23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/13
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/1199,
22. juuli 2016,
millega muudetakse määrust (EL) nr 965/2012 suutlikkusel põhineva navigatsiooniga lendude
lubade, andmevahetusteenuste osutajate sertifitseerimise ja järelevalve ning kopterite
avamerelendude osas ja parandatakse seda määrust
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (1), eriti selle artikli 8 lõiget 5,
ning arvestades järgmist:
(1) Komisjoni määrusega (EL) nr 965/2012 (2) on kehtestatud õhusõiduki ohutu käitamise tingimused.
(2) Ebaõigete aeronavigatsiooniandmete või -teabe edastamine õhusõiduki pardasüsteemidele võib märkimisväärselt
ohustada lennuohutust. Seega tuleks tagada, et andmevahetusteenuste osutajad töötlevad aeronavigatsioo
niandmeid ja -teavet viisil, mis tagab nende andmete ja sellise teabe kvaliteedi ning on kooskõlas õhusõiduki
tootjate kehtestatud nõuetega, mida õhuruumi lõppkasutajad vastavalt asjaomase õhusõiduki kavandatud
kasutusviisile peavad järgima.
(3) Määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt tuleb eriluba taotleda kõikideks sooritusel põhineva navigatsiooniga (PBN)
lendudeks, välja arvatud mõned navigatsiooni baasmeetoditel põhinevad lennud. Eriluba eeldavate juhtude arvu
tuleks oluliselt vähendada, et vähendada üldlennundusettevõtjatele langevat tarbetut majandus- ja
halduskoormust, arvestades ülemaailmsel satelliitnavigatsioonisüsteemil (edaspidi „GNSS“) põhineva lähenemisega
lendude käitamisel nüüdseks omandatud kogemusi ja vilumust, samuti tuleks tagada kooskõla uusimate
rahvusvaheliste ohutusstandarditega.
(4) Selleks et käitajatel oleks hõlpsam täita lennuohutuse suurendamiseks kehtestatud eeskirju, mida kohaldatakse
ohtlike kaupade transpordi ning teatavate väikeste õhusõidukite lennumeeskonna ja reisijate istmetele paigaldatud
õlarihmaga turvasüsteemide suhtes, tuleb kõnealused eeskirjad viia vastavusse asjaomase lennu liigi ja kasutatava
õhusõiduki keerukusega.
(5) Määruse (EL) nr 965/2012 kohaselt peavad teatavad väikesed mitteäriliste lendude käitajad kehtestama oma
organisatsioonis juhtimissüsteemi, kuna nad kasutavad keerukaid mootoriga õhusõidukeid. Siiski võib kõnealustel
käitajatel, näiteks kahe turbopropelleriga kergemate õhusõidukite käitajatel, teatavatel juhtudel tekkida probleeme
kõnealuse määruse III lisa kohaste juhtimissüsteemiga seotud nõuete rakendamisel. Kuna selliste käitajate poolt
nõuete täitmiseks tehtavad jõupingutused ei ole proportsionaalsed kasuga, mida selliste nõuete täitmine nende
ohutustasemele annab, tuleks kõnealused käitajad määruse (EL) nr 965/2012 VI lisa kohaldamisalast välja jätta ja
lubada neil selle asemel järgida VII lisas sätestatud nõudeid. Järjepidevuse huvides tuleks VII lisas sätestatud
nõudeid lubada järgida ka koolitusorganisatsioonidel, kes korraldavad õppelende eespool nimetatud kergemate
kahe turbopropelleriga õhusõidukitega.
(6) Määruse (EL) nr 965/2012 VII lisa kohaselt tuleb kindlaksmääratud rõhkkõrgusest kõrgemal lennates kaasas
kanda ja kasutada hapnikku. Lähtudes riskieristuse põhimõttest, mille kohaselt sidusrühmadele pakutav
regulatiivne kaitse sõltub nende suutlikkusest hinnata ja kontrollida riske, peaks otsuse mitteärilisteks lendudeks
kasutatava hermetiseerimata õhusõiduki hapnikuvajaduse kohta tegema õhusõiduki kapten pärast teatavate
objektiivsete tegurite kaalumist.
(1) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(2) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).
L 198/14 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
(7) Kopterite avamerelennud on seotud teatavate konkreetsete ohutusriskidega, mida praeguses määruses (EL)
nr 965/2012 ei ole piisavalt käsitletud. Seepärast kohaldavad mõned liikmesriigid kõnealuste riskide
vähendamiseks ja ohutustaseme säilitamiseks lisanõudeid, mis muu hulgas hõlmavad uute tehnoloogialahenduste
kohustuslikku kasutamist. Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste ohutuseesmärkide saavutamine ja
võrdsed võimalused lennuettevõtjatele, tuleks kehtestada ühised ohutusmeetmed liidu tasandil ning võtta arvesse
liikmesriikide kogemusi ja arengusuundumusi kopterite avamerelendude valdkonnas.
(8) Lisaks esinevad määruses (EL) nr 965/2012 mõned keelelised ebatäpsused, mis on tekitanud probleeme määruse
rakendamisel.
(9) Seepärast tuleks määrust (EL) nr 965/2012 vastavalt muuta ja parandada.
(10) Asjaomastele lennuettevõtjatele ja liikmesriikide pädevatele asutustele tuleb anda piisavalt aega, et kohandada oma
tegevust käesolevas määruses sätestatud uute eeskirjadega aeronavigatsiooniandmete ja -teabe ning helikopterite
avamerelendude kohta.
(11) Komisjon kavatseb lihtsamate, selgemate ja paremate tsiviillennundusõigusaktide algatuse raames läbi vaadata
määruses (EL) nr 965/2012 sätestatud eeskirjad õhupallide ja purilennukite kohta. Läbivaatamist on hakatud ette
valmistama. Seepärast tuleks praegu kohandada kõnealuste eeskirjade kohaldamise kuupäeva, mis võimaldab
eespool nimetatud läbivaatamise lõpule viia ja asjaomaseid eeskirju vajaduse korral muuta enne, kui neid
hakatakse kohaldama.
(12) Selleks et tagada õigusselgus ja ühiste nõuete ühtlustatud rakendamine kogu ELis, tuleks kehtestada kõnealuste
nõuete kohaldamise konkreetsed tähtpäevad kas kohe pärast nende nõuete jõustumist või mingil ajal tulevikus.
Õigusprobleemide ja -kindlusetuse vältimiseks peaks õigusakt sisaldama üleminekumeetmeid, mida kõik
liikmesriigid peavad nõuetekohaselt rakendama, ja ülesandeid, mida kõik liikmesriigid peavad täitma. Teatavates
lennundusohutuse valdkonda käsitlevates komisjoni rakendusmäärustes sätestatud loobumisklausleid tuleks
kohaldada vaid põhjendatud juhtudel, kui see on möödapääsmatult vajalik, ning selliste klauslite asemel tuleks
kasutusele võtta prognoositav ja läbipaistev süsteem. Seepärast on hädavajalik võtta neid vajadusi määruse (EL)
nr 965/2012 muutmisel arvesse.
(13) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti arvamustel (1), mis on
esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.
(14) Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel loodud
komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 965/2012 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 5 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:
a) punkti e lõpus jäetakse välja sõna „ja“;
b) lisatakse punkt g:
„g) kopterid, mida kasutatakse avamerelendudeks.“;
(1) Euroopa Lennundusohutusameti 12. märtsi 2015. aasta arvamus nr 2/2015 komisjoni määruse kohta, millega kehtestatakse tehnilised
nõuded ja käitamisprotseduurid seoses õhuruumi kasutajatele edastatavate aeronavigatsiooniandmetega; Euroopa Lennundusohu
tusameti 31. märtsi 2015. aasta arvamus nr 3/2015 komisjoni määruse kohta, milles käsitletakse suutlikkusel põhineva navigatsiooniga
(PBN) lendude loa kriteeriumide läbivaatamist; Euroopa Lennundusohutusameti 8. mai 2015. aasta arvamus nr 4/2015 komisjoni
määruse kohta, milles käsitletakse kopterite avamerelendudeks antavat eriluba.
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/15
2) artiklit 6 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Olenemata artiklist 5 võivad liikmesriigid kuni 30. juunini 2018 kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega
jätkuvalt nõuda ärilises lennutranspordis kasutatavatelt, avamerelende tegevatelt kopteritelt erilubade olemasolu
ning täiendavate nõuete kohaldamist seoses nende käitamisprotseduuride, varustuse, lennumeeskonna
kvalifikatsiooni ja koolitusega. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ametit kõnealuste erilubade suhtes
kohaldatavatest täiendavatest nõuetest. Need nõuded ei tohi olla leebemad III ja IV lisas sätestatud nõuetest.“;
b) lõige 7 jäetakse välja;
c) lisatakse lõiked 8 ja 9:
„8. Erandina artikli 5 lõike 3 esimesest lausest järgivad käitajad, kes kasutavad mitteäriliste lendude käitamiseks
keerukaid mootorõhusõidukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on kuni 5 700 kg ja mis
on varustatud turbopropellermootoritega, kõnealuste õhusõidukite käitamisel vaid VII lisa nõudeid.
9. Erandina artikli 5 lõike 5 punktist a järgivad koolitusorganisatsioonid, kes kasutavad õppelendude
tegemiseks keerukaid mootorõhusõidukeid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass (MCTOM) on kuni
5 700 kg ja mis on varustatud turbopropellermootoritega, kõnealuste õhusõidukite käitamisel VII lisa nõudeid.“;
3) artikkel 10 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 10
Jõustumine
1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 28. oktoobrist 2012 vastavalt järgmistele lõigetele 2, 3, 4, 5 ja 6.
2. II ja VII lisa kohaldatakse õhupallide ja purilennukite mitteäriliste lendude suhtes alates 25. augustist 2013,
välja arvatud selliste liikmesriikide puhul, kes on otsustanud kõnealuseid lisasid täielikult või osaliselt mitte
kohaldada kooskõlas otsuse tegemise ajal kehtivate sätetega ja otsusega hõlmatud mahus. Need liikmesriigid
kohaldavad II ja VII lisa õhupallide mitteäriliste lendude suhtes alates 8. aprillist 2018 ning purilennukite
mitteäriliste lendude suhtes alates 8. aprillist 2019 või nende poolt vastu võetud otsuses märgitud kuupäeval,
sõltuvalt olukorrast.
