Haridus- ja teadusministri 12. detsembri 2024. a käskkirja nr 336 muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 2.01.2026 nr 1.1-2/26/2 Haridus- ja teadusministri 12. detsembri 2024. a käskkirja nr 336 „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“ muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja Euroopa Komisjoni 26. septembri 2024. a otsuse C(2024)6756, millega muudetakse Euroopa Komisjoni otsust C(2022) 7173, millega on heaks kiidetud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“: 1. Teen haridus- ja teadusministri 12. detsembri 2024. a käskkirjas nr 336 „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine” järgmised muudatused: 1) muudan käskkirja lisa 3 „Tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ rakendusplaan“ ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud); 2) muudan käskkirja lisa 4 „Tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ rakendusplaan“ ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 01.09.2025. a. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“ Tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ rakendusplaan Käesolevas dokumendis täpsustatakse tegevuse „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ (edaspidi ÕKVA+) tegevussuunad, elluviija ja kaasatud osakond, tähtajad, väljundid ning töökorralduslikud põhimõtted. 1. Tulemus meetmele 1 Alus-, põhi- ja keskhariduse uute riiklike õppekavade kontseptsioonid on heaks kiidetud. 2. Tegevus, alategevus, vastutaja, tulemus, tõendus ja periood. Tegevus Alategevus Vastutaja Tulemus Tõendus Periood Meede 1. Riiklike õppekavade reformimine 1. Õppekavade 1.1. Üldhariduse Üldhariduspoliitika • Töörühm üldhariduse • Ministri käskkiri 2023 – 2024 arendus ja õppekavade osakond õppekavade üldosade töörühma rakendustugi arendamine, sh arendamiseks loodud moodustamiseks; • juhtkonna 2024 – 2025 2  • töörühma töö • Eluks vajalike üldiste protokollilised käivitamine, õppekavade toimetulekuoskuste otsused uuendamise klassifikatsioonid on lähteülesande välja töötatud koos koostamine; „Üldhariduse õppekavade üldosade arendamise“ töörühma 1.2. hinnanguga 1.3. 2025 - 2026 • uute õppekavade • Põhimõtted põhi- ja lähtealuste koostamine; keskhariduse standardi • õppekavade üldosade koostamiseks on välja koostamine; töötatud koos • ainekavade koostamine „Üldhariduse uutel alustel; õppekavade üldosade • uute õppekavade arendamise“ töörühma põhimõtete katsetamine hinnanguga üldhariduskoolides. 2026 - 2028 • masinloetavate • Valminud vahearuanne, õpitulemuste mudeli mis tagasisidestab loomine. esmast kontseptsiooni õppe sisust ja korraldusest koos „Üldhariduse 1.2. Kutsehariduse Kutsehariduse ja õppekavade üldosade 2023 – 2029 õppekavade oskuste poliitika arendamise“ töörühma arendamine, sh osakond hinnanguga • uuringute läbiviimine väljundpõhiste kutsehariduse 2.-5. taseme õppekavade rakendumisest; 3  • kutsehariduse reformi läbiviimine 2.-5. taseme sh kutsekeskhariduse õppekavade arendamiseks; • õppeasutuste võimestamine õppekavade arendamiseks ning õppeprotsessi paindlikuks ja õppijakeskseks korraldamiseks; • teavitustegevuse läbi viimine. 