Kaitsetööstuse tootearenduse toetus

MÄÄRUS 07.01.2026 nr 1 Kaitsetööstuse tootearenduse toetus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“ meetme 21.1.6.1 „Kaitseettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise 21.1.6.11 „Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse toetus“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Toetuse taotlemisele, andmisele, kasutamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega. (3) Toetust antakse riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses järgmiselt: 1) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusteks antav toetus on teadus- ja arendusprojektidele antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 tähenduses; 2) käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses. (4) Üldise grupierandi määrusega kooskõlas antavale abile kohaldatakse üldist grupierandi määrust ja konkurentsiseaduse § 342. Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antavale abile kohaldatakse vähese tähtsusega abi määrust ja konkurentsiseaduse § 33. (5) Vähese tähtsusega abi määrusega kooskõlas antud abi ei tohi ületada nimetatud määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on nimetatud määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (6) Määrust ei kohaldata: 1) vähese tähtsusega abi või üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale, kellele Euroopa Komisjoni varasema otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) vähese tähtsusega abi saajale vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 kehtestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määruse alusel toetuse saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel; 4) raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses, välja arvatud iduettevõtja, kes on börsil noteerimata väikeettevõtja viie aasta jooksul alates registreerimisest ja kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole moodustatud ühinemise teel, või kasvuettevõtja, kes on ettevõtja, kelle keskmine aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat ning kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 2) projektiplaan on tegevuskava, mis sisaldab projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi tööpakettide kaupa ning nende selgelt mõõdetavaid tulemusi, tegevuste uudsuse kirjeldust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise plaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi; 3) rakendusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 85 tähenduses esmakordne uuring uue teadmise saamiseks, millel on kindlaks määratud praktiline rakendus ja ettevõtjast tellija, kes kasutab saadud uut teadmist ärilisel eesmärgil; 4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse I lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 5) teadus- ja arendusasutus on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 kohaselt teadmisi levitav organisatsioon; 6) teadus- ja arendustegevus on isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on saada teadusuuringute abil uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning neid teadmisi rakendada; 7) teostatavusuuring on üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 87 kohaselt projekti potentsiaali hindamine ja analüüs, mille eesmärk on toetada otsuste tegemise protsessi, tehes objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, võimalused ja ohud ning selgitades välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated; 8) tootearendus on tootearendus üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses; 9) turutingimused on turutingimused üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 39a tähenduses; 10) tõhus koostöö on koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses; 11) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktides 2 ja 3 sätestatud kriteeriumitele. 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonivõimekuse suurendamist kaitsevaldkonnaga seotud projektide elluviimisel. (2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, toode või teenus. (3) Toetust andes aidatakse saavutada järgmisi rakenduskava väljundnäitajaid: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad; 3) toetatavad ettevõtjad, kes on peamiselt seotud kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamisega. (4) Toetust andes aidatakse saavutada järgmisi rakenduskava tulemusnäitajaid: 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. (5) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused peavad aitama saavutada Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a protokollilise otsusega heaks kiidetud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärke ning Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ ning arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (6) Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete järgimist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmise üle otsustamisel järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast juhisest: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 2) ressursitootlikkus. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. § 5. Koostööprojektide tingimused (1) Toetuse saaja ja partneri koostöös projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine, partnerile makstava tasu tingimused ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku koostöölepingus. Partnerile makstav tasu peab vastama vähemalt partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turutingimustele. (2) Koostööprojektis ei saa toetuse saaja koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks Euroopa Komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise 2022/C 414/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–38) punktis 29 nimetatud tingimus. (3) Teadus- ja arendusasutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turutingimustele, kui see tasu võimaldab teadus- ja arendusasutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majanduslikku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks lõikes 2 nimetatud teatise punktis 30 nimetatud tingimus. (4) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole teadustöö tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused või nende turutingimustele vastav hind selged, tagab toetuse saaja, et lõikes 3 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt vaatavad pooled teadustöö järel üle tasu suuruse ning vajaduse korral muudavad seda, lähtudes teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turutingimustele vastavast hinnast. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise tingimused (1) Toetatakse järgmisi §-s 3 nimetatud eesmärke, tulemusi ning tulemus- ja väljundnäitajaid saavutada aitava projekti tegevusi: 1) rakendusuuring; 2) tootearendus; 3) punktis 1 või 2 nimetatud tegevuse teostatavusuuring; 4) punktis 1 või 2 nimetatud tegevusega seotud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine. (2) Lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi toetatakse, kui neid tehakse koos rakendusuuringu või tootearendusega. (3) Toetatakse ka rakendusuuringu ja tootearenduse projekti elluviimist tõhusas koostöös, kui tõhusat koostööd tehakse: 1) üksteisest sõltumatute ettevõtjate vahel, kellest vähemalt üks on väike- ja keskmise suurusega ettevõtja, või projekt viiakse ellu vähemalt kahes Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Liidu liikmesriigis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingus osalevas riigis ning ükski ettevõtja ei kanna üle 70 protsendi abikõlblikest kuludest või 2) ettevõtja ja vähemalt ühe teadus- ja arendusasutuse vahel, kes kannab vähemalt kümme protsenti abikõlblikest kuludest ja kellel on õigus avaldada oma uuringu tulemused. (4) Toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik on § 6 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevuseks vajalik kulu: 1) projektiga seotud personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1–6, lõikele 4 ning üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktile a; 2) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepingulise teadusuuringu, teadmise ja patendi kulu ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuse ja muu sarnase teenuse kulu; 3) projekti abikõlblikkuse perioodil ostetud või renditud vahendite ja seadmete soetamise kulu proportsionaalselt nende kasutusajale projektis; 4) materjali ja tarvikute kulu. (2) Abikõlblik on § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuseks vajalik patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu. (3) Abikõlblik on üksnes projektiga otseselt seotud pangaülekandega tasutud kulu. (4) Abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele projekti partnerite vaheliste tehingute kulud. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast, kuid hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva, ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029. (3) Toetuse taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist. (4) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 36 kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kuue kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus on endiselt seotud käesoleva määruse eesmärkide ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobriks. Pikendamise korral võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (6) Projekt lõppeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse. § 9. Toetuse suurus ja osakaal (1) Toetuse miinimumsumma ühe projekti kohta on 250 000 eurot ja maksimumsumma 3 000 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõike 1 punktis 1 või 3 nimetatud tegevuse puhul on: 1) 70 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja; 2) 60 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja; 3) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja. (3) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on: 1) 45 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on väikeettevõtja; 2) 35 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on keskmise suurusega ettevõtja; 3) 25 protsenti abikõlblikest kuludest, kui taotleja on suurettevõtja. (4) Toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul on: 1) 50 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artikliga 28; 2) 80 protsenti abikõlblikest kuludest, kui toetust antakse kooskõlas vähese tähtsusega abi määrusega. (5) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuseks antava toetuse maksimaalne osakaal on 15 protsendipunkti võrra suurem, kui projekt hõlmab tõhusat koostööd ja täidetud on üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 6 punkti b alapunktis i nimetatud tingimus, kuid toetuse osakaal ei ületa 80 protsenti abikõlblikest kuludest. (6) Omafinantseeringuna ei käsitata muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muudest välisvahenditest antud tagastamatut toetust. 3. peatükk Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja on Eesti äriregistris registreeritud äriühing; 2) partner on Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigis, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigis või Šveitsi Konföderatsioonis (edaspidi koos välisriik) registreeritud juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus; 3) taotleja ja partneri üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust. (2) Kui partneriks on välisriigi juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus, kohaldatakse lõike 1 punktis 3 ja ühendmääruse § 3 lõike 2 nõudeid lähtuvalt selle riigi õigusaktidest, kus partner on registreeritud. § 11. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama järgmist teavet: 1) taotleja nimi ja registrikood ning partneri kaasamise korral partneri nimi ja registrikood; 2) teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega või suurettevõtja; 3) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; 4) projekti nimetus, taotletava toetuse suurus, projekti eelarve, rakendamise algus- ja lõppkuupäev ning eesmärgid ja oodatavad tulemused; 5) partneri kaasamise korral partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud vorm partneri andmetega; 6) strateegia „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilisi sihte ja aluspõhimõtteid ning näitajaid saavutada aitavad tegevused § 3 lõikes 6 nimetatud asjaomaste horisontaalsete põhimõtete kaupa; 7) toetuse taotleja ja ettevõtjast partneri kavandatava teadus- ja arendustegevusse tehtava investeeringu suurus, uuest või oluliselt muudetud tehnoloogiast, tootest või teenusest saadav müügitulu ning ettevõtja teadus- ja arendustöötajate arv taotluse esitamise aastale eelnenud majandusaastal, toetuse taotlemise aastal ja viie aasta jooksul pärast projekti rakendamise lõppu; 8) taotleja ja ettevõtjast partneri kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga; 9) eelnõustamise käigus positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan; 10) teave projektile või projekti tegevusele ühest või mitmest teisest meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest varem eraldatud toetuse ja välisabi kohta; 11) taotleja ja partneri kinnitus omafinantseeringu kohta; 12) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguseid ja projekti elluviimisel järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“; 13) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 12. Toetuse taotlemine (1) Toetust on võimalik taotleda jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel kooskõlastatult rakendusasutusega. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletava toetuse summa võrdsustub toetuse eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetleb menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemise või rahaliste vahendite lisandumise korral toetuse eelarvesse. § 13. Eelnõustamine (1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima rakendusüksuse eelnõustamise. (2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil projektiplaani ja § 11 punktides 4, 7, 8 ja 11 nimetatud dokumendid. Eelnõustamise käigus selgitab rakendusüksus toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. (3) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui projektiplaan vastab §-s 3 nimetatud eesmärgile ja tulemusele. (4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 40 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse esitamise aeg on kuupäev, millal taotleja esitab taotluse e-toetuse keskkonnas. (2) Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra. (3) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata seda sisuliselt hindamata, kui: 1) taotleja ei ole lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud; 2) taotleja, partner või taotlus ei vasta vähemalt ühele määruses sätestatud nõudele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada; 3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist. § 15. Valikukomisjoni moodustamine (1) Taotluste hindamiseks kasutatakse eksperte ja valikukomisjoni. Taotluse esmase hindamise viivad läbi vähemalt kaks eksperti. (2) Valikukomisjoni koosseisu avaldab rakendusüksus enne taotluste vastuvõtmist rakendusüksuse veebilehel, kooskõlastades selle koosseisu enne rakendusasutusega. (3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest taotlustest ja taotlejatest. Kui valikukomisjoni liige või ekspert on seotud taotluse ettevalmistamisega või taotleja või partneriga, kohustub ta teavitama rakendusüksust huvide konfliktist ning ennast hindamiselt viivitamatult taandama. § 16. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste ühendmääruse § 7 lõikes nimetatud valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 20 protsenti koondhindest; 2) projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja äriline suutlikkus projekti ellu viia – 35 protsenti koondhindest; 3) projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja tehnoloogiline suutlikkus projekti ellu viia ja projekti kuluefektiivsus – 30 protsenti koondhindest; 4) projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud kaitsetööstusvaldkondadega – kümme protsenti koondhindest; 5) projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – viis protsenti koondhindest. (2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4 punkti, millest 0 punkti on mitterahuldav ja 4 punkti suurepärane. Taotlusele antav koondhinne kujuneb valikukriteeriumide alusel antud punktide kaalutud keskmisest. (3) Kui ekspertide antud punktid on samad või suuremad § 17 lõike 1 punktides 1−3 sätestatud lävenditest, hindab taotlust lisaks valikukomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta. (4) Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest. Hindamismetoodika kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega ja ühendmääruse § 48 lõikes 1 nimetatud asutustega. (5) Rakendusüksus avaldab hindamismetoodika enne taotluste vastuvõtmise alguskuupäeva rakendusüksuse veebilehel. § 17. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Taotlus rahuldatakse, kui see vastab kõikidele käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja järgmistele tingimustele: 1) on § 16 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) on § 16 lõikes 1 punktides 1–4 sätestatud valikukriteeriumides saanud hinde vähemalt 2,50; 3) on § 16 lõikes 1 punktis 5 sätestatud valikukriteeriumis saanud hindeks vähemalt 2,00; 4) taotletava toetuse summa ei ületa toetuse eelarvet. (2) Taotlus jäetakse rahuldamata vähemalt ühe järgmise asjaolu esinemise korral: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõudele; 2) eksperdid või valikukomisjon on taotlust hinnanud lõike 1 punktides 1−3 sätestatud hinnetest madalama hindega; 3) taotlust ei ole võimalik rahuldada toetusteks ettenähtud eelarvevahendite ammendumise tõttu ega osaliselt rahuldada; 4) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist. (3) Taotluse rahuldamise otsuses kehtestatakse projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Kui taotluse rahuldamise otsuse muutmine seisneb ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1−3 nimetatud asjaolude muutmises, kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuse asjakohasust ja vajalikkust ning vajaduse korral ka § 16 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajaduse korral eksperte või valikukomisjoni. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei aita saavutada projekti eesmärke või projekti tegevusi tõenäoliselt ei lõpetata projekti abikõlblikkuse perioodil ja muudatus ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või vajatakse lisateavet, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisateabe esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti tulemusi ja muudatus on põhjendatud. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust käesolevas määruses ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. oktoobriks.  7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 20. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud tingimustel ja tähtaegadel. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vaheline aeg või projekti kestus on lühem kui kuus kuud, esitatakse vaid projekti lõpparuanne. Aruannete vormid kehtestab rakendusüksus. (2) Projekti vahearuandes kajastatakse projektiplaanis seatud tulemuste saavutamist ja antakse hinnang projekti edenemise kohta, kirjeldatakse tehtud tööd ja esitatakse järgmise aruandlusperioodi tegevuskava. (3) Projekti lõpparuanne peab sisaldama projekti elluviimise kirjeldust ja teavet projekti tulemuste saavutamise kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet strateegia „Eesti 2035“ põhimõtete järgimise ja näitajate saavutamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (4) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab need tagasi 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul. (5) Rakendusüksus võib kaasata vahearuande ja lõpparuande hindamisse eksperte. Eksperdi kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg hindamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus toetuse saajat viivitamata. (6) Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel ja kehtestatud vormil kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppemist. Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse müügikäibe ja ekspordi kohta ning hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta. § 21. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tasutud kulude alusel. (2) Abikõlblike kulude ja omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse üksnes kuludokumentide alusel tasutud kulusid. Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100 eurot. (3) Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse kõige tihedamini üks kord kvartalis. (4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande kinnitamist. (5) Rakendusüksus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui: 1) esitatud kulu ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele, abikõlblikkuse nõuetele või projekti eesmärgile; 2) tegevusele ei saa toetust maksta või tegevuse elluviimine on tõendamata; 3) rakendusüksus on jätnud vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata; 4) toetuse saaja ei ole tagasimakstavat toetust tagasi maksnud; 5) toetuse saaja rikub käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või toetuse rahuldamise otsuses määratust; 6) toetuse saaja majanduslik olukord on niivõrd halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti tegevuste elluviimine on ohustatud; 7) toetuse saaja ei täida § 22 lõike 2 punktis 5 sätestatud kohustust. (6) Välisriigi registris registreeritud partneri kulude tõendamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud partneri asukoha riigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor ning milles on kinnitatud, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning asukohariigi õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga. 8. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse täiendavad õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud käesolevas määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsusele; 2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) säilitab taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 4) esitab rakendusüksusele § 5 lõikes 1 sätestatud koostöölepingu; 5) täidab riiklike maksude ja maksete tasumise kohustuse nii, et maksu- ja maksevõlg ei tohi olla suurem kui 100 eurot, või järgib selle tasumise ajatamisel ajatamiskava. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses kirjeldatud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja -dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027-s ja selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses ettenähtust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega. (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest; 2) kontrollib projekti elluviimist; 3) seirab eelarve rahalisi jääke ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele asjakohase ülevaate; 4) säilitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme aastat alates viimase abi andmisest; 5) koostab seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele; 6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid; 7) koostab ja avaldab ülevaateid toetuse andmisest ja kasutamisest; 8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest. 9. peatükk Vaided § 24. Vaide esitamine ja menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatud korras. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  18.12.2025 Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määruse (edaspidi määrus) alusel viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)1 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“ meetme 21.1.6.1 „Kaitseettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumine 21.1.6.11 „Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse toetus“. Toetusmeetmega aidatakse saavutada Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–20352 (edaspidi TAIE arengukava) eesmärke ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ erieesmärki nr 1 „Teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Toetusmeede aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“3 (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud panust strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus)4 artikliga 9 on kirjeldatud seletuskirja lisas 1, põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ arvestamise analüüs on esitatud lisas 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on esitatud seletuskirja lisas 3, riskide hindamise tabel lisas 4. Euroopa Komisjon avaldas 22. aprillil 2025 ettepaneku võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2021/694, (EL) 2021/695, (EL) 2021/697, (EL) 2021/1153, (EL) 2023/1525 ja (EL) 2024/795, et stimuleerida kava „ReArm Europe“ rakendamise eesmärgil kaitseotstarbelisi investeeringuid ELi eelarvest5. Muudatusega võimaldatakse liikmesriikidel lisada rakenduskavasse uus erieesmärk ning eraldada ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendeid kaitseotstarbeliste investeeringute toetamiseks. Kava „ReArm Europe“ keskmes on Euroopa kaitsetööstuse ja -tehnoloogiate arendamine. Seetõttu otsustas Vabariigi Valitsus 5. juuni 2025. aasta Vabariigi Valitsuse liikmete nõupidamisel (valitsuskabineti nõupidamine) eraldada ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest 23,8 miljonit eurot kaitsetööstuse tootearenduse toetuseks. Toetusmeetme eesmärk on suurendada Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja soodustada uuenduslike ja suure lisandväärtusega toodete väljatöötamist, kaasfinantseerides ettevõtjate 1 RT I, 11.03.2022, 1 2 TAIE arengukava 3 Strateegia „Eesti 2035“ 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus COM/2025/188 rakendusuuringute ja tootearenduse projekte. Teadus- ja tehnoloogiamahukat kaitsetööstust iseloomustavad kiired tootearendustsüklid, mis tagavad toodete ja teenuste sihipärasuse ja konkurentsivõime. Väga konkreetse turuväljundiga toetuse abil saavad ettevõtjad arendada välja kaitsevaldkonnaga seotud rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote (sh kahesuguse kasutusega tehnoloogia) või teenuse. Projektide tegevus seisneb rakendusuuringute tegemises ja tootearenduses, mis tähendab et projekti lõpuks valmib toote või teenuse laboratoorne või tööstuslik prototüüp. Toetust ei anta seega masstootmiseks ega tootmisvõime loomiseks, taristusse investeeringuteks või muuks tegevuseks, millel oleks otsene keskkonnamõju. Eesti kaitsetööstusettevõtjad on lühikese ajaga saavutanud edu mitmes valdkonnas: küberturvalisus, autonoomsed maismaa- ja meresüsteemid ning side- ja juhtimistehnoloogiad. Kui 2020. aastal oli Eesti kaitsetööstuse ekspordimaht 46 miljonit eurot, siis 2024. a juba 350 miljonit koos üle 400 miljoni euro suuruse müügituluga. Määruse alusel antav toetus aitab saavutada sektori seatud 2030. a eesmärki jõuda 1,4 miljardi euro suuruse ekspordimahuni ning 2 miljardi euro suuruse müügituluni, keskendudes innovaatiliste kaitsetehnoloogiate arendamisele ja müügile. Toetust antakse ettevõtjate projektide selliste arenguetappide elluviimiseks, mis üldjuhul veel tulu ei too ning seetõttu ei ole nende elluviijatel võimalik ka näiteks laenu vormis antud toetust tagasi maksta. Paljud Eesti kaitsetööstusettevõtjad on uued, kiiresti arenevad ettevõtjad. Seetõttu ei sobi finantsinstrumendid taoliste projektide rahastamiseks. Toetust on kavas anda üle kogu Eesti. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meedet „Kaitseettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest kokku 23,8 miljoni euroga, millele lisandub taotlejate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut toetusmeetme elluviimiseks pole ette nähtud. Määrusega sätestatakse toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ning tagasinõudmise ja - maksmise tingimused, toetuse taotleja ja toetuse saaja õigused ja kohustused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (edaspidi rakendusüksus) õigused ning kohustused. Määrus kehtestatakse ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi rakendusasutus) innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus (e-post [email protected], telefon 625 6389) ja strateegiaosakonna välisvahendite valdkonna juht Rando Härginen (e-post [email protected], telefon 625 6446). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud rakendusasutuse õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e- post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 24 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 8. Toetuse saaja ja rakendusüksuse täiendavad õigused ja kohustused 9. Vaided 1. peatükk Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, riigiabi ja vähese tähtsusega abi, kasutatavad terminid, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, näitajad ning määratakse rakendusasutus ja -üksus ning koostööprojektide tingimused. Määruse § 1 lõikes 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, nimetades määruse seose ÜSS2021_2027 rakenduskava eesmärkidega. Lõikes 2 sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi Valitsuse kinnitatud määrusega „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“, mida nimetatakse lühidalt ühendmääruseks. Ühendmääruse § 1 lõige 2 näeb ette järgmist: „Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetuse andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.“. Ühendmäärus ei näe ette, et kõnesolevas määruses tuleks ühendmäärust üle korrata. Seetõttu on kõnesolevast määrusest välja jäetud kõik ebavajalikud viited ühendmäärusele. Vastavad viited esitatakse selguse huvides seletuskirjas. Lõike 4 kohaselt võib määrusega toetust anda kas riigiabina komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 või artikli 28 tähenduses või vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), tähenduses. Toetuse andmine on kooskõlas konkurentsiseaduse §-dega 30 (riigiabi), 33 (vähese tähtsusega abi) ja 342 (riigiabi andmise luba, sh grupierandiga hõlmatud riigiabi). Toetus on üldise grupierandi määruse alusel teadus- ja arendusprojektidele (edaspidi TA- projektid) antav riigiabi. Sellest tulenevalt järgitakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruses TA-projektide toetamiseks ettenähtud tingimusi, sealhulgas toetusmäär, abikõlblikud tegevused ja abikõlblikud kulud. Nimetatud määruse alusel antakse toetust artikli 25 lõike 2 punktides b–d nimetatud tegevusteks. Lõige 5 sätestab, et vähese tähtsusega abi arvestust peetakse abi saaja kohta, mis tähendab seda, et taotlejale ja partneritele kõigi erinevate meetmete kaudu antud vähese tähtsusega abi peab vastama kumuleerimisreeglitele. Seejuures on oluline jälgida piiranguid, mis kehtivad kontserni kuuluvatele partneritele vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud suhete korral. Vähese tähtsusega abi ei tohi ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära 300 000 eurot. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina võetakse arvesse vähese tähtsusega abi määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Lõikes 6 sätestatakse riigiabi reguleerivatest sätetest lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata ja mis tulenevad üldise grupirendi määruse või vähese tähtsusega abi määruse nõuetest. Punktis 4 kehtestatakse muu hulgas, et määrust ei kohaldata ettevõtjale, kes vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 18 sätestatud raskustes oleva ettevõtja tunnustele. Ühtlasi selgitatakse, et raskustes olevaks ettevõtjaks ei peeta börsil noteerimata väikeettevõtjat viie aasta jooksul alates registreerimisest, kes ei ole teise ettevõtja tegevust üle võtnud, kasumit jaotanud ega ole moodustatud ühinemise teel (iduettevõtja), või ettevõtjat, kelle keskmine aastatootlus on taotluse esitamisele eelnenud kolme majandusaasta jooksul olnud vähemalt 20 protsenti ja kellel oli kolmeaastase perioodi alguses vähemalt kümme töötajat (kasvuettevõtja) ning kelle puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi, võimaldades seega teha idu- ja kasvuettevõtjatele erandi raskustes oleva ettevõtja kindlaksmääramisel. Idu- ja kasvuettevõtja staatust hinnatakse kõigi taotlejaga seotud ettevõtjate tasandil. Idu- ja kasvuettevõtjate raskustes olevaks ettevõtjaks mittepidamine on põhjendatud asjaoluga, et enamik alustavaid teadus- ja tehnoloogiamahukaid ettevõtjaid ei teeni esimestel tegutsemisaastatel müügitulu (ei tooda isegi konkreetset toodet/teenust), mistõttu on nad esimestel aastatel märkimisväärses kahjumis ning nende rahavood sõltuvad investoritest ja mujalt saadud (tagastamatust) abist. Selliste ettevõtjate eesmärk on ennekõike investeerida teadus- ja arendustegevusse, selleks et oma esimene toode või teenus välja töötada ja turule tuua. Sellistest tegevustest tekib selgelt turutõrge, mille korral on riigi sekkumine ja tugi põhjendatud. Punkti 5 alusel ei kohaldata kõnesolevat määrust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7 sätestatud juhtudel. Artikli 7 kohaselt ei saa toetada muu hulgas investeeringuid, mis tehakse seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega. Määruse §-s 2 selgitatakse 11 määruse rakendamiseks vajalikku terminit. Riigiabi andmisel lähtutakse üldise grupierandi määrusest ja seetõttu on enamiku terminite määratlemisel kasutatud grupierandi määruse määratlusi. Lisaks on selgitatud kahte terminit: 1) projektiplaan – tegevuskava, mis sisaldab projekti elluviimiseks vajalikke tegevusi, tegevuste uudsuse kirjeldust, turuanalüüsi, turundus- ja tegevusplaani, intellektuaalomandi strateegia kirjeldust ja selle kaitsmise plaani, projekti eelarvet ja selle põhjendust, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja majandusnäitajate prognoosi. Projektiplaani põhjal peab olema võimalik hinnata, kas: a) projekt vastab toetusmeetme eesmärkidele; b) seda on võimalik eesmärgipäraselt ja kuluefektiivselt ellu viia; c) taotleja on võimeline projekti ellu viima. 2) teadus- ja arendustegevus – isiku loomevabadusel põhinev süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on saada teadusuuringute abil uusi teadmisi inimese, looduse ja ühiskonna ning nende vastastikuse toime kohta ning neid teadmisi rakendada. Termini määratlus on tuletatud Frascati käsiraamatust, mis on rahvusvaheline teadus- ja arendustegevuse statistika kogumise ja teatamise juhend. Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Lõigete 1 ja 2 kohaselt on toetuse andmise eesmärk aidata ettevõtjal viia ellu kaitsevaldkonnaga seotud teadus- ja arendustegevusega projekte, mille tulemusel arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või oluliselt muudetud tehnoloogia, toode või teenus. Eesmärk on ka suurendada uuest või oluliselt muudetud tootest või teenusest saadavat rahvusvahelist müügitulu. Lõigete 3 ja 4 kohaselt aitab toetus saavutada järgmisi rakenduskava tulemus- ja väljundnäitajaid. Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Näitaja Ühik Vahetase Sihttase Andmeallikas Mõõtmissagedus (2024) (2029) Toetatavad Ettevõtjad – 25 SFOS, Üks kord projekti ettevõtjad* projektiaruanded jooksul Toetustega Ettevõtjad – 25 SFOS, Üks kord projekti toetatavad projektiaruanded jooksul ettevõtjad Toetatavad Ettevõtjad – 25 SFOS, Üks kord projekti ettevõtjad, kes projektiaruanded jooksul on peamiselt seotud kahesuguse kasutuse ja kaitsevõime edendamisega * Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suurettevõtjate arvu üle. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad Näitaja Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2025) (2029) sagedus 1. Erasektori Euro 0 19 674 SFOS, projekti Projekti investeeringud, 667 taotlus, rahastamise mis täiendavad projekti- otsuse avaliku sektori aruanded tegemise ajal toetust või selle muutmisel 2. VKE-d, kellel Ettevõtjad 0 20 SFOS, Peale projekti on suurem projektiaruand lõppemist lisandväärtus ed, äriregister (ülejärgmisel töötaja kohta aastal) Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui üht näitajat püütakse saavutada mitme sekkumise abil, siis on iga sekkumise kohta esitatud eraldi arvutuskäik. Lõike 5 järgi seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Tootearenduse toetuse projektidega aidatakse ennekõike saavutada alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ning teadlaste ja ettevõtjate vahelist koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa 1). Ühtlasi sätestatakse, et toetusega aidatakse saavutada TAIE arengukava eesmärke. Määrusega on otseselt sesotud TAIE arengukava üldeesmärgiga „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ ja TAIE arengukava alaeesmärgiga „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“. Lisaks sätestatakse, et toetusega tuleb edendada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Lõikes 6 sätestatakse, et toetuse andmise üle otsustamisel hinnatakse strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete järgimist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 2) ressursitootlikkus. Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt aitab otseselt või kaudselt saavutada eespool nimetatud näitajaid ja järgida strateegia „Eesti 2035“ põhimõtteid ning kirjeldama oma taotluses, millist (milliseid) näitajat (näitajaid) ja milliste tegevustega projekt aitab saavutada. Projekti lõpparuandes tuleb kirjeldada, kuidas projekti tulemus või tehtud tegevused on aidanud saavutada vastavat (vastavaid) näitajat (näitajaid) ja eesmärki (eesmärke). Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahelist seost on täpsemalt selgitatud seletuskirja lisas 1. Määruse §-s 4 nimetatakse toetusmeetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Eelnõu §-s 5 on sätestatud koostööprojektide elluviimise tingimused. Koostööprojektide tingimused lähtuvad komisjoni 28. oktoobri 2022. a teatise 2022/C 414/01 „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistik“ (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1-38)6 (edaspidi riigiabi raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa ettevõtja kaudset riigiabi. 6 Komisjoni Teatis 2022/C 414/01 Lõikes 1 nähakse ette, et toetuse saaja ja partneri koostöös projekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste kasutamine ja jaotamine lepitakse kokku nendevahelises koostöölepingus. Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis vastavad partnerite panusele projektis, jagavad nad ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine on oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsate koostöötingimuste tõttu teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. See nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneril ning teadus- ja arendusasutusel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti: a) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, mille puhul järgitakse riigiabi raamistiku punkti 2.2.1, või b) koostöö kaudu, mille puhul järgitakse riigiabi raamistiku punkti 2.2.2 ning teadus- ja arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Lõikes 2 sätestatakse, et koostööprojektis ei saa toetuse saaja soodsate koostöötingimuste tõttu teadus-ja arendusasutuse (edaspidi TA-asutus) kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) toetuse saaja ja partnerid kannavad kõik projekti kulud; 2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada, või kui TA-asutuse tegevuse tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused antakse TA-asutusele täielikult üle; 3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud kasutusõigused jagatakse poolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende tegevusi, sissemakseid ja huve; 4) TA-asutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu, kui TA-asutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõtjast partnerile neile juurdepääsu. TA-asutusele makstavast tasust võib maha arvata projektis osaleva toetuse saaja või ettevõtjast partneri poolt teaduspartneri nimetatud projektis ellu viidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma. Lõikes 3 ja 4 sätestatakse intellektuaalomandi õiguse eest makstava tasu vastavus turutingimustele ja kulupõhine arvestus. TA-asutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab TA-asutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena; 2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga; 3) TA-asutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma põhikirjalisi eesmärke; 4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile koostööprojektis osaleva TA-asutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste suhtes eesõiguse, on TA-asutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamise korral makstavat tasu vastavalt suurendama. Kuna teadus- ja arendustegevus on oma olemuselt esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik enne teadus- ja arendustegevuse algust lõplikult määrata selle tulemusel tekkivaid intellektuaalomandi õigusi või nende turuhinda. Sellisel juhul peab partnerite vahel enne teadus- ja arendustegevuse algust sõlmitud koostööleping sisaldama tingimusi, mille kohaselt on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu ülevaatamisel tuleb lähtuda tekkinud intellektuaalomandi õigustest ja nende turuhinnast. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse alusel toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud tingimused. Määruse §-s 6 nimetatakse määruse alusel toetatavad tegevused. Lõike 1 kohaselt antakse ettevõtjatele toetust rakendusuuringu või tootearenduse tegemiseks. Lisaks toetatakse teostatavusuuringu tegemist või intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist, juhul kui need tegevused on seotud konkreetse rakendusuuringu või tootearendusega. Ühtlasi peab toetatav projekt aitama ka saavutada toetusmeetme tulemus- ja väljundnäitajaid. Eelnõus kasutatakse rakendusuuringute termineid „rakendusuuring“ ja „tootearendus“ riigiabi raamistiku tähenduses. Ettevõtjad saavad oma arendustöö tehnoloogilise taseme hindamiseks kasutada tehnoloogilise valmiduse tasemete skaalat. Siinkohal tuleb rõhutada, et lähtudes nii valdkondlikest eripäradest kui ka asjaolust, et arendustöö on alati millegi uue või uutmoodi tegemine, määrab projekti tegevuste lõpliku tehnoloogilise taseme valdkondlik ekspertiis. Rakendusuuringu ja tootearenduse tegevused paigutuvad tehnoloogilise valmiduse tasemete skaalal vahemikku 3–8. Kuigi teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku allmärkuse 60 kohaselt võib rakendusuuring olla tasemete skaalal vahemikus 2–4, siis tehnoloogilise valmiduse tase 2 on liiga varajane tehnoloogiaarenduse faas, et eelnõukohase toetusmeetme raames jõutaks tehnoloogiat või toodet arendada piisavalt kõrgele tasemele nii, et oleks võimalik saavutada ka toetusmeetme üldiseid eesmärke. Teostatavusuuringu eesmärk on saada kindlust, kas planeeritav teadus- ja arendustegevus on tehnoloogiliselt teostatav ja selle tulemused äriliselt rakendatavad. Teostatavusuuringu käigus tehakse objektiivselt ja ratsionaalselt kindlaks projekti tugevad ja nõrgad küljed, sellega kaasnevad võimalused ja ohud ning selgitatakse välja projekti elluviimiseks vajalikud vahendid ja projekti eduväljavaated. Rakendusuuringud ja tootearendus on pikaajalised ja kallid tegevused. Seetõttu on oluline, et neid ellu viivad projektid oleksid tehnoloogiliselt hästi ette valmistatud. Lisaks peab ettevõtja enne projekti algust teadma, kas ja mil määral on arendustöö käigus valmiv uus toode, teenus, protsess või tehnoloogia majanduslikult tasuv ja turul konkurentsivõimeline, et selle teadmise põhjal otsustada, kas rakendusuuringu või tootearendusprojekti elluviimine on põhjendatud või mitte. Teisisõnu, kui eeluuringu tulemusel selgub, et projekt on tehnoloogiliselt teostamatu või projektil puudub äriline väljund, saab selle teadmise alusel otsustada, et projekt ja sellega seotud investeeringud tuleb jätta tegemata. Lõikes 2 sätestatakse, et intellektuaalomandi esmakaitse tegevuseks saab toetust taotleda vaid juhul, kui projekt hõlmab ka kas rakendusuuringut või tootearendust. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul on intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks võimalik anda toetust kas vähese tähtsusega abina või üldise grupierandi määruse artikli 28 alusel. Suurettevõtjate puhul toetatakse intellektuaalomandi esmakaitsega seotud tegevusi vaid vähese tähtsusega abina. Lõige 3 sätestab lisaks, et tootearenduse või rakendusuuringu projekte saab ellu viia ka tõhusas koostöös, nimetades tingimused, millal projekt hõlmab tõhusat koostööd. Tõhus koostöö on üks koostööprojektide elluviimise võimalusi ja sellest lähtudes tuleb tõhusa koostöö tegemisel järgida sätestatud tingimusi. Tõhusa koostöö puhul, kus projekti elluviimises ja selle tulemuste rakendamises osaleb rohkem partnereid, sealhulgas väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad, ja tehakse võrdväärsete partneritena kas rahvusvahelist või teadusasutustega koostööd, on projekti mõju selle tulemusi rakendavate eri partnerite puhul suurem kui ühe ettevõtja projektil. Tõhusa koostöö toetamise tingimused lähtuvad üldisest grupierandi määrusest. Lõikega 4 seatakse nõue, et toetatavad tegevused peavad olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8529, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artikli 17 tähenduses. Seletuskirja lisas 2 on esitatud kõnesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste suhtes põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise analüüs, mille käigus ei tuvastatud, et määrusega hõlmatud sekkumised põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Samuti tuvastati, et toetatavad tegevused arvestavad kliima- ja keskkonnaeesmärke ning aitavad neid saavutada. Seetõttu ei ole vaja kehtestada täiendavaid leevendusmeetmeid. Samas jääb taotlejale kohustus mõelda puutumus kõnealuse põhimõttega läbi ning taotluses kinnitada, et konkreetse projekti elluviimisel järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Puutumust hindab ka rakendusüksus. Määruse §-s 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud ning nendega seotud tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et abikõlblikud kulud on järgmised rakendusuuringu- ja/või tootearenduseprojekti ning sellega seotud teostatavusuuringu elluviimiseks ning intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks vajalikud kulud: 1) projektiga seotud töötajate töötasu ning sellega seotud seadusjärgsed maksud ja maksed. See hõlmab teadlasi, insenere, tehnolooge, projekteerijaid, tehnikuid ja muud abikoosseisu niivõrd, kui nad tegelevad konkreetse tootearendusprojektiga. Lisaks on abikõlblikud seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu ning koolituskulu. Abikõlblikud ei ole puhkusetasu ning teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised proportsionaalselt töötasuga; 2) toetuse taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste, informatsiooni hankimise, nõustamisteenuste ja intellektuaalomandi omandamise kulud ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste väljatöötamise, prototüübi valmistamisega seotud kulud ning vajalike katsetega seotud kulud; 3) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; 4) materjali ja tarvikute kulud, mis on otseselt kantud projekti tõttu. Siia kuuluvad näiteks prototüübi valmistamiseks vajalike tarvikute ja toormaterjali kulu, uue toote vastavuse katsetamisega seotud materjali kulu. Lõikega 2 täpsustatakse, et intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisel on abikõlblik patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärgi, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulu. Lõikega 3 nähakse ette, et läbipaistvuse suurendamiseks ja menetluse, sealhulgas järelkontrolli lihtsustamiseks, peavad kõik abikõlblikud kulud olema tasutud pangaülekandega. Lõikes 4 sätestatakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele projekti partnerite vaheliste tehingute kulud. Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Lõike 1 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Lõikes 2 sätestatakse, et projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. oktoobril 2029. Lisaks täpsustakse, et projekt peab algama hiljemalt neli kuud pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeva, tagades nii projekti õigeaegse elluviimise ja toetusmeetme väljamaksete edenemise soovitud rütmis. Lõige 3 sätestatakse, et taotleja ei tohi projektiga seotud tegevusi alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne rakendusüksusele taotluse esitamist. Lõike 4 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni 36 kuud. Lõikes 5 nähakse ette toetuse saaja õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kuue kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud ja tingimusel, et saavutatav tulemus haakub jätkuvalt toetusmeetme eesmärkidega ning projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. oktoobriks. Lõike 6 kohaselt projekt lõppeb siis, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud lõpparuande kinnitanud ning teinud selle alusel toetuse saajale lõppmakse. Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse suurus ja osakaal projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe projekti kohta kolm miljonit eurot ja minimaalne summa 250 000 eurot. Lõigetes 2–5 on sätestatud toetatavate tegevuste toetuse määrad, lähtudes toetuse saaja ja partneri tüübist ja suurusest, projekti raames toetatavatest tegevustest ning nendega seotud riigiabi tingimustest. Kõrgeimat toetuse määra rakendatakse tõhusa koostöö projektile, kus väikeettevõtja toetuse osakaal on 80 protsenti. Lõikega 6 seatakse piirang, et omafinantseeringuna ei käsitata muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud toetust. Ühendmäärusest tulenevalt on omafinantseering toetuse saaja panus nii projekti abikõlblike kui ka mitteabikõlblike kulude katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. 3. peatükk Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse, millistele nõuetele peab vastama taotleja, partner ja taotlus. Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Määruse kohaselt saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing. Lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ei tohi taotleja ja partneri üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust. Taotlejal on õigus projekti elluviimisesse kaasata ka partnereid, nagu äriühingud, muud eraõiguslikud juriidilised isikud või TA-asutused. Partner peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Välisriigi partneriks võib olla Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigis, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus. Välisriigi partnerile kohaldatakse selle riigi õigusaktide nõudeid, kus partner on registreeritud. Määruse §-s 11 sätestatakse nõuded taotlusele. Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning sisaldama nõutavaid kinnitusi. Taotlus peab sisaldama määruses nimetatud andmeid ja kinnitust, sh taotleja ja projekti üldandmeid, taotleja kinnitust enda vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõutele, taotleja majandusnäitajaid, teavet täiendavate toetuste saamisest projekti tegevuste elluviimiseks ning positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani. Juhul kui projekti elluviimisse on kaasatud partner, siis peab taotlus sisaldama määruses sätestatud andmeid, dokumente ja kinnitusi. Projekti elluviimise koht tuleb määrata kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, selleks et hiljem oleks võimalik hinnata, kas projekt panustab näitajasse „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest;“ Taotleja peab analüüsima projekti puutumust § 3 lõikes 6 nimetatud näitajatega ning kirjeldama oma taotluses tegevusi, mis aitavad saavutada määratud näitajaid ja strateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegilisi sihte ning järgida seal sätestatud aluspõhimõtteid. Oluline on, et kõik taotlejad mõtleks projekti koostamisel läbi planeeritud tegevuste ning riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete, sihtide ja ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete, sh regionaalarengu, vahelised seosed ning vajadused ja võimalused negatiivseid mõjusid vähendada või positiivseid mõjusid võimendada, luues seeläbi vahetute tulemuste kõrval lisandväärtust ja aidates vähendada ühiskondlikke lõhesid. Projekti taotleja peab kinnitama et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi ja järgitakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“, et saavutada seatud keskkonnaeesmärgid. 4. peatükk Toetuse taotlemine Peatükis määratakse kindlaks toetuse taotlemise ja eelnõustamise kord. Määruse §-s 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Lõike 2 järgi annab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest teada oma veebilehel. Lõikes 3 kohaselt lõpetatakse taotluste vastuvõtmine, kui registreeritud taotlustega taotletav summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, võrdsustub toetusmeetme tegevuse eelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemise või toetusmeetmesse lisamise korral. Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente edastatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatuna. Määruse §-s 13 kirjeldatakse taotluse eelnõustamist. Lõikega 1 sätestatakse toetuse taotluse esitamisele eelneva kohustusliku etapina rakendusüksuse eelnõustamine. Lõikes 2 nähakse ette, et eelnõustamise käigus esitab taotleja rakendusüksuse ettenähtud vormil projektiplaani ja § 11 punktides 4, 7, 8 ja 11 nimetatud dokumendid. Eelnõustamise eesmärk on aidata taotlejal projekti taotluse esitamiseks valmistuda. Eelnõustamise käigus tutvustab rakendusüksus taotlejale toetuse saamise aluseid, juhib tähelepanu projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõustamine aitab taotlejal taotlust ja sellega seotud projekti paremini ette valmistada ning tagab seeläbi sujuvama ja edukama projekti elluviimise ning eesmärkide saavutamise. Lõike 3 kohaselt annab rakendusüksus eelnõustamise tulemusel projektiplaanile positiivse või negatiivse eelhinnangu. Lõike 4 kohaselt ei taga eelhinnang taotluse rahuldamise otsust ja seega projektile rahastuse saamist. Kui eelnõustamise tulemusel pole projektile positiivset eelhinnangut antud, ei saa ka alustada toetuse taotlemist. 5. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja hindamise korda. Peatükk sätestab taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Määruse §-s 14 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Lõigetes 1 ja 2 nähakse ette taotluse menetlemise tähtajad. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni 40 tööpäeva taotluse esitamisest arvates. Taotluse menetlemise aega võib pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või taotluse täiendamiseks ja muutmiseks. Lõike 3 sätestab tingimused, mille korral on rakendusüksusel õigus teha taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata. Määruse §-s 15 kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamist. Taotlust hinnatakse kahes etapis. Lõike 1 kohaselt hindavad taotlusi esmalt vähemalt kaks valdkonnaeksperti ning taotluste lõpliku hindamise teeb valikukomisjon. Lõike 2 kohaselt moodustab valikukomisjoni rakendusüksus ning kooskõlastab selle koosseisu rakendusasutusega ja avaldab koosseisu oma veebilehel enne taotluste vastuvõtmist. Lõike 3 järgi peavad valikomisjoni liikmed ja eksperdid hindamisel kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust ning huvide konflikti puudumist hinnatavate taotlust ja taotlejate suhtes. Juhul kui valikukomisjoni liikmel või eksperdil on konkreetse taotluse või taotleja suhtes huvide konflikt, peab ta teavitama sellest rakendusüksust ning end konkreetse taotluse hindamisest viivitamata taandama. Määruse §-s 16 kehtestatakse taotluste valikukriteeriumid ja -metoodika. Projektide valimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (eespool ja edaspidi ühissätete määrus) artikli 73 lõigetest 1 ja 2, võttes arvesse perioodi 2021–2027 seirekomisjoni kinnitatud ajavahemiku 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldisi valikukriteeriume ja - metoodikat7. Lõike 1 kohaselt nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud on järgmised: Valikukriteerium Osakaal koondhindest Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava 20% erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele – hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurusele, projekti mõju taotlejale (mh konkurentsivõime kasv) ja Eesti kaitsetööstuse arengule rahvusvahelises võrdluses ning projektiga seotud väärtusahelatele, projekti mõju valdkondadeülesele koostööle, projekti mõju teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning TAIE eesmärkide saavutamisele. Projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja äriline suutlikkus projekti 35% ellu viia – hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku vajalikkust taotlejale ja partneritele ning selle põhjendatust, projektiga kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli 7 https://www.rtk.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Valikukriteeriumid_2021- 2027_l%C3%B5plik_31052022.pdf  muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimet äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja võimet rahastada projekti tulemuste rakendamist. Projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja tehnoloogiline suutlikkus 30% projekti ellu viia ja projekti kuluefektiivsus – hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti metoodikat ja teostatavust, uuringut tegeva meeskonna rakendusuuringute- ja tootearendusalaseid teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja kaalutletust, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust. Projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud kaitsetööstusvaldkondadega – 10% hinnatakse, kuivõrd projekt on seotud kaitsetööstuse fookusvaldkondade ja Eesti Kaitseväe võimevajadustega Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja 5% sihtidega – hinnatakse kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panust § 4 lõikes 5 nimetatud näitajate saavutamisse. Valikukriteeriumid on kooskõlas seirekomisjoni üldiste valikukriteeriumitega järgmiselt:  projekti 1. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 1. üldise valikukriteeriumiga (projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele);  projekti 2. ja 3. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 2. üldise valikukriteeriumiga (projekti põhjendatus);  projekti 3. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 3. üldise valikukriteeriumiga (projekti kuluefektiivsus);  projekti 2. ja 3. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 4. üldise valikukriteeriumiga (toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia);  projekti 4. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 1. üldise valikukriteeriumiga (projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele)  projekti 5. valikukriteerium on vastavuses seirekomisjoni 5. üldise valikukriteeriumiga (projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega). Lõikes 2 sätestatakse, et taotlust hinnatakse skaalal 0–4 punkti, taotluse koondhinne kujuneb valikukriteeriumite alusel antud punktide kaalutud keskmisest. Lõikes 3 sätestatakse, et kui ekspertide antud punktid on samad või suuremad § 17 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud punktidest, hindab taotlust lisaks valikukomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta. Lõike 4 järgi töötab rakendusüksus välja täpsema hindamismetoodika, lähtudes valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Hindamismetoodika kooskõlastatakse rakendusasutuse, korraldusasutuse ja rakendusasutustega, kes nõustavad oma vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud strateegiliste sihtide ja põhimõtete saavutamist. Hindamismetoodika avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust. Kooskõlastamine rakendusasutusega tagab, et hindamismetoodika on kooskõlas kehtivate seaduste ja määruste nõuetega ning on ametlikult kinnitatud. See vähendab vaidluste ja arusaamatuste riski, tagab menetluse õigsuse ning suurendab süsteemi usaldusväärsust. Edasivolituse aluseks on ühendmääruse § 7 lõige 2, mis annab rakendusüksusele õiguse kehtestada täpsemad hindamispõhimõtted ja valikukriteeriumite rakendamise tingimused. See õigus võimaldab rakendusüksusel konkreetse taotlusvooru eripärasid arvestades kohandada hindamisprotsessi, säilitades samal ajal seaduspärasuse ja läbipaistvuse. Kokkuvõttes tagab säte, et hindamine toimub ühtsetel ja läbipaistvatel alustel, taotlejad mõistavad hindamiskriteeriume ning rakendusüksusel on hindamismetoodika rakendamiseks seaduslik ja kooskõlastatud alus. Lõige 5 näeb ette hindamismetoodika avaldamise rakendusüksuse veebilehel enne taotluste vastuvõtmise algust. Määruse §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse § 8-s. Lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus, mis vastab kõikidele määruses sätestatud nõuetele ja kui see on saanud § 16 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50 või kui see on saanud § 16 lõikes 1 punktis 1–4 loetletud valikukriteeriumite alusel hindeks vähemalt 2,50 või punktis 5 nimetatud valikukriteeriumi alusel hindeks vähemalt 2,00. Need lävendid tagavad, et rahastatakse vaid kvaliteetseid projekte. Lõikes 2 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused. On tähtis rõhutada, et taotlus jäetakse rahuldamata ka siis, kui menetluses oleva taotlusega taotletav summa ületab toetuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja seda taotlust ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9-s sätestatud tingimustele osaliselt rahuldada. Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõike 1 kohaselt ja tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 2. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Taotleja peab taotluse osalise rahuldamisega nõustuma. Kui taotleja ei nõustu muudatustega või projektid eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõike 3 kohaselt määratakse otsuses lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule kindlaks projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Määruse §-s 18 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimusi ja korda. Lõike 1 kohaselt peab taotluse rahuldamise otsuse muutmise algatama kas rakendusüksus või toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast ning üldise grupierandi määruse tingimustest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud abikõlblikkuse perioodi kestel taotlema rakendusüksuselt viivitamata taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta projektis ettenähtud alategevusi või kui toetuse saaja soovib pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi vastavalt § 8 lõikele 5. Lisaks ühendmääruse §-s 12 sätestatud juhtudele võib taotleja projektis teha teisi muudatusi, mis projekti üldeesmärki ei muuda. Sellisteks muudatusteks võivad olla näiteks projekti meeskonna, kulude jaotuse, aruannete esitamise tähtaja muutmine. Toetuse saaja võib muudatusi teha ka teistel juhtudel, juhul kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ja sellest on rakendusüksust teavitatud vähemalt ühe kuu jooksul enne muudatuste tegemist. Lõige 2 sätestab, et juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil ja muudatus ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega, on rakendusüksusel õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisest keelduda. Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Lõige 4 näeb ette, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab saavutada projekti tulemusi ja muudatus on põhjendatud. Määruse §-s 19 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks lisaks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 nimetatud tingimustel ja juhtudel, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsust või ei kasuta toetust käesolevas määruses ettenähtud tingimustel; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. oktoobriks. 7. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Määruse 7. peatükis kirjeldatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamist ning sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Määruse §-s 20 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused. Lõikega 1 nähakse ette toetuse saaja kohustus esitada rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded. Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Aruannete vormid kehtestab ning teeb toetuse saajale kättesaadavaks rakendusüksus e-toetuse keskkonnas. Lõige 2 sätestab, et vahe- ja lõpparuanded sisaldavad peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja hinnangut projekti edenemisele. Lõige 3 sätestab, et lõpparuandes tuleb anda hinnang ka tegevustele ja projekti tulemustele, millega aidati saavutada strateegia „Eesti 2035“ põhimõtteid ja näitajaid. Lõike 4 kohaselt kinnitab rakendusüksus vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest arvates. Seejuures on rakendusüksusel õigus nõuda aruande täiendamist määratud tähtaja jooksul, et aruanne kajastaks määruses nimetatud aspekte adekvaatselt. Lõike 5 kohaselt võib rakendusüksus aruannete sisuliseks hindamiseks kaasata eksperte, kes hindavad projekti edenemist ja seatud eesmärkide saavutamist. Eksperdi kasutamise korral pikeneb aruande menetlemise tähtaeg hindamiseks kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab rakendusüksus toetuse saajat viivitamata. Rakendusüksus arvestab aruannete tähtaegade seadmisel Euroopa Komisjonile seireandmete korralise esitamise üldise ajagraafikuga. Lõige 6 näeb ette projekti järelaruande esitamise rakendusüksuse nõudmisel. Projekti järelaruande eesmärk on hinnata, kas projekt on saavutanud toetusmeetme eesmärgid ning kuidas on projektiga saavutatud tulemusnäitajad või toetuse eesmärk, mida ei olnud võimalik määrata projekti lõppemisel. Sellised näitajad on lisandväärtuse kasv töötaja kohta või uue toote või teenuse ekspordist saadud müügitulu. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tootearenduse toetus katab vaid arendusega seotud kulud ning tegevused ja kulud, mis on seotud toote turule sobivaks tegemisega ja kommertsialiseerimisega, ei ole selle projekti raames abikõlblikud. Seega on projekti mõju võimalik hinnata vähemalt 2–3 aasta pärast peale selle lõppu. Määruse §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõike 1 kohaselt makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt ehk toetust makstakse tegelike kulude alusel. Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26. Lõike 2 kohaselt maksab rakendusüksus toetuse välja tingimusel, et abikõlblik kulu on tekkinud ehk tegevus on ellu viidud, tekkinud kulud on tasutud ning kulusid tõendavad dokumendid on rakendusüksusele esitatud ja viimase poolt kinnitatud. Lõige 3 sätestab, et dokumentide ja tõendite esitamist saab teha kord kvartalis. Rakendusüksusel on üldiselt kohustus menetleda esitatud kuludokumente 30 tööpäeva jooksul. Vajaduse korral on rakendusüksusel õigus kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures. Puuduste korral on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt kuludokumentides esinevate puuduste eemaldamist ja määrata selleks tähtaja. Rakendusüksusel on õigus maksete menetlemine osaliselt või täielikult peatada ühendmääruse § 33 lõikes 1 sätestatud juhul. Lõike 4 kohaselt tehakse lõppmakse pärast projekti tegevuste elluviimist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõige 5 sätestab toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse tegemise tingimused. Lõike 6 kohaselt esitab toetuse saaja välisriigi registris registreeritud partneri kulude tõendamiseks rakendusüksusele partneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mille on teinud partneri asukohariigi sõltumatu ja sertifitseeritud audiitor ja milles on märgitud, et partneri kulud on kooskõlas üldise grupierandi määrusega või vähese tähtsusega abi määrusega, käesoleva määrusega ning asukohariigi õigusaktide ja üldtunnustatud raamatupidamistavaga. 8. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse täiendavad õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustusi ja õigusi. Määruse §-s 22 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Lõige 1 sätestab, et toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud kõnesolevas määruses, ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Muu hulgas peab toetuse saaja täitma Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ tulenevaid tingimusi ja nõudeid, mis kehtivad projektidest avalikkusele teatamisel. Lõige 2 näeb ette, et toetuse saaja peab lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele kasutama toetust taotluse rahuldamise otsuse kohaselt ning tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel. Juhul kui projekt viiakse ellu koostöös partneriga, peab toetuse saaja esitama §-s 5 sätestatud koostöölepingu. Toetuse saajal on kohustus on säilitada riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aastat alates viimase üksikabi andmisest. Määruse §-s 23 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Lõige 1 näeb ette rakendusüksuse õigused. Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või eelnõukohases määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses ettenähtust. Lisaks on rakendusüksusel õigus vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisega. Lõige 2 seab lisakohustused. Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud otsusest, üldiselt tehakse seda kohe pärast otsuse vastuvõtmist, st kas samal päeval või järgneval tööpäeval. Rakendusüksusel on lisaks kohustus säilitada riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aastat alates viimase üksikabi andmisest. 9. peatükk Vaided Peatüki ainsas, määruse §-s 24, sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise alused. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide ÜSS2021_2027 §-s 31 sätestatud korras. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Kohustuslik vaidemenetlus teenib õiguspoliitilisi eesmärke, nagu õiguskaitse, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Kohustuslik vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika alusel on kohustuslik vaidemenetlus võimaldanud haldusorganil nii tehtud vigu parandada kui ka selgitada kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega kui ka kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid, arvestades, kui pikaajaliseks võib kohtuvaidlus vahel kujuneda. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. Peale selle juhindutakse finantskorrektsiooni otsuste tegemisel ÜSS2021_2027-s ja ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud abikõlbmatuid kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse saaja ei ole saavutanud projektis lubatud tulemusi ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust. Nimetatud juhtudel nõuab rakendusüksus toetuse osaliselt või täielikult tagasi. 