Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine - Eesti Geoloogiateenistus

Failid

Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine.asice3838 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 03.04.2025 nr 1-2/25/124 Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2025-2028 programmide kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna kliimaministeeriumi 2025–2028 programmid – „Elukeskkonna ja ringmajanduse programm“, „Transpordi ja liikuvuse programm“ ning „Mere ja vee programm“. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister ELUKESKKONNA JA RINGMAJANDUSE PROGRAMM 2025-2028 Sisukord 1. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 3 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 6 4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 7 EHITUS- ja ELUASEMEPOLIITIKA .......................................................................................................... 7 RINGMAJANDUSE POLIITIKA ............................................................................................................. 11 5. Olulisemad tegevused/sekkumised............................................................................................... 14 EHITUS- ja ELUASEMEPOLIITIKA ........................................................................................................ 14 RINGMAJANDUSE POLIITIKA ............................................................................................................. 15 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused.............................................................................. 16 Meede 1: EHITUSPOLIITIKA ............................................................................................................... 16 Programmi tegevus 1.1. Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine ................................ 17 Programmi tegevus 1.2. Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine ................................. 17 Meede 2. ELUASEMEPOLIITIKA ......................................................................................................... 18 Programmi tegevus 2.1. Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ........................ 18 Meede 3. RINGMAJANDUSE POLIITIKA ............................................................................................. 19 Programmi tegevus 3.1. Ringmajanduse korraldamine ................................................................ 19 Programmi tegevus 3.2. Energia- ja ressursitõhustamine ............................................................ 20 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 20 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 23 LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................................... 27 2 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning eesmärk konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna arengukava Muud strateegilised dokumendid: Ehituse pikk vaade 2035, Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia, Ringmajanduse valge raamat, Ringmajanduse tegevuskava 2023, Jäätmekava 2022-2028 Programmi nimi Elukeskkonna ja ringmajanduse programm Programmi eesmärk Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetele vastav majandus. Tõstame valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning muudame meid ümbritseva ruumi meeldivaks loodusele ja võimalikult paljudele inimestele. Programmi periood 2025-2028 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Keskkonnaamet (KeA), Keskkonnaagentuur (KAUR) valitsemisala asutused) Kaasvastutaja - ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 2. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega1 korraldati alates 01.07.2023 senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, siis sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse ministeeriumi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad, mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla. 29.02.2024 Valituskabineti nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. 1 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd 3 Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärk: Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Tagame ringmajanduse põhimõtteid järgides kvaliteetse elukeskkonna arengu ja edendame nutikaid, ligipääsetavaid ja ohutuid liikuvuslahendusi panustades konkurentsivõimelise ja kliimakindla majanduse arengusse. Tulemusvaldkonnas „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kuue programmi rakendamisel: - Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KLIM); - Mere ja vee programm (KLIM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KLIM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM); - Regionaalarengu programm (ReM). Tulemusvaldkonna eesmärk on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–20352 (edaspidi ka TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM). Programmi koostamisel on aluseks võetud „Ehituse programm 2024-2027“ ja „Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm 2024-2027“ ringmajandust puudutav osa. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine tagab valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021– 2027, Eesti 2035 sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate, arengukavade ja muude arengudokumentidega. Elukeskkonna ja ringmajanduse programm aitab saavutada eelkõige järgmisi arengustrateegia Eesti 2035 sihte3: 1) „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud ruumiga seotud 2 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 3 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 4 tegevustesse4„Planeerime ja uuendame ruumi terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku- muutuste, tervise ja keskkonnahoiuga arvestavalt“; 2) „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Majandus ja kliima“5 kirjeldatud ringmajandusega seotud tegevustesse „Võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted“, „Võtame kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks“, „Suurendame Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust“ ja „Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Elukeskkonnaga rahulolu“, „Ringleva materjali määr“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahenditest rahastatavaid meetmeid: • Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU; • RePowerEU; • Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 vahendid. Täpsemalt on töös sekkumised prioriteetse valdkonna Rohelisem Eesti erieesmärgi ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine, mille all on 5 sekkumist: 1) toetus jäätmetekke ja pakendamise vältimiseks ja vähendamiseks ning korduskasutus; 2) toetus ringmajanduspõhiste tootmis-ja tarbimismudelite rakendamiseks, ekspertide koolitamiseks, tööstussümbioosiks ja tooraine hankimiseks tulevate kahjude vähendamiseks; 3) toetus tööstus-ja teenindussektorile energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks ning ressursitõhususe auditite tegemiseks; 4) toetus liigiti kogumise taristule; 5) toetus jäätmete ringlussevõtuks ja ohutuks materjaliringluseks. Kokku on 5 sekkumise eelarveks ligikaudu 111 miljonit eurot, millele lisandub ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste, partnerite omafinantseering; • Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST; • 2021-2027 perioodi Euroopa Liidu struktuurifondid. Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt6. 4 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/tegevuskava/majandus-ja-kliima 6 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee 5 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Eestis on kvaliteetne elukeskkond ja konkurentsivõimeline ringmajanduse põhimõtetele vastav majandus. Tõstame valdkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet ning muudame meid ümbritseva ruumi meeldivaks loodusele ja võimalikult paljudele inimestele. Joonis 2. Programmi struktuur. Tabel 1. Programmi mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Elanike keskmine rahulolu valdkonna teenustega (hoonete ja rajatiste arhitektuur, hoonete seisukord, jäätmekäitlus, jäätmete 66,80% liigiti kogumise võimaldamine), (%) - 70,80% - 73,20% (2022) Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, minuomavalitsus.ee Ringleva materjali määr (%) 18,10% 18,00% 19,00% 20,00% 21,00% Allikas: Statistikaamet, Eurostat Tabel 2. Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud -167 265 221 -141 790 049 -116 469 297 -69 660 786 Meede 1: Ehituspoliitika -33 450 552 -2 139 087 -2 121 175 -2 123 776 Programmi tegevus 1.1: -3 471 674 -85 609 -82 624 -83 058 Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine Programmi tegevus 1.2: Kestliku -29 978 878 -2 053 477 -2 038 551 -2 040 719 ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine 6 Meede 2: Eluasemepoliitika -126 262 597 -124 632 168 -77 889 248 -33 492 324 Programmi tegevus 2.1: Eluasemete -126 262 597 -124 632 168 -77 889 248 -33 492 324 kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Meede 3: Ringmajanduse poliitika -7 552 072 -15 018 794 -36 458 874 -34 044 686 Programmi tegevus 3.1: -7 150 884 -11 690 901 -33 159 514 -29 743 693 Ringmajanduse korraldamine Programmi tegevus 3.2: Energia- ja -401 188 -3 327 894 -3 299 361 -4 300 993 ressursitõhustamine 4. Hetkeolukorra analüüs Elukeskkonna ja ringmajanduse programm käsitleb kahte olemuslikult seotud valdkonda, mille koosmõjus luuakse riigile unikaalseid konkurentsieeliseid. Programmi keskmes on ühtaegu nii ressursisäästlik majandusedu kui ka keskkonnasäästlik ja inimväärne füüsiline ruum. Programmi edukuse määravad materjaliringlusele suunatud majanduse hea käekäik ja inimeste tajutav rahulolu end ümbritseva ehitatud keskkonnaga. Need sihid suunavad muuhulgas arendama kvaliteetset ja kestlikku arhitektuuri, heaperemehelikult hoidma ja renoveerima olemasolevaid ehitisi, tõhustama tööstus- ja ehitusprotsesse, edendama energiatõhusust ja pakkuma inimestele mugavaid lahendusi keskkonnateadlikuks tarbimiseks, aga ka esemete taas- ja korduskasutuseks. Programm edendab ühiskonna muutumist kuluefektiivseks, pärssides loodusressursside ja eeskätt importkaupade liigtarbimist. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel on kaaluga kliimakindla majanduse seaduse välja töötamine ja selle rakendamine. Uus seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Programm jaguneb kolmeks meetmeks: 1) ehituspoliitika; 2) eluasemepoliitika; 3) ringmajanduse poliitika. EHITUS- ja ELUASEMEPOLIITIKA Programmiga kujundatakse parimad tingimused ehitatud keskkonna7 arenguks. See tähendab, et ehitussektori areng on pidev ja stabiilne, õiguslik keskkond on paigas, valdkond on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi. Töötajate palgad on head ja ettevõtete kasum kasvab ja kasvab ka eksport ning valdkonna teenuste pakkumine piiri taha. Arendajad loovad 7 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või mille ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. 7 uusi, funktsionaalseid (sh ligipääsetavaid ja energiatõhusaid) ja jätkusuutlikke hooneid ning pilkupüüdvaid rajatisi, mis sobituvad maastikku ja ümbritsevasse elukeskkonda. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest, samuti uuringu- ning arengudokumentidest „Ehituse pikk vaade 2035“8 ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“9. Meede „Ehituspoliitika“ hõlmab tegevusi, mis on vajalikud Eesti ehitatud keskkonna kvaliteedi ja tõhusa arengu tagamiseks. Ehituspoliitika kõrval on eraldi meede „Eluasemepoliitika“, et igal Eesti inimesel oleks võimalus turvalisele, energiatõhusale, keskkonda ja tervist säästvale ning meeldivale kodule sõltumata asukohast. Kuigi elamumajandust puudutavate otsuste eest vastutab reeglina kohalik omavalitsus, on väljakutseid, mida tuleks lahendada kohalike omavalitsuste üleselt – näiteks hoonefondi amortiseerumine või energiatõhusus. Omaette probleemiks on kujunenud tühjenevad korterelamud piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi. Avaliku sektori omandis on alla 2% kogu elamufondist, mis raskendab nii kohalike omavalitsuste kui riigi elamuvaldkonna poliitika elluviimist. Siiski saab eluasemete renoveerimistöid ja elamupiirkondade uusarendusi keskselt koordineerituna teha tavapärasest tunduvalt soodsamalt ja kvaliteetsemalt. Eluasemete kvaliteedi paranemisest võidab otseselt ligi pool Eesti elanikkonnast. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia täiemahuline elluviimine tagab energiasäästu ja hoonete tervisliku sisekliima ning parandab hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamis- ja töötingimusi. Siinkohal on oluline silmas pidada ka eluasemete kättesaadavust. Kättesaadavust ilmestab hästi elamispinna keskmise ruutmeetri hinna suhe keskmisesse brutokuupalka, mille sihttase peaks olema konstantselt 1 juures. Paraku on näitaja tõusnud Eestis 2023. aastal sihttasemele 1,09 ning Tallinnas on sihttaseme näitaja lausa 1,43. Programmi elluviimisel lahendatakse väljakutsed, millest olulisemad on järgmised: 1. Tõhususprobleemid ehitusõiguse andmisel, sealhulgas nii ehitus- ja kasutuslubade menetlemisel kui ka muudes seonduvates menetlustes; 2. Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud valdkonna killustatuse ja ühtse vastutaja puudumise tõttu ning riik peab näitama oluliselt tugevamat eeskuju elukeskkonna kvaliteedikriteeriumite juurutamisel. Kvaliteedikriteeriumitena lähtume nii (suuresti kattuvatest) Eesti kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, Davosi kvaliteedikriteeriumitest kui ka Euroopa uue Bauhausi põhimõtetest; 3. Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis umbes 61% EL keskmisest. Eesmärk on Eestis jõuda EL keskmisele tasemele aastaks 203010 (joonis 3); 8 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Ehituse pikk vaade 2035 9 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia 10 Tartu Ülikool (2018). Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs 8 Joonis 3: Ehituse tootlikkuse jõudmine EL keskmisele tasemele aastaks 2030. Allikas: Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs (2018). 4. Hoonete energiatarve moodustab Eesti energia lõpptarbimisest üle 50%, EL keskmine on umbes 40%. Energiatarbimise vähendamine ja hoonete energiatõhususe parandamine on Eesti kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete; 5. Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1% uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi aastas. Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mis jääb vajadusele ligi kahekordselt alla (joonis 4). See toob kaasa nii ehitiste järjepideva kvaliteedilanguse kui ka kvaliteetse elamispinna hinnatõusu. Tervikrenoveerimist ilma riigi toeta praktiliselt ei toimu. Eesmärk on saavutada ja stabiilselt säilitada teoreetilise taastuvvajaduse määr; Joonis 4: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr. Allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline strateegia (2020). 6. Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas, vähesel määral Pärnus ning mujal rajatakse üksnes mõned üksikud kortermajad, millest enamik on riigi toetusel rajatud munitsipaalüürielamud (joonis 5). Elamupoliitikat on vaja riiklikult koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada elamufondi jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas. 9 Joonis 5: Aastal 2023 valminud korterelamute jagunemine maakonniti. Allikas: Ehitisregister Eelnimetatud väljakutsete lahendamisega juba tegeletakse. 2024. aastal valmis Euroopa Komisjoni tellitud ja rahvusvahelise konsortsiumi poolt elluviidav uuring “Tervikliku ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”. 2025. a maikuuks on vastavalt koalitsioonileppele koostamisel eluasemepoliitika kontseptsioon märksõnaga kodupoliitika. Samuti käivitatakse Eesti ruumilise arengu kompetentsikeskus Maa- ja Ruumiamet 1. jaanuaril 2025. Ehitusseadustik läbib järelhindamise tulemusel põhjaliku uuenduse. 2025. aastal esitatakse ehitusseadustiku tervikmuudatuse eelnõu Riigikogule vastu võtmiseks. Eesmärgiks on loaandmise protsesside tõhustamine ja praktikas tekkinud probleemide lahendamine. Tellitud on lisaks kaks suuremat uuringut. Esimene annab sisendi paremaks kvaliteetse ruumi kriteeriumite integreerimiseks ehitusseadustikku ning teine vaatleb ehitusprojektile esitatavaid nõudeid põhimõtte ja digiehituse vaatest. Mõlemad uuringud saavad tehtud 2024. aastal ning saadud tulemus lisatud ehitusseadustiku eelnõusse. Samuti on Euroopa Komisjon 2024. a sügisel värskelt uuendanud ehitustoodete määrust (CPR). Nendest muudatustest lähtuvalt tuleb analüüsida ja hinnata Eesti vastava õiguse muutmise vajadust. 2024. a aprillis võeti vastu EL hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) uustöötlus. EPBD suunab liikmesriike senisest suuremates mahtudes renoveerima ning üle-Euroopaliseks sihiks on seatud kliimaneutraalse hoonefondi tagamine aastaks 2050. Direktiiv toob kaasa heitevabad hooned, fossiilkütuste kasutamise järk-järgulise lõpetamise hoonete kütmiseks ja senisest laiema päikeseenergialahenduste kasutuselevõtu (eelkõige päikeseelektriseadmete näol) ning kohustuse hinnata uute hoonete olelusringi süsinikujalajälge ehk kogu hoone eluringi jooksul tekkivat mõju kliimale. 2024. aastal uuendati kolme peamist hoonete energiatõhusust käsitlevat määrust – ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, majandus- ja taristuministri määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ ning majandus- ja taristuministri määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“. Uuendatud redaktsioonid jõustuvad 2025. a 1. märtsist. Peamiste uuendustena uueneb energiatõhususe skaala, arvestatakse senisest enam kliima soojenemisega ja uuenevad energiaklasside piirväärtused vastavalt 10 2022. a teostatud kuluoptimaalsete tasemete analüüsile. Hoonete energiatõhususe regulatsiooni vaadatakse vastavalt direktiivi nõuetele üle regulaarselt iga viie aasta järel. 2024. aastal töötas Kliimaministeerium välja ettepanekud seaduse muudatused, et viia Eestis sisse uute hoonete süsinikujalajälje arvutamise kohustus ning tutvustada süsinikujalajälje piirväärtuseid. Süsinikujalajälje arvutamine ning hilisemate piirväärtuste rakendamine soodustab madalsüsinikehitust Eestis ning aitab mõista ning teadlikult vähendada sektori kliimamõjusid. See suunab ka materjalide tootjaid tootma ja arendama võimalikult väikese jalajäljega tooteid/materjale, ühtlasi suunab arendajaid ja/või ehitusettevõtteid võtma kasutusele senisest teistsuguseid töövõtteid ja meetmeid eesmärgiga vähendada oma tegevusest tulenevat süsinikujalajälge. 2025. aastal jätkuvad mitmeaastased tegevused: 1. Ehituse digitaliseerimise ja innovatsiooni toetus „Ehituse e-hüpe“; 2. Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks käivitatud teadus- ja arendusprojekt „LIFE IP BuildEst“; 3. 2021-2027. a EL struktuurifondide perioodi eelarvevahenditest korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimismeetmete jätkamine uuendatud tingimustel, sealhulgas toetused ja elamuinvesteeringute fond. 4. E-ehituse platvormi ja põhjaliku uuenduse läbinud ehitisregistri teenuste arendustööde suunamine. Muuhulgas toetatakse Eesti 3D kaksiku ja ruumiliste planeeringute menetluskeskkonna (PLANIS) väljaarendamist. Eesmärk on tagada ehitusvaldkonna digitaristu (sh e-ehituse platvormi) haldamise, hooldamise ja arendamise püsirahastus, et suurendada ehitusvaldkonna protsesside läbipaistvust ja tõhusust. Seeläbi paraneb kogu riigi investeerimiskeskkonna atraktiivsus ja valmisolek rahvusvaheliste kliimakokkulepete elluviimiseks ning kriisidele paindlikuks reageerimiseks. 5. Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendamisel jätkatakse elamuvaldkonna riigieelarveliste toetusmeetmetega lasterikastele peredele elamistingimuste parandamiseks ja kohalikele omavalitsustele kasutusest väljalangenud hoonete lammutamiseks. Programmi rakendumise suurim risk seisneb ebaühtlases rahastamises. Varieeruv rahastus elamuvaldkonnas pärsib ettevõtjate huvi arendada kapitali järjest kasvavate renoveerimismahtude tegemiseks, mis seab muuhulgas ohtu renoveerimistegevuse kvaliteedi ja hinna. E-ehituse taristu ebaühtlane rahastus seaks ohtu väljakujunenud meeskonna ja koostöömudeli, mille taastamine võtaks aega aastaid. Nende riskide maandamiseks otsitakse ajutiselt katteallikaid välisrahastusest, kuid pikaajaliselt on vajalik riigieelarve järjepidev tugi. RINGMAJANDUSE POLIITIKA Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie väiksust ja potentsiaali arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt. Samas on ringmajandus lisaks uutele suundadele ka n-ö uuesti avastatud vana ehk parandamiskultuur, vajalike tarvete ühiskasutus ja ressursside optimaalne kasutamine. Samuti saab tugevusena välja tuua selle, et Eestis soodustavad ringmajandusele üleminekut järjest tekkivad ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul oleme valdkonnale ette näinud ka edendavad ja üleminekut kiirendavad toetused. Aktiivselt on arendamisel ka äridiplomaatia suund, kus on oluline välispartnerite toetus ja aktiivne kaasamine. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel ja hõlbustamisel on digilahendused. 11 Samas on kitsaskohana selgunud asjaolu, et Eesti seadusandluses ei ole praegu ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. Kohalike omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel, kuid omavalitsustes on ressursside puudus (nii inimeste, teadmiste kui raha puudus). Jäätmevaldkond on oluline osa ringmajanduse poliitikast. Oluliste jäätmevaldkonna probleemide lahendamiseks algatati 2023. aastal nn olmejäätmete reform, mille eelnõu on planeeritud esitada menetlemiseks Riigikogule 2025. aasta I kvartalis. Ringmajanduse arendamisel on väljakutseks küsimus, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti olulisim väljakutse on omada head metoodikat, kuidas ringmajanduse ahelaid kaardistada ja hinnata, et seejärel juba pakkuda praktilisi teadmisi nende arendamiseks. Järgnevatel aastatel on vajalik soodustada ringmajanduspõhist tootearendust (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringmajanduse põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik kasvatada sekundaarse materjali turunõudlust. Ka ökoinnovatsiooni valdkonda tuleb edasi arendada ning soodustada koostööd avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel uute keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisel. Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Ühtekuuluvusfondist ning Taaste- ja vastupidavuskavast toetatakse ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise, et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. Lisaks tuleb uuel perioodil suurendada ka teenindussektori panust ressursitootlikkuse suurendamisel. Riik peab olema suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega kujundab siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Kõigis KOVides on korraldatud jäätmevedu, millega valdav osa elanikest on liitunud. Eestil on jätkuvalt probleeme suurenenud jäätmetekkega ning madala olmejäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtuga. Jäätmeid võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid rakendatakse vähe. Puudusena tuleb märkida ka ebapiisavat teadustööd ja selle rakendamist jäätmevaldkonnas. Näiteks koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel on ebapiisav ning avalikus ja erasektoris valitseb vastavate ekspertide ja spetsialistide puudus. Lisaks toimub jäätmevaldkonna taristu arendamine projektipõhiselt ehk puudub valdkonnas terviklik vaade. Puudusi esineb jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja andmeid. Nende kitsaskohtade ja probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi ning projekte. Näiteks on käimas jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KliM ja MKM koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete ja infovahetuse digitaliseerimine. Projekt tulemusena minnakse üle reaalajas andmetel põhinevale aruandlusele 2026. aastast. Projekti rakendamine sõltub ka jäätmereformi elluviimisest, kuna reform loob juriidilise baasi rakendamiseks. Nende kitsaskohtade ja probleemide valguses tuleb jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni arendades üle Eesti välja optimaalse ja toimiva jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekuse ning leides stiimulid liigiti kogumise edendamiseks. Jätkatakse teadlikkuse suurendamisega jäätmevaldkonnast, eriti liigiti kogumise osas. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks. 12 Jäätmealased õigusaktid vastavad EL õigusele ja toetavad valdkonna arengut. Lähiaastatel on jõustumas mitmeid jäätmekäitlusega seotud poliitika kujundamist puudutavaid Euroopa Liidu algatusi, näiteks patareide ja akude määrus, riikidevahelise jäätmeveo määruse muudatused ning ökodisaini määrus. Lisandumas on veel uus pakendi ja pakendijäätmete määrus, mootorsõiduki ringsuse ja romusõiduki töötluse määrus, jäätmete raamdirektiivi muudatus (tekstiilijäätmete tootjavastutus jne). Lisaks on oluline korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber nii, et tagatud oleks ohutu materjaliringsus ning saavutatud olmejäätmetele ja muudele jäätmeliikidele kehtestatud sihtarvude täitmine. Muudatuste aluseks on koostöös Euroopa Komisjoni ja Maailmapangaga valminud jäätmevaldkonna tervikanalüüs, mida arvestades on kavas viia jäätmevaldkonnas ellu struktuursed muudatused. Selleks algatati 2023. a nn olmejäätmete reform, mille eesmärk on täpsustada omavalitsuste rolli, luua ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid, vähendada pakendijäätmete teket, edendada pakendite ringlussevõetavust ning tagada ajakohaste jäätmeandmete olemasolu. Riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi jäätmekava 2023–2028“ kinnitati 20.12.2023. a. Riigi jäätmekava on paika pannud üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses liigume. Jäätmekava alusel suuname ka erinevaid toetusvahendeid ringmajanduse edendamiseks. Jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju inim- ja looduskeskkonnale. Keskkonnaamet tegeleb keskkonnakaitselubade, riikidevahelise jäätmeveo lubade väljastamise, haldamise ja järelevalvega, jäätmete koristamise korraldamisega reformimata riigimaalt, keskkonnajärelevalvega, mille eesmärk on kontrollida jäätmekäitluse nõuetele vastavuse täitmist. Keskkonnaagentuur tegeleb jäätmekäitluse andmete seire korraldusega ja aruannete avaldamisega, keskkonnavaldkonna (sh jäätmed) analüüsidega, PAKIS andmete ja PROTO registreeringutega ning valdkonna projektide juhtimisega. Taustainfo Kuigi aastaid püsis jäätmeteke ja ringlusse võtt stabiilsena ühel tasemel (ca 310 tuhat tonni ja 30-32%) siis tänu viimastel aastatel toimunud regulatiivsetele muudatustele on erinevates jäätmevaldkondades näha paranemise märke liigiti kogumise tõhustumise suunas. 2022. a alanud jäätmetekke langus jätkus ka 2023. aastal ning aastaid paigal seisnud ringlussevõtt kasvas võrreldes 2022. aastaga ca 5%. Samas jääb kehtima probleemkohana jäätmetekke vähendamise eesmärgi mitte saavutamine. 2023. a jäätmeteke vähenemisele on aidanud kaasa biojäätmete liigiti kogumise nõude rakendumine. Samas omab jäätmemajanduse korraldamisele jätkuvalt mõju veel ladude likvideerimine (ladestamise keeld), kui ka teatud tüüpi jäätmete kasv, tulenevalt teiste majandussektorite tegevustest (nt ehitus- lammutusjäätmed, pinnase- ja tööstusjäätmed). Jäätmetekke vähendamise eesmärgi saavutamiseks on rakendatud erinevaid meetmeid (sh kampaaniad teadlikkuse suurendamiseks ja liigiti kogumise hoogustumiseks, KOVide nõustamine, juhendmaterjalide koostamine, seminaride ja töötubade korraldamine, ekspertide koolitamine, toetusmeetmed) ja uuendatud õigusakte. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul ning 2024. aastal algatati jäätmereform mille eesmärk on hüppeliselt suurendada jäätmete kasutust toorainena ning selle eeldusena muuta jäätmete liigiti kogumine inimestele lihtsaks ja rahaliselt kasulikuks. Oluline on ka asjaolu, et Eesti keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika toetab ettevõtluses üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähendamist. Selleks on kokku lepitud Eesti ringmajanduse strateegiline nägemus – koostatud on ringmajanduse Valge Raamat ja tegevuskava. Oluline on, et avalikus sektoris muutuksid keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite 13 kasutamine süsteemsemaks ja laialdasemaks. Lisaks tuleb arendada edasi ka teiste vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, sh ökomärgised, keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud. 5. Olulisemad tegevused/sekkumised EHITUS- ja ELUASEMEPOLIITIKA Järgneva 4 aasta vaates on olulisimad tegevused: • Koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega arendatakse järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. EL struktuuritoetustest rahastatakse korterelamute ja väikeelamute renoveerimist. Loodud on elamuinvesteeringute rahastu, mis võimaldab turutõrke piirkondades saada riiklikku renoveerimislaenu, samuti pakutakse käendust. Hoonete rekonstrueerimise kitsaskohtade lahendamiseks viiakse ellu üleriigilist teadus- ja arendusprojekti „LIFE IP BuildEst“ (2023-2028). EPBDst tulenevate renoveerimiseesmärkide täitmiseks koostatakse hoonete renoveerimiskava. Võtmeküsimus pikemas plaanis on riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine elamute renoveerimiseks, et täita riigile kohustuslikke EPBD eesmärke ja parandada elukeskkonna kvaliteeti. • Otsekohalduva CPRi ja EPBD jõustumine. EPBD puhul on liikmesriikidele antud 2-aastane ülevõtuperiood, mille jooksul tuleb direktiivis sätestatud nõuded üle võtta siseriiklikesse õigusaktidesse; • Jätkatakse ehituse keskkonnasäästlikkuse põhimõtete arendamisega ja tehakse vajalikud ettevalmistused nende põhimõtete juurutamiseks ehitusturul. Õigusaktidesse lisatakse hoonete süsinikujalajälje arvutuskohustus ja piirväärtused. Eestis väljastatud ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonid (EPD) koondatakse ühtsesse andmekogusse ning riiklik materjalide heitekoefitsentide andmebaas tehakse kõigile kättesaadavaks koos süsinikujalajälje arvutust lihtsustava digitaalse tööriista – süsinikujalajälje kalkulaatori – kujul. • Lepitakse kokku ehitusvaldkonna ringmajanduse põhimõtted ja vajadusel muudetakse regulatsioone. • Elukeskkonna kvaliteedi, Eesti linnade konkurentsivõime tõstmiseks ning jätkusuutlikuks arenguks luuakse tänavaruumi standard. • Koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga käivitatakse Maa- ja Ruumiamet 2025. a algusest koos ruumiloome strateegiagrupi moodustamisega. • Elukeskkonna kvaliteetseks ja andmepõhiseks kujundamiseks sh tervise- ning kliimaväljakutsete lahendamiseks soodustatakse vastavat teadus- ja arendustegevust. • Elukeskkonna kujundamisel lähtutakse kvaliteetse elukeskkonna kriteeriumitest, sh Euroopa Uue Bauhausi põhimõtetest, mis seavad eesmärgiks kestliku, kauni ja kaasava ruumiloome. Samuti lähtutakse kliima-, tervise- ja heaolueesmärkidest ning ehitusettevõtluse võimestamisest. Valdkonna poliitika jätkusuutlikkuse tagab koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga elukeskkonna arengu strateegilise juhtimisraamistiku väljaarendamine, hõlmates muuhulgas elukeskkonna arengukava või samaväärse strateegidokumendi koostamist. 14 RINGMAJANDUSE POLIITIKA Järgneva 4 aasta vaates on olulisimad tegevused: • Riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärkide elluviimine. 2023. aastal valmis Riigi jäätmekava 2023-2028, mis on osa ringmajanduse strateegilisest nägemusest ja tegevuskavast, moodustades süsteemse terviku ringmajandusele üleminekul. • Olmejäätmete reformi elluviimine. Oluline on korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber selliselt, et tagada materjaliringsus ning sellega kaasnev täiendav kohalik toormaterjal meie majandusele. Lähiaastatel on lisandumas Eestile mitmed kohustused seoses lisanduvate nõuete ja sihtarvudega uutele jäätmeliikidele (nt tekstiili laiendatud tootjavastutus, nn ühekordse plasti direktiivi ülevõtmisega kaasnevad kohustused, pakendi- ja pakendijäätmete määruse jõustumine jne), seega tuleb ümber korraldada ka Eesti jäätmemajandus ja jäätmemajanduse korraldus. Selleks on ettevalmistamisel mahukad seadusemuudatuste paketid, teostamisel mitmed uuringud (sh tekstiilivaldkonna analüüs ringlussevõtu võimekuste hindamiseks ja planeerimiseks) ning käib pidev koostöö ning arutelu partneritega. Lisaks on välja töötatud uus jäätmearuandluse kontseptsioon ja selle rakendamise kava. Reformi tulemusena suureneb olmejäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt; olmejäätmete ringlusse võtmine on soodsam kui jäätmete põletamine energiakasutuseks ja jäätmete prügilasse ladestamine; ajakohased ja usaldusväärsed jäätmeandmed on osapooltele kättesaadavad; KOVidel on motivatsioon ja võimekus olmejäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõtt edendada; pakendijäätmete teke väheneb, eelistatud on ringlussevõetavast materjalist pakendite kasutamine. • Perioodi (2021+) ja teiste rahastusprogrammide (ÕÜF, RRF jne) välisvahendite aktiivne ja mõjus kasutamine ringmajandusele üleminekuks ja jäätmetekke vähendamiseks. Riigi jäätmekava ja jäätmereformi elluviimisel ei jäta riik ettevõtjaid ja kohalikke omavalitsusi üksi jäätmereformi elluviimisel. Kokku suuname jäätmevaldkonda alates 2024. aastast 111 miljonit eurot, millest 71,5 miljonit eurot läheb ettevõtluse toetamiseks ringmajanduse valdkonnas – selleks, et areneda saaks ringlussevõtu tööstus ja tekiksid paremini ringlusse võetavad pakendid, ringsed tooted ning uued ärimudelid. Kohalikele omavalitsustele on planeeritud vahendid infrastruktuuri võimekuste tõstmiseks. • Ohutu materjaliringluse suurendamine. Koolitatakse kemikaaliaudiitoreid ning pärast seda avatakse KIKis taotlusvoorud ettevõtetes auditite teostaimseks ning ohutu materjaliringluse investeeringute toetamiseks. • Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu suurendamine. Eesmärk on suunata eraldi kogutud biojäätmed ning muud biolagunevad jäätmed, sealhulgas reoveesete võimalikult suures ulatuses ringlussevõttu (R3o toiming) ning saadavad tooted võtta kasutusele teisese toormena. See tähendab, et ka biolagunevatest jäätmetest toodetud kompost ja kääritusjääk on kvaliteetsed ning vastavad toote nõuetele. • Jäätmevaldkonna õigusaktide ajakohastamine. Tagatakse toimiv jäätmevaldkonna õigusruum ja jäätmekäitlussüsteemi arendatakse vastavalt Maailmapanga jt analüüside tulemustele. Tagatakse valdkonna arengut toetavate jäätmealaste õigusaktide vastavus EL õigusele ja õigeaegne Eesti õigusruumi üle võtmine. Ajakohased õigusaktid tagavad jäätmekäitluse seire korraldamise, analüüside tegemise, aruannete koostamise ja avaldamise, jäätmelubade efektiivse väljaandmise ja riikliku järelevalve tõhusa ja mõjusa teostamise ning riigiomandis olevalt maalt jäätmete koristamise korraldamise. 