3. II, III, VII ja VIII lisa kohaldatakse õhupallide ja purilennukite erilendude suhtes alates 1. juulist 2014, välja
arvatud selliste liikmesriikide puhul, kes on otsustanud kõnealuseid lisasid täielikult või osaliselt mitte kohaldada
kooskõlas otsuse tegemise ajal kehtivate sätetega ja otsusega hõlmatud mahus. Need liikmesriigid kohaldavad II, III,
VII ja VIII lisa õhupallide erilendude suhtes alates 8. aprillist 2018 ning purilennukite erilendude suhtes alates
8. aprillist 2019 või nende poolt vastu võetud otsuses märgitud kuupäeval, sõltuvalt olukorrast.
4. II, III, VII ja VIII lisa kohaldatakse lennukite ja kopterite erilendude suhtes alates 1. juulist 2014, välja arvatud
selliste liikmesriikide puhul, kes on otsustanud kõnealuseid lisasid täielikult või osaliselt mitte kohaldada kooskõlas
otsuse tegemise ajal kehtivate sätetega ja otsusega hõlmatud mahus. Need liikmesriigid kohaldavad II, III, VII ja
VIII lisa lennukite ja kopterite erilendude suhtes alates 21. aprillist 2017 või nende poolt vastu võetud otsuses
märgitud kuupäeval, sõltuvalt olukorrast.
5. II, III ja IV lisa kohaldatakse:
a) B-suutlikkusklassi lennukite või mittekeerukate kopterite ärilise lennutranspordi lendude suhtes, mis algavad ja
lõpevad samal lennuväljal või samas käitamiskohas, alates 1. juulist 2014, välja arvatud selliste liikmesriikide
puhul, kes on otsustanud kõnealuseid lisasid täielikult või osaliselt mitte kohaldada kooskõlas otsuse tegemise ajal
kehtivate sätetega ja otsusega hõlmatud mahus. Need liikmesriigid kohaldavad II, III ja IV lisa B-suutlikkusklassi
lennukite või mittekeerukate kopterite ärilise lennutranspordi lendude suhtes, mis algavad ja lõpevad samal
lennuväljal või samas käitamiskohas, alates 21. aprillist 2017 või nende poolt vastu võetud otsuses märgitud
kuupäeval, sõltuvalt olukorrast;
L 198/16 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
b) õhupallide ja purilennukite ärilise lennutranspordi lendude suhtes alates 1. juulist 2014, välja arvatud selliste
liikmesriikide puhul, kes on otsustanud kõnealuseid lisasid täielikult või osaliselt mitte kohaldada kooskõlas
otsuse tegemise ajal kehtivate sätetega ja otsusega hõlmatud mahus. Need liikmesriigid kohaldavad II ja III ja
IV lisa õhupallide ärilise lennutranspordi lendude suhtes alates 8. aprillist 2018 ning purilennukitega toimuvate
ärilise lennutranspordi lendude suhtes alates 8. aprillist 2019 või nende poolt vastu võetud otsuses märgitud
kuupäeval, sõltuvalt olukorrast.
6. Käesoleva artikli lõigetes 2, 3, 4 ja 5 kindlaks määratud ajavahemike jooksul kohaldatakse järgmist:
a) pädevad asutused võtavad alates käesoleva määruse nõuete jõustumise kuupäevast järk-järgult tõhusaid meetmeid
nende nõuete täitmiseks, sealhulgas kohandades oma organisatsiooni ja juhtimissüsteemi, personali koolitamist,
protseduure ja käsiraamatuid ning järelevalveprogrammi;
b) õhusõidukite käitajad kohandavad oma juhtimissüsteemi, koolitusprogramme, protseduure ja käsiraamatuid nii, et
need oleksid hiljemalt käesoleva määruse nõuete kohaldamise kuupäevaks nende nõuetega kooskõlas;
c) kuni käesoleva määruse asjakohaste nõuete kohaldamise kuupäevani jätkavad liikmesriigid sertifikaatide, lubade ja
heakskiitude väljaandmist, taastamist või muutmist kooskõlas enne kõnealuste nõuete jõustumist kehtinud
eeskirjadega või selliste B-suutlikkusklassi lennukite või mittekeerukate kopterite ärilise lennutranspordi lendude
puhul, mis algavad ja lõpevad samal lennuväljal või samas käitamiskohas, kooskõlas järgmisega:
— lennukite puhul määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisa ja sellega seotud riigisisesed erandid vastavalt määruse
(EMÜ) nr 3922/91 artikli 8 lõikele 2 ja
— kopterite puhul riigisisesed erandid;
d) enne käesoleva määruse asjakohaste nõuete kohaldamise kuupäeva välja antud sertifikaadid, load ja heakskiidud
loetakse käesoleva määruse asjakohaste nõuete kohaselt väljaantuks. Kõnealused sertifikaadid, load ja heakskiidud
asendatakse käesoleva määruse kohaselt välja antud sertifikaatide, lubade ja heakskiitudega (vastavalt asjaoludele)
hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse asjakohaste nõuete kohaldamise kuupäeva;
e) käesoleva määruse kohase deklareerimiskohustusega käitajad esitavad oma deklaratsiooni hiljemalt käesoleva
määruse asjakohaste nõuete kohaldamise kuupäevaks.“;
(4) I, II, IV, V, VI, VII ja VIII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Määrust (EL) nr 965/2012 parandatakse järgmiselt:
1) IV lisa (CAT-osa) punkti CAT.POL.A.240 alapunkti b alapunkt 4 asendatakse järgmisega:
„4) lennumeeskond on lennatavast marsruudist ja ORO-osa FC-alajao kohaselt kasutatavatest protseduuridest
piisavalt teadlik.“;
2) VII lisa (NCO-osa) punkt NCO.GEN.103 asendatakse järgmisega:
„Käesoleva määruse artikli 6 lõike 4a punktis c osutatud tutvustuslennud, mida käitatakse käesoleva lisa kohaselt,
peavad vastama järgmistele nõuetele:
a) need algavad ja lõpevad samal lennuväljal või samas käitamiskohas, välja arvatud õhupallide ja purilennukite
puhul;
b) neid käitatakse päeva ajal visuaallennureeglite (VFR) kohaselt;
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/17
c) nende üle teostab järelevalvet isik, kes on määratud vastutama nende ohutuse eest, ja
d) need vastavad kõikidele muudele pädeva asutuse kehtestatud tingimustele.“
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Käesolevat määrust kohaldatakse alates 25. augustist 2016.
Siiski kohaldatakse
a) artikli 1 punkti 1 ja lisa punkti 1 alapunkte a–d, punkti 2 alapunkti c, punkti 3 alapunkte a, e, g, m, n ja o, punkti 4
alapunkti c, punkti 5 alapunkte d, j, k ja l ning punkti 7 alapunkte d, k ja l alates 1. juulist 2018;
b) lisa punkti 3 alapunkte l ja q, punkti 5 alapunkte i ja n, punkti 6 alapunkte k ja n ning punkti 7 alapunkte j ja n
alates 1. jaanuarist 2019.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 22. juuli 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
L 198/18 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
LISA
Määruse (EL) nr 965/2012 I, II, IV, V, VI, VII ja VIII lisa muudetakse järgmiselt:
(1) I lisa (mõisted):
a) punkt 69 asendatakse järgmisega:
„69. „Maandumiseks sobimatu ala“ –
a) ala, kus:
i) ei ole võimalik ohutult hädamaanduda, kuna pind on selleks sobimatu; või
ii) kopteris viibijaid ei ole võimalik piisavalt kaitsta loodusjõudude eest või
iii) otsingu- ja päästetööde sooritamise valmidus ja võimalused ei ole eeldatava ohu olukorraks piisavad
või
iv) maapinnal asuvate inimeste või vara vigasaamise või kahjustamise risk on vastuvõetamatult kõrge;
b) igal juhul tuleb maandumiseks sobimatuks lugeda järgmised alad:
i) lendudel veekogude kohal avamere piirkond koordinaatidest 45N põhja poole ja 45S lõuna poole,
välja arvatud juhul, kui asjaomaste lendude toimumise riigi vastutav lennuamet on selle mis tahes osa
määranud maandumiseks sobivaks ja
ii) tihedalt asustatud piirkondade osad, kus ei ole hädamaandumiseks piisavalt ruumi.“;
b) punkt 86 asendatakse järgmisega:
„86. „Avamerelend“ – kopterilend avamerel asuvasse kohta või avamerel asuvast kohast tagasi, millest suurem
osa toimub avamere kohal.“;
c) lisatakse punkt 86a:
„86a. „Avamerel asuv koht“ – kopterilennu korral kasutamiseks ette nähtud koht fikseeritud või ujuval
avamererajatisel või laeval.“;
d) lisatakse punkt 86b:
„86b. „Avamere piirkond“ – rannajoonest mere poole jäävaid vesi hõlmav piirkond.“;
e) lisatakse punkt 103a:
„103a. „RNP-nõuded“ – suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude navigatsiooninõuded, mis
hõlmavad navigatsioonitäpsuse jälgimist ja asjaomase häiresüsteemi kasutamist pardal.“;
(2) II lisa (ARO-osa):
a) lisatakse punkt ARO.OPS.240:
„ARO.OPS.240. Eriluba nõutava navigatsioonitäpsusega ja nõutava loaga lähenemise (RNP AR APCH)
korral
a) Kui taotleja on tõendanud vastavust punktis SPA.PBN.105 sätestatud nõuetele, väljastab pädev asutus RNP AR
APCH-protseduuri jaoks üldise eriloa või protseduuripõhise eriloa.
