteeritud labor. Eneft Power AS rakendab QAL3 kontrollisüsteemi. Enefit ölitööstuse seadmete AMS seadmetele on tagatud pidev 10/43 Eneft Power AS rakendab QAL3 kontrollisüsteemi. Enefit ölitööstuse seadmete AMS seadmetele on tagatud pidev ROM REF ptk 4.3.2.2.1 QAL1 protseduuri korral tuleb järgida kvaliteedikontroll töö ajal. Ettevõttes on vastava väljaõppe saanud töötajad. Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) etalone. nõudeid. Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmisi teeb kord aastas akrediteeritud labor. sobib ettenähtud otstarbeks. Referentsmetodiga teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist ühel päeval.AMS seadmete funktsionaalsustest tehakse mitte harvem kui kord aastas, kuid mitte kauem kui 1 kuu enne QAL. ROM REF ptk 4.3.2.2.2 EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida AMS asukoha nõeute täitmine - asukoht on valitud vastavalt EVS-EN15259 nõuetele. Tagatud on ohutu ligipääs QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral. mõõtekohale ja piisava kandevõimega mõõteplatvorm. AMS tööplatvorm on kergesti ligipääsetav, puhas ja ventileeritud, hästi valgustatud. ROM REF ptk 4.3.2.7 Pidevseire mõõtmisaruanne peab Mõõtmistulemuste andmed koondatakse selliselt, et need sisaldavad lisaks mõõtmistulemustele ka sisaldama: võrdlustingimusi (sh temperatuur, suitsugaaside hapnikusisaldus). Mõõtmistulemusi on võimalik esitada tunni- * kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) ,ööpäevakeskmiste ja kuukeskmiste protokollidena. tulemusi AMSi aruannet (vastavalt standardile EN 14181:2014); Kui tehakse õhkuheite perioodilist seiret, siis tagatakse mõõtmiste vastavus ROM BREF 4.3.3 nõuetele, mh * mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, mõõtmiste kvaliteedi tagamise osas (4.3.3.2) ja mõõteplaani koostamisega vastavalt mõõtmiste eesmärgiga. hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Mõõtmiste eesmärk ja mõõdetavad parameetrid määratakse hankedokumentides, hanke võitnud laboriga Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab kooskõlastatakse täpne mõõtmisplaan, sh läbiviimise aeg, millistel seadme koormustel mõõtmised tehakse, aruanne sisaldama ka: mõõtemeetod ja paralleelmõõtmiste arv jpm. * andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; * poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); * tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; * eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; * kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; * AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; * AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus. ROM REF ptk. 4.3.3.2 Standard EN 15267-4 kehtib P-AMS-i kohta, mida kasutatakse perioodiliste mõõtmiste jaoks statsionaarsete allikate heitkogused. Kvaliteedi tagamise asjakohane standard on EN ISO 17025. P-AMS põhinevad mõõtmismeetoditel, mis on määratletud punktis a standardmeetodil (SRM) või alternatiivsel meetodil (AM). PAMS-i jõudlustestid viiakse läbi sarnaselt statsionaarsete AMS-i testidega vastavalt standardile EN 15267-3. ROM REF ptk. 4.3.3.3. Mõõtmiseesmärgi määrab tellija ja täpsustab teostatava töö ulatuse läbi viidu vastavalt standardile EN 15259. Mõõtmise eesmärgiga on täpsustatud vähemalt järgmine: * mõõtmiste kuupäevad ja kellaajad; * töötingimused, milles mõõtmised tehakse (tavalised töötingimused (NOC) ja/või muud kui normaalsed töötingimused (OTNOC), kui ette teada); * mõõtmiskoht; * mõõdetavad suurused (st saasteained ja võrdluskogused) ja eeldatavad väärtused; * katselabori pädevus. Mõõtmiseesmärgis võib määrata ka kasutatavad mõõtmismeetodid ja mõõtemääramatuse nõudeid. 11/43 13. Suitsugaasi Puhastususüsteemide Seadmete kaitamisel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks kott- ja elektrifiltreid. Üleskütmisel on elektrifilter PVT nr 13 on suitsugaasi puhastussüsteemide käitamine PKÕ 13 puhastussüsteemid käitamine optimaalse välja lülitatud kuni kolle on saavutanud piisava temperatuuri käivituspõlevkivi etteandeks. Põlevkivi kasutamise tavapärastel töötingimustel optimaalse võimsusega. Teatud võimsusega. momendiks on elektrifilter sisse lülitatud. töötingimuste jaoks võidakse välja töötada eraldi protseduurid, seda eelkõige: seadmete käivitamise ja seiskamise Seadmete kaitamisel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks elektrifiltreid. ajaks; muude eritööde ajaks, mis võivad mõjutada süsteemide Olemas juhendid: nõuetekohast talitlust (nt suitsugaasi puhastussüsteemi Инструкция по эксплуатации электрофильтров типа Ion Blast ESP D95H6007. Инструкция по эксплуатации erakorralised hooldus- ja puhastustööd). электрофильтра «ELEX». Инструкция по эксплуатации электрофильтра «ELEX» установки Enefit280 14. Veekasutus Seadmete ja protsesside Eri protsesside veekasutuse integreerimine, kui see on tehniliselt võimalik. Sademevee ja vähereostunud PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool PKÕ 14 veekasutus. Võetakse ainult tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. loetletud meetme abil: vajalik veehulk. Enefit280-1 jahutusvee basseini suunatakse territooriumilt kogutud puhas sademevesi. Jahutusvee basseinis olev 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); Automaatsete süsteemide vesi on ka tehnilise vee allikaks, mida kasutatakse nii tehnoloogilises protsessis kui seadmete pesemisel. 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on rakendamine ja veearvesti Enefit280-1 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, reostunud sademevesi) tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks transpordile toimib ka tuha enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee jahutajana-stabiliseerijana. väljalaskmine ja asendamine; 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete Gradiiri kasutamine Enefit-140 tööstusprotsessis. jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; Tootmisel tekkinud vesi tuleb süsteemis taaskasutada. 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes. 12/43 15. Leektoru Leektorude kasutamine Käivitus- ja seiskamisrežiimidel põletatakse tekkiv põlevkivigaas leektorus. Leektoru kasutatakse ka ohutuse PVT nr 24 küünalseadmeid võib kasutada ainult avariiolukorras või PKÕ 24,25 kasutamine tavapärasest erinevatel tagamiseks, kui elektrijaam ootamatult gaasi vastu võtta ei saa; sel eesmärgil ei juhita leektorru gaasi kauem kui tavapärasest erinevatel CWW 18 töörežiimidel. 24 tundi, kui on teada või võib eeldada, et tegemist on katkestusega, mille kestus ei kujune pikemaks. töörežiimidel (nt utteseadmete käivitamisel ja seiskamisel). Leektorude efektiivne ja optimaalne kasutamine. Enefit õlitööstuse seadmete leektorud saavad suitsuvabas režiimis (st võib eeldada uttegaasi koostises olevate PVT nr 25 Allpool loetletud meetmeid tuleb rakendamine õhkuheite komponentide täielikku põlemist) vastu võtta: Enefit280-1 poolkoksigaasi kulu ca 2570 tuh Nm3/a, Enefit140 vähendamiseks poolkoksigaasi ca 2646 tuh Nm3/a. Reaalne maksimaalne koormus on väiksem. Leektoru on küünalseadmetest: automaatsüütamisega. Kõik küünalseadme kasutamise juhud registreeritakse, eristatakse käivitamisi-seiskamisi a) käitise nõuetekohane projekteerimine. Muuhulgas on ja kasutust ohutuse tagamiseks. Senine leektorude kasutamine jääb oluliselt väiksemaks lubatud kordade-tundide asjakohasteks meetmeteks piisav aurude kogumissüsteemi arvust. võimsus, kõrge usaldusväärsusega kaitseklappide kasutamine ja muud meetmed, mis tagavad, et küünalseadmeid kasutatakse ainult tavapärasest erinevatel töörežiimidel. Rakendatav uutele seadmetele; b) käitise juhtimine. Hõlmab korralduslike ja kontrollimeetmeid, et vähendada küünalseadmete kasutamise kordade arvu, nt gaaside/aurude tasakaalustamisel, protsessi kaasaegsete kontrollmeetmete kasutamisel jms; c) küünalseadmete nõuetekohane projekteerimine, sh seadme kõrgus, töörõhk, auru, õhu või gaasi juurdeandmise vajadus, küünalseadme otsa konstruktsioon. Eesmärk on saavutada seadme suitsuvaba töö, üldine töökindlus ja jääkgaaside hea põletamisefektiivsus. Rakendatav uutele seadmetele; d) küünalseadmetega seotud seire ja aruandlus. Kõik küünalseadmete kasutamise juhud registreeritakse, sh tuuakse välja äkkheite tekkepõhjused. Seiratakse ka küünalseadmetele saadetavate uttegaaside kogust, gaasisegu koostist, kütteväärtust, auru, õhu või gaasi juurdeandmise määra, voolukiirust, saasteainete heidet. Küünalseadme kasutamise alane aruandlus võimaldab keskkonnajuhtimises seada reaalsed seadme töökindluse eesmärgid, st kui suure osa tööajast moodustaks töötamine küünalseadmega, tuleks äkkheite tekkega seotud sündmusi vältida. CWW PVT 18. Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks tuleb rakendada üht järgenvalt kirjeldatud tehnikat või mõlemaid: a) Tõrvikpõletusseadmete nõuetekohane projekteerimine (uutelseadmetel); b) Seire ja andmete salvestamine kui osa tõrvikpõletamise juhtimisest (üldrakendatav) 13/43 16. Põlevkiviõli Meetmed reostunud vee Eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine. Tinglikult puhaste vete segunemise vältimine PVT nr 26 Üht või mitut allpool loetletud meedet tuleb PKÕ 26, 14 tootmine, koguse vähendamiseks. reostunud veega. rakendamine käitises tekkiva reostunud vee koguse vetteheide Välditakse eri protsessides tekkinud voogude segunemist, kui seda ei näe ette käitluslahendus. Fenoolvesi vähendamiseks: Utteseadmes tekkiva kogutakse eraldi ja suunatakse põletamisse, olmereovesi läheb Eesti elektrijaama puhastusseadmele. Tinglikult a) eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine kombineeritud reovee puhas vesi käideldakse eraldi reostunud veest. Õliste vete kogumise jaoks on eraldi kanalisatsioon. ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemisseadmesse, millega suublasse juhtimise tagatakse optimaalne veemajandus. Üldiselt rakendatav uutes vältimine. Sadevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jäätmete jahutamiseks. käitistes. Olemasolevas käitises võib tähendada tehnoloogiliste Enefit280-1 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, seadmete-põrandate pesuvesi, reostunud seadmete suuremahulist ümberehitamist; sademevesi) lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. b) tinglikult puhaste vete (nt läbivoolava jahutusvee, sadevee) segunemise vältimine reostunud veega, mis tagab, et reostumata Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, väljalask tuhaväljalt puudub. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on vett ei suunata reoveepuhastisse ja selle keskkonda viimiseks, sh ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku. Üldiselt ulatuksid väljapoole tuhavälja.Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, rakendatav uutes käitistes; seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber c) kadude ja lekete vältimine teatud protseduure või seadmeid on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on naftasaadused ja fenoolid. rakendades neis olukordades, kus on suurem kadude ja lekete Rakendatud käitluslahenduse tulemusena ei ole vaja PVT nr 27-32 kohaldamist käitisele. tekete oht, nt seadmete hooldustöödel jms. Enefit õlitööstuse heitvesi on kohati reostunud naftasaaduste ja fenoolidega. PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool Õliste vete jaoks on eraldi kanalisatsioon. loetletud meetme abil: Enefit õlitööstuse tuhk jõuab koos elektrijaamade tuhaga Eesti elektrijaama tuhaväljakule. Enefit Õlitööstuse 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses ja vajadusel lisatakse süsteemi lisavett Mustajõest. Väljalask tuhaväljalt tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik puudub. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee naftasaadused ja fenoolid. väljalaskmine ja asendamine; Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142). Järgitakse kõiki 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalaskudele jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes. 17. Põlevkivi pürolüüs Jäätmetekke vältimine Põlevkivi pürolüüsil lisaks põlevkiviõlile saadav uttegaas on kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena. Enefit 280- PVT nr 33 Jäätmete teket ja kõrvaldamisvajadust tuleb PKÕ 33, 35 põlevkiviõli tootmisel 1 fenoolvesi suunatakse protsessi tagasi seadme CFB katlasse põletamiseks ning põhjendatud vajadusel, sh vähendada, rakendades prioriteetsuse järjekorras meetmeid, mis elektrijaamade elektrifiltrite töö optimeerimiseks, saab fenoolvett suunata elektrijaamadesse põletamisele. tagavad lisaks põlevkiviõlile saadavate ainete käsitlemise Enefit140-te fenoolvesi põletatakse elektrijaamas. kõrvalsaadustena, võimaldavad protsessi tagasisuunamist, ringlussevõttu, kordus- ja taaskasutamist. PVT nr 35 Õli tahkete osakestega saastumise vältimiseks tuleb saastunud setete tekke vähendamiseks ja nende kanalisatsioonisüsteemi või reovee puhastusseadmetesse sattumise vältimine. 18. Tuhakäitlus Tuha ladestamine Põlevkiviõli tootmisel tekkiv tuhk ladestatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale. Tuha transpordiks kasutatakse vett PVT nr 34 Poolkoksi ja põlevkivituha ladestamine jäätmete PKÕ 34 tööstusjäätmete prügilas suhtes 1:20 ja süsteem on ühine kogu Auvere energiakompleksile. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks prügilas, tagades õigusaktiga kehtestatud nõuded leostuvuse jt transpordile toimib ka tuha jahutajana-stabiliseerijana. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast näitajate kohta. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise väljapoole tuhavälja. Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda keskkonnaohutus. tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. 14/43 19. Kogu käitis Müraemissiooni Müratekitavad seadmed on hoonetes, kompressorid jm kõrge müratasemega seadmed on täiendavalt eraldi PVT nr 37 Müraemissiooni vähendamist tuleb ühe või mitme PKÕ 37 vähendamine kambrites. Arvestades Enefit ölitööstuse seadmete paiknemist, ei põhjusta seadme töötamine eeldatavalt allpool loetletud meetodi abil: mürataseme tõusu Auvere energiakompleksi territooriumilt väljapool, st täiendavate müra leevendavate meetmete a) hinnata keskkonnamüra ning koostada kohaliku keskkonna rakendamine ei ole vajalik, jaoks sobiv müra kontrollimise kava; b) sulgeda müratekitavad seadmed/tegevused eraldi rajatisse/üksusesse; c) ümbritseda müraallikas müratõketega; d) teostada mürarikkaid tegevusi vabas õhus päevasel ajal; e) kasutada käitise ja kaitstava ala vahel vastavalt kohalikele tingimustele kas müraseinu või looduslikke tõkkeid (istutada puud, põõsad). 20. Põlevkiviõli Seadme töö peatamine Seadme mahukate hooldustööde tegemiseks on ette nähtud üks kapitaalremondi periood kestusega kuni 30 PVT nr 48 tuleb koondada pikaajalist seisakut eeldavad PKÕ 48 tootmine kapitaalremondiks päeva. Lisaks kapitaaremondile on planeeritud veel kuni 5 lühemaajalist seisakut aastas lühema kestusega remonttööd ühele seisakuremondiperioodile aastas. hoolduse tegemiseks. 21. Kemikaalide Nõuetekohane Enefit öitööstuse seadmetel kasutatakse erinevaid kemikaale. Seoses kemikaalikäitlusega rajatakse uusi EFS BREF ptk 5.1.1.1. Vedelike ja veeldatud gaaside ladustamisel EFS 5.1.1.1, hoiustamine kemikaalikäitlus mahuteid (suurus kuni 3 m3), samuti kasutatakse pakendatud kemikaale. valida õige disainiga mahutid ja tuleb võtta arvesse vähemalt 5.1.2 Käitaja lähtub mahutite projekteerimisel käideldava kemikaali omadustes ja kasutusotstarbest, õigusaktide ja PVT järgmist: nõuetest (lekkekindlus jms). • säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Hoiustamisel jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. • kuidas hoidlat käitatakse, millisel tasemel mõõteriistad on Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle vajalikud, kui palju operaatoreid ja milline on nende töökoormus; jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. • kuidas operaatoreid teavitatakse kõrvalekalletest tavapärastest Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed ohuolukordades. Käitises on erinevad protsessitingimustest (häired); ettevaatusabinõud rakendatud • kuidas hoidla on kaitstud tavapärastest protsessitingimustest kõrvalekallete eest (ohutus juhised, blokeerimissüsteemid, rõhualandusseadmed, lekke tuvastamine ja piiramine jne); • milliseid seadmeid tuleb paigaldada, võttes suures osas arvesse varasemaid kogemusi toode (ehitusmaterjalid, klapi kvaliteet jne); • millist hooldus- ja ülevaatusplaani on vaja rakendada ja kuidas seda hõlbustada hooldus- ja ülevaatustööd (juurdepääs, paigutus jne); • kuidas toimida hädaolukordades (kaugused teistest mahutitest, rajatistest ja piir, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne). Kemikaale tuleb hoiustada sobivas kohas. Kemikaali käitlejad peavad teadma kemikaalide omadusi ja olema kursis ohutusnõuetega. 22. Käitise lisaseade Põlevkivibensiini järeltöötlus Põlevkiviõli bensiinifraktsiooni puhastamise plokk (BOB-plokk). Töötlemine naatriumhüdroksiidi lahusega. PVT 48. Et vähendada jäätmete ja heitvee teket leelist kasutavas REF 48 toodete toodete töötlemise protsessis, on PVT leeliselise töötlemiseks lahuse astmeline kasutamine ja üldine süsteem kasutatud leelise käitlemiseks, sh kogumine pärast asjakohast kasutamist, nt läbipuhumise teel. 23. Piusteainete Põlevkivi ja rehvihakke Eraldi asfalteeritud või kõvakattega ala puisteainete ladustamiseks. ptk 3.3. Tahkete ainete ladustamine sh avatud alal; EFS ptk 3.3 ja laadimine ja ladustamine puistena Rehvihake on ladustatud viisil, millest tuleneval rehvihake ladustamisel ei kuumene ega lendu kõrval olevatele ptk 3.4. Tahkete ainete teisaldamine ja käitlemine sh 3.4 ladustamine väliterritooriumil (Lisa 4: aladele. puistematerjali laadimine. Käitise asendiplaan nr 1 ja 4) 15/43 24. Sissetulevate Vastavalt Rehvihakke vastu võetavad kogused registreeritakse ning kui ei vasta nõuetele tagastatakse koorem. BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, tuleb WT 2 jäätmete kontroll ja keskkonnajuhtimissüsteemile kasutada kõiki järgmisi meetodeid: registreerimine on ettevõte välja töötanud a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva vanarehvi vastuvõtu ja heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine; registreerimise korra b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e. Jäätmete eraldatuse tagamine; f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g. Tahkete sisendjäätmete sortimine; 25. Jäätmete Hoiustamine põlevmaterjali Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: BAT 4. Selleks, et vähendada jäätmete ladustamisega seotud WT 4 ladustamine ladustamise plaani kohaselt. 1. Ladustamiskoht on tundlikest aladest, vooluveekogudest jne nii kaugel kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik. keskkonnariske, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: EFS ptk 2.1. Rehvihakke ladustamine 2. Ladustamiskoht on valitud viisil, mis kõrvaldab või minimeerib käitises jäätmete tarbetu käitlemise (nt samu a. Ladustamiskohtade optimeerimine; toimub vastavalt jäätmeid käideldakse kaks korda või enam või transpordikaugused on liiga suured). b. Piisav ladustamismaht; Päästeametiga 3. Jäätmete maksimaalne ladustamismaht on selgelt kindlaks määratud, võttes arvesse jäätmete omadusi (nt c. Ladustamistoimingute ohutus; kooskõlastatud seoses tuleriskiga) ja käitlusvõimsust, ning seda ei ületata. d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja põlevmaterjalide ladustamise 4. Ladustatud jäätmete kogust kontrollitakse regulaarselt, et see ei ületaks maksimaalset lubatud käitlemiseks; plaanile. Käitaja teostab ladustamismahtu. põlevmaterjali käitlust ja 5. Jäätmete maksimaalne viibeaeg on selgelt kindlaks määratud. EFS ptk 2.1. Ohtlike materjalide olemus ja klassifikatsioon seiret tuleohu vältimiseks. 6. Seadmed, mida kasutatakse jäätmete peale- ja mahalaadimiseks ning ladustamiseks, on selgelt Platside ladustusmaht on dokumenteeritud ja märgistatud. piisav. Ohtlike jäätmeid ei 7. jäätmeid, mis on teadaolevalt tundlikud soojuse, valguse, õhu, vee jne suhtes, kaitstakse selliste käidelda. keskkonnatingimuste eest. 8. Konteinerid ja vaadid on otstarbekohased ning neid ladustatakse turvaliselt. 9. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks. 26. Jäätmete Rehvihakke laadimine ja Rehvihakke liigub etteandesüsteemi läbi maa-aluste liikumislintide. BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja WT 5 käitlemisel ja ladustamine Laadimisel jälgitakse tuule tugevust ning rehvihakke ladustamisala paigutumisel on arvestatud valdavate teisaldamisega seotud keskkonnariske, tuleb kehtestada ladustamisel heite tuultesuunadega. käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. minimaliseerimine Ladustamisel peab jälgima, et põlevkivi ega rehvihake ei kanduks kõrvaladele ega seguneks omavahel. Kirjeldus: Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamisvõi käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks; — jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid. Käitlemise ja teisaldamise kord on riskipõhine, sest selles arvestatakse õnnetus- ja vahejuhtumite tõenäosusega ning nende keskkonnamõjuga. T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) 16/43 T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk PVT PVT Nimetus, aine Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Lubatud HT ja Erandi nr lühend number või muu näitaja (HT) vahemik HPV HPV ühik lõpp 1. PKÕ ptk 3.1 Fenool Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 150 mg/Nm3 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust. 2. PKÕ ptk 3.1 ammoniaak Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 250 mg/Nm3 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust. 3. PKÕ ptk 3.1 karbonüülsulfiid Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 70 mg/Nm3 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust. 4. PKÕ ptk 3.1 benseen Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 1000 mg/Nm3 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust. 5. PKÕ 46 Tahked Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 40–200 Kuukeskmine; pidevseire 200 mg/Nm3 osakesed (3% O2) 6. PKÕ 46 SO2 Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 700-1200 Kuukeskmine; pidevseire 200 mg/Nm3 (3% O2) 7. PKÕ 46 NO2 Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 40-400 Kuukeskmine; pidevseire 240 mg/Nm3 (3% O2) 8. PKÕ 46 CO Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 3000-6100 Kuukeskmine; pidevseire 1200 mg/Nm3 (3% O2) 9. PKÕ 46 H2S Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 0-75 Mõõteperioodi keskmine (H2S heide on madal, seetõttu ei kuulu H2S pidevseiratavate 0 mg/Nm3 saasteainete hulka, st tuleb tagada vastavus igal proovivõtuperioodil). (3% O2) 10. PKÕ 46 Tahked Enefit140-1 ja Enefit140-2 40–200 Kuukeskmine; pidevseire 200 mg/Nm3 osakesed (3% O2) 11. PKÕ 46 SO2 Enefit140-1 ja Enefit140-2 700-1200 Kuukeskmine; pidevseire 500 mg/Nm3 (3% O2) 12. PKÕ 46 NO2 Enefit140-1 ja Enefit140-2 40-400 Kuukeskmine; pidevseire 400 mg/Nm3 (3% O2) 13. PKÕ 46 NMVOC Enefit140-1 ja Enefit140-2 (trummelreaktor, aerofontäänkolle).Põlevkivi 1000-2000 Pisteline seire 1000 mg/Nm3 pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheited (3% O2) 14. PKÕ 46 H2S Enefit140-1 ja Enefit140-2 110-600 Kuukeskmine; pidevseire 216 mg/Nm3 (3% O2) T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. PKÕ 47 Seadme üldine töökindlus Enefit140-1; Enefit140-2 min 80% 90 % 2. PKÕ 47 Seadme üldine töökindlus Enefit280-1 min 80% 91 3. PKÕ 47 Tööaeg normaalses/tavapärases töörežiimis Enefit280-1; Enefit140-1; Enefit140-2 min 80% % T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 17/43 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne ühel Asukoht vms Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ajal hoitav kaardil lühend number Kogus Ühik 1. Terasest maapealne mahuti 2 000 Põlevkiviõli mahuti CEФ-Б (Mark C) Aktek, AKP-DS-PVV-100 Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3 EFS Betoonvann V = 3386 m3 2. Terasest maapealne mahuti 10 000 Põlevkiviõli mahuti CECM-Б (raske kütteõli e. HFO) PVV model 120, 4 tk Betoonvann V = 11000 m3 Betoonvann V = 11000 m3 EFS Betoonvann V = 11000 m3 3. Terasest maapealne mahuti 10 000 Põlevkiviõli mahuti CECM-A (raske kütteõli e. HFO) PVV model 120, 4 tk Betoonvann V = 11000 m3 Betoonvann V = 11000 m3 EFS Betoonvann V = 11000 m3 4. Terasest maapealne mahuti 12 000 Põlevkiviõli mahuti CETM-Б (Mark C) PVV model 120, 2 tk Betoonvann V = 17344 m3 Betoonvann V = 17344 m3 EFS Betoonvann V = 17344 m3 5. Terasest maapealne mahuti 2 000 Põlevkiviõli mahuti CEФ-B (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3 EFS Betoonvann V = 3386 m3 6. Terasest maapealne mahuti 2 000 Põlevkiviõli mahuti CEФ-A (mark C) Aktek, AKP-DS-PVV-100 Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3 EFS Betoonvann V = 3386 m3 7. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEH (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 EFS Betoonvann V = 5289 m3 8. Terasest maapealne mahuti 300 Põlevkiviõli mahuti CET-Б (raske kütteõli e. HFO või КПГ - 200 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS katsetoodangu raske fraktsioon) 5289 m3 9. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEГ (põlevkivibensiin või katsetoodangu ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS kergfraktsioon) 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 10. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEC-Б (Mark C või katsetoodangu kerg- ja ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS keskfraktsioon segu ehk Mark C) 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 11. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEC-A (mark C) ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 12. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEMБ-Б (põlevkivibensiin) ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 13. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEMБ-A (põlevkivibensiin) ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 14. Terasest maapealne mahuti 300 Põlevkiviõli mahuti CET-A (raske kütteõli e. HFO või КПГ - 200 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS katsetoodangu raske fraktsioon) 5289 m3 15. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEБ (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 EFS Betoonvann V = 5289 m3 16. Terasest maapealne mahuti 10 000 Põlevkiviõli mahuti CETM-A (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 17344 m3 Betoonvann V = 17344 m3 EFS Betoonvann V = 17344 m3 17. Maa-alune mahuti 20 Propaan Mahuti asub maa all, Nõuetekohane maa-alune gaasimahuti. EFS 18. Balloonid 3 0.50 Butaan Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal Hoiustamine toimub hoones EFS betoonpõrandal 19. Balloonid 15 0.24 Hapnik Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 20. Mahutid 10 3 Kerge kütteõli/diisel (JET A-1 või analoogne) Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 21. Vaat või kanister 10 6 MOBIL DTE OIL MEDIUM või analoogne Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 22. Terasest mahutid 1 500 120 NaOH Kinnised, 2x 60 m3 mahutid on paigutatud valliga ümbritsetud alale EFS 23. Plekktünn 10 5 MARCOL 82 või analoogne Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 24. Balloonid 157 20 Propaan Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 25. Terasest mahuti 80 80 Bensiin + NaOH separaatormahuti Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 26. Hoiustamine toimub hoones 5 12 Õli MOBILITH SHC 220 või analoogsed Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS betoonpõrandalaat või kanister T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 18/43 Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Toorme säästlik Põlevkivi optimaalne kasutamine põlevkiviõli tootmisel. Automaatsete süsteemide rakendamine. Pidevalt kasutamine Ettevõte peab arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide koguste kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01. märtsiks. 2. Lõhna vältimine Lõhnaaine vähendamine käitises: Pidevalt või vähendamine - Põlevkivi kuivatis suitsugaaside temperatuuri minimaliseerimine. 3. Lõhna vältimine Enefit Power ASil tuleb korraldada Sinimäe külas asuva välisõhu seirejaama töö (SO2, NMHC (NMVOC), H2S, PM10, PM2,5 pidevseire) ja selle mõõteseadmete standardile vastav kalibreerimine ning vajalik Pidevalt või vähendamine nõuetekohane hooldus. Käitise lõhnahäiringu tekkevõimaluse indikaator on väävelvesiniku (H2S) saatetase seirejaamas. 4. Lõhna vältimine Lõhnaaine vähendamine käitises, sh elektrifiltrite varasem sisselülitamine. Pidevalt või vähendamine Hapnikuandurid tõrvikutesse (leektorudesse) viivatel gaasitrassidel ja Enefit140 seadmete elektrifiltritel, gaasitrassidel eelneva lämmastikuga läbipuhke süsteemi kasutamine ja Enefit140 seadmetel rekonstrueeritud leektorud koos pidevalt põleva pilootleegiga põlevkivigaasi süütamiseks. 5. Välisõhu saaste Paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud piirarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme Pidevalt vältimine või piirväärtuse ületamist, vastasel korral on Keskkonnaametil õigus nõuda saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava. vähendamine Rehvihakke osakaal segus ei tohi tekitada välisõhu heidete ettenähtud piitmäärade ületamist. Pidevseire (heiteallikad 301-1, 301-2, 280-1) ja regulaarsed mõõtmised. Utteseadmete korstnatele paigaldatud suitsugaaside pidevmonitooringu seadmete töökorras hoidmine ning monitooringu läbiviimine 6. Välisõhu saaste 1. Ettevõte tagab heiteallikatel 301-1 ja 301-2 põlevkiviõli tootmise PVT-s välja toodud komponentide (PM, SO2, NO2, H2S, CO) ning TOC pidevseire vastavuse kehtivate EVS-EN standarditele. Heiteallikate 301-1 01.09.2023 vältimine või ja 301-2 pidevseire seadmed peavad vastama standarditele EVS-EN 14181, EVS-EN 15267-1, EVS-EN 15267-2, EVS-EN 15267-3, EVS-EN 13284-2, EVS-EN 17255-1, EVS-EN 17255-2, EVS–EN 15259. vähendamine 2. Keskkonnaametile tuleb esitada saasteainete PM, SO2, NO2, H2S ja CO osas AMS seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 01.09.2023. TOC osas tuleb AMS kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 esitada hiljemalt 01.03.2025. 3. Ülejäänud saasteainete (fenoolid, NH3, COS, benseen) osas teostab ettevõte pärast nõuetele vastava pidevseire paigaldamist ja kuni Enefit140 seadmete järelpõletuse efektiivsust suurendavate meetmete kasutuselevõtuni korralisi mõõtmisi ning esitab andmed Keskkonnaametile. Heiteallikate 301-1 ja 301- 2 seirenõuded vaatab Keskkonnaamet üle pärast nõuetele vastava pidevseire paigaldamist. 7. Välisõhu saaste Enefit140 seadmete poolkoksi/suitsugaasi järelpõletuse tõhustamine/täiendamine vältimaks mittetäieliku põlemisega seotud saasteainete (fenoolid, NH3, COS, benseen, alifaatsed süsivesinikud) sisaldust 01.05.2027 vältimine või suitsgaasides (paigaldatakse järelpõletusseade/utilisaatorkatel vms samaväärne lahendus). Ettevõte analüüsib Enefit140 seadmete mittetäieliku põlemisega seotud saasteainete osas (fenoolid, NH3, COS, vähendamine benseen, alifaatsed süsivesinikud) võimalikke tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad Enefit140 seadmete poolkoksi/suitsugaasi järelpõletuse tõhustamist/täiendamist vältimaks mittetäieliku põlemisega seotud komponentide sisaldust suitsgaasides. Analüüsi tulemuste põhjal viiakse mõlema seadme osas ellu parim võimalik lahendus (paigaldatakse järelpõletusseade/utilisaatorkatel vms samaväärne lahendus). 8. Välisõhu saaste Vastavalt "Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjeldus" järeldustele saab uttegaasi liigitada ka kütusena. Juhul, kui sellest energia tootmine pole vajalik/võimalik, tuleb uttegaasi Erandolukordades vältimine või käsitleda kui heitgaasi. vähendamine Tõrvikute kasutamine ainult seadmete käivitamisel/seiskamisel ja ohutuse tagamisel Enefit140 ja Enefit280 seadmetes. Juhul kui tõrvikut on vaja kasutada käitise ohutuse tagamiseks, tuleb põlevkiviõli tootmisseadmed viia kahe tunni jooksul seiskamisrežiimile. Teistel aegadel äkkheidet tekkida ei tohi ning otse, ilma heitgaaside kokku kogumata ja puhastamata heidet õhku suunata ei tohi. Tõrvikud, elektrijaamad 9. Välisõhu saaste Tõrvikute (saasteallikas 401 ja 402) süütamiseks kasutada automaatsüsteemi Pidevalt vältimine või vähendamine 10. Välisõhu saaste Enefit140 seadmetes tekkiva fenoolvee seadmetele tagasi suunamine on keelatud. Kui ettevõte soovib Enefit140 seadmetes tekkivat fenoolvett seadmetele tagasi suunata, tuleb taotleda katsetamiseks Pidevalt vältimine või Keskkonnaametilt vastav katsetamise keskkonnakaitseluba. Katsetamiste eelduseks on seadme üldise toimivuse hindamiseks töötav ja kalibreeritud pidevseiresüsteem. vähendamine 11. Reovee tekke Remonditööde käigus asendatakse järk-järgult asbesti sisaldavad materjalid abestivabade materjalidega, sellega vähendatakse edaspidine asbestijäätmete teke. Pidevalt vähendamine 12. Jäätmete muu Põlevkiviõli tootmisel ei tohi rehvihakke osakaal olla suurem kui 4 % toormest (t). Tagada rehvihakke osakaalu jälgitavus. Pidevalt taaskasutamine Õlitootmisseadmetes on lubatud kasutada põlevkivi ja rehvihakke segu, milles kuni 4 % põlevkivi on asendatud rehvihakkega. Tagada sisendi rehvihakke koguse jälgitavus. Enefit140 kasutab rehvihaket efektiivse diameetriga kuni 25 mm, Enefit 280 graanuleid läbimõõduga kuni 6 mm. 13. Muud Põlevkiviõli tootmisprotsessi sisendina tohib kasutada rehvihaket, mis on keskkonnaministri 8.10.2029 määruse nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" kohaselt lakanud olemast Pidevalt asjakohased jäätmed. See tähendab muuhulgas, et rehvihaket tohib vastu võtta vaid ettevõttelt, kellel on määruse nr 40 kohaselt väljastatud keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks. meetmed 14. Muud Käitise autolaadimisestakaadi kasutada kergemate produktide (mark C ja põlevkivibensiin) laadimisel ainult töötava aurude regenereerimisseadmega (saasteallikas 901). Pidevalt asjakohased meetmed 15. Muud Põlevkiviõli bensiinifraktsiooni puhastamine väävliühenditest - BOB-plokki kasutatakse põlevkiviõli bensiinifraktsioonist ebameeldiva lõhnaga väävliühenditest puhastamiseks. Pidevalt asjakohased meetmed 16. Pinna- ja Uurida välja vaatluspuurkaevudes P-25, P-29 ja P-30 naftasaaduste kõrge sisalduse põhjus ja esitada Keskkonnaametile pinna ja põhjaveesaastuse 2024 koondaruandes uuringu tulemus ning rakendatud 01.02.2025 põhjavee kaitse meetmete kirjeldus (või selle detailne kava) reostuse leviku tõkestamiseks. 19/43 17. Muud Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt asjakohased meetmed 18. Muud Tuleb teha Enefit280-1 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed, et selgitada välja kas lisa Enefit140 seadmete fenoolvee vastuvõtmine Enefit280 seadmes on võimalik ja millises koguses. Tuleb uurida, kas on 31.12.2026 asjakohased võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. Lisaks tuleb uurida, kas on võimalik põlevkivibensiini puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse andmed ning eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, et selgitada välja, kas see võib mõjutada Enefit280 seadmete tööd ja saasteainete heidet. Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 h (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus). 19. Muud Ettevõte peab jälgima parimate kättesaadavate teaduspõhiste teadmiste ja tööstustehnoloogiate arenguid ning tegema ettevalmistavaid samme/tegevusi selleks, et juhul, kui ettevõtte arendustegevused ei 31.12.2034 asjakohased realiseeru, mille lisaeesmärk on muuhulgas käitise KHG õhkuheite vähendamine, siis tuleb rakendada Enefit ölitööstuse seadmetel st Enefit280-1, Enefit140-1 ja Enefit140-2 seadme poolt emiteeritava CO2 meetmed püüdmist (nt CCU- ja CCS-tehnoloogiaid). Kohustuse täitmise kohta esitatakse kompleksloa tabeli T6 p 24 iga-aastase keskkonnaaruande raames kokkuvõte. Ettevõte peab jälgima parimate kättesaadavate teaduspõhiste teadmiste ja tööstustehnoloogiate arenguid ning tegema ettevalmistavaid samme/tegevusi selleks, et juhul, kui ettevõtte arendustegevused ei realiseeru, mille lisaeesmärk on muuhulgas käitise KHG õhkuheite vähendamine, siis tuleb rakendada Enefit ölitööstuse seadmetel st Enefit280-1, Enefit140-1 ja Enefit140-2 seadme poolt emiteeritava CO2 püüdmist (nt CCU- ja CCS-tehnoloogiaid). Kohustuse täitmise kohta esitatakse kompleksloa tabeli T6 p 24 iga-aastase keskkonnaaruande raames kokkuvõte. Eelnimetatud CO2 püüdmise tehnoloogiate rakendamine ei ole kohustuslik juhul kui ei käitatagi Enefit280-2 seadet või ulatuses, mis on saavutatav eelnevalt ettevõtte muude arendustegevustega KHG õhkuheite vähendamise valdkonnas. Arendustegevustena käsitletakse antud meetme puhul kõiki ettevõtte tegevusi, mis vähendavad Auvere tööstuskompleksi KHG heidet, sh olemasolevate käitiste või nende osade sulgemist. 20. Muud Põlevkivi pürolüüsil saadud uttegaasi töötlemine kestlikumate toodete toormeks (uttegaasi tootestamine), mis ei lähe lõpptoodangus otse põletamisele. Näiteks: uttegaasist metanooli tootmine, töötlemine 31.12.2034 asjakohased kergemateks süsivesinikeks või bensiinist kemikaalide tootmine, mille lähteaine on ka uttegaas. Hiljemalt 2034. aastaks tuleb Enefit õlitööstuse seadmes tekkiv uttegaas kasutusele võtta mitteenergeetilisel otstarbel meetmed (st töötlusviis ei ole uttegaasi põletamine), et vähendada KHG õhkuheidet. Meetme rakendamise tähtaeg: 31.12.2034. Eelnimetatud uttegaaside kasutuselevõtt mitteenergeetilisel otstarbel ei ole kohustuslik juhul, kui ei käitatagi Enefit280-2 seadet või ulatuses, mis on saavutatav eelnevalt arendustegevustega KHG õhkuheite vähendamise valdkonnas. Arendustegevustena käsitletakse antud meetme puhul kõiki ettevõtte tegevusi, mis vähendavad Auvere tööstuskompleksi KHG heidet, sh olemasolevate käitiste või nende osade sulgemist. 21. Mitte tavapäraste Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-1 korstnast (280-1).käivitusrežiimil (üleskütmine põlevkiviõliga + süsteemide ettevalmistamine) kuni 215 h/a (millest 180 tundi elektrifiltrita). Pidevalt käitamistingimuste Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-1 leektorust (402) (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) kuni 612 h/a. korral rakendatavad Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) käivitusrežiimil (üleskütmine põlevkiviõliga + süsteemide ettevalmistamine, elektrifilter ei tööta) kuni 100 h/a. meetmed Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) elektrifiltri väljalülitamisest seiskamisel kuni aerofontäänkoldesse õhu etteande lõpetamiseni (15 min seiskamise kohta), kuni 10 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) plaanilisel seiskamisel süsteemide auruga läbipuhumisel kuni 12 tunni vältel, elektrifiltrita, kuni 110 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) seadistamisele jms suhtes tundlike saasteainete heide, tavapärasest erinev režiim, kuni 580 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 leektorust (401) (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) kuni 588 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) käivitusrežiimil (üleskütmine põlevkiviõliga + süsteemide ettevalmistamine, elektrifilter ei tööta) kuni 100 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) ) elektrifiltri väljalülitamisest seiskamisel kuni aerofontäänkoldesse õhu etteande lõpetamiseni (15 min seiskamise kohta), kuni 10 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) plaanilisel seiskamisel süsteemide auruga läbipuhumisel kuni 12 tunni vältel, elektrifiltrita, kuni 110 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) seadistamisele jms suhtes tundlike saasteainete heide, tavapärasest erinev režiim, kuni 580 h/a. Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 22. Kemikaalide Ohtlike kemikaalide käitlemisel tuleb juhinduda kemikaaliseaduses jt õigusaktides täpsustatud nõuetest. Pidevalt säästlik kasutamine 23. Vee säästlik Tööstuslik reovesi tuleb käidelda selliselt, et saab kombineeritud reovee suunata tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See tähendab, et tuleb ette valmistada lahendus, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel 31.12.2028 kasutamine ja kasutamisel tehnoloogilise veena. Kui see ei ole rakendatav, siis on lahendus eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere energiakompleksi olmereoveega. Teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit ölitööstuse seadmete tööd ja saasteainete heidet. Kombineeritud reovee kasutamine tuhaärastussüsteemi ringlusveena rakendamise tähtaeg on 31.12.2026. See tähendab, et on tehtud katsed, valitud seadmed/tehtud tehnoloogilised muudatused ja need kasutusele võetud. 24. Muud Toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise kohta esitada üks kord aastas aruande aastale järgneva aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta ülevaatlik keskkonnaaruanne vastavalt korralduses nr DM- Regulaarselt 1 x asjakohased 128192-7 toodud üksikasjadele. aastas andmed Juhul, kui ettevõttele omistatakse hiljem EMAS registreering, ei ole selle järgselt enam tulevaste aastate kohta ISO 14001 standardi osas vaja keskkonnaaruannet eraldi koostada. 20/43 T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine sügavus Nr plaanil või kaardil L-EST97 Seiratavad näitajad Seire sagedus koordinaadid põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/9.3 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6576769, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 23 721908 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn pH (proovivõtul) Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/5.2 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577283, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Kaalium (K+) Üks kord seire 25 721860 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaltsium (Ca2+) poolaastas meetodid. Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Ammoniaak (NH3) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 21/43 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/9.7 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577396, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 26 722052 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/10 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577789, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 27 722209 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/9.3 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577789, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 28 722089 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 22/43 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/8.8 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577897, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 29 722016 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/9.1 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577764, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 30 722238 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Ordoviitsiumi-Kambriumi (O- 70 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577582, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire Cm) 31 721932 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 23/43 põhjavee Ordoviitsiumi-Kambriumi (O- 30 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577590, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire Cm) 32 721930 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577598, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 33 721927 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Ordoviitsiumi-Kambriumi (O- 60 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6576396, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire Cm) 34 721846 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 24/43 põhjavee Ordoviitsium (O) 30 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6576403, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 35 721850 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6576410, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 36 721854 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Põhjavee seirete puhul tuleb analüüsida ka CO3 -2; vaba CO2, agressiivset CO" ning mineraalsust. Pinnase seire: Kogu käitise territooriumi ulatuses (lisa 4: Käitise asendiplaan). Ettevõte võib pinnaseseire süstemaatilise hindamise aluseks võtta ka puurkaevudest P-23, P-25, P-26, P-27, P-28, P-29, P30, P-33 ja P-36 kaks korda aastas tehtavaid fenoolide ja naftasaadiste proove. X: 6576856, Y: 721859; Vastavalt tööstusheite seaduse § 47 lg 5, mille alusel tuleb käitises hinnata süstemaatiliselt saastumisohtu ning Keskkonnaametile esitada üks kord aastas hinnangust kokkuvõte, mis võib olla põhjavee seire aruande üks osa. Põhjavee jääkreostuse seire Põhjavee jääkreostuse seireks kastutakse territooriumile selleks otstarbeks puuritud vaatluskaeve. Analüüse teostatakse kaks korda aastas. Seirepunkti number: P-XX ; Seirepunkti koordinaadid L-EST97: X: 6576172, Y: 721629 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 25/43 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Muud asjakohased Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll: Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele. meetmed Õlitööstuse põhi- ja abiseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. 2. Muud asjakohased Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmete hooldus ja remont: Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele meetmed Tuha pneumosüsteemide aspiratsiooni efektiivsust kontrollida kontrollmõõtmistega vastavalt seiretingimusele A7. nr 23.11. Elektrifiltrite jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. Kontrollmõõtmine tahkete osakeste kontsentratsioonile suitsugaasides peale elektrifiltreid üks kord aastas vastavalt seiretingimustele A7. nr 23.1, 23.4 ja 23.7. 3. Muud asjakohased Vee- ​ja reovee puhastusseadmete hooldus ja kontroll: Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele meetmed Torustike jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. 4. Muud asjakohased Jäätmekäitlusseadmete hooldus ja kontroll: Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele meetmed Tuhaärastus- ja rehvihakke transpordiseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. 5. Pinnase ja Vastavalt tabelis T7. toodud Pinnase ja põhjavee saastatuse seirele. Vastavalt tabelis T7. toodud Pinnase ja põhjavee saastatuse seirele. põhjavee jääkreostuse seire 6. Muud asjakohased Omaseire lisaandmed Vastava tegevuse teostamisel. meetmed 1. Rehvihake peab olema ladustatud selliselt, et rehvihake ei kuumene ega lendu kõrval olevatele aladele. 2. Igapäevane visuaalne kontroll rehvihakke ladustamise platsil, selle ümbruses ja konveieri alal, sh tuleb pidada päevikut, kuhu üles märkida reostuse teke ja ulatus. 7. Heitetekke seire Piirkonna õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames teostatakse piirkonna välisõhu pidevseiret ettevõtja omaseirena. Käitaja korraldab Pidevalt operatiivse info edastamise Narva-Jõesuu linnavalitsusele, kui käitises leiab aset sündmus, mis võib põhjustada lõhnahäiringut. 8. Veesaaste seire Veesaaste omaseire Enefit-280-1 jahutusvee väljalaskest (väljalaske kood: IV084a). Üks kord kuus või üks kord kvartalis. Andmed esitada KOTKAS infosüsteemi 08-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen), kloriid (Cl-), N-sum (Lämmastikühendid),7782-44-7 Hapnik, HA (heljum), naftasaaduste Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kogusisaldus, BHT7, pH üks kord kuus; KHT, Nüld, Püld üks kord kvartalis.Analüüsi tegev labor. Ettevõtte Keemialabor või muu kuupäevaks. akrediteeritud labor. Seirepunkt on: IV084a, Seirepunkti koordinaadid L-EST97: 6576785; 721847. T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks 26/43 T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus nr tehnoloogiaprotsess avarii ohu kehtestatud kord ja juhised käitumiseks kirjeldus (lühikirjeldus) 1. Suitsugaaside elektrifiltrite Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus puhastamine avarii õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel lahendamise plaanile Päästeametis 2. Õlide käitlemine naftasaaduste Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus leke, tulekahju õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel oht lahendamise plaanile Päästeametis 3. Põlevkivigaasi gaasi süttimine, Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus käitlemine plahvatusoht õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel lahendamise plaanile Päästeametis 4. Toodangu naftasaaduste Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus laadimine raudtee- leke, tulekahju õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel estakaadil oht lahendamise plaanile Päästeametis 5. Toodangu naftasaaduste Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus laadimine autodele leke, tulekahju õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel oht lahendamise plaanile Päästeametis 6. Reovee käitlemine pumpade avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel lahendamise plaanile Päästeametis T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Käitaja peab käitise tegevuse lõpetamisel ja selle järel tagama, et ei teki olulisi keskkonnahäiringuid (rakendades tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed). Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral kasutusele meetmeid, mis on vajalikud saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks sh hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust. Kui tegevuskoht võib kompleksloa alusel toimunud tegevuse tagajärjel ning selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvesse võttes avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks. Järelhoolduse meetmed Käitaja teeb järelhoolduse tingimustele vastavat seiret ja võtab kasutusele meetmeid olulise keskkonnamõju avaldumise vältimiseks ning annab oma tegevusest aru pädevale asutusele eelnevat kooskõlastatud sulgemiskavas määratud sagedusega. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest 27/43 T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Jrk nr 1. Erandi algus 01.10.2020 Erandi lõpp 31.12.2020 Erandi õiguslik alus Erandi kirjeldus, majanduslikud või tehnilised põhjendused Ilma kehtiva hädaolukorra lahendamise plaanita (HOLP) käitise käitamine ning Tarbijakaitse ja Päästeameti poolt kooskõlastatud HOLP-i esitamine Hinnang, et erandi andmine ei tekita olulist saastatust ning keskkonna kvaliteedi Teada olevalt pole käitises varasemalt ohutust rikutud ega õnnetusi juhtunud, siis võib eeldada, kui käitises järgitakse ohutusnõudeid siis kinnitamata HOLP keskkonna normatiive ei rikuta kvaliteeti ei vähenda. Selles osas nõustun ka Päästeamet oma 20.04.2020 kirjas nr 7.2-12.3/3805-2 (kiri on registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis ametliku nimega KOTKAS 21.04.2020 dokumendi nr DM-109102-4 all) Erandiga seotud erinõuded Lisad T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht Keskkonnaregistrikood JKK4400324 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 3658377 51401:001:1297 X: 6576875, Y: 721854 Plaan või kaart Lisa 3: Enefit_ET_Auvere_katastrikaart.jpg Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul 28/43 J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 421 200 421 200 0 421 200 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 1 581 800 1 581 800 0 1 581 800 19 12 04 01 - Purustatud või tükeldatud vanarehvid 105 000 5 000 100 000 100 000 R3m J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu nr nimetus aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Rehvihakke R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist Rehvihakke, mis vastab keskkonnaministri 08.10.2018 määrusele nr 40 "Nõuded põlevkiviõli 100 000 ringlussevõtt muul struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele", kasutamine põlevkiviõli tootmiseks. otstarbel J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne või kaardil või ladestamisele ladustamise ladustamise suunamise aeg kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ ÕLI_jäätmete X: 6577108, Y: 722092; X: 6577136, Y: Rehvihakke ja rehvipuru ladustamine vastavalt keskkonnaministri määruse nr 40 nõuetele. Ladustamine on lubatud vaid juhul kuni 1 aastat* 2 000 19 12 04 01 - 2 000 ladustamise 722147; X: 6577069, Y: 722182; X: 6577040, kui on olemas siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lg Purustatud või asukoha plaan Y: 722126; X: 6577108, Y: 722092 2 vastav Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaan. tükeldatud vanarehvid Seotud failid Failid Lisa 4: OLI_jaatmete_ladustamise_asukoha_plaan.jpg J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 29/43 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine R13 - Rehvihakke, rehvipuru Rehvihake peab olema ladustatud viisil, millest tulenevalt ei kuumene ega lendu kõrval olevatele aladele. Ladustamine vastavalt Pidevalt ladustamine Päästeameti kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile. Tekkivate jäätmete käitlemine Õlijäätmete üle andmine ja vanaõli ladustamine keskkonnaohutult suletud mahutites. Pidevalt Käitises tekkiv vanaõli tuleb vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule üle anda esimesel võimalusel, et hoida käitises selle ladustamise kogus ja aeg minimaalsena. 08.10.2018 määruse nr 40 "Nõuded Nõuetele mittevastav rehvihake tuleb ladustada eraldi vaalus ning esimesel võimalusel tagastada tarnijale või üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Pidevalt põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" mitte vastava rehvihakke käitlemine Jäätmete ladustamise finantstagatis Ettevõttel peab olema keskkonnakaitseloa kehtivuse ajal kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega Pidevalt on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi kehtivuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendavad dokumendid. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Ohutusmeetmed Tagada vastavate meetmetega jäätmekäitlemisel tervise- ja Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused peavad olema vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitsenormatiividega. keskkonnaohutus. Jäätmekäitlemisega tegelevad töötajad peavad olema läbinud teoreetilise ja praktilise õppuse ohutu ja keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse alal. Järgida kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja ning asutusesiseseid juhiseid. Alustamisel, käitlemise ajal ning Tuleb järgida keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle Lõpetamisel: kompleksis kasutatavad seadmed ja muud rajatised/ehitised (sh piirdeaed, tuuletõkked) tuleb demonteerida ja kompleksist ära pärast jäätmekäitluse lõpetamist ümbruses enne käitluse alustamist, käitlemise ajal ning pärast käitluse viia. Kõvakattega pind eemaldada ning pärast istutada mets. Istutatud metsakooslus peab olema sarnane kõrvaloleva metsakooslusega. lõpetamist. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 30/43 J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Mustajõgi Veehaarde kood PIH0000172 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576421, Y: 721965 Veekogu nimetus Mustajõgi Veekogu kood VEE1063800 Pinnaveekogumi nimetus Mustajõgi Pinnaveekogumi kood 1063800_1 Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2024 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000 Jahutusvesi 2024 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Pinnaveehaardest PIH0000172 võetava vee (tehnoloogiline vesi, jahutusvesi) arvestust pidada taadeldud veearvestite näitude alusel, fikseerides veevõtu päevikus veearvestite näidud ja võetava vee kogused kuude lõikes. Pidada eraldi arvestust tehnoloogilise vee ja jahutusvee koguste kohta. Pinnaveehaardest PIH0000172 lubatud veevõtt kokku on 65 700 000 m³/aastas. Põhjaveetaseme mõõtmine Proovivõtunõuded Analüüsinõuded 31/43  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis veel asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis veel asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Jahutusvesi lastakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalaskudele. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont 32/43 V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 93.10 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 600 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei 33/43  Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale. seirekava ja aruandlus Seirekava manused Seirekava_manus.pdf Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 34/43 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0005965 282-1 Enefit-280-1 Retordi tihendi ventilatsioon X: 6576871, Y: 721794 HEIT0005966 601 Mahuti CET-A (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005967 602 Mahuti CET-Б (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005968 301-1 Enefit-140 korsten nr 1 X: 6576813, Y: 721924 HEIT0005969 302-1 Enefit-140-1 Retordi tihendi ventilatsioon X: 6576813, Y: 721924 HEIT0005970 301-2 Enefit-140 korsten nr 2 X: 6576813, Y: 721924 HEIT0005971 302-2 Enefit-140-2 Retordi tihendi ventilatsioon X: 6576895, Y: 721873 HEIT0005972 280-1 Enefit-280-1 korsten X: 6576891, Y: 721775 HEIT0005975 281-1 Enefit-280-1 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon X: 6576891, Y: 721775 HEIT0005976 603 Mahuti СЕФ-А (mark C) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005977 604 Mahuti СЕФ-Б (mark C) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005980 607 Mahuti СЕФ-В (põlevkivibensiin) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005982 609 Mahuti СЕТМ-Б (Mark C) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005983 610 Mahuti СЕСМ-А (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005984 611 Mahuti СЕН (põlevkivibensiin) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005988 615 Mahuti СЕСМ-Б (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005989 616 Mahuti CETM-A (põlevkivibensiin) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005990 701 Autolaadimisestakaad (raske kütteõli e. HFO) X: 6577596, Y: 722117 HEIT0005991 801 Raudteelaadimisestakaad X: 6577262, Y: 722028 HEIT0005992 901 Aurude tagastusseade X: 6577599, Y: 722130 HEIT0005993 902 Aurude tagastusseade X: 6577798, Y: 722198 HEIT0005994 903 Aurude tagastusseade X: 6577883, Y: 722055 HEIT0005998 401 Enefit-140 leektoru (tehn. äkkheide, käivitus- ja seiskamisrežiimid leektoruga) X: 6577116, Y: 721662 HEIT0005999 402 Enefit-280-1 leektoru (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) X: 6577130, Y: 721508 HEIT0011195 R1 Rehvipurustusliini nr 1 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576827, Y: 720788 HEIT0011196 R2 Rehvipurustusliini nr 2 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576851, Y: 720838 HEIT0011197 R3 Rehvipurustusliini nr 3 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576799, Y: 720739 HEIT0011198 R4 Rehvipurustusliini nr 4 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576744, Y: 720696 HEIT0011199 R5 Enefit280 seadmele rehvigraanulite vastuvõtu punker X: 6576823, Y: 721765 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 35/43 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2008 2 725.74 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2008 123.057 t 71-43-2 Benseen 2008 606.752 t 463-58-1 Karbanüülsulfiid 2008 82.734 t 7664-41-7 Ammoniaak 2008 295.476 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2008 25.65 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2008 46 660.26 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2008 606.852 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2008 943.203 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2008 528.201 t 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2008 2.653 kg 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2008 13.203 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2008 0.774 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2008 6.369 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2008 29.995 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2008 26.66 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2008 18.046 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2008 176.888 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2008 13.258 kg 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) 2008 7.816 kg PM10 Peened osakesed (PM10) 2008 9.543 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2008 3.781 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2008 1 222 646.417 t 74-82-8 Metaan 2008 4 727.63 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2008 2.962 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.572 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.286 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 7.136 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 900.06 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 3.215 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 107.15 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.857 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 8.572 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 21.438 g/s 463-58-1 Karbanüülsulfiid Tavaheide 2.357 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 g/s 36/43  7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.001 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 117.86 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Enefit-140-1 Retordi tihendi ventilatsioon (302-1) HEIT0005969 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.50 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.023 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s Enefit-280-1 korsten (280-1) HEIT0005972 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 16.952 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 16.952 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 84.761 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 14.127 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Enefit-280-1 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281-1) HEIT0005975 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.30 g/s Enefit-280-1 Retordi tihendi ventilatsioon (282-1) HEIT0005965 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.35 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.016 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s Enefit-140 leektoru (tehn. äkkheide, käivitus- ja seiskamisrežiimid leektoruga) (401) HEIT0005998 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 136.049 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 3.076 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 2.156 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.217 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 4.26 g/s Enefit-280-1 leektoru (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) (402) HEIT0005999 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 53.338 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.464 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.728 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.085 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 3.053 g/s Mahuti CET-A (raske kütteõli e. HFO) (601) HEIT0005966 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti CET-Б (raske kütteõli e. HFO) (602) HEIT0005967 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti СЕФ-А (mark C) (603) HEIT0005976 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.575 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.017 g/s Mahuti СЕФ-Б (mark C) (604) HEIT0005977 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.394 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s Mahuti СЕФ-В (põlevkivibensiin) (607) HEIT0005980 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.394 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s Mahuti СЕТМ-Б (Mark C) (609) HEIT0005982 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.575 g/s 37/43  Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.017 g/s Mahuti СЕСМ-А (raske kütteõli e. HFO) (610) HEIT0005983 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti СЕН (põlevkivibensiin) (611) HEIT0005984 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti СЕСМ-Б (raske kütteõli e. HFO) (615) HEIT0005988 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti CETM-A (põlevkivibensiin) (616) HEIT0005989 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.394 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s Autolaadimisestakaad (raske kütteõli e. HFO) (701) HEIT0005990 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.108 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aurude tagastusseade (902) HEIT0005993 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.304 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.009 g/s Aurude tagastusseade (903) HEIT0005994 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.311 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.009 g/s Rehvipurustusliini nr 1 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R1) HEIT0011195 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s Rehvipurustusliini nr 2 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R2) HEIT0011196 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s Rehvipurustusliini nr 3 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R3) HEIT0011197 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s Rehvipurustusliini nr 4 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R4) HEIT0011198 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s Enefit280 seadmele rehvigraanulite vastuvõtu punker (R5) HEIT0011199 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 13.321 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 6.558 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 1.639 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 11.667 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 3.691 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.397 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.166 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 38/43  7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.002 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.004 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 13.321 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 6.558 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 1.639 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 11.667 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 3.691 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.397 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.166 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.002 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.004 g/s Enefit-280-1 korsten (280-1) HEIT0005972 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 5.108 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.514 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.629 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 9.333 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.953 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.117 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.133 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.001 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.004 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 15.435 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 15.435 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 7.02 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 7.02 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 917.694 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 7.635 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tehnoloogiline äkkheide 2.753 g/s 71-43-2 Benseen Tehnoloogiline äkkheide 18.354 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 3.304 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 183.539 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 917.694 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 7.635 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tehnoloogiline äkkheide 2.753 g/s 71-43-2 Benseen Tehnoloogiline äkkheide 18.354 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 3.304 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 183.539 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.572 g/s 39/43  7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.286 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 900.06 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 7.136 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 107.15 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 3.215 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.857 g/s 463-58-1 Karbanüülsulfiid Tavaheide 2.357 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 8.572 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 21.43 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0 mg/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 117.86 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Enefit-140-2 Retordi tihendi ventilatsioon (302-2) HEIT0005971 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.50 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.023 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s Raudteelaadimisestakaad (801) HEIT0005991 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.108 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aurude tagastusseade (901) HEIT0005992 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.304 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.009 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus 40/43 A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku Püütav saasteaine kontroll ja sagedus CAS nr Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu puhastusaste ühik ühik Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 Elektrifilter 34185B 4x5.0 vvKVAst 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.895 % summaarsed Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 Elektrifilter D95H6007 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % summaarsed Enefit-280-1 korsten (280-1) HEIT0005972 Elektrifilter DA01-HR001 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % summaarsed Mahuti СЕФ-Б (mark C) (604) HEIT0005977 Ujuv kaas (pontoon) 4 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad 90 % orgaanilised ühendid Aurude tagastusseade (901) HEIT0005992 Aurude tagastussüsteem, millega on ühendatud autolaadimisestakaad 1 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad 99 % ja raudteelaadimisestakaad orgaanilised ühendid Aurude tagastusseade (902) HEIT0005993 Aurude tagastussüsteem, millega on ühendatud mahutid 605, 606, 608, 1 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad 99 % 611, 612, 613, 614 orgaanilised ühendid Aurude tagastusseade (903) HEIT0005994 Aurude tagastusseade, millega on ühendatud tsentrifuugimissõlm ja 1 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad 99 % bensiini puhastamise plokk (BOB) orgaanilised ühendid Enefit-280-1 Tuha pneumosüsteemide HEIT0005975 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % aspiratsioon (281-1) summaarsed Rehvipurustusliini nr 1 HEIT0011195 Kottfilter 4 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R1) summaarsed Enefit280 seadmele rehvigraanulite HEIT0011199 Filterpadrun 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % vastuvõtu punker (R5) summaarsed A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 41/43 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse Eritingimus liik Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pisteline 23.1 Mõõta Enefit140 seadmete pidevseire kalibreerimist tõendavate andmete Keskkonnaametile esitamiseni üks kord kuus Enefit140 korstnatest nr 1 ja 2 (heiteallika nr plaanil või kaardil: 301-1 ja 301-2) väljuvatest regulaarne heitgaasidest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PM-sum); peened osakesed (PM10); eriti peened osakesed (PM2,5); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0); fenool (CAS nr 108-95-2); süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0); ammoniaak (CAS nr 7664-41-7); karbanüülsulfiid CAS nr 463-58-1); benseen (CAS nr 41-43-2); väävelvesinik (CAS nr 7783-06-4), metaan (CAS nr 74-82-8) ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan (NMVOC). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena ning 3 % hapnikusisalduse juures. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Heiteseire Pisteline 23.2 Üks kord kvartalis heiteallikatest 601-615, 701, 801, 901-903 määrata arvutusmeetodil saasteainete heitkogused lenduvate orgaaniliste ühendite osas. Arvutuste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi regulaarne Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Välisõhu Pisteline 23.3. Üks kord aastas teostada tootmisterritooriumi piiril õhukvaliteedi 24 tunnised mõõtmised. Mõõta järgmiste saasteainete sisaldust välisõhus: peened osakesed (PM10); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); fenool (CAS kvaliteedi regulaarne nr 108-95-2); süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0); benseen (CAS nr 41-43-2) ja väävelvesinik (CAS nr 7783-06-4), sh välisõhu 24 tunnine peente osakeste (PM10), vääveldioksiidi (CAS nr 7446-09-5) ja väävelvesiniku seire pidevmõõtmine ning võtta välisõhuproovid benseeni ja fenooli sisalduse määramiseks (teha nii ühe tunni proov kui ka 24 tunni proov). Mõõtmiskoht valida mõõtmisperioodi valdavate tuulte suhtes allatuult (arvestades ajutise mõõtejaama paigaldamise võimalustega). Mõõtmiste aruandele lisada meteoroloogilised andmed (tuule kiirus ja suund, temperatuur, sademed, pilvisus jms) mõõtmiste perioodil ja andmed heiteallikate (k.a. tehnoloogiline äkkheide heiteallikate kaupa) töörežiimi ja seisakute kohta. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt järgneva aasta 1. veebruariks. Heiteseire Pidev 23.4A Heiteallikast nr 280-1 väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0). Mõõtmistele lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta normaaltingimustel (mg/Nm3) ja hinnata nende vastavust heite kuukeskmistele piirväärtustele. Mõõtmiste aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega. Kui AMS seade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (rohkem kui kaks nädalat), informeerida sellest Keskkonnaametit, saates vastava teate KOTKAS infosüsteemi kaudu. 23.4B Heiteallikatest nr 301-1 ja 301-2 väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0); süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0), fenool (CAS nr 108-95-2); ammoniaak (CAS nr 7664-41-7); benseen (CAS nr 41-43-2); vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4), metaan (CAS nr 74-82-8) ja summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, väljendatud süsinikuna (TOC). Mõõtmistele lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta normaaltingimustel (mg/Nm3) 3 % hapnikusisalduse juures ja hinnata nende vastavust heite kuukeskmistele piirväärtustele (piirväärtuse olemasolul). Mõõtmiste aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega. Kui AMS seade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (rohkem kui kaks nädalat), tuleb informeerida sellest Keskkonnaametit, saates vastava teate KOTKAS infosüsteemi kaudu. Kuni nõuetele vastavate AMS seadmete paigaldamiseni heiteallikatele nr 301-1 ja 301-2 ning sertifitseerimiseni võib käitaja heiteallikate nr 301-1 ja 301-2 pidevseire andmete esitamisel lisada andmete juurde märkuse, et pidevseire andmed on informatiivsed. Muude Pisteline 23.5 Pidada arvestust ja esitada andmed tehnoloogilise äkkheite kestuse üle tehnoloogilise äkkheite allikate kaupa vastavuses heiteallikate tabeliga 21. Aruandes kajastada tehnoloogilise äkkheite kestus tundides, andmete regulaarne äkkheite kuupäev(ad), äkkheite põhjus, äkkheite kestus aruandeaasta algusest. Andmed esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. esitamine Heiteseire Pisteline 23.7 Mõõta üks kord kvartalis Enefit280 korstnast (heiteallika nr plaanil või kaardil: 280-1) väljuvast heitgaasist järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PM-sum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened regulaarne osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Heiteseire Pisteline 23.8 Mõõta kord aastas tuha pnumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikast 281-1 väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt; peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed regulaarne (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt järgneva aasta 1. veebruariks. Loa lisad 42/43 Loa lisad Nimetus Manus Auvere katastrikaart Lisa 5: Enefit_ET_Auvere_katastrikaart.pdf Lähteolukorra aruanne 2014 Lisa 6: OT_lahteolukorra_aruanne.zip Jäätmete ladustamise plaan Lisa 7: OLI_jaatmete_ladustamise_asukoha_plaan.pdf Heiteallikate asendiplaan Lisa 8: OLI_heiteallika_asendiplaan__1.pdf Käitise asukoha kaart Lisa 9: OLI_kaitise_asukoha_kaart_maarus_73.pdf Mahutid ja hoidlad Lisa 10: OLI_mahutid ja hoidad.pdf Vee erikasutuse asukoha kaart Lisa 11: OLI_vee_erikasutuse_asukoha_kaart__1_.jpg Käitise asendiplaan Lisa 12: OLI_kaitise_asendiplaan.jpg 43/43  Jäätmevaldkonna registreering Registreeringu number RE.JÄ/520890 Registreeringu omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevusvaldkond Tavajäätmete taaskasutamine teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel Registreeringu kehtivuse periood Registreeringu väljastamise kuupäev 05.01.2024 Registreeringu kehtivuse algus Lõppemise kuupäev 14.07.2025 Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik Keskkonnaamet on vastavalt jäätmeseaduse § 98⁷ lg 4 kontrollinud jäätmeloa omamise vajaduse puudumist. Jäätmekäitleja alus) tegevus registreeritakse jäätmeseaduse § 98⁷ lõike 2 punkt 1 ja esitatud taotluse 16.10.2023 T-RJÄ/1018131-2 alusel. Täiendavad nõuded 1. Tööstuskatsed viiakse läbi Enefit 280-1 õlitootmisseadmes vastavalt keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 nõuetele ja käesoleva registreeringu erisustele. Lisaks arvestatakse Auvere energiakompleksis tehnoloogiliselt omavahel seotud Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516) ja Auvere elektrijaama keskkonnakompleksloa nr KKL/324417 asjasse puutuvate nõuetega. 2. Tööstuskatsete läbiviimisel tuleb lähtuda Keskkonnaametiga kooskõlastatud Enefit 280-1 seadmes koospürolüüsi protsessis plastijäätmete kui sisendi ja põlevkivi kasutamise tööstuskatsete katseprogrammist (ka nimetatud kui katseplaan), mis esitati Keskkonnaametile 06.12.2023 kirjaga nr NJ-KKJ-1/1416-4. Järgida tuleb nii katseprogrammis kirjeldatud tegevusi ja tingimusi, kui sisendmaterjalist ja heitgaasidest analüüsitavate ainete loetelu ja proovivõtu sagedust.“ 3. Lisaks tuleb tööstuskatsete läbiviimisel lähtuda Enefit 280-1 seadmel plastijäätmete koospürolüüsi katsetamise eksperthinnangus toodust (Versioon 5.12.2023, Töö nr 23004591). 4. Enefit 280-1 seadmes koospürolüüsi protsessis plastijäätmete kui sisendi ja põlevkivi kasutamise tööstuskatsete katseprogramm (katseplaan) ja Enefit 280-1 seadmel plastijäätmete koospürolüüsi katsetamise eksperthinnang on käesoleva registreeringu lahutamatud lisad. 5. Katseperioodi iga ööpäeva summaarne plastijäätmete (15 01 02 ja 19 12 12) kogus ei ületa 100 t/ööpäevast kogust. 6. Tööstuskatse läbiviimiseks peab käitleja veenduma, et sisendina kasutatavad plastijäätmed ei sisalda POS-ühendeid. Selleks peab iga jäätmepartii kohta olema võetud esinduslik proov ja tehtud keemiline analüüs vastavalt EN-standarditele. St et enne ei ole lubatud plastijäätmeid keemiliselt ringlusse võtta, kui ei ole laekunud akrediteerud labori analüüs, mis kinnitab POS- ühendite puudumise. Juhul kui sisendmaterjalis leitakse POS-ühendeid, ei saa neid katse perioodil kasutada - need materjalid või jäätmed tuleb kõrvaldada ja anda üle selleks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. 7. Plasti ja põlevkivi koospürolüüsi katsetamisega saab alustada vaid juhul, kui eelnevalt on Keskkonnaametile kirjalikult saadetud ECHA REACH PPORDI registreerimist tõendavad dokumendid. 8. Keskkonnaametit tuleb kirjalikult informeerida (aadressile [email protected]) tööstuskatsetamise alguskuupäevast vähemalt 24 h ette enne selle toimumist. 9. Tööstuskatse läbiviimisel seiratavate näitajate pistelised proovivõtmised, mõõtmised, kasutatavad analüüsimeetodid ja labor(id) peavad olema vastavalt akrediteeritud. 10. Katsetuste käigus tekkinud saadusi sh õli ja bensiin (jäätmed) tuleb koguda tavapärasest toodangust eraldi mahutites. 11. Katseperioodil Enefit 280 seadmes tekkinud töötlemisjääke (sh uttegaas ja fenoolvesi) võib edasi suunata vaid seadme(te)sse, millel on katse läbiviimise ajal töökorras ja töötav pidevseireseade. 12. Tööstuskatse tulemustest tuleb kirjalikult Keskkonnaametit informeerida (KOTKAS või aadressil [email protected]) mõistliku aja jooksul pärast katsete läbiviimist vastavalt katseplaanis kirjeldatud aruande koostamise plaanile ja esitada mitte hiljem kui 31.12.2025. 13. Kõikide sisend- ja väljund materjalivoogude (sh ka abimaterjal) kohta tuleb tööstuskatse perioodil arvestust pidada ja andmed koos aruandega Keskkonnaametile esitada. 14. Tööstuskatse ajal edasi suunatud töötlemisjääkide suunamise katkestused tuleb registreerida, sh registreerida katseperioodil tõrviku kasutamise aeg (kasutuse pikkus) ja põhjus ning esitada koos lõpliku tööstuskatse aruandega. 15. Katsetamise käigus tekkiva õhkuheite saasteainete kontsentratsioone kontrollitakse eelnevalt mainitud komplekslubade pidevseire kaudu. Juhul, kui ületatakse näitaja(te) piirväärtusi, vähendatakse koheselt plastijäätmete sisendkogust. Tööstuskatses kasutatavate plastijäätmete ladustamine on lubatud vaid kehtiva Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi alusel (jäätmeseadus § 98_3), mis tuleb Keskkonnaametile toimingule eelnevalt esitada. Vaidlustamine Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Registreeringu andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Allkirjastaja nimi Helen Akenpärg Ametikoht jäätmebüroo juhataja 2/6 Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Enefit õlitööstus Kood JTK0670921 Käitluskoha täpne asukoht kaardil Ruumikuju: 1 lahustükk ja 4 auku. Puudutatud katastriüksus: Keskterritooriumi (51401:001:1297). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 51401:001:1297 X: 6576795, Y: 721857 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus 3/6 Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Maksimaalne nr nimetus käitlusvõimsus (t/a) 1. Plastjäätmete ja R12p - jäätmete Katsetamise eesmärk on uurida plastijäätmete lisamise mõju pürolüüsi protsessile, Plastijäätmeid ja põlevkivi antakse ette eri liinide kaudu ja segatakse enne reaktorisse jõudmist 2 000 põlevkivi taaskasutamisele protsessisaadustele ja keskkonnale. segamiskambris. Plastijäätmete jaoks kasutatakse ajutist 2-astmelist toitesüsteemi, kus koospürolüüs eelnev füüsikalis- esimeses astmes toimub pneumaatiline transport vahepunkrisse ning teises astmes lämmastiku keemiline töötlemine Katsetamine seisneb plastijäätmete mõju uurimisel Enefit280 seadmele põlevkivi keskkonnas doseerimine segukambrisse. Doseerimisseade võimaldab mõõta täpselt protsessi (kuivatamine, koospürolüüsi protsessis. Selleks kasutatakse katseplaanis ettenähtud kogustes sisenevat plastijäätme massi süsteemis oleva kaalumisseadmega, mille täpsusklass on 1%. aurutamine, hinnanguliselt kuni 5% plasti ja 95% põlevkivi. Etteantud põlevkivi ja plastijäätmete kogused registreeritakse igapäevaselt. konditsioneerimine Enefit 280-1 seadmes katsetatakse 20 päeva jooksul erinevaid töörežiime, kokku kuni 2 000 jms) tonni plastijäätmeid. Plastijäätmete materjali tarnijad on Eesti jäätmekäitlejad. Materjali Lisainfo dokumendis Planeeritav plastijäätmete etteandmissüsteemi kirjeldus purustamine ning pallimine toimub tarnijatest jäätmekäitlejate poolt. Transportimiseks, käitlemiseks ning ladustamiseks pallitakse materjal pallimispressis, mis pakendab pallitud jäätmed võrgu ja/või kilega. Kiletamise eesmärk on vähendada jäätmete lõhnamist ja nõrgvee eraldumist ning ohutuma ladustamise tagamiseks. Materjal tuuakse pallidesse pakituna liikuva põrandaga või teist tüüpi sõidukitega. Enefit 280-1 katseks on ette nähtud umbes 2500 palli, keskmiselt on ühe plastpalli mass hinnanguliselt 780-850 kg. Pallid laetakse maha automaatselt või teleskooplaaduri pallihaaratsiga. Materjali transporditakse Enefit Õlitööstuse territooriumil asuval palliavajal pidevalt protsessiks vajalikus koguses. Järelejäänud kile pärast pallide avamist ladustakse konteineris ja täiendavaks purustamiseks või muuks käitlemiseks antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Katse nr 1 12 päeva pidevat käitamist koormusel 255,83 t/h põlevkivi ja kuni 4,125 t/h plastijäätmeid. 12 päevaga käideldakse plastijäätmeid kokku kuni 1 200 tonni. Katse nr 2 8 päeva käitamist koormusel 14 t/h plastijäätmeid. Tehas töötab lühiajaliselt koormusel 246 t/h põlevkivi ja kuni 14 t/h plastijäätmeid umbes 14 h jooksul (jaotatud kahe ööpäeva vahel), misjärel töötab seade režiimis, kus ette antakse ainult põlevkivi. 14 h periood on jaotatud kahe ööpäeva vahel, kus esimesel päeval opereeritakse õhtusel perioodil 7 tundi (17-24), millele järgneb järgmise päeva öötundidel 7 tunnine periood (00- 07). Uus 14 h periood on planeeritud kolmanda päeva õhtutundidel. Kirjeldatud katsetuste ülesehitus kindlustab selle, et ühes ööpäevas ei kasutata protsessis rohkem kui kuni 100 t plastijäätmeid. Testimist korratakse 4 korda 8 ööpäeva jooksul. 8 päevaga käideldakse plastijäätmeid kokku kuni 800 tonni. Projekti kogumaht (t) 2 000 Käideldavad jäätmeliigid koos aastase käitluskogusega 4/6 Käideldavad jäätmeliigid koos aastase käitluskogusega Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstus Jäätmeliik Väljaminek (t/a) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D- (t/a) (t/a) kood 15 01 02 - Plastpakendid 1 000 R12p - jäätmete taaskasutamisele eelnev füüsikalis-keemiline töötlemine (kuivatamine, aurutamine, konditsioneerimine jms) 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud 1 000 R12p - jäätmete taaskasutamisele eelnev füüsikalis-keemiline töötlemine (kuivatamine, aurutamine, koodinumbriga 19 12 11* konditsioneerimine jms) Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstus Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil koordinaadid suunamise aeg ladustamise materjal ladustamise või kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 1 X: 6577091, Pallitud jäätmeid ladustatakse Eesti elektrijaama põlevkivilaos, rehvihakke ladustamisega samas kohas (X: Jäätmeid võib ladustada enne 500 15 01 02 - Plastpakendid Jah 500 Y: 722105 6577090, Y: 722105). Ladustamine toimub vastavalt Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali taaskasutamist max kuni kolm aastat. 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise Jah 500 ladustamise plaanile, sh on nendega kooskõlastatud plastijäätmete ladustamine vastavalt senisele plaanile. Antud projekti raames hiljemalt juuli töötlemise jäägid (sealhulgas 2025. materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* Seotud failid Käitluskohaplaan (sh ajutiselt ladustatavate jäätmete asukohad) Lisa 1: Käitluskohaplaan (sh ajutiselt ladustatavate jäätmete asukoht).pdf Jäätmete ajutise ladustamise korral Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. Kinnitatud põlevmaterjali ladustamise plaan Lisa 2: EE_kaaskiri.asice Lisa 3: EEJ_polevmaterjali_ladumistamise_plaan.asice Analüüsiaktid 5/6 6/6  Jäätmevaldkonna registreering Registreeringu number RE.JÄ/518346 Registreeringu omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ Registrikood / Isikukood 17209649 Tegevusvaldkond Jäätmete vedamine majandus- või kutsetegevuses Veo piirkond Ida-Viru maakond Registreeringu kehtivuse periood Registreeringu väljastamise kuupäev Registreeringu kehtivuse algus Lõppemise kuupäev Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik Keskkonnaamet on vastavalt jäätmeseaduse § 98⁷ lg 4 kontrollinud jäätmeloa omamise vajaduse puudumist. Jäätmekäitleja alus) tegevus registreeritakse jäätmeseaduse § 98⁷ lõike 2 punkt 2 alusel. Täiendavad nõuded Vaidlustamine Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Registreeringu andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Allkirjastaja nimi Helen Akenpärg Ametikoht jäätmebüroo juhataja Jäätmete vedu Ohtlike jäätmete veo kogus (t/a) Olmejäätmete veo kogus (t/a) Metallijäätmete veo kogus (t/a) Muude jäätmete veo kogus (t/a) 250 000 Üldine jäätmete veo kogus (t/a) 250 000 2/2  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.ÕV/318337 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit Power AS Musta jaam andmed Aadress Musta jaam, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:012:0250 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Keskterritooriumi (51401:001:1297), territoorium Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016). Puudutatud veekogud: Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001). Tegevusvaldkond Loaga Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 33171 - Muude tsiviiltranspordivahendite remont ja hooldus Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0009771 V1 V1 - Märgliivapritsimiskamber X: 6577565, Y: 722701 HEIT0009772 V2 V2 - Värvimiskamber X: 6577555, Y: 722680 HEIT0009773 V3 V3 - Kuivatuskamber X: 6577528, Y: 722630 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 2/4 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2021 0.431 t 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 2021 2.015 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2021 2.445 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 2.489 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2021 0.044 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2021 0.042 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2021 0.032 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik V2 - Värvimiskamber (V2) HEIT0009772 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) Tavaheide 0.257 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.055 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.317 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.312 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.008 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.008 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.006 g/s V3 - Kuivatuskamber (V3) HEIT0009773 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) Tavaheide 0.77 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.165 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.951 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.935 g/s V1 - Märgliivapritsimiskamber (V1) HEIT0009771 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.009 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.009 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.007 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu nr puhastusaste ühik ühik V1 - HEIT0009771 Filter + märgliivapritsi 1 Püüdeseadmete ja märgliivapritsi niisutussüsteemi tuleb korrektselt hooldada ja kontrollida PM- Tahked osakesed, 99.5 % Märgliivapritsimiskamber niisutussüsteem vastavalt tootjapoolsetele juhistele sum summaarsed (V1) PM10 Peened osakesed 99 % (PM10) PM2,5 Eriti peened osakesed 92 % (PM2,5) 3/4 A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev Tööde teostamisel tuleb heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks lähtuda tavapärasest heast tööpraktikast ning hoida uksed ja aknad värvimise ja liivapritsi tööde ajal suletud. nõuded Muude andmete Pidev Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit tegevuskoha hoonestusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastavate lepete jõustumist. esitamine Tegevuskoha hoonestamise lepingu muutumisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uus kokkulepe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha hoonestamise õiguslikku alust. Kui tegevuskoha hoonestusõigust tõendava lepingu kehtivus lõppeb ning loa andjale ei ole esitatud uut kokkulepet või lepingut, mis tõendaks kinnistu hoonestamise õiguslikku alust, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, kuna puudub tegevuskoha hoonestusõigust tõendav dokument. 4/4  Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-054 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640, 49802:002:0450, 22901:002:0224 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 5 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Aheraine (49802:002:0402), Alajõe territoorium metskond 7 (22901:002:0224), Estonia jäätmehoidla (49802:002:0010), Estonia kaevanduse tööstusterritoorium (22901:002:0260), Estonia tööstusala (49802:002:0450), Ohakvere settebassein (22901:002:0012), Puistangu (49802:002:0396), Raudi kanal L2 (13001:001:0203), Settebassein 2 (49802:002:0007), Settebassein 3 (49802:002:0008), Settebasseini (22901:002:0033). Puudutatud veekogud: Jõuga peakraav (VEE1058900), Milloja (VEE1059100), Nimi teadmata (VEE2034610), Ohakvere veehoidla (VEE2034750), (Ongassaare tiigid) (VEE2034710), (Ongassaare tiigid) (VEE2034720), (Ongassaare tiigid) (VEE2034730), (Ongassaare tiigid) (VEE2034740), Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Raudi kanal (VEE1063600), Vareseniidu kraav (VEE1058901). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.08.2049 kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Estonia põlevkivikaevandus Keskkonnaregistrikood JTK0900673 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 3230172 49802:002:0450 X: 6566976, Y: 691935 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil Käitluskoha andmed Jrk nr 2. Nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 Keskkonnaregistrikood JKK4400304 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 3230172 49802:002:0450 X: 6567788, Y: 693345 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil Käitluskoha andmed Jrk nr 3. Nimetus Estonia kaevanduse päikeseelektrijaam II Keskkonnaregistrikood JKK4400300 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla, Estonia kaevanduse tööstusterritoorium 3227275 22901:002:0260 X: 6567952, Y: 694692 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise 2/38kohta kalendriaasta jooksul J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m 6 000 000 R5t 6 000 000 R12s Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 3 600 000 D1 Jrk nr 3. Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse päikeseelektrijaam II Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Mittemaaksete maavarade R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Aheraine taaskasutamine teede ja platside ehitamisel oma tarbeks (nt tehnoloogiliste teede rajamine ja hooldus tehnoloogiliste rajatiste hooldus). 1 000 000 kaevandamisjäätmete sealhulgas anorgaaniliste (jäätmekood 01 01 02) ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m taaskasutamine pinnase puhastamine, mille ja R5t kokku) on 1 miljon tonni. tulemuseks on pinnase taaskasutamine 3/38 2. Mittemaaksete maavarade R5t - jäätmete taaskasutamine Aheraine taaskasutamine maa-alade tagasitäitmisel ja korrastamisel oma tarbeks (nt 1 000 000 kaevandamisjäätmete tagasitäitena, mille korral ehitusobjektidel (puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina); erinevate kasutusest väljunud kaevandusobjektide korrastustöödel (ehitiste, sh. šurfide ja (jäätmekood 01 01 02) sobivaid jäätmeid kasutatakse puuraukude likvideerimine, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine jmt). taaskasutamine maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m maa-ala korrastamiseks ja R5t kokku) on 1 miljon tonni. 3. Mittemaaksete maavarade R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Keskkonnaluba annab ettevõttele õiguse Estonia kaevanduses maavara kaevandamisel ja rikastamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks toimingukoodiga R5m 3 400 000 kaevandamisjäätmete sealhulgas anorgaaniliste Estonia kaevanduse aherainepuistangu territooriumile rajatava päikeseelektrijaama I päikesepaneelide alustarindi rajamisel. Aheraine lubatud taaskasutatavaks (jäätmekood 01 01 02) ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja koguseks alustarindi ehitamisel on kokku kuni 3,4 mln tonni. Päikeseelektrijaama I ehitamine toimub vastavalt 2018. aastal valminud "Estonia kaevanduse I taaskasutamine Estonia pinnase puhastamine, mille päikeseelektrijaama eskiisprojektile" ning muudetud kaevandamisjäätmekavale. kaevanduse tulemuseks on pinnase päikeseelektrijaama I taaskasutamine ehitamisel 4. Mittemaaksete maavarade R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Toote nõuetele vastava killustiku tootmine ning müümine ehitusmaterjalina kuni 6 miljonit tonni aastas. 6 000 000 kaevandamisjäätmete sealhulgas anorgaaniliste (jäätmekood 01 01 02) ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja Killustiku valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimiskompleks, kaalud jmt. Killustiku tootmise jõudlus on erinevate ringlussevõtt pinnase puhastamine, mille fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik jõudluse kasvatamine kuni 2 mln t/aastas. tulemuseks on pinnase taaskasutamine Aherainest valmistatakse kohapeal kaevanduse tööstusterritooriumil järgmiseid tooteid: - lubjakivi, fraktsioon 90/300 (omab vastavusdeklaratsiooni) - lubjakivikillustiku fraktsioonid 0/90; 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt EVS-NE l3242:2006+ A1:2008. Lubjakivikillustiku erinevate fraktsioonide kohta on välja antud tootmisohje sertifikaat, mis tõendab lisaks eelnimetatud fraktsioonide 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 kasutamisvõimalust ka betooni täitematerjalina. Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele. Ettevõte esitas loa muutmise taotluse lisana tootmisohje sertifikaadi nr 4103-CPR-0107, mis kehtis kuni 01.11.2019. Sertifikaadi lõppemisel tuleb ettevõttel taotleda uut sertifikaati. Samuti on ettevõte esitatud toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid. Esitatud dokumendid tõendavad, et aherainest toodetud killustik vastab toote nõuetele. 5. Mittemaaksete maavarade D1 - maapealne või maa-alune See osa aherainest, mida ei realiseerita tootena ega taaskastuta ära oma tarbeks päikesepargi I rajamisel, ladestatakse B-kategooria jäätmehoidlasse. 3 600 000 kaevandamisjäätmete ladestamine (näiteks (jäätmekood 01 01 02) prügilatesse) Seoses seatud kohustusega võtta taaskasutusee vähemalt 40% aherainet aastas, on lubatud aastaseks ladestamiskoguseks kuni 3 600 000 tonnini aastas (60% ladestamine jäätmehoidlas tekkivast aherainest). 6. Mittemaaksete maavarade R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Keskkonnaluba annab ettevõttele õiguse Estonia kaevanduses maavara kaevandamisel ja rikastamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks toimingukoodiga R5m 6 000 000 kaevandamisjäätmete sealhulgas anorgaaniliste Estonia kaevanduse territooriumile rajatava päikeseelektrijaama II päikesepaneelide alustarindi rajamisel. Aheraine lubatud taaskasutatavaks koguseks alustarindi (jäätmekood 01 01 02) ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja ehitamisel on kokku kuni 6,5 mln tonni (3,75 mln m3). Päikeseelektrijaama II ehitamine toimub vastavalt 2020. aastal valminud "Estonia kaevanduse II taaskasutamine Estonia pinnase puhastamine, mille päikeseelektrijaama eskiisprojektile" ning muudetud kaevandamisjäätmekavale. kaevanduse tulemuseks on pinnase päikeseelektrijaama II taaskasutamine ehitamisel J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 4/38 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Põlevkivi Kaevandamisjäätmete üleandmisel teistele isikutele peab omama Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnaluba või jäätmekäitleja Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel tekkivate kaevandamisel ja registreeringut. kaevandamisjäätmete üleandmisel rikastamisel tekkivad kaevandamisjäätmed Taaskasutamine, sh Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest. Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse ringlussevõtt kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne. Aheraine Järgida tuleb keskkonnaministri taaskasutamine (R5m 21.04.2004 määruse nr 21 "Teatud liiki ja R5t) oma tarbeks. ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded 1 " §-is 4 ¹ sätestatud nõudeid. Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus on 1 miljon tonni. Aheraine käitlemine Aheraine käitlemine (vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine jne) toimub vastavalt rikastusjäägihoidla projektile ja kaevandamisjäätmekavale. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on vastavalt maavara kaevandamise lubadele KMIN-054 ja KMIN-119 kokku 10 mln tonni põlevkivi. Sellise koguse geoloogilise põlevkivi saamiseks on vaja maa alt välja tuua ca 17,7 mln tonni mäemassi. Mäemassist ~ 35% ehk ~ 6 mln tonni moodustab aheraine ehk maavarade kaevandamisjäätmed. Rikastusjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessis (kaubapõlevkivi ja lubjakivi e. aheraine separeerimine läbi sõelte ja nn. raskes lahuses) rikastusvabrikus. Pärast aheraine eraldamist mäemassist transporditakse aheraine, mis ei leia kasutamist ehitusmaterjalina, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali rikastusjäägihoidlasse, ning ladestatakse vastavalt projektile. Keskkonnahäiringute Ettevõte on kohustatud pidama eraldi arvestust päikeseelektrijaama I ja II alustarindi ehitamisel taaskasutatud aheraine koguste kohta. Ettevõte on kohustatud Pidev ennetamine ja päikeseelektrijaama I ja II ehitustöödel leevendamine ennetama võimalikke päikeseelektrijaamade keskkonnahäiringute, nagu tolm, müra, I ja II ehitamisel vibratsioon teket ning rakendama asjakohaseid meetmeid häiringute leevendamiseks. Päikeseelektrijaama I ja II ehitamisel ja pärast ehitamist tuleb teostada pidevalt visuaalset seiret veendumaks, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, 5/38 sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Tegevuse Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekke ja taaskasutamiskoht korrastada vastavalt korrastamisprojektidele ning kõik jäätmed (v.a. kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02) anda üle edasiseks käitlemiseks Tegevuse lõpetamine vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - püsijäätmete prügila 60 000 000 0 J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid Jäätmekood 3 600 000 01 01 02 01 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 31 6/38 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024018 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 5 000 000 13 699 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 3 061 644 13 699 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2656) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002756 Puurkaevu katastri number 2656 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567339, Y: 693722 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55 Veehaarde jrk nr 3. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2657) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002754 Puurkaevu katastri number 2657 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566901, Y: 693818 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55 7/38 Veehaarde jrk nr 4. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5967) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002755 Puurkaevu katastri number 5967 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567338, Y: 693718 Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178 Veehaarde jrk nr 5. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5968) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002753 Puurkaevu katastri number 5968 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566898, Y: 693815 Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178 Veehaarde jrk nr 6. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024025 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567099, Y: 693666 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu 8/38 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 1 000 000 2 740 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 612 329 2 740 Veehaarde jrk nr 7. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 3 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024016 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567800, Y: 694928 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 4 000 000 10 959 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 2 449 315 10 959 Veehaarde jrk nr 8. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 4 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024026 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566775, Y: 693157 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 4 000 000 10 959 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 2 449 315 10 959 Veehaarde jrk nr 9. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 6 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024027 Puurkaevu katastri number 00000 9/38 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566358, Y: 692607 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 14 300 000 39 178 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 8 756 301 39 178 Veehaarde jrk nr 10. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 8 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024028 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6565964, Y: 692007 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 6 600 000 18 082 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 4 041 370 18 082 Veehaarde jrk nr 11. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 10 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024029 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6565808, Y: 691308 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 3 000 000 8 220 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 1 836 986 8 220 10/38 Veehaarde jrk nr 12. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 13 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024017 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569354, Y: 698089 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 24 000 000 65 753 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 14 695 890 65 753 Veehaarde jrk nr 13. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 16 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024030 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6564473, Y: 689559 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 38 000 000 104 110 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 23 268 493 104 110 Veehaarde jrk nr 14. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 383 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023947 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) 11/38 Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 52 800 000 144 658 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 32 330 959 144 658 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 2. Kaevandusest väljapumbatava vee arvestust pidada arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel või taadeldud veearvestite alusel. Pumpade vahetuse korral paigaldada uutele pumpadele veearvestid. Arvestust pidada igakuiselt. Kaevandusvee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg, veearvestite näidud, veerarvestite ja pumpade vahetuse ning veearvestite taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevude staatilist veetaset üks kord aastas. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal. Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0002756 Estonia kaevandus (2656) X: 6567339, Y: 693722 Üks kord aastas Kloriid (CL) 12/38  Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn POH0002754 Estonia kaevandus (2657) X: 6566901, Y: 693818 Üks kord aastas Kloriid (CL) Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn 13/38 POH0002755 Estonia kaevandus (5967) X: 6567338, Y: 693718 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn POH0002753 Estonia kaevandus (5968) X: 6566898, Y: 693815 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 1 Väljalaskme kood IV015 14/38 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1 Reoveepuhasti kood PUH0440152 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Jõuga peakraav Suubla kood VEE1058900 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566541, Y: 694287 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 9 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 2 Väljalaskme kood IV016 15/38 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 2 Reoveepuhasti kood PUH0440160 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Rannapungerja jõgi Suubla kood VEE1058700 Veekogumi nimetus Rannapungerja lähtest Millojani Veekogumi kood 1058700_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6564946, Y: 692021 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 23 900 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 3 Väljalaskme kood IV017 16/38 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 3 Reoveepuhasti kood PUH0440170 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Raudi kanal (Raudi jõgi) Suubla kood VEE1063600 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6568998, Y: 698077 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 24 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 4 Väljalaskme kood IV018 17/38 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 4 Reoveepuhasti kood PUH0440180 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Milloja Suubla kood VEE1059100 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563271, Y: 689117 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 38 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 5. 18/38 Väljalaskme nimetus Settebassein nr 5 Väljalaskme kood IV091 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 5 Reoveepuhasti kood PUH0440910 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Vareseniidu kraav Suubla kood VEE1058901 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566812, Y: 695025 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 5 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 19/38 Väljalaskme jrk nr 6. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 6 Väljalaskme kood IV220 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 6 Reoveepuhasti kood PUH0442200 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Jõuga peakraav Suubla kood VEE1058900 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563515, Y: 693588 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 52 800 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT 20/38  Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus PUH0440151 Ajas keskmistatud Mai Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reostuskoormus määrata hiljemalt 2027. aastal. Järgmised reostuskoormuse määramised teostada üks kord seitsme aasta määramiseks jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös, võttes reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude ajal. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 21/38 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L- Seotud reoveepuhasti Seotud reoveepuhasti nimi Seire tüüp Est) kood Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise sagedus aeg Üksikproov Reovesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti X: 6567038, Y: 694059 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Biokeemiline hapnikutarve Üks kord aastas sissevool kaevandus (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Heitvesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti X: 6566974, Y: 694079 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Biokeemiline hapnikutarve Üks kord aastas väljavool kaevandus (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 1 sissevool X: 6566926, Y: 694151 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 1 väljavool X: 6566545, Y: 694299 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 2 sissevool X: 6564946, Y: 692021 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 2 väljavool X: 6564944, Y: 692034 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 3 sissevool X: 6568998, Y: 698077 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 3 väljavool X: 6569016, Y: 698065 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 4 sissevool X: 6563271, Y: 689117 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 4 väljavool X: 6563756, Y: 689081 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 5 sissevool X: 6566785, Y: 694868 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 5 väljavool X: 6566820, Y: 694999 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 6 sissevool X: 6563610, Y: 693661 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 6 väljavool X: 6563515, Y: 693588 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse 1. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest hindamiseks kui ka sealt väljuvast heitveest. 2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta kaevandusvee proovid ühel ajal nii settebasseinide sissevoolul kui ka väljavoolul. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus 22/38 Settebassein nr 1 IV015 X: 6566545, Y: 694299 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 2 IV016 X: 6564944, Y: 692034 Rannapungerja lähtest Millojani 1058700_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 3 IV017 X: 6569016, Y: 698065 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus 23/38 Settebassein nr 4 IV018 X: 6563271, Y: 689117 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 5 IV091 X: 6566820, Y: 694999 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 6 IV220 X: 6563515, Y: 693588 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire 24/38 V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme nimetus Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus kood koordinaadid Seire liik Seiratavad näitajad Proovi Proovi (L‑Est) võtmise võtmise sagedus aeg Jõuga VEE1058900 IV015, Settebassein nr 1, Pärast kaevandusvete heidet, enne X: 6561555, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord peakraav IV091, Settebassein nr 5, Rannapungerja jõkke suubumist 692148 Heljum kvartalis IV220 Settebassein nr 6 Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Naftasaadused poolaastas Ühealuselised fenoolid Rannapungerja VEE1058700 IV016 Settebassein nr 2 Rannapungerja 1058700_1 Milloja suubumiskohast allavoolu X: 6561219, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord jõgi lähtest Millojani 691494 Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn 25/38  Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Naftasaadused poolaastas Ühealuselised fenoolid Milloja VEE1059100 IV018 Settebassein nr 4 50 m allavoolu settebasseinist nr 4 X: 6563217, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord väljuva kaevandusvee suubumiskohast 688936 Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Naftasaadused poolaastas Ühealuselised fenoolid Raudi kanal VEE1063600 IV017 Settebassein nr 3 50 m allavoolu settebasseinist nr 3 X: 6568393, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord (Raudi jõgi) väljuva kaevandusvee suubumiskohast 698180 Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Naftasaadused poolaastas Ühealuselised fenoolid 26/38  Raudi kanal VEE1063600 Enne suubumist Nõmme järve X: 6572189, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord 702192 Heljum poolaastas Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Konsu VEE1064200 Peale Konsu järve X: 6570066, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord peakraav 705005 Heljum poolaastas Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Täiendavalt tuleb võtta proovid üldleelisuse sisalduse määramiseks sagedusega üks kord kvartalis. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane 27/38 V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 28/38 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. 1.-2. Pidev meetmed 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele. 3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale Kaevandusmasinaid tuleb remondita ja tankida maa all selleks ette nähtud kohtades. Pidev Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht viivitamatult reostuse tõrje vahenditega varustada 4. Nõutav reoveepuhastusviis Bioloogiline Pidev 5. Sademevee käitluse nõuded Kuivalt puhastada kõvakattega alasid (auto ja busside parklad). Vajadusel 6. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev 7. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest Avarii korral olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. 8. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama Pidev kaasaja nõuetele. 9. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. 1.-5. Pidev 2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Estonia kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. 10. Muud asjakohased meetmed 1. Kaevandusalade korrastamine, puuraukude ja surfide sulgemine. 1.-5. Pidev 2. Põhjavee alandamisega seotud kahjude likvideerimine. Veetrasside planeerimisel ja rajamisel tuleb võtta arvesse piirkonna geoloogilisi tingimusi ning põhjavee seire tulemusi. 3. Kurtna järvede seire teostamine Raudi kanalis enne suubumist Nõmme järve ja Konsu peakraavis peale Konsu järve vastavalt loa tabelis V8 sätestatule. 4. Kõikide veekõrvalduskraavide ja Rannapungerja jõe pidev seire ja takistuste kõrvaldamine pumbajamadest settebasseinideni ja eesvooludeni, vältimaks voolutakistuste teket, et tagada vee vaba liikumine. 5. Rannapungerja jõe lõigul Estonia šurf 6 settebassein nr 2 tuleb vähemalt kord viie aasta jooksul mõõta kogunenud sette paksust ja määrata selle maht. Vastavalt uuringu tulemustele teostada vajadusel jõe puhastamine settest. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 29/38 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Teave meetmete 1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise lisameetmete rakendamise 1. Enne ja peale meetmete rakendamist; 2. Üks kord aastas järgneva aasta 10.kuupäevaks; 3. Olukorra rakendamise kohta kavatsusest ja rakendamisest teavitada loa andjat. tekkimisel 2. Esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele teave käesoleva loa tabelis V16 punktis 10 toodud meetmete rakendamise kohta. 3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat. 2. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta 1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale. 3. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1.-5. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)6 . Loa andja nõudmisel 1. puurkaevudest võetud veeproovide analüüsitulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele; 2. väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. 3. suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V7 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 5. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa tabelis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused); 6. reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt. 4. Reostusallikast lähtuv 1. Vastavalt käesoleva keskkonnaloa vormis V5 sätestatud nõuetele. Andmed reostuskoormuse kohta 1. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)2. Koheselt olukorra tekkimisel reostuskoormus (mõõtmistulemused) esitada loa andjale. 2. Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis teavitada loa andjat. 5. Saastetasu ja vee Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta Vastavalt kehtivale korrale erikasutusõiguse tasu teave vastavalt kehtivale korrale. 6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 7. Muu vajalik informatsioon 1. Käesoleva loa tabelis V4 nõuetele mittevastavad heit- ja kaevandusvee analüüsitulemused koos ettevõtte 1. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist; 2. Koheselt olukorra tekkimisel; 3. Loa andja poolse põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult. nõudmisel; 4. Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult 2. Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. 3. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale. 4. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 8.70 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 30/38 Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Jah Heiteallika kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, Keskmise võimsusega põletusseadmete Eeldatav töötundide arv Keskmine koormus, Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed MWth arv aastas % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik K1 Katlamaja (K1) - 4.89 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske 1 855 tonni HEIT0001680 fraktsioon) K1 Katlamaja (K1) - 3.80 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske 945 tonni HEIT0001680 fraktsioon) Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Jah kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Diislikütus 11 750 Autobensiin 50 Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 31/38 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0001680 K1 K1 Katlamaja X: 6567586, Y: 693845 HEIT0001681 K2 K2 Kütusehoidla X: 6567608, Y: 693867 HEIT0001679 V10 V10 Tankla X: 6567424, Y: 693589 HEIT0001678 V9 V9 Tankla X: 6567484, Y: 693518 HEIT0010057 K3 K3 Kütusehoidla X: 6567611, Y: 693874 HEIT0010058 V9.1 V9.1 Tankla X: 6567484, Y: 693519 HEIT0010059 V11 V11 Tankla X: 6567562, Y: 693510 HEIT0010060 V1 V1 Vagunite laadimine X: 6567597, Y: 693789 X: 6567619, Y: 693815 HEIT0010061 V2 V2 Ladu X: 6567706, Y: 693740 X: 6567717, Y: 693750 HEIT0010062 V3 V3 Aheraine laadimine autodele X: 6567680, Y: 693765 X: 6567698, Y: 693785 HEIT0010063 V4 V4 Aheraine kukkumine lattu X: 6567935, Y: 693056 X: 6568082, Y: 693229 HEIT0010064 V5 V5 Killustiku kukkumine lattu X: 6567113, Y: 693080 X: 6567142, Y: 693114 HEIT0010065 V6 V6 Killustiku kallamine kuhja X: 6567024, Y: 693092 X: 6567092, Y: 693177 HEIT0010066 V7 V7 Killustik transpordile X: 6567128, Y: 693242 X: 6567135, Y: 693278 HEIT0010067 V8 V8 Šurfid X: 6567791, Y: 697912 X: 6567794, Y: 697916 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 61.395 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2021 8 593.824 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2021 213.157 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2021 1.112 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2021 22.232 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2021 4.947 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2021 2.223 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2021 50.932 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2021 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 0.699 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2021 1 429.454 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2021 749.035 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2021 745.218 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik 32/38 K1 Katlamaja (K1) HEIT0001680 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.348 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.052 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.052 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.965 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.365 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.044 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.087 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.387 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.174 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.738 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.502 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s K2 Kütusehoidla (K2) HEIT0001681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s K3 Kütusehoidla (K3) HEIT0010057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s V1 Vagunite laadimine (V1) HEIT0010060 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.072 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.034 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V2 Ladu (V2) HEIT0010061 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.011 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s V3 Aheraine laadimine autodele (V3) HEIT0010062 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.039 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V4 Aheraine kukkumine lattu (V4) HEIT0010063 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.039 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V5 Killustiku kukkumine lattu (V5) HEIT0010064 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V6 Killustiku kallamine kuhja (V6) HEIT0010065 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V7 Killustik transpordile (V7) HEIT0010066 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V9 Tankla (V9) HEIT0001678 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s V9.1 Tankla (V9.1) HEIT0010058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 5.933 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.005 g/s V10 Tankla (V10) HEIT0001679 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s V11 Tankla (V11) HEIT0010059 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.046 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s V8 Šurfid (V8) HEIT0010067 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.283 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.725 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.722 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.483 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.114 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.014 g/s 33/38 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 34/38 A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite​allikas K1 Katlamaja (K1) Heiteallika kood HEIT0001680 Vanus Olemasolev seade Seadme liik Muu põletusseade Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 4.89 Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030 NOₓ 650 01.01.2030 Osakesed 50 01.01.2030 Seotud heite​allikas K1 Katlamaja (K1) Heiteallika kood HEIT0001680 Vanus Olemasolev seade Seadme liik Muu põletusseade Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 3.80 Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030 NOₓ 650 01.01.2030 Osakesed 50 01.01.2030 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 36 Maardla nimetus Eesti 35/38 Maardla osa nimetus Estonia kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Estonia kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 13 824.23 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 720.97 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve elektrijaamades kütusena, õli tootmise toormena Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 22 616.114 tuh t 17.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 764 tuh t 17.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 3 715 tuh t 17.02.2020 5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 170 tuh t 17.02.2020 6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 237 tuh t 17.02.2020 7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 8 391 tuh t 17.02.2020 8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 5.908 tuh t 17.02.2020 10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 46 337.992 tuh t 17.02.2020 11 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 060 tuh t 17.02.2020 12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 673 tuh t 17.02.2020 13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 967 tuh t 17.02.2020 14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 122 tuh t 17.02.2020 15 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 0 tuh t 17.02.2020 16 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 38 520.766 tuh t 17.02.2020 17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 0 tuh t 17.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu 36/38  Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2004 2049 10 000 tuh t 135 806.638 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2004 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 13 824.23 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla kaevevälja nr 9 geoloogilisuuringuliste tööde aruanne Geoloogiafondi number 2443 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK nr 98-05, 01-15, 01-34 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2011 Kõrvaltingimused 1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku pinnase- ja põhjavee seirekava. 2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“ peatükist 8 (töö nr 2596). 3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele. 5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.“ 8. Kaevandamisloa omanik peab sulgema mäetööde käigus rajatud Estonia kaevanduse mäeeraldisel teadaolevad kasutusest väljas olevad puuraugud ja tuulutusšurfid, et takistada nende kaudu põhjaveekihtide vee segunemist ning esitama kaevandamisloa andjale puuraukude ja tuulutusšurfide sulgemise kava kord aastas. 9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele. 11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel). 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab kaevandamisloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 37/38 käskkirjaga nr 1-2/17/3) toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse. 15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo loodukaitsesala) välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires. 16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini. 17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini, arvestatuna loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire tulemustest ilmneb, et Muraka raba veetasemed väljuvad sademete hulgast põhjustatud sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust suurendada 500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud seirekava nõuded ja/või muuta kaevandamisloa tingimusi 18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku (Coenogonium luteum) püsielupaigas on keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga kaitsekord on määratud Keskkonnaministri 10.08.2006 määrusega nr 58 „II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille järgi kuulub püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st põlevkivi kaevandamine on püsielupaigas keelatud. 19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana. 21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab Eesti põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks. 22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa andja mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsile. Käesolevas punktis olevaid tingimusi ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. 23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima hakkamisest 24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad Nimetus Manus Plokkskeem Lisa 1: Lisa 1 - Plokksekeem__2_.pdf Asukoha kaart Lisa 2: Lisa 2 - Asukohakaart_ff.pdf Asendiplaan Lisa 3: Lisa 3 - Asendiplaan_Estonia_kaevandus_f__1_.pdf Arvutustabel Lisa 4: Lisa 5 - Enefit_Power_AS_KMIN_054_arvutustabel_16.12.2024.xlsx LHK Lisa 5: Lubatud heitkoguste projekt (LHK).pdf 38/38  Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber L.KKL.IV-172516 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ andmed Registrikood / 17209649 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit Power AS Eesti elektrijaam andmed Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51401:001:1297, 51401:001:0189 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk ja 6 auku. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse territoorium (85101:012:0086), Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Gaasitehase (51401:001:1296), Jegelmanni (85101:012:0045), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Kauramäe (85101:012:0055), Kaurimetsa (51501:001:0010), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Lämmastiku (51501:001:0017), Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016), Sadulakivi karjääriväli (85101:012:2600), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Metsküla oja (VEE1064700), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001). Tegevusvaldkond Loaga Tööstusheide ehk kompleksluba; reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000485 Käitise nimetus Eesti elektrijaam 2/61 Käitise asukoha kirjeldus Enefit Power AS Eesti elektrijaama territoorium asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere külas u. 25 kilomeetrit Narvast edelas. Käitise aadress on Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Käitise elektrijaama osa jääb valdavalt Keskkterritooriumi kinnistule (katastri nr 51401:001:1297) ja prügila osa Jäätmehoidla kinnistule (51401:001:0189). Enefit Power AS Auvere energiakompleksi käitiste territooriumi täpsete piiride määramine on mõnevõrra tinglik. Eesti Elektrijaama käitis jagab Keskterritooriumi kinnistut samale ettevõttele kuuluva Auvere elektrijaama KKL/324417, Õlitööstusega KKL/176540 ja Enefit õlitööstusega, seade Enefit280-2 (KKL-521346). Käitise ja Õlitööstuse õlilao vahele jäävad raudteeharud, mida kasutatakse põlevkivi ja ka põlevkiviõli transportimiseks ja harudel paikneb raudteeveeremi hooldusüksus (nn Musta jaam L.ÕV/318337). Käitise territooriumist läände jääb Enefit Power AS Narva karjääri nn ühendladu. Käitise nö laiendatud tootmisterritooriumina (õhusaasteainete hajuvuse osas) võib seega laiemalt käsitleda järgmisi kinnistuid: Katastriüksuse nimetus/ Katastritunnus/ Pindala (ha)/ Sihtotstarve Keskterritooriumi 51401:001:1297, 236.71 ha Tootmismaa Suur alajaam 330 85101:001:0642, 15,34 ha Tootmismaa Väike alajaam 110 85101:001:0641, 0,98 ha Tootmismaa Musta Jaam 51401:001:1295, 30,77 ha Transpordimaa Põhjaterritooriumi 51401:001:1294, 138,24 ha Tootmismaa 90% Transpordimaa 10% Jäätmehoidla 51401:001:0189, 1332.07 ha Jäätmehoidla maa Asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2020. a seisuga vastavalt Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetele): 43 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, 42 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 450 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 172 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas. Lähimad elamumaad paiknevad käitise keskosast u. 1,9 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal). Maastikuliselt asub käitise territooriumil Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Käitise territooriumist kagus voolab Narva jõgi (VEE1062200). Eesti-Vene piirijõgi jääb käitise keskmest ca 2 km kaugusele. Käitise lõuna- ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi (VEE1063800). Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see ala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsevaks kasvukohatüübiks on lodu- ja soometsad. Täna kasutatakse kogu Mustajõe vooluhulk ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Narva jõge ja Mustajõge ühendab elektrijaama tarbeks rajatud Eesti EJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900). Lääne poolt külgneb ala Narva karjääriga (KMIN-073). Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba käitise poolses servas, enam kui 9 km2 suurusel alal asub käitise osaks olev Eesti elektrijaama tuhaväli. Käitisest ca 1 km kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Mustajõe loodusala (EE0070105). Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus: Territooriumile viivad korralikud transpordiühendused, mis ei läbi tihedalt asustatud piirkondi ega asulaid. 2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitus Vaivara vald (ca 1 900 elanikku) Narva-Jõesuu linnaga (ca 2 900 elanikku), lisaks liideti uue omavalitsusega Viivikonna ja Sirgala asumid. Läänes piirneb Narva-Jõesuu linn Sillamäe linna ja Toila vallaga, lõunas Alutaguse vallaga. Itta jääb Narva linn ja Narva jõgi ning Vene Föderatsioon. Põhjas piirneb linn Soome lahe rannikuga. Vaivara valla üldplaneeringuga (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010. a määrusega nr 11) on antud ala tootmismaa sihtotstarbega. Käitis asub valdavalt suurte metsamassiivide piirkonnas. Lääne poolt külgneb käitise territoorium Narva karjääriga. Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest loodesse jääb Mustajõe Natura 2000 loodusala. Käitisest kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba käitisepoolses servas asub enam kui 9 km2 suurusel alal Eesti elektrijaama tuhaväli. Käitisest lõuna ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi. Käitise naabruses asuvate suurte põlevkivienergeetikaga seotud territooriumite valitsejateks on samuti Enefit Power AS. Metsaalad kuuluvad osaliselt RMK-le, osaliselt eraomanikele. Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3/61 Territoriaalkood EHAK 1472 Katastritunnus(ed) 51401:001:1297, 51401:001:0189 Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Jäätmehoidla (51401:001:0189), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 16 (85101:012:0190), Narva metskond 25 (85101:012:0210), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Narva metskond 58 (85101:012:0112), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Eesti SEJ settebassein II (VEE2015460), Eesti SEJ settebassein I (VEE2015810), Mustajõgi (VEE1063800), Nimi teadmata (VEE2015414), Nimi teadmata (VEE2015470), Nimi teadmata (VEE2015750), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus KNR0000007 Auvere elektrijaam KNR0000005 Enefit õlitööstus KNR0000588 Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2 Käitise tegevus Käitise tegevus Eesti elektrijaama põhitegevus on elektrienergia tootmine. 1. Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast ja muust (biomass); 2. Tuha ladestu ja tööstusprügila käitamine; 3. Jäätmete ringlussevõtt; 4. Kütuste ladustamine. Ohukategooria B kategooria suurõnnetuse ohuga Lähteolukorra aruanne Lisa 1: Eesti_EJ_2021_Lahteolukorra_aruande_Lisa.docx Lisa 2: EEJ_lahteolukorra_aruanne_28.08.14.ddoc Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Käitise nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse alusel 2750 MWth; käitise installeeritud elektriline võimsus 1015 MWe Aastane tootmis​maht Kuni 7,6 TWh elektrit Põhitegevusala Jah Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Prügila mahutavus 229 000 000 tonni jäätmeid 4/61 Aastane tootmis​maht Põlevkivilendtuha ladestamine 5 383 817 t/a Põlevkivikoldetuha ladestamine 3 389 251 t/a Põhitegevusala Ei T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev nr 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. PKE Järeldused Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- 25.10.2017 25.10.2021 põhjal oigusaktid 3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 4. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 5. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 6. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr nimetused viide PVT PVT lühend number 1. Juhtimine ja kontroll Käitises rakendatud Ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab LCP PVT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb järgida ja rakendada PKE 1 keskkonnajuhtimissüsteem standardi EVS-EN ISO 14001:2015 nõuetele. keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: LCP 1 ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; WT 1 sertifitseeritud juhtimissüsteem. ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise ENE BAT 1- keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; 16 iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) kavandatud korralise hoolduse programmid; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas: a) allmaarajatiste vältimine; b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis; c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine; d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne; e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine; f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine; ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. 5/61  ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi omadusi, mida on kirjeldatud asjakohase PVT juures: x. kvaliteeditagamis-/kvaliteedijuhtimisprogrammid, millega tagatakse kõigi kütuste omaduste määramine ja kontrollimine (vt PVT 9); xi. juhtimiskava õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes, kaasa arvatud käivitus- ja seiskamisperiood (vt PVT 10 ja PVT 11); xii. jäätmekava, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine või nende korduskasutuseks, ringlussevõtuks või muul viisil taaskasutuseks ettevalmistamine ja mis hõlmab PVT 16 juures kirjeldatud meetodeid; xiii. süstemaatiline meetod võimaliku kontrollimatu ja/või ettenägematu keskkonnaheite tuvastamiseks ja ohjamiseks, eriti järgmiste heidete korral: a) heited pinnasesse ja põhjavette kütuste, lisaainete, kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemise ja ladustamise tõttu; b) ladustamis- ja käitlemistoimingute käigus toimuva kütuse isekuumenemise ja/või -süttimisega seotud heited; xiv. tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet; xv. müratekke piiramise kava, kui eeldatakse mürasaaste tekkimist või püsimist tundlikel aladel; kava hõlmab järgmist: a) müraseirekava müra jälgimiseks seadme piiril; b) müratekke vähendamise kava; c) müratekkejuhtumitele reageerimise kava, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu; d) varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine müratekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele; xvi. halvalõhnaliste ainete põletamise, gaasistamise või koospõletamise korral lõhnatekke piiramise kava, mis hõlmab järgmist: a) lõhnaseire kava; b) vajaduse korral lõhnatekke kõrvaldamise kava lõhnaheite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks või vähendamiseks; c) lõhnatekkejuhtumite registreerimise kava koos asjakohaste meetmete ja tähtaegadega; d) varasemate lõhnatekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine lõhnatekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele. ENE BREF BAT nr 1 kirjeldab energiajuhtimise rakendamist, mis võib olla ka muu juhtimissüsteemi osa. ENE BAT nr 1-16 kirjeldatud teemad tuleb katta sertifitseeritud juhtimissüsteemi rakendamise raames, sh tuleb BAT nr 3 rakendamise raames läbi viia energiaaudit. BAT 16. Tuleb kehtestada ja rakendada protseduurireeglid, millega regulaarselt jälgitakse ja mõõdetakse (dokumenteeritakse) toimingute ja tegevuste põhinäitajad, mis omavad märkimisväärset mõju energiatõhususele. 2. Elektrienergia Kütuse kasutamise summaarne Energiaplokid nr 3-6 (tolmpõletus) ja renoveeritud energiaplokk 8 PVT nr 2. PVT on põletusseadme üksuste elektritootmise netokasuteguri või üldise kütusekasutuse PKE 2, 22 tootmise kasutegur netokasutegur (keevkihtkatlad) - tegemist on olemasolevate kasuteguri või mehhaanilise energeetilise netokasuteguri kindlaksmääramine, tehes katsetused põlevkivielektrijaamadega, seega PVT SET taset (Parima võimaliku täiskoormusel töötamisel pärast üksusele kasutusloa saamist ja pärast iga muudatust, mis võib oluliselt tehnikaga saavutatav energiaefektiivsuse tase) ei kehtestata. nimetatud parameetreid muuta. Seejuures tuleb lähtuda EN standarditest. Kui need ei ole kättesaadavad, on PVT-ks ISO, riiklikud või teised rahvusvahelised standardid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. PVT nr 22. PVT on põletusseadmete energeetilise efektiivsuse määramine PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata. 3. Protsessinäitajate Õhku- ja vetteheite seisukohalt Pidevalt seiratakse suitsugaaside mahtu, hapnikusisaldust, PKE PVT 3. Tuleb seirata protsessi neid parameetreid, millest sõltuvad heited õhku ja vette. Heitgaaside PKE 3 seire oluliste protsessinäitajate seire temperatuuri ja rõhku. vooluhulka, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust seiratakse perioodiliselt või pidevalt LCP 3 sõltuvalt välisõhku väljutatavates heitgaasides sisalduvate saasteainete seire iseloomust. LCP PVT nr 3 Tuleb pidevalt jälgida õhku- ja vetteheite seisukohalt olulisi protsessinäitajaid, sealhulgas suitsugaasi voolu, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku, veeaurusisaldust (kui proovi ei kuivatata analüüsil). 6/61 4. Õhkuheite seire Õhkuheite jälgimine, sõltuvalt Elektrijaamas jälgitakse kõiki õhuheitmeid. Pidevalt seiratakse: NOx, PVT nr 4-1. Tuleb pidevalt seirata peamisi saasteaineid. SO2, NOx, CO ja tahkete osakeste õhkuheite PKE 4-1, 4-2, korraldus saasteainest kas pideva või CO, SO2, osakesed (PM-sum); pidevseire toimub EN standardite EN 15267-1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181 kohaselt, tahkete 4-3 perioodilise seirega. Pidevalt seiratakse HCl energiaplokkides 5 ja 8; osakeste korral täiendavalt EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. Elektrijaama korstnatele ja Perioodiliselt seiratakse HCl energiaplokkides 3, 4 ja 6 - 1 kord Võrdlusmõõtmise tegemisel võib kasutada muid asjakohaseid meetodeid, mis tagavad samaväärse renoveeritud 8. plokile on aastas pisteliselt kui energiaplokke käitatakse alla 500 tunni aastas teadusliku kvaliteediga tulemused. paigaldatud suitsugaaside ning kord iga kuue kuu tagant, kui energiaplokke käitatakse 500 kuni pidevmonitooringu seadmed. 1500 tundi aastas. Kui energiaplokke käitatakse üle 1500 tunni PVT nr 4-2. Tahkekütuste kasutamisel seiratakse minimaalse nõutava seiresagedusega perioodiliselt aastas, teostada pidevseiret ning mõõta HCl pisteliselt kord järgmisi saasteaineid: kvartalis.; 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas, kohaldub standard EN 21258; HF sagedusega 1 kord aastas; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% Raskmetallide seiret tehakse vähemalt üks kord aastas. koormusega. Mõõdetakse: Hg, Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. 2. HCl – üks kord kolme kuu tagant, kohaldub standard EN 1911. Kui heide on osutunud piisavalt Pidevalt mõõdetakse N2O sisaldust keevkihikatla heites või stabiilseks, võib seirevajaduse siduda kütuse karakteristikute olulise muutusega, kuid mitte harvemini kui kontrollitakse pisteliselt 1 kord aastas. Mõõtmised tehakse vastavalt üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui põlevkivi kasutatakse koos biomassi ja/või turbaga, mil HCli standartidele. sisaldust seiratakse vähemalt üks kord poolaastas. 3. HF – üks kord aastas, EN standard puudub. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 4. Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas, kohaldub standard EN 14385. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Seiratavate metallide nimekiri ja seiresagedus sõltub tahkekütuses sisalduvatest raskmetallidest ja asjakohasest hinnangust heite võimalikkusele, kuid igal juhul tuleb mõõtmised korraldada, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 5. Pärast käesolevate PVT-järelduste jõustumist teha vähemalt üks elavhõbeda mõõteseeria heitgaasides, kui põletusseadme Hg-heite kohta varasemad andmed puuduvad. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. PVT nr 4-3. Põlevkivi uttegaaside kasutamisel tuleb seirata summaarseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (TVOC) vähemalt üks kord aastas, kui põlevkivi uttegaaside osakaal põletatavas kütusesegus ületab soojussisendi järgi 50%. Täiendav seire on vajalik, kui põlevkivi uttegaaside karakteristikud muutuvad oluliselt. Kohaldub standard EN 12619. 5. Õhkuheite seire Heiteallikatele 103, 104, 205, 206 Protseduurid AMS seadmete ja mõõtetulemuste kvaliteedi Pidevseire vastavus EN-standarditele, mõõtmistehnoloogiad: ROM p 4.3.2 ROM 4.3.2 ja 208 (energiaplokid 3-6 ja 8) on tagamiseks määravad standardid EVS-EN 14181, EVS-EN 15267-1, paigaldatud pidevseireseadmed. EVS-EN 15267-2, EVS-EN15267-3, EVS-EN 13284-2, EVS- EN17255-1, EVS-EN 17255-2, EVS– EN 15259. 7/61 6. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamiseks Põlemisprotsessi optimeerimine, töökeskkonna ja aurutsükli Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete LCP 12 rakendatud meetmed. optimeerimine, peamiste näitajate arvutipõhine juhtimine, soojuskao energiatõhususe suurendamiseks tuleb meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine: minimeerimine, soojustagastus soojus- ja elektrienergia a. Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); koostootmisel. b. Töökeskkonnatingimuste optimeerimine (üldkohaldatav); c. Aurutsükli optimeerimine (üldkohaldatav); d. Energiakulu minimeerimine (üldkohaldatav); e. Põletusõhu eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); f. Kütuse eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades katla konstruktsiooni ja NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); g. Täiustatud juhtimissüsteem (üldkohaldatav uute üksuste puhul. Vana üksuse puhul võib kohaldatavust piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele); h. Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega (Kohaldatav ainult aurukontuuridele ja mitte kuumadele kateldele. Kohaldatavust võivad olemasolevate üksuste korral piirata seadme konfiguratsiooni ja tagastatava soojuse kogusega seotud tingimused). i. Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel (Kohaldatav, arvestades kohalikust soojuse ja energia nõudlusest tulenevaid piiranguid. Kohaldatavus võib olla piiratud ennustamatu töösoojusprofiiliga gaasikompressorit); j. Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmiduse korral (Kohaldatav üksnes uue üksuse korral, kui on olemas reaalne võimalus tulevikus üksuse läheduses soojust kasutada); k. Suitsugaasikondensaator (Üldkohaldatav soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuste puhul tingimusel, et on piisavalt nõudlust madalama temperatuuriga soojuse järele); l. Soojuse salvestamine (Kohaldatav vaid soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse puhul. Kohaldatavus võib olla piiratud madala soojuskoormuse vajaduse korral); m. Märg korsten (Üldkohaldatav uue ja olemasoleva üksuse puhul, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist); n. Väljalaskmine jahutustornist (Kohaldatav ainult üksuses, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist ja kus on vajalik suitsugaasi taaskuumutamine enne väljalaskmist, seejuures peab üksuse jahutussüsteemiks olema jahutustorn); o. Kütuse eelkuivatamine (Kohaldatav biomassi ja/või turba põletamise korral, arvestades isesüttimisega seotud ohtudest tulenevaid piiranguid (nt turba niiskusesisaldust hoitakse kogu tarneahela ulatuses üle 40 %). Olemasolevate seadmete moderniseerimist võivad piirata kuivatamisega saavutatav täiendav kütteväärtus ning mõne katla konstruktsioonist või seadme konfiguratsioonist tulenevad piiratud moderniseerimisvõimalused); p. Soojuskao minimeerimine (Kohaldatav ainult tahkekütusega töötava põletus- ja gaasistamisüksuse ning IGCC seadme korral); q. Kõrgtehnoloogilised materjalid (uutel seadmetel); r. Auruturbiini täiustamine (Kohaldatavust võivad piirata nõudlus, auru olek ja/või seadme piiratud tööiga); s. Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek. 8/61 7. Kütuse Kütuse kvaliteedi ja juhtimise Kütuste koostise täielik kirjeldamine, kvaliteedi regulaarne kontroll ja Kütuse karakteristikute määramine/kvaliteedi kontroll. PKE 6, 6-1, karakteristikute programm seadmete töö reguleerimine vastavalt kütuse tüübile ja tarnimisele PVT nr 6-1. Vähemalt kord kuus mõõdetakse kasutatavate kütuste põlemisprotsessi mõjutavaid 6-2 määramine/kvaliteedi (kütuse kvaliteedi andmed esitavad tarnijad, lisaks ettevõtte teostab parameetreid – tahkekütustel vähemalt kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust, põlevkivi LCP 9 kontroll täiendavalt kvaliteedi kontrolli). uttegaasidel vähemalt kütteväärtust, arvestades selle määramisel järgmiste ainete sisaldust: Ettevõtte akrediteeritud laboris määratakse tahkekütusel (põlevkivi, põlevkivibensiin ja väävelvesinik. biomass) ööpäeva keskmistatud proovi kütteväärtust, niiskust, PVT nr 6-2. Kütuse esmakordsel kasutuselevõtul või kui on põhjust eeldada kütuse väävlisisaldust ja tuhasust. Põlevkiviõlil märatakse kütteväärtust kord karakteristikute olulist muutust (nt põlevkivi kasutuselevõtt uuest maardlast), tuleb teha kütuse kuus. Poolkoksigaasi proov võetakse üks kord nädalas ja karakteristikute põhjalik mõõtmine, kui asjakohane teave ei ole eelnevalt kättesaadav (nt põlevkivi puhul analüüsitakse akrediteeritud laboris, määratakse koostist sh H2S ja maardla geoloogiliste uuringute käigus saadud teave). Kontrollitavad parameetrid on järgmised: põlevkivibensiin (C3H3 Propeen) ning kütteväärtust. 1. Põlevkivis alumine kütteväärtus, niiskus, lenduv osa, tuhasisaldus, seotud süsinik, elementaarkoostis – C, H, N, O, S, Br, Cl, F, raskmetallidest As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V, Zn. LCP PVT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente: i.kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmed; ii.kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus); iii.seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1) Kirjeldus: Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul. BAT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks tuleb koostada KKJS (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente: i. kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmed; ii. kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus); iii. seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)). 9/61 8. Seire tavapärastest Muude kui tavapärastes Ettevõttes on käivitamiseks-seiskamiseks juhendid, avariilised PKE PVT 7. Seire tavapärastest erinevates käitamistingimustes PKE 7 erinevates käitamistingimustes töötamise juhtumid registreeritakse ning vaadakse sündmuste asjaolud läbi. Tuleb asjakohaselt seirata õhku- ja vetteheidet tavapärasest erinevate käitamistingimuste ajal, seda kas LCP 10, 11 käitamistingimustes juhtimiskava ja heiteseire Nende sündmuste käigus tekkivat heidet hinnatakse kaudsete heite otseste mõõtmiste või surrogaatparameetrite seire kaudu, kui on tõendatud, et see annab otseste näitajate ja seireandmete põhjal. mõõtmistega võrreldes samaväärse või parema kvaliteedi. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse aluseks järgnevate käivitamiste-sulgemiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord aastas. Surrogaat- või asendusparameetrid on mõõdetavad või arvutatavad näitajad, mida saab kasutada saasteainete väärtuste otseste mõõtmiste asemel. Üksikult või kombineeritult võib asendusparameetrite kasutamine anda piisavalt usaldusväärse pildi heitkoguste olemusest ja proportsioonidest. LCP PVT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana juhtimiskava ja see rakendada (sh vastama võimalike saasteainete heite olulisusele) ning hõlmama järgmisi elemente: - muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; - muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumite sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. LCP PVT 11 Tuleb õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. 9. Põletamise tõhusus Optimeeritud põlemise tagamine Eesti elektrijaamas kasutatakse põhikütusena põlevkivi, kuid PKE PVT 8. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks ja CO ning põlemata jäänud PKE 8,21 ja üldine energiaplokkides 3, 4 ja 6 on uttegaasi maksimaalne osakaal ploki ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimaalne põlemine, kasutades ühte või mitut allpool LCP 6 keskkonnatoime summaarsest soojussisendist kuni 10-12%. 5. energiaplokis võib kirjeldatud tehnikat. uttegaasi maksimaalne osakaal ploki summaarsest soojussisendist Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): olla rohkem kui 50% ja 8. energiaplokis kuni 50%. 1. Kütuste segamine – segatakse erineva kvaliteediga sama tüüpi kütust (nt biomassi). Plokkidel nr 3-6 kasutatakse tolmpõletust ning renoveeritud plokil 8 2. Põletussüsteemi hooldus – regulaarne planeeritud hooldus tehnika tarnija soovituste kohaselt. kasutatakse põletamist tsirkuleerivas keevkihis. PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks on põlevkivi põletamisel PVT lisaks PVT-s nr 8 loetletutele järgmise tehnika kasutamine: Integreeritud põlemisprotsessi rakendamine, mis tagab katla kõrge efektiivsuse ja hõlmab NOx taseme vähendamise primaartehnikatega, nagu õhu ja kütuse mitmeastmeline põletamine ja madala NOx tekkega põletid. Seda võimaldavateks tehnoloogiateks on tolmpõletamine, keevkihis põletamine ja liikuva restiga kolle. LCP PVT 6 Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimeeritud põlemine allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamisel. (vt PVT nõue p 3.) a) Kütuste segamine (üldkohaldatav); b) Põletussüsteemi hooldus (üldkohaldatav); c) Täiustatud juhtimissüsteem; e) Kütuse valimine 10. Põletamise tõhusus Püüdeseadmete asjakohane Püüdeseadmete nõuetekohane hooldus ja käitamine. PKE PVT 9. Normaalsetes käitamistingimustes õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada asjakohase PKE 9 ja üldine käitamine ja hooldus projekteerimise, käitamise ja hoolduse kaudu, et heite puhastussüsteemid on kasutuses optimaalse LCP 8 keskkonnatoime võimsusega ja rakendatavusega. LVP PVT 8. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes tuleb asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek. 10/61 11. Juhtimine ja kontroll Muude kui tavapärastes Käitise juhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab ISO 14001:2015 PKE PVT 10.Tuleb koostada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi osana juhtimiskava õhku ja PKE 10 käitamistingimustes töötamise nõuetele. vetteheite vähendamiseks tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral (vt PVT nr 1 punkt 11), LCP 10, 11 juhtimiskava ja heiteseire Juhtimissüsteemi dokumendid P 10.1 Juhtumite uurimine ja P 8.7-2 kusjuures see kava peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja võtma arvesse järgmist: Valmisolek hädaolukordadeks ja nendele reageerimine. 1. ei kohaldu. Käivitamiseks-seiskamiseks on juhendid, avariilised juhtumid 2. Selliste süsteemide ennetava hoolduse plaani koostamine ja rakendamine. registreeritakse ning vaadatakse sündmuste asjaolud läbi. Nende 3. Tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja seda põhjustanud tingimuste sündmuste käigus tekkivat heidet hinnatakse kaudsete näitajate ja registreerimine ja analüüs (nt juhtude sagedus, kestus, tekkepõhjused, heitkoguse mõõtmine/hindamine), seireandmete põhjal. vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine (st eesmärk on ennetada äkkheite tekkega seotud sündmusi) LCP PVT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana juhtimiskava ja see rakendada (sh vastama võimalike saasteainete heite olulisusele) ning hõlmama järgmisi elemente: - muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; - muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumite sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. LCP PVT 11 Tuleb õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. 12. Põletamise tõhusus Optimeeritud põlemise tagamine CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks ja optimeeritud PKE PVT nr 11. Põlemisprotsessi energeetilise efektiivsuse suurendamisel tuleb kasutada ühte või mitut PKE 11 ja üldine põlemise tagamiseks kasutatakse kütuste segamist (biokütused), allpool kirjeldatud tehnikatest. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): LCP 6 keskkonnatoime põletussüsteemi hooldus, täiustatud juhtimissüsteem. 1. Protsessi tööparameetrite optimeerimine – protsessi töötava keha (aur või gaas) kõrgeima võimaliku temperatuuri ja rõhu kasutamine, arvestades piirangutega, mis tulenevad nt NOx-heite kontrolli vajadusest või nõuetest väljastatava energia karakteristikutele. 2. Aurutsükli optimeerimine. 3. Põlemisõhu eelsoojendamine, kasutades osa suitsugaaside soojustagastusest saadud energiat. Rakendatavust võib piirata vajadus hoida NOx-heide kontrolli all. 4. Auruturbiini moderniseerimine – erinevad tehnikad, nagu keskrõhu auru temperatuuri ja rõhu tõstmine, madalrõhuturbiini lisamine, labade geomeetria modifitseerimine. Rakendatavust võib piirata auru nõudlus või selle parameetrid või põletusseadme piiratud eluiga. 7. Põlemisprotsessi optimeerimine. 8. Soojuse akumuleerimine. Rakendatavus: ainult CHP; rakendatavus on piiratud väikese soojusvõimsusega seadmetel ja väikese soojusenergia vajadusega piirkonnas. 9. Soojuskadude minimeerimine – jääksoojuse kadude vähendamine, nt šlaki kaudu ja kiirguspindade isoleerimisega. Rakendatavus: ainult tahkekütust kasutatavatel seadmetel. 10. Energiatarbe minimeerimine – võtta kasutusele väiksema energiatarbega seadmed, nt suurema energeetilise kasuteguriga toiteveepumbad. 11. Suitsugaaside kondenseerimine. Rakendatavus: ainult CHP ja kui on piisav nõudlus madala temperatuuriga soojusel LCP PVT 6 Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimeeritud põlemine allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamisel. (vt PVT nõue p 3.) a) Kütuste segamine (üldkohaldatav); b) Põletussüsteemi hooldus (üldkohaldatav); c) Täiustatud juhtimissüsteem; e) Kütuse valimine 11/61 13. Jäätmehierarhia Töö korraldamine viisil, mis Ettevõttes võetakse kuni 300 000 t/a põlevkivilendtuhka ringlusse Tootmisprotsessis on PVT jäätmehierarhia põhimõtete järgimine, millega tuleb tagada jäätmete tekke PKE 19 põhimõtete vähendab jäätmete koguseid. (R5m). Põlevkivikateldes tekkiva lendtuha teatud fraktsioone vältimine, sh nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena või on järgimine. separeeritakse nende kasutamiseks tööstuses ja põllumajanduses. jäätmetena protsessi tagasisuunatavad, taas- ja korduvkasutamist või ringlussevõttu võimaldavad. Tuhakäitlus Põlevkivi osaline asendamine biomassiga vähendab tuha teket. Põlemisprotsessis ja/või heidete vähendamisel tekkivate jäätmete kõrvaldamise vajaduse vähendamisel on PVT rakendada prioriteetsuse järjekorras ja elutsüklipõhist mõtteviisi, arvestades (sh on rakendatavus seotud turu või nõudluse olemasoluga) selliseid tehnikaid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, korduv- ja taaskasutamist. 14. Mürateke Müratekke vähendamine Kasutatakse meetmete kombinatsiooni nagu seadmete korrektne PKE PVT 20. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut meetodit: Üldiselt rakendatavad PKE 20 kontroll ja hooldamine, käitamine kogenud töötajate poolt, (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): LCP 17 mürarohked seadmed on kinnises ruumis, elektrijaam asub 1. Tehnikad käitamisel, nagu: WT 17 piirkonnas kus puuduvad müratundlikud objektid. • seadmete asjakohane ülevaatus ja hooldus; • võimalusel mürarikaste seadmete ruumides uste ja akende sulgemine; Kogu liikuvtehnika peab olema regulaarsete intervallide tagant • seadmeid käitab kogenud personal; hooldatud (väljalaskesüsteemide hooldus eriti) ja õlidega varustatud. • võimalusel vältida mürarikkaid tegevusi öisel ajal; • mürarikaste hooldustööde ajal mürakontrolli meetmete rakendamine. Müratekke vähendamiseks kasutatakse ühte või mitut meetodit - LCP BATC PVT nr 17 meetodid a, d, e. LCP PVT 17. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool esitatud meetodit. a) Töökorralduslikud meetmed (üldkohaldatav); b) Vähest müra tekitavad seadmed; c) Müra tõkestamine; d) Müratõrjeseadmed; e) Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus 15. NOx heite Katelde töö optimeerimine Kuna põlevkivis on vähe lämmastikku, on ka põlevkivikatelde NOx NOx-heite vähendamiseks, seejuures piirates CO ja N2O õhkuheidet, tuleb kasutada lisaks peatükkides PKE 23 vähendamine ja heited suhteliselt väikesed. Madalad temperatuurid keevkihtkatlas 4.3, 4.5 ja 5.1 loetletud üldistele tehnikatele, ühte või mitut järgmist tehnikat, sh PVT-s nr 21 loetletut: piirmäär vähendavad NOx-i teket. 1. Katelde töö optimeerimine. Põlemisprotsessi hoitakse kateldes võimalikult stabiilsena ning vajaduse Heiteallikad nr 103, 104, ja 206 (piiratud tööajaga tolmpõletusplokid korral reguleeritakse liigõhutegurit, et vähendada NOx-ühendite teket. nr 3, 4 ja 6). Energiaplokkidele 3, 4 ja 6 kohaldatakse piiratud tööaja 2. Madala NOx tekkega põletite kasutamine. jooksul kasutatavate olemasolevate põletusseadmete saasteainete 3. Vee sissepritse tolmpõletuskatla koldesse, mis ühtlustab kolde temperatuurigradienti, parandab SOx heite piirväärtusi (määrus nr 48 § 5 lg 1 ja lg 3). sidumist ning vähendab NOx teket. Heiteallika nr 208 (energiaplokk nr 8, keevkihtkatlad) NOx heited on aastakeskmisena olnud alla 140 mg/Nm3 ja ööpäevakeskmisena alla NOx PVT SHT põlevkivi põletamisel, ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: 200 mg/Nm3. Keevkihtpõletus: Kõik olemasolevad CFB-plokid on üle 300 MWth võimsusega. Olemasolevatel CFB- põletusseadmetel on NOx PVT SHT väärtused <70–220 mg/Nm3 päevakeskmistena, mis vastab aastakeskmisele vahemikule <85–200 mg/Nm3. 16. CO heite CO emissioone vähendatakse Suitsugaasides on kõigis plokkides CO sisaldus harilikult alla 200 PKE PVT 24. Põlevkivi kasutamisel CO heite piirväärtust ei kehtestata, tuleb operatiivselt kontrollida PKE 24 vähendamine põlemisõhu koguse mg/Nm3. põlemisprotsessi. optimeerimisega. 12/61 17. Tahkete osakeste ja Kõikidel energiaplokkidel Energiaplokid 3, 4, 5, 6, (heiteallikad nr 103, 104, 205, 206) ja nr 8 PKE PVT nr 25. Tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut PKE 25, 32 raskmetallide heite kasutatakse suitsugaaside (heiteallikas nr 208). järgmistest üldkohalduvatest tehnikatest, sh nende omavahelisi kombinatsioone: LCP 26 vähendamine puhastamiseks elektrifiltreid või Kõikidel energiaplokkidel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): kottfiltreid elektrifiltreid või kottfiltreid. 1. Elektrifilter (ESP), olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus. Kuna raskmetallid emiteeritakse õhku põhiliselt koos tahkete 2. Kottfilter. osakestega, kasutatakse elektrifiltreid ja kottfiltreid ka raskmetallide 3. Sorbendi sissepritse (katla koldesse või kihti), tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF heite vähendamiseks. kontrollimiseks. Plokkide elektrifiltrite ja kottfiltrite efektiivsus on 99,56-99,97% . 4. Suitsugaaside kuivpuhastus või poolkuiv puhastus, tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. 5. Märgpuhastus – rakendatavus on piiratud juhul, kui puhastamisega kaasnevaid jäätmeid (nt vesi, mille soolade sisaldus on suur) ei saa taaskasutada või nõuetekohaselt kõrvaldada, olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus; tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. PVT nr 32 Mitme kütuse põletamisena käsitletakse põlevkivi või uttegaaside koospõletamist muude kütustega (nt põlevkivi koos biomassiga, põlevkivi uttegaasiga, maagaasiga jne).: p 2. Kui mitme kütuse põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide kütuste summaarsest soojussisendist vähemalt 50%, võib punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtuste asemel kasutada determineerivale kütusele kehtestatud heite piirväärtust. Tahkete osakeste koostises olevatele raskmetallidele PVT SHT väärtusi ei määrata. LCP PVT 26. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest: a) Elektrifilter (ESP) (üldkohaldatav); b) Kottfilter (üldkohaldatav); c) Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine; d) Suitsugaasi märgväävlitustamine; e) Kütuse valimine 18. Hg õhkuheite Elektrifiltri (ESP) ja kottfiltri Kuni 10 µg/Nm3 (mõõteperioodi keskmisena). Eeldatavalt on olemasolevatel seadmetel elavhõbeda PVT SHT 1-10 µg/Nm3. PVT SHT-d täpsustatakse PKE 26 vähendamine kasutamine Heiteallikate 103, 104, 205, 206 ja 208 (energiaplokid 3-6 ja 8) Hg pärast PVT-s nr 4-2 kirjeldatud Hg seireandmete laekumist. Hg pisteline seire heite piirväärtus (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) on 5 µg/Nm3. 13/61 19. SOx-, HCl- ja HF- NID väävlipüüdmisseadmed ja Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 sidumiseks põlevkivis PKE PVT 27. SOx-, HCl- ja HF-heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud PKE 27 heite vähendamine keevkihtpõletus sisalduva vaba lubjaga. üldkohalduvat tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): LCP 25 Tolmpõletusplokkidele 3, 4, 5 ja 6 on SO2 emissiooni 1. Kütuse valik – madala väävli-, kloori- või fluorisisaldusega kütuse valik; rakendatavus piiratud kütuse vähendamiseks paigaldatud NID väävlipüüdmisseadmed. kättesaadavusega, sh juhul kui põletatakse väga spetsiifilisi kohalikke kütuseid. 2. Katlasse sorbendi sisestamine (koldesse või kihti). 3. Suitsukäiku kuiva sorbendi sisestamine (DSI) – saab kasutada HCl ja HF taseme vähendamiseks, kui ei rakendata spetsiifilisi väävliärastustehnikaid. 4. Tsirkuleeriva keevkihiga (CFB) kuivskraber. 5. Kuivpihustusega absorber (Spray-dry absorber, SDA). 6. Poolkuiv desulfureerimine, nt NID tehnika. 7. Kombineeritud tehnikad NOx ja SOx vähendamiseks. Rakendatavus on juhtumipõhine sõltuvalt kasutatava kütuse omadustest ja põlemisprotsessist. 8. Märgskraber – kasutatav HCl ja HF kontsentratsiooni vähendamiseks, kui ei rakendata muid spetsiifilisi suitsugaaside puhastamistehnikaid. 9. Suitsugaaside märg väävliärastusseadme järel paikneva gaas-gaas soojendi asendamine –asendavad seadmed on nt multi-toru soojusekstraktor, suitsugaaside juhtimine jahutustorni või märga korstnasse. Rakendatavus: ainult siis, kui gaas-gaas soojendi on vaja välja vahetada. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus - Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist ei kehtestata. Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides. Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl aastakeskmine PVT SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata. LCP PVT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tuleb kasutada üht või mitut järgmist meetodit: a) Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti); b) Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI); c) Pihustusega kuivabsorber; d) Ringleva keevkihiga kuivskraber; e) Märgskraber; f) Suitsugaasikondensaator; g) Suitsugaasi märgväävlitustamine; h) Kütuse valimine. 20. SO2 heite Energiaplokk nr 8 (heiteallikas nr Heiteallika 208 (8. plokk, keevkihtkatlad) SO2 emissioonide PVT nr 27. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: PKE 27, 32- piirväärtused, 8. 208). Uttegaasi (st poolkoksigaas mõõtmiste tulemused näitavad, et SO2 mõõdetud kontsentratsioonid Keevkihtpõletus - Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, 2, 33 plokk või põlevkivigaas) maksimaalne on olnud tunnikeskmisena kuni 278,4 mg/Nm3 (kolme mõõtmise kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist osakaal 8. ploki summaarsest keskmine 199,8 mg/Nm3) ja kuukeskmisena kuni 200 mg/Nm3. ei kehtestata. soojussisendist vähem kui 50%. Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 sidumiseks põlevkivis PVT nr 32 p 2. Kui mitme kütuse põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide Katlas 8K-1 võib uttegaasi sisalduva vaba lubjaga, lubjaga seonduvad ka teised happelised kütuste summaarsest soojussisendist vähemalt 50%, võib punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtuste maksimaalne osakaal gaasid nagu HCl ja HF. asemel kasutada determineerivale kütusele kehtestatud heite piirväärtust. summaarsest soojussisendist olla PVT nr 33. PVT SO2 SHT põlevkivi põletamisel koos muude tahkete kütustega ümber arvutatuna 6% O2- kuni sisaldusele heitgaasides. Olemasolevad põletusseadmed kõikide katlatüüpide korral SO2 PVT SHT on 50% ja katlas 8K-2 10%. 440–520 mg/Nm3 aastakeskmisena. 21. SO2 heite Energiaplokid 3, 4 ja 6 Heiteallikatele 103, 104, 206 (tolmpõletusplokid 3, 4, 6, NID PVT nr 27. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: PKE 27, 32- piirväärtused, 3, 4, 6. (heiteallikad 103, 104, 206). seadmed SO2 heite vähendamiseks). Energiaplokid 3, 4 ja 6 Tolmpõletus - Olemasolevatel põletusseadmetel PVT SHT piirides 440–520 mg/Nm3 aastakeskmisena. 2, 33 plokk Uttegaasi maksimaalne osakaal (heiteallikad 103, 104, 206). Uttegaasi maksimaalne osakaal PVT nr 32 p 2. Kui mitme kütuse põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide plokkide summaarsest plokkide summaarsest soojussisendist vähem kui 50%. Kõigis kütuste summaarsest soojussisendist vähemalt 50%, võib punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtuste soojussisendist vähem kui 50%. kateldes võib uttegaasi maksimaalne osakaal summaarsest asemel kasutada determineerivale kütusele kehtestatud heite piirväärtust. Kõigis kateldes võib uttegaasi soojussisendist olla kuni 10-12%. PVT nr 33. PVT SO2 SHT põlevkivi põletamisel koos muude tahkete kütustega ümber arvutatuna 6% O2- maksimaalne osakaal sisaldusele heitgaasides. Olemasolevad põletusseadmed kõikide katlatüüpide korral SO2 PVT SHT on summaarsest soojussisendist olla 440–520 mg/Nm3 aastakeskmisena. kuni 10%. 14/61 22. SO2 heite Energiaplokk nr 5 (heiteallikas Väävliärastuse nõuet rakendatakse tahket kütust kasutava PVT nr 27. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: PKE 27, 30, piirväärtused, 5. 205). Katlas 5K-A võib uttegaasi põletusseadme jaoks vääveldioksiidi heite piirväärtuse asemel (THS Tolmpõletus - Olemasolevatel põletusseadmetel PVT SHT piirides 440–520 mg/Nm3 32, 33 plokk maksimaalne osakaal § 67, THS § 79, määrus 48 § 10). Väävliärastuse nõude PVT nr 30. SO2 PVT SHT põlevkivi uttegaaside põletamisel. Olemasolevatel seadmetel on kõikide summaarsest soojussisendist olla kohaldamine ei ole asjakohane. katlatüüpide korral kuukeskmine kuni 800 mg/Nm3. kuni 90% ja katlas 5K-B kuni 10%. PVT nr 32. Mitme kütuse põletamisena käsitletakse põlevkivi või uttegaaside koospõletamist muude 5. ploki uttegaasi põletamise kütustega (nt põlevkivi koos biomassiga, põlevkivi uttegaasiga, maagaasiga jne). võimekus summaarsest PVT nr 33. PVT SO2 SHT põlevkivi põletamisel koos muude tahkete kütustega ümber arvutatuna 6% O2- soojussisendist võib olla suurem sisaldusele heitgaasides. Olemasolevad põletusseadmed kõikide katlatüüpide korral SO2 PVT SHT on kui 50%. 440–520 mg/Nm3 aastakeskmisena. 23. HCl heite Keevkihtkatlas on ideaalsed Heiteallika nr 208 (energiaplokk nr 8, keevkihtkatlad) HCl heite Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele PKE 27 vähendamine ja tingimused SO2 sidumiseks piirväärtus (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) on kuni heitgaasides. Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl aastakeskmine PVT heite piirväärtus põlevkivis sisalduva vaba lubjaga, 35 mg/Nm3. SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata. lubjaga seonduvad ka teised Heiteallikate nr 103, 104, 205 ja 206 (energiaplokid 3-6, NID happelised gaasid nagu HCl ja seadmed) HCl heite piirväärtus (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste NID rakendamisel on HCl aastakeskmine PVT SHT 2,5–5 mg/Nm3. HF. Tolmpõletuskateldes keskväärtus) on 5 mg/Nm3. kasutatakse NID tehnikat. HCl sisaldust heites kontrollitakse sagedusega 1 kord aastas pisteliselt - kui energiaplokke käitatakse alla 500 tunni aastas ning kord iga kuue kuu tagant, kui energiaplokke käitatakse 500 kuni 1500 tundi aastas. Kui energiaplokke käitatakse üle 1500 tunni aastas, teostada pidevseiret ning mõõta HCl pisteliselt kord kvartalis. Plokkide 5 ja 8 puhul püsiseire abil. Plokkidel 5 ja 8 asendatakse HCl pisteline seire püsiseirega püsiseireseadmete tööle rakendumisel. 24. Vee tarbimine ja Reovee eri tüüpide eraldi Kätises käideldakse eraldi jahutusvett, tehnoloogilist vett, tuhavälja Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks rakendatakse reoveevoogude LCP 14 vetteheide kogumine ja töötlemine ringlusvett, saastumata sademevett ja olmereovett. Käitises on eraldamist ja nende eraldi töötlemist olenevalt saasteainete sisaldusest. olmereovee puhastusseadmed. Osa reovett (aurukondensaat, sademevesi territooriumilt, põrandate pesuvesi) lisatakse tuhakäitlussüsteemi veele. 25. Vee tarbimine ja Tuhatranspordivee ringlus Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud LCP 13 vetteheide Tuhatranspordivesi tsirkuleerib suletud süsteemis. Tuhaväljal meetodit: selginenud tuhatranspordivesi suunatakse elektrijaama tagasi. a. Vee ringlussevõttu; (Vastavalt KKM määrusele nr 38 § 19 lg 3 ei loeta tuha b. Kuiva koldetuha käitlemine (Kohaldatav tahkekütuseid põletatava seadme korral). hüdrotransporti vedeljäätmete ladestamiseks, kui transpordil kasutatav vesi ringleb suletud süsteemis). 26. Tahkekütuse Põlevkivi transport territooriumil Kütuse konveierid on kaetud. Konveierid ja ülekanderennid (mis on disainitud selliselt, et lekke tõenäosus on väike) EFS 5.4.2 transport ja toimub konveieritega 2.1 mitte- või väga kergelt ja mõõdukalt triivimistundliku ja märguva materjali puhul tuleb kasutada avatud käitlemine lintkonveierit ning üht või mitut meedet: a) külgtuulekaitset b) vee ja juga pihustamine ülekandepunktides c) lintkonveieri puhastamine. 2.2 mõõdukalt ja väga triivimistundliku ning mitte märguva materjali korral tuleb kasutada suletud konveierit või sellist lintkonveierit, mis ise või teise lindi abil hoiab materjali (nt pneumaatiline-, rennis kett-, kruvi-, toru-, lint- või topeltlintkonveier) või kasutada suletud lintkonveierit ilma tugiratasteta (nt aerolint-, madala hõõrdumisega- või kausja profiiliga konveiereid). 27. Vedelkütuse Põlevkivikatelde sissekütmiseks Vedelkütuse hoidla asub kaitsepiirde sees (mahutab 110% ühe Vedelkütuse mahutid on ümbritsetud vett ja naftasaadusi mitte läbi laskva piirdega ning sadevee EFS 5.1.1 laadimine, kasutatavat vedelkütust mahuti mahust). Rakendatud on ka muud meetmed, mis on vajalikud ärastussüsteemiga. Vett mitte läbi laskev piire mahutab vähemalt kõige suurema mahuti maksimaalse ladustamine ja säilitatakse spetsiaalsetes keskkonnaohutuse tagamiseks ja kemikaaliriskide maandamiseks. mahu (110 % selle mahust). Mahutipark peab olema rajatud eemal veekogudest ning kõvakattega käitlemine hoidlates, kütus pumbatakse Vedelkütuse torustikud asuvad estakaadil. pinnasel. Torustikud on paigutatud maapinnal turvalisele lahtisele alale nii, et lekkeid oleks võimalik kiiresti Õlide jm ohtlike kateldesse torustike kaudu. avastada ja seadmete ja mehhanismide tekitatud vigastusi oleks võimalik vältida. vedelike ladustamine Vedelkütus (põlevkiviõli) Hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele pumbatakse Enefit vastavate piiretega, rakendatakse muid meetmed, mis on Naftasaaduste hoidmisehitise piirde olemasolu: Mahutipark peab olema rajatud eemal veekogudest ning õlitööstusest kütusehoidlasse ja asjakohased lähtuvalt ladustatvate toodete omadustest. kõvakattega pinnasel. sealt kateldesse torustike kaudu. Trafo- ja turbiiniõlil ning muudel naftasaadustel on omad hoidmisehitised 15/61 28. Tahkekütuse Põlevkivi ja biokütuste Biokütuse vaalude paigutamisel on arvestatud valitsevate tuulte Pikaajalise ja suures koguses tahke materjali avaladustamisel tuleb tolmuheite vähendamiseks rakendada EFS 5.3.1 ladustamine ladustamine avaladudes suunaga. Kütused ladestatakse mitmes kuhjas lähtudes üht või mitut meedet: a) pinna niisutamine vastupidavate tolmusiduvate ainetega b) materjali pinna tuleohutusnõuetest. Ladustamiskohad on paigutatud territooriumile katmine c) materjali pinna tahkumine d) materjali pinna rohestamine (taimkate). selliselt, et käitlemisel tekkida võiv tolmuheide ei kandu territooriumilt Täiendavalt rakendada vajadusel üht või mitut järgmist meedet: välja. Kui prognoositakse tuult üle 10 m/s, siis välditakse kütuste a) paigutada kuhi piki valitsevat tuulesuunda b) tuule mõju vähendamiseks istutada kõrghaljastus, teisaldamist. Põhimõtteliselt on võimalik kuhjade pinna niisutamine, paigutada tuuletõkkepiirded või künkad, c) paigutada mitme hunniku asemel ühe kuhjaga, d) kasutada kui ilmastikutingimustest lähtuvalt tekib oht tolmuhäiringu tekkeks ülestuult tugiseinu, e) paigutada tugiseinad lähestikku. väljapool käitise territooriumi. 29. Abimaterjalide Kustutamata lubja (CaO) Kustutamata lubi (CaO) on hoiustatud kuivades tingimustes ja Mahuti projekteerimisel võtta arvesse: EFS 5.1.1.1, hoiustamine hoiustamine. kinnises terasmahutites. Välditud on kokkupuude teiste hoiustatavate • Ladustatava aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi. 5.1.1.3 ainetega. • Mahuti kasutamiseks vajalikus instrumendid, mõõteseadmed, inimressurss jne. • Alarmsüsteemide olemasolu Kustutamata lubja (CaO) hoiustamiskohas on kanalisatsioon juhitud • Konstruktsioonimaterjalide valik vastuvõtumahutisse. • Hooldusvajadus • Hädaolukordades käitumise reeglistik 5.1.1.3 Korrosioon on üks peamisi seadmete rikete põhjuseid ja võib esineda metallpinnal nii seesmiselt kui ka väliselt , vt punkt 4.1.6.1.4. Korrosiooni tuleb vältida järgmiselt: • ladustatavale tootele vastupidava ehitusmaterjali valimine • õigete ehitusmeetodite rakendamine • vihma- või põhjavee mahutisse sattumise vältimine ja vajadusel vee eemaldamine on paaki kogunenud • sademevee juhtimise rakendamine kobardrenaažile • ennetava hoolduse rakendamine ja • vajaduse korral korrosiooniinhibiitorite lisamine või katoodkaitse kasutamine siseküljele paagist. 30. Abimaterjalide Juhtimissüsteem: õnnetuste Terasest mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. Vahejuhtumite ja (suur)õnnetuste ennetamine. EFS 5.1.1.3 hoiustamine vältimine mahutite osas Vahejuhtumite ja õnnetuste ennetamiseks tuleb rakendada ohutusjuhtimissüsteemi. Ohtlike vedelike Mahutid Diislikütuse ja bensiini terasest mahutid on topeltseinaga. Käitise ohutuks ja vastutustundliku kasutamise tagamiseks tuleb organisatsioonis kasutusele võtta hoiustamismahutid meetmeid: töötajaid koolitada ja juhendada ning jälgida nõuete täitmist. Kasutada ja hoida töös protseduurid: • Täituvuse või kõrge rõhu alarmid. • Ületäitmise ennetamise protseduurid. • Kessooni olemasolu. Maapealsete mahutite kasutamine. Saavutada „olematu riskitase“ mahuti aluse pinnase reostamiseks. Selleks kasutada: • Kessoone. • Topeltseintega mahuteid. • Topeltmahuteid (cup-tank). • Topeltseintega mahuteid, millel on lekkeandurid. 31. Abimaterjalide Atsetüleeni ja hapniku balloonid Atsetüleeni ja hapniku balloonid asuvad kinnises ruumis. Tuleb kasutada laohoonet ja/või katusega kaetud välilaoala. EFS 5.1.2 hoiustamine 32. Põlevkivituha Põlevkivituha mahutid Põlevkivituha mahutid asuvad betoneeritud platsil. Pinnasesse lekkimisest tuleneva riski vältimiseks tuleb kasutada mitteläbilaskvad tõkkeid järgmiste EFS 5.1.1.3 ladustamine valikute hulgast: • painduv membraan, näiteks HDPE • savimatt • asfaltkate • betoonpind. 33. Põlevkivituha Põlevkivituha hoiustamine Põlevkivituha hoiustamiseks kasutatakse suletud silohoidlaid Suletud laoruum – PVT on kinnise ladustamise rakendamine, kasutades näiteks silohoidlaid, punkreid ja EFS 5.3.2 hoiustamine (tuhasilod), mis on varustatud püüdeseadmetega (kottfiltritega) konteinerid. aspiratsioonisüsteemiga. Hoiukohas peab kasutama korralikult projekteeritud ventilatsiooni- ja filtreerimissüsteeme ning hoida uksed suletuna. 16/61 34. Kogu tootmine Arvutijuhitud elektritarbimise Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia tarbimise üle ning Tuleb rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi vastavalt kohalikele oludele. Pidevalt ENE ptk seiresüsteem, seadmete kontroll vastavalt sellele vähendada tootmise keskkonnamõjusid planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis investeeringuid, võttes 4.2.1- ja hooldus, sertifitseeritud tehakse energiaauditit tootmisüksuste kaupa. Toimub regulaarne arvesse valdkonnaüleseid mõjusid. Energiaauditi läbiviimine, et selgitada välja enim energiakasutust 4.2.9 juhtimissüsteemid. seadmete kontroll mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise vajadust. Tootmisüksuste vahelise ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine. Juurutatud on energiasäästu võimaluste kindlakstegemine. Süsteemse lähenemise rakendamine, mis hõlmab: ISO 9001 ja ISO protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, valgustust, kuivatamist. 14001, mis käsitlevad samuti energiatõhususe meetmete Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike rakendamist. eesmärkidega. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne). Protsessi parameetrite kontrollimine. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust. 35. Kogu tootmine Protsessipõhised energiasäästu Protsessipõhised energiasäästu lahendused viiakse ellu vastavalt PVT erinevates protsessides: põletamine, auru kasutamine, soojusvahetus, koostootmine, elektri ENE ptk 4.3 lahendused nende majanduslikele ja logistilistele otstarbekusele. tootmine, elektrienergiat kasutavad süsteemid, suruõhu kasutamine, PVT rakendatakse, kui see on majanduslikult ja keskkonnakaitse pumbasüsteemid, soojatootmine, ventilatsioon, jahutus, valgustus, kuivatamine. seisukohalt põhjendatud. 36. Õhu seire QAL1 nõudmiste täitmine Kasutuses olevad AMS seadmed on sertifitseeritud ja omavad QAL1 protseduuri korral tuleb järgida standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) nõudeid. ROM p sertifikaadi, mis sisaldab sertifitseeritud mõõtepiirkonda ja Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS sobib ettenähtud otstarbeks. 4.3.2.2.1 mõõtemääramatuse hindamisest. Enne kasutuselevõtust, läbitakse AMS funktsionaalsus test. 37. Õhu seire QAL2, QAL3 ja AST nõuete AMS seadmed on läbinud QAL2 kalibreerimise ja valideerimise EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral. ROM p täitmine protsessi vastavalt standardile EVS-EN 14181. QAL 2 tehakse kõigi 4.3.2.2.2 mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Labor, kes teostab QAL 2 on akrediteeritud vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025 “Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele” Ettevõttes on rakendatud QAL3 kontroll süsteem. AMS seadmete käitaja tagab pideva kvaliteedi kontrolli töö ajal, selleks on olemas väljaõpetatud personaal. Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone. AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmised tehakse kord aastas akrediteeritud laboriga vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025. Teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist referentsmeetodiga ühel päeval. 38. Õhu seire AMS asukoha nõudmiste täitmine AMS seadmete asukoht on valitud vastavalt EVS – EN 15259 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ventileeritud, ROM p 4.3.2.3 nõuetele. Tagatud ohutu ligipääs mõõtekohale ja mõõteplatvorm hästi valgustatud ja vastavalt standardile EN 15259. Personalile sobiv kaitse piisava kandevõimsusega. AMS-i tööplatvorm on kergesti ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile EN ligipääsetav, puhas ja ventileeritud, hästi valgustatud. 15259 peab tööplatvorm olema piisava kandevõimega AMS seadmete funktsionaalsustesti tehakse mitte harvem, kui kord mahutavus ja piisav tööruum (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. aastas kuid mitte kauem, kui 1 kuu enne QAL. Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need mõõtmis-/proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist. 17/61 39. Õhu seire Protokollide nõuete täitmine Protokollid sisaldavad mõõtmistulemused, sealhulgas Pidevseire mõõtmisaruanne peab sisaldama: ROM p võrdlustingimused (nt temperatuur, hapnik). Ettevõtte • kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) tulemusi AMSi aruannet (vastavalt 4.3.2.7. mõõtmistulemused on võimalik esitada tunni,- ööpäevakeskmise ja standardile EN 14181); kuukeskmise protokollidena. • mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab aruanne sisaldama ka: • andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; • poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); • tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; • eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; • kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; • AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; • AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus. 40. Jäätmete Jäätmekäitlemisest tekkiva heite Purusti korpus nr 1 (508) ja 2 (515) on kasutusel WT BAT 25. Et vähendada tolmu, peenosakestega seotud metallide, PCDD/Fi ja dioksiinitaoliste PCBde WT 25, 31, mehaanilise vähendamine aspiratsioonisüsteem (tsüklon). õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine) ning kasutada 32 töötlemine üht või mitut meetoditest: a) tsüklon (üldkohaldatav); b) tekstiilfilter; c) märgpuhastus (üldkohaldatav); d) LCP 27 Kütteväärtusega vee pritsimine purustisse. jäätmete mehaaniline WT BAT 31. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite töötlemine piiramine, kogumine ja puhastamine) ja kasutada üht või mitut meetoditest: a. Adsorbeerimine; b. Biofilter; c. Termiline oksüdatsioon; d. Märgpuhastus. WT BAT 32. Et vähendada elavhõbeda õhkuheidet, tuleb koguda elavhõbeda heidet selle tekkekohas, suunata heide vähendamisele ja korraldada asjakohast seiret. LCP BAT 27. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tuleb ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine. Spetsiaalsed elavhõbedaheite vähendamise meetodid: a. Süsiniksorbendi (nt aktiivsüsi või halogeenitud aktiivsüsi) sissepritsimine suitsugaasi (üldkohaldatav); b. Halogeenitud lisaainete kasutamine kütuses või nende sissepritsimine ahju (Üldkohaldatav juhul, kui kütuse halogeenisisaldus on väike); c. Kütuse valimine (Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.) Eelkõige muude saasteainete heite vähendamiseks kasutatavate meetodite kasulik kõrvaltoime: d. Elektrifilter (ESP) (üldkohaldatav); e. Kottfilter (üldkohaldatav); f. Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine (üldkohaldatav); g. Suitsugaasi märgväävlitustamine (vt PVT 25). 41. Jäätmekäitluse Puidujäätmete kontrollimine Taaskasutatakse ainult puidujäätmeid, mis vastavad ettevõttes BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: WT 2 üldine biomassi omadustele vastamises rakendatud puidujäätmete kontrollimise metoodikale: „Enefit Power a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja keskkonnatoime AS metoodika puidujäätmete kontrollimiseks“ versioon 10.10.2023, rakendamine; mille abil klassifitseeritakse vastuvõetud puidujäätmeid võimalusel b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; biomassiks. c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e. Jäätmete eraldatuse tagamine; f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g. Tahkete sisendjäätmete sortimine. 42. Jäätmekäitluse Puidujäätmete ladustamine Biomassi, sh jäätmepuidu, ladustamine toimub vastavalt BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, tulebkasutada kõiki järgmisi WT 4 üldine põlevmaterjalide ladustamise plaanile. Käitaja teostab põlevmaterjali meetodeid. keskkonnatoime käitlust ja seiret tuleohu vältimiseks. Platside ladustusmaht on piisav. a. Ladustamiskohtade optimeerimine b. Piisav ladustamismaht Ohtlikke jäätmeid ei käidelda. c. Ladustamistoimingute ohutus d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks 18/61 43. Jäätmekäitluse Puidujäätmete käitlemise Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, tuleb WT 5 üldine keskkonnariskide vähendamine ladustamine, arvestus ja kvaliteedikontroll" ning käitise töötajad kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. keskkonnatoime järgivad seda. Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamisvõi käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks; — jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid. Käitlemise ja teisaldamise kord on riskipõhine, sest selles arvestatakse õnnetus- ja vahejuhtumite tõenäosusega ning nende keskkonnamõjuga. 44. Üldine tootmise seire Üldine keskkonnatoime Seal hulgas toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, BAT 11. Tuleb jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja WT 11 jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite üle kvantitatiivne ja reovee aastast teket. ROM p kvalitatiivne arvestuse pidamine. Aruannete esitamine 3.3.3.3.2 Keskkonnaametile vastavalt seadusele. ROM p. 3.3.3.3.2 Korrapärane arvestuse pidamine tootmissisendite ja väljundite üle, aruannete esitamine Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine vastavalt seadusele. tootmisterritooriumi piiril. 45. Jäätmekäitlus Üldine keskkonnatoime Ettevõte suunab tekkiva põlevkivituha ringlusse põllumajanduses ja BAT 16. Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja LCP 16 ehitussektoris. kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks tuleb korraldada töö selliselt, et viia tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini: a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena; b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus). Selleks tuleb rakendada näiteks järgmiste meetodite asjakohast kombinatsiooni. a. (ei kohaldu); b Jääkide ringlussevõtt või taaskasutus ehitussektoris (Üldkohaldatav, arvestades piirangutega, mida seavad materjali konkreetse kasutuseesmärgiga seotud nõutav kvaliteet (nt füüsikalised omadused, kahjulike ainete sisaldus) ja turul valitsevad tingimused); c. Energia taaskasutus jäätmete kasutamisega kütusesegus (Üldkohaldatav, kui jäätmed kütusesegus ei riku seadmeid ja kütuse suunamine põlemiskambrisse on tehniliselt teostatav); d. Kasutatud katalüsaatori regenereerimine (Kohaldatavust võivad piirata katalüsaatori mehaaniline seisund ning nõutav toimivus seoses NOx-i ja NH3 heite ohjamisega). T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) 19/61 T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk PVT lühend PVT number Nimetus, aine või muu Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav PVT heitetaseme (HT) HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu Lubatud HT ja HPV Erandi nr näitaja kirjeldus vahemik täpsustus HPV ühik lõpp 1. PKE PVT nr 23, 29 Tolmpõletusplokk nr 5 NOx 200 kuu keskmine 200 mg/Nm3 2. PKE PVT nr 23,29 Tolmpõletusplokk nr 5 NOx 200 aasta keskmine 200 mg/Nm3 3. PKE PVT nr 27, PVT nr Tolmpõletusplokk nr 5 SO2 800 kuu keskmine 600 mg/Nm3 30 4. PKE PVT nr 27, PVT nr Tolmpõletusplokk nr 5 SO2 800 aasta keskmine 580 mg/Nm3 30 5. PKE, määrus nr PVT nr 25 Tolmpõletusplokk nr 5 PMsum 20 aasta keskmine 16 mg/Nm3 48 6. PKE PVT nr 23 Keevkihtpõletusplokk nr 8 NOx 200 kuu keskmine 200 mg/Nm3 7. PKE PVT nr 23 Keevkihtpõletusplokk nr 8 NOx 200 aasta keskmine 180 mg/Nm3 8. PKE PVT nr 27 Keevkihtpõletusplokk nr 8 SO2 200 kuu keskmine 200 mg/Nm3 9. PKE PVT nr 27 Keevkihtpõletusplokk nr 8 SO2 200 aasta keskmine 180 mg/Nm3 10. PKE PVT nr 25 Keevkihtpõletusplokk nr 8 PMsum 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3 11. PKE PVT nr nr 27 Keevkihtpõletusplokk nr 8 HCl 35 aasta keskmine 35 mg/Nm3 12. Määrus nr 48 § 5 lg 1, lg 3 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 NOx 450 proovivõtuperioodi keskmine 450 mg/Nm3 13. Määrus nr 48 § 5 lg 1, lg 3 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 NOx 450 kuu keskmine 450 mg/Nm3 14. Määrus nr 48 § 5 lg 1, lg 3 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 NOx 450 aasta keskmine 450 mg/Nm3 15. Määrus nr 48 § 5 lg 1 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 SO2 800 proovivõtuperioodi keskmine 800 mg/Nm3 16. Määrus nr 48 § 5 lg 1 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 SO2 800 kuu keskmine 800 mg/Nm3 17. Määrus nr 48 § 5 lg 1 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 SO2 800 aasta keskmine 800 mg/Nm3 18. PKE PVT nr 25 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 PMsum 20 proovivõtuperioodi keskmine 20 mg/Nm3 19. PKE PVT nr 25 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 PMsum 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3 20. PKE PVT nr 27 Tolmpõletusplokid nr 3-6 HCl 2.5-5 aasta keskmine 5 mg/Nm3 21. PKE PVT nr 26 Plokid nr 3-6,8 Hg 1-10 aasta keskmine 5 μg/Nm3 T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne Asukoht abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ühel ajal hoitav kaardil lühend number Kogus Ühik 1. Terasest maapealne 19 304 m³ X: 6577079, Kustutamata lubi (CaO) Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse. EFS 5.1.1.3 mahuti,16tk Y: 722372 Ainet hoitakse kuivades tingimustes ja kinnises mahutis. Välditud on kokkupuude teiste hoiustatavate ainetega. EFS 5.1.1.1 2. Metallballoonid 0.35 0.35 tonni X: 6576960, Hapnik Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- balloonid asuvad kinnises ruumis EFS 5.1.2 Y: 722715 3. Betoonmahuti, 2 tk 60 120 m³ X: 6577195, Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-30% Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kinnises hoones kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse EFS 5.1.1.3 Y: 722759 4. Terasest maapealne 2 600 20 000 tonni X: 6577255, Põlevkivituhk Välisõhk- kottfiltritega aspiratsioonisüsteem. EFS 5.3.2 mahuti,8tk Y: 722252 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoneeritud platsil. EFS 5.1.1.3 5. Metallballoonid 0.35 0.35 tonni X: 6576960, Atsetüleen Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- balloonid asuvad kinnises ruumis. EFS 5.1.2 Y: 722715 20/61 6. Metallballoonid 0.27 0.27 tonni X: 6576960, Propaan Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- balloonid asuvad kinnises ruumis EFS 5.1.2 Y: 722715 7. Terasest maapealne 500 1 000 m³ X: 6577079, Kustutamata (CaO) lubi Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722372 Ainet hoitakse kuivades tingimustes ja kinnises mahutis. Välditud on kokkupuude teiste hoiustatavate ainetega. EFS 5.1.1.1 8. Metallballoonid 2 2 tonni X: 6577478, Vedel kloor Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- balloonid asuvad kinnises ruumis laoruumis. EFS 5.1.2 Y: 722780 Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vann avariilise ballooni ohutustamiseks. EFS 5.1.1.3 9. Terasest maapealne 20 0.40 tonni X: 6576986, Vesinik Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt EFS 5.1.1.3 mahuti,12tk Y: 722758 10. Terasest maapealne 2 000 4 000 tonni X: 6577327, Põlevkiviõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sadevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722691 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vedelkütust säilitatakse spetsiaalsetes hoidlates, kütus pumbatakse kateldesse torustike kaudu. EFS 5.1.1 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vedelkütuse hoidla asub kaitsepiirde sees, mis mahutab 110% ühe mahuti mahust. EFS 5.1.1.3 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vedelkütus pumbatakse Enefit õlitööstusest kütusehoidlasse ja sealt kateldesse torustike EFS 5.2.2.1 kaudu. 11. Terasest maapealne 70 140 tonni X: 6577305, Vanaõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoneeritud platsil. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722648 12. Terasest maapealne 70 420 tonni X: 6577305, Turbiiniõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoneeritud platsil. EFS 5.1.1.3 mahuti,6tk Y: 722648 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele vastavate piiretega. EFS 5.1.1.3 13. Terasest maapealne 70 280 tonni X: 6577305, Trafoõli Vesi, Pinnas, Pinna- ja põhjavesi EFS 5.1.1 mahuti,4tk Y: 722648 Mahutid asuvad betoneeritud platsil 14. Roostevabast terasest 5 5 tonni X: 6576913, Hüdrasiin Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kinnises hoones kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse. EFS 5.1.1.3 maapealne mahuti Y: 722341 15. Roostevabast terasest 50 100 m³ X: 6577184, Naatriumhüdroksiid Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1.3 maapealne mahuti 2tk Y: 722786 16. Fiiberplastist maapealne 50 100 m³ X: 6577184, Soolhape Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1.3 mahuti 2 tk Y: 722786 17. Terasest horisontaalne 30 60 m³ X: 6577184, Väävelhape Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1.3 maapealne mahuti, 2 tk Y: 722786 18. Tehase pakend 60 60 tonni X: 6577195, Trinaatriumfosfaat Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- ainet hoitakse kinnises hoones ja tootjapakendis. EFS 5.1.1.3 Y: 722759 19. Terasest maapealne 10 20 m³ X: 6577270, Diislikütus Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kahekordse seinaga mahuti. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722627 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vedelkütust säilitatakse spetsiaalsetes hoidlates, kütus pumbatakse kateldesse torustike kaudu. EFS 5.2.2.1 Vedelkütus pumbatakse Enefit õlitööstusest kütusehoidlasse ja sealt kateldesse torustike kaudu. 20. Terasest maapealne 10 20 m³ X: 6577303, Diislikütus Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kahekordse seinaga mahuti. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722509 21. Terasest maapealne 3 3 m³ X: 6577270, Bensiin Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kahekordse seinaga mahuti. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722627 22. Roostevabast terasest 10 10 tonni X: 6577195, Hüdrasiin Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kinnises hoones. EFS 5.1.2 maapealne mahuti Y: 722759 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse. EFS 5.1.1.3 23. Betoonmahuti tonni X: 6577195, Naatriumkloriid Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kinnises hoones. EFS 5.1.2 Y: 722759 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Energia ja kütuse Seadmete haldamisel tuleb regulaarselt graafiku alusel läbi viia kapitaalne ja jooksev remont Regulaarselt tõhus kasutamine 21/61 2. Välisõhu saaste Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine Pidevalt vältimine või vähendamine Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis 3. Muud asjakohased Vee säästlik kasutamine Pidevalt meetmed Tööstus-sademevesi tööstus-sadevee pumplast nr 1 suunatakse kalda pumbajaama nr 1 ja 2 ning kasutatakse ära jahutusveena koguses kuni 4 200 000 m3/a, samamoodi kasutatakse ära ka vee väljalask peale reoveepuhastit (väljalask IV143). 4. Muud asjakohased Tuhaväljade tiikide veetasemete jälgimine Pidevalt meetmed Tuhaväljade tiikide veetasemed peavad vastama Eesti EJ tuhaväljade režiimikaardi alusel kehtestatud tasemetele. Informeerida Keskkonnaametit maksimaalsete lubatud tasemete ületamisest ning ettevõetud meetmetest veetasemete alandamiseks. Tuhaväljade selitatud vee kogumisbasseinid Välistada selitatud vete väljalask kogumisbasseinidest loodusesse. 5. Muud asjakohased Tuhaärastussüsteemi ohutu töö kindlustamine Olukorra tekkimisel meetmed Tuhaärastussüsteemi ohutu töö kindlustamiseks võib Mustajõest tuhaärastussüsteemi lisada kuni 1 200 000 m3 pinnavett aastas. Veelisamine teha vajaduse tekkimisel maksimaalselt kuni 24 000 m3 ööpäevas. 6. Muud asjakohased Täiendav vee lisamine tuhaärastussüsteemi Olukorra tekkimisel meetmed Informeerida Keskkonnaametit täiendavast vee lisamisest tuhaärastussüsteemi vähemalt 1 kuu ette. 7. Pinna- ja põhjavee Rakendada keskkonnakaitselised meetmed tuhavälja alumise settetiigi ja tagasivoolukanalite veepidavuse tõstmiseks ning keskkonnamõju Seire tulemused esitada loa andjale seirearuandes üks kord aastas. Kui seire kaitse vähendamiseks. tulemused näitavad tuhavälja poolt mõjutatavate veekogumite seisundi halvenemist määrab Keskkonnaamet keskkonnakaitseliste meetmete Teostada seiret Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhavälja ja suletud tööstusjäätmete polügooni ajakohastatud seirekava (20.01.2025 nr NJ- rakendamise tähtaja. KKJ-1/273-19) alusel. Tuhavälja seire andmete alusel tuleb analüüsida tuhavälja mõju veekogumitele ning hinnata ajas veekogumite seisundi muutusi, samuti prognoosida saaste kaugkande mõju pinnaveekogumitele. Juhul, kui kompleksloa muutmise järgselt tehnilistel või muudel põhjustel ei ole võimalik ajakohastatud kava alusel seiret teostada teostatakse seiret viimase kehtiva seirekava (v05.06.2014) kohaselt. 8. Muud asjakohased Selitite puhastamine Vähemalt üks kord aastas meetmed Puhastada selitit vähmalt kord aastas. 9. Muud asjakohased Voolurežiim võimaldab tuhaosakestel settetiikides pulbist välja settida ning setitite põhjad peavad olema kaldega; see tagab settinud tuhakihilt vee Pidevalt meetmed edasiliikumise ja tuhaväljalt jõudmise selitisse. 10. Toorme säästlik Turbiini- ja trafoõlisid puhastatakse (üleliigse vee ja mustuse eemaldamine spetsiaalsete puhastusseadmetega) perioodiliselt nende tööea Pidevalt kasutamine pikendamiseks (vältimaks nende muutumist vanaõliks). Tegemist ei ole jäätmekäitlustoiminguga. Tegevus toimub tootmisprotsessi osana, õlid ei ole enne puhastamist muutunud jäätmeks. 11. Välisõhu saaste Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine: Pidevalt vältimine või vähendamine Enefit õlitööstuse käitises tekkiva fenoolvee pihustamine nii tolmpõletuste kui ka keevkihtploki kateldesse SO2 vähendamise eesmärgil seoses kompleksloas nr KKL/176540 sätestatud tingimustega. Fenoolvett põletatakse pidevalt nii tolmpõletuse kui ka keevkihtkateldes. Tolmpõletusplokkidel on maksimaalsed tehnilised ja EEJ8 keevkihtkatla puhul katsete tulemusena saadud maksimaalne kogus. Fenoolvett pihustatakse Eesti EJ keevkihtkateldesse pidevalt kuid lähtudes katsete käigus saadud maksimaalsetest veel mõju mitte avaldavatest koormustest (st lisatava fenoolvee maksimaalsest kogusest ajaühikus ehk t/h). Vastavalt läbiviidud katsetele fenoolvee lisamine tolmpõletuskateldes suurendab väävli sidumist kateldes (läbi temperatuuri gradiendi ühtlustamise katlas). Fenoolvee lisamine keevkihtkateldesse tõstab nimetatud katelde elektrifiltrite töö efektiivsust. 12. Muud asjakohased Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale Pidevalt andmed üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 22/61 13. Mitte tavapäraste Esitada Eesti elektrijaama äkkheidete ennetamise ja selle mõju vähendamise kava. 01.05.2025 käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed 14. Muud asjakohased Ettevõte peab pidevat arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas Pidevalt andmed aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 15. Muud asjakohased Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus käivitusrežiimil aastas on: Tolmpõletusplokkide 3-6 summaarne äkkheite esinemise kestvus on kuni Pidevalt andmed 1040 tundi aastas. Energiaploki nr 8 korsten (208) - HEIT0006788 kuni 785 tundi. Äkkheite kestvus tundides aastas kokku 1 825 tundi. Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 16. Muud asjakohased Käitaja peab arvestust kui palju (Nm³/h) uttegaasi millise ploki katlas kütusena kasutati. Regulaarselt andmed Käitaja peab arvestust kui palju (m³/h) fenoolvett millise ploki katlas käideldakse. Andmed esitatakse Keskkonnaametile küsimisel koos sellega seotud seadme tööajaga. 17. Muud asjakohased Prügila (tuhavälja) iga-aastane tegevusaruanne Regulaarselt andmed Käitaja esitab vähemalt kord aastas möödunud kalendriaasta kohta prügila käitamise kohta tegevusaruande, järgnevate punktidega: 1) tuhalademe kasvu andmed (sh samakõrgus- ja sügavusandmetega kaardid pealt vaates ja profiilis); 2) põhjavee seisundi andmed; 3) nõrgvee seisundi andmed; 4) pinnavee andmed; 5) milline on tuhalademe keskkonnamõju (st jooksva aasta kohta seiratud keskkonna hinnangud) ja milliseid häiringutõrjemeetmeid rakendati ja on vaja rakendada täiendavalt. 18. Muud asjakohased Kui menetlus nr M-127336 raames algatatud keskkonnamõjude hindamise (KMH) käigus selgub kehtiva seirekava täiendamise vajadus, esitab Olukorra tekkimisel meetmed ettevõte kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 muutmise taotluse muudetud seirekava kinnitamiseks. T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-22 X: 6576616, Y: 722088 labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 23/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-21 X: 6577435, Y: 722925 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-18 X: 6577460, Y: 722500 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-16 X: 6577470, Y: 722776 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 24/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-15 X: 6577366, Y: 722756 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-14 X: 6577338, Y: 722630 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-13 X: 6577312, Y: 722630 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 25/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-11 X: 6577022, Y: 722205 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-10 X: 6577096, Y: 722016 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-9 X: 6577012, Y: 722066 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 26/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-7 X: 6576886, Y: 722479 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-6 X: 6576723, Y: 722179 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-3 X: 6577163, Y: 722626 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 27/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-2 X: 6577169, Y: 722795 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-1 X: 6577054, Y: 722836 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 28/61 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Meetme nr rakendamise rakendamise sagedus tähtaeg 1. Heite Analüüsinõuded: Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laborites. Pidev keskkonnamõju seire 2. Jäätmetekke Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele , tuleb arvestust pidada ka jäätmete Pidev seire sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. 3. Heite Proovivõtunõuded: Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhtivast heitveest. Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja Pidev keskkonnamõju proovivõtuvahendeid ning olema atesteeritud. Proovivõtt teostatakse kehitvate õigusaktide ja standardi nõuete järgi. seire 4. Muud Sademevee ja reovee puhastusseadmed peavad olema juurdepääsuvabad ning varustatud spetsiaalsete arvestitega Pidev asjakohased meetmed 5. Muud Vagunitega elektrijaama tulev kütus kaalutakse elektroonilistel vagunikaaludel. Kaalusid kontrollitakse 1 kord aastas AS-i Metrosert poolt. Pidev asjakohased meetmed 6. Muud Elektrijaama põhi- ja abiseadmete remont Pidev asjakohased meetmed 7. Muud Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmete (NID seade ja kottfiltrid, tsüklonid ja elektrifiltrid) jooksev hooldus ja remont. Kontrollmõõtmised vastavalt kompleksloa nõuetele. Pidev asjakohased meetmed 8. Muud Reoveepuhasti jooksev hooldus ja remont. Kontrollmõõtmised vastavalt kompleksloa nõuetele. Pidev asjakohased meetmed 9. Muud Tuhaärastusseadmete jooksev hooldus ja remont Pidev asjakohased meetmed T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks 29/61 T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus käitumiseks (lühikirjeldus) 1. Elektriseadmete transformaatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. käitamine purunemine Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 2. Katelde sissekütmine sissekütmiskütuse Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. vedelkütusega süttimine Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 3. Õlide käitlemine naftasaaduste sattumine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. juurdevoolu- või Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse äravoolukanalisse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 4. Turbogeneraatori turbogeneraatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. õlisüsteem õlisüsteemi süttimine Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 5. Vedelkütuse õlimahuti purunemine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. hoidmisehitised Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 6. Generaatori vesiniku süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. vesinikjahutussüsteem Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 7. Keemiline vee kemikaalide leke Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. ettevalmistus Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 8. Tuhaärastus ja tuhavälja tammi Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. ladestamine murdumine Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Juhul kui tulevikus otsustatakse käitise tegevus lõpeteda, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Järelhoolduse meetmed Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 30/61 J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Eesti EJ tuhaväljak Keskkonnaregistrikood JKK4400437 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Jäätmehoidla 3666079 51401:001:0189 X: 6578885, Y: 724210 Plaan või kaart Lisa 3: Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf Number plaanil või kaardil punase piirjoonega Käitluskoha andmed Jrk nr 2. Nimetus Eesti elektrijaam Keskkonnaregistrikood JKK4400436 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 3658377 51401:001:1297 X: 6577124, Y: 722325 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul 31/61 J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Eesti elektrijaam Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole 150 000 150 000 150 000 R1 nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 15 01 03 - Puitpakendid 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 17 02 01 - Puit 150 100 100 150 000 100 150 000 R1 150 000 R12s 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 150 070 70 150 000 70 150 000 R1 150 000 R12s 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 5 521 899 3 389 209 2 132 690 1 256 519 300 000 R5m 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 7 788 813 5 383 817 2 404 996 2 978 821 300 000 R5m Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Eesti EJ tuhaväljak Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 3 389 209 2 132 690 1 256 519 3 389 209 D5 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 5 383 817 2 404 996 2 978 821 5 083 817 D5 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 32/61 Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Puidujäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide Toimingukood R12s tähendab puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) täiendavat purustamist ja puhastamist 600 000 (biomass THS § 10 eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, võõristest. Puiduhakkest eraldatakse võõrised nagu: liiv, kivid, metall, plast, kile, kumm jmt. Täiendava töötlemise mõistes) põletamisele tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui tulemusena viiakse puiduhakkes võõriste sisaldus vähem kui 2 massiprotsendini. Puiduhakke täiendav töötlemine toimub eelnev töötlemine selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis kinnises hoones. Puidujäätmete lubatud käideldav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 1 500 000 tonni aastas. muutub Vahetult enne põletusseadmesse suunamist purustatakse biomass ning eraldatakse magnetseparaatorite abil metall. 2. Puidujäätmete R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil Toimingukood R1 tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist kateldes elektri- ja 600 000 (biomass THS § 10 soojusenergia tootmiseks. Põletada on lubatud üksnes tööstusheite seaduse § 10 mõistes biomassi. Puidujäätmete lubatud mõistes) põletamine põletatav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 600 000 tonni aastas. Biomassiks on lubatud liigitada üksnes sellised puidujäätmetest valmistatud puiduhakke partiid, mis ei ole metoodikas "Puidujäätmete kehtestatud nõuded" (Lisadokument) välja toodud omaduste (piirväärtusi) ületatud. Juhul, kui puiduhakke partii(d) ületab piirväärtusi, siis ei ole tegemist biomassiga ning selline partii(d) tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmepõletustehasele. Biomassiks liigituvaid ja kompleksis täiendavalt töödeldud jäätmeid saab põletada ka Eesti ja Balti elektrijaama energiaplokkides vastavalt nende komplekslubades toodud tingimustele. 3. Põlevkivi tuha R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide Toimingukood R5m tähendab jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu 600 000 taaskasutamine ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase põllumajanduses sertifitseeritud väetisena kuni 300 000 t/a ning jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas taaskasutamine standardiseeritud toorainematerjalina kuni 300 000 t/a. 4. Põlevkivituha D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest põlevkivilendtuhka (10 01 98) 5 383 817 t/a 8 473 026 ladestamine EEJ ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) põlevkivikoldetuhka (10 01 97) 3 389 251 t/a tuhaväljale Põhikütusena kasutatakse põlevkivi, mille kõige olulisem näitaja jäätmetekke seisukohalt on tuhasisaldus. Eesti põlevkivi tuhasisaldus on keskmiselt piirides 43 – 47%, siis tekib ühe tonni põlevkivi põletamisel 0,43 – 0,47 tonni põlevkivikolde- ja lendtuhka (jäätmekoodid vastavalt 10 01 97 ja 10 01 98), mis ladestatakse tuhaväljale. Tänu kateldes toimuvale efektiivsele põlemisprotsessile on orgaanilise osa sisaldus tuhas alla 0,5%. Tootmisprotsessis tekkiv ja tuhaväljale ladestatav tuhakogus arvutatakse järgmise valemiga: Mtuhk=B×A-Matmosfäär – Mmüük+MCaO, kus Mtuhk – ladestatava tuha kogus, t; B – põlevkivi kulu, t; A – põlevkivi tuhasisaldus, %; Matmosfäär – lendtuha atmosfääriheitmed; Mmüük – taaskasutatud ning teistele ettevõtetele müüdud tuhk; MCaO – NID seadmetes SO2 püüdmiseks kasutatud CaO kogus. Põlevkivikateldes tekkivast tuhakogusest on 47 % põlevkivikoldetuhk (jäätmekood 10 01 97) ja 53 % põlevkivilendtuhk (jäätmekood 10 01 98). Seega põlevkivikoldetuha kogus tonnides Mkoldetuhk = Mtuhk×0,47 ja põlevkivilendtuha kogus tonnides Mlendtuhk = Mtuhk×0,53. Tuhk kogutakse Eesti Elektrijaamas hüdrauliliselt katlajaoskonnas asuvate kanalite kaudu kahte bagerpumplasse, kust tuhapulp tuha ja vee suhtega u. 1:20 pumbatakse tuhaväljale. Tuhaväljak ja settetiik üldpinnaga 863 ha asub segametsaga ümbritsetud soostunud alal, millest põhja jääb Kõrgesoo, läände Narva tee, itta Narva veehoidla ja lõunasse Mustajõgi ning Narva jõgi. Settetiiki piirab põhja poolt ümbritsevast alast kõrgemal asuv Kõrgesoo, mille kõrgus äärealal on 30 m, keskosas 30,5 m. Settetiigi ida s.o. Narva veehoidla poolses küljes asub jämepurrust piirdetamm harjakõrgusega 30 m. Kogu tehisala on eraldatud ümbritsevast piirdekraaviga, mida nimetatakse Kõrgesoo poolses osas ka mäekraaviks. 33/61 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Eesti elektrijaam Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele ladustamise ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 29 X: 6577114, Y: 722106; X: 6577045, Y: Puidujäätmeid ladustatakse Eesti elektrijaama põlevkivilaos. Üheaegselt ladustatakse kuni 9 kuud 2 300 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 2 300 722145; X: 6577097, Y: 722245; X: 6577168, puidujäätmeid kuni 2300 t. 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 2 300 Y: 722208; X: 6577114, Y: 722106 Põlevkiviladu on kõvakatteline ja tihenenud pinnasega (põlevkivi aastakümnete pikkusest ladustamisest) ala. Sadeveed kogutakse ja juhitakse läbi settetiiki suublasse. Toimub 02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 2 300 väljalasu ja suubla seire vastavalt kompleksloa tingimustele. 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 2 300 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, 2 300 puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 15 01 03 - Puitpakendid 2 300 17 02 01 - Puit 2 300 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 2 300 06* 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 2 300 37* 60 X: 6577033, Y: 722245; X: 6577015, Y: Koldetuhka hoitakse spetsiaalses metallkonteineris (kolme seina ja metallist põhjaga). 3-6 kuud 55 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 55 722255; X: 6577032, Y: 722289; X: 6577051, Tugeva tuule ja sademete korral kaetakse konteiner pealt ja külgedelt. Y: 722280; X: 6577033, Y: 722245 Seotud failid Failid Lisa 4: Eesti_EJ_mahutite_ja_hoidlate_plaan_06.2023.jpg Lisa 5: Eesti_EJ_polevmaterjali_plaan.asice Lisa 6: Taitmistagatis_GRC1639109_muudatus_2_Keskkonnaamet.asice J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Peetakse arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute osas, kui jäätmed antakse üle teistele Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik ettevõttes Pidevalt vastuvõtmine ja jäätmekäitlejatele. taaskasutada, tuleb üle anda vastavat üleandmine keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. 34/61 Jäätmete käitlemine Toimingukood R5m tähendab 1. Väetisena tohib tuhka üle anda ainult siis, kui see Analüüsitakse R5m 1. jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu põllumajanduses sertifitseeritud väetisena ning on registreeritud väetiseregistris. Seaduse nõuetele laboris 2. jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas standardiseeritud toorainematerjalina. vastamiseks tuleb kontrollida tuhka 2 korda aastas akrediteeritud akrediteeritud laboris. meetoditel. 2. Ehitusvaldkonda tuha üle andmiseks peab see vastama Tallinna Sertifitseerimisasutuse vastavussertifikaadi nr 0455 ehitusliku põletatud põlevkivi toote nõuetele ja olema tõendatud EVS 927 standardile vastavaks. Iga väljastatava partii osas teostatakse vastavad analüüsid. Puidujäätmete Ettevõte peab olema puidujäätmete vastu võtmisel kindel, et sissetulev koorem sisaldab vastavalt saatekirjal märgitud puidujäätmeid või puiduhaket. Kontrollida iga sissetuleva puidujäätme koorma Pidevalt vastuvõtt Silmaga nähtavalt võõriseid, ohtlikke jäätmeid või ohtlike ainetega saastunud puiduhaket käitisesse vastu võtta ei tohi ja selline jäätmepartii tuleb saata tarnijale kvaliteeti ning vastavust saatekirjale. Mittekvaliteetset koheselt tagasi. Tagastamise kohta tuleb vormistada vastav saatedokument. ja saatekirjale mittevastavat koormat vastu võtta ei tohi. Puidujäätmetest Ettevõte peab käitlemisel eraldama kemikaalidega töödeldud puidu kemikaalidega töötlemata puidust. Pidevalt valmistatud hakke (puiduhakke) Vajadusel tuleb analüüsida asjakohaste ainete ja ühendite (naftaproduktid jms) sisaldust, et veenduda, et tegemist ei ole ohtlike jäätmetega. Lisaks peab olema biomassi nõuetele tagatud, et puidujäätmed (sh tavajäätmete hulka kuuluvad) ei sisalda halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) vastavus 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta sätestatud piirväärtuste. Igast kemikaalidega töödeldud puidupartiist (partii suurus kuni 1500 tonni) tuleb enne energiakasutamiseks võtta proovid ning analüüsida väävli (S), lämmastiku (N), kaaliumi (K), naatriumi (Na), kloori (Cl), Arseeni (As), kroomi (Cr), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), plii (Pb) ja tsingi (Zn) ja võõriste (metall, plast, mineraalne osa jm) sisaldust. Puidujäätmed võib biomassiks lugeda ja põletamiseks suunata jäätmepõletusnõuetele mittevastavatele põletusseadmetele ainult juhul kui ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,05%, As 4 mg/kg, Cr 30 mg/kg, Cu 30 mg/kg, Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 30 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist. Keskkonnahäiringute Puiduhakke (biomassi) kuhjade (hunnikute) paigutamisel tuleb arvestada valitsevate tuulte suunaga. Biomassi tuleb ladustada mitmes eraldi kuhjas, arvestades Käitaja on kohustatud puiduhakke purustamisel ja Pidevalt ennetamine ja tuleohutusnõuetega. Biomassi ladustamise asukohad platsil tuleb valida selliselt, et biomassi käitlemisel tekkiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja poole. Juhul, ladustamisel ennetama piirnorme ületavate leevendamine kui prognoositud tuulekiirus on üle 10 m/s, siis tuleb vältida biomassi laadimist. Kuival ajal tuleb biomassi kuhjasid veega niisutada. keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket ning rakendama seejuures asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha igapäevaselt visuaalset seiret ning veenduda, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud. Puidujäätmete, sh Ettevõttel peab loa nr L.KKL.IV-172516 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav Vajadusel puiduhakke jt dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne garantii lõppemist esitama jäätmete (tuhk) Keskkonnaametile uue garantii, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise ladustamise finantstagatise suuruse arvutuse. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, finantstagatis lõppeb ettevõttel õigus loa nr L.KKL.IV-172516 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada luba nr L.KKL.IV-172516 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Puidujäätmete Käitajal on lubatud puidujäätmete platsil üheaegselt ladustada kokku kuni 2300 tonni (9 200 m³) puidujäätmeid (puiduhaket). Puidujäätmete (puiduhakke) Ettevõte peab käitise territooriumil puidujäätmete Pidevalt üheaegne ladustamine peab vastama ladustamise plaanile (kompleksloa lisadokument). kogumisel ja hoiustamisel selgelt eraldama ja vältima ladustamine käitluskohta vastu võetud puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei klassifitseeru A- või B- kategooria puidujäätmeteks. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja 35/61 keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Eesti elektrijaam Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitlemisel Jäätmekäitlustegevuse alustamiseks, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist, tuleb tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks pidada kinni kehtivates õigusaktides seatud Pidevalt tervise- ja keskkonnakaitsemeetmetest ning loaga seatud keskkonnaseirenõuetest. Jäätmekäitlustegevuse Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed (kemikaalid jms) antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, tagades Jäätmekäitlustegevuse lõpetamisest loa lõpetamine nende nõuetekohase käitlemise. andja teavitamise järgselt Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Eesti EJ tuhaväljak Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhavälja ja suletud tööstusjäätmete polügooni ajakohastatud seirekava Pinnavee, nõrgvee, põhjavee ja jäätmelademe (tuhavälja) stabiilsuse ja ilmastiku seire Eesti elektrijaama Pidevalt (20.01.2025 nr NJ-KKJ-1/273-19) järgimine tuhavälja piirkonnas vastavalt kavale. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - tavajäätmete prügila 229 000 000 0 J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid Jäätmekood 8 473 026 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus 36/61 Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Eesti EJ juurdevoolukanal (Eesti EJ esimese astme pumbajaam) Veehaarde kood PIH0000144 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6575606, Y: 722885 Veekogu nimetus Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) Veekogu kood VEE1064900 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2024 572 525 572 525 572 525 572 525 2 290 100 6 274 Veehaare jrk nr 2. Veehaarde nimetus Mustajõgi (EEJ kalda pumbajaam nr 1 ja nr 2) Veehaarde kood PIH0000015 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576922, Y: 722601 Veekogu nimetus Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) Veekogu kood VEE1064900 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Jahutusvesi 2024 8 672 400 8 672 400 8 672 400 8 672 400 34 689 600 95 040 Veehaare jrk nr 3. Veehaarde nimetus EEJ juurdevoolukanal (EEJ kalda pumbajaam nr 1 ja nr 2) Veehaarde kood PIH0000030 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576782, Y: 722324 Veekogu nimetus Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) Veekogu kood VEE1064900 Pinnaveekogumi nimetus 37/61  Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Jahutusvesi 2024 297 356 400 297 356 400 297 356 400 297 356 400 1 189 425 600 3 258 700 Veevõtt 2024 946 080 946 080 946 080 946 080 3 784 320 10 368 Veehaare jrk nr 4. Veehaarde nimetus Eesti EJ suletud tehnoloogiline kanal Veehaarde kood PIH0000145 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6577021, Y: 722691 Veekogu nimetus Mustajõgi Veekogu kood VEE1063800 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2024 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000 10 000 000 27 397 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1. Veehaardes Eesti EJ juurdevoolukanal (Eesti EJ kalda pumbajaamad 1 ja 2) arvutada vee kulu 1 kord kuus. 2. Veehaardes Eesti EJ juurdevoolukanal (Eesti EJ esimese astme pumbajaam) arvutada vee kulu 1 kord kuus. 3. Veehaardes Mustajõgi (EEJ kalda pumbajaam nr 1 ja nr 2) arvutada vee kulu 1 kord kuus. 4. Veehaardes Mustajõgi (suletud tehnoloogiline kanal) arvutada vee kulu pumpade mõõdetud elektrikulu järgi. 5. Pidada veevõtupäevikut. Veevõtupäevikut võib pidada elektroonselt või paberkandjal. Põhjaveetaseme mõõtmine Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad 38/61 PIH0000144 Eesti EJ juurdevoolukanal (Eesti EJ esimese astme pumbajaam) X: 6575606, Y: 722885 II kvartal Ammoonium (NH4+-N) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) III kvartal Ammoonium (NH4+-N) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) PIH0000236 Mustajõe ja juurdevoolukanali segunemispunkt X: 6576413, Y: 721949 Üks kord kuus Ammoonium (NH4+-N) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1.Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab veekvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust. 2. Teine seirepunkt on määratud jahutusvee foonipunktina ning on määratud peale Mustajõe ja EEJ juurdevoolukanali segunemist, fooniseirepunkt asub enne energiakompleksi veehaardeid. Proove tuleb võtta ühel ajal jahutusvee väljalaskme prooviga. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Eesti EJ jahutusvesi Väljalaskme kood IV084 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood 39/61 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6577100, Y: 722894 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 470 065 676 470 065 676 470 065 676 470 065 676 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 2024 Naftasaadused NAF 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH 2024 Heljum HEL Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus tööstus-ja sademevee väljalask Väljalaskme kood IV142 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi 40/61 Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576693, Y: 722219 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 1 050 000 1 050 000 1 050 000 1 050 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon pH 9 (pH) 2024 Naftasaadused NAF 1 1.05 1.05 1.05 1.05 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 1.05 1.05 1.05 1.05 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 47.25 47.25 47.25 47.25 2024 Heljum HEL 25 26.25 26.25 26.25 26.25 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 131.25 131.25 131.25 131.25 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 15.75 15.75 15.75 15.75 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.105 0.105 0.105 0.105 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Eesti EJ puhasti nr 1 Väljalaskme kood IV143 Reoveepuhasti nimetus Eesti EJ puhasti nr 1 Reoveepuhasti kood PUH0441430 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6577005, Y: 722899 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 41/61  Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 136 875 136 875 136 875 136 875 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon pH 9 (pH) 2024 Heljum HEL 35 4.791 4.791 4.791 4.791 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 40 5.475 5.475 5.475 5.475 2024 Naftasaadused NAF 1 0.137 0.137 0.137 0.137 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 150 20.531 20.531 20.531 20.531 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.014 0.014 0.014 0.014 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Eesti EJ puhasti nr 1 PUH0441430 Ajas keskmistatud Aprill Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reoveepuhasti koormust väljendatakse ie-s ja arvutatakse aasta kestel saasteallika suurima nädala keskmise biokeemilise määramiseks hapnikutarbe (BHT7) koguse alusel. Reoveepuhasti koormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtta seitse keskmistatud veeproovi BHT7 määramiseks ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõta vooluhulka. Puhasti reovee reostuskoormuse mõõtmised tehti sisendist reoveepuhastussüsteemi 2018.aastal ja ning edaspidi tuleb mõõtmised teha igal seitsmendal aastal või reostuskoormuse olulisel muutumisel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikuolude ajal. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 42/61 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Ajas keskmistatud Heitvesi Eesti EJ puhasti väljavool X: 6577005, Y: 722899 PUH0441430 Eesti EJ puhasti nr 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas II kvartal Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Ajas keskmistatud Reovesi Eesti EJ puhasti sissevool X: 6577030, Y: 722850 PUH0441430 Eesti EJ puhasti nr 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas II kvartal Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamisel tuleb võtta puhastisse juhitava reovee ja puhastist väljuva heitvee proovid hindamiseks üheaegselt. Vältida tuleb proovivõttu erakorraliste ilmastikuolude aja. Tulemused esitada aastaaruandes. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Esinduslike proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhitavast heit- jahtus-ja sademeveest. Reoveest ning suublasse juhitavast heit-, jahtus- ja sademeveest tuleb võtta veeproove omal kulul ja vastavuses kehtiva metoodikaga. Reoveest ja heitveest proovide võtja peab olema atesteeritud. Sademe- ja jahutusveest proovide võtmisel tuleb kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks järgida asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatava analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus tööstus-ja sademevee väljalask IV142 X: 6576693, Y: 722219 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 43/61 Eesti EJ puhasti nr 1 IV143 X: 6577005, Y: 722899 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Eesti EJ jahutusvesi IV084 X: 6577100, Y: 722894 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1. Pidada arvestust heit-, sademe-ja jahutusvee koguste üle. Heitvee, sademevee ja jahutusvee arvestusi kajastavad läbiviimiseks dokumendid esitada kahe kahe nädala jooksul peale kvartali lõppu läbi KOTKAS-e. 2. Jahutusvee väljalasu kaudu jahutusvee suublasse juhtimisel peab vesi vastama jõevee kvaliteedile ning suublasse juhitava jahutusvee lubatud temperatuuri vahemik 0–33 kraadi C; 3. Teha jahutusvee kondensaatorite temperatuuri automaatset omaseiret. Tulemused esitada Keskkonnaameti nõudmisel. 4. Olukordades, kus kondensaatorite vee temperatuur ületab 30 kraadi C, tuleb tegutseda Keskkonnaametiga kooskõlastatud väljalasku juhitava vee temperatuuri vähendamise kava alusel. Temperatuuri mõjutava lähteolukorra muutmisel, tuleb Keskkonnaametile esitada ajakohastatud kava. 5. Suublasse juhitava jahutusvee saastenäitajate piirväärtused peavad vastama väärtustele: BHT7 – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l, heljum – 25 mg/l, ühealuselised fenoolid – 0,1 mg/l, pH vahemik 6-9, naftasaadused – 1 mg/l. 6.Mustajõe ja juurdevoolukanali segunemispunktist ja ära juhitava jahutusvee seire teostamisel tuleb proovid võtta samaaegselt V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha Proovi​võtukoha koordinaadid Seire nimetus kood nimetus kood nimetus nimetus kood nimetus (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise sagedus aeg 44/61  Mustajõgi VEE1063800 IV084 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõe kordon X: 6575398, Y: 723273 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Narva jõgi VEE1062200 IV084 Mustajõgi 1063800_1 Enne Ehavalguse X: 6575340, Y: 723872 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+-N) Üks kord AÜ Biokeemiline hapnikutarve poolaastas (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Narva jõe seirepunktis enne aiandusühistut Ehavalguse AÜ teha seiret II kvartalis ja III kvartalis V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 45/61 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 35119 - Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35111 - Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast 52102 - Vedelike ja gaaside ladustamine 38211 - Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 2 750 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Põlevkivi tolmpõletamisel 7 200 000 tonni Aurusüsi 100 000 tonni Puiduhake sh puidupelletid 600 000 tonni Poolkoksigaas 178 000 tuh. Nm³ Põlevkiviõli (keskmine fraktsioon) 20 000 tonni Põlevkivi keevkihtpõletamisel 1 867 500 tonni Diislikütus 1 000 tonni Põhk 150 000 tonni 46/61 Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Puidujäätmed 150 000 tonni Põllumajanduslikud jäätmed 150 000 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Jah Heiteallika Suure võimsusega põletusseadmed kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​‐ Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe Seadmete Seadme liik Eeldatav töötundide Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed võimsus, MWth seadme kohta, MWth arv arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik HEIT0006793 550 275 2 põletusseade 1 500 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 800 000 tonni 100 tolmpõletamisel Aurusüsi 100 000 tonni 5 Puiduhake 186 353 tonni 20 Poolkoksigaas 31 680 tuh. 12 Nm³ Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Põhk 150 000 tonni 20 Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Puidujäätmed 150 000 tonni 20 HEIT0006788 550 275 2 põletusseade 8 300 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 867 500 tonni 100 keevkihtpõletamisel Aurusüsi 100 000 tonni 5 Puiduhake 193 341 tonni 20 Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Poolkoksigaas 90 387 tuh. 33 Nm³ Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Põhk 150 000 tonni 20 Puidujäätmed 150 000 tonni 20 HEIT0006792 550 275 2 põletusseade 1 500 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 800 000 tonni 100 tolmpõletamisel Poolkoksigaas 31 680 tuh. 12 Nm³ Puiduhake 186 353 tonni 20 47/61 Heiteallika Suure võimsusega põletusseadmed kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​‐ Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe Seadmete Seadme liik Eeldatav töötundide Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed võimsus, MWth seadme kohta, MWth arv arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Aurusüsi 100 000 tonni 5 Põhk 150 000 tonni 20 Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Puidujäätmed 150 000 tonni 20 HEIT0006791 550 275 2 põletusseade 8 000 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 800 000 tonni 100 tolmpõletamisel Poolkoksigaas 118 800 tuh. 45 Nm³ Puiduhake 186 353 tonni 20 Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Diislikütus 10 000 tonni 5 Aurusüsi 100 000 tonni 5 Põhk 150 000 tonni 20 Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Puidujäätmed 150 000 tonni 20 HEIT0006790 550 275 2 põletusseade 1 500 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 800 000 tonni 100 tolmpõletamisel Poolkoksigaas 31 680 tuh. 12 Nm³ Puiduhake 186 353 tonni 20 Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Aurusüsi 100 000 tonni 5 Põhk 150 000 tonni 20 Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Puidujäätmed 150 000 tonni 20 Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist 48/61  Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale. seirekava ja aruandlus Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 49/61 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0006787 501 Tuhamahutid (8 tuhamahutit, kottfiltrid) X: 6577261, Y: 722243 HEIT0006788 208 Energiaploki nr 8 korsten X: 6576974, Y: 722164 HEIT0006790 206 Energiaploki nr 6 korsten X: 6577043, Y: 722294 HEIT0006791 205 Energiaploki nr 5 korsten X: 6577052, Y: 722287 HEIT0006792 104 Energiaploki nr 4 korsten X: 6577100, Y: 722404 HEIT0006793 103 Energiaploki nr 3 korsten X: 6577105, Y: 722413 HEIT0010825 502 Põlevkiviladu (puistes kütuste ladustamine/hoiustamine) X: 6577106, Y: 722196 X: 6577194, Y: 722386 HEIT0010826 503 Põlevkiviõli mahutid, 2 tk X: 6577335, Y: 722689 HEIT0010827 504 Tankla 1 X: 6577291, Y: 722512 HEIT0010828 505 Tankla 2 X: 6577278, Y: 722628 HEIT0010829 506 Õlide puhastusseadmed X: 6577276, Y: 722666 HEIT0012393 507 (TP-1) Kütusepunkri galerii TP-1 (507) X: 6577062, Y: 722662 HEIT0012394 508 (TP-1) Purusti korpus nr 1 (508) X: 6577241, Y: 722565 HEIT0012395 509 (TP-1) Ümberlaadimissõlm nr 4 (kütuselaost) (509) X: 6577343, Y: 722509 HEIT0012396 510 (TP-1) Ümberlaadimissõlm nr 1 (raudtee) (510) X: 6577512, Y: 722434 HEIT0012397 511 (TP-1) Raudteevagunite mahalaadimine nr 1 (511) X: 6576807, Y: 722158 HEIT0012398 512 (TP-1) Ümberlaadimissõlm nr 3 (kütuselaost) (512) X: 6577328, Y: 722473 HEIT0012399 513 (TP-1) Ümberlaadimissõlm nr 5 (kütuselaost) (513) X: 6577302, Y: 722491 HEIT0012400 514 (TP-2) Kütusepunkri galerii TP-2 (514) X: 6576808, Y: 722158 HEIT0012401 515 (TP-2) Purusti korpus nr 2 (515) X: 6576993, Y: 722078 HEIT0012402 516 (TP-2) Ümberlaadimissõlm nr 4A (kütuselaost) (516) X: 6577067, Y: 722046 HEIT0012403 517 (TP-2) Ümberlaadimissõlm nr 1A (raudtee) (517) X: 6577156, Y: 722002 HEIT0012404 518/ (TP-2) Raudteevagunite mahalaadimine nr 1 (518) X: 6577206, Y: 722093 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 50/61 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) 2024 215.881 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 9 341.316 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 10 882 753.844 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2024 5 100 684.15 t 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 2024 1.282 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 2024 5.05 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 2024 3.86 kg 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape 2024 6.597 t 50-32-8 Benso(a)püreen 2024 29.024 kg 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 11 593.659 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2024 2 150.752 kg 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2024 2 937.166 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2024 387.629 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2024 1 491.495 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2024 1 927.283 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2024 240.777 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2024 1 223.097 kg 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks 2024 22.237 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2024 3 772.393 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2024 81.459 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 12 705.702 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 37 904.669 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2024 544.191 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2024 4 885.392 kg 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2024 0.006 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2024 0.07 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 437.303 t PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2024 2.33 mg PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 4 720.206 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 3 148.75 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 1 327.986 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Ümberlaadimissõlm nr 1 (raudtee) (510) (510 (TP-1)) HEIT0012396 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Raudteevagunite mahalaadimine nr 1 (511) (511 (TP-1)) HEIT0012397 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Ümberlaadimissõlm nr 4A (kütuselaost) (516) (516 (TP-2)) HEIT0012402 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s 51/61 Energiaploki nr 8 korsten (208) HEIT0006788 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 56.212 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 36.15 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 34.009 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 154.119 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 20.819 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 7.553 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 230.358 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 23.006 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 9.336 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 1.244 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.485 mg/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 17.309 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 9.993 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 10.937 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 40.953 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.221 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 2 696.012 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 1 820.384 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 737.371 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 1.343 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 6.133 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 3.807 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 31.724 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 21.149 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 211.493 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 30.244 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 19.246 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 20.515 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 95.172 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline äkkheide 1.866 mg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.036 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.036 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.036 mg/s 52/61  193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.036 mg/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tehnoloogiline äkkheide 0.001 µg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Energiaploki nr 6 korsten (206) HEIT0006790 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.615 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.464 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 134.549 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 50.255 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 167.374 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 1.063 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 14.553 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 23.782 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.353 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.288 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tavaheide 0.036 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 11.248 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.825 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 354.643 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 48.904 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 127.982 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.78 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.524 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 4.263 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 2.79 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 23.638 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 6.774 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 3.666 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 17.755 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 10.989 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tehnoloogiline äkkheide 0.003 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 53/61  205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.009 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.007 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 3.017 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 1.234 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.122 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tehnoloogiline äkkheide 0.02 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 0.599 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Energiaploki nr 5 korsten (205) HEIT0006791 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.615 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.464 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 134.549 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 50.255 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 167.374 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 1.063 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 14.553 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 23.782 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tavaheide 0.004 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.353 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.288 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tavaheide 0.036 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 11.248 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.825 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 354.643 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 48.904 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 127.982 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 0.599 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.78 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.524 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 4.263 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 2.79 mg/s 54/61  7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 23.638 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 6.774 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 3.666 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 17.755 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 10.989 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tehnoloogiline äkkheide 0.003 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.009 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.007 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tehnoloogiline äkkheide 0.002 mg/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 3.017 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 1.234 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.122 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tehnoloogiline äkkheide 0.02 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Energiaploki nr 4 korsten (104) HEIT0006792 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.615 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.464 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 134.549 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 50.255 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 167.374 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 1.063 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 14.553 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 23.782 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.353 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.288 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tavaheide 0.036 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 11.248 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.825 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 354.643 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 48.904 g/s 55/61  630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 127.982 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 0.599 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.78 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.524 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 4.263 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 2.79 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 23.638 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 6.774 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 3.666 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 17.755 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 10.989 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tehnoloogiline äkkheide 0.003 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.009 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.007 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) Tehnoloogiline äkkheide 0 mg/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 1.234 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.122 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tehnoloogiline äkkheide 0.02 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 3.017 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Energiaploki nr 3 korsten (103) HEIT0006793 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 134.549 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 50.255 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.353 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 23.782 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 14.553 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 1.063 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 167.374 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.615 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.464 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.288 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tavaheide 0.036 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 11.248 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 56/61  10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.825 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 354.643 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 48.904 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 127.982 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 0.599 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.78 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.524 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 4.263 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 2.79 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 23.638 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 6.774 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 3.666 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 17.755 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 10.989 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tehnoloogiline äkkheide 0.003 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.009 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.007 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 3.017 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 1.234 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.122 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tehnoloogiline äkkheide 0.02 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Põlevkiviõli mahutid, 2 tk (503) HEIT0010826 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.07 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s Tankla 2 (505) HEIT0010828 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.067 g/s Tuhamahutid (8 tuhamahutit, kottfiltrid) (501) HEIT0006787 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 2.202 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 2.202 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 2.202 g/s Põlevkiviladu (puistes kütuste ladustamine/hoiustamine) (502) HEIT0010825 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.174 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.473 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.07 g/s Tankla 1 (504) HEIT0010827 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.067 g/s Õlide puhastusseadmed (506) HEIT0010829 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.253 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.008 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s Purusti korpus nr 1 (508) (508 (TP-1)) HEIT0012394 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Purusti korpus nr 2 (515) (515 (TP-2)) HEIT0012401 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Kütusepunkri galerii TP-1 (507) (507 (TP-1)) HEIT0012393 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s 57/61 Ümberlaadimissõlm nr 3 (kütuselaost) (512) (512 (TP-1)) HEIT0012398 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Ümberlaadimissõlm nr 5 (kütuselaost) (513) (513 (TP-1)) HEIT0012399 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Ümberlaadimissõlm nr 1A (raudtee) (517) (517 (TP-2)) HEIT0012403 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Raudteevagunite mahalaadimine nr 1 (518) (518/ (TP-2)) HEIT0012404 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Ümberlaadimissõlm nr 4 (kütuselaost) (509) (509 (TP-1)) HEIT0012395 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Kütusepunkri galerii TP-2 (514) (514 (TP-2)) HEIT0012400 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu puhastusaste ühik ühik Energiaploki nr 3 korsten (103) HEIT0006793 Tsüklon ЦКТИ 16 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99.89 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed NID seadmed ja kottfiltrid 8 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99.89 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed 7446- Vääveldioksiid 95 % 09-5 Energiaploki nr 4 korsten (104) HEIT0006792 Tsüklon ЦКТИ 16 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99.89 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed NID seadmed ja kottfiltrid 8 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99.89 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed 7446- Vääveldioksiid 95 % 09-5 Energiaploki nr 5 korsten (205) HEIT0006791 Tsüklon ЦКТИ 16 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99.89 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed NID seadmed ja kottfiltrid 8 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99.89 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed 7446- Vääveldioksiid 95 % 09-5 Energiaploki nr 6 korsten (206) HEIT0006790 Tsüklon ЦКТИ 16 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99.89 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed 58/61  NID seadmed ja kottfiltrid 8 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99.89 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed 7446- Vääveldioksiid 95 % 09-5 Energiaploki nr 8 korsten (208) HEIT0006788 Elektrifiltrid ABB FTA-4x40 M- 2 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99.978 % 152-130-A1 mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Tuhamahutid (8 tuhamahutit, kottfiltrid) HEIT0006787 kottfiltrid 8 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 99 % (501) mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Kütusepunkri galerii TP-1 (507) (507 (TP-1)) HEIT0012393 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 1 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Purusti korpus nr 1 (508) (508 (TP-1)) HEIT0012394 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 4 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Ümberlaadimissõlm nr 4 (kütuselaost) (509) HEIT0012395 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 1 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % (509 (TP-1)) mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Ümberlaadimissõlm nr 1 (raudtee) (510) HEIT0012396 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 1 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % (510 (TP-1)) mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Raudteevagunite mahalaadimine nr 1 (511) HEIT0012397 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 2 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % (511 (TP-1)) mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Ümberlaadimissõlm nr 3 (kütuselaost) (512) HEIT0012398 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 1 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % (512 (TP-1)) mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Ümberlaadimissõlm nr 5 (kütuselaost) (513) HEIT0012399 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 1 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % (513 (TP-1)) mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Kütusepunkri galerii TP-2 (514) (514 (TP-2)) HEIT0012400 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 1 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Purusti korpus nr 2 (515) (515 (TP-2)) HEIT0012401 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 4 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Ümberlaadimissõlm nr 4A (kütuselaost) HEIT0012402 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 1 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % (516) (516 (TP-2)) mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Ümberlaadimissõlm nr 1A (raudtee) (517) HEIT0012403 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 1 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % (517 (TP-2)) mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed Raudteevagunite mahalaadimine nr 1 (518) HEIT0012404 Aspiratsioonisüsteem (tsüklon) 2 mõõdetakse väljuva gaasi kontsentratsiooni, puhastusseadme efektiivsuse PM- Tahked osakesed, 97 % (518/ (TP-2)) mõõtmine ei ole otseselt vajalik sum summaarsed A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev Kõik mõõtmised peab teostama vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste nõuded aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmised viia läbi põletusseadme tavapärasel töörežiimil. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate põletusseadmete heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvutatud vastava O2 sisalduse % juures). Protokollis fikseerida heiteallika number, töörežiim mõõtmiste ajal, kasutatav kütus, väljuvate gaaside mahtkiirus. 59/61 Töökorralduslikud Pidev Pidevseire seade peab vastama viitedokumendi „THD käitise õhu ja vee emissioonide seire viiteraport“ ehk ROM REF punktis 4.3.2 sätestatud nõuetele. nõuded Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3). Kontrolliks tuleb kasutada sertifitseeritud etalone ning tulemused dokumenteerida kontrollkaardil. QAL3 tehakse AMS hooldustööde käigus (AMS hooldustööde sageduse määrab QAL1). Korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused esitada Keskkonnaametile läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" mooduli aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne esitada läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" mooduli aruandeaastale järgneva aasta 1. märtsiks. Uus QAL2 tuleb teostada ka peale igat suuremat muudatust käitise protsessis (näiteks peale uue suitsugaaside puhastusseadme kasutuselevõttu), peale uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL2 teostatud, peale pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemusi. QAL2 käigus saadud kalibreerimisfunktsioon tuleb AMSis rakendada viivitamatult. Kui iga-aastane AMSi kontrollimine ja kalibreerimine (AST) ebaõnnestub, võib AMS vajada remonti, pärast mida tuleb QAL2 korrata ning esitada uus QAL2 aruanne Keskkonnaametiga kokkulepitud aja jooksul. Muude andmete Ühekordne 01.04.2025 Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Ettevõttel peab olema eeskiri, kuidas reageerida kui QAL3 ei läbita edukalt või kui pidevseire seade ei tööta (pisteliste mõõtmiste korraldamine, AMS hooldustööde esitamine sagedus). Esitada vastav eeskiri Keskkonnaametile (tähtaeg 01.04.2025). Heiteseire Pisteline Heiteallikatest nr 103, 104 ja 206 (piiratud tööajaga energiaplokid 3, 4 ja 6) väljuvast heitgaasist mõõta järgmiste saasteainete sisaldust: NOx, CO, SO2, osakesed (PM-sum), HCl: regulaarne pisteliselt - kui energiaplokke käitatakse alla 500 tunni aastas, võib seiresagedus olla vähemalt kord aastas. Kui energiaplokke käitatakse 500 kuni 1500 tundi aastas, võib minimaalne seiresagedus olla vähemalt kord iga kuue kuu tagant; pidevalt - kui energiaplokke käitatakse üle 1500 tunni aastas, teostada pidevseiret ning mõõta HCl pisteliselt kord kvartalis. Lisaks mõõta heiteallika tööparameetreid, nagu väljuva gaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust (suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine ei ole vajalik, kui suitsugaasiproov enne analüüsi kuivatatakse). Mõõdetud tulemuste keskmistamisperioodid on määratletud järgmiselt: 1) päevakeskmine – pidevmõõtmistega 24 tunni vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 2) kuukeskmine – pidevmõõtmistega ühe kuu vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 3) aastakeskmine – pidevmõõtmistega ühe aasta vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus. Tulemused (päevakeskmine, kuukeskmine ja aasta keskmine) esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate loaga määratud heite piirväärtustega (andmed peavad olema töödeldud ja analüüsitud vastavalt tööstusheite seaduse § 82 toodud nõuetele). Mõõtmiste aruanne esitada kord aastas kui seade töötab alla 500 tunni aastas hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks ning kord poole aasta jooksul kui seade töötab 500 kuni 1500 tundi aastas aruandeperioodile järgneva kuu viimaseks kuupäevaks läbi KOTKAS "Kohustused" mooduli. Pidevseire korral esitada mõõtmiste aruanne kord kvartalis läbi KOTKAS "Kohustused" mooduli hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 30. kuupäevaks. Pidevseire aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute ja heite piirväärtuste ületamise kohta koos põhjuste väljatoomisega. Heiteseire Pidev Heiteallikatest nr 205 ja 208 (energiaplokid 5 ja 8) väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: NOx, CO, SO2, osakesed (PM-sum), HCl (HCl seire võib toimuda nii pidevseirena või vajadusel pisteliste mõõtmiste teel (pisteliselt seiratakse HCl 4 korda aastas). Lisaks mõõta heiteallika tööparameetreid, nagu väljuva gaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust (suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine ei ole vajalik, kui suitsugaasiproov enne analüüsi kuivatatakse). Mõõdetud tulemuste keskmistamisperioodid on määratletud järgmiselt: 1) päevakeskmine – pidevmõõtmistega 24 tunni vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 2) kuukeskmine – pidevmõõtmistega ühe kuu vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 3) aastakeskmine – pidevmõõtmistega ühe aasta vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus. Tulemused (päevakeskmine, kuukeskmine ja aasta keskmine) esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate loaga määratud heite piirväärtustega (andmed peavad olema töödeldud ja analüüsitud vastavalt tööstusheite seaduse § 82 toodud nõuetele). Mõõtmiste aruanne esitada kord kvartalis läbi KOTKAS "Kohustused" mooduli hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 30. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute ja heite piirväärtuste ületamise kohta koos põhjuste väljatoomisega. Heiteseire Pisteline Mõõta üks kord aastas heiteallikatest nr 103, 104, 205, 206 ja 208 (energiaplokid 3-6 ja 8) väljuvatest heitgaasidest elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (CAS nr 7440-66-6), plii (Pb), arseeni (As), kroomi (Cr), regulaarne mangaani (Mn), vanaadiumi (V), kaadmiumi (Cd) ja vesinikfluoriidi (HF) sisaldust. Mõõtmised viia läbi põletusseadmete tavapärasel töörežiimil. Täiendavad mõõtmised on vajalikud, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS "Kohustused" mooduli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Seiresagedus ei kehti, kui seadet käitatakse ainult heite mõõtmise eesmärgil. Heiteseire Pisteline N2O sisaldust keevkihikatla heites mõõdetakse pidevalt või kontrollitakse pisteliselt 1 kord aastas. regulaarne Pistelise mõõtmise juhul mõõta heiteallikas nr 208 (energiaplokk 8) väljuvast heitgaasist üks kord aastas: N2O - tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi "Kohustused" mooduli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Heiteseire Pisteline Heiteallikas nr 205 (energiaplokk 5) väljuvast heitgaasist mõõta üks kord aastas põlevkivi uttegaaside kasutamisel summaarseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (TVOC), kui põlevkivi uttegaaside osakaal regulaarne põletatavas kütusesegus ületab soojussisendi järgi 50%. Mõõtmised viia läbi põletusseadmete tavapärasel töörežiimil. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS "Kohustused" mooduli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Heiteseire Pisteline Õhkuheite seire tavapärastest erinevate käitamistingimuste korral. Mõõta üks kord kolme aasta jooksul vähemalt ühest tolmpõletusploki ja keevkihtpõletuse heiteallikast väljuvast heitgaasist katelde sissekütmisel regulaarne (peale katla rohkem kui 30 tunnist seisatust, nn külm käivitus) osakeste PMsum, PM10, PM2,5, SO2, NOx, CO ja HCl sisaldust. Mõõtmised teostada erinevatel sissekütmise etappidel (põlevkiviõli; põlevkiviõli ja põlevkivi). Täiendavad mõõtmised on vajalikud, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi "Kohustused" mooduli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Muu Ühekordne 01.09.2025 Heitkoguste korrigeerimiseks seoses 3,4 ja 6 energiaploki tööaja piiramisega esitada kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 muutmise taotlus hiljemalt 01.09.2025. Heiteseire Pisteline Mõõta üks kord kolme aasta jooksul tuhamahutite pneumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikatest väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PMsum) ning väljuva heitgaasi regulaarne mahtkiirus. Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Iga näitaja jaoks, mille puhul proovivõtu- või analüüsipiirangute tõttu on 30-minutine mõõteaeg asjakohatu, kasutatakse sobivat proovivõtuperioodi. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõdetud andmete alusel arvutada saasteainete hetkelised heitkogused ja võrrelda nende vastavust loale. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi "Kohustused" mooduli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. 60/61 Heiteseire Pisteline Mõõta üks kord kolme aasta jooksul TP aspiratsioonisüsteemi tsüklonid (20 tsüklonit) heiteallikatest väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PMsum) ning väljuva heitgaasi regulaarne mahtkiirus. Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Iga näitaja jaoks, mille puhul proovivõtu- või analüüsipiirangute tõttu on 30-minutine mõõteaeg asjakohatu, kasutatakse sobivat proovivõtuperioodi. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõdetud andmete alusel arvutada saasteainete hetkelised heitkogused ja võrrelda nende vastavust loale. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi "Kohustused" mooduli hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Lähteolukorra aruanne - Eesti_EJ_2021_Lahteolukorra_aruande_Lisa.docx Lisa 7: Eesti_EJ_2021_Lahteolukorra_aruande_Lisa.docx Lähteolukorra aruanne - EEJ_lahteolukorra_aruanne_28.08.14.ddoc Lisa 8: EEJ_lahteolukorra_aruanne_28.08.14.ddoc LHK projekt Lisa 9: LHK projekt.pdf LHK lisa - Tehnoloogilised kaardid - EEJ_tehnoloogiline_vooskeem.pdf Lisa 10: EEJ_tehnoloogiline_vooskeem.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kuid mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas - EEJ_kaitise_asukoha_kaart_maarus_56_.jpg Lisa 11: EEJ_kaitise_asukoha_kaart_maarus_56_.jpg LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - EEJ_asendiplaan.pdf Lisa 12: EEJ_asendiplaan.pdf LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Enefit_Power_AS_murakaardid_aruanne__1_.asice Lisa 13: Enefit_Power_AS_murakaardid_aruanne__1_.asice LHK lisa - Müraallikate kaart koos müratasemega - Enefit_Energiatootmine_AS__mura_2016.bdoc Lisa 14: Enefit_Energiatootmine_AS__mura_2016.bdoc LHK lisa - Manused - EEJ_akkheide_Vaaveldioksiid_1_h.pdf Lisa 15: EEJ_akkheide_Vaaveldioksiid_1_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ__Vesiniksulfiid_1_h.pdf Lisa 16: EEJ__Vesiniksulfiid_1_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ__Vaaveldioksiid_1_h.pdf Lisa 17: EEJ__Vaaveldioksiid_1_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ_akkheide_Vaaveldioksiid_24_h.pdf Lisa 18: EEJ_akkheide_Vaaveldioksiid_24_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ_akkheide_NMVOC_1_h.pdf Lisa 19: EEJ_akkheide_NMVOC_1_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ__Aromaatsed_susivesinikud_1_a.pdf Lisa 20: EEJ__Aromaatsed_susivesinikud_1_a.pdf LHK lisa - Manused - EEJ__NMVOC_1_h.pdf Lisa 21: EEJ__NMVOC_1_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ_akkheide_NMVOC_24_h.pdf Lisa 22: EEJ_akkheide_NMVOC_24_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ_akkheide_PM10_24_h.pdf Lisa 23: EEJ_akkheide_PM10_24_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ__Lammastikdioksiid_1_h.pdf Lisa 24: EEJ__Lammastikdioksiid_1_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ__Vaaveldioksiid_24_h.pdf Lisa 25: EEJ__Vaaveldioksiid_24_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ__NMVOC_24_h.pdf Lisa 26: EEJ__NMVOC_24_h.pdf LHK lisa - Manused - EEJ__PM10_24_h.pdf Lisa 27: EEJ__PM10_24_h.pdf J1. Plaan või kaart - Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf Lisa 28: Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhavälja ja suletud tööstusjäätmete polügooni ajakohastatud seirekava (2025) Lisa 29: NJ_KKJ_1_273_19 (2).asice 61/61  Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber KKL/324417 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ andmed Registrikood / 17209649 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Auvere elektrijaam andmed Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51401:001:1297 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), territoorium Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Tööstusheide ehk kompleksluba; reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tööstusheide T1. Käitise tegevus 2/38 T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000007 Käitise nimetus Auvere elektrijaam Käitise asukoha kirjeldus Enefit Power AS Auvere elektrijaama (edaspidi Auvere elektrijaam, Auvere EJ või AEJ) territoorium asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Keskkterritooriumi kinnistul u 25 kilomeetrit Narvast edelas. Käitise aadress on Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva- Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Käitise jääb valdavalt Keskkterritooriumi kinnistule (katastri nr 85101:001:0640), mis on 100% tootmismaa. Territooriumi täpsete piiride määramine on mõnevõrra tinglik, sest käitis on ümbritsetud samale ettevõtele kuuluvate teiste käitistega. Keskterritooriumi kinnistul paiknevad ka õlitööstus nr KKL/176540 ja Eesti elektrijaam nr L.KKL.IV- 172516. Käitise vahetus läheduses paikneb Enefit Power AS raudteeveeremi hooldusüksus (nn Musta jaam L.