15 • Energiatõhususe direktiivi (Energy Efficiency Directive ehk EED) ülevõtmine. Suurim energiasäästu potentsiaal on Eesti hoonete sektoris, järgnevad transport ja tööstus. Kliimaministeeriumi kui energiasäästu koordinaatori laual on järgmised teemad: ✓ Energiatõhususe esikohale seadmine ✓ Energiatõhusus riigihangetes ✓ Täiendavad energiatõhususe meetmed ja mõjude hindamine -> toetus, tasu, süsteem ✓ Ettevõtete auditid, tarbimisandmete koondamine ✓ Energiatõhusus avalikus sektoris ✓ Energiatõhusus andmekeskustes ✓ Energiaostuvõimetus ja energiavaesus ✓ Tarbijakaitse, teadlikkuse tõstmine • Ettevõtjate ressursitõhusamale majandamisele ülemineku toetamine. Toetame ettevõtete ressursitõhusust, et suurendada konkurentsivõimet. Toetuse eesmärk on suurendada Eesti ressursitootlikkust (SKP ja kodumaise materjalitarbimise näitaja suhe), mis tähendab raha hulka, mida me ühe kilogrammi toormaterjali kohta saame. Ettevõtete toetamine on vajalik, sest Eesti on üks kõige madalama ressursitootlikkusega riike Euroopas. Ressursitõhususe põhimõtted annavad ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmist efektiivsemaks ja hoida kokku kulusid. Ettevõtete ressursitootlikkuse edendamise investeeringud aitavad kaasa kliimaneutraalsele majandusele, keskkonna ja majanduse vastupidavusele, kliimamuutustega kohanemisele ja ettevõtete konkurentsivõime paranemisele. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Ehituse ja ringmajanduse programm koosneb kolmest meetmest, mis on eristatud vastavalt Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna ja ringmajanduse osakonna põhiülesannetele. Meede 1: EHITUSPOLIITIKA Meetme eesmärk: Parima elukeskkonna kujundamine Eestis vastavalt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele, järgides ohutuse, süsinikujalajälje, energiatõhususe, ringmajanduse ja muid rohe- ning digipöörde eesmärke. Meetme elluviimisel luuakse tingimused, et Eesti ehitatud keskkond ning selle loomise protsessid oleks kõrge kvaliteediga ja majanduslikest, ökoloogilistest ning sotsiaalsetest aspektidest läbi mõeldud. Ruumiotsused tuginevad kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele ja otsuseid toetab e-ehituse platvormi jt IKT lahenduste rakendamine. Tabel 3. Meetme ehituspoliitika mõõdikud Tegelik Meetme mõõdikud 2025 2026 2027 2028 (2023) (Pole seatud) - - - - - 16 Programmi tegevus 1.1. Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine Eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna tootlikkust ja elukeskkonna kvaliteeti. E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii e-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid, meetmed ja tegevused. Tabel 4. Programmi tegevuse ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Ehitusvaldkonna digitaliseerituse indeks, skaala 1- 100 26 30 - 34,7 - Allikas: Kliimaministeerium * mõõdetakse üle kahe aasta. Programmi tegevus 1.2. Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine Eesmärk: Ehitusvaldkond loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatakse madala süsinikujalajäljega ja kõrge energiatõhususega ehitisi ja säästlikku asularuumi. Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist. Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvust umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Parandatakse elukeskkonna (ehitatud keskkonna) kvaliteeti, lähtudes Euroopa uue Bauhausi kestliku kaasava ja kauni ruumiloome eesmärkidest, sealhulgas parandatakse ehitiste keskkonnasäästlikkust ja energiatõhusust. Tabel 5. Programmi tegevuse kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Sektori tööjõutootlikkus EL keskmisega võrreldes, % 62,00% 72,00% 75,00% 78,00% 80,00% Allikas: Eurostat (2022) Elanike keskmine rahulolu ehitatud keskkonnaga, skaala 1-100 66,9 - 71,70 - 74,10 Allikas: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, (2022) minuomavalitsus.ee 17 Eluhoonete primaarenergia tarbimine aastas, TkWh 11,70 11,58 11,46 10,99 10,65 Allikas: Statistikaamet (2022) Kõigi hoonete lõppenergia tarbimine aastas, TkWh 16,50 16,17 15,84 15,51 15,10 Allikas: Statistikaamet (2022) * uuringut viiakse läbi iga kahe aasta tagant. Meede 2. ELUASEMEPOLIITIKA Eesmärk: Eluhooned uuenevad jätkusuutlikult ning võimalikult paljud üle Eesti saavad endale lubada kvaliteetset eluaset. Eluasemepoliitika eesmärk on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuendamist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Meetme tegevustes järgitakse säästva ja tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, samuti juhindutakse Euroopa uue Bauhausi sihtidest. Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab Eesti inimeste tarbimisvõime. Meetmega pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. Meetme täpsemad eesmärgid on uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi tagamine (sh ligipääsetavus), jätkusuutlik uuenemine ja energiatõhususe paranemine, eluruumide parema kättesaadavuse tagamine, üleriigilise eluasemeturu arengu soodustamine ja eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele (sh institutsionaalse üürituru teke). Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärgiks on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana piirkondades üle Eesti. Tagatakse eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng. Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab ligi poolte Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. Tabel 6. Meetme eluasemepoliitika mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) (pole seatud) - - - - - Programmi tegevus 2.1. Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega. 18 Tabel 7. Programmi tegevuse eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Eluruumide arv vähemalt C-energiatõhususklassiga hoonetes, tk 118000 142000 155000 169000 184000 Allikas: Kliimaministeerium Elamispinna keskmine ruutmeetri hind suhtes keskmisesse brutokuupalka 1,09 1,00 1,00 1,00 1,00 Allikas: Maa-amet, Statistikaamet Meede 3. RINGMAJANDUSE POLIITIKA Eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine. Riigi ülesanne on ringmajanduse poliitika kujundamine, mis aitab üle minna lineaarselt majanduselt ringmajandusele toetades seeläbi ressursside väärindamist ja vähendades jäätmeteket. Poliitika peab toetama terviklikult uute ärimudelite teket ja vähendama jäätmekäitlusest tekkivaid keskkonnamõjusid. Tabel 8. Meetme ringmajanduse poliitika mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) (Pole seatud) - - - - - Programmi tegevus 3.1. Ringmajanduse korraldamine Eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning keskkonnamõju vähendamine. Programmi tegevus hõlmab endas olmejäätmetega seotud poliitika kujundamist, laiendatud tootjavastutuse ja ohtlike jäätmetega seotud poliitika kujundamist, ehitus- ja lammutusjäätmete poliitika kujundamist ning ringmajandusele üleminekut ja digitaliseerimist. Kõigi tegevuste eesmärk on tarbimise ja tootmise edendamine kestlikkuse, ressursitõhususe ja väiksemate keskkonnamõjude suunas. Tegevuste tulemusena peab vähenema jäätmeteke ja suurenema materjalide ringlussevõtt. Tõhusalt korraldatud ringmajanduse meetme eesmärk on kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning ressursitõhususe suurendamine ning keskkonnamõjude vähendamine läbi uute ringmajanduslike mudelite soodustamise ja jäätmetekke vähendamise. Tõhusalt korraldatud ringmajanduse meede koosneb kahest programmi tegevusest, mis on kirjeldatud allpool. 19 Tabel 9. Programmi tegevuse ringmajanduse korraldamine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Olmejäätmete ringlussevõtu määr (%) 38,00% 55,00% 56,00% 57,00% 58,00% Allikas: Keskkonnaagentuur Jäätmeteke (va põlevkivitööstus) inimese kohta, kg 3721 3350 3350 3300 3300 Allikas: Keskkonnaagentuur Programmi tegevus 3.2. Energia- ja ressursitõhustamine Eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise ning ressursitõhususe suurendamine. Programmi tegevuse koosneb energiatõhususe poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamisest ning ettevõtete ressursitõhususe korraldamisest. Tegevuse tulemusena peab meie ressursitootlikkus suhestatuna SKP-sse kasvama ning üldine energiasääst olema tagatud. Tabel 10. Programmi tegevuse energia- ja ressursitõhustamine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Ressursitootlikkus, eur/kg 0,70 (2022) 0,70 0,71 0,71 0,72 Allikas: Eurostat Kumulatiivne energiasääst alates aastast 2021 (GWh) 805 1679 2183 2687 3325 Allikas: Kliimaministeerium 7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaagentuur. Programmi eesmärkide saavutamisse panustab ka Keskkonnauuringute Keskus. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega. 20 Joonis 6. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärkide saavutamist toetavad tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ teised programmid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Programm on seotud mitmete tulemusvaldkondadega, samuti riiklike strateegiate ja arengukavadega ehk tugineb nendes seatud eesmärkidele: • Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“; • Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050; • Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035; • Digiühiskonna arengukava 2030; • Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035; • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“; • Heaolu arengukava 2023-2030; • Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted; • Riigi jäätmekava 2023-2028; • Ringmajanduse valge raamat, 2022; • Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ja koostatav uus arengukava aastani 2035; • Kliimakindla majandamise seadus; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”; • Kliimapoliitika põhialused aastani 2050; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030; • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030; • Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016-2030; • Teadus-ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035; • EL kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030; • Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi Majanduspoliitika plaan 2035. 21 Rahvusvaheliselt mõjutavad programmi tegevusi EL-i õigusaktid, millest peamised on: • Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011; • EL hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk EPBD) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2024/1275; • EL energiatõhususe direktiiv (Energy Efficiency Directive ehk EED) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2023/1791; • EL taastuvenergia direktiiv (Renewable Energy Directive ehk RED3) ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2023/2413. • Jäätmete raamdirektiiv; • Pakendidirektiiv; • Prügiladirektiiv; • Elektroonikaromude direktiiv; • Patareidirektiiv; • Ühekordse plasti direktiiv; • Autoromude direktiiv; • Tööstusheidete direktiiv. Rahvusvaheliselt mõjutavad programmi veel järgmised algatused: • EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise töörühm; • CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate süsteemi arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee töös; • Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse põhimõtted; • ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna ligipääsetavusele; • Euroopa uus Bauhaus – EL-i algatus, mis seab kestliku, kaasava ja kauni ruumiloome sihid; • Davosi süsteem kvaliteedipõhimõtete rakendamiseks ruumiloomes; • Euroopa rohelepe; • Euroopa kaheksas keskkonnaalane tegevusprogramm; • EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030. 22 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Teenus Eesmärk ja kirjeldus Programmi tegevus: Ehitusvaldkonna tõhustamine ja digitaliseerimine Ehitiste eluringi protsesside Eesmärk: Ehitistega seotud andmete jagamine toimub tõhusalt ning digitaliseerimine (KLIM) infokadudeta nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka erasektori teenuse osutajate vahel. Tegevused: E-ehituse platvorm võimaldab teenustele ligipääsu läbi masinliidese (API) ja võimaldab ka erasektoril arendada teenuseid, mis on läbi e-ehituse platvormi kasutatavad (näiteks projekteerimise ajakulu kalkulaator). Programmi tegevus: Kestliku ehituse ja kvaliteetse ruumi arendamine Ehitustoodete Eesmärk: Turutõkete vähendamine ja üksnes ohutute ehitustoodete poliitika kujundamine (KLIM) kättesaadavus. Kujundatakse Eesti ehitustoodete poliitikat läbi õigusloome, et tagatud oleksid CPRist tulenevad õigused ja kohustused, sh hinnatakse uue CPRi korral õigusruumi muutmise vajadust. Jätkusuutlikku arengut toetava Eesmärk: Ehitussektori teadlikul suunamisel Eesti majanduse ehitusvaldkonna poliitika konkurentsivõime parandamine ja tasakaalustamine kujundamine (KLMI) Soodustatakse ehitusvaldkonna kestlikku arengut ning majanduslikku konkurentsivõimet. Kvaliteetse elukeskkonna poliitika Eesmärk: Soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ehitatud kujundamine (KLIM) keskkonna ohutus, eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Tagatakse ehitatud keskkonna ohutus, ligipääsetavus, keskkonnasõbralikkus, tõhusus, mitmekesisus, eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Poliitika kujundamisel arvestatakse nimetatud põhimõtteid ja väärtuseid, sh uuendatakse ehitusseadustikku ja selle alamakte. Energiamärgiste süsteemi Eesmärk: Tagatakse üldsusele selge ja eriala ekspertide poolt lihtsasti ülalpidamine ja arendamine kasutatav energiamärgiste süsteem, mis väljendab selgelt hoonete (KLIM) energiatõhusust. Tagada selgem ülevaate hoonefondi energiatõhususe kohta, suurendada hoonete energiamärgistega katvust. Reaalajamärgise väljatöötamine ja rakendamine (Riigikantselei innovatsioonimeetme projekti elluviimine) ning innovatsioonimeetme projekti elluviimisega tõhustatakse TTJA kui riikliku järelevalve teostaja tööd. Ehitiste keskkonnasäästlikkuse, Eesmärk: Kujundatakse uuenduste suhtes paindlik hoonete energiatõhususe ja sisekliima energiatõhususe nõuete süsteem, mille raames sätestatud nõuded poliitika kujundamine (KLIM) tagavad kuluoptimaalse energiatõhususe taseme. Tagatakse energiatõhususe alane oskusteave nii erialasel kui ka avalikul tasandil. Suunatakse energiatõhususe ja kliimasäästlikkuse osas optimaalsete lahenduste kasutuselevõtmist. Viiakse lõpule sisekliima määrus. Iga 5 a järel tehakse kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete uuring ning täiendatakse energiatõhususega seotud regulatsiooni, et arvestada tehnoloogia arengut. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1275 hoonete energiatõhususe kohta ülevõtt. Töötatakse välja õigusaktid püstitatavate hoonete 23 süsinikujalajälje arvutamiskohustuse ja süsinikujalajälje piirväärtuste rakendamiseks Eestis. Programmi tegevus: Eluasemete kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Eluasemepoliitika kujundamine Eesmärk: Elamuvaldkonna poliitika, arengukavade, sihtprogrammide ja (KLIM) välisabi projektide väljatöötamine ning elluviimine. Osalemine elamumajanduse sektori ja ehitussektori poliitikakujundamises ja õigusloomes. Tagatakse elamumajanduse areng, selleks vajalik stabiilne rahastamine ja siseriiklikult ning rahvusvaheliselt kokkulepitud eesmärkide saavutamine. Koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega arendatakse järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. Hoonete rekonstrueerimise kitsaskohtade lahendamiseks on ellu kutsutud üleriigiline teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“ (2023-2028). EPBDst tulenevate renoveerimiseesmärkide täitmiseks koostatakse 2025. aasta lõpuks hoonete renoveerimiskava esialgne versioon. Elamufondi ja Eesmärk: Lahendatakse kahaneva elanikonnaga piirkondade elamutega elamistingimuste parendamise seotud probleemid, milles tuginetakse ka Vabariigi Valitsuse 15.02.2018 toetamine (KLIM) otsusele dokumendis "Tegevus- ja rahastamiskava kahaneva rahvastikuga piirkondade elamumajanduse ümberkorraldamiseks". Stimuleeritakse elamufondi rekonstrueerimist riiklike toetustega, mis võimaldab täita eesmärke seoses hoonefondi energiatõhususe ja sisekliima parandamisega. Tagatakse kvaliteetsete elamistingimuste parem kättesaadavus pöörates seejuures tähelepanu ka üürielamutele, kahaneva elanikkonna piirkondadele ja vähekaitstud leibkondadele. Programmi tegevus: Ringmajanduse korraldamine Olmejäätmetega seotud poliitika Eesmärk: Olmejäätmete käitlemist mõjutavad riigi regulatsioonid kujundamine (KLIM) tagavad valdkonna tervikliku ja tõhusa toimimise ning jäätmealase teadlikkuse kasvu. Olmejäätmete tekke vähendamine, tekkivate jäätmete liigiti kogumine ja ringlusse suunamine. Tootjavastutuse ja ohtlike Eesmärk: Laiendatud tootjavastutuse all olevate toodete, ohtlike jäätmetega seotud poliitika jäätmete efektiivne kokku kogumine ja käitlemine ning jäätmetekke kujundamine (KLIM) vähendamine. Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest (näiteks ohtlike jäätmete tekke vähendamine, teadlikkuse tõstmine, laiendatud tootjavastutuse süsteemi parendamine jne). Ehitus- ja lammutusjäätmete Eesmärk: Ehitus- ja lammutusjäätmete materjalina ringlussevõtu (sh poliitika kujundamine (KLIM) korduskasutuseks ettevalmistamine) suurendamine Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest. Jäätmekorralduse poliitika Eesmärk: Eesti üldine jäätmekorraldus on tõhus ja ringmajandusel kujundamine ja jäätmevaldkonna põhinev, loodud on toimivad seosed eri jäätmeliikidega seotud andmete digitaliseerimine (KLIM) poliitikate vahel. Muuhulgas toimub peale olmejäätmete, laiendatud tootjavastutuse alla kuuluvate jäätmete, ohtlike jäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete ka muude jäätmete, näiteks biolagunevate jäätmete, tekke vähendamine ja ringlussevõtu suurendamine. 24 Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest. Andmeid kogutakse reaalajamajanduse (RTE) andmepõhise aruandluse põhimõtete alusel. Rakendatakse andmepõhist juhtimist. Andmed on kvaliteetsed, ajakohased, läbipaistvad ja annavad terviklikuma ülevaate jäätmekäitluse ahelast, riigi kogutud ja avaldatud jäätmealaseid andmeid peetakse usaldusväärseteks. Tegevus koosneb riigi jäätmekavas kavandatud tegevustest, muu hulgas toetatakse ringmajanduse edendamist ja andmepõhise aruandluse digilahenduste rakendamist, edendatakse era ja avaliku sektori koostööd uute ärimudelite välja töötamisel ja oskusteabe arendamisel ning lihtsustatakse keskkonnalubade taotlemist ja menetlemist keskkonnaotsuste infosüsteemi edasiarendamise kaudu. Jäätmekäitluse loastamine (KeA) Eesmärk: Jäätmekäitlemise reguleerimine ning keskkonnatingimuste määramine keskkonnale negatiivse mõju vähendamiseks. Jäätmeteke ja tekkinud jäätmete ohtlikkus on vähenenud. Füüsiline või juriidiline isik, kellel on keskkonnaseadustiku üldosast ja jäätmeseadusest tulenev kohustus taotleda planeeritud tegevusteks keskkonnakaitseluba, peab loa taotluse Keskkonnaametile esitama keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Loaga määratakse keskkonnanõuded, samuti kaasneb loaga aruandluskohustus. Riikidevahelise jäätmeveo Eesmärk: Tagada ülevaade jäätmete sisse ja väljaveost ning reguleerida loastamine (KeA) jäätmete rahvusvahelist vedu. Isikutel, kes soovivad jäätmeid vedada piiriüleselt, peab olema sellekohane luba. Loa taotlemiseks tuleb esitada taotlus KeA-le. Jäätmekäitleja registreerimine Eesmärk: Jäätmekäitlemise reguleerimine negatiivse keskkonnamõju (KeA) vähendamiseks. Tekkinud jäätmete taaskasutusmäärad on suurenenud eelkõige jäätmete ringlussevõtu kaudu. Füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes on vabastatud jäätmeloa omamise kohustusest ja veavad või koguvad tavajäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses või osutavad kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo teenust, peab olema jäätmekäitleja registreering. Registreeringu taotlemine ja andmine käib läbi keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Registreeringu peavad taotlema ka jäätmete edasimüüjad ning vahendajad, kes korraldavad jäätmete kõrvaldamist või taaskasutamist teiste nimel. Jäätmete koristamise Eesmärk: Jätkuvalt riigiomandi maa korrastatuse tagamine. korraldamine (KeA) Jäätmeseaduses nimetatud juhtudel on jätkuvalt riigiomandis maadel jäätmete koristamine korraldamine KeA kohustus. Jätkuvalt riigiomandis maad peaks lõpuks muutuma reformitud riigimaaks ja jäätmete koristamine minema maaomaniku kohustuseks. Jäätmekäitluse aruandluse ja Eesmärk: Riigi aruandluskohustuse täitmine. Jäätmevaldkonna registreeringute korraldamine analüüside ja otsuste tegemiseks vajalike andmete töötlemine. (KAUR) Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandluskohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatele. Teenus koosneb andmete kogumisest, nende haldamisest ja avalikustamisest KOTKAS, PROTO, PAKIS ja OJS 25 andmekogudes. Andmeid töödeldakse ja avalikustatakse rakenduste kaudu, teabepäringutes ja koondülevaadetes. Jäätmevaldkonna analüüside Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine tegemine (KAUR) jäätmevaldkonnaga seotud otsuste tegemiseks Jäätmevaldkonna andmestike analüüsimine tellimuste põhjal ja tulemuste tõlgendamine, prognoosimine ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud andmed kogutakse peamiselt keskkonnakaitseluba omavate isikute tegevuse aruannetest. Jäätmekäitluse nõuetele Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus vastavuse tagamine (KeA) jäätmevaldkonnas on tagatud. Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine jäätmevaldkonnas. Jäätme valdkonna kooskõlastuste Eesmärk: KOV nõustamine läbi kooskõlastamiste. Tagatud peab olema andmine (KeA) jäätmehoolduse korraldus ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimine. Jäätmeseaduse kohaselt peab KOV küsima KeA arvamust KOV-i jäätmekava eelnõu, korraldatud jäätmeveo riigihanke hankedokumentide ning jäätmehoolduseeskirja eelnõu kohta. Sadama pidaja koostab ja rakendab nõuetekohase laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava. Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kava esitab sadama pidaja heakskiitmiseks KeA-le. Programmi tegevus: Energia- ja ressursitõhustamine Energia- ja ressursitõhususe Eesmärk: Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada poliitika kujundamine (KLIM) energiatõhusus energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe näitajaid. Tõhusus tähendab, et vähema vaevaga saadakse rohkem. Kui me oleme energia tootmisel tõhusad, saame kasutada samu või suuremaid mugavusi, kasutades vähem energiat Ettevõtete ressursitõhususe Eesmärk: Eesti tööstus-ja muude ressursimahukate ettevõtete korraldamine (KLIM) ressursitootlikkuse suurendamine Ressursitõhususe saavutamiseks toetatakse ettevõtjate ressursiauditeid ning auditite kohaseid ressursitõhususe investeeringuid. 26 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud -167 265 221 -141 790 049 -116 469 297 -69 660 786 Meede 1: Ehituspoliitika -33 450 552 -2 139 087 -2 121 175 -2 123 776 Programmi tegevus 1.1: Ehitusvaldkonna -3 471 674 -85 609 -82 624 -83 058 tõhustamine ja digitaliseerimine Ehitiste eluringi protsesside -3 471 674 -85 609 -82 624 -83 058 digitaliseerimine Programmi tegevus 1.2: Kestliku ehituse -29 978 878 -2 053 477 -2 038 551 -2 040 719 ja kvaliteetse ruumi arendamine Ehitustoodete poliitika kujundamine -100 540 -85 609 -82 624 -83 058 Jätkusuutlikku arengut toetava -100 540 -85 609 -82 624 -83 058 ehitusvaldkonna poliitika kujundamine Kvaliteetse elukeskkonna poliitika -100 540 -85 609 -82 624 -83 058 kujundamine Energiamärgiste süsteemi ülalpidamine ja -100 540 -85 609 -82 624 -83 058 arendamine Ehitiste keskkonnasäästlikkuse, -29 576 716 -1 711 040 -1 708 055 -1 708 488 energiatõhususe ja sisekliima poliitika kujundamine Meede 2: Eluasemepoliitika -126 262 597 -124 632 168 -77 889 248 -33 492 324 Programmi tegevus 2.1: Eluasemete -126 262 597 -124 632 168 -77 889 248 -33 492 324 kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Eluasemepoliitika kujundamine -100 540 -85 609 -82 624 -83 058 Elamufondi ja elukeskkonna parendamise -126 162 056 -124 546 558 -77 806 624 -33 409 267 toetamine Meede 3: Ringmajanduse poliitika -7 552 072 -15 018 794 -36 458 874 -34 044 686 Programmi tegevus 3.1: Ringmajanduse -7 150 884 -11 690 901 -33 159 514 -29 743 693 korraldamine Olmejäätmetega seotud poliitika -1 506 479 -2 694 425 -13 439 697 -15 346 803 kujundamine Tootjavastutuse ja ohtlike jäätmetega -270 197 -255 364 -351 380 -5 152 196 seotud poliitika kujundamine Ehitus- ja lammutusjäätmete poliitika -167 397 -152 564 -148 580 -149 396 kujundamine Jäätmekorralduse poliitika kujundamine -2 398 552 -6 182 874 -16 978 592 -6 715 966 ja jäätmevaldkonna andmete digitaliseerimine Jäätmekäitluse loastamine -336 549 -308 326 -300 586 -300 586 Riikidevahelise jäätmeveo loastamine -52 779 -42 823 -41 748 -41 748 Jäätmekäitleja registreerimine -108 306 -96 352 -93 933 -93 933 Jäätmete koristamise korraldamine -22 241 -13 565 -13 350 -13 350 Jäätmekäitluse aruandluse ja -863 343 -581 795 -514 501 -660 839 registreeringute korraldamine 27 Jäätmevaldkonna analüüside tegemine -175 667 -175 603 -126 554 -126 554 Jäätmekäitluse nõuetele vastavuse -1 207 701 -1 155 092 -1 119 282 -1 111 010 tagamine Jäätme valdkonna kooskõlastuste -41 673 -32 117 -31 311 -31 311 andmine Programmi tegevus 3.2: Energia- ja -401 188 -3 327 894 -3 299 361 -4 300 993 ressursitõhustamine Energia- ja ressursitõhususe poliitika -233 791 -3 175 330 -3 150 780 -4 151 596 kujundamine Ettevõtete ressursitõhususe korraldamine -167 397 -152 564 -148 580 -149 396 28 TRANSPORDI JA LIIKUVUSE PROGRAMM 2025-2028 Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 4 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................... 7 4. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 10 Üldist ............................................................................................................................................. 10 Raudteetransporditaristu ................................................................................................................ 13 Õhutransporditaristu ...................................................................................................................... 15 Teetransporditaristu ....................................................................................................................... 16 Alternatiivkütuste taristu ............................................................................................................... 18 Rattastrateegia ............................................................................................................................... 18 5. Olulisemad tegevused/sekkumised 2025–2028 ............................................................................. 19 Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks........................................................... 19 Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ................................................................. 19 Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks .................................................................. 20 Alternatiivkütuste taristu arendamiseks ........................................................................................ 21 Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava linnakeskkonna arendamiseks ............................................ 22 Tunneli rajamiseks ........................................................................................................................ 22 Ohutuse suurendamiseks ............................................................................................................... 22 Liikuvuse arendamiseks ................................................................................................................ 23 6. Meetmed ja programmi tegevused (teenused lisas 1) .................................................................... 23 6.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime ..................................................................................... 23 Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ............................... 25 Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ..................................... 27 Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid ...................................... 28 Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine ................................ 29 7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 34 LISAD ................................................................................................................................................... 37 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus .................................................................................................. 38 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ............................................................... 38 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ..................................................................... 38 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid ...................................................................... 39 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine ................................................................ 40 LISA 2. Teenuste rahastamiskava ......................................................................................................... 43 LISA 3. Mõõdikute selgitused............................................................................................................... 45 Meede 1. Transpordi konkurentsivõime ........................................................................................ 46 Programmi tegevus 1.1. Raudteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid .............................. 46 Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ..................................... 48 Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid ...................................... 48 Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine ................................ 49 LISA 4. Transpordi valdkonna mõõdikud ja sihttasemed (esitatakse eraldi dokumendis) ................... 51 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused eesmärk ning konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (TLAK) arengukava Programmi nimi Transpordi ja liikuvuse programm Programmi eesmärk Kestlik transpordi korraldamine, ligipääsetava taristu planeerimine, arendamine ja korrashoid inimeste ja kaupade tõhusa, nutika ja ohutu liikuvuse, majanduse konkurentsivõime ja keskkonna eesmärkide täitmise tagamiseks. Programmi periood 2025–2028 Peavastutaja Kliimaministeerium (KliM) (ministeerium) Kaasvastutajad Transpordiamet (TRAM) (oma valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Ühisprogrammi ei ole, kuid ühistranspordi osas aitab TLAK eesmärke ministeerium ja selle ellu viia ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM) valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 2. Sissejuhatus Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärgist osa on seotud Transpordi ja liikuvuse arengukava1 (edaspidi TLAK) üldeesmärgiga: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“ TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kolm programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse2 programm (Kliimaministeeriumi liikuvuse asekantsleri vastutusala), mis hõlmab maanteedel, raudteedel ja õhuteedel liikumiste planeerimist ja tegevuste elluviimist ning konkurentsivõime tõstmist; 1 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 2 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 2) Mere ja vee programm (Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsleri vastutusala), mis hõlmab veeteedel liikumiste planeerimist ja tegevuste elluviimist ning konkurentsivõime tõstmist; 3) Ühistranspordi3 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab siseriikliku ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigiline ühendatud transport“. Transpordi ja liikuvuse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis. Programmi rakendamine peab tagama TLAK-i koordineeritud rakendamise ja valdkonna arenemise, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel TLAK-iga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist. Samuti on transpordil tugev ühisosa muuhulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“. Programm toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist. Transpordi ja liikuvuse programm aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“4, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse5 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi6 aluspõhimõtetega. Transpordi ja liikuvuse programm panustab kaudsemalt ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega7 korraldati senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks (ReM), kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded viidi Rahandusministeeriumist (RaM) üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse ning 3 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus 6 https://www.kul.ee/media/60/download 7 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd Sotsiaalministeeriumi (SoM) töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse (MKM) ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse ning transport, ehitus ja energeetika uude Kliimaministeeriumisse, siis sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse KliMi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad, mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla. Valituskabineti 29.02.2024 nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. Joonis 1: Transpordi ja liikuvuse arengukavaga seotud programmid Tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärke viiakse ellu kuue programmi raames: - Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KliM); - Mere ja vee programm (KliM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KliM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM); - Regionaalarengu programm (ReM). Joonis 2: transpordi ja liikuvuse programmipuu TLAK vaates Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt8. 