b) Protseduuripõhise eriloa korral toimib pädev asutus järgmiselt:
1) loetleb PBN-loas heakskiidetud konkreetsete lennuväljade instrumentaallähenemise protseduurid;
2) vajaduse korral koordineerib tegevust kõnealuste lennuväljade üle järelevalvet teostavate pädevate
asutustega ja
3) arvestab taotlejale RNP AR APCH-protseduuride jaoks juba väljastatud erilubadest tulenevat võimalikku
varasemat kogemust või kvalifikatsiooni.“;
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/19
b) II liide asendatakse järgmisega:
„II liide
L 198/20 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
“;
c) V lisas esitatud EASA VORMI 140 6. märkus asendatakse järgmisega:
„(6) Sellesse veergu märkida lubatud toimingud, nt ohtlikud kaubad, LVO, RVSM, PBN, MNPS, HOFO.“;
(3) IV lisa (CAT-osa):
a) punkt CAT.OP.MPA.120 jäetakse välja;
b) lisatakse punkt CAT.OP.MPA.126:
„CAT.OP.MPA.126. Suutlikkusel põhinev navigatsioon (PBN)
Käitaja peab tagama, et kui lennatava marsruudi või protseduuri puhul on nõutav suutlikkusel põhinev
navigatsioon (PBN), siis:
a) on asjaomased sooritusel põhineva navigatsiooni (PBN) nõuded esitatud õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM)
või muus dokumendis, mille on heaks kiitnud sertifitseerimisasutus lennukõlblikkuse hindamise raames või
mis põhineb sellisel heakskiidetud dokumendil ja
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/21
b) käitatakse õhusõidukit kooskõlas õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) või muus eespool osutatud
dokumendis sätestatud asjaomaste navigatsiooninõuete ja piirangutega.“;
c) punkti CAT.OP.MPA.135 alapunkti a alapunkt 1 asendatakse järgmisega:
„1) kus on kavandatavale lennutegevusele vastavad kosmosepõhised seadmed, maapealsed seadmed ja teenindus,
sealhulgas meteoroloogiateenused;“;
d) punkti CAT.OP.MPA.175 alapunkt b:
i) alapunkt 6 asendatakse järgmisega.
„6) planeeritud lennu jaoks on olemas nõuetekohased kosmosepõhised seadmed, maapealsed seadmed ja
teenindus;“
ii) alapunkti 7 lõpust jäetakse välja sõna „ning“;
iii) lisatakse järgmine punkt 7a:
„7a) suutlikkusel põhinevaks navigatsiooniks (PBN) nõutavad mis tahes navigatsiooniandmebaasid on
sobivad ja ajakohased ning“;
e) punkt CAT.OP.MPA.181 asendatakse järgmisega:
„CAT.OP.MPA.181. Lennuväljade ja käitamiskohtade valimine – kopterid
a) Lendudel instrumentaallennuilma (IMC) tingimustes valib õhusõiduki kapten reisilennu tavakiirusel ühe
lennutunni kaugusel asuva stardi-varulennuvälja, juhuks kui lähtelennuväljale naasmine on ilmastiku tõttu
võimatu.
b) IFR-lendudel või VFR-lendudel, kui navigeeritakse muu kui visuaalsete märkide järgi, määrab õhusõiduki
kapten operatsioonilises lennuplaanis vähemalt ühe sihtlennuvälja varulennuvälja, välja arvatud juhul, kui:
1) lendudel kõikidesse muudesse sihtkohtadesse, kui lennu kestus ja ilmastikutingimused on sellised, et
eeldataval saabumisajal on kavandatavas maandumispaigas võimalik lähenemine ja maandumine
visuaallennuilma tingimustes (VMC) või
2) kui kavandatav maandumispaik on isoleeritud ning varulennuväli puudub; sel juhul määratakse kindlaks
tagasipöördumispunkt (PNR).
c) Käitaja valib kaks sihtlennuvälja varulennuvälja, kui:
1) asjaomased sihtlennuvälja ilmateated ja -prognoosid näitavad, et ajavahemikus üks tund enne kuni üks
tund pärast arvestuslikku saabumisaega on ilmastikutingimused halvemad planeeritud miinimumidest, või
2) meteoroloogiateave sihtlennuvälja kohta puudub.
d) Käitaja märgib nõutavad varulennuvälja(d) operatsioonilisse lennuplaani.“;
f) lisatakse punkt CAT.OP.MPA.182:
„CAT.OP.MPA.182 Sihtlennuväljad — instrumentaallähenemine
Käitaja peab tagama piisavad vahendid, mis võimaldavad sihtlennuväljal või sihtlennuvälja varulennuväljal
navigeerida ja maanduda juhul, kui kaob suutlikkus kavakohaselt läheneda ja maanduda.“;
g) punkti CAT.OP.MPA.247 alapunkt b jäetakse välja;
L 198/22 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
h) punkt CAT.OP.MPA.295 asendatakse järgmisega:
„CAT.OP.MPA.295. Õhus kokkupõrke vältimise süsteemi (ACAS) kasutamine
Käitaja kehtestab pärast ACASi paigaldamist ja töökorda seadmist asjakohased käitamisprotseduurid ja koolitus
programmid, et lennumeeskond saaks nõuetekohase koolituse kokkupõrgete vältimise valdkonnas ja oskaks
kasutada ACAS II seadmeid.“;
i) punkti CAT.IDE.A.205 alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:
„3) lennukitel, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on alla 5 700 kg ja suurim lubatud
reisijakohtade arv (MOPSC) on alla üheksa, ning mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat
(CofA) on välja antud 8. aprillil 2015 või hiljem, turvavöö koos keha ülaosa kinnitussüsteemiga igal
reisijaistmel ning ohutusrihm igal magamisasemel;“;
j) punkti CAT.IDE.A.205 alapunkt b asendatakse järgmisega:
„Turvavööl koos keha ülaosa kinnitussüsteemiga peab olema:
1) üks avamispunkt;
2) istmetel, mis on ette nähtud nõutavale miinimumarvule salongipersonalile, kaks õlarihma ja turvavöö, mida
saab kasutada teineteisest sõltumatult, ja
3) lennumeeskonna istmetel ning kõigil piloodiistme kõrval asuvatel istmetel:
i) kaks õlarihma ja turvavöö, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult või
ii) diagonaalne õlarihm ja turvavöö, mida saab kasutada sõltumatult järgmiste lennukite puhul:
A) lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on alla 5 700 kg ja suurim lubatud
reisijakohtade arv (MOPSC) on alla üheksa, ja mis vastavad kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes
kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta;
B) lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on alla 5 700 kg ja suurim lubatud
reisijakohtade arv (MOPSC) on alla üheksa, ja mis ei vasta kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes
kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta, ning mille esmane individuaalne
lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 28. oktoobrit 2014 ja
C) lennukid, mis on sertifitseeritud ülikerglennukite suhtes kohaldatavate sertifitseerimisnõuete (CS-VLA)
või samaväärsete nõuete alusel ja kergete sportlennukite suhtes kohaldatavate sertifitseerimisnõuete
(CS-LSA) või samaväärsete nõuete alusel.“;
k) punktile CAT.IDE.A.345 lisatakse alapunkt f:
„f) Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude käitamiseks peavad õhusõidukid vastama asjaomaste
navigatsiooninõuete kohastele lennukõlblikkuse sertifitseerimise nõuetele.“;
l) punkt CAT.IDE.A.355 asendatakse järgmisega:
„CAT.IDE.A.355. Lennundusandmebaaside haldamine
a) Sertifitseeritud õhusõidukisüsteemide rakendustes kasutatavad lennundusandmebaasid peavad vastama
andmete kvaliteediga seotud nõuetele, mis on piisavad andmete kavandatavaks kasutamiseks.
b) Käitaja tagab jooksvaid ja muutmata andmeid sisaldavate lennundusandmebaaside õigeaegse kättesaadavuse
kõikides õhusõidukites, mis neid vajavad, ja andmebaaside integreerimise sellistesse õhusõidukitesse.
c) Olenemata mis tahes muudest määruse (EL) nr 376/2014 kohastest lennuohutust mõjutavast juhtumist
teatamise nõuetest, teatab käitaja andmebaasiteenuse osutajale andmete ebaõigsuse, ebaühtluse või puudumise
juhtumitest, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada lennuohutust.
Sellisel juhul teavitab käitaja lennumeeskonda ja muid asjaomaseid töötajaid ning tagab, et kõnealuseid
andmeid ei kasutata.“;
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/23
m) punkti CAT.IDE.H.280 alapunkt b jäetakse välja;
n) punkt CAT.IDE.H.295 asendatakse järgmisega:
„CAT.IDE.H.295. Meeskonna kaitseülikonnad
Kõik meeskonnaliikmed peavad kandma kaitseülikondi lendudel, mida käitatakse 3. suutlikkusklassis vee kohal
maismaast kaugemal kui autorotatsiooni distants või ohutu hädamaandumise distants, kui ilmateade või
õhusõiduki kaptenile teadaolevad prognoosid näitavad, et merevee temperatuur on lennu ajal alla + 10 °C.“;
o) punkt CAT.IDE.H.310 jäetakse välja;
p) punktile CAT.IDE.H.345 lisatakse alapunkt e:
„e) Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude käitamiseks peavad õhusõidukid vastama asjaomaste
navigatsiooninõuete kohastele lennukõlblikkuse sertifitseerimise nõuetele.“;
q) lisatakse punkt CAT.IDE.H.355:
„CAT.IDE.H.355. Lennundusandmebaaside haldamine
a) Sertifitseeritud õhusõidukisüsteemide rakendustes kasutatavad lennundusandmebaasid peavad vastama
andmete kvaliteediga seotud nõuetele, mis on piisavad andmete kavandatavaks kasutamiseks.
b) Käitaja tagab jooksvaid ja muutmata andmeid sisaldavate lennundusandmebaaside õigeaegse kättesaadavuse
kõikides õhusõidukites, mis neid vajavad, ja andmebaaside integreerimise sellistesse õhusõidukitesse.
c) Olenemata mis tahes muudest määruse (EL) nr 376/2014 kohastest lennuohutust mõjutavast juhtumist
teatamise nõuetest, teatab käitaja andmebaasiteenuse osutajale andmete ebaõigsuse, ebaühtluse või puudumise
juhtumitest, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada lennuohutust.