1.3. Õppija arengut Üldhariduspoliitika 2024 – 2028 toetava osakond tagasisidestamise loomine ja arendamine, sh • üldpädevustestide analüüs ja arendamine, testide kasutuskorraldus koolides. Meede 2. Õpikeskkonna muutmine 2. Õppevara ja 2.1. Õppevara arendamine Üldhariduspoliitika 2024 – 2029 õpitulemuste üldhariduses, sh osakond välishindamissüsteemi • gümnaasiumi digitaalse arendamine õppevara ajakohasena hoidmine; • õppevara kvaliteedisüsteemi 4  arendamine ja juurutamine; • hariduslike erivajadustega õppijate uue ja puuduoleva õppevara loomine, olemasolevate õppevarade ajakohastamine ja/või digiteerimine, metoodiliste juhendmaterjalide loomine õpetajatele. • Korraldatakse konkursse õppevara arendamiseks või arendamisprotsessi toetamiseks 2.2. Õppevara arendamine Kutsehariduse ja 2023 - 2029 kutsehariduses, sh oskuste poliitika • kutsehariduse osakond tasemeõppe õppekavade rakendamist toetava uue õppevara loomine; • olemasoleva õppevara ajakohastamine, metoodiliste juhendmaterjalide loomine õpetajatele ja tugispetsialistidele. • Korraldatakse konkursse õppevara väljatöötamiseks. 5  2.3. Õpitulemuste Üldhariduspoliitika • Loodud e- Harno väljavõte 2024 -2027 hindamisvahendite osakond, hindamisvahendid arendamine, sh tehnoloogia põhikooli õppekava • põhikooli e- juhtimise osakond, õpiväljundite hindamisvahendite saavutamise loomine; hindamiseks • riigieksamite e- eksamiainetes hindamisvahendite • Loodud e- Harno väljavõte 2024 – 2029 loomine; hindamisvahendid • e-tasemetöööde riigieksamite tulemuste infopanga uuendamine; hindamiseks • testide andmekogu töö tagamine. 2025 -2029 3. Paindlikud õpiteed 3.1. Ennastjuhtiva õppija Üldhariduspoliitika 2024 - 2029 digitaalselt toetatud osakond; personaalne õpitee, sh tehnoloogia • ennastjuhtiva õppija juhtimise osakond digitaalselt toetatud personaalse õpitee aluskontseptsiooni loomine; • ennastjuhtiva õppija digitaalselt toetatud personaalset õpiteed toetava õpikäsituse ja õppekorralduse rakendamine; •ennastjuhtiva õppija digitaalselt toetatud personaalse õpitee mudeli katsetamine; 6 •digitaalsete tugiteenuste ja infosüsteemide arendamine. •uuringute läbiviimine teaduspõhiste otsuste tegemiseks ennastjuhtiva õppija toetamiseks mõeldud tegevuste kavandamisel ning rakendamisel Korraldatakse konkursse haridusasutustele. Viiakse läbi uuringuid. 3.2. Põhihariduse järgsete Üldhariduspoliitika • Uuringu lõpparuanne: Juhtkonna 2024 - 2025 õpiteede disain, sh osakond „Põhihariduse järgsete protokollilised otsused • uuringuülesannete koolikohtade jaotamise koostamine ja tsentraalne mehhanism läbiviimine. ja selle piloteerimine“ • sisend ühtse ja kaasava kinnitatud põhi- ning keskhariduse • Uuringu lõpparuanne: 2025 - 2026 korraldamiseks. „Üleminekumudelite • korraldatakse konkursse kavandamine ja haridusasutustele katsetamine põhikoolijärgse õppe toetamiseks“ kinnitatud 3.3. Karjääriteenuste Üldhariduspoliitika • Valminud on Juhtkonna 2024 – 2029 tulemuslikkuse osakond juhendmaterajal protokolliline otsus tõstmine koolidele haridusvaldkonnas, sh karjääriteenuste • teenuse standardi välja läbiviimiseks töötamine; • Ette on valmistatud 2027– 2028 • karjääri- ja täienduskoolituskavad ettevõtlusõppe karjääri- ja ettevõtlusõppe 7  koolituskavade läbiviimiseks ning koostamine; koolitused partnerite • õppe läbiviimine. poolt kokkulepitud Korraldatakse konkursse mahus läbi viidud karjääriteenuste rakendamiseks maakondades. 3.4. Mitteformaalõppe Noorte- ja • Valminud on Juhtkonna 2023-2029 paindlik lõiming andepoliitika formaalõppe ja protokolliline otsus formaalõppega, sh osakond mitteformaalõppe • metoodilise lõimingu metoodiline juhendmaterjali juhendmaterjal koostamine ja rakendamine. Korraldatakse taotlusvoorud formaalõppe ja mitteformaalõppe lõimumistegevuse toetamiseks omavalitsustes 8 3. Partnerid Tegevus Partner 1.1. Avalik-õiguslikud ülikoolid 1.2. Riigi kutseõppeasutused, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž (pidaja Tartu Linnavalitsus) 1.3. Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool 2.1. Tartu Tähtvere Riigikool 2.2. Riigi kutseõppeasutused, Astangu Kutserehabilitatsioonikeskus, Tartu Rakenduslik Kolledž (pidaja Tartu Linnavalitsus) 2.3. Haridus- ja Noorteamet 3.1. Haridus- ja Noorteamet, Eesti Haridustehnoloogide Liit, Tartu Ülikool 3.3. Tartu Ülikool, Haridus- ja Noorteamet 3.4. Haridus- ja Noorteamet 4. Indikatiivne eelarve (sh Euroopa Liidu osalus ja riiklik kaasfinantseering). Nr Tegevus Summa Meede 1 RIIKLIKE ÕPPEKAVADE REFORMIMINE 11 284 940 1. Õppekavade arendus ja rakendustugi 11 284 940 1.1. Üldhariduse õppekavade arendamine 7 404 940 1.2. Kutsehariduse õppekavade arendamine 1 480 000 1.3. Õppija arengut toetava tagasisidestamise loomine ja arendamine 2 400 000 Meede 2 ÕPIKESKKONNA MUUTMINE 2. Õppevara ja õpitulemuste välishindamisvahendite arendamine 10 742 000 2.1. Õppevara arendamine üldhariduses 2 352 000 2.2. Õppevara arendamine kutsehariduses 1 500 000 2.3. Õpitulemuste hindamisvahendite arendamine 6 890 000 3. Paindlikud õpiteed 8 477 500 3.1. Ennastjuhtiva õppija digitaalselt toetatud personaalne õpitee 4 540 000 3.2. Põhihariduse järgsete õpiteede disain 1 520 000 3.3. Karjääriteenuste tulemuslikkuse tõstmine haridusvaldkonnas 1 500 000 3.4. Mitteformaalõppe paindlik lõiming formaalõppega 917 500 448 000 Horisontaalne projektijuhtimine KOKKU (Grandi kood 1G10-SF21-04412-OKVA) 30 952 440 10  Lisa 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Tegevuste „Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamine ning rakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ ja „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ elluviimine“ Tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ rakendusplaan 1. Eesmärk Käesolevas dokumendis täpsustatakse tegevuse „Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv“ (edaspidi HANO) mõisted, tegevussuunad, partnerid, tähtajad, tulemus- ja väljundnäitajad ning töökorralduslikud põhimõtted. 2. Mõisted Haridusasutus – koolieelne lasteasutus, üldhariduskool, huvikool, kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas). Haridusvaldkonna töötajad – alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad, tugispetsialistid (eripedagoogid, logopeedid, sotsiaalpedagoogid, psühholoogid, sh haridusasutustele teenust osutavad tugispetsialistid), vastavate haridusasutuste juhid (sh õppejuhid, arendusjuhid jt juhtkonna liikmed) ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud. Noorsootöö asutus – noortepoliitikat, noorsootööd ja selle erinevaid tegevussuundi (noorteinfo, avatud noorsootöö, huvitegevus jne) korraldav asutus. Noortevaldkonna töötajad – huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös vahetult noortega töötavad spetsialistid ning noorsootööd, noorte huviharidust ja huvitegevust pakkuvate või koordineerivate asutuste juhid. Haridus- ja/või noortevaldkonna asutuse pidaja esindaja (edaspidi pidaja) ja haridusametnik – kohalikul või riigi tasandil haridus- ja/või noortevaldkonna eest vastutav ametnik/spetsialist või eraõppeasutuse omaniku esindaja. Täiendusõpe – süsteemne tegevus, mis on haridus- ja noortevaldkonna