ÕV/318337). Käitise territooriumist läände jääb Enefit Power AS Narva karjääri nn ühendladu. Käitise tegevus on ka teiste samale ettevõttele kuuluvate käitistega seotud. AEJ saab oma tootmiseks vajaliku põlevkivi Narva karjääri ühendlaost. AEJ põhilised jäätmed on põlevkivituhk, mis ladestatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale (prügila, mille tegevus on reguleeritud kompleksloaga nr L.KKL.IV- 172516). Ka AEJ veesüsteemid on seotud Eesti elektrijaama veevarustus- ja heite süsteemidega. Asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2020. a seisuga vastavalt Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetele): 43 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, 42 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 450 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 172 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas. Lähimad elamumaad paiknevad käitise keskosast u 1,9 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal). Maastikuliselt asub käitise territooriumil Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Käitise territooriumist kagus voolab Narva jõgi (VEE1062200). Eesti-Vene piirijõgi jääb käitise keskmest ca 2 km kaugusele. Käitise lõuna- ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi (VEE1063800). Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see ala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsevaks kasvukohatüübiks on lodu- ja soometsad. Täna kasutatakse kogu Mustajõe vooluhulk ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Narva jõge ja Mustajõge ühendab elektrijaama tarbeks rajatud Eesti EJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900). Lääne poolt külgneb ala Narva karjääriga (KMIN-073). Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Käitisest ca 1 km kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Mustajõe loodusala (EE0070105), mille eesmärk on taimeliigi laialehine nestik elupaiga ning metsakoosluste kaitse. Käitisest ca 1 km kaugusel loodes ja kirdes asuvad III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad. Teised kaitsealuseid objektid jäävad Käitisest rohkem kui 3 km kaugusele. Käitise vahetus läheduses asuvad Eesti elektrijaam, Õlitööstus, Narva karjäär, Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti. Auvere elektrijaama territooriumi lähedal ei ole elupiirkondi, märkimisväärseid kultuuri- ja ajaloomälestisi ega teisi kaitsealuseid objekte. Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Territoriaalkood EHAK 1472 Katastritunnus(ed) 51401:001:1297 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Manused Lisa 1: Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus KNR0000588 Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2 KNR0000005 Enefit õlitööstus Käitise tegevus Käitise tegevus Auvere elektrijaama põhitegevus on elektrienergia tootmine. 3/38 Auvere elektrijaamas on paigaldatud üks põlevkivi tsirkuleeriva keevkihiga (CFB) katel (sisendvõimsus kütuse järgi 680 MWth) ja üks turbogeneraator koos abiseadmetega. Kütusena kasutatakse aastas kuni 2 200 000 tonni põlevkivi, biomassi - hakkepuit ja jäätmepuit, kokku kuni 1 500 000 tonni aastas ning 120 000 tuh m3 aastas uttegaasi. Alternatiivkütusena on veel lubatud ka turba kasutamine kuni 520 000 tonni aastas. Kalta sissekütmiseks kasutatakse kuni 7000 tonni aastas põlevkiviõli (sissekütmine toimub koos põlevkiviga, kasutatakse maksimaalselt 36.1 t/h õli ja kuni 70.6 t/h põlevkivi). Auvere elektrijaama maksimaalne aastane elektrienergia netotoodang on 2,6 TWh. Auvere elektrijaamas tekib tahkete kütuste kasutamisel kolde- ehk põhjatuhka (kuni 403 319 t/a) ja lendtuhka (kuni 749 021 t/a), mida suunatakse hüdrotranspordiga ladestamisele tuhaväljale (JKK4400041 - Eesti EJ tuhaväljak). Käitis on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohuslane üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamise tõttu. Peamised tootmisetapid: 1. Kütuse vastuvõtt, ettevalmistmine ja hoiustamine: 1.1. Põlevkivi Põlekivi transporditakse ühislaost (reguleeritud loaga KMIN-073) elektrijaama etteande süsteemi, mis koosneb lintkonveieritest, purustitest jt asjakohastest seadmetest. Etteande süsteem on kinnine. Purusti paikneb vahetult katla juures ning aspiratsiooni süsteemi kasutusel on välditud õhkuheide (õhu väljalase väliskeskkonda puudub). 1.2. Puiduhake ja puidujäätmed (biomass). Käitises kasutatakse kütusena biomassi kuni 1 500 000 t/a, sh puidujäätmed. Biomassi omadustele vastavad puidujäätmed põletatakse (taaskasutustoiming R1). Ettevõttes on kehtestatud tarnitavale puidujäätmetele lepinguga nõuded kütuse kvaliteedile, et liigitada puidujäätmed biomassiks THS § 10 mõistes. Biomass, mis läheb katlasse, ei tohi sisaldada võõriseid ega lisandeid (liiv, kivid, plastik, kumm, kemikaalid, asfalt, metall jne), lund, jääd ega külmunud panku. Ettevõttes vastuvõtuprotseduuri käigus teostatakse visuaalset kontrolli kõigi koormate osas. Ettevõttes on kehtestatud metoodika "Puidujäätmete klassifitseerimine biomassiks". Biomassi ladustamine toimub avatud platsidel. Üheaegselt ladustatakse kuni 4 916 tonni (19 628 m3) puidujäätmeid vastavalt Päästeameti poolt kooskõlastatud ladustamise plaanile, kasutatakse betoneeritud ja asfalteeritud platsi, mis on varustatud sademevee kanalisatsiooniga. Vastuvõetud puidujäätmed täiendavalt puhastatakse magnetiga ja purustatakse kütteseadme etteandmissüsteemis. 1.3. Vedelkütuse (põlevkiviõli) hoiustamine õlilaos, mis koosneb 1 x 1000m3 mahutis. 2. Kütuse põletamine kateldes, auru tootmine NOx vähendmine ja suitsugaasi puhastamine (kottfilter ja eletkrifilter ning karbamiidi kasutamisel): Tootmise käigus emiteeritakse välisõhku heitgaase. Peamised heiteallikad on tootmisploki korsten (heiteallikas 300) ning peamiselt eralduvad suitsugaasid. Vähesel määral põhjustavad õhuheitmeid ka tuha käitlus, puistes hoiustatava kütuse käitlus ning põlevkiviõli hoiustamine. 3. Jahutusvee ja toitevee võtmine, demineraliseeritud vee ettevalmistame: Tootmisel kasutatakse tehnoloogilist vett 1 261 440 m3 ja jahutusvett 520 000 000 m3. Vett võetakse pinnaveehaaretest Eesti EJ juurdevoolukanalist (Mustajõe kanal) ja Mustajõest. Tootmisel kasutatud tehnoloogiline ja sademevesi juhitakse (IV207-IV212) Mustajõkke. 5. Tuha üleandmine ja transport: 5.1 Tuhakäitlus Käitises tekivad jäätmekoodiga 10 01 97 - põlevkivikoldetuhk kuni 403 319 4 t/a ja jäätmekoodiga 10 01 98 - põlevkivilendtuhk kuni 749 021 t/a jäätmed. Põlevkivikateldes tekkivast tuhakogusest on 47 % põlevkivikoldetuhk (jäätmekood 10 01 97) ja 53 % põlevkivilendtuhk (jäätmekood 10 01 98). Tuhk transporditakse hüdrotranspordiga tuhaväljale (JKK4400041- Eesti Elektrijaama tuhaväljak, tegevus on reguleeritud Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516). Tekkiva tuha koguse arvestus toimub kütuses määratava tuhasisalduse alusel. Tuhka transporditakse tuhaväljale veega segatuna pumpamise teel, seetõttu ei ole võimalik tuha kogust kaalumise teel määrata. Tuhk kogutakse katlaagregaatidest (kolle jm) ja suitsu​gaaside puhastusseadmetest (elektrostaatilised filtrid) ning juhitakse märgtuhaärastusega ladestuspaika. Tuhaärastuses kasutatav vesi on ringluses. Kuni 300 000 tonni põlevkivituhka (10 01 98 ja 10 01 97) võetakse ringlusse (R5m) põllumajanduses kasutusele väetisena. 4/38  Tuhk on registreeritud Väetiseregistris numbriga 026. Tuha kvaliteet peab vastama Väetiseseaduse nõuetele. Käitises kogutakse tuhk, analüüsitakse seda ja kui see vastab Väetiseseaduse nõutele, siis antakse tuhk üle põllumajandusettevõtetele. Kuni 729 021 t/a põlevkivituhka (10 01 98 ja 10 01 97) võetakse ringlusse (R5m) ehitusvaldkonnas standardiseeritud toorainematerjalina. Põlevkivituhk on sertifitseeritud Tallinna Sertifitseerimisasutuse vastavussertifikaadiga nr 0674 ehitusliku põetatud põlevkivi osas. Tuha kvaliteet peab vastama väljastatud sertifikaadi toote nõuetele, misjärel on lubatud see üle anda ehitussektoris tegutsevale ettevõttele. Ohukategooria C kategooria ohtlik Lähteolukorra aruanne Lisa 2: Auvere lahteolukord 06.11.13.pdf Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Käitise nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse alusel 680 MWth; käitise installeeritud elektriline võimsus 300 MWe Aastane tootmis​maht kuni 2.6 TWh elektrit Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. PKE Järeldused Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 25.10.2017 25.10.2021 4. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr viide PVT PVT lühend number 1. Keskkonnajuhtimissüsteemid Üldise keskkonnatoime parandamiseks Enefit Power AS keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi PVT nr 1. PVT on järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi PKE 1 järgitakse ja rakendatakse EVS-EN ISO 14001:2015 nõuetele. (KKJS), mis hõlmab punktides 1-16 omadusi. KKJS-i ulatus (nt keskkonnajuhtimissüsteemi detailsus) ja selle olemus (nt standardiseeritud või mittestandardiseeritud) on üldiselt seotud käitise tegevuse iseloomu, mastaabi ja keerukusega ning tegevusega kaasneda võivate keskkonda mõjutavate tegurite olulisusega. 5/38 2. Elektrienergia tootmise Kütuse kasutamise efektiivsuse näitajaks Auvere Elektrijaama energiaploki elektriline kasutegur on 37-39%, mis sõltub PVT nr 2. PVT on põletusseadme üksuste elektritootmise PKE 2 kasutegur elektrienergia tootmisel on energiaploki kasutatavatest kütustest ja katla töörežiimidest. netokasuteguri või üldise kütusekasutuse kasuteguri või mehhaanilise elektriline kasutegur. energeetilise netokasuteguri kindlaksmääramine, tehes katsetused täiskoormusel töötamisel pärast üksusele kasutusloa saamist ja pärast iga muudatust, mis võib oluliselt nimetatud parameetreid muuta. Seejuures tuleb lähtuda EN standarditest. Kui need ei ole kättesaadavad, on PVT-ks ISO, riiklikud või teised rahvusvahelised standardid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. PVT nr 22. PVT on põletusseadmete energeetilise efektiivsuse määramine PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata. 3. Protsessinäitajate seire Õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste Pidevalt seiratakse suitsugaaside mahtu, hapnikusisaldust, temperatuuri ja rõhku. PVT nr 3. PVT on protsessi nende parameetrite seire, millest sõltuvad PKE 3 protsessinäitajate seire heited õhku ja vette. Heitgaaside vooluhulka, hapnikusisaldust, LCP 3 temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust seiratakse perioodiliselt või pidevalt sõltuvalt välisõhku väljutatavates heitgaasides sisalduvate saasteainete seire iseloomust. Õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate pidev jälgimine: LCP BATC PVT nr 3. 6/38 4. Õhuheitmete monitooring Elektrijaamas jälgitakse kõiki õhuheiteid. Elektrijaama korstnale on paigaldatud suitsugaaside pidevmonitooringu seadmed. PVT nr 4-1. PVT on peamiste saasteainete pidevseire. SO2, NOx, CO PKE 4-1 Pidevalt seiratakse: NOx, CO, SO2, ja tahkete osakeste osakesed (PM-sum), NH3, HCl. Alates 2021 õhkuheite pidevseire toimub EN standardite EN 15267-1, EN 15267-2, perioodiliselt seiratakse (PVT-järelduste EN 15267-3 ja EN 14181 kohaselt, tahkete osakeste korral täiendavalt vastuvõtmisest möödub 4 aastat 2021. a EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. oktoober): HF sagedusega 1 kord aastas. Võrdlusmõõtmise tegemisel võib kasutada muid asjakohaseid Raskmetallide ja elavhõbeda, seiret tehakse meetodeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. vähemalt üks kord aastas. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Kontrollitakse PVT nr 4-2. Tahkekütuste kasutamisel seiratakse minimaalse nõutava kord aastas N2O sisaldust keevkihikatla seiresagedusega heites. Mõõtmised tehakse vastavalt perioodiliselt järgmisi saasteaineid: standartitele. 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas, kohaldub standard EN 21258; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. 2. HCl – üks kord kolme kuu tagant, kohaldub standard EN 1911. Kui heide on osutunud piisavalt stabiilseks, võib seirevajaduse siduda kütuse karakteristikute olulise muutusega, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui põlevkivi kasutatakse koos biomassi ja/või turbaga, mil HCli sisaldust seiratakse vähemalt üks kord poolaastas. 3. HF – üks kord aastas, EN standard puudub. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 4. Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas, kohaldub standard EN 14385. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Seiratavate metallide nimekiri ja seiresagedus sõltub tahkekütuses sisalduvatest raskmetallidest ja asjakohasest hinnangust heite võimalikkusele, kuid igal juhul tuleb mõõtmised korraldada, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 5. Pärast käesolevate PVT-järelduste jõustumist teha vähemalt üks elavhõbeda mõõteseeria heitgaasides, kui põletusseadme Hg-heite kohta varasemad andmed puuduvad. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. PVT nr 4-3. Põlevkivi uttegaaside kasutamisel tuleb seirata summaarseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (TVOC) vähemalt üks kord aastas, kui põlevkivi uttegaaside osakaal põletatavas kütusesegus ületab soojussisendi järgi 50%. Kohaldub standard EN 12619. 5. Heitgaaside puhastus Seiresüsteemiga seoses SNCR Alates 02.08.2021 on Auvere EJ seiresüsteemile paigaldatud lisamoodul NH3 PVT 4-1 Lämmastikoksiidide heite vähendamiseks SNCRi kasutamisel PKE 4-1 (SNCR) kasutuselevõtuga on paigaldatud lisamoodul kontsentratsioonide pidevaks mõõtmiseks. tuleb pidevalt seirata ammoniaagiheidet (EN 15267-1, EN 15267-2, EN NH3 pidevaks mõõtmiseks. 15267-3 ja EN 14181). 6. Kütuse karakteristikute Kütuse kvaliteedi ja juhtimise programm Kütuste koostise täielik kirjeldamine, kvaliteedi regulaarne kontroll ja seadmete töö PVT nr 6, PVT nr 6-1. Vähemalt kord kuus mõõdetakse kasutatavate PKE 6, 6-1 määramine/kvaliteedi reguleerimine vastavalt kütuse tüübile ja tarnimisele (kütuse kvaliteedi andmed kütuste põlemisprotsessi mõjutavaid parameetreid – tahkekütustel kontroll esitavad tarnijad, samuti tehakse ise kütuse analüüse). vähemalt kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust, põlevkivi uttegaasidel vähemalt kütteväärtust, arvestades selle määramisel järgmiste ainete sisaldust: põlevkivibensiin ja väävelvesinik. 7/38 7. Seire tavapärastest Alates 2021 käivitamisel-seiskamisel PVT nr 7. PVT on asjakohaselt seirata õhku- ja vetteheidet PKE 7 erinevates tehakse mõõtmised vähemalt üks kord tavapärasest erinevate käitamistingimuste ajal, seda kas heite otseste käitamistingimustes aastas (PVT-järelduste vastuvõtmisest mõõtmiste või surrogaatparameetrite seire kaudu, kui on tõendatud, et möödub 4 aastat 2021. a oktoober). see annab otseste mõõtmistega võrreldes samaväärse või parema kvaliteedi. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse aluseks järgnevate käivitamiste-sulgemiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord aastas. Surrogaat- või asendusparameetrid on mõõdetavad või arvutatavad näitajad, mida saab kasutada saasteainete väärtuste otseste mõõtmiste asemel. Üksikult või kombineeritult võib asendusparameetrite kasutamine anda piisavalt usaldusväärse pildi heitkoguste olemusest ja proportsioonidest. 8. Põlemisprotsessi ja AEJ kasutatakse põhikütusena põlevkivi, Kasutatakse põletamist tsirkuleerivas keevkihis. PVT nr 8. PVT on põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate PKE 8 keskkonnanäitajate üldised kuid vajadusel kasutatakse kütuste segu parandamiseks ja CO ning LCP 6e tehnikad. Kütuste (kuni 45% kasutatavast põlevkivist põlemata jäänud ainete õhkuheite vähendamiseks optimaalse põlemise põletamine asendatakse biomassiga). tagamine, kasutades ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Kütuste segamine – segatakse erineva kvaliteediga sama tüüpi kütust (nt biomassi). 2. Põletussüsteemi hooldus – regulaarne planeeritud hooldus tehnika tarnija soovituste kohaselt. PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks on põlevkivi põletamisel PVT lisaks PVT-s nr 8 loetletutele järgmise tehnika kasutamine: Integreeritud põlemisprotsessi rakendamine, mis tagab katla kõrge efektiivsuse ja hõlmab NOx taseme vähendamise primaartehnikatega, nagu õhu ja kütuse mitmeastmeline põletamine ja madala NOx tekkega põletid. Seda võimaldavateks tehnoloogiateks on tolmpõletamine, keevkihis põletamine ja liikuva restiga kolle. LCP BATC PVT 6e: valitakse saadaolevate kütuste seast teine kütus (teised kütused), millel on parem keskkonnaprofiil. 9. Põletamise tõhusus ja üldine Püüdeseadmete nõuetekohane hooldus ja Püüdeseadmete nõuetekohane hooldus ja käitamine. PVT nr 9. Normaalsetes käitamistingimustes õhkuheite vähendamiseks PKE 9 keskkonnatoime käitamine. on PVT tagada asjakohase projekteerimise, käitamise ja hoolduse LCP 8 kaudu, et heite puhastussüsteemid on kasutuses optimaalse võimsusega ja rakendatavusega. Õhkuheite vähendamiseks heitevähendussüsteemide asjakohane konstruktsioon, käitamine ja hoolduse, kasutamine optimaalsel võimsusel - LCP BATC PVT nr 8. 8/38 10. Juhtimine ja kontroll Käitise juhtimissüsteem on sertifitseeritud ja Juhtimissüsteemi dokumendid, Juhtumite uurimine ja Valmisolek hädaolukordadeks ja PVT nr 10. PVT on koostada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi PKE 10 vastab ISO 14001 nõuetele nendele reageerimine. Käivitamiseks-seiskamiseks on juhendid, avariilised juhtumid osana juhtimiskava õhku ja vetteheite vähendamiseks tavapärasest LCP 10, 11 registreeritakse ning vaadakse sündmuste asjaolud läbi. Nende sündmuste käigus erinevate käitamistingimuste korral (vt PVT nr 1 punkt 11), kusjuures tekkivat heidet hinnatakse kaudsete näitajate ja seireandmete põhjal. see kava peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja võtma arvesse järgmist: p 2. Selliste süsteemide ennetava hoolduse plaani koostamine ja rakendamine. p. 3 Tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja seda põhjustanud tingimuste registreerimine ja analüüs. Muudes kui tavapärastes käitamistingimustes juhtimiskava koostamine ja rakendamine, õhkuheite asjakohane seire: LCP BATC PVT nr 10 ja 11. 11. Põletamise tõhusus ja üldine Optimeeritud põlemise tagamine CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks ja optimeeritud põlemise tagamiseks PVT nr 11. Põlemisprotsessi energeetilise efektiivsuse suurendamisel PKE 11 keskkonnatoime kasutatakse kütuste segamist (biokütused), põletussüsteemi hooldus, täiustatud on PVT kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikatest. Üldiselt LCP 6 juhtimissüsteem. rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Protsessi tööparameetrite optimeerimine 7. Põlemisprotsessi optimeerimine. Optimeeritud põlemise tagamine, erinevate meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine: LCP BATC PVT nr 6 12. Heitgaaside puhastus SNCR-i kasutamisel on ammoniaagi heide SNCR-i kasutamisel on ammoniaagi kuu- ja aastakeskmine prognoositav heide kuniPVT 14: SNCR-i kasutamisele kohaldub ammoniaagi heite PVT SHT 5– PKE 14 (SNCR) kuni 15 mg/Nm3 kuukeskmisena, 10 mg/Nm3. 15 mg/Nm3 kuukeskmisena, aastakeskmisena 3–10 mg/Nm3. Kui aastakeskmisena kuni 10 mg/Nm3 katlad kasutavad kütusena ka biomassi, on aastakeskmine PVT SHT Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme NH3 kuukeskmiseks heite piirväärtuseks ülemine väärtus kuni 15 mg/Nm3 10 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 10 mg/Nm3. 13. Jäätmehierarhia põhimõtete Töö korraldamine viisil, mis vähendab Kuni 300 000 t põlevkivituhka võetakse ringlusse (R5m) põllumajanduses väetisena. PVT nr 19. Tootmisprotsessis on PVT jäätmehierarhia põhimõtete PKE 19 järgimine. Tuhakäitlus jäätmete koguseid. Põlevkivikateldes tekkiva tuha teatud fraktsioone separeeritakse nende kasutamiseks järgimine, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine, sh nende jääkide põllumajanduses. osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena või on Kuni 729 021 tonni põlevkivituhka (10 01 98 põlevkivilendtuhk) võetakse ringlusse jäätmetena protsessi tagasisuunatavad, taas- ja korduvkasutamist või (R5m) ehitusvaldkonnas. ringlussevõttu võimaldavad. Põlemisprotsessis ja/või heidete vähendamisel tekkivate jäätmete kõrvaldamise vajaduse vähendamisel Põlevkivi osaline asendamine biomassiga vähendab tuha teket. on PVT rakendada prioriteetsuse järjekorras ja elutsüklipõhist mõtteviisi, arvestades (sh on rakendatavus seotud turu või nõudluse olemasoluga) selliseid tehnikaid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, korduv- ja taaskasutamist. 14. Mürateke Müratekke vähendamine Kasutatalse meetmete kombinatsiooni nagu seadmete korrektne kontroll ja PVT nr 20. Mürahäiringu vähendamiseks on PVT kasutada ühte või PKE 20 hooldamine, käitamine kogenud töötajate poolt, mürarohked seadmed on kinnises mitut tehnikat: p 1. LCP 17 ruumis, elektrijaam asub piirkonnas kus puuduvad müratundlikud objektid. Müratekke vähendamiseks kasutatakse ühte või mitut meetodit - LCP BATC PVT nr 17 meetodid a, d, e. 15. Kütuste põletamise Põhikütusena kasutatakse põlevkivi. Kasutusel on põletamistehnoloogiana tsirkuleeriv keevkihtkatel. PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks PKE 21 tehnoloogia on põlevkivi põletamisel PVT lisaks PVT-s nr 8 loetletutele järgmise tehnika kasutamine: 1. Integreeritud põlemisprotsessi rakendamine, mis tagab katla kõrge efektiivsuse ja hõlmab NOx taseme vähendamise primaartehnikatega, nagu õhu ja kütuse mitmeastmeline põletamine ja madala NOx tekkega põletid. Seda võimaldavateks tehnoloogiateks on tolmpõletamine, keevkihis põletamine ja liikuva restiga kolle. 9/38 16. NOx heite vähendamine ja Madalad temperatuurid keevkihtkatlas AEJ on projekteeritud vastamaks määruse 48 piirnormidele, mille kohaselt NOx heited PVT nr 23. NOx-heite vähendamiseks põlevkivi põletamisel, seejuures PKE 23 piirmäär vähendavad NOx-i teket ei ületa põlevkivi põletamisel150 mg/Nm3 (nii päeva-, kuu- kui ka aastakeskmisena). piirates CO ja N2O õhkuheidet, on PVT lisaks peatükkides 4.3, 4.5 ja 5.1 loetletud üldistele tehnikatele kasutada ühte või mitut järgmist Heite piirväärtused leitakse määruse 48 ja LCP BATC kombinatsioonina, arvestades tehnikat, sh PVT-s nr 21 loetletut: et põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes 1. Katelde töö optimeerimine. Põlemisprotsessi hoitakse kateldes summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi. võimalikult stabiilsena ning vajaduse korral reguleeritakse liigõhutegurit, et vähendada NOx-ühendite teket. Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme NOx ööpäevakeskmiseks heite 2. Madala NOx tekkega põletite kasutamine. piirväärtuseks 140 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 130 mg/Nm3. 3. Vee sissepritse tolmpõletuskatla koldesse, mis ühtlustab kolde temperatuurigradienti, parandab SOx sidumist ning vähendab NOx teket. NOx PVT SHT põlevkivi põletamisel keevkihtkatlas, ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: kõik olemasolevad CFB-plokid on üle 300 MWth võimsusega. Olemasolevatel CFB-põletusseadmetel on NOx PVT SHT väärtused <70–220 mg/Nm3 päevakeskmistena, mis vastab aastakeskmisele vahemikule <85–200 mg/Nm3. LCP PVT 24: PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel on aasta keskmisena 40–150 mg/Nm3 ja ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmisena 95–165 mg/Nm3. Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on muu tahke kütuse sh põlevkivi NO2 HPV 150 mg/Nm3 ja gaasi sh uttegaas HPV 100 mg/Nm3 17. CO emissiooni vähendamine CO emissioone vähendatakse põlemisõhu Keevkihtkatlal on CO sisaldus päevakeskmisena (ja seega ka kuu- ja PVT nr 24. Põlevkivi kasutamisel CO heite piirväärtust ei kehtestata, PKE 24 koguse optimeerimisega aastakeskmisena) on olnud alla 100 mg/Nm3, uttegaasi osakaalu suurendamisel ja PVT on põlemisprotsessi operatiivne kontrollimine. kütuste seniste osakaalude muutmisel võib CO kontsentratsioon katsepõletamiste andmetel kohati tõusta. Käitaja prognoosib, et päevakeskmine kontsentratsioon võib LCP PVT-järelduste kohaselt on PVT kohane CO aasta keskmine tase ulatuda 200 mg/Nm3. tahke biomassi põletamisel olemasolevas põletusseadmes, kui Arvestades, et biomassi ja gaaskütuse põletamisel on CO aasta keskmine tase alla põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on >300 MWth, 30-80 100 mg/Nm3, ei pea keskkonnaamet põhjendatuks, et kütuste seniste osakaalude mg/Nm3. muutumisel CO aasta keskmine tase suureneb. Seega tuleks Auvere elektrijaama põletusseadme CO aasta keskmine tase hoida alla 100 mg/Nm3. Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on gaaskütuse põletamisel CO heite piirväärtus 100 mg/Nm3. 18. Tahkete osakeste ja Kasutusel on suitsugaaside puhastamiseks AEJ suitsugaasi filrite kasuteguriks on 99,98%. AEJ on projekteeritud vastamaks PVT nr 25. Tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamiseks on PKE 25 raskmetallide heite elektri- ja kottfiltreid määruse 48 nõuetele, mille kohaselt üldjuhul ei ületa kuu- ja aastakeskmine PM PVT kasutada ühte või mitut järgmistest üldkohalduvatest tehnikatest, vähendamine kontsentratsioon 10 mg/m3. sh nende omavahelisi kombinatsioone: Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): Heite piirväärtused leitakse määruse 48 ja LCP BATC kombinatsioonina, arvestades 1. Elektrifilter (ESP), olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust et põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes piirata ruumipuudus. summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi. 2. Kottfilter. Tahkete osakeste PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme tolmu ööpäevakeskmiseks heite O2-sisaldusele heitgaasides. Olemasolevate põlevkivikateldega PVT piirväärtuseks 11 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks aastatel 2023 ja SHT-d tahkete osakeste kohta: > 300 MWth: aastakeskmine kuni 20 2024 10 mg/Nm3, alates 2025. a 8 mg/Nm3. mg/Nm3. Tahkete osakeste koostises olevatele raskmetallidele PVT SHT väärtusi ei määrata. LCP PVTY 26. PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel aasta keskmine 2–10 mg/Nm3, ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 2–16 mg/Nm3. Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on muu tahke kütuse sh põlevkivi tolmu HPV 10 mg/Nm3 ja gaasi sh uttegaas HPV 5 mg/Nm3 10/38 19. Saasteainete õhkuheite PVT SHT-d täpsustatakse pärast PVT-s nr OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 28.12.2021 käitises toimunud mõõtmiste PVT nr 26. Eeldatavalt on olemasolevatel seadmetel põlevkivi PKE 26 vähendamine ja Hg heite 4-2 kirjeldatud Hg seireandmete laekumist. tulemuste kohaselt oli elavhõbeda keskmine sisaldus suitsugaasides 2,69 µg/Nm3. põletamisel elavhõbeda PVT SHT 1-10 µg/Nm3. PVT SHT-d piirväärtus Mõõtmiste ajal põletati biomassi ja põlevkivi. Biomassi osakaalu kohta põletatavas täpsustatakse pärast PVT-s nr 4-2 kirjeldatud Hg seireandmete kütusesegus andmeid esitatud ei ole. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet laekumist. Auvere elektrijaama põletusseadme elavhõbeda heite piirväärtuseks (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) 5 µg/Nm3. LCP PVT 27. PVT-järelduste kohaselt on PVT kohane saavutatav elavhõbeda proovivõtuperioodi keskmine heitetase tahke biomassi põletamisel 1-5 µg/Nm3. 20. SO2 emissiooni Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 AEJ SO2 heited on senini nii päeva-, kuu- kui ka aastakeskmisena olnud alla 100 PVT nr 27. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% PKE 27 vähendamine sidumiseks põlevkivis sisalduva vaba mg/Nm3. O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus - Olemasolevatel lubjaga. Põlevkivigaasi maksimaalne võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, osakaal ploki summaarsest soojussisendist Heite piirväärtused leitakse määruse 48 ja LCP BATC kombinatsioonina, arvestades kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT vähem kui 35% et põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist ei kehtestata. summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi. Vastavad SO2 heite piirväärtused on ööpäevakeskmine heite piirväärtus 90 mg/Nm3 LCP PVT 25. PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase tahke biomassi ja aastakeskmine heite piirväärtus 75 mg/Nm3. Kui põletatava biomassi ja turba segu ja/või turba põletamisel: aasta keskmine < 10–50 mg/Nm3. Niisuguse keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) on SO2 ööpäevakeskmine olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille heite piirväärtus 127 mg/Nm3. keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 100 Loa andja võib kompleksloas määrata leebemad heite piirväärtused Sellisel juhul ei mg/Nm3. tohi heite piirväärtused ületada THS-is ning selle alusel kehtestatud õigusaktides või Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine < 20–85 mg/Nm3. Niisuguse muudes õigusaktides sätestatud heite piirväärtusi ehk kehtestavad heite piirväärtused olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille peavad vastama määrusele nr 48 (THS § 44 lg 6 ja lg 7). keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 165 Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme SOx ööpäevakeskmiseks heite mg/Nm3. piirväärtuseks 120 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 120 mg/Nm3. SO2 heite piirväärtus 120 mg/Nm3 on kooskõlas määruse nr 48 nõuetega. Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on muu tahke kütuse sh põlevkivi SO2 Keskkonnaamet hindab kompleksloa nõuete läbivaatamisel, kas nimetatud erandi HPV 200 mg/Nm3, biomassi HPV 150 mg/Nm3 ja gaasi sh uttegaas kohaldamine on endiselt põhjendatud (THS § 44 lg 6 ja lg 7 p 4). HPV 35 mg/Nm3 21. HCl ja HF heite piirväärtus Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 28.12.2021 käitises toimunud mõõtmiste PVT nr 27. Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi PKE 27 sidumiseks põlevkivis sisalduva vaba tulemuste kohaselt oli vesinikkloriidi keskmine sisaldus suitsugaasides 2,19 mg/Nm3. põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides. lubjaga, lubjaga seonduvad ka teised Mõõtmised näitasid, et HF sisaldus heitgaasides jäi alla analüsaatori määramispiiri (< Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl happelised gaasid nagu HCl ja HF 0,4 ppm). Mõõtmiste ajal põletati biomassi ja põlevkivi. Biomassi osakaalu kohta aastakeskmine PVT SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata. põletatavas kütusesegus andmeid esitatud ei ole. Elektrijaama vesinikkloriidi pidevseire andmete kohaselt jäid ööpäeva maksimaalsed keskmised heited ühe kuu LCP PVT 25. PVTga saavutatav HCl-i õhkuheite tase tahke biomassi kohta ajavahemikul aprill-september 2022 alates 0,47 mg/Nm3 mais kuni 5,55 ja/või turba põletamisel on aasta keskmise või ühe aasta jooksul mg/Nm3 aprillis. Nimetatud perioodil jäid kõik kuukeskmised vesinikkloriidi heited alla 1 saadud proovide keskväärtusena 1-5 mg/Nm3 ja ööpäeva või mg/Nm3. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet vesinikkloriidi proovivõtuperioodi keskmisena 1–12 mg/Nm3. ööpäevakeskmiseks heite piirväärtuseks 10 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite PVTga saavutatav HF-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba piirväärtuseks 5 mg/Nm3. Keskkonnaamet määrab HF proovivõtuperioodi põletamisel on proovivõtuperioodi keskmisena < 1 mg/Nm3. keskväärtuseks < 1 mg/Nm3. 22. Põlevkivi laadimine, Põlevkivi transport territooriumil toimub Tahke kütuse konveierid on kaetud või asuvad hoones LCP BACT PVT 1. Tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei LCP 1 ladustamine ja käitlemine konveieritega ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet 23. Tuha transpordivee Tuhatranspordivesi tsirkulerib suletud Tuhaväljal selginenud tuhatranspordivesi suunatakse elektrijaama tagasi. LCP BATC PVT 13. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on LCP 13 ringlussevõtt süsteemis PVT kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud meetodit: Vee ringlussevõtt Seadme jääkvesi, kaasa arvatud äravoolavat sademevett kasutatakse uuesti muudel eesmärkidel. Ringlussevõtu määr on piiratud vastuvõtva vooluveekogu kvaliteedinõuetega ja seadme veebilansiga. 24. Vee tarbimine ja vetteheide: Tuhatranspordivee ringlus Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. Tuhatranspordivesi LCP BATC PVT nr 13a. Tuha hüdrotransporti ei loeta vedeljäätmete LCP 13a hüdrotuhaärastus tsirkuleerib suletud süsteemis. Tuhaväljal selginenud tuhatranspordivesi suunatakse ladestamiseks, kui transpordil kasutatav vesi ringleb suletud süsteemis: elektrijaama tagasi. KKM määrus nr 38 § 19 lg 3. 25. Vedelkütuse laadimine, Vedelkütus pumbatakse Õlitööstusest Vedelkütuse torustikud asuvad estakaadil EFS BREF 3.2.1.1 Torustikud on paigutatud maapinnal turvalisele EFS 3.2.1.1 ladustamine ja käitlemine kütusehoidlasse ja sealt kateldesse torustike lahtisele alale nii, et lekkeid oleks võimalik kiiresti avastada ja seadmete kaudu ja mehhanismide tekitatud vigastusi oleks võimalik vältida. 11/38 26. Vedelkütuse laadimine, Põlevkivikatelde sissekütmiseks kasutatavat AEJ vedelkütuse hoidla kaitsepiire mahutab 110% hoidmisehitise mahust. EFS BREF 4.1.7.2. PVT on määrata ladustusalaks hoone / või EFS 4.1.7.2 ladustamine ja käitlemine vedelkütust säilitatakse spetsiaalsetes välitingimustes katusealune. Tule- ja lekkekindel. hoidlates 27. Naftasaaduste ladustamine Sissekütmiseks kasutatavatel naftasaadustel Hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele vastavate piiretega. EFS BREF 4.1.7.3 PVT on naftasaaduste hoidmisehitise piirde EFS 4.1.7.3 on omad hoidmisehitised olemasolu. 28. Jäätmepuidu käitlus Käitises on toimiv Enefit Power AS keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja WT 1 keskkonnajuhtimissüsteem EVS-EN ISO 14001 nõuetele järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: I. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus; II. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; III. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; IV. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) suhtlemine; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; V. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt; VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt; VII. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; VIII. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine; IX. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; X. jäätmevoogude haldamine (vt BAT 2); XI. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (vt BAT 3); XII. jääkide haldamise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava (vt BAT 12); XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (vt BAT 17). 12/38 29. Jäätmepuidu käitlus Taaskasutatakse ainult puidujäätmeid, mis Kehtestatud on metoodika puidujäätmete kontrollimiseks. BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT WT 2 vastavad Keskkonnaministri 03.11.2022 kasutada kõiki järgmisi meetodeid. määrusega nr 49 lisa 3 piirväärtustele. a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine e. Jäätmete eraldatuse tagamine f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist g. Tahkete sisendjäätmete sortimine 30. Jäätmepuidu käitlus Biomassi, sh jäätmepuidu, ladustamine Hoiustamine põlevmaterjali ladustamise plaani kohaselt. BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud WT 4 toimub vastavalt Päästeametiga keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid. kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise a. Ladustamiskohtade optimeerimine plaanile. Käitaja teostab põlevmaterjali b. Piisav ladustamismaht käitlust ja seiret tuleohu vältimiseks. Platside c. Ladustamistoimingute ohutus ladustusmaht on piisav. d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks Ohtlike jäätmeid ei käidelda. 31. Jäätmepuidu käitlus Käitisel on kehtestatud sisemine dokument Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, ladustamine, arvestus BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega WT 5 "Biokütuse hange, ladustamine, arvestus ja ja kvaliteedikontroll" ning käitise töötajad järgivad seda. seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kvaliteedikontroll" kord ning seda rakendada. T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 13/38 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number Kogus Ühik 1. Plastikust reservuaar 35 35 m³ Vesinikkloriid Neutraliseerimisvann 2x50 m3 2. Plastikust reservuaar 20 26 m³ Naatriumhüdroksiid Neutraliseerimisvann 2x50 m3 3. Metallballoonid 600 600 m³ Vesinik H2 Balloonid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt 4. IBC plastmassmahuti 5 5 m³ Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3 30% Neutraliseerimisvann 2x50 m3 5. IBC plastmassmahuti+plastikust reservuaar 1 1 m³ Naatriumhüpoklorit (NaOCl 12,5%) Neutraliseerimisvann 2x50 m3 6. IBC plastmassmahuti+plastikust reservuaar 1 1 m³ Naatriumvesiniksulfit NaHSO3 (38-40%) Neutraliseerimisvann 2x50 m3 7. Trafo reservuaar 100 100 tonni Trafoõli (põhitrafo) Betoonvann 8. Trafo reservuaar 22 22 tonni Trafoõli (35kV) Betoonvann 9. Turbiinisaali õlipaak 16 Turbiiniõli Betoonvann 10. Metallist reservuaar 1.50 Ammoniaak Kemikaal asub kinnises hoones 11. Terasest reservuaar 1 000 Põlevkiviõli/raske kütteõli Kahekordse seinaga mahuti 12. Tünn 2 Hüdrasiin Kahekordse seinaga mahuti 13. Plastikust reservuaar 2 Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3 30% Kemikaal asub kinnises hoones 14. IBC plastmassmahuti 1 Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3 30% Kemikaal asub kinnises hoones 15. Plastikust reservuaar 1 Naatriumvesiniksulfit NaHSO3 (38-40%) Neutraliseerimisvann 2x50 m3 16. IBC plastmassmahuti 4 Ammoniaak Kemikaal asub kinnises hoones 17. Terasest mahuti 150 Diislikütus Kahekordse seinaga mahuti T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 14/38 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Välisõhu saaste Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine Pidev vältimine või Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogiliste protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis vähendamine 2. Välisõhu saaste Süsinikdioksiidi heitkogused Pidev vältimine või Süsinikdioksiidi heitkogused: Järgima summaarseid süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid vastavalt Keskkonnaministri 07.12.2016 määrusele nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“ vähendamine 3. Energia ja Seadmete hooldus Pidev kütuse tõhus Seadmete kapitaalne ja jooksev remont kasutamine 4. Müra vältimine Müra vähenemise eeldused Pidev või Kogu liikuvtehnika peab olema regulaarsete intervallide tagant hooldatud (väljalaskesüsteemide hooldus eriti) ja õlidega varustatud. vähendamine 5. Reovee tekke Põhja- ja pinnavee kaitse Pidev vähendamine Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad. Kanalisatsiooniehitiste seisundi kontroll korraldada vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mis säilitatakse vähemalt 10 aastat. 6. Muud Jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine Pidev asjakohased Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida ohtu tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Ohtlike jäätmete pakendid meetmed tuleb märgistada vastavalt kehtivale korrale. 7. Jäätmetekke Jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine Pidev vältimine Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused peavad olema vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitse normatiividega 8. Muud Jäätmete transport Auvere energiakompleksi territooriumil Pidev asjakohased Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo ja laadimise käigus. meetmed 9. Muud Pakendite käitlemine Pidev asjakohased Tooraine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi võimalusi meetmed 10. Muud Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, anda üle jäätmelube omavatele jäätmekäitlejale. Pidada arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja Pidev asjakohased kõrvaldamistoimingute kohta kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, anda üle jäätmelube omavatele jäätmekäitlejale. Pidada arvestust jäätmete meetmed sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele. 11. Välisõhu saaste Alates 1. jaanuarist 2016 ei tohi põlevkivi põletamisel Enefit Power AS suurtes põletusseadmetes (Balti elektrijaama heiteallikas 601, Auvere elektrijaama heiteallikas nr 300 ning Eesti elektrijaama heiteallikad nr 101, nr Pidev vältimine või 103, nr 104, nr 201, nr 205, nr 206 ja nr 208) välisõhku eralduva vääveldioksiidi heide summaarselt ületada 25 000 t/a. Ettevõte peab esitama aruandluses Enefit Power AS summaarse põlevkivi põletamisel välisõhku vähendamine eraldunud SO2 heitkogused. 12. Vee säästlik Auvere elektrijaama tööstussadevesi suunatakse jahutusvee kanalisse ja sealt Eesti elektrijaama kalda pumbajaama nr 1 ja 2 ning kasutatakse ära jahutusveena koguses kuni 2945200 m3/a. Pidev kasutamine Auvere elektrijaama tööstussadevesi suunatakse jahutusvee kanalisse ja sealt Eesti elektrijaama kalda pumbajaama nr 1 ja 2 ning kasutatakse ära jahutusveena koguses kuni 2 945 200 m3/a. T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Auvere EJ kompleksloal on nõue: Pinnase saastatuse korrapärane omaseire: Vastavalt tööstusheite seaduse § 47 lõikele 4. Seiratavad näitajad peavad ühtima aastal 2013 Ramboll Eesti AS poolt tehtud aruandes "Kavandatava 300 MW CFB elektrijaama ALA keskkonnaülevaatus" pinnasest võetud näitajatega. Ettevõte taotles pinnaseseire nõude eemaldamist THS § 47 lg 5 alusel (seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel), kuna ettevõtte tegevusel tekkida võiv pinnase ja põhjavee reostus on ebatõenäoline. Käitises on rakendatud vajalikud meetmed reostuse vältimiseks, territoorium on asfalteeritud, seadmed ja kemikaalide mahutid asuvad betoneeritud pinnal hoonete sees. Diisli ja põlevkiviõli mahutid on kahekordse seinaga. Toimub sademevee kogumine ja puhastamine. Ettevõte teostab hüdrogeoloogilist seiret Eesti elektrijaama (15 vaatluskaevu) ja Õlitööstuse (13 vaatluskaevu) tööstusterritooriumitel. T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 15/38 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Muud Tagada käitise tegevuse vastavus parimale võimalikule tehnikale ja heale majapidamistavale. Pidevalt asjakohased meetmed 2. Muud Võimaldada juurdepääs heiteallikate juurde. Pidevalt asjakohased meetmed 3. Muud Elektrijaama tulev kütus kaalutakse konveieril asuvatel lintkaaludel Kütuse kaalumine pidevalt. Kaalude asjakohased kontrollimine 1 kord aastas. meetmed 4. Heite Õhuheitmete pidevseire andmed. Kvartalile järgneva kuu keskkonnamõju 17.kuupäevaks. seire 5. Heitetekke seire Proovid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga, proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus. Proovivõtja peab olema atesteeritud. Pidevalt 6. Heite Analüüsinõuded: Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laborites. Pidevalt keskkonnamõju seire 7. Jäätmetekke Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele tuleb arvestust Pidevalt seire pidada ka jäätmete sihtkohta, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. 8. Muud Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll: Remonditööd vastavalt vajadusele ja asjakohased 1.Elektrijaama põhi- ja abiseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont remondigraafikutele,kontrollmõõtmine meetmed 2.Elektrifiltrite jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. Kontrollmõõtmine tahkete osakeste kontsentratsioonile suitsugaasides peale elektrifiltreid (mõõteseade tolmumõõtja üks kord Gravimat SHC 502, kalibreerimine 1 kord 4 aasta jooksul). aastas. 9. Muud Jäätmekäitlusseadmete hooldus ja kontroll: Tuhaärastusseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont Vastavalt vajadusele ja asjakohased remondigraafikutele meetmed T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks 16/38 T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Kehtestatud korra ja juhiste nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus (lühikirjeldus) ülevaatamise sagedus 1. Keemiline vee kemikaalide leke Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade ettevalmistus õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 2. Õlide käitlemine naftasaaduste Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade sattumine juurdevoolu- õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid või äravoolukanalisse Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 3. Katelde sissekütmine sissekütmiskütuse Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade vedelkütusega süttimine õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 4. Turbogeneraatori turbogeneraatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade õlisüsteem õlisüsteemi süttimine õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 5. Generaatori vesiniku süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade vesinikjahutussüsteem õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 6. Vedelkütuse õlimahuti purunemine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade hoidmisehitised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 7. Elektriseadmete transformaatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade käitamine purunemine õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Tulevikus kui käitise tegevus lõppeb, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus. Järelhoolduse meetmed T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 17/38 J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Auvere elektrijaam Keskkonnaregistrikood JKK4400441 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 3658377 51401:001:1297 X: 6576633, Y: 721957 Plaan või kaart Lisa 3: Lisa 1 AEJ_plaan.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Auvere elektrijaam Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R- Kogus D- kood kood 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 1 500 000 R12s 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 403 319 403 319 0 403 319 150 000 R5m 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 749 021 749 021 0 749 021 749 021 R5m 15 01 03 - Puitpakendid 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 17 02 01 - Puit 1 500 025 25 1 500 000 25 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 5 000 5 000 0 5 000 R12s 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 18/38 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Puidujäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide Toimingukood R12s tähendab puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) täiendavat purustamist ja puhastamist 1 500 000 (biomass THS § 10 eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, võõristest. Puiduhakkest eraldatakse võõrised nagu: liiv, kivid, metall, plast, kile, kumm jmt. Täiendava töötlemise mõistes) põletamisele tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui tulemusena viiakse puiduhakkes võõriste sisaldus vähem kui 2 massiprotsendini. Puiduhakke täiendav töötlemine toimub eelnev töötlemine selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis kinnises hoones. Puidujäätmete lubatud käideldav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 1 500 000 tonni aastas. muutub 2. Puidujäätmete R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil Toimingukood R1 tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist kateldes elektri- ja 1 500 000 (biomass THS § 10 soojusenergia tootmiseks. Põletada on lubatud üksnes tööstusheite seaduse § 10 mõistes biomassi. Puidujäätmete lubatud mõistes) põletamine põletatav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 1 500 000 tonni aastas. Biomassiks on lubatud liigitada üksnes sellised puidujäätmetest valmistatud puiduhakke partiid, mis ei ole metoodikas "Puidujäätmete kehtestatud nõuded" (Lisadokument) välja toodud omaduste (piirväärtusi) ületatud. Juhul, kui puiduhakke partii(d) ületab piirväärtusi, siis ei ole tegemist biomassiga ning selline partii(d) tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmepõletustehasele. Biomassiks liigituvaid ja kompleksis täiendavalt töödeldud jäätmeid saab põletada ka Eesti ja Balti elektrijaama energiaplokkides vastavalt nende komplekslubades toodud tingimustele. 3. Põlevkivi tuha R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide Toimingukood R5m tähendab jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu 749 021 taaskasutamine ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase põllumajanduses sertifitseeritud väetisena kuni 300 000 t/a ning jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas taaskasutamine standardiseeritud toorainematerjalina kuni 749 021 t/a. J4. Jäätmete ladustamine 19/38 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Auvere elektrijaam Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele ladustamise ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 1-4 X: 6576541, Y: 721526; X: 6576450, Y: 721571; X: 6576433, Y: 721621; X: Biomass, mis vastab THS § 10 mõistes 1-2 päeva 4 916 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 4 916 6576451, Y: 721639; X: 6576492, Y: 721617; X: 6576512, Y: 721658; X: 6576548, keskkonnakaitsenormidele. Kõikide platside peale kokku ja 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, Y: 721639; X: 6576572, Y: 721692; X: 6576630, Y: 721702; X: 6576541, Y: 721526 kõiki biomassi jäätmeid kokku on üheaegselt lubatud risu) ladustada kuni 4916 tonni. 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 15 01 03 - Puitpakendid 17 02 01 - Puit 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* Seotud failid Failid Lisa 4: Lisa 2 AEJ_kaitise_plaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Peetakse arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute osas, kui jäätmed antakse üle Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik ettevõttes taaskasutada, Pidevalt üleandmine teistele jäätmekäitlejatele. tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jäätmetekke ja Käitises tekkivate muude jäätmete (jäätmeliigid, mida ei taaskasutata R1, R12s, R5m toiminguga ega paigutata tarindprügilatesse D5) käitlemisele Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused peavad olema Pidevalt jäätmete ohtlikkuse rakenduvad üldised jäätmehoolduse nõuded. Tekkivad jäätmed tuleb paigutada jäätmeliikide kaupa sobivasse ja nõuetele vastavasse konteinerisse või vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitse vähendamine. kogumisvahendisse. Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Tekkivate jäätmete koguste kohta normatiividega sh juhindutakse tootjavastutuse põhimõttest. Jäätmete käitlemine tuleb pidada arvestust ja esitada iga aastaselt jäätmearuanne. (sh toorme ja abimaterjali pakendid) 20/38 Jäätmete Ettevõte kasutab 10 01 97 ja 10 01 98 jäätmete kõrvaldamiskohana Eesti elektrijaama tuhavälja, mida reguleeritakse Ettevõttele väljastatud Keskkonnakaitselised nõuded on täpsemalt toodud Pidevalt kõrvaldamine keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516. keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-172516. Jäätmete käitlemine Toimingukood R5m tähendab 1. Põllumajanduses ringlussevõtuks peab tuhk olema Analüüsitakse R5m 1. jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu põllumajanduses sertifitseeritud väetisena ning registreeritud väetiseregistris. Tuha kvaliteet peab vastama laboris 2. jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas standardiseeritud toorainematerjalina. Väetiseseaduse nõuetele. Seaduse nõuetele vastamiseks akrediteeritud tuleb kontrollida tuhka 2 korda aastas akrediteeritud laboris. meetoditel. Protokolli tulemused tuleb mõistliku aja jooksul saata Põllumajandus- ja Toiduametile ning klientidele. 2. Ehitusvaldkonnas ringlussevõtuks peab tuhk vastama Tallinna Sertifitseerimisasutuse vastavussertifikaadi nr 0674 ehitusliku põletatud põlevkivi toote nõuetele ja olema tõendatud EVS 927 standardile vastavaks. Iga väljastatava partii osas teostatakse vastavad analüüsid. Puidujäätmete Ettevõte peab olema puidujäätmete vastu võtmisel kindel, et sissetulev koorem sisaldab vastavalt saatekirjal märgitud puidujäätmeid või puiduhaket. Kontrollida iga sissetuleva puidujäätme koorma kvaliteeti ning Pidevalt vastuvõtt Silmaga nähtavalt võõriseid, ohtlikke jäätmeid või ohtlike ainetega saastunud puiduhaket käitisesse vastu võtta ei tohi ja selline jäätmepartii tuleb saata vastavust saatekirjale. Mittekvaliteetset ja saatekirjale tarnijale koheselt tagasi. Tagastamise kohta tuleb vormistada vastav saatedokument. mittevastavat koormat vastu võtta ei tohi. Puidujäätmete Ettevõte peab deklareerima vastuvõetavad puidujäätmed jäätmearuandluses vastava jäätmekoodi alusel, mis on saatekirjas. Jäätmearuande deklareerimine täitmisel jäätmearuandes Puidujäätmetest 1. Puiduhakke kvaliteedi hindamiseks võtab pädev proovivõtja igast partiist, mille valmistamisel on kasutatud B-kategooria puidujäätmeid, proovivõtukava Pidevalt valmistatud hakke kohaselt proovi, millest määratakse analüüsi teel ebapuhtuste sisaldus. (puiduhakke) 2. Proovid peab võtma imporditavate/eksporditavate jäätmete puhul sõltumatu pädev proovivõtja ja Eesti tarnijate puhul vastavat pädevust omav biomassi nõuetele proovivõtja kasutades kindlaks määratud proovivõtumetoodikat. Jäätmepartiidest proovide võtmisel ja ettevalmistamisel lähtub ettevõte puidujäätmete vastavuse metoodikas toodud standarditest EVS-EN ISO 21645 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 18135. Proovi ettevalmistamisel lähtutakse standardist tõendamine EVS-EN ISO 21646 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 14780. 3. Käitaja peab kontrollima ja olema veendunud, et puiduhakkest võetud proovide analüüsimisel saadud ebapuhtuste sisaldus ei ületa Keskkonnaministri 03.11.2022 määrusega nr 49 lisa 3 piirväärtuseid. 4. Puiduhakke proovides tuleb analüüsida väävli (S), lämmastiku (N), kaaliumi (K), naatriumi (Na), kloori (Cl), arseeni (As+), kroomi (Cr+), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbe (Hg), plii (Pb), tsingi (Zn) ning võõriste (massi%) sisaldust. 5. Jäätmepartii proovid tuleb laboris analüüsida akrediteeritud analüüsimeetodi standardi kohaselt. Puidujäätmete keemiliste ebapuhtuste analüüsimisel peab ettevõte kasutama tahkete jäätmekütuste EN ISO 15408, EN ISO 15410, EN ISO 21663, EN 15411 või tahkete biokütuste analüüsimiseks kasutatavaid EN ISO 16994, EN ISO 16948, EN ISO 16967, EN ISO 16968 analüüsimise standardeid. Käitaja poolne Käitaja on kohustatud puiduhakke (biomassi) tarnijaid ja nende poolt tarnitud puiduhaket kontrollima osas, mis puudutab puiduhakke biomassi nõuetele Puidujäätme kontroll puiduhakke vastavuse tõendamist. Kontrolli teostamisel rakendab käitaja ettevõtte poolt koostatud ja loa andja poolt kooskõlastatud juhendit " Enefit Power AS partii korral (biomassi) metoodika puidujäätmete kontrollimiseks (04.08.2023)" ulatuses. vastuvõtmisel ja põletamisel (R1) 1. Kontrollproov võetakse iga tarnija igast vastuvõetavast puidujäätmete partiist. 2. Kontrollproov võetakse tarnija partii esimesest koormast. 3. Kontrollproovid peab võtma imporditavate jäätmete puhul sõltumatu proovivõtja ja Eesti tarnijate puhul vastavat pädevust omav proovivõtja kasutades kindlaks määratud proovivõtumetoodikat. Jäätmepartiist kontrollproovi(de) võtmisel ja ettevalmistamisel lähtub ettevõte puidujäätmete metoodikas toodud standarditest EVS-EN ISO 21645 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 18135. Proovi ettevalmistamisel lähtutakse standardist EVS-EN ISO 21646 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 14780. 4. Jäätmepartiidest võetud proovide analüüsid tuleb teostada laboris akrediteeritud meetoditel (tahkete jäätmekütuste EN ISO 15408, EN ISO 15410, EN ISO 21663, EN 15411 või tahkete biokütuste analüüsimiseks kasutatavaid EN ISO 16994, EN ISO 16948, EN ISO 16967, EN ISO 16968 standardeid). 5. Kui kontrollproovis tuvastatakse Keskkonnaministri 03.11.2022 määruses nr 49 lisa 3 piirväärtuse ületamine ja tarnija kohta võetud kontrollproov ei vasta Enefit Power AS metoodika puidujäätmete kontrollimiseks (04.08.2023)" nõuetele, tuleb vastav koorem, millest kontrollproov võeti, kas anda käitlemiseks üle vastavat käitlusõigust omavale jäätmekäitlejale või saata tagasi tarnijale. Sama, nõuetele mittevastavat partiid sellisel juhul enam tarnida ei tohi. Keskkonnahäiringute Puiduhakke (biomassi) kuhjade (hunnikute) paigutamisel tuleb arvestada valitsevate tuulte suunaga. Biomassi tuleb ladustada mitmes eraldi kuhjas, Käitaja on kohustatud puiduhakke purustamisel ja Pidevalt ennetamine ja arvestades tuleohutusnõuetega. Biomassi ladustamise asukohad platsil tuleb valida selliselt, et biomassi käitlemisel tekkiv tolmuheide ei kandu ladustamisel ennetama piirnorme ületavate leevendamine territooriumilt välja poole. Juhul, kui prognoositud tuulekiirus on üle 10 m/s, siis tuleb vältida biomassi laadimist. Kuival ajal tuleb biomassi kuhjasid veega keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket ning niisutada. rakendama seejuures asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha igapäevaselt visuaalset seiret ning veenduda, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud. 21/38 Puidujäätmete, sh Käitajal peab kompleksloa kehtivuse ajal olema kehtiv finantstagatis, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud puidujäätmete (puiduhakke) Vajadusel puiduhakke käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmine. Käitaja peab vähemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist esitama Keskkonnaametile uue ladustamise finantstagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Juhul kui käitaja hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu finantstagatis tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb õigus puiduhakke ladustamiseks platsil ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nimetatud puidujäätmete, sh puiduhakke ladustamise osas kehtetuks. Pärast puidujäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Puidujäätmete Käitajal on lubatud puidujäätmete platsil üheaegselt ladustada kokku kuni 4916 tonni (19 628 m³) puidujäätmeid (puiduhaket). Puidujäätmete (puiduhakke) Ettevõte peab käitise territooriumil puidujäätmete kogumisel ja Pidevalt üheaegne ladustamine peab vastama ladustamise plaanile (kompleksloa lisadokument). hoiustamisel selgelt eraldama ja vältima käitluskohta vastu ladustamine võetud puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei klassifitseeru A- või B-kategooria puidujäätmeteks. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Auvere elektrijaam Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitlemisel Jäätmekäitlustegevuse alustamiseks, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist, tuleb tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks pidada kinni kehtivates õigusaktides seatud tervise- ja Pidevalt keskkonnakaitsemeetmetest ning loaga seatud keskkonnaseirenõuetest. Jäätmekäitlustegevuse Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed (kemikaalid jms) antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, tagades nende Jäätmekäitlustegevuse lõpetamine nõuetekohase käitlemise. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 22/38 V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Toorvee pumpla Veehaarde kood PIH0000150 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6575612, Y: 722847 Veekogu nimetus Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) Veekogu kood VEE1064900 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2022 315 360 315 360 315 360 315 360 1 261 440 3 456 Veehaare jrk nr 2. Veehaarde nimetus Jahutusvee sissevõtu lahtine kanal Veehaarde kood PIH0000149 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576526, Y: 722026 Veekogu nimetus Mustajõgi Veekogu kood VEE1063800 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Jahutusvesi 2022 130 000 000 130 000 000 130 000 000 130 000 000 520 000 000 1 424 657 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Veehaardes "Jahutusvee sissevõtu lahtine kanal" ja "Toorvee pumpla" arvutada vee kulu 1 kord kuus Põhjaveetaseme mõõtmine - Proovivõtunõuded - Analüüsinõuded - 23/38 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Võetava pinnavee seire tingimused on kehtestatud Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516. Kõikide Auvere energiakompleksi käitiste võetava pinnavee seireks jääb ühine seirepunkt (Mustajõe ja juurdevoolukanali segunemispunkt; proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) X:6576413, Y:721949), kus üks kord kuus analüüsitakse samu näitajaid mida seiratakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasus IV084: ammoonium; biokeemiline hapnikutarve (BHT7); heljum; keemiline hapnikutarve (KHT); lahustunud hapnik (proovivõtul); naftasaadused; vesinikioonide kontsentratsioon (pH); ühealuselised fenoolid; üldfosfor (Püld); üldlämmastik (Nüld); veetemperatuur (proovivõtul). Veeproove võtavad atesteeritud proovivõtjad. Seiret teostavad järgmised akrediteeritud laborid: Enefit Power AS katselabor, akrediteermistunnistus L140; Eesti Energia AS Ökoloogialabor, akrediteerimistunnistus L052 V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Tehnoloogilise kanalisatsiooni väljalask Väljalaskme kood IV207 Reoveepuhasti nimetus Tehnoloogilise kanalisatsiooni väljalask puhasti Reoveepuhasti kood PUH0001536 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576628, Y: 722104 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 2 190 000 547 500 547 500 547 500 547 500 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 24/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Heljum HEL 25 13.688 13.688 13.688 13.688 2022 Nafta NAF 1 0.548 0.548 0.548 0.548 2022 BHT7 BHT7 15 8.213 8.213 8.213 8.213 2022 KHT KHT 125 68.438 68.438 68.438 68.438 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 24.638 24.638 24.638 24.638 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.548 0.548 0.548 0.548 Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem must väljalask 1 Väljalaskme kood IV208 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576627, Y: 722102 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 46 000 11 500 11 500 11 500 11 500 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 25/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 Nafta NAF 5 0.058 0.058 0.058 0.058 2022 Heljum HEL 40 0.46 0.46 0.46 0.46 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.518 0.518 0.518 0.518 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.012 0.012 0.012 0.012 2022 KHT KHT 125 1.438 1.438 1.438 1.438 2022 BHT7 BHT7 15 0.173 0.173 0.173 0.173 2022 pH 6-9 pH 9 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem must väljalask 2 Väljalaskme kood IV209 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576630, Y: 722107 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 613 200 153 300 153 300 153 300 153 300 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 26/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Nafta NAF 5 0.767 0.767 0.767 0.767 2022 Heljum HEL 40 6.132 6.132 6.132 6.132 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 6.899 6.899 6.899 6.899 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.153 0.153 0.153 0.153 2022 KHT KHT 125 19.163 19.163 19.163 19.163 2022 BHT7 BHT7 15 2.30 2.30 2.30 2.30 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem puhas väljalask 1 Väljalaskme kood IV210 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576649, Y: 722116 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 32 000 8 000 8 000 8 000 8 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 27/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.008 0.008 0.008 0.008 2022 Nafta NAF 5 0.04 0.04 0.04 0.04 2022 Heljum HEL 40 0.32 0.32 0.32 0.32 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.36 0.36 0.36 0.36 2022 KHT KHT 125 1 1 1 1 2022 BHT7 BHT7 15 0.12 0.12 0.12 0.12 Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem puhas väljalask 2 Väljalaskme kood IV211 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576441, Y: 721968 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 32 000 8 000 8 000 8 000 8 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 28/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Nafta NAF 5 0.04 0.04 0.04 0.04 2022 Heljum HEL 40 0.32 0.32 0.32 0.32 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.36 0.36 0.36 0.36 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.008 0.008 0.008 0.008 2022 KHT KHT 125 1 1 1 1 2022 BHT7 BHT7 15 0.12 0.12 0.12 0.12 Väljalaskme jrk nr 6. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem puhas väljalask 3 Väljalaskme kood IV212 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576495, Y: 722019 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 32 000 8 000 8 000 8 000 8 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 29/38  Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Heljum HEL 40 0.32 0.32 0.32 0.32 2022 Nafta NAF 5 0.04 0.04 0.04 0.04 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.36 0.36 0.36 0.36 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.008 0.008 0.008 0.008 2022 KHT KHT 125 1 1 1 1 2022 BHT7 BHT7 15 0.12 0.12 0.12 0.12 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb heitvee proovivõtul kasutada atesteeritud proovivõtjat. Sademevee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Tehnoloogilise kanalisatsiooni väljalask IV207 X: 6576628, Y: 722104 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Sademevee süsteem must väljalask 1 IV208 X: 6576627, Y: 722102 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas 30/38  Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Sademevee süsteem must väljalask 2 IV209 X: 6576630, Y: 722107 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Sademevee süsteem puhas väljalask 1 IV210 X: 6576649, Y: 722116 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Sademevee süsteem puhas väljalask 2 IV211 X: 6576441, Y: 721968 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Sademevee süsteem puhas väljalask 3 IV212 X: 6576495, Y: 722019 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1.Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Esimene osaproov tuleb läbiviimiseks võtta 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust ning jätkata osaproovide võtmist vähemalt iga 30 minuti järel ja vähemalt kahe tunni jooksul või kuni sademete lakkamiseni. Loa raames tehtava sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. 2.Väljalaskmetest IV208, IV210, IV211 ja IV212 tuleb võtta proovid vee olemasolu korral, kuid mitte tihedamini kui üks kord aastas. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Auvere Elektrijaam juhib oma veed suublasse läbi Eesti Elektrijaama. Suubla seiret teostatakse vastavalt Eesti Elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 tingimustele. EEJ kompleksloa muutmistaotlusega on taotletud suubla seiretingimuste muutmine viisil, et see kajastaks kõigi Auvere energiakompleksi veelaskude võimalikku mõju. Analüüsinõuded 31/38  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria 32/38 A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35111 - Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 8 Käitise töötajate arv 1 984 Emaettevõtte nimi Eesti Energia AS Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale seirekava ja aruandlus Seirekava manused seirekava_manus.docx Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane 33/38 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0006696 300 Auvere EJ korsten X: 6576624, Y: 721810 HEIT0006697 502 Kolde- ja lendtuha mahuti X: 6576628, Y: 721915 HEIT0006698 503 Lendtuha mahuti X: 6576619, Y: 721901 HEIT0006699 504 Tuhapumpla mahuti X: 6576732, Y: 721846 HEIT0011522 506 Põlevkiviõli mahuti X: 6576815, Y: 722074 HEIT0011523 505 Biomassi ladu X: 6576485, Y: 721558 X: 6576556, Y: 721633 HEIT0011524 507 Diisli mahuti X: 6576811, Y: 722107 HEIT0011525 300 Auvere EJ korsten (käivitusreziimid) X: 6576624, Y: 721810 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2014 274.133 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2014 187.645 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2014 106.206 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2014 3 981.591 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2014 3 010.146 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2014 4 002.111 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2014 199.879 t 7664-41-7 Ammoniaak 2014 199.037 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2014 249.319 t 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2014 177.681 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2014 110.31 kg 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2014 920.059 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2014 1 493.654 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2014 8 266.669 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2014 880.89 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2014 559.67 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2014 615.818 kg 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2014 2 757.678 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2014 52.278 kg 124-38-9 Süsinikdioksiid 2014 2 985 185.08 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2014 2 793 616.80 t 50-32-8 Benso(a)püreen 2014 28.511 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 2014 2.191 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 2014 1.741 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 2014 1.096 kg A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik 34/38 Auvere EJ korsten HEIT0006696 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 4.808 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 48.076 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 36.057 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 2.404 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.01 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.002 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.001 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.017 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.094 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.01 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.006 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.007 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 48.076 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.031 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0 g/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0 g/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0 g/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tavaheide 0 g/s 1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.252 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.32 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 2.404 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.992 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.001 g/s Kolde- ja lendtuha mahuti HEIT0006697 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s Lendtuha mahuti HEIT0006698 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.005 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s Tuhapumpla mahuti HEIT0006699 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.002 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s Põlevkiviõli mahuti HEIT0011522 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s Biomassi ladu HEIT0011523 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.641 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.032 g/s Diisli mahuti HEIT0011524 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.016 g/s Auvere EJ korsten (käivitusreziimid) HEIT0011525 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 182.444 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 35.923 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 16.655 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 15.041 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 1.097 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 37.279 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 36.281 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 0.61 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.011 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.007 g/s 35/38  7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.055 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.036 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.36 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.054 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.034 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.048 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.162 g/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0 g/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0 g/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tavaheide 0 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.002 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Auvere EJ korsten HEIT0006696 Elektrifilter ja kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.98 % Kolde- ja lendtuha mahuti HEIT0006697 Kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 % Lendtuha mahuti HEIT0006698 Kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 % Tuhapumpla mahuti HEIT0006699 Kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 % A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Muude andmete Pidev 23.1 Saasteainete püüdeseadme avariiolukorrast on suure põletusseadme käitaja kohustatud teavitama loa andjat ja kohaliku omavalitsuse üksust 48 tunni jooksul (THS § 83 lg 1). esitamine Heiteseire Pidev 23.2 Heiteallikast nr 300 (Auvere EJ korsten) väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: NOx, CO, SO2, osakesed (PM-sum), HCl. ja NH3. Lisaks mõõta heiteallika tööparameetreid, nagu väljuva gaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust. Mõõdetud tulemuste keskmistamisperioodid on määratletud järgmiselt: 1) päevakeskmine – pidevmõõtmistega 24 tunni vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 2) kuukeskmine – pidevmõõtmistega ühe kuu vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 3) aastakeskmine – pidevmõõtmistega ühe aasta vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus. Tulemused (päevakeskmine, kuukeskmine ja aasta keskmine) esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate loaga määratud heite piirväärtustega (andmed peavad olema töödeldud ja analüüsitud vastavalt tööstusheite seaduse § 82 toodud nõuetele). Mõõtmiste aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute ja heite piirväärtuste ületamise kohta koos põhjuste väljatoomisega. 36/38 Töökorralduslikud Pidev 23.3 Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Juhul kui esineb rike pidevseire seadmete töös rohkem kui 10 päeva, tuleb korraldada perioodilist analüütilist kontrolli akrediteeritud labori poolt. nõuded Pidevseire seadme kvaliteedikontrolli nõuded: 1. Pidevseire seade peab vastama viitedokumendi „THD käitise õhu ja vee emissioonide seire viiteraport“ ehk ROM REF punktis 4.3.2 sätestatud nõuetele. 2. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3). Kontrolliks tuleb kasutada sertifitseeritud etalone ning tulemused dokumenteerida kontrollkaardil. QAL3 tehakse AMS hooldustööde käigus (AMS hooldustööde sageduse määrab QAL1). Käitajal peab olema protseduur, kuidas toimida, kui kontrolli tulemused on väljaspool lubatud piire ning esineb rikkeid pidevseire seadme töös. 3. Korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi (vähemalt 5 paralleelmõõtmist) referentsmeetoditega. AST tulemused esitada Keskkonnaametile läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" mooduli aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks.. 4. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne esitada läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" saki aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Uus QAL2 tuleb teostada ka peale igat suuremat muudatust käitise protsessis (näiteks peale uue suitsugaaside puhastusseadme kasutuselevõttu), peale uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL2 teostatud, peale pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemusi. Töökorralduslikud Pidev 23.4 Tehnoloogiliste äkkheidete kestus käivitusrežiimil heiteallikast nr 300 on kuni 500 h/a. Käitajal tuleb äkkheidete ennetamisel lähtuda „Auvere Elektrijaama äkkheidete ennetamise ja selle mõju vähendamise nõuded kava“ tingimustest. Pidada arvestust ja esitada andmed tehnoloogilise äkkheite kestuse kohta. Andmed esitada üks kord aastas aastaaruande vormi kohaselt. Püüdeseadme Pisteline 23.5 Kontrollida püüdeseadmete tabelis (tabel 22) toodud püüdeseadmete efektiivsust üks kord aastas järgmiselt: efektiivsuse regulaarne 23.5.1. Mõõta üks kord aastas Auvere EJ põletusseadme korstnast (heiteallikas nr 300) väljuvast heitgaasist järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PM-sum); peenosakesed (PM10) ja eriti kontroll peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. 23.5.2. Mõõta kord aastas tuhamahutite ning tuhapumpla mahuti pnumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikatest 502, 503 ja 504 väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt; peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5) ning väljuva heitgaasi mahtkiirus. Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Mõõdetud andmete alusel arvutada saasteainete hetkelised heitkogused ja võrrelda nende vastavust loale. Heiteallikate 300, 502, 503 ja 504 mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Mõõtmiste kestus peab olema vähemalt 1 tund. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Heiteseire Pisteline 23.7 Raskmetallide, Hg, HF ja N2O seirenõuded: regulaarne 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. 2. HF – üks kord aastas. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 3. Raskmetallide, sh elavhõbeda seiret tehakse vähemalt üks kord aastas. Heitgaasides mõõdetakse Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V, Cd ja Hg. Täiendavad mõõtmised on vajalikud, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Pisteliste mõõtmiste läbiviimisel teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Heiteseire Pisteline 23.8 Mõõta üks kord aastas Auvere EJ põletusseadme korstnast (heiteallikas nr 300) väljuvast heitgaasist põletusseadme käivitamisel osakeste (PM-sum), PM10, PM2,5, SO2, NOx, CO, NMVOC ja HCl regulaarne sisaldust. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Mõõtmiste kestus peab olema vähemalt 1 tund. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Auvere EJ käitise plaan Lisa 5: Lisa 2 AEJ_kaitise_plaan.pdf Auvere keskkonnaülevaatus Lisa 6: Lisa 1. Auvere keskkonnaulevaatus.pdf Lähteolukorra aruanne 2013 Lisa 7: Lisa 3 Auvere lahteolukord 06.11.13.pdf Puidujäätmete metoodika 01.12.2022 Lisa 8: 2022.12.01_Metoodika puidujäätmete kontrollimiseks.pdf T1. Manused - Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf Lisa 9: Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf 37/38 38/38  Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber L.KKL.IV-137279 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ andmed Registrikood / 17209649 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Balti elektrijaam andmed Aadress Elektrijaama tee 59, Narva linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51106:001:0002, 51106:001:0043, 51101:001:1522, 51106:001:0044, 51106:001:0153, 51101:001:1428, 51106:001:0004, 51106:001:0151, 51106:001:0152, 51101:001:1521, 51106:001:0144, 51106:001:0145, 51101:001:0960, 51106:001:0007, 51101:001:0964, 51101:001:0959, 51106:001:0088, 51106:001:0089, 51106:001:0090, 51106:001:0091 Territoriaalkood 0511 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Elektrijaama tee 39 (51106:001:0002), territoorium Elektrijaama tee 53a (51106:001:0043), Elektrijaama tee 53b (51101:001:1522), Elektrijaama tee 53c (51106:001:0044), Elektrijaama tee 55 (51106:001:0153), Elektrijaama tee 57 (51101:001:1428), Elektrijaama tee 57a (51106:001:0004), Elektrijaama tee 57b (51106:001:0151), Elektrijaama tee 57c (51106:001:0152), Elektrijaama tee 57d (51101:001:1521), Elektrijaama tee 57e (51106:001:0144), Elektrijaama tee 57f (51106:001:0145), Elektrijaama tee 59 (51101:001:0960), Elektrijaama tee 59a (51106:001:0007), Elektrijaama tee 59e (51101:001:0964), Elektrijaama tee 59f (51101:001:0959), Elektrijaama tee 61 (51106:001:0088), Elektrijaama tee 61a (51106:001:0089), Elektrijaama tee 61b (51106:001:0090), Elektrijaama tee 61c (51106:001:0091), jne. Kokku 38 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: Balti SEJ väljavoolukanal (VEE1065600), Kulgu kanal (VEE1065500). Tegevusvaldkond Loaga Tööstusheide ehk kompleksluba; reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000491 Käitise nimetus Balti Elektrijaam Käitise asukoha kirjeldus Balti elektrijaam asub Ida-Viru maakonnas Narva linna haldusterritooriumil, käitise koosseisus on soojuselektrijaam, jahutusvee kanalid ja kaks tuhavälja. Käitise territooriumi kogupindala koos tuhaväljadega on ca 17 km2. Arvestades ala suurust, on kogu käitise paiknemine näidatud kaardil mastaabiga 1 : 100 000. Käitise põhiosa moodustavad tootmismaa sihtotstarbega kinnistud Elektrijaama tee 59 (katastriüksus nr 51101:001:0960, pindala 92,34 ha), Elektrijaama tee 59e (51101:001:0964, 7,548 ha), Elektrijaama tee 63a (51106:001:0006, 2,736 ha), Elektrijaama tee 39 (51106:001:0002, 0,461 ha), Elektrijaama tee 43 (51106:001:0048, 5,80 ha), Elektrijaama tee57a (51106:001:0004, 238 m2), Elektrijaama tee 75 (51106:001:0049, 0,576 ha), Elektrijaama tee 91 (51106:001:0046, 15,96 ha) ja Elektrijaama tee 91c (51106:001:0047, 2,35 ha); kogupindala 128,8 ha. Elektrijaama tee 59 ümbritseb väiksemaid tootmismaa sihtotstarbega kinnistuid, mis ei ole käitise koosseisus (nende paiknemine on esitatud kaardil 1 : 7400 "Elektrijaama tee 59_katastrikaart" - käitise koosseisus olevate kinnistuste piirid on tumekollased). Käitist ümbritsevad vahetult tootmismaa, maatulundusmaa, sihtotstarbeta maa ja ka transpordimaa kinnistud. Lähimad elamualad - aiandusühistud - jäävad käitise idapiiri lähistele, Vesiroosi tn lähim hoone on käitise piirist ca 40 m, Varsakabja tänava lähim hoone ca 70 m kaugusele. Lõuna suunas paikneb teine aiandusühistute ala, Lille tn lähimad hooned jäävad ca 350 m kaugusele. Kirdes asuvad Soldina tee aiandusühistud, Elektrijaama tee kinnistust ca 670 m kaugusel; sama hoonestusala jääb käitise põhjaosas olevast Elektrijaama tee 91 kinnistust ca 540 m kaugusele läände. Käitisest kirdesse jäävad Nahavabriku tn ja Narva Kadastiku tööstuspargi alad, lähim tootmisala (Nakro) jääb Elektrijaama tee 91 kinnistust ca 190 m kaugusele. Arvestades käitise põhiosa hõlmatava ala suurust, on maakasutuse, lähimate elamualade jm objektide ülevaatekaart esitatud mastaabis 1 : 25 000. Käitise objektide paiknemine on esitatud koordinaatsüsteemis asendiplaanil "BEJ plaan", eraldi failina on selle juurde esitatud eestikeelne ehitusregistri objektide nimekiri. Balti Elektrijaama jahutus- ja tehniliseks vee võtuga ja ärajuhtimisega on seotud veekogude maa sihtotstarbega kinnistud. Vett võetakse Narva veehoidlast juurdevoolukanali nr. 2 ehk nn Lühike kanal kaudu (aadress Elektrijaama tee 90, KÜ nr 51108:003:0004, 14,62 ha).Säilinud on ka rajatised veevõtuks Balti SEJ juurdevoolukanalist nr. 1 ehk Kulgu kanaliga (VEE1065500), mille Elektrijaama tee 59 alalt väljapool olevad osad asuvad Juurdevoolu kanal V1 (KÜ nr 51106:001:0104, 3,23 ha) ja Juurdevoolu kanal V3 (KÜ nr 51106:001:0102, 26,46 ha) kinnistul. Peamine väljavool toimub Balti SEJ väljavoolukanali ehk Kõrgesoo kanali kaudu (VEE1065600; KÜ 51108:003:0006, 98,2 ha). Käitise tuhaväli nr 1 asub aadressil Elektrijaama tee 92 (KÜ 51108:003:0001, 100 % jäätmehoidla maa, 635,3 ha), Elektrijaama tee 59 territooriumi lõunapiiril, Balti Elektrijaama jahutusvee väljavoololukanali (läänepiir) ja Narva veehoidla (idapiir) vahel. Tuhaväli nr 2 asub aadressil Elektrijaama tee 106 (KÜ 51108:003:0002, 90 % jäätmehoidla maa, 5 % tootmismaa, 5 % transpordimaa, 713,5 ha), tuhaväljast nr 1 lääne pool. Tuhaväli nr 2 on jäätmete vastuvõtuks suletud, kuid selle kirdeosa kasutatakse tööstusjäätmete prügilana.Tuhavälja lõunanõlva all laiub settetiik, nn Roheline järv, mis on moodustatud endise Kulgu jõe alamjooksu parema kalda soisele pinnasele. Rohelist järve ümbritseb lõunast Kõrgesoo raba, idast ja läänest on see piiratud tammidega. Tuhaväljadest lõuna poole jäävate alade ülevaade on esitatud kaardil mastaabiga 1: 14 800; kinnistud on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega (Narva metskonna metsamaad). Tuhavälja nr 1 kagupiirile jääb väike sihtotstarbeta maa kinnistu (Vetemetsa katastriüksus). Lääne.- ja põhjapoolsete alade maakasutuse ülevaade on esitatud eraldi kaardil (mastaap 1 : 14 800), ka siin on suur osakaal maatulundusmaadel (valdavalt metsamaad), kuid esindatud on ka sihtotstarbeta maad, transpordimaa ja tootmismaad. Lähimad elamumaad jäävad tuhaväljast nr 2 loodesse - Arumäe aiandusühistu lähimad hooned jäävad tuhavälja nõlvast ca 700 m kaugusele. Balti Elektrijaama territoorium asub Põhja-Eesti lavamaal, kohalike jääpaisjärvede tasandikul Narva linnast 3 km edela suunas. Lähimad pinnaveekogud on 100 m kaugusel edelas Kõrgesoo kraav ja 100 m kaugusel idas Balti Elektrijaama jahutusvee väljavoolukanal. Mõlema veekogu veed voolavad lõunasse, Narva veehoidlasse. Rohelist järve ümbritsev Kõrgesoo raba kraavid on ühenduses Narva veehoidlaga. Lähim looduskaitseala ja Natura 2000 ala on Udria maastikukaitseala (KLO1000583) / Udria loodusala (RAH0000502), mis jääb Tuhavälja nr 2 kinnistu piirist ca 1,6 km kaugusele loodesse. Tuhaväljadest lõuna poole jäävatel metsamaadel on tedre elupaigad (III kaitsekategooria linnuliik), edelasse jäävas Kõrgesoos kasvab soo-neiuvaip (III kaitsekategooria taimeliik). Aadress Elektrijaama tee 59, Narva linn, Ida-Viru maakond 2/62 Territoriaalkood EHAK 0511 Katastritunnus(ed) 51106:001:0002, 51106:001:0043, 51101:001:1522, 51106:001:0044, 51106:001:0153, 51101:001:1428, 51106:001:0004, 51106:001:0151, 51106:001:0152, 51101:001:1521, 51106:001:0144, 51106:001:0145, 51101:001:0960, 51106:001:0007, 51101:001:0964, 51101:001:0959, 51106:001:0088, 51106:001:0089, 51106:001:0090, 51106:001:0091 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk ja 12 auku. Puudutatud katastriüksused: Elektrijaama tee 39 (51106:001:0002), Elektrijaama tee 43 (51106:001:0048), Elektrijaama tee 53a (51106:001:0043), Elektrijaama tee 53b (51101:001:1522), Elektrijaama tee 53c (51106:001:0044), Elektrijaama tee 57 (51101:001:1428), Elektrijaama tee 57a (51106:001:0004), Elektrijaama tee 57b (51106:001:0151), Elektrijaama tee 57c (51106:001:0152), Elektrijaama tee 57d (51101:001:1521), Elektrijaama tee 57e (51106:001:0144), Elektrijaama tee 57f (51106:001:0145), Elektrijaama tee 59 (51101:001:0960), Elektrijaama tee 59e (51101:001:0964), Elektrijaama tee 63a (51106:001:0006), Elektrijaama tee 75 (51106:001:0049), Elektrijaama tee 91 (51106:001:0046), Elektrijaama tee 91c (51106:001:0047). Puudutatud veekogud: Balti SEJ väljavoolukanal (VEE1065600), Kulgu kanal (VEE1065500). Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus KNR0000007 Auvere elektrijaam KNR0000485 Eesti elektrijaam Käitise tegevus Käitise tegevus Balti elektrijaama põhitegevus on elektri ja soojusenergia tootmine. Elektrijaama ehitust alustati 1956. a, projektvõimsus saavutati 1966. a. Karmistuvate keskkonnanõuete tõttu renoveeriti 2002-2005. a 11. energiaplokk. 2003 - 2005. a rajati soojatoomise reserviks ja energiaplokkide käivitamiseks maagaasil töötav reservkatlamaja koguvõimsusega 240 MW. Pärast katlamaja valmimist suleti 31.05.2005. a kõik vanad TP-17 tüüpi katlad. Elektrijaamas jäid tööle 2 duubelplokki: neist plokk 12 põlevkivi tolmpõletuskateldega (TP-67) ja plokk 11 põlevkivi tsirkuleeriva keevkihtkateldega (CFB). Alates märtsist 2021 on elektrienergia tootmiseks töös energiaplokk nr 11 (brutovõimsus 215 MWe). CFB katelde sisendvõimsus kütuse järgi on 2x275 MWth. Kütusena kasutusel aastas kuni 1 933 412 tonni põlevkivi, kuni 50% soojusenergia sisendist saab asendada biomassiga (hakkepuit, jäätmepuit jm taimne biomass), kokku kuni 747 000 tonni aastas. Alternatiivkütusena on veel lubatud turba kasutamine kuni 4 108 50 tonni aastas. Ploki katelde sissekütmisel kasutatakse kuni 3 360 tonni aastas põlevkiviõli (sissekütmine toimub koos põlevkiviga, kasutatakse 3,2 t/h õli ja kuni 40 t/h põlevkivi) . Maagaasil töötavasse reservkatlamajja on paigaldatud 3 aurukatelt NSTB 87-16-300 (3x83,3 MWth), kus kütusena kasutatakse kuni 213 650 tuh m3 aastas maagaasi. Gaasitarnete katkemisel saab kasutada reservkütusena põlevkiviõli (kuni 5 414 t/a). Balti elektrijaama maksimaalne aastane elektrienergia netotoodang on 1,594 TWh. 11. energiaploki soojusenergia tootmisvõimsus on 160 MW neto, kuid soojust müüakse kaugküttevõrku vastavalt vajadusele, eeldatav maksimaalne aastane soojusenergia netotoodang on 0,664 TWh/a. Tegelik toodangumaht sõltub otseselt tarbimisest ja avatud elektriturust ning seetõttu raskesti prognoositav. Balti elektrijaamas tekib tahkete kütuste kasutamisel kolde- ehk põhjatuhka (kuni 409 900 t/a) ja lendtuhka (kuni 461 100 t/a), mida hüdrotranspordiga suunatakse tuhaväljale nr 1. Balti EJ tuhavälja nr 1 ladestusala pindala on 360 ha (jäätmekäitluskoha kood JKK4400039). Elektrijaama tegevuses tekkivad muud tehnoloogilised jäätmed (nt katelde läbipõlenud vooderdis, katelde kapitaalremondil tekkivad ehitus-lammutusjäätmed) ladestatakse suletud tuhaväljal nr 2 paiknevasse tööstusjäätmete prügilasse pindalaga 20 ha (jäätmekäitluskoha kood JKK4400188). Tuhaväli nr 1 mahutab kokku 147 mln tonni põlevkivituha jäätmeid. Tööstusjäätmete prügila mahutavus on 215 000 tonni tavajäätmeid ja 238 000 tonni ohtlike jäätmeid (st asbesti sisaldavad jäätmed). Käitis on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane. Kütuse vastuvõtt ning ettevalmistamine. 3/62 Vedelkütuse (põlevkiviõli) hoiustamine õlilaos, mis koosneb 3x3 000 m3 mahutist. Põlevkivi transport elektrijaama territooriumile kaevandustest või karjäärist toimub raudteetranspordiga, võimalik on ka kohaletoomine autotranspordiga. Põlevkivi laetakse maha elektri​jaama territooriumil esmalt vahelattu (pindala ca 5 ha), laos hoitakse kuni 2 000 000 tonni põlevkivi. Vaheladu on valdavalt avaladu, peenpõlevkivi laaditakse varjualusesse (pindala 5 700 m2). Kütuse transportimiseks vahelaost elektrijaama kateldesse on ehitatud kütuse etteande süsteem, mis koosneb lintkonveieritest, purustitest jt asjakohastest seadmetest. Etteande süsteem on kinnine. Purusti paikneb vahetult katlamaja juures. Käitises kasutatakse biomassi kuni 747 000 t/a, millest kuni 240 000 t/a moodustab jäätmeks liigituv biomass. Ettevõttes on kehtestatud tarnitavale puidujäätmetele lepinguga nõuded kütuse kvaliteedile, et liigitada puidujäätmed biomassiks THS § 10 mõistes. Sarnased nõuded töötatakse välja ja kehtestatakse ka teistele taimsetele biomassi jäätmetele. Ettevõtte vastuvõtuprotseduuri käigus toimub visuaalset kontrolli kõigi koormate osas. Kõigist koormatest võetakse koormaproov ja kõik koormaproovid kontrollib üle ettevõtte töötaja. Vastuvõetud puidujäätmed täiendavalt puhastatakse metallist ja purustatakse puidujäätmete ettevalmistamise kompleksis. Toomishoones on haamerveskid, elektromagnetid, pöörisvoolu põhimõttel värviliste metallide separaatorid ning roostevaba terase separaatorid koos vajalike punkrite ja transportööridega. Puhastatud biomassi kasutatakse nii Balti elektrijaamas kui Auvere elektrijaamas. Kui BEJ ei tööta, siis võidakse kogu aastane töödeldud kogus 240 000 tonni kasutada Auvere elektrijaamas. Biomassi ladustamine toimub avatud platsidel. Üheaegselt on lubatud ladustada kuni 35 000 tonni biomassina liigituvaid jäätmeid. Ladustamine toimub asfalteeritud platsil, mis on varustatud sademevee kanalisatsiooniga. Sademevesi läbib enne suublasse juhtimist liiva- ja mudapüüdja ning õlipüüduri. Biomassi jäätmete ladustamisplatside kogupindala on 2022. valminud projekti alusel 34 741 m2. Ladustamisala hulka kuuluvad ka reservplatsid, mida kasutatakse biokütuse auna kriitilise temperatuuriga ümber/laiali paigutamiseks, et vältida virnade süttimist. 2022. valminud projekti alusel paigutuvad osaliselt ümber seni kasutusel olnud puidujäätmete ladustamisalad. Käitisesse on paigaldatud 2 elektrolüüsiseadet, mille abil toodetakse veest vesinikku kuni 8 m3/h. Aastane maksimaalne toodang ühe seadme kohta on 70 080 m3 ja kahe seadme kohta kokku 140 160 m3. Vesiniku tootmisega heiteid ei kaasne. Tuhakäitlus ja tuhaväli Tuhaväljale suunatakse kuni 870 000 t/a tuhka, mis tekib põlevkivi ja biomassi (puidu) põletamisel. Balti elektrijaama kolde- ja lendtuha osas käesoleval ajal taaskasutamisvõimalused puuduvad, mistõttu kogu tekkiv tuhk ladestatakse prügilas. Tulevikus on võimalik, et leitakse võimalusi tuha taaskasutamiseks. Tuhk kogutakse katlaagregaatidest (kolle jm) ja suitsu​gaaside puhastusseadmetest (elektrostaatilised filtrid) ning juhitakse märgtuhaärastusega ladestuspaika. Tuhaärastuses kasutatav vesi on ringluses. Kuuma põlevkivituhaga kokkupuutuv vesi võetakse tuhavälja selitustiigist, segunedes tuhaga moodustub tuhapulp. Pulp pumbatakse puistangule, kus tuhk settib välja ning vett kasutatakse uuesti transpordiks. Süsteemis ringlev vesi on kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumkarbonaadi osas küllastumisele lähedal olevast lahus. Tuhk kogutakse Balti elektrijaamas hüdrauliliselt katlajaoskonnas asuvate kanalite kaudu kahte bagerpumplasse, kust tuhapulp tuha ja vee suhtega u. 1:20 pumbatakse tuhaväljale nr 1. Tuhaväli on trapetsi kujulise põhiplaaniga tehnogeenne moodustis suurima suhtelise kõrgusega 45 m (70.00 abs. m). Tuhaväli pindalaga 490 ha koosneb järskude nõlvadega tuhamäest (tuhahoidla), 395 ha ja selle lõunaküljel asuvast settetiigist pindalaga 95 ha. Tööstusjäätmete prügila Tööstusjäätmete prügila rajati Balti Elektrijaama tuhamäe nr 2 kirdenurka (2002. a hinnati keskkonnamõju). Peamised ladestatavad jäätmed on Eesti Energia AS ettevõtetes katelde ja reaktorite remondil tekkivad mineraalsed jäätmed, mis on segunenud katlatolmu või põlevkivituhaga, samuti asbestijäätmed ja muud ehitus-lammutusjäätmed, mille taaskasutamine 4/62  ei ole tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas. Tuhavälja tööstusjäätmete ladestusalale viiakse ettevõtte käitiste tegevuses tekkivad jäätmed nagu katelde läbipõlenud vooderdis (11 300 t/a), katelde kapitaalremondil tekkivad ehituslammutusjäätmed (30150 t/a) ning asbestijäätmed (ca 5 580 t/a), põlevkivikoldetuhka (10 01 97) kuni 16 000 t/a, veeselitussetted (2 000 t/a) ja küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud (300 t/a). Ohukategooria B kategooria suurõnnetuse ohuga Lähteolukorra aruanne Lisa 1: BEJ_lahteolukorra_aruanne_2014.pdf Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Käitise põletusseadmete summaarne nominaalsoojusvõimsus sisseantava kütuse järgi 800 MWth (2x275 MWth ja 3x 83,3 MWth). Elektritootmise brutovõimsus 215 MW, netovõimsus 192 MW. Aastane tootmis​maht Elekter: 2856 GWh, soojus 824 GWh Põhitegevusala Jah Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Prügila mahutavus 147 000 000 tonni Aastane tootmis​maht Balti EJ tuhaväljak nr 1 (JKK4400039) - põlevkivi jt kütuste põletamise kolde- ja lendtuha ladestamine 869 122 t/a Põhitegevusala Jah Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Prügila mahutavus 215 000 tonni tavajäätmeid ja 238 000 tonni ohtlikke jäätmeid Aastane tootmis​maht Tööstusjäätmete prügila (jäätmekäitluskoht JKK4400188) - ladestatakse kuni 5580 t/a ohtlikke jäätmeid ning 39750 t/a tavajäätmeid Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine 5/62 PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 4. PKE Järeldused Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 25.10.2017 25.10.2021 5. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 6. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr nimetused viide PVT PVT lühend number 1. Juhtimine ja Käitises on toimiv Keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi EVS EN ISO LCP PVT 1. Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine ja kasutamine: LCP PVT 1 kontroll keskkonnajuhtimissüsteem 14001:2015 nõuetele. Üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, WT BAT 1 mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: PKE PVT1 i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) kavandatud korralise hoolduse programmid; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas: a) allmaarajatiste vältimine; b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis; c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine; d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne; e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine; f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine; ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi 6/62  Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi omadusi, mida on kirjeldatud asjakohase PVT juures: x. kvaliteeditagamis-/kvaliteedijuhtimisprogrammid, millega tagatakse kõigi kütuste omaduste määramine ja kontrollimine (vt PVT 9); xi. juhtimiskava õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes, kaasa arvatud käivitus- ja seiskamisperiood (vt PVT 10 ja PVT 11); xii. jäätmekava, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine või nende korduskasutuseks, ringlussevõtuks või muul viisil taaskasutuseks ettevalmistamine ja mis hõlmab PVT 16 juures kirjeldatud meetodeid; xiii. süstemaatiline meetod võimaliku kontrollimatu ja/või ettenägematu keskkonnaheite tuvastamiseks ja ohjamiseks, eriti järgmiste heidete korral: a) heited pinnasesse ja põhjavette kütuste, lisaainete, kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemise ja ladustamise tõttu; b) ladustamis- ja käitlemistoimingute käigus toimuva kütuse isekuumenemise ja/või -süttimisega seotud heited; xiv. tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet; xv. müratekke piiramise kava, kui eeldatakse mürasaaste tekkimist või püsimist tundlikel aladel; kava hõlmab järgmist: a) müraseirekava müra jälgimiseks seadme piiril; b) müratekke vähendamise kava; c) müratekkejuhtumitele reageerimise kava, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu; d) varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine müratekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele; xvi. halvalõhnaliste ainete põletamise, gaasistamise või koospõletamise korral lõhnatekke piiramise kava, mis hõlmab järgmist: a) lõhnaseire kava; b) vajaduse korral lõhnatekke kõrvaldamise kava lõhnaheite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks või vähendamiseks; c) lõhnatekkejuhtumite registreerimise kava koos asjakohaste meetmete ja tähtaegadega; d) varasemate lõhnatekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine lõhnatekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele. 7/62 2. Elektri ja soojuse Ploki nr. 11 vaheltvõttudest võetavat Plokk nr. 11 on võimeline koostootmisrežiimis lisaks 197 MW elektrienergiale LCP PVT 12. Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC LCP PVT 12 koostootmine auru on võimalik kasutada soojuse tootma ka 120 MW soojust (ploki installeeritud soojusvõimsus on 160 MW, kuid seadmete energiatõhususe suurendamiseks tuleb meetoditest asjakohase kombinatsiooni PKE PVT 2, väljastamiseks tarbijatele sellisel juhul väheneb elektrienergia tootmine kasutamine: 22 a. Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b. Töökeskkonnatingimuste optimeerimine (üldkohaldatav); c. Aurutsükli optimeerimine (üldkohaldatav); d. Energiakulu minimeerimine (üldkohaldatav); e. Põletusõhu eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); f. Kütuse eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades katla konstruktsiooni ja NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); g. Täiustatud juhtimissüsteem (üldkohaldatav uute üksuste puhul. Vana üksuse puhul võib kohaldatavust piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele); h. Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega (Kohaldatav ainult aurukontuuridele ja mitte kuumadele kateldele. Kohaldatavust võivad olemasolevate üksuste korral piirata seadme konfiguratsiooni ja tagastatava soojuse kogusega seotud tingimused). i. Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel (Kohaldatav, arvestades kohalikust soojuse ja energia nõudlusest tulenevaid piiranguid. Kohaldatavus võib olla piiratud ennustamatu töösoojusprofiiliga gaasikompressorit); j. Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmiduse korral (Kohaldatav üksnes uue üksuse korral, kui on olemas reaalne võimalus tulevikus üksuse läheduses soojust kasutada); k. Suitsugaasikondensaator (Üldkohaldatav soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuste puhul tingimusel, et on piisavalt nõudlust madalama temperatuuriga soojuse järele); l. Soojuse salvestamine (Kohaldatav vaid soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse puhul. Kohaldatavus võib olla piiratud madala soojuskoormuse vajaduse korral); m. Märg korsten (Üldkohaldatav uue ja olemasoleva üksuse puhul, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist); n. Väljalaskmine jahutustornist (Kohaldatav ainult üksuses, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist ja kus on vajalik suitsugaasi taaskuumutamine enne väljalaskmist, seejuures peab üksuse jahutussüsteemiks olema jahutustorn); o. Kütuse eelkuivatamine (Kohaldatav biomassi ja/või turba põletamise korral, arvestades isesüttimisega seotud ohtudest tulenevaid piiranguid (nt turba niiskusesisaldust hoitakse kogu tarneahela ulatuses üle 40 %). Olemasolevate seadmete moderniseerimist võivad piirata kuivatamisega saavutatav täiendav kütteväärtus ning mõne katla konstruktsioonist või seadme konfiguratsioonist tulenevad piiratud moderniseerimisvõimalused); p. Soojuskao minimeerimine (Kohaldatav ainult tahkekütusega töötava põletus- ja gaasistamisüksuse ning IGCC seadme korral); q. Kõrgtehnoloogilised materjalid (uutel seadmetel); r. Auruturbiini täiustamine (Kohaldatavust võivad piirata nõudlus, auru olek ja/või seadme piiratud tööiga); s. Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek. PKE PVT nr 2 tuleb kindlaks määrata põletusseadme üksuste elektritootmise netokasuteguri või üldise kütusekasutuse kasuteguri või mehhaanilise energeetilise netokasuteguri, tehes katsetused täiskoormusel töötamisel pärast üksusele kasutusloa saamist ja pärast iga muudatust, mis võib oluliselt nimetatud parameetreid muuta. Seejuures tuleb lähtuda EN standarditest. Kui need ei ole kättesaadavad, tuleb rakendada ISO, riiklikuid või teisi rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. PKE PVT nr 22 tuleb määrata põletusseadmete energeetilise efektiivsus PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata. 8/62 3. Kütuse valik ja Plokil 11 kasutatakse põletamist Balti elektrijaamas kasutatakse põhikütusena põlevkivi, plokis nr 11 on LCP PVT 6: Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete LCP PVT 6e põletamise tsirkuleerivas keevkihis. rekonstrueerimise järgselt võimalik kuni 60 % sisendenergiast saada õhkuheite vähendamiseks tuleb optimeeritud põlemise tagamine ja allpool esitatud meetodite PKE PVT 21 tehnoloogia biokütusega (puit). Reservkatlamajas on peamine kütus maagaas, põlevkiviõli asjakohase kombinatsiooni kasutamine: kasutatakse ainult reservkütusena gaasitarnete katkemisel ning seadmete a. Kütuste segamine (üldkohaldatav); hooldamisel. b. Põletussüsteemi korrapärane plaaniline hooldus (üldkohaldatav); c. Täiustatud juhtimissüsteem; d. Põletusseadmete hea konstruktsioon (üldkohaldatav uuel seadmel); e. Kütuse valimine (eelistatakse parema keskkonnaprofiiliga kütust). PKE PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks tahkekütuse kasutamisel tuleb rakendada tolmpõletamist, keevkihis põletamist ja liikuva restiga kollet. 4. Seire ja Kütuse kasutamise summaarne Reservkatlamaja täiskoormusega töö ajal kütuse kasutamise netokasutegur on LCP PVT 2 Tuleb gaasistusseadmete, IGCC seadmete ja/või põletusüksuste elektrilise LCP PVT 2, energiatõhusus netokasutegur 94 %. netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri ja/või mehaanilise 40 Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata (Plokk netokasuteguri kindlaks tegemine EN-standarditele vastaval täiskoormusega toimimise katsel (*) PKE PVT 22 11) pärast seadme kasutussevõttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt mõjutada. EN-standardite puudumise korral tuleb selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. * Kui soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse korral ei ole tehnilistel põhjustel võimalik toimivuskatset läbi viia nii, et üksus töötab täiskoormusel soojuse tootmiseks, võib katset täiendada või asendada arvutustega, milles kasutatakse täiskoormust iseloomustavaid näitajaid. LCP PVT 40 tabel 23 Energiatõhususe tasemena määratletud kütuse kasutamise summaarne netokasutegur gaasikatlal on 78-95 %. PKE PVT 22 tuleb põletusseadmete energeetiline efektiivsus määrata PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata. 5. Protsessinäitajate Õhku- ja vetteheite seisukohalt Pidevalt seiratakse suitsugaaside mahtu, hapnikusisaldust, temperatuuri ja LCP PVT nr 3 Tuleb pidevalt jälgida õhku- ja vetteheite seisukohalt olulisi protsessinäitajaid, LCP PVT 3 seire oluliste protsessinäitajate seire rõhku. sealhulgas suitsugaasi voolu, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku, veeaurusisaldust (kui proovi PKE PVT 3 ei kuivatata analüüsil). PKE PVT 3. tuleb seirata protsessi neid parameetreid, millest sõltuvad heited õhku ja vette. Heitgaaside vooluhulka, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust seiratakse perioodiliselt või pidevalt sõltuvalt välisõhku väljutatavates heitgaasides sisalduvate saasteainete seire iseloomust. 9/62 6. Õhkuheite seire Õhkuheite jälgimine, sõltuvalt Pidevalt seiratakse: korstnal nr 701 NOx, CO. PVT nr 4-1. Tuleb pidevalt seirata peamisi saasteaineid. SO2, NOx, CO ja tahkete osakeste PKE PVT 4.1, saasteainest kas pideva või Korstnal nr 601 (tahkekütuse plokk): pidevalt seiratakse: NOx, CO, SO2, õhkuheite pidevseire toimub EN standardite EN 15267-1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181 4.2 perioodilise seirega. osakesed (PM-sum); HCl, N2O seire võib toimuda nii pidevseirena või kohaselt, tahkete osakeste korral täiendavalt EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. vajadusel pisteliste mõõtmiste teel (pisteliselt seiratakse HCl 4 korda aastas ja Võrdlusmõõtmise tegemisel võib kasutada muid asjakohaseid meetodeid, mis tagavad N2O 1 kord aastas). samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. Alates 2021 perioodiliselt seiratakse korstnal 601 (PVT-järelduste PVT nr 4-2. Tahkekütuste kasutamisel seiratakse minimaalse nõutava seiresagedusega vastuvõtmisest möödub 4 aastat 2021. a oktoober): HCl sagedusega 4 korda perioodiliselt järgmisi saasteaineid: aastas (piisavalt stabiilsete tulemuste korral 1 kord poolaastas); HF 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas, kohaldub standard EN sagedusega 1 kord aastas; Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret 21258; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < tehakse vähemalt üks kord aastas. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. 70% koormusega. Mõõtmised tehakse vastavalt standartitele. 2. HCl – üks kord kolme kuu tagant, kohaldub standard EN 1911. Kui heide on osutunud piisavalt stabiilseks, võib seirevajaduse siduda kütuse karakteristikute olulise muutusega, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui põlevkivi kasutatakse koos biomassi ja/või turbaga, mil HCli sisaldust seiratakse vähemalt üks kord poolaastas. 3. HF – üks kord aastas, EN standard puudub. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 4. Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas, kohaldub standard EN 14385. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Seiratavate metallide nimekiri ja seiresagedus sõltub tahkekütuses sisalduvatest raskmetallidest ja asjakohasest hinnangust heite võimalikkusele, kuid igal juhul tuleb mõõtmised korraldada, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 5. Pärast käesolevate PVT-järelduste jõustumist teha vähemalt üks elavhõbeda mõõteseeria heitgaasides, kui põletusseadme Hg-heite kohta varasemad andmed puuduvad. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 7. Põletamise Optimeeritud põlemise tagamine CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks ja optimeeritud põlemise LCP PVT 6 Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete LCP PVT 6 tõhusus ja üldine tagamiseks kasutatakse kütuste segamist (biokütused), põletussüsteemi õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimeeritud põlemine allpool esitatud meetodite PKE PVT 8, keskkonnatoime hooldus, täiustatud juhtimissüsteem. asjakohase kombinatsiooni kasutamisel. (vt PVT nõue p 3.) 9,10 a) Kütuste segamine (üldkohaldatav); b) Põletussüsteemi hooldus (üldkohaldatav); c) Täiustatud juhtimissüsteem; e) Kütuse valimine PKE PVT 8. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks ja CO ning põlemata jäänud ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimaalne põlemine, kasutades ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Kütuste segamine – segatakse erineva kvaliteediga sama tüüpi kütust (nt biomassi). 2. Põletussüsteemi hooldus – regulaarne planeeritud hooldus tehnika tarnija soovituste kohaselt. PKE PVT 9. Normaalsetes käitamistingimustes õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada asjakohase projekteerimise, käitamise ja hoolduse kaudu, et heite puhastussüsteemid on kasutuses optimaalse võimsusega ja rakendatavusega. PKE PVT 10.Tuleb koostada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi osana juhtimiskava õhku ja vetteheite vähendamiseks tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral (vt PVT nr 1 punkt 11), kusjuures see kava peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja võtma arvesse järgmist: 1. ei kohaldu. 2. Selliste süsteemide ennetava hoolduse plaani koostamine ja rakendamine. 3. Tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja seda põhjustanud tingimuste registreerimine ja analüüs (nt juhtude sagedus, kestus, tekkepõhjused, heitkoguse mõõtmine/hindamine), vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine (st eesmärk on ennetada äkkheite tekkega seotud sündmusi) 10/62 8. Põletamise Püüdeseadmete asjakohane Elektrifiltrite nõuetekohane hooldus ja käitamine. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes tuleb asjakohase LCP PVT 8 tõhusus ja üldine käitamine ja hooldus. konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel keskkonnatoime võimsusel ja tagada nende töökorras olek. 9. Põletamise Kütuse kvaliteedi ja juhtimise Kütuste koostise kvaliteedi regulaarne kontroll ja seadmete töö reguleerimine PKE PVT nr 6 on Kütuse karakteristikute määramine/kvaliteedi kontroll. PKE PVT 6, tõhusus ja üldine programm vastavalt kütuse tüübile ja tarnimisele (tarnitava kütuse kvaliteedi andmed PVT nr 6-1. Vähemalt kord kuus mõõdetakse kasutatavate kütuste põlemisprotsessi mõjutavaid 6-1 , 6-2 keskkonnatoime esitavad tarnijad, lisaks ettevõtte teostab täiendavalt kvaliteedi kontrolli). parameetreid – tahkekütustel vähemalt kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust, LCP PVT 9 Enefit Power laboris määratakse tahkekütusel (biomass, turvas, põlevkivi) põlevkivi uttegaasidel vähemalt kütteväärtust, arvestades selle määramisel järgmiste ainete ööpäeva keskmistatud proovi kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust. sisaldust: põlevkivibensiin ja väävelvesinik. Põlevkiviõlil märatakse kütteväärtust kord kuus. PVT nr 6-2. Kütuse esmakordsel kasutuselevõtul või kui on põhjust eeldada kütuse karakteristikute olulist muutust (nt põlevkivi kasutuselevõtt uuest maardlast), tuleb teha kütuse karakteristikute põhjalik mõõtmine, kui asjakohane teave ei ole eelnevalt kättesaadav (nt põlevkivi puhul maardla geoloogiliste uuringute käigus saadud teave). Kontrollitavad parameetrid on järgmised: 1. Põlevkivis alumine kütteväärtus, niiskus, lenduv osa, tuhasisaldus, seotud süsinik, elementaarkoostis – C, H, N, O, S, Br, Cl, F, raskmetallidest As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V, Zn. LCP PVT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente: i.kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmed; ii.kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus); iii.seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)). Kirjeldus: Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul. 11/62 10. Põletamise Muude kui tavapärastes BEJ käivitamiseks-seiskamiseks on juhendid, avariilised juhtumid LCP PVT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes LCP PVT 10, tõhusus ja üldine käitamistingimustes töötamise registreeritakse ning vaadatakse sündmuste asjaolud läbi. Nende sündmuste käitamistingimustes tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana juhtimiskava ja 11 seire juhtimiskava ja heiteseire käigus tekkivat heidet hinnatakse kaudsete näitajate ja seireandmete põhjal. see rakendada (sh vastama võimalike saasteainete heite olulisusele) ning hõlmama järgmisi PKE PVT 7 elemente: - muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; - muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumite sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. LCP PVT 11 Tuleb õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. PKE PVT 7. Seire tavapärastest erinevates käitamistingimustes Tuleb asjakohaselt seirata õhku- ja vetteheidet tavapärasest erinevate käitamistingimuste ajal, seda kas heite otseste mõõtmiste või surrogaatparameetrite seire kaudu, kui on tõendatud, et see annab otseste mõõtmistega võrreldes samaväärse või parema kvaliteedi. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse aluseks järgnevate käivitamiste- sulgemiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord aastas. Surrogaat- või asendusparameetrid on mõõdetavad või arvutatavad näitajad, mida saab kasutada saasteainete väärtuste otseste mõõtmiste asemel. Üksikult või kombineeritult võib asendusparameetrite kasutamine anda piisavalt usaldusväärse pildi heitkoguste olemusest ja proportsioonidest. 12/62 11. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamiseks Põlemisprotsessi optimeerimine, töökeskkonna ja aurutsükli optimeerimine, LCP PVT 12.Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC LCP PVT 12 rakendatud meetmed. peamiste näitajate arvutipõhine juhtimine, soojuskao minimeerimine, seadmete energiatõhususe suurendamiseks tuleb kasutada allpool esitatud meetoditest PKE PVT 11 soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel asjakohase kombinatsiooni. a) Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b) Töökeskkonna tingimuste optimeerimine (üldkohaldatav); c) Aurutsükli optimeerimine (üldkohaldatav); d) Energiakulu minimeerimine (üldkohaldatav); e) Põletusõhu eelkuumutamine; f) Kütuse eelkuumutamine; g) Täiustatud juhtimissüsteem; h) Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega; i) Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel; j) Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus: k) Suitsugaasikondensaator; l) Soojuse salvestamine; m) Märg korsten; n) Väljalaskmine jahutustornist; o) Kütuse eelkuivatamine; p) Soojuskao minimeerimine; q) Kõrgtehnoloogilised materjalid; r) Auruturbiini täiustamine; s) Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek; PKE PVT nr 11. Põlemisprotsessi energeetilise efektiivsuse suurendamisel tuleb kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikatest. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Protsessi tööparameetrite optimeerimine – protsessi töötava keha (aur või gaas) kõrgeima võimaliku temperatuuri ja rõhu kasutamine, arvestades piirangutega, mis tulenevad nt NOx-heite kontrolli vajadusest või nõuetest väljastatava energia karakteristikutele. 2. Aurutsükli optimeerimine. 3. Põlemisõhu eelsoojendamine, kasutades osa suitsugaaside soojustagastusest saadud energiat. Rakendatavust võib piirata vajadus hoida NOx-heide kontrolli all. 4. Auruturbiini moderniseerimine – erinevad tehnikad, nagu keskrõhu auru temperatuuri ja rõhu tõstmine, madalrõhuturbiini lisamine, labade geomeetria modifitseerimine. Rakendatavust võib piirata auru nõudlus või selle parameetrid või põletusseadme piiratud eluiga. 7. Põlemisprotsessi optimeerimine. 8. Soojuse akumuleerimine. Rakendatavus: ainult CHP; rakendatavus on piiratud väikese soojusvõimsusega seadmetel ja väikese soojusenergia vajadusega piirkonnas. 9. Soojuskadude minimeerimine – jääksoojuse kadude vähendamine, nt šlaki kaudu ja kiirguspindade isoleerimisega. Rakendatavus: ainult tahkekütust kasutatavatel seadmetel. 10. Energiatarbe minimeerimine – võtta kasutusele väiksema energiatarbega seadmed, nt suurema energeetilise kasuteguriga toiteveepumbad. 11. Suitsugaaside kondenseerimine. Rakendatavus: ainult CHP ja kui on piisav nõudlus madala temperatuuriga soojusel 12. Vee tarbimine ja Tuhatranspordivee ringlus Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. Tuhatranspordivesi Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud LCP PVT 13 vetteheide tsirkuleerib suletud süsteemis. Tuhaväljal selginenud tuhatranspordivesi meetodit: suunatakse elektrijaama tagasi. a. Vee ringlussevõttu; b. Kuiva koldetuha käitlemine (Kohaldatav tahkekütuseid põletatava seadme korral). 13. Vee tarbimine ja Reovee eri tüüpide eraldi kogumine Elektrijaamas käideldakse eraldi jahutusvett, tehnoloogilist vett, tuhavälja Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks rakendatakse LCP PVT 14 vetteheide ja töötlemine ringlusvett saastumata sademevett ja olmereovett. Kasutatakse erinevaid reoveevoogude eraldamist ja nende eraldi töötlemist olenevalt saasteainete sisaldusest. puhastusseadmed 13/62 14. Jäätmekäitlus Töö korraldamine viisil, mis Põhirõhk on jäätmetekke vältimisel: põlevkivi kasutamisel põhikütusena Põlemisprotsessil ning heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele LCP PVT 16 vähendab jäätmete koguseid. kasutatakse tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogiat, mille puhul ei ole vaja saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks tuleb töö korraldada selliselt, et viia rakendada meetmeid SO2 heite vähendamiseks. Põlevkivi osaline asendamine tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini: biomassiga vähendab tuha teket. Balti Elektrijaama energiaplokke kasutatakse a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad reeglina suure elektritarbimise korral, kui muudest tootmisvõimsustest ei piisa. kõrvalsaadustena; b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus). 15. Mürateke Müratekke vähendamine Kasutatakse meetmete kombinatsiooni nagu seadmete korrektne kontroll ja LCP PVT 17. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool esitatud meetodit. PKE PVT 20 hooldamine, käitamine kogenud töötajate poolt, mürarohked seadmed on a) Töökorralduslikud meetmed (üldkohaldatav); LCP PVT 17 kinnises ruumis, elektrijaam asub piirkonnas kus puuduvad müratundlikud b) Vähest müra tekitavad seadmed; objektid. c) Müra tõkestamine; d) Müratõrjeseadmed; e) Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus PKE PVT 20. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut meetodit: Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Tehnikad käitamisel, nagu: • seadmete asjakohane ülevaatus ja hooldus; • võimalusel mürarikaste seadmete ruumides uste ja akende sulgemine; • seadmeid käitab kogenud personal; • võimalusel vältida mürarikkaid tegevusi öisel ajal; • mürarikaste hooldustööde ajal mürakontrolli meetmete rakendamine. 16. NOx heite Reservkatlamajal kasutatakse Low- Reservkatlamaja NOx heited on alla 100 mg/Nm3 Tabel 25. Olemasolevate gaasikatelde NOx aastakeskmine heide on 50-100 mg/Nm3, ööpäeva LCP PVT 44 vähendamine NOx põleteid ja täiustatud keskmine heide 85-110 mg/Nm3. reservkatlamajal juhtimissüsteemi. 17. CO heite CO emissioone vähendatakse CO sisaldus reservkatlamaja suitsugaasides on kuni 40 mg/Nm3 Selleks, et vältida või vähendada CO õhkuheidet maagaasi põletamisel, tuleb tagada LCP PVT 44 vähendamine põlemisõhu koguse optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsioonikatalüsaatoreid. reservkatlamajal optimeerimisega 18. NOx heite Keevkihtpõletus Keevkihtkateldega renoveeritud energiaplokis nr 11 NOx heitmed on ca 150 PVT nr 23. NOx-heite vähendamiseks, seejuures piirates CO ja N2O õhkuheidet, tuleb kasutada PKE PVT 23 vähendamine mg/Nm3. lisaks peatükkides 4.3, 4.5 ja 5.1 loetletud üldistele tehnikatele, ühte või mitut järgmist tehnikat, LCP PVT 24 põlevkivikateldes Kuna põlevkivis on vähe lämmastikku, on ka põlevkivikatelde NOx heited sh PVT-s nr 21 loetletut: suhteliselt väikesed. Keevkihtkateldes, sh biokütuste kasutamisel lisaks 1. Katelde töö optimeerimine. Põlemisprotsessi hoitakse kateldes võimalikult stabiilsena ning põlevkivile, hoitakse põlemistemperatuuri võimalikult madalal, mis vähendab vajaduse korral reguleeritakse liigõhutegurit, et vähendada NOx-ühendite teket. NOx-i teket. 2. Madala NOx tekkega põletite kasutamine. 3. Vee sissepritse tolmpõletuskatla koldesse, mis ühtlustab kolde temperatuurigradienti, parandab SOx sidumist ning vähendab NOx teket. NOx PVT SHT põlevkivi põletamisel, ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus: Kõik olemasolevad CFB-plokid on üle 300 MWth võimsusega. Olemasolevatel CFB-põletusseadmetel on NOx PVT SHT väärtused <70–220 mg/Nm3 päevakeskmistena, mis vastab aastakeskmisele vahemikule <85–200 mg/Nm3. LCP PVT 24. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, tuleb kasutada ühte või mitut järgmist meetodit. a) Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b) Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine (üldkohaldatav); c) Õhu astmeline lisamine (üldkohaldatav); d) Kütuse astmeline lisamine (üldkohaldatav); e) Suitsugaasi ringlus (üldkohaldatav); f) Selektiivne mittekatalüütiline taandamine; g) Selektiivne katalüütiline taandamine 14/62 19. SO2 jt happeliste Keevkihtpõletus Keevkihtkateldega renoveeritud 11. ploki SO2 heited on ca 10 mg/Nm3. HCl LCP PVT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite PKE PVT 27, gaaside heite heide on ligikaudu 20 korda madalam, HF arvestuslik heide puudub. vältimiseks või vähendamiseks tuleb kasutada üht või mitut järgmist meetodit: PVT 32, vähendamine 11 Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 sidumiseks põlevkivis sisalduva a) Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti); PVT 33 plokis vaba lubjaga, lubjaga seonduvad ka teised happelised gaasid nagu HCl ja HF. b) Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI); LCP PVT 25 c) Pihustusega kuivabsorber; d) Ringleva keevkihiga kuivskraber; e) Märgskraber; f) Suitsugaasikondensaator; g) Suitsugaasi märgväävlitustamine; h) Kütuse valimine. PKE PVT 27. SOx-, HCl- ja HF-heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud üldkohalduvat tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Kütuse valik – madala väävli-, kloori- või fluorisisaldusega kütuse valik; rakendatavus piiratud kütuse kättesaadavusega, sh juhul kui põletatakse väga spetsiifilisi kohalikke kütuseid. 2. Katlasse sorbendi sisestamine (koldesse või kihti). 3. Suitsukäiku kuiva sorbendi sisestamine (DSI) – saab kasutada HCl ja HF taseme vähendamiseks, kui ei rakendata spetsiifilisi väävliärastustehnikaid. 4. Tsirkuleeriva keevkihiga (CFB) kuivskraber. 5. Kuivpihustusega absorber (Spray-dry absorber, SDA). 6. Poolkuiv desulfureerimine, nt NID tehnika. 7. Kombineeritud tehnikad NOx ja SOx vähendamiseks. Rakendatavus on juhtumipõhine sõltuvalt kasutatava kütuse omadustest ja põlemisprotsessist. 8. Märgskraber – kasutatav HCl ja HF kontsentratsiooni vähendamiseks, kui ei rakendata muid spetsiifilisi suitsugaaside puhastamistehnikaid. 9. Suitsugaaside märg väävliärastusseadme järel paikneva gaas-gaas soojendi asendamine – asendavad seadmed on nt multi-toru soojusekstraktor, suitsugaaside juhtimine jahutustorni või märga korstnasse. Rakendatavus: ainult siis, kui gaas-gaas soojendi on vaja välja vahetada. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus - Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist ei kehtestata. Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2- sisaldusele heitgaasides. Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl aastakeskmine PVT SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata. PKE PVT 32 p 2. Kui mitme kütuse põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide kütuste summaarsest soojussisendist vähemalt 50%, võib punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtuste asemel kasutada determineerivale kütusele kehtestatud heite piirväärtust. PKE PVT 33. PVT SO2 SHT põlevkivi põletamisel koos muude tahkete kütustega ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides. Olemasolevad põletusseadmed kõikide katlatüüpide korral SO2 PVT SHT on 440–520 mg/Nm3. 20. CO heite Keevkihtpõletus Renoveeritud 11 plokil on CO sisaldus alla 80 mg/Nm3. Keevkihikateldes LCP PVT 24. CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt biokütuste põletamisel 30-80 PKE PVT 24 vähendamine vähendatakse CO teket põlemisõhu koguse optimeerimisega. mg/Nm3 olemasoleva põletusseadme puhul, mille võimsus on ≥ 300 MWth ja mida käitatakse LCP PVT 24 tahkekütuse vähemalt 1 500 tundi aastas. kasutamisel PKE PVT 24. Põlevkivi kasutamisel CO heite piirväärtust ei kehtestata, tuleb operatiivselt kontrollida põlemisprotsessi. 15/62 21. Tahkete Elektrifilter Energiaplokil nr 11 kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks elektrifiltreid. PKE PVT nr 25. Tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või PKE PVT 25 osakeste heite Plokkide nr 11 renoveeritud elektrifilrite kasuteguriks on 99,8-99,9%, osakete mitut järgmistest üldkohalduvatest tehnikatest, sh nende omavahelisi kombinatsioone: LCP PVT 26 vähendamine heide on alla 20 mg/Nm3. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): PVT on elektrifiltri kasutamine, heite piirväärtus kuni 20 mg/Nm3. 1. Elektrifilter (ESP), olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus. 2. Kottfilter. 3. Sorbendi sissepritse (katla koldesse või kihti), tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. 4. Suitsugaaside kuivpuhastus või poolkuiv puhastus, tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. 5. Märgpuhastus – rakendatavus on piiratud juhul, kui puhastamisega kaasnevaid jäätmeid (nt vesi, mille soolade sisaldus on suur) ei saa taaskasutada või nõuetekohaselt kõrvaldada, olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus; tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. LCP PVT 26. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest: a) Elektrifilter (ESP) (üldkohaldatav); b) Kottfilter (üldkohaldatav); c) Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine; d) Suitsugaasi märgväävlitustamine; e) Kütuse valimine 22. Raskmetallide Elektrifilter Kuna raskmetallid emiteeritakse õhku põhiliselt koos tahkete osakestega, Elektrifiltri või kottfiltri kasutamine, tahkete osakeste koostises olevatele raskmetallidele PVT SHT PKE PVT 25 heite mõjutab elektrifiltrite töö efektiivsus ka raskmetallide heidet. väärtusi ei määrata. vähendamine Plokkide nr 11 renoveeritud elektrifiltrite kasuteguriks on 99,8-99,9% 23. Tahkekütuse Põlevkivi ja biokütuste ladustamine Biokütuse vaalude paigutamisel on arvestatud valitsevate tuulte suunaga. Pikaajalise ja suures koguses tahke materjali avaladustamisel tuleb tolmuheite vähendamiseks EFS 5.3.1. ladustamine avaladudes. Kütused ladestatakse mitmes kuhjas lähtudes tuleohutusnõuetest. rakendada üht või mitut meedet: a) pinna niisutamine vastupidavate tolmusiduvate ainetega b) Ladustamiskohad on paigutatud territooriumile selliselt, et käitlemisel tekkida materjali pinna katmine c) materjali pinna tahkumine d) materjali pinna rohestamine (taimkate). võiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja. Kui prognoositakse tuult üle 10 m/s, siis välditakse kütuste teisaldamist. Põhimõtteliselt on võimalik kuhjade Täiendavalt rakendada vajadusel üht või mitut järgmist meedet: pinna niisutamine, kui ilmastikutingimustest lähtuvalt tekib oht tolmuhäiringu a) paigutada kuhi piki valitsevat tuulesuunda b) tuule mõju vähendamiseks istutada kõrghaljastus, tekkeks väljapool käitise territooriumi. paigutada tuuletõkkepiirded või künkad, c) paigutada mitme hunniku asemel ühe kuhjaga, d) kasutada ülestuult tugiseinu, e) paigutada tugiseinad lähestikku. 24. Tahkekütuse Põlevkivi transport territooriumil Kütuse konveierid on kaetud. Konveierid ja ülekanderennid (mis on disainitud selliselt, et lekke tõenäosus on väike) EFS 5.4.2 transport ja toimub konveieritega 2.1 mitte- või väga kergelt ja mõõdukalt triivimistundliku ja märguva materjali puhul tuleb käitlemine kasutada avatud lintkonveierit ning üht või mitut meedet: a) külgtuulekaitset b) vee ja juga pihustamine ülekandepunktides c) lintkonveieri puhastamine. 2.2 mõõdukalt ja väga triivimistundliku ning mitte märguva materjali korral tuleb kasutada suletud konveierit või sellist lintkonveierit, mis ise või teise lindi abil hoiab materjali (nt pneumaatiline-, rennis kett-, kruvi-, toru-, lint- või topeltlintkonveier) või kasutada suletud lintkonveierit ilma tugiratasteta (nt aerolint-, madala hõõrdumisega- või kausja profiiliga konveiereid). 25. Vedelkütuse Põlevkivikatelde sissekütmiseks ja Balti elektrijaama vedelkütuse hoidla asub kaitsepiirde sees, mis mahutab Vedelkütuse mahutid on ümbritsetud vett ja naftasaadusi mitte läbi laskva piirdega ning sadevee EFS 5.1.1 laadimine, katlamaja reservkütusena 110% ühe mahuti mahust. Rakendatud on ka muud meetmed, mis on vajalikud ärastussüsteemiga. Vett mitte läbi laskev piire mahutab vähemalt kõige suurema mahuti ladustamine ja kasutatavat vedelkütust säilitatakse keskkonnaohutuse tagamiseks ja kemikaaliriskide maandamiseks, sh asuvad maksimaalse mahu (110 % selle mahust). Mahutipark peab olema rajatud eemal veekogudest käitlemine spetsiaalsetes hoidlates, kütus torustikud estakaadidel. ning kõvakattega pinnasel. Torustikud on paigutatud maapinnal turvalisele lahtisele alale nii, et pumbatakse kateldesse torustike lekkeid oleks võimalik kiiresti avastada ja seadmete ja mehhanismide tekitatud vigastusi oleks kaudu võimalik vältida. 26. Õlide jm ohtlike Trafo- ja turbiiniõlil ning muudel Hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele vastavate Naftasaaduste hoidmisehitise piirde olemasolu: Mahutipark peab olema rajatud eemal EFS 5.1.1 vedelike naftasaadustel on omad piiretega, veekogudest ning kõvakattega pinnasel. ladustamine hoidmisehitised rakendatakse muid meetmed, mis on asjakohased lähtuvalt ladustatvate toodete omadustest. 16/62 27. Jäätmekäitlus Taaskasutatakse ainult Kehtestatud on metoodika puidujäätmete kontrollimiseks. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: WT BAT 2 puidujäätmeid, mis vastavad nn a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja Soome juhendis kasutatava liigituse rakendamine; alusel vähemalt puiduäätmete B- b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; klassi kvaliteedile. c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e. Jäätmete eraldatuse tagamine; f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g. Tahkete sisendjäätmete sortimine; 28. Jäätmekäitlus Biomassi, sh jäätmepuidu, Hoiustamine põlevmaterjali ladustamise plaani kohaselt. Selleks, et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, tuleb kasutada kõiki WT BAT 4 ladustamine toimub vastavalt järgmisi meetodeid: Päästeametiga kooskõlastatud a. Ladustamiskohtade optimeerimine; põlevmaterjalide ladustamise b. Piisav ladustamismaht; plaanile. Käitaja teostab c. Ladustamistoimingute ohutus; põlevmaterjali käitlust ja seiret d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks; tuleohu vältimiseks. Platside ladustusmaht on piisav. Ohtlike jäätmeid ei käidelda. 29. Jäätmekäitlus Käitisel on kehtestatud sisemine Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, ladustamine, Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, tuleb WT BAT 5 dokument "Biokütuse hange, arvestus ja kvaliteedikontroll" ning käitise töötajad järgivad seda. kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. ladustamine, arvestus ja kvaliteedikontroll" 30. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, Toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, jäätmete, heitmete jt ROM p 3.3.3.3.2 Massibilanssi saab kasutada keskkonda eralduvate heitkoguste hindamiseks, ROM p. ISO 50001 integreeritud ja sisendite ning väljundite üle kvantitatiivne ja kvalitatiivne arvestuse pidamine. kui on teada esindusliku andmetöötluse tulemusel selgunud täpsed sisendid ja väljundid ning 3.3.3.3.2 sertifitseeritud juhtimissüsteem. Aruannete esitamine Keskkonnaametile vastavalt seadusele. määramatuse ulatus. ENE BAT 16 Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine tootmisterritooriumi piiril. ENE PVT 16. Tuleb kehtestada ja rakendada protseduurireeglid, millega regulaarselt jälgitakse ja mõõdetakse (dokumenteeritakse) toimingute ja tegevuste põhinäitajad, mis omavad märkimisväärset mõju energiatõhususele. 31. Kogu tootmine Arvutijuhitud elektritarbimise Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia tarbimise üle ning vastavalt Tuleb rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi vastavalt kohalikele oludele. ENE ptk seiresüsteem, seadmete kontroll ja sellele Pidevalt vähendada tootmise keskkonnamõjusid planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis 4.2.1- hooldus, sertifitseeritud tehakse energiaauditit tootmisüksuste kaupa. Toimub regulaarne seadmete investeeringuid, võttes arvesse valdkonnaüleseid mõjusid. Energiaauditi läbiviimine, et selgitada 4.2.9 juhtimissüsteemid. kontroll välja enim energiakasutust mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine. Juurutatud on ISO 9001 ja vajadust. Tootmisüksuste vahelise energiasäästu võimaluste kindlakstegemine. Süsteemse ISO lähenemise rakendamine, mis hõlmab: protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, 14001, mis käsitlevad samuti energiatõhususe meetmete rakendamist. valgustust, kuivatamist. Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike eesmärkidega. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne). Protsessi parameetrite kontrollimine. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust. 32. Õhu seire QAL1 nõudmiste täitmine Kasutuses olevad Balti EJ AMS seadmed on sertifitseeritud ja omavad QAL1 protseduuri korral tuleb järgida standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) ROM p sertifikaati, mis sisaldab sertifitseeritud mõõtepiirkonda ja mõõtemääramatuse nõudeid. 4.3.2.2.1 hindamist. Enne kasutuselevõttu läbitakse AMS funktsionaalsus test. Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS sobib ettenähtud otstarbeks. 