Sellisel juhul teavitab käitaja lennumeeskonda ja muid asjaomaseid töötajaid ning tagab, et kõnealuseid
andmeid ei kasutata.“;
(4) V lisa (SPA-osa):
a) punkt SPA.PBN.100 asendatakse järgmisega:
„SPA.PBN.100. Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lennud
a) Kõikide järgmiste suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) nõuete korral on tarvilik luba:
1) RNP AR APCH; ja
2) RNP 0.3 kopterilendude korral.
b) RNP AR APCH eriloaga kiidetakse heaks lennud avalikuks kasutuseks ette nähtud instrumentaallähenemise
protseduuride järgi, mis vastavad ICAO kavandamiskriteeriumidele.
c) Eraviisiliste instrumentaallähenemise protseduuride jaoks või selliste avalikuks kasutuseks ettenähtud
instrumentaallähenemise protseduuride jaoks, mis ei vasta ICAO kavandamiskriteeriumidele, või juhul, kui see
on nõutav lennundusteabe kogumiku (AIP) kohaselt või seda taotleb pädev asutus, on vaja RNP AR APCH või
RNP 0.3 protseduuripõhist eriluba.“;
L 198/24 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
b) punkt SPA.PBN.105 asendatakse järgmisega:
„SPA.PBN.105. Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude luba
Pädevalt asutuselt suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude eriloa saamiseks peab käitaja tõendama,
et:
a) kavandatava suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lennu tingimustele vastavale lennukõlblikkusserti
fikaadile on viidatud õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) või muus dokumendis, mille on heaks kiitnud
sertifitseerimisasutus lennukõlblikkuse hindamise raames, või mis põhineb sellisel heakskiidetud dokumendil;
b) kehtestatud on lennumeeskonna liikmete ja asjaomaste lennu ettevalmistamisel osalevate töötajate koolitus
programm;
c) tehtud on ohutushindamine;
d) kehtestatud on käitamisprotseduurid, milles on sätestatud:
1) pardal olevad seadmed, sealhulgas nende käitamispiirangud ning vastavad kanded minimaalvarustuse
loetelus (MEL);
2) lennumeeskonna koosseis, kvalifikatsioon ja kogemus;
3) tavalise, ebatavalise ja hädaolukorra protseduurid ja
4) elektrooniliste navigatsiooniandmete haldamine;
e) kehtestatud on loetelu juhtumitest, millest tuleb teatada, ja
f) RNP AR APCH lendude jaoks on vajaduse korral kehtestatud RNP seire haldusprogramm.“;
c) lisatakse K-alajagu:
„K-ALAJAGU
KOPTERI AVAMERELENNUD
SPA.HOFO.100. Kopteri avamerelennud (HOFO)
Käesoleva alajao nõudeid kohaldatakse järgmiste käitajate suhtes:
a) ärilise lennutranspordiga tegelev käitaja, kellel on kehtiv lennuettevõtja sertifikaat kooskõlas ORO-osaga;
b) erilendudega tegelev käitaja, kes on deklareerinud oma tegevuse kooskõlas ORO-osaga, või
c) mitteärilise lennutranspordiga tegelev käitaja, kes on deklareerinud oma tegevuse kooskõlas ORO-osaga.
SPA.HOFO.105. Kopteri avamerelendude luba
a) Enne käesoleva alajao kohase lennutegevuse alustamist peab käitaja saama selleks eriloa pädevalt asutuselt.
b) Sellise loa saamiseks peab käitaja esitama pädevale asutusele taotluse punktis SPA.GEN.105 osutatud korras
ning tõendama käesoleva alajao nõuete täitmist.
c) Kui lendu ei alustata alapunkti a alusel loa väljastanud liikmesriigist, vaid mõnest teises liikmesriigist, teavitab
käitaja kavandatavast lennust eelnevalt mõlema liikmesriigi pädevat asutust.
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/25
SPA.HOFO.110. Käitamisprotseduurid
Käitaja peab maandama ja minimeerima kopteri avamerelendudega seotud riske ja ohte oma ohutusjuhtimis
protsessi raames. Käitaja esitab lennutegevuskäsiraamatus järgmise teabe:
1) meeskondade valik, koosseis ja koolitus;
2) meeskonnaliikmete ja muude asjaomaste töötajate tööülesanded ja kohustused;
3) nõutav varustus ja väljalennukriteeriumid ning
4) käitamisprotseduurid ja -miinimumid, millega tagatakse tava- ja eeldatavate erakorraliste toimingute
kirjeldamine ja riskide nõuetekohane maandamine.
b) Käitaja peab tagama, et:
1) enne iga lendu koostatakse operatsiooniline lennuplaan;
2) reisijatele antav ohutusteave sisaldab muu hulgas ka mis tahes konkreetset teavet avamerelendude kohta
ning et reisijad saavad asjaomase teabe enne pardaleminekut;
3) kõik lennumeeskonna liikmed kannavad heakskiidetud kaitseülikonda, kui:
i) õhusõiduki kaptenile kättesaadav ilmateade või prognoos näitab, et merevee temperatuur on lennu
ajal alla +10 °C, või
ii) eeldatav päästeaeg ületab eeldatava eluspüsimisaja või
iii) lend on kavandatud öisele ajale ja maandumiseks sobimatu ala kohal;
4) järgitakse asjaomase lennuliiklusteenistuse (ATS) koostatud avameremarsruudi struktuuri, kui see on
olemas;
5) piloodid kasutavad lennu jooksul optimaalselt õhusõiduki automaatjuhtimissüsteeme (AFCS);
6) kehtestatakse konkreetsed avamerelennu lähenemisprofiilid, sealhulgas stabiilse lähenemise parameetrid ja
parandusmeetmed juhuks, kui lähenemisprotseduur muutub ebastabiilseks;
7) mitmepiloodilendude jaoks on kehtestatud protseduurid, mille kohaselt üks lennumeeskonna liige jälgib
avamerelennu ajal lennumõõteriistu, eelkõige lähenemisel või väljalennul, tagades ohutul lennutrajektooril
püsimise;
8) lennumeeskond võtab viivitamata asjakohaseid meetmeid kõrgusega seotud häire korral;
9) kehtestatud on protseduurid, millega nõutakse, et veekogu kohal saabumisel või väljumisel peavad olema
kasutamiseks valmis (kui see on ohutu) hädaolukorras ette nähtud ujuvvahendid; ja
10) lendude sooritamisel järgitakse kõiki piiranguid, mida pädev asutus või asjaomase õhuruumi eest vastutav
asutus on marsruutidele või käitamispiirkondadele kehtestanud.
SPA.HOFO.115. Avamerel asuvate kohtade kasutamine
Käitaja kasutab ainult selliseid avamerel asuvaid kohti, mis sobivad kopteri suuruse ja massiga ning asjaomase
lennu tingimustega.
L 198/26 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
SPA.HOFO.120. Lennuväljade ja käitamiskohtade valimine
a) Maismaal asuv sihtlennuvälja varulennuväli. Olenemata punktidest CAT.OP.MPA.181, NCC.OP.152 ja SPO.OP.151
ei pea õhusõiduki kapten avamerel asuvast kohast maismaal asuvale lennuväljale suunduvate lendude korral
määrama operatsioonilises lennuplaanis sihtlennuvälja varulennuvälja, kui täidetud on üks järgmisest kahest
tingimusest:
1) sihtlennuväljaks on määratud rannikul asuv lennuväli või
2) täidetud on järgmised kriteeriumid:
i) sihtlennuvälja puhul on avaldatud instrumentaallähenemise protseduur;
ii) lennuaeg on lühem kui kolm tundi ja
iii) avaldatud ilmaprognoos näitab, et tund aega enne arvatavat maandumisaega ja tund aega pärast
arvatavat maandumisaega:
A) paikneb pilvede alumine piir vähemalt 700 jalga kõrgemal instrumentaallähenemise protseduuriks
ette nähtud miinimumkõrgusest või 1 000 jalga kõrgemal sihtlennuväljast, olenevalt sellest, kumb
on kõrgemal, ja
B) nähtavus on vähemalt 2 500 meetrit.
b) Avamerel asuv siht-kopteriteki varu-kopteritekk. Käitaja võib valida avamerel asuva siht-kopteriteki varu-
kopteriteki, kui täidetud on kõik alljärgnevalt sätestatud kriteeriumid.
1) Avamerel asuvat siht-kopteriteki varu-kopteritekki kasutatakse üksnes pärast tagasipöördumispunkti (PNR)
läbimist ja juhul, kui maismaal asuv sihtlennuvälja varulennuväli ei ole geograafiliselt ligipääsetav. Enne
tagasipöördumispunkti läbimist kasutatakse maismaal asuvat sihtlennuvälja varulennuvälja.
2) Avamerel asuva siht-kopteriteki varu-kopteritekil peab olema võimalik maanduda ühe mittetöötava
mootoriga (OEI).
3) Võimaluste piires tagatakse kopteriteki kasutusvalmidus enne tagasipöördumispunkti. Konkreetsete
kopteritekkide või muude kohtade mõõtmed, konfiguratsioon ja takistustevaba ala peavad võimaldama
nende kasutamist varu-kopteritekina kõikide kopteritüüpide jaoks, mida kasutada kavatsetakse.
4) Määratakse kindlaks ilmastikumiinimumid, võttes arvesse meteoroloogiateabe täpsust ja usaldusväärsust.
5) Minimaalvarustuse loetelu (MEL) peab sisaldama erisätteid konkreetse käitamisliigi kohta.
6) Avamerel asuva siht-kopteriteki varu-kopteriteki võib valida üksnes juhul, kui käitaja on kehtestanud
vastava protseduuri lennutegevuskäsiraamatus.
SPA.HOFO.125. Pardaradaritega lähenemine (ARA) avamerel asuvatele kohtadele – ärilise
lennutranspordi lennud
a) Ärilise lennutranspordiga tegelev käitaja peab kehtestama käitamisprotseduurid ja tagama, et pardaradaritega
lähenemist (ARA) kasutatakse üksnes juhul, kui:
1) kopter on varustatud radariga, mis suudab edastada teavet läheduses olevate takistuste kohta, ja
2) kas:
i) minimaalne laskumiskõrgus (MDH) määratakse kindlaks raadioaltimeetriga või
ii) kasutatakse minimaalset laskumiskõrgust (MDA) asjakohase marginaaliga.
b) Pardaradaritega lähenemine (ARA) platvormidele või transiitsõidul laevadele on lubatud üksnes mitmepiloodi
lendudel.