töötajate enesearengu kaudu suunatud laste ja noorte arengu toetamisele. Täiendusõpe on tööalane enesetäiendamine ehk õppimine laiemalt, mis hõlmab nii kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist kui ka individuaalset enesetäiendamist õppematerjalide jmt abil, kursustel osalemist, õpet juhendaja abil, õppimist teiste juhendamisel, õppereise, kolleegide vastastikkust tööalast nõustamist, sh parimate kogemuste ja teadmiste jagamist jmt. Täiendusõppe korraldamisel lähtutakse haridus- ja teadusministri 21.11.2023 käskkirjaga nr 321 kinnitatud Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe kontseptsioonist. 1 Baaskoolitus – kutsestandardites ja kompetentsimudelites kirjeldatud kompetentse arendavad ja riiklikest täiendusõppe prioriteetidest lähtuv täiendusõpe. Maht 32-64 akadeemilist kontakttundi (veebis või auditooriumis vm keskkonnas), millele lisandub iseseisev õpe, mis on vajalik õpiväljundite saavutamiseks. Lisaeriala/mikrokvalifikatsioon/mikrokraadiprogramm - täiendava aine, eriala õpetamise või lisakompetentsi omandamine. Maht 6-30 EAP-d. Õpetajate Akadeemia – Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostööprogramm, mille üldeesmärk on suurendada ülikoolide akadeemiliste töötajate ning koolide ja koolieelsete lasteasutuste õpetajate järelkasvu ning teadus-arendustöö võimekust neljas fookusvaldkonnas – loodusteaduste didaktika, matemaatika didaktika, eesti keele õpetamine muu kodukeelega õpilastele ja lastele, eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus. 3. Tegevussuunad 3.1. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasvu tagamine ning kvalifikatsiooni tõstmine 3.1.1. Eesmärk on tagada piisaval hulgal kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid, et rakendada nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid ning pakkuda kvaliteetseid haridus- ja noortevaldkonna teenuseid. 3.1.2. Eesmärgi saavutamiseks: 3.1.2.1. Õpetajate Akadeemia raames kutsutakse õppejõudude järelkasvu tagamiseks ellu külalislektorite programm, millega kasvatatakse õppe kvaliteeti, õpetamise võimekust ja mahtu neljas fookusvaldkonnas – loodus- ja täppisteaduste, matemaatika, muu kodukeelega lastele eesti keele ja eesti keeles õpetamine ning kaasav haridus; 3.1.2.2. Õpetajate Akadeemia raames töötatakse välja ja rakendatakse senisest paindlikumad õpetajate esma-, täiendus- ja ümberõppe õpirajad ning pakutakse õpetajahariduses uuenduslikku mikrokraadiõpet (mikrokvalifikatsioone) loodus- ja täppisteaduste õpetamise, matemaatika õpetamise ning kaasava hariduse valdkonnas kvalifikatsiooni saavutamiseks ja tõstmiseks; 3.1.2.3. töötatakse välja ning pakutakse kvaliteetseid ja mõjusaid täiendusõppe programme (baaskoolitused, mikrokraadiprogrammid jne) lähtuvalt kokkulepitud täiendusõppe prioriteetidest; 3.1.2.4. Distantsilt Targemaks sarja raames korraldatakse laiema sihtrühmani jõudmiseks prioriteetsetel teemadel lühema kestvusega seminare jt lühemas formaadis õpisündmusi (sh järelevaadatavaid veebiseminare). 3.1.3. Täiendusõppe sihtrühmad on haridus- ja noortevaldkonna asutuste töötajad, pidajad ja ametnikud. Õpingute alustamise tingimused, sihtrühm, õppe sisu, maht, lõpetamise tingimused jmt täpsustatakse iga koolituse/programmi õppekavas. 3.1.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029. 3.1.5. Vastutaja HTM, partnerina osalevad tegevustes 3.1.2.1, 3.1.2.2, 3.1.2.3. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool ning tegevuses 3.1.2.4 Haridus- ja Noorteamet. 2 3.2. Haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmine ning organisatsioonikultuuri arendamine 3.2.1. Eesmärk on haridus- ja noortevaldkonna juhtide professionaalse arengu süsteemne toetamine, et tagada juhtide aja- ja asjakohased teadmised ja oskused ning asutustes hooliv, koostöine ja demokraatlik organisatsioonikultuur, mis toetab üldpädevuste arengut ja kõigi osaliste heaolu, sh paremat füüsilist ja vaimset tervist, erimeelsuste ja kriiside konstruktiivset lahendamist ning võimaldab igal selle liikmel õppida ja areneda. 3.2.2. Eesmärgi saavutamiseks: 3.2.2.1. toetatakse haridusjuhi uuendatud kompetentsi- ja karjäärimudeli kasutuselevõttu, sh luuakse pidajatele võimalused oma kompetentsi kasvatamiseks juhtide värbamisel, nende töö tagasisidestamisel ja hindamisel ning professionaalse arengu toetamisel; 3.2.2.2. luuakse juhtidele kvaliteetseid ja mõjusaid täiendusõppe võimalusi kokkulepitud prioriteetsetel teemadel, et juhtide pädevus oleks aja- ja asjakohane ning professionaalne areng oleks toetatud kogu karjääri vältel; 3.2.2.3. töötatakse välja ja viiakse läbi koosõppe programme juhtidele ja pidajatele, et toetada nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist, formaalse ja mitteformaalse hariduse lõimimist ja parimate tõenduspõhiste praktikate jagamist (sh välisriikide ekspertiisi kaasates); 3.2.2.4. viiakse läbi arenguprogramme ametis alustavate kooli- ja lasteaia direktorite toetamiseks ning juhtide järelkasvu tagamiseks; 3.2.2.5. korraldatakse mentorite baasväljaõpet ning luuakse mentorite võrgustik, mille liikmetel on kõrge motivatsioon ja kompetentsid, et pakkuda juhtidele ja meeskondadele professionaalset tuge. Võrgustike liikmetele viiakse läbi professionaalset arengut toetavaid tegevusi, mis võimaldavad neil oma oskusi arendada ning spetsialiseeruda. 3.2.3. Tegevussuuna sihtrühmaks on haridus- ja noorsootöö asutuste juhid, pidajad ja ametnikud. Täiendusõppe puhul määratakse õpingute alustamise tingimused, sihtrühm, õppe sisu, maht, lõpetamise tingimused jmt täpsustatakse iga koolituse/programmi õppekavas. 3.2.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029. 3.2.5. Vastutaja HTM, partnerina osalevad tegevustes 3.2.2.1–3.2.2.5 Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool ning tegevuses 3.2.2.5 (2023. ja 2024. aastal) Haridus- ja Noorteamet. 3.3. Uuringud, analüüsid ja täiendusõppe süsteemi arendamine 3.3.1. Eesmärk on nüüdisaegse õpikäsituse rakendamise tõhustamiseks toetada süsteemselt ja tõenduspõhiselt haridus- ja noortevaldkonna töötajate professionaalset arengut kogu ametikaare üleselt. 3.3.2. Eesmärgi saavutamiseks: 3.3.2.1. viiakse läbi valdkonna arendamiseks ja rakendusplaani tegevuste mõju hindamiseks vajalikke uuringuid, sh rahvusvaheline õppimise- ja õpetamise uuring TALIS, analüüse ning arendustegevusi; 3 3.3.2.2. lepitakse kokku mõjusa täiendusõppe kriteeriumites, mis on aluseks täiendusõppe pakkumisel, õpitu praktikas rakendamise mõju hindamisel, seirel ning kohandamisel; 3.3.2.3. hoitakse aja- ja asjakohasena valdkonna arendamiseks vajalikke kompetentsimudeleid (sh õpetaja kompetentsimudelid) ning vajadusel luuakse uusi; 3.3.2.4. toetatakse kompetentsimudelitel põhinevate arengu- ja tagasisidetööriistade loomist, uuendamist ning kasutuselevõttu ning vajadusel arendatakse haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppe sujuvaks korraldamiseks ning vajaliku aruandluse ning andmekorje tagamiseks täiendusõppe infosüsteemi Juhan vastavaid funktsionaalsusi ning kasutajamugavust; 3.3.2.5. viiakse ellu tegevusi valdkonna professionaalide järelkasvu tagamiseks, lähtudes 2024. a koostatud Haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja ameti atraktiivsuse kasvu kontseptsioonist. Korraldatakse konkursse haridusasutuste tunnustamiseks. 