3. Määruse vastavus ELi õigusele Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev määrus on kooskõlas ka järgmiste ÜSS2021_2027 aluseks olevate Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);  komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78));  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93, parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74);  komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)8. 4. Määruse mõjud Määrus aitab Eesti ettevõtjatel välja arendada uusi kaitsevaldkonnaga seotud tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid ning seeläbi tõusta väärtusahelas ja saavutada paremaid majandustulemusi. Otseselt aitab eelnõukohane määrus kaitsetööstusettevõtjatel suurendada uutelt toodetelt ja teenustelt teenitavat rahvusvahelist müügitulu, mis omakorda suurendab maksulaekumisi ja seega Eesti ühiskonna üldist heaolu ja elatustaset. Eelnevat arvesse võttes on määrusel otsene mõju majandusele. Eelnõukohase määruse sihtrühm on Eesti ettevõtjad, kes arendavad kaitsevaldkonnaga seotud tehnoloogiaid, tooteid ja teenuseid. Ettevõtjate tegevusega võib alati kaasneda mõningane mõju keskkonnale, eriti tööstusettevõtjate puhul. Tehnoloogiliselt uute toodete ja teenuste 8 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831 väljaarendamisega kaasneb ka vajadus uuendada oma tootmisprotsesse ja -seadmeid. Uued tootmisprotsessid ja nendeks kasutatavad seadmed koormavad keskkonda üldjuhul vähem kui eelmiste põlvkondade omad. Ühtlasi saab uute toodete ja teenuste arendamisel vajaduse korral rakendada ringsuse põhimõtteid, mille eesmärk on toodete ja nende materjalide korduskasutus ja ringlussevõtt. Lisaks avaldab määrus positiivset mõju ka ressursside parema väärindamise kaudu. Seega on eelnõukohasel määrusel otsene positiivne mõju looduskeskkonnale. Määrusel on kõige suurem puutumus Kaitseministeeriumi arendusprojekti konkursiga (kaitseministri 09.04.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/63 kinnitatud „Kaitsetööstuse arendustegevuse toetamise põhimõtted ja kord“), mille raames on ettevõtjatel samuti võimalik taotleda toetust tootearenduseks ja VKEdel innovatsiooniabi. Kõnesoleva toetusmeetme väljatöötamisel on Kaitseministeeriumiga tehtud tihedat koostööd vältimaks sekkumiste dubleerimist. Peamised erinevused seisnevad toetatavate tegevuste eesmärgis, sihtrühmas ning toetuse suuruses. Kaitseministeeriumi konkursi peamine eesmärk on leida, arendada ja katsetada uudseid lahendusi valdkondades, mida Kaitsevägi on oma väevõime puhul puudusena tuvastanud. Sihtrühm on a) alustavad ettevõtjad, kes pole varem tootearendust teinud; b) juba tegutsevad ettevõtjad, kellel on ennekõike vaja teha hilisema etapi tootearendust ning Kaitseväega lahenduste koos katsetamiseks. Toetuse maksimaalne suurus on 200 000 eurot, mis võimaldab teha lühiajalisi ja vähemas mahus teadus- ja arendustegevust nõudvaid arendusprojekte. Kõnesoleva määruse sihtrühm on ennekõike eri arenguetapis olevad teadus- ja tehnoloogiamahukad kaitsetööstusettevõtjad. Toetatavad tegevused on ulatuslikumad ning suurem rõhk on rakendusuuringutel, mis on aja- ja rahamahukamad. Sellest tulenevalt on ka toetuse maksimaalne summa ca 15 korda suurem kui Kaitseministeeriumi sekkumisel. Seos teiste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetusmeetmetega on pigem toetav kui dubleeriv. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10. veebruari 2023. a määruse nr 8 „Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel aidatakse ka kaitsetööstusettevõtjatel teha esmaseid (eel)uuringuid enne toetuse taotlemist. SmartCapi kaitsefond võimaldab kaasata investeeringuid, mille tulemusel on ettevõtja võimeline kõnesoleva toetusmeetme raames välja töötatud lahenduse turule viima. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 6. märtsi 2023. a määruse nr 14 „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel toetatakse vaid tootearenduse projektide elluviimist ning selle toetusmeetme vahendid on ammendumas. Majandus- ja tööstusministri 29. mai 2025. a määruse nr 13 „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ alusel jooksvalt avatud taotlusvoorust saadav maksimumtoetus on ligi 10 korda väiksem ning vooruline taotlemine konkurentsipõhine. Kolme nimetatud toetusmeetme puhul ei ole kaitsetööstusele eraldi vahendeid eraldatud või teda mingil muul moel eelistatud. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse alusel antava toetuse eelarve, mis eraldatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, on 23 800 000 eurot. Toetuse keskmine osakaal on eeldatavalt 60%. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisatulusid ega -kulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Määrus esitati arvamuse andmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ning Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule. Tähtaegselt kooskõlastas määruse märkustega Riigi Tugiteenuste Keskus, Kaitseministeerium ja Kliimaministeerium. Rahandusministeerium, kellel oli eritähtaeg seoses Euroopa Komisjoniga toimuva rakenduskava muutmisprotsessiga, kooskõlastas märkustega. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium tähtajaks määruse kooskõlastamisest või kooskõlastamata jätmisest ei teavitanud, mistõttu Vabariigi Valitsuse reglemendi9 § 7 lõike 4 alusel loetakse eelnõu ka nende poolt kooskõlastatuks. Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs Lisa 2. Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) järgimise analüüs Lisa 3. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga (PIK) arvestamise kontroll-leht Lisa 4. Riskide hindamise tabel Lisa 5. Märkustega arvestamise tabel 9 RT I, 19.01.2011, 4  Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Eelnõukohase määruse tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga. Toetusmeetme tulemusena loob ettevõtja uue toote või teenuse, mis aitab suurendada ettevõtja konkurentsivõimet. Toetusmeetme tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaasatakse kõik huvigrupid ning kõiki taotlejaid koheldakse võrdselt. Toetusmeetmest toetatud projektid võivad kaudselt edendada erinevate ühiskonnagruppide võimalusi osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti taotluses. Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ (ei hõlmata rakendamisel) Eesti majandus on Sooline võrdõiguslikkus uuendusmeelne ja Eelnõukohase määruse tasemel otsene seos soolise võrdõiguslikkusega teaduspõhine puudub. Ettevõtlusvaldkonna suurim katsumus on laiemalt naiste loodud ja juhitud ettevõtete vähesus. Samuti tegutsevad naisettevõtjad valdkondades, mis ei ole nii tehnoloogiapõhised ja veel vähem kaitsevaldkonnas, kus tegutsevad militaartaustaga ettevõtjad. Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskialtimad ning nende ettevõtted tegelevad vähem arenduse ja innovatsiooniga. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole. Kõnealust toetust saavad taotleda kõik Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, mis on seotud kaitsetööstuse valdkonnaga, olenemata äriühingu töötajate soost, sama põhimõte kehtib ka partnerite kohta. Toetus on mõeldud neile ettevõtjatele, kes soovivad arendada uusi tooteid või teenuseid, aga kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole selleks piisavat kapitali. Seega aitab see meede lahendada mõnda eelpool nimetatud probleemi. Kuna toetusmeetmega ei toetata uute ettevõtete loomist, vaid juba tegutsevates ettevõtetes tootearenduse elluviimist, ei ole sellega võimalik kahjuks lahendada probleemi, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme teavitustegevuste abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikkust võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid toetust taotlema. Kõnealuse toetusmeetme eelarves pole ette nähtud vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik neid rahastada rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest. Toetusmeetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse teemaga, vastav hinnang antakse projekti taotluses. Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ (ei hõlmata rakendamisel) Ligipääsetavus Eelnõukohase määruse tasemel otsene seos puudub. Toetusmeetmega tuleb tagada erivajadusega (näiteks kuulmis-, nägemis- või liikumispuue) inimeste füüsiline ja virtuaalne ligipääs kogu toetusmeetme tegevusele. Sellest tulenevalt peab nii toetusmeetmega seotud tegevuste info ja selle edastamise puhul kui ka tegevuste rakendamise korral võtma arvesse ligipääsetavuse nõudeid ning tagama nende arvessevõtmise alates tegevuse ettevalmistamisest kuni selle lõpuni, et kõikidel inimestel oleks toetusmeetme tegevustes osalemiseks võrdsed võimalused. Projekti käigus loodud tehnoloogiate puhul järgitakse universaaldisaini põhimõtteid seal, kus see on asjakohane. Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „ligipääsetavuse mõõdik“ (ei hõlmata rakendamisel) Regionaalne tasakaalustatus Eelnõukohase määruse tasemel on mõju neutraalne või positiivne. Ettevõtlusvaldkonna peamine probleem on ettevõtjate konkurentsivõime ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuse suured piirkondadevahelised erinevused. Oluline on, et ettevõtjate võimalused tegutseda ja areneda ning inimeste võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondades ühtlasemalt tagatud. Toetusmeetme panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga „väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Tööjõu tootlikkus (SKP väärtus ühe hõivatu kohta ostujõu alusel) on selgelt suurem suuremate linnadega piirkondades, ulatudes 2022. a seisuga Harjumaal 88%-ni ja Kirde-Eestis (Ida-Virumaal) 76 %-ni ELi keskmisest, kuid Lõuna- ja Kesk-Eestis seevastu kõigest 66%-ni ning Lääne-Eestis vaid 58%-ni. Vaatamata suurtele piirkondlike erinevustele tuntakse vajadust toetuse abil tehtavate tegevuste järele kogu Eestis, kuna Eesti loodav lisandväärtus jääb endiselt alla Euroopa Liidu keskmise. Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu 186 aktiivsest liikmest 79% tegutsevad Harjumaal, 8% Tartumaal ja 13% ülejäänud Eestis. Arvestades, et tegu on teadus- ja arendustegevuse meetmega, mis eeldab juba loodud ja piisavate võimetega ettevõtjaid, siis ei ole realistlik eeldada, et toetuse taotlemise proportsioonid erineksid märgatavalt ettevõtjate asukohast. Toetusmeetme tingimused ei takista vähem arenenud piirkondade ettevõtjatel toetust taotlemast, toetuse taotlemine on pidevalt avatud ning toetust ei anta mitte pingerea, vaid lävendi ületamise (st kvaliteedi) alusel. Tõenäoliselt ei ole enamiku regionaalseid erisusi vähendavate sekkumisvõimaluste puhul ette näha otsest mõju toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad. Vaatamata eelnevale soovitakse soodustada ka vähem arenenud regioonide ettevõtjate aktiivset osalemist toetuse taotlemisel. Väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondade taotlejate suuremas teavitamises ja nõustamises nähakse selget potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste vähendamisele. Selleks on planeeritud järgmised tegevused: – rakendusüksus korraldab toetusmeetmete teemalisi veebipõhiseid infoseminare ning tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele võrdse ligipääsu, sh järelevaatamise võimaluse. Veebipõhised infoseminarid võimaldavad osaleda füüsilisest asupaigast sõltumatult ning aitavad hoida kokku ka taotlejate ressurssi; – tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, et tagada parem regionaalne kaetus ning informeeritus ja ligipääsetavus teenustele igas maakonnas. Vajaduse korral nõustatakse maakondlikke arenduskeskusi toetuste küsimuses eraldi; – koos Eesti Kaitse- ja Kosmostööstuse Liiduga jagatakse infot ja ning nõustatakse väljaspool Harjumaad asuvaid ettevõtjaid; – rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet vastavatel maakondlikel infopäevadel ja seminaridel ning jagab informatsiooni asjakohaste uudiskirjade kaudu; – ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkirja tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste puhul regionaalse tasakaalustamatuse, siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette asjakohaseid lisategevusi. Toetusmeetme seire käigus jälgitakse muu hulgas toetuse jagunemist erinevate piirkondade vahel ja vajaduse korral sihistatakse teavitus- ja nõustamistegevusi. Samas, arvestades Vabariigi Valitsuse seatud eesmärki suunata Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide vahendeid kaitsetööstuse arendamisse ning Vabariigi Valitsuse otsust kiirendada vahendite väljamakseid, siis ei ole võimalik seada eritingimusi projektidele, mis viiakse ellu väljaspool Harjumaad. Selliste tingimuste seadmine tähendaks kohustuste täitmise ja väljamaksete tegemise edasilükkumist ning osa vahendite kasutamata jäämise riski. Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ Keskkond/Kliima Toetusmeetmel on neutraalne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusel ja sellega seotud projektidel ei ole otsest mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Üldjuhul on teadus- ja arendustegevuse käigus loodud uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, tekitavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning ettevõtjad kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid, selleks et nad oleks maailmaturul konkurentsivõimelised. Kaitsetööstuse puhul tuleb siiski arvestada, et tulenevalt valdkonna eripärast on selle põhiliseks kliendiks riigid (nende julgeoleku- ja kaitsestruktuurid), kelle esmane ülesanne on tagada riigi julgeoleku ja kaitse eesmärkide saavutamine. Samas on enamik NATO riike (kes on Eesti kaitsetööstuse peamised kliendid) seadnud endale kliima- ja keskkonnaeesmärke, mistõttu tuleb riigihangetes lähtuda ka vastavatest kriteeriumitest. Lisaks tuleb arvestada, et kaitsetööstusettevõtjad loovad kahesuguse kasutusega tooteid ja tehnoloogiaid, mille kliendibaas on palju laiem ning kliima- ja keskkonnateadlikum. Kaudne panus strateegia „Eesti 2035“ näitajasse „ressursitootlikkus“  Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri Lisa 2 Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) järgimise analüüs Määruse alusel toetatavad tegevused ja selle sihtrühm sarnaneb enim rakenduskava meetmele 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“. Rakenduskava DNSH-analüüsi (lk 15–16)10 tulemusel järeldati, et rakenduskava meetmel 21.1.1.1 ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Kõnesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH-analüüs on esitatud järgmises tabelis. Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute leevendamine teenuste ja toodete arendamine võib tuua kaasa kasvuhoonegaaside heite mõningase suurenemise, mis tuleneb kohapeal lisatoodete (kõnesoleva eelnõu puhul prototüübid ja katselahendused, mitte nt saritootmine) tootmisest või teenuse kasutamisest. Samas, nagu on märgitud lisas 1, on uued tehnoloogiad, tooted ja teenused pigem kliima- ja keskkonnasõbralikud ning klient eelistab üldjuhul neid tooteid ja teenuseid, mis aitavad kliimaeesmärke saavutada Kliimamuutustega X Otsene negatiivne mõju puudub. kohanemine Kaitsetööstuse tootearenduse toetuse eesmärk on aidata ettevõtjatel luua uusi kaitse- ja kahesuguse otstarbega lahendusi, projektid ei käsitle tehnoloogiate arendamist, mis on seotud kliimamuutustega kohanemisega. Toetusmeetme raames ei anta investeeringutoetust Vee- ja mereressursside X Otsene negatiivne mõju puudub. Ettevõtjaid säästev kasutamine ja ei arenda eelnõukohase määruse alusel kaitse lahendusi, mis on seotud vee- või mereressursside säästva kasutamisega. Arendatakse lahendusi, mis kaitsevad riiki, sh selle vee- ja merepiiri Ringmajandus, sh X Otsene negatiivne mõju puudub. Ettevõtjaid jäätmetekke vältimine ja ei arenda eelnõukohase määruse alusel kaitse ringmajanduse lahendusi. Arusaadavalt on iga ettevõtja eesmärk tegutseda võimalikult kuluefektiivselt, seega jälgivad ka 10 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z  eelnõukohase määruse sihtrühma ettevõtjad uute lahenduste loomisel, et füüsiliste toodete tootmisel tekiks minimaalselt jäätmeid ja võimaluse korral saaks neid tooteid korduskasutada. Samas tuleb mõista, et kaitsetööstuses arendatakse eeskätt selliseid tooteid, mille kasutusiga ei pea olema pikk ning mille eesmärk on vastase rünnakute tõrjumine või tema võitlusvõime vähendamine. Selle käigus füüsilised tooted üldjuhul hävinevad ja neid pole võimalik korduskasutada Reostuse vältimine ja X Otsene negatiivne mõju puudub. Ettevõtjaid kontroll (õhk, vesi ja ei arenda eelnõukohase määruse alusel maapind) tehnoloogiad ja tooteid, mis aitavad reostust vältida või kontrollida. Füüsilistele toodetele ja nende tootmisele kehtivad üldlevinud nõuded, mis peavad tagama, et tooted, mis sisaldavad keskkonnale kahjulikke aineid, ei lekiks Bioloogilise X Otsene negatiivne mõju puudub. Negatiivsed mitmekesisuse ja mõjud tulenevad väljaarendatud ökosüsteemide kaitse ning tehnoloogiate, toodete ja teenuste taastamine kasutamisest, aga kõnesoleva määruse alusel investeeringutoetust ei anta Kokkuvõttes ei tekita kõnealuse toetusmeetme rakendamine olulist kahju keskkonnale. Pigem on toetusmeetmel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna see aitab kaasa uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning nende puhul kasutatakse tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena. Siinkohal tuleb muidugi rõhutada, et lõplik mõju sõltub nagu iga toote ja teenuse puhul selle kasutajast. Osa kaitsetööstuse toodangu kasutamine toob paratamatult kaasa keskkonna ja ökosüsteemi hävingu, samas seni, kuni sõjaline konflikt püsib, on parim negatiivse mõju ärahoidmise viis heidutamine, mis tähendab ka tugeva kaitsetööstuse olemasolu, mis suudab neid tooteid ja teenuseid arendada ning toota.  Majandus- ja tööstusministri määruse „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ eelnõu seletuskiri Lisa 5 Märkustega arvestamise tabel Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mittearvestatud Kaitseministeerium 1) Suurendada valikukriteeriumi number 4 Mittearvestatud. „projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud Selgitame. Valikukriteerium number 4 kaitsetööstusvaldkondadega – hinnatakse, kuivõrd on sisuliselt kvalifitseerimise projekt on seotud kaitsetööstuse kriteerium, seega ei oma niivõrd fookusvaldkondade ja Eesti kaitseväe tähtsust selle osakaal, kui et ka võimevajadustega“ osakaalu 10 protsendipunktilt kõnesoleva kriteeriumile on seatud vähemalt 20 protsendipunktini, vähendades lävend. Lävend tagab, et vaid need proportsionaalselt esimese kahe valikukriteeriumi taotlused, mis on kaitsetööstuse osakaale. fookusvaldkond ja arendavad Eesti kaitseväe võimevajaduste vaates olulist tehnoloogiat, toodet või teenust, saavad rahastuse. 2) Eemaldada esimesest valikukriteeriumist mõju Arvestatud. hindamine TAIE fookusvaldkondade eesmärkide Valikukriteeriumis number 1 ei ole ette saavutamisele. TAIE 2021–2035 arengukava nähtud hinnata eraldi projekti seost ühe fookusvaldkonnad on digilahendused igas või mitme TAIE fookusvaldkonnaga eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja -teenused; vaid ennekõike mõju TAIE üldiste kohalike ressursside väärindamine; nutikad ja eesmärkide saavutamisele. Vastav kestlikud energialahendused; elujõuline Eesti üldine viide TAIE ühiskond, keel ja kultuuriruum. Kuna antud fookusvaldkondadele on seletuskirjast fookusvaldkonnad ei ole otseselt seotud eemaldatud. kaitsetööstusega, siis ettevõte peab n-ö otsima endale vastavuse fookusvaldkondadega, mis paneb suure osa kaitsetööstuse ettevõtteid ebasoodsasse olukorda. Kliimaministeerium 1) Teeme ettepaneku seletuskirjas asendada Arvestatud. ringmajanduse põhimõtted ringsuse põhimõtetega, Peatükis neli on sõnastus muudetud kuna see kirjeldab paremini soovitut st: ptk 4. vastavalt ettepanekule. määruse mõjud: Ühtlasi saab uute toodete ja teenuste arendamisel vajaduse korral rakendada ringsuse põhimõtteid, mille eesmärk on toodete ja nende materjalide korduskasutus ja ringlussevõtt. 2) Riskide hindamise lisas on keskkonnamõjudega Arvestatud. arvestamise real selgitatud: Määruses on sätestatud Riskide hindamise tabelisse (lisa 4) on § 7 lõikega 4, et tegevused peavad olema kooskõlas vastavad parandused sisse viidud. „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega (DNSH) ning § 12 lõike 13 kohaselt tuleb taotluses kinnitada, et projekti elluviimisel jälgitakse DNSH. Õiged viited on määruse § 6 lõikele 4 ja § 11 lõikele 12. Rahandusministeerium 1) Määruse § 1 lg 1 ja seletuskirjas on viited Arvestatud. meetme numbrile ja sekkumise nimetusele valed. Eelnõud ja seletuskirja vastavalt Õige info on järgmine: poliitikaeesmärk 1 parandatud. „Nutikam Eesti“ erieesmärk (a)(vii) „Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed“ meede 21.1.6.1 „Kaitseettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumine 21.1.6.11 „Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse toetus“. Määruse enda nimetus võib jääda lühemalt nagu praegu on, kuna määruse nimetus ja sekkumise nimetus võivad olla erinevad. 2) Eelnõu § 9 lõikes 5 on kirjas, et teatud juhtudel Arvestatud. on toetuse maksimaalne osakaal „15 protsenti Eelnõu sõnastust vastavalt muudetud. suurem“. Õige oleks kirjutada, et toetuse maksimaalne osakaal on „15 protsendipunkti võrra suurem“. Ka üldise grupierandi määruse § 25 lg 6 punktis b viidatakse protsendipunktile. 3) Seletuskiri „6. Määruse jõustumine“ sätestab, et Arvestatud. „määrus jõustub üldises korras, st kolmandal Määruset ei allkirjastata enne päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist“. Juhime rakenduskava muudatuste ametliku tähelepanu, et antud toetuse andmise tingimustega esitamist Euroopa Komisjonile. Juhul reguleeritakse toetuse andmist rakenduskavasse kui Euroopa Komisjon rakenduskava lisanduvas tegevuses, millele pole hetkeseisuga muudatusi ei kinnita, aga määruse Euroopa Komisjoni heakskiitu. Rakenduskava alusel on juba võetud kohustusi, siis muudatus pole ka ametlikult Euroopa Komisjonile Majandus- ja veel esitatud. Seega tuleb arvestada, et antud hetkel Kommunikatsiooniministeerium puudub õiguslik alus toetuse andmise tingimuste vastutab kaasnevate riskide eest. alusel toetuse andmiseks ja toetuse andmisega alustamine toob kaasa riskid, mille eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Riigi Tugiteenuste keskus 1) Palun eelnõu seletuskirjas selgitada, millise Arvestatud. seirekomisjoni üldise valikukriteeriumiga on Seletuskirja vastava selgitusega kooskõlas eelnõu § 16 lg 1 punktiga 4 sätestatud täiendatud. valikukriteerium „Projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud kaitsetööstusvaldkondadega“. 2) Seletuskiri peatükk 2: ettepanek lisada Mittearvestatud. abikõlblike kulude loetelusse teavitamisega Arvestades toetuse määra ja seonduvad kulud. maksimaalset suurust, siis teavitusega seotud kulud on minimaalsed ning kuna eeldatakse, et taotlejal on piisav finantsiline võimekus nii projekti kui sellele järgnevaid tegevusi ellu viia, siis on neil ka võimekus teavitamisega seonduvaid kulusid katta, arvestades siinkohal, et need kulud on ennekõike seotud taotleja töötajate töökuludega. 3) Riskitabel: DNSH viide § 6 lõige 4 (mitte § 7); Arvestatud. Taotluse kinnitus § 11 p 12 (mitte § 12 lõige 13). Riskide hindamise tabelisse (lisa 4) on vastavad parandused sisse viidud.