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/27
c) Kõigis sihtkohtades, kus pardaradaritega lähenemist (ARA) kavandatakse, peab otsusekaugus võimaldama
katkestatud lähenemise puhul piisaval kõrgusel takistustest ülelendu.
d) Lähenemist jätkatakse otsusekaugusest lähemale või kopteri minimaalsest laskumiskõrgusest (MDA/H)
madalamale üksnes juhul, kui on olemas visuaalne side sihtkohaga.
e) Ühe piloodiga ärilise lennutranspordi lendudel lisatakse kopteri minimaalsele laskumiskõrgusele (MDA/H) ja
otsusekaugusele asjakohased muudud.
f) Pardaradaritega lähenemisel (ARA) avamerel asuvale mitteliikuvale tekile (st paikne rajatis või ankurdatud
laev), mille GPS-asukohta on võimalik usaldusväärselt kindlaks teha navigatsioonisüsteemi abil, kasutatakse
pardaradaritega lähenemise ohutuse suurendamiseks GPSi/piirkondliku navigatsiooni (RNAV-) süsteemi.
SPA.HOFO.130. Ilmastikutingimused
Olenemata punktidest CAT.OP.MPA.247, NCC.OP.180 ja SPO.OP.170 võib G-klassi õhuruumis paiknevate
avamerel asuvate kohtade vahelistel lendudel, kus vee kohal lennatav sektor on alla 10 meremiili, visuaallennu
reeglite (VFR) järgi lennata juhul, kui on täidetud või ületatud alljärgnevad miinimumid.
Miinimumid avamerel asuvate kohtade vahelistel lendudel G-klassi õhuruumis
Päeval Öösel
Kõrgus (*) Nähtavus Kõrgus (*) Nähtavus
Ühe piloodiga 300 jalga 3 km 500 jalga 5 km
Kahe piloodiga 300 jalga 2 km (**) 500 jalga 5 km (***)
(*) Pilvede alumise piiri kõrgus peab võimaldama lendu ettenähtud kõrgusel pilvede all ja väljaspool pilvi.
(**) Nähtavuse nõuet võib kopterilennul vähendada kuni 800 meetrini, kui sihtkoht või mõni vahepealne rajatis on püsivalt
nähtav.
(***) Nähtavuse nõuet võib kopterilennul vähendada kuni 1 500 meetrini, kui sihtkoht või mõni vahepealne rajatis on püsivalt
nähtav.
SPA.HOFO.135. Avamerel asuvatesse kohtadesse suunduvate lendude tuulepiirangud
Kopterilennud avamerel asuvatesse kohtadesse on lubatud üksnes juhul, kui tuulekiirus kopteritekil on teadete
kohaselt alla 60 sõlme, sealhulgas tuulepuhangute korral.
SPA.HOFO.140. Avamerel asuvate kohtade suutlikkusnõuded
Avamerel asuvatest kohtadest startivaid ja avamerel asuvates kohtades maanduvaid koptereid käitatakse kooskõlas
asjaomases lisas sätestatud suutlikkusnõuetega vastavalt konkreetsele lennutegevuse liigile.
SPA.HOFO.145. Lennuandmete seire (FDM) süsteem
a) Kui käitaja teeb ärilise lennutranspordi lende lennuandmete pardasalvestiga [Termin on muutunud. Vana
termin on „pardaregistraator“] varustatud kopteriga, kehtestab ta 1. jaanuariks 2019 osana oma integreeritud
juhtimissüsteemist lennuandmete seire (FDM) süsteemi ja haldab seda.
b) Lennuandmete seiresüsteem ei ole karistava eesmärgiga ning peab hõlmama piisavaid vahendeid andmeallika
(te) kaitsmiseks.
SPA.HOFO.150. Õhusõiduki jälgimise süsteem
Käitaja peab maandumiseks sobimatu ala kohal toimuvate avamerelendude jaoks kehtestama õhusõiduki jälgimise
süsteemi, mis võimaldab jälgida kopterit väljumisest lõppsihtkohta saabumiseni, ja seda haldama.
L 198/28 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
SPA.HOFO.155. Kopteri vibratsiooni seire (VHM) süsteem
a) 1. jaanuariks 2019 peavad järgmised maandumiseks sobimatu ala kohal ärilise lennutranspordi lende tegevad
kopterid olema varustatud vibratsiooni seire (VHM) süsteemiga, mis võimaldab jälgida kriitiliste rootorite ja
rootori ajamite seisukorda:
1) keerukad mootorkopterid, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud
pärast 31. detsembrit 2016;
2) kõik kopterid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa ja mille esmane
individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 1. jaanuari 2017;
3) kõik kopterid, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud pärast
31. detsembrit 2018.
b) Käitajal peab olema süsteem:
1) andmete, sealhulgas süsteemide genereeritud häirete andmete kogumiseks;
2) kopteri osade töökorras oleku analüüsimiseks ja kindlakstegemiseks ning
3) kindlakstehtud algastme riketega tegelemiseks.
SPA.HOFO.160. Nõuded varustusele
a) Käitaja peab täitma järgmisi varustuse suhtes kohaldatavaid nõudeid.
1) Reisijate teavitamise valjuhääldisüsteem keerukates mootorkopterites, mida kasutatakse ärilise ja mitteärilise
lennutranspordi lendudel:
i) valjuhääldisüsteemiga peavad olema varustatud kopterid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv
(MOPSC) on üle üheksa;
ii) valjuhääldisüsteemiga ei pea olema varustatud kopterid, mille suurim lubatud reisijakohtade arv
(MOPSC) on kuni üheksa, kui käitaja suudab tõendada, et lennu ajal on piloodi kõne kõikidel
reisijaistmetel arusaadav.
2) Raadioaltimeeter
Kopteritel peab olema raadioaltimeeter, mis suudab hoiatada eelnevalt kindlaksmääratud kõrgusest
läbivajumisel helisignaaliga ning piloodi määratud kõrgusest läbivajumisel visuaalse signaaliga.
b) Varuväljapääsud
Kõik avariiväljapääsud, sealhulgas meeskonna avariiväljapääsud, ning uksed, aknad ja muud avad, mis on ette
nähtud avariiväljapääsuna kasutamiseks, ning nende avamisvahendid peavad olema selgelt märgistatud, et
juhendada neid kasutavaid pardalviibijaid nii päevasel kui ka öisel ajal. Märgistus peab jääma nähtavaks ka siis,
kui kopter on ümber vajunud või salong on vee all.
c) Kopteri reljeefi jälgimise ja hoiatussüsteem (HTAWS)
Ärilise lennutranspordi lendudel kasutatavad kopterid, mille maksimaalne sertifitseeritud stardimass on üle
3 175 kg või mille suurim lubatud reisijakohtade arv (MOPSC) on üle üheksa ja mille esmane individuaalne
lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud pärast 31. detsembrit 2018, peavad olema varustatud
aktsepteeritavas standardis A-klassi seadmete kohta sätestatud nõuetele vastava kopterite reljeefi jälgimise ja
hoiatussüsteemiga (HTAWS).
SPA.HOFO.165. Lisaprotseduurid ja -varustus maandumiseks sobimatu ala kohal toimuvatel lendudel
a) Päästevestid
Kõik pardalviibijad peavad kogu lennu jooksul kandma heakskiidetud päästeveste, välja arvatud juhul, kui
kasutatakse kombineeritud kaitseülikondi, millel on nii kaitseülikonna kui ka päästevesti omadused.
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/29
b) Kaitseülikonnad
Kõik pardalviibijad peavad kandma heakskiidetud kaitseülikonda, kui:
1) õhusõiduki kaptenile kättesaadav ilmateade või prognoos näitab, et merevee temperatuur on lennu ajal
alla + 10 °C, või
2) eeldatav päästeaeg ületab eeldatava eluspüsimisaja või
3) lend on kavandatud öisele ajale.
c) Hädaolukorras kasutatav hingamisaparaat
Kõikidele pardalviibijatele peavad olema tagatud hädaolukorras kasutatavad hingamisaparaadid ning
pardalviibijaid tuleb teavitada, kuidas kõnealuseid aparaate kasutada.
d) Päästeparved
1) Kõik pardal olevad päästeparved paigaldatakse nii, et need oleksid kasutatavad samades mereilmastikutin
gimustes, kus sertifitseerimise raames hinnati kopteri vette hädamaandumise, ujuvuse ja püstuvuse
näitajaid.
2) Kõik pardal olevad päästeparved paigaldatakse hädaolukorras kiiret kasutamist võimaldaval viisil.
3) Paigaldatud päästeparvede arv peab olema järgmine:
i) kui kopteri pardal on alla 12 inimese, vähemalt üks päästeparv, mille ettenähtud mahutavus on
pardalolijate arvuga vähemalt võrdne või
ii) kui kopteri pardal on üle 11 inimese, vähemalt kaks päästeparve, mis kokku on piisavalt suured, et
mahutada kõiki kopteri pardal olijaid, ja piisavalt suure koormusvaruga, et mahutada kõiki kopteri
pardal olijaid ka ühe päästeparve kaotuse korral;
4) Igal päästeparvel peab olema vähemalt üks pääste-avariimajakas (ELT(S)) ja
5) igal päästeparvel peavad olema päästevahendid, sealhulgas vahendid, mis võimaldavad kavandatud lennu
tingimustes ellu jääda.
e) Salongi avariivalgustus
Kopteril peab olema evakueerimist hõlbustav sõltumatu toitega avariivalgustussüsteem, mis hõlmab salongi
üldvalgustust.
f) Automaatselt käivituv avariimajakas (ELT(AD))
Kopter peab olema varustatud automaatselt käivituva avariimajakaga (ELT(AD)), mis suudab edastada
samaaegselt signaali sagedustel 121,5 MHz ja 406 MHz.
g) Eemaldamatute uste fikseerimine
Kõik vette hädamaandumise avariiväljapääsudeks määratud eemaldamatud uksed peavad olema avatud
asendisse fikseeritavad, et need ei takistaks pardalolijate väljumist hädamaandumise ja ujuvuse hindamisel
eeldatavates maksimaalselt rasketes mereilmastikutingimustes.
h) Avariiväljapääsud ja evakueerimisluugid
Kõik avariiväljapääsud, sealhulgas meeskonna avariiväljapääsud, ning kõik uksed, aknad ja muud avad, mis
sobivad veealuse väljapääsuna kasutamiseks, peavad olema varustatud hädaolukorras kasutamist võimaldavate
vahenditega.
i) Olenemata eespool esitatud alapunktidest a, b ja c võib käitaja riskianalüüsist lähtudes lubada olukorda, kus
teatavad avamerel asuvas kohas tervisekahjustuse saanud reisijad ei kanna päästevesti, kaitseülikonda või
hädaolukorras kasutatavat hingamisaparaati, või kannavad ainult osa sellest, kui tegemist on tagasilennuga või
ühest avamerel asuvast kohast teise suunduva lennuga.
