Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine

Riigi Tugiteenuste Keskus Rahandusministeerium 06.01.2026 nr 1-4/26/42 Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ muudatuse eelnõu koos seletuskirjaga. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 2 Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed, Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjon Kairi Toiger, 626 2931 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  KÄSKKIRI EELNÕU 15.12.2025 Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine Kliimaministri 14.11.2023 käskkirjas nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ tehakse järgnevad muudatused: 1) käskkirja lisa 1 punktides 4.3. ja 4.4. asendatakse aastaarv 2026 arvuga 2028; 2) käskkirja lisa 1 punkt 8 kehtestatakse uues sõnastuses järgmiselt: „Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. juunil 2023. a ning lõpeb 31. mail 2028. a.“; 3) käskkirja lisa 1 punktid 9.2. ja 9.3 kehtestatakse uues sõnastuses järgmiselt: „9.2 Toetuse maksimaalne osakaal on 72,8 % abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 27,2 % abikõlblikest kuludest. 9.3 Meetme kogueelarve on 6 192 038,00 eurot, millest toetus on 4 510 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering 1 682 038,00 eurot. Tegevuste eelarvest ja proportsionaalses osas toetusest ning riiklikust kaasfinantseeringust, arvestatakse vajadusel maha käesoleva lisa punktis 5.3. reguleeritud maade kinnistu väärtuse suurenemine, mille hüvitavad elluviijale maaomanikud. Projekti tegevuste üldine eelarve ja ajakava on lisas 2.“; 4) käskkirja lisa 1 punkti 14.2 aastaarv 2026 asendatakse arvuga 2028. 5) käskkirja lisa 2 muudetakse järgmiselt: Projekti maksumus Õiglase Kogu- Abikõlblik Toetuse Riiklik kaas- Riikliku Ülemineku maksumus summa summa finantseering kaasfinantseeringu Fondi toetuse (EUR) (EUR) (EUR) (EUR) määr (%) määr (%) 6 192 038 6 192 038 4 510 000 72,8% 1 682 038 27,2% Eelarve jaotus tegevuste ja elluviijate lõikes Väljundnäitaja koos Abikõlblik Õiglase Riiklik Tegevuse nimetus sihttasemega: kogusumma Ülemineku Fondi kaasfinantseering 01.06.2023-31.05.2028 (EUR) toetus (EUR) (EUR) Ida-Virumaal RCO38: Toetatava riikliku tähtsusega taastatud maa pindala jääkreostusobjektide Sihttase: 3 hektarit 5 755 748,40 4 192 226,42 1 563 521,98 ohutustamine ning sellega seotud teavitustegevus VVV31: Ida-Virumaa Põhjaveevarud on ühisveevärgi kinnitatud varustuskindluse piirkondades, kus 286 789,60 208 884,55 77 905,05 uuring ning sellega varud on lõppenud või seotud vajavad teavitustegevus ümberhindamist Sihttase: 1 uuring Otsene personalikulu (projektijuhtimine 130 000,00 94 686,11 35 313,89 koos teavitustegevusega) Ühtne määr (15% otsesest 19 500,00 14 202,92 5297,08 personalikulust) Kokku: 6 192 038,00 4 510 000,00 1 682 038,00 Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. allkirjastatud digitaalselt Kuldar Leis taristuminister  Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirjaga toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas 14.11.2023 nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal”. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute valdkonnajuht Olav Ojala (e-post: [email protected], tel 626 2919), finantsosakonnaosakonna välisvahendite nõunik Kairi Toiger (e-post: [email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post: [email protected], tel: 626 2948). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest punktist, millega muudetakse abikõlblikkuse perioodi ja eelarvet kliimaministri käskkirjas 14.11.2023 nr 473 ja selle lisades. Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. Selle tegevuse eesmärk on vee kasutamise ja kaitse korraldamine viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Projekt otseselt panustab selle eesmärgi saavutamisse, kuna jääkreostuse ohutustamisega väheneb koormus veekogumite keemilisele seisundile ning joogivee varustuskindluse uuringu raames tegeletakse veeressursside piisavuse teemadega ning tuvastatakse alternatiivsete veeressursside kasutusele võtu võimalused. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“. Jääkreostusena käsitletakse objekte, mille reostus pärineb enne 1998. a. toimunud tegevusi või avariisid. 07.06.1998 jõustus kemikaaliseadus, millega kehtestati saastaja maksab põhimõte, mille kohaselt vastutab reostuse likvideerimise eest reostuse tekitaja. Saastaja maksab põhimõtet ei saa rakendada selle jõustamisest tagasiulatavalt. Lisaks ei ole aastakümneid tagasi ja eriti Nõukogude perioodil tekitatud reostuse puhul reostuse tekitaja vastutusele võtmine ka praktiliselt teostatav. Keskkonnaministeerium on korraldanud jääkreostusobjektide inventeerimisi, et tuvastada reostuse olemus, intensiivsus, ulatus ja ohtlikkus. Jääkreostusobjektid on jaotatud riikliku tähtsusega ja kohaliku tähtsusega objektideks. Käskkirja punktidega 1, 2 ja 4 muudetakse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega, kuna lisanduva eelarve tõttu tehakse tegevusi suuremas mahus, mis omakorda pikendab tööde tegemise aega. 1 Käskkirja punktiga 3 muudetakse toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu osakaalusid vastavalt rakenduskavas tehtud muudatustele. Käskkirja punktidega 3 ja 5 muudetakse eelarvet ja asendatakse lisa 2 uue lisaga vastavalt rakenduskavas tehtud muudatustele. 3. Käskkirja vastavus ELi õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud elluviijal tuleb juhinduda neist otse, arvestades käskkirjas sätestatut. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, kuna lisanduva eelarvega on võimalik likvideerida täiendavat reostust. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile. 2  Lisa 2 2023–2028 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik summa Õiglase Ülemineku Riiklik kaasfinantseering Riikliku kaasfinantseeringu Toetuse summa (EUR) (EUR) (EUR) Fondi toetuse määr (%) (EUR) määr (%) 6 192 038 6 192 038 4 510 000 72,8% 1 682 038 27,2% Eelarve jaotus tegevuste ja elluviijate lõikes Väljundnäitaja koos sihttasemega: Riiklik Abikõlblik Õiglase Ülemineku Fondi Tegevuse nimetus 01.06.2023−31.05.2028 kaasfinantseering kogusumma (EUR) toetus (EUR) (EUR) Ida-Virumaal riikliku tähtsusega RCO38: Toetatava taastatud maa pindala jääkreostusobjektide ohutustamine ning Sihttase: 3 hektarit 5 755 748,40 4 192 226,42 1 563 521,98 sellega seotud teavitustegevus VVV31: Põhjaveevarud on kinnitatud Ida-Virumaa ühisveevärgi piirkondades, kus varud on lõppenud või varustuskindluse uuring ning sellega 286 789,60 208 884,55 77 905,05 vajavad ümberhindamist seotud teavitustegevus Sihttase: 1 uuring Otsene personalikulu (projektijuhtimine 130 000,00 94 686,11 35 313,89 koos teavitustegevusega) Ühtne määr (15% otsesest 19 500,00 14 202,92 5297,08 personalikulust) Kokku: 6 192 038,00 4 510 000,00 1 682 038,00