17/62 33. Õhu seire QAL2, QAL3 ja AST nõudmiste Balti EJ AMS seadmed on läbinud QAL2 kalibreerimise ja valideerimise EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral. ROM p täitmine protsessi vastavalt standardile EVS-EN 14181:2014. QAL 2 tehakse kõigi 4.3.2.2.2 mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Labor, kes teostab QAL 2 on akrediteeritud vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 “Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele” Ettevõttes on rakendatud QAL3 kontrollsüsteem. Balti EJ AMS seadmete käitaja tagab pideva kvaliteedi kontrolli töö ajal, selleks on olemas väljaõpetatud personal • Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone. Balti EJ AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmised tehakse kord aastas akrediteeritud laboriga vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 • Teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist referentsmeetodiga ühel päeval. 34. Õhu seire AMS asukoha nõudmiste täitmine Balti EJ AMS seadmete asukoht on valitud vastavalt EVS – EN 15259:2007 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ROM p 4.3.2.3 nõuetele. Tagatud ohutu ligipääs mõõtekohale ja mõõteplatvorm piisava ventileeritud, hästi valgustatud ja vastavalt standardile EN 15259. Personalile sobiv kaitse kandevõimsusega. AMS-i tööplatvorm on kergesti ligipääsetav, puhas ja ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile ventileeritud, hästi valgustatud. EN 15259 peab tööplatvorm olema piisava kandevõimega Balti EJ AMS seadmete funktsionaalsustesti tehakse mitte harvem, kui kord mahutavus ja piisav tööruum (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. aastas kuid mitte kauem, kui 1 kuu enne QAL. Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need mõõtmis-/proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist. 35. Õhu seire Protokollide nõuete täitmine Balti EJ protokollid sisaldavad mõõtmistulemused, sealhulgas Pidevseire mõõtmisaruanne peab sisaldama: ROM p võrdlustingimused (nt temperatuur, hapnik). Ettevõtte mõõtmistulemused on • kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) tulemusi AMSi aruannet 4.3.2.7. võimalik esitada tunni,- ööpäevakeskmise ja kuukeskmise protokollidena. (vastavalt standardile EN 14181); • mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab aruanne sisaldama ka: • andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; • poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); • tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; • eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; • kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; • AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; • AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus. 36. Jäätmete Biomassi kompleksi õhunõuete Vastuvõetud puidujäätmed puhastatakse täiendavalt metallist ja purustatakse PVT 25. Et vähendada tolmu, peenosakestega seotud metallide, PCDD/Fi ja dioksiinitaoliste WT BAT 25 mehaaniline täitmine puidujäätmete ettevalmistamise kompleksis. Kinnises toomishoones asub PCBde õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14d-d ning kasutada üht või mitut allpool esitatud WT BAT 14d töötlemine haamerveskid, elektromagnetid, pöörisvoolu põhimõttel värviliste metallide meetoditest: separaatorid ning roostevaba terase separaatorid koos vajalike punkrite ja a) Tsüklon (üldkohaldatav); transportööridega. Hajusheite vähendamiseks asub purustuskompleks hoone b) Tekstiilifilter (Ei pruugi olla kohaldatav õhuväljalaskekanalitele, mis on purustiga vahetult sees ja kasutusel on kinnised seadmed (WT PVT 14d) ning tolmu ühendatud, kui süttimise mõju tekstiilfiltrile pole võimalik leevendada); vähendamiseks on projekteeritud kompleksne aspiratsiooni süsteem, mis c) Märgpuhastus (üldkohaldatav); hõlmab tsüklonit ja kassett-filtrit (WT PVT 25b). d) Vee pritsimine purustisse (nt madala temperatuuri, põua korral). PVT 14 d. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb hajusheite piiramiseks, kogumiseks ja puhastamiseks rakendada: a) hajusheidet tekitada võivate jäätmete ja materjali töötlemine ja käitlemine kinnistes hoonetes ja/või kinnistes seadmetes (nt konveierilintidel); b) sobiva rõhu hoidmine kinnistes seadmetes või hoonetes; c) heite kogumine ja suunamine sobivasse heite vähendamise süsteemi õhu väljatõmbe süsteemi ja/või õhu imemise süsteemide abil, mis on heiteallikate lähedal. 18/62 T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk PVT PVT number Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav PVT heitetaseme (HT) HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu Lubatud HT ja HPV Erandi nr lühend kirjeldus vahemik täpsustus HPV ühik lõpp 1. LCP Tabel 25 Reservkatlamaja gaasikütusel NOx 50–100 aasta keskmine 100 mg/Nm3 2. LCP Tabel 25 Reservkatlamaja gaasikütusel NOx 85–110 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 100 mg/Nm3 3. LCP PVT 44 Reservkatlamaja gaasikütusel CO 5–40 aasta keskmine 40 mg/Nm3 4. PKE PVT 23, määrus nr Plokk 11 põlevkivil NOx 200 ööpäeva keskmine 200 mg/Nm3 48 5. PKE PVT 23, määrus nr Plokk 11 põlevkivil NOx 200 aasta keskmine 200 mg/Nm3 48 6. PKE PVT 25 Plokk 11 põlevkivil PM 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3 7. PKE PVT 26 Plokk 11 põlevkivil Hg 1-10 ööpäeva või mõõteperioodi keskmine 8 μg/Nm3 8. PKE PVT 27 Plokk 11 põlevkivil SO2 200 aasta keskmine 100 mg/Nm3 9. PKE PVT 27 Plokk 11 põlevkivil HCl 35 aasta keskmine 30 mg/Nm3 10. PKE PVT 33, määrus 48 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % NOx 200 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 200 mg/Nm3 biomassil 11. PKE PVT 33, määrus nr Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % NOx 200 aasta keskmine 200 mg/Nm3 48 biomassil 12. LCP PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % SO2 200 ööpäeva keskmine 100 mg/Nm3 biomassil 13. PKE PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % PM 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3 biomassil 14. PKE PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % HCl 35 aasta keskmine 30 mg/Nm3 biomassil 15. PKE PVT 26 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % Hg 8 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 8 μg/Nm3 biomassil 16. PKE PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % SO2 100 aasta keskmine 80 mg/Nm3 biomassil T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. LCP BAT 40 Energiatõhusus: reservkatlamaja gaasikütusel Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur täiskoormuse töö ajal 78–95 94 % T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 19/62 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne ühel Asukoht kaardil kemikaal, sõnnik, jääk vms Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ajal hoitav lühend number Kogus Ühik 1. Plastikust maapealsed mahutid (3tk) 50 116 tonni X: 6585465, Y: Vesinikkloriidhape (Soolhape) Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1. 732019 2. Roostevabast terasest maapealsed mahutid 40 120 tonni X: 6586599, Y: Väävelhape Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1. (3tk) 734774 3. Terasest maapelsed mahutid (3 tk) 40 120 tonni X: 6586593, Y: Naatriuhüdroksiid Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1. 734775 4. Terasest maapealsed mahutid (2tk) 40 80 tonni X: 6586573, Y: Transformaatorõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse EFS 5.1.1. 734788 ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 5. Terasest maapealsed mahutid (2tk õli jaoks 40 80 tonni X: 6586579, Y: Turbiiniõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse EFS 5.1.1. ja 1 vanaõli jaoks)) 734787 ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 6. Terasest maapealsed mahutid (3tk) 3 000 9 000 tonni X: 6586519, Y: Põlevkiviõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse EFS 5.1.1. 733846 ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 7. Terasest maapealne surveanum 45 20 m³ X: 6586534, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734155 8. Terasest maapealne surveanum 20 10 m³ X: 6586578, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734382 9. Terasest maapealsed surveanumad (10tk) 20 200 m³ X: 6586591, Y: Vesinik Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734389 10. Terasest maapealsed surveanumad (9tk) 10 90 m³ X: 6586581, Y: Vesinik Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734381 11. Terasest maapealne surveanum (4tk) 5 10 m³ X: 6586788, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734227 12. Terasest maapealne surveanum (2 tk) 10 10 m³ X: 6586788, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734235 13. Terasest maapealne surveanum 8 5 m³ X: 6586789, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734244 14. Maapealne horisontaalne mahuti 50 50 tonni X: 6586506, Y: Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. EFS 5.1.1. 734818 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 15. Maapealne horisontaalne mahuti 20 10 tonni X: 6586507, Y: Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. EFS 5.1.1. 734823 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 16. Terasest mahuti 33 33 m³ X: 6585474, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 732017 17. Maapealne vertikaalne mahuti 8 8 m³ X: 6586139, Y: Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. EFS 5.1.1. 734223 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 18. Maapealne 10 10 m³ X: 6586499, Y: Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. EFS 5.1.1. 733999 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 20/62 1. Muud asjakohased meetmed Võtta kasutusele tuhaväljadelt ära juhitava liigvee puhastamiseks puhastusseadmed kroomi ärastamiseks. 16.12.2029 1.Uurimistööd Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2 vee kroomiga saastumise põhjuste ja allikate leidmiseks (hiljemalt 31.12.2017).2. Tehnilise teostatavuse uuring (01.01.2018-03.05.2022).3. Tehnoloogilise lahenduse leidmine ja tehnilise projekti koostamine (hiljemalt 16.12.2027). 2. Pinna- ja põhjavee kaitse Keskkonnareostuse vältimine. Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad Pidevalt 3. Pinna- ja põhjavee kaitse Keskkonnareostuse vältimine. Tagada puurkaevude ja nende vähendatud sanitaarkaitsealade hooldusnõuete täitmist Pidevalt 4. Vee säästlik kasutamine Vee tõhus kasutamine. Kõik töötajad peavad olema instrueeritud vee säästva kasutamise suhtes vastavalt tööjuhendites antud nõuetele. Pidevalt 5. Muud asjakohased meetmed Jahutusvee temperatuuri kontrollimine väljalasul Üks kord nädalas 6. Muud asjakohased meetmed Korraldada kanalisatsiooni ehitiste seisundi kontroll, mille kohta koostada ülevaatuse akt. Akt säilitada vähemalt 10 aastat. Üks kord viie aasta jooksul 7. Muud asjakohased meetmed Tuhavälja nr 1 ja tuhavälja nr 2 leelisvesi neutraliseerida keemiatsehhi ning tuhaväljade nr 1 ja 2 neutraliseerimissõlmedes. Vajaduse korral 8. Energia ja kütuse tõhus Liikuvtehnika kasutamine ja hooldus kavandada viisil, mis võimaldab kütuse säästlikku kasutamist. Vastavad juhendid peavad olema käitamis- ja hoolduskäsiraamatus; nende väljatöötamisel tuleb järgida Pidevalt kasutamine seadmete tarnijate soovitusi;* elektri- ja soojusenergia kasutamisel järgida üldtunnustatud energia säästva kasutamise põhimõtteid - ehitiste isolatsioon, energia kasutamise üle peab arvestust pidama 9. Välisõhu saaste vältimine või Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine- pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. Pidevalt vähendamine Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis. 10. Välisõhu saaste vältimine või Saasteainete püüdeseadmed- kasutada saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende efektiivsust ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust. Pidevalt vähendamine 11. Müra vältimine või vähendamine Tehnika liikumine ja sellest tuleneva müra vähendamine:Kogu liikuvtehnika peab olema regulaarsete intervallide tagant hooldatud, väljalaskesüsteemide hooldus eriti) ja õlidega varustatud. Pidevalt 12. Muud asjakohased meetmed Tuhaväljade tiikide veetasemed- tuhaväljade tiikide veetasemed peavad vastama Balti EJ tuhaväljade režiimikaardi alusel kehtestatud tasemetele. Informeerida Keskkonnaametit maksimaalsete lubatud Pidevalt tasemete ületamisest ning ettevõetud meetmetest veetasemete alandamiseks. 13. Muud asjakohased meetmed Balti elektrijaamal on lubatud lisaks väljavoolukanalile kasutada heitvee ärajuhtimiseks suublana juurdevoolukanalit nr 1 (Kulgu kanal) kanalis veevahetuse kindlustamiseks. Pidevalt 14. Muud asjakohased meetmed Lobjaka tekke vältimiseks sügis-talvisel perioodil tsirkulatsioonipumbajaamas nr 2 võib juurdevoolukanalisse nr 2 turbiinide jahutuse ja tööstus-vihmavee väljalasu nr 2 juhtida sooja vett, et vältida lume Pidevalt tõttu tekkida võivaid ummistusi. 15. Muud asjakohased meetmed Puhastada setitit vähmalt kord aastas, et tagada vastavus Prügila direktiivi 1 artiklis 2 kehtestatud nõuetele. Pidevalt 16. Muud asjakohased meetmed Tuhaväljade voolurežiim- voolurežiim võimaldab tuhaosakestel settetiikides pulbist välja settida ning setitite põhjad peavad olema kaldega. See tagab settinud tuhakihilt vee edasiliikumise ja tuhaväljalt Pidevalt jõudmise selitisse. 17. Muud asjakohased meetmed Jäätmete vastuvõtmine- jäätmete vastuvõtmisel veenduda jäätmete prügilakõlblikkuses. Tuhaväljakule ja tööstusjäätmete prügilasse ladestada jäätmeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Pidevalt 18. Muud asjakohased meetmed Asbestijäätmete käitlemine ja kõrvaldamine- Pidevalt * Asbestijäätmete käitlemiseks ja kõrvaldamiseks tuleb tagada, et jäätmete peale- ja mahalaadimisel ning veol need ei tolmaks; * asbestijäätmete ladestamise kohad tähistatakse piiretega ja pannakse välja vastavad hoiatussildid; * maetud asbestijäätmete ladestamisjärgne segamisvõimalus tuleb välistada; ladestatud asbestijäätmete kohta peetakse ranget arvestust 19. Muud asjakohased meetmed Pakendijäätmete käitlemine- tooraine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi Pidevalt võimalusi. 20. Muud asjakohased meetmed Jäätmete käitlemine- kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, anda üle jäätmelube omavatele jäätmekäitlejale. Pidada arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste Pidevalt ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele. 21. Muud asjakohased meetmed Veevõtuks on lubatud kasutada nii juurdevoolukanalit nr 2 kui ka juurdevoolukanalit nr 1. Üleminekut ühelt skeemilt teisele fikseerida päevikus. Vastavalt vajadusele 22. Mitte tavapäraste Aurukatelde sissekütmine toimub vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Sissekütmise tehnoloogiliste äkkheidete üle peetakse arvestust. Vastavalt käitamistingimuste korral vajadusele rakendatavad meetmed 23. Muud asjakohased meetmed Puhastustööd - elektrijaama põhi- ja abiseadmete puhastustööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Pidevalt 24. Muud asjakohased meetmed Tootmisseadmete rikked -elektrijaama põhi- ja abiseadmete remonditööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Pidevalt 25. Muud asjakohased meetmed Puhastusseadmete rikked-lendtuha püüdeseadmed, reovee puhastus. Remonditööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Pidevalt 26. Muud asjakohased andmed Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus käivitusrežiimil heiteallikast nr 601 (energiaploki nr 11 korsten HEIT0010620) on kuni 620 tundi aastas. Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste Pidevalt äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 27. Muud asjakohased andmed Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta Pidevalt 01.märtsiks. 28. Mitte tavapäraste Esitada Balti elektrijaama äkkheidete ennetamise ja selle mõju vähendamise kava. 01.06.2024 käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed 21/62 29. Pinna- ja põhjavee kaitse Vähendatakse liigvee kogust tuhatranspordisüsteemis. Neutraliseeritakse tuhavälja nr 1 ja tuhavälja nr 2 vett. Vastavalt Tuhavälja nr 2 ei kasutata tuha ladestamiseks, tuhaväli nr 2 on suletud ja korrastatud. vajadusele 30. Muud asjakohased andmed Ettevõte peab pidevat arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus põhjavee seire Kvaternaar (Q) 1 X: 6586551, Y: 734054 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 2 X: 6586552, Y: 734081 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 22/62 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/1 X: 6586512, Y: 734778 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/2 X: 6586506, Y: 734813 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/3 X: 6586485, Y: 734841 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 23/62 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/4 X: 6586485, Y: 734841 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 3-A X: 6586520, Y: 734731 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 9-A X: 6586584, Y: 734403 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 24/62 põhjavee seire 10-A X: 6586621, Y: 734328 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 15-A X: 6586612, Y: 734127 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 16-A X: 6586609, Y: 734039 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 25/62 põhjavee seire 18-A X: 6587000, Y: 734939 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 20-A X: 6586758, Y: 734731 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 21-A X: 6586817, Y: 734639 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 26/62 põhjavee seire 25-A X: 6586771, Y: 733961 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire Puurkaev nr 1 (POH0001403) X: 6586954, Y: 734960 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord kolme aasta jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) põhjavee seire Puurkaev nr 2 (POH0001402) X: 6586963, Y: 735210 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord kolme aasta jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) põhjavee seire Puurkaev nr 3 (POH0001401) X: 6587071, Y: 734392 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord kolme aasta jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 27/62 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Meetme nr rakendamise rakendamise sagedus tähtaeg 1. Jäätmetekke Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud,taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omanduste ja tekke kohta. jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete Pidev seire sihtkohta, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis-ja kõrvalda mis toimingute kohta. nimetatud arvestuse algdokumente ja koodandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. 2. Muud Juurdepääs saasteallikate juurde. Võimaldada pideva ja ohutu juurdepääsu loatingimustes märgutud saasteallikatele. Pidev asjakohased meetmed 3. Muud Leelisvee neutraliseerimine: Teostada neutraliseerimissõlmede töö efektiivsuse kontroll. Pidev asjakohased meetmed 4. Muud Õnnetuste tagajärgede leevendamine: Avarii korral peab käitaja oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastuse viivitamata likvideerima, sõltumata sellest, kas saastus on tahtlik või tuleb Pidev asjakohased ettevaatamatusest. meetmed 5. Muud Õnnetuste vältimine: Tagada käitlise tegevust vastavalt parima võimaliku tehnikale ja hea majapidamistavale. Pidev asjakohased meetmed T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtestatud korra ja juhiste nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus käitumiseks (lühikirjeldus) ülevaatamise sagedus 1. Tuhaärastus ja Tuhavälja tammi murdumine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid ladestamine õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järe 2. Keemiline vee Kemikaalide leke Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid ettevalmistus õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 3. Õlide käitlemine Naftasaaduste sattumine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid juurdevoolu- õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta võiäravoolukanalisse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 4. Katelde sissekütmine Sissekütmiskütuse süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid vedelkütusega õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 5. Turbogeneraatori Turbogeneraatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid õlisüsteem õlisüsteemi süttomine õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 6. Generaatori Vesiniku süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid vesinikjahutussüsteem õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis lahendamise plaanis järel 7. Elektriseadmete Transformaatori purunemine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid käitamine õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 8. Reservkatlamaja Gaasijuhtme süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 9. Tuhavälja nr 2 vee Soolhappe paagi Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid neutraliseerimine purunemine õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed 28/62 T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Juhul kui tulevikus otsustatakse käitise tegevus lõpetada, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Järelhoolduse meetmed Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 29/62 J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Balti EJ tuhaväljak nr 1 Keskkonnaregistrikood JKK4400438 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva linn, Elektrijaama tee 92 2861267 51108:003:0001 X: 6585300, Y: 733499 Plaan või kaart Lisa 2: Asukohakaart_tööstusjäätmete prügila_tuhaväli nr 1 ja nr 2.pdf Number plaanil või kaardil Käitluskoha andmed Jrk nr 2. Nimetus Tööstusjäätmete prügila Keskkonnaregistrikood JKK4400440 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva linn, Elektrijaama tee 106 2825364 51108:003:0002 X: 6584906, Y: 730974 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil Käitluskoha andmed Jrk nr 3. Nimetus Balti elektrijaam Keskkonnaregistrikood JKK4400439 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva linn, Elektrijaama tee 59 2823182 51101:001:0960 X: 6586735, Y: 734094 Plaan või kaart Lisa 3: BEJ_elektrijaama tee 59_asukohakaart.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Balti EJ tuhaväljak nr 1 30/62 Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 409 900 409 900 409 900 D5 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 461 100 461 100 461 100 D5 Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Tööstusjäätmete prügila Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 16 000 16 000 16 000 D5 16 11 06 - Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole 11 300 11 300 11 300 D5 nimetatud koodinumbriga 16 11 05* 17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid 5 100 5 100 5 100 D5 17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 10 150 10 150 10 150 D5 17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 480 480 480 D5 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 20 000 20 000 20 000 D5 19 09 02 - Veeselitussetted 2 000 2 000 2 000 D5 19 09 05 - Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud 300 300 300 D5 Jrk nr 3. Käitluskoha nimetus Balti elektrijaam 31/62 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 240 000 240 000 50 240 000 R1 240 000 R12s 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole 240 000 240 000 240 000 R12s nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 240 000 R1 15 01 03 - Puitpakendid 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 17 02 01 - Puit 240 000 240 000 100 240 000 R12s 240 000 R1 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 57 800 50 000 7 800 22 000 57 800 R12s 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 240 000 240 000 50 240 000 R12s 240 000 R1 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 32/62 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Puidujäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Balti elektrijaama 11. energiaploki biomassiga varustamise kompleksi juurde on paigaldatud käitise keskkonnakaitseloas kütusena 240 000 (biomass THS § 10 komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline kasutamiseks lubatud puidujäätmete täiendava purustamise ja metallijääkidest puhastamise seadmete kompleks. mõistes) põletamisele töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, eelnev töötlemine granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Toimingukood R12s tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) täiendavat purustamist ja puhastamist ning jäätmete olemus või koostis muutub võõristest. Puiduhakkest eraldatakse võõrised nagu: liiv, kivid, metall, plast, kile, kumm jmt. Täiendava töötlemise tulemusena viiakse puiduhakkes võõriste sisaldus alla 2 protsendi. Puiduhakke täiendav töötlemine toimub puidujäätmete ettevalmistamise kompleksis. Puidujäätmete lubatud käideldavaks koguseks kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 240 000 tonni aastas. 2. Puidujäätmete R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul Toimingukood R1 tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist kateldes elektri- ja 240 000 (biomass THS § 10 viisil soojusenergia tootmise eesmärgil. Põletada on lubatud üksnes tööstusheite seaduse §-is 10 defineeritud nõuetele vastavat mõistes) põletamine biomassi. Biomassiks on lubatud liigitada üksnes sellised puidujäätmetest valmistatud puiduhakke partiid, milles ei ole korralduse tabelis 1 välja toodud omadusi (piirväärtusi) ületatud. Juhul, kui puiduhakke partii(d) ületab piirväärtusi, siis ei ole tegemist biomassiga ning selline partii(d) tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmepõletustehasele. Biomassiks liigituvaid ja kompleksis täiendavalt töödeldud jäätmeid saab põletada ka Eesti ja Auvere elektrijaama energiaplokkides vastavalt nende komplekslubades toodud tingimustele. 3. Ehitus- ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Ehitus- ja lammutussegaprahi (jäätmekood 17 09 04) puhul tähendab toimingukood R12s käitises ehitus- ja remondi töödel 57 800 lammutussegaprahi komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline tekkivate ehitus ja lammutusjäätmete liigiti sortimist. Ehitus- ja lammutustöödel tekkivad jäätmed sorditakse koheselt liigiti ja (jäätmekood 17 09 töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, suunatakse eelistatult taaskasutusse. Järele jäävad jäätmed, mis omaduste poolest taaskasutamiseks või ringlusse võtmiseks ei 04) liigiti sortimine granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid sobi antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või ladestatakse tööstusjäätmete prügilasse. ning jäätmete olemus või koostis muutub 4. Tööstusjäätmete D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine Tööstusjäätmete prügila rajati 2008 Balti elektrijaama tuhamäe nr 2 kirdenurka pindalaga 20 ha. Peamised ladestatavad jäätmed on 50 000 vastuvõtt ja üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud Eesti Energia AS ettevõtetes katelde ja reaktorite remondil tekkivad mineraalsed jäätmed, mis on segunenud katlatolmu või ladestamine JKK pesadesse) põlevkivituhaga, lisaks asbestijäätmed ja muud ehitus-lammutusjäätmed, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt ja majanduslikult 4400188 käitluskohta otstarbekas. Tööstusjäätmete ladestamine toimub Balti elektrijaama tööstusjäätmete prügilasse vastavalt projektile. Eriliigiliste jäätmete ladestamiseks on kolm eraldi tsooni. 5. Põlevkivituha D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine Põlevkivituhk kogutakse Balti elektrijaamas ja transporditakse hüdrauliliselt tuhaväljale nr 1. Tuhaväli on trapetsi kujulise 870 000 ladestamine tuhavälja üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud põhiplaaniga tehnogeenne moodustis suurima suhtelise kõrgusega 45 m (70.00 abs. m). Tuhaväli pindalaga 490 ha koosneb jäätmekäitluskohale pesadesse) järskude nõlvadega tuhamäest (tuhahoidla), 395 ha ja selle lõunaküljel asuvast settetiigist pindalaga 95 ha. JKK4400039 J4. Jäätmete ladustamine 33/62 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Balti elektrijaam Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil koordinaadid või ladestamisele ladustamise ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 111, X: 6586700, Biomass, mis vastab THS § 10 mõistes keskkonnanormidele. Kõiki biomassi jäätmeid (jäätmekoodiga 02 01 03; 02 01 07; 02 03 04; kuni 9 kuud 35 000 140 000 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 112 Y: 734400 03 01 01; 03 01 05; 15 01 03; 17 02 01; 19 12 07 koodiga jäätmeid) kokku on üheaegselt lubatud ladustada kuni 35 000 t. 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks Jäätmekoodiga 20 01 38 üheaegselt kuni 3500 t/a. Kogu platside peale üheaegselt ladustada lubatud kogus kuni 35 000 t/a. oksad, risu) 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 15 01 03 - Puitpakendid 17 02 01 - Puit 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* Seotud failid Failid Lisa 4: Biomassi_adustamise_plaan_Elektrijaama_tee_59e__4_.pdf Lisa 5: Lisa_BEJ_biokutuse_ladustamise_plaan_2022__3_.asice Lisa 6: 2023.10.10_Puidujaatmete_metoodika.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 34/62 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Puidujäätmetest valmistatud Vastuvõtuprotseduuri käigus Tuleb teostada visuaalset kontrolli kõigi koormate osas. Kõigist koormatest võetakse koormaproov ja Pidevalt hakke (puiduhakke) kõik koormaproovid kontrollib üle ettevõtte töötaja. biomassi nõuetele vastavuse Kui on selgelt näha, et koorem sisaldab keemiliselt töödeldud puidujäätmeid (nt elektripostid, raudtee liiprid), tuleb koorem tagastada tõendamine ja käitaja poolne või saastunud puidujäätmed ülejäänud puidujäätmetest eraldada ning anda üle vastavat õigus omavale jäätmekäitlejale. omakontroll Käitaja on kohustatud puiduhakke (biomassi) tarnijaid ja nende poolt tarnitud puiduhaket kontrollima osas, mis puudutab puiduhakke biomassi nõuetele vastavuse tõendamist. Kontrolli teostamisel rakendab käitaja ettevõtte poolt koostatud ja loa andja poolt üle vaadatud juhendit " Enefit Power AS metoodika puidujäätmete kontrollimiseks" (kompleksloa lisa). Tekkivate jäätmete üle Käitises tekkivate muude jäätmete (need jäätmeliigid, mida ei taaskasutata R1, R12s ega ladestata D5) käitlemisele rakenduvad Pidevalt arvestuse pidamine ja üldised jäätmehoolduse nõuded. Tekkivad jäätmed tuleb paigutada jäätmeliikide kaupa sobivasse ja nõuetele vastavasse käitlemine konteinerisse või kogumisvahendisse. Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmekäitlejale. Tekkivate jäätmete koguste kohta tuleb pidada arvestust ja esitada iga aastaselt jäätmearuanne. Keskkonnahäiringute Puiduhakke (biomassi) kuhjade (hunnikute) paigutamisel tuleb arvestada valitsevate tuulte suunaga. Biomassi tuleb ladustada Käitaja on kohustatud puiduhakke purustamisel ja ladustamisel ennetama Pidevalt ennetamine ja leevendamine mitmes eraldi kuhjas, arvestades tuleohutusnõuetega. Biomassi ladustamise asukohad platsil tuleb valida selliselt, et biomassi piirnorme ületavate keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket käitlemisel tekkiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja poole. Juhul, kui prognoositud tuulekiirus on üle 10 m/s, siis tuleb vältida ning rakendama seejuures asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha biomassi laadimist. Kuival ajal tuleb biomassi kuhjasid veega niisutada. igapäevaselt visuaalset seiret ning veenduda, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud. Jäätmete ladustamise Ettevõttel peab olema keskkonnakaitseloa kehtivuse ajal kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või Pidevalt finantstagatis finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi kehtivuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendavad dokumendid. Käitajal on lubatud puidujäätmete platsil üheaegselt ladustada kokku kuni 35 000 tonni (140 000 m³) puidujäätmeid (puiduhaket). Puidujäätmete (puiduhakke) ladustamine peab vastama ladustamise plaanile (kompleksloa lisa). Tööstusprügila ja Tuhavälja Prügila seire tulemused esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt KOTKAS infosüsteemi kaudu vastavalt Balti EJ tuhaväljak nr 1 Perioodiliselt nr 1 iga-aastane (JKK4400039) ja tööstusjäätmete prügila (JKK4400188) kohta: 1 x aastas tegevusaruanne 1) jäätmelademe kasvu andmed (jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; jäätmete ladestamise viisid; ladestamiseks vaba maht); 2) põhjavee seisundi andmed; 3) nõrgvee seisundi andmed; 4) pinnavee andmed; 5) milline on prügila keskkonnamõju (st jooksva aasta kohta seiratud keskkondade hinnang) ja milliseid häiringutõrjemeetmeid rakendatakse. Ohtlike jäätmete (asbesti Ettevõte peab omama kehtivat õnnetusjuhtumikindlustust ning enne selle kehtivusaja lõppemist esitama Keskkonnaametile uue Pidevalt sisaldavad jäätmed) kindlustuspoliisi või finantsgarantii, mis tagab ohtlike jäätmete käitlemisest tekkida võiva keskkonnasaastuse likvideerimise kulude käitamiseks kehtiv katmise. õnnetusjuhtumikindlustus Jäätmete ladestamine/ Prügila käitaja peab ladestatavate jäätmete üle arvestust ja annab iga-aastase tegevusaruande raames aru, kus esitatakse ülevaade Pidevalt prügila käitamine vastuvõetud (ettevõtte teistelt käitistelt) ja ladestatud jäätmete koodi ja liigi, koguse, tekkeviisi, jäätmetekitaja (käitis) ja ohtlike jäätmete täpse asukoha ladestusalal osas. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja 35/62 keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Balti EJ tuhaväljak nr 1 Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud Lisa 7: Prugilate_seirekava_050520 tööstusjäätmetepolügooni keskkonnaseire ja suletud tööstusjäätmete tööstusjäätmetepolügooni keskkonnaseirekavale 23__parandatud.pdf polügooni keskkonnaseiret teostatakse: pinnaveele (sh nõrgvesi); põhjaveele ja Narva veehoidlale. Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Tööstusjäätmete prügila Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Tööstusjäätmete prügila käitlustegevuse Prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel, esitab käitaja loa andjale prügila sulgemiskava Tööstusjäätmete prügila suletakse ja korrastatakse vastavalt sulgemiskavaga lõpetamisel koos kirjaliku taotlusega. kinnitatud nõuetele. Jrk nr 3. Käitluskoha nimetus Balti elektrijaam Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Balti elektrijaama JKK tegevuse lõpetamisel. Käitaja teavitab loa Hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga. Meetmed peavad tagama, Võtab kasutusele vajalikud andjat viivitamata tegevuse lõpetamisel teostatud hindamise et tegevuskoht ei avalda selle tegevuse lõpetamisel kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvestades olulist järelhooldusmeetmed, mille abil taastatakse tulemustest ning rakendatavatest järelhooldusmeetmetest. ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Balti elektrijaama käitisega on hõlmatud 3 jäätmekäitluskohta, millede seire nõuded on täpsustatud Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud tööstusjäätmete polügooni keskkonnaseirekavas, mis on käesoleva kompleksloa lahutamatu osa. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - ohtlike jäätmete prügila 215 000 238 000 Prügila - tavajäätmete prügila 147 000 000 0 J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed 36/62 J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid Jäätmekood 39 750 16 11 06 - Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05* 17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 19 09 02 - Veeselitussetted 19 09 05 - Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud 870 000 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Jäätmekood Toimingu kood Piirkogus (t/a) 17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 5 100 17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 480 J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Balti EJ Veehaarde kood PIH0000040 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6586265, Y: 734258 Veekogu nimetus Narva veehoidla Veekogu kood VEE2015410 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Jahutusvesi 2024 115 246 228 115 246 228 115 246 228 115 246 228 460 984 912 1 267 823 Veevõtt 2024 115 689 699 115 689 699 115 689 699 115 689 699 462 758 796 1 262 972 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Balti EJ (2108) 37/62 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0001403 Puurkaevu katastri number 2108 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586954, Y: 734960 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I II III IV Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp kvartal kvartal kvartal kvartal as is Tehnoloogiline vesi (Kambrium-Vendi põhjaveekihist v.a toiduainete 2024 2045 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16.66 valmistamiseks) Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Balti EJ (2107) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0001402 Puurkaevu katastri number 2107 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586963, Y: 735210 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I II III IV Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp kvartal kvartal kvartal kvartal as is Tehnoloogiline vesi (Kambrium-Vendi põhjaveekihist v.a toiduainete 2024 2045 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16.66 valmistamiseks) Veehaarde jrk nr 3. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Balti EJ (2104) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0001401 Puurkaevu katastri number 2104 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6587071, Y: 734392 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu 38/62 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I II III IV Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp kvartal kvartal kvartal kvartal as is Tehnoloogiline vesi (Kambrium-Vendi põhjaveekihist v.a toiduainete 2024 2045 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16.66 valmistamiseks) V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust tuleb pidada vastavalt mõõteseadusele taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidu iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida elektroonses veearvestuse päevikus; 2. Veearvesti peab olema taadeldud vastavalt kehtivatele nõuetele. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel; 3. Veehaardest Balti EJ juurdevoolukanal nr 2 või/ja Balti tsirkulatsioonipumbajaama nr 1 väljapumbatava vee arvestust pidada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja töötundide alusel või taadeldud mõõteseadmete alusel. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg või mõõteseadme näidud ning taatlemise andmed fikseerida elektroonses veearvestuse päevikus kuude lõikes. Kulgu kanali ökoloogilise seisundi säilitamiseks suunatatud ja elektrienergia tootmisprotsessis kasutatud veevõtu koguste arvutused (taotluses nr T-KKL/1008973 esitatud arvutuslik metoodika järgi) pidada elektroonses veearvestuse päevikus eraldi. Vee erikasutusõiguse tasu/veesaastetasu arvutuste tulemused tuleb esitada loa andjale koos vee erikasutusõiguse tasu/veesaastetasu deklaratsioonidega üks kord kvartalis. Põhjaveetaseme mõõtmine Statsionaarse mõõteseadmega kaevudes mõõta põhjaveetaset vähemalt kord aastas. Kaevudest, kuhu pole paigaldatud põhjaveetaseme mõõtmiseks statsionaarset seadet, mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel märkida ka veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevude hoolduspäevikus elektrooniliselt ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0001403 Balti EJ (2108) X: 6586954, Y: 734960 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn 39/62 POH0001402 Balti EJ (2107) X: 6586963, Y: 735210 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn POH0001401 Balti EJ (2104) X: 6587071, Y: 734392 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn PIH0000040 Balti EJ X: 6586265, Y: 734258 Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Pinnaveehaarde proove tuleb võtta ühel ajal jahutusvee väljalaskmete IV106 ja IV106a proovidega. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Jahutusvesi juurdevoolukanalisse nr 1 Väljalaskme kood IV106a Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Kulgu kanal Suubla kood VEE1065500 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla 40/62 Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586764, Y: 734818 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 40 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Sulfaat (SO42-) SO4 2024 Naftasaadused NAF 2024 Heljum HEL 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Jahutusvee väljalask väljavoolukanalisse Väljalaskme kood IV106 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586794, Y: 733905 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) 41/62 Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 394 792 000 98 698 000 98 698 000 98 698 000 98 698 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Sulfaat (SO42-) SO4 2024 Naftasaadused NAF 2024 Heljum HEL 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus neutraliseeritud vesi tuhaväljalt nr 2 Väljalaskme kood IV162 Reoveepuhasti nimetus tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaam Reoveepuhasti kood PUH0441620 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus VEE1065600 - Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6585464, Y: 732090 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 4 416 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 Veearvesti Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2023 Sulfaat (SO42-) SO4 42/62 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 1.656 1.656 1.656 1.656 2024 BHT7 BHT7 30 33.12 33.12 33.12 33.12 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.11 0.11 0.11 0.11 2024 KHT KHT 125 138 138 138 138 2024 Heljum HEL 25 27.60 27.60 27.60 27.60 2024 pH 6-9 pH 9 2024 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 16.56 16.56 16.56 16.56 2024 Nafta NAF 1 1.104 1.104 1.104 1.104 2024 Arseen (As) 7440-38-2 0.01 0.011 0.011 0.011 0.011 2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015 0.017 0.017 0.017 0.017 2024 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.015 0.015 0.015 0.015 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 49.68 49.68 49.68 48.68 2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.006 0.006 0.006 0.006 2024 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.055 0.055 0.055 0.055 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Tööstusvihmavee väljalask nr 1 Väljalaskme kood IV106b Reoveepuhasti nimetus Balti EJ olmereovee puhastusseadmed Reoveepuhasti kood PUH0441061 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586552, Y: 734772 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 8 618 000 2 154 500 2 154 500 2 154 500 2 154 500 Veearvesti 43/62 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2006 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 96.953 96.953 96.953 96.953 2024 BHT7 BHT7 15 32.318 32.318 32.318 32.318 2024 Nafta NAF 1 2.155 2.155 2.155 2.155 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2.155 2.155 2.155 2.155 2024 KHT KHT 125 269.31 269.31 269.31 269.31 2024 Heljum HEL 25 53.86 53.86 53.86 53.86 2024 pH 6-9 pH 9 2024 Arseen (As) 7440-38-2 0.01 0.022 0.022 0.022 0.022 2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015 0.032 0.032 0.032 0.032 2024 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.03 0.03 0.03 0.03 2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.011 0.011 0.011 0.011 2024 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.108 0.108 0.108 0.108 Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus Tööstusvihmavee väljalask nr 2 Väljalaskme kood IV106c Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586775, Y: 734235 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 3 632 596 908 149 908 149 908 149 908 149 Arvestuslik 44/62 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 pH 6-9 pH 9 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 40.867 40.867 40.867 40.867 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 1.362 1.362 1.362 1.362 2024 KHT KHT 125 113.519 113.519 113.519 113.519 2024 BHT7 - BHT7 BHT7 15 13.622 13.622 13.622 13.622 2024 Nafta NAF 1 0.908 0.908 0.908 0.908 2024 HEL - Heljum HEL 25 22.704 22.704 22.704 22.704 Väljalaskme jrk nr 6. Väljalaskme nimetus tuhavälja nr 1 neutraliseerimissõlm Väljalaskme kood IV164 Reoveepuhasti nimetus tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaam Reoveepuhasti kood PUH0441460 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Kulgu kanal Suubla kood VEE1065500 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586569, Y: 734174 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 4 416 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 Veearvesti Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2023 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 45/62 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 16.56 16.56 16.56 16.56 2024 Nafta NAF 1 1.104 1.104 1.104 1.104 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 1.656 1.656 1.656 1.656 2024 BHT7 BHT7 30 33.12 33.12 33.12 33.12 2024 Heljum HEL 25 27.60 27.60 27.60 27.60 2024 KHT KHT 125 138 138 138 138 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.11 0.11 0.11 0.11 2024 pH 6-9 pH 9 2024 Arseen (As) 7440-38-2 0.01 0.011 0.011 0.011 0.011 2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015 0.017 0.017 0.017 0.017 2024 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.015 0.015 0.015 0.015 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 49.68 49.68 49.68 49.68 2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.006 0.006 0.006 0.006 2024 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.50 0.552 0.552 0.552 0.552 Väljalaskme jrk nr 7. Väljalaskme nimetus Sademevee väljalask biomassi platsidelt Väljalaskme kood IV013 Reoveepuhasti nimetus Biomassi platside sademeveepuhasti Reoveepuhasti kood PUH0001639 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586758, Y: 733619 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 16 492 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 46/62  Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 Heljum HEL 40 2024 Naftasaadused NAF 5 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Balti EJ olmereovee puhastusseadmed PUH0441061 Ajas keskmistatud Kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel Statsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reostuskoormus määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu määramiseks saasteallika töös (ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel). Reostuskoormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi BHT7 sisalduse määramiseks ühe nädala kestel ja mõõta vooluhulk vastavalt kehtivas seadusandlus kehtestatud proovivõtumeetoditele. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude korral. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 47/62 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid Seotud reoveepuhasti Seotud reoveepuhasti nimi Seire tüüp (L-Est) kood Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise aeg sagedus Üksikproov Reovesi Balti EJ olmereovee puhastusseadmete X: 6586543, Y: 734820 PUH0441061 Balti EJ olmereovee Biokeemiline hapnikutarve Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise sissevool puhastusseadmed (BHT7) perioodil Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Heljum Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Üldfosfor (Püld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Üldlämmastik (Nüld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Vesinikioonide Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise kontsentratsioon (pH) perioodil Üksikproov Heitvesi Balti EJ olmereovee puhastusseadmete X: 6586543, Y: 734835 PUH0441061 Balti EJ olmereovee Biokeemiline hapnikutarve Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise väljavool puhastusseadmed (BHT7) perioodil Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Heljum Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Üldfosfor (Püld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Üldlämmastik (Nüld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Vesinikioonide Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise kontsentratsioon (pH) perioodil Üksikproov Reovesi Tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaama X: 6586510, Y: 734145 PUH0441460 tuhavälja nr 1 vee Vesinikioonide Üks kord aastas sissevool neutraliseerimisjaam kontsentratsioon (pH) Üksikproov Heitvesi Tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaama X: 6586569, Y: 734174 PUH0441460 tuhavälja nr 1 vee Vesinikioonide Üks kord aastas väljavool neutraliseerimisjaam kontsentratsioon (pH) Üksikproov Reovesi Tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaama X: 6585462, Y: 732001 PUH0441620 tuhavälja nr 2 vee Vesinikioonide Üks kord aastas sissevool neutraliseerimisjaam kontsentratsioon (pH) Üksikproov Heitvesi Tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaama X: 6585464, Y: 732090 PUH0441620 tuhavälja nr 2 vee Vesinikioonide Üks kord aastas väljavool neutraliseerimisjaam kontsentratsioon (pH) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui hindamiseks ka sealt väljuvast heitveest. Neutraliseerimisjaama tõhususe väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii neutraliseerimisjaamasse sisenevast veest kui ka sealt väljuvast veest. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb heitvee proovivõtul kasutada atesteeritud proovivõtjat. Sademe- ja jahutusvee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele 48/62 Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi Seire kood (L‑Est) kood Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise Proovi võtmise liik sagedus Jahutusvee väljalask väljavoolukanalisse IV106 X: 6586768, Y: 734051 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus veehoidla Naftasaadused Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Vesinikioonide kontsentratsioon Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus (pH) Biokeemiline hapnikutarve Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Veetemperatuur (proovivõtul) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Jahutusvesi juurdevoolukanalisse nr 1 IV106a X: 6586768, Y: 734051 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus veehoidla Naftasaadused Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Vesinikioonide kontsentratsioon Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus (pH) Biokeemiline hapnikutarve Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Veetemperatuur (proovivõtul) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Tööstusvihmavee väljalask nr. 1 (pärast biofiltreid ja neutraliseerimis- IV106b X: 6586552, Y: 734772 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis sõlme) veehoidla Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (pH) Biokeemiline hapnikutarve Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Sulfaat (SO42-) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Kaadmium (Cd) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Tööstusvihmavee väljalask nr. 1 (juurdevoolukanalisse nr. 2) IV106b X: 6586552, Y: 734772 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis veehoidla Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (pH) Biokeemiline hapnikutarve Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Sulfaat (SO42-) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis 49/62  Kaadmium (Cd) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Tööstusvihmavee väljalask nr 2 IV106c X: 6586775, Y: 734235 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis veehoidla Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (pH) Biokeemiline hapnikutarve Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis neutraliseeritud vesi tuhaväljalt nr 2 IV162 X: 6585464, Y: 732090 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Vesinikioonide kontsentratsioon Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus veehoidla (pH) Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas tuhavälja nr 1 neutraliseerimissõlm IV164 X: 6586569, Y: 734174 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Vesinikioonide kontsentratsioon Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus veehoidla (pH) Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Sademevee väljalask biomassi platsidelt IV013 X: 6586669, Y: 733609 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Biokeemiline hapnikutarve Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas veehoidla (BHT7) Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas 50/62  Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1. Jahutusvee väljalaskmete IV106 ja IV106a kaudu jahutusvee suublatesse juhtimisel peab vesi vastama läbiviimiseks pinnaveehaardest (Narva veehoidla; veehaarde kood PIH0000040) võetud vee kvaliteedile. Suublatesse juhitava jahutusvee lubatud temperatuuri vahemik 0–30 0C; 2. Suublatesse juhitava jahutusvee saastenäitajate piirväärtused peavad vastama reoveekogumisalale koormusega 2000- 9999 ie kehtivatele piirväärtustele: BHT7 – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l, heljum – 25 mg/l, ühealuselised fenoolid – 0,1 mg/l, As - 0.01 mg/l, Cd – 0,005 mg/l, Cr – 0,05 mg/l, Ni – 0,034 mg/l, Pb – 0,014 mg/l, Zn – 0,05 mg/l, Cu – 0,015 mg/l, pH vahemik 6-9. Sulfaadi (SO42-) piirväärtust ei Jäätmevaldkonna registreering Registreeringu number RE.JÄ/520890 Registreeringu omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevusvaldkond Tavajäätmete taaskasutamine teadusuuringutes, arendustegevuses või uute toodete ja protsesside katsetamisel Registreeringu kehtivuse periood Registreeringu väljastamise kuupäev 05.01.2024 Registreeringu kehtivuse algus Lõppemise kuupäev 14.07.2025 Andmise põhjendus (faktiline ja õiguslik Keskkonnaamet on vastavalt jäätmeseaduse § 98⁷ lg 4 kontrollinud jäätmeloa omamise vajaduse puudumist. Jäätmekäitleja alus) tegevus registreeritakse jäätmeseaduse § 98⁷ lõike 2 punkt 1 ja esitatud taotluse 16.10.2023 T-RJÄ/1018131-2 alusel. Täiendavad nõuded 1. Tööstuskatsed viiakse läbi Enefit 280-1 õlitootmisseadmes vastavalt keskkonnakompleksloa nr KKL/176540 nõuetele ja käesoleva registreeringu erisustele. Lisaks arvestatakse Auvere energiakompleksis tehnoloogiliselt omavahel seotud Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516) ja Auvere elektrijaama keskkonnakompleksloa nr KKL/324417 asjasse puutuvate nõuetega. 2. Tööstuskatsete läbiviimisel tuleb lähtuda Keskkonnaametiga kooskõlastatud Enefit 280-1 seadmes koospürolüüsi protsessis plastijäätmete kui sisendi ja põlevkivi kasutamise tööstuskatsete katseprogrammist (ka nimetatud kui katseplaan), mis esitati Keskkonnaametile 06.12.2023 kirjaga nr NJ-KKJ-1/1416-4. Järgida tuleb nii katseprogrammis kirjeldatud tegevusi ja tingimusi, kui sisendmaterjalist ja heitgaasidest analüüsitavate ainete loetelu ja proovivõtu sagedust.“ 3. Lisaks tuleb tööstuskatsete läbiviimisel lähtuda Enefit 280-1 seadmel plastijäätmete koospürolüüsi katsetamise eksperthinnangus toodust (Versioon 5.12.2023, Töö nr 23004591). 4. Enefit 280-1 seadmes koospürolüüsi protsessis plastijäätmete kui sisendi ja põlevkivi kasutamise tööstuskatsete katseprogramm (katseplaan) ja Enefit 280-1 seadmel plastijäätmete koospürolüüsi katsetamise eksperthinnang on käesoleva registreeringu lahutamatud lisad. 5. Katseperioodi iga ööpäeva summaarne plastijäätmete (15 01 02 ja 19 12 12) kogus ei ületa 100 t/ööpäevast kogust. 6. Tööstuskatse läbiviimiseks peab käitleja veenduma, et sisendina kasutatavad plastijäätmed ei sisalda POS-ühendeid. Selleks peab iga jäätmepartii kohta olema võetud esinduslik proov ja tehtud keemiline analüüs vastavalt EN-standarditele. St et enne ei ole lubatud plastijäätmeid keemiliselt ringlusse võtta, kui ei ole laekunud akrediteerud labori analüüs, mis kinnitab POS- ühendite puudumise. Juhul kui sisendmaterjalis leitakse POS-ühendeid, ei saa neid katse perioodil kasutada - need materjalid või jäätmed tuleb kõrvaldada ja anda üle selleks vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. 7. Plasti ja põlevkivi koospürolüüsi katsetamisega saab alustada vaid juhul, kui eelnevalt on Keskkonnaametile kirjalikult saadetud ECHA REACH PPORDI registreerimist tõendavad dokumendid. 8. Keskkonnaametit tuleb kirjalikult informeerida (aadressile [email protected]) tööstuskatsetamise alguskuupäevast vähemalt 24 h ette enne selle toimumist. 9. Tööstuskatse läbiviimisel seiratavate näitajate pistelised proovivõtmised, mõõtmised, kasutatavad analüüsimeetodid ja labor(id) peavad olema vastavalt akrediteeritud. 10. Katsetuste käigus tekkinud saadusi sh õli ja bensiin (jäätmed) tuleb koguda tavapärasest toodangust eraldi mahutites. 11. Katseperioodil Enefit 280 seadmes tekkinud töötlemisjääke (sh uttegaas ja fenoolvesi) võib edasi suunata vaid seadme(te)sse, millel on katse läbiviimise ajal töökorras ja töötav pidevseireseade. 12. Tööstuskatse tulemustest tuleb kirjalikult Keskkonnaametit informeerida (KOTKAS või aadressil [email protected]) mõistliku aja jooksul pärast katsete läbiviimist vastavalt katseplaanis kirjeldatud aruande koostamise plaanile ja esitada mitte hiljem kui 31.12.2025. 13. Kõikide sisend- ja väljund materjalivoogude (sh ka abimaterjal) kohta tuleb tööstuskatse perioodil arvestust pidada ja andmed koos aruandega Keskkonnaametile esitada. 14. Tööstuskatse ajal edasi suunatud töötlemisjääkide suunamise katkestused tuleb registreerida, sh registreerida katseperioodil tõrviku kasutamise aeg (kasutuse pikkus) ja põhjus ning esitada koos lõpliku tööstuskatse aruandega. 15. Katsetamise käigus tekkiva õhkuheite saasteainete kontsentratsioone kontrollitakse eelnevalt mainitud komplekslubade pidevseire kaudu. Juhul, kui ületatakse näitaja(te) piirväärtusi, vähendatakse koheselt plastijäätmete sisendkogust. Tööstuskatses kasutatavate plastijäätmete ladustamine on lubatud vaid kehtiva Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi alusel (jäätmeseadus § 98_3), mis tuleb Keskkonnaametile toimingule eelnevalt esitada. Vaidlustamine Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Registreeringu andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Allkirjastaja nimi Helen Akenpärg Ametikoht jäätmebüroo juhataja 2/6 Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Enefit õlitööstus Kood JTK0670921 Käitluskoha täpne asukoht kaardil Ruumikuju: 1 lahustükk ja 4 auku. Puudutatud katastriüksus: Keskterritooriumi (51401:001:1297). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 51401:001:1297 X: 6576795, Y: 721857 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus 3/6 Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Tehnilise varustuse kirjeldus Maksimaalne nr nimetus käitlusvõimsus (t/a) 1. Plastjäätmete ja R12p - jäätmete Katsetamise eesmärk on uurida plastijäätmete lisamise mõju pürolüüsi protsessile, Plastijäätmeid ja põlevkivi antakse ette eri liinide kaudu ja segatakse enne reaktorisse jõudmist 2 000 põlevkivi taaskasutamisele protsessisaadustele ja keskkonnale. segamiskambris. Plastijäätmete jaoks kasutatakse ajutist 2-astmelist toitesüsteemi, kus koospürolüüs eelnev füüsikalis- esimeses astmes toimub pneumaatiline transport vahepunkrisse ning teises astmes lämmastiku keemiline töötlemine Katsetamine seisneb plastijäätmete mõju uurimisel Enefit280 seadmele põlevkivi keskkonnas doseerimine segukambrisse. Doseerimisseade võimaldab mõõta täpselt protsessi (kuivatamine, koospürolüüsi protsessis. Selleks kasutatakse katseplaanis ettenähtud kogustes sisenevat plastijäätme massi süsteemis oleva kaalumisseadmega, mille täpsusklass on 1%. aurutamine, hinnanguliselt kuni 5% plasti ja 95% põlevkivi. Etteantud põlevkivi ja plastijäätmete kogused registreeritakse igapäevaselt. konditsioneerimine Enefit 280-1 seadmes katsetatakse 20 päeva jooksul erinevaid töörežiime, kokku kuni 2 000 jms) tonni plastijäätmeid. Plastijäätmete materjali tarnijad on Eesti jäätmekäitlejad. Materjali Lisainfo dokumendis Planeeritav plastijäätmete etteandmissüsteemi kirjeldus purustamine ning pallimine toimub tarnijatest jäätmekäitlejate poolt. Transportimiseks, käitlemiseks ning ladustamiseks pallitakse materjal pallimispressis, mis pakendab pallitud jäätmed võrgu ja/või kilega. Kiletamise eesmärk on vähendada jäätmete lõhnamist ja nõrgvee eraldumist ning ohutuma ladustamise tagamiseks. Materjal tuuakse pallidesse pakituna liikuva põrandaga või teist tüüpi sõidukitega. Enefit 280-1 katseks on ette nähtud umbes 2500 palli, keskmiselt on ühe plastpalli mass hinnanguliselt 780-850 kg. Pallid laetakse maha automaatselt või teleskooplaaduri pallihaaratsiga. Materjali transporditakse Enefit Õlitööstuse territooriumil asuval palliavajal pidevalt protsessiks vajalikus koguses. Järelejäänud kile pärast pallide avamist ladustakse konteineris ja täiendavaks purustamiseks või muuks käitlemiseks antakse üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Katse nr 1 12 päeva pidevat käitamist koormusel 255,83 t/h põlevkivi ja kuni 4,125 t/h plastijäätmeid. 12 päevaga käideldakse plastijäätmeid kokku kuni 1 200 tonni. Katse nr 2 8 päeva käitamist koormusel 14 t/h plastijäätmeid. Tehas töötab lühiajaliselt koormusel 246 t/h põlevkivi ja kuni 14 t/h plastijäätmeid umbes 14 h jooksul (jaotatud kahe ööpäeva vahel), misjärel töötab seade režiimis, kus ette antakse ainult põlevkivi. 14 h periood on jaotatud kahe ööpäeva vahel, kus esimesel päeval opereeritakse õhtusel perioodil 7 tundi (17-24), millele järgneb järgmise päeva öötundidel 7 tunnine periood (00- 07). Uus 14 h periood on planeeritud kolmanda päeva õhtutundidel. Kirjeldatud katsetuste ülesehitus kindlustab selle, et ühes ööpäevas ei kasutata protsessis rohkem kui kuni 100 t plastijäätmeid. Testimist korratakse 4 korda 8 ööpäeva jooksul. 8 päevaga käideldakse plastijäätmeid kokku kuni 800 tonni. Projekti kogumaht (t) 2 000 Käideldavad jäätmeliigid koos aastase käitluskogusega 4/6 Käideldavad jäätmeliigid koos aastase käitluskogusega Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstus Jäätmeliik Väljaminek (t/a) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D- (t/a) (t/a) kood 15 01 02 - Plastpakendid 1 000 R12p - jäätmete taaskasutamisele eelnev füüsikalis-keemiline töötlemine (kuivatamine, aurutamine, konditsioneerimine jms) 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sealhulgas materjalisegud), mida ei ole nimetatud 1 000 R12p - jäätmete taaskasutamisele eelnev füüsikalis-keemiline töötlemine (kuivatamine, aurutamine, koodinumbriga 19 12 11* konditsioneerimine jms) Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstus Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele või ladestamisele Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil koordinaadid suunamise aeg ladustamise materjal ladustamise või kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 1 X: 6577091, Pallitud jäätmeid ladustatakse Eesti elektrijaama põlevkivilaos, rehvihakke ladustamisega samas kohas (X: Jäätmeid võib ladustada enne 500 15 01 02 - Plastpakendid Jah 500 Y: 722105 6577090, Y: 722105). Ladustamine toimub vastavalt Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali taaskasutamist max kuni kolm aastat. 19 12 12 - Muud jäätmete mehaanilise Jah 500 ladustamise plaanile, sh on nendega kooskõlastatud plastijäätmete ladustamine vastavalt senisele plaanile. Antud projekti raames hiljemalt juuli töötlemise jäägid (sealhulgas 2025. materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11* Seotud failid Käitluskohaplaan (sh ajutiselt ladustatavate jäätmete asukohad) Lisa 1: Käitluskohaplaan (sh ajutiselt ladustatavate jäätmete asukoht).pdf Jäätmete ajutise ladustamise korral Euroopa Majanduspiirkonnas asuva krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmiseks. Kinnitatud põlevmaterjali ladustamise plaan Lisa 2: EE_kaaskiri.asice Lisa 3: EEJ_polevmaterjali_ladumistamise_plaan.asice Analüüsiaktid 5/6 6/6 Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-046 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Narva põlevkivikarjäär II andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 15.08.2038 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik ümberregistreerimine Registrikaardi nr 10 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Narva kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Narva põlevkivikarjäär II Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 544.15 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 560.35 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivi: kütuseks ja keemiatööstuse toormeks; turvas: pinnase viljakuse parandamine korrastamisel Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 6 400 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 8 980.978 tuh t 12.02.2020 25 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 10.265 tuh t 12.02.2020 26 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 14.37 tuh t 12.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2003 2038 6 400 tuh t 16 653 tuh t 2/3 Turvas, vähelagunenud 2003 2038 15 tuh t 15 tuh t Turvas, hästilagunenud 2003 2038 21 tuh t 21 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2003 2038 0130 Alutaguse vald 145 100 544.15 1 Turvas, vähelagunenud 2003 2038 0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2003 2038 0130 Alutaguse vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a.). Narva kaeveväli Geoloogiafondi number 4942 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-18 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.06.1995 Kõrvaltingimused Maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär põlevkivi kaevandamise lubadele KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 kokku on 6 400 tuh t, kuid Enefit Kaevandused AS-le antud kõikide põlevkivi kaevandamise lubade alusel kokku ei tohi aastas kaevandada rohkem kui 15 010 tuh t. Turba kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on 36 tuh t. Kaevandamise loa valdaja peab: - pärast loa muutmist koostama seirekava ja esitama selle Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Seirekava koostamise tähtaeg on 6 kuud pärast kaevandamisloa muutmise otsuse jõustumist (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükkidest 1.6, 6.3.1 ja 8. Loa omanik teostab seirekava kinnitamiseni seiret vastavalt kinnitamise eel kehtinud keskkonnalubade nõuetele, peale seirekava kinnitamist vastavalt heakskiidetud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest; - piirama tolmu levikut loodusaladele nendega piirnevatel teedel kasutades asjakohaseid vahendeid (nt teede kastmine); - allmaakaevandamisel hoidma veetaset all töötavas kaevandamispiirkonnas kuivenduse tagamiseks. Pärast ala langetamist reguleerida langetatud ala veetase lõpetamisjärgsele võimalikult lähedasele tasemele; - jätkama soo- ja rabaveetaseme seiret Usnova kinnistu ja Puhatu looduskaitseala vahelisse puhvertsooni rajatud puuraukude grupis. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; - teostama kaevandamise alustamisest peale seiret jälgimaks soo- ja rabavee taset ning Keila-Kukruse põhjaveekihi alanduslehtri levikut üle mäeeraldise piiride Puhatu looduskaitseala suunal. Seire käigus saadud mõõtetulemuste alusel peab hüdrogeoloogilist mudelit vajadusel korrigeerima ning täiendama selle kirjeldust prognoositäpsuse suurendamiseks. Seire tulemused tuleb esitada vähemalt neli korda aastas. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; - kavandama modelleerimis- ja seiretulemuste alusel preventiivsed meetmed Puhatu looduskaitseala soo- ja rabavee kaitseks (näiteks vee ärajuhtimiskraavide ja -kanalite veetõketena toimimise tagamine, Poruni jõe, Gluboki kraavi või Liguski (Luguki) kraavi veetasemete reguleerimine, puistangute moodustamise tehnoloogia muutmine vms), mida tuleb vajadusel rakendada Puhatu looduskaitseala osalise kuivendamise vältimiseks ja biokoosluste säilitamiseks. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; - seiretulemused esitama Keskkonnaministeeriumile. Antud tingimus on kehtetu pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa 3/3 Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-053 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Viru mäeeraldis andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.08.2049 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 14 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Viru kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Viru mäeeraldis Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 148.37 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve keemiatööstuse tooraine ja energeetikatööstuse kütus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 2 100 Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 1 966.10 tuh t 15.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 15 014.962 tuh t 15.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 9 338 tuh t 15.02.2020 4 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 196 tuh t 15.02.2020 5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 416 tuh t 15.02.2020 6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 44 tuh t 15.02.2020 7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 64 tuh t 15.02.2020 8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 328 tuh t 15.02.2020 9 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 32 tuh t 15.02.2020 10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 17 tuh t 15.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 2 100 tuh t 15 015 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 3 800.68 0.481567 0251 Jõhvi vald 12 330 347.69 0.518433 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus - Geoloogiafondi number - Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri 10.07.2008 käskkiri nr 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 3/4 1. Kalina ohvritamme (KLO4000643) piiranguvööndis ja Kiikla mõisa pargis (KLO1200443) on kaevandamine keelatud. 2. Kaevandamisloa omanik peab kaevandusvee eesvooluna rakendama juba kaevandusveest mõjutatud vooluveekogusid. Valgala piires tuleb kaevandusveena väljapumbatud vesi juhtida tagasi sama valgala veekokku. 3. Kaevandamisloa omanik peab vee-alanduse mõjualas rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne vee alandamist. Alternatiivne veevarustus tuleb tagada ka aladel, kuhu veealandus tulevikus jõuda võib. 4. Tuulutusšurfid rajada asustamata aladele ning kindlustada kaitsevõredega. Šurfide rajamisel raadata ala selliselt, et vältida puude okste murdumist talvel jää raskuse all. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. 5. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult ajavahemikus 08.00–22.00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Lõhatavate laengute mass ja viitegrupid peavad jääma lubatud koguste piiridesse. Lubatud kogused määratakse kindlaks lõhketööde passis. 6. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või Alutaguse Vallavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või Alutaguse Vallavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 7. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 8. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab kaevandamisloa omanik. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt) puhul ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist. 9. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. 10. Lõhketööd kanakulli elupaigale (KLO9112356) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist 30. juunini. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4 Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-054 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Estonia kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640, 49802:002:0450, 22901:002:0224 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 5 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Aheraine (49802:002:0402), Alajõe territoorium metskond 7 (22901:002:0224), Estonia jäätmehoidla (49802:002:0010), Estonia kaevanduse tööstusterritoorium (22901:002:0260), Estonia tööstusala (49802:002:0450), Ohakvere settebassein (22901:002:0012), Puistangu (49802:002:0396), Raudi kanal L2 (13001:001:0203), Settebassein 2 (49802:002:0007), Settebassein 3 (49802:002:0008), Settebasseini (22901:002:0033). Puudutatud veekogud: Jõuga peakraav (VEE1058900), Milloja (VEE1059100), Nimi teadmata (VEE2034610), Ohakvere veehoidla (VEE2034750), (Ongassaare tiigid) (VEE2034710), (Ongassaare tiigid) (VEE2034720), (Ongassaare tiigid) (VEE2034730), (Ongassaare tiigid) (VEE2034740), Rannapungerja jõgi (VEE1058700), Raudi kanal (VEE1063600), Vareseniidu kraav (VEE1058901). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.08.2049 kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Estonia põlevkivikaevandus Keskkonnaregistrikood JTK0900673 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 3230172 49802:002:0450 X: 6566976, Y: 691935 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil Käitluskoha andmed Jrk nr 2. Nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 Keskkonnaregistrikood JKK4400304 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Väike-Pungerja küla, Estonia tööstusala 3230172 49802:002:0450 X: 6567788, Y: 693345 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil Käitluskoha andmed Jrk nr 3. Nimetus Estonia kaevanduse päikeseelektrijaam II Keskkonnaregistrikood JKK4400300 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Alutaguse vald, Ohakvere küla, Estonia kaevanduse tööstusterritoorium 3227275 22901:002:0260 X: 6567952, Y: 694692 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise 2/38kohta kalendriaasta jooksul J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m 6 000 000 R5t 6 000 000 R12s Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse rikastusjäägihoidla nr 1 Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 3 600 000 D1 Jrk nr 3. Käitluskoha nimetus Estonia kaevanduse päikeseelektrijaam II Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 6 000 000 6 000 000 6 000 000 R5m J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Mittemaaksete maavarade R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Aheraine taaskasutamine teede ja platside ehitamisel oma tarbeks (nt tehnoloogiliste teede rajamine ja hooldus tehnoloogiliste rajatiste hooldus). 1 000 000 kaevandamisjäätmete sealhulgas anorgaaniliste (jäätmekood 01 01 02) ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m taaskasutamine pinnase puhastamine, mille ja R5t kokku) on 1 miljon tonni. tulemuseks on pinnase taaskasutamine 3/38 2. Mittemaaksete maavarade R5t - jäätmete taaskasutamine Aheraine taaskasutamine maa-alade tagasitäitmisel ja korrastamisel oma tarbeks (nt 1 000 000 kaevandamisjäätmete tagasitäitena, mille korral ehitusobjektidel (puuraukude ja šurfide tööplatsidel täitematerjalina); erinevate kasutusest väljunud kaevandusobjektide korrastustöödel (ehitiste, sh. šurfide ja (jäätmekood 01 01 02) sobivaid jäätmeid kasutatakse puuraukude likvideerimine, settebasseinide ala korrastamine, maapinna vajumiste täitmine jmt). taaskasutamine maa-alade täitmiseks, taastamiseks või kaevandatud Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus (R5m maa-ala korrastamiseks ja R5t kokku) on 1 miljon tonni. 3. Mittemaaksete maavarade R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Keskkonnaluba annab ettevõttele õiguse Estonia kaevanduses maavara kaevandamisel ja rikastamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks toimingukoodiga R5m 3 400 000 kaevandamisjäätmete sealhulgas anorgaaniliste Estonia kaevanduse aherainepuistangu territooriumile rajatava päikeseelektrijaama I päikesepaneelide alustarindi rajamisel. Aheraine lubatud taaskasutatavaks (jäätmekood 01 01 02) ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja koguseks alustarindi ehitamisel on kokku kuni 3,4 mln tonni. Päikeseelektrijaama I ehitamine toimub vastavalt 2018. aastal valminud "Estonia kaevanduse I taaskasutamine Estonia pinnase puhastamine, mille päikeseelektrijaama eskiisprojektile" ning muudetud kaevandamisjäätmekavale. kaevanduse tulemuseks on pinnase päikeseelektrijaama I taaskasutamine ehitamisel 4. Mittemaaksete maavarade R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Toote nõuetele vastava killustiku tootmine ning müümine ehitusmaterjalina kuni 6 miljonit tonni aastas. 6 000 000 kaevandamisjäätmete sealhulgas anorgaaniliste (jäätmekood 01 01 02) ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja Killustiku valmistamiseks on kaevandusel vastavad seadmed: purustid, sõelad, konveierid, laadimiskompleks, kaalud jmt. Killustiku tootmise jõudlus on erinevate ringlussevõtt pinnase puhastamine, mille fraktsioonide osas aastas kokku kuni 1 mln t, nõudluse kasvades on võimalik jõudluse kasvatamine kuni 2 mln t/aastas. tulemuseks on pinnase taaskasutamine Aherainest valmistatakse kohapeal kaevanduse tööstusterritooriumil järgmiseid tooteid: - lubjakivi, fraktsioon 90/300 (omab vastavusdeklaratsiooni) - lubjakivikillustiku fraktsioonid 0/90; 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 on kasutatavad ehitustöödel ja teede ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud kihtide täitematerjalina vastavalt EVS-NE l3242:2006+ A1:2008. Lubjakivikillustiku erinevate fraktsioonide kohta on välja antud tootmisohje sertifikaat, mis tõendab lisaks eelnimetatud fraktsioonide 4/16; 16/32; 32/63; 0/32 kasutamisvõimalust ka betooni täitematerjalina. Lubjakivi tooteid valmistatakse ja müüakse tarbijatele vastavalt turunõudlusele. Ettevõte esitas loa muutmise taotluse lisana tootmisohje sertifikaadi nr 4103-CPR-0107, mis kehtis kuni 01.11.2019. Sertifikaadi lõppemisel tuleb ettevõttel taotleda uut sertifikaati. Samuti on ettevõte esitatud toimivus- ja vastavusdeklaratsioonid. Esitatud dokumendid tõendavad, et aherainest toodetud killustik vastab toote nõuetele. 5. Mittemaaksete maavarade D1 - maapealne või maa-alune See osa aherainest, mida ei realiseerita tootena ega taaskastuta ära oma tarbeks päikesepargi I rajamisel, ladestatakse B-kategooria jäätmehoidlasse. 3 600 000 kaevandamisjäätmete ladestamine (näiteks (jäätmekood 01 01 02) prügilatesse) Seoses seatud kohustusega võtta taaskasutusee vähemalt 40% aherainet aastas, on lubatud aastaseks ladestamiskoguseks kuni 3 600 000 tonnini aastas (60% ladestamine jäätmehoidlas tekkivast aherainest). 6. Mittemaaksete maavarade R5m - mehaaniline ringlussevõtt, Keskkonnaluba annab ettevõttele õiguse Estonia kaevanduses maavara kaevandamisel ja rikastamisel tekkiva aheraine taaskasutamiseks toimingukoodiga R5m 6 000 000 kaevandamisjäätmete sealhulgas anorgaaniliste Estonia kaevanduse territooriumile rajatava päikeseelektrijaama II päikesepaneelide alustarindi rajamisel. Aheraine lubatud taaskasutatavaks koguseks alustarindi (jäätmekood 01 01 02) ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja ehitamisel on kokku kuni 6,5 mln tonni (3,75 mln m3). Päikeseelektrijaama II ehitamine toimub vastavalt 2020. aastal valminud "Estonia kaevanduse II taaskasutamine Estonia pinnase puhastamine, mille päikeseelektrijaama eskiisprojektile" ning muudetud kaevandamisjäätmekavale. kaevanduse tulemuseks on pinnase päikeseelektrijaama II taaskasutamine ehitamisel J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 4/38 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Põlevkivi Kaevandamisjäätmete üleandmisel teistele isikutele peab omama Keskkonnaameti poolt väljastatud keskkonnaluba või jäätmekäitleja Põlevkivi kaevandamisel ja rikastamisel tekkivate kaevandamisel ja registreeringut. kaevandamisjäätmete üleandmisel rikastamisel tekkivad kaevandamisjäätmed Taaskasutamine, sh Ettevõttel on õigus taaskasutada, sh ringlusse võtta 100% ning kohustus taaskasutada, sh ringlusse võtta vähemalt 40% tekkivast aherainest. Aheraine taaskasutamise protsent arvutatakse ringlussevõtt kolme aasta keskmisena ning arvestamist alustatakse 2019-st aastast, mis tähendab, et 2021. aasta lõpuks peab kolme aasta jooksul tekkinud aherainest taaskasutatud olema vähemalt 40%. 2022. aasta lõpuks peab olema taaskasutatud aastatel 2020-2022 tekkinud aherainest 40% jne. Aheraine Järgida tuleb keskkonnaministri taaskasutamine (R5m 21.04.2004 määruse nr 21 "Teatud liiki ja R5t) oma tarbeks. ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded 1 " §-is 4 ¹ sätestatud nõudeid. Ettevõttel tuleb eraldi arvestust pidada selle kohta, millistes kogustest ning otstabel aherainet taaskasutati oma tarbeks. Aastane oma tarbeks kasutatav kogus on 1 miljon tonni. Aheraine käitlemine Aheraine käitlemine (vedu, taaskasutamine, kõrvaldamine jne) toimub vastavalt rikastusjäägihoidla projektile ja kaevandamisjäätmekavale. Maavara kaevandamise maksimaalselt lubatud aastamäär on vastavalt maavara kaevandamise lubadele KMIN-054 ja KMIN-119 kokku 10 mln tonni põlevkivi. Sellise koguse geoloogilise põlevkivi saamiseks on vaja maa alt välja tuua ca 17,7 mln tonni mäemassi. Mäemassist ~ 35% ehk ~ 6 mln tonni moodustab aheraine ehk maavarade kaevandamisjäätmed. Rikastusjäägid tekivad mäemassi rikastamisprotsessis (kaubapõlevkivi ja lubjakivi e. aheraine separeerimine läbi sõelte ja nn. raskes lahuses) rikastusvabrikus. Pärast aheraine eraldamist mäemassist transporditakse aheraine, mis ei leia kasutamist ehitusmaterjalina, kogumispunkritesse. Punkritest laaditakse rikastusjäägid kalluritele, mis veavad materjali rikastusjäägihoidlasse, ning ladestatakse vastavalt projektile. Keskkonnahäiringute Ettevõte on kohustatud pidama eraldi arvestust päikeseelektrijaama I ja II alustarindi ehitamisel taaskasutatud aheraine koguste kohta. Ettevõte on kohustatud Pidev ennetamine ja päikeseelektrijaama I ja II ehitustöödel leevendamine ennetama võimalikke päikeseelektrijaamade keskkonnahäiringute, nagu tolm, müra, I ja II ehitamisel vibratsioon teket ning rakendama asjakohaseid meetmeid häiringute leevendamiseks. Päikeseelektrijaama I ja II ehitamisel ja pärast ehitamist tuleb teostada pidevalt visuaalset seiret veendumaks, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, 5/38 sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Estonia põlevkivikaevandus Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Tegevuse Tegevuse lõpetamisel tuleb jäätmete tekke ja taaskasutamiskoht korrastada vastavalt korrastamisprojektidele ning kõik jäätmed (v.a. kaevandamisjäätmed koodiga 01 01 02) anda üle edasiseks käitlemiseks Tegevuse lõpetamine vastavat tegevusluba omavale isikule või ettevõttele. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - püsijäätmete prügila 60 000 000 0 J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid Jäätmekood 3 600 000 01 01 02 01 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisel tekkiv põlevkivi aheraine, sealhulgas rikastusjäätmed J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Vorm ei ole asjakohane V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 31 6/38 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024018 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 5 000 000 13 699 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 3 061 644 13 699 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2656) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002756 Puurkaevu katastri number 2656 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567339, Y: 693722 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55 Veehaarde jrk nr 3. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (2657) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002754 Puurkaevu katastri number 2657 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566901, Y: 693818 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2045 5 000 5 000 5 000 5 000 20 000 55 7/38 Veehaarde jrk nr 4. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5967) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002755 Puurkaevu katastri number 5967 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567338, Y: 693718 Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178 Veehaarde jrk nr 5. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Estonia kaevandus (5968) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002753 Puurkaevu katastri number 5968 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566898, Y: 693815 Põhjaveekihi nimi ja kood O-C - Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) Põhjaveekogumi nimi ja kood O-Cm_Ida - Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_Ida) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2045 16 250 16 250 16 250 16 250 65 000 178 Veehaarde jrk nr 6. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024025 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567099, Y: 693666 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu 8/38 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 1 000 000 2 740 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 612 329 2 740 Veehaarde jrk nr 7. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 3 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024016 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6567800, Y: 694928 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 4 000 000 10 959 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 2 449 315 10 959 Veehaarde jrk nr 8. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 4 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024026 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566775, Y: 693157 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 4 000 000 10 959 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 2 449 315 10 959 Veehaarde jrk nr 9. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 6 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024027 Puurkaevu katastri number 00000 9/38 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566358, Y: 692607 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 14 300 000 39 178 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 8 756 301 39 178 Veehaarde jrk nr 10. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 8 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024028 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6565964, Y: 692007 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 6 600 000 18 082 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 4 041 370 18 082 Veehaarde jrk nr 11. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 10 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024029 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6565808, Y: 691308 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 3 000 000 8 220 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 1 836 986 8 220 10/38 Veehaarde jrk nr 12. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 13 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024017 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569354, Y: 698089 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 24 000 000 65 753 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 14 695 890 65 753 Veehaarde jrk nr 13. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kaevandusvee pumbajaam nr 16 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024030 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6564473, Y: 689559 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 38 000 000 104 110 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 23 268 493 104 110 Veehaarde jrk nr 14. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 383 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023947 Puurkaevu katastri number 0000 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6566753, Y: 694911 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) 11/38 Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Kaevandusest väljapumbatav vesi 2021 2048 52 800 000 144 658 Kaevandusest väljapumbatav vesi 2049 2049 32 330 959 144 658 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite näidiku järgi fikseerides veearvestusepäevikus veearvesti näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 2. Kaevandusest väljapumbatava vee arvestust pidada arvutuslikult veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel või taadeldud veearvestite alusel. Pumpade vahetuse korral paigaldada uutele pumpadele veearvestid. Arvestust pidada igakuiselt. Kaevandusvee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Veearvesteid tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg, veearvestite näidud, veerarvestite ja pumpade vahetuse ning veearvestite taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevude staatilist veetaset üks kord aastas. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal. Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0002756 Estonia kaevandus (2656) X: 6567339, Y: 693722 Üks kord aastas Kloriid (CL) 12/38  Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn POH0002754 Estonia kaevandus (2657) X: 6566901, Y: 693818 Üks kord aastas Kloriid (CL) Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn 13/38 POH0002755 Estonia kaevandus (5967) X: 6567338, Y: 693718 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn POH0002753 Estonia kaevandus (5968) X: 6566898, Y: 693815 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Fosfaat (PO43-) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 1 Väljalaskme kood IV015 14/38 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1 Reoveepuhasti kood PUH0440152 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Jõuga peakraav Suubla kood VEE1058900 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566541, Y: 694287 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 9 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 2 Väljalaskme kood IV016 15/38 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 2 Reoveepuhasti kood PUH0440160 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Rannapungerja jõgi Suubla kood VEE1058700 Veekogumi nimetus Rannapungerja lähtest Millojani Veekogumi kood 1058700_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6564946, Y: 692021 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 23 900 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 3 Väljalaskme kood IV017 16/38 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 3 Reoveepuhasti kood PUH0440170 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Raudi kanal (Raudi jõgi) Suubla kood VEE1063600 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6568998, Y: 698077 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 24 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 4 Väljalaskme kood IV018 17/38 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 4 Reoveepuhasti kood PUH0440180 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Milloja Suubla kood VEE1059100 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563271, Y: 689117 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 38 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 5. 18/38 Väljalaskme nimetus Settebassein nr 5 Väljalaskme kood IV091 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 5 Reoveepuhasti kood PUH0440910 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Vareseniidu kraav Suubla kood VEE1058901 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6566812, Y: 695025 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 5 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 19/38 Väljalaskme jrk nr 6. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 6 Väljalaskme kood IV220 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 6 Reoveepuhasti kood PUH0442200 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Jõuga peakraav Suubla kood VEE1058900 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6563515, Y: 693588 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2049 52 800 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2049 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2049 Kaltsium Ca 2021 2049 Magneesium Mg 2021 2049 Üldkaredus Üldkaredus 2021 2049 Kloriid Cl 2024 2049 Leelisus ALKTOT 20/38  Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2049 BHT7 BHT7 15 2021 2049 KHT KHT 125 2021 2049 Heljum HEL 40 2021 2049 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2049 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2049 pH 6-9 pH 2021 2049 Nafta NAF 1 2021 2049 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2049 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia kaevandus PUH0440151 Ajas keskmistatud Mai Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reostuskoormus määrata hiljemalt 2027. aastal. Järgmised reostuskoormuse määramised teostada üks kord seitsme aasta määramiseks jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös, võttes reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude ajal. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 21/38 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L- Seotud reoveepuhasti Seotud reoveepuhasti nimi Seire tüüp Est) kood Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise sagedus aeg Üksikproov Reovesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti X: 6567038, Y: 694059 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Biokeemiline hapnikutarve Üks kord aastas sissevool kaevandus (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Heitvesi Estonia kaevanduse reoveepuhasti X: 6566974, Y: 694079 PUH0440151 Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Biokeemiline hapnikutarve Üks kord aastas väljavool kaevandus (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 1 sissevool X: 6566926, Y: 694151 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 1 väljavool X: 6566545, Y: 694299 PUH0440152 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 2 sissevool X: 6564946, Y: 692021 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 2 väljavool X: 6564944, Y: 692034 PUH0440160 Settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 3 sissevool X: 6568998, Y: 698077 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 3 väljavool X: 6569016, Y: 698065 PUH0440170 Settebassein nr 3 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 4 sissevool X: 6563271, Y: 689117 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 4 väljavool X: 6563756, Y: 689081 PUH0440180 Settebassein nr 4 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 5 sissevool X: 6566785, Y: 694868 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 5 väljavool X: 6566820, Y: 694999 PUH0440910 Settebassein nr 5 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 6 sissevool X: 6563610, Y: 693661 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 6 väljavool X: 6563515, Y: 693588 PUH0442200 Settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse 1. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest hindamiseks kui ka sealt väljuvast heitveest. 2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta kaevandusvee proovid ühel ajal nii settebasseinide sissevoolul kui ka väljavoolul. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus 22/38 Settebassein nr 1 IV015 X: 6566545, Y: 694299 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 2 IV016 X: 6564944, Y: 692034 Rannapungerja lähtest Millojani 1058700_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 3 IV017 X: 6569016, Y: 698065 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus 23/38 Settebassein nr 4 IV018 X: 6563271, Y: 689117 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 5 IV091 X: 6566820, Y: 694999 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 6 IV220 X: 6563515, Y: 693588 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Kaevandusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire 24/38 V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme nimetus Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus kood koordinaadid Seire liik Seiratavad näitajad Proovi Proovi (L‑Est) võtmise võtmise sagedus aeg Jõuga VEE1058900 IV015, Settebassein nr 1, Pärast kaevandusvete heidet, enne X: 6561555, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord peakraav IV091, Settebassein nr 5, Rannapungerja jõkke suubumist 692148 Heljum kvartalis IV220 Settebassein nr 6 Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Naftasaadused poolaastas Ühealuselised fenoolid Rannapungerja VEE1058700 IV016 Settebassein nr 2 Rannapungerja 1058700_1 Milloja suubumiskohast allavoolu X: 6561219, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord jõgi lähtest Millojani 691494 Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn 25/38  Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Naftasaadused poolaastas Ühealuselised fenoolid Milloja VEE1059100 IV018 Settebassein nr 4 50 m allavoolu settebasseinist nr 4 X: 6563217, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord väljuva kaevandusvee suubumiskohast 688936 Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Naftasaadused poolaastas Ühealuselised fenoolid Raudi kanal VEE1063600 IV017 Settebassein nr 3 50 m allavoolu settebasseinist nr 3 X: 6568393, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord (Raudi jõgi) väljuva kaevandusvee suubumiskohast 698180 Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Naftasaadused poolaastas Ühealuselised fenoolid 26/38  Raudi kanal VEE1063600 Enne suubumist Nõmme järve X: 6572189, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord 702192 Heljum poolaastas Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Konsu VEE1064200 Peale Konsu järve X: 6570066, Y: Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord peakraav 705005 Heljum poolaastas Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Täiendavalt tuleb võtta proovid üldleelisuse sisalduse määramiseks sagedusega üks kord kvartalis. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane V10. Süvendamine Vorm ei ole asjakohane 27/38 V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Vorm ei ole asjakohane V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Vorm ei ole asjakohane V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Vorm ei ole asjakohane V14. Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Vorm ei ole asjakohane V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise 28/38 tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. 1.-2. Pidev meetmed 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele. 3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale Kaevandusmasinaid tuleb remondita ja tankida maa all selleks ette nähtud kohtades. Pidev Erakorraliste remonttööde/tankimise teostamisel mitte ettenähtud kohtades tuleb koht viivitamatult reostuse tõrje vahenditega varustada 4. Nõutav reoveepuhastusviis Bioloogiline Pidev 5. Sademevee käitluse nõuded Kuivalt puhastada kõvakattega alasid (auto ja busside parklad). Vajadusel 6. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev 7. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest Avarii korral olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. 8. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama Pidev kaasaja nõuetele. 9. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Kaevandusest väljapumbatav vesi peab enne suublasse juhtimist läbima settebasseini. 1.-5. Pidev 2. Tagada settebasseinide pidev töökorras olek. 3. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära kaevandusvee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja veekahjustused. 4. Estonia kaevanduse tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 5. Loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. 10. Muud asjakohased meetmed 1. Kaevandusalade korrastamine, puuraukude ja surfide sulgemine. 1.-5. Pidev 2. Põhjavee alandamisega seotud kahjude likvideerimine. Veetrasside planeerimisel ja rajamisel tuleb võtta arvesse piirkonna geoloogilisi tingimusi ning põhjavee seire tulemusi. 3. Kurtna järvede seire teostamine Raudi kanalis enne suubumist Nõmme järve ja Konsu peakraavis peale Konsu järve vastavalt loa tabelis V8 sätestatule. 4. Kõikide veekõrvalduskraavide ja Rannapungerja jõe pidev seire ja takistuste kõrvaldamine pumbajamadest settebasseinideni ja eesvooludeni, vältimaks voolutakistuste teket, et tagada vee vaba liikumine. 5. Rannapungerja jõe lõigul Estonia šurf 6 settebassein nr 2 tuleb vähemalt kord viie aasta jooksul mõõta kogunenud sette paksust ja määrata selle maht. Vastavalt uuringu tulemustele teostada vajadusel jõe puhastamine settest. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 29/38 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Teave meetmete 1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise lisameetmete rakendamise 1. Enne ja peale meetmete rakendamist; 2. Üks kord aastas järgneva aasta 10.kuupäevaks; 3. Olukorra rakendamise kohta kavatsusest ja rakendamisest teavitada loa andjat. tekkimisel 2. Esitada loa andjale ja kohalikule omavalitsusele teave käesoleva loa tabelis V16 punktis 10 toodud meetmete rakendamise kohta. 3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat. 2. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. Andmed veevõtu kohta 1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa tabelis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale. 3. Seireandmed Esitada loa andjale järgmised andmed: 1.-5. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)6 . Loa andja nõudmisel 1. puurkaevudest võetud veeproovide analüüsitulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele; 2. väljalaskme omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. 3. suubla omaseire tulemused vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. 4. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa vormis V7 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 5. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa tabelis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused); 6. reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt. 4. Reostusallikast lähtuv 1. Vastavalt käesoleva keskkonnaloa vormis V5 sätestatud nõuetele. Andmed reostuskoormuse kohta 1. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)2. Koheselt olukorra tekkimisel reostuskoormus (mõõtmistulemused) esitada loa andjale. 2. Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis teavitada loa andjat. 5. Saastetasu ja vee Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta Vastavalt kehtivale korrale erikasutusõiguse tasu teave vastavalt kehtivale korrale. 6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 7. Muu vajalik informatsioon 1. Käesoleva loa tabelis V4 nõuetele mittevastavad heit- ja kaevandusvee analüüsitulemused koos ettevõtte 1. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist; 2. Koheselt olukorra tekkimisel; 3. Loa andja poolse põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult. nõudmisel; 4. Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult 2. Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. 3. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale. 4. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Vorm ei ole asjakohane Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 8.70 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 30/38 Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Jah Heiteallika kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, Keskmise võimsusega põletusseadmete Eeldatav töötundide arv Keskmine koormus, Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed MWth arv aastas % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik K1 Katlamaja (K1) - 4.89 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske 1 855 tonni HEIT0001680 fraktsioon) K1 Katlamaja (K1) - 3.80 1 6 480 90 17.12.2014 Põlevkiviõli (raske 945 tonni HEIT0001680 fraktsioon) Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Jah kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Diislikütus 11 750 Autobensiin 50 Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 2 800 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 31/38 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0001680 K1 K1 Katlamaja X: 6567586, Y: 693845 HEIT0001681 K2 K2 Kütusehoidla X: 6567608, Y: 693867 HEIT0001679 V10 V10 Tankla X: 6567424, Y: 693589 HEIT0001678 V9 V9 Tankla X: 6567484, Y: 693518 HEIT0010057 K3 K3 Kütusehoidla X: 6567611, Y: 693874 HEIT0010058 V9.1 V9.1 Tankla X: 6567484, Y: 693519 HEIT0010059 V11 V11 Tankla X: 6567562, Y: 693510 HEIT0010060 V1 V1 Vagunite laadimine X: 6567597, Y: 693789 X: 6567619, Y: 693815 HEIT0010061 V2 V2 Ladu X: 6567706, Y: 693740 X: 6567717, Y: 693750 HEIT0010062 V3 V3 Aheraine laadimine autodele X: 6567680, Y: 693765 X: 6567698, Y: 693785 HEIT0010063 V4 V4 Aheraine kukkumine lattu X: 6567935, Y: 693056 X: 6568082, Y: 693229 HEIT0010064 V5 V5 Killustiku kukkumine lattu X: 6567113, Y: 693080 X: 6567142, Y: 693114 HEIT0010065 V6 V6 Killustiku kallamine kuhja X: 6567024, Y: 693092 X: 6567092, Y: 693177 HEIT0010066 V7 V7 Killustik transpordile X: 6567128, Y: 693242 X: 6567135, Y: 693278 HEIT0010067 V8 V8 Šurfid X: 6567791, Y: 697912 X: 6567794, Y: 697916 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2025 61.395 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2021 8 593.824 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2021 213.157 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2021 1.112 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2021 22.232 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2021 4.947 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2021 2.223 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2021 50.932 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2021 0.004 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 0.699 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2021 1 429.454 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2021 749.035 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2021 745.218 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik 32/38 K1 Katlamaja (K1) HEIT0001680 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.348 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.052 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.052 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.965 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.365 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.044 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.087 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.387 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.174 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.738 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 3.502 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s K2 Kütusehoidla (K2) HEIT0001681 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s K3 Kütusehoidla (K3) HEIT0010057 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.029 g/s V1 Vagunite laadimine (V1) HEIT0010060 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.072 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.034 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V2 Ladu (V2) HEIT0010061 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.011 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s V3 Aheraine laadimine autodele (V3) HEIT0010062 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.039 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V4 Aheraine kukkumine lattu (V4) HEIT0010063 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.039 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V5 Killustiku kukkumine lattu (V5) HEIT0010064 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V6 Killustiku kallamine kuhja (V6) HEIT0010065 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V7 Killustik transpordile (V7) HEIT0010066 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.041 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.019 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V9 Tankla (V9) HEIT0001678 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s V9.1 Tankla (V9.1) HEIT0010058 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 5.933 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.005 g/s V10 Tankla (V10) HEIT0001679 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.045 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s V11 Tankla (V11) HEIT0010059 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.046 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.001 g/s V8 Šurfid (V8) HEIT0010067 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.283 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.725 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.722 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.483 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.114 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.014 g/s 33/38 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused 34/38 A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite​allikas K1 Katlamaja (K1) Heiteallika kood HEIT0001680 Vanus Olemasolev seade Seadme liik Muu põletusseade Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 4.89 Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030 NOₓ 650 01.01.2030 Osakesed 50 01.01.2030 Seotud heite​allikas K1 Katlamaja (K1) Heiteallika kood HEIT0001680 Vanus Olemasolev seade Seadme liik Muu põletusseade Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 3.80 Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp Põlevkiviõli (raske fraktsioon) - 100 SO₂ 350 01.01.2030 NOₓ 650 01.01.2030 Osakesed 50 01.01.2030 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 36 Maardla nimetus Eesti 35/38 Maardla osa nimetus Estonia kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Estonia kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 13 824.23 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 720.97 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve elektrijaamades kütusena, õli tootmise toormena Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 22 616.114 tuh t 17.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 764 tuh t 17.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 3 715 tuh t 17.02.2020 5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 170 tuh t 17.02.2020 6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 237 tuh t 17.02.2020 7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 8 391 tuh t 17.02.2020 8 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 5.908 tuh t 17.02.2020 10 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 46 337.992 tuh t 17.02.2020 11 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 1 060 tuh t 17.02.2020 12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 673 tuh t 17.02.2020 13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 967 tuh t 17.02.2020 14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 122 tuh t 17.02.2020 15 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aR - aktiivne reservvaru 0 tuh t 17.02.2020 16 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 38 520.766 tuh t 17.02.2020 17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 0 tuh t 17.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu 36/38  Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2004 2049 10 000 tuh t 135 806.638 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2004 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 13 824.23 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla kaevevälja nr 9 geoloogilisuuringuliste tööde aruanne Geoloogiafondi number 2443 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number EMK nr 98-05, 01-15, 01-34 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2011 Kõrvaltingimused 1. Kaevandamisloa omanik peab kahe kuu jooksul peale muudetud kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Selisoo ning Muraka raba ja Kurtna järvestiku pinnase- ja põhjavee seirekava. 2. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda aktsiaseltsi Maves (registrikood 10097377) KMH aruande „Eesti Energia Kaevandused ASi kaevandamisloa KMIN-054 muutmisega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamine“ peatükist 6 (töö nr 9107) ning OÜ Hendrikson & Ko (registrikood 10269950) KMH aruande „AS Enefit Kaevandused Estonia kaevanduse kaevandamisloa KMIN-054 pikendamise taotluse keskkonnamõju hindamine“ peatükist 8 (töö nr 2596). 3. Kaevandamisloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 4. Kuni seirekava kinnitamiseni tuleb jätkata seiret vastavalt keskkonnaministeeriumi kantsleri 10.08.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/779 antud kaevandamisloa täiendavatele tingimustele. 5. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne esitada loaandjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. 6. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 7. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb kaevandamisloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist.“ 8. Kaevandamisloa omanik peab sulgema mäetööde käigus rajatud Estonia kaevanduse mäeeraldisel teadaolevad kasutusest väljas olevad puuraugud ja tuulutusšurfid, et takistada nende kaudu põhjaveekihtide vee segunemist ning esitama kaevandamisloa andjale puuraukude ja tuulutusšurfide sulgemise kava kord aastas. 9. Kaevandamisloa omanik peab koostama maavara kaevandamise loas sätestatud sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 10. Kaevandamisloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada omavalitustele. 11. Kaevandamisloa omanik peab rakendama Väike-Pungerja külas aheraine ladestamisel tekkiva müra mõju vähendamiseks asjakohaseid leevendusmeetmeid (sh jätkama kummipolstrite kasutamist kallurite kastide tagaportede sisekülgedel). 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab kaevandamisloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Kaevandamisloa omanik peab sulgema Selisoo kuivenduskraavid ning Selisoo äärealade kuivenduskraavid vastavalt Selisoo looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017-2026 (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 37/38 käskkirjaga nr 1-2/17/3) toodud mahule ja metoodikale. Kuivenduskraavide sulgemine tuleb kooskõlastada Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo kaitseala) valitseja (Keskkonnaamet) ja maaomanikuga (Riigimetsa Majandamise Keskus). Kraavid tuleb sulgeda hiljemalt kuupäevaks 31.12.2022. Estonia kaevanduse mäeeraldiselt juhitavaid veevooge ei tohi juhtida riigiteeäärsetesse kraavidesse. 15. Kaevandamise frondi liikumisel Mäetaguse aleviku ja Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) vahelisel alal põhja suunas, tuleb rakendada minimaalselt 200 m laiust täiendavate meetmete rakendamise ala Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo loodukaitsesala) välispiiri ja Estonia kaevanduse kaevefrondi vahel, et vältida olulist pinnaseveetaseme langust kaitseala piires. 16. Alutaguse rahvuspargi (endise Selisoo looduskaitseala) piirist minimaalselt 200 meetri kaugusele ei tohi rajada läbi aluspõhja veekihtide maapinnale ulatuvaid kommunikatsioone. Tuulutusšurfide ja tehniliste puuraukude rajamisel tuleb kasutada ainul vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaitseala piirini jõudvasse kaevanduse ossa tuleb elekter ja kommunikatsioonid viia maa alt. Kui tingimuste nr 1 ja 2 alusel läbiviidava seire raames leitakse, et kaevandamistegevuse tagajärjel on langemas Selisoo Kvaternaari veetase, tuleb seda tsooni suurendada 400 meetrini. 17. Muraka loodusala piirist jäetavas 300 m laiuses puhvertsoonis on keelatud põlevkivi kaevandamine. Tulenevalt kaitseala piiri keerukast konfiguratsioonist ning mäetööde otstarbekamast korraldusest võib puhvertsooni piiri vähendada kuni 280 meetrini, arvestatuna loodusala piirist. Kui täiendavate tingimuste punkti 10.1 alusel koostatud Muraka raba seire tulemustest ilmneb, et Muraka raba veetasemed väljuvad sademete hulgast põhjustatud sesoonsetest kõikumistest, tuleb puhvertsooni ulatust suurendada 500 meetrini ning kaevandamisloa andjal on õigus vaadata üle punkti 10.1 alusel kehtestatud seirekava nõuded ja/või muuta kaevandamisloa tingimusi 18. Kurtna rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) ja kollase virvesambliku (Coenogonium luteum) püsielupaigas on keelatud põlevkivi kaevandamine. Püsielupaiga kaitsekord on määratud Keskkonnaministri 10.08.2006 määrusega nr 58 „II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, mille järgi kuulub püsielupaiga maa-ala sihtkaitsevööndisse. Looduskaitseseaduse § 30 lõike 2 punktide 1 ja 2 alusel on sihtkaitsevööndis keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, st põlevkivi kaevandamine on püsielupaigas keelatud. 19. Kaevandamisloa andjale tuleb üks kord aastas esitada Estonia kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 20. Muraka loodusalaga piirneva puhvertsooni piirist 500 m laiuses puhvertsoonis tuleb kõik puuraugud ja šahtid rajada veekihte isoleerivana. 21. Kui Keskkonnaameti poolt tellitava uuringu „Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal” käigus teostatav hüdrogeoloogiline modelleerimine näitab Eesti põlevkivimaardlas Estonia kaeveväljal Estonia kaevanduses võimalikku mõju Kurtna järvede veetasemetele, on kaevandamisloa andjal õigus vaadata üle seirekava ja vajadusel esitada sellesse täiendavaid ettepanekuid, ning vaadata ümber andmete kogumise ja esitamise nõuded. Kui seire käigus ilmneb, et kaevandamistegevuse mõjul on järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme, mis määratakse nimetatud projekti käigus, on kaevandamisloa andjal õigus kaevandamisloa tingimuste muutmiseks. 22. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma tootmisega kaasnevat müra Väike-Pungerja küla Estonia kaevanduse tootmisterritooriumi poolses osas. Sinna hulka kuulub akrediteeritud labori teostatav müramõõtmine tootmisterritooriumil, tootmisterritooriumi piiril ja lähimate elamute juures kogu ööpäeva kestel iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil kaks korda aastas. Müra mõõtmisel arvestada eraldi ka ventilaator nr 6 tööga kaasnevat müra. Hindamaks müratõkke rajamise vajadust tuleb mõõtmistulemuste aruandes eraldi välja tuua ventilaator nr 6 tekitatud müra tase. Müratõkke rajamise vajaduse otsustab kaevandamisloa andja mõõtmistulemustest lähtuvalt. Mõõtmise ajad ja kohad kooskõlastada MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale, kohalikule omavalitsusele ja MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsile. Käesolevas punktis olevaid tingimusi ei pea täitma, kui Enefit Kaevandused AS peab kinni 11.07.2014 sõlmitud kokkuleppest EEK13200 MTÜ Väike-Pungerja Külaseltsiga. 23. Kaevandamisloa omanik teostab müra leviku uuringu Estonia kaevanduse tootmisterritooriumil ja ümbritsevates külades ühe aasta jooksul alates loa muudatuse kehtima hakkamisest 24. Kõik kaeveväljale rajatavad uued tuulutusšurfid ja tehnilised puuraugud tuleb rajada kasutades vettpidavaid ja põhjaveekihte üksteisest isoleerivaid konstruktsioone. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad Nimetus Manus Plokkskeem Lisa 1: Lisa 1 - Plokksekeem__2_.pdf Asukoha kaart Lisa 2: Lisa 2 - Asukohakaart_ff.pdf Asendiplaan Lisa 3: Lisa 3 - Asendiplaan_Estonia_kaevandus_f__1_.pdf Arvutustabel Lisa 4: Lisa 5 - Enefit_Power_AS_KMIN_054_arvutustabel_16.12.2024.xlsx LHK Lisa 5: Lubatud heitkoguste projekt (LHK).pdf 38/38 Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-073 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit Power AS Narva karjäär andmed Aadress Narva karjääri tööstusterritoorium, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 80201:002:0720, 80201:002:0358, 80201:002:0740, 22901:001:0167, 85101:011:0103, 80201:002:0489, 22901:003:0440, 22901:003:0400, 85101:012:0100, 85101:012:1000, 85101:012:2600, 85101:012:0037, 85101:012:0044, 85101:012:0053, 85101:011:0034, 85101:011:0045, 85101:011:0046, 22901:006:0008, 22901:006:0009, 22901:006:0003, 22901:006:0015, 22901:006:0011, 22901:006:0007, 22901:006:0006, 22901:006:0005, 22901:006:0002, 22901:006:0004, 85101:012:0036, 85101:012:0035, 85101:012:0020, 85101:012:0089, 85101:011:0101, 22901:006:0018, 22901:006:0017 Territoriaalkood 5067 EHAK Käitise Ruumikuju: 23 lahustükki ja 28 auku. Puudutatud katastriüksused: Ahtme metskond 157 territoorium (80201:002:0481), Ahtme metskond 38 (80201:002:0152), Aleuriidi (80201:002:0483), Ammoniidi (80201:002:0484), Argilliidi (80201:002:0489), Haava (85101:012:0089), Hundi (85101:011:0108), Leevikese (85101:011:0034), Metsamaa (85101:012:0053), Metsvindi (85101:012:0037), Narva karjäär 12 (22901:006:0015), Narva karjäär 13 (22901:006:0003), Narva karjäär 14 (22901:006:0009), Narva karjäär 15 (22901:006:0004), Narva karjäär 16 (22901:006:0008), Narva karjäär 17 (22901:006:0014), Narva karjäär 18 (22901:006:0011), Narva karjäär 19 (22901:006:0007), Narva karjäär 20 (22901:006:0006), Narva karjäär 21 (22901:006:0005), jne. Kokku 45 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: Konsu peakraav (VEE1064200), Metsasoo kraav (VEE1064300), Metsküla oja (VEE1064700), Mustajõgi (VEE1063800), Mustaladvaoja (VEE1064201), Mustanina karjäär (VEE2028170), Männiku kraav (VEE1064202), Männiku oja (VEE1064500), (Narva karjääri tiik) (VEE2035620), Nimi teadmata (VEE2025420), Nimi teadmata (VEE2025490), Nimi teadmata (VEE2026510), Nimi teadmata (VEE2028180), Nimi teadmata (VEE2028190), Putki peakraav (VEE1064400), Riiasoo kraav (VEE1063900), Savikraav (VEE1063901), Tagasoo kraav (VEE1064600), Viivikonna karjääri settebassein (VEE2025410), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2025480), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026520), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026530), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026540), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026550), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2026590), (Viivikonna karjääri tiik) (VEE2035610). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Jäätmete käitlemine; Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.08.2029 kuupäev 2/39 Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Narva kaeveväli: Narva karjäär, Narva põlevkivikarjäär II Keskkonnaregistrikood JKK4400303 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Narva karjääri tööstusterritoorium, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3659432 85101:012:0100 X: 6576342, Y: 719571 Narva karjäär 22, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3282327 22901:006:0002 X: 6570637, Y: 721124 Usnova, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3263893 22901:006:0018 X: 6571455, Y: 720644 Narva karjäär 13, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3249249 22901:006:0003 X: 6570806, Y: 715811 Narva karjäär 15, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3278799 22901:006:0004 X: 6571170, Y: 718492 Narva karjäär 21, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3282414 22901:006:0005 X: 6569696, Y: 719553 Narva karjäär 20, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3285245 22901:006:0006 X: 6569682, Y: 718609 Narva karjäär 19, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3275757 22901:006:0007 X: 6569587, Y: 717273 Narva karjäär 16, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3294404 22901:006:0008 X: 6570712, Y: 719331 Narva karjäär 18, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3278838 22901:006:0011 X: 6569482, Y: 715842 Narva karjäär 12, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3249504 22901:006:0015 X: 6569219, Y: 718030 Tihase, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3667503 85101:011:0046 X: 6571693, Y: 715776 Sirgala karjäär 19, Kuningaküla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3234489 22901:006:0017 X: 6570990, Y: 713763 Sirgala karjäär 11, Konsu küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3281924 22901:003:0400 X: 6573014, Y: 709609 Sirgala karjäär 17, Konsu küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3242703 22901:003:0440 X: 6572398, Y: 707719 Argilliidi, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2596597 80201:002:0489 X: 6576288, Y: 707165 Põdra, Mustanina küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3667698 85101:011:0103 X: 6572584, Y: 712417 Pruunikulla, Vasavere küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond 3233603 22901:001:0167 X: 6579733, Y: 704041 Sirgala karjäär 2, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2594950 80201:002:0740 X: 6576097, Y: 707230 Põlevkivi, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2595438 80201:002:0358 X: 6578682, Y: 704918 Sirgala karjäär 2, Konju küla, Toila vald, Ida-Viru maakond 2594950 80201:002:0720 X: 6577541, Y: 705419 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise 3/39kohta kalendriaasta jooksul J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Narva kaeveväli: Narva karjäär, Narva põlevkivikarjäär II Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 2 840 000 2 840 000 0 2 840 000 R5m 16 01 03 - Vanarehvid 250 250 0 250 R3m J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Aheraine R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste Toimingukood R5m tähendab keskkonnaloal aheraine taaskasutamist Narva karjääri alal asuvate teede ehitamisel ja hooldamisel, 2 840 000 taaskasutamine ehitusmaterjalide ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille sisepuistangute rajamisel ja teistel korrastustöödel. tulemuseks on pinnase taaskasutamine Keskkonnaluba ei anna õigust aheraine tootena ringlussevõtuks toimingukoodiga R5m. 2. Vanarehvide R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine Toimingukood R3m tähendab keskkonnaloal ühes ja samas koguses vanarehvide taaskasutamist ajutiste elektriliinide 250 taaskasutamine selle keemilist struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul toestamiseks. Toestamiseks mitte vajaminevad rehvid tuleb üle anda vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale. otstarbel Vanarehvide ladustamine toimingukoodiga R13 ei ole lubatud. Keskkonnaluba ei anna õigust vanarehvide tootena ringlussevõtuks toimingukoodiga R3m. J4. Jäätmete ladustamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Aheraine taaskasutamine (R5m) Aheraine taaskasutamisel Narva karjääri alal asuvate teede ehitamisel ja hooldamisel tuleb täita keskkonnaministri 21.04.2004 määruse nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, Pidev mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded" § 4(1) sätestatud nõudeid ja tingimusi. Aheraine üleandmine (müümine) teistele Aheraine üleandmisel (müümisel) teistele isikutele on keskkonnaloa omaja kohustatud tagama, et isik(ud), kes aherainet vastu võtab omab jäätmeseaduse § 98(7) lg 2 p-is sätestatud Pidev isikutele, kes soovivad aherainet jäätmekäitleja registreeringut või jäätmeseaduse § 73 lg 2 p-is sätestatud keskkonnaluba. Keskkonnaloa omaja on kohustatud veenduma/kontrollima vastava jäätmekäitleja registreeringu taaskasutada. või keskkonnaloa olemasolu. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, 4/39 sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Narva kaeveväli: Narva karjäär, Narva põlevkivikarjäär II Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Kaevandamistegevuse Kaevandamistegevuse lõpetamisel tuleb aheraine tekke- ja taaskasutamiskoht, ehk karjääri territoorium vastavalt korrastamisprojektile korrastada ning taaskasutamisele kuuluvad aheraine kogused ära Tegevuse lõpetamine taaskasutada või anda edasiseks käitlemiseks üle teistele isikutele eeldusel, et isik(ud) omab(vad) jäätmekäitleja registreeringut või keskkonnaluba. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 5/39 V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Pinnavee pumbajaam nr 1 Veehaarde kood PIH0000233 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6574295, Y: 714835 Veekogu nimetus Mustajõgi Veekogu kood VEE1063800 Pinnaveekogumi nimetus Mustajõgi Pinnaveekogumi kood 1063800_1 Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2024 2028 5 000 20 000 20 000 10 000 55 000 222 Veevõtt 2029 2029 5 000 20 000 5 410 0 30 410 222 Veehaare jrk nr 2. Veehaarde nimetus Pinnavee pumbajaam nr 2 Veehaarde kood PIH0000234 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576536, Y: 718786 Veekogu nimetus Mustanina karjäär Veekogu kood VEE2028170 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2023 2028 5 000 35 000 35 000 20 000 95 000 389 Veevõtt 2029 2029 5 000 35 000 8 658 0 48 658 389 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 17 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023987 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569427, Y: 721259 6/39 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 21 560 000 59 068 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 13 113 505 59 068 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 16 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023781 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6570991, Y: 712060 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 11 440 000 31 342 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 6 958 027 31 342 Veehaarde jrk nr 3. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Narva karjäär tõõstuster. pk nr 1(3434) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002771 Puurkaevu katastri number 3434 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576342, Y: 719641 Põhjaveekihi nimi ja kood V2vr - Voronka (V2vr) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2028 10 037 10 037 10 037 10 037 40 148 110 Veevõtt 2029 2029 10 037 10 037 4 345 0 24 419 110 Veehaarde jrk nr 4. 7/39 Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Narva karjäär tööstuster. pk nr 2 (3416) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0002772 Puurkaevu katastri number 3416 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6576248, Y: 719218 Põhjaveekihi nimi ja kood V2vr - Voronka (V2vr) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Veevõtt 2021 2028 5 840 5 840 5 840 5 840 23 360 64 Veevõtt 2029 2029 5 840 5 840 2 528 0 14 208 64 Veehaarde jrk nr 5. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023981 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6572921, Y: 708686 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 14 080 000 3 858 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 8 563 726 3 858 Veehaarde jrk nr 6. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 6A ja 6B Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023980 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Pumbajaam nr 6A: X = 6573202 Y = 714923; X = 6572236 Y = 714897 Pumbajaam nr 6B: X = 6571990 Y = 715175; X = 6571928 Y = 715173 8/39 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 17 490 000 47 918 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 10 637 753 47 918 Veehaarde jrk nr 7. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 11 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023978 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6572646, Y: 721785 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 4 400 000 12 055 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 2 676 164 12 055 Veehaarde jrk nr 8. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 13 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023979 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569195, Y: 716507 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 26 280 000 72 000 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 15 984 000 72 000 Veehaarde jrk nr 9. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 14 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023880 9/39 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6570946, Y: 711117 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 13 640 000 9 342 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 8 296 110 9 342 Veehaarde jrk nr 10. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 15 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0023780 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6571103, Y: 713516 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 10 120 000 27 726 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 6 155 178 27 726 Veehaarde jrk nr 11. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Pumbajaam nr 18 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024048 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6569133, Y: 715282 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2021 2028 22 780 000 62 411 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 13 855 233 62 411 10/39 Veehaarde jrk nr 12. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kuivenduse pumbajaam nr 1 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024165 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6577743, Y: 706254 Põhjaveekihi nimi ja kood Q, O - Kvaternaari, Ordoviitsiumi (Q, O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2024 2028 20 000 000 54 795 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 12 246 595 54 795 Veehaarde jrk nr 13. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Kuivenduse pumbajaam nr 2 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024166 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6577424, Y: 706622 Põhjaveekihi nimi ja kood Q, O - Kvaternaari, Ordoviitsiumi (Q, O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2024 2028 8 000 000 21 918 Karjäärist väljapumbatav vesi 2029 2029 4 898 638 21 918 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded 11/39 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1. Pinnaveekogudest ja puurkaevudest võetava vee arvestust pidada taadeldud veearvestite alusel fikseerides veevõtupäevikus veearvestite näidud ja võetud vee kogused kuude lõikes kuu alguses või lõpus. Pidada andmebaasi digitaalselt. Veearvestit tuleb taadelda vastavalt kehtivale korrale. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel. Taatlemise aeg märkida veearvestuse päevikus. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 2. Karjäärist väljapumbatava vee arvestust pidada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel (arvutuslik metoodika) või taadeldud mõõteseadmete alusel. Arvestust pidada igakuiselt. Karjäärivee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Mõõteseadmeid tuleb taadelda vastavalt kehtivas seadusandlus sätestatud korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg või mõõteseadme näidud ja taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. 3. Ümberjuhitava põhjavee arvestust pidada pumpade tunnitootlikkuse ja tööaja alusel. Arvestust pidada igakuiselt. Ümberjuhitava põhjavee koguse arvutusliku määramise eelduseks on dokumenteeritud ja kontrollitavad andmed veepumpade tööaja ja tootlikkuse kohta. Mõõteseadmeid tuleb taadelda vastavalt kehtivas seadusandlus sätestatud korrale. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg või mõõteseadme näidud ja taatlemise andmed märkida elektroonsesse veearvestuse päevikusse. Veearvestuse päevik esitada loa andjale. Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta puurkaevude veetaset üks kord aastas. Tulemuste esitamisel tuleb ära näidata veetaseme mõõtmise aeg, viimase pumpamise aeg, mõõtepunkti maapinna absoluutkõrgus ja andmed veetaseme mõõtmise tehnoloogia, tehnika ja seadmete osas. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevu hoolduspäevikus ning edastada keskkonnaloa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Hoolduspäevik pidada digitaalselt või paberkandjal. Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavuses kehtiva metoodikaga Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0002771 Narva karjäär tööstuster. pk nr 1(3434) X: 6576342, Y: 719641 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus 12/39 POH0002772 Narva karjäär tööstuster. pk nr 2 (3416) X: 6576248, Y: 719218 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Fluoriid (F-) Kloriid (CL) Mangaan (Mn) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Coli-laadsed bakterid Elektrijuhtivus Escherichia coli Enterokokid Hägusus Kolooniate arv Lõhnaläve indeks Oksüdeeritavus Värvus Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1. Põhjavee kvaliteedi kontrollimiseks proovid tuleb võtta enne põhjavee töötlemist. 