L 198/30 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
SPA.HOFO.170. Nõuded meeskonnale
a) Käitaja peab kehtestama:
1) kriteeriumid lennumeeskonna liikmete valimiseks, võttes arvesse nende varasemat kogemust;
2) avamerelende teha kavatsevate õhusõidukikaptenite kogemuste miinimumtaseme ja
3) lennumeeskonna koolitus- ja kontrolliprogrammi, mille iga liige peab edukalt läbima. Selline programm
peab olema kohandatud avamerelendude jaoks ning hõlmama tavaolukorra, ebatavalise ja hädaolukorra
protseduure, meeskonnatöö korraldamist ning sukeldumis- ja ellujäämiskoolitust.
b) Hiljutise lennukogemuse nõuded
Kopteripiloot veab reisijaid ainult järgmistel juhtudel:
1) avamere kohal õhusõiduki kaptenina või teise piloodina üksnes juhul, kui ta on eelnenud 90 päeva jooksul
sooritanud vähemalt kolm starti, väljumist, lähenemist ja maandumist avamerel asuvas kohas sama tüüpi
kopteriga või sellele kopteritüübile vastaval lennu täisimitaatoril (FFS); või
2) avamere kohal öölende tegeva õhusõiduki kaptenina või teise piloodina üksnes juhul, kui ta on eelnenud
90 päeva jooksul sooritanud vähemalt kolm öist starti, väljumist, lähenemist ja maandumist avamerel
asuvas kohas sama tüüpi kopteriga või sellele kopteritüübile vastaval lennu täisimitaatoril (FFS).
Need kolm starti ja maandumist peavad olema tehtud mitme- või ühepiloodilendudel, olenevalt
kavandatud lennust.
c) Ärilise lennutranspordi erinõuded
1) Alapunkti b alapunktides 1 ja 2 nimetatud 90-päevast perioodi võib pikendada 120 päevale, kui piloot
teeb liinilende tüübipädevusinstruktori või eksamineerija järelevalve all.
2) Kui piloot ei vasta alapunkti 1 nõuetele, peab ta enne oma muude õiguste kasutamist sooritama vähemalt
alapunkti b alapunktides 1 ja 2 kirjeldatud nõuete kohase õppelennu kopteril või sellele kopteritüübile
vastaval lennu täisimitaatoril (FFS).“
(5) VI lisa (NCC-osa):
a) punkti NCC.GEN.106 muudetakse järgmiselt:
i) alapunkti a alapunkti 4 alapunkti vii lõpust jäetakse välja sõna „ning“;
ii) alapunkti a alapunkti 4 alapunkti viii lõppu lisatakse sõna „ning“;
iii) alapunkti a alapunktile 4 lisatakse alapunkt ix:
„ix) suutlikkusel põhinevaks navigatsiooniks (PBN) nõutavad mis tahes navigatsiooniandmebaasid on sobivad
ja ajakohased.“;
b) lisatakse punkt NCC.OP.116:
„NCC.OP.116. Suutlikkusel põhinev navigatsioon (PBN) – lennukid ja kopterid
Käitaja peab tagama, et kui lennatava marsruudi või protseduuri puhul on nõutav suutlikkusel põhinev
navigatsioon (PBN):
a) on asjaomased suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) nõuded esitatud õhusõiduki lennukäsiraamatus
(AFM) või muus dokumendis, mille on heaks kiitnud sertifitseerimisasutus lennukõlblikkuse hindamise
raames, või mis põhineb sellisel heakskiidetud dokumendil, ja
b) käitatakse õhusõidukit kooskõlas õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) või muus eespool osutatud
dokumendis sätestatud asjaomaste navigatsiooninõuete ja piirangutega.“;
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/31
c) punkti NCC.OP.145 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Enne lennu alustamist peab õhusõiduki kapten kontrollima kõiki mõistlikke vahendeid kasutades, kas
õhusõiduki ohutuks käitamiseks vajalikud kosmosepõhised, maa- ja/või veepealsed vahendid, sealhulgas
asjaomase lennu käitamiseks otseselt vajalikud ning olemasolevad side- ja navigatsioonivahendid, on
kavandatava lennuliigi jaoks piisavad.“;
d) punkti NCC.OP.152 muudetakse järgmiselt:
i) alapunkti b alapunkti 2 alapunkti ii lõpust jäetakse välja sõna „ning“;
ii) alapunkti b alapunkt 3 jäetakse välja;
e) lisatakse punkt NCC.OP.153:
„NCC.OP.153. Sihtlennuväljad – instrumentaallähenemine
Õhusõiduki kapten peab tagama piisavad vahendid, mis võimaldavad sihtlennuväljal või sihtlennuvälja
varulennuväljal navigeerida ja maanduda juhul, kui õhusõiduk kaotab suutlikkuse kavakohaselt läheneda ja
maanduda.“;
f) punkti NCC.OP.220 muudetakse järgmiselt:
„NCC.OP.220. Õhus kokkupõrke vältimise süsteem (ACAS)
Käitaja kehtestab pärast ACASi paigaldamist ja töökorda seadmist asjakohased käitamisprotseduurid ja koolitus
programmid, et lennumeeskond saaks nõuetekohase koolituse kokkupõrgete vältimise valdkonnas ja oskaks
kasutada ACAS II seadmeid.“;
g) punkti NCC.IDE.A.180 alapunkt b asendatakse järgmisega:
„b) Turvavööl koos keha ülaosa kinnitussüsteemiga peab olema:
1) üks avamispunkt;
2) istmetel, mis on ette nähtud nõutavale miinimumarvule salongipersonalile, kaks õlarihma ja turvavöö,
mida saab kasutada teineteisest sõltumatult, ning
3) lennumeeskonna istmetel ning kõigil piloodiistme kõrval asuvatel istmetel:
i) kaks õlarihma ja turvavöö, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult. või
ii) diagonaalne õlarihm ja turvavöö, mida saab kasutada sõltumatult järgmiste lennukite puhul:
A) lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on alla 5 700 kg ja suurim lubatud
reisijakohtade arv (MOPSC) on alla üheksa, ja mis vastavad kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes
kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta;
B) lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on alla 5 700 kg ja suurim lubatud
reisijakohtade arv (MOPSC) on alla üheksa, ja mis ei vasta kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes
kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta, ning mille esmane
individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 25. augustit 2016.“;
h) punktile NCC.IDE.A.250 lisatakse alapunkt d:
„d) Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude käitamiseks peavad õhusõidukid vastama asjaomaste
navigatsiooninõuete kohastele nõuetele lennukõlblikkussertifikaadi kohta.“;
L 198/32 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
i) punkt NCC.IDE.A.260 asendatakse järgmisega:
„NCC.IDE.A.260. Lennundusandmebaaside haldamine
a) Sertifitseeritud õhusõidukisüsteemide rakendustes kasutatavad lennundusandmebaasid peavad vastama
andmete kvaliteediga seotud nõuetele, mis on piisavad andmete kavandatavaks kasutamiseks.
b) Käitaja tagab jooksvaid ja muutmata andmeid sisaldavate lennundusandmebaaside õigeaegse kättesaadavuse
kõikides õhusõidukites, mis neid vajavad, ja andmebaaside integreerimise sellistesse õhusõidukitesse.
c) Olenemata mis tahes muudest määruse (EL) nr 376/2014 kohastest lennuohutust mõjutavast juhtumist
teatamise nõuetest, teatab käitaja andmebaasiteenuse osutajale andmete ebaõigsuse, ebaühtluse või puudumise
juhtumitest, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada lennuohutust.
Sellisel juhul teavitab käitaja lennumeeskonda ja muid asjaomaseid töötajaid ning tagab, et kõnealuseid
andmeid ei kasutata.“;
j) punkti NCC.IDE.H.215 alapunkt b jäetakse välja;
k) punkt NCC.IDE.H.226 asendatakse järgmisega:
„NCC.IDE.H.226. Meeskonna kaitseülikonnad
Kõik meeskonnaliikmed peavad kandma kaitseülikonda, kui õhusõiduki kapten seda riskianalüüsist lähtudes
otsustab, võttes arvesse järgmisi tingimusi:
a) lennud veekogu kohal maast kaugemal kui autorotatsiooni distants, kui kriitilise mootori rikke korral ei ole
kopter suuteline horisontaalselt õhus püsima ja
b) õhusõiduki kaptenile kättesaadav ilmateade või prognoos näitab, et merevee temperatuur on lennu ajal
alla + 10 °C.“;
l) punkt NCC.IDE.H.231 jäetakse välja;
m) punktile NCC.IDE.H.250 lisatakse alapunkt d:
„d) Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude käitamiseks peavad õhusõidukid vastama asjaomaste
navigatsiooninõuete kohastele nõuetele lennukõlblikkussertifikaadi kohta.“;
n) lisatakse punkt NCC.IDE.H.260:
„NCC.IDE.H.260. Lennundusandmebaaside haldamine
a) Sertifitseeritud õhusõidukisüsteemide rakendustes kasutatavad lennundusandmebaasid peavad vastama
andmete kvaliteediga seotud nõuetele, mis on piisavad andmete kavandatavaks kasutamiseks.
b) Käitaja tagab jooksvaid ja muutmata andmeid sisaldavate lennundusandmebaaside õigeaegse kättesaadavuse
kõikides õhusõidukites, mis neid vajavad, ja andmebaaside integreerimise sellistesse õhusõidukitesse.
c) Olenemata mis tahes muudest määruse (EL) nr 376/2014 kohastest lennuohutust mõjutavast juhtumist
teatamise nõuetest, teatab käitaja andmebaasiteenuse osutajale andmete ebaõigsuse, ebaühtluse või puudumise
juhtumitest, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada lennuohutust.