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Transpordi erinevate valdkondade eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud TLAKis, mida viiakse ellu transpordi ja liikuvuse, mere ja vee ning ühistranspordi programmides toodud tegevuste abil. Tulemusvaldkonna ja programmi tasandi mõõdikutes toimuvad järgmised muudatused võrreldes 2024−2027 kinnitatud programmiga: • TUV tasandile jääb ainult üks mõõdik, milleks on: o Transpordi CO2-heitkogused, mis on ühtlasi Eesti 2035 ja TLAK mõõdik; • Programmi tasandil on kaks uut mõõdikut: o TEN-T põhivõrku kuuluvate riigiteede vastavus kehtestatud nõuetele; o RB põhitrassi muldkeha (koos toetava taristuga) ehitusmaht trassi kogupikkusest; • Vanemad programmi/ TUV tasandi mõõdikud, mis on ühtlasi ka TLAK mõõdikud, liiguvad programmi tegevuste tasandile alljärgnevalt: o mõõdik „Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga“ liigub programmi tegevuse 1.1 tasandile; 8 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KliM: www.kliimaministeerium.ee o mõõdik „Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv“ liigub programmi tegevuse 1.2 tasandile; o mõõdik „Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena“ liigub programmi tegevuse 1.4 mõõdikuks; o mõõdik „Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena“ liigub programmi tegevuse 1.4 mõõdikuks; o mõõdik „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega)“ jääb käesoleva programmi skoobist välja, kuid selle tulemusi kajastatakse edaspidi iga-aastases transpordi valdkonna tulemusaruandluses; • Programmi tegevuse tasandil 1.3 lõpetatakse mõõdikute „Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Tartu–Võru-Luhamaa“, „Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine suunas Tallinn–Pärnu–Ikla“ ja „Rekonstrueeritud või uuendatud maanteede pikkus – TEN-T“ korjamine ning hakatakse korjama uut mõõdikut: o TEN-T põhivõrku kuuluvate nõuetele vastavate riigiteede pikkus. Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Käesoleva programmi rakendamise eest vastutab liikuvuse asekantsler. TLAK tasandil on need tegevussuuna 1 alavaldkonnad 1, 2, 4 ja 5, aga ka osaliselt tegevussuuna 2 alavaldkonnad 3 ja 4 ning mõõdikutest: „Vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra võrreldes 2020. aastaga ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 30“, „Vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019. aastaga“, „Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites maanteetranspordiga võrreldes – 40%“ ja „40 aastaringset regulaarlennuliini“, „Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%“ ning läbi vajaliku taristu arenduste ka „Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“. Siseriikliku reisijateveo korraldamise ja selle arendamisega seotud eesmärkide elluviimise, aga ka liikuvusreformi läbiviimise eest vastutab regionaalminister (TLAK tasandil on see eelkõige tegevussuund 2 ning mõõdikud „Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“, mis kattuvad ka „Eesti 2035“ mõõdikutega, kuid panustades oma tegevustega ka tegevussuuna nr 1 mõõdikusse „Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%“) läbi ühistranspordi programmi rakendamise. Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime tõstmise eest vastutab merenduse ja veekeskkonna asekantsler mere ja vee programmi rakendamisel (TLAK tasandil on see eelkõige tegevussuuna nr 1 alavaldkond nr 3 „Mereriik Eesti, innovatiivne ja keskkonnahoidlik meretransport“ ning mõõdik „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja suurema kogumahutavusega) – 360 laeva“, kuid panustades ka tegevussuuna mõõdikusse „Transpordi energiakulu 8,3 TWh, millest taastuvenergia osakaal transpordis 24%“). Tabel 1. Programmi mõõdikud Kestlik transpordi korraldamine, ligipääsetava taristu planeerimine, arendamine ja korrashoid inimeste ja kaupade tõhusa, nutika ja Programmi eesmärk: ohutu liikuvuse, majanduse konkurentsivõime ja keskkonna eesmärkide täitmise tagamiseks. TUV mõõdik Trend 2024 2025 2028 2023* 2026 2027 (sihttase (sihttase (sihttase (tegelik) (sihttase) (sihttase) ) ) ) Transpordi CO2- heitkogused9, kt CO2 ekv (sh Eesti 2035 mõõdik: 2437,94 Kasvuhoonegaaside ** kt 2293,72 2232,94 2196,72* 2152,48* 2121,38 heitkogused ↘ CO2 ekv ** kt ** kt * kt CO2 * kt CO2 ** kt transpordisektoris CO2 ekv CO2 ekv ekv ekv CO2 ekv (sihttase1700 kt CO2 ekv) (2022) TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga) Programmi mõõdikud Trend 2023* 2024 2025 2026 2027 2028 (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Üleeuroopalisse transpordivõrgustiku (TEN- T) põhivõrku kuuluvate ↗ 24% 26% 26% 26% 39% 39% riigiteede vastavus kehtestatud nõuetele, %10 Valminud ja toetava taristuga Rail Baltica põhitrassi ↗ 8% 20% 40% 60% 70% 80% muldkeha osakaal trassi kogupikkusest, %11 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2023. aastast. Mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3 ** Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) vaheprognoosidest WEM (with existing measures ehk olemasolevate meetmetega). 9 Allikas: EKUK 10 Allikas: Transpordiamet 11 Allikas: Kliimaministeerium Tabel 2. Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud -643 927 981 -616 161 714 -660 294 230 -391 324 630 Meede 1: Transpordi -643 927 981 -616 161 714 -660 294 230 -391 324 630 konkurentsivõime Programmi tegevus 1.1: Raudteetransporditaristu -374 350 310 -351 116 503 -384 213 369 -143 950 116 arendamine ja korrashoid Programmi tegevus 1.2: Õhutransporditaristu arendamine -12 572 491 -21 455 827 -9 448 698 -9 450 206 ja korrashoid Programmi tegevus 1.3: Teetransporditaristu arendamine -201 815 372 -185 005 991 -171 677 750 -171 725 050 ja korrashoid Programmi tegevus 1.4: Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi -55 189 807 -58 583 393 -94 954 412 -66 199 258 arendamine 4. Hetkeolukorra analüüs Üldist Programm panustab eeskätt arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimise. Positiivsed arengud: • Raudteede juures jätkati 2024. aastal ehitustegevusega Aegviidu−Tapa−Tartu raudteelõigu elektrifitseerimiseks. Teostati suurem osa Tapa−Tartu raudteelõigu õgvendustest, et tagada tulevikus kiirus 160 km/h. Tallinna–Viljandi suunal jätkati 2024. aastal Ühtekuuluvusfondi ja riigieelarve toel Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimist, kogumaksumusega 18,25 mln eurot. • Rail Baltica ehitusel on kohtobjektide ehituselt liigutud põhitrassi ehitusele, 2024. a lõpuks oli lepingutega kaetud 73 km ulatuses 1435 mm raudtee muldkeha ehitust Tallinnast Pärnu suunas. Valmis on ka ehitusbaasid Soodevahel ning Pärnus. 2024. a valmisid Ülemiste ühisterminali põhjapoolsed raudteed ja perroonid. • 2023. aastal lõppes Asi Tallinna Lennujaam Ühtekuuluvusfondi projekt, mille eesmärk oli suurendada Tallinna lennujaama keskkonnahoidu ja turvalisust. Samal aastal suurendas lennujaam rahvusvaheliste regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini. • Maanteede puhul teostati 2024. aastal erinevaid remonttöid kokku 1050 km teelõikudel (sisaldab ehitust, rekonstrueerimist ja remonti). Ehitati 15 km ulatuses nelja- ja kolmerajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 21 silda ja 19 km ulatuses erinevaid teelõike. Ehitati ümber 14 liiklusohtlikku kohta. 2024. aastal valmisid Ühtekuuluvusfondi toel riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Pärnu–Uulu 2+2 teelõik riigitee nr 2 Tallinna–Tartu– Võru–Luhamaa Neanurme–Pikknurme 2+1 teelõik. Jätkuvad tööd riigitee nr 4 Tallinna–Pärnu–Ikla Sauga–Pärnu 2+2 teelõigu ehitusel, teostatud tööde maht on 65%. Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekti elluviimiseks on sõlmitud kaks raamlepingut, tööd on graafikus. • Liiklusohutuse osas 2024. aasta 9 kuu vaates positiivsed trendid puuduvad. Kui 2023. a sai raporteerida, et järelevalve käigus tuvastatud kriminaalses joobes juhtimiste arv oli kümnendiku võrra väiksem võrreldes 2022. aastaga, siis 2024. aastal see trend muutus. Liiklusjärelevalvele suunatud tööaeg 2024. aasta esimese üheksa kuuga oli kokku 340 594 (333 197) tundi. Selle raames kontrolliti joovet 872 739 (766 000) sõidukijuhil, väljahingatavas õhus alkoholi piirmäära ületanud ja joobes juhte avastati kokku 5001 (4946), sh oli kriminaalses või narkojoobes juhte 1687 (1601). Joobes ja alkoholi piirmäära ületanud juhtide osakaal oli 0,57% (0,65%) kontrollitutest. • eFTI4EU projekt ja CEF rahastus. Oktoobris 2023 sõlmiti Euroopa Komisjoniga CEF rahastusleping transpordi digitaliseerimise projekti eFTI4EU ellu viimiseks. Projekti eesmärk on arendada välja ja piloteerida eFTI Gate'i lahendust, et olla valmis eFTI määruse nõuetele vastava digitaalsete veodokumentide andmevahetuseks 2027. aasta juunis. Projektis osaleb 9 liikmesriiki (Eesti KLiM on peapartner) ja 23 partnerit era- ja avalikust sektorist. Projekt kestab aastatel 2023−2026 ja kogueelarve on 28,3 miljonit eurot. 2025. a viiakse läbi eFTI4EU projekti raames liikmesriikide väravate vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub pädevate asutuste, eFTI platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni tõendus) vaheline andmete vahetus. • EstMilMob-E67 North projekti CEF rahastus. Juunis 2024 sõlmiti Euroopa Komisjoniga CEF rahastusleping, et rekonstrueerida 13,2 kilomeetrit Tallinna–Pärnu– Ikla maanteed 2+2 maanteeks Päädeva-Konuvere lõigus ning Konuvere sild nii, et see vastavaks Euroopa maanteede ohutuse- ja disaininormidele, keskkonnastandarditele ja sõjalise liikuvusele seatavatele nõuetele. Projekt kestab aastatel 2024−2027 ja kogueelarve on 79 miljonit eurot. Jätkuvalt on väljakutseks: • Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Uuendatud prognoosi kohaselt TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus proportsionaalse sektorite jaotuse korral on Transpordi ja liikuvuse arengukavaga (TLAK) võetud eesmärgist veelgi kõrgem (tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030 transpordisektori heide ca 2089,23 kt CO2 ekv (eelmise aastaga võrreldes on prognoosides toimunud muutusi halvenemise poole). Transpordisektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks. Uuringud näitavad, et transpordisektoris ei ole võimalik CO2 eesmärke täita ilma maksupoliitika muudatuste kasutusele võtmata (tarbimismaksud, mis motiveerivad inimesi valima aktiivseid liikumisviise, säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot). Jaanuarist 2025 kehtima hakkav mootorsõidukite registreerimise maks mõjutab eeldatavalt säästvama auto- või liikumisviisi valikut positiivselt, kuid ei pruugi olla piisav kogueesmärgi saavutamisel. Järjepidevalt tuleb tegeleda ka inimeste teadlikkuse tõstmisega. • Transpordi energiakulu ei vähene loodetud kiirusega. Peamised põhjused: Eestis on jätkuvalt kõrged maanteede läbisõidud, mis iga-aastaselt kasvavad. Niisamuti eelistatakse uue autona soetada suurt ja energiamahukat sõiduautot säästvale väikeautole. • Kaubavahetuses on jätkuvaks väljakutseks kaupade transportimise suunamine maanteelt raudteele (nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt). Vaadata tuleb perspektiive põhja–lõuna- ja läänesuunalises koridoris. Raudtee moderniseerimine peab lisaks reisirongiliikluse teenindamisele panustama maksimaalselt ka kaubaveo teenindamisse. TLAKis seatud eesmärke ei ole siiski võimalik täita. • TLAK näeb ette vähendada liikluses hukkunute arvu ja raskelt vigastada saanute arvu kolme aasta keskmisena 2035. aastaks vastavalt 30 ja 187-ni. Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jäi tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Nende eesmärkide saavutamine ei ole realistlik ilma liiklusohutust oluliselt mõjutavate täiendavate tegevuste elluviimiseta. Suurimaks väljakutseks kujuneb aastate 2026–2035 liiklusohutusprogrammi ettevalmistamine ning Vabariigi Valitsuselt heakskiidu saamine. 2025. aastal keskendutakse sõidukiiruse alandamisele ohtlikes kohtades, mootorsõidukijuhtide juhtimisvõimekuse adekvaatse süsteemi väljakujun-damisele, automaatse järelevalve võimaluste senisest tõhusamale kasutusele ning rahastuse vähenemisest mõjutada saavate tegevuste kompensatsioonimeetmete rakendamisele (näit. liiklusohtlike kohtade täiendavale tähistamisele ja sõidukiiruse alandamisele kuni objektide rekonstrueerimiseni). Aastate 2026–2028 tegevused töötatakse välja uue liiklusohutusprogrammi elluviimiskava väljatöötamise käigus. • Samaaegselt on vajalik investeerida TEN-T põhivõrgu maanteede liiklusohutus- ja keskkonnanõutele vastavaks ehitamisesse, mis on seni takerdunud teehoiu rahastamise mahu olulise vähendamise tõttu. Ühtlasi on jätkuvaks väljakutseks riigiteede seisundi hoidmine ja remondivõla vähendamine. Riigiteed vajavad olemasoleva seisukorra säilitamiseks ja seisundi mõningaseks parendamiseks iga- aastaselt 220 mln eurot. Järgneva nelja aasta jooksul on säilitamiseks võimalik kasutada keskmiselt vaid 110 mln eurot aastas, mis toob endaga kaasa teede seisukorra halvenemise järgnevatel aastatel. • 2023. aastal ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga töölesõitude osakaal küll veidi kasvas, kuid kasv tuli kaugtöötamise osakaalu vähenemise (2022. a 7,6% ja 2023. a 6,1%), mitte auto osakaalu vähenemise tulemusel. Autoga tööle liikumiste osakaal kasvas 58,1%-lt 2022. aastal 59%-le 2023. a, mis näitab, et autostumistrend jätkub ja ühistranspordi ja säästvate liikumisviiside arendamisse pole piisavalt panustatud ning praeguse trendiga 2035. aastaks seatud sihttasemeid ei täida. • Seoses kavandatava reisirongide kiiruste tõusuga on vaja analüüsida samatasandiliste raudteeületuskohtade ohutust ning leida vahendid nende vastavusse, sh mitmetasandiliseks, viimiseks muudetud nõuetega (üle 100 miljoni euro). Taktsõiduplaani kehtestamiseks ja kiiruste suurendamiseks raudteel on vajalikud investeeringud Liiva−Saku raudteelõigu teise peatee ehitusse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Saku−Rapla raudteelõigu õgvendamisse ja kiiruste tõstmisse 15 miljonit eurot, Aegviidu−Kehra I tee kapitaalremondiks 30 miljonit eurot, Kaarepere piirkonna kaheteelise piirkonna ehituseks 15 miljonit eurot. • Kui 2023. aastal täpsustas Eesti Rail Baltica osas 2030. aasta lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu siis 2024. a said paika ka plaanid Läti ja Leedu osas. RB esimese etapi maksumuseks Eestis on kalkuleeritud 3,1 miljardit eurot 2023. aasta hindades (senise ca 1,8 mlrd eurot kogumaksumuse asemel, mis oli antud 2017. aasta hindades). Peamised põhjused prognoosmaksumuse suurenemisele on inflatsioon (ehitushindade kasv 40%), projektlahenduse täpsustamine ning asjaolu, et RB ehitamist Eestis rahastatakse peamiselt CEF vahenditest (koos kohustusliku kaasfinantseeringuga), kuid osaliselt ka RRF ning SF vahenditest, mis teeb rahastuse suhteliselt ebastabiilseks. Käimasoleva MMF rahastuse raames eraldatavad rahalised vahendid on kavas ehituslepingutega katta juba 2025. aastal, mis tähendab seda, et 2030. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja leida lisavahendeid ehitushangete korraldamiseks Tootsi ja Ikla vahelisel lõigul juba 2026. aastast alates. • Leida Tallinna lennujaama julgestuse- ja päästekulude täiendava sihtfinantseerimise vajaduseks iga-aastaselt juurde ca 3 miljonit juurde senisele eraldisele, et säilitada lennujaama rahvusvaheline konkurentsivõime. Leida võimalused katta rahvusvaheliste organisatsioonide liikmetasude kasv. • Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste arendamise ja juurutamise läbi. Raudteetransporditaristu TLAK mõõdik: Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga. 2023. aastal moodustas raudteekaubavedu vaid 16% kõigist kaubavedudest. Seoses geopoliitilise olukorraga ja asjaoluga, et raudteekaubaveost moodustas olulise osa kaubavahetus, mis liikus läbi Venemaa, on raudteekaubaveo osakaal langenud, mistõttu tuleb leida meetmed muutunud turusituatsioonis uute kaubagruppide liikumiseks raudteele. Seoses keerulise olukorraga raudteekaubavedude turul on vähendatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu alakoormatud raudteelõikudel hinnatundlikele kaubagruppidele. Eesmärgi saavutamine sõltub nii olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica täiendavast kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused keskkonnasõbraliku transpordiliigi olemasoluks, mida kasutada kauba kui ka reisiveoks. Seda eelist tuleb arendada selliselt, et tekiks modaalnihe raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi koostöömudeleid veondusettevõtetega. Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinna ja Tallinna–Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit raskeveoki veokilomeetrit. Arendamisel on põhja–lõuna-suunaline transpordikoridor Rail Baltica näol ning eesmärgiks on käivitada regulaarne raudtee kaubarong kolme riigi vahel, olemasoleval 1520 mm taristul. 2024. lõpuks on kõik kolm Balti riiki täpsustanud Rail Baltica osas 2030. aasta lõpuks võimalikke saavutatavaid tulemusi ning nende saavutamiseks vajalike finantsvahendite mahtu. Vastavalt TEN-T määrusele on TEN-T põhivõrgu, sh RB raudteeühenduse, valmimistähtaeg 2030. aasta. Selleks ajaks raudteeühenduse käiku andmise olulisus väljendub ka võimaluses reisi- ja kaubavooge võimalikult vara teenindama hakata, ehk saavutada sotsiaalmajanduslik kasu esimesel võimalusel, mis on RB ehitamise ja sellele avaliku sektori vahenditest toetuse eraldamise peamiseks eelduseks. Lahenduseni jõudmiseks eesmärgistatakse RB ehitamine lähtudes etappidest, jätkates samal ajal ettevalmistusi RB kogu mahus välja ehitamiseks. Sealjuures on vaja tagada, et esimese ehitusetapi lõpuks, so 2030. a, valmib piiriülene ühendus (kolm Balti riiki on omavahel ning Poolaga uut raudteed kaudu ühendatud), mis vastab valdavas osas varem kokku lepitud parameetritele (projektkiirus 249 km/h, raudtee on kogu ulatuses elektrifitseeritud, liiklusjuhtimissüsteem on ERTMS tase 2). Samuti saab nii alustada RB trassil kohaliku reisirongiühendusega. Raudteetaristu arengusuunaks on reisirongidele 160 km/h kiiruse tagamine. Selleks on kavas õgvendada raudteed, remontida allesjäänud puitliipritega teelõigud ning elektrifitseerida raudtee Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva lõikudel. 2023. ja 2024. aastal rekonstrueeriti Rapla– Lelle lõiku. Jätkuvaks väljakutseks on vajadus tagada optimaalne taristu konfiguratsioon (st vajadusel vähendada jaamade ja/või raudteede arvu, kus puudub kasutus ja luua täiendavaid kasutusvõimalusi multimodaalseks transpordiks ning möödasõidukohti reisirongide läbilaskevõime suurendamiseks). Samuti on probleemiks ühetasandilised ristumised, mille eritasandiliseks ehitamine parandaks nii ohutust kui ka kasutajamugavust. Varasemate väljakutsetena väljatoodud Balti jaama läbilaskevõime ja Pääsküla–Keila raudteelõigu II peatee ehitus on lahendatud ning sellega loodi potentsiaal täiendavaks rongireisijate arvu kasvuks, kus rongireisijate arv tegi 2023. aastal taas tõusu, ulatudes 7,8 miljonini (tõus võrreldes 2022. aastaga oli 9,4%). 2023. aasta märtsis valmis MKMi tellimusel „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs“, mille teostas LocoSmart OÜ. Taktsõiduplaan on liiklusgraafiku koostamise printsiip, mille kohaselt allub ühistransport päeva jooksul korduvale mustrile väljumisaegades (enamasti iga tunni või paari tagant). Võimalused rongiliikluse tihendamiseks kasvavad lähiajal oluliselt: liinile tuleb 16 uut elektrirongi, Tartu ja Narva suuna elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine kuni 160 km/h Tartu ja Narva suunal ning Rapla–Lelle vahel, Lääne-Harju raudteeprojekti valmimine, liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine, uus depoo Soodevahesse. Taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid ca 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk on 20 miljonit aastast rongireisijat aastal 2035. Viimase saavutamiseks oleks vajalik teha ka taristu muudatusi. Rongiliikluse atraktiivsust ja kättesaadavust tuleb tõsta seal, kus potentsiaal suurim. Olulised on nii rongi- ja bussiliikluse omavaheline sidumine, aga ka üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine, mida veab REM. Talsinki tunneli planeerimistegevustega jätkatakse. Tunneli trassi võimalik asukoht pakuti välja 2018. aastal projekti FinEst Link raames valminud tasuvusanalüüsi käigus. Analüüsi tulemusel jõuti järeldusele, et tunneli rajamiseks on tingimused sobivad (Eesti pool küll oluliselt keerulisemad, kui Soomes) ning tegemist oleks maailma pikima merealuse tunneliga (107km). Selle ehitamine maksab 13–20 miljardit eurot ning selle ehituseks kulub 15 aastat (8 aastat tunneli rajamiseks, 6 aastat raudtee installeerimiseks, peatuskohtade, depoode ja terminalide ehituseks ning 1 aasta rongide testimiseks). Ehitusele eelnev planeerimise faas võib hinnanguliselt kesta 6 aastat. 26. aprillil 2021. a allkirjastasid Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Timo Harakka ning Eesti end. majandus- ja taristuminister Taavi Aas kahe riigi vahelise transpordikoostöö edendamiseks (sh Tallinna–Helsingi tunneli osas) vastastikuse mõistmise memorandumi (edaspidi MoU). MoU järel moodustati 2022. aastal Eesti–Soome transpordialase koostöö töögrupp, kuhu kuuluvad KliM, Soome Transpordi- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tallinna ja Helsingi linnavalitsused. Töögrupp kohtub kaks korda aastas. 2022. aastal toimus kaks kohtumist ning 2024. aasta kevadel Helsingis. Tallinna–Helsingi tunneli trass on märgitud ka muudetud üleeuroopalise transpordivõrgustiku ehk TEN-T määruse kaartidele kui perspektiivne püsiühendus. TEN-T uuendatud määrus kinnitati 13. juunil 2024. a. Tunneli trassi valiku jaoks on vajalik algatada riigi eriplaneering (REP). Hetkel RES raames selleks tegevuseks pole vahendeid planeeritud. Hinnanguline REPi maksumus on 10 miljonit eurot. Õhutransporditaristu TLAK mõõdik: aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu suurendamine. Valmistame ette ja sõlmime lennunduskokkuleppeid, laiendame terminale ja jätkame arendustöödega, et suurendada Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu otseühenduste kasvatamiseks. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline jätkata ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist riigieelarvest. 2023. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam aastaringsete regulaarliinide arvu 44 regulaarliinini. Regulaarliinide arv sõltub suuresti lennuettevõtjate plaanidest ja võimekusest, sesoonsest reisijate huvist ja nõudlusest, reisisihtkohtade atraktiivsusest, lennuettevõtjate plaanidest, õhusõidukite kättesaadavusest ja hoolduse järjekordadest post-COVID mõjude tulemusel. Seetõttu kõigub liinide arv iga-aastaselt, sh on tõusutrendiga. Lennundust mõjutas 2024. aastal Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas hoides jätkuvalt ülelendude taseme ligi 30% madalama võrreldes pre-COVID perioodiga. Kuigi lennuettevõtete käibed ja reisijate numbrid on kasvanud, mõjutas õhusõidukite hooldusäris valitsev varuosade puudus ja hoolduse ajatamine reaalset teenuse osutamist. Eestis olulisi hilinemisi erinevalt Kesk-Euroopa ülekoormatud õhuruumist ei esine. Vene Föderatsiooni vastaste valdkondlike sanktsioonide kohaldamine jätkub eesmärgipäraselt, mis on muutunud valdkonna ettevõtete ärimudelit ja tegutsemist välisturgudel nii allhankija kui vahetu teenusepartnerina. Probleeme on põhjustanud globaalse satelliitnavigatsiooni süsteemi häired lennunduses, mis mõjutasid Tartu−Helsingi lennuühenduse toimimist, aga tekitavad teatavaid probleeme lendude juhtimisel kõrgustel üle 3 km. Lennuühenduste nõudlus jätkab kasvu, sh reisijate usaldus on taastunud ja võimalused Tallinnast lennata on kasvutrendiga. 2024. aastal otsustas Kliimaministeerium toetada aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam üleminekut alternatiivkütuste taristu uuenduste realiseerimist kogusummas 14,40 mln eurot perioodil 2024−2027. Teetransporditaristu TLAK mõõdik: Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine poole võrra kolme aasta keskmisena12. Aastate 2021−2023 keskmisena hukkus liikluses 55 inimest (2020−2022 keskmisena 55, 2019−2021 keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutusprogrammi 2023. aasta sihttasemest enam vähenesid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Tallinnas kasvas liikluses hukkunute arv 4-lt 5-ni, kuid endiselt on kõrge liikluses hukkunud jalakäijate (3) arv. Kuna kolmandat aastat järjest jäi kolme aasta keskmine hukkunute arv samaks (55), tuleb tõdeda, et olemasolevad liiklusohutuse tagamiseks kavandatud meetmed pole olnud piisavalt tõhusad. Joonis 3: Kõik inimkannatanutega liiklusõnnetused ja neis vigastatud vs inimkannatanutega liiklusõnnetused ja neis vigastatud ilma kergliikuri osalusel toimunud õnnetusteta 2019–2023 Liiklusohutusprogrammiga seatud vahe-eesmärgist 2023. aastal (44 ja 316) jääb tegelik tulemus kaugele (55 ja 395). Liiklusohutuse olukorra negatiivne trend jätkus ka 2024. aastal. Üheksa 12 vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra võrreldes 2020. aastaga ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30 ning raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 187 kuu jooksul juhtus 1486 liiklusõnnetust (2023. aastal 1427), neis sai vigastada 1663 (1591) ja hukkus 47 (39) inimest. Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel juhtus 95 (90) liiklusõnnetust ja neis sai vigastada 112 (104) inimest. Joobes juhi osalusel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus 8 (14) inimest. Kergliikurijuhi osalusel juhtus 341 (301) liiklusõnnetust, vigastada sai 349 (310) inimest ja hukkus 2 inimest, 2023. aastal sama perioodi jooksul hukkunuid ei olnud. Kergliikuritega juhtunud õnnetustest oli ühesõidukiõnnetusi 234 (211), kokkupõrkeid 83 (74) ja otsasõite jalakäijatele 16 (15). Õnnetusse sattunud kergliikurijuhtidest olid kained 46% (44%), joobes 34% (33%) ning 20% (23%) juhtudest polnud juhtide seisund teada. Ühesõidukiõnnetuste arv kasvas 5%, õnnetusi juhtus 669 (638), ühesõidukiõnnetustes sai vigastada 726 (688) inimest ja hukkus 16 (14) inimest. Jalakäijatega juhtunud õnnetuste arv vähenes 6%, õnnetusi oli 191 (178), vigastada sai 193 (182) jalakäijat. Õnnetustes hukkus 9 (6) jalakäijat. LOP 2026–2035 ettevalmistamisel tuleb eesmärgid seada reaalset olukorrast ja eelarve võimalustest lähtuvaks. Seoses teehoiu ebapiisava rahastusega ning viimaste aastate (sõda, energiakriis, inflatsioon) hinnatõusust tulenevalt on rahuldava seisukorra tagamine riigiteede võrgustikul ning TEN-T põhivõrgustikku kuuluvate liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavate maanteede (Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Tallinna– Pärnu–Ikla maanteed) väljaehitamise tagamine aastaks 2030 kriitiline. Riigiteede võrgu seisundi säilitamise eesmärki on korrigeeritud, sest senist taset ei ole praeguse teehoiu rahastamise juures võimalik hoida. Arendamata ja rekonstrueerimata jäävad ka teised arvestatava liiklussagedusega teelõigud, mida EL vahenditest ei saa rahastada. Niisamuti ei ole võimalik planeeritud mahus ehitada tolmuvabasid katteid kruusateedele, ümber ehitada liiklusohtlikke kohti ega rajada säästlikumaid liikumisviise soodustavat taristut. Teehoiuks ettenähtud vahendite mahu indikatiivne vajadus on 370 miljonit eurot aastas, millest halvas seisus riigiteede osakaalu vähendamiseks ja remondivõla likvideerimiseks on vajadus ca 220 miljonit eurot aastas ning teedevõrgu arendamiseks, sh TEN-T võrgustikku kuuluvate põhimaanteede nõuetekohaseks väljaehitamiseks, 150 miljonit eurot aastas. RES 2025–2028 alusel teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa Tallinna–Tartu ja Tallinna–Pärnu–Ikla Tallinna-Pärnu-Uulu teelõikude väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 2024/1679 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks. 2024. aasta lõpu seisuga vastab Tallinna–Tartu teelõik määruses sätestatud nõuetele 41% ulatuses (hõlmab 72 km 174 km kogupikkusest) ja Tallinna–Pärnu–Uulu teelõik 4% ulatuses (kokku 8 km 179 km kogupikkusest). Seoses väga madala liiklussagedusega Tallinna–Pärnu– Ikla maantee Uulu–Ikla lõigul taotletakse Euroopa Komisjonilt TEN-T määruse kohaselt erandit. Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee Tartu–Võru–Luhamaa lõik on kantud pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu Euroopa Komisjoni ettepanekul üldvõrgu teeks, mille nõuetele valmimise tähtaeg on 2050. Alternatiivkütuste taristu Eestis oli kehtestatud 100 km kütuse hinna süsteem vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2018/732, 17. mai 2018, alternatiivkütuste ühikuhindade võrdlemise ühtse metoodika kohta Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/94/EL kohaselt. Selleks, et tanklates kuvatud hinnad oleksid võrreldavad ja informatsioon lihtsasti kättesaadav, on registriandmete põhjal võimalik genereerida „keskmiste sõidukite“ kütusekulusid ja neid korrutada vastavalt reaalajas tanklates müüdava kütuse hinnaga. Keskmised autod on Eestis kõige rohkem müüdud autod (suurustes väike, keskmine ja suur). Uus hindade kuvamise süsteem on korraldatud QR-koodi lahendusena, mis peab olema paigaldatud Eesti mehitatud tanklates selgelt nähtavas kohas, et tarbija saaks soovi korral informatsioon lihtsasti kätte. Erasektor on pidevalt kaasatud alternatiivkütustega seotud arengutes ja riigi plaanidesse. Koostöö on viljakas, erasektor on aegsasti teadlik võimalikest tulevatest kohustustest ning riigil on ülevaade erasektori arengutest ja probleemidest. Rattastrateegia 2023. aastal alustati riikliku rattastrateegia koostamist, et suurendada aktiivsete liikumisviiside osakaalu ja tähtsustada jalgrataste rolli multimodaalses ahelas. Rattastrateegia valmimise tähtaeg on 31. mai 2025. Rattastrateegia peaeesmärgiks on rattakasutuse oluline suurendamine, mis tuleb ka fikseerida eraldi arvulise eesmärgina. Strateegiale lisaks tuleb koostada selle elluviimise tegevuskava. Heaks ja mõjusaks riiklikuks jalgrattastrateegiaks kvalifitseerimiseks on vaja käsitleda jalgratta kasutamist osana laiemast liikuvussüsteemist, sh selle kasutamisest viimase miili transpordilahendusena. Strateegias on tarvis keskenduda: 1. Jalgrattasõidu erinevatele tahkudele/sihtrühmadele (linnas/maal, transport, vaba aeg, turism; lapsed, pendeldajad, naised, vanurid jne). 2. Infrastruktuuri investeeringutele – jalgrattateede võrgustik, pargi ja sõida parklad 3. Õiguslikule keskkonnale – nõuded rattataristule, muudatused seadustes ja määrustes. Näiteks teeregistri põhimääruses ei ole siiani rattateid kirjas. Ehitise kasutamise otstarvete loetelus ei ole ühtegi rattataristu elementi (rattatee, rattaparkla jne). 4. Haridusele, koolitusele, teadlikkuse tõstmine. 5. Riiklikul tasemel tuleb ellu kutsuda rattakasutust suurendavad kampaaniad ja sihtprogrammid. Rattaga kooli, rattaga tööle jne. Rattasõitu takistavate stereotüüpide murdmisega tuleb süsteemselt tegeleda. Strateegia peab olema konkreetne ja mõõdetav. Selleks tuleb välja töötada indikaatorid ning näha ette eesmärkide saavutamiseks vajalike ressursside analüüs (eelarve). Rattastrateegia tulemuste mõõtmiseks tuleb kaardistada olemasolevad andmed (sh erasektoris), lisaks milliseid andmeid vaja on ja kuidas neid koguda. Strateegias tuleb määrata vastutused (sh nii investeeringute kui ka järelevalve teostamise osas nt) erinevate osapoolte vahel – TRAM, KOV jne. 5. Olulisemad tegevused/sekkumised 2025–2028 Alljärgnevalt on toodud olulised tegevused erinevates transpordivaldkondades koos indikatiivsete rahastusvajadustega, sh võetud kohustustega. Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks • AS Eesti Raudtee jätkab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva suunal aastatel 2025–2028 kogusummas 236,177 miljonit eurot (sh SF 85%), millest Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu suunal 2025. aastal eeldatavas mahus 64,8 miljonit eurot. Lisaks eeltoodule läheb elektrifitseerimisse 48,045 miljonit eurot CO2 vahendeid, et katta SF projekti mitteabikõlblikke kulusid. • 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 miljoni euro ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid. • Harju-, Rapla- ja Pärnumaal jätkatakse Rail Baltica raudtee põhitrassi ja kohtobjektide ehitusega. 2025. aasta kavandatud investeeringute maht on summas 299 miljonit eurot, millega jätkatakse Rail Baltica ehitust rohkem kui 1/2 Eesti trassi ulatuses. • RRF kaasabil jätkatakse raudteeristumiste ehitust toetuse mahus kuni 31,05 miljonit eurot, ehitustööde lõpptähtaeg I kv 2026; • SF 2021–2027 perioodil ehitatakse välja Ülemiste ja Pärnu reisiterminalid ning kohalikud peatuskohad eeldatavas ÜF toetuse mahus 55,28 miljonit eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 9,755 miljonit eurot (kokku 65 miljonit eurot). • Lisaks RRF ja SF vahenditele RB arendamiseks on planeeritud kasutada täiendavaid vahendeid 2025. a järgmiselt: o Riigieelarveline eraldis (kapitali sissemakse) 4,2 milj €; o Euroopa Ühendamise Rahastus (CEF) 235,3 milj € (sh omafinantseering 42,9 €); o CO2 täiendav meede 48,2 milj €. • SF 2021–2027 perioodil tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste tõusuks 160 km/h, kogusummas 83 miljonit eurot. Aastal 2025 eeldatavas mahus 12,1 miljonit eurot. • Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine. • Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava tegevusena parendatakse raudteetaristut 20 miljoni euro ulatuses CO2 kauplemise vahenditest, millest 2025. aastal eeldatavas mahus 10 miljonit eurot. Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks • Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks, 2025. aastal summas 7, 379 miljonit eurot. • Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla, Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, 2025. aastal summas 2,185 miljonit eurot aastas. • Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga eesmärgiga, et süsteem valmiks juhtivatele teenusepakkujatele ning täielik teenusevalmidus tagatakse 2025. aastal. Lisaks kavandatakse Teadmussiirde programmi raames vahendeid autonoomsete liikumisvahendite ja nende rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ning testimiseks. • Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekuse kasv sõltub sanktsioonipoliitika leevendamisest. Lähiajal ei võimalda Eesti ja ELi päritolu välisvedajate konkurentsisituatsioon kavandada regulaarse kaubavahetuse ulatuslikku kasvu Aasiaga.13 • Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud seisupaikadel ja 2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel14 . Teetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks • Riigiteede hoiuks on perioodil 2025–2028 kokku kasutada 711,9 mln eurot, sellest 2025. aastal 168,2 mln eurot. • Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel viiakse 2025. aastal lõpule Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 13,3 miljonit eurot ning aastatel 2025–2027 viiakse ellu Libatse–Nurme 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega 87,5 miljonit eurot ja 2025–2026 aastal Värska–Ulitina maantee ümbersõidu (nn Saatse Saabas) ehitus kogumaksumusega 2,7 mln eurot. • Kaitseministeeriumiga koostöös alustati tööd CEF Military Mobility rahastusotsuse toel Tallinna–Pärnu–Ikla tee ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva Kanama viadukti ümberehitusel kogumaksumusega 12 mln eurot, sellest 2025. aastal 8,1 mln eurot. • Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt kogumaksumusega 2,1 mln eurot (SF toetus 73,07%), millest 2025. aastal 0,4 mln eurot. • Alustatakse CEF Military Mobility rahastuse toel Tallinna–Pärnu–Ikla tee Päädeva- Konuvere 2+2 lõigu ehitamist, kogumaksumusega 79 mln eurot, millest CEF poolne finantseering on 50%. Kohalike teede arendamiseks: • Toetatakse Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust 2023–2025 kokku summas 20 mln eurot, sellest 2025. aastal summas 7,5 mln eurot. • Kohalike teede teehoiutoetust eraldatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrusele nr 16 “Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” kokku 29,3 mln euro ulatuses. 13 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on Kliimaministeeriumi roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks globaalselt, sh Aasia suunal, v.a Hiina, kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas. Lõplik otsus tuleb teha lennuettevõtjatel positiivse äriplaani alusel, eriti ajal, mil Vene Föderatsiooni õhuruum on suletud ELi vedajatele ja lennuks Aasiasse lisandub tuhandeid lennumiile. 14 Vastavalt alternatiivkütuste määruses sätestatud nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele. Alternatiivkütuste taristu arendamiseks • 13. septembril 2023. a jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2023/1804, milles käsitletakse alternatiivkütuste kasutuselevõttu (AFIR). Eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks alustati 2023. aasta lõpus alternatiivkütustuste taristu arendamise meetme ettevalmistamist (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomiseks). Meetme tegevused on kavas ellu viia aastatel 2024–2027 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2 vahenditest, sellest 2025. aastal ca 5,4 mln eurot. • Kliimakindla majanduse seaduse raames on tellitud "Elektromobiilsusele üleminekuks vajaliku laadimistaristu investeeringute, kulude ja tasuvuse analüüs", mis peab andma tervikülevaate kuidas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2023/1804, 13. september 2023, milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2014/94/EL nõudeid Eestis nõuetekohaselt ja õigeaegselt üle võtta. • Valmistatakse ette toetusmeedet15 nullheitega sõidukite laadimistaristu väljaehitamiseks kortermajade juures. Toetusmeetme maksumus on 1 miljon eurot. Meetmega on plaanis välja tulla 2025. aasta esimesel poolel. • Vormistatakse ümber nullheitega sõidukite ostutoetusmeede16. Toetusmeetme laiem eesmärk on muuta elektrisõidukid kättesaadavamaks ning omakorda suurendada elektrisõidukite osakaalu esmaregistreeritud sõidukite hulgas. • 2024. aastal avati alternatiivkütuste taristu arendamise meetme esimene taotlusvoor kütuseettevõtjatele ning 2025. aastal on avamisel teine taotlusvoor, mida rahastatakse CO2 vahenditest 5 miljoni euro suuruses mahus. Toetuse eesmärgiks on arendada 2026. aasta alguseks välja 15% TEN-T võrgul (193km) 2 elektriliste raskeveokite laadimisparki, 2x1400 kW, et täita AFIR raskeveokite laadimistaristule esitatud nõudeid. Skeemi kaastakse erasektor, kes hakkab teenust pakkuma. Kliimaministeeriumi loodud toetusmeetme näol on erasektoril võimalik esitada toetuse taotlus, millega riik toetab erasektorit CEF (Euroopa Ühendamise Rahastu) Alternatiivkütuste taristu voorust (AFIF) toetuse taotlemisel omafinantseeringu katmisel. Toetust makstakse vaid juhul, kui CEFi voorust saadakse toetus. Toetuse andmise tingimuste käskkiri kinnitati 26. augustil 2024. Oluline on märkida, et riik ise ei soovi olla elektrilaadimistaristu teenuse pakkuja. Kogu AFIR nõuete täitmine raskeveokite laadimisjaamade vaatest läheb aga maksma hinnanguliselt ligi 40 miljonit eurot. 15 Toetusmeetme eesmärgiks on mugavdada elektrisõiduki omamist ja igapäevast sõiduki laadimist läbi elektrisõidukite laadimistaristu loomise toetamisele kodu lähedale. Meetmega peaks arenema elektrisõidukite laadimistaristu üldine kättesaadavus ning elektrisõidukite osakaal. 16 Olemasoleva toetusmeetme ümberdisainimisel rakendatakse toetust ka kasutatud elektrisõidukitele (esmaregistreerimine Eestis), mille eesmärgiks on muuta elektrisõidukite soetamine soodsamaks ja seeläbi ka kättesaadavamaks. Samuti on kavas suurendada toetuse summat isikutele, kes on eelnevalt vabanenud enda nimel olevast romusõidukist ning sõiduk on kustutatud Liiklusregistrist (tõendi alusel). Tegemist on poliitilise prioriteediga: „Elektriautode registreerimine ületab 10% registreeritavatest sõidukitest.“ Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava17 linnakeskkonna arendamiseks • Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel18) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 miljonit eurot. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algasid 2024. aastal; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse struktuuritoetusi ca 16 miljonit eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2025. aastal; • SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna linnapiirkonnas ca 40 miljonit eurot. Sihttase aastaks 2029 on 3 km. Meede avanes 2023. aastal ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2026. aastal; • CO2 vahenditest toetatakse 20 miljoni euroga meedet, millega parandatakse ligipääsetavust ühistranspordipeatustele. Meede valmistati ette 2024. aastal ning viiakse ellu aastatel 2025– 2030. 2025. aastal kavandab Transpordiamet töid riigiteedel 2 mln euro ulatuses. Tunneli rajamiseks • Jätkatakse Tallinna–Helsingi tunneli planeerimistegevustega. Ohutuse suurendamiseks • Alustatakse liiklusohutusprogrammi 2026+ väljatöötamist. Eesmärk on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2025–2027 keskmisena ei hukkuks üle 40 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 300 inimese aastas 2025–2027 aastate keskmisena. Programmi tegevusteks on ohutuks liikluseks tingimuste loomine ja lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Liiklusohutusprogrammi elluviimiskava eelnõus 2025. aastaks kavandatud tegevuste rahastusvajadus on 3,4 miljonit eurot, millest Kliimaministeeriumi valitsemisala olemasolev eelarve (enne kärpeid) moodustab ligi ühe miljoni euro ja lisavajadus ligi 1,3 miljonit eurot. 17 https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 18 Pärnu, Tallinna ja Tartu funktsionaalsed linnapiirkonnad vastavalt Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“. Liikuvuse arendamiseks • Luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine). • CEFist kaasrahastatava eFTI4EU projekti raames viiakse 2025. a läbi liikmesriikide väravate vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub pädevate asutuste, eFTI platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni tõendus) vaheline andmete vahetus. Kliimaministeeriumi eelarve on 1 miljon eurot ja omafinantseeringuks vajalik 50% kaetakse MKMi reaalmajanduse eelarvest. • Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 toetatakse säästvat linnalist transporti (bussid, trammid) ca 12 miljoni euroga. 6. Meetmed ja programmi tegevused (teenused lisas 1) 6.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime Tabel 3: Meetme 1 mõõdikud Meede 1: Transpordi konkurentsivõime Eesmärk: arendada transpordisüsteemi säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendada selle keskkonnajalajälge ning muuta taristul liiklemine ohutumaks – selle tulemusena luuakse kvaliteetne, ohutu, nutikas, kestlik, ligipääsetav ja konkurentsivõimeline transporditaristu. Meetme kirjeldus: Seos VVTP-ga: „5.1.1. Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Rohereform on valdkondade ülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja majandusmudelini.“. Seos kliima, energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnaga: Biometaani tootmise ja transpordi sektoris tarbimise toetamine19. Eesti peab saavutama transpordis taastuvenergia osakaalu suurenemise (2020 - 10%, 2030 - 14%, sh oli 2021 transpordis 10,59% TE osakaal20). Biometaani tootmise ja kasutuselevõtu toetamine võimaldab sihttasemed saavutada soodsamail viisil. Lisaks peab Puhaste sõidukite direktiivist tulenevalt avalikes hangetes (näiteks ühistransport) kasutusele võtma üha enam puhtaid kütuseid. Selleks on sätestatud konkreetsed sihttasemed maakondlikel ühistranspordi avaliku teenindamise lepingute hangetel. Eesti puhul on fossiilkütuseid kasutava ühistranspordi alternatiivideks biometaanil töötavad bussid või elektribussid. Gaasibusside kasutuselevõtt eeldab gaasitanklate võrgu laiendamist. Rahastusmeetme “Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamise tingimused ja kord” (seos Energeetika, maavarade ja välisõhu programmiga) eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris elektribusside (M3 kategooria I klassi sõiduk) 19 https://elering.ee/biometaani-toetus 20 SHARES (Renewables) - Energy - Eurostat (europa.eu) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa elektritranspordi arengule. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt‑tundi aastas. Projekti tulemusel hakkab Tallinnas sõitma 15 elektribussi ning ehitatakse välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. 2021. aasta lõpus käivitus rohevesiniku ühistranspordis kasutuselevõtu pilootprojekt. 2023. aasta toetusvoor taastuvenergiast rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomiseks oli avatud 28. augustini 202321, projektid valmivad hiljemalt 2026. aasta märtsi lõpuks. 2022. aastal toetati ka kolme üleeuroopalise tähtsusega (IPCEI) projekti vesinikutehnoloogiate arendamiseks 22, projektid on elluviimisel. “Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris“ eesmärgiks on konkureeriva pakkumismenetluse tulemusel valitavate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele suunatud pilootprojektide elluviimisel testida Eesti oludes erinevaid rohevesiniku kasutuselevõtu tervikahelaid rohevesiniku tootmisest lõpptarbimiseni. Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetme raames tegeletakse aastatel 2024–2025 toetusmeetme väljatöötamisega ja elluviimisega nullheitega sõidukite laadimistaristu väljaehitamise toetamiseks kortermajades kogumaksumusega 1 000 000 eurot.23 Moderniseerimisfondist planeeritakse 2026. aastal ca 12 miljonit eurot elektribusside soetamiseks. Veel energia- ja kliimameetmeid transpordis: • elektritranspordi, jalgsi käimise, jalgratta jt kergliikurite ning biokütuste kasutuse suurendamine • sõidukite ökonoomsuse, energia- ja kütusesäästlikkuse suurendamine • ühistranspordi arendamine (veeremi soetus, taristu arendamine) • raudteeinfrastruktuuri arendamine • raudtee ja parvlaevade elektrifitseerimine. 2022* 2024 2025 2026 2027 2028 Meetme mõõdikud Trend (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Transpordi energiakulu, 9,84 TWh TWh24 (2022) (2023.a 9,43 9,31 9,28 9,23 9,21 ↘ sihttase TWh** TWh** TWh** TWh** TWh** (TLAK eesmärk: 9,46 Transpordi energiakulu TWh**) max 8,3 TWh, millest 21 https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-transpordisektoris-ja-keemiatoostuse-lahteainena 22 https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/taastuvenergia/vesinik 23 Vastavalt keskkonnaministri 10. veebruari 2023. a käskkirjaga nr 1-2/23/70 „Vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetmest vahendite eraldamine ja taotlusvooru eelarve kinnitamine“ eraldati vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu meetmest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 1 000 000 eurot nullheitega sõidukite laadimistaristu väljaehitamise toetamiseks kortermajades. 24 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares info 2022. aasta kohta tuleb 2024. aasta alguses. taastuvenergia osakaal transpordis on 24%) Taastuvenergia osakaal 8,48% transpordis***, %25 (2022) ↗ 8,74% 9,65% 9,94% 10,25% 10,55% (2023.a sihttase 8,25%) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2023. aastast, mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1 ** prognoosid langevad perioodi keskel tulenevalt I à II generatsioonile üleminekust *** Maantee- ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia peab aastaks 2030 moodustama vähemalt 29% selles sektoris tarbitud energiast või tuleb vähendada mootorikütuste kasvuhoonegaaside heitemahukust vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega (so 94,1 g CO2ekv/MJ). Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 4: Programmi tegevuse 1.1. mõõdikud Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal, arendada raudteed saavutamaks kiirust Tegevuse eesmärk: kuni 160 km/h, taastada etapiviisiliselt Tallinna–Rohuküla raudtee ning parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi26 (VVTP) punkt 6.2.3. näeb ette Rail Balticu väljaehitamise jätkamist. VVTP punktist 6.2.4. tulenevalt tuleb tagada raudteetaristu korrashoid ja rongiliikluse kiiruste kasv ning edasi minna raudtee elektrifitseerimisega ning punktist 6.2.9. tulenevalt toetatakse Euroopa Komisjoni algatust viia raudteeliiklus Baltikumis üle Euroopa laiusega raudteele. Samuti arendatakse mugavaid rongiühendusi siseriiklikult ja välisriikidega. Tegevuse kirjeldus: Üheks oluliseks projektiks on raudtee elektrifitseerimine. Kinnitatud ajakava kohaselt peaks 2025. aastaks olema elektrifitseeritud Aegviidu– Tapa–Tartu lõik, 2025. aasta lõpuks Tallinna–Aegviidu lõik (lõik on elektrifitseeritud, kuid see renoveeritakse) ja 2026. aasta lõpuks Tapa– Narva lõik. Lisaks elektrifitseerimisele on kavas raudtee ja raudteerajatiste kapitaalremont ning õgvendamise projektid, et tagada reisirongidele kiirused 160 km/h. Oluline on Viljandi suunal ka Tallinna– Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudtee 25 Allikas: https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/ten00124/default/table?lang=en info 2022. aasta kohta tuleb 2024. aasta alguses. 26 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2023. a korraldus nr 131 „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027“ kinnitamine“, leitav: https://www.riigiteataja.ee/akt/320052023002 rekonstrueerimine. Kõiki eeltoodud projekte rahastatakse Euroopa Liidu perioodi 2021–2027 struktuurivahenditest. Lisaks on kavas Haapsalu raudtee etapiviisiline taastamine. Eesti rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani kontseptsiooni elluviimiseks vajalike taristutööde kavandamine. 2023 2024 2025 2026 2027 2028 Tegevuse mõõdikud Trend (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Üle-euroopalise transpordivõrgustiku 6,12% (TEN-T, Trans-European ↗ (sihttase 24,9% 39,61% 64,74% 67,87% 80% Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: 13,69%) Rail Baltic, %27 Rongiliikluse ühendusaeg Tallinn– Tallinna–Narva, Tallinna– Tartu 139 Tartu, Tallinna–Viljandi min Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinn– Tallinn– ja Tallinna–Pärnu (Rail ↘ Tartu Tartu Tartu Tartu 100 Tartu Baltica tulemusena) (sihttase Tallinn– 139 min 105 min 100 min min 100 min liinidel, minutites28 Tartu 116 min) Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede ↗ – 20km 20km 20km 20km 20km pikkus, km29 (SF väljundindikaator) Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus, km30 ↗ – 50km 50km 50km 50km 50km (SF väljundindikaator) Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga, %31 16% ↗ (eesmärk 24% 25% 26% 27% 28% 23%) (TLAK mõõdik: suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites 27 Allikas: KliM, 2030. a sihttase 100% 28 Allikas: Elron, baastase 2020. aastal Tallinn–Narva 2h13min, Tallinn–Tartu 1h56min, Tallinn–Viljandi 1h54min, Tallinn– Pärnu (RB) ühendus puudub; 2035. a sihttase Tallinn–Narva 1h45min (105 min), Tallinn–Tartu 1h30min (90 min), Tallinn– Viljandi 1h30min (90 min), Tallinn–Pärnu (RB) 42 min 29 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020. a 0 km, SF lõpptase 2029. a 105 km 30 Allikas: SF projektiaruanded, rakendusüksus; SF algtase 2020.a 0 km, SF lõpptase 2029. a 450 km 31 Allikas: Statistikaameti tabel TS121; tegemist on TLAK mõõdikuga ja programmi koostamise seisuga on teada, et eesmärke ei ole võimalik täita enne Rail Baltica valmimist. võrreldes maanteetranspordiga) * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2023. aastast ** mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3. Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 5: Programmi tegevuse 1.2. mõõdikud Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti ühendatuna muu maailmaga, arendades lennundussektori uusi Tegevuse eesmärk: ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka maandades lennundussektori keskkonnajalajälge. TLAK lennundusvaldkonna eesmärkide elluviimisel on fookuses prioriteetne arengusuund: Digitaalne õhuliiklus ja uute tehnoloogiate arendus: „Eestist maailma innovaatilisem õhuruum“, mille tegevused on: Tegevuse kirjeldus: • riigisiseste õigusaktide kooskõlla viimine EL õigusega, mis võimaldab vastavate süsteemide loomist ülaltoodu rakendamiseks; • riigi järelevalve võimekuse tugevdamine; • riigi valdkondlik tegevuste arendamine ja koordineerimine; • mehitamata lennunduse tegevuste realiseerimisele kaasaaitamine. 2023* 2024 2025 2026 2027 2028 Tegevuse mõõdikud Trend (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Irdtorni lahendust ↗ kasutavate lennujaamade 20% 40% 60% 80% 100% 100% osakaal, %32 Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv, tk33 ↗ 44 ≥45 ≥50 ≥55 ≥60 ≥70 (TLAK mõõdik: suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu) 32 Allikas: KliM lennundusosakond. Irdtorni arengud tulenevalt lennuliiklustasude ulatuslikust vähenemisest (peamiselt tingitud Venemaa agressioonist Ukrainas ja kehtestatud sanktsioonidest) on peatatud 2024. aastani. 33 Allikas: AS Tallinna Lennujaam * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2023. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3. Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid Tabel 6: Programmi tegevuse 1.3. mõõdikud Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid Programmi tegevuse eesmärk on säilitada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning jätkata teedevõrgu arendamisega, tõstes liiklemise ja keskkonna ohutust, vähendades aegruumilisi vahemaid ning luues Tegevuse eesmärk: säästlike liikumisviiside kasutust soodustavat taristut. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu ning teetaristu ligipääsetavust. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu erieesmärgi „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku (TEN-T)“ ning Eesti poliitikaeesmärgi – Ühendatum Eesti – saavutamisse. SF programmiperioodil 2021–2027 (aastaks 2029) ehitatakse Ühtekuuluvusfondi toel 43 km ulatuses 2+1 või 2+2 teelõiku TEN-T võrgustikul, et täita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 2024/167934, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta, liiklusohutus- ja keskkonnanõudeid. Arendamise poolel on peamiseks väljakutseks TEN-T põhivõrgu maanteede õigeaegne ja nõuetekohane väljaehitamine kogu ulatuses. Tegevuse kirjeldus: Suuniste elluviimiseks peavad TEN-T põhivõrgustiku maanteed Tallinn– Pärnu–Ikla ja Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa Tallinna–Tartu lõik, aastaks 2030 olema nõuetekohaselt väljaehitatud. TEN-T üldvõrk peab olema nõuetekohaseks ehitatud aastaks 2050 (sh Narva suund). Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 seatud eesmärkide elluviimiseks ja riigi teedevõrgu jätkusuutlikuks korrashoiuks on teehoiu rahastamise vajadus ca 370 mln aastas. Programmi tegevuse raames panustatakse ka säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu35 rajamisse ning pannakse rõhku ligipääsetavusele. VVTP punkti 6.2.2. kohaselt tuleb edasi minna kokkulepitud mahus Tallinna–Tartu, Tallinna–Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet. 34 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32024R1679 35 Rajatakse paremaid ümberistumisvõimalusi erinevate liikumisviiside ja erinevate ühistranspordiliikide vahel ning soodustatakse säästvat liikuvust läbi võrgulise tähtsusega jalg- ja jalgrattateede rajamise. Rajatav taristu on seotud olemasoleva riigiteede võrgustikuga või on selle täiendus uute ühendusteede näol, kui need vastavad riigiteede tunnustele ja ühendavad riigiteid oluliste sihtpunktidega. Tren 2023* 2024 2025 2026 2027 2028 Tegevuse mõõdikud d (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Riigiteede võrgu seisundi → 2,42 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 ≤2,6 säilitamine36 (IRI, mm/m) Üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN- T) põhivõrku kuuluvate ↗ 72 km 80 km 80 km 80 km 118 km 118 km nõuetele vastavate riigiteede pikkus, km37 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2023. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3. Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine Tabel 7: Programmi tegevuse 1.4. mõõdikud Programmi tegevus Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine 1.4. Programmi tegevuse eesmärk on liikuvuse parem organiseerimine, tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse läbi liikumiste asendamise, targema maa- ja õhuruumi kasutuse ning planeerimise, efektiivsema ja ohutuma liikuvuse (liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase teadlikkuse Tegevuse eesmärk: tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks), transpordisüsteemi omavahelise ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise ning soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates linnapiirkondades, aga ka üle Eesti, ning kujundada seonduvat õigusloomet. Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest ning ühtlasi juhtida kaubavood maanteelt raudteele ja teha seda keskkonnahoidlikult ja säästvalt. Selle saavutamiseks on võtmetähtsusega kogu reisija- ja kaubaveoteekonna keskkonnasäästlikumaks, ohutumaks, mugavamaks ja kiiremaks muutmine. Kaupade liikumisel läbi Eesti on eesmärk tõsta maismaatranspordi, lennunduse ja laevanduse konkurentsivõimet muuhulgas nutikate digitaalsete lahenduste kaudu. Tegevuse kirjeldus: Programmi tegevuses hõlmab see näiteks ühistranspordipeatuste juurdepääsetavuse ja ligipääsetavuse (sh teekonda jalgsi, jalgratta, autoga peatusesse) kavandamist, eesmärgiga pakkuda sõiduautole võimalikult head alternatiivi. Selleks, et ühistransporditeenus (hõlmab mh sotsiaaltransporti) oleks kõigile ühiskonnagruppidele kättesaadav, on oluline järgida ka kaasava disaini põhimõtteid nii transporditaristu kujundamisel (sh veerem, peatused, jaamahooned, teekonnad peatuseni) kui seda, et liikumisinfo on kõigile kättesaadav ja ligipääsetav. 36 Allikas: Transpordiamet, KliM 37 Allikas: Transpordiamet Oluline on ka uute nutikate liikuvusteenuste (nt rahvusvahelise elektroonilise kaubaveoinfo vahetamise, sh e-veoselehe väljatöötamine või kommertsalustel toimivate linna- või maapiirkonna liikuvuse teenused nagu elektrilised tõukerattad, isejuhtivad taksod, pakirobotid jmt) turule tuleku soodustamine läbi pilootprojektides osalemise ja seadusandluse ühtlustamise. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt juulis 2020 vastu võetud määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta (eFTI38) hakkas kehtima alates 2024. aasta augustist ning pädevatel asutustel, kelleks Eestis on Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), Maksu- ja Tolliamet (EMTA), Keskkonnaamet ning Transpordiamet, tekib kohustus alates 2027. aasta teisest poolest aktsepteerida eFTI määruse nõuetele vastavalt kättesaadavaks tehtud elektrooniliselt esitatud kaubaveoteavet. Esimesed eFTI rakendusaktid ning delegeeritud aktid võetakse vastu 2025. aasta alguses. Eesti Kliimaministeerium peapartnerina alustas Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) toel ning koostöös 23 partneriga Soomest, Leedust, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast, Belgiast, Portugalist ja Austriast projekti eFTI4EU raames välja töötamist elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks vajalikku lahendust eFTI Värav), mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekt kestab aastatel 2023–2026 ning projekti eelarve on 28,3 miljonit eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist. 2025. a viiakse läbi eFTI4EU projekti raames liikmesriikide väravate vahelisi testimisi, millega kontrollitakse, kuidas toimub pädevate asutuste, eFTI platvormide ja riiklike väravate (kontseptsiooni tõendus) vaheline andmete vahetus. Seos VVTP punktiga 6.2.5. „Koostame üleriigilise rattastrateegia, mille eesmärk on parandada rattaga liikumis- ja parkimisvõimalusi ning tagada senisest suurem jalgratturite ohutus igapäevases liikluses.“ Üleriigilist rattastrateegia koostamist veab TRAM. Programmi tegevusteks on ka liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas kavandatud tegevuste rakendamine ning lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine. Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele. Programmi tegevus panustab muu hulgas ka Euroopa Liidu liiklusohutuspoliitika pikaajaliste eesmärkide saavutamisse vähendada liikluses hukkunute arvu 2050. aastaks nullini. Kooskõla VVTP punktiga 6.2.2. „Läheme edasi kokkulepitud mahus Tallinna– Tartu, Tallinna–Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet.“ Liiklusohutusprogramm 2016–2025 näeb ette kolm mõõdikut: hukkunute arv, raskesti vigastatute arv, hukkunud ja raskesti vigastatud kokku. Eesmärkide saavutamiseks kavandatud tegevused nähakse ette elluviimiskavas. 38 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1056&from=EN Liiklusohutuse eesmärkide saavutamiseks keskendutakse kolmele peamisele liiklusohutust mõjutavale valdkonnale. Vastutustundlik ja ohte tajuv liikleja keskendub kõigi liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute ja alalhoidliku liikluskäitumise kujundamisele, sisaldades üheksat meedet: jalakäijate ohutus, jalgratturite ohutus, eakad liiklejad, liiklusharidus, juhikoolitus, ennetus, juhi tervis, liiklusjärelevalve ja rehabilitatsioon. Ohutu keskkond hõlmab ohutumat ja tõhusamat liikuvust, mis on sotsiaalselt vastutav ja keskkonnasäästlik ning erinevate aastaaegade liikluseripärasid arvestav ja sisaldab seitset meedet: maakasutus ja teedevõrgu planeerimine, säästva ja ohutu taristu projekteerimine, ehitamine ning rekonstrueerimine, teede korrashoid, liikluskorraldus, raudteeristete ohutus, ohutu sõidukiirus ja intelligentsed transpordisüsteemid. Ohutu sõiduk näeb ette tegevused, mis on seotud sõiduki turvalisuse, tööga seotud sõidukite ohutusega ning täisautomaatsete sõidukite kasutuselevõtuga ja fookuses on kolm meedet: tugisüsteemid juhile, sõiduki turvalisus ja tööga seotud sõidukite ohutus. Täitmaks LOPis kavandatud eesmärke sõelus Transpordiamet 2022. aastal läbi enam kui 170 erinevat liiklusohutuse suurendamiseks tehtud ettepanekut. Tegevuse mõju järgi valiti välja 13 olulisemat (veapunktisüsteemi rakendamine, kiirusjärelevalve mahu suurendamine, lubatud sõidukiiruse vähendamine kõrvalmaanteedel 80 km/h, raudteeülesõidukohtade ohutus, teelõigu keskmise kiiruse automaatkontroll, liiklusohtlike kohtade kõrvaldamine riigiteedel, terviseseisundile vastava tervisetõendi tagamine, kiivri (jalgrattur, kergliikur juht) kasutamise tõstmine, muutuva teabega kiiruspiirangute rakendamine 2+2 teedel, suuremates linnades piirkiiruse alandamine, sissetulekupõhine rahatrahv, madalama ohutustasemetega teedel piirkiiruse hooajaline suurendamata jätmine), mis oleksid kogumis võimaldanud avaldada liiklusohutusele olulist mõju juba aastatel 2024–2025. Täiendavate tegevuste realiseerimisel hukkunuks aastas 17 inimest vähem ja oleks olnud välditav 100 inimesele raskete kehavigastuste tekkimine. Tegevuste algne investeering, 21 MEUR, ei leidnud kajastamist riigi eelarvestrateegias. Aastate 2024–2025 elluviimiskava eelnõu on senini kinnitamata. Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni 30.10.2024 otsuse kohaselt esitatakse 2025. a elluviimiskava komisjonile heakskiitmiseks 2025. a esimesel koosolekul ja seejärel kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine riiklikul tasemel saab alguse arenenud ohutusjuhtimisest lennundusettevõttes, kus töötajad teatavad ohutust mõjutavatest sündmustest teadlikult ja vabatahtlikult ning kus juhtumeid analüüsitakse süstemaatiliselt. Kõige keerulisem ja aeganõudvam (nii lennundusettevõttes kui riigis tervikuna) on parema ohutusalase suhtumise edendamine, mis osaliselt väljendub teavituskultuuris. Teatatud juhtumite arvust on näha, et teavitamiskultuur on lennuettevõtetes paranemas ning see aitab nii lennundusettevõtetel kui riigil korrigeerivate tegevuste kaudu ennetada lennuõnnetusi ja tõsiseid intsidente. 2021. aasta alguses läks Transpordiamet üle uuele üleeuroopalisele raporteerimissüsteemile ECCAIRS 2, mis muudab kasutajatele raporteerimise veelgi lihtsamaks ja läbi selle võimaldab ka paremini hinnata ohutusalaseid protsesse. Transpordiameti teostatava järelevalve käigus kontrollitakse lennundusorganisatsioonide tegevust ja ohutusjuhtimise süsteemi kindlustamaks lennundusorganisatsiooni vastavust protseduuridele, riigisisestele ja rahvusvahelistele õigusaktidele. Järelevalve perioodid tulenevad õigusaktidest ja teostatud järelevalve tulemustest ning operatsioonide eripärast. Alates 2022. aastast on Transpordiamet võtnud suurema tähelepanu alla ka eralennunduse ja hobilennunduse järelevalve, seda peamiselt parema teavitustegevuse ja suurenenud hulga väliinspekteerimiste kaudu. Arendatakse säästvat transporti, mh trammiühendusi ning rajatakse koostöös kohalike omavalitsustega jalg- ja jalgrattateid ja kaasaegset tänavaruumi. Linnaruum tuleb ümber korraldada, et optimeerida liiklusvoogusid, aga ka suurendada ja soodustada mootorita transpordi, näiteks jalakäijate eelistamist või jalgrataste ja mikromobiilsete sõiduvahendite, aga ka ühistranspordi (trammi) kasutamist. Tänavad tuleb vastavalt kohandada, rajada jalg- ja jalgrattateed ning trammitaristu. Mitmeliigilisi transpordisõlmi tuleb rajada, et luua ühenduspunkte erinevate transpordiliikide vahel, hõlbustades seeläbi juurdepääsu ühistranspordisüsteemile ja laiendades selle ulatust nii makro- (linn, piirkond ja terve Eesti) kui ka mikrotasandil (linnaosad, naabruskonnad). Eesmärk saavutatakse läbi kolme rahastatava tegevuse, mille raames toetatakse suuremaid linnapiirkondi (Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel: • terviklike jalgrattateede põhivõrgustike välja ehitamine (fookus kesklinnadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase aastaks 2029 on 10 km; • multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamine, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele nagu buss, tramm, rong, mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms. Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset, (ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029; • uute trammiliinide rajamine Tallinna linnapiirkonnas. Sihttase on 3 km rajatud uut trammiliini aastaks 2029. Programmi tegevus panustab peaasjalikult SF programmperioodil 2021–2027 Euroopa Liidu poliitikaeesmärgi „Rohelisem Euroopa“, Eesti kontekstis „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 3 saavutamisse: „edendada säästvat, kliimamuutustele vastupanuvõimelist, intelligentset, turvalist ja mitmeliigilist üleeuroopalist transpordivõrku ja mitmeliigilist riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi liikuvust“. Programmi tegevus panustab ka Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030. 2024 2025 2026 2027 2028 Tegevuse mõõdikud Trend 2023* (tegelik) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) (sihttase) Liiklejate liikluskäitumise indeks 39 7,4 ↗ 7,4 7,4 7,5 7,6 7,7 Algtasemega võrreldes (sihttase 7,6) indeksi kasv 0,5 punkti võrra aastaks 2025 Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena40 (TLAK mõõdik: 55 vähendada liikluses hukkunute ja raskelt ↘ 59 60 59 55 54 vigastatute arvu võrreldes 2020. (eesmärk: 44) aastaga poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30) Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena41 (TLAK mõõdik: vähendada liikluses 395 hukkunute ja raskelt ↘ 370 380 380 370 370 vigastatute arvu poole võrra võrreldes 2020. (eesmärk: 316) aastaga ehk saavutada olukord, kus liikluses raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 187) Ärilises- ja mitteärilises 0,84 lennutegevuses ↘ 0,97 0,95 0,94 0,94 0,93 (sihttase 0,99) toimunud õnnetuste ja tõsiste intsidentide arv 39 Allikas: Transpordiamet 40 Allikas: Transpordiamet (eesmärke on korrigeeritud vastavalt Riigikontrolli märkustele ja riigi rahalistele võimalustele) 41 Allikas: Transpordiamet (eesmärke on korrigeeritud vastavalt Riigikontrolli märkustele ja riigi rahalistele võimalustele) 10 000 lennutunni kohta42 EL vahenditest rahastatud uute ↗ 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km 0 km trammiteede pikkus, km43 EL vahenditest rahastatud uued või uuendatud ↗ 0 tk 0 tk 0 tk 0 tk 0 tk 1 tk mitmeliigilised sõlmpunktid, tk44 EL ja CO2 vahenditest rahastatud uute või ↗ 0 km 0 km 0 km 5 km 10 km 20 km uuendatud rattateede pikkus, km45 * viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud 2023. aastast * mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 3. 7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös Transpordiametiga. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise perioodi programmi sisendi kogumseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna arengukava juhtkomisjonile. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Niisamuti hõlmab käesolev programm RRF tulemuste saavutamise seisukohalt olulisi meetmeid säästva ja aktiivse linnalise liikumiskeskkonna arendamiseks suuremates linnades, järgides integreeritud transpordikoridoride loogikat, mitmeliigilise taristu kavandamist, raudteeühenduste, kiiruse ja ohutuse suurendamist, arendades kiiremat ja ohutumat maanteetransporti. Meretranspordisektori konkurentsivõimelisemaks ja keskkonnahoidlikumaks muutmine ning selle mitmeliigiliselt ühendamine, on kajastatud mere ja vee programmis. Kohaliku biometaani kasutuselevõttu hõlbustavaid meetmeid on kajastatud energeetika, maavarade ja välisõhu programmis. Tallinna pealinnapiirkonna ühise transpordisüsteemi loomine sisaldub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi programmis. 