3.3.3. Tegevussuuna sihtrühm on haridus- ja noortevaldkonna töötajad, pidajad, ametnikud, noored ja muu töökogemusega inimesed, kes võiksid valdkonna ameteid õppida või karjääripööret kaaluda. 3.3.4. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2023-2029. 3.3.5. Vastutaja HTM, partnerina osaleb tegevustes 3.3.2.1, 3.3.2.3, 3.3.2.4 ja 3.3.2.5 Haridus- ja Noorteamet. 3.4. Uuenduslike arendusprojektide rakendamine, täiendusõppe tellimine avatud turult 3.4.1. Eesmärk on pakkuda haridusasutustele võimalust piloteerida uuenduslikke lahendusi nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel ning tagada täiendusõppe pakkumine haridus- ja noortevaldkonna töötajatele valdkondades, kus avatud turul on välja kujunenud vajalik kompetents, mida partnerülikoolid ei ole veel välja arendanud või pole valmis vajalikus mahus ja tingimustel pakkuma (nt kutseõpetajate erialane täiendusõpe). 3.4.2. Eesmärgi saavutamiseks: 3.4.2.1. korraldatakse projektikonkursse. Projektides osalemise ja hindamise kriteeriumid, tähtajad, kvalifitseerimistingimused, nõuded teostamisele ja aruandlus määratakse kindlaks projektikutses. 3.4.3. Tegevussuunda viiakse ellu aastatel 2025-2029. 4. Tulemus- ja väljundnäitajad Tabelis 1 on esitatud täiendusõppes osalejate ja kvalifikatsiooniga lõpetajate indikatiivsed kumulatiivsed arvud iga aasta kohta. Näitajad põhinevad rakenduskava ja meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajatel PSO24 ja PSR221 . Tabel 1. Tegevuse tulemus- ja väljundnäitajad 1Näitajate mõõtmismetoodika, andmete kogumise kord, sihttasemete seadmise alused jm täpsem info on kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud perioodi 2021 -2027 näitajate metoodikas. 4 Näitaja liik Näitaja Algt 2024 2025 2026 2027 2028 Sihtta nimetus ja ase se mõõtühik 2023 2029 Väljundnäit Koolitustel (maht 0 500 2400 7200 11 000 15 600 16 750 aja vähemalt 32 ak tundi) osalenud haridus- ja noortevaldkonna töötajate arv Koolituse 0 200 1800 5400 8250 11 700 12 563 Tulemusnäi lõppedes taja kvalifikatsiooni saanud haridus- ja noortevaldkonna töötajad (arv)* * Tabelis on esitatud kvalifikatsiooni saavutanud absoluutarvudena, mis on kooskõlas rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemusnäitajaga, mille kohaselt kvalifikatsiooni saanute arv peab 2029. aasta lõpuks moodustama 75% osalenute arvust. 5. Eelarve Tabelis 2 on esitatud indikatiivne eelarve jagunemine tegevussuundade vahel. Tabel 2. Indikatiivne eelarve tegevussuundade lõikes (sh Euroopa Liidu osalus ja riiklik kaasfinantseering) Tegevussuunad Eelarve 3.1. Haridus- ja noortevaldkonna töötajate järelkasvu 15 550 000 tagamine ning kvalifikatsiooni tõstmine 3.2. Haridus- ja noortevaldkonna asutuste juhtimiskvaliteedi 5 500 000 tõstmine ning organisatsioonikultuuri arendamine 3.3. Uuringud, analüüs ja täiendusõppe süsteemi arendamine 2 932 500 3.4. Uuenduslike arendusprojektide rakendamine, 2 500 000 täiendusõppe tellimine avatud turult Kokku 26 482 500 5