2. Reostuse kahtluse korral tuleb põhjavee seire teha viivitamatult arvestades reostuse olemust ja võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Narva karjääri reovee puhasti Väljalaskme kood IV025 Reoveepuhasti nimetus Narva karjääri biopuhasti Reoveepuhasti kood PUH0440250 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576207, Y: 719814 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 109 500 27 375 27 375 27 375 27 375 Arvestuslik 2029 2029 27 375 27 375 11 850 0 Arvestuslik 13/39 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 40 1.095 1.095 1.095 1.095 2021 2029 KHT KHT 150 4.106 4.106 4.106 4.106 2021 2029 Heljum HEL 35 0.958 0.958 0.958 0.958 2021 2029 Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH) Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus settebassein 1 Väljalaskme kood IV031 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 1 Reoveepuhasti kood PUH0440310 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Riiasoo kraav Suubla kood VEE1063900 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6575865, Y: 706232 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 2029 28 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 14/39 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2024 2029 Kloriid Cl 2024 2029 Kuivjääk Kuivj 2024 2029 Magneesium Mg 2024 2029 Kaltsium Ca 2024 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 2029 BHT7 BHT7 15 2024 2029 KHT KHT 125 2024 2029 Heljum HEL 40 2024 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2024 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2024 2029 pH 6-9 pH 2024 2029 Nafta NAF 1 2024 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2024 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus settebassein nr 2 Väljalaskme kood IV028 Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 2 Reoveepuhasti kood PUH0440280 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6573235, Y: 709937 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 15/39 Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 14 080 000 Arvestuslik 2029 2029 8 563 726 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus settebassein nr 6 Väljalaskme kood IV133 Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 6 Reoveepuhasti kood PUH0441330 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 16/39 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6573966, Y: 715037 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 17 490 000 Arvestuslik 2029 2029 10 637 753 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus settebassein nr 21 Väljalaskme kood IV027 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 21 Reoveepuhasti kood PUH0440270 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Metsküla oja Suubla kood VEE1064700 17/39 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576624, Y: 719821 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 25 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 Väljalaskme jrk nr 6. Väljalaskme nimetus settebassein nr 11 Väljalaskme kood IV137 Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 11 Reoveepuhasti kood PUH0441370 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Narva jõgi Suubla kood VEE1062200 Veekogumi nimetus Narva lähtest Narva veehoidlani Veekogumi kood 1062200_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6573774, Y: 722264 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) 18/39 Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 4 400 000 Arvestuslik 2029 2029 2 676 164 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 7. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 13 Väljalaskme kood IV188_1 Reoveepuhasti nimetus settebassein nr 13 Reoveepuhasti kood PUH0000049 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Männiku kraav Suubla kood VEE1064202 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 19/39 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6568999, Y: 716577 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 26 280 000 Arvestuslik 2029 2029 15 984 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 8. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 17 Väljalaskme kood IV222 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 17 Reoveepuhasti kood PUH0442220 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Narva jõgi Suubla kood VEE1062200 20/39 Veekogumi nimetus Narva lähtest Narva veehoidlani Veekogumi kood 1062200_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6570361, Y: 721739 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 21 560 000 Arvestuslik 2029 2029 13 113 205 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 9. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 14 Väljalaskme kood IV216 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 14 Reoveepuhasti kood PUH0442160 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood 21/39 Suubla nimetus Konsu peakraav Suubla kood VEE1064200 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6570723, Y: 711888 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 13 640 000 Arvestuslik 2029 2029 8 296 110 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 10. Väljalaskme nimetus Settebasseinid nr 15 ja 16 Väljalaskme kood IV206 Reoveepuhasti nimetus Settebasseinid nr 15 ja 16 Reoveepuhasti kood PUH0442060 22/39 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6570539, Y: 712491 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 21 560 000 Arvestuslik 2029 2029 13 113 205 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 Väljalaskme jrk nr 11. Väljalaskme nimetus Settebassein nr 18 23/39 Väljalaskme kood IV229 Reoveepuhasti nimetus Settebassein nr 18 Reoveepuhasti kood PUH0000257 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Männiku kraav Suubla kood VEE1030301 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6569007, Y: 716383 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2021 2028 22 780 000 Arvestuslik 2029 2029 13 855 233 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2021 2029 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2021 2029 Kloriid Cl 2021 2029 Kuivjääk Kuivj 2021 2029 Magneesium Mg 2021 2029 Kaltsium Ca 2021 2029 Üldkaredus Üldkaredus 2024 2029 Leelisus ALKTOT Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2021 2029 BHT7 BHT7 15 2021 2029 KHT KHT 125 2021 2029 Heljum HEL 40 2021 2029 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 2021 2029 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2021 2029 pH 6-9 pH 2021 2029 Nafta NAF 1 2021 2029 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 2021 2029 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 24/39 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Narva karjääri biopuhasti PUH0440250 Ajas keskmistatud Juuni Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reostuskoormus määrata hiljemalt 2027. aastal. Järgmised reostuskoormuse määramised teostada üks kord seitsme aasta määramiseks jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu reostusallika töös, võttes reoveepuhastisse sisenevast reoveest seitse keskmistatud veeproovi ühe nädala kestel ja ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude ajal. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Narva karjääri reoveepuhasti sissevool X: 6569407, Y: 720590 PUH0440250 Narva karjääri biopuhasti Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Heitvesi Narva karjääri reoveepuhasti väljavool X: 6576210, Y: 719807 PUH0440250 Narva karjääri biopuhasti Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 1 sissevool X: 6576691, Y: 705960 PUH0440310 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 1 väljavool X: 6575865, Y: 706232 PUH0440310 Settebassein nr 1 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 2 sissevool X: 6572890, Y: 709014 PUH0440280 settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 2 väljavool X: 6573235, Y: 709937 PUH0440280 settebassein nr 2 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 6 sissevool X: 6572890, Y: 709014 PUH0441330 settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 6 väljavool X: 6573966, Y: 715037 PUH0441330 settebassein nr 6 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 21 sissevool X: 6576513, Y: 719690 PUH0440270 Settebassein nr 21 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 21 väljavool X: 6576621, Y: 719746 PUH0440270 Settebassein nr 21 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 11 sissevool X: 6572693, Y: 721978 PUH0441370 settebassein nr 11 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 11 väljavool X: 6573774, Y: 722264 PUH0441370 settebassein nr 11 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 13 sissevool X: 6569044, Y: 717398 PUH0000049 settebassein nr 13 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 13 väljavool X: 6568999, Y: 716577 PUH0000049 settebassein nr 13 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 17 sissevool X: 6569458, Y: 721597 PUH0442220 Settebassein nr 17 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 17 väljavool X: 6570495, Y: 721765 PUH0442220 Settebassein nr 17 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 14 sissevool X: 6570656, Y: 711176 PUH0442160 Settebassein nr 14 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 14 väljavool X: 6570699, Y: 711904 PUH0442160 Settebassein nr 14 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 15 sissevool X: 6570656, Y: 711176 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 15 väljavool X: 6570602, Y: 712495 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 16 sissevool X: 6570821, Y: 712073 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 16 väljavool X: 6570630, Y: 712450 PUH0442060 Settebasseinid nr 15 ja 16 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Reovesi Settebasseini nr 18 sissevool X: 6568963, Y: 715320 PUH0000257 Settebassein nr 18 Heljum Üks kord kvartalis Üksikproov Heitvesi Settebasseini nr 18 väljavool X: 6569007, Y: 716383 PUH0000257 Settebassein nr 18 Heljum Üks kord kvartalis 25/39 Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse 1. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest hindamiseks kui ka sealt väljuvast heitveest. 2. Settebasseinide puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta karjäärivee/põhjavee/sademevee proovid ühel ajal nii settebasseinide sissevoolul kui ka väljavoolul. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Narva karjääri reovee puhasti IV025 X: 6576207, Y: 719814 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) settebassein nr 1 IV031 X: 6575865, Y: 706232 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus 26/39 settebassein nr 2 IV028 X: 6573235, Y: 709937 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus settebassein nr 6 IV133 X: 6573966, Y: 715037 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus settebassein nr 21 IV027 X: 6576621, Y: 719746 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) settebassein nr 11 IV137 X: 6573774, Y: 722264 Narva lähtest Narva veehoidlani 1062200_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus 27/39 Settebassein nr 13 IV188_1 X: 6568999, Y: 716577 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 17 IV222 X: 6570350, Y: 721632 Narva lähtest Narva veehoidlani 1062200_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 14 IV216 X: 6570699, Y: 711904 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus 28/39 Settebasseinid nr 15 ja 16 IV206 X: 6570539, Y: 712491 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Settebassein nr 18 IV229 X: 6569007, Y: 716383 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Kahealuselised fenoolid Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Leelisus Täiendavad nõuded väljalaskme seire läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud vastavas valdkonnas kehtiva seadusandluse alusel kehtestatud korra kohaselt ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme kood Väljalaskme Veekogumi nimetus Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi sagedus võtmise aeg 29/39 Mustajõgi VEE1063800 IV025, IV031, IV028, IV133, Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi peale karjääri-ja X: 6576175, Y: 720098 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord IV188_1, IV229 heitvee heidet Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Mustajõgi VEE1063800 IV025, IV031, IV028, IV133, Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi peale karjääri-ja X: 6576175, Y: 720098 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord IV188_1, IV229 heitvee heidet Ühealuselised fenoolid poolaastas Mustajõgi VEE1063800 IV216, IV206 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi X: 6572706, Y: 708661 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Mustajõgi VEE1063800 IV216, IV206 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi X: 6572706, Y: 708661 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord Ühealuselised fenoolid poolaastas 30/39  Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva 1062200_1 Narva jõgi peale karjäärivee X: 6573961, Y: 722786 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord veehoidlani heidet Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva 1062200_1 Narva jõgi peale karjäärivee X: 6573961, Y: 722786 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord veehoidlani heidet Ühealuselised fenoolid poolaastas Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva 1062200_1 Narva jõgi enne karjäärivee X: 6573383, Y: 722422 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord veehoidlani heidet Heljum kvartalis Kaltsium (Ca2+) Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Kuivjääk Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Magneesium (Mg2+) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldkaredus Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Leelisus Narva jõgi VEE1062200 IV137, IV222 Narva lähtest Narva 1062200_1 Narva jõgi enne karjäärivee X: 6573383, Y: 722422 Pinnaveeseire Kahealuselised fenoolid Üks kord veehoidlani heidet poolaastas Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 31/39 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Veehaarde ehitiste nõuete täitmiseks vajalikud meetmed Tagada veehaarete sanitaarkaitsealadel kehtivate nõuete täitmine. Puurkaevude veearvestid peavad olema töökorras. Pidev 2. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks vajalikud 1. Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kehtestatud nõuetele. Pidev meetmed 2. Reoveepuhasti kuja peab vastama kehtivas seadusandluses sätestatud nõuetele. 3. Meetmed, mis vähendavad ohtlike ainete mõju suublale Tuleb vältida masinate remonti ja tankimist kaevandamiskohas. Pidev 4. Nõutav reoveepuhastusviis 1. Reovee puhastusviis - bioloogiline puhastus + fosfori ärastus. Pidev 2. Ärajuhitav karjäärivesi peab läbima settebasseini. 5. Heitvee immutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale. Pidev 6. Sademevee käitluse nõuded 1. Sademevett puhastada mehhaaniliselt. Pidev 2. Kuivalt puhastada kõvakattega sademevee kogumisalasid. 7. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Vastavalt kehtivale korrale Pidev 8. Toimingud avarii korral Võtta koheselt tarvitusele abinõud reostuse tõkestamiseks ja likvideerimiseks. Avariilistest Avarii korral olukordadest ja (võimalikust) loodusreostusest informeerida Päästeteenistust, kohalikku omavalitsust, loa andjat ja Keskkonnainspektsiooni. 9. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kaevandamisel kasutatavad seadmed, masinad, tehnoloogia ja tööjõud peavad vastama Pidev kaasaja nõuetele. 10. Muud asjakohased meetmed 1. Vee erikasutaja on kohustatud võtma tarvitusele kõik meetmed, et hoida ära karjäärivee veekogudesse ümberjuhtimisega kaasnevad üleujutused ja Pidev veekahjustused. 2. Narva karjääri tegevus ei tohi kahjustada teiste veekasutajate õigusi. Kui tööde teostamine avaldab negatiivset mõju on loa andjal õigust esitada loa saajale täiendavaid tingimusi negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks. 3. Käesolevas loas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 32/39 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Veehaarde seire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud nõuetele. Põhjavee analüüsitulemuted esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 2. Võetava vee arvestus 1. Vastavalt käesoleva loa tabelis V3 toodud veearvestuse pidamise nõuetele. 1. Vastavalt kehtivale korrale; 2. Koos keskkonnatasude Andmed veevõtu kohta veehaarete kaupa deklareerida keskkonnatasude deklaratsioonides. deklaratsioonidega vastavalt kehtivale korrale 2. Veearvestuse päevik, kuhu on kantud käesoleva loa punktis V3 nimetatud andmed esitada loa andjale. 3. Heitvee arvestus Pidada arvestust heit- ja karjäärivee hulga üle. Arvestuse päevik, kuhu on kantud andmed heit- ja karjäärivee koguse kohta Vastavalt kehtivale korrale kuude kaupa esitada loa andjale koos keskkonnatasude deklaratsioonidega. 4. Väljalaskme omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)l 5. Veekogu omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V8 toodud nõuetele. Analüüside tulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS)l 6. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus 1. Vastavalt käesoleva keskkonnaloa vormis V5 sätestatud nõuetele. Andmed reostuskoormuse kohta (mõõtmistulemused) 1. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS); esitada loa andjale. 2. Koheselt olukorra tekkimisel 2. Olulise muudatuse korral reoveepuhasti tööprotsessis teavitada loa andjat. 7. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja Andmed suublasse juhitavate sisalduste (mg/l) ja koguste kohta (t) esitada veesaastetasu deklaratsioonides. Vastavalt kehtivale korrale kogused (t) 8. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee Käesoleva loa nõuetele mittevastavad heit- ja karjäärivee analüüsitulemused koos ettevõtte poolse põhjendusega tuleb 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist laborist puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele esitada loa andjale kirjalikult. 9. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 10. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks Esitada loa andjale järgmised andmed: 1. -2. Andmed esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis reostuskoormus) 1. settebasseinide efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa punktis V7 toodud (KOTKAS); 3. Loa andja nõudmisel nõuetele (sh analüüsitulemused). 2. reoveepuhasti efektiivsuse kohta vastavalt käesoleva loa punktis V6 toodud nõuetele (sh analüüsitulemused). 3. Reoveepuhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt. 11. Teave meetmete rakendamise kohta 1. Tegevusega kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamise lisameetmete rakendamise kavatsusest ja 1. -2. Enne ja peale meetmete rakendamist; 3. Olukorra rakendamisest teavitada loa andjat. tekkimisel 2. Esitada loa andjale teave käesoleva loa punktis V16 toodud meetme rakendamise kohta. 3. Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat. 12. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. Koheselt olukorra tekkimisel 13. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 14. Muu vajalik informatsioon 1. Muudatustest omandisuhetes, likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest teavitada ühe nädala jooksul loa andjat. 1. Vastava olukorra tekkimisel 2. Loa andja nõudmisel; 3. 2. Puurkaevude hoolduspäevik esitada loa andjale. Koheselt ja ühe ööpäeva jooksul ka kirjalikult 3. Reoveepuhasti puhastusprotsessi lakkamise järgselt tuleb teatada loa andjale ja keskkonnajärelevalve asutusele. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 06101 - Põlevkivi kaevandamine ja toornafta tootmine Põletusseade Ei 33/39  Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Jah kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Diislikütus 17 751.50 Autobensiin 153.80 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0002124 001 001 Tankla kütusemahuti X: 6576011, Y: 719445 HEIT0002125 002A 002A Tankla kütusemahuti X: 6576002, Y: 719443 HEIT0002126 002B 002B Tankla kütusemahuti X: 6576003, Y: 719449 HEIT0002123 V1 Lõhketööd karjääris X: 6570700, Y: 718208 X: 6570787, Y: 718293 HEIT0009618 V2 V2 Laoplats X: 6576092, Y: 719644 X: 6576214, Y: 719776 HEIT0002122 V3 V3 Aspiratsioonisüsteem X: 6576252, Y: 719690 HEIT0002129 V4 V4 Aspiratsioonisüsteem X: 6576252, Y: 719707 HEIT0009619 V5 V5 Laadimine vagunitesse X: 6576373, Y: 719679 X: 6576385, Y: 719698 HEIT0011283 V8 V8 Biokütusehoidla X: 6575993, Y: 720126 X: 6576029, Y: 720163 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 34/39 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 170.264 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 723.622 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 21.283 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2024 0.008 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 0.277 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 193.897 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 100.984 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 78.986 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik 002A Tankla kütusemahuti (002A) HEIT0002125 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.0001 g/s 002B Tankla kütusemahuti (002B) HEIT0002126 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.084 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.003 g/s Lõhketööd karjääris (V1) HEIT0002123 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.047 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.549 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.437 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 6.443 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 1.516 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.19 g/s V3 Aspiratsioonisüsteem (V3) HEIT0002122 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.056 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.025 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s 001 Tankla kütusemahuti (001) HEIT0002124 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.0001 g/s V2 Laoplats (V2) HEIT0009618 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.078 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.006 g/s V4 Aspiratsioonisüsteem (V4) HEIT0002129 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.056 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.025 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V5 Laadimine vagunitesse (V5) HEIT0009619 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.038 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.018 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.003 g/s V8 Biokütusehoidla (V8) HEIT0011283 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.024 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 35/39 A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine tüüp CAS Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu nr puhastusaste ühik ühik V3 HEIT0002122 Multitsüklon 1 Teostada pidevat hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. Kontrollimise PM- Tahked osakesed, 45 % Aspiratsioonisüsteem kohta pidada dokumenteeritud arvestust. sum summaarsed (V3) V4 HEIT0002129 Multitsüklon 1 Teostada pidevat hooldust ja tehnilise korrasoleku kontrolli vastavalt püüdeseadme hooldusjuhendile. Kontrollimise PM- Tahked osakesed, 45 % Aspiratsioonisüsteem kohta pidada dokumenteeritud arvestust. sum summaarsed (V4) A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pisteline Saasteainete heitkoguste määramise ja püüdeseadmete efektiivsuse kontrolli eesmärgil mõõta üks kord aastas laadimis-purustuskompleksile paigaldatud püüdeseadmetest (V3 Aspiratsioonisüsteem ja V4 regulaarne Aspiratsioonisüsteem) väljuvas gaasivoos peente osakeste (CAS nr PM10) sisaldust. Mõõtmised viia läbi laadimis-purustuskompleksi ühtlase koormusega töötamise korral. Lisaks kontsentratsioonile esitada ka hetkeline heitkogus. Mõõtmised peab teostama akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Vajalik on läbi viia 3 paralleelset mõõtmist, igaühe kestvus 30 minutit (võib vähendada, kui mõõtmisi läbiviiv labor tagab mõõtmiste esinduslikkuse ja vastavuse standardile). Mõõtmiste aruandes tuleb esitada mõõtmiste hetkel toimunud tegevused/protsessid, kasutatavate materjalide nimetused ja nende kogused, mõõtmiste teostamise ajavahemik ning kestvus, mõõdetud saasteainete kontsentratsioonid (mg/m3) ja saasteainete hetkelised heitkogused (g/s). Aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat pärast vastavate andmete saamist laborilt, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit. Kui hetkelised heitkogused ületavad loaga lubatud koguseid, tuleb Keskkonnaameti nõudmisel keskkonnaluba KMIN-073 muuta. Töökorralduslikud Pidev Kuival perioodil tuleb tolmu leviku vähendamiseks karjääri teid niisutada. nõuded A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 10 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Narva kaeveväli 36/39 Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Narva karjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 255.44 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 2 181.36 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivi: energia ja põlevkiviõli tootmine; turvas: pinnase viljakuse parandamine korrastamisel Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 6 416 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 88.086 tuh t 12.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 1.819 tuh t 12.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 457.60 tuh t 12.02.2020 4 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 487.50 tuh t 12.02.2020 5 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 20 684.133 tuh t 12.02.2020 6 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 5 186.933 tuh t 12.02.2020 7 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 398 tuh t 12.02.2020 17 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 666 tuh t 12.02.2020 18 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 115 tuh t 12.02.2020 19 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 83 tuh t 12.02.2020 23 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 7 tuh t 12.02.2020 24 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 9 tuh t 12.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2005 2029 6 400 tuh t 39 636 tuh t Turvas, vähelagunenud 2005 2029 tuh t 7 tuh t Turvas, hästilagunenud 2005 2029 tuh t 9 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus 37/39 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2005 2029 0515 Narva-Jõesuu linn 40 250 3 147.92 0.911083 0130 Alutaguse vald 145 100 1 107.52 0.088917 Turvas, vähelagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 0130 Alutaguse vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995).Narva kaeveväli.&quot;,V.Kattai Geoloogiafondi number 4942 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 96-06 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.02.1996 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995).Narva kaeveväli.&quot;,V.Kattai Geoloogiafondi number 4942 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-18 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.06.1995 Kõrvaltingimused Käesoleva loa alusel on kaevandamine ning kaevandamise teenindamisega seotud tegevus lubatud järgmistel katastriüksustel: 85101:012:1000, 85101:012:2600, 85101:012:2500, 85101:012:0037, 85101:012:0044, 85101:012:0053, 85101:012:0038, 85101:011:0033, 85101:011:0034, 85101:011:0045, 85101:011:0046, 22901:006:0014, 22901:006:0008, 22901:006:0009, 22901:006:0003, 22901:006:0015, 22901:006:0011, 22901:006:0007, 22901:006:0006, 22901:006:0005, 22901:006:0002, 22901:006:0004, kaevandamise teenindamisega seotud tegevus on lubatud järgmistel katastriüksustel: 85101:012:0100, 85101:012:0036, 85101:012:0035, 85101:012:0020. Lisaks peab loa omanik: 1. teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest; 2. piirama tolmu levikut loodusaladele nendega piirnevatel teedel kasutades asjakohaseid vahendeid (nt teede kastmine); 3. allmaakaevandamisel hoidma veetaset all töötavas kaevandamispiirkonnas kuivenduse tagamiseks. Pärast ala langetamist reguleerida langetatud ala veetase lõpetamisjärgsele võimalikult lähedasele tasemele; 4. siirdesoosoonikute alamjooksul veetaseme langemisel üle 0,2 m, võrreldes esimese 5 aasta seireperioodi aastakeskmiste veetasemetega, tõstma Männiku kraavi ja Konsu peakraavi ristumiskohas regulaatoriga veetaset 0,7-1,0 m praegusest (abs kõrgus 28,4 m) kõrgemale (samalaadselt reguleerida veetase ka Mustaladva oja ja Männiku kraavi ristumiskohas tõstes Mustaladva oja veetaset). Seireperiood algab pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; 5. reguleerima töötava Narva karjääri tranšee 13 põlevkivivaru ammendamise järgselt karjäärialal kujuneva veetaseme absoluutkõrgusele 25,5-26 m ning rajama kujuneva veekogu vähemalt 50 m eemale loodusala piirist. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - Loa lisad 38/39 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Narva_karjaari_asukohakaart.pdf Lisa 2: Narva_karjaari_asukohakaart.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - Asendiplaan.pdf Lisa 3: Asendiplaan.pdf LHK lisa - Manused - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf Lisa 4: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.pdf LHK lisa - LHK projekti lisad - Narva_tolm_2019_I_kv.pdf Lisa 5: Narva_tolm_2019_I_kv.pdf LHK lisa - LHK projekti lisad - Lohkamine_karjaaris.pdf Lisa 6: Lohkamine_karjaaris.pdf LHK lisa - LHK projekti lisad - Narva_karjaar_katastrid_08.2023.xlsx Lisa 7: Narva_karjaar_katastrid_08.2023.xlsx 39/39 Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-074 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevuskoha andmed Nimetus Eesti põlevkivimaardla Sirgala karjäär Aadress Jaama tn 10, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 25301:002:0288 Territoriaalkood EHAK 2270 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood Loa versiooni kehtima hakkamise 10.04.2025 kuupäev Lõppemise kuupäev 03.05.2029 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik ümberregistreerimine Registrikaardi nr 34 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Sirgala kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Sirgala karjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 11 295.67 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 3 206.29 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivi: energia ja põlevkiviõli tootmine; turvas: energia tootmine elektrijaamades Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 6 400 Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 17.261 tuh t 13.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 184.464 tuh t 13.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 544 tuh t 13.02.2020 12 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 10 745.096 tuh t 13.02.2020 13 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 143.303 tuh t 13.02.2020 14 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 40 506.734 tuh t 13.02.2020 18 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 25 993.097 tuh t 13.02.2020 19 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 8 396 tuh t 13.02.2020 20 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pT - passiivne tarbevaru 401.867 tuh t 13.02.2020 21 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 576 tuh t 13.02.2020 22 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 3 502 tuh t 13.02.2020 23 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 3 187 tuh t 13.02.2020 25 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei pR - passiivne reservvaru 339 tuh t 13.02.2020 30 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aT - aktiivne tarbevaru 147 tuh t 13.02.2020 31 plokk vähelagunenud turvas Turvas, vähelagunenud Ei aR - aktiivne reservvaru 21 tuh t 13.02.2020 32 plokk hästilagunenud turvas Turvas, hästilagunenud Ei aR - aktiivne reservvaru 1 631 tuh t 13.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Turvas, vähelagunenud 2005 2029 tuh t 21 tuh t Turvas, hästilagunenud 2005 2029 tuh t 1 778 tuh t Põlevkivi 2005 2029 6 400 tuh t 82 843.767 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Turvas, vähelagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 0803 Toila vald 0130 Alutaguse vald Turvas, hästilagunenud 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 0803 Toila vald 0130 Alutaguse vald Põlevkivi 2005 2029 0514 Narva-Jõesuu linn 40 250 5 999.88 0.539013 0803 Toila vald 26 430 2 940.46 0.402291 0130 Alutaguse vald 145 100 2 355.33 0.058696 Geoloogilised uuringud 3/4  Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine seisuga 01.01.1995.a. Sirgala kaeveväli.&quot;, V.Kattai Geoloogiafondi number 5309 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 95-83, 96-44, 98-31, 99-54, 00-39 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 30.11.2000 Kõrvaltingimused Käesoleva loa alusel on kaevandamine ning karjääri teenindamisega seotud tegevus lubatud järgmistel katastriüksustel: 80201:002:0213,80201:002:0750,80201:002:0700,80201:002:0140,85101:011:0032,85101:011:0230,80201:002:0710,80201:002:0740,22901:003:0440,22901:003:0400,22901:003:0430,22901:006.0017,85101:011:0240,85101:011:0210, karjääri teenindamisega seotud tegevus on lubatud järgmistel katastriüksustel:85101:011:0059,85101:011:0064. Lisaks peab loa omanik: 1. pärast loa muutmist koostama seirekava ja esitama selle Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks. Seirekava koostamise tähtaeg on 6 kuud pärast kaevandamisloa muutmise otsuse jõustumist (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks). Seirekava koostamisel tuleb lähtuda KMH aruande peatükkidest 1.6, 6.3.1 ja 8. Loa omanik teostab seirekava kinnitamiseni seiret vastavalt kinnitamise eel kehtinud keskkonnalubade nõuetele, peale seirekava kinnitamist vastavalt heakskiidetud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile ja Keskkonnaministeeriumile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest; 2. piirama tolmu levikut loodusaladele nendega piirnevatel teedel kasutades asjakohaseid vahendeid (nt teede kastmine); 3. allmaakaevandamisel hoidma veetaset all töötavas kaevandamispiirkonnas kuivenduse tagamiseks. Pärast ala langetamist reguleerida langetatud ala veetase lõpetamisjärgsele võimalikult lähedasele tasemele; 4. rajama Kanali S-3 mäeeraldise piirile, jättes Puhatu loodus- ja linnuala ning kanali vahele >300 m laiune puhvertsooni; 5. rajama Kanali S-3 vastavalt 2014 aasta projektitäpsustusele (Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri veekõrvalduse põhiprojekti muudatus, OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2014); 6. siirdesoosoonikute alamjooksul veetaseme langemisel üle 0,2 m, võrreldes esimese 5 aasta seireperioodi aastakeskmiste veetasemetega, likvideerima koostöös kaitseala valitsejaga Puhatu loodus- ja linnuala loode- ja põhjaosas vanad metsakuivenduskraavid või need osaliselt sulgema reguleeritava kõrgusega tammidega. Seireperiood algab pärast kaevandamisloa muutmise otsusest (muutmise otsus EK 27.03.2014 kirjaga nr EP-KES-1.01/225 esitatud taotluse kohta kaevandamislubade KMIN-073, KMIN-046, KMIN-074 ja KMIN-087 muutmiseks) tuleneva uue seirekava heakskiitmist; 7. Riiasoo kraavi ja Mustajõe ümber juhtima rajatavasse kanalisse V-5 loodusala ja mäeeraldise piiri vahele ning kanali rajama minimaalse sügavuse ja pikilanguga vastavalt 2014 aasta projekti täpsustusele (Sirgala karjääri ja Sirgala II põlevkivikarjääri veekõrvalduse põhiprojekti muudatus, OÜ Inseneribüroo Steiger, Tallinn 2014); Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4 Keskkonnaluba Loa registrinumber KMIN-119 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Ahtme II kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood EHAK 1472 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 10.04.2025 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 10.08.2049 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 7 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Ahtme kaeveväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Ahtme II kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Ei Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 357.12 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põlevkivienergia ja põlevkiviõli tootmine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 10 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 3 434.274 tuh t 30.06.2021 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 4 836.159 tuh t 30.06.2021 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2011 2049 tuh t 8 270.433 tuh t Mäeeraldise KOV jaotus 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2011 2049 0130 Alutaguse vald 145 100 254.69 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla maardlaosade registrikaartide täpsustamine Geoloogiafondi number 7953 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KK 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Vasavere veehaarde veevaru veetaseme säilimiseks peab kaevanduste vahelise kaitseterviku laius olema vähemalt 50 m. Kaitseterviku parameetri, vaatluskaevude arvu ja vaatlussageduse määramiseks koostatakse eraldi projekt. 2. Mäetööde läbiviimisel tuleb pidevalt kontrollida kaevanduskäikude lae ja seinte seisundit, võimaliku vee läbimurde tundemärke ning pumbaseadmete korrasolekut. 3. Põlevkivi kaevandamisel peab olema tagatud Tarkuse küla ühisveevärgi (puurkaev nr 16392) töö ja Pagari – Tarakuse – Illuka maantee (2290013) läbitavus ja olemasolu 4. Kaeveõõnte tuulutusventilaatorid paiknevad nii, et nende mõjuraadiuses puudub enamjaolt püsiv inimasustus. 5. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 6. Lõhketöid võib teostada elamute läheduses ajavahemikul 08:00–22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 7. Keskkonnaloa omanik peab teostama seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seiretulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. Seirekava tuleb Keskkonnaameti ettepanekul muuta ja täiendada. Juhul, kui seire käigus selgub, et kaevandamistegevuse mõjul on Kurtna järvede veetase langemas alla järvede ökosüsteemi toimimiseks lubatud veetaseme (vastavalt Keskkonnaameti tellitud uuringule "Hüdrogeoloogiline ja limnoloogiline uuring koos loodusdirektiivi järvedele lubatava veetaseme kõikumise vahemiku määramisega Kurtna maastikukaitsealal”), on keskkonnaloa andjal õigus keskkonnaloa tingimusi muuta. 8. Keskkonnaloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni ja võnkekiirust, kui elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse poolt esitatakse nõue lõhketööde mõjurite seireks hoonetes, mis asuvad vähem kui 500 meetri kaugusel kaevanduses kambriploki koristustöödel toimuvatest lõhketöödest. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse nõudel peab keskkonnaloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja võnkekiiruse mõõtmise esimesel võimalusel alates vastava kirjaliku nõude saamisest. Mõõtmisi ei ole vaja teha, kui samas piirkonnas (kaevanduse tiivas), kus on sarnased mäetehnoloogilised tingimused ning mäetöödel kasutatakse jätkuvalt tavapärast kaevandamistehnoloogiat, on viimase kolme aasta jooksul vastavad mõõtmised tehtud. Põhjendatud juhul teostatakse kordusmõõtmisi ka tihemini. Lõhkamiste mõju seiret tehakse kamberploki iseloomuliku tootmisrütmiga ajal 30 päeva pikkuse perioodi kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku või kohaliku omavalitsuse põhjendatud taotlusel pikemalt. Mõõtmiste aruanne tuleb esitada keskkonnaloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Lõhketööde mõjurite seiret tuleb teostada mõõteseaduse ning majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ kohaselt. 9. Hoonete seisund hinnatakse ja dokumenteeritakse erapooletu eksperdi poolt hoone omaniku või valdaja juuresolekul. Hindamisega seotud kulud kannab ettevõtja. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone valdaja või esindaja juuresolekul enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest enam kui 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui 200 m kaugusel. Hoonete seisundi hindamise akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone valdajale ja teine kohalikule omavalitsusele, kolmas eksemplar jääb keskkonnaloa omanikule. Hindamise akt(id) tuleb hoonete valdajale ja kohalikule omavalitsusele üle anda kahe nädala jooksul, suuremate objektide (hoonekompleksid, mitme pere elamud, ühiskondlikud hooned jmt.), ühe kuu jooksul pärast hindamise tegemist. 10. Keskkonnaloa omanik peab koostama kaevanduse sulgemistööde jaoks vajalikud prognoosid ja tegema hüdrogeoloogilised modelleerimistööd vähemalt 5 aastat enne kaevanduse sulgemist. 11. Keskkonnaloa omanik peab rajama kaevanduse mõjupiirkonda jäävatele taludele alternatiivse veevarustuse (veetrass või puurkaev). Kaevandamise mõju veevarustusele tuleb ennetada, alternatiivset veevarustust tuleb hakata projekteerima 3 aastat enne ehitiste eeldatavat mõjutsooni jõudmist. Veevarustuse väljaehitamise järgnevus tuleb otsustada igal aastal mäetööde kava koostamise käigus. Kaevude asendamise kava tuleb esitada kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. 12. Lõhketööde teostamine elamute läheduses peab jääma ajavahemikku 08:00 – 22:00. Elamute läheduseks loetakse läbindustöödel elamule lähemat ala kui 100 m ja koristustöödel elamule lähemat ala kui 200 m. Lõhketööde teostamine elamute läheduses muul ajal on lubatud kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 13. Keskkonnaloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. Samuti tuleb märkida teavituskirjas info selle kohta, millal jõuavad kaevetööd hoonest uuesti kaugemale kui 500 meetrit. Kui valdaja või tema kontaktandmed ei ole teada, teavitab keskkonnaloa omanik sellest kohalikku omavalitsust. 14. Keskkonnaloa andjale tuleb üks kord aastas esitada kaevanduse mäetööde arengu graafiline plaan. 3/4 Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4 Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/329491 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli kaevandus andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Maavara kaevandamine; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 10.07.2049 kuupäev Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 11 Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uus-Kiviõli uuringuväli Maardla põhimaavara põlevkivi Mäeeraldise nimetus Uus-Kiviõli kaevandus Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 4 130.54 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 169.58 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve energeetikatööstuse kütus, keemia- ja tsemenditööstuse tooraine Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) 4 000 Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 54 155 tuh t 14.02.2020 2 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 65 098.73 tuh t 14.02.2020 3 plokk põlevkivi Põlevkivi Ei aT - aktiivne tarbevaru 19 229.867 tuh t 14.02.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Põlevkivi 2019 2049 4 000 tuh t 138 483.597 tuh t 2/4 Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Põlevkivi 2019 2049 0442 Lüganuse vald 59 540 4 130.5431 1 Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Eesti põlevkivimaardla Uus-Kiviõli uuringuvälja registrikaardi (0011) täpsustamine, seletus-kiri. (M. Rammo), OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007 Geoloogiafondi number 7957 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number keskkonnaministri käskkirjaga nr 919 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.07.2008 Kõrvaltingimused 1. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama Keskkonnaametile kooskõlastamiseks seirekava. Seirekava koostamisel tuleb lähtuda keskkonnamõju hindamise aruande peatükist 10 ja OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt koostatud tööst nr 14/1242 „Uus-Kiviõli kaevanduse täiendavad hüdrogeoloogilised uuringud. Uus-Kiviõli kaevanduse võimalik mõju liigniisketele elupaikadele“. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. Kaevandamisloa omanik teostab seiret vastavalt kooskõlastatud seirekavale. Seire tulemused esitada Keskkonnaametile lähtuvalt seirekavas kehtestatud seireperioodidest. 2. Kaevandamisega seotud rajatisi ei tohi rajada Rohukabja ja Oandu soo piiridele lähmale kui 300 m. Kui on vaja tuulutusšurfe rajada Rohukabja või Oandu soo piiridele lähemale kui 300 m, tuleb kvaternaarisetete veekihid isoleerida nii, et mõju ülemiste kihtide veerežiimile on minimaalne. 3. Lõhkamistööd Muraka linnu- ja loodusalale, Linnasaare raba metsise elupaigale (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigale (KLO9123655) lähemal kui 1 km on keelatud 1. märtsist kuni 30. juunini (metsise mängu- ja pesitsusaeg). 4. Kaevandamine on keelatud Oandu parkmetsa kaitsealal (KLO1200193) ning kaitstavatele üksikobjektidele Mehide männik (KLO4000810) ja Rääsa kadakas (KLO4000714) lähemal kui 50 m (piiranguvöönd). Linnasaare raba metsise elupaigas (KLO9120397) ja Lümatu metsise elupaigas (KLO9123655) on kaevandamine lubatud tingimusel, et ei halvendata elupaiga ja liigi seisundit. Linnasaare raba metsise elupaigas ja Lümatu metsise elupaigas tuleb viia läbi metsiste seiret vastavalt Keskkonnaameti kooskõlastatud seirekavale. Kaevandamisloa omanik peab 6 kuu jooksul peale kaevandamisloa saamist esitama seirekava Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekutele tuleb seirekava jooksvalt täiendada ja/või muuta. 5. Kaevandamisloa omanik peab kord aastas esitama mäeeraldise kohalikele omavalitsustele Uus-Kiviõli kaevanduse mäetööde arengu graafilise plaani, kus on näidatud eelseisva aasta jooksul planeeritud mäetööde ajakava ja pindalaline ulatus. Planeeritud mäetööde arengu graafilise plaani muutmise korral teavitab kaevandamisloa omanik koheselt (sh enne muudetud kava alusel tööde teostamist) kohalikku omavalitsust. 6. Lõhketöid on elamute läheduses lubatud teostada ainult tööpäevadel (esmaspäev – reede) ajavahemikus 08.00 – 22.00. Riigipühadel on lõhketööde teostamine elamute läheduses keelatud. Muul ajal on lõhketööde teostamine elamute läheduses lubatud vaid kirjalikul kokkuleppel vastavate kinnisasjade omanikega. Elamute läheduseks loetakse nii läbindus- kui koristustöödel elamule või abihoonele lähemat ala kui 200 m. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades teostatavate lõhketööde ajakava kooskõlastama kohaliku omavalitsusega, kus lõhkamist teostatakse. Kaevandamisloa omanik peab asustatud piirkondades lõhketöid teostades valima minimaalsed lõhkelaengud. 7. Kaevandamisloa omanik peab teavitama hoone omanikku kirjalikult enne mäetööde jõudmisest hoonele lähemale kui 500 m, märkides teavituskirjas ligikaudse ajakava mäetööde jõudmisest hooneni. 8. Müra mõju vähendamiseks tuleb rakendada leevendusmeetmeid. 9. Kaevandamisloa omanik peab vastavalt KMH aruande peatükis 6.2 prognoositud alanduslehtri levikule rajama puurkaevud ja/või veetrassid elanike veevarustuse (sh kvaliteetse joogivee) tagamiseks enne põhjavee alanduslehtri piirkonnas kaevandamise alustamist. Pärast kohustuse täitmist annab kaevandamisloa omanik veevarustussüsteemid üle vee-ettevõttele (v.a. üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid). Üksikmajapidamiste veevarustussüsteemid antakse üle kinnistu omanikule. 10. Kaevandamisloa omanik peab hiljemalt kahe aasta jooksul peale kaevandamisloa saamist läbi viima võimaliku alanduslehtri mõjusse jäävate üksikmajapidamiste ja asutuste töötavate veehaarete (puur- ja salvkaevude) revisjoni. 3/4 Revisjoni käigus tuleb määrata veehaarde tüüp (salvkaev, puurkaev või allikas), selle asukoht, koordinaadid, puurkaevu passi olemasolu, mõõtmise aegne veetase, selle maksimaalne ja minimaalne seis ning sanitaarkaitseala/hooldusala olemasolu. Pärast täiendavate andmete laekumist on otstarbekas täpsustada KMH peatükis 6.2 esitatud alanduslehtri mudelit ning vajadusel rajama täiendavaid puurkaevusid ja/või veetrasse elanike veevarustuse tagamiseks. Kaevandamisloa omanik kompenseerib kinnisasja omanikule veevarustussüsteemi väljaehitamisega seotud kulud ning lisanduvad vee võtmisega seotud kulud (kuni arenduse lõpuni). Kinnisasja omanikel on õigus nõuda kulude kompenseerimist otse kaevandamisloa omanikult. Paralleelselt veevarustuse rajamisega lahendatakse kaevandamisloa omaniku kulul majapidamiste heitvete käitlemise küsimused (üldjuhul rajatakse lokaalsed puhastusseadmed). 11. Kaevandamisloa omanik peab arvestama teenindusmaal tegevuse korraldamisel kitsendusi põhjustavate objektide ja nende piiranguvööndite olemasolust tulenevate nõuetega: maaparandussüsteem nr 1106870010020 ja selle eesvoolud nr 1106870010010E ja 1106870010020E, Ojamaa jõgi, 110 kV elektriliin nr 08, SAVALA–ARVILA riigimaantee nr 13129 kaitsevöönd ja geodeetiline märk nr 65573. 12. Kaevandamisloa omanik peab mõõtma lõhketöödega kaasnevat vibratsiooni. Kaebuste esitamise korral tuleb lõhketöödega kaasneva vibratsiooni mõõtmist häiringute täpsemaks hindamiseks korrata. Elamu või ühiskasutusega hoone omaniku nõudel peab kaevandamisloa omanik teostama kambriploki koristustööde lõhketöödest tingitud vibratsiooni mõõtmise kahe kuu jooksul alates vastava nõude saamisest esimesel võimalusel. Nõude esitamise eelduseks on kambriploki koristustööde jõudmine elamule või ühiskasutusega hoonele lähemale kui 500 m. Vibratsiooni mõõdistatakse iseloomuliku tootmisrütmiga perioodil 30 päeva kestel, elamu või ühiskasutusega hoone omaniku põhjendatud taotlusel pikemalt. Tulemused esitada kaevandamisloa andjale ning elamu ja ühiskasutuses hoone omanikule ühe nädala jooksul pärast mõõtmiste lõpetamist. Vibratsiooni mõõtmisi tuleb teostada akrediteeritud mõõtja ning tulemuste arvestamisel tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 08.09.2017 määruse nr 49 „Lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“ lisas esitatud ehitistele lubatud võnkekiirust. 13. Hoonete seisund tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone omaniku või valdaja juuresolekul erapooletu eksperdi poolt enne lõhketööde jõudmist hoonetele lähemale kui 200 m ja lõhketööde lõpetamisel hoonest ligikaudu 200 m kaugusel. Hoone omaniku nõudel tuleb hinnata ja dokumenteerida hoone seisund varem kui lõhketööde jõudmisel 200 m kaugusele. Hoonete ekspertiisi akt koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest üks antakse hoone omanikule ja teine säilitatakse kaevandamisloa omaniku juures ning üks kohalikus omavalitsuses. Ekspertiisi aktid tuleb säilitamiseks üle anda kahe nädala jooksul ekspertiisi tegemisest. 14. Kaevanduse rajamise ja töötamise ajal kasutada Uus-Kiviõli ja Aidu tööstusterritooriumi vahelist rajatavat trassikoridori läbi endise Aidu karjääri. 15. Kaevanduse ehitamiseks vajamineva tehnika ja materjalide transpordiks ei tohi kasutada Võrnu küla läbivaid maanteid. 16. Kaevandamisloa omanik peab enne pinnasetöödega alustamist viima läbi arheoloogilised eeluuringud aladel, kuhu on planeeritud tuulutusšurfide ja teiste maapinda puudutavate rajatiste asukohad. 17. Kaevandamisloa omanik peab enne kaevanduse avamist esitama kohalikule omavalitsusele kirjaliku ülevaate kavandatavatest meetmetest negatiivsete mõjude ärahoidmiseks ja/või leevendamiseks ning vältimatute mõjude kompenseerimiseks ning viima enne kaevanduse avamist läbi avaliku arutelu meetmete käsitlemiseks 18. Pärast kaevanduse avamist esitab kaevandamisloa omanik iga kuue kuu tagant kohalikule omavalitsusele ülevaate kaevandamisega kaasnevate mõjude ennetamise ja/või leevendamise ning vältimatute mõjude kompenseerimise meetmete rakendamisest. 19. Tehnilise taristu objektide rajamisel lähtuda Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringust ning Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande peatükist 5. Oandu veepidet läbivad punkrid betoneerida 20. Igas kalendriaastas tuleb vähemalt 40% aherainest taaskasutada. Kaevandamisloa omanik peab pidama digitaalset arvestust aheraine taaskasutuse hulga ja kasutusvaldkondade kohta. Kaevandatud maa kasutamise otstarve - 4/4 Keskkonnaluba Loa registrinumber L.ÕV/318337 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit Power AS Musta jaam andmed Aadress Musta jaam, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:012:0250 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Keskterritooriumi (51401:001:1297), territoorium Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016). Puudutatud veekogud: Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001). Tegevusvaldkond Loaga Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 10.04.2025 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 33171 - Muude tsiviiltranspordivahendite remont ja hooldus Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0009771 V1 V1 - Märgliivapritsimiskamber X: 6577565, Y: 722701 HEIT0009772 V2 V2 - Värvimiskamber X: 6577555, Y: 722680 HEIT0009773 V3 V3 - Kuivatuskamber X: 6577528, Y: 722630 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 2/4 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 100-41-4 Etüülbenseen 2021 0.431 t 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) 2021 2.015 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2021 2.445 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2021 2.489 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2021 0.044 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2021 0.042 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2021 0.032 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik V2 - Värvimiskamber (V2) HEIT0009772 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) Tavaheide 0.257 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.055 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.317 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.312 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.008 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.008 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.006 g/s V3 - Kuivatuskamber (V3) HEIT0009773 1330-20-7 Ksüleen (dimetüülbenseen) Tavaheide 0.77 g/s 100-41-4 Etüülbenseen Tavaheide 0.165 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.951 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.935 g/s V1 - Märgliivapritsimiskamber (V1) HEIT0009771 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.009 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.009 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.007 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu nr puhastusaste ühik ühik V1 - HEIT0009771 Filter + märgliivapritsi 1 Püüdeseadmete ja märgliivapritsi niisutussüsteemi tuleb korrektselt hooldada ja kontrollida PM- Tahked osakesed, 99.5 % Märgliivapritsimiskamber niisutussüsteem vastavalt tootjapoolsetele juhistele sum summaarsed (V1) PM10 Peened osakesed 99 % (PM10) PM2,5 Eriti peened osakesed 92 % (PM2,5) 3/4 A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev Tööde teostamisel tuleb heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamiseks lähtuda tavapärasest heast tööpraktikast ning hoida uksed ja aknad värvimise ja liivapritsi tööde ajal suletud. nõuded Muude andmete Pidev Käitaja on kohustatud teavitama Keskkonnaametit tegevuskoha hoonestusõiguse lõppemisest (sh ülesütlemisest) või muutumisest viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 päeva enne vastavate lepete jõustumist. esitamine Tegevuskoha hoonestamise lepingu muutumisel või uue kokkuleppe sõlmimisel tuleb käitajal esitada Keskkonnaametile uus kokkulepe või lepingu koopia, tõendamaks tegevuskoha hoonestamise õiguslikku alust. Kui tegevuskoha hoonestusõigust tõendava lepingu kehtivus lõppeb ning loa andjale ei ole esitatud uut kokkulepet või lepingut, mis tõendaks kinnistu hoonestamise õiguslikku alust, on Keskkonnaametil õigus keskkonnaluba kehtetuks tunnistada, kuna puudub tegevuskoha hoonestusõigust tõendav dokument. 4/4 Keskkonnaluba Loa registrinumber L.VV/329683 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit Power AS käitis Ringmajanduse üksuse Toormete ja kütuste ettevalmistus, põlevkivi andmed ühendladu Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51401:001:1297 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), territoorium Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Põlevkivi ühendlao settebassein Väljalaskme kood IV198 Reoveepuhasti nimetus Põlevkivi ühendlao settebassein Reoveepuhasti kood PUH0000063 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576114, Y: 721348 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 54 740 13 680 13 690 13 690 13 680 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2022 Sulfaat (SO42-) SO4 2/13 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 0.2052 0.2053 0.2053 0.2052 2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 1.71 1.7112 1.7112 1.71 2022 Heljum HEL 25 0.342 0.3422 0.3422 0.342 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.0137 0.0137 0.0137 0.0137 2022 Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH) 2022 Naftasaadused NAF 1 0.0137 0.0137 0.0137 0.0137 2022 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.0014 0.0014 0.0014 0.0014 2022 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 0.2052 0.2053 0.2053 0.2052 Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Võrekamber nr 09 Väljalaskme kood IV009 Reoveepuhasti nimetus Võrekamber nr 09 Reoveepuhasti kood PUH0001609 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576114, Y: 721348 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 8 700 1 300 2 300 3 000 2 100 Veearvesti Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2022 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 3/13 Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 0.0195 0.0345 0.045 0.0315 2022 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 0.1625 0.2875 0.375 0.2625 2022 Heljum HEL 25 0.0325 0.0575 0.075 0.0525 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.0013 0.0023 0.003 0.0021 2022 Vesinikioonide kontsentratsioon pH (pH) 2022 Naftasaadused NAF 1 0.0013 0.0023 0.003 0.0021 2022 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.0001 0.0002 0.0003 0.0002 2022 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 0.0195 0.0345 0.045 0.0315 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Võrekamber nr 08 Väljalaskme kood IV007 Reoveepuhasti nimetus Võrekamber nr 08 Reoveepuhasti kood PUH0001608 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576146, Y: 721300 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 4/13  Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2022 Heljum HEL 40 2022 Naftasaadused NAF 5 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Laoplatside sademevee väljalask Väljalaskme kood IV014 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576156, Y: 721202 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 Heljum HEL 40 2024 Naftasaadused NAF 5 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 5/13 V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Üksikproov Reovesi Settebasseini sissevool X: 6576428, Y: 721626 PUH0000063 Põlevkivi ühendlao settebassein Heljum Vajadusel Üksikproov Heitvesi Settebasseini väljavool X: 6576366, Y: 721673 PUH0000063 Põlevkivi ühendlao settebassein Heljum Vajadusel Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Settebasseini puhastusefektiivsuse hindamiseks võtta proovid ühel ajal nii settebasseini sisenevast veest kui ka sealt hindamiseks väljuvast veest kambri tühjendamise perioodil. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded 1) Heitvesi: Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. 2) Sademevesi: Proovivõtja peab proovivõtul järgima asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Põlevkivi ühendlao settebassein IV198 X: 6576114, Y: 721348 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Vajadusel Heljum Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Võrekamber nr 09 IV009 X: 6576114, Y: 721348 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Kahealuselised fenoolid Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Võrekamber nr 08 IV007 X: 6576146, Y: 721300 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused 6/13 Laoplatside sademevee väljalask IV014 X: 6576156, Y: 721202 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Naftasaadused Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1. Heitvee proovid väljalaskmest IV198 tuleb võtta üks kord kambri tühjendamise perioodil. läbiviimiseks 2. Veeproovid väljalaskmetest IV009, IV007 ja IV014 tuleb võtta III kvartalis. 3. Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Võetav sademevee omaseire proov võib olla punktproov, kui see on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme nimetus Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus kood nimetus koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise aeg sagedus Mustajõgi VEE1063800 IV198 Põlevkivi ühendlao Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi ülalpool Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Vajadusel heitvee settebassein väljalaset Heljum suublassejuhtimise Kahealuselised fenoolid ajal Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Mustajõgi VEE1063800 IV198 Põlevkivi ühendlao Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi allpool Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Vajadusel heitvee settebassein väljalaset Kahealuselised fenoolid suublassejuhtimise Lahustunud hapnik (proovivõtul) ajal (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn 7/13  Mustajõgi VEE1063800 IV009 Võrekamber nr 09 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi ülalpool Pinnaveeseire Heljum Üks kord III kvartal väljalaset Kahealuselised fenoolid aastas Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Mustajõgi VEE1063800 IV009 Võrekamber nr 09 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõgi allpool Pinnaveeseire Heljum Üks kord III kvartal väljalaset Kahealuselised fenoolid aastas Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus 8/13 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme rakendamise nr tähtaeg 1. Kanalisatsiooniehitiste nõuete täitmiseks Tagada kanalisatsioonisüsteemi vastavus kehtivas seadusandluses kanalisatsiooniehitistele esitatud veekaitse nõuetele. Kanalisatsiooniehitise seisundi kontrolli korraldada vähemalt Pidev vajalikud meetmed üks kord viie aasta jooksul, kontrolliakt säilitada vähemalt 10 aastat. 2. Nõutav reoveepuhastusviis Mehaaniline. Pidev 3. Reoveesette käitluse ja kasutamise nõuded Seliti puhastamisel saadav sete segada ühendlaos oleva kaubapõlevkivi hulka. Pidev 4. Toimingud avarii korral Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt loa andjat ja kohalikku Avarii korral omavalitsust ning vajadusel Päästeametit. 5. Muud asjakohased meetmed Käesolevas keskkonnaloas määramata juhtudel lähtuda kehtivast seadusandlusest. Pidev V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Heitvee arvestus Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 toodud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Vastavalt kehtivale korrale 2. Väljalaskme omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V7 sätestatud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 3. Veekogu omaseire tulemused Vastavalt käesoleva loa tabelis V8 sätestatud nõuetele. Analüüsitulemused esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada Keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 4. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused Arvestada tegelikult ärajuhitud heitvee koguste ja analüüsitulemuste põhjal kvartali jooksul suublasse juhitud saasteainete kogused. Vastavalt kehtivale korrale veesaastetasu (t) deklaratsioonides või loa andja nõudmisel 5. Heitvee reostusnäitajate piirväärtuste või reovee Käesoleva loa nõuetele mittevastavad heitvee analüüsitulemused koos põhjendusega tuleb esitada loa andjale kirjalikult. 10 päeva jooksul analüüsitulemuste kättesaamist puhastusastmete vastavus kehtestatud nõuetele laborist 6. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Veesaastetasu deklaratsioonid esitada ja tasu maksta vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 7. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks Vastavalt käesoleva loa tabelis V6 sätestatud nõuetele. Analüüsitulemused enne ja peale puhastit esitada loa andjale. Analüüsitulemused esitada Keskkonnaotsuste reostuskoormus) infosüsteemis (KOTKAS) 8. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks Puhasti hoolduspäevik ja kanalisatsiooniehitiste seisundi kontrolli akt esitada loa andjale. Loa andja nõudmisel reostuskoormus) 9. Teave meetmete rakendamise kohta Teave veekeskkonna kaitseks kavandatavatest meetmetest (uue veevarustus- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamine, puhasti Meetmete kavandamisel (enne meetmete rekonstrueerimine, laiendamine jne) esitada loa andjale enne meetmete rakendamist. rakendamist) 10. Teave meetmete rakendamise kohta Esitada loa andjale ülevaade veekeskkonna kaitseks rakendatud meetmetest. Peale meetmete rakendamist 11. Teave meetmete rakendamise kohta Kui kavandatud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada loa andjat. Olukorra tekkimisel 12. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Ohtlike ainete heidetest tuleb loa andjat teavitada. Koheselt olukorra tekkimisel 13. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 14. Muu vajalik informatsioon 1. Muudatustest omandisuhetes, likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest teavitada ühe nädala jooksul loa andjat. 1.-3. Vastava olukorra tekkimisel 2. Käesoleva loa muutmiseks tuleb esitada loa andjale põhjendatud kirjalik taotlus vastavalt kehtivale korrale. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria 9/13 A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 09901 - Muud kaevandamist abistavad tegevusalad Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Ei ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 10/13 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0011784 V1 V1 Põhjapoolne estakaad X: 6576736, Y: 721313 X: 6576753, Y: 721330 HEIT0011785 V2 V2 Lõunapoolne estakaad X: 6576474, Y: 721265 X: 6576504, Y: 721295 HEIT0011786 V3 V3 Läänepoolne estakaad X: 6576306, Y: 721016 X: 6576370, Y: 721124 HEIT0009620 V4 V4 Ühendladu X: 6576398, Y: 721546 X: 6576414, Y: 721568 HEIT0009621 V5 V5 Ühendladu X: 6576315, Y: 721310 X: 6576346, Y: 721341 HEIT0012734 V6 V6 Idapoolne ladu X: 6576350, Y: 721609 X: 6576381, Y: 721624 HEIT0012735 V7 V7 Lõunapoolne ladu X: 6576188, Y: 721409 X: 6576204, Y: 721504 HEIT0012736 V8 V8 Läänepoolne ladu X: 6576210, Y: 721215 X: 6576348, Y: 721258 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 5.287 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 2.498 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 0.38 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 2023 5.007 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 2023 2.368 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 2023 0.359 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 11/13 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik V1 Põhjapoolne estakaad (V1) HEIT0011784 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s V2 Lõunapoolne estakaad (V2) HEIT0011785 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.007 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.003 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s V3 Läänepoolne estakaad (V3) HEIT0011786 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s V5 Ühendladu (V5) HEIT0009621 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.063 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.03 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V4 Ühendladu (V4) HEIT0009620 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.063 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.03 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s V6 Idapoolne ladu (V6) HEIT0012734 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s V8 Läänepoolne ladu (V8) HEIT0012736 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s V7 Lõunapoolne ladu (V7) HEIT0012735 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.002 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad 12/13 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 1: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise Asukohakaart.pdf Lisa 2: Asukohakaart.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan.pdf Lisa 3: Asendiplaan.pdf LHK lisa - Eriti_peened_osakesed__PM2_5__1_aasta_kontsentratsioon.JPG Lisa 4: Eriti_peened_osakesed__PM2_5__1_aasta_kontsentratsioon.JPG LHK lisa - Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.JPG Lisa 5: Peened_osakesed__PM10__1_aasta_kontsentratsioon.JPG LHK lisa - Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.JPG Lisa 6: Peened_osakesed__PM10__24_tunni_kontsentratsioon.JPG 13/13 Keskkonnaluba Loa registrinumber L.VV/330323 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / 10579981 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Alutaguse vald, Ida-Viru maakond andmed Aadress Keskterritooriumi/1, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 85101:001:0640 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus territoorium (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Viru kaevanduse ÜVPA (2) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024010 Puurkaevu katastri number 58154 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6574548, Y: 683749 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Põhjavee tagasijuhtimine 2018 1 000 000 1 000 000 1 000 000 1 000 000 4 000 000 10 000 000 Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Viru kaevanduse ÜVPA (1) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024011 Puurkaevu katastri number 58151 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6574548, Y: 683747 Põhjaveekihi nimi ja kood O - Ordoviitsium (O) Põhjaveekogumi nimi ja kood O_pkivi - Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (O_pkivi) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Põhjavee tagasijuhtimine 2018 10 000 000 10 000 000 10 000 000 100 000 000 130 000 000 10 000 000 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 2/5 V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimine Väljalaskme kood IV224 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Põllualuse kraav Suubla kood VEE1069300 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6574554, Y: 683701 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 2018 Kahealuselised fenoolid FEN2 2018 Kloriid Cl 2018 Nafta NAF 2018 PAH PAH 2018 Sulfaat (SO42-) SO4 2018 Ühealuselised fenoolid FEN1 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2018 pH 6-9 pH ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine 3/5 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt seadusandluses kehtestatud korrale või kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Usaldusväärsema analüüsitulemuse tagamiseks on soovituslik proovid analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Viru kaevanduse põhjavee ümberjuhtimine IV224 X: 6574554, Y: 683701 Kahealuselised fenoolid Kaevandusvesi Üksikproov Vajadusel Kloriid (CL) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Ühealuselised fenoolid Täiendavad nõuded väljalaskme seire Proovid tuleb võtta vee ülevoolu ajal, kuid mitte sagedamini kui üks kord kvartalis. läbiviimiseks V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 4/5 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Toimingud avarii Avarii korral tuleb võtta tarvitusele abinõud avariilise reostuse ennetamiseks, peatamiseks või likvideerimiseks. Avariiolukorrast tuleb teavitada koheselt Keskkonnaametit ja kohalikku omavalitsust ning Avarii puhul korral reostusohtliku olukorra tekkimisel informeerida ka Keskkonnainspektsiooni ning vajadusel Päästeametit. 2. Muud asjakohased Uurimustööd enne tegevust, tähtaeg: 1.Viru kaevanduse sulgemisest tulenevate hüdroloogiliste muutuste prognoosimine (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 2011). 2011 - 2014 meetmed 2. Eesti Energia Kaevandused ASi Viru kaevevälja kaevandamise lõpetamise I etapiga kaasneva keskkonnamõju hindamise aruanne (AS Maves, Tallinn, 2014) 3. Muud asjakohased 1. Tuleb täita Alutaguse Vallavolikogu 05.01.2018 kirjas nr 9-4.8/605-1 sätestatud tingimused. 1.Pidev meetmed 4. Muud asjakohased 2. Juhul kui selgub, et vee erikasutus avaldab olulist negatiivset mõju pinnaveekogumi seisundile, on loa andjal õigus esitada vee erikasutajale rangemad nõuded ja/või täiendavad tingimused. 2. Olukorra meetmed tekkimisel 5. Muud asjakohased 3. Vee erikasutusloas määramata juhtudel tuleb lähtuda kehtivast seadusandlusest. 3. Pidev meetmed V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Seireandmed Ümberjuhitava vee analüüsitulemused vastavalt käesoleva loa punktides 8.1- 8.3 nõuetele ning koguste mõõtmistulemused esitada loa andjale. Neli korda aastas 2. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse Veesaasteasu deklaratsioonid esitada vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale tasu teave korrale 3. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Vastavalt kehtivale korrale 4. Muu vajalik informatsioon 1. Muudatustest omandisuhetes, likvideerimisest või pankrotimenetluse algatamisest teavitada ühe nädala jooksul loa andjat. 1.-2. Vastava olukorra 2. Vee erikasutusega seotud ehitise valduse muutmisel on vee erikasutajal õigus vee erikasutusluba uuele valdajale üle anda. Uuel valdajal on kohustus teavitada loa andjat hiljemalt ühe tekkimisel nädala jooksul alates valduse muutumisest. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/5 Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber KKL/176540 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Industry AS andmed Registrikood / Isikukood 10579981 Tegevuskoha Nimetus Enefit õlitööstus andmed Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) Põhjaterritooriumi (õliladu, KÜ tunnus 85101:012:0160); Metsanurga (KÜ tunnus 85101:012:0072); Kauramäe (KÜ tunnus 85101:012:0055). Territoriaalkood EHAK 1472 Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Tööstusheide ehk kompleksluba; tegevused Vee erikasutus; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid ei juhita. Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000005 Käitise nimetus Enefit õlitööstus Käitise asukoha kirjeldus Ettevõtte käitis asub Auvere külas, Narva-Jõesuu linnas, Ida-Viru maakonnas ja paikneb järgmistel katastriüksustel: 51401:001:1297 (Keskterritooriumi, edaspidi käitis), 85101:012:0160 (Põhjaterritooriumi, edaspidi õliladu), 85101:012:0072 (Metsanurga), 85101:012:0055 (Kauramäe). Käitis jagab Keskterritooriumi kinnistut samasse kontserni kuuluvate Auvere elektrijaama nr KKL/324417 ja Eesti elektrijaamaga nr L.KKL.IV-172516. Käitise ja õlilao vahele jäävad raudteeharud, mida kasutatakse põlevkivi ja ka põlevkiviõli transportimisel ja harudel paikneb raudteeveeremi hooldusüksus (nn Musta jaam nr L.ÕV/318337). Käitise territooriumist läände jääb Enefit Power AS Narva karjääri nn ühendladu. Käitise territooriumi sihtotstarve on 100 % tootmismaa. Käitise territooriumi moodustavad kinnistud on kõik kas ettevõtte omandis või kaasomandis ja kõigi osas kehtib ettevõtte kasuks kasutusõigus. Käitise tegevus on ka teiste samale ettevõttele kuuluvate käitistega seotud: Õlitööstus saab oma tootmiseks vajaliku põlevkivi Eesti elektrijaama põlevkivilaost ning Narva karjääri ühendlaost. Eesti elektrijaama põlevkivilaos ladustatakse rehvihaket. Käitise kogu sademe ja jahutusvesi suunatakse Eesti elektrijaama väljalaskudesse. Õlitööstuse põhilised jäätmed on põlevkivituhk, mis ladestatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale (prügila, mille tegevus on reguleeritud kompleksloaga nr L.KKL.IV-172516). Käitise vahetus läheduses asuvad Enefit Power AS Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam, Enefit Power AS Narva karjäär, EcoPro AS Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti. Õlitööstuse territooriumi lähedal ei ole elupiirkondi, märkimisväärseid kultuuri- ja ajaloomälestisi ega teisi kaitsealuseid objekte. Asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele. Lähimad elamumaad paiknevad käitise keskosast u 2 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal). Maastikuliselt asub käitise territooriumil Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Piirkonna absoluutkõrgused on vahemikus 25...30 m, reljeef langeb Mustajõe ja Narva jõe suunas. Käitise territooriumist kagus voolab Narva jõgi (VEE1062200), käitisest lõuna- ja lääne suunal voolab Mustajõgi (VEE1063800) ja käitise territooriumit (mahutipargi osa) läbib Vaivara kraav (VEE1065001). Käitisest ca 1 km ja õlilaost 100 m kaugusel loodes asub Mustajõe Natura 2000 ala (EE0070105), mille eesmärk on taimeliigi laialehine nestik elupaiga kaitse. Käitisest 1 km kaugusel loodes ja kirdes asuvad III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad. Teised kaitsealuseid objektid jäävad Käitisest rohkem kui 3 km kaugusele. Käitisest lääne suunas asub Narva karjäär (KMIN-073). Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba käitise poolses servas, enam kui 9 km² suurusel alal, asub Enefit Power AS-i Eesti elektrijaama käitise osaks olev tuhaväli. Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Territoriaalkood EHAK 1472 Katastritunnus(ed) Põhjaterritooriumi (õliladu, KÜ tunnus 85101:012:0160); Metsanurga (KÜ tunnus 85101:012:0072); Kauramäe (KÜ tunnus 85101:012:0055). Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Keskterritooriumi (51401:001:1297). Manused Lisa 1: Enefit_ET_Auvere_katastrikaart.pdf Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus KNR0000007 Auvere elektrijaam KNR0000485 Eesti elektrijaam Käitise tegevus 2/43 Käitise tegevus Enefit õlitööstuse põhitegevus on põlevkiviõli ja põlevkivigaasi (uttegaasi, poolkoksigaasi) tootmine, millele vastab EMTAK kood: 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine. Lisaks toimub käitises vedelike ja gaaside ladustamine, EMTAK kood 52102 (ladustatakse ainult omatoodangut) ja Enefit280 seadmega elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast, EMTAK kood 35111. Käitisesse on paigaldatud kaks tahke soojuskandjaga utteseadet Enefit140 (endise nimega TSK-140, alates 1979) ning uue põlvkonna utteseade Enefit280-1 (alates 2013), milles lisaks põlevkiviõlile ja uttegaasile toodetakse ka elektrit. Enefit140 utteseadme põlevkivi tooraine nominaalne kulu on 140 t/h ja tööaeg kuni 8000 h/a. Nominaalkoormusel toodab üks utteseade põlevkiviõli 15 t/h (keskõli), põlevkivibensiini 3,2 t/h ja uttegaasi ca 5000 Nm³/h. Kõrge kütteväärtusega uttegaas suunatakse elektri tootmiseks Eesti elektrijaama kateldes põletamisele. Enefit140 põhilised komponendid on trummelreaktor, kus toimub tooraine pürolüüs, aerofontäänkolle, kus põletatakse ära tekkinud poolkoks, et kasutada tekkiva tuha soojust reaktoris ning utmisosakond, kus toimub aurugaasisegu kondenseerimine ja edasine töötlemine. Enefit280-1 kuiva põlevkivi tooraine nominaalne kulu on 280 t/h ja tööaeg kuni 8100 h/a. Nominaalkoormusel toodab üks utteseade põlevkiviõli 40 t/h ja uttegaasi 12000 Nm³/h. Uttegaas suunatakse Eesti- ja Auvere elektrijaama kateldes põletamisele. Enefit280-1 tehnoloogias on kasutusele võetud tsirkuleeriv keevkihtkatel (CFB), mis on võimeline täielikult ära põletama poolkoksi ja suitsugaasides sisalduva jääkorgaanika. Enefit280-1 utteseadme arvutuslik soojuslik sisendvõimsus on 228 MW. Lisaks sellele on protsessis tuhk soojusvahetina ja suitsugaaside soojusvahetuspinnad ning auruturbiin, mis on ühendatud elektrigeneraatoriga. Toorainena kasutatav põlevkivi ladustatakse Eesti elektrijaama kütuselaos (kompleksluba nr L.KKL.IV-172516) ning Narva karjääri ühendlaos. Ettevõte lisab põlevkiviõli tootmisel seadmetesse põlevkivi sisendist kuni 4 % ulatuses rehvihaket. Enefti140 ja Enefit280 seadmetel toodetud põlevkiviõli ja -bensiin suunatakse õlilao mahutitesse, sealt väljastatakse kas paakautodele või raudteetsisternidesse. Enefit-280-1 seadmete muudatused seisnevad põhiliselt tuhaärastussüsteemides: nt CFB koldetuha transpordi ja jahutamise seadmed, CFB ja koldetuha soojusvahetite (AC1/2) vahele on paigaldatud hüdrolukud (Seal Pot) ja CFB koldetuha soojusvahetitele on paigaldatud täiendavad kruvikonveierid jämeda tuha ärajuhtimiseks ja jahutamiseks. 2014. a paigaldati töökindlamad poolkoksi kruvikonveieri. Jääksoojuskatla (WHB) tuhaärastuse võimsust on tõstetud pneumokonveierite asendamisega kruvi- ja kettkonveieritega. Gaasikäikude ja põlevkivi tsükloni vibratsioon vähendamiseks tugevdati 2013 tsükloni konstruktsiooni ja suurendati gaasikäikude läbimõõte. Enefit280-1 seadmele on paigaldatud CFB käivitustuha punker ja pneumotransport. Aurugaasisegu tsükloni tuhaärastuses on kruvikonveier asendatud auruejektoriga, et tõsta tsükloni efektiivsust ja kogu aurugaasisegu puhastuse sõlme töökindlust. Reaktori müüritis vahetatud töökindlama vastu. Kasutusel on uus kuuekohaline autode laadimisestakaad koos autokaalude ja operaatorihoonega. Vedelkütuste laadimisel tekkitavate aurude kogumiseks tekkivate aurude kogumiseks on kasutusel toru DN 200, mis on ühendatud regenereerimisseadmega. Raudtee laadimisestakaad on kaasaegne ühepoolne, millel valmisolek 5 vaguni üheaegseks laadimiseks. Estakaadile on paigaldatud vints koosseisude liigutamiseks, raudteekaalud ja tööliste soojak. Lisaks laadimisel tekkitavate produktiaurude kogumise toru DN 100, mis ühendatakse regenereerimisseadmega. Süsivesinikaurude tagastussüsteem põhineb aktiveeritud söe adsorbsioonil. Küllastunud süsi regenereeritakse vaakumiga. Aktiveeritud söest desorptsioneeritud süsivesinikud imendatakse terminalis ühe ladustatava produkti (põlevkivibensiin) poolt absorptsioonikolonnis. Adsorbsiooniprotsess ei ole pidev, söe regenereerimiseks vajab see katkestamist. Selleks on söele ette nähtud kaks paaki, et tagada gaaside liikuvus süsteemis igal ajal. Sulgarmatuuride avamine ja sulgemine on reguleeritud nii, et protsess läbib alati ühte aktiveeritud söega mahutit. 2015.a. paigaldati aurude regenereerimisseadmed laole nr 1 ja põlevkiviõli tsentrifuugimissõlmele. Ohukategooria A kategooria suurõnnetuse ohuga Lähteolukorra aruanne Lisa 2: OT_lahteolukorra_aruanne.zip Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energiakandjate tootmine - Muude kütuste, sealhulgas põlevkivi utmine käitistes, mille nimisoojusvõimsus on vähemalt 20 MW 3/43 Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Põlevkiviõli ja -bensiin 72 t/h; Põlevkiviuttegaas 22 100 Nm³/h; Fenoolvesi: 18 m³/h; Elekter 35 MW. Põlevkivi kulu kokku 4 268 000 t/a: Enefit140 seadmed - 2,208 mln t/a, Enefit280 seade 2,06 mln t/a. Enefit280 seade installeeritud tootmisvõimsus 35 MWe elektrit. Aastane tootmis​maht Kahe Enefit140 seadme ja ühe Enefit280 täisvõimsusel töötamisel on prognoositav aastatoodang kokku põlevkiviõli ja bensiin kuni 604 000 t, põlevkivigaas kuni 178 mln. Nm³, elekter kuni 234,5 GWh Jahutusvee ja tehnoloogilise vee kulu aastas u 65 700 000 m3. Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. PKÕ Järeldused Eesti põlevkiviõli tootmise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 17.12.2013 17.12.2017 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 4. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 5. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 6. REF PVT-alased järeldused mineraalõli ja gaasi rafineerimise kohta https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014D0738 28.10.2014 28.10.2018 7. CWW PVT-alased järeldused reovee ja jääkgaaside ühiste puhastus- ja käitlussüsteemide kohta keemiatööstuses https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016D0902 09.06.2016 09.06.2020 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr nimetused viide PVT PVT lühend number 4/43 1. Juhtimine ja Käitises on toimiv Enefit Power AS juhtimissüsteem on sertifitseeritud vastavalt ISO 14001:2015 (keskkonnajuhtimine), ISO PKÕ PVT nr 1 kõigile allpool loetletud tunnustele vastava PKÕ 1 kontroll integreeritud ja 9001:2015 (kvaliteedijuhtimine), ISO 45001:2018 (töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine) ja ISO 55001:2014 keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS) rakendamine ja järgimine: ENE 1-16 sertifitseeritud (varahaldus) nõuetele ja eelnevalt mainitud nõuetest peetakse kinni. Juhtimissüsteem on integreeritud. Üks 1) juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; WT 1 juhtimissüsteem, mis hõlmab juhtimissüsteemi element on energiateemad, mida käsitletakse detailsemalt keskkonnajuhtimise (väljund on 2) keskkonnapoliitika määramine, mis muu hulgas näeb ette mh keskkonnajuhtimist. energiaaudit) ja varahalduse all (juhtimissüsteemi ülevaatus) - õlitööstust käsitletakse energia muundamise juhtimissüsteemi pidevat täiustamist; Enefit Power AS on osa valdkonnas. Olulised mõõdikud on töökindlus, avariilisus, tehniliste intsidentide arvestamine. Energiaaudit katab 3) vajalike protseduuride, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine Eesti Energia kontsernist, nii energia tootmise kui kasutamise, käsitlusalas on nii elektrijaamad kui õlitehased. Arvestust peetakse ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringute lähtutakse kontserni energiatarbimise, energiatarbimise profiili ehk jaotuse üle (sisekliima, valgustus, transport, tööstusprotsessid), kavaga; juhtimispõhimõtetest ja antakse ülevaade varsemalt elluviidud ning tulevikus kavandatavatest alternatiivse energiakasutuse ja 4) erilise tähelepanu pööramine järgmistele aspektidele: käitise töökorraldusest, sh energiasäästule suunatud tegevustest-meetmetest ning nendega seotud energia tootmise või säästmise struktuur ja vastutuse jaotus; personali väljaõpe; teadlikkus ja kasutatakse kontserni potentsiaalist energiaühikutes (see on ühtlasi peamine mõõdik ehk indikaator). pädevus; ettevõttesisene ja -väline suhtekorraldus; töötajate keskkonnaosakonna kaasatus; dokumentatsioon; tootmisprotsessi tõhus kontrollimine; teenuseid. käitise hooldusprogramm; hädaolukordades tegutsemise kava; keskkonna-alaste õigusaktide nõuetele vastavuse tagamine; 5) tegutsemise tulemuslikkuse kontroll; parandusmeetmete rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: seire ja mõõtmised; preventsioon ja korrigeeriv tegevus; andmetöötlus ja aruandlus; siseaudit (võimaluse korral sõltumatu) eesmärgiga kindlaks määrata, kas KKJS vastab kavandatule, on korrektselt rakendatud ja ajakohastatud; 6) keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe regulaarne hindamine, mida teostab tippjuhtkond; 7) valdkonna puhtamate tehnoloogiate arengu jälgimine; 8) uue käitise projekteerimisel ning käitise töötamise kogu aja vältel käitise töö tulevase lõpetamise keskkonnamõju arvestamine; 9) regulaarsete sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Keskkonnajuhtimissüsteemi kohaldamisala (nt üksikasjalikkuse tase) ja laad (nt standardile vastav või mitte) sõltub käitise toimumisviisist, suurusest ja keerukusest ning selle võimalikust keskkonnamõjust. KKJS suuremat usaldusväärsust tagavad järgmised vabatahtlikud sammud: a) juhtimissüsteemi ja auditeerimise protseduure on kontrollinud ja kinnitanud akrediteeritud sertifitseerimisasutus või väline tõendaja; b) käitises koostatakse ja avalikustatakse korraline ja soovituslikult tõendatud keskkonnaaruanne, mis sisaldab käitise kõiki olulisi keskkonnaaspekte ja milles võrreldakse sobival moel eri aastate kaupa keskkonnaeesmärkide ja sihtide saavutamist, võimaluse korral on esitatud võrdlus tootmisharu parimate näidetega; ENE BREF PVT nr 1 kirjeldab energiajuhtimise rakendamist, mis võib olla ka muu juhtimissüsteemi osaks. ENE PVT nr 1-16 kirjeldatud teemad on kaetud sertifitseeritud juhtimissüsteemi rakendamisega, sh eeldatakse PVT-ga nr 3 energiaauditi läbiviimist. 5/43 2. Käitises tervikuna Käitises on õnnetuste ja A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttena on olemas teabeleht, ohutusaruanne (sisaldab ka riskianalüüsi ja PKÕ PVT nr 2 rakendatakse allpool loetletud asjakohaseid PKÕ 2 hädaolukordade jaoks ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust), ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan, mis hõlmab ka tegutsemise täiendavaid juhtimisvõtteid, mis on suunatud keskkonnariski ja - EFS 5.1.2 olemas ohutus- ja tulekahjude korral. Lisaks on gaaside, tuha, reovee jm voogude käitlemiseks teiste Eesti Energia kontserni käitiste mõju vähendamisele põlevkiviõli tootmise käitises: riskijuhtimissüsteem, mis komplekslubades arvestatud Enefit õlitööstuse seadmelt tulenevate voogudega. a) samal tootmisterritooriumil tegutsevate eri käitiste käitajatel on moodustab osa üldisest keskkonna- ja kemikaaliohutuse alane koostöölepe (nt teenuse juhtimissüsteemist. Süsteem osutamise leping), mis muuhulgas määrab käitisesiseste hõlmab mh tuleohutuse suitsugaaside- ja reoveepuhastusseadmete või teemad. jäätmekäitlusseadmete kasutamise põhimõtted ja poolte vastutuse. Juhul kui see puudub, ei ole tootmisterritooriumil olevate puhastus- või jäätmekäitlusseadmete valdajal õigus vastu võtta teise käitaja tekitatud jäätmeid, reovett või jääkgaase, st selleks tegevuseks keskkonnakompleksluba ei anta; b) juhul kui käitises tekkiv reovesi juhitakse käitisevälisesse reoveepuhastisse, on käitaja ja selle reoveepuhasti käitaja kohustused määratud nendevahelise lepinguga või asjakohaste tegutsemisjuhistega nagu näiteks ühiskanalisatsiooniga liitumise leping, ühiskanalisatsiooni kasutamise eeskiri, heitvee ärajuhtimise teenusleping; c) käitises on kindlaks määratud ainevood, sh jääkgaasid ja reovesi, mis vajavad keskkonnaprobleemide vältimiseks töötlust või puhastamist. Nendele ainevoogudele on määratud kriitilised parameetrid, mis võivad mõjutada töötlemiseks või puhastamiseks vajalike seadmete (sh reovee eelpuhastite, jääkgaaside põletite jm) töö efektiivsust; d) käitises on avarii likvideerimise plaan, mis sisaldab saastuse levikut tõkestavate abinõude kirjeldust, sealhulgas reostuse tõkestamise ja selle likvideerimise peamiste meetodite ülevaadet; e) käitises on hädaolukorras tekkiva või kriitilisi parameetreid ületava reovee ja tuletõrjevee jaoks kogumissüsteem, mis on üldkanalisatsioonist või veekogusse viivast suublast isoleeritav ja võimaldab kogutu edasist keskkonnaohutut käitlemist; f) rakendatud on asjakohased tuleohutusmeetmed, käitises on tulekahju piiramiseks vajalikud vahendid töökorras. EFS BREF ptk 5.1.2 Kõrge riskikategooriaga ettevõtted peab koostama ka ohutusaruande ja kohapealse hädaolukorra lahendamise plaan ja ajakohastatud ainete loetelu pidama. 3. Vedelkütuse Põlevkiviõli transport Põlevkiviõli transport territooriumil toimub torustike kaudu. PKÕ PVT nr 3 on pinnase ja põhjavee reostuse vältimine koos ühe PKÕ 3, 8, 9 käitlemine sh territooriumil toimub torustike Torustikud asuvad estakaadil. Torustike projekteerimisel on arvestatud vajadusega minimeerida toote kadusid, sh või mitme allpool loetletud käitamismeetme rakendamisega: EFS 5.2.2.1, laadimine, kaudu. ka hajusheidet. Seetõttu on võimalikult maksimaalselt kasutatud keevisliiteid. a) kõikide vedelike lekkeid tõkestavate süsteemide terviklikkuse ja 3.1.13.3; ladustamine Enefit õlitööstuse seadmest suunatakse toodetud keskõli ja bensiin mahutiparki. Sealt laaditakse toodang auto- ja tiheduse, sh vee või muude ainete lekkekindluse kontroll; 4.1.6.1.11; Süsivesinikuaurude raudteetsisternidesse spetsiaalsetel estakaadidel. Laadimisel eralduvad aurud kogutakse kokku ja b) ohtlike ainete ning jäätmete laadimine, ajutine hoidmine ja 4.1.3.6; tagastusseadme adsorbeeritakse aurude regeneerimisseadmes. ladustamine toimub ainult selleks ettenähtud kohtades, kus on 4.1.3.15.; paigaldamine põlevkiviõli välistatud lekked või puiste laialivalgumine; 5.1.1.2. mahutitele ja Enefit õlitööstuses toodetav põlevkiviõli ladustatakse mahutipargis. c) kõik mahutid ja seadmed, kus esineb ületäitumise võimalus, tsentrifuugimisseadmele. Enefit õlitööstuse õliladude kaitsepiirded mahutavad 110 % suurima hoidmisehitise mahust. Maapealsed mahutid tuleb varustada alarmsüsteemi käivitavate nivooanduritega või peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike rakendada muid samaväärseid meetmeid, mis minimeerivad laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. mahutite ületäitumise riski; Piirde sisse jääva ala mahutavus määratakse riikliku regulatsiooniga. d) mahutitel jm seadmetel on kasutamise ja hooldamise nõuded, mis sisaldavad teavet tehnilise järelevalve sageduse ja meetodite Süsivesinikuaurude tagastusseadmed põlevkiviõli mahutitel ja tsentrifuugimisseadmel. kohta. Toimub regulaarne mahutite jm seadmete hooldus ja Laadimisel eralduvad aurud kogutakse kokku ja adsorbeeritakse tagastamisseadmes. tehniline järelevalve; e) muude vedelike kui vesi torustike äärikute ja ventiilide regulaarne ülevaatus. Ülevaatuse tulemused dokumenteeritakse; f) muude vedelike kui vesi torustike äärikud ja ventiilid on varustatud lekkekogujatega, välja arvatud juhul, kui äärikute ja 6/43  ventiilide tehniline lahendus lekked välistab; g) mahutite jm seadmete juures peab olema võimaliku reostuse piiramiseks vajalikus koguses absorbenti; h) (ei kohaldu) i) maa-aluste torustike projekteerimise vältimine või kui see on möödapääsmatu, tuleb ette näha torustiku kaitse vigastuste eest ja paigaldada lekete tuvastamise süsteem. Olemasolevates käitistes on selle punkti rakendatavus piiratud; j) käitises ehitustööde ajal või muudel põhjustel rasketehnika (raskeveokite, kraanade jm) kasutamisel jälgida, et maa-alused torustikud, sh kanalisatsioon ei saaks vigastada. Ette näha täiendavad maa-aluste kommunikatsioonide kaitsemeetmed; k) regulaarne maa-aluste kanalisatsioonitorustike visuaalne ülevaatus, nt kaugjuhitava kaameraga kahjustuste ja võimalike lekete tuvastamine. PVT 8. PVT nr 8 on laadimisoperatsioonidel LOÜde heite vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: a) aurude tasakaalustamine (ingl vapour balancing); b) aurude kinnipüüdmine; c) kondensatsioon; d) absorptsioon; e) adsorptsioon; f) membraanseparatsioon; g) hübriidsüsteemid. LOÜ-heite vähendamise nõue rakendub pidevprotsessiga seotud mahutitele summaarse mahuga üle 300 m3, milles käideldakse vedelikke küllastunud auru rõhuga üle 1,3 kPa 20 oC juures. PVTga saavutatavat saastetaset ei kehtestata, kuid regulaarselt peab toimuma arvutusliku LOÜ- heite kontroll pisteliste mõõtmistega. Mõõtmiste vajadus ja sagedus otsustatakse juhtumipõhiselt. PVT nr 9 on õli ladustamisel ja muul käitlemisel tekkivate lekete vältimine või, kui see ei ole võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme abil: a) topeltpõhjaga mahutite kasutamine; b) mitteläbilaskva membraani kasutamine kogu mahuti põhja alusel alal; c) maapealsed mahutid peavad olema ümbritsetud piirdega, mis takistab piirde sisse jäävatest mahutitest väljavoolavate vedelike laialivalgumist. Piirde sisse jääv ala peab olema kaetud vett ja naftasaadusi mitteläbilaskva inertse materjaliga. Piirde sisse jääva ala mahutavus määratakse riikliku regulatsiooniga. EFS BREF ptk 5.2.2.1 maapealse suletud torustiku kasutamine. Poltidega äärikud ja tihendiga tihendatud ühendused on olulised lenduvate heitmete allikad. Tuleb minimeerida äärikute arvu, asendades need keevisühendustega. Ladustamine mahutipargis ja betoonvannis: EFS ptk 3.1.13.3; ptk 4.1.6.1.11. Mahuti värvus: EFS ptk 4.1.3.6 Pumpamisel tekkivate gaaside käitlemine: EFS ptk 4.1.3.15. 7/43  Fikseeritud kaanega mahutite puhul tuleb aurude tagastusseade paigaldada kui hoitakse lenduvaid produkte, mis on mürgised või kartsinogeensed või mutageensed: EFS p 5.1.1.2 4. Töörežiimid ja Töörežiimide reguleerimine Protsesse reguleeritakse vastavalt seadmete ekspluatatsioonieeskirjadele ja tootmisreglementidele. Seadmetele Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool loetletud PKÕ 4 hooldus efektiivsuse saavutamiseks. on töötatud välja juhised seadme käivitamiseks ja seiskamiseks, käitamiseks tavapärasest erinevalt töörežiimil jm. meetme abil: Rajatised, tehnika, seadmed; 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil hooldus ja remont. Muuhulgas tagatakse Enefit280-1 seadme CFB katla töötamine optimaalsel põlemisõhu režiimil (ligikaudu 3-5% (üldkohaldatav); O2 sisaldus ärajuhitavates suitsugaasides). 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele Automatiseeritud süsteem. Rajatiste, tehnika ja seadmete tehnilise seisukorra kontroll, hooldus ja remont toimub seadmeele. graafikute alusel. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α Parameetrite näidud registreeritakse. ~1 ei ole rakendatav). 5. Elektri tootmine Enefit280 tüüpi seadmetel Pürolüüsi protsessile on lisatud soojusvahetid, sh utilisaatorkatel. Toodetakse auru, mis suunatakse auruturbiinile PVT 4. Energia erikulu tuleb vähendada ühe või mitme allpool PKÕ 4, 44 toodetakse jääksoojusest elektri tootmiseks. Saadud elektrit kasutatakse omatarbeks, ülejääv kogus suunatakse võrku. Olemuselt on loetletud meetme abil: ENE 11, 19 elektrit tehnilise lahenduse optimeerisega, mis tagab jääksoojuse ärakasutamise ja Enefit280 seadme energeetilise 1. Protsesside optimeerimine tööparameetrite reguleerimise abil autonoomsuse. (üldkohaldatav); 2. Seadmete regulaarne hooldamine (üldkohaldatav); Utilisaatorkatla kasutamine suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia 3. Tehnilise lahenduse optimeerimine. Kohaldatav uuele taaskasutamiseks. seadmeele. 4. Põlemise reguleerimise meetodite kasutamine. Kohaldatav kütuse ja põlemisõhu segul töötavatele põletusseadmetele (st protsessides, kus liigõhutegur α ~1 ei ole rakendatav). PVT nr 44 Utilisaatorkatelt tuleb kasutada suitsugaaside ja mittetäieliku põlemise produktide järelpõletamise soojusenergia taaskasutamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Kohaldatav uutele seadmetele. Meetodi kohaldatavus ja majanduslik otstarbekus sõltub üldisest energiatõhususe kasvust, sealhulgas tekkiva auru tõhusast kasutamisest. ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega. ENE PVT nr 19. Soojusvahetite efektiivsuse säilitamiseks tuleb soojustagastuseks rakendada: a. tõhususe perioodiline jälgimine; b. saastumise vältimine või eemaldamine; 8/43 6. Uttegaasi Uttegaasi kasutamine Põlevkiviõli tootmisel tekib uttegaas ehk põlevkivigaas. PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine PKÕ 5 käitlemine kütusena elektrijaamades Normaalrežiimil põletatakse kõrge kütteväärtusega põlevkivigaasi elektrijaama kateldes (eelistatult kasutatakse järgmiste meetmetega: ENE 11 keevkihtkateldega energiaplokke). a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; Uttegaasi transpordil põletamisele tuleb jälgida ohutusnõudeid. Käitamisjuhistes on üksikasjalikud kirjeldused, b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete millised peavad olema tingimused, et hakata uttegaase elektrijaama suunama, samuti millal tuleb suunamine tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena lõpetada ja kasutada ohutuse tagamiseks leektorusid. nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete Põlevkiviõli tootmisel Galoter-protsessis PVTga saavutatavad õhkuheite tasemed nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid on esitatud tabelites allpool. Nende määramisel on arvestatud, et põlemine toimub olulises põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais koguses õhu juurdepääsuta α ≈ 1, lisaks on heide muutlik, sõltuvalt konkreetsel perioodil jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; kasutatava põlevkivi fraktsioonkoostisest ja kvaliteedist. Sõltumata tabelites esitatud c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine heitetasemetest peavad olema tagatud lühi- ja pikaajalised keskkonnanormatiivid (saastatuse energia tootmiseks. taseme ühe tunni ja 24 tunni keskmine piirväärtus, vastavalt SPV1, ning SPV24 ) tootmisterritooriumi piiril.. PVT nr 49. Väävliühendeid sisaldavate uttegaaside käitlemine nii käitistesisestes kui -välistes põletusseadmetes, järgides tööstusheite seaduse või PVT nõudeid põletusseadmetele. ENE PVT nr 11. Tuleb püüda optimeerida energiakasutust rohkem kui ühe protsessi või süsteemi vahel, käitises või kolmanda osapoolega. 7. Fenoolvee Fenoolvee suunamine Enefit õlitööstuse tehnoloogilistes protsessides tekib fenoole sisaldav fenoolvesi (C6H5OH) kõikide seadmete PVT nr 5 on põlevkiviõli tootmise energiatõhususe suurendamine PKÕ 5, 45 käitlemine Enefit280-1 seadmele või peale kokku (sh BOB seade) kuni 18 m³ tunnis, fenoole ca. 1,3 kg/m³. järgmiste meetmetega: juhtimine elektrijaama Enefit õlitööstuse tootmisprotsessis tekkiv fenoolvesi kasutatakse naabruses asuva ettevõttele kuuluva Eesti a) uttegaaside käitisesisene ja -väline kasutamine kütusena; elektrijaama kateldes SO2 vähendamise eesmärgil. Kateldes tõuseb temperatuur piisavalt kõrgele, et ära b) energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete ainete põletada sinna suunatavad fenoolid (vt Tallinna Tehnikaülikooli uuring: UTTEVEE KASUTAMISE KATSED EESTI tagasisuunamine utmisprotsessi või nende kasutamine kütusena ELEKTRIJAAMA ENERGIAPLOKI KATLAL E08-K2" (Tallinn, 2018)) nii käitisesiseselt kui ka -väliselt (viimasel juhul tuleb kehtestada teatud kvaliteedinõuded ja enne üleandmist kontrollida ainete Enefit280-1 seadme fenoolvee saab ära põletada seadme CFB katlas. Enefit280 tehnoloogial on võimekus enda nendele vastavust). Kui tegemist on jäätmetega, saab neid tekitatud fenoolvee käitlemiseks, muuhulgas saab fenoolvee juhtimisega katlasse reguleerida tsirkuleeriva tuha põletada vaid tööstusheite seaduse 4. peatüki tingimusi täitvais temperatuuri (muul ajal toimub see õhkjahutusega). jäätmepõletus- või koospõletusseadmetes; Vajadusel, sh elektrijaamade elektrifiltrite töö optimeerimiseks, saab fenoolvett suunata elektrijaamadesse c) gaasiliste, vedel- ja tahkete ainete jääksoojuse kasutamine põletamisele. energia tootmiseks. Enefit140 seadmete fenoolvesi suunatakse Eesti elektrijaama. Energeetilist väärtust omavate vedelate ja tahkete voogude kasutamine kütusena nii käitise siseselt kui väliselt. Arvestades tööstusheite seaduse § 85 lg 4 ei ole tegemist jäätmepõletusega vaid põlevkiviõli rafineerimisel tekkivate töötlemisjääkide põletamisega omatarbeks. PVT nr 45 Juhul, kui käitises defenoleerimisvõimalused puuduvad, võib rakendada fenoolvee põletamist käitise põletusprotsessides. PVT nr 45 on ajutine ja kehtib kuni uuringute tulemuste selgumiseni. Nende meetodite rakendamiseks fenoolvee töötlemisel tuleb loa andjale tõendada, et on tagatud vähemalt käesolevate PVT- järelduste teistes osades kirjeldatuga samaväärne keskkonnakaitse tase. 9/43 8. Põlevkivi Põlevkivi transport Suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides. PVT nr 6 on põlevkivi, tuha ja poolkoksi ladustamisel ning PKÕ 6 laadimine, territooriumil toimub Kütuse konveierid on kaetud. Põlevkiviladu ja põlevkivi ettevalmistamine on ühine kõikidele Auvere käitlemisel tekkiva tolmu hajusheite vältimine või, kui see ei ole ladustamine ja konveieritega. energiakompleksi käitistele, seda tegevust reguleeritakse Eesti elektrijaama kompleksloaga ja Narva karjääri võimalik, vähendamine ühe või mitme allpool loetletud meetme käitlemine ühendlao keskkonnaloaga. abil: a) põlevkivi transpordil ja ladustamisel selline asukoha valik, et kuhjatis oleks valitsevate tuulte eest kaitstud kas kõrghaljastuse või muude ekraniseerivate rajatistega; b) kuivematel perioodidel tolmuheite tekke vältimiseks niisutada avatud laoplatsi vastuvõtuja etteandealadel asuvat materjali ja/või vähendada konveierilt langemise kõrgust ja konveierlindi kiirust; c) toorme käitlemisel: c1) põlevkivi sõelumine või purustamine ja peenpõlevkivi käitlemine kinnises süsteemis (st tekkiv tolmuheide kogutakse kokku ja suunatakse tootmisprotsessi); c2) kui tolmutekke võimalusega protsessidest toimub õhu väljatõmme, kasutada filtrisüsteemi suunduvat väljatõmmet; c3) suletud konveierlintide, tigusööturite jms kasutamine tolmutekke võimalusega protsessides. 9. Õhkuheite Seadmete tööparameetrite Enefit140 ja Enefit280-1 seadmete puhul on kasutusel märgtihenditega retordid. PVT nr 10. Energiakulu ja õhkuheite vähendamiseks tuleb PKÕ 10 vähendamine jälgimine, korraline hooldus Mingil määral võivad tootmisterritooriumil lõhnaainete summaarsesse saastetasemesse panustada hajusheited õli seadmete tööparameetreid pidevalt jälgida ja korraliselt hooldada. tootmisest (alifaatseid süsivesinike heide retortide tihendite vahelt). Pidevalt jälgitakse protsessi parameetreid erinevates lõikudes, sh retordis, CFB koldes ja mujal. Parameetreid hoitakse optimaalses vahemikus. Puhastusseadmetel (elektrifilter, kottfilter) jälgitakse küllastumist, vajadusel filtreid puhastatakse. 10. LOÜ hajusheite Projekteerimis- ja Muudatuste projekteerimisel tuleb arvestada protsessi suletust tagavate omaduste maksimeerimisega PVT nr 11 on lenduvate orgaaniliste ühendite hajusheite PKÕ 11 vähendamine ehitusmeetmete (pürolüüsiprotsess peab toimuma õhu juurdepääsuta), seadmetele on ette nähtud võimalikult vähe liideseid ja vähendamiseks järgmiste rakendamine nende hoolduseks on tagatud juurdepääs. projekteerimis- ja ehitusmeetmete rakendamine: Muudatuste ehitamisel hinnatakse ehitamise kvaliteeti omanikujärelevalve ja vastuvõtmise käigus. Olemas on a) käitise või seadme projekteerimisega seotud tehnikad, sh juhised seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks. Tööd ei võeta enne teostajalt vastu, potentsiaalsete heiteallikate arvu minimeerimine, protsessi suletust kui kontrolli tulemused on ettenähtud tasemel. tagavate omaduste maksimeerimine, võimalikult terviklike (st minimaalsete ühenduste ja liideste arvuga) seadmete valik, potentsiaalsetele lekkekohtadele visuaalse seire ja hoolduse võimaldamiseks juurdepääsu ettenägemine; b) käitise või seadme ehituse ja vastuvõtmisega seotud tehnikad, sh hästi arusaadavad ehitusja koostamisjuhised, üheselt mõistetavad ja hästi rakendatavad protseduurid seadmestiku töö projekteerimisnõuetele vastavuse kontrollimiseks. 11. Töörežiimile Kütuse valik seadme Seadme üleskütmisel kasutatakse põlevkiviõli ja seejärel, pärast elektrifiltri sisselülitamist jätkatakse üleskütmist PVT nr 12 on utteseadmetesse töörežiimile viimisel (kuni saab PKÕ 12 viimine üleskütmiseks põlevkiviga, Arvestades tehnilisi nõudeid ja vajaminevaid koguseid, on selline kütuste valik optimaalne ja tagab hakata kasutama tekkivat vähese saasteainete heite üleskütmisrežiimil - üldiselt jäävad heitkogused alla tavarežiimil tekkivat heidet, sh SO2 uttegaasi) võimalikult väikese saasteainete eriheitega kütuste osas. kasutamine. Olemasolevates CFB käivituspõletite süütamiseks kasutatakse propaani, mis on madalate saasteainete eriheitega kütus. käitistes väiksema väävlisisaldusega samaliigilise kütuse kasutamine. 12. Atmosfääriheite Põlevkiviõli tootmisseadme Heiteallikatel 301-1, 301-2 ja 280 on pidevseire seadmed. ROM REF ptk 4.3.2.3 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm ROM 4.3.2.2.1, seire õhkuheite seire. Enefit 140 seadmete heiteallikatele 301-1 ja 301-2 on paigaldatud eraldi automaatsed mõõtesüsteemid (AMS) peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ventileeritud, hästi 4.3.2.2.2, OPSIS. Heiteallikatele 301-1 ja 301-2 paigaldatud AMS seadmete töö ei vasta kalibreerimiseni standarditega valgustatud (vastavalt standardile EN 15259). Personalile sobiv 4.3.2.3, kehtestatud nõuetele. kaitse ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku 4.3.2.7; ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile EN 15259 peab 4.3.3.2, Heiteallikatel on pidevseire seade (AMS), mis on kalibreeritud ja aeg-ajalt kontrollitakse selle tööd perioodiliste tööplatvorm olema piisava kandevõimega, mahutavusega ja 4.3.3.3 paralleelmõõtmistega. Täpsemalt: piisava tööruumiga (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. EN15267 standardi kohase QAL1 protseduuri järgimine: kasutusele võetavad seadmed on sertifitseeritud, sh Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi hõlmab sertifikaat mõõtepiirkonna ja mõõtemääramatuse. Enne seadmete kasutuselevõttu läbitakse AML võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need funktsionaalsuse test. mõõtmis-/proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab EN14181 standardi nõuete järgimine QAL2 kalibreerimise ja valideerimise kaudu. QAL2 tehakse kõigi heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist. mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. QAL2 teostab akrediteeritud labor. Eneft Power AS rakendab QAL3 kontrollisüsteemi. Enefit ölitööstuse seadmete AMS seadmetele on tagatud pidev 10/43 Eneft Power AS rakendab QAL3 kontrollisüsteemi. Enefit ölitööstuse seadmete AMS seadmetele on tagatud pidev ROM REF ptk 4.3.2.2.1 QAL1 protseduuri korral tuleb järgida kvaliteedikontroll töö ajal. Ettevõttes on vastava väljaõppe saanud töötajad. Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) etalone. nõudeid. Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmisi teeb kord aastas akrediteeritud labor. sobib ettenähtud otstarbeks. Referentsmetodiga teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist ühel päeval.AMS seadmete funktsionaalsustest tehakse mitte harvem kui kord aastas, kuid mitte kauem kui 1 kuu enne QAL. ROM REF ptk 4.3.2.2.2 EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida AMS asukoha nõeute täitmine - asukoht on valitud vastavalt EVS-EN15259 nõuetele. Tagatud on ohutu ligipääs QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral. mõõtekohale ja piisava kandevõimega mõõteplatvorm. AMS tööplatvorm on kergesti ligipääsetav, puhas ja ventileeritud, hästi valgustatud. ROM REF ptk 4.3.2.7 Pidevseire mõõtmisaruanne peab Mõõtmistulemuste andmed koondatakse selliselt, et need sisaldavad lisaks mõõtmistulemustele ka sisaldama: võrdlustingimusi (sh temperatuur, suitsugaaside hapnikusisaldus). Mõõtmistulemusi on võimalik esitada tunni- * kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) ,ööpäevakeskmiste ja kuukeskmiste protokollidena. tulemusi AMSi aruannet (vastavalt standardile EN 14181:2014); Kui tehakse õhkuheite perioodilist seiret, siis tagatakse mõõtmiste vastavus ROM BREF 4.3.3 nõuetele, mh * mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, mõõtmiste kvaliteedi tagamise osas (4.3.3.2) ja mõõteplaani koostamisega vastavalt mõõtmiste eesmärgiga. hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Mõõtmiste eesmärk ja mõõdetavad parameetrid määratakse hankedokumentides, hanke võitnud laboriga Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab kooskõlastatakse täpne mõõtmisplaan, sh läbiviimise aeg, millistel seadme koormustel mõõtmised tehakse, aruanne sisaldama ka: mõõtemeetod ja paralleelmõõtmiste arv jpm. * andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; * poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); * tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; * eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; * kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; * AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; * AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus. ROM REF ptk. 4.3.3.2 Standard EN 15267-4 kehtib P-AMS-i kohta, mida kasutatakse perioodiliste mõõtmiste jaoks statsionaarsete allikate heitkogused. Kvaliteedi tagamise asjakohane standard on EN ISO 17025. P-AMS põhinevad mõõtmismeetoditel, mis on määratletud punktis a standardmeetodil (SRM) või alternatiivsel meetodil (AM). PAMS-i jõudlustestid viiakse läbi sarnaselt statsionaarsete AMS-i testidega vastavalt standardile EN 15267-3. ROM REF ptk. 4.3.3.3. Mõõtmiseesmärgi määrab tellija ja täpsustab teostatava töö ulatuse läbi viidu vastavalt standardile EN 15259. Mõõtmise eesmärgiga on täpsustatud vähemalt järgmine: * mõõtmiste kuupäevad ja kellaajad; * töötingimused, milles mõõtmised tehakse (tavalised töötingimused (NOC) ja/või muud kui normaalsed töötingimused (OTNOC), kui ette teada); * mõõtmiskoht; * mõõdetavad suurused (st saasteained ja võrdluskogused) ja eeldatavad väärtused; * katselabori pädevus. Mõõtmiseesmärgis võib määrata ka kasutatavad mõõtmismeetodid ja mõõtemääramatuse nõudeid. 11/43 13. Suitsugaasi Puhastususüsteemide Seadmete kaitamisel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks kott- ja elektrifiltreid. Üleskütmisel on elektrifilter PVT nr 13 on suitsugaasi puhastussüsteemide käitamine PKÕ 13 puhastussüsteemid käitamine optimaalse välja lülitatud kuni kolle on saavutanud piisava temperatuuri käivituspõlevkivi etteandeks. Põlevkivi kasutamise tavapärastel töötingimustel optimaalse võimsusega. Teatud võimsusega. momendiks on elektrifilter sisse lülitatud. töötingimuste jaoks võidakse välja töötada eraldi protseduurid, seda eelkõige: seadmete käivitamise ja seiskamise Seadmete kaitamisel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks elektrifiltreid. ajaks; muude eritööde ajaks, mis võivad mõjutada süsteemide Olemas juhendid: nõuetekohast talitlust (nt suitsugaasi puhastussüsteemi Инструкция по эксплуатации электрофильтров типа Ion Blast ESP D95H6007. Инструкция по эксплуатации erakorralised hooldus- ja puhastustööd). электрофильтра «ELEX». Инструкция по эксплуатации электрофильтра «ELEX» установки Enefit280 14. Veekasutus Seadmete ja protsesside Eri protsesside veekasutuse integreerimine, kui see on tehniliselt võimalik. Sademevee ja vähereostunud PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool PKÕ 14 veekasutus. Võetakse ainult tööstusreovee kaasamine tahkete jääkide jahutamiseks. loetletud meetme abil: vajalik veehulk. Enefit280-1 jahutusvee basseini suunatakse territooriumilt kogutud puhas sademevesi. Jahutusvee basseinis olev 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); Automaatsete süsteemide vesi on ka tehnilise vee allikaks, mida kasutatakse nii tehnoloogilises protsessis kui seadmete pesemisel. 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on rakendamine ja veearvesti Enefit280-1 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, reostunud sademevesi) tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks transpordile toimib ka tuha enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee jahutajana-stabiliseerijana. väljalaskmine ja asendamine; 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete Gradiiri kasutamine Enefit-140 tööstusprotsessis. jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; Tootmisel tekkinud vesi tuleb süsteemis taaskasutada. 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes. 12/43 15. Leektoru Leektorude kasutamine Käivitus- ja seiskamisrežiimidel põletatakse tekkiv põlevkivigaas leektorus. Leektoru kasutatakse ka ohutuse PVT nr 24 küünalseadmeid võib kasutada ainult avariiolukorras või PKÕ 24,25 kasutamine tavapärasest erinevatel tagamiseks, kui elektrijaam ootamatult gaasi vastu võtta ei saa; sel eesmärgil ei juhita leektorru gaasi kauem kui tavapärasest erinevatel CWW 18 töörežiimidel. 24 tundi, kui on teada või võib eeldada, et tegemist on katkestusega, mille kestus ei kujune pikemaks. töörežiimidel (nt utteseadmete käivitamisel ja seiskamisel). Leektorude efektiivne ja optimaalne kasutamine. Enefit õlitööstuse seadmete leektorud saavad suitsuvabas režiimis (st võib eeldada uttegaasi koostises olevate PVT nr 25 Allpool loetletud meetmeid tuleb rakendamine õhkuheite komponentide täielikku põlemist) vastu võtta: Enefit280-1 poolkoksigaasi kulu ca 2570 tuh Nm3/a, Enefit140 vähendamiseks poolkoksigaasi ca 2646 tuh Nm3/a. Reaalne maksimaalne koormus on väiksem. Leektoru on küünalseadmetest: automaatsüütamisega. Kõik küünalseadme kasutamise juhud registreeritakse, eristatakse käivitamisi-seiskamisi a) käitise nõuetekohane projekteerimine. Muuhulgas on ja kasutust ohutuse tagamiseks. Senine leektorude kasutamine jääb oluliselt väiksemaks lubatud kordade-tundide asjakohasteks meetmeteks piisav aurude kogumissüsteemi arvust. võimsus, kõrge usaldusväärsusega kaitseklappide kasutamine ja muud meetmed, mis tagavad, et küünalseadmeid kasutatakse ainult tavapärasest erinevatel töörežiimidel. Rakendatav uutele seadmetele; b) käitise juhtimine. Hõlmab korralduslike ja kontrollimeetmeid, et vähendada küünalseadmete kasutamise kordade arvu, nt gaaside/aurude tasakaalustamisel, protsessi kaasaegsete kontrollmeetmete kasutamisel jms; c) küünalseadmete nõuetekohane projekteerimine, sh seadme kõrgus, töörõhk, auru, õhu või gaasi juurdeandmise vajadus, küünalseadme otsa konstruktsioon. Eesmärk on saavutada seadme suitsuvaba töö, üldine töökindlus ja jääkgaaside hea põletamisefektiivsus. Rakendatav uutele seadmetele; d) küünalseadmetega seotud seire ja aruandlus. Kõik küünalseadmete kasutamise juhud registreeritakse, sh tuuakse välja äkkheite tekkepõhjused. Seiratakse ka küünalseadmetele saadetavate uttegaaside kogust, gaasisegu koostist, kütteväärtust, auru, õhu või gaasi juurdeandmise määra, voolukiirust, saasteainete heidet. Küünalseadme kasutamise alane aruandlus võimaldab keskkonnajuhtimises seada reaalsed seadme töökindluse eesmärgid, st kui suure osa tööajast moodustaks töötamine küünalseadmega, tuleks äkkheite tekkega seotud sündmusi vältida. CWW PVT 18. Tõrvikpõletamisel (kui tõrvikpõletamine on vältimatu) tekkiva õhkuheite vähendamiseks tuleb rakendada üht järgenvalt kirjeldatud tehnikat või mõlemaid: a) Tõrvikpõletusseadmete nõuetekohane projekteerimine (uutelseadmetel); b) Seire ja andmete salvestamine kui osa tõrvikpõletamise juhtimisest (üldrakendatav) 13/43 16. Põlevkiviõli Meetmed reostunud vee Eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine. Tinglikult puhaste vete segunemise vältimine PVT nr 26 Üht või mitut allpool loetletud meedet tuleb PKÕ 26, 14 tootmine, koguse vähendamiseks. reostunud veega. rakendamine käitises tekkiva reostunud vee koguse vetteheide Välditakse eri protsessides tekkinud voogude segunemist, kui seda ei näe ette käitluslahendus. Fenoolvesi vähendamiseks: Utteseadmes tekkiva kogutakse eraldi ja suunatakse põletamisse, olmereovesi läheb Eesti elektrijaama puhastusseadmele. Tinglikult a) eri protsessides tekkivate reostatud vete segunemise vältimine kombineeritud reovee puhas vesi käideldakse eraldi reostunud veest. Õliste vete kogumise jaoks on eraldi kanalisatsioon. ja nende juhtimine sobivasse eeltöötlemisseadmesse, millega suublasse juhtimise tagatakse optimaalne veemajandus. Üldiselt rakendatav uutes vältimine. Sadevee ja vähereostunud tööstusreovee kaasamine tahkete jäätmete jahutamiseks. käitistes. Olemasolevas käitises võib tähendada tehnoloogiliste Enefit280-1 seadmel tekkiv kombineeritud reovesi (kondensaatvesi, seadmete-põrandate pesuvesi, reostunud seadmete suuremahulist ümberehitamist; sademevesi) lisatakse tuhaärastussüsteemi veele. b) tinglikult puhaste vete (nt läbivoolava jahutusvee, sadevee) segunemise vältimine reostunud veega, mis tagab, et reostumata Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, väljalask tuhaväljalt puudub. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on vett ei suunata reoveepuhastisse ja selle keskkonda viimiseks, sh ümbritsevast keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis pärast korduskasutust, kasutatakse eraldi väljalasku. Üldiselt ulatuksid väljapoole tuhavälja.Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, rakendatav uutes käitistes; seda tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber c) kadude ja lekete vältimine teatud protseduure või seadmeid on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on naftasaadused ja fenoolid. rakendades neis olukordades, kus on suurem kadude ja lekete Rakendatud käitluslahenduse tulemusena ei ole vaja PVT nr 27-32 kohaldamist käitisele. tekete oht, nt seadmete hooldustöödel jms. Enefit õlitööstuse heitvesi on kohati reostunud naftasaaduste ja fenoolidega. PVT nr 14 on veekulu vähendamine ühe või mitme allpool Õliste vete jaoks on eraldi kanalisatsioon. loetletud meetme abil: Enefit õlitööstuse tuhk jõuab koos elektrijaamade tuhaga Eesti elektrijaama tuhaväljakule. Enefit Õlitööstuse 1. Veekadude ja lekete vähendamine (üldkohaldatav); reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). 2. Märgskraberite puhastusvee korduskasutamine, kui see on Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses ja vajadusel lisatakse süsteemi lisavett Mustajõest. Väljalask tuhaväljalt tehniliselt võimalik. Skraberivee retsirkuleerimine on võimalik puudub. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. Üheks seiratavaks parameetriks on enamikus süsteemides, kuid teatud aja järel võib olla vajalik vee naftasaadused ja fenoolid. väljalaskmine ja asendamine; Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142). Järgitakse kõiki 3. Sadevee ja vähe reostunud tööstusreovee kaasamine tahkete Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalaskudele jääkide jahutamiseks. Peab olema tõestatud keskkonnaohutus, et ei teki ülemäärast õhusaastet ega pinnase ja põhjavee reostust; 4. Vesijahutusega seadmetel peaaegu suletud tsüklite kasutamine (tuleb kompenseerida vee aurumiskadu, samuti kulub vett läbipuhkeks) - üldkohaldatav; 5. Vaakumi tekitamine veevabalt: kasutada rõngassärgiga vaakumpumpasid, kus särgis on orgaaniline lahusti, või suletud tsükliga vedelik-rõngassärgiga vaakumpumpasid (üldkohaldatav); 6. Eri protsesside veekasutuse integreerimine – mitmesuguste protsesside vee (nt jahutusvee, kondensaatvee) taaskasutamine mõnel muul eesmärgil, kui see on tehniliselt võimalik. Üldiselt rakendatav uutes üksustes. 17. Põlevkivi pürolüüs Jäätmetekke vältimine Põlevkivi pürolüüsil lisaks põlevkiviõlile saadav uttegaas on kõrvalsaadus, mida kasutatakse kütusena. Enefit 280- PVT nr 33 Jäätmete teket ja kõrvaldamisvajadust tuleb PKÕ 33, 35 põlevkiviõli tootmisel 1 fenoolvesi suunatakse protsessi tagasi seadme CFB katlasse põletamiseks ning põhjendatud vajadusel, sh vähendada, rakendades prioriteetsuse järjekorras meetmeid, mis elektrijaamade elektrifiltrite töö optimeerimiseks, saab fenoolvett suunata elektrijaamadesse põletamisele. tagavad lisaks põlevkiviõlile saadavate ainete käsitlemise Enefit140-te fenoolvesi põletatakse elektrijaamas. kõrvalsaadustena, võimaldavad protsessi tagasisuunamist, ringlussevõttu, kordus- ja taaskasutamist. PVT nr 35 Õli tahkete osakestega saastumise vältimiseks tuleb saastunud setete tekke vähendamiseks ja nende kanalisatsioonisüsteemi või reovee puhastusseadmetesse sattumise vältimine. 18. Tuhakäitlus Tuha ladestamine Põlevkiviõli tootmisel tekkiv tuhk ladestatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale. Tuha transpordiks kasutatakse vett PVT nr 34 Poolkoksi ja põlevkivituha ladestamine jäätmete PKÕ 34 tööstusjäätmete prügilas suhtes 1:20 ja süsteem on ühine kogu Auvere energiakompleksile. Tuha hüdroärastuse vesi on ringluses, lisaks prügilas, tagades õigusaktiga kehtestatud nõuded leostuvuse jt transpordile toimib ka tuha jahutajana-stabiliseerijana. Tuha ärastamisel kasutatav vesi on ümbritsevast näitajate kohta. Samuti poolkoksi ja tuha segamine nõuetekohaste keskkonnast täielikult eraldatud ja pole teada mingeid lekkeid ja otseseid keskkonnamõjusid, mis ulatuksid näitajate saavutamiseks, kui on tagatud ladestamise väljapoole tuhavälja. Tuhaväljakut võib pidada veekindlaks, seejuures mida rohkem tuhka ladestatakse, seda keskkonnaohutus. tüsedamaks kujuneb isoleeriv kiht selitustiigi ja tööstusjäätmete prügila aluspinna vahel. Tuhaväljaku ümber on tihe võrgustik vaatluskaevudega. 14/43 19. Kogu käitis Müraemissiooni Müratekitavad seadmed on hoonetes, kompressorid jm kõrge müratasemega seadmed on täiendavalt eraldi PVT nr 37 Müraemissiooni vähendamist tuleb ühe või mitme PKÕ 37 vähendamine kambrites. Arvestades Enefit ölitööstuse seadmete paiknemist, ei põhjusta seadme töötamine eeldatavalt allpool loetletud meetodi abil: mürataseme tõusu Auvere energiakompleksi territooriumilt väljapool, st täiendavate müra leevendavate meetmete a) hinnata keskkonnamüra ning koostada kohaliku keskkonna rakendamine ei ole vajalik, jaoks sobiv müra kontrollimise kava; b) sulgeda müratekitavad seadmed/tegevused eraldi rajatisse/üksusesse; c) ümbritseda müraallikas müratõketega; d) teostada mürarikkaid tegevusi vabas õhus päevasel ajal; e) kasutada käitise ja kaitstava ala vahel vastavalt kohalikele tingimustele kas müraseinu või looduslikke tõkkeid (istutada puud, põõsad). 20. Põlevkiviõli Seadme töö peatamine Seadme mahukate hooldustööde tegemiseks on ette nähtud üks kapitaalremondi periood kestusega kuni 30 PVT nr 48 tuleb koondada pikaajalist seisakut eeldavad PKÕ 48 tootmine kapitaalremondiks päeva. Lisaks kapitaaremondile on planeeritud veel kuni 5 lühemaajalist seisakut aastas lühema kestusega remonttööd ühele seisakuremondiperioodile aastas. hoolduse tegemiseks. 21. Kemikaalide Nõuetekohane Enefit öitööstuse seadmetel kasutatakse erinevaid kemikaale. Seoses kemikaalikäitlusega rajatakse uusi EFS BREF ptk 5.1.1.1. Vedelike ja veeldatud gaaside ladustamisel EFS 5.1.1.1, hoiustamine kemikaalikäitlus mahuteid (suurus kuni 3 m3), samuti kasutatakse pakendatud kemikaale. valida õige disainiga mahutid ja tuleb võtta arvesse vähemalt 5.1.2 Käitaja lähtub mahutite projekteerimisel käideldava kemikaali omadustes ja kasutusotstarbest, õigusaktide ja PVT järgmist: nõuetest (lekkekindlus jms). • säilitatava aine füüsikalis-keemilised omadused; Kemikaale hoitakse originaalpakendites ja siseruumides. Hoiustamisel jälgitakse kemikaalide kokkusobivust. • kuidas hoidlat käitatakse, millisel tasemel mõõteriistad on Pakendid hoitakse suletuna ning betoneeritud põrandaga ruumis. Pakendid antakse pärast kasutamist üle vajalikud, kui palju operaatoreid ja milline on nende töökoormus; jäätmekäitlejale või tagastatakse kemikaalide tootjale. • kuidas operaatoreid teavitatakse kõrvalekalletest tavapärastest Kemikaale kasutavad isikud on saanud väljaõppe ning oskavad tegutsed ohuolukordades. Käitises on erinevad protsessitingimustest (häired); ettevaatusabinõud rakendatud • kuidas hoidla on kaitstud tavapärastest protsessitingimustest kõrvalekallete eest (ohutus juhised, blokeerimissüsteemid, rõhualandusseadmed, lekke tuvastamine ja piiramine jne); • milliseid seadmeid tuleb paigaldada, võttes suures osas arvesse varasemaid kogemusi toode (ehitusmaterjalid, klapi kvaliteet jne); • millist hooldus- ja ülevaatusplaani on vaja rakendada ja kuidas seda hõlbustada hooldus- ja ülevaatustööd (juurdepääs, paigutus jne); • kuidas toimida hädaolukordades (kaugused teistest mahutitest, rajatistest ja piir, tulekaitse, juurdepääs hädaabiteenistustele, nagu tuletõrje jne). Kemikaale tuleb hoiustada sobivas kohas. Kemikaali käitlejad peavad teadma kemikaalide omadusi ja olema kursis ohutusnõuetega. 22. Käitise lisaseade Põlevkivibensiini järeltöötlus Põlevkiviõli bensiinifraktsiooni puhastamise plokk (BOB-plokk). Töötlemine naatriumhüdroksiidi lahusega. PVT 48. Et vähendada jäätmete ja heitvee teket leelist kasutavas REF 48 toodete toodete töötlemise protsessis, on PVT leeliselise töötlemiseks lahuse astmeline kasutamine ja üldine süsteem kasutatud leelise käitlemiseks, sh kogumine pärast asjakohast kasutamist, nt läbipuhumise teel. 23. Piusteainete Põlevkivi ja rehvihakke Eraldi asfalteeritud või kõvakattega ala puisteainete ladustamiseks. ptk 3.3. Tahkete ainete ladustamine sh avatud alal; EFS ptk 3.3 ja laadimine ja ladustamine puistena Rehvihake on ladustatud viisil, millest tuleneval rehvihake ladustamisel ei kuumene ega lendu kõrval olevatele ptk 3.4. Tahkete ainete teisaldamine ja käitlemine sh 3.4 ladustamine väliterritooriumil (Lisa 4: aladele. puistematerjali laadimine. Käitise asendiplaan nr 1 ja 4) 15/43 24. Sissetulevate Vastavalt Rehvihakke vastu võetavad kogused registreeritakse ning kui ei vasta nõuetele tagastatakse koorem. BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, tuleb WT 2 jäätmete kontroll ja keskkonnajuhtimissüsteemile kasutada kõiki järgmisi meetodeid: registreerimine on ettevõte välja töötanud a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva vanarehvi vastuvõtu ja heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine; registreerimise korra b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e. Jäätmete eraldatuse tagamine; f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g. Tahkete sisendjäätmete sortimine; 25. Jäätmete Hoiustamine põlevmaterjali Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid: BAT 4. Selleks, et vähendada jäätmete ladustamisega seotud WT 4 ladustamine ladustamise plaani kohaselt. 1. Ladustamiskoht on tundlikest aladest, vooluveekogudest jne nii kaugel kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik. keskkonnariske, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: EFS ptk 2.1. Rehvihakke ladustamine 2. Ladustamiskoht on valitud viisil, mis kõrvaldab või minimeerib käitises jäätmete tarbetu käitlemise (nt samu a. Ladustamiskohtade optimeerimine; toimub vastavalt jäätmeid käideldakse kaks korda või enam või transpordikaugused on liiga suured). b. Piisav ladustamismaht; Päästeametiga 3. Jäätmete maksimaalne ladustamismaht on selgelt kindlaks määratud, võttes arvesse jäätmete omadusi (nt c. Ladustamistoimingute ohutus; kooskõlastatud seoses tuleriskiga) ja käitlusvõimsust, ning seda ei ületata. d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja põlevmaterjalide ladustamise 4. Ladustatud jäätmete kogust kontrollitakse regulaarselt, et see ei ületaks maksimaalset lubatud käitlemiseks; plaanile. Käitaja teostab ladustamismahtu. põlevmaterjali käitlust ja 5. Jäätmete maksimaalne viibeaeg on selgelt kindlaks määratud. EFS ptk 2.1. Ohtlike materjalide olemus ja klassifikatsioon seiret tuleohu vältimiseks. 6. Seadmed, mida kasutatakse jäätmete peale- ja mahalaadimiseks ning ladustamiseks, on selgelt Platside ladustusmaht on dokumenteeritud ja märgistatud. piisav. Ohtlike jäätmeid ei 7. jäätmeid, mis on teadaolevalt tundlikud soojuse, valguse, õhu, vee jne suhtes, kaitstakse selliste käidelda. keskkonnatingimuste eest. 8. Konteinerid ja vaadid on otstarbekohased ning neid ladustatakse turvaliselt. 9. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks. 26. Jäätmete Rehvihakke laadimine ja Rehvihakke liigub etteandesüsteemi läbi maa-aluste liikumislintide. BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja WT 5 käitlemisel ja ladustamine Laadimisel jälgitakse tuule tugevust ning rehvihakke ladustamisala paigutumisel on arvestatud valdavate teisaldamisega seotud keskkonnariske, tuleb kehtestada ladustamisel heite tuultesuunadega. käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. minimaliseerimine Ladustamisel peab jälgima, et põlevkivi ega rehvihake ei kanduks kõrvaladele ega seguneks omavahel. Kirjeldus: Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamisvõi käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks; — jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid. Käitlemise ja teisaldamise kord on riskipõhine, sest selles arvestatakse õnnetus- ja vahejuhtumite tõenäosusega ning nende keskkonnamõjuga. T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) 16/43 T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk PVT PVT Nimetus, aine Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu täpsustus Lubatud HT ja Erandi nr lühend number või muu näitaja (HT) vahemik HPV HPV ühik lõpp 1. PKÕ ptk 3.1 Fenool Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 150 mg/Nm3 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust. 2. PKÕ ptk 3.1 ammoniaak Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 250 mg/Nm3 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust. 3. PKÕ ptk 3.1 karbonüülsulfiid Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 70 mg/Nm3 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust. 4. PKÕ ptk 3.1 benseen Enefit 140 Põlevkivi pürolüüsi protsessis, Heite piirväärtused on arvutatud O2 1000 mg/Nm3 6 % lähtudes kuivade suitsugaaside nominaalsest kulust. 5. PKÕ 46 Tahked Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 40–200 Kuukeskmine; pidevseire 200 mg/Nm3 osakesed (3% O2) 6. PKÕ 46 SO2 Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 700-1200 Kuukeskmine; pidevseire 200 mg/Nm3 (3% O2) 7. PKÕ 46 NO2 Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 40-400 Kuukeskmine; pidevseire 240 mg/Nm3 (3% O2) 8. PKÕ 46 CO Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 3000-6100 Kuukeskmine; pidevseire 1200 mg/Nm3 (3% O2) 9. PKÕ 46 H2S Enefit280-1 korsten (koondab seadmete ja keevkihtkatla heite) 0-75 Mõõteperioodi keskmine (H2S heide on madal, seetõttu ei kuulu H2S pidevseiratavate 0 mg/Nm3 saasteainete hulka, st tuleb tagada vastavus igal proovivõtuperioodil). (3% O2) 10. PKÕ 46 Tahked Enefit140-1 ja Enefit140-2 40–200 Kuukeskmine; pidevseire 200 mg/Nm3 osakesed (3% O2) 11. PKÕ 46 SO2 Enefit140-1 ja Enefit140-2 700-1200 Kuukeskmine; pidevseire 500 mg/Nm3 (3% O2) 12. PKÕ 46 NO2 Enefit140-1 ja Enefit140-2 40-400 Kuukeskmine; pidevseire 400 mg/Nm3 (3% O2) 13. PKÕ 46 NMVOC Enefit140-1 ja Enefit140-2 (trummelreaktor, aerofontäänkolle).Põlevkivi 1000-2000 Pisteline seire 1000 mg/Nm3 pürolüüsi protsessis tekivad atmosfääriheited (3% O2) 14. PKÕ 46 H2S Enefit140-1 ja Enefit140-2 110-600 Kuukeskmine; pidevseire 216 mg/Nm3 (3% O2) T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. PKÕ 47 Seadme üldine töökindlus Enefit140-1; Enefit140-2 min 80% 90 % 2. PKÕ 47 Seadme üldine töökindlus Enefit280-1 min 80% 91 3. PKÕ 47 Tööaeg normaalses/tavapärases töörežiimis Enefit280-1; Enefit140-1; Enefit140-2 min 80% % T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 17/43 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne ühel Asukoht vms Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ajal hoitav kaardil lühend number Kogus Ühik 1. Terasest maapealne mahuti 2 000 Põlevkiviõli mahuti CEФ-Б (Mark C) Aktek, AKP-DS-PVV-100 Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3 EFS Betoonvann V = 3386 m3 2. Terasest maapealne mahuti 10 000 Põlevkiviõli mahuti CECM-Б (raske kütteõli e. HFO) PVV model 120, 4 tk Betoonvann V = 11000 m3 Betoonvann V = 11000 m3 EFS Betoonvann V = 11000 m3 3. Terasest maapealne mahuti 10 000 Põlevkiviõli mahuti CECM-A (raske kütteõli e. HFO) PVV model 120, 4 tk Betoonvann V = 11000 m3 Betoonvann V = 11000 m3 EFS Betoonvann V = 11000 m3 4. Terasest maapealne mahuti 12 000 Põlevkiviõli mahuti CETM-Б (Mark C) PVV model 120, 2 tk Betoonvann V = 17344 m3 Betoonvann V = 17344 m3 EFS Betoonvann V = 17344 m3 5. Terasest maapealne mahuti 2 000 Põlevkiviõli mahuti CEФ-B (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3 EFS Betoonvann V = 3386 m3 6. Terasest maapealne mahuti 2 000 Põlevkiviõli mahuti CEФ-A (mark C) Aktek, AKP-DS-PVV-100 Betoonvann V = 3386 m3 Betoonvann V = 3386 m3 EFS Betoonvann V = 3386 m3 7. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEH (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 EFS Betoonvann V = 5289 m3 8. Terasest maapealne mahuti 300 Põlevkiviõli mahuti CET-Б (raske kütteõli e. HFO või КПГ - 200 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS katsetoodangu raske fraktsioon) 5289 m3 9. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEГ (põlevkivibensiin või katsetoodangu ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS kergfraktsioon) 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 10. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEC-Б (Mark C või katsetoodangu kerg- ja ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS keskfraktsioon segu ehk Mark C) 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 11. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEC-A (mark C) ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 12. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEMБ-Б (põlevkivibensiin) ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 13. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEMБ-A (põlevkivibensiin) ERGIL Storagetech EN 13463, 2 tk Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 14. Terasest maapealne mahuti 300 Põlevkiviõli mahuti CET-A (raske kütteõli e. HFO või КПГ - 200 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = EFS katsetoodangu raske fraktsioon) 5289 m3 15. Terasest maapealne mahuti 400 Põlevkiviõli mahuti CEБ (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 5289 m3 Betoonvann V = 5289 m3 EFS Betoonvann V = 5289 m3 16. Terasest maapealne mahuti 10 000 Põlevkiviõli mahuti CETM-A (põlevkivibensiin) Ujuv kaas (pontoon) Betoonvann V = 17344 m3 Betoonvann V = 17344 m3 EFS Betoonvann V = 17344 m3 17. Maa-alune mahuti 20 Propaan Mahuti asub maa all, Nõuetekohane maa-alune gaasimahuti. EFS 18. Balloonid 3 0.50 Butaan Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal Hoiustamine toimub hoones EFS betoonpõrandal 19. Balloonid 15 0.24 Hapnik Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 20. Mahutid 10 3 Kerge kütteõli/diisel (JET A-1 või analoogne) Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 21. Vaat või kanister 10 6 MOBIL DTE OIL MEDIUM või analoogne Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 22. Terasest mahutid 1 500 120 NaOH Kinnised, 2x 60 m3 mahutid on paigutatud valliga ümbritsetud alale EFS 23. Plekktünn 10 5 MARCOL 82 või analoogne Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 24. Balloonid 157 20 Propaan Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 25. Terasest mahuti 80 80 Bensiin + NaOH separaatormahuti Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS 26. Hoiustamine toimub hoones 5 12 Õli MOBILITH SHC 220 või analoogsed Hoiustamine toimub hoones betoonpõrandal EFS betoonpõrandalaat või kanister T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 18/43 Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Toorme säästlik Põlevkivi optimaalne kasutamine põlevkiviõli tootmisel. Automaatsete süsteemide rakendamine. Pidevalt kasutamine Ettevõte peab arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide koguste kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01. märtsiks. 2. Lõhna vältimine Lõhnaaine vähendamine käitises: Pidevalt või vähendamine - Põlevkivi kuivatis suitsugaaside temperatuuri minimaliseerimine. 3. Lõhna vältimine Enefit Power ASil tuleb korraldada Sinimäe külas asuva välisõhu seirejaama töö (SO2, NMHC (NMVOC), H2S, PM10, PM2,5 pidevseire) ja selle mõõteseadmete standardile vastav kalibreerimine ning vajalik Pidevalt või vähendamine nõuetekohane hooldus. Käitise lõhnahäiringu tekkevõimaluse indikaator on väävelvesiniku (H2S) saatetase seirejaamas. 4. Lõhna vältimine Lõhnaaine vähendamine käitises, sh elektrifiltrite varasem sisselülitamine. Pidevalt või vähendamine Hapnikuandurid tõrvikutesse (leektorudesse) viivatel gaasitrassidel ja Enefit140 seadmete elektrifiltritel, gaasitrassidel eelneva lämmastikuga läbipuhke süsteemi kasutamine ja Enefit140 seadmetel rekonstrueeritud leektorud koos pidevalt põleva pilootleegiga põlevkivigaasi süütamiseks. 5. Välisõhu saaste Paikse heiteallika valdaja peab tagama, et tema valduses olevast saasteallikast välisõhku eralduvad saasteainete kogused ei ületaks kehtestatud piirarvu ega põhjustaks piirkonna välisõhu saastatuse taseme Pidevalt vältimine või piirväärtuse ületamist, vastasel korral on Keskkonnaametil õigus nõuda saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava. vähendamine Rehvihakke osakaal segus ei tohi tekitada välisõhu heidete ettenähtud piitmäärade ületamist. Pidevseire (heiteallikad 301-1, 301-2, 280-1) ja regulaarsed mõõtmised. Utteseadmete korstnatele paigaldatud suitsugaaside pidevmonitooringu seadmete töökorras hoidmine ning monitooringu läbiviimine 6. Välisõhu saaste 1. Ettevõte tagab heiteallikatel 301-1 ja 301-2 põlevkiviõli tootmise PVT-s välja toodud komponentide (PM, SO2, NO2, H2S, CO) ning TOC pidevseire vastavuse kehtivate EVS-EN standarditele. Heiteallikate 301-1 01.09.2023 vältimine või ja 301-2 pidevseire seadmed peavad vastama standarditele EVS-EN 14181, EVS-EN 15267-1, EVS-EN 15267-2, EVS-EN 15267-3, EVS-EN 13284-2, EVS-EN 17255-1, EVS-EN 17255-2, EVS–EN 15259. vähendamine 2. Keskkonnaametile tuleb esitada saasteainete PM, SO2, NO2, H2S ja CO osas AMS seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 01.09.2023. TOC osas tuleb AMS kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2 esitada hiljemalt 01.03.2025. 3. Ülejäänud saasteainete (fenoolid, NH3, COS, benseen) osas teostab ettevõte pärast nõuetele vastava pidevseire paigaldamist ja kuni Enefit140 seadmete järelpõletuse efektiivsust suurendavate meetmete kasutuselevõtuni korralisi mõõtmisi ning esitab andmed Keskkonnaametile. Heiteallikate 301-1 ja 301- 2 seirenõuded vaatab Keskkonnaamet üle pärast nõuetele vastava pidevseire paigaldamist. 7. Välisõhu saaste Enefit140 seadmete poolkoksi/suitsugaasi järelpõletuse tõhustamine/täiendamine vältimaks mittetäieliku põlemisega seotud saasteainete (fenoolid, NH3, COS, benseen, alifaatsed süsivesinikud) sisaldust 01.05.2027 vältimine või suitsgaasides (paigaldatakse järelpõletusseade/utilisaatorkatel vms samaväärne lahendus). Ettevõte analüüsib Enefit140 seadmete mittetäieliku põlemisega seotud saasteainete osas (fenoolid, NH3, COS, vähendamine benseen, alifaatsed süsivesinikud) võimalikke tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad Enefit140 seadmete poolkoksi/suitsugaasi järelpõletuse tõhustamist/täiendamist vältimaks mittetäieliku põlemisega seotud komponentide sisaldust suitsgaasides. Analüüsi tulemuste põhjal viiakse mõlema seadme osas ellu parim võimalik lahendus (paigaldatakse järelpõletusseade/utilisaatorkatel vms samaväärne lahendus). 8. Välisõhu saaste Vastavalt "Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjeldus" järeldustele saab uttegaasi liigitada ka kütusena. Juhul, kui sellest energia tootmine pole vajalik/võimalik, tuleb uttegaasi Erandolukordades vältimine või käsitleda kui heitgaasi. vähendamine Tõrvikute kasutamine ainult seadmete käivitamisel/seiskamisel ja ohutuse tagamisel Enefit140 ja Enefit280 seadmetes. Juhul kui tõrvikut on vaja kasutada käitise ohutuse tagamiseks, tuleb põlevkiviõli tootmisseadmed viia kahe tunni jooksul seiskamisrežiimile. Teistel aegadel äkkheidet tekkida ei tohi ning otse, ilma heitgaaside kokku kogumata ja puhastamata heidet õhku suunata ei tohi. Tõrvikud, elektrijaamad 9. Välisõhu saaste Tõrvikute (saasteallikas 401 ja 402) süütamiseks kasutada automaatsüsteemi Pidevalt vältimine või vähendamine 10. Välisõhu saaste Enefit140 seadmetes tekkiva fenoolvee seadmetele tagasi suunamine on keelatud. Kui ettevõte soovib Enefit140 seadmetes tekkivat fenoolvett seadmetele tagasi suunata, tuleb taotleda katsetamiseks Pidevalt vältimine või Keskkonnaametilt vastav katsetamise keskkonnakaitseluba. Katsetamiste eelduseks on seadme üldise toimivuse hindamiseks töötav ja kalibreeritud pidevseiresüsteem. vähendamine 11. Reovee tekke Remonditööde käigus asendatakse järk-järgult asbesti sisaldavad materjalid abestivabade materjalidega, sellega vähendatakse edaspidine asbestijäätmete teke. Pidevalt vähendamine 12. Jäätmete muu Põlevkiviõli tootmisel ei tohi rehvihakke osakaal olla suurem kui 4 % toormest (t). Tagada rehvihakke osakaalu jälgitavus. Pidevalt taaskasutamine Õlitootmisseadmetes on lubatud kasutada põlevkivi ja rehvihakke segu, milles kuni 4 % põlevkivi on asendatud rehvihakkega. Tagada sisendi rehvihakke koguse jälgitavus. Enefit140 kasutab rehvihaket efektiivse diameetriga kuni 25 mm, Enefit 280 graanuleid läbimõõduga kuni 6 mm. 13. Muud Põlevkiviõli tootmisprotsessi sisendina tohib kasutada rehvihaket, mis on keskkonnaministri 8.10.2029 määruse nr 40 "Nõuded põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" kohaselt lakanud olemast Pidevalt asjakohased jäätmed. See tähendab muuhulgas, et rehvihaket tohib vastu võtta vaid ettevõttelt, kellel on määruse nr 40 kohaselt väljastatud keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks. meetmed 14. Muud Käitise autolaadimisestakaadi kasutada kergemate produktide (mark C ja põlevkivibensiin) laadimisel ainult töötava aurude regenereerimisseadmega (saasteallikas 901). Pidevalt asjakohased meetmed 15. Muud Põlevkiviõli bensiinifraktsiooni puhastamine väävliühenditest - BOB-plokki kasutatakse põlevkiviõli bensiinifraktsioonist ebameeldiva lõhnaga väävliühenditest puhastamiseks. Pidevalt asjakohased meetmed 16. Pinna- ja Uurida välja vaatluspuurkaevudes P-25, P-29 ja P-30 naftasaaduste kõrge sisalduse põhjus ja esitada Keskkonnaametile pinna ja põhjaveesaastuse 2024 koondaruandes uuringu tulemus ning rakendatud 01.02.2025 põhjavee kaitse meetmete kirjeldus (või selle detailne kava) reostuse leviku tõkestamiseks. 19/43 17. Muud Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt asjakohased meetmed 18. Muud Tuleb teha Enefit280-1 seadme fenoolvee käitlemise koormuskatsed, et selgitada välja kas lisa Enefit140 seadmete fenoolvee vastuvõtmine Enefit280 seadmes on võimalik ja millises koguses. Tuleb uurida, kas on 31.12.2026 asjakohased võimalik Enefit280 seadme CFB katlasse suunata fenoolvett suuremal koormusel kui 8 t/h. Lisaks tuleb uurida, kas on võimalik põlevkivibensiini puhastussüsteemi BOB läbinud fenoolvee juhtimine CFB katlasse andmed ning eraldatud õli ja setete tagasisuunamise võimalusi õlitootmisseadme CFB katlasse. Selleks tuleb teha katsetused, et selgitada välja, kas see võib mõjutada Enefit280 seadmete tööd ja saasteainete heidet. Fenoolvee jms lisamisega seotud seireprogrammide kestus on vähemalt 72 h (erinevate mõõtmisperioodide summaarne kestus). 19. Muud Ettevõte peab jälgima parimate kättesaadavate teaduspõhiste teadmiste ja tööstustehnoloogiate arenguid ning tegema ettevalmistavaid samme/tegevusi selleks, et juhul, kui ettevõtte arendustegevused ei 31.12.2034 asjakohased realiseeru, mille lisaeesmärk on muuhulgas käitise KHG õhkuheite vähendamine, siis tuleb rakendada Enefit ölitööstuse seadmetel st Enefit280-1, Enefit140-1 ja Enefit140-2 seadme poolt emiteeritava CO2 meetmed püüdmist (nt CCU- ja CCS-tehnoloogiaid). Kohustuse täitmise kohta esitatakse kompleksloa tabeli T6 p 24 iga-aastase keskkonnaaruande raames kokkuvõte. Ettevõte peab jälgima parimate kättesaadavate teaduspõhiste teadmiste ja tööstustehnoloogiate arenguid ning tegema ettevalmistavaid samme/tegevusi selleks, et juhul, kui ettevõtte arendustegevused ei realiseeru, mille lisaeesmärk on muuhulgas käitise KHG õhkuheite vähendamine, siis tuleb rakendada Enefit ölitööstuse seadmetel st Enefit280-1, Enefit140-1 ja Enefit140-2 seadme poolt emiteeritava CO2 püüdmist (nt CCU- ja CCS-tehnoloogiaid). Kohustuse täitmise kohta esitatakse kompleksloa tabeli T6 p 24 iga-aastase keskkonnaaruande raames kokkuvõte. Eelnimetatud CO2 püüdmise tehnoloogiate rakendamine ei ole kohustuslik juhul kui ei käitatagi Enefit280-2 seadet või ulatuses, mis on saavutatav eelnevalt ettevõtte muude arendustegevustega KHG õhkuheite vähendamise valdkonnas. Arendustegevustena käsitletakse antud meetme puhul kõiki ettevõtte tegevusi, mis vähendavad Auvere tööstuskompleksi KHG heidet, sh olemasolevate käitiste või nende osade sulgemist. 20. Muud Põlevkivi pürolüüsil saadud uttegaasi töötlemine kestlikumate toodete toormeks (uttegaasi tootestamine), mis ei lähe lõpptoodangus otse põletamisele. Näiteks: uttegaasist metanooli tootmine, töötlemine 31.12.2034 asjakohased kergemateks süsivesinikeks või bensiinist kemikaalide tootmine, mille lähteaine on ka uttegaas. Hiljemalt 2034. aastaks tuleb Enefit õlitööstuse seadmes tekkiv uttegaas kasutusele võtta mitteenergeetilisel otstarbel meetmed (st töötlusviis ei ole uttegaasi põletamine), et vähendada KHG õhkuheidet. Meetme rakendamise tähtaeg: 31.12.2034. Eelnimetatud uttegaaside kasutuselevõtt mitteenergeetilisel otstarbel ei ole kohustuslik juhul, kui ei käitatagi Enefit280-2 seadet või ulatuses, mis on saavutatav eelnevalt arendustegevustega KHG õhkuheite vähendamise valdkonnas. Arendustegevustena käsitletakse antud meetme puhul kõiki ettevõtte tegevusi, mis vähendavad Auvere tööstuskompleksi KHG heidet, sh olemasolevate käitiste või nende osade sulgemist. 21. Mitte tavapäraste Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-1 korstnast (280-1).käivitusrežiimil (üleskütmine põlevkiviõliga + süsteemide ettevalmistamine) kuni 215 h/a (millest 180 tundi elektrifiltrita). Pidevalt käitamistingimuste Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit280-1 leektorust (402) (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) kuni 612 h/a. korral rakendatavad Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) käivitusrežiimil (üleskütmine põlevkiviõliga + süsteemide ettevalmistamine, elektrifilter ei tööta) kuni 100 h/a. meetmed Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) elektrifiltri väljalülitamisest seiskamisel kuni aerofontäänkoldesse õhu etteande lõpetamiseni (15 min seiskamise kohta), kuni 10 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) plaanilisel seiskamisel süsteemide auruga läbipuhumisel kuni 12 tunni vältel, elektrifiltrita, kuni 110 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 1 (301-1) seadistamisele jms suhtes tundlike saasteainete heide, tavapärasest erinev režiim, kuni 580 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 leektorust (401) (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) kuni 588 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) käivitusrežiimil (üleskütmine põlevkiviõliga + süsteemide ettevalmistamine, elektrifilter ei tööta) kuni 100 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) ) elektrifiltri väljalülitamisest seiskamisel kuni aerofontäänkoldesse õhu etteande lõpetamiseni (15 min seiskamise kohta), kuni 10 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) plaanilisel seiskamisel süsteemide auruga läbipuhumisel kuni 12 tunni vältel, elektrifiltrita, kuni 110 h/a. Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus heiteallika Enefit140 korstnast nr 2 (301-2) seadistamisele jms suhtes tundlike saasteainete heide, tavapärasest erinev režiim, kuni 580 h/a. Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 22. Kemikaalide Ohtlike kemikaalide käitlemisel tuleb juhinduda kemikaaliseaduses jt õigusaktides täpsustatud nõuetest. Pidevalt säästlik kasutamine 23. Vee säästlik Tööstuslik reovesi tuleb käidelda selliselt, et saab kombineeritud reovee suunata tuhaärastussüsteemi ringlusvette. See tähendab, et tuleb ette valmistada lahendus, mis põhineb kombineeritud reovee puhastamisel 31.12.2028 kasutamine ja kasutamisel tehnoloogilise veena. Kui see ei ole rakendatav, siis on lahendus eelpuhastamine ja seejärel bioloogiline puhastus koos Auvere energiakompleksi olmereoveega. Teha katsetused, kas see võib mõjutada Enefit ölitööstuse seadmete tööd ja saasteainete heidet. Kombineeritud reovee kasutamine tuhaärastussüsteemi ringlusveena rakendamise tähtaeg on 31.12.2026. See tähendab, et on tehtud katsed, valitud seadmed/tehtud tehnoloogilised muudatused ja need kasutusele võetud. 24. Muud Toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise kohta esitada üks kord aastas aruande aastale järgneva aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta ülevaatlik keskkonnaaruanne vastavalt korralduses nr DM- Regulaarselt 1 x asjakohased 128192-7 toodud üksikasjadele. aastas andmed Juhul, kui ettevõttele omistatakse hiljem EMAS registreering, ei ole selle järgselt enam tulevaste aastate kohta ISO 14001 standardi osas vaja keskkonnaaruannet eraldi koostada. 20/43 T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine sügavus Nr plaanil või kaardil L-EST97 Seiratavad näitajad Seire sagedus koordinaadid põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/9.3 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6576769, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 23 721908 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn pH (proovivõtul) Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/5.2 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577283, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Kaalium (K+) Üks kord seire 25 721860 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaltsium (Ca2+) poolaastas meetodid. Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Ammoniaak (NH3) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 21/43 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/9.7 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577396, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 26 722052 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/10 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577789, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 27 722209 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/9.3 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577789, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 28 722089 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 22/43 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/8.8 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577897, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 29 722016 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10/9.1 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577764, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 30 722238 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Ordoviitsiumi-Kambriumi (O- 70 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577582, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire Cm) 31 721932 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 23/43 põhjavee Ordoviitsiumi-Kambriumi (O- 30 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577590, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire Cm) 32 721930 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6577598, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 33 721927 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Ordoviitsiumi-Kambriumi (O- 60 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6576396, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire Cm) 34 721846 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 24/43 põhjavee Ordoviitsium (O) 30 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6576403, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 35 721850 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee Kesk-Devon (D2) 10 Lisa 1: Vaatluskaevud P- X: 6576410, Y: ning lisaks CO32-, agressiivne CO2 ja mineraalsus. Ammoonium (NH4+) Üks kord seire 36 721854 Analüüsid tuleb läbi viia laboris kel on vastavad akrediteeritud Kaalium (K+) poolaastas meetodid. Kaltsium (Ca2+) Vaba kloor Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Üldraud (Fe) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Põhjavee seirete puhul tuleb analüüsida ka CO3 -2; vaba CO2, agressiivset CO" ning mineraalsust. Pinnase seire: Kogu käitise territooriumi ulatuses (lisa 4: Käitise asendiplaan). Ettevõte võib pinnaseseire süstemaatilise hindamise aluseks võtta ka puurkaevudest P-23, P-25, P-26, P-27, P-28, P-29, P30, P-33 ja P-36 kaks korda aastas tehtavaid fenoolide ja naftasaadiste proove. X: 6576856, Y: 721859; Vastavalt tööstusheite seaduse § 47 lg 5, mille alusel tuleb käitises hinnata süstemaatiliselt saastumisohtu ning Keskkonnaametile esitada üks kord aastas hinnangust kokkuvõte, mis võib olla põhjavee seire aruande üks osa. Põhjavee jääkreostuse seire Põhjavee jääkreostuse seireks kastutakse territooriumile selleks otstarbeks puuritud vaatluskaeve. Analüüse teostatakse kaks korda aastas. Seirepunkti number: P-XX ; Seirepunkti koordinaadid L-EST97: X: 6576172, Y: 721629 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 25/43 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Muud asjakohased Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll: Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele. meetmed Õlitööstuse põhi- ja abiseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. 2. Muud asjakohased Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmete hooldus ja remont: Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele meetmed Tuha pneumosüsteemide aspiratsiooni efektiivsust kontrollida kontrollmõõtmistega vastavalt seiretingimusele A7. nr 23.11. Elektrifiltrite jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. Kontrollmõõtmine tahkete osakeste kontsentratsioonile suitsugaasides peale elektrifiltreid üks kord aastas vastavalt seiretingimustele A7. nr 23.1, 23.4 ja 23.7. 3. Muud asjakohased Vee- ​ja reovee puhastusseadmete hooldus ja kontroll: Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele meetmed Torustike jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. 4. Muud asjakohased Jäätmekäitlusseadmete hooldus ja kontroll: Vastavalt vajadusele ja remondigraafikutele meetmed Tuhaärastus- ja rehvihakke transpordiseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. 5. Pinnase ja Vastavalt tabelis T7. toodud Pinnase ja põhjavee saastatuse seirele. Vastavalt tabelis T7. toodud Pinnase ja põhjavee saastatuse seirele. põhjavee jääkreostuse seire 6. Muud asjakohased Omaseire lisaandmed Vastava tegevuse teostamisel. meetmed 1. Rehvihake peab olema ladustatud selliselt, et rehvihake ei kuumene ega lendu kõrval olevatele aladele. 2. Igapäevane visuaalne kontroll rehvihakke ladustamise platsil, selle ümbruses ja konveieri alal, sh tuleb pidada päevikut, kuhu üles märkida reostuse teke ja ulatus. 7. Heitetekke seire Piirkonna õhukvaliteedi juhtimissüsteemi raames teostatakse piirkonna välisõhu pidevseiret ettevõtja omaseirena. Käitaja korraldab Pidevalt operatiivse info edastamise Narva-Jõesuu linnavalitsusele, kui käitises leiab aset sündmus, mis võib põhjustada lõhnahäiringut. 8. Veesaaste seire Veesaaste omaseire Enefit-280-1 jahutusvee väljalaskest (väljalaske kood: IV084a). Üks kord kuus või üks kord kvartalis. Andmed esitada KOTKAS infosüsteemi 08-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen), kloriid (Cl-), N-sum (Lämmastikühendid),7782-44-7 Hapnik, HA (heljum), naftasaaduste Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kogusisaldus, BHT7, pH üks kord kuus; KHT, Nüld, Püld üks kord kvartalis.Analüüsi tegev labor. Ettevõtte Keemialabor või muu kuupäevaks. akrediteeritud labor. Seirepunkt on: IV084a, Seirepunkti koordinaadid L-EST97: 6576785; 721847. T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks 26/43 T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus nr tehnoloogiaprotsess avarii ohu kehtestatud kord ja juhised käitumiseks kirjeldus (lühikirjeldus) 1. Suitsugaaside elektrifiltrite Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus puhastamine avarii õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel lahendamise plaanile Päästeametis 2. Õlide käitlemine naftasaaduste Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus leke, tulekahju õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel oht lahendamise plaanile Päästeametis 3. Põlevkivigaasi gaasi süttimine, Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus käitlemine plahvatusoht õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel lahendamise plaanile Päästeametis 4. Toodangu naftasaaduste Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus laadimine raudtee- leke, tulekahju õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel estakaadil oht lahendamise plaanile Päästeametis 5. Toodangu naftasaaduste Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus laadimine autodele leke, tulekahju õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel oht lahendamise plaanile Päästeametis 6. Reovee käitlemine pumpade avarii Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Hädaolukorra lahendamise plaan on kinnitatud 12.01.2015. Uus õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud ettevõtte käitise Enefit õlitööstuse hädaolukorra hädaolukorra lahendamise plaan on momendil kooskõlastamisel lahendamise plaanile Päästeametis T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Käitaja peab käitise tegevuse lõpetamisel ja selle järel tagama, et ei teki olulisi keskkonnahäiringuid (rakendades tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed). Käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral kasutusele meetmeid, mis on vajalikud saastatuse tekke ohu vältimiseks ning käitise tegevuskoha rahuldava keskkonnaseisundi taastamiseks sh hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust käitises kasutatud, toodetud või sealt keskkonda viidud ohtlike ainetega. Kui tegevus on võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga põhjustanud pinnase või põhjavee saastatuse, võtab käitaja vajalikke järelhooldusmeetmeid, mille abil taastatakse lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. Meetmete valikul tuleb arvesse võtta nende tehnilist teostatavust. Kui tegevuskoht võib kompleksloa alusel toimunud tegevuse tagajärjel ning selle tegevuse lõpetamise ajal kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvesse võttes avaldada olulist ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile, on käitaja tegevuse täieliku lõpetamise korral kohustatud rakendama vajalikke järelhooldusmeetmeid ohtlike ainete eemaldamiseks, nende pinnases sisaldumise kontrollimiseks, piiramiseks või vähendamiseks. Järelhoolduse meetmed Käitaja teeb järelhoolduse tingimustele vastavat seiret ja võtab kasutusele meetmeid olulise keskkonnamõju avaldumise vältimiseks ning annab oma tegevusest aru pädevale asutusele eelnevat kooskõlastatud sulgemiskavas määratud sagedusega. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest 27/43 T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Jrk nr 1. Erandi algus 01.10.2020 Erandi lõpp 31.12.2020 Erandi õiguslik alus Erandi kirjeldus, majanduslikud või tehnilised põhjendused Ilma kehtiva hädaolukorra lahendamise plaanita (HOLP) käitise käitamine ning Tarbijakaitse ja Päästeameti poolt kooskõlastatud HOLP-i esitamine Hinnang, et erandi andmine ei tekita olulist saastatust ning keskkonna kvaliteedi Teada olevalt pole käitises varasemalt ohutust rikutud ega õnnetusi juhtunud, siis võib eeldada, kui käitises järgitakse ohutusnõudeid siis kinnitamata HOLP keskkonna normatiive ei rikuta kvaliteeti ei vähenda. Selles osas nõustun ka Päästeamet oma 20.04.2020 kirjas nr 7.2-12.3/3805-2 (kiri on registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis ametliku nimega KOTKAS 21.04.2020 dokumendi nr DM-109102-4 all) Erandiga seotud erinõuded Lisad T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht Keskkonnaregistrikood JKK4400324 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 3658377 51401:001:1297 X: 6576875, Y: 721854 Plaan või kaart Lisa 3: Enefit_ET_Auvere_katastrikaart.jpg Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul 28/43 J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 421 200 421 200 0 421 200 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 1 581 800 1 581 800 0 1 581 800 19 12 04 01 - Purustatud või tükeldatud vanarehvid 105 000 5 000 100 000 100 000 R3m J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud jäätmekäitlustoimingu nr nimetus aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Rehvihakke R3m - mehaaniline ringlussevõtt ehk jäätmematerjali taaskasutamine selle keemilist Rehvihakke, mis vastab keskkonnaministri 08.10.2018 määrusele nr 40 "Nõuded põlevkiviõli 100 000 ringlussevõtt muul struktuuri muutmata kas esialgsel või mõnel muul otstarbel tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele", kasutamine põlevkiviõli tootmiseks. otstarbel J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number plaanil L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne või kaardil või ladestamisele ladustamise ladustamise suunamise aeg kogus kogus Tonni m³ Tonni m³ ÕLI_jäätmete X: 6577108, Y: 722092; X: 6577136, Y: Rehvihakke ja rehvipuru ladustamine vastavalt keskkonnaministri määruse nr 40 nõuetele. Ladustamine on lubatud vaid juhul kuni 1 aastat* 2 000 19 12 04 01 - 2 000 ladustamise 722147; X: 6577069, Y: 722182; X: 6577040, kui on olemas siseministri 02.09.2010 määruse nr 44 „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded“ § 5 lg Purustatud või asukoha plaan Y: 722126; X: 6577108, Y: 722092 2 vastav Päästeameti poolt kooskõlastatud põlevmaterjali ladustamise plaan. tükeldatud vanarehvid Seotud failid Failid Lisa 4: OLI_jaatmete_ladustamise_asukoha_plaan.jpg J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 29/43 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine R13 - Rehvihakke, rehvipuru Rehvihake peab olema ladustatud viisil, millest tulenevalt ei kuumene ega lendu kõrval olevatele aladele. Ladustamine vastavalt Pidevalt ladustamine Päästeameti kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise plaanile. Tekkivate jäätmete käitlemine Õlijäätmete üle andmine ja vanaõli ladustamine keskkonnaohutult suletud mahutites. Pidevalt Käitises tekkiv vanaõli tuleb vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule üle anda esimesel võimalusel, et hoida käitises selle ladustamise kogus ja aeg minimaalsena. 08.10.2018 määruse nr 40 "Nõuded Nõuetele mittevastav rehvihake tuleb ladustada eraldi vaalus ning esimesel võimalusel tagastada tarnijale või üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule. Pidevalt põlevkiviõli tootmisprotsessi lisatavale rehvihakkele" mitte vastava rehvihakke käitlemine Jäätmete ladustamise finantstagatis Ettevõttel peab olema keskkonnakaitseloa kehtivuse ajal kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav dokument, millega Pidevalt on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi kehtivuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendavad dokumendid. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Enefit õlitööstuse jäätmekäitluskoht Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Ohutusmeetmed Tagada vastavate meetmetega jäätmekäitlemisel tervise- ja Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused peavad olema vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitsenormatiividega. keskkonnaohutus. Jäätmekäitlemisega tegelevad töötajad peavad olema läbinud teoreetilise ja praktilise õppuse ohutu ja keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse alal. Järgida kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja ning asutusesiseseid juhiseid. Alustamisel, käitlemise ajal ning Tuleb järgida keskkonnaseirenõudeid jäätmekäitluskohas ja selle Lõpetamisel: kompleksis kasutatavad seadmed ja muud rajatised/ehitised (sh piirdeaed, tuuletõkked) tuleb demonteerida ja kompleksist ära pärast jäätmekäitluse lõpetamist ümbruses enne käitluse alustamist, käitlemise ajal ning pärast käitluse viia. Kõvakattega pind eemaldada ning pärast istutada mets. Istutatud metsakooslus peab olema sarnane kõrvaloleva metsakooslusega. lõpetamist. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed 30/43 J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Mustajõgi Veehaarde kood PIH0000172 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576421, Y: 721965 Veekogu nimetus Mustajõgi Veekogu kood VEE1063800 Pinnaveekogumi nimetus Mustajõgi Pinnaveekogumi kood 1063800_1 Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2024 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000 Jahutusvesi 2024 16 425 000 16 425 000 16 425 000 16 425 000 65 700 000 180 000 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Pinnaveehaardest PIH0000172 võetava vee (tehnoloogiline vesi, jahutusvesi) arvestust pidada taadeldud veearvestite näitude alusel, fikseerides veevõtu päevikus veearvestite näidud ja võetava vee kogused kuude lõikes. Pidada eraldi arvestust tehnoloogilise vee ja jahutusvee koguste kohta. Pinnaveehaardest PIH0000172 lubatud veevõtt kokku on 65 700 000 m³/aastas. Põhjaveetaseme mõõtmine Proovivõtunõuded Analüüsinõuded 31/43  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis veel asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis veel asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Jahutusvesi lastakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasku IV084. Reovesi lisatakse tuhaärastussüsteemi veele (kondensaatvesi, põrandate pesuvesi, sademevesi). Saastumata sademevesi juhitakse Eesti elektrijaama tööstus- ja sademevee väljalasku (IV142), mille lubatud vooluhulk on 4,2 mln m3 aastas, suublaks Mustajõgi. Järgitakse kõiki Eesti elektrijaama kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 nõudeid antud väljalaskudele. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont 32/43 V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 19201 - Puhastatud naftatoodete (sh turbabriketi) tootmine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 93.10 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Põlevkiviõli (raske fraktsioon) 600 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei 33/43  Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Mineraalõlide rafineerimistehaste käitamine Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale. seirekava ja aruandlus Seirekava manused Seirekava_manus.pdf Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 34/43 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0005965 282-1 Enefit-280-1 Retordi tihendi ventilatsioon X: 6576871, Y: 721794 HEIT0005966 601 Mahuti CET-A (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005967 602 Mahuti CET-Б (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005968 301-1 Enefit-140 korsten nr 1 X: 6576813, Y: 721924 HEIT0005969 302-1 Enefit-140-1 Retordi tihendi ventilatsioon X: 6576813, Y: 721924 HEIT0005970 301-2 Enefit-140 korsten nr 2 X: 6576813, Y: 721924 HEIT0005971 302-2 Enefit-140-2 Retordi tihendi ventilatsioon X: 6576895, Y: 721873 HEIT0005972 280-1 Enefit-280-1 korsten X: 6576891, Y: 721775 HEIT0005975 281-1 Enefit-280-1 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon X: 6576891, Y: 721775 HEIT0005976 603 Mahuti СЕФ-А (mark C) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005977 604 Mahuti СЕФ-Б (mark C) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005980 607 Mahuti СЕФ-В (põlevkivibensiin) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005982 609 Mahuti СЕТМ-Б (Mark C) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005983 610 Mahuti СЕСМ-А (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005984 611 Mahuti СЕН (põlevkivibensiin) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005988 615 Mahuti СЕСМ-Б (raske kütteõli e. HFO) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005989 616 Mahuti CETM-A (põlevkivibensiin) X: 6577825, Y: 722121 HEIT0005990 701 Autolaadimisestakaad (raske kütteõli e. HFO) X: 6577596, Y: 722117 HEIT0005991 801 Raudteelaadimisestakaad X: 6577262, Y: 722028 HEIT0005992 901 Aurude tagastusseade X: 6577599, Y: 722130 HEIT0005993 902 Aurude tagastusseade X: 6577798, Y: 722198 HEIT0005994 903 Aurude tagastusseade X: 6577883, Y: 722055 HEIT0005998 401 Enefit-140 leektoru (tehn. äkkheide, käivitus- ja seiskamisrežiimid leektoruga) X: 6577116, Y: 721662 HEIT0005999 402 Enefit-280-1 leektoru (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) X: 6577130, Y: 721508 HEIT0011195 R1 Rehvipurustusliini nr 1 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576827, Y: 720788 HEIT0011196 R2 Rehvipurustusliini nr 2 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576851, Y: 720838 HEIT0011197 R3 Rehvipurustusliini nr 3 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576799, Y: 720739 HEIT0011198 R4 Rehvipurustusliini nr 4 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe X: 6576744, Y: 720696 HEIT0011199 R5 Enefit280 seadmele rehvigraanulite vastuvõtu punker X: 6576823, Y: 721765 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 35/43 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2008 2 725.74 t 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2008 123.057 t 71-43-2 Benseen 2008 606.752 t 463-58-1 Karbanüülsulfiid 2008 82.734 t 7664-41-7 Ammoniaak 2008 295.476 t 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) 2008 25.65 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2008 46 660.26 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2008 606.852 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2008 943.203 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2008 528.201 t 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2008 2.653 kg 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2008 13.203 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2008 0.774 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2008 6.369 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2008 29.995 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2008 26.66 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2008 18.046 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2008 176.888 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2008 13.258 kg 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) 2008 7.816 kg PM10 Peened osakesed (PM10) 2008 9.543 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2008 3.781 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2008 1 222 646.417 t 74-82-8 Metaan 2008 4 727.63 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2008 2.962 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.572 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.286 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 7.136 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 900.06 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 3.215 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 107.15 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.857 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 8.572 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 21.438 g/s 463-58-1 Karbanüülsulfiid Tavaheide 2.357 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 g/s 36/43  7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.001 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0 g/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 117.86 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Enefit-140-1 Retordi tihendi ventilatsioon (302-1) HEIT0005969 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.50 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.023 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s Enefit-280-1 korsten (280-1) HEIT0005972 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 16.952 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 16.952 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 84.761 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 14.127 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Enefit-280-1 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon (281-1) HEIT0005975 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.30 g/s Enefit-280-1 Retordi tihendi ventilatsioon (282-1) HEIT0005965 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.35 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.016 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s Enefit-140 leektoru (tehn. äkkheide, käivitus- ja seiskamisrežiimid leektoruga) (401) HEIT0005998 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 136.049 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 3.076 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 2.156 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.217 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 4.26 g/s Enefit-280-1 leektoru (ohutuse tagamine, käivitus- ja seiskamisrežiimid) (402) HEIT0005999 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 53.338 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 2.464 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.728 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.085 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 3.053 g/s Mahuti CET-A (raske kütteõli e. HFO) (601) HEIT0005966 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti CET-Б (raske kütteõli e. HFO) (602) HEIT0005967 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.001 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti СЕФ-А (mark C) (603) HEIT0005976 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.575 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.017 g/s Mahuti СЕФ-Б (mark C) (604) HEIT0005977 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.394 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s Mahuti СЕФ-В (põlevkivibensiin) (607) HEIT0005980 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.394 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s Mahuti СЕТМ-Б (Mark C) (609) HEIT0005982 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.575 g/s 37/43  Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.017 g/s Mahuti СЕСМ-А (raske kütteõli e. HFO) (610) HEIT0005983 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.004 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti СЕН (põlevkivibensiin) (611) HEIT0005984 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti СЕСМ-Б (raske kütteõli e. HFO) (615) HEIT0005988 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.002 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Mahuti CETM-A (põlevkivibensiin) (616) HEIT0005989 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.394 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.012 g/s Autolaadimisestakaad (raske kütteõli e. HFO) (701) HEIT0005990 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.108 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aurude tagastusseade (902) HEIT0005993 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.304 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.009 g/s Aurude tagastusseade (903) HEIT0005994 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.311 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.009 g/s Rehvipurustusliini nr 1 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R1) HEIT0011195 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s Rehvipurustusliini nr 2 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R2) HEIT0011196 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s Rehvipurustusliini nr 3 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R3) HEIT0011197 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s Rehvipurustusliini nr 4 aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R4) HEIT0011198 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.051 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.051 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.051 g/s Enefit280 seadmele rehvigraanulite vastuvõtu punker (R5) HEIT0011199 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 13.321 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 6.558 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 1.639 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 11.667 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 3.691 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.397 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.166 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 38/43  7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.002 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.004 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 13.321 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 6.558 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 1.639 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 11.667 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 3.691 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.397 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.166 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.002 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.004 g/s Enefit-280-1 korsten (280-1) HEIT0005972 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 5.108 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.514 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.629 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 9.333 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 2.953 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 1.117 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.133 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 0.001 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 0.004 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 15.435 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 15.435 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 7.02 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 7.02 g/s Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 917.694 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 7.635 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tehnoloogiline äkkheide 2.753 g/s 71-43-2 Benseen Tehnoloogiline äkkheide 18.354 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 3.304 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 183.539 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 917.694 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 7.635 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tehnoloogiline äkkheide 2.753 g/s 71-43-2 Benseen Tehnoloogiline äkkheide 18.354 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tehnoloogiline äkkheide 3.304 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 183.539 g/s Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.572 g/s 39/43  7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 1.286 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 900.06 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 7.136 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 107.15 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 3.215 g/s 108-95-2 Fenool (Hüdroksübenseen) Tavaheide 0.857 g/s 463-58-1 Karbanüülsulfiid Tavaheide 2.357 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 8.572 g/s 71-43-2 Benseen Tavaheide 21.43 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0 mg/s 74-82-8 Metaan Tavaheide 117.86 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s Enefit-140-2 Retordi tihendi ventilatsioon (302-2) HEIT0005971 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.50 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.023 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0.002 g/s Raudteelaadimisestakaad (801) HEIT0005991 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.108 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0.001 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aurude tagastusseade (901) HEIT0005992 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.304 g/s 7783-06-4 Vesiniksulfiid Tavaheide 0 g/s 74-93-1 Metaantiool (metüülmerkaptaan) Tavaheide 0 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0.009 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus 40/43 A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika Püüdeseade kood Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku Püütav saasteaine kontroll ja sagedus CAS nr Nimetus Projekteeritud Puhastusastme Muu puhastusaste ühik ühik Enefit-140 korsten nr 1 (301-1) HEIT0005968 Elektrifilter 34185B 4x5.0 vvKVAst 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.895 % summaarsed Enefit-140 korsten nr 2 (301-2) HEIT0005970 Elektrifilter D95H6007 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % summaarsed Enefit-280-1 korsten (280-1) HEIT0005972 Elektrifilter DA01-HR001 1 1x aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % summaarsed Mahuti СЕФ-Б (mark C) (604) HEIT0005977 Ujuv kaas (pontoon) 4 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad 90 % orgaanilised ühendid Aurude tagastusseade (901) HEIT0005992 Aurude tagastussüsteem, millega on ühendatud autolaadimisestakaad 1 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad 99 % ja raudteelaadimisestakaad orgaanilised ühendid Aurude tagastusseade (902) HEIT0005993 Aurude tagastussüsteem, millega on ühendatud mahutid 605, 606, 608, 1 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad 99 % 611, 612, 613, 614 orgaanilised ühendid Aurude tagastusseade (903) HEIT0005994 Aurude tagastusseade, millega on ühendatud tsentrifuugimissõlm ja 1 ei NMVOC Mittemetaansed lenduvad 99 % bensiini puhastamise plokk (BOB) orgaanilised ühendid Enefit-280-1 Tuha pneumosüsteemide HEIT0005975 Tuha pneumosüsteemide aspiratsioon 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % aspiratsioon (281-1) summaarsed Rehvipurustusliini nr 1 HEIT0011195 Kottfilter 4 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % aspiratsioonisüsteemi väljapuhe (R1) summaarsed Enefit280 seadmele rehvigraanulite HEIT0011199 Filterpadrun 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, 99.9 % vastuvõtu punker (R5) summaarsed A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete 41/43 heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse Eritingimus liik Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pisteline 23.1 Mõõta Enefit140 seadmete pidevseire kalibreerimist tõendavate andmete Keskkonnaametile esitamiseni üks kord kuus Enefit140 korstnatest nr 1 ja 2 (heiteallika nr plaanil või kaardil: 301-1 ja 301-2) väljuvatest regulaarne heitgaasidest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PM-sum); peened osakesed (PM10); eriti peened osakesed (PM2,5); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0); fenool (CAS nr 108-95-2); süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0); ammoniaak (CAS nr 7664-41-7); karbanüülsulfiid CAS nr 463-58-1); benseen (CAS nr 41-43-2); väävelvesinik (CAS nr 7783-06-4), metaan (CAS nr 74-82-8) ja mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid, välja arvatud metaan (NMVOC). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena ning 3 % hapnikusisalduse juures. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Heiteseire Pisteline 23.2 Üks kord kvartalis heiteallikatest 601-615, 701, 801, 901-903 määrata arvutusmeetodil saasteainete heitkogused lenduvate orgaaniliste ühendite osas. Arvutuste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi regulaarne Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Välisõhu Pisteline 23.3. Üks kord aastas teostada tootmisterritooriumi piiril õhukvaliteedi 24 tunnised mõõtmised. Mõõta järgmiste saasteainete sisaldust välisõhus: peened osakesed (PM10); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); fenool (CAS kvaliteedi regulaarne nr 108-95-2); süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0); benseen (CAS nr 41-43-2) ja väävelvesinik (CAS nr 7783-06-4), sh välisõhu 24 tunnine peente osakeste (PM10), vääveldioksiidi (CAS nr 7446-09-5) ja väävelvesiniku seire pidevmõõtmine ning võtta välisõhuproovid benseeni ja fenooli sisalduse määramiseks (teha nii ühe tunni proov kui ka 24 tunni proov). Mõõtmiskoht valida mõõtmisperioodi valdavate tuulte suhtes allatuult (arvestades ajutise mõõtejaama paigaldamise võimalustega). Mõõtmiste aruandele lisada meteoroloogilised andmed (tuule kiirus ja suund, temperatuur, sademed, pilvisus jms) mõõtmiste perioodil ja andmed heiteallikate (k.a. tehnoloogiline äkkheide heiteallikate kaupa) töörežiimi ja seisakute kohta. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt järgneva aasta 1. veebruariks. Heiteseire Pidev 23.4A Heiteallikast nr 280-1 väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0) ja süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0). Mõõtmistele lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta normaaltingimustel (mg/Nm3) ja hinnata nende vastavust heite kuukeskmistele piirväärtustele. Mõõtmiste aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega. Kui AMS seade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (rohkem kui kaks nädalat), informeerida sellest Keskkonnaametit, saates vastava teate KOTKAS infosüsteemi kaudu. 23.4B Heiteallikatest nr 301-1 ja 301-2 väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: osakesed, summaarselt (PM-sum); vääveldioksiid (CAS nr 7446-09-5); lämmastikoksiidid (CAS nr 10102-44-0); süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0), fenool (CAS nr 108-95-2); ammoniaak (CAS nr 7664-41-7); benseen (CAS nr 41-43-2); vesiniksulfiid (CAS nr 7783-06-4), metaan (CAS nr 74-82-8) ja summaarsed lenduvad orgaanilised ühendid, väljendatud süsinikuna (TOC). Mõõtmistele lisada andmed saasteainete kuukeskmiste sisalduste kohta normaaltingimustel (mg/Nm3) 3 % hapnikusisalduse juures ja hinnata nende vastavust heite kuukeskmistele piirväärtustele (piirväärtuse olemasolul). Mõõtmiste aruanne esitada KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki kaudu hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute kohta koos põhjuste väljatoomisega. Kui AMS seade ei tööta pikema ajaperioodi jooksul (rohkem kui kaks nädalat), tuleb informeerida sellest Keskkonnaametit, saates vastava teate KOTKAS infosüsteemi kaudu. Kuni nõuetele vastavate AMS seadmete paigaldamiseni heiteallikatele nr 301-1 ja 301-2 ning sertifitseerimiseni võib käitaja heiteallikate nr 301-1 ja 301-2 pidevseire andmete esitamisel lisada andmete juurde märkuse, et pidevseire andmed on informatiivsed. Muude Pisteline 23.5 Pidada arvestust ja esitada andmed tehnoloogilise äkkheite kestuse üle tehnoloogilise äkkheite allikate kaupa vastavuses heiteallikate tabeliga 21. Aruandes kajastada tehnoloogilise äkkheite kestus tundides, andmete regulaarne äkkheite kuupäev(ad), äkkheite põhjus, äkkheite kestus aruandeaasta algusest. Andmed esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused sakil hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. esitamine Heiteseire Pisteline 23.7 Mõõta üks kord kvartalis Enefit280 korstnast (heiteallika nr plaanil või kaardil: 280-1) väljuvast heitgaasist järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PM-sum); peened osakesed (PM10) ja eriti peened regulaarne osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Heiteseire Pisteline 23.8 Mõõta kord aastas tuha pnumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikast 281-1 väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt; peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed regulaarne (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt järgneva aasta 1. veebruariks. Loa lisad 42/43 Loa lisad Nimetus Manus Auvere katastrikaart Lisa 5: Enefit_ET_Auvere_katastrikaart.pdf Lähteolukorra aruanne 2014 Lisa 6: OT_lahteolukorra_aruanne.zip Jäätmete ladustamise plaan Lisa 7: OLI_jaatmete_ladustamise_asukoha_plaan.pdf Heiteallikate asendiplaan Lisa 8: OLI_heiteallika_asendiplaan__1.pdf Käitise asukoha kaart Lisa 9: OLI_kaitise_asukoha_kaart_maarus_73.pdf Mahutid ja hoidlad Lisa 10: OLI_mahutid ja hoidad.pdf Vee erikasutuse asukoha kaart Lisa 11: OLI_vee_erikasutuse_asukoha_kaart__1_.jpg Käitise asendiplaan Lisa 12: OLI_kaitise_asendiplaan.jpg 43/43 Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber KKL/324417 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ andmed Registrikood / 17209649 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Auvere elektrijaam andmed Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51401:001:1297 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), territoorium Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Tegevusvaldkond Loaga Tööstusheide ehk kompleksluba; reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tööstusheide T1. Käitise tegevus 2/38 T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000007 Käitise nimetus Auvere elektrijaam Käitise asukoha kirjeldus Enefit Power AS Auvere elektrijaama (edaspidi Auvere elektrijaam, Auvere EJ või AEJ) territoorium asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere külas Keskkterritooriumi kinnistul u 25 kilomeetrit Narvast edelas. Käitise aadress on Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva- Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Käitise jääb valdavalt Keskkterritooriumi kinnistule (katastri nr 85101:001:0640), mis on 100% tootmismaa. Territooriumi täpsete piiride määramine on mõnevõrra tinglik, sest käitis on ümbritsetud samale ettevõtele kuuluvate teiste käitistega. Keskterritooriumi kinnistul paiknevad ka õlitööstus nr KKL/176540 ja Eesti elektrijaam nr L.KKL.IV- 172516. Käitise vahetus läheduses paikneb Enefit Power AS raudteeveeremi hooldusüksus (nn Musta jaam L.ÕV/318337). Käitise territooriumist läände jääb Enefit Power AS Narva karjääri nn ühendladu. Käitise tegevus on ka teiste samale ettevõttele kuuluvate käitistega seotud. AEJ saab oma tootmiseks vajaliku põlevkivi Narva karjääri ühendlaost. AEJ põhilised jäätmed on põlevkivituhk, mis ladestatakse Eesti elektrijaama tuhaväljale (prügila, mille tegevus on reguleeritud kompleksloaga nr L.KKL.IV- 172516). Ka AEJ veesüsteemid on seotud Eesti elektrijaama veevarustus- ja heite süsteemidega. Asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2020. a seisuga vastavalt Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetele): 43 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, 42 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 450 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 172 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas. Lähimad elamumaad paiknevad käitise keskosast u 1,9 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal). Maastikuliselt asub käitise territooriumil Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Käitise territooriumist kagus voolab Narva jõgi (VEE1062200). Eesti-Vene piirijõgi jääb käitise keskmest ca 2 km kaugusele. Käitise lõuna- ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi (VEE1063800). Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see ala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsevaks kasvukohatüübiks on lodu- ja soometsad. Täna kasutatakse kogu Mustajõe vooluhulk ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Narva jõge ja Mustajõge ühendab elektrijaama tarbeks rajatud Eesti EJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900). Lääne poolt külgneb ala Narva karjääriga (KMIN-073). Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Käitisest ca 1 km kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Mustajõe loodusala (EE0070105), mille eesmärk on taimeliigi laialehine nestik elupaiga ning metsakoosluste kaitse. Käitisest ca 1 km kaugusel loodes ja kirdes asuvad III kaitsekategooria käpaliste kasvukohad. Teised kaitsealuseid objektid jäävad Käitisest rohkem kui 3 km kaugusele. Käitise vahetus läheduses asuvad Eesti elektrijaam, Õlitööstus, Narva karjäär, Vaivara Ohtlike Jäätmete Käitluskeskus, Narva veehoidla ning Narva veehoidla ääres paiknevad 82 suvilakrunti. Auvere elektrijaama territooriumi lähedal ei ole elupiirkondi, märkimisväärseid kultuuri- ja ajaloomälestisi ega teisi kaitsealuseid objekte. Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Territoriaalkood EHAK 1472 Katastritunnus(ed) 51401:001:1297 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse (85101:012:0086), Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Manused Lisa 1: Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus KNR0000588 Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2 KNR0000005 Enefit õlitööstus Käitise tegevus Käitise tegevus Auvere elektrijaama põhitegevus on elektrienergia tootmine. 3/38 Auvere elektrijaamas on paigaldatud üks põlevkivi tsirkuleeriva keevkihiga (CFB) katel (sisendvõimsus kütuse järgi 680 MWth) ja üks turbogeneraator koos abiseadmetega. Kütusena kasutatakse aastas kuni 2 200 000 tonni põlevkivi, biomassi - hakkepuit ja jäätmepuit, kokku kuni 1 500 000 tonni aastas ning 120 000 tuh m3 aastas uttegaasi. Alternatiivkütusena on veel lubatud ka turba kasutamine kuni 520 000 tonni aastas. Kalta sissekütmiseks kasutatakse kuni 7000 tonni aastas põlevkiviõli (sissekütmine toimub koos põlevkiviga, kasutatakse maksimaalselt 36.1 t/h õli ja kuni 70.6 t/h põlevkivi). Auvere elektrijaama maksimaalne aastane elektrienergia netotoodang on 2,6 TWh. Auvere elektrijaamas tekib tahkete kütuste kasutamisel kolde- ehk põhjatuhka (kuni 403 319 t/a) ja lendtuhka (kuni 749 021 t/a), mida suunatakse hüdrotranspordiga ladestamisele tuhaväljale (JKK4400041 - Eesti EJ tuhaväljak). Käitis on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohuslane üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamise tõttu. Peamised tootmisetapid: 1. Kütuse vastuvõtt, ettevalmistmine ja hoiustamine: 1.1. Põlevkivi Põlekivi transporditakse ühislaost (reguleeritud loaga KMIN-073) elektrijaama etteande süsteemi, mis koosneb lintkonveieritest, purustitest jt asjakohastest seadmetest. Etteande süsteem on kinnine. Purusti paikneb vahetult katla juures ning aspiratsiooni süsteemi kasutusel on välditud õhkuheide (õhu väljalase väliskeskkonda puudub). 1.2. Puiduhake ja puidujäätmed (biomass). Käitises kasutatakse kütusena biomassi kuni 1 500 000 t/a, sh puidujäätmed. Biomassi omadustele vastavad puidujäätmed põletatakse (taaskasutustoiming R1). Ettevõttes on kehtestatud tarnitavale puidujäätmetele lepinguga nõuded kütuse kvaliteedile, et liigitada puidujäätmed biomassiks THS § 10 mõistes. Biomass, mis läheb katlasse, ei tohi sisaldada võõriseid ega lisandeid (liiv, kivid, plastik, kumm, kemikaalid, asfalt, metall jne), lund, jääd ega külmunud panku. Ettevõttes vastuvõtuprotseduuri käigus teostatakse visuaalset kontrolli kõigi koormate osas. Ettevõttes on kehtestatud metoodika "Puidujäätmete klassifitseerimine biomassiks". Biomassi ladustamine toimub avatud platsidel. Üheaegselt ladustatakse kuni 4 916 tonni (19 628 m3) puidujäätmeid vastavalt Päästeameti poolt kooskõlastatud ladustamise plaanile, kasutatakse betoneeritud ja asfalteeritud platsi, mis on varustatud sademevee kanalisatsiooniga. Vastuvõetud puidujäätmed täiendavalt puhastatakse magnetiga ja purustatakse kütteseadme etteandmissüsteemis. 1.3. Vedelkütuse (põlevkiviõli) hoiustamine õlilaos, mis koosneb 1 x 1000m3 mahutis. 2. Kütuse põletamine kateldes, auru tootmine NOx vähendmine ja suitsugaasi puhastamine (kottfilter ja eletkrifilter ning karbamiidi kasutamisel): Tootmise käigus emiteeritakse välisõhku heitgaase. Peamised heiteallikad on tootmisploki korsten (heiteallikas 300) ning peamiselt eralduvad suitsugaasid. Vähesel määral põhjustavad õhuheitmeid ka tuha käitlus, puistes hoiustatava kütuse käitlus ning põlevkiviõli hoiustamine. 3. Jahutusvee ja toitevee võtmine, demineraliseeritud vee ettevalmistame: Tootmisel kasutatakse tehnoloogilist vett 1 261 440 m3 ja jahutusvett 520 000 000 m3. Vett võetakse pinnaveehaaretest Eesti EJ juurdevoolukanalist (Mustajõe kanal) ja Mustajõest. Tootmisel kasutatud tehnoloogiline ja sademevesi juhitakse (IV207-IV212) Mustajõkke. 5. Tuha üleandmine ja transport: 5.1 Tuhakäitlus Käitises tekivad jäätmekoodiga 10 01 97 - põlevkivikoldetuhk kuni 403 319 4 t/a ja jäätmekoodiga 10 01 98 - põlevkivilendtuhk kuni 749 021 t/a jäätmed. Põlevkivikateldes tekkivast tuhakogusest on 47 % põlevkivikoldetuhk (jäätmekood 10 01 97) ja 53 % põlevkivilendtuhk (jäätmekood 10 01 98). Tuhk transporditakse hüdrotranspordiga tuhaväljale (JKK4400041- Eesti Elektrijaama tuhaväljak, tegevus on reguleeritud Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516). Tekkiva tuha koguse arvestus toimub kütuses määratava tuhasisalduse alusel. Tuhka transporditakse tuhaväljale veega segatuna pumpamise teel, seetõttu ei ole võimalik tuha kogust kaalumise teel määrata. Tuhk kogutakse katlaagregaatidest (kolle jm) ja suitsu​gaaside puhastusseadmetest (elektrostaatilised filtrid) ning juhitakse märgtuhaärastusega ladestuspaika. Tuhaärastuses kasutatav vesi on ringluses. Kuni 300 000 tonni põlevkivituhka (10 01 98 ja 10 01 97) võetakse ringlusse (R5m) põllumajanduses kasutusele väetisena. 4/38  Tuhk on registreeritud Väetiseregistris numbriga 026. Tuha kvaliteet peab vastama Väetiseseaduse nõuetele. Käitises kogutakse tuhk, analüüsitakse seda ja kui see vastab Väetiseseaduse nõutele, siis antakse tuhk üle põllumajandusettevõtetele. Kuni 729 021 t/a põlevkivituhka (10 01 98 ja 10 01 97) võetakse ringlusse (R5m) ehitusvaldkonnas standardiseeritud toorainematerjalina. Põlevkivituhk on sertifitseeritud Tallinna Sertifitseerimisasutuse vastavussertifikaadiga nr 0674 ehitusliku põetatud põlevkivi osas. Tuha kvaliteet peab vastama väljastatud sertifikaadi toote nõuetele, misjärel on lubatud see üle anda ehitussektoris tegutsevale ettevõttele. Ohukategooria C kategooria ohtlik Lähteolukorra aruanne Lisa 2: Auvere lahteolukord 06.11.13.pdf Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Käitise nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse alusel 680 MWth; käitise installeeritud elektriline võimsus 300 MWe Aastane tootmis​maht kuni 2.6 TWh elektrit Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. PKE Järeldused Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 25.10.2017 25.10.2021 4. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr viide PVT PVT lühend number 1. Keskkonnajuhtimissüsteemid Üldise keskkonnatoime parandamiseks Enefit Power AS keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi PVT nr 1. PVT on järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi PKE 1 järgitakse ja rakendatakse EVS-EN ISO 14001:2015 nõuetele. (KKJS), mis hõlmab punktides 1-16 omadusi. KKJS-i ulatus (nt keskkonnajuhtimissüsteemi detailsus) ja selle olemus (nt standardiseeritud või mittestandardiseeritud) on üldiselt seotud käitise tegevuse iseloomu, mastaabi ja keerukusega ning tegevusega kaasneda võivate keskkonda mõjutavate tegurite olulisusega. 5/38 2. Elektrienergia tootmise Kütuse kasutamise efektiivsuse näitajaks Auvere Elektrijaama energiaploki elektriline kasutegur on 37-39%, mis sõltub PVT nr 2. PVT on põletusseadme üksuste elektritootmise PKE 2 kasutegur elektrienergia tootmisel on energiaploki kasutatavatest kütustest ja katla töörežiimidest. netokasuteguri või üldise kütusekasutuse kasuteguri või mehhaanilise elektriline kasutegur. energeetilise netokasuteguri kindlaksmääramine, tehes katsetused täiskoormusel töötamisel pärast üksusele kasutusloa saamist ja pärast iga muudatust, mis võib oluliselt nimetatud parameetreid muuta. Seejuures tuleb lähtuda EN standarditest. Kui need ei ole kättesaadavad, on PVT-ks ISO, riiklikud või teised rahvusvahelised standardid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. PVT nr 22. PVT on põletusseadmete energeetilise efektiivsuse määramine PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata. 3. Protsessinäitajate seire Õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste Pidevalt seiratakse suitsugaaside mahtu, hapnikusisaldust, temperatuuri ja rõhku. PVT nr 3. PVT on protsessi nende parameetrite seire, millest sõltuvad PKE 3 protsessinäitajate seire heited õhku ja vette. Heitgaaside vooluhulka, hapnikusisaldust, LCP 3 temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust seiratakse perioodiliselt või pidevalt sõltuvalt välisõhku väljutatavates heitgaasides sisalduvate saasteainete seire iseloomust. Õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate pidev jälgimine: LCP BATC PVT nr 3. 6/38 4. Õhuheitmete monitooring Elektrijaamas jälgitakse kõiki õhuheiteid. Elektrijaama korstnale on paigaldatud suitsugaaside pidevmonitooringu seadmed. PVT nr 4-1. PVT on peamiste saasteainete pidevseire. SO2, NOx, CO PKE 4-1 Pidevalt seiratakse: NOx, CO, SO2, ja tahkete osakeste osakesed (PM-sum), NH3, HCl. Alates 2021 õhkuheite pidevseire toimub EN standardite EN 15267-1, EN 15267-2, perioodiliselt seiratakse (PVT-järelduste EN 15267-3 ja EN 14181 kohaselt, tahkete osakeste korral täiendavalt vastuvõtmisest möödub 4 aastat 2021. a EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. oktoober): HF sagedusega 1 kord aastas. Võrdlusmõõtmise tegemisel võib kasutada muid asjakohaseid Raskmetallide ja elavhõbeda, seiret tehakse meetodeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. vähemalt üks kord aastas. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Kontrollitakse PVT nr 4-2. Tahkekütuste kasutamisel seiratakse minimaalse nõutava kord aastas N2O sisaldust keevkihikatla seiresagedusega heites. Mõõtmised tehakse vastavalt perioodiliselt järgmisi saasteaineid: standartitele. 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas, kohaldub standard EN 21258; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. 2. HCl – üks kord kolme kuu tagant, kohaldub standard EN 1911. Kui heide on osutunud piisavalt stabiilseks, võib seirevajaduse siduda kütuse karakteristikute olulise muutusega, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui põlevkivi kasutatakse koos biomassi ja/või turbaga, mil HCli sisaldust seiratakse vähemalt üks kord poolaastas. 3. HF – üks kord aastas, EN standard puudub. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 4. Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas, kohaldub standard EN 14385. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Seiratavate metallide nimekiri ja seiresagedus sõltub tahkekütuses sisalduvatest raskmetallidest ja asjakohasest hinnangust heite võimalikkusele, kuid igal juhul tuleb mõõtmised korraldada, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 5. Pärast käesolevate PVT-järelduste jõustumist teha vähemalt üks elavhõbeda mõõteseeria heitgaasides, kui põletusseadme Hg-heite kohta varasemad andmed puuduvad. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. PVT nr 4-3. Põlevkivi uttegaaside kasutamisel tuleb seirata summaarseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (TVOC) vähemalt üks kord aastas, kui põlevkivi uttegaaside osakaal põletatavas kütusesegus ületab soojussisendi järgi 50%. Kohaldub standard EN 12619. 5. Heitgaaside puhastus Seiresüsteemiga seoses SNCR Alates 02.08.2021 on Auvere EJ seiresüsteemile paigaldatud lisamoodul NH3 PVT 4-1 Lämmastikoksiidide heite vähendamiseks SNCRi kasutamisel PKE 4-1 (SNCR) kasutuselevõtuga on paigaldatud lisamoodul kontsentratsioonide pidevaks mõõtmiseks. tuleb pidevalt seirata ammoniaagiheidet (EN 15267-1, EN 15267-2, EN NH3 pidevaks mõõtmiseks. 15267-3 ja EN 14181). 6. Kütuse karakteristikute Kütuse kvaliteedi ja juhtimise programm Kütuste koostise täielik kirjeldamine, kvaliteedi regulaarne kontroll ja seadmete töö PVT nr 6, PVT nr 6-1. Vähemalt kord kuus mõõdetakse kasutatavate PKE 6, 6-1 määramine/kvaliteedi reguleerimine vastavalt kütuse tüübile ja tarnimisele (kütuse kvaliteedi andmed kütuste põlemisprotsessi mõjutavaid parameetreid – tahkekütustel kontroll esitavad tarnijad, samuti tehakse ise kütuse analüüse). vähemalt kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust, põlevkivi uttegaasidel vähemalt kütteväärtust, arvestades selle määramisel järgmiste ainete sisaldust: põlevkivibensiin ja väävelvesinik. 7/38 7. Seire tavapärastest Alates 2021 käivitamisel-seiskamisel PVT nr 7. PVT on asjakohaselt seirata õhku- ja vetteheidet PKE 7 erinevates tehakse mõõtmised vähemalt üks kord tavapärasest erinevate käitamistingimuste ajal, seda kas heite otseste käitamistingimustes aastas (PVT-järelduste vastuvõtmisest mõõtmiste või surrogaatparameetrite seire kaudu, kui on tõendatud, et möödub 4 aastat 2021. a oktoober). see annab otseste mõõtmistega võrreldes samaväärse või parema kvaliteedi. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse aluseks järgnevate käivitamiste-sulgemiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord aastas. Surrogaat- või asendusparameetrid on mõõdetavad või arvutatavad näitajad, mida saab kasutada saasteainete väärtuste otseste mõõtmiste asemel. Üksikult või kombineeritult võib asendusparameetrite kasutamine anda piisavalt usaldusväärse pildi heitkoguste olemusest ja proportsioonidest. 8. Põlemisprotsessi ja AEJ kasutatakse põhikütusena põlevkivi, Kasutatakse põletamist tsirkuleerivas keevkihis. PVT nr 8. PVT on põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate PKE 8 keskkonnanäitajate üldised kuid vajadusel kasutatakse kütuste segu parandamiseks ja CO ning LCP 6e tehnikad. Kütuste (kuni 45% kasutatavast põlevkivist põlemata jäänud ainete õhkuheite vähendamiseks optimaalse põlemise põletamine asendatakse biomassiga). tagamine, kasutades ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Kütuste segamine – segatakse erineva kvaliteediga sama tüüpi kütust (nt biomassi). 2. Põletussüsteemi hooldus – regulaarne planeeritud hooldus tehnika tarnija soovituste kohaselt. PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks on põlevkivi põletamisel PVT lisaks PVT-s nr 8 loetletutele järgmise tehnika kasutamine: Integreeritud põlemisprotsessi rakendamine, mis tagab katla kõrge efektiivsuse ja hõlmab NOx taseme vähendamise primaartehnikatega, nagu õhu ja kütuse mitmeastmeline põletamine ja madala NOx tekkega põletid. Seda võimaldavateks tehnoloogiateks on tolmpõletamine, keevkihis põletamine ja liikuva restiga kolle. LCP BATC PVT 6e: valitakse saadaolevate kütuste seast teine kütus (teised kütused), millel on parem keskkonnaprofiil. 9. Põletamise tõhusus ja üldine Püüdeseadmete nõuetekohane hooldus ja Püüdeseadmete nõuetekohane hooldus ja käitamine. PVT nr 9. Normaalsetes käitamistingimustes õhkuheite vähendamiseks PKE 9 keskkonnatoime käitamine. on PVT tagada asjakohase projekteerimise, käitamise ja hoolduse LCP 8 kaudu, et heite puhastussüsteemid on kasutuses optimaalse võimsusega ja rakendatavusega. Õhkuheite vähendamiseks heitevähendussüsteemide asjakohane konstruktsioon, käitamine ja hoolduse, kasutamine optimaalsel võimsusel - LCP BATC PVT nr 8. 8/38 10. Juhtimine ja kontroll Käitise juhtimissüsteem on sertifitseeritud ja Juhtimissüsteemi dokumendid, Juhtumite uurimine ja Valmisolek hädaolukordadeks ja PVT nr 10. PVT on koostada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi PKE 10 vastab ISO 14001 nõuetele nendele reageerimine. Käivitamiseks-seiskamiseks on juhendid, avariilised juhtumid osana juhtimiskava õhku ja vetteheite vähendamiseks tavapärasest LCP 10, 11 registreeritakse ning vaadakse sündmuste asjaolud läbi. Nende sündmuste käigus erinevate käitamistingimuste korral (vt PVT nr 1 punkt 11), kusjuures tekkivat heidet hinnatakse kaudsete näitajate ja seireandmete põhjal. see kava peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja võtma arvesse järgmist: p 2. Selliste süsteemide ennetava hoolduse plaani koostamine ja rakendamine. p. 3 Tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja seda põhjustanud tingimuste registreerimine ja analüüs. Muudes kui tavapärastes käitamistingimustes juhtimiskava koostamine ja rakendamine, õhkuheite asjakohane seire: LCP BATC PVT nr 10 ja 11. 11. Põletamise tõhusus ja üldine Optimeeritud põlemise tagamine CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks ja optimeeritud põlemise tagamiseks PVT nr 11. Põlemisprotsessi energeetilise efektiivsuse suurendamisel PKE 11 keskkonnatoime kasutatakse kütuste segamist (biokütused), põletussüsteemi hooldus, täiustatud on PVT kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikatest. Üldiselt LCP 6 juhtimissüsteem. rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Protsessi tööparameetrite optimeerimine 7. Põlemisprotsessi optimeerimine. Optimeeritud põlemise tagamine, erinevate meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine: LCP BATC PVT nr 6 12. Heitgaaside puhastus SNCR-i kasutamisel on ammoniaagi heide SNCR-i kasutamisel on ammoniaagi kuu- ja aastakeskmine prognoositav heide kuniPVT 14: SNCR-i kasutamisele kohaldub ammoniaagi heite PVT SHT 5– PKE 14 (SNCR) kuni 15 mg/Nm3 kuukeskmisena, 10 mg/Nm3. 15 mg/Nm3 kuukeskmisena, aastakeskmisena 3–10 mg/Nm3. Kui aastakeskmisena kuni 10 mg/Nm3 katlad kasutavad kütusena ka biomassi, on aastakeskmine PVT SHT Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme NH3 kuukeskmiseks heite piirväärtuseks ülemine väärtus kuni 15 mg/Nm3 10 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 10 mg/Nm3. 13. Jäätmehierarhia põhimõtete Töö korraldamine viisil, mis vähendab Kuni 300 000 t põlevkivituhka võetakse ringlusse (R5m) põllumajanduses väetisena. PVT nr 19. Tootmisprotsessis on PVT jäätmehierarhia põhimõtete PKE 19 järgimine. Tuhakäitlus jäätmete koguseid. Põlevkivikateldes tekkiva tuha teatud fraktsioone separeeritakse nende kasutamiseks järgimine, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine, sh nende jääkide põllumajanduses. osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena või on Kuni 729 021 tonni põlevkivituhka (10 01 98 põlevkivilendtuhk) võetakse ringlusse jäätmetena protsessi tagasisuunatavad, taas- ja korduvkasutamist või (R5m) ehitusvaldkonnas. ringlussevõttu võimaldavad. Põlemisprotsessis ja/või heidete vähendamisel tekkivate jäätmete kõrvaldamise vajaduse vähendamisel Põlevkivi osaline asendamine biomassiga vähendab tuha teket. on PVT rakendada prioriteetsuse järjekorras ja elutsüklipõhist mõtteviisi, arvestades (sh on rakendatavus seotud turu või nõudluse olemasoluga) selliseid tehnikaid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, korduv- ja taaskasutamist. 14. Mürateke Müratekke vähendamine Kasutatalse meetmete kombinatsiooni nagu seadmete korrektne kontroll ja PVT nr 20. Mürahäiringu vähendamiseks on PVT kasutada ühte või PKE 20 hooldamine, käitamine kogenud töötajate poolt, mürarohked seadmed on kinnises mitut tehnikat: p 1. LCP 17 ruumis, elektrijaam asub piirkonnas kus puuduvad müratundlikud objektid. Müratekke vähendamiseks kasutatakse ühte või mitut meetodit - LCP BATC PVT nr 17 meetodid a, d, e. 15. Kütuste põletamise Põhikütusena kasutatakse põlevkivi. Kasutusel on põletamistehnoloogiana tsirkuleeriv keevkihtkatel. PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks PKE 21 tehnoloogia on põlevkivi põletamisel PVT lisaks PVT-s nr 8 loetletutele järgmise tehnika kasutamine: 1. Integreeritud põlemisprotsessi rakendamine, mis tagab katla kõrge efektiivsuse ja hõlmab NOx taseme vähendamise primaartehnikatega, nagu õhu ja kütuse mitmeastmeline põletamine ja madala NOx tekkega põletid. Seda võimaldavateks tehnoloogiateks on tolmpõletamine, keevkihis põletamine ja liikuva restiga kolle. 9/38 16. NOx heite vähendamine ja Madalad temperatuurid keevkihtkatlas AEJ on projekteeritud vastamaks määruse 48 piirnormidele, mille kohaselt NOx heited PVT nr 23. NOx-heite vähendamiseks põlevkivi põletamisel, seejuures PKE 23 piirmäär vähendavad NOx-i teket ei ületa põlevkivi põletamisel150 mg/Nm3 (nii päeva-, kuu- kui ka aastakeskmisena). piirates CO ja N2O õhkuheidet, on PVT lisaks peatükkides 4.3, 4.5 ja 5.1 loetletud üldistele tehnikatele kasutada ühte või mitut järgmist Heite piirväärtused leitakse määruse 48 ja LCP BATC kombinatsioonina, arvestades tehnikat, sh PVT-s nr 21 loetletut: et põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes 1. Katelde töö optimeerimine. Põlemisprotsessi hoitakse kateldes summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi. võimalikult stabiilsena ning vajaduse korral reguleeritakse liigõhutegurit, et vähendada NOx-ühendite teket. Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme NOx ööpäevakeskmiseks heite 2. Madala NOx tekkega põletite kasutamine. piirväärtuseks 140 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 130 mg/Nm3. 3. Vee sissepritse tolmpõletuskatla koldesse, mis ühtlustab kolde temperatuurigradienti, parandab SOx sidumist ning vähendab NOx teket. NOx PVT SHT põlevkivi põletamisel keevkihtkatlas, ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: kõik olemasolevad CFB-plokid on üle 300 MWth võimsusega. Olemasolevatel CFB-põletusseadmetel on NOx PVT SHT väärtused <70–220 mg/Nm3 päevakeskmistena, mis vastab aastakeskmisele vahemikule <85–200 mg/Nm3. LCP PVT 24: PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel on aasta keskmisena 40–150 mg/Nm3 ja ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmisena 95–165 mg/Nm3. Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on muu tahke kütuse sh põlevkivi NO2 HPV 150 mg/Nm3 ja gaasi sh uttegaas HPV 100 mg/Nm3 17. CO emissiooni vähendamine CO emissioone vähendatakse põlemisõhu Keevkihtkatlal on CO sisaldus päevakeskmisena (ja seega ka kuu- ja PVT nr 24. Põlevkivi kasutamisel CO heite piirväärtust ei kehtestata, PKE 24 koguse optimeerimisega aastakeskmisena) on olnud alla 100 mg/Nm3, uttegaasi osakaalu suurendamisel ja PVT on põlemisprotsessi operatiivne kontrollimine. kütuste seniste osakaalude muutmisel võib CO kontsentratsioon katsepõletamiste andmetel kohati tõusta. Käitaja prognoosib, et päevakeskmine kontsentratsioon võib LCP PVT-järelduste kohaselt on PVT kohane CO aasta keskmine tase ulatuda 200 mg/Nm3. tahke biomassi põletamisel olemasolevas põletusseadmes, kui Arvestades, et biomassi ja gaaskütuse põletamisel on CO aasta keskmine tase alla põletusseadmete summaarne nimisoojusvõimsus on >300 MWth, 30-80 100 mg/Nm3, ei pea keskkonnaamet põhjendatuks, et kütuste seniste osakaalude mg/Nm3. muutumisel CO aasta keskmine tase suureneb. Seega tuleks Auvere elektrijaama põletusseadme CO aasta keskmine tase hoida alla 100 mg/Nm3. Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on gaaskütuse põletamisel CO heite piirväärtus 100 mg/Nm3. 18. Tahkete osakeste ja Kasutusel on suitsugaaside puhastamiseks AEJ suitsugaasi filrite kasuteguriks on 99,98%. AEJ on projekteeritud vastamaks PVT nr 25. Tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamiseks on PKE 25 raskmetallide heite elektri- ja kottfiltreid määruse 48 nõuetele, mille kohaselt üldjuhul ei ületa kuu- ja aastakeskmine PM PVT kasutada ühte või mitut järgmistest üldkohalduvatest tehnikatest, vähendamine kontsentratsioon 10 mg/m3. sh nende omavahelisi kombinatsioone: Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): Heite piirväärtused leitakse määruse 48 ja LCP BATC kombinatsioonina, arvestades 1. Elektrifilter (ESP), olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust et põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes piirata ruumipuudus. summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi. 2. Kottfilter. Tahkete osakeste PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme tolmu ööpäevakeskmiseks heite O2-sisaldusele heitgaasides. Olemasolevate põlevkivikateldega PVT piirväärtuseks 11 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks aastatel 2023 ja SHT-d tahkete osakeste kohta: > 300 MWth: aastakeskmine kuni 20 2024 10 mg/Nm3, alates 2025. a 8 mg/Nm3. mg/Nm3. Tahkete osakeste koostises olevatele raskmetallidele PVT SHT väärtusi ei määrata. LCP PVTY 26. PVTga saavutatav tolmu õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba põletamisel aasta keskmine 2–10 mg/Nm3, ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 2–16 mg/Nm3. Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on muu tahke kütuse sh põlevkivi tolmu HPV 10 mg/Nm3 ja gaasi sh uttegaas HPV 5 mg/Nm3 10/38 19. Saasteainete õhkuheite PVT SHT-d täpsustatakse pärast PVT-s nr OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 28.12.2021 käitises toimunud mõõtmiste PVT nr 26. Eeldatavalt on olemasolevatel seadmetel põlevkivi PKE 26 vähendamine ja Hg heite 4-2 kirjeldatud Hg seireandmete laekumist. tulemuste kohaselt oli elavhõbeda keskmine sisaldus suitsugaasides 2,69 µg/Nm3. põletamisel elavhõbeda PVT SHT 1-10 µg/Nm3. PVT SHT-d piirväärtus Mõõtmiste ajal põletati biomassi ja põlevkivi. Biomassi osakaalu kohta põletatavas täpsustatakse pärast PVT-s nr 4-2 kirjeldatud Hg seireandmete kütusesegus andmeid esitatud ei ole. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet laekumist. Auvere elektrijaama põletusseadme elavhõbeda heite piirväärtuseks (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) 5 µg/Nm3. LCP PVT 27. PVT-järelduste kohaselt on PVT kohane saavutatav elavhõbeda proovivõtuperioodi keskmine heitetase tahke biomassi põletamisel 1-5 µg/Nm3. 20. SO2 emissiooni Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 AEJ SO2 heited on senini nii päeva-, kuu- kui ka aastakeskmisena olnud alla 100 PVT nr 27. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% PKE 27 vähendamine sidumiseks põlevkivis sisalduva vaba mg/Nm3. O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus - Olemasolevatel lubjaga. Põlevkivigaasi maksimaalne võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, osakaal ploki summaarsest soojussisendist Heite piirväärtused leitakse määruse 48 ja LCP BATC kombinatsioonina, arvestades kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT vähem kui 35% et põletusseadmes on võimalik põletada kütuseid järgmistes osakaaludes kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist ei kehtestata. summaarsest soojussisendist: 45% biomassi, 35% uttegaasi ja 20% põlevkivi. Vastavad SO2 heite piirväärtused on ööpäevakeskmine heite piirväärtus 90 mg/Nm3 LCP PVT 25. PVTga saavutatav SO2 õhkuheite tase tahke biomassi ja aastakeskmine heite piirväärtus 75 mg/Nm3. Kui põletatava biomassi ja turba segu ja/või turba põletamisel: aasta keskmine < 10–50 mg/Nm3. Niisuguse keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) on SO2 ööpäevakeskmine olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille heite piirväärtus 127 mg/Nm3. keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 100 Loa andja võib kompleksloas määrata leebemad heite piirväärtused Sellisel juhul ei mg/Nm3. tohi heite piirväärtused ületada THS-is ning selle alusel kehtestatud õigusaktides või Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine < 20–85 mg/Nm3. Niisuguse muudes õigusaktides sätestatud heite piirväärtusi ehk kehtestavad heite piirväärtused olemasoleva põletusseadme puhul, milles põletatakse kütuseid, mille peavad vastama määrusele nr 48 (THS § 44 lg 6 ja lg 7). keskmine väävlisisaldus on 0,1 massiprotsenti (kuivaines) või suurem, on PVTga saavutatavate heitetasemete vahemiku ülempiir 165 Keskkonnaamet määrab AEJ põletusseadme SOx ööpäevakeskmiseks heite mg/Nm3. piirväärtuseks 120 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite piirväärtuseks 120 mg/Nm3. SO2 heite piirväärtus 120 mg/Nm3 on kooskõlas määruse nr 48 nõuetega. Määruse nr 48 lisa 2 kohaselt on muu tahke kütuse sh põlevkivi SO2 Keskkonnaamet hindab kompleksloa nõuete läbivaatamisel, kas nimetatud erandi HPV 200 mg/Nm3, biomassi HPV 150 mg/Nm3 ja gaasi sh uttegaas kohaldamine on endiselt põhjendatud (THS § 44 lg 6 ja lg 7 p 4). HPV 35 mg/Nm3 21. HCl ja HF heite piirväärtus Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt 28.12.2021 käitises toimunud mõõtmiste PVT nr 27. Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi PKE 27 sidumiseks põlevkivis sisalduva vaba tulemuste kohaselt oli vesinikkloriidi keskmine sisaldus suitsugaasides 2,19 mg/Nm3. põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides. lubjaga, lubjaga seonduvad ka teised Mõõtmised näitasid, et HF sisaldus heitgaasides jäi alla analüsaatori määramispiiri (< Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl happelised gaasid nagu HCl ja HF 0,4 ppm). Mõõtmiste ajal põletati biomassi ja põlevkivi. Biomassi osakaalu kohta aastakeskmine PVT SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata. põletatavas kütusesegus andmeid esitatud ei ole. Elektrijaama vesinikkloriidi pidevseire andmete kohaselt jäid ööpäeva maksimaalsed keskmised heited ühe kuu LCP PVT 25. PVTga saavutatav HCl-i õhkuheite tase tahke biomassi kohta ajavahemikul aprill-september 2022 alates 0,47 mg/Nm3 mais kuni 5,55 ja/või turba põletamisel on aasta keskmise või ühe aasta jooksul mg/Nm3 aprillis. Nimetatud perioodil jäid kõik kuukeskmised vesinikkloriidi heited alla 1 saadud proovide keskväärtusena 1-5 mg/Nm3 ja ööpäeva või mg/Nm3. Eelnevast tulenevalt määrab Keskkonnaamet vesinikkloriidi proovivõtuperioodi keskmisena 1–12 mg/Nm3. ööpäevakeskmiseks heite piirväärtuseks 10 mg/Nm3 ja aastakeskmiseks heite PVTga saavutatav HF-i õhkuheite tase tahke biomassi ja/või turba piirväärtuseks 5 mg/Nm3. Keskkonnaamet määrab HF proovivõtuperioodi põletamisel on proovivõtuperioodi keskmisena < 1 mg/Nm3. keskväärtuseks < 1 mg/Nm3. 22. Põlevkivi laadimine, Põlevkivi transport territooriumil toimub Tahke kütuse konveierid on kaetud või asuvad hoones LCP BACT PVT 1. Tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei LCP 1 ladustamine ja käitlemine konveieritega ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet 23. Tuha transpordivee Tuhatranspordivesi tsirkulerib suletud Tuhaväljal selginenud tuhatranspordivesi suunatakse elektrijaama tagasi. LCP BATC PVT 13. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on LCP 13 ringlussevõtt süsteemis PVT kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud meetodit: Vee ringlussevõtt Seadme jääkvesi, kaasa arvatud äravoolavat sademevett kasutatakse uuesti muudel eesmärkidel. Ringlussevõtu määr on piiratud vastuvõtva vooluveekogu kvaliteedinõuetega ja seadme veebilansiga. 24. Vee tarbimine ja vetteheide: Tuhatranspordivee ringlus Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. Tuhatranspordivesi LCP BATC PVT nr 13a. Tuha hüdrotransporti ei loeta vedeljäätmete LCP 13a hüdrotuhaärastus tsirkuleerib suletud süsteemis. Tuhaväljal selginenud tuhatranspordivesi suunatakse ladestamiseks, kui transpordil kasutatav vesi ringleb suletud süsteemis: elektrijaama tagasi. KKM määrus nr 38 § 19 lg 3. 25. Vedelkütuse laadimine, Vedelkütus pumbatakse Õlitööstusest Vedelkütuse torustikud asuvad estakaadil EFS BREF 3.2.1.1 Torustikud on paigutatud maapinnal turvalisele EFS 3.2.1.1 ladustamine ja käitlemine kütusehoidlasse ja sealt kateldesse torustike lahtisele alale nii, et lekkeid oleks võimalik kiiresti avastada ja seadmete kaudu ja mehhanismide tekitatud vigastusi oleks võimalik vältida. 11/38 26. Vedelkütuse laadimine, Põlevkivikatelde sissekütmiseks kasutatavat AEJ vedelkütuse hoidla kaitsepiire mahutab 110% hoidmisehitise mahust. EFS BREF 4.1.7.2. PVT on määrata ladustusalaks hoone / või EFS 4.1.7.2 ladustamine ja käitlemine vedelkütust säilitatakse spetsiaalsetes välitingimustes katusealune. Tule- ja lekkekindel. hoidlates 27. Naftasaaduste ladustamine Sissekütmiseks kasutatavatel naftasaadustel Hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele vastavate piiretega. EFS BREF 4.1.7.3 PVT on naftasaaduste hoidmisehitise piirde EFS 4.1.7.3 on omad hoidmisehitised olemasolu. 28. Jäätmepuidu käitlus Käitises on toimiv Enefit Power AS keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT rakendada ja WT 1 keskkonnajuhtimissüsteem EVS-EN ISO 14001 nõuetele järgida keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: I. juhtkonna, sh kõrgema juhtkonna pühendumus; II. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas hõlmab käitise keskkonnatoime pidevat parandamist; III. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; IV. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) suhtlemine; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) hoolduskavad; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; V. tulemuslikkuse kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärineva õhku- ja vetteheite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) sise- või väliskontroll, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavatsuste kohaselt ning kas seda rakendatakse ja järgitakse nõuetekohaselt; VI. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine kõrgema juhtkonna poolt; VII. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; VIII. uue käitise projekteerimisel käitise tulevase sulgemise keskkonnamõjuga ning kogu selle kasutusaja jooksul avalduva keskkonnamõjuga arvestamine; IX. korrapäraste sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine; X. jäätmevoogude haldamine (vt BAT 2); XI. reovee- ja heitgaasivoogude inventuur (vt BAT 3); XII. jääkide haldamise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIII. õnnetusjuhtumitega tegelemise kava (vt kirjeldust punktis 6.5); XIV. lõhnaaine esinemise vähendamise kava (vt BAT 12); XV. müra ja vibratsiooni tekke piiramise kava (vt BAT 17). 12/38 29. Jäätmepuidu käitlus Taaskasutatakse ainult puidujäätmeid, mis Kehtestatud on metoodika puidujäätmete kontrollimiseks. BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, on PVT WT 2 vastavad Keskkonnaministri 03.11.2022 kasutada kõiki järgmisi meetodeid. määrusega nr 49 lisa 3 piirväärtustele. a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja rakendamine b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine e. Jäätmete eraldatuse tagamine f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist g. Tahkete sisendjäätmete sortimine 30. Jäätmepuidu käitlus Biomassi, sh jäätmepuidu, ladustamine Hoiustamine põlevmaterjali ladustamise plaani kohaselt. BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud WT 4 toimub vastavalt Päästeametiga keskkonnariske, on PVT kasutada kõiki järgmisi meetodeid. kooskõlastatud põlevmaterjalide ladustamise a. Ladustamiskohtade optimeerimine plaanile. Käitaja teostab põlevmaterjali b. Piisav ladustamismaht käitlust ja seiret tuleohu vältimiseks. Platside c. Ladustamistoimingute ohutus ladustusmaht on piisav. d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks Ohtlike jäätmeid ei käidelda. 31. Jäätmepuidu käitlus Käitisel on kehtestatud sisemine dokument Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, ladustamine, arvestus BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega WT 5 "Biokütuse hange, ladustamine, arvestus ja ja kvaliteedikontroll" ning käitise töötajad järgivad seda. seotud keskkonnariske, on PVT kehtestada käitlemise ja teisaldamise kvaliteedikontroll" kord ning seda rakendada. T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 13/38 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk nr Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Meetmed Tüüp Maht m³ Maksimaalne ühel ajal hoitav Asukoht kaardil Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT lühend PVT number Kogus Ühik 1. Plastikust reservuaar 35 35 m³ Vesinikkloriid Neutraliseerimisvann 2x50 m3 2. Plastikust reservuaar 20 26 m³ Naatriumhüdroksiid Neutraliseerimisvann 2x50 m3 3. Metallballoonid 600 600 m³ Vesinik H2 Balloonid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt 4. IBC plastmassmahuti 5 5 m³ Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3 30% Neutraliseerimisvann 2x50 m3 5. IBC plastmassmahuti+plastikust reservuaar 1 1 m³ Naatriumhüpoklorit (NaOCl 12,5%) Neutraliseerimisvann 2x50 m3 6. IBC plastmassmahuti+plastikust reservuaar 1 1 m³ Naatriumvesiniksulfit NaHSO3 (38-40%) Neutraliseerimisvann 2x50 m3 7. Trafo reservuaar 100 100 tonni Trafoõli (põhitrafo) Betoonvann 8. Trafo reservuaar 22 22 tonni Trafoõli (35kV) Betoonvann 9. Turbiinisaali õlipaak 16 Turbiiniõli Betoonvann 10. Metallist reservuaar 1.50 Ammoniaak Kemikaal asub kinnises hoones 11. Terasest reservuaar 1 000 Põlevkiviõli/raske kütteõli Kahekordse seinaga mahuti 12. Tünn 2 Hüdrasiin Kahekordse seinaga mahuti 13. Plastikust reservuaar 2 Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3 30% Kemikaal asub kinnises hoones 14. IBC plastmassmahuti 1 Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3 30% Kemikaal asub kinnises hoones 15. Plastikust reservuaar 1 Naatriumvesiniksulfit NaHSO3 (38-40%) Neutraliseerimisvann 2x50 m3 16. IBC plastmassmahuti 4 Ammoniaak Kemikaal asub kinnises hoones 17. Terasest mahuti 150 Diislikütus Kahekordse seinaga mahuti T6. Keskkonnakaitse lisameetmed 14/38 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Välisõhu saaste Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine Pidev vältimine või Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogiliste protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis vähendamine 2. Välisõhu saaste Süsinikdioksiidi heitkogused Pidev vältimine või Süsinikdioksiidi heitkogused: Järgima summaarseid süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguseid vastavalt Keskkonnaministri 07.12.2016 määrusele nr 64 „Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise kord“ vähendamine 3. Energia ja Seadmete hooldus Pidev kütuse tõhus Seadmete kapitaalne ja jooksev remont kasutamine 4. Müra vältimine Müra vähenemise eeldused Pidev või Kogu liikuvtehnika peab olema regulaarsete intervallide tagant hooldatud (väljalaskesüsteemide hooldus eriti) ja õlidega varustatud. vähendamine 5. Reovee tekke Põhja- ja pinnavee kaitse Pidev vähendamine Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad. Kanalisatsiooniehitiste seisundi kontroll korraldada vähemalt üks kord viie aasta jooksul, mille kohta tuleb koostada akt, mis säilitatakse vähemalt 10 aastat. 6. Muud Jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine Pidev asjakohased Ohtlike jäätmete kogumisel ja säilitamisel tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida ohtu tervisele ja keskkonnale ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. Ohtlike jäätmete pakendid meetmed tuleb märgistada vastavalt kehtivale korrale. 7. Jäätmetekke Jäätmetekke ja jäätmete ohtlikkuse vähendamine Pidev vältimine Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused peavad olema vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitse normatiividega 8. Muud Jäätmete transport Auvere energiakompleksi territooriumil Pidev asjakohased Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda veo ja laadimise käigus. meetmed 9. Muud Pakendite käitlemine Pidev asjakohased Tooraine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi võimalusi meetmed 10. Muud Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, anda üle jäätmelube omavatele jäätmekäitlejale. Pidada arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja Pidev asjakohased kõrvaldamistoimingute kohta kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, anda üle jäätmelube omavatele jäätmekäitlejale. Pidada arvestust jäätmete meetmed sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele. 11. Välisõhu saaste Alates 1. jaanuarist 2016 ei tohi põlevkivi põletamisel Enefit Power AS suurtes põletusseadmetes (Balti elektrijaama heiteallikas 601, Auvere elektrijaama heiteallikas nr 300 ning Eesti elektrijaama heiteallikad nr 101, nr Pidev vältimine või 103, nr 104, nr 201, nr 205, nr 206 ja nr 208) välisõhku eralduva vääveldioksiidi heide summaarselt ületada 25 000 t/a. Ettevõte peab esitama aruandluses Enefit Power AS summaarse põlevkivi põletamisel välisõhku vähendamine eraldunud SO2 heitkogused. 12. Vee säästlik Auvere elektrijaama tööstussadevesi suunatakse jahutusvee kanalisse ja sealt Eesti elektrijaama kalda pumbajaama nr 1 ja 2 ning kasutatakse ära jahutusveena koguses kuni 2945200 m3/a. Pidev kasutamine Auvere elektrijaama tööstussadevesi suunatakse jahutusvee kanalisse ja sealt Eesti elektrijaama kalda pumbajaama nr 1 ja 2 ning kasutatakse ära jahutusveena koguses kuni 2 945 200 m3/a. T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Auvere EJ kompleksloal on nõue: Pinnase saastatuse korrapärane omaseire: Vastavalt tööstusheite seaduse § 47 lõikele 4. Seiratavad näitajad peavad ühtima aastal 2013 Ramboll Eesti AS poolt tehtud aruandes "Kavandatava 300 MW CFB elektrijaama ALA keskkonnaülevaatus" pinnasest võetud näitajatega. Ettevõte taotles pinnaseseire nõude eemaldamist THS § 47 lg 5 alusel (seire põhineb saastumisohu süstemaatilisel hindamisel), kuna ettevõtte tegevusel tekkida võiv pinnase ja põhjavee reostus on ebatõenäoline. Käitises on rakendatud vajalikud meetmed reostuse vältimiseks, territoorium on asfalteeritud, seadmed ja kemikaalide mahutid asuvad betoneeritud pinnal hoonete sees. Diisli ja põlevkiviõli mahutid on kahekordse seinaga. Toimub sademevee kogumine ja puhastamine. Ettevõte teostab hüdrogeoloogilist seiret Eesti elektrijaama (15 vaatluskaevu) ja Õlitööstuse (13 vaatluskaevu) tööstusterritooriumitel. T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 15/38 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamise sagedus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Muud Tagada käitise tegevuse vastavus parimale võimalikule tehnikale ja heale majapidamistavale. Pidevalt asjakohased meetmed 2. Muud Võimaldada juurdepääs heiteallikate juurde. Pidevalt asjakohased meetmed 3. Muud Elektrijaama tulev kütus kaalutakse konveieril asuvatel lintkaaludel Kütuse kaalumine pidevalt. Kaalude asjakohased kontrollimine 1 kord aastas. meetmed 4. Heite Õhuheitmete pidevseire andmed. Kvartalile järgneva kuu keskkonnamõju 17.kuupäevaks. seire 5. Heitetekke seire Proovid võtta vastavuses kehtiva metoodikaga, proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus. Proovivõtja peab olema atesteeritud. Pidevalt 6. Heite Analüüsinõuded: Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laborites. Pidevalt keskkonnamõju seire 7. Jäätmetekke Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele tuleb arvestust Pidevalt seire pidada ka jäätmete sihtkohta, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. 8. Muud Tehnoloogiaseadmete hooldus ja kontroll: Remonditööd vastavalt vajadusele ja asjakohased 1.Elektrijaama põhi- ja abiseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont remondigraafikutele,kontrollmõõtmine meetmed 2.Elektrifiltrite jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont. Kontrollmõõtmine tahkete osakeste kontsentratsioonile suitsugaasides peale elektrifiltreid (mõõteseade tolmumõõtja üks kord Gravimat SHC 502, kalibreerimine 1 kord 4 aasta jooksul). aastas. 9. Muud Jäätmekäitlusseadmete hooldus ja kontroll: Tuhaärastusseadmete jooksev hooldus ja remont, kapitaalremont Vastavalt vajadusele ja asjakohased remondigraafikutele meetmed T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks 16/38 T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Kehtestatud korra ja juhiste nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus (lühikirjeldus) ülevaatamise sagedus 1. Keemiline vee kemikaalide leke Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade ettevalmistus õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 2. Õlide käitlemine naftasaaduste Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade sattumine juurdevoolu- õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid või äravoolukanalisse Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 3. Katelde sissekütmine sissekütmiskütuse Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade vedelkütusega süttimine õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 4. Turbogeneraatori turbogeneraatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade õlisüsteem õlisüsteemi süttimine õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 5. Generaatori vesiniku süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade vesinikjahutussüsteem õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 6. Vedelkütuse õlimahuti purunemine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade hoidmisehitised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. 7. Elektriseadmete transformaatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks on Hädaolukordade käitamine purunemine õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Eesti Auvere toodud Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS Auvere Elektrijaama lahendamise plaanid Elektrijaama hädaolukordade lahendamise plaanis. hädaolukordade lahendamise plaanis vaadatakse üle iga 3 aasta järel. T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Tulevikus kui käitise tegevus lõppeb, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus. Järelhoolduse meetmed T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 17/38 J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Auvere elektrijaam Keskkonnaregistrikood JKK4400441 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 3658377 51401:001:1297 X: 6576633, Y: 721957 Plaan või kaart Lisa 3: Lisa 1 AEJ_plaan.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Auvere elektrijaam Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R- Kogus D- kood kood 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 1 500 000 R12s 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 403 319 403 319 0 403 319 150 000 R5m 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 749 021 749 021 0 749 021 749 021 R5m 15 01 03 - Puitpakendid 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 17 02 01 - Puit 1 500 025 25 1 500 000 25 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 5 000 5 000 0 5 000 R12s 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 1 500 000 0 1 500 000 1 500 000 R1 1 500 000 R12s 18/38 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Puidujäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide Toimingukood R12s tähendab puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) täiendavat purustamist ja puhastamist 1 500 000 (biomass THS § 10 eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, võõristest. Puiduhakkest eraldatakse võõrised nagu: liiv, kivid, metall, plast, kile, kumm jmt. Täiendava töötlemise mõistes) põletamisele tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui tulemusena viiakse puiduhakkes võõriste sisaldus vähem kui 2 massiprotsendini. Puiduhakke täiendav töötlemine toimub eelnev töötlemine selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis kinnises hoones. Puidujäätmete lubatud käideldav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 1 500 000 tonni aastas. muutub 2. Puidujäätmete R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil Toimingukood R1 tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist kateldes elektri- ja 1 500 000 (biomass THS § 10 soojusenergia tootmiseks. Põletada on lubatud üksnes tööstusheite seaduse § 10 mõistes biomassi. Puidujäätmete lubatud mõistes) põletamine põletatav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 1 500 000 tonni aastas. Biomassiks on lubatud liigitada üksnes sellised puidujäätmetest valmistatud puiduhakke partiid, mis ei ole metoodikas "Puidujäätmete kehtestatud nõuded" (Lisadokument) välja toodud omaduste (piirväärtusi) ületatud. Juhul, kui puiduhakke partii(d) ületab piirväärtusi, siis ei ole tegemist biomassiga ning selline partii(d) tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmepõletustehasele. Biomassiks liigituvaid ja kompleksis täiendavalt töödeldud jäätmeid saab põletada ka Eesti ja Balti elektrijaama energiaplokkides vastavalt nende komplekslubades toodud tingimustele. 3. Põlevkivi tuha R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide Toimingukood R5m tähendab jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu 749 021 taaskasutamine ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase põllumajanduses sertifitseeritud väetisena kuni 300 000 t/a ning jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas taaskasutamine standardiseeritud toorainematerjalina kuni 749 021 t/a. J4. Jäätmete ladustamine 19/38 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Auvere elektrijaam Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele ladustamise ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 1-4 X: 6576541, Y: 721526; X: 6576450, Y: 721571; X: 6576433, Y: 721621; X: Biomass, mis vastab THS § 10 mõistes 1-2 päeva 4 916 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 4 916 6576451, Y: 721639; X: 6576492, Y: 721617; X: 6576512, Y: 721658; X: 6576548, keskkonnakaitsenormidele. Kõikide platside peale kokku ja 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, Y: 721639; X: 6576572, Y: 721692; X: 6576630, Y: 721702; X: 6576541, Y: 721526 kõiki biomassi jäätmeid kokku on üheaegselt lubatud risu) ladustada kuni 4916 tonni. 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 15 01 03 - Puitpakendid 17 02 01 - Puit 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* Seotud failid Failid Lisa 4: Lisa 2 AEJ_kaitise_plaan.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Peetakse arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute osas, kui jäätmed antakse üle Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik ettevõttes taaskasutada, Pidevalt üleandmine teistele jäätmekäitlejatele. tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Jäätmetekke ja Käitises tekkivate muude jäätmete (jäätmeliigid, mida ei taaskasutata R1, R12s, R5m toiminguga ega paigutata tarindprügilatesse D5) käitlemisele Kõik jäätmekäitlusega seotud tegevused peavad olema Pidevalt jäätmete ohtlikkuse rakenduvad üldised jäätmehoolduse nõuded. Tekkivad jäätmed tuleb paigutada jäätmeliikide kaupa sobivasse ja nõuetele vastavasse konteinerisse või vastavuses kehtivate tervise- ja keskkonnakaitse vähendamine. kogumisvahendisse. Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale. Tekkivate jäätmete koguste kohta normatiividega sh juhindutakse tootjavastutuse põhimõttest. Jäätmete käitlemine tuleb pidada arvestust ja esitada iga aastaselt jäätmearuanne. (sh toorme ja abimaterjali pakendid) 20/38 Jäätmete Ettevõte kasutab 10 01 97 ja 10 01 98 jäätmete kõrvaldamiskohana Eesti elektrijaama tuhavälja, mida reguleeritakse Ettevõttele väljastatud Keskkonnakaitselised nõuded on täpsemalt toodud Pidevalt kõrvaldamine keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516. keskkonnakompleksloas nr L.KKL.IV-172516. Jäätmete käitlemine Toimingukood R5m tähendab 1. Põllumajanduses ringlussevõtuks peab tuhk olema Analüüsitakse R5m 1. jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu põllumajanduses sertifitseeritud väetisena ning registreeritud väetiseregistris. Tuha kvaliteet peab vastama laboris 2. jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas standardiseeritud toorainematerjalina. Väetiseseaduse nõuetele. Seaduse nõuetele vastamiseks akrediteeritud tuleb kontrollida tuhka 2 korda aastas akrediteeritud laboris. meetoditel. Protokolli tulemused tuleb mõistliku aja jooksul saata Põllumajandus- ja Toiduametile ning klientidele. 2. Ehitusvaldkonnas ringlussevõtuks peab tuhk vastama Tallinna Sertifitseerimisasutuse vastavussertifikaadi nr 0674 ehitusliku põletatud põlevkivi toote nõuetele ja olema tõendatud EVS 927 standardile vastavaks. Iga väljastatava partii osas teostatakse vastavad analüüsid. Puidujäätmete Ettevõte peab olema puidujäätmete vastu võtmisel kindel, et sissetulev koorem sisaldab vastavalt saatekirjal märgitud puidujäätmeid või puiduhaket. Kontrollida iga sissetuleva puidujäätme koorma kvaliteeti ning Pidevalt vastuvõtt Silmaga nähtavalt võõriseid, ohtlikke jäätmeid või ohtlike ainetega saastunud puiduhaket käitisesse vastu võtta ei tohi ja selline jäätmepartii tuleb saata vastavust saatekirjale. Mittekvaliteetset ja saatekirjale tarnijale koheselt tagasi. Tagastamise kohta tuleb vormistada vastav saatedokument. mittevastavat koormat vastu võtta ei tohi. Puidujäätmete Ettevõte peab deklareerima vastuvõetavad puidujäätmed jäätmearuandluses vastava jäätmekoodi alusel, mis on saatekirjas. Jäätmearuande deklareerimine täitmisel jäätmearuandes Puidujäätmetest 1. Puiduhakke kvaliteedi hindamiseks võtab pädev proovivõtja igast partiist, mille valmistamisel on kasutatud B-kategooria puidujäätmeid, proovivõtukava Pidevalt valmistatud hakke kohaselt proovi, millest määratakse analüüsi teel ebapuhtuste sisaldus. (puiduhakke) 2. Proovid peab võtma imporditavate/eksporditavate jäätmete puhul sõltumatu pädev proovivõtja ja Eesti tarnijate puhul vastavat pädevust omav biomassi nõuetele proovivõtja kasutades kindlaks määratud proovivõtumetoodikat. Jäätmepartiidest proovide võtmisel ja ettevalmistamisel lähtub ettevõte puidujäätmete vastavuse metoodikas toodud standarditest EVS-EN ISO 21645 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 18135. Proovi ettevalmistamisel lähtutakse standardist tõendamine EVS-EN ISO 21646 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 14780. 3. Käitaja peab kontrollima ja olema veendunud, et puiduhakkest võetud proovide analüüsimisel saadud ebapuhtuste sisaldus ei ületa Keskkonnaministri 03.11.2022 määrusega nr 49 lisa 3 piirväärtuseid. 4. Puiduhakke proovides tuleb analüüsida väävli (S), lämmastiku (N), kaaliumi (K), naatriumi (Na), kloori (Cl), arseeni (As+), kroomi (Cr+), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbe (Hg), plii (Pb), tsingi (Zn) ning võõriste (massi%) sisaldust. 5. Jäätmepartii proovid tuleb laboris analüüsida akrediteeritud analüüsimeetodi standardi kohaselt. Puidujäätmete keemiliste ebapuhtuste analüüsimisel peab ettevõte kasutama tahkete jäätmekütuste EN ISO 15408, EN ISO 15410, EN ISO 21663, EN 15411 või tahkete biokütuste analüüsimiseks kasutatavaid EN ISO 16994, EN ISO 16948, EN ISO 16967, EN ISO 16968 analüüsimise standardeid. Käitaja poolne Käitaja on kohustatud puiduhakke (biomassi) tarnijaid ja nende poolt tarnitud puiduhaket kontrollima osas, mis puudutab puiduhakke biomassi nõuetele Puidujäätme kontroll puiduhakke vastavuse tõendamist. Kontrolli teostamisel rakendab käitaja ettevõtte poolt koostatud ja loa andja poolt kooskõlastatud juhendit " Enefit Power AS partii korral (biomassi) metoodika puidujäätmete kontrollimiseks (04.08.2023)" ulatuses. vastuvõtmisel ja põletamisel (R1) 1. Kontrollproov võetakse iga tarnija igast vastuvõetavast puidujäätmete partiist. 2. Kontrollproov võetakse tarnija partii esimesest koormast. 3. Kontrollproovid peab võtma imporditavate jäätmete puhul sõltumatu proovivõtja ja Eesti tarnijate puhul vastavat pädevust omav proovivõtja kasutades kindlaks määratud proovivõtumetoodikat. Jäätmepartiist kontrollproovi(de) võtmisel ja ettevalmistamisel lähtub ettevõte puidujäätmete metoodikas toodud standarditest EVS-EN ISO 21645 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 18135. Proovi ettevalmistamisel lähtutakse standardist EVS-EN ISO 21646 või alternatiivselt standardist EVS-EN ISO 14780. 4. Jäätmepartiidest võetud proovide analüüsid tuleb teostada laboris akrediteeritud meetoditel (tahkete jäätmekütuste EN ISO 15408, EN ISO 15410, EN ISO 21663, EN 15411 või tahkete biokütuste analüüsimiseks kasutatavaid EN ISO 16994, EN ISO 16948, EN ISO 16967, EN ISO 16968 standardeid). 5. Kui kontrollproovis tuvastatakse Keskkonnaministri 03.11.2022 määruses nr 49 lisa 3 piirväärtuse ületamine ja tarnija kohta võetud kontrollproov ei vasta Enefit Power AS metoodika puidujäätmete kontrollimiseks (04.08.2023)" nõuetele, tuleb vastav koorem, millest kontrollproov võeti, kas anda käitlemiseks üle vastavat käitlusõigust omavale jäätmekäitlejale või saata tagasi tarnijale. Sama, nõuetele mittevastavat partiid sellisel juhul enam tarnida ei tohi. Keskkonnahäiringute Puiduhakke (biomassi) kuhjade (hunnikute) paigutamisel tuleb arvestada valitsevate tuulte suunaga. Biomassi tuleb ladustada mitmes eraldi kuhjas, Käitaja on kohustatud puiduhakke purustamisel ja Pidevalt ennetamine ja arvestades tuleohutusnõuetega. Biomassi ladustamise asukohad platsil tuleb valida selliselt, et biomassi käitlemisel tekkiv tolmuheide ei kandu ladustamisel ennetama piirnorme ületavate leevendamine territooriumilt välja poole. Juhul, kui prognoositud tuulekiirus on üle 10 m/s, siis tuleb vältida biomassi laadimist. Kuival ajal tuleb biomassi kuhjasid veega keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket ning niisutada. rakendama seejuures asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha igapäevaselt visuaalset seiret ning veenduda, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud. 21/38 Puidujäätmete, sh Käitajal peab kompleksloa kehtivuse ajal olema kehtiv finantstagatis, millega on tagatud üheaegselt ladustada lubatud puidujäätmete (puiduhakke) Vajadusel puiduhakke käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude katmine. Käitaja peab vähemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist esitama Keskkonnaametile uue ladustamise finantstagatise olemasolu tõendavad dokumendid. Juhul kui käitaja hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu finantstagatis tõendavat dokumenti ei esita, lõppeb õigus puiduhakke ladustamiseks platsil ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada kompleksluba nimetatud puidujäätmete, sh puiduhakke ladustamise osas kehtetuks. Pärast puidujäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Puidujäätmete Käitajal on lubatud puidujäätmete platsil üheaegselt ladustada kokku kuni 4916 tonni (19 628 m³) puidujäätmeid (puiduhaket). Puidujäätmete (puiduhakke) Ettevõte peab käitise territooriumil puidujäätmete kogumisel ja Pidevalt üheaegne ladustamine peab vastama ladustamise plaanile (kompleksloa lisadokument). hoiustamisel selgelt eraldama ja vältima käitluskohta vastu ladustamine võetud puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei klassifitseeru A- või B-kategooria puidujäätmeteks. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Auvere elektrijaam Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitlemisel Jäätmekäitlustegevuse alustamiseks, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist, tuleb tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks pidada kinni kehtivates õigusaktides seatud tervise- ja Pidevalt keskkonnakaitsemeetmetest ning loaga seatud keskkonnaseirenõuetest. Jäätmekäitlustegevuse Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed (kemikaalid jms) antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, tagades nende Jäätmekäitlustegevuse lõpetamine nõuetekohase käitlemise. lõpetamisel J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa 22/38 V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Toorvee pumpla Veehaarde kood PIH0000150 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6575612, Y: 722847 Veekogu nimetus Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) Veekogu kood VEE1064900 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2022 315 360 315 360 315 360 315 360 1 261 440 3 456 Veehaare jrk nr 2. Veehaarde nimetus Jahutusvee sissevõtu lahtine kanal Veehaarde kood PIH0000149 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576526, Y: 722026 Veekogu nimetus Mustajõgi Veekogu kood VEE1063800 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Jahutusvesi 2022 130 000 000 130 000 000 130 000 000 130 000 000 520 000 000 1 424 657 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Veehaardes "Jahutusvee sissevõtu lahtine kanal" ja "Toorvee pumpla" arvutada vee kulu 1 kord kuus Põhjaveetaseme mõõtmine - Proovivõtunõuded - Analüüsinõuded - 23/38 Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Võetava pinnavee seire tingimused on kehtestatud Eesti elektrijaama keskkonnakompleksloaga nr L.KKL.IV-172516. Kõikide Auvere energiakompleksi käitiste võetava pinnavee seireks jääb ühine seirepunkt (Mustajõe ja juurdevoolukanali segunemispunkt; proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) X:6576413, Y:721949), kus üks kord kuus analüüsitakse samu näitajaid mida seiratakse Eesti elektrijaama jahutusvee väljalasus IV084: ammoonium; biokeemiline hapnikutarve (BHT7); heljum; keemiline hapnikutarve (KHT); lahustunud hapnik (proovivõtul); naftasaadused; vesinikioonide kontsentratsioon (pH); ühealuselised fenoolid; üldfosfor (Püld); üldlämmastik (Nüld); veetemperatuur (proovivõtul). Veeproove võtavad atesteeritud proovivõtjad. Seiret teostavad järgmised akrediteeritud laborid: Enefit Power AS katselabor, akrediteermistunnistus L140; Eesti Energia AS Ökoloogialabor, akrediteerimistunnistus L052 V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Tehnoloogilise kanalisatsiooni väljalask Väljalaskme kood IV207 Reoveepuhasti nimetus Tehnoloogilise kanalisatsiooni väljalask puhasti Reoveepuhasti kood PUH0001536 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576628, Y: 722104 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 2 190 000 547 500 547 500 547 500 547 500 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 24/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Heljum HEL 25 13.688 13.688 13.688 13.688 2022 Nafta NAF 1 0.548 0.548 0.548 0.548 2022 BHT7 BHT7 15 8.213 8.213 8.213 8.213 2022 KHT KHT 125 68.438 68.438 68.438 68.438 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 24.638 24.638 24.638 24.638 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.548 0.548 0.548 0.548 Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem must väljalask 1 Väljalaskme kood IV208 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576627, Y: 722102 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 46 000 11 500 11 500 11 500 11 500 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 25/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 Nafta NAF 5 0.058 0.058 0.058 0.058 2022 Heljum HEL 40 0.46 0.46 0.46 0.46 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.518 0.518 0.518 0.518 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.012 0.012 0.012 0.012 2022 KHT KHT 125 1.438 1.438 1.438 1.438 2022 BHT7 BHT7 15 0.173 0.173 0.173 0.173 2022 pH 6-9 pH 9 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem must väljalask 2 Väljalaskme kood IV209 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576630, Y: 722107 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 613 200 153 300 153 300 153 300 153 300 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 26/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Nafta NAF 5 0.767 0.767 0.767 0.767 2022 Heljum HEL 40 6.132 6.132 6.132 6.132 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 6.899 6.899 6.899 6.899 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.153 0.153 0.153 0.153 2022 KHT KHT 125 19.163 19.163 19.163 19.163 2022 BHT7 BHT7 15 2.30 2.30 2.30 2.30 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem puhas väljalask 1 Väljalaskme kood IV210 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576649, Y: 722116 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 32 000 8 000 8 000 8 000 8 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 27/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.008 0.008 0.008 0.008 2022 Nafta NAF 5 0.04 0.04 0.04 0.04 2022 Heljum HEL 40 0.32 0.32 0.32 0.32 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.36 0.36 0.36 0.36 2022 KHT KHT 125 1 1 1 1 2022 BHT7 BHT7 15 0.12 0.12 0.12 0.12 Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem puhas väljalask 2 Väljalaskme kood IV211 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576441, Y: 721968 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 32 000 8 000 8 000 8 000 8 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 28/38 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Nafta NAF 5 0.04 0.04 0.04 0.04 2022 Heljum HEL 40 0.32 0.32 0.32 0.32 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.36 0.36 0.36 0.36 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.008 0.008 0.008 0.008 2022 KHT KHT 125 1 1 1 1 2022 BHT7 BHT7 15 0.12 0.12 0.12 0.12 Väljalaskme jrk nr 6. Väljalaskme nimetus Sademevee süsteem puhas väljalask 3 Väljalaskme kood IV212 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Veekogumi kood Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576495, Y: 722019 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2022 32 000 8 000 8 000 8 000 8 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 29/38  Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2022 pH 6-9 pH 9 2022 Heljum HEL 40 0.32 0.32 0.32 0.32 2022 Nafta NAF 5 0.04 0.04 0.04 0.04 2022 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 0.36 0.36 0.36 0.36 2022 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 0.008 0.008 0.008 0.008 2022 KHT KHT 125 1 1 1 1 2022 BHT7 BHT7 15 0.12 0.12 0.12 0.12 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb heitvee proovivõtul kasutada atesteeritud proovivõtjat. Sademevee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Tehnoloogilise kanalisatsiooni väljalask IV207 X: 6576628, Y: 722104 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Sademevee süsteem must väljalask 1 IV208 X: 6576627, Y: 722102 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas 30/38  Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Sademevee süsteem must väljalask 2 IV209 X: 6576630, Y: 722107 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord poolaastas Sademevee süsteem puhas väljalask 1 IV210 X: 6576649, Y: 722116 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Sademevee süsteem puhas väljalask 2 IV211 X: 6576441, Y: 721968 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Sademevee süsteem puhas väljalask 3 IV212 X: 6576495, Y: 722019 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1.Sademeveeproov tuleb võtta vooluhulgaga proportsionaalse või ajas keskmistatud proovina. Esimene osaproov tuleb läbiviimiseks võtta 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust ning jätkata osaproovide võtmist vähemalt iga 30 minuti järel ja vähemalt kahe tunni jooksul või kuni sademete lakkamiseni. Loa raames tehtava sademevee omaseire proov võib olla punktproov, mis on võetud 30 minuti jooksul pärast sademevee äravoolu algust. 2.Väljalaskmetest IV208, IV210, IV211 ja IV212 tuleb võtta proovid vee olemasolu korral, kuid mitte tihedamini kui üks kord aastas. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Auvere Elektrijaam juhib oma veed suublasse läbi Eesti Elektrijaama. Suubla seiret teostatakse vastavalt Eesti Elektrijaama keskkonnakompleksloa nr L.KKL.IV-172516 tingimustele. EEJ kompleksloa muutmistaotlusega on taotletud suubla seiretingimuste muutmine viisil, et see kajastaks kõigi Auvere energiakompleksi veelaskude võimalikku mõju. Analüüsinõuded 31/38  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria 32/38 A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35111 - Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast Põletusseade Ei Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Ei Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 8 Käitise töötajate arv 1 984 Emaettevõtte nimi Eesti Energia AS Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale seirekava ja aruandlus Seirekava manused seirekava_manus.docx Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane 33/38 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0006696 300 Auvere EJ korsten X: 6576624, Y: 721810 HEIT0006697 502 Kolde- ja lendtuha mahuti X: 6576628, Y: 721915 HEIT0006698 503 Lendtuha mahuti X: 6576619, Y: 721901 HEIT0006699 504 Tuhapumpla mahuti X: 6576732, Y: 721846 HEIT0011522 506 Põlevkiviõli mahuti X: 6576815, Y: 722074 HEIT0011523 505 Biomassi ladu X: 6576485, Y: 721558 X: 6576556, Y: 721633 HEIT0011524 507 Diisli mahuti X: 6576811, Y: 722107 HEIT0011525 300 Auvere EJ korsten (käivitusreziimid) X: 6576624, Y: 721810 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2014 274.133 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2014 187.645 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2014 106.206 t 7446-09-5 Vääveldioksiid 2014 3 981.591 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2014 3 010.146 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2014 4 002.111 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2014 199.879 t 7664-41-7 Ammoniaak 2014 199.037 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2014 249.319 t 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2014 177.681 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2014 110.31 kg 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2014 920.059 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2014 1 493.654 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2014 8 266.669 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2014 880.89 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2014 559.67 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2014 615.818 kg 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2014 2 757.678 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2014 52.278 kg 124-38-9 Süsinikdioksiid 2014 2 985 185.08 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2014 2 793 616.80 t 50-32-8 Benso(a)püreen 2014 28.511 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 2014 2.191 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 2014 1.741 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 2014 1.096 kg A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik 34/38 Auvere EJ korsten HEIT0006696 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 4.808 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 48.076 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 36.057 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 2.404 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.01 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.002 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.001 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.017 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.094 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.01 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.006 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.007 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 48.076 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.031 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0 g/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0 g/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0 g/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tavaheide 0 g/s 1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.252 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.32 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 7664-41-7 Ammoniaak Tavaheide 2.404 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.992 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.001 g/s Kolde- ja lendtuha mahuti HEIT0006697 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.001 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.001 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.001 g/s Lendtuha mahuti HEIT0006698 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.005 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.005 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.005 g/s Tuhapumpla mahuti HEIT0006699 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.002 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.002 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.002 g/s Põlevkiviõli mahuti HEIT0011522 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s Biomassi ladu HEIT0011523 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.641 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.032 g/s Diisli mahuti HEIT0011524 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.016 g/s Auvere EJ korsten (käivitusreziimid) HEIT0011525 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 182.444 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 35.923 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 16.655 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 15.041 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 1.097 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 37.279 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 36.281 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 0.61 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.011 g/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.007 g/s 35/38  7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.055 g/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.036 g/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.36 g/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.054 g/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.034 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.048 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0.162 g/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0 g/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0 g/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0 g/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tavaheide 0 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.002 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Auvere EJ korsten HEIT0006696 Elektrifilter ja kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.98 % Kolde- ja lendtuha mahuti HEIT0006697 Kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 % Lendtuha mahuti HEIT0006698 Kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 % Tuhapumpla mahuti HEIT0006699 Kottfilter 1 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99 % A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Muude andmete Pidev 23.1 Saasteainete püüdeseadme avariiolukorrast on suure põletusseadme käitaja kohustatud teavitama loa andjat ja kohaliku omavalitsuse üksust 48 tunni jooksul (THS § 83 lg 1). esitamine Heiteseire Pidev 23.2 Heiteallikast nr 300 (Auvere EJ korsten) väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: NOx, CO, SO2, osakesed (PM-sum), HCl. ja NH3. Lisaks mõõta heiteallika tööparameetreid, nagu väljuva gaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust. Mõõdetud tulemuste keskmistamisperioodid on määratletud järgmiselt: 1) päevakeskmine – pidevmõõtmistega 24 tunni vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 2) kuukeskmine – pidevmõõtmistega ühe kuu vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 3) aastakeskmine – pidevmõõtmistega ühe aasta vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus. Tulemused (päevakeskmine, kuukeskmine ja aasta keskmine) esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate loaga määratud heite piirväärtustega (andmed peavad olema töödeldud ja analüüsitud vastavalt tööstusheite seaduse § 82 toodud nõuetele). Mõõtmiste aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute ja heite piirväärtuste ületamise kohta koos põhjuste väljatoomisega. 36/38 Töökorralduslikud Pidev 23.3 Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Juhul kui esineb rike pidevseire seadmete töös rohkem kui 10 päeva, tuleb korraldada perioodilist analüütilist kontrolli akrediteeritud labori poolt. nõuded Pidevseire seadme kvaliteedikontrolli nõuded: 1. Pidevseire seade peab vastama viitedokumendi „THD käitise õhu ja vee emissioonide seire viiteraport“ ehk ROM REF punktis 4.3.2 sätestatud nõuetele. 2. Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3). Kontrolliks tuleb kasutada sertifitseeritud etalone ning tulemused dokumenteerida kontrollkaardil. QAL3 tehakse AMS hooldustööde käigus (AMS hooldustööde sageduse määrab QAL1). Käitajal peab olema protseduur, kuidas toimida, kui kontrolli tulemused on väljaspool lubatud piire ning esineb rikkeid pidevseire seadme töös. 3. Korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi (vähemalt 5 paralleelmõõtmist) referentsmeetoditega. AST tulemused esitada Keskkonnaametile läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" mooduli aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks.. 4. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne esitada läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" saki aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Uus QAL2 tuleb teostada ka peale igat suuremat muudatust käitise protsessis (näiteks peale uue suitsugaaside puhastusseadme kasutuselevõttu), peale uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL2 teostatud, peale pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemusi. Töökorralduslikud Pidev 23.4 Tehnoloogiliste äkkheidete kestus käivitusrežiimil heiteallikast nr 300 on kuni 500 h/a. Käitajal tuleb äkkheidete ennetamisel lähtuda „Auvere Elektrijaama äkkheidete ennetamise ja selle mõju vähendamise nõuded kava“ tingimustest. Pidada arvestust ja esitada andmed tehnoloogilise äkkheite kestuse kohta. Andmed esitada üks kord aastas aastaaruande vormi kohaselt. Püüdeseadme Pisteline 23.5 Kontrollida püüdeseadmete tabelis (tabel 22) toodud püüdeseadmete efektiivsust üks kord aastas järgmiselt: efektiivsuse regulaarne 23.5.1. Mõõta üks kord aastas Auvere EJ põletusseadme korstnast (heiteallikas nr 300) väljuvast heitgaasist järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt (PM-sum); peenosakesed (PM10) ja eriti kontroll peened osakesed (PM2,5). Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. 23.5.2. Mõõta kord aastas tuhamahutite ning tuhapumpla mahuti pnumosüsteemide aspiratsioonisüsteemi heiteallikatest 502, 503 ja 504 väljuvast heitest järgmiste saasteainete sisaldus: osakesed, summaarselt; peened osakesed (PM10) ja eriti peened osakesed (PM2,5) ning väljuva heitgaasi mahtkiirus. Mõõtmised viia läbi tootmise tavapärasel töörežiimil. Mõõdetud andmete alusel arvutada saasteainete hetkelised heitkogused ja võrrelda nende vastavust loale. Heiteallikate 300, 502, 503 ja 504 mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Mõõtmiste kestus peab olema vähemalt 1 tund. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Heiteseire Pisteline 23.7 Raskmetallide, Hg, HF ja N2O seirenõuded: regulaarne 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. 2. HF – üks kord aastas. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 3. Raskmetallide, sh elavhõbeda seiret tehakse vähemalt üks kord aastas. Heitgaasides mõõdetakse Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V, Cd ja Hg. Täiendavad mõõtmised on vajalikud, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Pisteliste mõõtmiste läbiviimisel teha kolm vähemalt 30 minutit kestvat mõõtmist. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Heitgaasis sisalduvate saasteainete kontsentratsioonid esitada kolme proovi keskmise väärtusena. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. Heiteseire Pisteline 23.8 Mõõta üks kord aastas Auvere EJ põletusseadme korstnast (heiteallikas nr 300) väljuvast heitgaasist põletusseadme käivitamisel osakeste (PM-sum), PM10, PM2,5, SO2, NOx, CO, NMVOC ja HCl regulaarne sisaldust. Mõõtmiste tulemused esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Mõõtmiste kestus peab olema vähemalt 1 tund. Mõõtmistulemused esitada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 „Õhukvaliteedi hindamise kord” lisas 5 kehtestatud vormil ja mahus. Mõõtmised peavad olema jälgitavad mõõteseaduse § 5 lg 1 ja 3 mõistes. Mõõtmisi tohib teostada akrediteeritud laboratoorium, kes peab tagama mõõtmiste kvaliteedi, jälgitavuse ja tulemuste esinduslikkuse. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus Auvere EJ käitise plaan Lisa 5: Lisa 2 AEJ_kaitise_plaan.pdf Auvere keskkonnaülevaatus Lisa 6: Lisa 1. Auvere keskkonnaulevaatus.pdf Lähteolukorra aruanne 2013 Lisa 7: Lisa 3 Auvere lahteolukord 06.11.13.pdf Puidujäätmete metoodika 01.12.2022 Lisa 8: 2022.12.01_Metoodika puidujäätmete kontrollimiseks.pdf T1. Manused - Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf Lisa 9: Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf 37/38 38/38 Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber L.KKL.IV-137279 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ andmed Registrikood / 17209649 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Balti elektrijaam andmed Aadress Elektrijaama tee 59, Narva linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51106:001:0002, 51106:001:0043, 51101:001:1522, 51106:001:0044, 51106:001:0153, 51101:001:1428, 51106:001:0004, 51106:001:0151, 51106:001:0152, 51101:001:1521, 51106:001:0144, 51106:001:0145, 51101:001:0960, 51106:001:0007, 51101:001:0964, 51101:001:0959, 51106:001:0088, 51106:001:0089, 51106:001:0090, 51106:001:0091 Territoriaalkood 0511 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Elektrijaama tee 39 (51106:001:0002), territoorium Elektrijaama tee 53a (51106:001:0043), Elektrijaama tee 53b (51101:001:1522), Elektrijaama tee 53c (51106:001:0044), Elektrijaama tee 55 (51106:001:0153), Elektrijaama tee 57 (51101:001:1428), Elektrijaama tee 57a (51106:001:0004), Elektrijaama tee 57b (51106:001:0151), Elektrijaama tee 57c (51106:001:0152), Elektrijaama tee 57d (51101:001:1521), Elektrijaama tee 57e (51106:001:0144), Elektrijaama tee 57f (51106:001:0145), Elektrijaama tee 59 (51101:001:0960), Elektrijaama tee 59a (51106:001:0007), Elektrijaama tee 59e (51101:001:0964), Elektrijaama tee 59f (51101:001:0959), Elektrijaama tee 61 (51106:001:0088), Elektrijaama tee 61a (51106:001:0089), Elektrijaama tee 61b (51106:001:0090), Elektrijaama tee 61c (51106:001:0091), jne. Kokku 38 puudutatud katastriüksust. Puudutatud veekogud: Balti SEJ väljavoolukanal (VEE1065600), Kulgu kanal (VEE1065500). Tegevusvaldkond Loaga Tööstusheide ehk kompleksluba; reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000491 Käitise nimetus Balti Elektrijaam Käitise asukoha kirjeldus Balti elektrijaam asub Ida-Viru maakonnas Narva linna haldusterritooriumil, käitise koosseisus on soojuselektrijaam, jahutusvee kanalid ja kaks tuhavälja. Käitise territooriumi kogupindala koos tuhaväljadega on ca 17 km2. Arvestades ala suurust, on kogu käitise paiknemine näidatud kaardil mastaabiga 1 : 100 000. Käitise põhiosa moodustavad tootmismaa sihtotstarbega kinnistud Elektrijaama tee 59 (katastriüksus nr 51101:001:0960, pindala 92,34 ha), Elektrijaama tee 59e (51101:001:0964, 7,548 ha), Elektrijaama tee 63a (51106:001:0006, 2,736 ha), Elektrijaama tee 39 (51106:001:0002, 0,461 ha), Elektrijaama tee 43 (51106:001:0048, 5,80 ha), Elektrijaama tee57a (51106:001:0004, 238 m2), Elektrijaama tee 75 (51106:001:0049, 0,576 ha), Elektrijaama tee 91 (51106:001:0046, 15,96 ha) ja Elektrijaama tee 91c (51106:001:0047, 2,35 ha); kogupindala 128,8 ha. Elektrijaama tee 59 ümbritseb väiksemaid tootmismaa sihtotstarbega kinnistuid, mis ei ole käitise koosseisus (nende paiknemine on esitatud kaardil 1 : 7400 "Elektrijaama tee 59_katastrikaart" - käitise koosseisus olevate kinnistuste piirid on tumekollased). Käitist ümbritsevad vahetult tootmismaa, maatulundusmaa, sihtotstarbeta maa ja ka transpordimaa kinnistud. Lähimad elamualad - aiandusühistud - jäävad käitise idapiiri lähistele, Vesiroosi tn lähim hoone on käitise piirist ca 40 m, Varsakabja tänava lähim hoone ca 70 m kaugusele. Lõuna suunas paikneb teine aiandusühistute ala, Lille tn lähimad hooned jäävad ca 350 m kaugusele. Kirdes asuvad Soldina tee aiandusühistud, Elektrijaama tee kinnistust ca 670 m kaugusel; sama hoonestusala jääb käitise põhjaosas olevast Elektrijaama tee 91 kinnistust ca 540 m kaugusele läände. Käitisest kirdesse jäävad Nahavabriku tn ja Narva Kadastiku tööstuspargi alad, lähim tootmisala (Nakro) jääb Elektrijaama tee 91 kinnistust ca 190 m kaugusele. Arvestades käitise põhiosa hõlmatava ala suurust, on maakasutuse, lähimate elamualade jm objektide ülevaatekaart esitatud mastaabis 1 : 25 000. Käitise objektide paiknemine on esitatud koordinaatsüsteemis asendiplaanil "BEJ plaan", eraldi failina on selle juurde esitatud eestikeelne ehitusregistri objektide nimekiri. Balti Elektrijaama jahutus- ja tehniliseks vee võtuga ja ärajuhtimisega on seotud veekogude maa sihtotstarbega kinnistud. Vett võetakse Narva veehoidlast juurdevoolukanali nr. 2 ehk nn Lühike kanal kaudu (aadress Elektrijaama tee 90, KÜ nr 51108:003:0004, 14,62 ha).Säilinud on ka rajatised veevõtuks Balti SEJ juurdevoolukanalist nr. 1 ehk Kulgu kanaliga (VEE1065500), mille Elektrijaama tee 59 alalt väljapool olevad osad asuvad Juurdevoolu kanal V1 (KÜ nr 51106:001:0104, 3,23 ha) ja Juurdevoolu kanal V3 (KÜ nr 51106:001:0102, 26,46 ha) kinnistul. Peamine väljavool toimub Balti SEJ väljavoolukanali ehk Kõrgesoo kanali kaudu (VEE1065600; KÜ 51108:003:0006, 98,2 ha). Käitise tuhaväli nr 1 asub aadressil Elektrijaama tee 92 (KÜ 51108:003:0001, 100 % jäätmehoidla maa, 635,3 ha), Elektrijaama tee 59 territooriumi lõunapiiril, Balti Elektrijaama jahutusvee väljavoololukanali (läänepiir) ja Narva veehoidla (idapiir) vahel. Tuhaväli nr 2 asub aadressil Elektrijaama tee 106 (KÜ 51108:003:0002, 90 % jäätmehoidla maa, 5 % tootmismaa, 5 % transpordimaa, 713,5 ha), tuhaväljast nr 1 lääne pool. Tuhaväli nr 2 on jäätmete vastuvõtuks suletud, kuid selle kirdeosa kasutatakse tööstusjäätmete prügilana.Tuhavälja lõunanõlva all laiub settetiik, nn Roheline järv, mis on moodustatud endise Kulgu jõe alamjooksu parema kalda soisele pinnasele. Rohelist järve ümbritseb lõunast Kõrgesoo raba, idast ja läänest on see piiratud tammidega. Tuhaväljadest lõuna poole jäävate alade ülevaade on esitatud kaardil mastaabiga 1: 14 800; kinnistud on valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega (Narva metskonna metsamaad). Tuhavälja nr 1 kagupiirile jääb väike sihtotstarbeta maa kinnistu (Vetemetsa katastriüksus). Lääne.- ja põhjapoolsete alade maakasutuse ülevaade on esitatud eraldi kaardil (mastaap 1 : 14 800), ka siin on suur osakaal maatulundusmaadel (valdavalt metsamaad), kuid esindatud on ka sihtotstarbeta maad, transpordimaa ja tootmismaad. Lähimad elamumaad jäävad tuhaväljast nr 2 loodesse - Arumäe aiandusühistu lähimad hooned jäävad tuhavälja nõlvast ca 700 m kaugusele. Balti Elektrijaama territoorium asub Põhja-Eesti lavamaal, kohalike jääpaisjärvede tasandikul Narva linnast 3 km edela suunas. Lähimad pinnaveekogud on 100 m kaugusel edelas Kõrgesoo kraav ja 100 m kaugusel idas Balti Elektrijaama jahutusvee väljavoolukanal. Mõlema veekogu veed voolavad lõunasse, Narva veehoidlasse. Rohelist järve ümbritsev Kõrgesoo raba kraavid on ühenduses Narva veehoidlaga. Lähim looduskaitseala ja Natura 2000 ala on Udria maastikukaitseala (KLO1000583) / Udria loodusala (RAH0000502), mis jääb Tuhavälja nr 2 kinnistu piirist ca 1,6 km kaugusele loodesse. Tuhaväljadest lõuna poole jäävatel metsamaadel on tedre elupaigad (III kaitsekategooria linnuliik), edelasse jäävas Kõrgesoos kasvab soo-neiuvaip (III kaitsekategooria taimeliik). Aadress Elektrijaama tee 59, Narva linn, Ida-Viru maakond 2/62 Territoriaalkood EHAK 0511 Katastritunnus(ed) 51106:001:0002, 51106:001:0043, 51101:001:1522, 51106:001:0044, 51106:001:0153, 51101:001:1428, 51106:001:0004, 51106:001:0151, 51106:001:0152, 51101:001:1521, 51106:001:0144, 51106:001:0145, 51101:001:0960, 51106:001:0007, 51101:001:0964, 51101:001:0959, 51106:001:0088, 51106:001:0089, 51106:001:0090, 51106:001:0091 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk ja 12 auku. Puudutatud katastriüksused: Elektrijaama tee 39 (51106:001:0002), Elektrijaama tee 43 (51106:001:0048), Elektrijaama tee 53a (51106:001:0043), Elektrijaama tee 53b (51101:001:1522), Elektrijaama tee 53c (51106:001:0044), Elektrijaama tee 57 (51101:001:1428), Elektrijaama tee 57a (51106:001:0004), Elektrijaama tee 57b (51106:001:0151), Elektrijaama tee 57c (51106:001:0152), Elektrijaama tee 57d (51101:001:1521), Elektrijaama tee 57e (51106:001:0144), Elektrijaama tee 57f (51106:001:0145), Elektrijaama tee 59 (51101:001:0960), Elektrijaama tee 59e (51101:001:0964), Elektrijaama tee 63a (51106:001:0006), Elektrijaama tee 75 (51106:001:0049), Elektrijaama tee 91 (51106:001:0046), Elektrijaama tee 91c (51106:001:0047). Puudutatud veekogud: Balti SEJ väljavoolukanal (VEE1065600), Kulgu kanal (VEE1065500). Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus KNR0000007 Auvere elektrijaam KNR0000485 Eesti elektrijaam Käitise tegevus Käitise tegevus Balti elektrijaama põhitegevus on elektri ja soojusenergia tootmine. Elektrijaama ehitust alustati 1956. a, projektvõimsus saavutati 1966. a. Karmistuvate keskkonnanõuete tõttu renoveeriti 2002-2005. a 11. energiaplokk. 2003 - 2005. a rajati soojatoomise reserviks ja energiaplokkide käivitamiseks maagaasil töötav reservkatlamaja koguvõimsusega 240 MW. Pärast katlamaja valmimist suleti 31.05.2005. a kõik vanad TP-17 tüüpi katlad. Elektrijaamas jäid tööle 2 duubelplokki: neist plokk 12 põlevkivi tolmpõletuskateldega (TP-67) ja plokk 11 põlevkivi tsirkuleeriva keevkihtkateldega (CFB). Alates märtsist 2021 on elektrienergia tootmiseks töös energiaplokk nr 11 (brutovõimsus 215 MWe). CFB katelde sisendvõimsus kütuse järgi on 2x275 MWth. Kütusena kasutusel aastas kuni 1 933 412 tonni põlevkivi, kuni 50% soojusenergia sisendist saab asendada biomassiga (hakkepuit, jäätmepuit jm taimne biomass), kokku kuni 747 000 tonni aastas. Alternatiivkütusena on veel lubatud turba kasutamine kuni 4 108 50 tonni aastas. Ploki katelde sissekütmisel kasutatakse kuni 3 360 tonni aastas põlevkiviõli (sissekütmine toimub koos põlevkiviga, kasutatakse 3,2 t/h õli ja kuni 40 t/h põlevkivi) . Maagaasil töötavasse reservkatlamajja on paigaldatud 3 aurukatelt NSTB 87-16-300 (3x83,3 MWth), kus kütusena kasutatakse kuni 213 650 tuh m3 aastas maagaasi. Gaasitarnete katkemisel saab kasutada reservkütusena põlevkiviõli (kuni 5 414 t/a). Balti elektrijaama maksimaalne aastane elektrienergia netotoodang on 1,594 TWh. 11. energiaploki soojusenergia tootmisvõimsus on 160 MW neto, kuid soojust müüakse kaugküttevõrku vastavalt vajadusele, eeldatav maksimaalne aastane soojusenergia netotoodang on 0,664 TWh/a. Tegelik toodangumaht sõltub otseselt tarbimisest ja avatud elektriturust ning seetõttu raskesti prognoositav. Balti elektrijaamas tekib tahkete kütuste kasutamisel kolde- ehk põhjatuhka (kuni 409 900 t/a) ja lendtuhka (kuni 461 100 t/a), mida hüdrotranspordiga suunatakse tuhaväljale nr 1. Balti EJ tuhavälja nr 1 ladestusala pindala on 360 ha (jäätmekäitluskoha kood JKK4400039). Elektrijaama tegevuses tekkivad muud tehnoloogilised jäätmed (nt katelde läbipõlenud vooderdis, katelde kapitaalremondil tekkivad ehitus-lammutusjäätmed) ladestatakse suletud tuhaväljal nr 2 paiknevasse tööstusjäätmete prügilasse pindalaga 20 ha (jäätmekäitluskoha kood JKK4400188). Tuhaväli nr 1 mahutab kokku 147 mln tonni põlevkivituha jäätmeid. Tööstusjäätmete prügila mahutavus on 215 000 tonni tavajäätmeid ja 238 000 tonni ohtlike jäätmeid (st asbesti sisaldavad jäätmed). Käitis on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane. Kütuse vastuvõtt ning ettevalmistamine. 3/62 Vedelkütuse (põlevkiviõli) hoiustamine õlilaos, mis koosneb 3x3 000 m3 mahutist. Põlevkivi transport elektrijaama territooriumile kaevandustest või karjäärist toimub raudteetranspordiga, võimalik on ka kohaletoomine autotranspordiga. Põlevkivi laetakse maha elektri​jaama territooriumil esmalt vahelattu (pindala ca 5 ha), laos hoitakse kuni 2 000 000 tonni põlevkivi. Vaheladu on valdavalt avaladu, peenpõlevkivi laaditakse varjualusesse (pindala 5 700 m2). Kütuse transportimiseks vahelaost elektrijaama kateldesse on ehitatud kütuse etteande süsteem, mis koosneb lintkonveieritest, purustitest jt asjakohastest seadmetest. Etteande süsteem on kinnine. Purusti paikneb vahetult katlamaja juures. Käitises kasutatakse biomassi kuni 747 000 t/a, millest kuni 240 000 t/a moodustab jäätmeks liigituv biomass. Ettevõttes on kehtestatud tarnitavale puidujäätmetele lepinguga nõuded kütuse kvaliteedile, et liigitada puidujäätmed biomassiks THS § 10 mõistes. Sarnased nõuded töötatakse välja ja kehtestatakse ka teistele taimsetele biomassi jäätmetele. Ettevõtte vastuvõtuprotseduuri käigus toimub visuaalset kontrolli kõigi koormate osas. Kõigist koormatest võetakse koormaproov ja kõik koormaproovid kontrollib üle ettevõtte töötaja. Vastuvõetud puidujäätmed täiendavalt puhastatakse metallist ja purustatakse puidujäätmete ettevalmistamise kompleksis. Toomishoones on haamerveskid, elektromagnetid, pöörisvoolu põhimõttel värviliste metallide separaatorid ning roostevaba terase separaatorid koos vajalike punkrite ja transportööridega. Puhastatud biomassi kasutatakse nii Balti elektrijaamas kui Auvere elektrijaamas. Kui BEJ ei tööta, siis võidakse kogu aastane töödeldud kogus 240 000 tonni kasutada Auvere elektrijaamas. Biomassi ladustamine toimub avatud platsidel. Üheaegselt on lubatud ladustada kuni 35 000 tonni biomassina liigituvaid jäätmeid. Ladustamine toimub asfalteeritud platsil, mis on varustatud sademevee kanalisatsiooniga. Sademevesi läbib enne suublasse juhtimist liiva- ja mudapüüdja ning õlipüüduri. Biomassi jäätmete ladustamisplatside kogupindala on 2022. valminud projekti alusel 34 741 m2. Ladustamisala hulka kuuluvad ka reservplatsid, mida kasutatakse biokütuse auna kriitilise temperatuuriga ümber/laiali paigutamiseks, et vältida virnade süttimist. 2022. valminud projekti alusel paigutuvad osaliselt ümber seni kasutusel olnud puidujäätmete ladustamisalad. Käitisesse on paigaldatud 2 elektrolüüsiseadet, mille abil toodetakse veest vesinikku kuni 8 m3/h. Aastane maksimaalne toodang ühe seadme kohta on 70 080 m3 ja kahe seadme kohta kokku 140 160 m3. Vesiniku tootmisega heiteid ei kaasne. Tuhakäitlus ja tuhaväli Tuhaväljale suunatakse kuni 870 000 t/a tuhka, mis tekib põlevkivi ja biomassi (puidu) põletamisel. Balti elektrijaama kolde- ja lendtuha osas käesoleval ajal taaskasutamisvõimalused puuduvad, mistõttu kogu tekkiv tuhk ladestatakse prügilas. Tulevikus on võimalik, et leitakse võimalusi tuha taaskasutamiseks. Tuhk kogutakse katlaagregaatidest (kolle jm) ja suitsu​gaaside puhastusseadmetest (elektrostaatilised filtrid) ning juhitakse märgtuhaärastusega ladestuspaika. Tuhaärastuses kasutatav vesi on ringluses. Kuuma põlevkivituhaga kokkupuutuv vesi võetakse tuhavälja selitustiigist, segunedes tuhaga moodustub tuhapulp. Pulp pumbatakse puistangule, kus tuhk settib välja ning vett kasutatakse uuesti transpordiks. Süsteemis ringlev vesi on kaltsiumhüdroksiidi ja kaltsiumkarbonaadi osas küllastumisele lähedal olevast lahus. Tuhk kogutakse Balti elektrijaamas hüdrauliliselt katlajaoskonnas asuvate kanalite kaudu kahte bagerpumplasse, kust tuhapulp tuha ja vee suhtega u. 1:20 pumbatakse tuhaväljale nr 1. Tuhaväli on trapetsi kujulise põhiplaaniga tehnogeenne moodustis suurima suhtelise kõrgusega 45 m (70.00 abs. m). Tuhaväli pindalaga 490 ha koosneb järskude nõlvadega tuhamäest (tuhahoidla), 395 ha ja selle lõunaküljel asuvast settetiigist pindalaga 95 ha. Tööstusjäätmete prügila Tööstusjäätmete prügila rajati Balti Elektrijaama tuhamäe nr 2 kirdenurka (2002. a hinnati keskkonnamõju). Peamised ladestatavad jäätmed on Eesti Energia AS ettevõtetes katelde ja reaktorite remondil tekkivad mineraalsed jäätmed, mis on segunenud katlatolmu või põlevkivituhaga, samuti asbestijäätmed ja muud ehitus-lammutusjäätmed, mille taaskasutamine 4/62  ei ole tehniliselt ja majanduslikult otstarbekas. Tuhavälja tööstusjäätmete ladestusalale viiakse ettevõtte käitiste tegevuses tekkivad jäätmed nagu katelde läbipõlenud vooderdis (11 300 t/a), katelde kapitaalremondil tekkivad ehituslammutusjäätmed (30150 t/a) ning asbestijäätmed (ca 5 580 t/a), põlevkivikoldetuhka (10 01 97) kuni 16 000 t/a, veeselitussetted (2 000 t/a) ja küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud (300 t/a). Ohukategooria B kategooria suurõnnetuse ohuga Lähteolukorra aruanne Lisa 1: BEJ_lahteolukorra_aruanne_2014.pdf Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Käitise põletusseadmete summaarne nominaalsoojusvõimsus sisseantava kütuse järgi 800 MWth (2x275 MWth ja 3x 83,3 MWth). Elektritootmise brutovõimsus 215 MW, netovõimsus 192 MW. Aastane tootmis​maht Elekter: 2856 GWh, soojus 824 GWh Põhitegevusala Jah Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Prügila mahutavus 147 000 000 tonni Aastane tootmis​maht Balti EJ tuhaväljak nr 1 (JKK4400039) - põlevkivi jt kütuste põletamise kolde- ja lendtuha ladestamine 869 122 t/a Põhitegevusala Jah Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Prügila mahutavus 215 000 tonni tavajäätmeid ja 238 000 tonni ohtlikke jäätmeid Aastane tootmis​maht Tööstusjäätmete prügila (jäätmekäitluskoht JKK4400188) - ladestatakse kuni 5580 t/a ohtlikke jäätmeid ning 39750 t/a tavajäätmeid Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine 5/62 PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 4. PKE Järeldused Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse põhjal https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti-igusaktid 25.10.2017 25.10.2021 5. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 6. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr nimetused viide PVT PVT lühend number 1. Juhtimine ja Käitises on toimiv Keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab standardi EVS EN ISO LCP PVT 1. Keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamine ja kasutamine: LCP PVT 1 kontroll keskkonnajuhtimissüsteem 14001:2015 nõuetele. Üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb järgida ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, WT BAT 1 mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: PKE PVT1 i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) kavandatud korralise hoolduse programmid; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas: a) allmaarajatiste vältimine; b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis; c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine; d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne; e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine; f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine; ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi 6/62  Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi omadusi, mida on kirjeldatud asjakohase PVT juures: x. kvaliteeditagamis-/kvaliteedijuhtimisprogrammid, millega tagatakse kõigi kütuste omaduste määramine ja kontrollimine (vt PVT 9); xi. juhtimiskava õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes, kaasa arvatud käivitus- ja seiskamisperiood (vt PVT 10 ja PVT 11); xii. jäätmekava, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine või nende korduskasutuseks, ringlussevõtuks või muul viisil taaskasutuseks ettevalmistamine ja mis hõlmab PVT 16 juures kirjeldatud meetodeid; xiii. süstemaatiline meetod võimaliku kontrollimatu ja/või ettenägematu keskkonnaheite tuvastamiseks ja ohjamiseks, eriti järgmiste heidete korral: a) heited pinnasesse ja põhjavette kütuste, lisaainete, kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemise ja ladustamise tõttu; b) ladustamis- ja käitlemistoimingute käigus toimuva kütuse isekuumenemise ja/või -süttimisega seotud heited; xiv. tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet; xv. müratekke piiramise kava, kui eeldatakse mürasaaste tekkimist või püsimist tundlikel aladel; kava hõlmab järgmist: a) müraseirekava müra jälgimiseks seadme piiril; b) müratekke vähendamise kava; c) müratekkejuhtumitele reageerimise kava, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu; d) varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine müratekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele; xvi. halvalõhnaliste ainete põletamise, gaasistamise või koospõletamise korral lõhnatekke piiramise kava, mis hõlmab järgmist: a) lõhnaseire kava; b) vajaduse korral lõhnatekke kõrvaldamise kava lõhnaheite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks või vähendamiseks; c) lõhnatekkejuhtumite registreerimise kava koos asjakohaste meetmete ja tähtaegadega; d) varasemate lõhnatekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine lõhnatekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele. 7/62 2. Elektri ja soojuse Ploki nr. 11 vaheltvõttudest võetavat Plokk nr. 11 on võimeline koostootmisrežiimis lisaks 197 MW elektrienergiale LCP PVT 12. Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC LCP PVT 12 koostootmine auru on võimalik kasutada soojuse tootma ka 120 MW soojust (ploki installeeritud soojusvõimsus on 160 MW, kuid seadmete energiatõhususe suurendamiseks tuleb meetoditest asjakohase kombinatsiooni PKE PVT 2, väljastamiseks tarbijatele sellisel juhul väheneb elektrienergia tootmine kasutamine: 22 a. Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b. Töökeskkonnatingimuste optimeerimine (üldkohaldatav); c. Aurutsükli optimeerimine (üldkohaldatav); d. Energiakulu minimeerimine (üldkohaldatav); e. Põletusõhu eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); f. Kütuse eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades katla konstruktsiooni ja NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); g. Täiustatud juhtimissüsteem (üldkohaldatav uute üksuste puhul. Vana üksuse puhul võib kohaldatavust piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele); h. Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega (Kohaldatav ainult aurukontuuridele ja mitte kuumadele kateldele. Kohaldatavust võivad olemasolevate üksuste korral piirata seadme konfiguratsiooni ja tagastatava soojuse kogusega seotud tingimused). i. Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel (Kohaldatav, arvestades kohalikust soojuse ja energia nõudlusest tulenevaid piiranguid. Kohaldatavus võib olla piiratud ennustamatu töösoojusprofiiliga gaasikompressorit); j. Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmiduse korral (Kohaldatav üksnes uue üksuse korral, kui on olemas reaalne võimalus tulevikus üksuse läheduses soojust kasutada); k. Suitsugaasikondensaator (Üldkohaldatav soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuste puhul tingimusel, et on piisavalt nõudlust madalama temperatuuriga soojuse järele); l. Soojuse salvestamine (Kohaldatav vaid soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse puhul. Kohaldatavus võib olla piiratud madala soojuskoormuse vajaduse korral); m. Märg korsten (Üldkohaldatav uue ja olemasoleva üksuse puhul, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist); n. Väljalaskmine jahutustornist (Kohaldatav ainult üksuses, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist ja kus on vajalik suitsugaasi taaskuumutamine enne väljalaskmist, seejuures peab üksuse jahutussüsteemiks olema jahutustorn); o. Kütuse eelkuivatamine (Kohaldatav biomassi ja/või turba põletamise korral, arvestades isesüttimisega seotud ohtudest tulenevaid piiranguid (nt turba niiskusesisaldust hoitakse kogu tarneahela ulatuses üle 40 %). Olemasolevate seadmete moderniseerimist võivad piirata kuivatamisega saavutatav täiendav kütteväärtus ning mõne katla konstruktsioonist või seadme konfiguratsioonist tulenevad piiratud moderniseerimisvõimalused); p. Soojuskao minimeerimine (Kohaldatav ainult tahkekütusega töötava põletus- ja gaasistamisüksuse ning IGCC seadme korral); q. Kõrgtehnoloogilised materjalid (uutel seadmetel); r. Auruturbiini täiustamine (Kohaldatavust võivad piirata nõudlus, auru olek ja/või seadme piiratud tööiga); s. Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek. PKE PVT nr 2 tuleb kindlaks määrata põletusseadme üksuste elektritootmise netokasuteguri või üldise kütusekasutuse kasuteguri või mehhaanilise energeetilise netokasuteguri, tehes katsetused täiskoormusel töötamisel pärast üksusele kasutusloa saamist ja pärast iga muudatust, mis võib oluliselt nimetatud parameetreid muuta. Seejuures tuleb lähtuda EN standarditest. Kui need ei ole kättesaadavad, tuleb rakendada ISO, riiklikuid või teisi rahvusvahelisi standardeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. PKE PVT nr 22 tuleb määrata põletusseadmete energeetilise efektiivsus PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata. 8/62 3. Kütuse valik ja Plokil 11 kasutatakse põletamist Balti elektrijaamas kasutatakse põhikütusena põlevkivi, plokis nr 11 on LCP PVT 6: Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete LCP PVT 6e põletamise tsirkuleerivas keevkihis. rekonstrueerimise järgselt võimalik kuni 60 % sisendenergiast saada õhkuheite vähendamiseks tuleb optimeeritud põlemise tagamine ja allpool esitatud meetodite PKE PVT 21 tehnoloogia biokütusega (puit). Reservkatlamajas on peamine kütus maagaas, põlevkiviõli asjakohase kombinatsiooni kasutamine: kasutatakse ainult reservkütusena gaasitarnete katkemisel ning seadmete a. Kütuste segamine (üldkohaldatav); hooldamisel. b. Põletussüsteemi korrapärane plaaniline hooldus (üldkohaldatav); c. Täiustatud juhtimissüsteem; d. Põletusseadmete hea konstruktsioon (üldkohaldatav uuel seadmel); e. Kütuse valimine (eelistatakse parema keskkonnaprofiiliga kütust). PKE PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks tahkekütuse kasutamisel tuleb rakendada tolmpõletamist, keevkihis põletamist ja liikuva restiga kollet. 4. Seire ja Kütuse kasutamise summaarne Reservkatlamaja täiskoormusega töö ajal kütuse kasutamise netokasutegur on LCP PVT 2 Tuleb gaasistusseadmete, IGCC seadmete ja/või põletusüksuste elektrilise LCP PVT 2, energiatõhusus netokasutegur 94 %. netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri ja/või mehaanilise 40 Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata (Plokk netokasuteguri kindlaks tegemine EN-standarditele vastaval täiskoormusega toimimise katsel (*) PKE PVT 22 11) pärast seadme kasutussevõttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt mõjutada. EN-standardite puudumise korral tuleb selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. * Kui soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse korral ei ole tehnilistel põhjustel võimalik toimivuskatset läbi viia nii, et üksus töötab täiskoormusel soojuse tootmiseks, võib katset täiendada või asendada arvutustega, milles kasutatakse täiskoormust iseloomustavaid näitajaid. LCP PVT 40 tabel 23 Energiatõhususe tasemena määratletud kütuse kasutamise summaarne netokasutegur gaasikatlal on 78-95 %. PKE PVT 22 tuleb põletusseadmete energeetiline efektiivsus määrata PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata. 5. Protsessinäitajate Õhku- ja vetteheite seisukohalt Pidevalt seiratakse suitsugaaside mahtu, hapnikusisaldust, temperatuuri ja LCP PVT nr 3 Tuleb pidevalt jälgida õhku- ja vetteheite seisukohalt olulisi protsessinäitajaid, LCP PVT 3 seire oluliste protsessinäitajate seire rõhku. sealhulgas suitsugaasi voolu, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku, veeaurusisaldust (kui proovi PKE PVT 3 ei kuivatata analüüsil). PKE PVT 3. tuleb seirata protsessi neid parameetreid, millest sõltuvad heited õhku ja vette. Heitgaaside vooluhulka, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust seiratakse perioodiliselt või pidevalt sõltuvalt välisõhku väljutatavates heitgaasides sisalduvate saasteainete seire iseloomust. 9/62 6. Õhkuheite seire Õhkuheite jälgimine, sõltuvalt Pidevalt seiratakse: korstnal nr 701 NOx, CO. PVT nr 4-1. Tuleb pidevalt seirata peamisi saasteaineid. SO2, NOx, CO ja tahkete osakeste PKE PVT 4.1, saasteainest kas pideva või Korstnal nr 601 (tahkekütuse plokk): pidevalt seiratakse: NOx, CO, SO2, õhkuheite pidevseire toimub EN standardite EN 15267-1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181 4.2 perioodilise seirega. osakesed (PM-sum); HCl, N2O seire võib toimuda nii pidevseirena või kohaselt, tahkete osakeste korral täiendavalt EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. vajadusel pisteliste mõõtmiste teel (pisteliselt seiratakse HCl 4 korda aastas ja Võrdlusmõõtmise tegemisel võib kasutada muid asjakohaseid meetodeid, mis tagavad N2O 1 kord aastas). samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. Alates 2021 perioodiliselt seiratakse korstnal 601 (PVT-järelduste PVT nr 4-2. Tahkekütuste kasutamisel seiratakse minimaalse nõutava seiresagedusega vastuvõtmisest möödub 4 aastat 2021. a oktoober): HCl sagedusega 4 korda perioodiliselt järgmisi saasteaineid: aastas (piisavalt stabiilsete tulemuste korral 1 kord poolaastas); HF 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas, kohaldub standard EN sagedusega 1 kord aastas; Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret 21258; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < tehakse vähemalt üks kord aastas. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. 70% koormusega. Mõõtmised tehakse vastavalt standartitele. 2. HCl – üks kord kolme kuu tagant, kohaldub standard EN 1911. Kui heide on osutunud piisavalt stabiilseks, võib seirevajaduse siduda kütuse karakteristikute olulise muutusega, kuid mitte harvemini kui üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui põlevkivi kasutatakse koos biomassi ja/või turbaga, mil HCli sisaldust seiratakse vähemalt üks kord poolaastas. 3. HF – üks kord aastas, EN standard puudub. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 4. Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas, kohaldub standard EN 14385. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Seiratavate metallide nimekiri ja seiresagedus sõltub tahkekütuses sisalduvatest raskmetallidest ja asjakohasest hinnangust heite võimalikkusele, kuid igal juhul tuleb mõõtmised korraldada, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 5. Pärast käesolevate PVT-järelduste jõustumist teha vähemalt üks elavhõbeda mõõteseeria heitgaasides, kui põletusseadme Hg-heite kohta varasemad andmed puuduvad. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 7. Põletamise Optimeeritud põlemise tagamine CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks ja optimeeritud põlemise LCP PVT 6 Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete LCP PVT 6 tõhusus ja üldine tagamiseks kasutatakse kütuste segamist (biokütused), põletussüsteemi õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimeeritud põlemine allpool esitatud meetodite PKE PVT 8, keskkonnatoime hooldus, täiustatud juhtimissüsteem. asjakohase kombinatsiooni kasutamisel. (vt PVT nõue p 3.) 9,10 a) Kütuste segamine (üldkohaldatav); b) Põletussüsteemi hooldus (üldkohaldatav); c) Täiustatud juhtimissüsteem; e) Kütuse valimine PKE PVT 8. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks ja CO ning põlemata jäänud ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimaalne põlemine, kasutades ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Kütuste segamine – segatakse erineva kvaliteediga sama tüüpi kütust (nt biomassi). 2. Põletussüsteemi hooldus – regulaarne planeeritud hooldus tehnika tarnija soovituste kohaselt. PKE PVT 9. Normaalsetes käitamistingimustes õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada asjakohase projekteerimise, käitamise ja hoolduse kaudu, et heite puhastussüsteemid on kasutuses optimaalse võimsusega ja rakendatavusega. PKE PVT 10.Tuleb koostada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi osana juhtimiskava õhku ja vetteheite vähendamiseks tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral (vt PVT nr 1 punkt 11), kusjuures see kava peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja võtma arvesse järgmist: 1. ei kohaldu. 2. Selliste süsteemide ennetava hoolduse plaani koostamine ja rakendamine. 3. Tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja seda põhjustanud tingimuste registreerimine ja analüüs (nt juhtude sagedus, kestus, tekkepõhjused, heitkoguse mõõtmine/hindamine), vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine (st eesmärk on ennetada äkkheite tekkega seotud sündmusi) 10/62 8. Põletamise Püüdeseadmete asjakohane Elektrifiltrite nõuetekohane hooldus ja käitamine. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes tuleb asjakohase LCP PVT 8 tõhusus ja üldine käitamine ja hooldus. konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel keskkonnatoime võimsusel ja tagada nende töökorras olek. 9. Põletamise Kütuse kvaliteedi ja juhtimise Kütuste koostise kvaliteedi regulaarne kontroll ja seadmete töö reguleerimine PKE PVT nr 6 on Kütuse karakteristikute määramine/kvaliteedi kontroll. PKE PVT 6, tõhusus ja üldine programm vastavalt kütuse tüübile ja tarnimisele (tarnitava kütuse kvaliteedi andmed PVT nr 6-1. Vähemalt kord kuus mõõdetakse kasutatavate kütuste põlemisprotsessi mõjutavaid 6-1 , 6-2 keskkonnatoime esitavad tarnijad, lisaks ettevõtte teostab täiendavalt kvaliteedi kontrolli). parameetreid – tahkekütustel vähemalt kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust, LCP PVT 9 Enefit Power laboris määratakse tahkekütusel (biomass, turvas, põlevkivi) põlevkivi uttegaasidel vähemalt kütteväärtust, arvestades selle määramisel järgmiste ainete ööpäeva keskmistatud proovi kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust. sisaldust: põlevkivibensiin ja väävelvesinik. Põlevkiviõlil märatakse kütteväärtust kord kuus. PVT nr 6-2. Kütuse esmakordsel kasutuselevõtul või kui on põhjust eeldada kütuse karakteristikute olulist muutust (nt põlevkivi kasutuselevõtt uuest maardlast), tuleb teha kütuse karakteristikute põhjalik mõõtmine, kui asjakohane teave ei ole eelnevalt kättesaadav (nt põlevkivi puhul maardla geoloogiliste uuringute käigus saadud teave). Kontrollitavad parameetrid on järgmised: 1. Põlevkivis alumine kütteväärtus, niiskus, lenduv osa, tuhasisaldus, seotud süsinik, elementaarkoostis – C, H, N, O, S, Br, Cl, F, raskmetallidest As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V, Zn. LCP PVT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente: i.kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmed; ii.kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus); iii.seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)). Kirjeldus: Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul. 11/62 10. Põletamise Muude kui tavapärastes BEJ käivitamiseks-seiskamiseks on juhendid, avariilised juhtumid LCP PVT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes LCP PVT 10, tõhusus ja üldine käitamistingimustes töötamise registreeritakse ning vaadatakse sündmuste asjaolud läbi. Nende sündmuste käitamistingimustes tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana juhtimiskava ja 11 seire juhtimiskava ja heiteseire käigus tekkivat heidet hinnatakse kaudsete näitajate ja seireandmete põhjal. see rakendada (sh vastama võimalike saasteainete heite olulisusele) ning hõlmama järgmisi PKE PVT 7 elemente: - muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; - muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumite sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. LCP PVT 11 Tuleb õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. PKE PVT 7. Seire tavapärastest erinevates käitamistingimustes Tuleb asjakohaselt seirata õhku- ja vetteheidet tavapärasest erinevate käitamistingimuste ajal, seda kas heite otseste mõõtmiste või surrogaatparameetrite seire kaudu, kui on tõendatud, et see annab otseste mõõtmistega võrreldes samaväärse või parema kvaliteedi. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse aluseks järgnevate käivitamiste- sulgemiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord aastas. Surrogaat- või asendusparameetrid on mõõdetavad või arvutatavad näitajad, mida saab kasutada saasteainete väärtuste otseste mõõtmiste asemel. Üksikult või kombineeritult võib asendusparameetrite kasutamine anda piisavalt usaldusväärse pildi heitkoguste olemusest ja proportsioonidest. 12/62 11. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamiseks Põlemisprotsessi optimeerimine, töökeskkonna ja aurutsükli optimeerimine, LCP PVT 12.Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC LCP PVT 12 rakendatud meetmed. peamiste näitajate arvutipõhine juhtimine, soojuskao minimeerimine, seadmete energiatõhususe suurendamiseks tuleb kasutada allpool esitatud meetoditest PKE PVT 11 soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel asjakohase kombinatsiooni. a) Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b) Töökeskkonna tingimuste optimeerimine (üldkohaldatav); c) Aurutsükli optimeerimine (üldkohaldatav); d) Energiakulu minimeerimine (üldkohaldatav); e) Põletusõhu eelkuumutamine; f) Kütuse eelkuumutamine; g) Täiustatud juhtimissüsteem; h) Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega; i) Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel; j) Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus: k) Suitsugaasikondensaator; l) Soojuse salvestamine; m) Märg korsten; n) Väljalaskmine jahutustornist; o) Kütuse eelkuivatamine; p) Soojuskao minimeerimine; q) Kõrgtehnoloogilised materjalid; r) Auruturbiini täiustamine; s) Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek; PKE PVT nr 11. Põlemisprotsessi energeetilise efektiivsuse suurendamisel tuleb kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud tehnikatest. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Protsessi tööparameetrite optimeerimine – protsessi töötava keha (aur või gaas) kõrgeima võimaliku temperatuuri ja rõhu kasutamine, arvestades piirangutega, mis tulenevad nt NOx-heite kontrolli vajadusest või nõuetest väljastatava energia karakteristikutele. 2. Aurutsükli optimeerimine. 3. Põlemisõhu eelsoojendamine, kasutades osa suitsugaaside soojustagastusest saadud energiat. Rakendatavust võib piirata vajadus hoida NOx-heide kontrolli all. 4. Auruturbiini moderniseerimine – erinevad tehnikad, nagu keskrõhu auru temperatuuri ja rõhu tõstmine, madalrõhuturbiini lisamine, labade geomeetria modifitseerimine. Rakendatavust võib piirata auru nõudlus või selle parameetrid või põletusseadme piiratud eluiga. 7. Põlemisprotsessi optimeerimine. 8. Soojuse akumuleerimine. Rakendatavus: ainult CHP; rakendatavus on piiratud väikese soojusvõimsusega seadmetel ja väikese soojusenergia vajadusega piirkonnas. 9. Soojuskadude minimeerimine – jääksoojuse kadude vähendamine, nt šlaki kaudu ja kiirguspindade isoleerimisega. Rakendatavus: ainult tahkekütust kasutatavatel seadmetel. 10. Energiatarbe minimeerimine – võtta kasutusele väiksema energiatarbega seadmed, nt suurema energeetilise kasuteguriga toiteveepumbad. 11. Suitsugaaside kondenseerimine. Rakendatavus: ainult CHP ja kui on piisav nõudlus madala temperatuuriga soojusel 12. Vee tarbimine ja Tuhatranspordivee ringlus Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. Tuhatranspordivesi Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud LCP PVT 13 vetteheide tsirkuleerib suletud süsteemis. Tuhaväljal selginenud tuhatranspordivesi meetodit: suunatakse elektrijaama tagasi. a. Vee ringlussevõttu; b. Kuiva koldetuha käitlemine (Kohaldatav tahkekütuseid põletatava seadme korral). 13. Vee tarbimine ja Reovee eri tüüpide eraldi kogumine Elektrijaamas käideldakse eraldi jahutusvett, tehnoloogilist vett, tuhavälja Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks rakendatakse LCP PVT 14 vetteheide ja töötlemine ringlusvett saastumata sademevett ja olmereovett. Kasutatakse erinevaid reoveevoogude eraldamist ja nende eraldi töötlemist olenevalt saasteainete sisaldusest. puhastusseadmed 13/62 14. Jäätmekäitlus Töö korraldamine viisil, mis Põhirõhk on jäätmetekke vältimisel: põlevkivi kasutamisel põhikütusena Põlemisprotsessil ning heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele LCP PVT 16 vähendab jäätmete koguseid. kasutatakse tsirkuleeriva keevkihi tehnoloogiat, mille puhul ei ole vaja saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks tuleb töö korraldada selliselt, et viia rakendada meetmeid SO2 heite vähendamiseks. Põlevkivi osaline asendamine tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini: biomassiga vähendab tuha teket. Balti Elektrijaama energiaplokke kasutatakse a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad reeglina suure elektritarbimise korral, kui muudest tootmisvõimsustest ei piisa. kõrvalsaadustena; b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus). 15. Mürateke Müratekke vähendamine Kasutatakse meetmete kombinatsiooni nagu seadmete korrektne kontroll ja LCP PVT 17. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool esitatud meetodit. PKE PVT 20 hooldamine, käitamine kogenud töötajate poolt, mürarohked seadmed on a) Töökorralduslikud meetmed (üldkohaldatav); LCP PVT 17 kinnises ruumis, elektrijaam asub piirkonnas kus puuduvad müratundlikud b) Vähest müra tekitavad seadmed; objektid. c) Müra tõkestamine; d) Müratõrjeseadmed; e) Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus PKE PVT 20. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut meetodit: Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Tehnikad käitamisel, nagu: • seadmete asjakohane ülevaatus ja hooldus; • võimalusel mürarikaste seadmete ruumides uste ja akende sulgemine; • seadmeid käitab kogenud personal; • võimalusel vältida mürarikkaid tegevusi öisel ajal; • mürarikaste hooldustööde ajal mürakontrolli meetmete rakendamine. 16. NOx heite Reservkatlamajal kasutatakse Low- Reservkatlamaja NOx heited on alla 100 mg/Nm3 Tabel 25. Olemasolevate gaasikatelde NOx aastakeskmine heide on 50-100 mg/Nm3, ööpäeva LCP PVT 44 vähendamine NOx põleteid ja täiustatud keskmine heide 85-110 mg/Nm3. reservkatlamajal juhtimissüsteemi. 17. CO heite CO emissioone vähendatakse CO sisaldus reservkatlamaja suitsugaasides on kuni 40 mg/Nm3 Selleks, et vältida või vähendada CO õhkuheidet maagaasi põletamisel, tuleb tagada LCP PVT 44 vähendamine põlemisõhu koguse optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsioonikatalüsaatoreid. reservkatlamajal optimeerimisega 18. NOx heite Keevkihtpõletus Keevkihtkateldega renoveeritud energiaplokis nr 11 NOx heitmed on ca 150 PVT nr 23. NOx-heite vähendamiseks, seejuures piirates CO ja N2O õhkuheidet, tuleb kasutada PKE PVT 23 vähendamine mg/Nm3. lisaks peatükkides 4.3, 4.5 ja 5.1 loetletud üldistele tehnikatele, ühte või mitut järgmist tehnikat, LCP PVT 24 põlevkivikateldes Kuna põlevkivis on vähe lämmastikku, on ka põlevkivikatelde NOx heited sh PVT-s nr 21 loetletut: suhteliselt väikesed. Keevkihtkateldes, sh biokütuste kasutamisel lisaks 1. Katelde töö optimeerimine. Põlemisprotsessi hoitakse kateldes võimalikult stabiilsena ning põlevkivile, hoitakse põlemistemperatuuri võimalikult madalal, mis vähendab vajaduse korral reguleeritakse liigõhutegurit, et vähendada NOx-ühendite teket. NOx-i teket. 2. Madala NOx tekkega põletite kasutamine. 3. Vee sissepritse tolmpõletuskatla koldesse, mis ühtlustab kolde temperatuurigradienti, parandab SOx sidumist ning vähendab NOx teket. NOx PVT SHT põlevkivi põletamisel, ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus: Kõik olemasolevad CFB-plokid on üle 300 MWth võimsusega. Olemasolevatel CFB-põletusseadmetel on NOx PVT SHT väärtused <70–220 mg/Nm3 päevakeskmistena, mis vastab aastakeskmisele vahemikule <85–200 mg/Nm3. LCP PVT 24. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva NOX-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks, piirates samas CO ja N2O õhkuheidet, tuleb kasutada ühte või mitut järgmist meetodit. a) Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); b) Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine (üldkohaldatav); c) Õhu astmeline lisamine (üldkohaldatav); d) Kütuse astmeline lisamine (üldkohaldatav); e) Suitsugaasi ringlus (üldkohaldatav); f) Selektiivne mittekatalüütiline taandamine; g) Selektiivne katalüütiline taandamine 14/62 19. SO2 jt happeliste Keevkihtpõletus Keevkihtkateldega renoveeritud 11. ploki SO2 heited on ca 10 mg/Nm3. HCl LCP PVT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite PKE PVT 27, gaaside heite heide on ligikaudu 20 korda madalam, HF arvestuslik heide puudub. vältimiseks või vähendamiseks tuleb kasutada üht või mitut järgmist meetodit: PVT 32, vähendamine 11 Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 sidumiseks põlevkivis sisalduva a) Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti); PVT 33 plokis vaba lubjaga, lubjaga seonduvad ka teised happelised gaasid nagu HCl ja HF. b) Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI); LCP PVT 25 c) Pihustusega kuivabsorber; d) Ringleva keevkihiga kuivskraber; e) Märgskraber; f) Suitsugaasikondensaator; g) Suitsugaasi märgväävlitustamine; h) Kütuse valimine. PKE PVT 27. SOx-, HCl- ja HF-heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud üldkohalduvat tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): 1. Kütuse valik – madala väävli-, kloori- või fluorisisaldusega kütuse valik; rakendatavus piiratud kütuse kättesaadavusega, sh juhul kui põletatakse väga spetsiifilisi kohalikke kütuseid. 2. Katlasse sorbendi sisestamine (koldesse või kihti). 3. Suitsukäiku kuiva sorbendi sisestamine (DSI) – saab kasutada HCl ja HF taseme vähendamiseks, kui ei rakendata spetsiifilisi väävliärastustehnikaid. 4. Tsirkuleeriva keevkihiga (CFB) kuivskraber. 5. Kuivpihustusega absorber (Spray-dry absorber, SDA). 6. Poolkuiv desulfureerimine, nt NID tehnika. 7. Kombineeritud tehnikad NOx ja SOx vähendamiseks. Rakendatavus on juhtumipõhine sõltuvalt kasutatava kütuse omadustest ja põlemisprotsessist. 8. Märgskraber – kasutatav HCl ja HF kontsentratsiooni vähendamiseks, kui ei rakendata muid spetsiifilisi suitsugaaside puhastamistehnikaid. 9. Suitsugaaside märg väävliärastusseadme järel paikneva gaas-gaas soojendi asendamine – asendavad seadmed on nt multi-toru soojusekstraktor, suitsugaaside juhtimine jahutustorni või märga korstnasse. Rakendatavus: ainult siis, kui gaas-gaas soojendi on vaja välja vahetada. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus - Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist ei kehtestata. Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2- sisaldusele heitgaasides. Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl aastakeskmine PVT SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata. PKE PVT 32 p 2. Kui mitme kütuse põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide kütuste summaarsest soojussisendist vähemalt 50%, võib punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtuste asemel kasutada determineerivale kütusele kehtestatud heite piirväärtust. PKE PVT 33. PVT SO2 SHT põlevkivi põletamisel koos muude tahkete kütustega ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides. Olemasolevad põletusseadmed kõikide katlatüüpide korral SO2 PVT SHT on 440–520 mg/Nm3. 20. CO heite Keevkihtpõletus Renoveeritud 11 plokil on CO sisaldus alla 80 mg/Nm3. Keevkihikateldes LCP PVT 24. CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt biokütuste põletamisel 30-80 PKE PVT 24 vähendamine vähendatakse CO teket põlemisõhu koguse optimeerimisega. mg/Nm3 olemasoleva põletusseadme puhul, mille võimsus on ≥ 300 MWth ja mida käitatakse LCP PVT 24 tahkekütuse vähemalt 1 500 tundi aastas. kasutamisel PKE PVT 24. Põlevkivi kasutamisel CO heite piirväärtust ei kehtestata, tuleb operatiivselt kontrollida põlemisprotsessi. 15/62 21. Tahkete Elektrifilter Energiaplokil nr 11 kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks elektrifiltreid. PKE PVT nr 25. Tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või PKE PVT 25 osakeste heite Plokkide nr 11 renoveeritud elektrifilrite kasuteguriks on 99,8-99,9%, osakete mitut järgmistest üldkohalduvatest tehnikatest, sh nende omavahelisi kombinatsioone: LCP PVT 26 vähendamine heide on alla 20 mg/Nm3. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): PVT on elektrifiltri kasutamine, heite piirväärtus kuni 20 mg/Nm3. 1. Elektrifilter (ESP), olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus. 2. Kottfilter. 3. Sorbendi sissepritse (katla koldesse või kihti), tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. 4. Suitsugaaside kuivpuhastus või poolkuiv puhastus, tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. 5. Märgpuhastus – rakendatavus on piiratud juhul, kui puhastamisega kaasnevaid jäätmeid (nt vesi, mille soolade sisaldus on suur) ei saa taaskasutada või nõuetekohaselt kõrvaldada, olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus; tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. LCP PVT 26. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest: a) Elektrifilter (ESP) (üldkohaldatav); b) Kottfilter (üldkohaldatav); c) Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine; d) Suitsugaasi märgväävlitustamine; e) Kütuse valimine 22. Raskmetallide Elektrifilter Kuna raskmetallid emiteeritakse õhku põhiliselt koos tahkete osakestega, Elektrifiltri või kottfiltri kasutamine, tahkete osakeste koostises olevatele raskmetallidele PVT SHT PKE PVT 25 heite mõjutab elektrifiltrite töö efektiivsus ka raskmetallide heidet. väärtusi ei määrata. vähendamine Plokkide nr 11 renoveeritud elektrifiltrite kasuteguriks on 99,8-99,9% 23. Tahkekütuse Põlevkivi ja biokütuste ladustamine Biokütuse vaalude paigutamisel on arvestatud valitsevate tuulte suunaga. Pikaajalise ja suures koguses tahke materjali avaladustamisel tuleb tolmuheite vähendamiseks EFS 5.3.1. ladustamine avaladudes. Kütused ladestatakse mitmes kuhjas lähtudes tuleohutusnõuetest. rakendada üht või mitut meedet: a) pinna niisutamine vastupidavate tolmusiduvate ainetega b) Ladustamiskohad on paigutatud territooriumile selliselt, et käitlemisel tekkida materjali pinna katmine c) materjali pinna tahkumine d) materjali pinna rohestamine (taimkate). võiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja. Kui prognoositakse tuult üle 10 m/s, siis välditakse kütuste teisaldamist. Põhimõtteliselt on võimalik kuhjade Täiendavalt rakendada vajadusel üht või mitut järgmist meedet: pinna niisutamine, kui ilmastikutingimustest lähtuvalt tekib oht tolmuhäiringu a) paigutada kuhi piki valitsevat tuulesuunda b) tuule mõju vähendamiseks istutada kõrghaljastus, tekkeks väljapool käitise territooriumi. paigutada tuuletõkkepiirded või künkad, c) paigutada mitme hunniku asemel ühe kuhjaga, d) kasutada ülestuult tugiseinu, e) paigutada tugiseinad lähestikku. 24. Tahkekütuse Põlevkivi transport territooriumil Kütuse konveierid on kaetud. Konveierid ja ülekanderennid (mis on disainitud selliselt, et lekke tõenäosus on väike) EFS 5.4.2 transport ja toimub konveieritega 2.1 mitte- või väga kergelt ja mõõdukalt triivimistundliku ja märguva materjali puhul tuleb käitlemine kasutada avatud lintkonveierit ning üht või mitut meedet: a) külgtuulekaitset b) vee ja juga pihustamine ülekandepunktides c) lintkonveieri puhastamine. 2.2 mõõdukalt ja väga triivimistundliku ning mitte märguva materjali korral tuleb kasutada suletud konveierit või sellist lintkonveierit, mis ise või teise lindi abil hoiab materjali (nt pneumaatiline-, rennis kett-, kruvi-, toru-, lint- või topeltlintkonveier) või kasutada suletud lintkonveierit ilma tugiratasteta (nt aerolint-, madala hõõrdumisega- või kausja profiiliga konveiereid). 25. Vedelkütuse Põlevkivikatelde sissekütmiseks ja Balti elektrijaama vedelkütuse hoidla asub kaitsepiirde sees, mis mahutab Vedelkütuse mahutid on ümbritsetud vett ja naftasaadusi mitte läbi laskva piirdega ning sadevee EFS 5.1.1 laadimine, katlamaja reservkütusena 110% ühe mahuti mahust. Rakendatud on ka muud meetmed, mis on vajalikud ärastussüsteemiga. Vett mitte läbi laskev piire mahutab vähemalt kõige suurema mahuti ladustamine ja kasutatavat vedelkütust säilitatakse keskkonnaohutuse tagamiseks ja kemikaaliriskide maandamiseks, sh asuvad maksimaalse mahu (110 % selle mahust). Mahutipark peab olema rajatud eemal veekogudest käitlemine spetsiaalsetes hoidlates, kütus torustikud estakaadidel. ning kõvakattega pinnasel. Torustikud on paigutatud maapinnal turvalisele lahtisele alale nii, et pumbatakse kateldesse torustike lekkeid oleks võimalik kiiresti avastada ja seadmete ja mehhanismide tekitatud vigastusi oleks kaudu võimalik vältida. 26. Õlide jm ohtlike Trafo- ja turbiiniõlil ning muudel Hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele vastavate Naftasaaduste hoidmisehitise piirde olemasolu: Mahutipark peab olema rajatud eemal EFS 5.1.1 vedelike naftasaadustel on omad piiretega, veekogudest ning kõvakattega pinnasel. ladustamine hoidmisehitised rakendatakse muid meetmed, mis on asjakohased lähtuvalt ladustatvate toodete omadustest. 16/62 27. Jäätmekäitlus Taaskasutatakse ainult Kehtestatud on metoodika puidujäätmete kontrollimiseks. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: WT BAT 2 puidujäätmeid, mis vastavad nn a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja Soome juhendis kasutatava liigituse rakendamine; alusel vähemalt puiduäätmete B- b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; klassi kvaliteedile. c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e. Jäätmete eraldatuse tagamine; f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g. Tahkete sisendjäätmete sortimine; 28. Jäätmekäitlus Biomassi, sh jäätmepuidu, Hoiustamine põlevmaterjali ladustamise plaani kohaselt. Selleks, et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, tuleb kasutada kõiki WT BAT 4 ladustamine toimub vastavalt järgmisi meetodeid: Päästeametiga kooskõlastatud a. Ladustamiskohtade optimeerimine; põlevmaterjalide ladustamise b. Piisav ladustamismaht; plaanile. Käitaja teostab c. Ladustamistoimingute ohutus; põlevmaterjali käitlust ja seiret d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks; tuleohu vältimiseks. Platside ladustusmaht on piisav. Ohtlike jäätmeid ei käidelda. 29. Jäätmekäitlus Käitisel on kehtestatud sisemine Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, ladustamine, Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, tuleb WT BAT 5 dokument "Biokütuse hange, arvestus ja kvaliteedikontroll" ning käitise töötajad järgivad seda. kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. ladustamine, arvestus ja kvaliteedikontroll" 30. Omaseire ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, Toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, jäätmete, heitmete jt ROM p 3.3.3.3.2 Massibilanssi saab kasutada keskkonda eralduvate heitkoguste hindamiseks, ROM p. ISO 50001 integreeritud ja sisendite ning väljundite üle kvantitatiivne ja kvalitatiivne arvestuse pidamine. kui on teada esindusliku andmetöötluse tulemusel selgunud täpsed sisendid ja väljundid ning 3.3.3.3.2 sertifitseeritud juhtimissüsteem. Aruannete esitamine Keskkonnaametile vastavalt seadusele. määramatuse ulatus. ENE BAT 16 Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine tootmisterritooriumi piiril. ENE PVT 16. Tuleb kehtestada ja rakendada protseduurireeglid, millega regulaarselt jälgitakse ja mõõdetakse (dokumenteeritakse) toimingute ja tegevuste põhinäitajad, mis omavad märkimisväärset mõju energiatõhususele. 31. Kogu tootmine Arvutijuhitud elektritarbimise Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia tarbimise üle ning vastavalt Tuleb rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi vastavalt kohalikele oludele. ENE ptk seiresüsteem, seadmete kontroll ja sellele Pidevalt vähendada tootmise keskkonnamõjusid planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis 4.2.1- hooldus, sertifitseeritud tehakse energiaauditit tootmisüksuste kaupa. Toimub regulaarne seadmete investeeringuid, võttes arvesse valdkonnaüleseid mõjusid. Energiaauditi läbiviimine, et selgitada 4.2.9 juhtimissüsteemid. kontroll välja enim energiakasutust mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine. Juurutatud on ISO 9001 ja vajadust. Tootmisüksuste vahelise energiasäästu võimaluste kindlakstegemine. Süsteemse ISO lähenemise rakendamine, mis hõlmab: protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, 14001, mis käsitlevad samuti energiatõhususe meetmete rakendamist. valgustust, kuivatamist. Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike eesmärkidega. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne). Protsessi parameetrite kontrollimine. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust. 32. Õhu seire QAL1 nõudmiste täitmine Kasutuses olevad Balti EJ AMS seadmed on sertifitseeritud ja omavad QAL1 protseduuri korral tuleb järgida standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) ROM p sertifikaati, mis sisaldab sertifitseeritud mõõtepiirkonda ja mõõtemääramatuse nõudeid. 4.3.2.2.1 hindamist. Enne kasutuselevõttu läbitakse AMS funktsionaalsus test. Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS sobib ettenähtud otstarbeks. 17/62 33. Õhu seire QAL2, QAL3 ja AST nõudmiste Balti EJ AMS seadmed on läbinud QAL2 kalibreerimise ja valideerimise EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral. ROM p täitmine protsessi vastavalt standardile EVS-EN 14181:2014. QAL 2 tehakse kõigi 4.3.2.2.2 mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Labor, kes teostab QAL 2 on akrediteeritud vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 “Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele” Ettevõttes on rakendatud QAL3 kontrollsüsteem. Balti EJ AMS seadmete käitaja tagab pideva kvaliteedi kontrolli töö ajal, selleks on olemas väljaõpetatud personal • Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone. Balti EJ AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmised tehakse kord aastas akrediteeritud laboriga vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025:2017 • Teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist referentsmeetodiga ühel päeval. 34. Õhu seire AMS asukoha nõudmiste täitmine Balti EJ AMS seadmete asukoht on valitud vastavalt EVS – EN 15259:2007 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ROM p 4.3.2.3 nõuetele. Tagatud ohutu ligipääs mõõtekohale ja mõõteplatvorm piisava ventileeritud, hästi valgustatud ja vastavalt standardile EN 15259. Personalile sobiv kaitse kandevõimsusega. AMS-i tööplatvorm on kergesti ligipääsetav, puhas ja ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile ventileeritud, hästi valgustatud. EN 15259 peab tööplatvorm olema piisava kandevõimega Balti EJ AMS seadmete funktsionaalsustesti tehakse mitte harvem, kui kord mahutavus ja piisav tööruum (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. aastas kuid mitte kauem, kui 1 kuu enne QAL. Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need mõõtmis-/proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist. 35. Õhu seire Protokollide nõuete täitmine Balti EJ protokollid sisaldavad mõõtmistulemused, sealhulgas Pidevseire mõõtmisaruanne peab sisaldama: ROM p võrdlustingimused (nt temperatuur, hapnik). Ettevõtte mõõtmistulemused on • kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) tulemusi AMSi aruannet 4.3.2.7. võimalik esitada tunni,- ööpäevakeskmise ja kuukeskmise protokollidena. (vastavalt standardile EN 14181); • mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab aruanne sisaldama ka: • andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; • poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); • tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; • eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; • kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; • AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; • AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus. 36. Jäätmete Biomassi kompleksi õhunõuete Vastuvõetud puidujäätmed puhastatakse täiendavalt metallist ja purustatakse PVT 25. Et vähendada tolmu, peenosakestega seotud metallide, PCDD/Fi ja dioksiinitaoliste WT BAT 25 mehaaniline täitmine puidujäätmete ettevalmistamise kompleksis. Kinnises toomishoones asub PCBde õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14d-d ning kasutada üht või mitut allpool esitatud WT BAT 14d töötlemine haamerveskid, elektromagnetid, pöörisvoolu põhimõttel värviliste metallide meetoditest: separaatorid ning roostevaba terase separaatorid koos vajalike punkrite ja a) Tsüklon (üldkohaldatav); transportööridega. Hajusheite vähendamiseks asub purustuskompleks hoone b) Tekstiilifilter (Ei pruugi olla kohaldatav õhuväljalaskekanalitele, mis on purustiga vahetult sees ja kasutusel on kinnised seadmed (WT PVT 14d) ning tolmu ühendatud, kui süttimise mõju tekstiilfiltrile pole võimalik leevendada); vähendamiseks on projekteeritud kompleksne aspiratsiooni süsteem, mis c) Märgpuhastus (üldkohaldatav); hõlmab tsüklonit ja kassett-filtrit (WT PVT 25b). d) Vee pritsimine purustisse (nt madala temperatuuri, põua korral). PVT 14 d. Õhku jõudva hajusheite – eelkõige tolmu, orgaaniliste ühendite ja lõhnaaine – vältimiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle vähendamiseks tuleb hajusheite piiramiseks, kogumiseks ja puhastamiseks rakendada: a) hajusheidet tekitada võivate jäätmete ja materjali töötlemine ja käitlemine kinnistes hoonetes ja/või kinnistes seadmetes (nt konveierilintidel); b) sobiva rõhu hoidmine kinnistes seadmetes või hoonetes; c) heite kogumine ja suunamine sobivasse heite vähendamise süsteemi õhu väljatõmbe süsteemi ja/või õhu imemise süsteemide abil, mis on heiteallikate lähedal. 18/62 T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk PVT PVT number Nimetus, aine või muu näitaja Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav PVT heitetaseme (HT) HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu Lubatud HT ja HPV Erandi nr lühend kirjeldus vahemik täpsustus HPV ühik lõpp 1. LCP Tabel 25 Reservkatlamaja gaasikütusel NOx 50–100 aasta keskmine 100 mg/Nm3 2. LCP Tabel 25 Reservkatlamaja gaasikütusel NOx 85–110 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 100 mg/Nm3 3. LCP PVT 44 Reservkatlamaja gaasikütusel CO 5–40 aasta keskmine 40 mg/Nm3 4. PKE PVT 23, määrus nr Plokk 11 põlevkivil NOx 200 ööpäeva keskmine 200 mg/Nm3 48 5. PKE PVT 23, määrus nr Plokk 11 põlevkivil NOx 200 aasta keskmine 200 mg/Nm3 48 6. PKE PVT 25 Plokk 11 põlevkivil PM 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3 7. PKE PVT 26 Plokk 11 põlevkivil Hg 1-10 ööpäeva või mõõteperioodi keskmine 8 μg/Nm3 8. PKE PVT 27 Plokk 11 põlevkivil SO2 200 aasta keskmine 100 mg/Nm3 9. PKE PVT 27 Plokk 11 põlevkivil HCl 35 aasta keskmine 30 mg/Nm3 10. PKE PVT 33, määrus 48 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % NOx 200 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 200 mg/Nm3 biomassil 11. PKE PVT 33, määrus nr Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % NOx 200 aasta keskmine 200 mg/Nm3 48 biomassil 12. LCP PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % SO2 200 ööpäeva keskmine 100 mg/Nm3 biomassil 13. PKE PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % PM 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3 biomassil 14. PKE PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % HCl 35 aasta keskmine 30 mg/Nm3 biomassil 15. PKE PVT 26 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % Hg 8 ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 8 μg/Nm3 biomassil 16. PKE PVT 25 Plokk 11 50 % põlevkivil 50 % SO2 100 aasta keskmine 80 mg/Nm3 biomassil T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. LCP BAT 40 Energiatõhusus: reservkatlamaja gaasikütusel Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur täiskoormuse töö ajal 78–95 94 % T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 19/62 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne ühel Asukoht kaardil kemikaal, sõnnik, jääk vms Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ajal hoitav lühend number Kogus Ühik 1. Plastikust maapealsed mahutid (3tk) 50 116 tonni X: 6585465, Y: Vesinikkloriidhape (Soolhape) Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1. 732019 2. Roostevabast terasest maapealsed mahutid 40 120 tonni X: 6586599, Y: Väävelhape Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1. (3tk) 734774 3. Terasest maapelsed mahutid (3 tk) 40 120 tonni X: 6586593, Y: Naatriuhüdroksiid Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1. 734775 4. Terasest maapealsed mahutid (2tk) 40 80 tonni X: 6586573, Y: Transformaatorõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse EFS 5.1.1. 734788 ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 5. Terasest maapealsed mahutid (2tk õli jaoks 40 80 tonni X: 6586579, Y: Turbiiniõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse EFS 5.1.1. ja 1 vanaõli jaoks)) 734787 ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 6. Terasest maapealsed mahutid (3tk) 3 000 9 000 tonni X: 6586519, Y: Põlevkiviõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse EFS 5.1.1. 733846 ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 7. Terasest maapealne surveanum 45 20 m³ X: 6586534, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734155 8. Terasest maapealne surveanum 20 10 m³ X: 6586578, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734382 9. Terasest maapealsed surveanumad (10tk) 20 200 m³ X: 6586591, Y: Vesinik Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734389 10. Terasest maapealsed surveanumad (9tk) 10 90 m³ X: 6586581, Y: Vesinik Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734381 11. Terasest maapealne surveanum (4tk) 5 10 m³ X: 6586788, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734227 12. Terasest maapealne surveanum (2 tk) 10 10 m³ X: 6586788, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734235 13. Terasest maapealne surveanum 8 5 m³ X: 6586789, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 734244 14. Maapealne horisontaalne mahuti 50 50 tonni X: 6586506, Y: Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. EFS 5.1.1. 734818 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 15. Maapealne horisontaalne mahuti 20 10 tonni X: 6586507, Y: Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. EFS 5.1.1. 734823 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 16. Terasest mahuti 33 33 m³ X: 6585474, Y: CO2 Välisõhk- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. EFS 5.1.1. 732017 17. Maapealne vertikaalne mahuti 8 8 m³ X: 6586139, Y: Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. EFS 5.1.1. 734223 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. 18. Maapealne 10 10 m³ X: 6586499, Y: Diislikütus Välisõhk- diislikütus on väheaurustuv, hingamisklapid on seadistatud rõhule 60 bar. EFS 5.1.1. 733999 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sademevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise. T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 20/62 1. Muud asjakohased meetmed Võtta kasutusele tuhaväljadelt ära juhitava liigvee puhastamiseks puhastusseadmed kroomi ärastamiseks. 16.12.2029 1.Uurimistööd Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2 vee kroomiga saastumise põhjuste ja allikate leidmiseks (hiljemalt 31.12.2017).2. Tehnilise teostatavuse uuring (01.01.2018-03.05.2022).3. Tehnoloogilise lahenduse leidmine ja tehnilise projekti koostamine (hiljemalt 16.12.2027). 2. Pinna- ja põhjavee kaitse Keskkonnareostuse vältimine. Keskkonnareostuse vältimiseks peavad kanalisatsiooniehitised olema tehniliselt võimaliku tasemeni lekkekindlad Pidevalt 3. Pinna- ja põhjavee kaitse Keskkonnareostuse vältimine. Tagada puurkaevude ja nende vähendatud sanitaarkaitsealade hooldusnõuete täitmist Pidevalt 4. Vee säästlik kasutamine Vee tõhus kasutamine. Kõik töötajad peavad olema instrueeritud vee säästva kasutamise suhtes vastavalt tööjuhendites antud nõuetele. Pidevalt 5. Muud asjakohased meetmed Jahutusvee temperatuuri kontrollimine väljalasul Üks kord nädalas 6. Muud asjakohased meetmed Korraldada kanalisatsiooni ehitiste seisundi kontroll, mille kohta koostada ülevaatuse akt. Akt säilitada vähemalt 10 aastat. Üks kord viie aasta jooksul 7. Muud asjakohased meetmed Tuhavälja nr 1 ja tuhavälja nr 2 leelisvesi neutraliseerida keemiatsehhi ning tuhaväljade nr 1 ja 2 neutraliseerimissõlmedes. Vajaduse korral 8. Energia ja kütuse tõhus Liikuvtehnika kasutamine ja hooldus kavandada viisil, mis võimaldab kütuse säästlikku kasutamist. Vastavad juhendid peavad olema käitamis- ja hoolduskäsiraamatus; nende väljatöötamisel tuleb järgida Pidevalt kasutamine seadmete tarnijate soovitusi;* elektri- ja soojusenergia kasutamisel järgida üldtunnustatud energia säästva kasutamise põhimõtteid - ehitiste isolatsioon, energia kasutamise üle peab arvestust pidama 9. Välisõhu saaste vältimine või Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine- pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. Pidevalt vähendamine Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis. 10. Välisõhu saaste vältimine või Saasteainete püüdeseadmed- kasutada saasteainete püüdmiseks paigaldatud seadmeid, kontrollima perioodiliselt nende efektiivsust ja pidama kontrollimise dokumenteeritud arvestust. Pidevalt vähendamine 11. Müra vältimine või vähendamine Tehnika liikumine ja sellest tuleneva müra vähendamine:Kogu liikuvtehnika peab olema regulaarsete intervallide tagant hooldatud, väljalaskesüsteemide hooldus eriti) ja õlidega varustatud. Pidevalt 12. Muud asjakohased meetmed Tuhaväljade tiikide veetasemed- tuhaväljade tiikide veetasemed peavad vastama Balti EJ tuhaväljade režiimikaardi alusel kehtestatud tasemetele. Informeerida Keskkonnaametit maksimaalsete lubatud Pidevalt tasemete ületamisest ning ettevõetud meetmetest veetasemete alandamiseks. 13. Muud asjakohased meetmed Balti elektrijaamal on lubatud lisaks väljavoolukanalile kasutada heitvee ärajuhtimiseks suublana juurdevoolukanalit nr 1 (Kulgu kanal) kanalis veevahetuse kindlustamiseks. Pidevalt 14. Muud asjakohased meetmed Lobjaka tekke vältimiseks sügis-talvisel perioodil tsirkulatsioonipumbajaamas nr 2 võib juurdevoolukanalisse nr 2 turbiinide jahutuse ja tööstus-vihmavee väljalasu nr 2 juhtida sooja vett, et vältida lume Pidevalt tõttu tekkida võivaid ummistusi. 15. Muud asjakohased meetmed Puhastada setitit vähmalt kord aastas, et tagada vastavus Prügila direktiivi 1 artiklis 2 kehtestatud nõuetele. Pidevalt 16. Muud asjakohased meetmed Tuhaväljade voolurežiim- voolurežiim võimaldab tuhaosakestel settetiikides pulbist välja settida ning setitite põhjad peavad olema kaldega. See tagab settinud tuhakihilt vee edasiliikumise ja tuhaväljalt Pidevalt jõudmise selitisse. 17. Muud asjakohased meetmed Jäätmete vastuvõtmine- jäätmete vastuvõtmisel veenduda jäätmete prügilakõlblikkuses. Tuhaväljakule ja tööstusjäätmete prügilasse ladestada jäätmeid vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Pidevalt 18. Muud asjakohased meetmed Asbestijäätmete käitlemine ja kõrvaldamine- Pidevalt * Asbestijäätmete käitlemiseks ja kõrvaldamiseks tuleb tagada, et jäätmete peale- ja mahalaadimisel ning veol need ei tolmaks; * asbestijäätmete ladestamise kohad tähistatakse piiretega ja pannakse välja vastavad hoiatussildid; * maetud asbestijäätmete ladestamisjärgne segamisvõimalus tuleb välistada; ladestatud asbestijäätmete kohta peetakse ranget arvestust 19. Muud asjakohased meetmed Pakendijäätmete käitlemine- tooraine või abimaterjalide jm tarnijatelt saadud pakendite või nende jäätmete käitlemise korraldamisel arvestada tootjavastutuse põhimõtte alusel loodud käitlussüsteemi Pidevalt võimalusi. 20. Muud asjakohased meetmed Jäätmete käitlemine- kõik jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada ettevõttes, anda üle jäätmelube omavatele jäätmekäitlejale. Pidada arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste Pidevalt ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta kui jäätmed antakse üle teistele jäätmekäitlejatele. 21. Muud asjakohased meetmed Veevõtuks on lubatud kasutada nii juurdevoolukanalit nr 2 kui ka juurdevoolukanalit nr 1. Üleminekut ühelt skeemilt teisele fikseerida päevikus. Vastavalt vajadusele 22. Mitte tavapäraste Aurukatelde sissekütmine toimub vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Sissekütmise tehnoloogiliste äkkheidete üle peetakse arvestust. Vastavalt käitamistingimuste korral vajadusele rakendatavad meetmed 23. Muud asjakohased meetmed Puhastustööd - elektrijaama põhi- ja abiseadmete puhastustööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Pidevalt 24. Muud asjakohased meetmed Tootmisseadmete rikked -elektrijaama põhi- ja abiseadmete remonditööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Pidevalt 25. Muud asjakohased meetmed Puhastusseadmete rikked-lendtuha püüdeseadmed, reovee puhastus. Remonditööd toimuvad vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Pidevalt 26. Muud asjakohased andmed Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus käivitusrežiimil heiteallikast nr 601 (energiaploki nr 11 korsten HEIT0010620) on kuni 620 tundi aastas. Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste Pidevalt äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 27. Muud asjakohased andmed Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta Pidevalt 01.märtsiks. 28. Mitte tavapäraste Esitada Balti elektrijaama äkkheidete ennetamise ja selle mõju vähendamise kava. 01.06.2024 käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed 21/62 29. Pinna- ja põhjavee kaitse Vähendatakse liigvee kogust tuhatranspordisüsteemis. Neutraliseeritakse tuhavälja nr 1 ja tuhavälja nr 2 vett. Vastavalt Tuhavälja nr 2 ei kasutata tuha ladestamiseks, tuhaväli nr 2 on suletud ja korrastatud. vajadusele 30. Muud asjakohased andmed Ettevõte peab pidevat arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. Pidevalt T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus põhjavee seire Kvaternaar (Q) 1 X: 6586551, Y: 734054 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 2 X: 6586552, Y: 734081 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 22/62 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/1 X: 6586512, Y: 734778 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/2 X: 6586506, Y: 734813 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/3 X: 6586485, Y: 734841 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 23/62 põhjavee seire Kvaternaar (Q) 6/4 X: 6586485, Y: 734841 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 3-A X: 6586520, Y: 734731 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 9-A X: 6586584, Y: 734403 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 24/62 põhjavee seire 10-A X: 6586621, Y: 734328 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 15-A X: 6586612, Y: 734127 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 16-A X: 6586609, Y: 734039 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 25/62 põhjavee seire 18-A X: 6587000, Y: 734939 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 20-A X: 6586758, Y: 734731 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire 21-A X: 6586817, Y: 734639 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 26/62 põhjavee seire 25-A X: 6586771, Y: 733961 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Üldkaredus Üldraud (Fe) Fenool Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Vaba CO2 põhjavee seire Puurkaev nr 1 (POH0001403) X: 6586954, Y: 734960 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord kolme aasta jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) põhjavee seire Puurkaev nr 2 (POH0001402) X: 6586963, Y: 735210 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord kolme aasta jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) põhjavee seire Puurkaev nr 3 (POH0001401) X: 6587071, Y: 734392 Akrediteeritud labor Ammoonium (NH4+) Üks kord kolme aasta jooksul Keemiline hapnikutarve (KHT) Kloriid (CL) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 27/62 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Meetme nr rakendamise rakendamise sagedus tähtaeg 1. Jäätmetekke Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud,taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omanduste ja tekke kohta. jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele, tuleb arvestust pidada ka jäätmete Pidev seire sihtkohta, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis-ja kõrvalda mis toimingute kohta. nimetatud arvestuse algdokumente ja koodandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. 2. Muud Juurdepääs saasteallikate juurde. Võimaldada pideva ja ohutu juurdepääsu loatingimustes märgutud saasteallikatele. Pidev asjakohased meetmed 3. Muud Leelisvee neutraliseerimine: Teostada neutraliseerimissõlmede töö efektiivsuse kontroll. Pidev asjakohased meetmed 4. Muud Õnnetuste tagajärgede leevendamine: Avarii korral peab käitaja oma tehnilisi ja majanduslikke võimalusi arvestades saastuse viivitamata likvideerima, sõltumata sellest, kas saastus on tahtlik või tuleb Pidev asjakohased ettevaatamatusest. meetmed 5. Muud Õnnetuste vältimine: Tagada käitlise tegevust vastavalt parima võimaliku tehnikale ja hea majapidamistavale. Pidev asjakohased meetmed T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtestatud korra ja juhiste nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus käitumiseks (lühikirjeldus) ülevaatamise sagedus 1. Tuhaärastus ja Tuhavälja tammi murdumine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid ladestamine õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järe 2. Keemiline vee Kemikaalide leke Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid ettevalmistus õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 3. Õlide käitlemine Naftasaaduste sattumine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid juurdevoolu- õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta võiäravoolukanalisse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 4. Katelde sissekütmine Sissekütmiskütuse süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid vedelkütusega õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 5. Turbogeneraatori Turbogeneraatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid õlisüsteem õlisüsteemi süttomine õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 6. Generaatori Vesiniku süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid vesinikjahutussüsteem õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis lahendamise plaanis järel 7. Elektriseadmete Transformaatori purunemine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid käitamine õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 8. Reservkatlamaja Gaasijuhtme süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel 9. Tuhavälja nr 2 vee Soolhappe paagi Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Juhised Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Hädaolukordade plaanid neutraliseerimine purunemine õnnetuse korral tegutsemiseks on tootud Enefit ET AS AS Balti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Balti Elektrijaama hädaolukordade vaadatakse üle iga 3 aasta lahendamise plaanis. lahendamise plaanis järel T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed 28/62 T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Juhul kui tulevikus otsustatakse käitise tegevus lõpetada, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Järelhoolduse meetmed Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 29/62 J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Balti EJ tuhaväljak nr 1 Keskkonnaregistrikood JKK4400438 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva linn, Elektrijaama tee 92 2861267 51108:003:0001 X: 6585300, Y: 733499 Plaan või kaart Lisa 2: Asukohakaart_tööstusjäätmete prügila_tuhaväli nr 1 ja nr 2.pdf Number plaanil või kaardil Käitluskoha andmed Jrk nr 2. Nimetus Tööstusjäätmete prügila Keskkonnaregistrikood JKK4400440 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva linn, Elektrijaama tee 106 2825364 51108:003:0002 X: 6584906, Y: 730974 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil Käitluskoha andmed Jrk nr 3. Nimetus Balti elektrijaam Keskkonnaregistrikood JKK4400439 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva linn, Elektrijaama tee 59 2823182 51101:001:0960 X: 6586735, Y: 734094 Plaan või kaart Lisa 3: BEJ_elektrijaama tee 59_asukohakaart.pdf Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Balti EJ tuhaväljak nr 1 30/62 Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 409 900 409 900 409 900 D5 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 461 100 461 100 461 100 D5 Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Tööstusjäätmete prügila Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 16 000 16 000 16 000 D5 16 11 06 - Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole 11 300 11 300 11 300 D5 nimetatud koodinumbriga 16 11 05* 17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid 5 100 5 100 5 100 D5 17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 10 150 10 150 10 150 D5 17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid 480 480 480 D5 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 20 000 20 000 20 000 D5 19 09 02 - Veeselitussetted 2 000 2 000 2 000 D5 19 09 05 - Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud 300 300 300 D5 Jrk nr 3. Käitluskoha nimetus Balti elektrijaam 31/62 Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 240 000 240 000 50 240 000 R1 240 000 R12s 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole 240 000 240 000 240 000 R12s nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 240 000 R1 15 01 03 - Puitpakendid 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 17 02 01 - Puit 240 000 240 000 100 240 000 R12s 240 000 R1 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 57 800 50 000 7 800 22 000 57 800 R12s 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 240 000 240 000 240 000 R12s 240 000 R1 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 240 000 240 000 50 240 000 R12s 240 000 R1 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 32/62 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Puidujäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Balti elektrijaama 11. energiaploki biomassiga varustamise kompleksi juurde on paigaldatud käitise keskkonnakaitseloas kütusena 240 000 (biomass THS § 10 komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline kasutamiseks lubatud puidujäätmete täiendava purustamise ja metallijääkidest puhastamise seadmete kompleks. mõistes) põletamisele töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, eelnev töötlemine granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid Toimingukood R12s tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) täiendavat purustamist ja puhastamist ning jäätmete olemus või koostis muutub võõristest. Puiduhakkest eraldatakse võõrised nagu: liiv, kivid, metall, plast, kile, kumm jmt. Täiendava töötlemise tulemusena viiakse puiduhakkes võõriste sisaldus alla 2 protsendi. Puiduhakke täiendav töötlemine toimub puidujäätmete ettevalmistamise kompleksis. Puidujäätmete lubatud käideldavaks koguseks kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 240 000 tonni aastas. 2. Puidujäätmete R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul Toimingukood R1 tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist kateldes elektri- ja 240 000 (biomass THS § 10 viisil soojusenergia tootmise eesmärgil. Põletada on lubatud üksnes tööstusheite seaduse §-is 10 defineeritud nõuetele vastavat mõistes) põletamine biomassi. Biomassiks on lubatud liigitada üksnes sellised puidujäätmetest valmistatud puiduhakke partiid, milles ei ole korralduse tabelis 1 välja toodud omadusi (piirväärtusi) ületatud. Juhul, kui puiduhakke partii(d) ületab piirväärtusi, siis ei ole tegemist biomassiga ning selline partii(d) tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmepõletustehasele. Biomassiks liigituvaid ja kompleksis täiendavalt töödeldud jäätmeid saab põletada ka Eesti ja Auvere elektrijaama energiaplokkides vastavalt nende komplekslubades toodud tingimustele. 3. Ehitus- ja R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud Ehitus- ja lammutussegaprahi (jäätmekood 17 09 04) puhul tähendab toimingukood R12s käitises ehitus- ja remondi töödel 57 800 lammutussegaprahi komponentide eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline tekkivate ehitus ja lammutusjäätmete liigiti sortimist. Ehitus- ja lammutustöödel tekkivad jäätmed sorditakse koheselt liigiti ja (jäätmekood 17 09 töötlemine (purustamine, tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, suunatakse eelistatult taaskasutusse. Järele jäävad jäätmed, mis omaduste poolest taaskasutamiseks või ringlusse võtmiseks ei 04) liigiti sortimine granuleerimine jms), juhul kui selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid sobi antakse edasiseks käitlemiseks üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale või ladestatakse tööstusjäätmete prügilasse. ning jäätmete olemus või koostis muutub 4. Tööstusjäätmete D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine Tööstusjäätmete prügila rajati 2008 Balti elektrijaama tuhamäe nr 2 kirdenurka pindalaga 20 ha. Peamised ladestatavad jäätmed on 50 000 vastuvõtt ja üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud Eesti Energia AS ettevõtetes katelde ja reaktorite remondil tekkivad mineraalsed jäätmed, mis on segunenud katlatolmu või ladestamine JKK pesadesse) põlevkivituhaga, lisaks asbestijäätmed ja muud ehitus-lammutusjäätmed, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt ja majanduslikult 4400188 käitluskohta otstarbekas. Tööstusjäätmete ladestamine toimub Balti elektrijaama tööstusjäätmete prügilasse vastavalt projektile. Eriliigiliste jäätmete ladestamiseks on kolm eraldi tsooni. 5. Põlevkivituha D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine Põlevkivituhk kogutakse Balti elektrijaamas ja transporditakse hüdrauliliselt tuhaväljale nr 1. Tuhaväli on trapetsi kujulise 870 000 ladestamine tuhavälja üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud põhiplaaniga tehnogeenne moodustis suurima suhtelise kõrgusega 45 m (70.00 abs. m). Tuhaväli pindalaga 490 ha koosneb jäätmekäitluskohale pesadesse) järskude nõlvadega tuhamäest (tuhahoidla), 395 ha ja selle lõunaküljel asuvast settetiigist pindalaga 95 ha. JKK4400039 J4. Jäätmete ladustamine 33/62 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Balti elektrijaam Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil koordinaadid või ladestamisele ladustamise ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 111, X: 6586700, Biomass, mis vastab THS § 10 mõistes keskkonnanormidele. Kõiki biomassi jäätmeid (jäätmekoodiga 02 01 03; 02 01 07; 02 03 04; kuni 9 kuud 35 000 140 000 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 112 Y: 734400 03 01 01; 03 01 05; 15 01 03; 17 02 01; 19 12 07 koodiga jäätmeid) kokku on üheaegselt lubatud ladustada kuni 35 000 t. 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks Jäätmekoodiga 20 01 38 üheaegselt kuni 3500 t/a. Kogu platside peale üheaegselt ladustada lubatud kogus kuni 35 000 t/a. oksad, risu) 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 15 01 03 - Puitpakendid 17 02 01 - Puit 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* Seotud failid Failid Lisa 4: Biomassi_adustamise_plaan_Elektrijaama_tee_59e__4_.pdf Lisa 5: Lisa_BEJ_biokutuse_ladustamise_plaan_2022__3_.asice Lisa 6: 2023.10.10_Puidujaatmete_metoodika.pdf J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded 34/62 J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Puidujäätmetest valmistatud Vastuvõtuprotseduuri käigus Tuleb teostada visuaalset kontrolli kõigi koormate osas. Kõigist koormatest võetakse koormaproov ja Pidevalt hakke (puiduhakke) kõik koormaproovid kontrollib üle ettevõtte töötaja. biomassi nõuetele vastavuse Kui on selgelt näha, et koorem sisaldab keemiliselt töödeldud puidujäätmeid (nt elektripostid, raudtee liiprid), tuleb koorem tagastada tõendamine ja käitaja poolne või saastunud puidujäätmed ülejäänud puidujäätmetest eraldada ning anda üle vastavat õigus omavale jäätmekäitlejale. omakontroll Käitaja on kohustatud puiduhakke (biomassi) tarnijaid ja nende poolt tarnitud puiduhaket kontrollima osas, mis puudutab puiduhakke biomassi nõuetele vastavuse tõendamist. Kontrolli teostamisel rakendab käitaja ettevõtte poolt koostatud ja loa andja poolt üle vaadatud juhendit " Enefit Power AS metoodika puidujäätmete kontrollimiseks" (kompleksloa lisa). Tekkivate jäätmete üle Käitises tekkivate muude jäätmete (need jäätmeliigid, mida ei taaskasutata R1, R12s ega ladestata D5) käitlemisele rakenduvad Pidevalt arvestuse pidamine ja üldised jäätmehoolduse nõuded. Tekkivad jäätmed tuleb paigutada jäätmeliikide kaupa sobivasse ja nõuetele vastavasse käitlemine konteinerisse või kogumisvahendisse. Tekkivad jäätmed tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmekäitlejale. Tekkivate jäätmete koguste kohta tuleb pidada arvestust ja esitada iga aastaselt jäätmearuanne. Keskkonnahäiringute Puiduhakke (biomassi) kuhjade (hunnikute) paigutamisel tuleb arvestada valitsevate tuulte suunaga. Biomassi tuleb ladustada Käitaja on kohustatud puiduhakke purustamisel ja ladustamisel ennetama Pidevalt ennetamine ja leevendamine mitmes eraldi kuhjas, arvestades tuleohutusnõuetega. Biomassi ladustamise asukohad platsil tuleb valida selliselt, et biomassi piirnorme ületavate keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket käitlemisel tekkiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja poole. Juhul, kui prognoositud tuulekiirus on üle 10 m/s, siis tuleb vältida ning rakendama seejuures asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha biomassi laadimist. Kuival ajal tuleb biomassi kuhjasid veega niisutada. igapäevaselt visuaalset seiret ning veenduda, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud. Jäätmete ladustamise Ettevõttel peab olema keskkonnakaitseloa kehtivuse ajal kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või Pidevalt finantstagatis finantstagatist tõendav dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendava dokumendi kehtivuse lõppemist esitama Keskkonnaametile uue krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendavad dokumendid. Käitajal on lubatud puidujäätmete platsil üheaegselt ladustada kokku kuni 35 000 tonni (140 000 m³) puidujäätmeid (puiduhaket). Puidujäätmete (puiduhakke) ladustamine peab vastama ladustamise plaanile (kompleksloa lisa). Tööstusprügila ja Tuhavälja Prügila seire tulemused esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt KOTKAS infosüsteemi kaudu vastavalt Balti EJ tuhaväljak nr 1 Perioodiliselt nr 1 iga-aastane (JKK4400039) ja tööstusjäätmete prügila (JKK4400188) kohta: 1 x aastas tegevusaruanne 1) jäätmelademe kasvu andmed (jäätmelademe pindala, maht, koostis ja kõrgus ning selle muutumine aja jooksul; jäätmete ladestamise viisid; ladestamiseks vaba maht); 2) põhjavee seisundi andmed; 3) nõrgvee seisundi andmed; 4) pinnavee andmed; 5) milline on prügila keskkonnamõju (st jooksva aasta kohta seiratud keskkondade hinnang) ja milliseid häiringutõrjemeetmeid rakendatakse. Ohtlike jäätmete (asbesti Ettevõte peab omama kehtivat õnnetusjuhtumikindlustust ning enne selle kehtivusaja lõppemist esitama Keskkonnaametile uue Pidevalt sisaldavad jäätmed) kindlustuspoliisi või finantsgarantii, mis tagab ohtlike jäätmete käitlemisest tekkida võiva keskkonnasaastuse likvideerimise kulude käitamiseks kehtiv katmise. õnnetusjuhtumikindlustus Jäätmete ladestamine/ Prügila käitaja peab ladestatavate jäätmete üle arvestust ja annab iga-aastase tegevusaruande raames aru, kus esitatakse ülevaade Pidevalt prügila käitamine vastuvõetud (ettevõtte teistelt käitistelt) ja ladestatud jäätmete koodi ja liigi, koguse, tekkeviisi, jäätmetekitaja (käitis) ja ohtlike jäätmete täpse asukoha ladestusalal osas. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja 35/62 keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Balti EJ tuhaväljak nr 1 Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud Lisa 7: Prugilate_seirekava_050520 tööstusjäätmetepolügooni keskkonnaseire ja suletud tööstusjäätmete tööstusjäätmetepolügooni keskkonnaseirekavale 23__parandatud.pdf polügooni keskkonnaseiret teostatakse: pinnaveele (sh nõrgvesi); põhjaveele ja Narva veehoidlale. Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Tööstusjäätmete prügila Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Tööstusjäätmete prügila käitlustegevuse Prügila sulgemiseks käitaja taotlusel või projektikohase mahu saavutamisel, esitab käitaja loa andjale prügila sulgemiskava Tööstusjäätmete prügila suletakse ja korrastatakse vastavalt sulgemiskavaga lõpetamisel koos kirjaliku taotlusega. kinnitatud nõuetele. Jrk nr 3. Käitluskoha nimetus Balti elektrijaam Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Balti elektrijaama JKK tegevuse lõpetamisel. Käitaja teavitab loa Hindab käitaja pinnase ja põhjavee saastatust võrreldes lähteolukorra aruandes kirjeldatud seisundiga. Meetmed peavad tagama, Võtab kasutusele vajalikud andjat viivitamata tegevuse lõpetamisel teostatud hindamise et tegevuskoht ei avalda selle tegevuse lõpetamisel kindlaksmääratud või heakskiidetud tulevast kasutamisviisi arvestades olulist järelhooldusmeetmed, mille abil taastatakse tulemustest ning rakendatavatest järelhooldusmeetmetest. ebasoodsat mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. lähteolukorra aruandes kirjeldatud keskkonnaseisund. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Balti elektrijaama käitisega on hõlmatud 3 jäätmekäitluskohta, millede seire nõuded on täpsustatud Balti Elektrijaama tuhavälja nr 1 ja nr 2, tööstusjäätmete prügila ja suletud tööstusjäätmete polügooni keskkonnaseirekavas, mis on käesoleva kompleksloa lahutamatu osa. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - ohtlike jäätmete prügila 215 000 238 000 Prügila - tavajäätmete prügila 147 000 000 0 J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed 36/62 J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid Jäätmekood 39 750 16 11 06 - Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05* 17 06 04 - Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01* ja 17 06 03* 17 09 04 - Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01*, 17 09 02* ja 17 09 03* 19 09 02 - Veeselitussetted 19 09 05 - Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud 870 000 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Jäätmekood Toimingu kood Piirkogus (t/a) 17 06 01* - Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 5 100 17 06 05* - Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) 480 J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Balti EJ Veehaarde kood PIH0000040 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6586265, Y: 734258 Veekogu nimetus Narva veehoidla Veekogu kood VEE2015410 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Jahutusvesi 2024 115 246 228 115 246 228 115 246 228 115 246 228 460 984 912 1 267 823 Veevõtt 2024 115 689 699 115 689 699 115 689 699 115 689 699 462 758 796 1 262 972 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Balti EJ (2108) 37/62 Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0001403 Puurkaevu katastri number 2108 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586954, Y: 734960 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I II III IV Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp kvartal kvartal kvartal kvartal as is Tehnoloogiline vesi (Kambrium-Vendi põhjaveekihist v.a toiduainete 2024 2045 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16.66 valmistamiseks) Veehaarde jrk nr 2. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Balti EJ (2107) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0001402 Puurkaevu katastri number 2107 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6586963, Y: 735210 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I II III IV Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp kvartal kvartal kvartal kvartal as is Tehnoloogiline vesi (Kambrium-Vendi põhjaveekihist v.a toiduainete 2024 2045 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16.66 valmistamiseks) Veehaarde jrk nr 3. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Balti EJ (2104) Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0001401 Puurkaevu katastri number 2104 Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6587071, Y: 734392 Põhjaveekihi nimi ja kood C-V - Kambriumi-Vendi (Cm-V) Põhjaveekogumi nimi ja kood Cm-V2vr - Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum (Cm-V₂vr) Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu 38/62 Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi Perioodi I II III IV Aastas Öö​päev​‐ Sek​und​‐ algus lõpp kvartal kvartal kvartal kvartal as is Tehnoloogiline vesi (Kambrium-Vendi põhjaveekihist v.a toiduainete 2024 2045 1 500 1 500 1 500 1 500 6 000 16.66 valmistamiseks) V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1. Puurkaevudest võetava vee arvestust tuleb pidada vastavalt mõõteseadusele taadeldud veearvesti alusel kuude lõikes (võttes näidu iga kuu lõpus). Võetud veearvesti näit tuleb fikseerida elektroonses veearvestuse päevikus; 2. Veearvesti peab olema taadeldud vastavalt kehtivatele nõuetele. Taatlust tõendav dokument tuleb säilitada ja esitada kontrollimiseks loa andja nõudmisel; 3. Veehaardest Balti EJ juurdevoolukanal nr 2 või/ja Balti tsirkulatsioonipumbajaama nr 1 väljapumbatava vee arvestust pidada veekõrvalduspumpade tunnitootlikkuse ja töötundide alusel või taadeldud mõõteseadmete alusel. Vee kogused, pumpade tunnitootlikus ja tööaeg või mõõteseadme näidud ning taatlemise andmed fikseerida elektroonses veearvestuse päevikus kuude lõikes. Kulgu kanali ökoloogilise seisundi säilitamiseks suunatatud ja elektrienergia tootmisprotsessis kasutatud veevõtu koguste arvutused (taotluses nr T-KKL/1008973 esitatud arvutuslik metoodika järgi) pidada elektroonses veearvestuse päevikus eraldi. Vee erikasutusõiguse tasu/veesaastetasu arvutuste tulemused tuleb esitada loa andjale koos vee erikasutusõiguse tasu/veesaastetasu deklaratsioonidega üks kord kvartalis. Põhjaveetaseme mõõtmine Statsionaarse mõõteseadmega kaevudes mõõta põhjaveetaset vähemalt kord aastas. Kaevudest, kuhu pole paigaldatud põhjaveetaseme mõõtmiseks statsionaarset seadet, mõõta põhjaveetaset vähemalt kord 3 aasta jooksul. Tulemuste esitamisel märkida ka veetaseme mõõtepunkti absoluutkõrgus. Tulemused tuleb fikseerida ja säilitada puurkaevude hoolduspäevikus elektrooniliselt ning edastada loa andjale koos veekasutuse aastaaruandega. Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad POH0001403 Balti EJ (2108) X: 6586954, Y: 734960 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn 39/62 POH0001402 Balti EJ (2107) X: 6586963, Y: 735210 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn POH0001401 Balti EJ (2104) X: 6587071, Y: 734392 Üks kord kolme aasta jooksul Ammoonium (NH4+) Kloriid (CL) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (mg/l) Naatrium (Na+) Nitraat (NO3-) Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldraud (Fe) Elektrijuhtivus Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn PIH0000040 Balti EJ X: 6586265, Y: 734258 Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Sulfaat (SO42-) Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Keemiline hapnikutarve (permanganaatne) KHTMn Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Pinnaveehaarde proove tuleb võtta ühel ajal jahutusvee väljalaskmete IV106 ja IV106a proovidega. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Jahutusvesi juurdevoolukanalisse nr 1 Väljalaskme kood IV106a Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Kulgu kanal Suubla kood VEE1065500 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla 40/62 Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586764, Y: 734818 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 40 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000 10 000 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Sulfaat (SO42-) SO4 2024 Naftasaadused NAF 2024 Heljum HEL 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus Jahutusvee väljalask väljavoolukanalisse Väljalaskme kood IV106 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586794, Y: 733905 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) 41/62 Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 394 792 000 98 698 000 98 698 000 98 698 000 98 698 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Sulfaat (SO42-) SO4 2024 Naftasaadused NAF 2024 Heljum HEL 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus neutraliseeritud vesi tuhaväljalt nr 2 Väljalaskme kood IV162 Reoveepuhasti nimetus tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaam Reoveepuhasti kood PUH0441620 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus VEE1065600 - Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6585464, Y: 732090 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 4 416 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 Veearvesti Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2023 Sulfaat (SO42-) SO4 42/62 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 1.656 1.656 1.656 1.656 2024 BHT7 BHT7 30 33.12 33.12 33.12 33.12 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.11 0.11 0.11 0.11 2024 KHT KHT 125 138 138 138 138 2024 Heljum HEL 25 27.60 27.60 27.60 27.60 2024 pH 6-9 pH 9 2024 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 16.56 16.56 16.56 16.56 2024 Nafta NAF 1 1.104 1.104 1.104 1.104 2024 Arseen (As) 7440-38-2 0.01 0.011 0.011 0.011 0.011 2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015 0.017 0.017 0.017 0.017 2024 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.015 0.015 0.015 0.015 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 49.68 49.68 49.68 48.68 2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.006 0.006 0.006 0.006 2024 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.055 0.055 0.055 0.055 Väljalaskme jrk nr 4. Väljalaskme nimetus Tööstusvihmavee väljalask nr 1 Väljalaskme kood IV106b Reoveepuhasti nimetus Balti EJ olmereovee puhastusseadmed Reoveepuhasti kood PUH0441061 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586552, Y: 734772 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 8 618 000 2 154 500 2 154 500 2 154 500 2 154 500 Veearvesti 43/62 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2006 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 96.953 96.953 96.953 96.953 2024 BHT7 BHT7 15 32.318 32.318 32.318 32.318 2024 Nafta NAF 1 2.155 2.155 2.155 2.155 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 2.155 2.155 2.155 2.155 2024 KHT KHT 125 269.31 269.31 269.31 269.31 2024 Heljum HEL 25 53.86 53.86 53.86 53.86 2024 pH 6-9 pH 9 2024 Arseen (As) 7440-38-2 0.01 0.022 0.022 0.022 0.022 2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015 0.032 0.032 0.032 0.032 2024 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.03 0.03 0.03 0.03 2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.011 0.011 0.011 0.011 2024 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.05 0.108 0.108 0.108 0.108 Väljalaskme jrk nr 5. Väljalaskme nimetus Tööstusvihmavee väljalask nr 2 Väljalaskme kood IV106c Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586775, Y: 734235 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 3 632 596 908 149 908 149 908 149 908 149 Arvestuslik 44/62 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 pH 6-9 pH 9 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 40.867 40.867 40.867 40.867 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 1.362 1.362 1.362 1.362 2024 KHT KHT 125 113.519 113.519 113.519 113.519 2024 BHT7 - BHT7 BHT7 15 13.622 13.622 13.622 13.622 2024 Nafta NAF 1 0.908 0.908 0.908 0.908 2024 HEL - Heljum HEL 25 22.704 22.704 22.704 22.704 Väljalaskme jrk nr 6. Väljalaskme nimetus tuhavälja nr 1 neutraliseerimissõlm Väljalaskme kood IV164 Reoveepuhasti nimetus tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaam Reoveepuhasti kood PUH0441460 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Kulgu kanal Suubla kood VEE1065500 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586569, Y: 734174 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 4 416 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 1 104 000 Veearvesti Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2023 Sulfaat (SO42-) SO4 Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr 45/62 Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Kahealuselised fenoolid FEN2 15 16.56 16.56 16.56 16.56 2024 Nafta NAF 1 1.104 1.104 1.104 1.104 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1.50 1.656 1.656 1.656 1.656 2024 BHT7 BHT7 30 33.12 33.12 33.12 33.12 2024 Heljum HEL 25 27.60 27.60 27.60 27.60 2024 KHT KHT 125 138 138 138 138 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.11 0.11 0.11 0.11 2024 pH 6-9 pH 9 2024 Arseen (As) 7440-38-2 0.01 0.011 0.011 0.011 0.011 2024 Vask (Cu) 7440-50-8 0.015 0.017 0.017 0.017 0.017 2024 Plii (Pb) 7439-92-1 0.014 0.015 0.015 0.015 0.015 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 49.68 49.68 49.68 49.68 2024 Kaadmium (Cd) 7440-43-9 0.005 0.006 0.006 0.006 0.006 2024 Kroom (Cr) 7440-47-3 0.50 0.552 0.552 0.552 0.552 Väljalaskme jrk nr 7. Väljalaskme nimetus Sademevee väljalask biomassi platsidelt Väljalaskme kood IV013 Reoveepuhasti nimetus Biomassi platside sademeveepuhasti Reoveepuhasti kood PUH0001639 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Narva RKA0440089 Suubla nimetus Balti SEJ väljavoolukanal (Kõrgesoo kanal) Suubla kood VEE1065600 Veekogumi nimetus Narva jõgi: Narva veehoidla Veekogumi kood 1062200_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6586758, Y: 733619 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1,5 (heitekoht asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 200 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannale või kui heitekoht on meri, piiriveekogu või lõheliste või karpkalaliste kudemis- või elupaigana kaitstav veekogu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 16 492 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 46/62  Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2024 Heljum HEL 40 2024 Naftasaadused NAF 5 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Balti EJ olmereovee puhastusseadmed PUH0441061 Ajas keskmistatud Kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel Statsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reostuskoormus määrata üks kord seitsme aasta jooksul või siis, kui toimub oluline muudatus reoveepuhasti või muu määramiseks saasteallika töös (ajal kui reoveepuhasti töötab täiskoormusel). Reostuskoormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtma seitse keskmistatud veeproovi BHT7 sisalduse määramiseks ühe nädala kestel ja mõõta vooluhulk vastavalt kehtivas seadusandlus kehtestatud proovivõtumeetoditele. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud vihmavalingu või muude erakorraliste ilmastikuolude korral. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 47/62 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid Seotud reoveepuhasti Seotud reoveepuhasti nimi Seire tüüp (L-Est) kood Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise aeg sagedus Üksikproov Reovesi Balti EJ olmereovee puhastusseadmete X: 6586543, Y: 734820 PUH0441061 Balti EJ olmereovee Biokeemiline hapnikutarve Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise sissevool puhastusseadmed (BHT7) perioodil Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Heljum Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Üldfosfor (Püld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Üldlämmastik (Nüld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Vesinikioonide Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise kontsentratsioon (pH) perioodil Üksikproov Heitvesi Balti EJ olmereovee puhastusseadmete X: 6586543, Y: 734835 PUH0441061 Balti EJ olmereovee Biokeemiline hapnikutarve Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise väljavool puhastusseadmed (BHT7) perioodil Keemiline hapnikutarve (KHT) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Heljum Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Üldfosfor (Püld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Üldlämmastik (Nüld) Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise perioodil Vesinikioonide Üks kord aastas Reoveepuhasti reostuskoormuse määramise kontsentratsioon (pH) perioodil Üksikproov Reovesi Tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaama X: 6586510, Y: 734145 PUH0441460 tuhavälja nr 1 vee Vesinikioonide Üks kord aastas sissevool neutraliseerimisjaam kontsentratsioon (pH) Üksikproov Heitvesi Tuhavälja nr 1 vee neutraliseerimisjaama X: 6586569, Y: 734174 PUH0441460 tuhavälja nr 1 vee Vesinikioonide Üks kord aastas väljavool neutraliseerimisjaam kontsentratsioon (pH) Üksikproov Reovesi Tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaama X: 6585462, Y: 732001 PUH0441620 tuhavälja nr 2 vee Vesinikioonide Üks kord aastas sissevool neutraliseerimisjaam kontsentratsioon (pH) Üksikproov Heitvesi Tuhavälja nr 2 vee neutraliseerimisjaama X: 6585464, Y: 732090 PUH0441620 tuhavälja nr 2 vee Vesinikioonide Üks kord aastas väljavool neutraliseerimisjaam kontsentratsioon (pH) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii reoveepuhastisse sisenevast reoveest kui hindamiseks ka sealt väljuvast heitveest. Neutraliseerimisjaama tõhususe väljaselgitamiseks tuleb võtta proovid ühel ajal nii neutraliseerimisjaamasse sisenevast veest kui ka sealt väljuvast veest. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb heitvee proovivõtul kasutada atesteeritud proovivõtjat. Sademe- ja jahutusvee proovivõtmine peab vastama kehtivale seadusandlusele. Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele 48/62 Väljalaskme nimetus Väljalaskme Väljalaskme koordinaadid Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi Seire kood (L‑Est) kood Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise Proovi võtmise liik sagedus Jahutusvee väljalask väljavoolukanalisse IV106 X: 6586768, Y: 734051 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus veehoidla Naftasaadused Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Vesinikioonide kontsentratsioon Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus (pH) Biokeemiline hapnikutarve Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Veetemperatuur (proovivõtul) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Jahutusvesi juurdevoolukanalisse nr 1 IV106a X: 6586768, Y: 734051 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus veehoidla Naftasaadused Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Vesinikioonide kontsentratsioon Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus (pH) Biokeemiline hapnikutarve Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Veetemperatuur (proovivõtul) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Tööstusvihmavee väljalask nr. 1 (pärast biofiltreid ja neutraliseerimis- IV106b X: 6586552, Y: 734772 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis sõlme) veehoidla Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (pH) Biokeemiline hapnikutarve Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Sulfaat (SO42-) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Kaadmium (Cd) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Tööstusvihmavee väljalask nr. 1 (juurdevoolukanalisse nr. 2) IV106b X: 6586552, Y: 734772 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis veehoidla Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (pH) Biokeemiline hapnikutarve Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Sulfaat (SO42-) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis 49/62  Kaadmium (Cd) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Plii (Pb) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Sademevesi Üksikproov Üks kord aastas Tööstusvihmavee väljalask nr 2 IV106c X: 6586775, Y: 734235 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis veehoidla Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Vesinikioonide kontsentratsioon Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (pH) Biokeemiline hapnikutarve Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldfosfor (Püld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis Üldlämmastik (Nüld) Sademevesi Üksikproov Üks kord kvartalis neutraliseeritud vesi tuhaväljalt nr 2 IV162 X: 6585464, Y: 732090 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Vesinikioonide kontsentratsioon Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus veehoidla (pH) Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas tuhavälja nr 1 neutraliseerimissõlm IV164 X: 6586569, Y: 734174 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Vesinikioonide kontsentratsioon Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus veehoidla (pH) Heljum Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Naftasaadused Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus (BHT7) Keemiline hapnikutarve (KHT) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Sulfaat (SO42-) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldfosfor (Püld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Üldlämmastik (Nüld) Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Kahealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Ühealuselised fenoolid Heitvesi Üksikproov Üks kord kuus Plii (Pb) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Vask (Cu) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kroom (Cr) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Kaadmium (Cd) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Arseen (As) Heitvesi Üksikproov Üks kord aastas Sademevee väljalask biomassi platsidelt IV013 X: 6586669, Y: 733609 Narva jõgi: Narva 1062200_2 Biokeemiline hapnikutarve Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas veehoidla (BHT7) Heljum Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas 50/62  Naftasaadused Sademevesi Üksikproov Üks kord poolaastas Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1. Jahutusvee väljalaskmete IV106 ja IV106a kaudu jahutusvee suublatesse juhtimisel peab vesi vastama läbiviimiseks pinnaveehaardest (Narva veehoidla; veehaarde kood PIH0000040) võetud vee kvaliteedile. Suublatesse juhitava jahutusvee lubatud temperatuuri vahemik 0–30 0C; 2. Suublatesse juhitava jahutusvee saastenäitajate piirväärtused peavad vastama reoveekogumisalale koormusega 2000- 9999 ie kehtivatele piirväärtustele: BHT7 – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l, heljum – 25 mg/l, ühealuselised fenoolid – 0,1 mg/l, As - 0.01 mg/l, Cd – 0,005 mg/l, Cr – 0,05 mg/l, Ni – 0,034 mg/l, Pb – 0,014 mg/l, Zn – 0,05 mg/l, Cu – 0,015 mg/l, pH vahemik 6-9. Sulfaadi (SO42-) piirväärtust ei limiteerita; 3. Väljalaskmete IV162 ja IV164 seire teostada ainult neutraliseerimissõlmede töötamise ajal. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha nimetus Proovi​võtukoha Seire nimetus kood nimetus kood nimetus nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi Proovi võtmise võtmise sagedus aeg Narva VEE2015410 IV106 100 m väljavoolukanali suudmest ja 300m X: 6580122, Y: 733578 Pinnaveeseire Biokeemiline Üks kord kuus veehoidla tsirkulatsioonivee voolust edela suunas hapnikutarve (BHT7) Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline Üks kord kuus hapnikutarve (KHT) Pinnaveeseire Naftasaadused Üks kord kuus Pinnaveeseire Vesinikioonide Üks kord kuus kontsentratsioon (pH) Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kvartalis Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kvartalis Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord aastas Pinnaveeseire Kahealuselised Üks kord fenoolid aastas Narva VEE2015410 IV106 300 m väljavoolukanali suudmest ja 300m X: 6579840, Y: 732640 Pinnaveeseire Biokeemiline Üks kord kuus veehoidla tsirkulatsioonivee voolust kagu suunas hapnikutarve (BHT7) Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline Üks kord kuus hapnikutarve (KHT) Pinnaveeseire Naftasaadused Üks kord kuus Pinnaveeseire Vesinikioonide Üks kord kuus kontsentratsioon (pH) Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus 51/62  Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kvartalis Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kvartalis Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord aastas Pinnaveeseire Kahealuselised Üks kord fenoolid aastas Narva VEE2015410 IV106 50 m väljavoolukanali suudmest X: 6580142, Y: 732904 Pinnaveeseire Biokeemiline Üks kord kuus veehoidla hapnikutarve (BHT7) Pinnaveeseire Heljum Üks kord kuus Pinnaveeseire Keemiline Üks kord kuus hapnikutarve (KHT) Pinnaveeseire Naftasaadused Üks kord kuus Pinnaveeseire Vesinikioonide Üks kord kuus kontsentratsioon (pH) Pinnaveeseire Sulfaat (SO42-) Üks kord kuus Pinnaveeseire Üldfosfor (Püld) Üks kord kvartalis Pinnaveeseire Üldlämmastik (Nüld) Üks kord kvartalis Pinnaveeseire Ühealuselised fenoolid Üks kord aastas Pinnaveeseire Kahealuselised Üks kord fenoolid aastas Kulgu VEE1065500 IV106a 535 m Balti EJ juurdevoolukanali nr 1 suudmest, X: 6586790, Y: 735341 Pinnaveeseire Kroom (Cr) Üks kord kuus kanal maanteesillalt Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1) Kroom (Cr) proovid tuleb võtta tuhavälja nr 1 neutraliseerimissõlme töötamise ajal. 2) Narva veehoidla seiret teha II kvartalis ja III kvartalis. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 52/62 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Teave meetmete rakendamise kohta Rakendatud meetmed veesaaste või reovee hulga vähendamiseks. Teave rakendatud meetmetest esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt mahus, mis Alates loa kehtimisest kindlustab ülevaate saamise. 2. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja Esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt vastavalt keskkonnakompleksloa vormi V8 nõuetele. Üks kord aastas kogused (t) 3. Seireandmed Pinnavee seire analüüsitulemused. Andmed esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt, vastavalt keskkonnakompleksloa vormi V3 "Võetava vee koguse ja seire Üks kord kvartalis nõuded" määratud tingimustele. 4. Seireandmed Settebasseinis selgunud vee taseme mõõtmise tulemused. Esitada Keskkonnaametile elektroonselt. Üks kord kvartalis 5. Reostusallikast lähtuv reostuskoormus Reostuskoormus tuleb hinnata BHT7 järgi. Tulemused esitada Keskkonnaametile elektroonselt vastavalt keskkonnakompleksloa vormi V5 nõuetele. Üks kord seitsme aasta jooksul 6. Muu vajalik informatsioon Ettevõtte ja tuhavälja veebilanss. Ettevõtte ja tuhavälja veebilanss esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt mahus, mis kindlustab ülevaate saamise. Üks kord kvartalis 7. Muu vajalik informatsioon Põhjavee kvaliteedi seire tulemused ja põhjaveetaseme mõõtmise tulemused. Esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt, vastavalt keskkonnakompleksloa tabelis Kord kolme aasta jooksul V3 määratud tingimustel. 8. Väljalaskme omaseire tulemused Väljalaskme seire analüüsitulemused. Esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt, vastavalt keskkonnakompleksloa vormis V7 "Väljalaskme seire nõuded" Üks kord kvartalis määratud tingimustele. 9. Muu vajalik informatsioon Pinnase ja põhjavee saastatuse seire ja pinnase saastumisohtu hinnang. Esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt vastavalt keskkonnakompleksloa vormi T7 Kord viie aasta jooksul nõuetele. 10. Reoveepuhasti tööd iseloomustavad näitajad (näiteks Puhastusseadmete puhastusefektiivsuse hindamine esitada Keskkonnaametile elektrooniliselt vastavalt keskkonnakompleksloa vormi V6 nõuetele. Üks kord aastas reostuskoormus) V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria 53/62 A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35111 - Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast 35119 - Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 52102 - Vedelike ja gaaside ladustamine 38211 - Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 799.90 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Põlevkivi keevkihtpõletamisel 1 933 412 tonni Puiduhake 507 000 tonni Põlevkiviõli (keskmine fraktsioon) 8 774 tonni Freesturvas 410 850 tonni Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 213 650 tuh. Nm³ Puidujäätmed 240 000 tonni Põllumajanduslikud jäätmed 240 000 tonni Põhk 240 000 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Jah 54/62 Heiteallika Suure võimsusega põletusseadmed kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​‐ Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe Seadmete Seadme liik Eeldatav töötundide Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed võimsus, MWth seadme kohta, MWth arv arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik HEIT0010620 550 275 2 põletusseade 8 300 100 01.01.1966 Põlevkivi 1 933 412 tonni 100 keevkihtpõletamisel Puiduhake 507 000 tonni 50 Põlevkiviõli (keskmine 3 360 tonni 100 fraktsioon) Freesturvas 410 850 tonni 50 Puidujäätmed 240 000 tonni 50 Põllumajanduslikud 240 000 tonni 50 jäätmed Põhk 240 000 tonni 50 Muu biomass 240 000 tonni 50 HEIT0010621 249.90 83.30 3 põletusseade 8 000 100 01.01.2006 Maagaas (välja arvatud 213 650 tuh. 100 vedelal kujul) Nm³ Põlevkiviõli (kerge 5 414 tonni 100 fraktsioon) Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Jah kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Kütuse liik Laadimiskäive aastas, m³ Diislikütus 824 Muud vedelkütused 8 774 Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 8 Käitise töötajate arv 1 896 Emaettevõtte nimi Eesti Energia AS 55/62  Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale. seirekava ja aruandlus Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0010620 601 Energiaploki nr 11 korsten (601) X: 6586612, Y: 734019 HEIT0010621 701 Reservkatlamaja korsten (701) X: 6586666, Y: 733856 HEIT0010622 107 BEJ õliladu (107) X: 6586518, Y: 733847 HEIT0010623 112 Biomassi-puidujäätmete ladu _ Elektrijaama tee 59e (112) X: 6586653, Y: 734273 X: 6586792, Y: 734674 HEIT0010642 113 Puidujäätmete puhastuse-purustamise väljalaadimisala (113) X: 6586616, Y: 733635 X: 6586645, Y: 733691 HEIT0010643 108 Diislikütuse tankla (108) - koondallikana tanklad X: 6586496, Y: 733998 HEIT0010644 110 Põlevkiviladu (110) X: 6586458, Y: 734393 X: 6586517, Y: 734676 HEIT0010645 111 Biomassi-puidujäätmete ladu Elektrijaama tee 59 lääneosas (111) X: 6586526, Y: 733474 X: 6586725, Y: 733690 HEIT0010626 701 Reservkatlamaja korsten - gaasitarnete katkemine ehk THS § 78 lg 1 viidatud asjaolud: kasutatakse kuni 10 päeva kestel reservkütust (240 tundi X: 6586666, Y: 733856 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 56/62 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 1 505.333 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 2 142 191.626 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2024 900 201.931 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 1 363.685 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2024 280.696 kg 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2024 299.564 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2024 63.289 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2024 188.961 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2024 264.897 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2024 33.188 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2024 1 112.148 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2024 434.039 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2024 6.347 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 870.365 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 424.729 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2024 219.016 t 7664-39-3 Vesinikfluoriid 2024 0.047 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2024 873.823 kg NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 80.884 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 1 426.365 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 659.701 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 384.497 t 50-32-8 Benso(a)püreen 2024 9.203 kg PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2024 416.75 mg A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika Välisõhku väljutatud saasteaine kood CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline Mõõtühik kogus BEJ õliladu (107) HEIT0010622 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.072 g/s Biomassi-puidujäätmete ladu _ Elektrijaama tee 59e (112) HEIT0010623 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.184 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.009 g/s Puidujäätmete puhastuse-purustamise väljalaadimisala (113) HEIT0010642 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.076 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.004 g/s Diislikütuse tankla (108) - koondallikana tanklad HEIT0010643 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.072 g/s Põlevkiviladu (110) HEIT0010644 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.164 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.077 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.012 g/s Biomassi-puidujäätmete ladu Elektrijaama tee 59 lääneosas (111) HEIT0010645 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.184 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.009 g/s Reservkatlamaja korsten (701) HEIT0010621 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 7.295 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.365 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 2.553 g/s 57/62  NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.65 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.025 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0 mg/s kaadmiumiks 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0 mg/s vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0.03 mg/s arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0.003 mg/s seleeniks PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.365 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.365 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 7.295 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.125 µg/s Reservkatlamaja korsten - gaasitarnete katkemine ehk THS § 78 lg 1 viidatud asjaolud: kasutatakse kuni 10 päeva kestel HEIT0010626 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s reservkütust (240 tundi (701) 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 1.25 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 1.749 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 96.961 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 39.484 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.025 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0.002 mg/s kaadmiumiks 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.10 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0.275 mg/s vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 1.549 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 10.246 mg/s arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.075 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 0.275 mg/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 1.25 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.749 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.55 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0.325 mg/s seleeniks 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 0.31 mg/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 1.236 g/s 7664-39-3 Vesinikfluoriid Tavaheide 0.054 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 2.499 µg/s Energiaploki nr 11 korsten (601) HEIT0010620 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 3.973 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 19.866 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 39.731 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 39.731 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 6.953 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.987 mg/s 58/62  7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 0.99 mg/s kaadmiumiks 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.25 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 13.154 mg/s vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 20.753 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 7.865 mg/s arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 35.16 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.335 mg/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.973 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 3.025 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tavaheide 24.75 mg/s seleeniks 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 9.566 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.203 mg/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.01 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline 4.131 g/s äkkheide 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline 10.937 g/s äkkheide 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline 16.788 g/s äkkheide PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline 2 696.012 g/s äkkheide PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline 1 101.335 g/s äkkheide PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline 588.714 g/s äkkheide 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline 0.74 g/s äkkheide NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline 0.175 g/s äkkheide 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline 0.34 mg/s äkkheide 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tehnoloogiline 2.043 mg/s kaadmiumiks äkkheide 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline 20.427 mg/s äkkheide 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tehnoloogiline 20.427 mg/s vaseks äkkheide 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline 204.274 mg/s äkkheide 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tehnoloogiline 6.128 mg/s arseeniks äkkheide 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline 10.214 mg/s äkkheide 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline 10.214 mg/s äkkheide 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna Tehnoloogiline 91.923 mg/s seleeniks äkkheide 59/62  7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline 0.01 mg/s äkkheide 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline 0 g/s äkkheide 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.308 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 13.75 µg/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Heite​allikas Heiteallika kood Püüdeseade Nimetus, tüüp Arv Püüdeseadme töökorras oleku kontroll ja sagedus Püütav saasteaine CAS nr Nimetus Projekteeritud puhastusaste Puhastusastme ühik Muu ühik Energiaploki nr 11 korsten (601) HEIT0010620 El.filter FTA-1*30M+3*45M-120-105-A2 2 1 kord aastas PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 99.85 % A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise Eritingimuse kirjeldus sagedus tähtaeg (vaid ühekordse tähtaja korral) Töökorralduslikud Pidev Kõik mõõtmised peab teostama vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste nõuded aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmised viia läbi põletusseadme tavapärasel töörežiimil. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate põletusseadmete heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvutatud vastavale % O2 sisalduse juures). Protokollis fikseerida heiteallika number, töörežiim mõõtmiste ajal, kasutatav kütus, väljuvate gaaside mahtkiirus. Muude andmete Ühekordne 01.04.2025 Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. Ettevõttel peab olema eeskiri, kuidas reageerida kui QAL3 ei läbita edukalt või kui pidevseire seade ei tööta (pisteliste mõõtmiste korraldamine, AMS hooldustööde esitamine sagedus). Esitada vastav eeskiri Keskkonnaametile. Töökorralduslikud Pidev Pidevseire seade peab vastama viitedokumendi „THD käitise õhu ja vee emissioonide seire viiteraport“ ehk ROM REF punktis 4.3.2 sätestatud nõuetele. nõuded Käitaja peab tagama pideva mõõtmiste kvaliteedi kontrolli töö ajal (QAL3). Kontrolliks tuleb kasutada sertifitseeritud etalone ning tulemused dokumenteerida kontrollkaardil. QAL3 tehakse AMS hooldustööde käigus (AMS hooldustööde sageduse määrab QAL1). Korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine vähemalt kord aastas (AST), tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST tulemused esitada Keskkonnaametile läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" mooduli aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. QAL2 aruanne esitada läbi infosüsteemi KOTKAS "Kohustused" mooduli aruandeaastale järgneva aasta 1. veebruariks. Uus QAL2 tuleb teostada ka peale igat suuremat muudatust käitise protsessis (näiteks peale uue suitsugaaside puhastusseadme kasutuselevõttu), peale uue kütuse kasutuselevõttu, mille osas ei ole QAL2 teostatud, peale pidevseiresüsteemi suuremat remonti, mis võivad mõjutada oluliselt mõõtetulemusi. 60/62 Heiteseire Pidev Heiteallikast nr 601 (energiaploki 11 korsten) väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: NOx, CO, SO2, osakesed (PM-sum); HCl ja N2O seire võib toimuda nii pidevseirena või vajadusel pisteliste mõõtmiste teel (pisteliselt seiratakse HCl 4 korda aastas ja N2O 1 kord aastas) N2O - tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. Heiteallikast nr 701 (reservkatlamaja korsten) väljuvast heitgaasist mõõta pidevalt järgmiste saasteainete sisaldust: NOx, CO. Lisaks mõõta heiteallika tööparameetreid, nagu väljuva gaasi hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust (suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine ei ole vajalik, kui suitsugaasiproov enne analüüsi kuivatatakse). Mõõdetud tulemuste keskmistamisperioodid on määratletud järgmiselt: 1) päevakeskmine – pidevmõõtmistega 24 tunni vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 2) kuukeskmine – pidevmõõtmistega ühe kuu vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus 3) aastakeskmine – pidevmõõtmistega ühe aasta vältel saadud kehtivate ühe tunni keskmiste keskmine väärtus. Tulemused (päevakeskmine, kuukeskmine ja aasta keskmine) esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate loaga määratud heite piirväärtustega (andmed peavad olema töödeldud ja analüüsitud vastavalt tööstusheite seaduse § 82 toodud nõuetele). Mõõtmiste aruanne esitada kord kvartalis läbi KOTKAS "Kohustused" mooduli hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 30. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute ja heite piirväärtuste ületamise kohta koos põhjuste väljatoomisega. Heiteseire Pisteline Heiteallikas nr 601 (energiaploki K11 korsten) väljuvast heitgaasist mõõta üks kord aastas: regulaarne Tahked osakesed summaarsed (PMsum), peened osakesed (PM10), eriti peened osakesed (PM2,5). Heiteseire Pisteline Heiteallikas nr 601 (energiaploki K11 korsten) väljuvast heitgaasist mõõta üks kord aastas: regulaarne Raskmetallid Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V, Cd, Se ja Hg. Täiendavad mõõtmised on vajalikud, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. Heiteseire Pisteline Heiteallikas nr 601 (energiaploki K11 korsten) väljuvast heitgaasist mõõta üks kord aastas: regulaarne HF - täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. Heiteseire Pisteline Heiteallikas nr 601 (energiaploki K11 korsten) väljuvast heitgaasist mõõta üks kord aastas: regulaarne N2O - tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% koormusega. Heiteseire Pisteline Õhkuheite seire tavapärastest erinevate käitamistingimuste korral. Heiteallikas nr 601 (energiaploki K11 korsten) väljuvast heitgaasist mõõta üks kord kolme aasta jooksul katelde sissekütmisel (peale katla regulaarne rohkem kui 30 tunnist seisatust, nn külm käivitus) osakeste (PMsum), PM10, PM2,5, SO2, NOx, CO ja HCl sisaldust. Mõõtmised teostada erinevatel sissekütmise etappidel (põlevkiviõli; põlevkiviõli ja põlevkivi). Täiendavad mõõtmised on vajalikud, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. Muude andmete Ühekordne Tahkete osakeste (PMsum) HPV ületamisel (aasta keskmine 20 mg/Nm3) koostada detailne tegevuskava koos erinevate etappide ja tegevuste tähtaegadega tolmu heite vähendamiseks ning esitada esitamine Keskkonnaametile (tähtaeg 01.02.2026). Tegevuskava peab tagama, et peale selle rakendamist (3 a ja 8 kuu pärast peale selle esitamist, s.o 01.10.2029) vastab käitise PMsum heide HPVle. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 8: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. - Enefit_Power_AS_asukoha_kaart.pdf Lisa 9: Enefit_Power_AS_asukoha_kaart.pdf LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas - asendiplaan__1_.png Lisa 10: asendiplaan__1_.png LHK lisa - Manused - NOx_1h_protsentiil.pdf Lisa 11: NOx_1h_protsentiil.pdf LHK lisa - Manused - Mn_aasta.pdf Lisa 12: Mn_aasta.pdf LHK lisa - Manused - Mn_24h.pdf Lisa 13: Mn_24h.pdf LHK lisa - Manused - LOU_1h.pdf Lisa 14: LOU_1h.pdf LHK lisa - Manused - SO2_1h.pdf Lisa 15: SO2_1h.pdf LHK lisa - Manused - PM10_24h_protsentiil.pdf Lisa 16: PM10_24h_protsentiil.pdf LHK lisa - Manused - SO2_24h.pdf Lisa 17: SO2_24h.pdf J7. Failid - Prugilate_seirekava_05052023__parandatud.pdf Lisa 18: Prugilate_seirekava_05052023__parandatud.pdf 61/62 62/62 Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber L.KKL.IV-172516 Loa omaja Ärinimi / Nimi Enefit Power OÜ andmed Registrikood / 17209649 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Enefit Power AS Eesti elektrijaam andmed Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Katastritunnus(ed) 51401:001:1297, 51401:001:0189 Territoriaalkood 1472 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk ja 6 auku. Puudutatud katastriüksused: Abikeskuse territoorium (85101:012:0086), Abimajandi (85101:012:0421), Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Gaasitehase (51401:001:1296), Jegelmanni (85101:012:0045), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Kauramäe (85101:012:0055), Kaurimetsa (51501:001:0010), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Lämmastiku (51501:001:0017), Musta jaam (51401:001:1295), Põhjaterritooriumi (51501:001:0016), Sadulakivi karjääriväli (85101:012:2600), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Metsküla oja (VEE1064700), Mustajõgi (VEE1063800), Põõsastiku kraav (VEE1065000), Vaivara kraav (VEE1065001). Tegevusvaldkond Loaga Tööstusheide ehk kompleksluba; reguleeritavad Vee erikasutus; tegevused Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000485 Käitise nimetus Eesti elektrijaam 2/61 Käitise asukoha kirjeldus Enefit Power AS Eesti elektrijaama territoorium asub Ida-Virumaal Narva-Jõesuu linnas Auvere külas u. 25 kilomeetrit Narvast edelas. Käitise aadress on Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond. Käitise elektrijaama osa jääb valdavalt Keskkterritooriumi kinnistule (katastri nr 51401:001:1297) ja prügila osa Jäätmehoidla kinnistule (51401:001:0189). Enefit Power AS Auvere energiakompleksi käitiste territooriumi täpsete piiride määramine on mõnevõrra tinglik. Eesti Elektrijaama käitis jagab Keskterritooriumi kinnistut samale ettevõttele kuuluva Auvere elektrijaama KKL/324417, Õlitööstusega KKL/176540 ja Enefit õlitööstusega, seade Enefit280-2 (KKL-521346). Käitise ja Õlitööstuse õlilao vahele jäävad raudteeharud, mida kasutatakse põlevkivi ja ka põlevkiviõli transportimiseks ja harudel paikneb raudteeveeremi hooldusüksus (nn Musta jaam L.ÕV/318337). Käitise territooriumist läände jääb Enefit Power AS Narva karjääri nn ühendladu. Käitise nö laiendatud tootmisterritooriumina (õhusaasteainete hajuvuse osas) võib seega laiemalt käsitleda järgmisi kinnistuid: Katastriüksuse nimetus/ Katastritunnus/ Pindala (ha)/ Sihtotstarve Keskterritooriumi 51401:001:1297, 236.71 ha Tootmismaa Suur alajaam 330 85101:001:0642, 15,34 ha Tootmismaa Väike alajaam 110 85101:001:0641, 0,98 ha Tootmismaa Musta Jaam 51401:001:1295, 30,77 ha Transpordimaa Põhjaterritooriumi 51401:001:1294, 138,24 ha Tootmismaa 90% Transpordimaa 10% Jäätmehoidla 51401:001:0189, 1332.07 ha Jäätmehoidla maa Asulad jäävad käitisest suhteliselt kaugele (elanike arv näidatud 2020. a seisuga vastavalt Statistikaameti ruumipäringu kaardirakenduse andmetele): 43 elanikuga Auvere küla 7 km põhja suunas, 42 elanikuga Sirgala asula 8 km loode suunas, 450 elanikuga Sinimäe aleviku piirkond (sh Hiiemetsa ja Hundinurga) - 11 km põhja suunas ja 172 elanikuga Vaivara küla - 12 km loode suunas. Lähimad elamumaad paiknevad käitise keskosast u. 1,9 km kaugusel kagus (Mustajõe SÜ ala Auvere külas Narva jõe kaldaalal). Maastikuliselt asub käitise territooriumil Alutaguse madalikul, mida iseloomustavad jääjärve- ja järvetasandikud ning suured metsa ja soomassiivid. Samas mitmekesistavad maastikurajooni välisilmet peamiselt põlevkivi kaevandamisega seotud tehnogeensed maastikud. Käitise territooriumist kagus voolab Narva jõgi (VEE1062200). Eesti-Vene piirijõgi jääb käitise keskmest ca 2 km kaugusele. Käitise lõuna- ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi (VEE1063800). Looduslikult on Mustajõe kaldad soised, eriti selgelt avaldub see ala lõuna ja kaguküljes Mustajõe ja Narva jõe vahelisel alal, kus valitsevaks kasvukohatüübiks on lodu- ja soometsad. Täna kasutatakse kogu Mustajõe vooluhulk ära Eesti elektrijaama jahutusveena. Narva jõge ja Mustajõge ühendab elektrijaama tarbeks rajatud Eesti EJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) (VEE1064900). Lääne poolt külgneb ala Narva karjääriga (KMIN-073). Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest põhjapool laiuvad nii riigi kui ka eraomandisse kuuluvad suured metsamassiivid. Kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba käitise poolses servas, enam kui 9 km2 suurusel alal asub käitise osaks olev Eesti elektrijaama tuhaväli. Käitisest ca 1 km kaugusel asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Mustajõe loodusala (EE0070105). Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus: Territooriumile viivad korralikud transpordiühendused, mis ei läbi tihedalt asustatud piirkondi ega asulaid. 2017. a toimunud haldusreformi tulemusena liitus Vaivara vald (ca 1 900 elanikku) Narva-Jõesuu linnaga (ca 2 900 elanikku), lisaks liideti uue omavalitsusega Viivikonna ja Sirgala asumid. Läänes piirneb Narva-Jõesuu linn Sillamäe linna ja Toila vallaga, lõunas Alutaguse vallaga. Itta jääb Narva linn ja Narva jõgi ning Vene Föderatsioon. Põhjas piirneb linn Soome lahe rannikuga. Vaivara valla üldplaneeringuga (kehtestatud Vaivara Vallavolikogu 26.08.2010. a määrusega nr 11) on antud ala tootmismaa sihtotstarbega. Käitis asub valdavalt suurte metsamassiivide piirkonnas. Lääne poolt külgneb käitise territoorium Narva karjääriga. Rekultiveeritud kaeveväljad jäävad käitise territooriumist loodesse ja edelasse ning nende vahel Mustajõe kallastel paikneb Narva karjääri tööstusterritoorium. Käitisest loodesse jääb Mustajõe Natura 2000 loodusala. Käitisest kirdesse jääb Kõrgesoo raba. Raba käitisepoolses servas asub enam kui 9 km2 suurusel alal Eesti elektrijaama tuhaväli. Käitisest lõuna ja lääneküljes voolab Narva jõe vasakpoolne lisajõgi Mustajõgi. Käitise naabruses asuvate suurte põlevkivienergeetikaga seotud territooriumite valitsejateks on samuti Enefit Power AS. Metsaalad kuuluvad osaliselt RMK-le, osaliselt eraomanikele. Aadress Keskterritooriumi, Auvere küla, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond 3/61 Territoriaalkood EHAK 1472 Katastritunnus(ed) 51401:001:1297, 51401:001:0189 Käitise territoorium Ruumikuju: 2 lahustükki. Puudutatud katastriüksused: Anatoli kalakasvandus (85101:012:0049), Jäätmehoidla (51401:001:0189), Kalakasvanduse (85101:012:0039), Keskterritooriumi (51401:001:1297), Külaotsa (85101:012:0059), Ladiska (85101:012:0063), Narva metskond 16 (85101:012:0190), Narva metskond 25 (85101:012:0210), Narva metskond 54 (85101:012:0116), Narva metskond 58 (85101:012:0112), Põdrasaare (51401:001:0102), Suur alajaam 330 (85101:001:0642), Vaivara metskond 24 (85101:012:0014), Vaivara metskond 47 (85101:012:0113), Vete (85101:012:0099), Vulina (85101:012:0105), Väike alajaam 110 (85101:001:0641). Puudutatud veekogud: Eesti SEJ juurdevoolukanal (VEE1064900), Eesti SEJ settebassein II (VEE2015460), Eesti SEJ settebassein I (VEE2015810), Mustajõgi (VEE1063800), Nimi teadmata (VEE2015414), Nimi teadmata (VEE2015470), Nimi teadmata (VEE2015750), Põõsastiku kraav (VEE1065000). Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus KNR0000007 Auvere elektrijaam KNR0000005 Enefit õlitööstus KNR0000588 Enefit õlitööstus, seade Enefit280-2 Käitise tegevus Käitise tegevus Eesti elektrijaama põhitegevus on elektrienergia tootmine. 1. Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast ja muust (biomass); 2. Tuha ladestu ja tööstusprügila käitamine; 3. Jäätmete ringlussevõtt; 4. Kütuste ladustamine. Ohukategooria B kategooria suurõnnetuse ohuga Lähteolukorra aruanne Lisa 1: Eesti_EJ_2021_Lahteolukorra_aruande_Lisa.docx Lisa 2: EEJ_lahteolukorra_aruanne_28.08.14.ddoc Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Käitise nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse alusel 2750 MWth; käitise installeeritud elektriline võimsus 1015 MWe Aastane tootmis​maht Kuni 7,6 TWh elektrit Põhitegevusala Jah Tegevus- ja alltegevusvaldkond Prügilate käitamine - Prügilad, kuhu ladestatakse üle 25 000 tonni jäätmeid Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Prügila mahutavus 229 000 000 tonni jäätmeid 4/61 Aastane tootmis​maht Põlevkivilendtuha ladestamine 5 383 817 t/a Põlevkivikoldetuha ladestamine 3 389 251 t/a Põhitegevusala Ei T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev nr 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. PKE Järeldused Eesti põlevkivi energeetilise kasutamise parima võimaliku tehnika kirjelduse https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#eesti- 25.10.2017 25.10.2021 põhjal oigusaktid 3. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 4. ROM JRC Reference Report on Monitoring of Emissions to Air and Water from IED Installations https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-12/ROM_2018_08_20.pdf 01.07.2018 01.07.2022 5. WT PVT-alased järeldused jäätmekäitluse jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32018D1147 17.08.2018 17.08.2022 6. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT nõude kirjeldus PVT lühend ja nr nimetused viide PVT PVT lühend number 1. Juhtimine ja kontroll Käitises rakendatud Ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab LCP PVT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks tuleb järgida ja rakendada PKE 1 keskkonnajuhtimissüsteem standardi EVS-EN ISO 14001:2015 nõuetele. keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: LCP 1 ISO 9001, ISO 14001, ISO 45001, ISO 50001 integreeritud ja i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; WT 1 sertifitseeritud juhtimissüsteem. ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise ENE BAT 1- keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; 16 iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) kavandatud korralise hoolduse programmid; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas: a) allmaarajatiste vältimine; b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis; c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine; d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne; e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine; f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine; ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. 5/61  ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. Konkreetselt selle sektoriga seoses on oluline käsitleda ka keskkonnajuhtimissüsteemi järgmisi omadusi, mida on kirjeldatud asjakohase PVT juures: x. kvaliteeditagamis-/kvaliteedijuhtimisprogrammid, millega tagatakse kõigi kütuste omaduste määramine ja kontrollimine (vt PVT 9); xi. juhtimiskava õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes, kaasa arvatud käivitus- ja seiskamisperiood (vt PVT 10 ja PVT 11); xii. jäätmekava, millega tagatakse jäätmete tekke vältimine või nende korduskasutuseks, ringlussevõtuks või muul viisil taaskasutuseks ettevalmistamine ja mis hõlmab PVT 16 juures kirjeldatud meetodeid; xiii. süstemaatiline meetod võimaliku kontrollimatu ja/või ettenägematu keskkonnaheite tuvastamiseks ja ohjamiseks, eriti järgmiste heidete korral: a) heited pinnasesse ja põhjavette kütuste, lisaainete, kõrvalsaaduste ja jäätmete käitlemise ja ladustamise tõttu; b) ladustamis- ja käitlemistoimingute käigus toimuva kütuse isekuumenemise ja/või -süttimisega seotud heited; xiv. tolmukontrollikava, millega välditakse, või kui see ei ole teostatav, siis vähendatakse kütuste, jääkide ja lisaainete laadimisel, ladustamisel ja/või käitlemisel tekkivat hajusheidet; xv. müratekke piiramise kava, kui eeldatakse mürasaaste tekkimist või püsimist tundlikel aladel; kava hõlmab järgmist: a) müraseirekava müra jälgimiseks seadme piiril; b) müratekke vähendamise kava; c) müratekkejuhtumitele reageerimise kava, mis hõlmab asjakohaseid meetmeid ja tähtaegu; d) varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine müratekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele; xvi. halvalõhnaliste ainete põletamise, gaasistamise või koospõletamise korral lõhnatekke piiramise kava, mis hõlmab järgmist: a) lõhnaseire kava; b) vajaduse korral lõhnatekke kõrvaldamise kava lõhnaheite tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks või vähendamiseks; c) lõhnatekkejuhtumite registreerimise kava koos asjakohaste meetmete ja tähtaegadega; d) varasemate lõhnatekkejuhtumite ja parandusmeetmete läbivaatamine ning teabe levitamine lõhnatekkejuhtumite kohta mõjutatud isikutele. ENE BREF BAT nr 1 kirjeldab energiajuhtimise rakendamist, mis võib olla ka muu juhtimissüsteemi osa. ENE BAT nr 1-16 kirjeldatud teemad tuleb katta sertifitseeritud juhtimissüsteemi rakendamise raames, sh tuleb BAT nr 3 rakendamise raames läbi viia energiaaudit. BAT 16. Tuleb kehtestada ja rakendada protseduurireeglid, millega regulaarselt jälgitakse ja mõõdetakse (dokumenteeritakse) toimingute ja tegevuste põhinäitajad, mis omavad märkimisväärset mõju energiatõhususele. 2. Elektrienergia Kütuse kasutamise summaarne Energiaplokid nr 3-6 (tolmpõletus) ja renoveeritud energiaplokk 8 PVT nr 2. PVT on põletusseadme üksuste elektritootmise netokasuteguri või üldise kütusekasutuse PKE 2, 22 tootmise kasutegur netokasutegur (keevkihtkatlad) - tegemist on olemasolevate kasuteguri või mehhaanilise energeetilise netokasuteguri kindlaksmääramine, tehes katsetused põlevkivielektrijaamadega, seega PVT SET taset (Parima võimaliku täiskoormusel töötamisel pärast üksusele kasutusloa saamist ja pärast iga muudatust, mis võib oluliselt tehnikaga saavutatav energiaefektiivsuse tase) ei kehtestata. nimetatud parameetreid muuta. Seejuures tuleb lähtuda EN standarditest. Kui need ei ole kättesaadavad, on PVT-ks ISO, riiklikud või teised rahvusvahelised standardid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga tulemused. PVT nr 22. PVT on põletusseadmete energeetilise efektiivsuse määramine PVT nr 2 tingimuste kohaselt. Olemasolevatele põlevkivielektrijaamadele PVT SET taset ei kehtestata. 3. Protsessinäitajate Õhku- ja vetteheite seisukohalt Pidevalt seiratakse suitsugaaside mahtu, hapnikusisaldust, PKE PVT 3. Tuleb seirata protsessi neid parameetreid, millest sõltuvad heited õhku ja vette. Heitgaaside PKE 3 seire oluliste protsessinäitajate seire temperatuuri ja rõhku. vooluhulka, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku ja veeaurusisaldust seiratakse perioodiliselt või pidevalt LCP 3 sõltuvalt välisõhku väljutatavates heitgaasides sisalduvate saasteainete seire iseloomust. LCP PVT nr 3 Tuleb pidevalt jälgida õhku- ja vetteheite seisukohalt olulisi protsessinäitajaid, sealhulgas suitsugaasi voolu, hapnikusisaldust, temperatuuri, rõhku, veeaurusisaldust (kui proovi ei kuivatata analüüsil). 6/61 4. Õhkuheite seire Õhkuheite jälgimine, sõltuvalt Elektrijaamas jälgitakse kõiki õhuheitmeid. Pidevalt seiratakse: NOx, PVT nr 4-1. Tuleb pidevalt seirata peamisi saasteaineid. SO2, NOx, CO ja tahkete osakeste õhkuheite PKE 4-1, 4-2, korraldus saasteainest kas pideva või CO, SO2, osakesed (PM-sum); pidevseire toimub EN standardite EN 15267-1, EN 15267-2, EN 15267-3 ja EN 14181 kohaselt, tahkete 4-3 perioodilise seirega. Pidevalt seiratakse HCl energiaplokkides 5 ja 8; osakeste korral täiendavalt EN 13284-1 ja EN 13284-2 kohaselt. Elektrijaama korstnatele ja Perioodiliselt seiratakse HCl energiaplokkides 3, 4 ja 6 - 1 kord Võrdlusmõõtmise tegemisel võib kasutada muid asjakohaseid meetodeid, mis tagavad samaväärse renoveeritud 8. plokile on aastas pisteliselt kui energiaplokke käitatakse alla 500 tunni aastas teadusliku kvaliteediga tulemused. paigaldatud suitsugaaside ning kord iga kuue kuu tagant, kui energiaplokke käitatakse 500 kuni pidevmonitooringu seadmed. 1500 tundi aastas. Kui energiaplokke käitatakse üle 1500 tunni PVT nr 4-2. Tahkekütuste kasutamisel seiratakse minimaalse nõutava seiresagedusega perioodiliselt aastas, teostada pidevseiret ning mõõta HCl pisteliselt kord järgmisi saasteaineid: kvartalis.; 1. N2O – tsirkuleeriva keevkihiga kateldest; seiresagedus üks kord aastas, kohaldub standard EN 21258; HF sagedusega 1 kord aastas; tehakse kaks mõõtmisseeriat, üks põletusseadme töötamisel > 70% koormusega, teine < 70% Raskmetallide seiret tehakse vähemalt üks kord aastas. koormusega. Mõõdetakse: Hg, Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. 2. HCl – üks kord kolme kuu tagant, kohaldub standard EN 1911. Kui heide on osutunud piisavalt Pidevalt mõõdetakse N2O sisaldust keevkihikatla heites või stabiilseks, võib seirevajaduse siduda kütuse karakteristikute olulise muutusega, kuid mitte harvemini kui kontrollitakse pisteliselt 1 kord aastas. Mõõtmised tehakse vastavalt üks kord aastas, välja arvatud juhul, kui põlevkivi kasutatakse koos biomassi ja/või turbaga, mil HCli standartidele. sisaldust seiratakse vähemalt üks kord poolaastas. 3. HF – üks kord aastas, EN standard puudub. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. 4. Raskmetallide, välja arvatud elavhõbe, seiret tehakse vähemalt üks kord aastas, kohaldub standard EN 14385. Seiratakse: Cu, Zn, Pb, As, Cr, Mn, V ja Cd. Seiratavate metallide nimekiri ja seiresagedus sõltub tahkekütuses sisalduvatest raskmetallidest ja asjakohasest hinnangust heite võimalikkusele, kuid igal juhul tuleb mõõtmised korraldada, kui kütuse karakteristikud oluliselt muutuvad. 5. Pärast käesolevate PVT-järelduste jõustumist teha vähemalt üks elavhõbeda mõõteseeria heitgaasides, kui põletusseadme Hg-heite kohta varasemad andmed puuduvad. Täiendav seire on vajalik, kui kütuse karakteristikud muutuvad oluliselt. PVT nr 4-3. Põlevkivi uttegaaside kasutamisel tuleb seirata summaarseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (TVOC) vähemalt üks kord aastas, kui põlevkivi uttegaaside osakaal põletatavas kütusesegus ületab soojussisendi järgi 50%. Täiendav seire on vajalik, kui põlevkivi uttegaaside karakteristikud muutuvad oluliselt. Kohaldub standard EN 12619. 5. Õhkuheite seire Heiteallikatele 103, 104, 205, 206 Protseduurid AMS seadmete ja mõõtetulemuste kvaliteedi Pidevseire vastavus EN-standarditele, mõõtmistehnoloogiad: ROM p 4.3.2 ROM 4.3.2 ja 208 (energiaplokid 3-6 ja 8) on tagamiseks määravad standardid EVS-EN 14181, EVS-EN 15267-1, paigaldatud pidevseireseadmed. EVS-EN 15267-2, EVS-EN15267-3, EVS-EN 13284-2, EVS- EN17255-1, EVS-EN 17255-2, EVS– EN 15259. 7/61 6. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamiseks Põlemisprotsessi optimeerimine, töökeskkonna ja aurutsükli Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning IGCC seadmete LCP 12 rakendatud meetmed. optimeerimine, peamiste näitajate arvutipõhine juhtimine, soojuskao energiatõhususe suurendamiseks tuleb meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine: minimeerimine, soojustagastus soojus- ja elektrienergia a. Põlemisprotsessi optimeerimine (üldkohaldatav); koostootmisel. b. Töökeskkonnatingimuste optimeerimine (üldkohaldatav); c. Aurutsükli optimeerimine (üldkohaldatav); d. Energiakulu minimeerimine (üldkohaldatav); e. Põletusõhu eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); f. Kütuse eelkuumutamine (üldkohaldatav, arvestades katla konstruktsiooni ja NOX-i heite reguleerimise vajadusega seotud piiranguid); g. Täiustatud juhtimissüsteem (üldkohaldatav uute üksuste puhul. Vana üksuse puhul võib kohaldatavust piirata vajadus põletussüsteemi ja/või juhtimissüsteemi moderniseerimise järele); h. Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega (Kohaldatav ainult aurukontuuridele ja mitte kuumadele kateldele. Kohaldatavust võivad olemasolevate üksuste korral piirata seadme konfiguratsiooni ja tagastatava soojuse kogusega seotud tingimused). i. Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel (Kohaldatav, arvestades kohalikust soojuse ja energia nõudlusest tulenevaid piiranguid. Kohaldatavus võib olla piiratud ennustamatu töösoojusprofiiliga gaasikompressorit); j. Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmiduse korral (Kohaldatav üksnes uue üksuse korral, kui on olemas reaalne võimalus tulevikus üksuse läheduses soojust kasutada); k. Suitsugaasikondensaator (Üldkohaldatav soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuste puhul tingimusel, et on piisavalt nõudlust madalama temperatuuriga soojuse järele); l. Soojuse salvestamine (Kohaldatav vaid soojus- ja elektrienergia koostootmisüksuse puhul. Kohaldatavus võib olla piiratud madala soojuskoormuse vajaduse korral); m. Märg korsten (Üldkohaldatav uue ja olemasoleva üksuse puhul, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist); n. Väljalaskmine jahutustornist (Kohaldatav ainult üksuses, kus kasutatakse suitsugaasi märgväävlitustamist ja kus on vajalik suitsugaasi taaskuumutamine enne väljalaskmist, seejuures peab üksuse jahutussüsteemiks olema jahutustorn); o. Kütuse eelkuivatamine (Kohaldatav biomassi ja/või turba põletamise korral, arvestades isesüttimisega seotud ohtudest tulenevaid piiranguid (nt turba niiskusesisaldust hoitakse kogu tarneahela ulatuses üle 40 %). Olemasolevate seadmete moderniseerimist võivad piirata kuivatamisega saavutatav täiendav kütteväärtus ning mõne katla konstruktsioonist või seadme konfiguratsioonist tulenevad piiratud moderniseerimisvõimalused); p. Soojuskao minimeerimine (Kohaldatav ainult tahkekütusega töötava põletus- ja gaasistamisüksuse ning IGCC seadme korral); q. Kõrgtehnoloogilised materjalid (uutel seadmetel); r. Auruturbiini täiustamine (Kohaldatavust võivad piirata nõudlus, auru olek ja/või seadme piiratud tööiga); s. Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek. 8/61 7. Kütuse Kütuse kvaliteedi ja juhtimise Kütuste koostise täielik kirjeldamine, kvaliteedi regulaarne kontroll ja Kütuse karakteristikute määramine/kvaliteedi kontroll. PKE 6, 6-1, karakteristikute programm seadmete töö reguleerimine vastavalt kütuse tüübile ja tarnimisele PVT nr 6-1. Vähemalt kord kuus mõõdetakse kasutatavate kütuste põlemisprotsessi mõjutavaid 6-2 määramine/kvaliteedi (kütuse kvaliteedi andmed esitavad tarnijad, lisaks ettevõtte teostab parameetreid – tahkekütustel vähemalt kütteväärtust, niiskust, väävlisisaldust ja tuhasust, põlevkivi LCP 9 kontroll täiendavalt kvaliteedi kontrolli). uttegaasidel vähemalt kütteväärtust, arvestades selle määramisel järgmiste ainete sisaldust: Ettevõtte akrediteeritud laboris määratakse tahkekütusel (põlevkivi, põlevkivibensiin ja väävelvesinik. biomass) ööpäeva keskmistatud proovi kütteväärtust, niiskust, PVT nr 6-2. Kütuse esmakordsel kasutuselevõtul või kui on põhjust eeldada kütuse väävlisisaldust ja tuhasust. Põlevkiviõlil märatakse kütteväärtust kord karakteristikute olulist muutust (nt põlevkivi kasutuselevõtt uuest maardlast), tuleb teha kütuse kuus. Poolkoksigaasi proov võetakse üks kord nädalas ja karakteristikute põhjalik mõõtmine, kui asjakohane teave ei ole eelnevalt kättesaadav (nt põlevkivi puhul analüüsitakse akrediteeritud laboris, määratakse koostist sh H2S ja maardla geoloogiliste uuringute käigus saadud teave). Kontrollitavad parameetrid on järgmised: põlevkivibensiin (C3H3 Propeen) ning kütteväärtust. 1. Põlevkivis alumine kütteväärtus, niiskus, lenduv osa, tuhasisaldus, seotud süsinik, elementaarkoostis – C, H, N, O, S, Br, Cl, F, raskmetallidest As, Cd, Co, Cr, Cu, Hg, Mn, Ni, Pb, Sb, Tl, V, Zn. LCP PVT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente: i.kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmed; ii.kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus); iii.seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1) Kirjeldus: Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul. BAT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja õhkuheite vähendamiseks tuleb koostada KKJS (vt PVT 1) osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis hõlmavad järgmisi elemente: i. kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmed; ii. kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon kütuses, kasutatav suitsugaasitöötlus); iii. seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)). 9/61 8. Seire tavapärastest Muude kui tavapärastes Ettevõttes on käivitamiseks-seiskamiseks juhendid, avariilised PKE PVT 7. Seire tavapärastest erinevates käitamistingimustes PKE 7 erinevates käitamistingimustes töötamise juhtumid registreeritakse ning vaadakse sündmuste asjaolud läbi. Tuleb asjakohaselt seirata õhku- ja vetteheidet tavapärasest erinevate käitamistingimuste ajal, seda kas LCP 10, 11 käitamistingimustes juhtimiskava ja heiteseire Nende sündmuste käigus tekkivat heidet hinnatakse kaudsete heite otseste mõõtmiste või surrogaatparameetrite seire kaudu, kui on tõendatud, et see annab otseste näitajate ja seireandmete põhjal. mõõtmistega võrreldes samaväärse või parema kvaliteedi. Käivitamis- ja seiskamisperioodi heiteid saab iseloomustada heite detailsete mõõtmistega tehnoloogilise käivitamise-seiskamise ajal. Saadud tulemused võetakse aluseks järgnevate käivitamiste-sulgemiste iseloomustamiseks. Käivitamisel-seiskamisel ainult kaubanduslike gaasiliste ja vedelkütuste kasutamisel tuleb mõõtmised teha vähemalt üks kord viie aasta jooksul, muude kütuste kasutamisel vähemalt üks kord aastas. Surrogaat- või asendusparameetrid on mõõdetavad või arvutatavad näitajad, mida saab kasutada saasteainete väärtuste otseste mõõtmiste asemel. Üksikult või kombineeritult võib asendusparameetrite kasutamine anda piisavalt usaldusväärse pildi heitkoguste olemusest ja proportsioonidest. LCP PVT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana juhtimiskava ja see rakendada (sh vastama võimalike saasteainete heite olulisusele) ning hõlmama järgmisi elemente: - muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; - muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumite sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. LCP PVT 11 Tuleb õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. 9. Põletamise tõhusus Optimeeritud põlemise tagamine Eesti elektrijaamas kasutatakse põhikütusena põlevkivi, kuid PKE PVT 8. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks ja CO ning põlemata jäänud PKE 8,21 ja üldine energiaplokkides 3, 4 ja 6 on uttegaasi maksimaalne osakaal ploki ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimaalne põlemine, kasutades ühte või mitut allpool LCP 6 keskkonnatoime summaarsest soojussisendist kuni 10-12%. 5. energiaplokis võib kirjeldatud tehnikat. uttegaasi maksimaalne osakaal ploki summaarsest soojussisendist Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): olla rohkem kui 50% ja 8. energiaplokis kuni 50%. 1. Kütuste segamine – segatakse erineva kvaliteediga sama tüüpi kütust (nt biomassi). Plokkidel nr 3-6 kasutatakse tolmpõletust ning renoveeritud plokil 8 2. Põletussüsteemi hooldus – regulaarne planeeritud hooldus tehnika tarnija soovituste kohaselt. kasutatakse põletamist tsirkuleerivas keevkihis. PVT nr 21. Põletusseadmete üldiste keskkonnanäitajate parandamiseks on põlevkivi põletamisel PVT lisaks PVT-s nr 8 loetletutele järgmise tehnika kasutamine: Integreeritud põlemisprotsessi rakendamine, mis tagab katla kõrge efektiivsuse ja hõlmab NOx taseme vähendamise primaartehnikatega, nagu õhu ja kütuse mitmeastmeline põletamine ja madala NOx tekkega põletid. Seda võimaldavateks tehnoloogiateks on tolmpõletamine, keevkihis põletamine ja liikuva restiga kolle. LCP PVT 6 Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimeeritud põlemine allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamisel. (vt PVT nõue p 3.) a) Kütuste segamine (üldkohaldatav); b) Põletussüsteemi hooldus (üldkohaldatav); c) Täiustatud juhtimissüsteem; e) Kütuse valimine 10. Põletamise tõhusus Püüdeseadmete asjakohane Püüdeseadmete nõuetekohane hooldus ja käitamine. PKE PVT 9. Normaalsetes käitamistingimustes õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada asjakohase PKE 9 ja üldine käitamine ja hooldus projekteerimise, käitamise ja hoolduse kaudu, et heite puhastussüsteemid on kasutuses optimaalse LCP 8 keskkonnatoime võimsusega ja rakendatavusega. LVP PVT 8. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes tuleb asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek. 10/61 11. Juhtimine ja kontroll Muude kui tavapärastes Käitise juhtimissüsteem on sertifitseeritud ja vastab ISO 14001:2015 PKE PVT 10.Tuleb koostada ja rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi osana juhtimiskava õhku ja PKE 10 käitamistingimustes töötamise nõuetele. vetteheite vähendamiseks tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral (vt PVT nr 1 punkt 11), LCP 10, 11 juhtimiskava ja heiteseire Juhtimissüsteemi dokumendid P 10.1 Juhtumite uurimine ja P 8.7-2 kusjuures see kava peab vastama võimalike saasteainete heite olulisusele ja võtma arvesse järgmist: Valmisolek hädaolukordadeks ja nendele reageerimine. 1. ei kohaldu. Käivitamiseks-seiskamiseks on juhendid, avariilised juhtumid 2. Selliste süsteemide ennetava hoolduse plaani koostamine ja rakendamine. registreeritakse ning vaadatakse sündmuste asjaolud läbi. Nende 3. Tavapärasest erinevate käitamistingimuste korral tekkiva heite ja seda põhjustanud tingimuste sündmuste käigus tekkivat heidet hinnatakse kaudsete näitajate ja registreerimine ja analüüs (nt juhtude sagedus, kestus, tekkepõhjused, heitkoguse mõõtmine/hindamine), seireandmete põhjal. vajaduse korral parandusmeetmete rakendamine (st eesmärk on ennetada äkkheite tekkega seotud sündmusi) LCP PVT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes käitamistingimustes tuleb koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana juhtimiskava ja see rakendada (sh vastama võimalike saasteainete heite olulisusele) ning hõlmama järgmisi elemente: - muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; - muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumite sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. LCP PVT 11 Tuleb õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste käitamistingimuste korral. Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. 12. Põletamise tõhusus Optimeeritud põlemise tagamine CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks ja optimeeritud PKE PVT nr 11. Põlemisprotsessi energeetilise efektiivsuse suurendamisel tuleb kasutada ühte või mitut PKE 11 ja üldine põlemise tagamiseks kasutatakse kütuste segamist (biokütused), allpool kirjeldatud tehnikatest. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): LCP 6 keskkonnatoime põletussüsteemi hooldus, täiustatud juhtimissüsteem. 1. Protsessi tööparameetrite optimeerimine – protsessi töötava keha (aur või gaas) kõrgeima võimaliku temperatuuri ja rõhu kasutamine, arvestades piirangutega, mis tulenevad nt NOx-heite kontrolli vajadusest või nõuetest väljastatava energia karakteristikutele. 2. Aurutsükli optimeerimine. 3. Põlemisõhu eelsoojendamine, kasutades osa suitsugaaside soojustagastusest saadud energiat. Rakendatavust võib piirata vajadus hoida NOx-heide kontrolli all. 4. Auruturbiini moderniseerimine – erinevad tehnikad, nagu keskrõhu auru temperatuuri ja rõhu tõstmine, madalrõhuturbiini lisamine, labade geomeetria modifitseerimine. Rakendatavust võib piirata auru nõudlus või selle parameetrid või põletusseadme piiratud eluiga. 7. Põlemisprotsessi optimeerimine. 8. Soojuse akumuleerimine. Rakendatavus: ainult CHP; rakendatavus on piiratud väikese soojusvõimsusega seadmetel ja väikese soojusenergia vajadusega piirkonnas. 9. Soojuskadude minimeerimine – jääksoojuse kadude vähendamine, nt šlaki kaudu ja kiirguspindade isoleerimisega. Rakendatavus: ainult tahkekütust kasutatavatel seadmetel. 10. Energiatarbe minimeerimine – võtta kasutusele väiksema energiatarbega seadmed, nt suurema energeetilise kasuteguriga toiteveepumbad. 11. Suitsugaaside kondenseerimine. Rakendatavus: ainult CHP ja kui on piisav nõudlus madala temperatuuriga soojusel LCP PVT 6 Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata ainete õhkuheite vähendamiseks tuleb tagada optimeeritud põlemine allpool esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamisel. (vt PVT nõue p 3.) a) Kütuste segamine (üldkohaldatav); b) Põletussüsteemi hooldus (üldkohaldatav); c) Täiustatud juhtimissüsteem; e) Kütuse valimine 11/61 13. Jäätmehierarhia Töö korraldamine viisil, mis Ettevõttes võetakse kuni 300 000 t/a põlevkivilendtuhka ringlusse Tootmisprotsessis on PVT jäätmehierarhia põhimõtete järgimine, millega tuleb tagada jäätmete tekke PKE 19 põhimõtete vähendab jäätmete koguseid. (R5m). Põlevkivikateldes tekkiva lendtuha teatud fraktsioone vältimine, sh nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena või on järgimine. separeeritakse nende kasutamiseks tööstuses ja põllumajanduses. jäätmetena protsessi tagasisuunatavad, taas- ja korduvkasutamist või ringlussevõttu võimaldavad. Tuhakäitlus Põlevkivi osaline asendamine biomassiga vähendab tuha teket. Põlemisprotsessis ja/või heidete vähendamisel tekkivate jäätmete kõrvaldamise vajaduse vähendamisel on PVT rakendada prioriteetsuse järjekorras ja elutsüklipõhist mõtteviisi, arvestades (sh on rakendatavus seotud turu või nõudluse olemasoluga) selliseid tehnikaid, mis tagavad jäätmete tekke vältimise, sh tekkivate ainevoogude käsitlemise kõrvalsaadustena, võimaldavad nende protsessi tagasisuunamist, ringlusvõttu, korduv- ja taaskasutamist. 14. Mürateke Müratekke vähendamine Kasutatakse meetmete kombinatsiooni nagu seadmete korrektne PKE PVT 20. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut meetodit: Üldiselt rakendatavad PKE 20 kontroll ja hooldamine, käitamine kogenud töötajate poolt, (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): LCP 17 mürarohked seadmed on kinnises ruumis, elektrijaam asub 1. Tehnikad käitamisel, nagu: WT 17 piirkonnas kus puuduvad müratundlikud objektid. • seadmete asjakohane ülevaatus ja hooldus; • võimalusel mürarikaste seadmete ruumides uste ja akende sulgemine; Kogu liikuvtehnika peab olema regulaarsete intervallide tagant • seadmeid käitab kogenud personal; hooldatud (väljalaskesüsteemide hooldus eriti) ja õlidega varustatud. • võimalusel vältida mürarikkaid tegevusi öisel ajal; • mürarikaste hooldustööde ajal mürakontrolli meetmete rakendamine. Müratekke vähendamiseks kasutatakse ühte või mitut meetodit - LCP BATC PVT nr 17 meetodid a, d, e. LCP PVT 17. Müratekke vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool esitatud meetodit. a) Töökorralduslikud meetmed (üldkohaldatav); b) Vähest müra tekitavad seadmed; c) Müra tõkestamine; d) Müratõrjeseadmed; e) Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus 15. NOx heite Katelde töö optimeerimine Kuna põlevkivis on vähe lämmastikku, on ka põlevkivikatelde NOx NOx-heite vähendamiseks, seejuures piirates CO ja N2O õhkuheidet, tuleb kasutada lisaks peatükkides PKE 23 vähendamine ja heited suhteliselt väikesed. Madalad temperatuurid keevkihtkatlas 4.3, 4.5 ja 5.1 loetletud üldistele tehnikatele, ühte või mitut järgmist tehnikat, sh PVT-s nr 21 loetletut: piirmäär vähendavad NOx-i teket. 1. Katelde töö optimeerimine. Põlemisprotsessi hoitakse kateldes võimalikult stabiilsena ning vajaduse Heiteallikad nr 103, 104, ja 206 (piiratud tööajaga tolmpõletusplokid korral reguleeritakse liigõhutegurit, et vähendada NOx-ühendite teket. nr 3, 4 ja 6). Energiaplokkidele 3, 4 ja 6 kohaldatakse piiratud tööaja 2. Madala NOx tekkega põletite kasutamine. jooksul kasutatavate olemasolevate põletusseadmete saasteainete 3. Vee sissepritse tolmpõletuskatla koldesse, mis ühtlustab kolde temperatuurigradienti, parandab SOx heite piirväärtusi (määrus nr 48 § 5 lg 1 ja lg 3). sidumist ning vähendab NOx teket. Heiteallika nr 208 (energiaplokk nr 8, keevkihtkatlad) NOx heited on aastakeskmisena olnud alla 140 mg/Nm3 ja ööpäevakeskmisena alla NOx PVT SHT põlevkivi põletamisel, ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: 200 mg/Nm3. Keevkihtpõletus: Kõik olemasolevad CFB-plokid on üle 300 MWth võimsusega. Olemasolevatel CFB- põletusseadmetel on NOx PVT SHT väärtused <70–220 mg/Nm3 päevakeskmistena, mis vastab aastakeskmisele vahemikule <85–200 mg/Nm3. 16. CO heite CO emissioone vähendatakse Suitsugaasides on kõigis plokkides CO sisaldus harilikult alla 200 PKE PVT 24. Põlevkivi kasutamisel CO heite piirväärtust ei kehtestata, tuleb operatiivselt kontrollida PKE 24 vähendamine põlemisõhu koguse mg/Nm3. põlemisprotsessi. optimeerimisega. 12/61 17. Tahkete osakeste ja Kõikidel energiaplokkidel Energiaplokid 3, 4, 5, 6, (heiteallikad nr 103, 104, 205, 206) ja nr 8 PKE PVT nr 25. Tahkete osakeste ja raskmetallide heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut PKE 25, 32 raskmetallide heite kasutatakse suitsugaaside (heiteallikas nr 208). järgmistest üldkohalduvatest tehnikatest, sh nende omavahelisi kombinatsioone: LCP 26 vähendamine puhastamiseks elektrifiltreid või Kõikidel energiaplokkidel kasutatakse suitsugaaside puhastamiseks Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): kottfiltreid elektrifiltreid või kottfiltreid. 1. Elektrifilter (ESP), olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus. Kuna raskmetallid emiteeritakse õhku põhiliselt koos tahkete 2. Kottfilter. osakestega, kasutatakse elektrifiltreid ja kottfiltreid ka raskmetallide 3. Sorbendi sissepritse (katla koldesse või kihti), tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF heite vähendamiseks. kontrollimiseks. Plokkide elektrifiltrite ja kottfiltrite efektiivsus on 99,56-99,97% . 4. Suitsugaaside kuivpuhastus või poolkuiv puhastus, tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. 5. Märgpuhastus – rakendatavus on piiratud juhul, kui puhastamisega kaasnevaid jäätmeid (nt vesi, mille soolade sisaldus on suur) ei saa taaskasutada või nõuetekohaselt kõrvaldada, olemasolevatel seadmetel võib rakendatavust piirata ruumipuudus; tehnikat kasutatakse peamiselt SOx, HCl ja/või HF kontrollimiseks. PVT nr 32 Mitme kütuse põletamisena käsitletakse põlevkivi või uttegaaside koospõletamist muude kütustega (nt põlevkivi koos biomassiga, põlevkivi uttegaasiga, maagaasiga jne).: p 2. Kui mitme kütuse põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide kütuste summaarsest soojussisendist vähemalt 50%, võib punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtuste asemel kasutada determineerivale kütusele kehtestatud heite piirväärtust. Tahkete osakeste koostises olevatele raskmetallidele PVT SHT väärtusi ei määrata. LCP PVT 26. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva tolmu ja tahkete osakestega seotud metallide õhkuheite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest: a) Elektrifilter (ESP) (üldkohaldatav); b) Kottfilter (üldkohaldatav); c) Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine; d) Suitsugaasi märgväävlitustamine; e) Kütuse valimine 18. Hg õhkuheite Elektrifiltri (ESP) ja kottfiltri Kuni 10 µg/Nm3 (mõõteperioodi keskmisena). Eeldatavalt on olemasolevatel seadmetel elavhõbeda PVT SHT 1-10 µg/Nm3. PVT SHT-d täpsustatakse PKE 26 vähendamine kasutamine Heiteallikate 103, 104, 205, 206 ja 208 (energiaplokid 3-6 ja 8) Hg pärast PVT-s nr 4-2 kirjeldatud Hg seireandmete laekumist. Hg pisteline seire heite piirväärtus (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) on 5 µg/Nm3. 13/61 19. SOx-, HCl- ja HF- NID väävlipüüdmisseadmed ja Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 sidumiseks põlevkivis PKE PVT 27. SOx-, HCl- ja HF-heite vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mitut allpool kirjeldatud PKE 27 heite vähendamine keevkihtpõletus sisalduva vaba lubjaga. üldkohalduvat tehnikat. Üldiselt rakendatavad (olemasolevatele ja uutele põletusseadmetele): LCP 25 Tolmpõletusplokkidele 3, 4, 5 ja 6 on SO2 emissiooni 1. Kütuse valik – madala väävli-, kloori- või fluorisisaldusega kütuse valik; rakendatavus piiratud kütuse vähendamiseks paigaldatud NID väävlipüüdmisseadmed. kättesaadavusega, sh juhul kui põletatakse väga spetsiifilisi kohalikke kütuseid. 2. Katlasse sorbendi sisestamine (koldesse või kihti). 3. Suitsukäiku kuiva sorbendi sisestamine (DSI) – saab kasutada HCl ja HF taseme vähendamiseks, kui ei rakendata spetsiifilisi väävliärastustehnikaid. 4. Tsirkuleeriva keevkihiga (CFB) kuivskraber. 5. Kuivpihustusega absorber (Spray-dry absorber, SDA). 6. Poolkuiv desulfureerimine, nt NID tehnika. 7. Kombineeritud tehnikad NOx ja SOx vähendamiseks. Rakendatavus on juhtumipõhine sõltuvalt kasutatava kütuse omadustest ja põlemisprotsessist. 8. Märgskraber – kasutatav HCl ja HF kontsentratsiooni vähendamiseks, kui ei rakendata muid spetsiifilisi suitsugaaside puhastamistehnikaid. 9. Suitsugaaside märg väävliärastusseadme järel paikneva gaas-gaas soojendi asendamine –asendavad seadmed on nt multi-toru soojusekstraktor, suitsugaaside juhtimine jahutustorni või märga korstnasse. Rakendatavus: ainult siis, kui gaas-gaas soojendi on vaja välja vahetada. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: Keevkihtpõletus - Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist ei kehtestata. Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides. Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl aastakeskmine PVT SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata. LCP PVT 25. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva SOX-i, HCl-i ja HF-i õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tuleb kasutada üht või mitut järgmist meetodit: a) Sorbendi sissepritsimine katlasse (ahju või keevkihti); b) Sorbendi sissepritsimine hõrenduse all olevasse gaasikäiku (duct sorbent injection, DSI); c) Pihustusega kuivabsorber; d) Ringleva keevkihiga kuivskraber; e) Märgskraber; f) Suitsugaasikondensaator; g) Suitsugaasi märgväävlitustamine; h) Kütuse valimine. 20. SO2 heite Energiaplokk nr 8 (heiteallikas nr Heiteallika 208 (8. plokk, keevkihtkatlad) SO2 emissioonide PVT nr 27. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: PKE 27, 32- piirväärtused, 8. 208). Uttegaasi (st poolkoksigaas mõõtmiste tulemused näitavad, et SO2 mõõdetud kontsentratsioonid Keevkihtpõletus - Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth CFB-katlaid kasutatavatel elektrijaamadel, 2, 33 plokk või põlevkivigaas) maksimaalne on olnud tunnikeskmisena kuni 278,4 mg/Nm3 (kolme mõõtmise kui kütusena kasutatakse ainult põlevkivi, on aastakeskmine PVT SHT kuni 200 mg/Nm3, päevakeskmist osakaal 8. ploki summaarsest keskmine 199,8 mg/Nm3) ja kuukeskmisena kuni 200 mg/Nm3. ei kehtestata. soojussisendist vähem kui 50%. Keevkihtkatlas on ideaalsed tingimused SO2 sidumiseks põlevkivis PVT nr 32 p 2. Kui mitme kütuse põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide Katlas 8K-1 võib uttegaasi sisalduva vaba lubjaga, lubjaga seonduvad ka teised happelised kütuste summaarsest soojussisendist vähemalt 50%, võib punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtuste maksimaalne osakaal gaasid nagu HCl ja HF. asemel kasutada determineerivale kütusele kehtestatud heite piirväärtust. summaarsest soojussisendist olla PVT nr 33. PVT SO2 SHT põlevkivi põletamisel koos muude tahkete kütustega ümber arvutatuna 6% O2- kuni sisaldusele heitgaasides. Olemasolevad põletusseadmed kõikide katlatüüpide korral SO2 PVT SHT on 50% ja katlas 8K-2 10%. 440–520 mg/Nm3 aastakeskmisena. 21. SO2 heite Energiaplokid 3, 4 ja 6 Heiteallikatele 103, 104, 206 (tolmpõletusplokid 3, 4, 6, NID PVT nr 27. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: PKE 27, 32- piirväärtused, 3, 4, 6. (heiteallikad 103, 104, 206). seadmed SO2 heite vähendamiseks). Energiaplokid 3, 4 ja 6 Tolmpõletus - Olemasolevatel põletusseadmetel PVT SHT piirides 440–520 mg/Nm3 aastakeskmisena. 2, 33 plokk Uttegaasi maksimaalne osakaal (heiteallikad 103, 104, 206). Uttegaasi maksimaalne osakaal PVT nr 32 p 2. Kui mitme kütuse põletusseadme kasutamisel on determineeriva kütuse osakaal kõikide plokkide summaarsest plokkide summaarsest soojussisendist vähem kui 50%. Kõigis kütuste summaarsest soojussisendist vähemalt 50%, võib punkti 1 kohaselt määratud heite piirväärtuste soojussisendist vähem kui 50%. kateldes võib uttegaasi maksimaalne osakaal summaarsest asemel kasutada determineerivale kütusele kehtestatud heite piirväärtust. Kõigis kateldes võib uttegaasi soojussisendist olla kuni 10-12%. PVT nr 33. PVT SO2 SHT põlevkivi põletamisel koos muude tahkete kütustega ümber arvutatuna 6% O2- maksimaalne osakaal sisaldusele heitgaasides. Olemasolevad põletusseadmed kõikide katlatüüpide korral SO2 PVT SHT on summaarsest soojussisendist olla 440–520 mg/Nm3 aastakeskmisena. kuni 10%. 14/61 22. SO2 heite Energiaplokk nr 5 (heiteallikas Väävliärastuse nõuet rakendatakse tahket kütust kasutava PVT nr 27. SO2 PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele heitgaasides: PKE 27, 30, piirväärtused, 5. 205). Katlas 5K-A võib uttegaasi põletusseadme jaoks vääveldioksiidi heite piirväärtuse asemel (THS Tolmpõletus - Olemasolevatel põletusseadmetel PVT SHT piirides 440–520 mg/Nm3 32, 33 plokk maksimaalne osakaal § 67, THS § 79, määrus 48 § 10). Väävliärastuse nõude PVT nr 30. SO2 PVT SHT põlevkivi uttegaaside põletamisel. Olemasolevatel seadmetel on kõikide summaarsest soojussisendist olla kohaldamine ei ole asjakohane. katlatüüpide korral kuukeskmine kuni 800 mg/Nm3. kuni 90% ja katlas 5K-B kuni 10%. PVT nr 32. Mitme kütuse põletamisena käsitletakse põlevkivi või uttegaaside koospõletamist muude 5. ploki uttegaasi põletamise kütustega (nt põlevkivi koos biomassiga, põlevkivi uttegaasiga, maagaasiga jne). võimekus summaarsest PVT nr 33. PVT SO2 SHT põlevkivi põletamisel koos muude tahkete kütustega ümber arvutatuna 6% O2- soojussisendist võib olla suurem sisaldusele heitgaasides. Olemasolevad põletusseadmed kõikide katlatüüpide korral SO2 PVT SHT on kui 50%. 440–520 mg/Nm3 aastakeskmisena. 23. HCl heite Keevkihtkatlas on ideaalsed Heiteallika nr 208 (energiaplokk nr 8, keevkihtkatlad) HCl heite Vesinikkloriidi ja vesinikfluoriidi PVT SHT põlevkivi põletamisel ümber arvutatuna 6% O2-sisaldusele PKE 27 vähendamine ja tingimused SO2 sidumiseks piirväärtus (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste keskväärtus) on kuni heitgaasides. Olemasolevatel võimsusega üle 300 MWth põletusseadmetel on HCl aastakeskmine PVT heite piirväärtus põlevkivis sisalduva vaba lubjaga, 35 mg/Nm3. SHT 35 mg/Nm3, päevakeskmist ei määrata. lubjaga seonduvad ka teised Heiteallikate nr 103, 104, 205 ja 206 (energiaplokid 3-6, NID happelised gaasid nagu HCl ja seadmed) HCl heite piirväärtus (ühe aasta jooksul tehtud mõõtmiste NID rakendamisel on HCl aastakeskmine PVT SHT 2,5–5 mg/Nm3. HF. Tolmpõletuskateldes keskväärtus) on 5 mg/Nm3. kasutatakse NID tehnikat. HCl sisaldust heites kontrollitakse sagedusega 1 kord aastas pisteliselt - kui energiaplokke käitatakse alla 500 tunni aastas ning kord iga kuue kuu tagant, kui energiaplokke käitatakse 500 kuni 1500 tundi aastas. Kui energiaplokke käitatakse üle 1500 tunni aastas, teostada pidevseiret ning mõõta HCl pisteliselt kord kvartalis. Plokkide 5 ja 8 puhul püsiseire abil. Plokkidel 5 ja 8 asendatakse HCl pisteline seire püsiseirega püsiseireseadmete tööle rakendumisel. 24. Vee tarbimine ja Reovee eri tüüpide eraldi Kätises käideldakse eraldi jahutusvett, tehnoloogilist vett, tuhavälja Saastumata reovee saastumise vältimiseks ja vetteheite vähendamiseks rakendatakse reoveevoogude LCP 14 vetteheide kogumine ja töötlemine ringlusvett, saastumata sademevett ja olmereovett. Käitises on eraldamist ja nende eraldi töötlemist olenevalt saasteainete sisaldusest. olmereovee puhastusseadmed. Osa reovett (aurukondensaat, sademevesi territooriumilt, põrandate pesuvesi) lisatakse tuhakäitlussüsteemi veele. 25. Vee tarbimine ja Tuhatranspordivee ringlus Tuha transpordiks tuhaväljale kasutatakse vett suhtes 1:20. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks tuleb kasutada ühte või mõlemat allpool esitatud LCP 13 vetteheide Tuhatranspordivesi tsirkuleerib suletud süsteemis. Tuhaväljal meetodit: selginenud tuhatranspordivesi suunatakse elektrijaama tagasi. a. Vee ringlussevõttu; (Vastavalt KKM määrusele nr 38 § 19 lg 3 ei loeta tuha b. Kuiva koldetuha käitlemine (Kohaldatav tahkekütuseid põletatava seadme korral). hüdrotransporti vedeljäätmete ladestamiseks, kui transpordil kasutatav vesi ringleb suletud süsteemis). 26. Tahkekütuse Põlevkivi transport territooriumil Kütuse konveierid on kaetud. Konveierid ja ülekanderennid (mis on disainitud selliselt, et lekke tõenäosus on väike) EFS 5.4.2 transport ja toimub konveieritega 2.1 mitte- või väga kergelt ja mõõdukalt triivimistundliku ja märguva materjali puhul tuleb kasutada avatud käitlemine lintkonveierit ning üht või mitut meedet: a) külgtuulekaitset b) vee ja juga pihustamine ülekandepunktides c) lintkonveieri puhastamine. 2.2 mõõdukalt ja väga triivimistundliku ning mitte märguva materjali korral tuleb kasutada suletud konveierit või sellist lintkonveierit, mis ise või teise lindi abil hoiab materjali (nt pneumaatiline-, rennis kett-, kruvi-, toru-, lint- või topeltlintkonveier) või kasutada suletud lintkonveierit ilma tugiratasteta (nt aerolint-, madala hõõrdumisega- või kausja profiiliga konveiereid). 27. Vedelkütuse Põlevkivikatelde sissekütmiseks Vedelkütuse hoidla asub kaitsepiirde sees (mahutab 110% ühe Vedelkütuse mahutid on ümbritsetud vett ja naftasaadusi mitte läbi laskva piirdega ning sadevee EFS 5.1.1 laadimine, kasutatavat vedelkütust mahuti mahust). Rakendatud on ka muud meetmed, mis on vajalikud ärastussüsteemiga. Vett mitte läbi laskev piire mahutab vähemalt kõige suurema mahuti maksimaalse ladustamine ja säilitatakse spetsiaalsetes keskkonnaohutuse tagamiseks ja kemikaaliriskide maandamiseks. mahu (110 % selle mahust). Mahutipark peab olema rajatud eemal veekogudest ning kõvakattega käitlemine hoidlates, kütus pumbatakse Vedelkütuse torustikud asuvad estakaadil. pinnasel. Torustikud on paigutatud maapinnal turvalisele lahtisele alale nii, et lekkeid oleks võimalik kiiresti Õlide jm ohtlike kateldesse torustike kaudu. avastada ja seadmete ja mehhanismide tekitatud vigastusi oleks võimalik vältida. vedelike ladustamine Vedelkütus (põlevkiviõli) Hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele pumbatakse Enefit vastavate piiretega, rakendatakse muid meetmed, mis on Naftasaaduste hoidmisehitise piirde olemasolu: Mahutipark peab olema rajatud eemal veekogudest ning õlitööstusest kütusehoidlasse ja asjakohased lähtuvalt ladustatvate toodete omadustest. kõvakattega pinnasel. sealt kateldesse torustike kaudu. Trafo- ja turbiiniõlil ning muudel naftasaadustel on omad hoidmisehitised 15/61 28. Tahkekütuse Põlevkivi ja biokütuste Biokütuse vaalude paigutamisel on arvestatud valitsevate tuulte Pikaajalise ja suures koguses tahke materjali avaladustamisel tuleb tolmuheite vähendamiseks rakendada EFS 5.3.1 ladustamine ladustamine avaladudes suunaga. Kütused ladestatakse mitmes kuhjas lähtudes üht või mitut meedet: a) pinna niisutamine vastupidavate tolmusiduvate ainetega b) materjali pinna tuleohutusnõuetest. Ladustamiskohad on paigutatud territooriumile katmine c) materjali pinna tahkumine d) materjali pinna rohestamine (taimkate). selliselt, et käitlemisel tekkida võiv tolmuheide ei kandu territooriumilt Täiendavalt rakendada vajadusel üht või mitut järgmist meedet: välja. Kui prognoositakse tuult üle 10 m/s, siis välditakse kütuste a) paigutada kuhi piki valitsevat tuulesuunda b) tuule mõju vähendamiseks istutada kõrghaljastus, teisaldamist. Põhimõtteliselt on võimalik kuhjade pinna niisutamine, paigutada tuuletõkkepiirded või künkad, c) paigutada mitme hunniku asemel ühe kuhjaga, d) kasutada kui ilmastikutingimustest lähtuvalt tekib oht tolmuhäiringu tekkeks ülestuult tugiseinu, e) paigutada tugiseinad lähestikku. väljapool käitise territooriumi. 29. Abimaterjalide Kustutamata lubja (CaO) Kustutamata lubi (CaO) on hoiustatud kuivades tingimustes ja Mahuti projekteerimisel võtta arvesse: EFS 5.1.1.1, hoiustamine hoiustamine. kinnises terasmahutites. Välditud on kokkupuude teiste hoiustatavate • Ladustatava aine füüsikalisi ja keemilisi omadusi. 5.1.1.3 ainetega. • Mahuti kasutamiseks vajalikus instrumendid, mõõteseadmed, inimressurss jne. • Alarmsüsteemide olemasolu Kustutamata lubja (CaO) hoiustamiskohas on kanalisatsioon juhitud • Konstruktsioonimaterjalide valik vastuvõtumahutisse. • Hooldusvajadus • Hädaolukordades käitumise reeglistik 5.1.1.3 Korrosioon on üks peamisi seadmete rikete põhjuseid ja võib esineda metallpinnal nii seesmiselt kui ka väliselt , vt punkt 4.1.6.1.4. Korrosiooni tuleb vältida järgmiselt: • ladustatavale tootele vastupidava ehitusmaterjali valimine • õigete ehitusmeetodite rakendamine • vihma- või põhjavee mahutisse sattumise vältimine ja vajadusel vee eemaldamine on paaki kogunenud • sademevee juhtimise rakendamine kobardrenaažile • ennetava hoolduse rakendamine ja • vajaduse korral korrosiooniinhibiitorite lisamine või katoodkaitse kasutamine siseküljele paagist. 30. Abimaterjalide Juhtimissüsteem: õnnetuste Terasest mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt. Vahejuhtumite ja (suur)õnnetuste ennetamine. EFS 5.1.1.3 hoiustamine vältimine mahutite osas Vahejuhtumite ja õnnetuste ennetamiseks tuleb rakendada ohutusjuhtimissüsteemi. Ohtlike vedelike Mahutid Diislikütuse ja bensiini terasest mahutid on topeltseinaga. Käitise ohutuks ja vastutustundliku kasutamise tagamiseks tuleb organisatsioonis kasutusele võtta hoiustamismahutid meetmeid: töötajaid koolitada ja juhendada ning jälgida nõuete täitmist. Kasutada ja hoida töös protseduurid: • Täituvuse või kõrge rõhu alarmid. • Ületäitmise ennetamise protseduurid. • Kessooni olemasolu. Maapealsete mahutite kasutamine. Saavutada „olematu riskitase“ mahuti aluse pinnase reostamiseks. Selleks kasutada: • Kessoone. • Topeltseintega mahuteid. • Topeltmahuteid (cup-tank). • Topeltseintega mahuteid, millel on lekkeandurid. 31. Abimaterjalide Atsetüleeni ja hapniku balloonid Atsetüleeni ja hapniku balloonid asuvad kinnises ruumis. Tuleb kasutada laohoonet ja/või katusega kaetud välilaoala. EFS 5.1.2 hoiustamine 32. Põlevkivituha Põlevkivituha mahutid Põlevkivituha mahutid asuvad betoneeritud platsil. Pinnasesse lekkimisest tuleneva riski vältimiseks tuleb kasutada mitteläbilaskvad tõkkeid järgmiste EFS 5.1.1.3 ladustamine valikute hulgast: • painduv membraan, näiteks HDPE • savimatt • asfaltkate • betoonpind. 33. Põlevkivituha Põlevkivituha hoiustamine Põlevkivituha hoiustamiseks kasutatakse suletud silohoidlaid Suletud laoruum – PVT on kinnise ladustamise rakendamine, kasutades näiteks silohoidlaid, punkreid ja EFS 5.3.2 hoiustamine (tuhasilod), mis on varustatud püüdeseadmetega (kottfiltritega) konteinerid. aspiratsioonisüsteemiga. Hoiukohas peab kasutama korralikult projekteeritud ventilatsiooni- ja filtreerimissüsteeme ning hoida uksed suletuna. 16/61 34. Kogu tootmine Arvutijuhitud elektritarbimise Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia tarbimise üle ning Tuleb rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi vastavalt kohalikele oludele. Pidevalt ENE ptk seiresüsteem, seadmete kontroll vastavalt sellele vähendada tootmise keskkonnamõjusid planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis investeeringuid, võttes 4.2.1- ja hooldus, sertifitseeritud tehakse energiaauditit tootmisüksuste kaupa. Toimub regulaarne arvesse valdkonnaüleseid mõjusid. Energiaauditi läbiviimine, et selgitada välja enim energiakasutust 4.2.9 juhtimissüsteemid. seadmete kontroll mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise vajadust. Tootmisüksuste vahelise ja hooldus, et tagada nende korrapärane töötamine. Juurutatud on energiasäästu võimaluste kindlakstegemine. Süsteemse lähenemise rakendamine, mis hõlmab: ISO 9001 ja ISO protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, valgustust, kuivatamist. 14001, mis käsitlevad samuti energiatõhususe meetmete Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike rakendamist. eesmärkidega. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne). Protsessi parameetrite kontrollimine. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust. 35. Kogu tootmine Protsessipõhised energiasäästu Protsessipõhised energiasäästu lahendused viiakse ellu vastavalt PVT erinevates protsessides: põletamine, auru kasutamine, soojusvahetus, koostootmine, elektri ENE ptk 4.3 lahendused nende majanduslikele ja logistilistele otstarbekusele. tootmine, elektrienergiat kasutavad süsteemid, suruõhu kasutamine, PVT rakendatakse, kui see on majanduslikult ja keskkonnakaitse pumbasüsteemid, soojatootmine, ventilatsioon, jahutus, valgustus, kuivatamine. seisukohalt põhjendatud. 36. Õhu seire QAL1 nõudmiste täitmine Kasutuses olevad AMS seadmed on sertifitseeritud ja omavad QAL1 protseduuri korral tuleb järgida standardi EN 15267 osasid 1–3 (viitab standard EN 14181) nõudeid. ROM p sertifikaadi, mis sisaldab sertifitseeritud mõõtepiirkonda ja Enne kohapealset paigaldamist peab tõendama, et AMS sobib ettenähtud otstarbeks. 4.3.2.2.1 mõõtemääramatuse hindamisest. Enne kasutuselevõtust, läbitakse AMS funktsionaalsus test. 37. Õhu seire QAL2, QAL3 ja AST nõuete AMS seadmed on läbinud QAL2 kalibreerimise ja valideerimise EN 14181 standardi nõudeid tuleb järgida QAL2, QAL3 ning iga-aastase AST seire korral. ROM p täitmine protsessi vastavalt standardile EVS-EN 14181. QAL 2 tehakse kõigi 4.3.2.2.2 mõõdetavate parameetrite osas vähemalt üks kord viie aasta jooksul. Labor, kes teostab QAL 2 on akrediteeritud vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025 “Üldnõuded katse- ja kalibreerimislaborite kompetentsusele” Ettevõttes on rakendatud QAL3 kontroll süsteem. AMS seadmete käitaja tagab pideva kvaliteedi kontrolli töö ajal, selleks on olemas väljaõpetatud personaal. Kontrolliks kasutatakse sertifitseeritud etalone. AMS seadmed läbivad AST kontrolli. Perioodilisi kontrollmõõtmised tehakse kord aastas akrediteeritud laboriga vastavalt EVS-EN ISO/IEC 17025. Teostatakse vähemalt 5 paralleelmõõtmist referentsmeetodiga ühel päeval. 38. Õhu seire AMS asukoha nõudmiste täitmine AMS seadmete asukoht on valitud vastavalt EVS – EN 15259 EN 14181 nõuab, et AMS-i tööplatvorm peab olema kergesti ligipääsetav, puhas ja hästi ventileeritud, ROM p 4.3.2.3 nõuetele. Tagatud ohutu ligipääs mõõtekohale ja mõõteplatvorm hästi valgustatud ja vastavalt standardile EN 15259. Personalile sobiv kaitse piisava kandevõimsusega. AMS-i tööplatvorm on kergesti ja varustus on vajalik, kui tööplatvorm puutub kokku ilmastikutingimustega. Vastavalt standardile EN ligipääsetav, puhas ja ventileeritud, hästi valgustatud. 15259 peab tööplatvorm olema piisava kandevõimega AMS seadmete funktsionaalsustesti tehakse mitte harvem, kui kord mahutavus ja piisav tööruum (st pindala ja kõrgus) AMS-iga töötamiseks. aastas kuid mitte kauem, kui 1 kuu enne QAL. Pidevad mõõtmised piirduvad tavaliselt mõõtmise/proovi võtmisega ühes punktis. Standard EN 15259 nõuab, et need mõõtmis-/proovivõtupunktid asuvad kohas, mis võimaldab heitkoguste esinduslikku mõõtmist/proovide võtmist. 17/61 39. Õhu seire Protokollide nõuete täitmine Protokollid sisaldavad mõõtmistulemused, sealhulgas Pidevseire mõõtmisaruanne peab sisaldama: ROM p võrdlustingimused (nt temperatuur, hapnik). Ettevõtte • kalibreerimise (QAL2 aruanne) ja iga-aastase seiretesti (AST) tulemusi AMSi aruannet (vastavalt 4.3.2.7. mõõtmistulemused on võimalik esitada tunni,- ööpäevakeskmise ja standardile EN 14181); kuukeskmise protokollidena. • mõõtmistulemusi, sealhulgas võrdlustingimusi (temperatuur, hapnik, vesi aur, rõhk) ja töötingimusi. Päevase/kuu/aasta heitkoguste ulatuslikuks hindamiseks peab aruanne sisaldama ka: • andmeid, mis on seotud igapäevaste töötingimuste ja tundidega, mis näitavad normaalset ja muud kui normaalsed töötingimusi; • poole tunni/tunni keskmised, standardsed pooletunni/tunni keskmised ja valideeritud tunni keskmised konkreetse päeva kohta (või mis tahes muu nõutava keskmistamise korral periood); • tunni, päeva ja/või kuu keskmiste sagedusjaotus kalendriaasta; • eri(töö)tingimustega seotud mõõtmistulemuste deklareerimine koos sündmuse kirjeldava märkega; • kehtivast kalibreerimisvahemikust väljapoole jäävate mõõtmistulemuste ja andmete näitamine seotud kalibreerimisfunktsiooni kehtivusega; • AMS-i elektrikatkestuste kuupäev ja kestus; • AMS-i testimise ja hoolduse kuupäev ja kestus. 40. Jäätmete Jäätmekäitlemisest tekkiva heite Purusti korpus nr 1 (508) ja 2 (515) on kasutusel WT BAT 25. Et vähendada tolmu, peenosakestega seotud metallide, PCDD/Fi ja dioksiinitaoliste PCBde WT 25, 31, mehaanilise vähendamine aspiratsioonisüsteem (tsüklon). õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite piiramine, kogumine ja puhastamine) ning kasutada 32 töötlemine üht või mitut meetoditest: a) tsüklon (üldkohaldatav); b) tekstiilfilter; c) märgpuhastus (üldkohaldatav); d) LCP 27 Kütteväärtusega vee pritsimine purustisse. jäätmete mehaaniline WT BAT 31. Et vähendada orgaaniliste ühendite õhkuheidet, tuleb rakendada PVT 14 d. (Hajusheite töötlemine piiramine, kogumine ja puhastamine) ja kasutada üht või mitut meetoditest: a. Adsorbeerimine; b. Biofilter; c. Termiline oksüdatsioon; d. Märgpuhastus. WT BAT 32. Et vähendada elavhõbeda õhkuheidet, tuleb koguda elavhõbeda heidet selle tekkekohas, suunata heide vähendamisele ja korraldada asjakohast seiret. LCP BAT 27. Tahke biomassi ja/või turba põletamisel tekkiva elavhõbeda õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tuleb ühe või mitme järgmise meetodi kasutamine. Spetsiaalsed elavhõbedaheite vähendamise meetodid: a. Süsiniksorbendi (nt aktiivsüsi või halogeenitud aktiivsüsi) sissepritsimine suitsugaasi (üldkohaldatav); b. Halogeenitud lisaainete kasutamine kütuses või nende sissepritsimine ahju (Üldkohaldatav juhul, kui kütuse halogeenisisaldus on väike); c. Kütuse valimine (Kohaldatav, arvestades eri tüüpi kütuste kättesaadavuse piiranguid, mida võib mõjutada liikmesriigi energiapoliitika.) Eelkõige muude saasteainete heite vähendamiseks kasutatavate meetodite kasulik kõrvaltoime: d. Elektrifilter (ESP) (üldkohaldatav); e. Kottfilter (üldkohaldatav); f. Kuiv või poolkuiv suitsugaasi väävlitustamine (üldkohaldatav); g. Suitsugaasi märgväävlitustamine (vt PVT 25). 41. Jäätmekäitluse Puidujäätmete kontrollimine Taaskasutatakse ainult puidujäätmeid, mis vastavad ettevõttes BAT 2. Selleks et parandada käitise üldist keskkonnatoimet, tuleb kasutada kõiki järgmisi meetodeid: WT 2 üldine biomassi omadustele vastamises rakendatud puidujäätmete kontrollimise metoodikale: „Enefit Power a. Jäätmete iseloomustamise korra ning jäätmete eelneva heakskiitmise korra kehtestamine ja keskkonnatoime AS metoodika puidujäätmete kontrollimiseks“ versioon 10.10.2023, rakendamine; mille abil klassifitseeritakse vastuvõetud puidujäätmeid võimalusel b. Jäätmete vastuvõtmise korra kehtestamine ja rakendamine; biomassiks. c. Jäätmete jälgimise süsteemi ja inventuuri kasutuselevõtt ja rakendamine; d. Väljundi kvaliteedi juhtimise süsteemi kehtestamine ja rakendamine; e. Jäätmete eraldatuse tagamine; f. Jäätmete kokkusobivuse tagamine enne nende segamist või jäätmesegude koostamist; g. Tahkete sisendjäätmete sortimine. 42. Jäätmekäitluse Puidujäätmete ladustamine Biomassi, sh jäätmepuidu, ladustamine toimub vastavalt BAT 4. Selleks et vähendada jäätmete ladustamisega seotud keskkonnariske, tulebkasutada kõiki järgmisi WT 4 üldine põlevmaterjalide ladustamise plaanile. Käitaja teostab põlevmaterjali meetodeid. keskkonnatoime käitlust ja seiret tuleohu vältimiseks. Platside ladustusmaht on piisav. a. Ladustamiskohtade optimeerimine b. Piisav ladustamismaht Ohtlikke jäätmeid ei käidelda. c. Ladustamistoimingute ohutus d. Eraldi koht pakendatud ohtlike jäätmete ladustamiseks ja käitlemiseks 18/61 43. Jäätmekäitluse Puidujäätmete käitlemise Käitisel on kehtestatud sisemine dokument "Biokütuse hange, BAT 5. Selleks et vähendada jäätmete käitlemise ja teisaldamisega seotud keskkonnariske, tuleb WT 5 üldine keskkonnariskide vähendamine ladustamine, arvestus ja kvaliteedikontroll" ning käitise töötajad kehtestada käitlemise ja teisaldamise kord ning seda rakendada. keskkonnatoime järgivad seda. Käitlemise ja teisaldamise korra eesmärk on tagada, et jäätmeid käideldakse ja viiakse asjaomastesse ladustamisvõi käitluskohtadesse ohutult. See hõlmab järgmist: — jäätmeid käitlevad ja teisaldavad pädevad töötajad; — jäätmete käitlemine ja teisaldamine on nõuetekohaselt dokumenteeritud, need toimingud kinnitatakse enne nende elluviimist ning neid kontrollitakse pärast nende elluviimist; — meetmeid võetakse lekete vältimiseks, tuvastamiseks ja vähendamiseks; — jäätmete segamisel ja jäätmesegude koostamisel (nt tolmjate/pulbriliste jäätmete imemisel) rakendatakse toimingu ja kavandamisega seotud ettevaatusabinõusid. Käitlemise ja teisaldamise kord on riskipõhine, sest selles arvestatakse õnnetus- ja vahejuhtumite tõenäosusega ning nende keskkonnamõjuga. 44. Üldine tootmise seire Üldine keskkonnatoime Seal hulgas toimub pidev toorme, energia, pooltoodete, toodangu, BAT 11. Tuleb jälgida vähemalt kord aastas vee, energia ja tooraine aastast tarbimist ning jääkide ja WT 11 jäätmete, heitmete jt sisendite ning väljundite üle kvantitatiivne ja reovee aastast teket. ROM p kvalitatiivne arvestuse pidamine. Aruannete esitamine 3.3.3.3.2 Keskkonnaametile vastavalt seadusele. ROM p. 3.3.3.3.2 Korrapärane arvestuse pidamine tootmissisendite ja väljundite üle, aruannete esitamine Saasteainete hajumisarvutuste teostamine, koosmõju hindamine vastavalt seadusele. tootmisterritooriumi piiril. 45. Jäätmekäitlus Üldine keskkonnatoime Ettevõte suunab tekkiva põlevkivituha ringlusse põllumajanduses ja BAT 16. Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning heitevähendusmeetodite kasutamisel tekkivate ja LCP 16 ehitussektoris. kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks tuleb korraldada töö selliselt, et viia tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat lähenemisviisi järgides maksimumini: a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on kasutatavad kõrvalsaadustena; b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus). Selleks tuleb rakendada näiteks järgmiste meetodite asjakohast kombinatsiooni. a. (ei kohaldu); b Jääkide ringlussevõtt või taaskasutus ehitussektoris (Üldkohaldatav, arvestades piirangutega, mida seavad materjali konkreetse kasutuseesmärgiga seotud nõutav kvaliteet (nt füüsikalised omadused, kahjulike ainete sisaldus) ja turul valitsevad tingimused); c. Energia taaskasutus jäätmete kasutamisega kütusesegus (Üldkohaldatav, kui jäätmed kütusesegus ei riku seadmeid ja kütuse suunamine põlemiskambrisse on tehniliselt teostatav); d. Kasutatud katalüsaatori regenereerimine (Kohaldatavust võivad piirata katalüsaatori mehaaniline seisund ning nõutav toimivus seoses NOx-i ja NH3 heite ohjamisega). T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) 19/61 T3. Lubatud heite piirväärtused (HPV) Jrk PVT lühend PVT number Nimetus, aine või muu Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav PVT heitetaseme (HT) HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu Lubatud HT ja HPV Erandi nr näitaja kirjeldus vahemik täpsustus HPV ühik lõpp 1. PKE PVT nr 23, 29 Tolmpõletusplokk nr 5 NOx 200 kuu keskmine 200 mg/Nm3 2. PKE PVT nr 23,29 Tolmpõletusplokk nr 5 NOx 200 aasta keskmine 200 mg/Nm3 3. PKE PVT nr 27, PVT nr Tolmpõletusplokk nr 5 SO2 800 kuu keskmine 600 mg/Nm3 30 4. PKE PVT nr 27, PVT nr Tolmpõletusplokk nr 5 SO2 800 aasta keskmine 580 mg/Nm3 30 5. PKE, määrus nr PVT nr 25 Tolmpõletusplokk nr 5 PMsum 20 aasta keskmine 16 mg/Nm3 48 6. PKE PVT nr 23 Keevkihtpõletusplokk nr 8 NOx 200 kuu keskmine 200 mg/Nm3 7. PKE PVT nr 23 Keevkihtpõletusplokk nr 8 NOx 200 aasta keskmine 180 mg/Nm3 8. PKE PVT nr 27 Keevkihtpõletusplokk nr 8 SO2 200 kuu keskmine 200 mg/Nm3 9. PKE PVT nr 27 Keevkihtpõletusplokk nr 8 SO2 200 aasta keskmine 180 mg/Nm3 10. PKE PVT nr 25 Keevkihtpõletusplokk nr 8 PMsum 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3 11. PKE PVT nr nr 27 Keevkihtpõletusplokk nr 8 HCl 35 aasta keskmine 35 mg/Nm3 12. Määrus nr 48 § 5 lg 1, lg 3 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 NOx 450 proovivõtuperioodi keskmine 450 mg/Nm3 13. Määrus nr 48 § 5 lg 1, lg 3 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 NOx 450 kuu keskmine 450 mg/Nm3 14. Määrus nr 48 § 5 lg 1, lg 3 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 NOx 450 aasta keskmine 450 mg/Nm3 15. Määrus nr 48 § 5 lg 1 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 SO2 800 proovivõtuperioodi keskmine 800 mg/Nm3 16. Määrus nr 48 § 5 lg 1 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 SO2 800 kuu keskmine 800 mg/Nm3 17. Määrus nr 48 § 5 lg 1 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 SO2 800 aasta keskmine 800 mg/Nm3 18. PKE PVT nr 25 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 PMsum 20 proovivõtuperioodi keskmine 20 mg/Nm3 19. PKE PVT nr 25 Tolmpõletusplokid nr 3,4,6 PMsum 20 aasta keskmine 20 mg/Nm3 20. PKE PVT nr 27 Tolmpõletusplokid nr 3-6 HCl 2.5-5 aasta keskmine 5 mg/Nm3 21. PKE PVT nr 26 Plokid nr 3-6,8 Hg 1-10 aasta keskmine 5 μg/Nm3 T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed (KT) Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne Asukoht abimaterjal, kemikaal, sõnnik, jääk vms Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ühel ajal hoitav kaardil lühend number Kogus Ühik 1. Terasest maapealne 19 304 m³ X: 6577079, Kustutamata lubi (CaO) Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse. EFS 5.1.1.3 mahuti,16tk Y: 722372 Ainet hoitakse kuivades tingimustes ja kinnises mahutis. Välditud on kokkupuude teiste hoiustatavate ainetega. EFS 5.1.1.1 2. Metallballoonid 0.35 0.35 tonni X: 6576960, Hapnik Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- balloonid asuvad kinnises ruumis EFS 5.1.2 Y: 722715 3. Betoonmahuti, 2 tk 60 120 m³ X: 6577195, Alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-30% Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kinnises hoones kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse EFS 5.1.1.3 Y: 722759 4. Terasest maapealne 2 600 20 000 tonni X: 6577255, Põlevkivituhk Välisõhk- kottfiltritega aspiratsioonisüsteem. EFS 5.3.2 mahuti,8tk Y: 722252 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoneeritud platsil. EFS 5.1.1.3 5. Metallballoonid 0.35 0.35 tonni X: 6576960, Atsetüleen Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- balloonid asuvad kinnises ruumis. EFS 5.1.2 Y: 722715 20/61 6. Metallballoonid 0.27 0.27 tonni X: 6576960, Propaan Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- balloonid asuvad kinnises ruumis EFS 5.1.2 Y: 722715 7. Terasest maapealne 500 1 000 m³ X: 6577079, Kustutamata (CaO) lubi Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722372 Ainet hoitakse kuivades tingimustes ja kinnises mahutis. Välditud on kokkupuude teiste hoiustatavate ainetega. EFS 5.1.1.1 8. Metallballoonid 2 2 tonni X: 6577478, Vedel kloor Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- balloonid asuvad kinnises ruumis laoruumis. EFS 5.1.2 Y: 722780 Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vann avariilise ballooni ohutustamiseks. EFS 5.1.1.3 9. Terasest maapealne 20 0.40 tonni X: 6576986, Vesinik Välisõhk, vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid on surve all, rõhku jälgitakse pidevalt EFS 5.1.1.3 mahuti,12tk Y: 722758 10. Terasest maapealne 2 000 4 000 tonni X: 6577327, Põlevkiviõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoonvannis, sadevesi juhitakse ära läbi siibrikaevu ja õlipüünise EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722691 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vedelkütust säilitatakse spetsiaalsetes hoidlates, kütus pumbatakse kateldesse torustike kaudu. EFS 5.1.1 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vedelkütuse hoidla asub kaitsepiirde sees, mis mahutab 110% ühe mahuti mahust. EFS 5.1.1.3 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vedelkütus pumbatakse Enefit õlitööstusest kütusehoidlasse ja sealt kateldesse torustike EFS 5.2.2.1 kaudu. 11. Terasest maapealne 70 140 tonni X: 6577305, Vanaõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoneeritud platsil. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722648 12. Terasest maapealne 70 420 tonni X: 6577305, Turbiiniõli Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- mahutid asuvad betoneeritud platsil. EFS 5.1.1.3 mahuti,6tk Y: 722648 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- hoidmisehitised mahuga üle 10 m3 on ümbritsetud nõuetele vastavate piiretega. EFS 5.1.1.3 13. Terasest maapealne 70 280 tonni X: 6577305, Trafoõli Vesi, Pinnas, Pinna- ja põhjavesi EFS 5.1.1 mahuti,4tk Y: 722648 Mahutid asuvad betoneeritud platsil 14. Roostevabast terasest 5 5 tonni X: 6576913, Hüdrasiin Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kinnises hoones kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse. EFS 5.1.1.3 maapealne mahuti Y: 722341 15. Roostevabast terasest 50 100 m³ X: 6577184, Naatriumhüdroksiid Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1.3 maapealne mahuti 2tk Y: 722786 16. Fiiberplastist maapealne 50 100 m³ X: 6577184, Soolhape Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1.3 mahuti 2 tk Y: 722786 17. Terasest horisontaalne 30 60 m³ X: 6577184, Väävelhape Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- betoonvann. EFS 5.1.1.3 maapealne mahuti, 2 tk Y: 722786 18. Tehase pakend 60 60 tonni X: 6577195, Trinaatriumfosfaat Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- ainet hoitakse kinnises hoones ja tootjapakendis. EFS 5.1.1.3 Y: 722759 19. Terasest maapealne 10 20 m³ X: 6577270, Diislikütus Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kahekordse seinaga mahuti. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722627 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- vedelkütust säilitatakse spetsiaalsetes hoidlates, kütus pumbatakse kateldesse torustike kaudu. EFS 5.2.2.1 Vedelkütus pumbatakse Enefit õlitööstusest kütusehoidlasse ja sealt kateldesse torustike kaudu. 20. Terasest maapealne 10 20 m³ X: 6577303, Diislikütus Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kahekordse seinaga mahuti. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722509 21. Terasest maapealne 3 3 m³ X: 6577270, Bensiin Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kahekordse seinaga mahuti. EFS 5.1.1.3 mahuti,2tk Y: 722627 22. Roostevabast terasest 10 10 tonni X: 6577195, Hüdrasiin Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kinnises hoones. EFS 5.1.2 maapealne mahuti Y: 722759 Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kanalisatsioon juhitakse vastuvõtumahutisse. EFS 5.1.1.3 23. Betoonmahuti tonni X: 6577195, Naatriumkloriid Vesi, pinnas, pinna- ja põhjavesi- kinnises hoones. EFS 5.1.2 Y: 722759 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Energia ja kütuse Seadmete haldamisel tuleb regulaarselt graafiku alusel läbi viia kapitaalne ja jooksev remont Regulaarselt tõhus kasutamine 21/61 2. Välisõhu saaste Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine Pidevalt vältimine või vähendamine Pidada kinni tehnoloogiliste parameetrite normidest, mis on ette nähtud tehnoloogilise protsesside tööjuhendites. Parameetrite näidud on vaja registreerida tööžurnaalis 3. Muud asjakohased Vee säästlik kasutamine Pidevalt meetmed Tööstus-sademevesi tööstus-sadevee pumplast nr 1 suunatakse kalda pumbajaama nr 1 ja 2 ning kasutatakse ära jahutusveena koguses kuni 4 200 000 m3/a, samamoodi kasutatakse ära ka vee väljalask peale reoveepuhastit (väljalask IV143). 4. Muud asjakohased Tuhaväljade tiikide veetasemete jälgimine Pidevalt meetmed Tuhaväljade tiikide veetasemed peavad vastama Eesti EJ tuhaväljade režiimikaardi alusel kehtestatud tasemetele. Informeerida Keskkonnaametit maksimaalsete lubatud tasemete ületamisest ning ettevõetud meetmetest veetasemete alandamiseks. Tuhaväljade selitatud vee kogumisbasseinid Välistada selitatud vete väljalask kogumisbasseinidest loodusesse. 5. Muud asjakohased Tuhaärastussüsteemi ohutu töö kindlustamine Olukorra tekkimisel meetmed Tuhaärastussüsteemi ohutu töö kindlustamiseks võib Mustajõest tuhaärastussüsteemi lisada kuni 1 200 000 m3 pinnavett aastas. Veelisamine teha vajaduse tekkimisel maksimaalselt kuni 24 000 m3 ööpäevas. 6. Muud asjakohased Täiendav vee lisamine tuhaärastussüsteemi Olukorra tekkimisel meetmed Informeerida Keskkonnaametit täiendavast vee lisamisest tuhaärastussüsteemi vähemalt 1 kuu ette. 7. Pinna- ja põhjavee Rakendada keskkonnakaitselised meetmed tuhavälja alumise settetiigi ja tagasivoolukanalite veepidavuse tõstmiseks ning keskkonnamõju Seire tulemused esitada loa andjale seirearuandes üks kord aastas. Kui seire kaitse vähendamiseks. tulemused näitavad tuhavälja poolt mõjutatavate veekogumite seisundi halvenemist määrab Keskkonnaamet keskkonnakaitseliste meetmete Teostada seiret Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhavälja ja suletud tööstusjäätmete polügooni ajakohastatud seirekava (20.01.2025 nr NJ- rakendamise tähtaja. KKJ-1/273-19) alusel. Tuhavälja seire andmete alusel tuleb analüüsida tuhavälja mõju veekogumitele ning hinnata ajas veekogumite seisundi muutusi, samuti prognoosida saaste kaugkande mõju pinnaveekogumitele. Juhul, kui kompleksloa muutmise järgselt tehnilistel või muudel põhjustel ei ole võimalik ajakohastatud kava alusel seiret teostada teostatakse seiret viimase kehtiva seirekava (v05.06.2014) kohaselt. 8. Muud asjakohased Selitite puhastamine Vähemalt üks kord aastas meetmed Puhastada selitit vähmalt kord aastas. 9. Muud asjakohased Voolurežiim võimaldab tuhaosakestel settetiikides pulbist välja settida ning setitite põhjad peavad olema kaldega; see tagab settinud tuhakihilt vee Pidevalt meetmed edasiliikumise ja tuhaväljalt jõudmise selitisse. 10. Toorme säästlik Turbiini- ja trafoõlisid puhastatakse (üleliigse vee ja mustuse eemaldamine spetsiaalsete puhastusseadmetega) perioodiliselt nende tööea Pidevalt kasutamine pikendamiseks (vältimaks nende muutumist vanaõliks). Tegemist ei ole jäätmekäitlustoiminguga. Tegevus toimub tootmisprotsessi osana, õlid ei ole enne puhastamist muutunud jäätmeks. 11. Välisõhu saaste Tehnoloogiliste protsesside keskkonnamõju vähendamine ja heidete vältimine: Pidevalt vältimine või vähendamine Enefit õlitööstuse käitises tekkiva fenoolvee pihustamine nii tolmpõletuste kui ka keevkihtploki kateldesse SO2 vähendamise eesmärgil seoses kompleksloas nr KKL/176540 sätestatud tingimustega. Fenoolvett põletatakse pidevalt nii tolmpõletuse kui ka keevkihtkateldes. Tolmpõletusplokkidel on maksimaalsed tehnilised ja EEJ8 keevkihtkatla puhul katsete tulemusena saadud maksimaalne kogus. Fenoolvett pihustatakse Eesti EJ keevkihtkateldesse pidevalt kuid lähtudes katsete käigus saadud maksimaalsetest veel mõju mitte avaldavatest koormustest (st lisatava fenoolvee maksimaalsest kogusest ajaühikus ehk t/h). Vastavalt läbiviidud katsetele fenoolvee lisamine tolmpõletuskateldes suurendab väävli sidumist kateldes (läbi temperatuuri gradiendi ühtlustamise katlas). Fenoolvee lisamine keevkihtkateldesse tõstab nimetatud katelde elektrifiltrite töö efektiivsust. 12. Muud asjakohased Pidada jooksvalt arvestust õnnetuste- ja muude vahejuhtumite kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale Pidevalt andmed üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 22/61 13. Mitte tavapäraste Esitada Eesti elektrijaama äkkheidete ennetamise ja selle mõju vähendamise kava. 01.05.2025 käitamistingimuste korral rakendatavad meetmed 14. Muud asjakohased Ettevõte peab pidevat arvestust kasutatavate kemikaalide, toorme ja abimaterjalide kohta. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas Pidevalt andmed aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 15. Muud asjakohased Tehnoloogiliste äkkheidete lubatud kestus käivitusrežiimil aastas on: Tolmpõletusplokkide 3-6 summaarne äkkheite esinemise kestvus on kuni Pidevalt andmed 1040 tundi aastas. Energiaploki nr 8 korsten (208) - HEIT0006788 kuni 785 tundi. Äkkheite kestvus tundides aastas kokku 1 825 tundi. Pidada jooksvalt arvestust avariiliste ja tehnoloogiliste äkkheidete kohta Keskkonnaameti poolt etteantud vormil. Koondandmed esitada loa andjale üks kord aastas aruandeaastale järgneva aasta 01.märtsiks. 16. Muud asjakohased Käitaja peab arvestust kui palju (Nm³/h) uttegaasi millise ploki katlas kütusena kasutati. Regulaarselt andmed Käitaja peab arvestust kui palju (m³/h) fenoolvett millise ploki katlas käideldakse. Andmed esitatakse Keskkonnaametile küsimisel koos sellega seotud seadme tööajaga. 17. Muud asjakohased Prügila (tuhavälja) iga-aastane tegevusaruanne Regulaarselt andmed Käitaja esitab vähemalt kord aastas möödunud kalendriaasta kohta prügila käitamise kohta tegevusaruande, järgnevate punktidega: 1) tuhalademe kasvu andmed (sh samakõrgus- ja sügavusandmetega kaardid pealt vaates ja profiilis); 2) põhjavee seisundi andmed; 3) nõrgvee seisundi andmed; 4) pinnavee andmed; 5) milline on tuhalademe keskkonnamõju (st jooksva aasta kohta seiratud keskkonna hinnangud) ja milliseid häiringutõrjemeetmeid rakendati ja on vaja rakendada täiendavalt. 18. Muud asjakohased Kui menetlus nr M-127336 raames algatatud keskkonnamõjude hindamise (KMH) käigus selgub kehtiva seirekava täiendamise vajadus, esitab Olukorra tekkimisel meetmed ettevõte kompleksloa nr L.KKL.IV-172516 muutmise taotluse muudetud seirekava kinnitamiseks. T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Omaseire liik Põhjaveekiht Proovivõtupunkti sügavus Mõõtepunkti asukoht Analüüsi- ja proovivõtu nõuded Saasteaine Nr plaanil või kaardil L-EST97 koordinaadid Seiratavad näitajad Seire sagedus põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-22 X: 6576616, Y: 722088 labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 23/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-21 X: 6577435, Y: 722925 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-18 X: 6577460, Y: 722500 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-16 X: 6577470, Y: 722776 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 24/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-15 X: 6577366, Y: 722756 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-14 X: 6577338, Y: 722630 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-13 X: 6577312, Y: 722630 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 25/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-11 X: 6577022, Y: 722205 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-10 X: 6577096, Y: 722016 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-9 X: 6577012, Y: 722066 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 26/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-7 X: 6576886, Y: 722479 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-6 X: 6576723, Y: 722179 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-3 X: 6577163, Y: 722626 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) 27/61 põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-2 X: 6577169, Y: 722795 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) põhjavee seire Kesk-Devon (D2) P-1 X: 6577054, Y: 722836 Labor Ammoonium (NH4+) Üks kord viie aasta jooksul Kaalium (K+) Kaltsium (Ca2+) Kloriid (CL) Kuivjääk Magneesium (Mg2+) Naatrium (Na+) Naftasaadused Nitraat (NO3-) Nitrit (NO2-) Permanganaatne oksüdeeritavus Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Raud 2-valentne (Fe2+) Sulfaat (SO42-) Vesinikkarbonaat Ühealuselised fenoolid Üldkaredus Üldraud (Fe) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed 28/61 T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Meetme nr rakendamise rakendamise sagedus tähtaeg 1. Heite Analüüsinõuded: Analüüsid teostada analüüsitavate komponentide osas akrediteeritud laborites. Pidev keskkonnamõju seire 2. Jäätmetekke Pidada regulaarset arvestust oma tegevuses tekkinud, taaskasutatud ja veetud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejatele , tuleb arvestust pidada ka jäätmete Pidev seire sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Nimetatud arvestuse algdokumente ja koondandmeid peab säilitama vähemalt viie aasta jooksul. 3. Heite Proovivõtunõuded: Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhtivast heitveest. Proovivõtja peab kasutama sobivaid mõõte- ja Pidev keskkonnamõju proovivõtuvahendeid ning olema atesteeritud. Proovivõtt teostatakse kehitvate õigusaktide ja standardi nõuete järgi. seire 4. Muud Sademevee ja reovee puhastusseadmed peavad olema juurdepääsuvabad ning varustatud spetsiaalsete arvestitega Pidev asjakohased meetmed 5. Muud Vagunitega elektrijaama tulev kütus kaalutakse elektroonilistel vagunikaaludel. Kaalusid kontrollitakse 1 kord aastas AS-i Metrosert poolt. Pidev asjakohased meetmed 6. Muud Elektrijaama põhi- ja abiseadmete remont Pidev asjakohased meetmed 7. Muud Välisõhku eralduvate saasteainete püüdeseadmete (NID seade ja kottfiltrid, tsüklonid ja elektrifiltrid) jooksev hooldus ja remont. Kontrollmõõtmised vastavalt kompleksloa nõuetele. Pidev asjakohased meetmed 8. Muud Reoveepuhasti jooksev hooldus ja remont. Kontrollmõõtmised vastavalt kompleksloa nõuetele. Pidev asjakohased meetmed 9. Muud Tuhaärastusseadmete jooksev hooldus ja remont Pidev asjakohased meetmed T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks 29/61 T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus käitumiseks (lühikirjeldus) 1. Elektriseadmete transformaatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. käitamine purunemine Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 2. Katelde sissekütmine sissekütmiskütuse Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. vedelkütusega süttimine Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 3. Õlide käitlemine naftasaaduste sattumine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. juurdevoolu- või Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse äravoolukanalisse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 4. Turbogeneraatori turbogeneraatori Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. õlisüsteem õlisüsteemi süttimine Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 5. Vedelkütuse õlimahuti purunemine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. hoidmisehitised Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 6. Generaatori vesiniku süttimine Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. vesinikjahutussüsteem Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 7. Keemiline vee kemikaalide leke Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. ettevalmistus Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. 8. Tuhaärastus ja tuhavälja tammi Õnnetuse ohu vältimiseks töötatakse käitises vastavalt kehtestatud instruktsioonidele. Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtiv hädaolukordade lahendamise plaan. ladestamine murdumine Juhised õnnetuse korral tegutsemiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade käitumiseks on toodud Eesti Elektrijaama hädaolukordade Hädaolukordade lahendamise plaanid vaadatakse lahendamise plaanis. lahendamise plaanis üle iga 3 aasta järel. T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral Juhul kui tulevikus otsustatakse käitise tegevus lõpeteda, tagatakse enne territooriumi üleandmist või selle kasutamisest loobumist kõikide keskkonnaohtude likvideerimine. Järelhoolduse meetmed Täpsemad meetmed selguvad peale sulgemise otsust tehtavate vastavate uuringute ja sulgemisprojekti koostamise käigus. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed 30/61 J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Eesti EJ tuhaväljak Keskkonnaregistrikood JKK4400437 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Jäätmehoidla 3666079 51401:001:0189 X: 6578885, Y: 724210 Plaan või kaart Lisa 3: Käitiste asukoha plaan M1.15000.pdf Number plaanil või kaardil punase piirjoonega Käitluskoha andmed Jrk nr 2. Nimetus Eesti elektrijaam Keskkonnaregistrikood JKK4400436 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Auvere küla, Keskterritooriumi 3658377 51401:001:1297 X: 6577124, Y: 722325 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul 31/61 J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Eesti elektrijaam Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele Väljaminek (t/a) kokku ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Taaskasutatakse Kõrvaldatakse asutustelt, isikutelt) Kogus R-kood Kogus D- kood 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole 150 000 150 000 150 000 R1 nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 15 01 03 - Puitpakendid 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 17 02 01 - Puit 150 100 100 150 000 100 150 000 R1 150 000 R12s 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06* 150 000 150 000 150 000 R1 150 000 R12s 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37* 150 070 70 150 000 70 150 000 R1 150 000 R12s 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 5 521 899 3 389 209 2 132 690 1 256 519 300 000 R5m 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 7 788 813 5 383 817 2 404 996 2 978 821 300 000 R5m Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Eesti EJ tuhaväljak Jäätmeliik Sissetulek kokku Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse teistele ettevõtjatele Väljaminek (t/a) Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, asutustelt, isikutelt) Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Kogus R-kood Kogus D-kood 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 3 389 209 2 132 690 1 256 519 3 389 209 D5 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk 5 383 817 2 404 996 2 978 821 5 083 817 D5 J3. Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus 32/61 Jrk Jäätmekäitlustoimingu Toimingu kood Lubatud jäätmekäitlustoimingu kirjeldus Lubatud nr nimetus jäätmekäitlustoimingu aastane käitlusmaht (tonni/aastas) 1. Puidujäätmete R12s - jäätmete taaskasutamisele eelnev sortimine või teatud komponentide Toimingukood R12s tähendab puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) täiendavat purustamist ja puhastamist 600 000 (biomass THS § 10 eraldamine, millega võib kaasneda mehhaaniline töötlemine (purustamine, võõristest. Puiduhakkest eraldatakse võõrised nagu: liiv, kivid, metall, plast, kile, kumm jmt. Täiendava töötlemise mõistes) põletamisele tükeldamine, demonteerimine, kokkupressimine, granuleerimine jms), juhul kui tulemusena viiakse puiduhakkes võõriste sisaldus vähem kui 2 massiprotsendini. Puiduhakke täiendav töötlemine toimub eelnev töötlemine selle tulemusel tekivad uued jäätmeliigid ning jäätmete olemus või koostis kinnises hoones. Puidujäätmete lubatud käideldav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 1 500 000 tonni aastas. muutub Vahetult enne põletusseadmesse suunamist purustatakse biomass ning eraldatakse magnetseparaatorite abil metall. 2. Puidujäätmete R1 - jäätmete kasutamine peamiselt kütusena või energiaallikana muul viisil Toimingukood R1 tähendab kompleksloal puidujäätmetest valmistatud hakke (puiduhakke) põletamist kateldes elektri- ja 600 000 (biomass THS § 10 soojusenergia tootmiseks. Põletada on lubatud üksnes tööstusheite seaduse § 10 mõistes biomassi. Puidujäätmete lubatud mõistes) põletamine põletatav kogus kõikide jäätmeliikide peale kokku on kuni 600 000 tonni aastas. Biomassiks on lubatud liigitada üksnes sellised puidujäätmetest valmistatud puiduhakke partiid, mis ei ole metoodikas "Puidujäätmete kehtestatud nõuded" (Lisadokument) välja toodud omaduste (piirväärtusi) ületatud. Juhul, kui puiduhakke partii(d) ületab piirväärtusi, siis ei ole tegemist biomassiga ning selline partii(d) tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda jäätmepõletustehasele. Biomassiks liigituvaid ja kompleksis täiendavalt töödeldud jäätmeid saab põletada ka Eesti ja Balti elektrijaama energiaplokkides vastavalt nende komplekslubades toodud tingimustele. 3. Põlevkivi tuha R5m - mehaaniline ringlussevõtt, sealhulgas anorgaaniliste ehitusmaterjalide Toimingukood R5m tähendab jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu 600 000 taaskasutamine ringlussevõtt ja pinnase puhastamine, mille tulemuseks on pinnase põllumajanduses sertifitseeritud väetisena kuni 300 000 t/a ning jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas taaskasutamine standardiseeritud toorainematerjalina kuni 300 000 t/a. 4. Põlevkivituha D5 - paigutamine tarindprügilatesse (näiteks jäätmete paigutamine üksteisest põlevkivilendtuhka (10 01 98) 5 383 817 t/a 8 473 026 ladestamine EEJ ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse) põlevkivikoldetuhka (10 01 97) 3 389 251 t/a tuhaväljale Põhikütusena kasutatakse põlevkivi, mille kõige olulisem näitaja jäätmetekke seisukohalt on tuhasisaldus. Eesti põlevkivi tuhasisaldus on keskmiselt piirides 43 – 47%, siis tekib ühe tonni põlevkivi põletamisel 0,43 – 0,47 tonni põlevkivikolde- ja lendtuhka (jäätmekoodid vastavalt 10 01 97 ja 10 01 98), mis ladestatakse tuhaväljale. Tänu kateldes toimuvale efektiivsele põlemisprotsessile on orgaanilise osa sisaldus tuhas alla 0,5%. Tootmisprotsessis tekkiv ja tuhaväljale ladestatav tuhakogus arvutatakse järgmise valemiga: Mtuhk=B×A-Matmosfäär – Mmüük+MCaO, kus Mtuhk – ladestatava tuha kogus, t; B – põlevkivi kulu, t; A – põlevkivi tuhasisaldus, %; Matmosfäär – lendtuha atmosfääriheitmed; Mmüük – taaskasutatud ning teistele ettevõtetele müüdud tuhk; MCaO – NID seadmetes SO2 püüdmiseks kasutatud CaO kogus. Põlevkivikateldes tekkivast tuhakogusest on 47 % põlevkivikoldetuhk (jäätmekood 10 01 97) ja 53 % põlevkivilendtuhk (jäätmekood 10 01 98). Seega põlevkivikoldetuha kogus tonnides Mkoldetuhk = Mtuhk×0,47 ja põlevkivilendtuha kogus tonnides Mlendtuhk = Mtuhk×0,53. Tuhk kogutakse Eesti Elektrijaamas hüdrauliliselt katlajaoskonnas asuvate kanalite kaudu kahte bagerpumplasse, kust tuhapulp tuha ja vee suhtega u. 1:20 pumbatakse tuhaväljale. Tuhaväljak ja settetiik üldpinnaga 863 ha asub segametsaga ümbritsetud soostunud alal, millest põhja jääb Kõrgesoo, läände Narva tee, itta Narva veehoidla ja lõunasse Mustajõgi ning Narva jõgi. Settetiiki piirab põhja poolt ümbritsevast alast kõrgemal asuv Kõrgesoo, mille kõrgus äärealal on 30 m, keskosas 30,5 m. Settetiigi ida s.o. Narva veehoidla poolses küljes asub jämepurrust piirdetamm harjakõrgusega 30 m. Kogu tehisala on eraldatud ümbritsevast piirdekraaviga, mida nimetatakse Kõrgesoo poolses osas ka mäekraaviks. 33/61 J4. Jäätmete ladustamine Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Eesti elektrijaam Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 koordinaadid Iseloomustus, vastavus keskkonnanormidele Taaskasutamisele Üheaegne Jäätmeliik Üheaegne plaanil või ladestamisele ladustamise ladustamise või suunamise aeg kogus kogus kaardil Tonni m³ Tonni m³ 29 X: 6577114, Y: 722106; X: 6577045, Y: Puidujäätmeid ladustatakse Eesti elektrijaama põlevkivilaos. Üheaegselt ladustatakse kuni 9 kuud 2 300 02 01 03 - Taimsete kudede jäätmed 2 300 722145; X: 6577097, Y: 722245; X: 6577168, puidujäätmeid kuni 2300 t. 02 01 07 - Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) 2 300 Y: 722208; X: 6577114, Y: 722106 Põlevkiviladu on kõvakatteline ja tihenenud pinnasega (põlevkivi aastakümnete pikkusest ladustamisest) ala. Sadeveed kogutakse ja juhitakse läbi settetiiki suublasse. Toimub 02 03 04 - Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid 2 300 väljalasu ja suubla seire vastavalt kompleksloa tingimustele. 03 01 01 - Puukoore- ja korgijäätmed 2 300 03 01 05 - Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, 2 300 puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04* 15 01 03 - Puitpakendid 2 300 17 02 01 - Puit 2 300 19 12 07 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 2 300 06* 20 01 38 - Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 2 300 37* 60 X: 6577033, Y: 722245; X: 6577015, Y: Koldetuhka hoitakse spetsiaalses metallkonteineris (kolme seina ja metallist põhjaga). 3-6 kuud 55 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 55 722255; X: 6577032, Y: 722289; X: 6577051, Tugeva tuule ja sademete korral kaetakse konteiner pealt ja külgedelt. Y: 722280; X: 6577033, Y: 722245 Seotud failid Failid Lisa 4: Eesti_EJ_mahutite_ja_hoidlate_plaan_06.2023.jpg Lisa 5: Eesti_EJ_polevmaterjali_plaan.asice Lisa 6: Taitmistagatis_GRC1639109_muudatus_2_Keskkonnaamet.asice J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J6. Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded Tegevuse liigid Tehnilised nõuded Keskkonnakaitsenõuded Kirjeldus Rakendamine Jäätmete Peetakse arvestust jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute osas, kui jäätmed antakse üle teistele Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik ettevõttes Pidevalt vastuvõtmine ja jäätmekäitlejatele. taaskasutada, tuleb üle anda vastavat üleandmine keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. 34/61 Jäätmete käitlemine Toimingukood R5m tähendab 1. Väetisena tohib tuhka üle anda ainult siis, kui see Analüüsitakse R5m 1. jäätmeliikide 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ja 10 01 37 (põlevkivikoldetuhk) ringlussevõttu põllumajanduses sertifitseeritud väetisena ning on registreeritud väetiseregistris. Seaduse nõuetele laboris 2. jäätmeliigi 10 01 98 (põlevkivilendtuhk) ehitusvaldkonnas standardiseeritud toorainematerjalina. vastamiseks tuleb kontrollida tuhka 2 korda aastas akrediteeritud akrediteeritud laboris. meetoditel. 2. Ehitusvaldkonda tuha üle andmiseks peab see vastama Tallinna Sertifitseerimisasutuse vastavussertifikaadi nr 0455 ehitusliku põletatud põlevkivi toote nõuetele ja olema tõendatud EVS 927 standardile vastavaks. Iga väljastatava partii osas teostatakse vastavad analüüsid. Puidujäätmete Ettevõte peab olema puidujäätmete vastu võtmisel kindel, et sissetulev koorem sisaldab vastavalt saatekirjal märgitud puidujäätmeid või puiduhaket. Kontrollida iga sissetuleva puidujäätme koorma Pidevalt vastuvõtt Silmaga nähtavalt võõriseid, ohtlikke jäätmeid või ohtlike ainetega saastunud puiduhaket käitisesse vastu võtta ei tohi ja selline jäätmepartii tuleb saata tarnijale kvaliteeti ning vastavust saatekirjale. Mittekvaliteetset koheselt tagasi. Tagastamise kohta tuleb vormistada vastav saatedokument. ja saatekirjale mittevastavat koormat vastu võtta ei tohi. Puidujäätmetest Ettevõte peab käitlemisel eraldama kemikaalidega töödeldud puidu kemikaalidega töötlemata puidust. Pidevalt valmistatud hakke (puiduhakke) Vajadusel tuleb analüüsida asjakohaste ainete ja ühendite (naftaproduktid jms) sisaldust, et veenduda, et tegemist ei ole ohtlike jäätmetega. Lisaks peab olema biomassi nõuetele tagatud, et puidujäätmed (sh tavajäätmete hulka kuuluvad) ei sisalda halogeenitud orgaanilisi ühendeid üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) vastavus 2019/1021 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta sätestatud piirväärtuste. Igast kemikaalidega töödeldud puidupartiist (partii suurus kuni 1500 tonni) tuleb enne energiakasutamiseks võtta proovid ning analüüsida väävli (S), lämmastiku (N), kaaliumi (K), naatriumi (Na), kloori (Cl), Arseeni (As), kroomi (Cr), vase (Cu), kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), plii (Pb) ja tsingi (Zn) ja võõriste (metall, plast, mineraalne osa jm) sisaldust. Puidujäätmed võib biomassiks lugeda ja põletamiseks suunata jäätmepõletusnõuetele mittevastavatele põletusseadmetele ainult juhul kui ei ületata ühtegi järgnevalt toodud piirväärtust - S 0,2%, N 0,9%, Cl 0,05%, As 4 mg/kg, Cr 30 mg/kg, Cu 30 mg/kg, Cd 1,2 mg/kg, Hg 0,1 mg/kg, Pb 30 mg/kg, Zn 233 mg/kg, võõriseid <2% massist. Keskkonnahäiringute Puiduhakke (biomassi) kuhjade (hunnikute) paigutamisel tuleb arvestada valitsevate tuulte suunaga. Biomassi tuleb ladustada mitmes eraldi kuhjas, arvestades Käitaja on kohustatud puiduhakke purustamisel ja Pidevalt ennetamine ja tuleohutusnõuetega. Biomassi ladustamise asukohad platsil tuleb valida selliselt, et biomassi käitlemisel tekkiv tolmuheide ei kandu territooriumilt välja poole. Juhul, ladustamisel ennetama piirnorme ületavate leevendamine kui prognoositud tuulekiirus on üle 10 m/s, siis tuleb vältida biomassi laadimist. Kuival ajal tuleb biomassi kuhjasid veega niisutada. keskkonnahäiringute, nagu müra, tolmu ja haisu teket ning rakendama seejuures asjakohaseid meetmeid. Käitluskohas tuleb teha igapäevaselt visuaalset seiret ning veenduda, et kõik keskkonna- ja tuleohutusnõuded on täidetud. Puidujäätmete, sh Ettevõttel peab loa nr L.KKL.IV-172516 kehtivuse ajal olema kehtiv krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii või finantstagatist tõendav Vajadusel puiduhakke jt dokument, millega on tagatud ladustatavate jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulud. Ettevõte peab vähemalt üks kuu enne garantii lõppemist esitama jäätmete (tuhk) Keskkonnaametile uue garantii, esitades eelnevalt kooskõlastamiseks uuendatud käitlushindadele ning arvutusmetoodikale vastava jäätmete ladustamise ladustamise finantstagatise suuruse arvutuse. Juhul kui ettevõte hiljemalt üks kuu enne finantstagatise lõppemist uut finantstagatise olemasolu tõendavat dokumenti ei esita, finantstagatis lõppeb ettevõttel õigus loa nr L.KKL.IV-172516 alusel jäätmete ladustamiseks ning Keskkonnaametil on õigus tunnistada luba nr L.KKL.IV-172516 kehtetuks. Pärast jäätmete ladustamise õiguse lõppemist esitab Keskkonnaamet finantstagatise andjale või kindlustusandjale nõude ladustatud jäätmete käitlemise korraldamise ja käitlemise kulude väljamaksmiseks. Puidujäätmete Käitajal on lubatud puidujäätmete platsil üheaegselt ladustada kokku kuni 2300 tonni (9 200 m³) puidujäätmeid (puiduhaket). Puidujäätmete (puiduhakke) Ettevõte peab käitise territooriumil puidujäätmete Pidevalt üheaegne ladustamine peab vastama ladustamise plaanile (kompleksloa lisadokument). kogumisel ja hoiustamisel selgelt eraldama ja vältima ladustamine käitluskohta vastu võetud puidujäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega ning selliste puidujäätmetega, mis ei klassifitseeru A- või B- kategooria puidujäätmeteks. J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja 35/61 keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse J7. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Eesti elektrijaam Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Failid Jäätmekäitlemisel Jäätmekäitlustegevuse alustamiseks, käitlemise ajal ning pärast käitluse lõpetamist, tuleb tervise- ja keskkonnaohutuse tagamiseks pidada kinni kehtivates õigusaktides seatud Pidevalt tervise- ja keskkonnakaitsemeetmetest ning loaga seatud keskkonnaseirenõuetest. Jäätmekäitlustegevuse Käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed (kemikaalid jms) antakse üle vastavat keskkonnakaitseluba omavale jäätmekäitlejale, tagades Jäätmekäitlustegevuse lõpetamisest loa lõpetamine nende nõuetekohase käitlemise. andja teavitamise järgselt Jrk nr 2. Käitluskoha nimetus Eesti EJ tuhaväljak Tegevus Meetme kirjeldus Meetme Failid rakendamine Enefit Power AS Eesti elektrijaama tuhavälja ja suletud tööstusjäätmete polügooni ajakohastatud seirekava Pinnavee, nõrgvee, põhjavee ja jäätmelademe (tuhavälja) stabiilsuse ja ilmastiku seire Eesti elektrijaama Pidevalt (20.01.2025 nr NJ-KKJ-1/273-19) järgimine tuhavälja piirkonnas vastavalt kavale. J8. Jäätmekäitluskoha seirenõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J9. Prügila või jäätmehoidla liik Pürgila ja/või jäätmehoidla liik* Prügila või jäätmehoidla mahutavus Tavajäätmed (t) Ohtlikud jäätmed (t) Prügila - tavajäätmete prügila 229 000 000 0 J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Piirkogus (t/a) Jäätmekoodid Jäätmekood 8 473 026 10 01 97 - Põlevkivikoldetuhk 10 01 98 - Põlevkivilendtuhk J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, sest need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus 36/61 Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Veehaare jrk nr 1. Veehaarde nimetus Eesti EJ juurdevoolukanal (Eesti EJ esimese astme pumbajaam) Veehaarde kood PIH0000144 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6575606, Y: 722885 Veekogu nimetus Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) Veekogu kood VEE1064900 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2024 572 525 572 525 572 525 572 525 2 290 100 6 274 Veehaare jrk nr 2. Veehaarde nimetus Mustajõgi (EEJ kalda pumbajaam nr 1 ja nr 2) Veehaarde kood PIH0000015 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576922, Y: 722601 Veekogu nimetus Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) Veekogu kood VEE1064900 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Jahutusvesi 2024 8 672 400 8 672 400 8 672 400 8 672 400 34 689 600 95 040 Veehaare jrk nr 3. Veehaarde nimetus EEJ juurdevoolukanal (EEJ kalda pumbajaam nr 1 ja nr 2) Veehaarde kood PIH0000030 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6576782, Y: 722324 Veekogu nimetus Eesti SEJ juurdevoolukanal (Mustajõe kanal) Veekogu kood VEE1064900 Pinnaveekogumi nimetus 37/61  Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Jahutusvesi 2024 297 356 400 297 356 400 297 356 400 297 356 400 1 189 425 600 3 258 700 Veevõtt 2024 946 080 946 080 946 080 946 080 3 784 320 10 368 Veehaare jrk nr 4. Veehaarde nimetus Eesti EJ suletud tehnoloogiline kanal Veehaarde kood PIH0000145 Veehaarde L-EST97 koordinaadid X: 6577021, Y: 722691 Veekogu nimetus Mustajõgi Veekogu kood VEE1063800 Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Lubatud veevõtt (m³) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päevas Sek​undis Veevõtt 2024 2 500 000 2 500 000 2 500 000 2 500 000 10 000 000 27 397 V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine 1. Veehaardes Eesti EJ juurdevoolukanal (Eesti EJ kalda pumbajaamad 1 ja 2) arvutada vee kulu 1 kord kuus. 2. Veehaardes Eesti EJ juurdevoolukanal (Eesti EJ esimese astme pumbajaam) arvutada vee kulu 1 kord kuus. 3. Veehaardes Mustajõgi (EEJ kalda pumbajaam nr 1 ja nr 2) arvutada vee kulu 1 kord kuus. 4. Veehaardes Mustajõgi (suletud tehnoloogiline kanal) arvutada vee kulu pumpade mõõdetud elektrikulu järgi. 5. Pidada veevõtupäevikut. Veevõtupäevikut võib pidada elektroonselt või paberkandjal. Põhjaveetaseme mõõtmine Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Veehaarde kood Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seire Proovi võtmise sagedus Seiratavad näitajad 38/61 PIH0000144 Eesti EJ juurdevoolukanal (Eesti EJ esimese astme pumbajaam) X: 6575606, Y: 722885 II kvartal Ammoonium (NH4+-N) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) III kvartal Ammoonium (NH4+-N) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) PIH0000236 Mustajõe ja juurdevoolukanali segunemispunkt X: 6576413, Y: 721949 Üks kord kuus Ammoonium (NH4+-N) Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks 1.Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb teha korduvanalüüs. Kui ka kordusanalüüs kinnitab veekvaliteedi halvenemist, tuleb välja selgitada selle põhjus, võttes samaaegselt kasutusele abinõud veekvaliteedi parandamiseks. Reostuse kahtluse korral tuleb analüüsid teha viivitamatult arvestades reostuse olemust. 2. Teine seirepunkt on määratud jahutusvee foonipunktina ning on määratud peale Mustajõe ja EEJ juurdevoolukanali segunemist, fooniseirepunkt asub enne energiakompleksi veehaardeid. Proove tuleb võtta ühel ajal jahutusvee väljalaskme prooviga. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Eesti EJ jahutusvesi Väljalaskme kood IV084 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood 39/61 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6577100, Y: 722894 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 470 065 676 470 065 676 470 065 676 470 065 676 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 2024 Naftasaadused NAF 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH 2024 Heljum HEL Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas Väljalaskme jrk nr 2. Väljalaskme nimetus tööstus-ja sademevee väljalask Väljalaskme kood IV142 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi 40/61 Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6576693, Y: 722219 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 1 050 000 1 050 000 1 050 000 1 050 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon pH 9 (pH) 2024 Naftasaadused NAF 1 1.05 1.05 1.05 1.05 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 1 1.05 1.05 1.05 1.05 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld 45 47.25 47.25 47.25 47.25 2024 Heljum HEL 25 26.25 26.25 26.25 26.25 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 131.25 131.25 131.25 131.25 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 15.75 15.75 15.75 15.75 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.105 0.105 0.105 0.105 Väljalaskme jrk nr 3. Väljalaskme nimetus Eesti EJ puhasti nr 1 Väljalaskme kood IV143 Reoveepuhasti nimetus Eesti EJ puhasti nr 1 Reoveepuhasti kood PUH0441430 Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Mustajõgi Suubla kood VEE1063800 Veekogumi nimetus Mustajõgi Veekogumi kood 1063800_1 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6577005, Y: 722899 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) 41/61  Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2024 136 875 136 875 136 875 136 875 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse 2024 Üldfosfor (Püld) Pyld 2024 Üldlämmastik (Nüld) Nyld Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi Perioodi Saasteaine nimetus Saasteaine CAS Suurim lubatud sisaldus Puhastus​aste Lubatud kogused tonnides algus lõpp nr (mg/l)¹ % I kv II kv III kv IV kv Aastas 2024 Vesinikioonide kontsentratsioon pH 9 (pH) 2024 Heljum HEL 35 4.791 4.791 4.791 4.791 2024 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 40 5.475 5.475 5.475 5.475 2024 Naftasaadused NAF 1 0.137 0.137 0.137 0.137 2024 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 150 20.531 20.531 20.531 20.531 2024 Ühealuselised fenoolid FEN1 0.10 0.014 0.014 0.014 0.014 ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Proovi võtmise liik Määramise aeg Vooluhulga mõõtmise viis Eesti EJ puhasti nr 1 PUH0441430 Ajas keskmistatud Aprill Mittestatsionaarne vooluhulga mõõtur Täiendavad nõuded reostuskoormuse Reoveepuhasti koormust väljendatakse ie-s ja arvutatakse aasta kestel saasteallika suurima nädala keskmise biokeemilise määramiseks hapnikutarbe (BHT7) koguse alusel. Reoveepuhasti koormuse määramiseks tuleb reoveepuhastisse sisenevast reoveest võtta seitse keskmistatud veeproovi BHT7 määramiseks ühe nädala kestel igal päeval üks proov ja mõõta vooluhulka. Puhasti reovee reostuskoormuse mõõtmised tehti sisendist reoveepuhastussüsteemi 2018.aastal ja ning edaspidi tuleb mõõtmised teha igal seitsmendal aastal või reostuskoormuse olulisel muutumisel. Reostuskoormuse määramisel ei lähe arvesse proovid, mis on võetud erakorraliste ilmastikuolude ajal. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine 42/61 V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Proovi liik Proovi tüüp Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha koordinaadid (L-Est) Seotud reoveepuhasti kood Seotud reoveepuhasti nimi Seire Seiratavad näitajad Proovi võtmise sagedus Proovi võtmise aeg Ajas keskmistatud Heitvesi Eesti EJ puhasti väljavool X: 6577005, Y: 722899 PUH0441430 Eesti EJ puhasti nr 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas II kvartal Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Ajas keskmistatud Reovesi Eesti EJ puhasti sissevool X: 6577030, Y: 722850 PUH0441430 Eesti EJ puhasti nr 1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Üks kord aastas II kvartal Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Täiendavad nõuded puhastusefektiivsuse Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamisel tuleb võtta puhastisse juhitava reovee ja puhastist väljuva heitvee proovid hindamiseks üheaegselt. Vältida tuleb proovivõttu erakorraliste ilmastikuolude aja. Tulemused esitada aastaaruandes. V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Esinduslike proove peab olema võimalik võtta reoveepuhastisse sisenevast reoveest ja suublasse juhitavast heit- jahtus-ja sademeveest. Reoveest ning suublasse juhitavast heit-, jahtus- ja sademeveest tuleb võtta veeproove omal kulul ja vastavuses kehtiva metoodikaga. Reoveest ja heitveest proovide võtja peab olema atesteeritud. Sademe- ja jahutusveest proovide võtmisel tuleb kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgimiseks järgida asjaomase proovivõtuvaldkonna tunnustatud meetodit ja tagama, et saadud tulemuste jälgitavus on tõendatud. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatava analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnavee​kogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus tööstus-ja sademevee väljalask IV142 X: 6576693, Y: 722219 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heitvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) 43/61 Eesti EJ puhasti nr 1 IV143 X: 6577005, Y: 722899 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Eesti EJ jahutusvesi IV084 X: 6577100, Y: 722894 Mustajõgi 1063800_1 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Jahutusvesi Üksikproov Üks kord kuus Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Täiendavad nõuded väljalaskme seire 1. Pidada arvestust heit-, sademe-ja jahutusvee koguste üle. Heitvee, sademevee ja jahutusvee arvestusi kajastavad läbiviimiseks dokumendid esitada kahe kahe nädala jooksul peale kvartali lõppu läbi KOTKAS-e. 2. Jahutusvee väljalasu kaudu jahutusvee suublasse juhtimisel peab vesi vastama jõevee kvaliteedile ning suublasse juhitava jahutusvee lubatud temperatuuri vahemik 0–33 kraadi C; 3. Teha jahutusvee kondensaatorite temperatuuri automaatset omaseiret. Tulemused esitada Keskkonnaameti nõudmisel. 4. Olukordades, kus kondensaatorite vee temperatuur ületab 30 kraadi C, tuleb tegutseda Keskkonnaametiga kooskõlastatud väljalasku juhitava vee temperatuuri vähendamise kava alusel. Temperatuuri mõjutava lähteolukorra muutmisel, tuleb Keskkonnaametile esitada ajakohastatud kava. 5. Suublasse juhitava jahutusvee saastenäitajate piirväärtused peavad vastama väärtustele: BHT7 – 15 mg/l, KHT – 125 mg/l, Püld – 1 mg/l, Nüld – 45 mg/l, heljum – 25 mg/l, ühealuselised fenoolid – 0,1 mg/l, pH vahemik 6-9, naftasaadused – 1 mg/l. 6.Mustajõe ja juurdevoolukanali segunemispunktist ja ära juhitava jahutusvee seire teostamisel tuleb proovid võtta samaaegselt V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Kehtivate proovivõtumeetodi toimingute järgmiseks tuleb proovivõtul juhinduda kehtivast metoodikast ja kasutada atesteeritud proovivõtjat. Analüüsinõuded Veeuuringu katselabor ning kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama kehtivatele nõuetele. Veekogu Veekogu Suubla Suubla kood Väljalaskme Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovi​võtukoha Proovi​võtukoha koordinaadid Seire nimetus kood nimetus kood nimetus nimetus kood nimetus (L‑Est) Seire liik Seiratavad näitajad Proovi võtmise Proovi võtmise sagedus aeg 44/61  Mustajõgi VEE1063800 IV084 Mustajõgi 1063800_1 Mustajõe kordon X: 6575398, Y: 723273 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+) Üks kord kuus Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Narva jõgi VEE1062200 IV084 Mustajõgi 1063800_1 Enne Ehavalguse X: 6575340, Y: 723872 Pinnaveeseire Ammoonium (NH4+-N) Üks kord AÜ Biokeemiline hapnikutarve poolaastas (BHT7) Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Lahustunud hapnik (proovivõtul) (%) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Ühealuselised fenoolid Üldfosfor (Püld) Üldlämmastik (Nüld) Veetemperatuur (proovivõtul) Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Narva jõe seirepunktis enne aiandusühistut Ehavalguse AÜ teha seiret II kvartalis ja III kvartalis V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid 45/61 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 35119 - Muu elektrienergia tootmine (sh biomassist) 35111 - Elektrienergia tootmine mittetaastuvast energiaallikast 52102 - Vedelike ja gaaside ladustamine 38211 - Tavajäätmete töötlus ja kõrvaldus Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 2 750 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Põlevkivi tolmpõletamisel 7 200 000 tonni Aurusüsi 100 000 tonni Puiduhake sh puidupelletid 600 000 tonni Poolkoksigaas 178 000 tuh. Nm³ Põlevkiviõli (keskmine fraktsioon) 20 000 tonni Põlevkivi keevkihtpõletamisel 1 867 500 tonni Diislikütus 1 000 tonni Põhk 150 000 tonni 46/61 Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Puidujäätmed 150 000 tonni Põllumajanduslikud jäätmed 150 000 tonni Keskmise võimsusega põletus​seade Ei Suure võimsusega põletus​seade Jah Heiteallika Suure võimsusega põletusseadmed kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​‐ Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe Seadmete Seadme liik Eeldatav töötundide Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed võimsus, MWth seadme kohta, MWth arv arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik HEIT0006793 550 275 2 põletusseade 1 500 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 800 000 tonni 100 tolmpõletamisel Aurusüsi 100 000 tonni 5 Puiduhake 186 353 tonni 20 Poolkoksigaas 31 680 tuh. 12 Nm³ Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Põhk 150 000 tonni 20 Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Puidujäätmed 150 000 tonni 20 HEIT0006788 550 275 2 põletusseade 8 300 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 867 500 tonni 100 keevkihtpõletamisel Aurusüsi 100 000 tonni 5 Puiduhake 193 341 tonni 20 Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Poolkoksigaas 90 387 tuh. 33 Nm³ Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Põhk 150 000 tonni 20 Puidujäätmed 150 000 tonni 20 HEIT0006792 550 275 2 põletusseade 1 500 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 800 000 tonni 100 tolmpõletamisel Poolkoksigaas 31 680 tuh. 12 Nm³ Puiduhake 186 353 tonni 20 47/61 Heiteallika Suure võimsusega põletusseadmed kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​‐ Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe Seadmete Seadme liik Eeldatav töötundide Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed võimsus, MWth seadme kohta, MWth arv arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Aurusüsi 100 000 tonni 5 Põhk 150 000 tonni 20 Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Puidujäätmed 150 000 tonni 20 HEIT0006791 550 275 2 põletusseade 8 000 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 800 000 tonni 100 tolmpõletamisel Poolkoksigaas 118 800 tuh. 45 Nm³ Puiduhake 186 353 tonni 20 Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Diislikütus 10 000 tonni 5 Aurusüsi 100 000 tonni 5 Põhk 150 000 tonni 20 Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Puidujäätmed 150 000 tonni 20 HEIT0006790 550 275 2 põletusseade 1 500 80 01.01.1970 Põlevkivi 1 800 000 tonni 100 tolmpõletamisel Poolkoksigaas 31 680 tuh. 12 Nm³ Puiduhake 186 353 tonni 20 Põlevkiviõli (keskmine 10 000 tonni 35 fraktsioon) Aurusüsi 100 000 tonni 5 Põhk 150 000 tonni 20 Põllumajanduslikud 150 000 tonni 20 jäätmed Puidujäätmed 150 000 tonni 20 Orgaaniliste lahustite (k.a kemikaalides Ei sisalduvate lahustite) kasutamine juhul, kui ületatakse vastavat THS 5.ptk künnist 48/61  Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Ei Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine Iga-aastane kasuhoonegaaside heitkoguste Käitaja teeb CO2 heitkoguse seiret vastavalt pädeva asutuse kinnitatud seirekavale. seirekava ja aruandlus Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks ELi HKSi aruandlussüsteemi Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. septembriks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad 49/61 A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0006787 501 Tuhamahutid (8 tuhamahutit, kottfiltrid) X: 6577261, Y: 722243 HEIT0006788 208 Energiaploki nr 8 korsten X: 6576974, Y: 722164 HEIT0006790 206 Energiaploki nr 6 korsten X: 6577043, Y: 722294 HEIT0006791 205 Energiaploki nr 5 korsten X: 6577052, Y: 722287 HEIT0006792 104 Energiaploki nr 4 korsten X: 6577100, Y: 722404 HEIT0006793 103 Energiaploki nr 3 korsten X: 6577105, Y: 722413 HEIT0010825 502 Põlevkiviladu (puistes kütuste ladustamine/hoiustamine) X: 6577106, Y: 722196 X: 6577194, Y: 722386 HEIT0010826 503 Põlevkiviõli mahutid, 2 tk X: 6577335, Y: 722689 HEIT0010827 504 Tankla 1 X: 6577291, Y: 722512 HEIT0010828 505 Tankla 2 X: 6577278, Y: 722628 HEIT0010829 506 Õlide puhastusseadmed X: 6577276, Y: 722666 HEIT0012393 507 (TP-1) Kütusepunkri galerii TP-1 (507) X: 6577062, Y: 722662 HEIT0012394 508 (TP-1) Purusti korpus nr 1 (508) X: 6577241, Y: 722565 HEIT0012395 509 (TP-1) Ümberlaadimissõlm nr 4 (kütuselaost) (509) X: 6577343, Y: 722509 HEIT0012396 510 (TP-1) Ümberlaadimissõlm nr 1 (raudtee) (510) X: 6577512, Y: 722434 HEIT0012397 511 (TP-1) Raudteevagunite mahalaadimine nr 1 (511) X: 6576807, Y: 722158 HEIT0012398 512 (TP-1) Ümberlaadimissõlm nr 3 (kütuselaost) (512) X: 6577328, Y: 722473 HEIT0012399 513 (TP-1) Ümberlaadimissõlm nr 5 (kütuselaost) (513) X: 6577302, Y: 722491 HEIT0012400 514 (TP-2) Kütusepunkri galerii TP-2 (514) X: 6576808, Y: 722158 HEIT0012401 515 (TP-2) Purusti korpus nr 2 (515) X: 6576993, Y: 722078 HEIT0012402 516 (TP-2) Ümberlaadimissõlm nr 4A (kütuselaost) (516) X: 6577067, Y: 722046 HEIT0012403 517 (TP-2) Ümberlaadimissõlm nr 1A (raudtee) (517) X: 6577156, Y: 722002 HEIT0012404 518/ (TP-2) Raudteevagunite mahalaadimine nr 1 (518) X: 6577206, Y: 722093 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 50/61 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud heitkogus (kuni 01.07.2024) Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) 2024 215.881 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2024 9 341.316 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2024 10 882 753.844 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2024 5 100 684.15 t 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 2024 1.282 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 2024 5.05 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 2024 3.86 kg 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape 2024 6.597 t 50-32-8 Benso(a)püreen 2024 29.024 kg 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2024 11 593.659 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2024 2 150.752 kg 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks 2024 2 937.166 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2024 387.629 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2024 1 491.495 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2024 1 927.283 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2024 240.777 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2024 1 223.097 kg 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks 2024 22.237 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2024 3 772.393 kg 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks 2024 81.459 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2024 12 705.702 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2024 37 904.669 t 7647-01-0 Vesinikkloriid 2024 544.191 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2024 4 885.392 kg 7783-06-4 Vesiniksulfiid 2024 0.006 t Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2024 0.07 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2024 437.303 t PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2024 2.33 mg PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2024 4 720.206 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2024 3 148.75 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2024 1 327.986 t A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Ümberlaadimissõlm nr 1 (raudtee) (510) (510 (TP-1)) HEIT0012396 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Raudteevagunite mahalaadimine nr 1 (511) (511 (TP-1)) HEIT0012397 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s Ümberlaadimissõlm nr 4A (kütuselaost) (516) (516 (TP-2)) HEIT0012402 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.064 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.064 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.064 g/s 51/61 Energiaploki nr 8 korsten (208) HEIT0006788 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 56.212 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 36.15 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 34.009 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 154.119 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 20.819 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 7.553 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 230.358 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 23.006 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 9.336 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 1.244 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.485 mg/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 17.309 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 9.993 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 10.937 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 40.953 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 0.221 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 2 696.012 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 1 820.384 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 737.371 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 1.343 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 6.133 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 3.807 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 31.724 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 21.149 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 211.493 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 30.244 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 19.246 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 20.515 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 95.172 mg/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline äkkheide 1.866 mg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.036 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.036 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.036 mg/s 52/61  193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.036 mg/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tehnoloogiline äkkheide 0.001 µg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Energiaploki nr 6 korsten (206) HEIT0006790 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.615 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.464 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 134.549 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 50.255 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 167.374 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 1.063 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 14.553 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 23.782 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.353 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.288 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tavaheide 0.036 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 11.248 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.825 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 354.643 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 48.904 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 127.982 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.78 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.524 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 4.263 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 2.79 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 23.638 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 6.774 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 3.666 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 17.755 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 10.989 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tehnoloogiline äkkheide 0.003 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 53/61  205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.009 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.007 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 3.017 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 1.234 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.122 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tehnoloogiline äkkheide 0.02 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 0.599 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Energiaploki nr 5 korsten (205) HEIT0006791 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.615 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.464 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 134.549 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 50.255 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 167.374 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 1.063 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 14.553 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 23.782 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tavaheide 0.004 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.353 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.288 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tavaheide 0.036 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 11.248 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.825 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 354.643 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 48.904 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 127.982 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 0.599 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.78 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.524 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 4.263 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 2.79 mg/s 54/61  7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 23.638 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 6.774 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 3.666 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 17.755 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 10.989 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tehnoloogiline äkkheide 0.003 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.009 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.007 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 118-74-1 Heksaklorobenseen (HCB) Tehnoloogiline äkkheide 0.002 mg/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 3.017 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 1.234 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.122 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tehnoloogiline äkkheide 0.02 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Energiaploki nr 4 korsten (104) HEIT0006792 PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.615 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.464 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 134.549 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 50.255 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 167.374 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 1.063 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 14.553 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 23.782 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.353 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.288 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tavaheide 0.036 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 11.248 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.825 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 354.643 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 48.904 g/s 55/61  630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 127.982 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 0.599 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.78 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.524 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 4.263 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tehnoloogiline äkkheide 2.79 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tehnoloogiline äkkheide 23.638 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tehnoloogiline äkkheide 6.774 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tehnoloogiline äkkheide 3.666 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tehnoloogiline äkkheide 17.755 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tehnoloogiline äkkheide 10.989 mg/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tehnoloogiline äkkheide 0.003 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.009 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tehnoloogiline äkkheide 0.007 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tehnoloogiline äkkheide 0.001 mg/s 1336-36-3 Polüklooritud bifenüülid (PCB-d) Tehnoloogiline äkkheide 0 mg/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tehnoloogiline äkkheide 1.234 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.122 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tehnoloogiline äkkheide 0.02 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tehnoloogiline äkkheide 3.017 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 0 g/s Energiaploki nr 3 korsten (103) HEIT0006793 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 134.549 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 50.255 g/s PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.353 g/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 5.83 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.99 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 5.005 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 23.782 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 1.595 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 7.865 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 14.553 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 8.866 mg/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tavaheide 1.063 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 167.374 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 19.932 mg/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 3.615 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.464 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 0.01 µg/s 50-32-8 Benso(a)püreen Tavaheide 0.124 mg/s 205-99-2 Benso(b)fluoranteen Tavaheide 0.021 mg/s 207-08-9 Benso(k)fluoranteen Tavaheide 0.016 mg/s 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen Tavaheide 0.005 mg/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 2.003 g/s 7440-62-2 Vanaadium ja ühendid, ümberarvutatuna vanaadiumiks Tavaheide 0.288 mg/s 32057-09-3 Vesinikfluoriidhape Tavaheide 0.036 g/s 7439-96-5 Mangaan ja ühendid, ümberarvutatuna mangaaniks Tavaheide 11.248 mg/s 7440-48-4 Koobalt ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna koobaltiks Tavaheide 0.095 mg/s 7440-28-0 Tallium Tavaheide 0.002 mg/s 56/61  10024-97-2(t) Dilämmastikoksiid (tööstus) Tavaheide 0.924 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tehnoloogiline äkkheide 2.037 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tehnoloogiline äkkheide 0.825 g/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tehnoloogiline äkkheide 354.643 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tehnoloogiline äkkheide 48.904 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tehnoloogiline äkkheide 127.982 g/s 7647-01-0 Vesinikkloriid Tehnoloogiline äkkheide 0.599 g/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tehnoloogiline äkkheide 0.78 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tehnoloogiline äkkheide 0.524 mg/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tehnoloogiline äkkheide 4.263 mg/s 7440-50-8