Sellisel juhul teavitab käitaja lennumeeskonda ja muid asjaomaseid töötajaid ning tagab, et kõnealuseid
andmeid ei kasutata.“
(6) VII lisa (NCO-osa):
a) punkti NCO.GEN.105 muudetakse järgmiselt:
i) alapunkti a alapunkti 4 alapunkti v lõpust jäetakse välja sõna „ning“;
ii) alapunkti a alapunkti 4 alapunkti vi lõppu lisatakse sõna „ning“;
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/33
iii) alapunkti a alapunktile 4 lisatakse alapunkt vii:
„vii) suutlikkusel põhinevaks navigatsiooniks (PBN) nõutavad mis tahes navigatsiooniandmebaasid on
sobivad ja ajakohased.“;
b) punktile NCO.GEN.140 lisatakse alapunkt f:
„f) Mõistlikes kogustes kaubad ja ained, mis muul juhul liigitataks ohtlikeks kaupadeks ja mida kasutatakse
lennuohutuse toetamiseks, loetakse tehnilise juhendipunkti 1 alapunkti 2.2.1 alapunkti a alusel lubatuks, kui
nende vedu õhusõiduki pardal peetakse vajalikuks selleks, et tagada nende õigeaegne kättesaadavus
lennutegevuse eesmärkidel. Selle sätte kohaldamine ei olene sellest, kas kõnealuseid kaupu ja aineid on vaja
vedada või kas neid kavatsetakse kasutada seoses konkreetse lennuga.
Eespool nimetatud kaupade ja ainete pakendamine ning lastimine peab toimuma õhusõiduki kapteni
järelevalve all, tagades, et oht meeskonnaliikmetele, reisijatele, lastile või õhusõidukile oleks lennutegevuse ajal
minimaalne.“;
c) lisatakse punkt NCO.OP.116:
„NCO.OP.116. Suutlikkusel põhinev navigatsioon (PBN) – lennukid ja kopterid
Õhusõiduki kapten peab tagama, et kui lennatava marsruudi või protseduuri puhul on nõutav suutlikkusel
põhinev navigatsioon (PBN), siis:
a) on asjaomased suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) nõuded esitatud õhusõiduki lennukäsiraamatus
(AFM) või muus dokumendis, mille on heaks kiitnud sertifitseerimisasutus lennukõlblikkuse hindamise
raames või mis põhineb sellisel heakskiidetud dokumendil ja
b) käitatakse õhusõidukit kooskõlas õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) või muus eespool osutatud
dokumendis sätestatud asjaomaste navigatsiooninõuete ja piirangutega.“;
d) punkti NCO.OP.135 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Enne lennu alustamist peab õhusõiduki kapten kontrollima kõiki mõistlikke vahendeid kasutades, kas
õhusõiduki ohutuks käitamiseks vajalikud kosmosepõhised, maa- ja/või veepealsed vahendid, sealhulgas
asjaomase lennu käitamiseks otseselt vajalikud ning olemasolevad side- ja navigatsioonivahendid, on
kavandatava lennuliigi jaoks piisavad.“;
e) lisatakse punkt NCO.OP.142:
„NCO.OP.142. Sihtlennuväljad – instrumentaallähenemine
Õhusõiduki kapten peab tagama piisavad vahendid, mis võimaldavad sihtlennuväljal või sihtlennuvälja
varulennuväljal navigeerida ja maanduda juhul, kui õhusõiduk kaotab suutlikkuse kavakohaselt läheneda ja
maanduda.“;
f) punkt NCO.OP.190 asendatakse järgmisega:
„NCO.OP.190 Lisahapniku kasutamine
a) Õhusõiduki kapten peab tagama, et kõik sellised lennumeeskonna liikmed, kes lennu ajal täidavad õhusõiduki
ohutu käitamisega seotud tööülesandeid, kasutaksid pidevalt lisahapnikku, kui ta teeb kindlaks, et
kavandatava lennu kõrgusel võib hapnikupuuduse tõttu väheneda meeskonnaliikmete töövõime, ning kandma
hoolt selle eest, et juhtudel, kus hapnikupuudus võib reisijatele kahjulikult mõjuda, on neile kättesaadav
lisahapnik.
b) muudel juhtudel, kui õhusõiduki kapten ei ole võimeline kindlaks tegema, kuidas hapnikupuudus kõiki
pardalviibijaid mõjutab, peab ta tagama, et:
1) kõik sellised lennumeeskonna liikmed, kes täidavad õhusõiduki ohutu käitamisega seotud tööülesandeid,
kasutavad lennu ajal lennukites lisahapnikku, kui reisijatesalongi rõhkkõrgus on 10 000–13 000 jalga
kauem kui 30 minutit, ja
2) kõik pardalviibijad kasutavad lisahapnikku kogu aeg, mil reisijatesalongi rõhkkõrgus on üle 13 000 jala.“;
L 198/34 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
g) lisatakse punkt NCO.OP.220:
„NCO.OP.220. Õhus kokkupõrke vältimise süsteem (ACAS II)
ACAS II seadmete kasutamise korral peab õhusõiduki kapten järgima asjaomaseid käitamisprotseduure ja olema
läbinud nõuetekohase koolituse.“;
h) punkti NCO.IDE.A.140 alapunkti a alapunkt 4 asendatakse järgmisega:
„4) igal lennumeeskonna liikme istmel õlarihmaga turvavöö, millel on üks avamispunkt, kui tegemist on
lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud 25. augustil 2016 või
hiljem.“;
i) punkt NCO.IDE.A.155 asendatakse järgmisega:
„NCO.IDE.A.155. Lisahapnik – hermetiseerimata lennukid
Hermetiseerimata lennukites, mida käitatakse lendudel, kus punkti NCO.OP.190 kohaselt on nõutav
hapnikuvarustus, peab olema nõutava hapnikvaru säilitamist ja väljastamist võimaldav hapniku säilitamise ja
väljastamise aparatuur.“;
j) punktile NCO.IDE.A.195 lisatakse alapunkt d:
„d) Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude käitamiseks peavad õhusõidukid vastama asjaomaste
navigatsiooninõuete kohastele nõuetele lennukõlblikkussertifikaadi kohta.“;
k) lisatakse punkt NCO.IDE.A.205:
„NCO.IDE.A.205. Lennundusandmebaaside haldamine
a) Sertifitseeritud õhusõidukisüsteemide rakendustes kasutatavad lennundusandmebaasid peavad vastama
andmete kvaliteediga seotud nõuetele, mis on piisavad andmete kavandatavaks kasutamiseks.
b) Õhusõiduki kapten tagab jooksvate ja muutmata lennundusandmebaaside õigeaegse kättesaadavuse
õhusõidukites, mis neid vajavad, ja andmebaaside integreerimise sellistesse õhusõidukitesse.
c) Olenemata mis tahes muudest määruse (EL) nr 376/2014 kohastest lennuohutust mõjutavast juhtumist
teatamise nõuetest, teatab õhusõiduki kapten andmebaasiteenuse osutajale andmete ebaõigsuse, ebaühtluse
või puudumise juhtumitest, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada lennuohutust.
Sellisel juhul ei kasuta õhusõiduki kapten kõnealuseid andmeid.“;
l) punkt NCO.IDE.H.155 asendatakse järgmisega:
„NCO.IDE.H.155. Lisahapnik – hermetiseerimata kopterid
Hermetiseerimata kopterites, mida käitatakse lendudel, kus punkti NCO.OP.190 kohaselt on nõutav
hapnikuvarustus, peab olema nõutava hapnikvaru säilitamist ja väljastamist võimaldav hapniku säilitamise ja
väljastamise aparatuur.“;
m) punktile NCO.IDE.H.195 lisatakse alapunkt d:
„d) Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude käitamiseks peavad õhusõidukid vastama asjaomaste
navigatsiooninõuete kohastele nõuetele lennukõlblikkussertifikaadi kohta.“;
n) lisatakse punkt NCO.IDE.H.205:
„NCO.IDE.H.205. Lennundusandmebaaside haldamine
a) Sertifitseeritud õhusõidukisüsteemide rakendustes kasutatavad lennundusandmebaasid peavad vastama
andmete kvaliteediga seotud nõuetele, mis on piisavad andmete kavandatavaks kasutamiseks.
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/35
b) Käitaja tagab jooksvaid ja muutmata andmeid sisaldavate lennundusandmebaaside õigeaegse kättesaadavuse
kõikides õhusõidukites, mis neid vajavad, ja andmebaaside integreerimise sellistesse õhusõidukitesse.
c) Olenemata mis tahes muudest määruse (EL) nr 376/2014 kohastest lennuohutust mõjutavast juhtumist
teatamise nõuetest, teatab käitaja andmebaasiteenuse osutajale andmete ebaõigsuse, ebaühtluse või puudumise
juhtumitest, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada lennuohutust.