42 Allikas: TRAM. 2022. aastal toimus 0 lennuõnnetust, 2 tõsist intsidenti. See on väga hea tulemus. 43 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 44 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus 45 Allikas: SF aruanded, rakendusüksus Programmi koostamist ja elluviimist juhib liikuvuse asekantsler. Programmi rakendatakse läbi ühe meetme: transpordi konkurentsivõime. Meetme ja programmi tegevuste täpsemad kirjeldused ja tulemusindikaatorid on toodud peatükis 6. Programmi struktuur vastab enamuses arengukava ülesehitusele (v.a liikuvus, kus üldine liikuvuskorraldus, mis ei hõlma ühistransporti, mis on valdkondlikult jaotunud erinevate programmi tegevuste ja horisontaalselt programmi tegevuse 1.4 alla ning ühistranspordi korraldamise ja soodustamise kohta on koostatud eraldi programm Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ega veetaristu arendamist, mis asub KliMi mere ja vee programmis). Joonis 4: Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad Programmi koostamisel osales Transpordiamet. Programmi eelnõu koostamisele kaasati kogu transpordi valdkonna arengukava juhtkomisjoni liikmeskond. Programmi rakendamisse on kaasatud kõik riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad transpordi programmis kirjeldatud tegevustesse. Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult konsulteeritud partneritega nii teistest avalikest sektoritest kui ka era- ja mittetulundussektorist. Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest). Programmil on otsesed seosed keskkonna, energeetika, ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste valdkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab, näiteks: • Kliimakindla majanduse seadus46 (koostamisel); • Kliimapoliitika põhialused aastani 205047; • Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 203048; • Eesti julgeolekupoliitika alused49; 46 Kliimakindla majanduse seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. https://kliimaministeerium.ee/eesti-kliimaseadus 47 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 48 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf 49 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# • Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203050; • Eesti Euroopa Liidu poliitika51; • Eesti 2035+ strateegia52; • Energiamajanduse arengukava aastani 203053; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203054; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203055; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“56; • Maakonnaplaneeringud 2030+; • Eesti keskkonnastrateegia aastani 203057; • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203558; • Heaolu arengukava 2023–203059; • Digiühiskonna arengukava 203060; • Metsanduse arengukava aastateks 2021–203061; • Rahvastiku tervise arengukava 2020–203062; • Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203063; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“64; • Haridusvaldkonna arengukava 2021–203565; • Noortevaldkonna arengukava 2021–203566; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia67; • Avalike teenuste korraldamise roheline raamat68; • Ehituse pikk vaade 203569; • Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020– 203070; • Riiklik Lennundusohutusprogramm71; • Liiklusohutusprogramm 2016–202572; • Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava aastateks 2021–202873 • Riigiteede teehoiukava 2024–202774. 50 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 51 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 52 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 53 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 54 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 55 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 56 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 57 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 58 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 59 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 60 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 61 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 62 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 63 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 64 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 65 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 66 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 67 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 68 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 69 https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond-ringmajandus/ehitus/ehituse-pikk-vaade-2035 70 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/ohusaasteainete-vahendamise-programm 71 https://transpordiamet.ee/media/1277/download 72 https://transpordiamet.ee/ohutus-ja-jarelevalve/liiklusohutus/liiklusohutusprogramm 73 https://www.mkm.ee/media/6948/download 74 https://www.transpordiamet.ee/teehoiukava, uus https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 02/Riigiteede%20teehoiukava%202024-2027.pdf Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega: • kliima ja keskkond (eelkõige negatiivsete transpordi keskkonnamõjude vähendamisele suunatud tegevustega); • võrdsed võimalused (aidates kaasa sotsiaalmajanduslike võrdsete võimaluste tagamisele (nt võimalused tööle, kooli saada olenemata, kas elatakse linnas või maal), seda eelkõige liikuvuskorralduse meetmete ja seeläbi teenuste kättesaadavuse parandamise ning ligipääsetavuse tagamise kaudu); • infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate transpordisüsteemide kasutuselevõtule Eesti transpordisektoris); • regionaalareng75 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid); • riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete lahendamisel halduse erinevatel tasanditel). Programmi täitmise (transpordi osa) tulemusaruanne76 koostatakse korra aastas, mil toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) iga aasta 1. aprilliks. Programmi tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Identse infoga tulemusaruanded kinnitavad taristuminister ja regionaalminister eraldi, kus taristuminister vastutab transpordi ja liikuvuse ning merenduse ja regionaalminister vastutab ühistranspordi korraldamise sisulise info eest. Kinnitatud tulemusaruanded esitatakse RaMile ja Riigikontrollile 31. maiks. LISAD Lisa 1 Programmi teenuste kirjeldus Lisa 2 Teenuste rahastamiskava Lisa 3 Mõõdikute selgitused Lisa 4 Transpordi valdkonna mõõdikud ja sihttasemed (esitatakse eraldi dokumendis) 75 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 76 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117 Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028 Lisa 1 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Üleriigilise ja rahvusvahelise raudteetranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle Raudteetranspordi elluviimiseks. Riigieelarvelise toetuse vajaduse kaardistamine tagamaks KliM taristu avalikku raudteed omavale raudteeinfrastruktuuriettevõtjale tulude ja (Transport, arendamine ja raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude tasakaal, teede- ja korrashoid ning raudteeinfrastruktuuri arendamise lepingute sõlmimine, avalikku raudtee- transpordipoliitika raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava koostamine. osakond) kujundamine Raudteearendusprojektide (nt Rail Baltic jmt) eduka elluviimise koordineerimine. Raudtee valdkonnas transpordi investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes). 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Üleriigilise ja rahvusvahelise õhutranspordi konkurentsivõime ning taristu arendamine ja transpordipoliitika otsuste ettevalmistamine, sh poliitikakujundamine ning tingimuste ja nõuete väljatöötamine selle elluviimiseks. Valdkonnas esitatud ettepanekute analüüsimine ja Õhutranspordi võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude KliM taristu ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja (Transport, arendamine ja koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate lennundus- korrashoid ning kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös osakond) transpordipoliitika (EL, ICAO jt) ja riigiabi küsimuste lahendamises osalemine oma kujundamine valdkonna piires. Ühenduvuse ja lennujaamade taristu arendamiseks ja korrashoiuks toetusvajaduse kaardistamine, rahastuse planeerimine, lepingute sõlmimine. Lennunduse valdkonna riigiabi küsimuste lahendamises osalemine. 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Tingimuste ja nõuete väljatöötamine maanteetranspordipoliitika elluviimiseks, sh õigusloome. Transpordipoliitika otsuste tegemiseks Maantee- KliM sisendi andmine. Üleriigilise ja rahvusvahelise maanteetranspordi taristu transpordi taristu (Transport, arendamise ja säilitamise kavandamine (sh riigiteede teehoiukavade arendamine ja teede- ja väljatöötamine). Kohalikele omavalitsustele kohalike teede korrashoid ning raudtee- juhtumipõhise toetuse eraldamine. Maanteede valdkonnas transpordi transpordipoliitika osakond) investeeringute kava koostamine. Transpordivaldkonna välisabi kujundamine vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF-mõistes). Teetransporditaristu korrashoid, ehitus ja info teenuse eesmärk on tagada riigiteede ehitus- ja korrashoiu protsesside sujuv toimimine (sh korrashoiu eelarve kavandamine) ja kvaliteetne ning lepingukohane tulemus (koostades selleks ka vajalikud normdokumendid, mis on kooskõlas erinevate õigusaktidega). Protsesside käigus kasutatakse erinevaid Teetranspordi meetmeid eesmärgiga suurendada ohutust ning vähendada liiklemise TRAM taristu korrashoid, ajakulu ja keskkonna mõju (jagades operatiivset ja võimalusel ennetavat ehitus ja info infot tee ja sõiduolude ning liikluspiirangute kohta), jälgides sealjuures, et riigiteede sõidetavad kui elutähtsa teenuse toimepidevus on tagatud. Teenusega tagatakse Transpordiametile Ehitusseadustikust tulenevate ülesannete korrektne, ühetaoline ja sõltumatu riiklik järelevalve teostamine. Teetransporditaristu säilitamise teenuse eesmärk on tagada riigiteede ja teerajatiste seisukord ning kvaliteet. Teenuse raames kogutakse teede ja teerajatiste seisukorra andmeid, koostatakse ja uuendatakse säilitamisega seotud teehoiukava meetmete eesmärgid ning metoodikad. Kogutud teeseisukorra ja teerajatiste andmete alusel koostatakse teehoiukava Teetransporditaris säilitusmeetmete remondivajaduse analüüsid ning investeeringute TRAM tu säilitamine nimekirjad ning kinnitatakse eelarved. Teetransporditaristu säilitamise alla kuuluvad järgmised tegevused: kruusateede remont, kattega teede säilitusremont ja taastusremont, sildade rekonstrueerimine ja remont, rekonstrueerimine ja muud teetaristu säilitamisega seotud investeeringud ning ettevalmistustegevused. Teetransporditaristu arendamise teenuse eesmärk on rahastuse kõige otstarbekama kasutamise korraldamine riiklike strateegiliste prioriteetide saavutamiseks, et tagada ohutu, säästliku, ligipääsetava ning toimiva Teetransporditaris TRAM liikuvuskeskkonna koostöös huvigruppidega. Teenuse raames tu arendamine koostatakse ja uuendatakse teetaristu arendamisega seotud teehoiukava meetmete eesmärgid ja objektide valiku metoodikad, mille alusel koostatakse arendusmeetmete iga-aastased investeeringute nimekirjad. Teetransporditaristu arendamise alla kuuluvad järgmised tegevused: välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava täitmine, intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) ning teiste teega seotud seadmete võrgustiku rajamine ja kaasajastamine, säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitamine, kruusateedele tolmuvabade katete ehitamine, ehitamine (sh Rail Baltic trassi ületavad viaduktid ja liiklussõlmed) ning ehituse ettevalmistavad tegevused. 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi arendamine Asutus Teenuse nimi Teenuse kirjeldus Tingimuste ja nõuete väljatöötamine õhu-, vee- ja maismaasõidukite (sh raudteeveeremi) tehnonõuete, õhu-, mere- ja maismaaliikluse ning liiklus- ja transpordiohutusega seotud valdkondades transpordi poliitika KliM Ohutuse alase elluviimiseks ja selle järelevalveks ning valdkondliku sisendi andmine (Transport, transpordipoliitika transpordipoliitika otsuste tegemiseks. Valdkonna poliitika analüüsimine teede- ja kujundamine ja ja võimalusel elluviimine. Valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude raudtee- selle elluviimise ettevalmistamine, rahvusvahelise koostöö korraldamine ja osakond) korraldamine koordineerimine, sealhulgas rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmise korraldamine ja osalemine organisatsioonide töös. Riigi arengukavade väljatöötamises, elluviimises ja tulemuslikkuse seires osalemine. Üleriigilise liikuvuspoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Liikuvuspoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks Üleriigilise KliM või elluviimise hindamiseks, transpordi arengu ülevaadete koostamine, liikuvuspoliitika (Transport, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja kujundamine ning liikuvuse töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides uudsete arengu ja osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste transpordilahendu investeerin- kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute ste gute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Sh parema väljatöötamises osakond) liikuvuskorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike osalemine transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel liikuvuspoliitikasse muudatuste sisse viimine. KliM Keskkonnahoidlik Riigi ja suuremate linnapiirkondade vahelise koostöö korraldamine (Transport, ku liikuvust keskkonnahoidliku transporditaristu arendamiseks. Linnalise liikuvuse soodustava liiklusruumi säästliku liikumise jaoks sobivaks kujundamine, et arengu ja linnakeskkonna suurendada säästvate liikumisviiside osakaalu (sh rattateede, investeerin- kujundamine kergrööbastranspordi ja multimodaalsete sõlmpunktide arendamine) ning gute ühistranspordi viimine taastuvenergiale, et vähendada transpordi osakond) keskkonnajalajälge. Transpordivaldkonna välisabi vahendite planeerimine ja eraldamine ning rakendusasutuse töö korraldamine (SF mõistes, perioodil 2021–2027). Liikuvuse planeerimise ja liiklusohutuse teenuse eesmärk on liikuvuse ja taristu investeeringute transpordiliikide ülene kavandamine ning liiklusohutuse strateegiline juhtimine. Pidades silmas nii riiklike eesmärke ja arengukavasid kui ka rahvusvahelisi kohustusi kujundatakse ohutut ja keskkonnahoidlikku liikuvuskeskkonda ning juhitakse liikuvuse ja liiklusohutusega seonduvaid protsesse ja investeeringuid. Sh on eesmärk koordineerida: o riigiteede teehoiukava ja veetee hoiukava koostamist, o liikuvus- ja liiklusohutusalase teabe kogumist, säilitamist ja levitamist, o uuringute ja analüüside tellimist ning väliste partnerite liikuvus- ja liiklusohutuspoliitilistes küsimustes andmete- ja ekspertteadmistele Liikuvuse tuginev nõustamine, TRAM planeerimine ja o andmeanalüüside korraldamist teadmistepõhise otsustamise liiklusohutus võimaldamiseks, o liikuvusalaste strateegilise planeerimise dokumentide väljatöötamise korraldamist (nt Liiklusohutusprogramm) ning nendes protsessides osalemist riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, o liiklushariduse ja sotsiaalkampaaniate korraldamist liiklusohutusalase teadlikkuse tõstmiseks, o ühistranspordireisijate õiguste kaitsmist ning ohuprognoosil põhineva autoveonduse järelevalve teostamist ja arendamist liiklusohutuse tagamiseks ning o liikuvuse kavandamiseks ja investeeringute tegemiseks jätkusuutliku rahastusmudeli loomist ja välisrahastuse ning transpordiameti ja - sektori rohepöörde koordineerimist. Teetransporditaristuga seotud lubade väljastamine ja õiguste andmine füüsilistele ning juriidilistele isikutele hõlmab eriveoseid suurte Teetransporditaris koormuste ja gabariitidega, erikasutuslubasid ürituste korraldamiseks, tuga seotud kolmandate osapoolte ehitus- ja kasutusõigusi, näiteks tehnovõrkude ja TRAM lubade mahasõitude rajamiseks, ning erinevaid planeeringuid ja riigivara väljastamine kasutamiseks andmist. Lisaks kuulub siia liikluskorraldusvahendi katselise kasutuse luba, mis võimaldab uusi liikluskorralduslahendusi ajutiselt testida ja hinnata. Sõidukite ja sõidukijuhtidega seotud lubade väljastamine ning liiklusregistri pidamine maismaa- ja veesõidukite ning nende juhtimisõiguse valdkonnas. Valdkonna teenuste pidev arendamine, Liiklusregistriga haldamine ning rahvusvaheline koostöö. TRAM seotud toimingud Liiklusregistris peetakse arvestust sõidukite, sh veesõidukite ning nendega seotud isikute üle. Läbi erinevate pakutavate teenuste on kaetud kogu vajalik informatsioon: registreerimine, omanikuvahetused, sõiduki andmete muudatused, käsutuskeelumärgete ja registerpantide seadmine, registrist kustutamine jm. Erinevate toimingute ja tegevuste lihtsustamiseks ja võimaldamiseks tehakse koostööd sõidukite müüjatega, maaletoojatega, tehnoülevaatuspunktidega, teekasutustasu vahendajatega, jäätmekäitlejatega jne. Kogutud andmeid kasutavad mh erinevad riigiasutused seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Juhtimisõiguse valdkond hõlmab maismaasõidukite juhtimisõigusega, sh jalgrattajuhiloa, mootorsõidukijuhi õpetamise ja juhendamise õiguse, vedurijuhtide, väikelaevajuhtide ja jetijuhtide juhtimisõigust tõendavate dokumentide väljastamisega ja vahetamisega, kutseliste autojuhtidega seonduvate dokumentide (autojuhi ADR koolitustunnistuse, ohtlike veoste veo ohutusnõuniku tunnistuse, digitaalse sõidumeeriku kaartide ja autojuhi pädevustunnistuse) väljastamise ja vahetamisega seotud teenuste arendamist ja haldamist. Liiklusregistriga seotud toimingute tegemiseks ja teenuste kvaliteetseks osutamiseks teenindusbüroode töö korraldamine ja e-teeninduse ning ka teiste digilahenduste haldamine ja arendamine. Järelevalve teostamine lennundusettevõtete ja lennunduses tegutsevate eraisikute üle lennunduse ohutuse tagamiseks. Järelevalve subjektideks on lennufirmad, jätkuvat lennukõlblikkust tagavad organisatsioonid, lennuväljade operaatorid, ANS teenuse osutajad, lennukoolitusorganisatsioonid ning mehitamata lennunduses toimetavad ettevõtted. Läbi lennunduspersonali litsentseerimiste tagatakse personali Lennunduse jätkuv pädevus oma tööülesandeid sooritada. Mehitamata lennunduses ohutus, lubade osalejatele väljaantavad load sätestavad tingimused, millistes on lubatud TRAM väljastamine ja ja ohutu mehitamata õhusõidukeid kasutada. Õhusõidukite registri järelevalve haldamine, mis annab ülevaate Eesti ettevõtete ja eraisikute kasutusel olevatest õhusõidukitest. Riikliku lennuohutusplaani (SSP) haldamine, mis sätestab lennuohutusalased konkreetsed eesmärgid ja tegevused. Plaani koostamisel määratletakse muuhulgas ohuprognoosid ning peamised riskid ja nende maandamismeetmed. Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028 Lisa 2 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste Eelarve rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud -643 927 981 -616 161 714 -660 294 230 -391 324 630 Meede 1: Transpordi -643 927 981 -616 161 714 -660 294 230 -391 324 630 konkurentsivõime Programmi tegevus 1.1: -374 350 310 -351 116 503 -384 213 369 -143 950 116 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid Raudteetranspordi taristu -374 350 310 -351 116 503 -384 213 369 -143 950 116 arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine Programmi tegevus 1.2: -12 572 491 -21 455 827 -9 448 698 -9 450 206 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid Õhutranspordi taristu arendamine -12 572 491 -21 455 827 -9 448 698 -9 450 206 ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine Programmi tegevus 1.3: -201 815 372 -185 005 991 -171 677 750 -171 725 050 Teetransporditaristu arendamine ja korrashoid Maanteetranspordi taristu -8 018 993 -1 483 663 -2 477 920 -2 484 192 arendamine ja korrashoid ning transpordipoliitika kujundamine Teetransporditaristu korrashoid, -63 449 409 -60 436 447 -57 531 519 -57 536 027 ehitus ja info Teetransporditaristu säilitamine -11 241 233 -10 773 266 -9 919 289 -9 921 995 Teetransporditaristu arendamine -119 105 737 -112 312 615 -101 749 022 -101 782 836 Programmi tegevus 1.4: Ohutu ja -55 189 807 -58 583 393 -94 954 412 -66 199 258 säästliku transpordisüsteemi arendamine Keskkonnahoidlikku liikuvust -21 156 765 -25 461 958 -63 719 844 -40 100 378 soodustava linnakeskkonna kujundamine Ohutuse alase transpordipoliitika -893 503 -866 598 -853 352 -813 885 kujundamine ja selle elluviimise korraldamine Teetransporditaristuga seotud -2 088 351 -2 001 470 -1 860 217 -1 860 668 lubade väljastamine Üleriigilise liikuvuspoliitika -8 116 246 -7 287 279 -6 449 845 -1 350 378 kujundamine ning uudsete transpordilahenduste väljatöötamises osalemine Liikuvuse planeerimine ja -7 926 889 -7 759 548 -7 343 040 -7 344 482 liiklusohutus Liiklusregistriga seotud toimingud -10 636 357 -10 794 853 -10 472 652 -10 473 553 Lennunduse ohutus, lubade -4 371 697 -4 411 688 -4 255 464 -4 255 914 väljastamine ja järelevalve Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028 Lisa 3 LISA 3. Mõõdikute selgitused Mõõdiku nimetus TUV mõõdik Transpordi CO2- heitkogused77, kt CO2 ekv Transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga: Kasutame prognoosimiseks Eesti Keskkonnauuringute (sh Eesti 2035 mõõdik: Keskuse (EKUK) kasvuhoonegaaside (KHG) prognoose. Tegelikud Kasvuhoonegaaside numbrid võtame ametlikust KHG inventuuri aruannetest. KHG heitkogused vähendamise trajektoor vastab Transpordi ja Liikuvuse arengukava transpordisektoris (sihttase 2021–2035 sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki arengukavas 1700 kt CO2 ekv) kirjeldatud poliitikaid. Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“ TLAK mõõdik: transpordi ettepaneku78 järgi tuleb vähendada ESR sektorite79 (sh transpordi) CO2e heitkoguste emissioone 2030. aastaks –24% (sektoriüleselt). vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga) Mõõdiku nimetus Programmi mõõdikud Osakaal on arvestatud TEN-T põhivõrgu Tallinna–Tartu ja Tallinna– Üleeuroopalisse Pärnu–Uulu teelõikude kogupikkuse 302 km suhtena ja seal ei transpordivõrgustiku (TEN- eristata erinevaid teid. T) põhivõrku kuuluvate riigiteede vastavus P.S. arvestusest on väljas Uulu–Ikla põhivõrgu lõik, sest selle kehtestatud nõuetele, % liiklussagedus on oluliselt madalam ülejäänud põhivõrgu teedest ning oleme otsustanud sellele küsida erandit. Rail Baltica Eesti osa valmiduse % näitab, kui palju põhitrassi Valminud ja toetava taristuga muldkeha ning sellega kaasnevat taristut on valmis ehitatud. % leitakse Rail Baltica põhitrassi ehitatud km pikkuste ja eelarve kasutamisega koosmõjus. muldkeha osakaal trassi kogupikkusest, % 2028. a sihttase 80% tuleneb sellest et Lõuna-Pärnumaal ei ole selleks ajaks muldkeha valminud. 77 Allikas: KliM 78 Sh taastuvenergia direktiivi muudatusettepaneku kohaselt tuleb transpordil vähendada oma CO2e heitkoguseid 450 kt võrra ehk 2030. aastaks. 79 ESR sektorid on transport, väiksemahuline energeetika (<20 MW nimivõimsusega), hooned, jäätmemajandus, tööstuslikud protsessid ning põllumajandus. Ehitustempo on alguses kiirem olemasolevate vahendite tõttu, uue EL eelarve perioodi algus (2028+) venitab mõnevõrra kasutatavate vahendite kättesaadavust. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime Mõõdiku nimetus (arengukava 1. tegevussuuna mõõdik) Transpordi energiakulu max 8,3 TWh (ENMAK 2030), millest taastuvenergia osakaal transpordis on 24%: energiakulu on koondindikaator, mis ühtlasi aitab mõõta kui efektiivselt transport korraldatud on (s.h sõidukipargi ökonoomsust, optimaalse Transpordi energiakulu, liikumisviisi valikut, nt ühistranspordi kasutust, jms) ning ka TWh transpordisüsteemi säästlikkust. Seoses Euroopa Liidu Taastuvenergia osakaal kliimakokkulepetega on keskkonnahoiu mõjud olulise fookuse all transpordis, % osaks transpordipoliitikas, mida aitab seirata programmi ülevaates transpordi energiakulu. Taastuvenergia osakaalu arvestatakse vastavalt (TLAK eesmärk: Riiklikule energia ja kliimakavale (REKK 2030), prognoosides 0,85% Transpordi energiakulu kasvu aastas ja arvestades 2030. aasta EL kliimaeesmärgi tõstmisest max 8,3 TWh, millest tulenevat eesmärki (taastuvenergia osakaalu tõstmiseks transpordis). taastuvenergia osakaal Osakaal saavutatakse Taastuvenergia direktiivi (2018/2001) transpordis on 24%) kontekstis, kuid koguenergia arvestuses jääb osakaal kõigi eelduste kohaselt väiksemaks. Koguenergiakulu vähenemine, et saavutada 2012. aastaga sarnane energiakulu (2020. a ligi 9,2 TWh). Eesmärki aitavad täita mh transpordiliikide elektrifitseerimine ja modaalnihke suunamine aktiivsetele liikumisviiside kasutuse kasvu suunas. Programmi tegevus 1.1. Raudteetranspordi taristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga: Veosekäive väljendab kaubaveol Raudteekaubaveo tehtud tööde mahtu tonn-kilomeetrites. Eesmärk sõltub nii osakaal olemasolevate maanteevedude toomisest olemasolevale ja ehitatavale tonnkilomeetrites raudteele (Rail Baltica) kui suuresti ka Rail Baltica täiendavast võrreldes kaubamahust. Raudtee elektrifitseerimine loob eeldused modaalnihke maanteetranspordiga, % kasvuks raudteetranspordi liigi kasuks. Suurema nihke saavutamiseks tuleb teha täiendavaid investeeringuid, sh luua laadimisplatse ja uusi koostöömudeleid veondusettevõtetega. Lähtuvalt Eesti kaubavedude (TLAK mõõdik: logistikast ning tootmisettevõtete paiknemisest on läbi riiklike suurendada meetmete täiendavalt võimalik suunata raudteele hetkel maanteel raudteekaubaveo osakaalu transporditavaid kaupu: killustikud (graniit ja lubjakivi killustik), tonnkilomeetrites puittooted (puitpellet, saematerjal, majad, paber, vineer), teravili jm. võrreldes Raudteevedu aitab eelkõige vähendada Tartu–Tallinn ja Tallinn– maanteetranspordiga) Pärnu–Ikla maantee koormust, samuti Tartu–Jõhvi lõigu koormust ning ka Kagu-Eesti maanteede koormust. Siseriikliku kaubaveo raudteele suunamise abil on võimalik aastas kokku hoida 44 miljonit raskeveoki veokilomeetrit. Raudteekaubaveo osakaalu suurendamine on võimalik ka läbi Eesti veetavate täiendavate kaubamahtude, mis on siiani kasutanud alternatiivseid kaubaveokoridore. Üleeuroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T – Trans-European Transport Network) põhivõrgu väljaehitamine: Rail Baltic: Rail Baltica raudtee ehitamine on jagatud etappideks: risted riigi ja kohalike teedega ning elektri- ja gaasi põhivõrkudega; terminalid jt Üle-euroopalise kohalikud objektid (nt kohalikud peatused, veeremidepood); raudtee transpordivõrgustiku põhitrass. 2028. aastaks on valminud raudtee lõik Tallinnast Pärnuni (TEN-T, Trans- koos reisiliikluse käivitamiseks vajalike kohtobjektidega (jaamad, European Transport kohalikud peatused, veeremidepoo, taristu halduskeskused) ehk ligi Network) põhivõrgu 80% raudteest. 2030. aastaks on Rail Baltica raudtee Eesti osa ja väljaehitamine: Rail kogu sellega seonduv infrastruktuur 100% valmis ja kasutuses. Baltic, % % arvutus tehakse eelarve täitmise põhjal. Erinevad raudteelõigud, (maanteeviaduktid jm ehitised teostatakse programmi tegevuse 1.3 eelarve raames, kuid tulemust arvestatakse kogu RB maksumuse pealt) vajavad ehitamiseks investeeringuid, mida mõõdetakse rahas. Rongiliikluse Rongiliikluse ühendusajad Tallinna–Narva, Tallinna–Tartu, ühendusaeg Tallinna– Tallinna–Viljandi ja Tallinna–Pärnu (Rail Baltica tulemusena) Narva, Tallinna–Tartu, liinidel paranevad: Rail Baltica raudtee väljaehitamisel tekib uus ja Tallinna–Viljandi ja kiire 1435 mm raudteeühendus Tallinna ja Pärnu vahel, mille Tallinna–Pärnu (Rail tulemusel väheneb sõiduaeg praeguselt kiireimalt liigilt (sõiduautoga) Baltica tulemusena) 1h 39 min pealt 42 minutile. 2035. aastaks saavutatakse järgmised liinidel, minutites ühendusajad: Tallinn–Narva 1h 45 min, Tallinn–Tartu 1h 30 min, Tallinn–Viljandi 1h30min. Rekonstrueeritud või uuendatud raudteede pikkus (SF Rekonstrueeritud või väljundindikaator): Raudteede õgvendamine Tallinna–Tartu ja uuendatud raudteede Tapa–Narva lõikudes, et vähendada turvaliselt raudtee pikkus, km ühendusaegasid. Selleks on vaja kohandada ca 30 rööbastee kurvi geomeetriat. Elektrifitseeritud uute raudteede pikkus (SF väljundindikaator): 2026. aastaks laiendatakse õhuliinivõrku Narvale, 2029 aastaks Koidula ja Valgani. Elektrifitseerimise käigus ehitatakse 25 kV Elektrifitseeritud uute õhuliini koos veoalajaamadega. Elektrifitseerimisel vähendatakse raudteede pikkus, km raudteetranspordi negatiivset keskkonnamõju taastuvenergia kasutamise kaudu ning luuakse uus infrastruktuur aitamaks saavutada kiirusi kuni 160 km/h. Programmi tegevus 1.2. Õhutransporditaristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Aastaringsete Suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu: regulaarsete lennuliinide Otseühenduste kasvatamiseks suurendame kolmandatest riikidest arv, tk Tallinna lennujaama kaudu liikuvate transiitreisijate arvu lennunduskokkulepete sõlmimise, terminalide laiendamise jm arendustöödega. Eesmärk on tagada kvaliteetsed ja mugavad (TLAK mõõdik: rahvusvahelised lennuühendused ning kasvava mahu turvaline ja suurendada aastaringsete järjepidev teenindamine, seepärast on strateegiliselt oluline jätkata regulaarsete lennuliinide ASi Tallinna Lennujaam lennundusjulgestuse ja päästekulude katmist arvu) riigieelarvest. Irdtorni lahendused kasutusel lennujaamades: Kavandatakse tegevused järgmistes etappides: 2021. aastal loodi strateegia: „mis, kuidas, kuhu, mis teenused“, 2022. aastal loodi keskus Tallinnas, 2023. aastal toimus uute teenuste (AFIS ja ATC, MET) osutamine Irdtorni lahendust Tartu lennuväljal ning ettevalmistuste tegemine teenuse osutamiseks kasutavate ka teistel lennuväljadel. 2024. aastal jätkatakse irdtorni teenuse lennujaamade osakaal, % võimekuse loomist teistesse regionaallennujaamadesse tulenevalt ülelende vähenemisega seotud vähenenud rahavoost Ukraina kriisi mõjul. 2035. aastaks on irdtorni teenuse võimekus kõigis lennujaamades (100%). Programmi tegevus 1.3. Teetransporditaristu arendamine ja Mõõdiku nimetus korrashoid Riigiteede võrgu seisundi säilitamine vastavalt „Riigiteede teehoiukavale 2024–2027“. Mõõdikuks on teede tasasuse näitaja ehk IRI (ingl. k International Roughness Indeks). IRI on rahvusvaheliselt heaks kiidetud sõidumugavust iseloomustav väärtus, mis arvutatakse standardse sõiduki kere vertikaalsuunaliste võngete Riigiteede võrgu seisundi summana 100 m lõigule (ühik - mm/m). Tee on seda tasasem, mida säilitamine (IRI, mm/m) väiksem on IRI väärtus. IRI 2,6 mm/m korral on sõidumugavus hea ja rahuldava taseme piiril ning teevõrgu elukaarekulud optimaalsed. Väga hea taseme, IRI <1,5 mm/m, saavutamine eeldaks teede ulatuslikku ümberehitamist koos muldkehade vahetusega, millel puudub majanduslik põhjendus. Üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) põhivõrku Mõõdik näitab TEN-T põhivõrku kuuluvate nõuetele vastavate kuuluvate nõuetele riigiteede pikkuse muutust ajas kilomeetrites. vastavate riigiteede pikkus, km Programmi tegevus 1.4. Ohutu ja säästliku transpordisüsteemi Mõõdiku nimetus arendamine Liiklejate liikluskäitumise indeks: liikluskäitumise indeks iseloomustab liiklejate hoiakute ja käitumise koondtaseme ja selle Liiklejate prognoositud muutuse keskmist väärtust ning põhineb liikluskäitumise indeks üksikindikaatorite80 mõõdetud tulemustel ning varasemal perioodil (algtase kuni 2020. aasta tase) fikseeritud muutustel. Algtasemega võrreldes indeksi kasv 0,5 punkti Liikluskäitumise indeks on väljendatav 10-punktisel skaalal. See on võrra aastaks 2025 üle kantav ka %-skaalale 1-100, väljendades sellisel kujul liikluses positiivselt käitujate osakaalu vastavate üksikindikaatorite keskmise väärtusena. Liikluses hukkunute ja raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena (TLAK mõõdik: vähendada liikluses Liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu vähenemine hukkunute ja raskelt poole võrra kolme aasta keskmisena: saame mõõta tervikuna vigastatute arvu poole liiklusohutusprogrammi elluviimiskava tegevuste tulemuslikkust. võrra võrreldes 2020. Liiklussurmade (maanteedel) ja raskelt vigastatute arvu vähenemine aastaga ehk saavutada töötab nn nullvisiooni saavutamise nimel ehk eesmärgi laiem mõte on olukord, kus hukkunute viia liiklussurmade arv nii madalaks kui võimalik, ideaalis nullini. arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30 ning raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena ei ületaks 187) Ärilises- ja mitteärilises Ärilises- ja mitteärilises lennutegevuses toimunud õnnetuste, lennutegevuses toimunud tõsiste intsidentide ja nendes hukkunute arv on selgelt õnnetuste ja tõsiste vähenemistrendis: Euroopa keskandmebaasi ECCAIRSi põhjal on intsidentide arv 10 000 aasta jooksul toimunud lennuõnnetuste ja selliste juhtumite, mis lennutunni kohta oleksid võinud väga tõenäoliselt lõppeda lennuõnnetusega 10 000 lennutunni kohta, võrreldes eelnevate aastatega selgelt vähenemistrendis. 