Sellisel juhul ei kasuta õhusõiduki kapten kõnealuseid andmeid.“;
o) punkt NCO.IDE.S.130 asendatakse järgmisega:
„NCO.IDE.S.130. Lisahapnik
Purilennukites, mida käitatakse lendudel, kus punkti NCO.OP.190 kohaselt on nõutav hapnikuvarustus, peab
olema nõutava hapnikvaru säilitamist ja väljastamist võimaldav hapniku säilitamise ja väljastamise aparatuur.“;
p) punkti NCO.SPEC.110 alapunkt f asendatakse järgmisega:
„tagama, et eritööde spetsialistid ja meeskonnaliikmed kasutavad pidevalt lisahapnikku, kui ta teeb kindlaks, et
kavandatava lennu kõrgusel võib hapnikupuuduse tõttu väheneda meeskonnaliikmete töövõime või tekkida
kahjulik mõju eritööde spetsialistidele. Kui õhusõiduki kapten ei ole võimeline kindlaks tegema, kuidas
hapnikupuudus pardalviibijaid mõjutab, peab ta tagama, et eritööde spetsialistid ja meeskonnaliikmed kasutaksid
pidevalt lisahapnikku, kui salongi rõhkkõrgus on rohkem kui 30 minuti jooksul üle 10 000 jala, ning alati, kui
salongi rõhkkõrgus on üle 13 000 jala.“;
(7) VIII lisa (SPO-osa):
a) punkti SPO.GEN.107 muudetakse järgmiselt:
i) alapunkti a alapunkti 4 alapunkti v lõpust jäetakse välja sõna „ning“;
ii) alapunkti a alapunkti 4 alapunkti vi lõppu lisatakse sõna „ning“;
iii) alapunkti a alapunktile 4 lisatakse alapunkt vii:
„vii) suutlikkusel põhinevaks navigatsiooniks (PBN) nõutavad mis tahes navigatsiooniandmebaasid on
sobivad ja ajakohased.“;
b) lisatakse punkt SPO.OP.116:
„SPO.OP.116. Suutlikkusel põhinev navigatsioon (PBN) – lennukid ja kopterid
Käitaja peab tagama, et kui lennatava marsruudi või protseduuri puhul on nõutav suutlikkusel põhinev
navigatsioon (PBN):
on asjaomased suutlikkusel põhineva navigatsiooni (PBN) nõuded esitatud õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM)
või muus dokumendis, mille on heaks kiitnud sertifitseerimisasutus lennukõlblikkuse hindamise raames, või mis
põhineb sellisel heakskiidetud dokumendil, ja ja
b) käitatakse õhusõidukit kooskõlas õhusõiduki lennukäsiraamatus (AFM) või muus eespool osutatud
dokumendis sätestatud asjaomaste navigatsiooninõuete ja piirangutega.“;
c) punkti SPO.OP.140 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Enne lennu alustamist peab õhusõiduki kapten kontrollima kõiki mõistlikke vahendeid kasutades, kas
õhusõiduki ohutuks käitamiseks vajalikud kosmosepõhised, maa- ja/või veepealsed vahendid, sealhulgas
asjaomase lennu käitamiseks otseselt vajalikud ning olemasolevad side- ja navigatsioonivahendid, on
kavandatava lennuliigi jaoks piisavad.“;
d) punkti SPO.OP.151 alapunkti b alapunkt 3 jäetakse välja;
L 198/36 ET Euroopa Liidu Teataja 23.7.2016
e) lisatakse punkt SPO.OP.152:
„SPO.OP.152. Sihtlennuväljad – instrumentaallähenemine
Õhusõiduki kapten peab tagama piisavad vahendid, mis võimaldavad sihtlennuväljal või sihtlennuvälja
varulennuväljal navigeerida ja maanduda juhul, kui õhusõiduk kaotab suutlikkuse kavakohaselt läheneda ja
maanduda.“;
f) punkti SPO.OP.205 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Käitaja kehtestab pärast ACASi paigaldamist ja töökorda seadmist asjakohased käitamisprotseduurid ja
koolitusprogrammid, et lennumeeskond saaks nõuetekohase koolituse kokkupõrgete vältimise valdkonnas ja
oskaks kasutada ACAS II seadmeid.“;
g) punkti SPO.IDE.A.160 alapunktid c ja d asendatakse järgmistega:
„c) muudes kui keerukates mootorlennukites igal lennumeeskonna liikme istmel õlarihmaga turvavöö, millel on
üks avamispunkt, kui tegemist on lennukiga, mille esmane individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA)
on välja antud 25. augustil 2016 või hiljem;
d) keerukates mootorlennukites õlarihmaga turvavöö, milles sisalduv seade hoiab istuja keha järsu pidurdamise
korral automaatselt paigal:
1) igal lennumeeskonnaliikme istmel ning igal piloodiistme kõrval asuval istmel ja
2) igal kabiinis oleval vaatlejaistmel.“;
h) punktile SPO.IDE.A.160 lisatakse alapunkt e:
„e) alapunkti d kohaselt nõutaval õlarihmaga turvavööl peab olema:
1) üks avamispunkt;
2) lennumeeskonna istmetel ning kõigil piloodiistme kõrval asuvatel istmetel:
i) kaks õlarihma ja turvavöö, mida saab kasutada teineteisest sõltumatult. või
ii) diagonaalne õlarihm ja turvavöö, mida saab kasutada sõltumatult järgmiste lennukite puhul:
A) lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on alla 5 700 kg ja suurim lubatud
reisijakohtade arv (MOPSC) on alla üheksa, ja mis vastavad kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes
kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta;
B) lennukid, mille maksimaalne lubatud stardimass (MCTOM) on alla 5 700 kg ja suurim lubatud
reisijakohtade arv (MOPSC) on alla üheksa, ja mis ei vasta kohaldatavates sertifitseerimisnõuetes
kindlaks määratud tingimustele hädamaandumise dünaamika kohta, ning mille esmane
individuaalne lennukõlblikkussertifikaat (CofA) on välja antud enne 25. augustit 2016.“;
i) punktile SPO.IDE.A.220 lisatakse alapunkt d:
„d) Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude käitamiseks peavad õhusõidukid vastama asjaomaste
navigatsiooninõuete kohastele nõuetele lennukõlblikkussertifikaadi kohta.“;
j) lisatakse punkt SPO.IDE.A.230:
„SPO.IDE.A.230. Lennundusandmebaaside haldamine
a) Sertifitseeritud õhusõidukisüsteemide rakendustes kasutatavad lennundusandmebaasid peavad vastama
andmete kvaliteediga seotud nõuetele, mis on piisavad andmete kavandatavaks kasutamiseks.
23.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 198/37
b) Käitaja tagab jooksvaid ja muutmata andmeid sisaldavate lennundusandmebaaside õigeaegse kättesaadavuse
kõikides õhusõidukites, mis neid vajavad, ja andmebaaside integreerimise sellistesse õhusõidukitesse.
c) Olenemata mis tahes muudest määruse (EL) nr 376/2014 kohastest lennuohutust mõjutavast juhtumist
teatamise nõuetest, teatab käitaja andmebaasiteenuse osutajale andmete ebaõigsuse, ebaühtluse või puudumise
juhtumitest, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada lennuohutust.
Sellisel juhul teavitab käitaja lennumeeskonda ja muid asjaomaseid töötajaid ning tagab, et kõnealuseid
andmeid ei kasutata.“;
k) punkt SPO.IDE.H.198 asendatakse järgmisega:
„SPO.IDE.H.198. Kaitseülikonnad – keerukad mootorkopterid
Kõik pardalviibijad peavad kandma kaitseülikonda, kui õhusõiduki kapten seda riskianalüüsist lähtudes otsustab,
võttes arvesse järgmisi tingimusi:
a) lennud veekogu kohal maismaast kaugemal kui autorotatsiooni distants või ohutu hädamaandumise distants,
kui kriitilise mootori rikke korral ei ole kopter suuteline horisontaalselt õhus püsima, ja
b) õhusõiduki kaptenile kättesaadav ilmateade või prognoos näitab, et merevee temperatuur on lennu ajal
alla + 10 °C.“;
l) punkt SPO.IDE.H.201 jäetakse välja;
m) punktile SPO.IDE.H.220 lisatakse alapunkt d:
„d) Suutlikkusel põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude käitamiseks peavad õhusõidukid vastama asjaomaste
navigatsiooninõuete kohastele nõuetele lennukõlblikkussertifikaadi kohta.“;
n) lisatakse punkt SPO.IDE.H.230:
„SPO.IDE.H.230. Lennundusandmebaaside haldamine
a) Sertifitseeritud õhusõidukisüsteemide rakendustes kasutatavad lennundusandmebaasid peavad vastama
andmete kvaliteediga seotud nõuetele, mis on piisavad andmete kavandatavaks kasutamiseks.
b) Käitaja tagab jooksvaid ja muutmata andmeid sisaldavate lennundusandmebaaside õigeaegse kättesaadavuse
kõikides õhusõidukites, mis neid vajavad, ja andmebaaside integreerimise sellistesse õhusõidukitesse.
c) Olenemata mis tahes muudest määruse (EL) nr 376/2014 kohastest lennuohutust mõjutavast juhtumist
teatamise nõuetest, teatab käitaja andmebaasiteenuse osutajale andmete ebaõigsuse, ebaühtluse või puudumise
juhtumitest, mille puhul on alust arvata, et need võivad mõjutada lennuohutust.
Sellisel juhul teavitab käitaja lennumeeskonda ja muid asjaomaseid töötajaid ning tagab, et kõnealuseid
andmeid ei kasutata.“
Saatja: PIRIOU Jean-francois <
[email protected]>
Teema: FYI: Amending Regulation 2016/1199 on PBN Operations
Dear all,
FYI, and because there are interactions with ATM/ANS and aerodromes,
you will find below a link to the newly published Reg. 2016/1199
amending Reg. 965/2012 on air operations, ‘as regards operational
approval of performance-based navigation, certification and oversight of
data services providers and helicopter offshore operations, and
correcting that Regulation’:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2016.1
98.01.0013.01.ENG&toc=OJ:L:2016:198:TOC
The synthetic view on EU legislation in force has been amended
accordingly:
https://trainingzone.eurocontrol.int/seslex.htm
My best regards.
JFP
____________________
Jean-François PIRIOU
Training Coordinator for Safety Management and EU Legislation for SES
NMD/TRG/TDD
Tel: +352 43 60 61 203
Fax: +352 43 86 69
E-Mail:
[email protected]
<mailto:
[email protected]>
EUROCONTROL IANS
12 Rue Antoine de Saint-Exupéry
L-1432 Luxembourg-Kirchberg
LUXEMBOURG
IANS website: www.eurocontrol.int <http://www.eurocontrol.int/> /ians
Please consider the environment before you print this e-mail
____
This message and any files transmitted with it are legally privileged
and intended for the sole use of the individual(s) or entity to whom
they are addressed. If you are not the intended recipient, please notify
the sender by reply and delete the message and any attachments from your
system. Any unauthorised use or disclosure of the content of this
message is strictly prohibited and may be unlawful.
Nothing in this e-mail message amounts to a contractual or legal
commitment on the part of EUROCONTROL, unless it is confirmed by
appropriately signed hard copy.
Any views expressed in this message are those of the sender.