80 Üksikindikaatorid on väljendatud järgmiste liikluskäitumist mõjutavate teemade kohta: mobiiltelefoni kasutamisest hoidumine mootorsõiduki juhtimise ajal, punase fooritule ja kollase fooritule nõudest kinnipidamine sõidukijuhtide poolt, punase fooritule nõudest kinnipidamine jalakäijate poolt, jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal, turvavöö kinnitamine sõiduautos, eraldi sõidukijuhtide, laste ja täiskasvanud sõitjate poolt (täiskasvanud sõitjate osas eraldi nii esi- kui tagaistmel), turvavöö kinnitamine bussis, jalgratturikiivri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, jalakäijahelkuri kandmine täiskasvanute ja laste poolt, suurima lubatud sõidukiiruse järgimine asulas ja asulavälisel teel (asulavälisel teel eraldi põhi- ja tugimaanteedel ning väiksematel maanteedel), alkoholi mõju all sõidukijuhtimisest hoidumine, alkoholi tarvitanud juhiga kaasasõitmisest hoidumine, raudteeülesõidukohal punase fooritule nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist, raudteeülesõidukohal tõkkepuu nõude järgimine, eraldi nii enne kui pärast rongi möödumist. Uute trammiteede pikkus (SF väljundmõõdik): Toetatud projektidest rahastatavate uute trammiteede pikkus. Näitaja hõlmab kogu linnapiirkonda, st et nii linna- kui ka linnalähiliine. Trammi kui ühe kõige keskkonna- ja ruumisäästlikuma, kuid ka atraktiivsema ühistranspordiliigi potentsiaali laiem ärakasutamine võimaldab ühistranspordi konkurentsivõimet tõsta. Efektiivsuse parandamiseks EL vahenditest on vajalik keskmise kiiruse tõstmine ning seeläbi ühendusaegade rahastatud uute vähendamine. Investeeringud on vajalikud nii uute piirkondade trammiteede pikkus, km kergrööbastranspordiga ühendamiseks kui alternatiivsete trasside arendamiseks kesklinnas, mis on oluline kesklinnas trammide läbilaskvuse tagamiseks. Sekkumine parandab ühistransporditeenuse kättesaadavust, tõstab selle konkurentsivõimet, võimaldab vähendada ühistranspordi ühendusaegu ning soodustab sellega säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist. Uued või uuendatud mitmeliigilised ühendused (SF väljundmõõdik): Toetatud projektidest rahastatavate uute või uuendatud mitmeliigiliste sõlmpunktide arv, mis hõlbustab erinevate EL vahenditest transpordivahendite ja liikumisviiside kasutamist ja kombineerimist rahastatud uued või kauba- või reisijateveoks, parandab ühistransporditeenuse uuendatud kättesaadavust ja ligipääsetavust ning tõstab selle konkurentsivõimet. mitmeliigilised Sellega soodustab sekkumine säästvate ja aktiivsete liikumisviiside sõlmpunktid, tk kasutamist, pöörates tähelepanu kasutajakogemusele - mugavusele, ligipääsetavusele, ohutusele, sõlmpunktideni viivatele teekondadele, auto ja jalgratta parkimise tingimustele jm. Toetust saav sihtotstarbeline jalgrattataristu (SF väljundmõõdik + CO2 vahendid): Toetatud projektidest rahastatava uue või oluliselt uuendatud sihtotstarbelise jalgrattataristu pikkus, fookusega suuremate linnapiirkondade kesklinnadel. Spetsiaalne eraldatud jalgrattataristu hõlmab nõuetekohaselt märgistatud ja linnade rattastrateegiates välja toodud kvaliteedikriteeriumitest lähtuvaid EL ja CO2 vahenditest jalgrattateid. Sekkumine soodustab aktiivsete liikumisviiside rahastatud uute või kasutust, tõstab jalgratta konkurentsivõimet liikumisviisina ning uuendatud rattateede võimaldab nii eri vanuse- kui ühiskonnagruppidel mugavalt ja ohutult pikkus, km rattal liigelda ning igapäevatoimetusi teha. Lisaks on CO2 vahenditest Transpordiametile eraldatud ca 10 mln eurot vahendeid erinevate liikuvusega seotud objektide ehitamiseks üle Eesti. Täpsem info rajatava jalgrattatee kilometraaži kohta selgub 2024. a lõpus. Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2025–2028 Lisa 4 LISA 4. Transpordi valdkonna mõõdikud ja sihttasemed (esitatakse eraldi dokumendis) MERE JA VEE PROGRAMM 2025-2028 Sisukord 1. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 3 2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 6 4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 7 5. Olulisemad tegevused/sekkumised............................................................................................... 11 Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus ....................................................................................... 11 Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ................................................................................... 12 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused.............................................................................. 13 Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus ....................................................................... 13 Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine ........................................................... 14 Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine ......................................... 15 Meede 2. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine................................................................... 16 Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine.............. 16 7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 18 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 21 Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse tagamine ..................................................................... 21 Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine ................................................... 21 Programmi tegevus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine ....................... 23 LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................................... 25 2 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning eesmärk konkurentsivõimeline majandus. Valdkonna arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (osaliselt) Programmi nimi Mere ja vee programm Programmi eesmärk Mere- ja veekeskkonna kaitse Eesti mereala ja vete hea seisundi saavutamiseks, veeteenuse jätkusuutlik areng, mis arvestab kriiside ja kliimamuutustega ning Eesti meremajanduse konkurentsivõime kasv läbi kestliku, ohutu, turvalise ja uuendusliku merendussektori ja taristu, tagades ka merealaste andmestike parema kättesaadavuse. Programmi periood 2025-2028 Peavastutaja Kliimaministeerium (KLIM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Transpordiamet (TRAM), Riigilaevastik (RL), Keskkonnaamet (KeA), valitsemisala asutused) Keskkonnaagentuur (KAUR) Kaasvastutaja - ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) 2. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega1 korraldati senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda puudutavad ülesanded viidi Rahandusministeeriumist üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse ning Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ja siseriikliku ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse. Sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisalade ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust. Korraldati ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist. Tuginedes riigi strateegilise juhtimise metoodikale ning võttes arvesse ministeeriumi põhivaldkondi ja seatud strateegilisi eesmärke, kujundati ümber tulemusvaldkonnad, mille raames ühtselt eesmärgistatavad poliitikavaldkonnad toodi ühise tulemusvaldkonna alla. Valituskabineti 29.02.2024 nõupidamisel kinnitati uuteks Kliimaministeeriumi tulemusvaldkondadeks: „Kliima, energeetika ja elurikkus“ ning „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“. 1 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678- 4dc8e39be9bd 3 Joonis 1. Kliimaministeeriumi põhitegevustega seotud tulemusvaldkonnad ja programmid. Elukeskkonna liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärk: Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning konkurentsivõimeline majandus. Tagame ringmajanduse põhimõtteid järgides kvaliteetse elukeskkonna arengu ja edendame nutikaid, ligipääsetavaid ja ohutuid liikuvuslahendusi panustades konkurentsivõimelise ja kliimakindla majanduse arengusse. Tulemusvaldkonnas seatud sihtide saavutamiseni jõutakse kuue programmi rakendamisel: - Elukeskkonna ja ringmajanduse programm (KliM); - Mere ja vee programm (KliM); - Transpordi ja liikuvuse programm (KliM); - Ühistranspordi programm (ReM); - Regionaalarengu programm (ReM); - Maa ja ruumiloome programm (MKM). Tulemusvaldkonna eesmärgid on kooskõlas strateegiadokumendiga Eesti 2035, Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–20352 (edaspidi TLAK), teiste seotud arengudokumentidega ja säästva arengu eesmärkidega. Tulemusvaldkonna eesmärk on seotud Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (edaspidi TLAK) üldeesmärgiga: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kolm programmi: 1) Transpordi ja liikuvuse programm (taristuministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside (va meretransport) planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 2) Mere ja vee programm (taristuministri vastutusala), mis hõlmab meretranspordi planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist; 3) Ühistranspordi programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Mere ja vee programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM). Programm on koostatud vastavalt Kliimaministeeriumi struktuurile, kus iga programmi eest vastutab vastava valdkonna asekantsler. Programmi rakendamine aitab kaasa TLAK-i 2 Transpordi tulevik | Kliimaministeerium 4 koordineeritud rakendamisele ja valdkonna arengule, arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, arengustrateegia Eesti 2035 seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti arvestatakse programmi rakendamisel osaliselt kattuvate valdkondade strateegiate ja arengukavadega. Mere- ja veepoliitika tegeleb peamiselt meremajanduse konkurentsivõime sh meretransporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega, merekeskkonna kaitse, veemajanduspoliitika kujundamise ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole mere- ja veepoliitika eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist. Samuti on mere- ja veepoliitikal tugev ühisosa muuhulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse valdkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“. Programmi tegevused panustavad järgmistesse riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 sihtidesse3: inimene (arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse), ühiskond, majandus (Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega), elukeskkond (Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. Inimesed on ruumiteadlikud ning ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse võimalusi) ja riigivalitsemine (Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik). Mere ja vee programm aitab saavutada arengustrateegia Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab asjakohaste taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi4 aluspõhimõtetega. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamisse: Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt5. 3 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus 4 https://www.kul.ee/media/60/download 5 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026): https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; KLIM: www.kliimaministeerium.ee 5 3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Programmi eesmärk: Mere- ja vee keskkonna kaitse Eesti mereala ja vete hea seisundi saavutamiseks, veeteenuse jätkusuutlik areng, mis arvestab kriiside ja kliimamuutustega ning Eesti meremajanduse konkurentsivõime kasv läbi kestliku, ohutu, turvalise ja uuendusliku merendussektori ja taristu, tagades ka merealaste andmestike parema kättesaadavuse. Programm jaguneb kaheks meetmeks ja kolmeks tegevuseks: 1) Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Meetme eesmärk on saavutatud ja säilitatud merekeskkonna, pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. a) Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine Eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, mis tagavad merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. b) Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. 2) Meede 1. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine Meetme eesmärk on tagada mere peal (sh laevatatavatel siseveeteedel) toimuvate või merega seotud majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste osutamise. a) Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Eesmärk: Muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks, ohutumaks, turvalisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Joonis 2. Programmi struktuur. 6 Tabel 1. Programmi mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Eesti laevandus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (1-3) 3 3 3 3 3 Allikas: Shipping Industry Flag State Performance Table Heas seisundis olevate veekogumite osakaal (%) 51,00% 56,00% 59,00% 65,00% 66,00% Allikas: Keskkonnaagentuur (2022) Sadamate kaubakäive, miljonites tonnides 23 24 25 26 27 Allikas: Kliimaministeerium Reisijate arv rahvusvahelistel laevaliinidel, mln aastas 8,00 11,00 11,50 12,00 12,50 Allikas: Kliimaministeerium Tabel 2. Programmi rahastamiskava Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud -65 604 603 -61 121 303 -55 353 929 -53 339 367 Meede 1: Merekeskkonna ja -25 712 092 -23 023 050 -26 220 349 -22 672 723 vee kaitse ning kasutus Programmi tegevus 1.1.: -2 743 376 -2 524 822 -2 467 546 -2 477 694 Merekeskkonna kaitse tagamine Programmi tegevus 1.2: Vee -22 968 716 -20 498 228 -23 752 803 -20 195 029 säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Meede 2: Meremajanduse -39 892 511 -38 098 254 -29 133 581 -30 666 645 konkurentsivõime tõstmine Programmi tegevus 2.1: -39 892 511 -38 098 254 -29 133 581 -30 666 645 Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine 4. Hetkeolukorra analüüs Meremajandus on mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste osutamise. Lisaks majandustegevusele mõjutavad meri ning siseveed inimeste elukeskkonda ja inimese tegevus mõjutab omakorda otseselt merekeskkonda. Seega tuleb majandustegevused planeerida 7 keskkonnahoiust lähtuvalt ja käsitleda neid koos elukeskkonna ja regionaalarengu teemadega. Kuigi juba praegu toimivad paljud merenduse valdkonnad efektiivselt, on merenduse terviku potentsiaal Eestis siiski maksimaalselt kasutamata. Potentsiaali maksimeerimiseks tuleb lähtuda seisukohast, et kõik merega seotud küsimused on omavahel seotud, toetavad üksteist ja neid peab käsitlema tervikuna. Selle tulemusena jõutakse olukorrani, kus suureneb merendusega seotud ettevõtluses loodav lisandväärtus, on loodud täiendavaid võimalusi väikeettevõtluseks, kaldaäärne elukeskkond on atraktiivne ja soodustab inimeste paikseks jäämist rannikuäärsetesse regioonidesse, samas väheneb keskkonna koormus ning õnnetused merel, veekogudel ja sadamates ning Läänemere keskkonnaseisund ei ole halvenenud. Olulisemaks on muutunud ka toimepidevuse tagamine läbi veeteede avatuna, ohutu ja turvalisena hoidmise, sest pinged Ukraina sõja tõttu on tõstnud riske Suwalki koridori avatuna hoidmine kriisisituatsioonis, mistõttu on vaja multifunktsionaalset jäämurdjat, et tagada olenemata aastaajast ning jäätingimustest kaupade ja varustuse liikumine Eestisse. Riikliku arengukava Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–2035 (TLAK) alla kuuluv laiendatud meremajanduse visioon (meremajanduse valge raamat) koondab strateegilised eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalikud tegevused merendussektori arengu soodustamiseks. Meremajanduse valge raamat sisaldab hinnangut probleemidele, nende ulatusele, lahendamata jätmise tagajärgedele ja lahendamiseks välja pakutavate meetmete mõjule. Merenduses on peamiseks väljakutseks COVID-19 pandeemia järgne kohanemine, ebastabiilsed olukorrad maailmas, samuti üha enam karmistuvad keskkonnanõuded. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eesti koos 11 muu Läänemere ja Põhjamere rannikuriigiga alustas 2024. aastal ekspertide tasandil koostööd, mille raames arutatakse ühiseid samme Venemaa varilaevastikuga võitlemisel, kuna see kujutab ohtu keskkonnale, meresõiduohutusele ja julgeolekule, eriti rannikuäärsetes riikides. Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks väga vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostöö. Meremajanduse väljakutsed: • meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ja uue konkurentsivõimelise laevanduspaketi kontseptsiooni väljatöötamine koos laevaregistrite reformiga; • meremajandus on kiiresti kasvav ning arengut on hakanud pidurdama valdkonna killustatus ja kompetentside puudumine erinevates ministeeriumites ja nende allasutustes; • Riigilaevastiku erinevate nutikate ja innovaatiliste lahenduste rahastus, mis võimaldavad vähendada emissiooni ja suurendada efektiivsust (lisaks võimelünkade parendamine); • kohanemine ja jätkusuutlik sadamate toimimine sanktsioonidest tingitud kaubamahtude drastilise vähenemisega; • kaldaelektriühenduste ja alternatiivkütuste taristu väljaehitamine TEN-T sadamates tulenevalt Euroopa kliimapaketi nõuetest; • väikesaarte ja suursaarte laevaliinide dekarboniseerimine; • rahvusvaheliste laevaühenduste dekarboniseerimine ning rohekoridoride loomine Soome ja Rootsiga; • jäämurde teenuse baasrahastus ei kata lepinguga võetud kohustusi; • jäämurde võimekus ei ole piisavalt tagatud ja vajalik on uue jäämurdja ehitamine asendamaks 8 60 aastast jäämurdjat Tarmo; • väikesaartega ühenduse pidamiseks uue parvlaeva ehitamise rahastamine; • merenduses ÜRO, EL valdkondliku regulatiivse raamistiku hüppelise mahuga toimetulek olemasolevate vahendite piires; • sanktsioonide rakendamisest tulenev täiendav järelevalve koormus vajab püsivat lahendust; • teadus- ja arendustegevuse ebapiisav rahastus merendusvaldkonna arendamisel; • meremajandusega seotud analüüsitud andmestiku kokkupanek ning avalik jagamine, et tagada kvaliteetne info ning uuendatud ülevaade kõigile osapooltele. • merendusega seotud ja tööks vajalike infosüsteemide kaasajastamine, tehnoloogilise võla vähendamine ning uutele andmevajadustele vastavaks arendamine; • elektroonilise mereinfosüsteemi platvormi arendus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) 2019/1239 määrusele, mille kohaselt hakatakse alates 2025. aasta augustist uue andmestandardi järgi infot vahetama Euroopas; • arendada ühtne meremajandust ja seotud infot kajastav statistiline töölaud, et kõik osapooled saaksid kasutada ühesugust ning uuendatud infot tegevuste ja otsuste tegemiseks; • veetee hoiukavaga seotud tegevuste ja investeeringute vajadusteks rahastuse tagamine; • kanalite süvendamise pikaaegse plaani puudumine ja töödeks vajaliku baasrahastuse tagamine; • sadamate taristu vajab investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks (lainemurdjad, kaid), selleks, et sadamad saaksid ohutut teenust pakkuda. Keskkonnapoliitikat mõjutab järgmiste kümnendite jooksul enim Euroopa roheline kokkulepe, mis lähtub põhimõttest, et kestlikkus ja üleminek turvalisele, elurikkust toetavale, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmeküsimus. Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on roheleppega seadnud aastateks 2030 ja 2050 mitmeid ambitsioonikaid eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamisega ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning tervikuna kestliku arengu saavutamisega. Selleks on muuhulgas vajalik edendada uute kestlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis majandussektorites (energeetikas, IKT-s, tööstuses, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, maakasutuses ja metsanduses, teenusmajanduses). Samavõrra oluline on suurendada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete võimekust ning valmisolekut kohanduda roheleppest tulenevate nõuetega, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning minna üle ringmajandavatele ärimudelitele. Kliimakindla majanduse seadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb keskkonnaseisund, mida põhjustavad maismaalt ja õhust merre jõudvad saasteained, suur kalapüügikoormus ning laevade poolt tekitatud reostus. Nagu Läänemeri tervikuna, on ka kogu Eesti mereala eutrofeerunud, mis mõjutab tugevalt ka muid mereökosüsteemi komponente. Samuti halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Halvast seisundist tingituna on piiratud mereressursi kasutamisvõimalused majandustegevuses ning ohustatud mereelustiku ja -elupaikade säilimine. 9 Kõige olulisem on tegeleda merre jõudvate toit- ja saasteainete koguste vähendamisega, eeskätt fosfori- ja lämmastikukoormuse vähendamisega. Samuti tuleb leida lahendus merre jõudvate ohtlike ainete koguste, sh ravimijääkide vähendamiseks. Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks meres on vaja lahendada ka mereprügiga, veealuse müraga, võõrliikidega ning kalapüügikoormustega seotud keskkonnaprobleemid. Mereelustiku kaitseks tuleb merekaitsealasid laiendada ja tagada nende sidusus, hinnata ja tõhustada nende kaitserežiime, et saavutada merekeskkonna hea seisund, täita Helcomi Läänemere tegevuskava ja EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärki võtta 30% merealadest kaitse alla (sh 10% range kaitse alla). Täiendavalt tuleb hakata tegelema ka halvas seisundis mereelupaikade taastamisega, vastu on võetud EL looduse taastamise määrus. Vajalik on luua võimekus vrakkide kütusest tühjaks pumpamiseks. 03.04.2024 seisuga on tuvastatud Eesti merealal 689 objekti. Neist 65 objekti on hinnatud keskkonnaohtlikuks. Detailsem riskihinnang on koostatud neile 65 keskkonnaohtlikkuile objektile ning 4 kõige suurema reostusohu tasemega vrakki asub Soome lahes ja üks Saaremaast läänes. Objektide keskkonnaohtlikkust ja riskihinnangut ajakohastatakse vastavalt uuemale kogutud informatsioonile. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 aasta jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata6. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, millega kaasneb suur ressursivajadus. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (2022.a andmetel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 82% elanikkonnast, ühisveevärgiga 83%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Seoses välisvahenditest rahastatud toetusmeetmete lõppemisega vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuteks on tarbijale taskukohase hinna juures sektori jätkusuutlikkuse tagamine keeruline, mistõttu on lähiaastate üheks fookuseks Eesti vee-ettevõtete regionaliseerimise soodustamine. Eestis üldiselt on piisavalt veeressurssi, mis katab senise inimtegevuse vajaduse ja võimaldab arendada uusi vett tarbivaid tootmisharusid. Kuid vead tiheasustusega piirkondade planeerimisel on kaasa toonud piirkonniti põhjaveevarude ammendumise (nt Harjumaa tiheasustusega piirkonnad). See toob nendes piirkondades kaasa vajaduse veetarbimist piirata ning takistab piirkondade arengut. Kuigi tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast on erinevate kliimastsenaariumite kohaselt üleujutuste risk pigem madal, ei ole siiski riski ennetamiseks ja leevendamiseks ettenähtud meetmete rakendatud piisavalt, ka elanikkonna teavitus ja teadlikkus üleujutuste riskide kohta on madal, puudu on kahjude ennetamise ja leevendamise meetmetest. Seega tuleb enam tähelepanu pöörata üleujutusriskide maandamisele ja nende mõjude leevendamisele. Samuti on sademevee käitlus linnalistes piirkondades ebapiisav, puuduvad konkreetsed projektlahendused. See suurendab saasteainete intensiivsemat kannet veekeskkonda ning põhjustab linnalistes piirkondades lokaalseid üleujutusi ja majanduslikku kahju. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata 6 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020) ja põhjaveekogumitest 74% (2020) on heas seisundis. 10 sellele, et juba planeeringute koostamise etapis arvestatakse sademevee kohapealse käitluse võimalustega ning vajadusel kavandatakse ja ehitatakse sobivad eesvoolud ja vooluhulga ühtlustamise lahendused eesmärgiga vähendada liigniiskust ja üleujutusi ning ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu keskkonda jõudvat reostuskoormust. Ka suuremahulised uued arendustegevused (transpordi ja energia taristu, kaevandused, tehased, vesiviljelus) võivad mõjutada veekogumite seisundit füüsiliste muutuste, täiendavate saasteainete vette jõudmise või põhjaveetaseme muutuste kaudu. Üheks uueks suuremahuliseks arendustegevuseks on vesiviljeluse arendamine. “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavva aastani 2030” kirjutatud säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas. Tootmismahu lisandumine tähendab täiendavat reostuskoormust. Vesiviljeluse arenguga kaasneva keskkonnakoormuse vähendamiseks on vajalik välja töötada leevendus- ja kompensatsioonimeetmed. 5. Olulisemad tegevused/sekkumised Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus • Veekogumite hea seisundi saavutamiseks perioodi 2022–2027 veemajanduskavade rakendamine ning edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed). • LIFE strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP WetEST rakendamine, mille eesmärgiks on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestus on 2025-2033 ning projekti maksumus on ~29,9 mln eurot, millest 60% on LIFE programmi toetus ja 40% (s.o ca 12 mln eurot) on riigi kaasfinantseering. • LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. aasta lõpuni. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. • Üleujutusriskide maandamise meetme ja sademevee kombineeritud lahenduste meetme rakendamise tagamine lokaalsete üleujutuste leevendamiseks või vältimiseks (2022–2027). • Üleujutuse riskide leevendamiseks 2022–2027 maandamiskavade rakendamine ja kolmanda tsükli üleujutusega seotud riskide hinnangu, üleujutusohu ja üleujutusega seotud riskide kaartide ning maandamiskavade ajakohastamine (2024–2027). • Veeteenuse reformi strateegilise teekaardi koostamine 2025. aastaks, et tagada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus. • Pandivere, Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025–2028 rakendamine pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks. • Joogivee kvaliteedi riskipõhise lähenemise tagamine optimeerimaks veekäitluse kulusid ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele. • Vee taaskasutuse poliitika välja töötamine, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega. • Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeetme rakendamine vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks. • 2024. a uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuete ülevõtmine Eesti õigussüsteemi 2027. a kevadeks. Sealhulgas asulareoveest mikrosaasteainete puhastamise kulude katmiseks laiendatud tootjavastutuse (EPR) rakendusskeemi väljatöötamine. • Hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse valdkonna õigusliku raami ajakohastamine, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele. • Alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega ning viiakse läbi Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring. 11 • Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia meetmekava rakendamine (perioodil 2023-2028) ja merestrateegia seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine. 2024. aastal ajakohastati mereala seisundihinnang. • Rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks. • Merendusreformi läbiviimine (sh merekeskkonnakaitse reform) eesmärgiga töötada välja uuenduslik merenduse haldamise riiklik mudel, maksimaalselt de-reguleerida ja ühtlustada riigisiseseid nõudeid rahvusvageliste nõuetega, efektiivistada järelevalvet läbi tehnoloogiate rakendamise, vähendada riigi administratiivkulusid läbi tehisintellekti rakendamise. • Kestliku sinimajanduse arendamine. • Reostustõrje ja mereuuringute võimekuse tagamine ning suurendamine, sh uue multifunktsionaalse laeva kasutusele võtmisega. • Keskkonnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamise võimekuse loomine. • SF 2021–2027 perioodil toimub mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Projekti viib ellu Riigimetsa Majandamise Keskus kuni 31.12.2027, EL toetus 4 mln eurot. Eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine • Töötatakse välja uus veeteetasude süsteem, mis lähtub laeva keskkonnamõjudest. Ettevalmistamisel on veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad, mis on suurema keskkonnamõjuga hakkaksid tulevikus suuremat veeteetasu maksma. • Oluline on tagada 2023. aastal loodud Riigilaevastiku baasrahastus. • Täiendavalt on vajalik investeerida TEN-T sadamatesse kaldaelektriühenduste rajamiseks ning alternatiivkütuste taristu loomiseks tulenevalt EL-i ESR, FuelEU, AFIR, ETS nõuetest, mille järgi peab taristu olema valmis 2030. aastaks, et laevad üle 5000GT saaksid sadamas seisuajaks ennast kaldaelektrivõrku lülitada. • Lisaks on vajalik investeerida ka riigisisese parvlaevaliikluse dekarboniseerimiseks, millega koos tuleb investeerida ka kohalike sadamate ümberehitusse. Kohalikud parvlaevaliinid panustavad ESR eesmärkide täitmisesse. • Täiendavalt pakub võimalusi alternatiivkütustele üleminekuks riigile kuuluvate laevade üleviimine alternatiivkütustele, mis võib tekitada mahuliselt püsivat nõudlust alternatiivkütuste tootmiseks, mis seni on olnud takistuseks investeeringute tegemisel. • Järgmiste aastate suur väljakutse on säilitada ka transpordi toimepidevus, misjuures on vajalik võtta transpordis kasutusele rohetehnoloogiad ja leida efektiivsust sektoris digilahenduste juurutamise läbi. • Jätkuvalt on väljakutseks ka mõõdiku „Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (kogumahutavus 500 või enam)“ täitmine, kus 2023. aastaks on Eesti lipu all 31 laeva. Seadusandlusest tulenevalt on raskusi laevade Eesti lipu alla toomisel ja hoidmisel ning konkureerivatel riikidel on selleks paremad tingimused. Projekti rakendamist on takistanud mõningad probleemid seoses õigusloomega ja toetavate infosüsteemide käivitumisega. Uus konkurentsivõimeline pakett valmib 2026. aastaks, mis aitab eesmärkide täitmisele kaasa. 12 • Jätkub uue keskkonnasäästliku parvlaeva ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev valmib 2026. aastaks. Laev panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3-4 kilotonni võrra aastas. • Töötatakse välja toetusmeede, mis ergutab laevandusettevõtteid valima Eestit oma laevade keskkonnasäästlikumaks muutmiseks, pakkudes osalist rahastuse tagastust Eestis tehtud investeeringutele. • SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF 70%-lise toetuse mahus 9,5 miljonit eurot (projekti kogumaksumus 13,57 mln eurot). • Laevateede ja kanalite süvendamiseks vajaliku baasrahastuse tagamine. • Tuletornide rekonstrueerimiseks vajaliku rahastuse tagamine. 6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused Järgnevalt on välja toodud programmi tegevused ja nende elluviimiseks kavandatud olulisemad plaanid. Teenuste detailne kirjeldus on kajastatud lisas 1. Meede 1. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus Meetme eesmärk: Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus. Meede koosneb kahest programmi tegevusest: merekeskkonna kaitse suunamine ning vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine. Meetme eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Tabel 3. Meetme merekeskkonna ja vee kaitse ja kasutus mõõdikud Mõõdiku/Sihttase Tegelik (2023) 2025 2026 2027 2028 Merekaitsealade 7064 km2 Eesti >28% >28% 28% 29% pindalamäär (%) Eesti merealast kaitse merealast all TW piiriga: 28.1%; EEZ piiriga: 19.3 % Veeteenuse keskmise 1,31 ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% maksumuse osakaal (2023) madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna keskmisest sissetulekust, % Allikas: Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur Reovee kogumise ja 98% 100 100 100 100 puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade 13 osakaal, % Programmi tegevus 1.1. Merekeskkonna kaitse tagamine Eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud, rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid teadmise puudujääkide vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Keskkonnaamet. Tabel 4. Programmi tegevuse merekeskkonna kaitse tagamine mõõdikud Mõõdik/Sihttase Tegelik (2023) 2025 2026 2027 2028 Maismaalt merre jõudva inimtekkelise NIC N- toitainete koormuse vähendamine: N-üld 27332 t/a; P- üld:26474 toitainete (N, P) koormus vastab HELCOM üld 455,5 t/a väheneb väheneb väheneb t/a, NIC P- BSAPis toodud Eestile arvestatud sissekande (2022) üld 419 ülemmääradele – N-üld ja P-üld NIC-d t/a. Allikas: Keskkonnaagentuur 7064 km2 Eesti Merekaitsealade pindalamäär Eesti merealast kaitse all, merealast, % TW piiriga: 28,1 %; >28 28 >28 >29 Allikas: Keskkonnaagentuur EEZpiiriga: 19,3%* Kõrge riskitasemega reostus- ja keskkonnaohtlike vrakkide ohutustamine 0 0 1 2 3 Allikas: Kliimaministeerium Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks viiakse läbi merestrateegia meetmekava rakendamine (perioodil 2023 - 2028), ajakohastati mereala seisundihinnang (2024) ning merestrateegia seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine. Oluline on rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Lisaks mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks. Viiakse läbi merekeskkonnakaitse reform, sh keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine, järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine. Tagatakse reostustõrje ja mereuuringute võimekus ning luuakse võimekus keskkonnaohtlike vrakkide kütusest tühjaks pumpamiseks. 14 Luuakse mereökoloogia digitaalse kaksiku prototüüp, mis pakub terviklikku lahendust Eesti mereökosüsteemide seisundi ja nende pakutavate hüvede hindamiseks, kvantifitseerimiseks ning survetegurite kumulatiivsete mõjude prognoosimiseks. Digitaalne kaksik võimaldab koondada eri allikatest pärit andmed ja kasutada innovaatilisi meetodeid, et analüüsida ja prognoosida ökoloogiliste näitajate muutusi nii ruumiliselt kui ajaliselt. Sõltuvalt valitavatest sisendandmetest, võimaldaks digikaksik ka reaalajas olukorra jälgimist ja kiiret reageerimist võimalike ohtude ilmnemisel. Programmi tegevus 1.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumite hea seisundi saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks, põllumajandusliku hajukoormuse, maaparandushoiust tingitud koormuse, ohtlike ainete koormuse ja veevõtust tingitud koormuse vähendamiseks, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ja üleujutuste mõjude maandamiseks, määratakse reoveekogumisalad, hinnatakse ja kehtestatakse põhjaveevarud ning korrastatakse jääkreostusobjekte. Korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist, antakse veelube, tehakse veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi, seejuures ajakohastades seisundi hindamise metoodikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ja Geoloogiateenistus. Tabel 5. Programmi tegevuse vee säästliku kasutamine ja kaitse tagamine mõõdikud Tegelik Mõõdik/Sihttase 2025 2026 2027 2028 (2023) Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike osakaal, % 82,00% 84,00% 84,00% 84,00% 84,00% Allikas: Keskkonnaagentuur Nitraaditundliku ala põhjaveeseire aasta keskmine nitraadisisaldus ei suurene algtasemega (2021-2024) võrreldes 28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 ˂28,7 Allikas: Keskkonnaagentuur Veeteenuse keskmise maksumuse osakaal madalaima sissetulekuga maakonna leibkonna keskmisest 1,31% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% ˂2,00% sissetulekust, % Allikas: Statistikaamet ja Keskkonnaagentuur Reovee kogumise ja puhastamise osas nõuetele vastavate üle 2000 ie koormusega reoveekogumisalade osakaal, % 98 100 100 100 100 Allikas: Keskkonnaagentuur 2025. aasta jooksul valmib veeteenuse reformi strateegiline teekaart, et tagada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus. Viiakse ellu LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST, mille eesmärk on saavutada Viru alamvesikonna veekogumite hea seisund. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 mln eurot. 15 Viiakse ellu LIFE SIP WetEST projekt, mille eesmärk on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava täielik rakendamine ning selle tulemusel vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Projekti kestus on 2025-2033 ning projekti maksumus on 29,9 mln eurot. Jätkatakse vee taaskasutuse poliitika välja töötamist, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega. Jätkatakse üleujutusriskide maandamist ja sademevee süsteemide arendamist. Viiakse ellu reoveepuhastuse energiatõhususe edendamise toetusmeedet vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks. Ajakohastatakse hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse õigusliku raami, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele. Alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega ning viiakse läbi Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuring. Meede 2. Meremajanduse konkurentsivõime tõstmine Eesmärk: Eesmärk on tagada mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimeline, keskkonnahoidlik ja kompetentsil põhinev jätkusuutlik süsteem, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste osutamise. Seos VVTP-ga: „5.1.1. Viime läbi rohereformi avaliku-, era- ja kolmanda sektori koostöös. Üheskoos ettevõtjatega kujundame Eesti majandusmudeli kliimaneutraalseks ja kestlikuks. Rohereform on valdkondade ülene – iga eelarveinvesteering peab viima meid kestlikuma keskkonnakasutuse ja majandusmudelini.“. Tabel 6. Meetme meremajanduse konkurentsivõime tõstmine mõõdikud Mõõdik/sihttase Tegelik 2025 2026 2027 2028 (2023) Eesti laevandus on 3 3 3 3 3 rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (1-3) Allikas: Shipping Industry Flag State Performance Table Programmi tegevus 2.1. Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Eesmärk: Programmi tegevuse eesmärk on muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks, ohutumaks, turvalisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Tegevuse täpsemaks kirjeldamiseks ja eesmärkide ning investeeringuvajaduste välja toomiseks kinnitatakse programmi lisas 3 Veetee hoiukava. 16 Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused. Lisaks tuleb eesmärkide saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Reisilaevastiku toetamiseks on vajalik jätkata tööjõumaksude tagastusmeetmega, milleks on Eestil ka riigiabiluba. Kaubalaevade lipu alla toomise terviklik meetmete pakett plaanitakse välja töötada 2026. aastaks. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine, mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi. Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse laevade ja sadamate kontrolli ja järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste toimimine. Teenuste toimimise eelduseks on piisav rahastus ning kompetentsete ametnike olemasolu, mille tagamine on suurenevate kohustuste vaates oluline. Jäämurdmine on meretranspordi ohutuse tagamiseks vajaminev teenus, mis on aastaid olnud alarahastatud. Lisaks on vajalik alustada uue jäämurdja ehitust, sest jäämurdja Tarmo ei ole võimeline oma ülesandeid peatselt täitma (ehitatud 1963). Lisaks on vaja välja vahetada ka EVA 316, mis täna peamiselt hoiab laevateid avatuna Liivi lahes. Jäämurde teenuse tagamiseks on 2023. aastal läbi viidud alusuuring ning otsitakse rahastusvõimalusi uue jäämurdja ehituseks. Tulenevalt EL ja Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni (IMO) kliimaeesmärkidest on vajalik riigisisesed meretranspordiühendused viia üle alternatiivkütustele. Selleks ehitatakse 2026. aastaks suursaarte vahele uus ligi nullheitmega parvlaev. Lisaks võetakse suund ka riigilaevade dekarboniseerimiseks. Ehitamisel on multifunktsionaalne töölaev, mis valmib 2026. aastaks ning hakkab kasutama alternatiivkütuseid tekitamaks üldist nõudlust alternatiivkütustele ning aidates kaasa ka teiste valdkondade dekarboniseerimisele. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse keskkonnasäästlikke lahendusi logistikaahelates, võetakse kasutusele kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid eriti nutikate ja digitaalsete lahenduste abil, luuakse tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendatakse veeteid kooskõlas veeliikluse vajaduste ja tehnoloogia arenguga ning säilitatakse merekultuuripärandit. Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu kui kõige energiatõhusamaid kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset kaubavedu. Ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Kaupade liikumine läbi Eesti võimalda ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema lisandväärtusega teenuseid kui vaid transiit. Eesmärk on, et Eestis pakutav transporditeenus on parima kvaliteediga ja suudaks tagada Läänemere ressursside kestliku kasutamise. Programmi tegevus panustab ka SF programmperioodi 2021–2027 (kuni 2029.a lõpuni) prioriteetsesse suunda nr 2, mille eesmärkideks on kliimamuutustega kohanemine, riskide ennetamine ja katastroofidega toimetulek, suurendada elurikkust, rohelist taristut linnakeskkonnas ja vähendada saastet. Prioriteetsesse suunda panustatakse sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse“. VVTP punktist 6.2.7. tulenevalt kaasajastatakse meremajanduse arendamiseks merenduse seadusandlus, arvestatakse valdkonna eripäradega ekspordigarantiide tingimuste puhul seades tähtsale kohale väikesadamate piirkondliku rolli. Muuhulgas jätkatakse koostööd Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ning kaasates Transpordiametit, et paremini saavutada VVTP punkti 6.2.5. elluviimine, mille kohaselt tuleb tagada parvlaevaühendused saartega vähemalt senisel tasemel ning analüüsida parandamisvõimalusi. Merenduses on peamiseks väljakutseks laevade autonoomsuse kasv ning karmistuvad keskkonnanõuded, mis panevad ettevõtjatele suurt halduskoormust ning vajadust väga suurtest investeeringuteks väga lühikese aja jooksul. Merendus on globaalne äri ja sõltub otseselt üleilmsetest teguritest. Eestis on merendus jagatud eri ministeeriumite vahel ja sellega seoses on meremajanduse tervikuna arenemiseks vajalik kõigi valdkonnaga seotud osapoolte ühtne koordineeritud koostööd. 17 Tabel 7. Programmi tegevuse meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine mõõdikud Viimane Mõõdik/Sihttase tegelik tase 2025 2026 2027 2028 (2023) Jäämurde teenuse tagamine, % 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% Allikas: Kliimaministeerium Mõõdistatud Eesti mereala osakaal, % 74,00% 75,00% 77,00% 83,00% 85,00% Allikas: Kliimaministeerium SF projektidest rahastatud uute lainemurdjatega sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid, tk 0 1 1 3 3 Allikas: Kliimaministeerium Eestisisese merenduse CO2 vähendamine saartevaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega, kilotonnides 16,43 16,43 16,43 11,00 11,00 Allikas: Kliimaministeerium Eesti on ParisMOU lipuriikide valges nimekirjas jah jah jah jah Jah Allikas: Paris MoU Committee 7. Programmi juhtimiskorraldus Programmi on Kliimaministeerium koostanud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia Eesti 2035 eesmärke. Programmi kinnitab taristuminister pärast 2025. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi kodulehel. Programm on juhtimistööriist, mille sisu eest vastutab Kliimaministeeriumi merenduse ja veekeskkonna asekantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Transpordiamet ja Riigilaevastik. Kliimaministeeriumi strateegilist planeerimist, sh programmide väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond koostöös asjakohaste sisuosakondadega. Joonis 3. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, programmid ja kaasatavad allasutused. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ teised programmid. 18 Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Kliimaministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru tulemusvaldkonna iga- aastases aruandes. Programm ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi eelnõu esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks ning järgmise perioodi programmi sisendi kogumiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele osapooltele, sh valdkonna TLAKi juhtkomisjonile. Programm annab muuhulgas suuna välisvahendite planeerimisele ja kasutamisele. Seoses ministeeriumide ümberkorraldamisega ei olnud ajaraami silmas pidades võimalik programmi eelnõu koostamisele kaasata kogu transpordi valdkonna arengukava juhtkomisjoni liikmeskonda, kuid programmi lõppteksti on tutvustatud kõigile juhtkomisjoni liikmetele enne selle kinnitamist. Programmi rakendamisse on kaasatud kõik riigiettevõtted ja asutused, kes panustavad mere ja vee programmis kirjeldatud tegevustesse. Programmi aluseks olevate strateegilise dokumentide koostamisel on ulatuslikult konsulteeritud partneritega nii teistest avalike sektori asutustest kui ka era- ja mittetulundussektorist. Programmi koostamisel tagatakse eesmärkide ja tegevuste kooskõla riigi strateegiliste arengudokumentidega, mis kehtivad programmi tegevuste ja eelarve kinnitamisel, sealhulgas arvestatakse horisontaalsetest arengustrateegiatest tulenevate riigi säästva arengu ja konkurentsivõime eesmärkidega (vt allolevas nimekirjas toodud arengukavadest). Programmil on otsesed seosed kliima, energeetika ja elurikkuse ning ettevõtluse ja innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega, mille eesmärkide täitmist see mõjutab, näiteks: • Kliimapoliitika põhialused aastani 20507; • Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 20308; • Eesti julgeolekupoliitika alused9; • Eesti Euroopa Liidu poliitika10; • Eesti 2035+ strateegia11; • Energiamajanduse arengukava aastani 203012; • Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203013; • Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 203014; • Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“15; • Maakonnaplaneeringud 2030+; • Eesti keskkonnastrateegia aastani 203016; • Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–203517; • Heaolu arengukava 2023–203018; 7 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 8 https://www.terveilm.ee/leht/wp-content/uploads/2018/01/Agenda-2030_eestikeelne.pdf 9 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3060/6201/7002/395XIII_RK_o_Lisa.pdf# 10 https://www.riigikantselei.ee/et/valitsuse-toetamine/euroopa-liit/eesti-euroopa-liidu-poliitika-ja-selle-eesmargid 11 https://www.riigikantselei.ee/et/Eesti2035 12 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf (täpsem seos ENMAK 2030-ga: motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine; tõhus sõidukipark) 13 https://kliimaministeerium.ee/kliimamuutustega-kohanemise-arengukava 14 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 15 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/eesti2030.pdf 16 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf 17 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035 18 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 19 • Digiühiskonna arengukava 203019; • Metsanduse arengukava aastateks 2021–203020; • Rahvastiku tervise arengukava 2020–203021; • Siseturvalisuse arengukavaga 2020–203022; • Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“23; • Haridusvaldkonna arengukava 2021–203524; • Noortevaldkonna arengukava 2021–203525; • Euroopa Liidu Läänemere piirkonna strateegia26; • Eesti Merestrateegia27; • Avalike teenuste korraldamise roheline raamat28; • Meremajanduse valge raamat 2022–203529. Programm on seotud järgmiste horisontaalsete teemadega: • kliima ja keskkond; • võrdsed võimalused; • infoühiskond (leides parimaid viise, kuidas aidata kaasa nutikate lahenduste kasutuselevõtule); • regionaalareng30 (eelkõige aidates kaasa hajaasustuses liikuvuskorraldusele ning võimaldades kasvatada eksporti ja investeeringuid); • riigivalitsemise areng (programm ning selle koostamisprotsess toetab valdkonna horisontaalset planeerimist ja koordineerimist, s.h suureneb vajadus võrgustikutööks ja kogukonnakeskseks lähenemiseks transpordi valdkonna korraldamisel ja väljakutsete lahendamisel halduse erinevatel tasanditel). Programmi täitmise tulemusaruanne31 koostatakse korra aastas, mil toimub andmete jooksev ülevaatamine, et vajadusel asjakohaseid muutusi teha, ning aruande eelnõu esitatakse Rahandusministeeriumile (RaM) iga aasta 1. aprilliks. Programmi tulemusaruandlust toetab valdkonna arengukava juhtkomisjon. Tulemusaruanded kinnitab taristuminister. Kinnitatud tulemusaruanded esitatakse RaMile ja Riigikontrollile 31. maiks. LISAD: Lisa 1 Programmi teenuste kirjeldus Lisa 2 Rahastamiskava Lisa 3 Veetee hoiukava (esitatakse eraldi dokumendis) 19 https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030 20 https://kliimaministeerium.ee/MAK2030 21 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 22 https://www.siseministeerium.ee/et/STAK2030 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/940717 24 https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusvaldkonna_arengukava_2035_29.10.2020_riigikokku.pdf 25 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/haridus-ja-teadusstrateegia-aastateks-2021-2035 26 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2009:0248:FIN:ET:HTML 27 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia 28 https://www.mkm.ee/sites/default/files/avalike_teenuste_korraldamise_roheline_raamat.pdf 29 https://www.mkm.ee/media/8055/download 30 S.o piirkondade sotsiaalmajandusliku arenguseisundi ühtlasem areng, mis tugineb kõigis piirkondades inimeste põhivajaduste ja majandusliku konkurentsivõime püsivale tagatusele, piirkonnaspetsiifiliste arengueelduste paremale ärakasutamisele ning piirkondade tugevamale sidustatusele ja koostööle. 31 Tulemusaruanne koostatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 a määrustega nr 112 ja 117 20 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse tagamine Merekeskkonna poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Merekeskkonna poliitika on kujundatud, rahvusvahelised aruanded õigeaegselt esitatud. Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid teadmise puudujääkide vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus. Mereseire korraldamine ja aruannete koostamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või riigis kokku lepitud metoodikatest. EELIS, KOTKAS, KESE, WISKI andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, mereseire mere valdkonna uuringute tegemistel. Mere valdkonna kavade ja analüüside tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside ja prognooside andmine merekeskkonnaga seotud otsuste tegemiseks. Mere valdkonna andmestike analüüsimine ja tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, mereseire ning meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. Reostustõrjeplaani kooskõlastamine (KLIM) Eesmärk: Tagatud sadamate reostustõrjeks valmisolek, plaanid on kooskõlastatud. Sadamatel on kooskõlastatud ja ajakohased reostustõrjeplaanid koos vajaliku inventariga reostuse tõrjumiseks. Merega seotud lubade taotlemine (KLIM) Eesmärk: Load on väljastatud ja neid täidetakse Mereuuringuload on välja antud. Merekeskkonna kaitse nõuetele vastavuse tagamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalase õiguskuulekuse ning nõuetele vastavuse tagamine merekeskkonna kaitsel Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine merekeskkonna kaitse valdkonnas. Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine Vee kasutamise ja kaitse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Regulatsioonid on asjatundlikult koostatud ja arengukavad, strateegiad ja planeerimisdokumendid arvestavad veealaseid strateegilisi suundasid ja eesmärke. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise kaudu tagatakse vee hea sea seisundi saavutamine ja säilitamine ning veeressursi säästlik kasutus. Veeteenuse osutamise poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Regulatsioonid on asjatundlikult koostatud aidates tagada kvaliteetse ja taskukohase veeteenuse osutamist inimestele ja ettevõttetele ning hajasutuspiirkonnas joogivee kättesaadavuse ja reovee nõuetekohase puhastuse. Asjakohaste meetmete planeerimise ja rakendamise kaudu on kõigile kätte saadavaks tehtud kvaliteetne joogivesi ja reovee kokku kogumine ja puhastus. 21 Veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemine (KLIM) Eesmärk: Tagatud on veeuuringute ja hüdrogeoloogiliste uuringute kvaliteet ja reoveepuhastite nõuetekohane opereerimine. Vee erikasutuse loastamine (KeA) Eesmärk: Sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine. Kontroll ohtlike ainete üle ning tõkestusrajatiste negatiivse mõju vähendamine veekogudele. Vee-erikasutusluba reguleerib vee kasutamist ja kaitset. Vee erikasutuslube antakse ka tegevuseks meres. Füüsiline või juriidiline isik, kellel on keskkonnaseadustiku üldosast ja veeseadusest tulenev kohustus taotleda planeeritud tegevusteks keskkonnaluba, peab loa taotluse Keskkonnaametile esitama keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Loaga määratakse keskkonnanõuded, samuti kaasneb loaga aruandluskohustus. Veevaldkonna tegevuste registreerimine (KeA) Eesmärk: Sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine ning pinna- ja põhjavee hea seisund on säilitatud. Veeseaduses toodud veekeskkonnariskiga tegevust kavandav füüsiline või juriidiline isik peab registreerima planeeritud tegevuse KeAs vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist. KeA teeb haldusmenetluse käigus otsuse tegevuse registreerimise või sellest keeldumise kohta. Veeseaduse kohaselt tuleb KeAd teavitada sõnnikuauna asukohast või veekaitsevööndis karjatamise alustamisest. Veemajanduskava rakendamine (KeA) Eesmärk: Inimestele on tagatud nõuetekohane joogivesi ning pinna- ja põhjavee hea seisund on säilitatud. KeA koostab kaheks aastaks meetmeprogrammi tegevuskava, kaasates kohalikud omavalitused, Põllumajandusameti ja teised asjast huvitatud isikud. KeA juhib Kliimaministeeriumi haldusala väliste tegevuskavas planeeritud meetmete rakendajate tähelepanu nende kohustustele ning toetab pädevuse piires rakendajaid meetmete ellu viimisel. KeA koostab igal aastal meetmeprogrammi rakendamise ülevaate meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava kohaselt ning esitab selle veemajanduskomisjonile heakskiitmiseks meetmeprogrammi rakendamisele järgneva aasta 1. maiks. Vee valdkonna kavade, analüüside ja projektide tegemine (KAUR) Eesmärk: Analüüside, eksperthinnangute ja konsultatsioonide andmine jveevaldkonnaga seotud otsuste tegemiseks Vee valdkonna andmestike analüüsimine ja tulemuste tõlgendamine tellimuste kohaselt ning ekspertteadmiste jagamine. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. Veeseire ja aruandluse korraldamine (KAUR) Eesmärk: Riigi aruandluskohustuste täitmine Riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevate aruandekohustuste täitmine, sh aruannete koostamine ja edastamine lähtuvalt rahvusvaheliselt tunnustatud või siseriiklikult kokku lepitud metoodikatest. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, pinnavee ja põhjavee seire tegemisel ning keskkonnakaitseluba omavate isikute käitise tegevuse aastaaruannetest. EELIS, KOTKAS, KESE andmekogudesse sisestatud andmete avalikustamine ja klientidele edastamine avalike rakenduste, teabepäringute ja koondülevaadete vahendusel. Hüdroloogilised vaatlused ja seire korraldamine (KAUR) Eesmärk: Hüdroloogilise seire (jõed, järved, soo ja meri) andmete avalikustamine ja edastamine. Vastavad andmed on sisendiks otsuste tegemisel. 22 Seirejaamades kogutavad hüdroloogiliste vaatluste ja mõõtmiste andmed salvestatakse automaatselt andmebaasidesse, teostatakse kvaliteedikontroll, avalikustatakse www.ilmateenistus.ee veebilehel ja edastatakse klientidele. Hüdroloogiliste analüüside ja prognooside tegemine (KAUR) Eesmärk: Hüdroloogiliste andmete analüüs ja sisevete hüdroloogiline prognoos on klientidele sisendiks otsuste tegemisel. Hüdroloogiliste andmete analüüs hõlmab andmete statistilist analüüsi, kliendispetsiifilisi andmeanalüüse, GIS andmete analüüsi ja insenertehnilisi arvutusi. Sisevete hüdroloogiline prognoos seisneb prognoosmudeli (SWAT) lähtestamises algandmetega, mudeli kalibreerimist, valideerimist, väljundi visualiseerimist ja prognoosi uuendamist. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt riikliku keskkonnaseire programmi raames, meteoroloogilise ja hüdroloogilise seire tegemisel. Veekaitse nõuetele vastavuse tagamine (KeA) Eesmärk: Keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus veekaitse valdkonnas on tagatud. Järelevalvemenetluse, haldusmenetluse või süüteomenetluse toimingute teostamine veekaitse valdkonnas. Veevaldkonna kooskõlastuste andmine (KeA) Eesmärk: Sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine ning pinna- ja põhjavee hea seisund on säilitatud. Kooskõlastuses kirjeldatud keskkonnatingimised tagavad negatiivse mõju vähendamist pinna ja põhjaveele. Füüsilised ja juriidilised isikud peavad kooskõlastama KeAga veeseadusega määratletud tegevused (nt soovi vähendada veehaarde sanitaarkaitseala). ja ehitusseadustiku järgi peab KeA kooskõlastama puuraugu või –kaevu ehitusloa taotluse ning hindama projekti vastavust nõuetele, samuti põhjendatud taotluse alusel vähendama kanalisatsiooniehitise kuja. Põllumajandusamet esitab KeAle maaparandushoiukava kooskõlastamiseks. KeA kontrollib selle vastavust veeseaduse, looduskaitseseaduse jms õigusaktide nõuetele. Programmi tegevus: Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Meremajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine (KLIM) Eesmärk: Kavandada üleriigilisi ja rahvusvahelisi (vee-) transpordiühendusi hõlmava transpordi taristu säilitamist ja arendamist, anda sisend transpordipoliitika otsuste tegemiseks, töötada välja tingimused ja nõuded transpordipoliitika elluviimiseks. Meremajanduse konkurentsivõime aluseks on vähemalt võrdväärsed tingimused teiste riikidega. Selle saavutamiseks tuleb luua kliendi vaates vajalikud ning efektiivselt toimivad teenused. Lisaks tuleb eesmärkide saavutamiseks luua erisused maksustamises ja tööseadusandluses, mis arvestavad nii reisilaevanduse ja kohalike meremeeste vajaduste kui kaubalaevade ja laevaomanike. Tähtsal kohal on Eesti kui mereriigi tuntuse tõstmine, mis aitab kaasa laevade lipu alla toomisele ning välisinvesteeringute toomist Eestisse läbi meretööstuse ekspordi. Meretranspordi ohutuse ja turvalisuse eesmärkide täitmiseks tagatakse laevade ja sadamate kontrolli ja järelevalve; hoitakse korras navigatsioonimärgistus nii merel kui kaldal; tagatakse laevaliikluse korraldamise süsteemi toimimine; laevateede ja kanalite süvendamine; lootsimise, kartograafia ja hüdrograafia teenuste toimimine. Teenuste toimimise eelduseks on piisav rahastus ning kompetentsete ametnike Konkurentsivõimelise, ohutu, turvalise nutika ja kestliku taristu arendamine ja korrashoid. Laevade mehitamine ja tehniline korrashoid (Riigilaevastik) Eesmärk: Riigihaldusülesandeid täitvate laevade pidev valmisolek tagamaks riigi võimekuse täita oma ülesandeid merel ja siseveekogudel. Riigilaevastiku ülesandeks on Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja Transpordiameti poolt veealal täidetavate ülesannete täitmise jaoks vajalike veesõidukite kasutamise võimaldamine. Veesõidukite õigeaegsed hooldus- ja remonditegevused, laevade mehitatus ning veesõidukite üleriigiline arendamine, 23 hankimine ja nende kasutamise planeerimine aitavad kaasa püstitatud eesmärgi saavutamisele. Kasutusmäära suurenemine tuleneb eelkõige laevade arvu vähendamisest ja ristkasutuse suurendamisest. (Algtase 3,84%. 2032 a eesmärk 5,21%). Lootsimine (Riigilaevastik) Eesmärk: Laevad liiguvad lootsimispiirkondades ohutult Tõsiste avariide arv, mille tulemuseks on inimkaod, keskkonnakahju või laeva/sadama struktuuride tõsine kahjustus, mille tulemusena ei ole nad võimelised oma funktsiooni mingiks ajaks jätkama, peavad võrduma nulliga. Lootsidel peab olema kõige ajakohasem info muutustest ja hetkeolukorrast oma lootsimispiirkonnas, mida saab tagada igapäevase operatiivse infovahetusega sadamatega. Lisaks peab olema tagatud piisav puhkeaeg ja väljaõpe. Finantsiliste huvide prioritiseerimine mis tahes ettekäändel ei tohi mitte mingil juhul olla pandud kõrgemale kui ohutuse tagamine. Veetranspordiga seotud taristu haldamine, arendus ja korrashoid (Transpordiamet) Eesmärk: Üldkasutatava veetee navigatsioonimärgistuse ja laevateede kavandamine ja projekteerimine; üldkasutatava veetee laevateede hooldamise ja haldamise korraldamine; veeliiklust mõjutavate tegevuste taotlustele hinnangu andmine; navigatsioonimärgistuse rajamiseks, paigaldamiseks, muutmiseks ja eemaldamiseks loa andmine ning nõuetele vastavuse kontrollimine; üldkasutatava veetee navigatsioonimärkide töö tagamise koordineerimine. Navigatsiooniteabe koostamine ja avaldamine; navigatsiooniteabe levitamise korraldamine; rahvusvaheline koostöö navigatsiooniteabe harmoniseeritud koostamiseks; mereala ruumiandmete avaldamine ning andmeteenuste loomine vastavalt seadusele ning veeliiklejate vajadusele. Veetee hüdrograafilise mõõdistamise korraldamine; hüdrograafia infosüsteemi pidamine; hüdrograafialaevade ja -kaatrite töö korraldamine. Laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tagamine laevaliiklusteenuste (VTS) osutamise ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi (GOFREP) käitamise kaudu; laevaliikluse korraldamise süsteemi arendamine; talvise navigatsiooni korraldamine; SafeSeaNet-i 24/7 kontaktpunkti töö haldamine ja infovahetuse korraldamine; intsidentidest ja õnnetustest teavitamine. Veetranspordi ohutus, lubade ja diplomite väljastamine ning järelevalve (Transpordiamet) Eesmärk: Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni nõuete rakendamine ja järelevalve; Euroopa Liidu ning Eesti õigusaktide, mis käsitlevad meremeeste väljaõppe, täiendkoolituse ja sertifitseerimise nõudeid, rakendamine ja järelevalve; laevaõnnetuste juurdlus (meresõiduohutuse seaduses sätestatud juhtudel) ja lootsimise nõuete rikkumiste menetlemine; tegevusloa taotluste menetlemine; meresõidudiplomi, kutsetunnistuse ja kinnituslehe väljastamine; meremeeste registri pidamine. Eesti riigilippu kandvate laevade tehniline järelevalve; Eesti sadamaid külastavate välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimine; tegevusloa taotluste menetlemine; laevapereta prahitud laevade registri ja riigihaldusülesandeid täitvate laevade (RHÜT laevade) andmete kogu pidamine, Eestis registreeritud laevanimede ja kalalaevade pardanumbrite nimekirja pidamine ning laevale teise riigi riigilipu kandmise loa andmise menetlemine Sadamate veeliikluse ohutuse alaste ülevaatuste tegemine; sadamate ja sadamarajatiste turvaülevaatuste tegemine; sadamaregistri pidamine. Järelevalve väikelaevade kasutamise nõuete täitmise üle ning väikelaevade ülevaatuse tegemine MSOS-s sätestatud juhtudel. Eesti merenduse väärtuspakkumuse, sealhulgas laevaregistrite ja laevanduse toetusmeetmete tutvustamine; Eesti meremajanduse analüüsimine; laevanduse riigiabi taotluste menetlemine, analüüside ja aruannete koostamine; merenduse konkurentsivõime tõstmine. 24 LISA 2. Teenuste rahastamiskava Programmi teenuste rahastamiskava Eelarve 2025 2026 2027 2028 Programmi kulud -65 604 603 -61 121 303 -55 353 929 -53 339 367 Meede 1: Merekeskkonna ja vee kaitse -25 712 092 -23 023 050 -26 220 349 -22 672 723 ning kasutus Programmi tegevus 1.1: -2 743 376 -2 524 822 -2 467 546 -2 477 694 Merekeskkonna kaitse tagamine Merekeskkonna poliitika kujundamine -1 368 589 -1 233 749 -1 197 102 -1 202 679 ja rakendamine Mereseire korraldamine ja aruannete -618 405 -598 393 -598 375 -598 375 koostamine Mere valdkonna kavade ja analüüside -4 453 -4 451 -4 449 -4 449 tegemine Reostustõrjeplaani kooskõlastamine -409 701 -364 153 -352 769 -354 989 Merega seotud lubade taotlemine -275 621 -267 091 -258 296 -260 647 Merekeskkonna kaitse nõuetele -66 608 -56 985 -56 555 -56 555 vastavuse tagamine Programmi tegevus 1.2: Vee säästliku -22 968 716 -20 498 228 -23 752 803 -20 195 029 kasutamise ja kaitse tagamine Vee kasutamise ja kaitse poliitika -13 723 825 -9 920 802 -13 401 614 -10 344 871 kujundamine ja rakendamine Veeteenuse osutamise poliitika -4 281 826 -5 776 625 -5 765 891 -5 268 806 kujundamine ja rakendamine Veemajandusega seotud tegevustes -309 373 -301 643 -291 061 -293 721 kvalifikatsiooni taotlemine Vee erikasutuse loastamine -370 754 -350 066 -342 434 -342 434 Veevaldkonna tegevuste -164 520 -158 606 -154 628 -154 628 registreerimine Veemajanduskava rakendamine -274 575 -285 943 -260 922 -258 669 Vee valdkonna kavade, analüüside ja -476 342 -476 170 -475 926 -475 926 projektide tegemine Veeseire ja aruandluse korraldamine -307 456 -281 455 -273 581 -273 581 Hüdroloogilised vaatlused ja seire -969 348 -909 671 -895 682 -895 682 korraldamine Hüdroloogiliste analüüside ja -1 095 028 -1 077 849 -959 246 -959 246 prognooside tegemine Veekaitse nõuetele vastavuse tagamine -815 581 -785 784 -762 560 -758 206 Veevaldkonna kooskõlastuste andmine -180 087 -173 614 -169 260 -169 260 Meede 2: Meremajanduse -39 892 511 -38 098 254 -29 133 581 -30 666 645 konkurentsivõime tõstmine 25 Programmi tegevus 2.1: -39 892 511 -38 098 254 -29 133 581 -30 666 645 Meremajanduse konkurentsivõime ja veetaristu arendamine Meremajanduse poliitika kujundamine -19 607 296 -17 031 389 -7 890 129 -9 357 434 ja rakendamine Laevade mehitamine ja tehniline -7 987 692 -8 611 555 -8 708 445 -8 755 386 korrashoid Lootsimine -4 199 759 -4 297 940 -4 689 162 -4 714 438 Veetranspordiga seotud taristu -6 402 970 -6 551 815 -6 381 309 -6 374 474 haldamine, arendus ja korrashoid Veetranspordi ohutus, lubade ja -1 694 794 -1 605 555 -1 464 535 -1 464 912 diplomite väljastamine ning järelevalve 26 Veetee hoiukava 2025-2028 Tallinn 2024 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Veetee hoiukava eesmärk ........................................................................................................... 3 1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine.............................................................................. 4 1.1 Hüdrograafia ................................................................................................................ 4 1.2 Kartograafia ................................................................................................................. 4 1.3 Laevateed ..................................................................................................................... 5 2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon .............................................................. 6 3. Navigatsioonimärgistus ....................................................................................................... 9 4. Jäämurre............................................................................................................................. 11 5. Laevastik ja sadamad ......................................................................................................... 14 Kasutatud lühendid ................................................................................................................... 17 2 Sissejuhatus Merendusest sõltub suur osa Eesti majandusest, kuna Statistikaameti andmetel toimub vähemalt 60% Eesti ekspordist ja impordist meritsi. Eesti avatus merele ja asukoht suurte kaubavoogude teel võimaldavad teenida olulist tulu rahvusvahelisest kaubaveost, turismist ja kalandusest. See on võimalik vaid siis, kui merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori teenused, sealhulgas ohutu veeliikluse tagamine ja õiguslik regulatsioon, hea ettevalmistusega tööjõud, üldiselt kõrge oskuste ja teadmiste tase ning turuosaliste vaheline koostöö. Viimastel aastatel on oluliselt kasvanud väikelaevaliiklus, suurendades laevateede korrashoiu vajadust. Ohutu veeliikluse aluseks on tehniliselt korras laevad, kvalifitseeritud laevapered, õigeaegne navigatsiooniteave ning hooldatud ja tõrgeteta töötav veeteetaristu. Veeteetaristu hooldus ja navigatsioonisüsteemide tagamine on aga olnud alarahastatud. Nende teemade käsitlemiseks koostati veetee hoiukava esimest korda 2021. aastal. Alates 2023. aastast viidi Transpordiametist laevadega seotud tegevused Riigilaevastikku. Vastutuse ja töökorralduse jaotus kahe asutuse vahel on kirjeldatud 2023. aastal allkirjastatud koostöökokkuleppes. Veetee hoiukava eesmärk Veetee hoiukava hõlmab hüdrograafilist mõõdistamist, laevaväliseid navigatsioonivahendeid (navigatsioonimärgid ja -süsteemid nagu DGNSS ja AIS/VDES), teenuseid (VTS/GOFREP), jäämurret, laevateede projekteerimist ja haldamist (sealhulgas süvendamine), navigatsiooniteabe avaldamist ning riigi laevastiku haldust. Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035 on seatud eesmärgiks, et laevateed, mis viivad riiklikult ja regionaalselt tähtsatesse sadamatesse, oleksid rekonstrueeritud, kaasaegsed, regulaarselt hooldatud ning aastaringselt kasutatavad. Arengukava näeb ette ka jäämurdeteenuse tagamise ning veeteetaristu kestliku arendamise ja hooldamise veetee hoiukava kaudu. Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021-2035. Veetee hoiukava tegevusi viiakse ellu TERE Mere ja vee programmi raames. Regulaarne veeteetaristu hindamine ja tööde terviklik planeerimine koostöös kõigi osapooltega loob eeldused Eesti veeteetaristu jätkusuutlikuks arenguks. Hästi planeeritud ja hoitud veeteetaristu vähendab õnnetuste riski ja aitab laevadel kasutada optimaalseid teekondi, vähendades seeläbi keskkonnakoormust ja ohte inimeludele. Veetee hoiukava eesmärk on Transpordiameti (TRAM) ja Riigilaevastiku (RIL) hallatava veeteetaristu hoolduse ja jätkusuutliku korraldamise tagamine. Veetee hoiukava toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist. 3 1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine Meresõiduohutuse seaduse § 47 kohaselt on TRAM-i ülesanneteks: • Navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimine ja töötlemine, sh hüdrograafiline mõõdistamine • Navigatsioonimärgistuse ja laevateede haldamine • Navigatsiooniteabe avaldamine • Hüdrograafia infosüsteemi ning navigatsioonimärkide andmekogu pidamine TRAM-is tegeleb hüdrograafilise mõõdistamisega hüdrograafiaosakond (HO, navigatsiooniteabega kartograafiaosakond (KO) ja laevateede haldamise ja korrashoiu korraldamisega laevateede ja sadamate osakond (LSO). RIL-i ülesanneteks on: • Laevade haldamine ja uuendamine • Hundipea ja Rohuküla sadama haldamine • Ujuvnavigatsioonimärkide tehniline haldamine • Püsinavigatsioonimärkide tehnika haldamine • DGNSS-tugijaamade ja R-Mode haldamine 1.1 Hüdrograafia HELCOM-i (Helsingi Komisjon) 1992. aasta konventsiooni reegel 8 sätestab, et konventsiooniga liitunud osapooled töötavad välja plaani olulisemate laevateede ja sadamate süstemaatiliseks mõõdistamiseks, et meresõiduohutust ei ohustaks puudulik informatsioon. BSHC-s (Läänemere hüdrograafiakomisjon) osalevatele riikidele ühiselt koostatud mõõdistamise plaanis on Eesti mereala jagatud mõõdistuse prioriteetsuse alusel kolme kategooriasse (CAT I, CAT II ja CAT III) ning koostatud selle mõõdistamise ajakava, mille järgi tuleb mõõdistustöid teostada. Lisaks hindab LSO igal aastal mõõdistamise vajadust lähtuvalt muutustest veeteel ning tellib HO-lt mõõdistused. HO tellib laeva koos meeskonnaga RIL-ilt. HO hooldab ja uuendab vajadusel RIL-i laevadel kasutusel olevaid seadmeid. HO mõõdistab nelja laevaga (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja) igal aastal kokku ca 1000 km² merel ja 50 km² sisevetel. Eesmärgiks on kõik planeeritud alad saada mõõdistatud 2035. aastaks, praeguseks on mõõdistatud 75% merealast ja 78% sisevetest. Mõõdistustööd teostatakse IHO standardi S-44 kohaselt. HO haldab ka hüdrograafia infosüsteemi (HIS), kuhu on üles laetud kõik senised puhastatud mõõdistusandmed ning kust neid saab alla laadida mh kaartide koostamiseks, laevateede ja navigatsioonimärgistuse haldamiseks. 1.2 Kartograafia Navigatsiooniteabe koostamise ja avaldamisega (navigatsioonikaardid, navigatsioonihoiatused, Teadaanded meremeestele, Lootsiraamat, navigatsioonimärgid Eesti vetes) tegeleb kartograafiaosakond. Navigatsiooniteave koostatakse lähtuvalt IHO standarditest ja SOLAS konventsiooni nõuetest. Perioodil 2025-2028 on suurimaks väljakutseks IHO S-100 standardile vastavate andmestike IHO rakenduskava järgne avaldamine. Koostatakse nii paberkaarte kui elektroonilisi kaarte. Viimased edastatakse tuletatud toodete koostajatele töötlemiseks või laetakse valmis kujul üles rahvusvahelisele navigatsioonikaartide levituskeskuse PRIMAR platvormile, kust edasimüüjad saavad neid tasu eest alla laadida. Lähtuvalt INSPIRE-direktiivi nõuetest edastakse TRAM haldusalas olevaid hüdrograafiavaldkonna andmeid ka Eesti geoportaali. Navigatsioonihoiatused avaldatakse navigatsioonihoiatuste portaalis ning edastatakse koostöös 4 RIKS-iga läbi Tallinn Raadio ja koostöös Rootsi Mereadministratsiooniga läbi NAVTEX-süsteemi. Teadaanded meremeestele, Lootsiraamat ja Navigatsioonimärgid Eesti vetes avaldatakse digitaalsete väljaannetena TRAM-i kodulehel. 1.3 Laevateed Koostöös HO, KO ja Riigilaevastiku navigatsioonimärgistuse üksusega (NMÜ) korraldab üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist LSO. Haldamine hõlmab ka nelja üldkasutataval veeteel asuvat kanalit: Rukki kanalit Väinameres, Saareotsa kanalit Liivi lahe põhjaosas ning Praaga kanalit Peipsi järves ja Eesti Värava kanalit Lämmijärves. Need kanalid vajavad perioodilist süvendamist. Rukki kanalit kasutavad peamiselt Hiiumaaga ja Saareotsa kanalit Kihnuga ühendust pidavad parvlaevad. Sisevete kanaleid kasutavad peamiselt väikelaevad, kalalaevad ja ametkondade laevad. Süvendamise vajadus tuvastatakse iga-aastaste hüdrograafiliste mõõdistuste põhjal. Järgmised planeeritud süvendused on toodud tabelis nr 1. LSO töötleb ja analüüsib AIS-andmeid, kogub väikelaevade liiklusandmeid, hindab regulaarselt veeteetaristu seisukorda ning vajadusel koostab projektid navigatsioonimärgistuse ja kanalite uuendamiseks. Rukki kanali süvendamiseks on baasrahastusena ette nähtud 333 333 eurot iga kahe aasta tagant, kuid juba mitu aastat pole see piisav ja on vaja leida lisaraha. Kanali põhja ladestub pidevalt setteid, mida eemaldatakse korralise hooldamise käigus iga kahe aasta tagant, et parvlaevad saaksid ka madalama veetaseme korral ohutult liigelda. Vajalik oleks tagada baasrahastus täies ulatuses, et perioodiliselt hooldada kanaleid ja seeläbi tagada meresõiduohutus kõigis üldkasutatavates veetee kanalites. Tabel 1. Planeeritud kanalite süvendamised 2025-2028 Laevateed 2025 2026 2027 2028 Vajaduse selgitus Üldkasutatava veetee 700 000 700 000 700 000 700 000 Raha eraldamine tagab üldkasutatava kanalite veetee kanalite (Rukki, Saareotsa, hooldussüvendused Praaga ja Eesti värava) korrashoiu. Baasrahastuse korral on võimalik hooldussüvendust vajaduspõhiselt kavandada. Hooldatud kanalid tagavad veeliikluse ohutuse ja parvlaevaühenduse toimimise. Kulud kokku 700 000 700 000 700 000 700 000 RES 2025-2028 0 333 333 0 333 333 Puudujääk kokku -700 000 -366 667 -700 000 -366 667 Teenuse mõõdikud Laevatee või navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Merel on igal aastal mõõdetud vähemalt 1000 km2 või andmeid kogutud 300 GB ja sisevetel vähemalt 40 km2 või andmeid kogutud 10 GB. 2028. aastaks on mõõdistatud 85% Eesti merealast. Ebakorrektsest navigatsiooniteabest põhjustatud õnnetuste arv on 0. Alarahastamisega kaasnevad ohud Ilma nõuetele vastava hüdrograafilise mõõdistuse ja andmete töötluseta ei ole võimalik laevateede haldust ega navigatsiooniteabe koostamist korraldada. Ebatäpne navigatsiooniteave ning puudulike andmete alusel teostatud laevateede hooldus viib õnnetuse riski suurenemiseni. Kui kanaleid ei hooldata regulaarselt, siis ei ole nendes tagatud veeliikluse ohutus ning madala veetaseme korral on 5 oht regulaarse parvlaevaühenduse katkemiseks saarte ja mandri vahel. Samuti ei ole võimalik parvlaeval Koidula Eesti Värava kanali süvendamata jätmise korral Kallastesse dokki sõita. Kui parvlaevaühendused katkevad, häirib see teenuste osutamist ja võib seada ohtu inimeste elud. 2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tõhustamine ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel Soome lahes. Korraldamine hõlmab laevaliiklusteenuste (VTS) osutamise ja laevaettekannete süsteemi töö korraldamist. Tööd korraldab TRAM-is laevaliikluse juhtimise osakond (LJO), mis jälgib mereala Kõpust Narva-Jõesuuni. MSOS-i § 51 kohaselt organiseerib TRAM laevaliikluse korraldamise süsteemi tööd. Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest. Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete (GOFREP) süsteemi piirkonnaks. Laevaliikluse seire- ja teabesüsteemide kohustus ja üldnõuded on toodud ka EL-i direktiivis 2002/59. HELCOM-i osapooled on ühiselt kokku leppinud Läänemere laevade automaatse identifitseerimise süsteemi (AIS) haldamises ning andmete jagamises ning kogumises. Laevaliiklusteenuste osutamiseks ja laevade AIS-signaali vastuvõtmiseks on Eesti merealale rajatud vastav kaldajaamade võrk. Kogutud andmeid on võimalik hiljem kasutada statistikaks, riskide hindamiseks ning merealaga seotud tegevuste planeerimiseks. AIS-andmed saadetakse automaatselt HELCOM-i ja SafeSeaNet-i (laevaliikluse monitooring EL-i vetes) süsteemi. Soome lahe rahvusvahelistes vetes on kasutusel kohustuslik laevaettekannete süsteem GOFREP, mille eesmärk on tagada ohutu laevasõit ja merekeskkonna kaitse läbi informatsiooni vahetamise laeva ning vastava kaldakeskuse vahel. Laevaliikluse jälgimiseks Kopli, Tallinna ja Muuga lahel on kasutusel lisaks AIS baasjaamadele ka radarid Paljassaares ja Leppneemes. Sidepidamiseks laevajuhtidega Soome lahel on kasutusel VHF-raadiosidesüsteemid. Efektiivne, ajakohane ja rahvusvahelistele standarditele vastav laevaliikluse korraldamise süsteem loob eeldused ohutuks ja sujuvaks laevaliikluseks ning aitab vähendada kütusekulu ja ooteaega sadamatesse ja seega ka koormust keskkonnale. Hinnanguliselt hoitakse tänu laevaliikluse korraldamise süsteemi rakendamisele ära ligikaudu 10 laevaõnnetust aastas. Rahastamise vajadus GOFREP-süsteemi toimimiseks vajalikud seadmed vajavad uuendamist 2026. aastal, vastasel juhul võib olla süsteemi töö häiritud, mis toob kaasa laevaliikluse ohutuse taseme languse ja keskkonnareostuse riski. Vajalik on välja ehitada praegu puuduv ligipääs Leppneeme radarile, et oleks võimalik seadmeid hooldada ja remontida. AIS-baasjaamade võrk asendati 2022. aastal VDES-võrguga, mis võimaldab suurema mahuga andmevahetust laevade ja kaldaasutuste vahel, suureneb sõnumite edastamise küberturvalisuse tase ning võimalus tulevikus rakendada erinevaid e-navigatsiooni funktsioone, s.h navigatsiooniteabe edastamist. Sellega on seotud VTS-süsteemi arendus 2026. aastal. Ajakohane AIS/VDES- ning VHF-süsteem võimaldavad efektiivset sidet ning andmevahetust laevade ja juhtimiskeskuse vahel ennetamaks ohtlike olukordade tekkimist. 6 Eestis on kasutusel kaks DGNSS-tugijaama – Ristnas ja Narva-Jõesuus. Nende eesmärk on asukohaparandite rakendamisega tõsta asukoha määramise täpsust. DGNSS-teenuse nõuded ja korraldus tuginevad IMO resolutsioonidel. DGNSS-jaamade välja kolimine amortiseerunud muinsuskaitsealustest hoonetest võetakse ette 2025. aastal (tabel 2). Alates 2023. aastast on DGNSS- jaamad RIL-i hallata ning nende hoolduse ja uuendamisega tegeleb navigatsioonimärkide üksus. Tabel 2. Laevaliikluse korraldamise ja raadionavigatsiooni investeeringud 2025-2028 Kuluobjekt 2025 2026 2027 2028 Vajaduse selgitus Narva-Jõesuu (2025) ja Ristna (2026) DGNSS-tugijaamade ümber tõstmine seoses kinnistute võõrandamisega. DGNSS-jaamade 150 000 150 000 Rahastuseta ei saa kinnistuid kolimine võõrandada ja tuleb investeerida praeguste hoonete rekonstrueerimisse. R-Mode tugijaamade ajatempli Fiiberoptilise kaabli 100 000 sünkroniseerimine läbi fiiberoptilise paigaldamine (Ristna) kaabli Fiiberoptilise kaabli R-Mode tugijaamade ajatempli paigaldamine (Narva- 50 000 sünkroniseerimine läbi fiiberoptilise Jõesuu) kaabli EL direktiivi 2002/59 nõuete täitmise GOFREP-süsteemi 60000 vajadus, kaasnevad trahvid riigile arendus nõuete mittetäitmise osas. Vajalik laevaliikluse monitooringusüsteemi funktsionaalsuse täiendamiseks ja VTS-süsteemi arendus 70000 seeläbi ohutuse tagamiseks. Tõrgeteta toimiv VTS-süsteem hoiab aastas ära hinnanguliselt 10 laevaõnnetust. Hoolduse ja remondi võimaldamine on Leppneeme radari 200 000 vajalik laevaliikluse ohutuse ligipääs tagamiseks. Kulud kokku 350 000 210 000 220 000 0 RES 2025-2028 0 0 0 0 Puudujääk kokku -350 000 -210 000 -220 000 0 Satelliitside häiringud on viimastel aastatel Läänemerel ja Soome lahes sagenenud. Radarivastajate laialdasem kasutamine on üks võimalik alternatiiv satelliit-positsioneerimisele. 2024. aastal vahetatakse välja Tallinnamadala radarivastaja. Teised alternatiivsed lahendused on GNSS-ist sõltumatud raadionavigatsioonisüsteemid nagu R-Mode (Ranging Mode). R-Mode süsteem kasutab maapealseid tugijaamu, mis saadavad AIS-signaale ning laevadel olevad vastuvõtjad kasutavad neid signaale oma positsiooni ja liikumise määramiseks. Narva-Jõesuusse ja Ristnasse on 2024. aastal paigaldatud R-Mode saatjad. Satelliitnavigatsiooni süsteemi häirete korral suudab seade edastada signaali ca kaks tundi. Et signaali saaks pikemalt edastada, tuleb lisada ajasünkroniseerimise seadmed ning vedada jaamadeni valguskaabel kiire interneti jaoks. R-Mode-süsteemi laialdasemat kasutuselevõttu võib oodata pärast süsteemi standardiseerimist, mis on kavandatud 2026. aastasse. 7 Mõõdikud Eesmärgid laevaliikluse operaatori tööle: tööga seotud laevaõnnetuste arv laevaliikluse korraldamise tööpiirkonnas on 0. Hinnang laevaliikluse operaatori tööle on VTS simulaatoril kõikides hinnatavates valdkondades (protseduuride järgimine, väljendite kasutamine, kõne korrektsus, olukordade prognoosimine ja lahendamine, liikluse suunamine ja sujuvus) vähemalt rahuldav (hinne 3) viie palli süsteemis. Lisaks on eesmärk, et laevaliikluse korraldamise süsteemi käideldavus on minimaalselt 99,9 % kusjuures maksimaalne katkestuste kestus on 15 minutit maksimaalselt 15 tundi aastas. Alarahastamisega kaasnevad ohud Laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja laevaliikluse korraldamise süsteemi (VTS/GOFREP) vajalike seadmete hooldamata ja uuendamata jätmine võib viia laevaõnnetuseni. Soome laht on üks tihedama liiklusega piirkondi Euroopas. Läänemere tihe rahvusvaheline laevaliiklus, s.h naftatankerite, kauba- ja reisilaevade liiklus, ning Eesti madal rannikumeri on tegurid, mis halbade asjaolude kokkulangemisel kujutavad suurt ohtu nii inimeludele, kui võivad tekitada pöördumatut kahju tundliku ökosüsteemiga looduskeskkonnale. Vastavalt direktiivile EL 2002/59 on liikmesriikidel kohustus tagada, et pädevate asutuste rannikuäärsetele keskustele on lisaks sobivatele tehnilistele vahenditele kättesaadav ka piisav ja õige kvalifikatsiooniga personal. Tulenevalt direktiivi EL 2002/59 sätestatule viib nõuete eiramine sanktsioonide ja trahvideni EL-i poolt. Lisaks kahjule Eesti kui mereriigi mainele, muudavad uudised meie merenduse ebakompetentsusest sadamad vähem atraktiivseks ning tõusevad laevade kindlustusmaksed, veoteenus muutub kallimaks ja laevakülastuste arv väheneb. Sellest tulenevalt väheneb nii veeteetasu laekumine kui sadamate tulud. Kokkuvõtvalt mõjub selline olukord kogu majanduskeskkonnale ja transpordiahelale. Samuti kaasneb negatiivne mõju kliimamuutuste eesmärkide saavutamisele, kuna meritsi vedu on üks kõige keskkonnasäästlikumaid transpordiviise. 8 3. Navigatsioonimärgistus SOLAS-e (Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) peatüki V reegel 13 sätestab, et iga lepinguga liitunud riik (s.h Eesti) kindlustab navigatsioonimärgistuse, mis on kooskõlas liikluse tiheduse ja riskide suurusega. Märgistus peab olema võimalikult üheselt mõistetav, selleks tuleb planeerimisel lähtuda rahvusvahelistest soovitustest ja juhenditest. Sama reegel sätestab, et info navigatsioonimärgistuse kohta tuleb teha avalikuks kõikidele seotud osapooltele. TRAM haldab kokku 808 navigatsioonimärki: 675 ujuvmärki ja 133 püsimärki. Kõik tulega püsimärgid (123) ja 135 ujuvmärki on monitooringus, s.t nende seisukorra kohta saadakse reaalajas infot. Töid ujuvnavigatsioonimärkidega korraldab RIL ja püsinavigatsioonimärkidega TRAM. Navigatsioonimärkide tehniline hooldus lähtub IALA (Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon) standarditest, soovitustest ja juhistest. Ujuvmärke hooldatakse Tallinnas, Rohukülas ja Tartus asuvates hooldusbaasides. Eesti püsimärgid erinevad nii suuruse kui konstruktsiooni poolest ning tihti on need raskesti ligipääsetavad. 14 püsimärki on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse arhitektuurimälestistena. Need eritingimused suurendavad märkide korrashoiu ja renoveerimise maksumust. Tuletornid on lisaks merekultuuripärandi ning kohaliku identiteedi lahutamatud osad ning selle asjaoluga tuleb nende renoveerimisel ja rekonstrueerimisel arvestada. Ujuvmärkidest on kasutusel nelja peamist tüüpi poisid – avamerel ja suurema sügavusega kohtades on kasutusel avamere jääpoid ja suured jääpoid ning madalates kohtades ja rannikumeres plastikust jääpoid ning väikesed jääpoid. Kõikidel poidel kasutatakse üht tüüpi laternat, mida nimetatakse jäälaternaks (varasemalt oli laternaid, mis ei sobinud jäässe). Navigatsioonimärkide kui andmeobjektide haldamine toimub navigatsioonimärkide infosüsteemis (NMIS), mis koosneb navigatsioonimärkide andmekogust (NMA), navigatsioonimärkide ekspluatatsiooniinfosüsteemist (NME), kaugseires olevate märkide terminalidest ning 9 poitöölaeva tark- ja riistvarast ning neljast virtualiseeritud serverist. NMA on andmebaas, mis sisaldab kõikide Eesti navigatsioonimärkide ajakohaseid andmeid. NMA andmed on sisendiks ka avaldatavale navigatsiooniteabele (s.h navigatsioonikaardid) ning kaardirakendusele Nutimeri. Navigatsioonimärkide ekspluatatsiooni ja jälgimist läbi GSM-võrgu korraldatakse NME kaudu. Kuna eeldatavasti lõppeb lähiaastatel 2G-andmeside teenuse pakkumine, tuleb seadmeid moderniseerida ja vanemad seadmed välja vahetada uute vastu. Seadmete moderniseerimine kajastub majanduskuludes ja uute soetamine tabelis nr 5. Ujuvmärkidele ning nende osadele (kere, kett ja ankur) on igal märgil NME-s oma hoolduse intervall, millest lähtuvalt töid planeeritakse. NME oluline funktsioon on ka töökäskude edastamine RILi poitöödega tegelevatele laevadele. Püsimärkide hooldusvajadus tuvastatakse regulaarsete ülevaatuste ja hoolduste käigus. Seadmete hooldusega tegeleb RIL-i navigatsioonimärgistuse üksus, ehitiste seisukorraga TRAM-i haldusosakond. 9 Navigatsioonimärkide asjakohasust ja riskide taset hinnatakse TRAM-i LSO-s regulaarselt läbi viidava veetee hindamise käigus ja kaalutletud otsuste tulemusena tühistatakse või lisatakse märke. Navigatsioonimärgistuse teenuse mõõdikud Navigatsioonimärgistuse teenuse jaoks on kasutusel kaks mõõdikut – navigatsioonimärkide käideldavus ning navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste ja ohtlike juhtumite arv. Navigatsioonimärgid on jagatud kolme tähtsuskategooriasse vastavalt IALA käideldavuse kategooriatele (tabel nr 3). Tabel 3. Navigatsioonimärkide tähtsuskategooriad ja nende minimaalse käideldavuse arvutamine Märgi kategooria 3 a käideldavus 1 99,8% 2 99% 3 97% Käideldavus arvutatakse kolme aasta koondandmete põhjal järgnevalt: töökorras oldud aeg - rikkega oldud aeg kogu töökorras oldud aeg Märkide kategooriad ja nende reaalne käideldavus on näidatud NMA-s. Kui märk on ajutiselt tühistatud või ei tööta muul põhjusel, nii nagu navigatsiooniteabes avaldatud, arvestab NMA sellega käideldavuse % arvutamisel ning kuvatakse uus %. Juhul kui talvised olud mõjutavad oluliselt ujuvmärkide tööd, siis avaldatakse üldine hoiatus, et ujuvmärgid ei pruugi olla õiges asukohas. Kui märgi käideldavus jääb alla 95 %, soovitab IALA kaaluda selle tühistamist. Eesmärk on, et navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3. Rahastuse vajadus Ujuvmärkide maksumus sõltub peamiselt nende suurusest. Ühe poi keskmine eluiga on 15 aastat. Tabelis nr 5 esitatud poide soetusvajadus on koostatud NME andmebaasist saadud poide vanuse alusel ja eeldusel, et eesmärk on hoida tänast navigatsioonimärgistuse kvaliteeti ja taset. Püsimärkide (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid) rekonstrueerimise eelduseks on, et põhjaliku remondi vajalikuks intervalliks on keskmiselt 25 aastat (sarnase intervallini on jõudnud erinevad hinnangud). Kui võtta arvesse, et Eesti püsimärgid on keskmiselt oluliselt kauem remontimata, tuleb saavutatavaks intervalliks võtta 35 aastat ehk rekonstrueerida 3-4 navigatsioonimärki aastas. Rekonstrueeritavad püsimärgid on valitud arvestades nende tehnilist seisukorda, olulisust navigatsioonimärgina ning kultuuriloolist väärtust. Väiksemad investeeringud kajastuvad real püsimärkide iga-aastased investeeringud. Baasrahastusena on püsimärkide remondiks ette nähtud 300 000 eurot aastas. Navigatsioonimärgistuse hoiu kulud on toodud tabelis nr 4. 10 Tabel 4. Navigatsioonimärkide rahastusvajadus 2025-2028 Kuluobjekt 2025 2026 2027 2028 Selgitus Summa on vajalik TRAM-i Püsimärkide iga-aastased valduses olevate tuletornide investeeringud 1 400 000 1 400 000 1 400 000 1 400 000 korrashoiuks Mohni tuletorni rek 0 0 1 700 000 0 Tuletorn on amortiseerunud Pakri tuletorni rek 800 000 0 0 0 Tuletorn on amortiseerunud Tuletorn on amortiseerunud. Sorgu tuletorn 80 000 0 0 600 000 Ehitus kestab kaks aastat, projekt+rek kogumaksumus 1 200 000 € Keri tuletorni II etapp 0 1 300 000 1 300 000 0 Tuletorn on amortiseerunud Virtsu tuletorn 430 000 0 0 0 Tuletorn on amortiseerunud Navigatsioonipoide Ujuvmärkide soetamine 175 000 120 000 120 000 120 000 nõuetekohase töö tagamine Ujuvmärkide Navigatsioonipoide 75 000 75 000 0 0 terasankrute ostmine nõuetekohase töö tagamine Navigatsioonimärkide kulud kokku 2 960 000 2 895 000 4 520 000 2 120 000 Baasrahastus RES 2025- 300 000 300 000 300 000 300 000 2028 Puudujääk baasrahastuses -2 660 000 -2 595 000 -4 220 000 -1 820 000 Alarahastamisega kaasnevad ohud Ebapiisav rahastus navigatsioonimärkide jätkusuutlikuks hooldamiseks ning uuendamiseks viib selleni, et märgid tuleb ühel hetkel tühistada, kuna ei suudeta tagada piisavalt kõrget käideldavust ega seega vastavust rahvusvahelistele kokkulepetele, samuti ei ole tagatud hooldustöötajate ohutus. Märkide tühistamine viib meresõiduohutuse halvenemiseni ning suureneb intsidentide ja õnnetuste toimumise tõenäosus, mille likvideerimine nõuab oluliselt rohkem ressursse. Lisaks on tuletornid oluline merekultuuri osa ning nende korrashoid mõjutab ka turismi arengut. 4. Jäämurre Eestis korraldab jäämurdeteenust TRAM vastavalt meresõiduohutuse seadusele. Määruse Jäämurdetööde kord (RTL 2004, 1, 6) kohaselt on riigi poolt teenindatavateks sadamateks Kunda, Muuga, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Pakrineeme sadam, Paldiski Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Sillamäe ja Pärnu sadam. Pea igal aastal on jäämurdeteenust vaja Kundas, Sillamäel ja Pärnu sadamas. Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonide tõttu on sadamate kaudu veetava kauba (transiidi) maht ja laevade arv oluliselt vähenenud. Kundas on mahud stabiilsed, aga Sillamäel ja Muugal märkimisväärselt langenud. Pärnu sadamat külastavatel laevadel on 70% jääklass IA, kuid jäämurdeteenust vajatakse karmide jääolude korral, mis võivad ootamatult tekkida (rüsijää jms). Pärnus on kaubamahud jäämurdehooajal suuremad, kuna veetakse Euroopasse küttematerjale. Talvede raskusastmete kirjeldamiseks on kokku lepitud kolm talve tüüpi (tabel 5). 11 Tabel 5. Jääkatte ulatuse alusel talvede tüüpideks jagamine Pehme talv Keskmine talv Külm talv Põhja regioonis ulatub jää Põhja regioonis ulatub jää Soome laht ja Liivi laht on Narvast Prangli saart läbiva 25. Hiiumaa põhjatipus oleva täielikult jäätunud ning pikkuskraadini. Tahkuna neemeni. Läänemere keskosas ulatub jää Pärnu laht on jääs (jää ulatub Liivi lahes ulatub jää Pärnust põhjast ja idast Gotlandi Pärnust Sorgu saareni). Sõrve poolsaare tipuni. saareni (Gotlandi–Sõrve poolsaare paralleelini). Jäämurdetöid koordineerib TRAM-i jäämurde koordinaator, kes määrab vastavalt jääoludele piirkonniti jäämurdetööde alguse ja lõpu ning kehtestab jäämurdja teenust kasutavatele laevadele nõudmised (jääklass, masinavõimsus jne). Igapäevast tööd, milleks on jäämurdjate tellimuste vastuvõtmine, karavanide koostamine ja infovahetus, korraldab TRAM läbi mereinfosüsteemi EMDE. Jäämurdeteenuse osutamiseks kogub jääpiiril jäämurdja sadamatesse suunduvad laevad karavani ja viib nad läbi jää sihtsadamasse või sealt tagasi piirkonda, kus laev enam jäämurdja abi ei vaja. Jäämurde korraldamiseks on Eesti mereala jagatud Põhja regiooniks (Soome laht) ja Lääne regiooniks (Liivi laht). 2024. aasta seisuga tagatakse Põhja regioonis jäämurdeteenus põhijäämurdjaga Botnica ja jäämurdjaga Tarmo (kuni 2028. aastani). Botnica rentimiseks TRAM-i ja Tallinna Sadam AS-i vahel sõlmitud leping kehtib kuni 2032. aastani, kuid 2024. aasta juunis on algatatud lepingu üleandmine RIL-ile. Põhja regioonis vajatakse pidevalt kahe jäämurdja valmisolekut tulenevalt pikkadest vahemaadest jääpiiri ja sadamate vahel ning muutlikest jääoludest. Pehmetel talvedel on üks laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks või täiendavalt jääolude raskenemisel. Keskmistel talvedel on mõlemad laevad töös. Külmadel talvedel tuleb tagada kolmanda jäämurdja ressurss koostöös naaberriikidega. Lääne regioonis vajatakse kahe jäämurdja valmisolekut. Pehmetel ja keskmistel talvedel on üks laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks ning keskmisel talvel teenuse osutamiseks. Külma talve korral tuleb konkreetsest olukorrast tulenevalt hinnata jäämurdeteenuse ulatust. Lääne regioonis kasutatakse mitmeotstarbelist Riigilaevastiku laeva EVA- 316 ning varujäämurdjana vedurlaeva, mille eest makstakse jäämurdeperioodil valmisolekutasu. Jäämurdja Tarmo asendamine Seoses jäämurdja Tarmo ekspluatatsioonist välja arvamisega 2028. aastal on jäämurdeteenuse tagamiseks senisel tasemel vaja soetada uus jäämurdja 2028. aastaks. 2023. aastal valminud TRAM- i tellitud uuringus "Eesti jäämurdeteenuse osutamise alternatiivide analüüs" tuuakse eelistatuima variandina välja riigile uue traditsioonilise jäämurdja ostmine. Ei soovitata ehitada mitmeotstarbelist jäämurdjat (multipurpose icebreaker) nagu Botnica: „Edu saavutamine keerukatel offshore-turgudel opereerimisel eeldab kõrgelt kvalifitseeritud ja ärilist juhtimist.“ Hinnatakse, et riigiasutus mitmeotstarbelise jäämurdja ärilist käitamist tõhusalt juhtida ei suuda. Sobiliku jäämurdeks mõeldud laeva maksumuseks hinnatakse 80-85 mln €. Teine variant on ehitada jäämurdeks uus mitmeotstarbeline jäämurdja ning leida sellele ka muid funktsioone. Sellise laeva maksumus on 100 – 120 mln €. 12 Rahastuse vajadus Jäämurde baasrahastus on 5 929 000€ aastas, millest 4 342 143 € eraldatakse TRAM-ile ning ülejäänud RIL-ile. Seni on puudujääv osa, sh kütuse jaoks, eraldatud vastavalt vajadusele Vabariigi Valitsuse reservist. RIL-i jäämurret teostavate olemasolevate laevade korrashoiuga seotud investeeringud kajastuvad laevastiku investeeringutes. Aastateks 2025-2026 on uue jäämurdja ostmiseks planeeritud taotleda riigieelarvest kokku 120 mln eurot (tabel 6). Hinnanguliselt võtab uue jäämurdja ehitus aega koos projekteerimisega 4 aastat. Teenuse mõõdik TRAM-i eesmärk on, et jäämurdeteenust vajavate laevade ooteaeg ei ole pikem kui 72 tundi, s.t selle aja sees on 100% teenust vajavatele laevadele seda osutatud. TRAM-i ja RIL-i vahelises koostöökokkuleppes on toodud RIL-i kohustusena: jäämurde hooaja avamisel mõnes piirkonnas suundub laev jäämurde piirkonda 24 tunni jooksul. Tabel 6. Jäämurdeteenuse osutamise kulud 2025-2028 Botnica kulud ilma kütuseta 2025 2026 2027 2028 Ööpäeva hind (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 44 800 46 144 47 528 48 954 Lepingulisi jäämurde päevi aastas 122 122 122 123 Aastane kulu (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 5 481 728 5 629 568 5 798 455 6 021 363 Täiendav prahiraha kulu - elekter, kaitasu, vesi 100 000 100 000 100 000 100 000 Kütus (miinimum, kui laev üldse väljas ei käi) 75 000 75 000 75 000 75 000 Botnica kulud kokku ilma kütuseta 5 656 728 5 804 568 5 973 455 6 196 363 Riigilaevastiku jäämurdekulud ilma jääta Pärnu varujäämurdja valmisolekutasu 126 075 129 227 132 458 135 769 Tarmo tegevuskulud (tööjõu- ja majanduskulud) 1 822 395 1 882 378 1 930 601 1 947 560 EVA-316 tegevuskulud (tööjõu- ja majanduskulud jäämurde hooajal) 434 554 445 138 450 281 439 247 RIL-i laevade jäämurdekulud kokku 2 383 024 2 456 743 2 513 339 2 522 576 Jäämurde kulud kokku ilma jääta (st laevad seisavad kai ääres) 8 039 752 8 261 311 8 486 794 8 718 939 Baasrahastus RES 2025-2028 5 929 000 5 929 000 5 929 000 5 929 000 Puudujääk baasrahastuses -2 110 752 -2 332 311 -2 557 794 -2 789 939 Uue jäämurdja ehitus Tarmo asemele 36 000 000 36 000 000 36 000 000 12 00 000 13 Alarahastamisega kaasnevad ohud Kuna ettevõtted suuri tooraine ja muid varusid Eestis ei oma, vaid on üle mindud otsetarnetele regionaalsetest jaotuskeskustest, siis on sadamate jäävangi jäämine (jääolud ei võimalda olemasoleva jäämurdmis võimsusega sadamate ekspluateerimist) tõsiseks ohuks kogu Eesti majandusele, mitte ainuüksi transpordisüsteemile. Ilma uue jäämurdja tellimise ja ehituse maksumuse planeerimiseta aastatesse 2025-2028 ei suudeta alates 2029. aastast tagada jäämurdeteenust sellisel kujul. See tähendab, et alates 2029. aastast on Põhja regioonis üks jäämurdja ja jäämurdeteenust suudetakse osutada senisel tasemel ainult pehmetel talvedel. Kuna prahitavate jäämurdjate turg on ettearvamatu, ei saa prahtimise võimalusega arvestada. Samade tõdemusteni jõudis ka eelpool mainitud uuring. 5. Laevastik ja sadamad Alates 2023. aastast on kõik riigile kuuluvad veetee hoiuga tegelevad laevad RIL-is. Laevastiku teenuse osutamise eesmärgiks on RIL-i laevastiku koosseisu kuuluvate laevade tööks valmisoleku tagamine RIL-ile pandud ülesannete täitmiseks. TRAM tellib tööd navigatsioonimärkidega ja takistuste kõrvaldamiseks veeteelt RIL-ilt. Mõõdistamiseks tellib laevad oma kasutusse HO. Jäämurdetöid korraldab vastavalt jääoludele laevastiku osakond. Lisaks korraldab laevastiku osakond ametiabi taotluste alusel vedusid väikesaartele. Ujuvmärkide paigaldamiseks on RIL-il merealadel kasutada mitmeotstarbeline laev EVA-316 ning poilaevad EVA-317, Sektori ja EVA-318. Sisevetel on töödeks ujuvmärkidega kasutusel väikese süvisega poilaevad EVA-302 ja EVA-325 ning mitmeotstarbeline laev EVA-301. Madalas vees on merel kasutada kraanaga varustatud teeninduskaater EVA-326 ning sisevetel analoogne EVA-327. Hüdrograafilisteks mõõdistusteks on kasutada neli laeva (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja). Mõõdistuskaatrit Kaja on võimalik treileriga vajalikku kohta liigutada. Jäämurdeks kasutatakse laevu EVA-316 ja Tarmo. Laevastiku rahastuse vajadus Ka RIL-i sadamad vajavad investeeringuid. Rohuküla kai vajab rekonstrueerimist ja Hundipea sadamasse on vaja seoses paljude väikelaevadega travellift-kraanat ning sellega seoses kai rekonstrueerimist. Lisaks vajab Hundipeal uuendamist amortiseerunud remondibaas. Uue võimekusena on RIL-ile kavas luua võimalus vanade vrakkide tühjakspumpamiseks. Olemasolevate laevade suuremad investeeringud on üldiselt ette teada (tabel 7), kuna need on seotud seadmete töötundide arvu ning regulaarsete ülevaatustega. Igal aastal tehakse kõikidele laevadele põhja ülevaatus ning n-ö klassiülevaatus kaks korda viie aasta jooksul, kuid mitte pikema vahega kui 36 kuud. Selline on plaanis laevadele Jakob Prei, EVA-317, EVA-318, EVA-320, EVA-325, Sektori ja Tarmo. Klassiülevaatuse käigus vaadatakse üle kõikide laeva süsteemide nõetele vastavus ning väljastatakse klassi nõuetele vastavuse tunnistus. Kui laevade eluea pikendamine on laeva asendamisest soodsam, siis seda ka tehakse - 2026. aastal on EVA-316 puhul klassiülevaatuse käigus plaanis erinevate vananenud seadmete kaasajastamine ja laeva uuendamine. 2025. aastal on kavas alustada uue multifunktsionaalse laeva ehitusega, mille kasutusele võtt võimaldab lõpetada Sektori rendilepingu. 2028. aastal on sisevetele vaja uut poilaeva, kuna praegused laevad on amortiseerunud. 14 Teenuse mõõdikud Eesmärgiks teenuse osutamisel on, et kõik laevad on valmis teenuse osutamiseks ning laeva riketest ja meeskonnast tulenevate laeva seisupäevade arv on väiksem kui 15. Tabel 7. Laevastiku investeeringud 2025-2028 Kuluobjekt 2025 2026 2027 2028 Jakob Prei dokiremont 350 000 250 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine Sektori dokiremont 100 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine EVA-317 dokiremont 100 000 100 000 Laeva 5 aasta klassitaastus, dokiremont Tarmo dokiremont 250 000 250 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine EVA-316 klassiremont 4 000 000 Vastavalt laeva eluea (eluea pikendamine) pikendamise programmile, amortiseerunud peajõuseadme muundurite vahetus. Olemasolevad seadmed ei suuda tagada riketeta jäämurde teenust. EVA-316 dokiremont 300 000 300 000 Laeva 2,5 aasta dokkimine vastavalt MOS nõuetele. EVA-318 merekõlbulikkuse 200 000 200 000 Juhul, kui uut väikest poilaeva ei taastamine/ümberehitus tule, tuleb modifitseerida laeva jõuseadmeid, kuna olemasolevatele on varuosade tootmine lõppenud. EVA-320 dokiremont 120 000 Laeva 5 aasta klassitaastus, dokiremont EVA-325 dokiremont ja 50 000 50 000 Peamasinate remont vastavalt kaasajastamine valmistajatehase juhendile Vrakkide tühjaks 2 000 000 Luua tehniline võimekus Eesti pumpamise tehnilise merealadel olevate vrakkide võimekuse loomine ohtlikest kütustest tühjaks pumpamiseks Uus töölaev sisevetele 10 000 000 Olemasolevad töölaevad on amortiseerunud Uue multifunktsionaalse 12 500 500 4 578 000 Laev hakkab asendama poilaev laeva ehitus Sektorit, mille rendileping lõppeb, ning uurimislaev Salmet, mis on amortiseerunud Hundipea sadama 20 000 10 000 350 000 5 300 000 Remondibaas on remondibaasi ehitus amortiseerunud ja pole kuluefektiivne Hundipea travellift-kraana + 1 200 000 Vajalik RIL-i väikelaevade kai ümberehitus veest välja tõstmiseks Rohuküla kai taastamine 2 508 333 Kai amortiseerunud ja kasutamine on piiratud Laevastiku 17 578 833 9 388 000 600 000 17 520 000 investeeringud kokku Baasrahastus RES 0 0 0 0 2025-2028 Puudujääk -17 578 833 -9 388 000 -600 000 -17 520 000 baasrahastuses 15 Alarahastamisega kaasnevad ohud Kuna laevade remondid on planeeritud ettenähtud tundide alusel, viib remontide ära jätmine riketeni, mis on ohuks inimestele ja keskkonnale ning viib lõpuks veel suuremate kulutusteni. Kohustuslikud dokiülevaatused ja nendega kaasnevad uuendamised ja remondid on eeldused klassitunnistuse saamiseks. Ilma klassitunnistuseta ei tohi laevaga opereerida. Laevade mittekasutamisel ei saa osutada navigatsioonimärgistuse, jäämurde ega mõõdistamise teenust senisel tasemel. Korraliste hoolduste ja remontide tähtsust suurendab asjaolu, et asendusi pole laevadele Eestist võtta ja ka kaugemalt leidmine on keerukas ja aeganõudev. Kui sadamaid korras ei hoia, muutuvad need kasutajatel ohtlikuks ning neid ei ole enam võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ning vajalikud investeeringud kujunevad kordades suuremateks. Kui merepõhjas olevaid ohtlikke vrakke ei pumbata tühjaks, võivad need hakata kütust lekitama ja põhjustada merekeskkonna reostust, mille likvideerimine kujuneb tõenäoliselt võimekuse loomisest oluliselt kallimaks. 16 Kasutatud lühendid AIS – Automaatne laevade tuvastussüsteem BSHC – Läänemere hüdrograafiakomisjon DGNSS – Diferentsiaalne ülemaailmne asukohamääramise süsteem EMDE – Elektrooniline mereinfosüsteem GNSS – Ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem GOFREP – Soome lahe laevaettekannete süsteem HELCOM – Helsingi Komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HIS – Hüdrograafia infosüsteem HO – Hüdrograafiaosakond IALA – Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon IHO – Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon IMO – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon KO – Kartograafiaosakond LSO – Laevateede ja sadamate osakond NMA – Navigatsioonimärkide andmekogu NME – Navigatsioonimärkide seirekeskus NMIS – Navigatsioonimärkide infosüsteem NMÜ – Navigatsioonimärgistuse üksus MSOS – Meresõiduohutuse seadus PPA – Politsei- ja Piirivalve amet REK – Rekonstrueerimine RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus RIL – Riigilaevastik SOLAS –Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel TRAM – Transpordiamet VDES – VHF-andmete edastuse süsteem VJÜ – Laevaliikluse juhtimise osakond VTS – Laevaliikluse juhtimise süsteem

Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →