Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine

KÄSKKIRI Tallinn 14.01.2026 nr 1-2/26/13 Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1.1 käskkirja lisa 1 punktis 3.3. asendatakse sõna „eelneva“ sõnaga „iga“ ja sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“; 1.2 käskkirja lisa 1 punktis 5.2. asendatakse lause „Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus“ lausega „sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakond“; 1.3 käskkirja lisa 1 punkti 5.4. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5.4. Projekti partnerid on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda (alates 05.01.2026), Kliimaministeeriumi rohereformi osakond (alates 01.09.2024), Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum.“; 1.4 käskkirja lisa 1 punkti 6.1. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning projekti partnerite esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 nimetatud sisulist tegevust korraldavad sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda, Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ja Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4 sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur, Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus.“; 1.5 käskkirja lisa 1 punkti 9.2.5. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.2.5 projekti toetatava tegevuse ja elluviija või partneri projekti juhtimise personalikulud , mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16;“; 1.6 käskkirja lisa 1 punkti 9.2.7. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.2.7 projekti personalikulud koos punktis 9.3. nimetatud kuludega alates 01.01.2024.“; 1.7 käskkirja lisa 1 punktis 13.3. asendatakse lauseosa „sama aasta 31.detsembriks“ lauseosaga „järgmise aasta 15.jaanuariks“; 1.8 käskkirja lisa 1 punkti 16.2. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija või partner pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või tööt ajad ei saa koolitusel osaleda.“; 1.9 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). 2. Käskkiri jõustub alates 05.01.2026. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister  KINNITATUD 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/13 Lisa nr 1 Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 lisa nr 2 Projekti kogumaksumus Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaasfinantseeringu Toetuse summa (EUR) summa (EUR) toetuse määr (%) määr (%) 4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15 Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes Abikõlblik summa (EUR) Rahastaja Riiklik kaasfinantseering 722 940,83 Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69 Toetus kokku 4 819 605,52 KOKKU 4 819 605,52 Kliimaministeeriumi kliimaosakonna eelarve Tegevuse nimetus: Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik teabekampaaniate, koolituste ja väljundnäitajad koos kogusumma (EUR) toetus (EUR) kaasfinantseering teabepäevade korraldamine ning sihttasemega: (EUR) teabe- ja juhendmaterjalide 01.01.2023 - 31.12.2029 väljatöötamine, kliimateadlikkuse 1. Kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste suurendamiseks elluviimine, kohalike omavalitsuste vajalikud tegevused on 387 455,52 energia- ja kliimakavade kvaliteedi 329 337,19 58 118,33 ellu viidud. parandamiseks kavade analüüsimine 2. Kohalike omavalitsuste ja juhise koostamine energia- ja kliimakavade Personalikulu (projektijuhtimine) (KEKK-de) analüüs on 170 500,00 144 925,00 25 575,00 läbi viidud (1 tk); Ühtne määr otsesest personalikulust 3. Koostatud KEKK-de 25 575,00 21 738,75 3 836,25 koostamise juhis(1 tk); Kokku: 583 530,52 496 000,94 87 529,58 Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna eelarve Tegevuse nimetus: Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik teabekampaaniate, koolituste ja väljundnäitajad koos kogusumma (EUR) toetus (EUR) kaasfinantseering teabepäevade korraldamine ning sihttasemega: (EUR) teabe- ja juhendmaterjalide 01.01.2023 - 31.12.2029 väljatöötamine, kliimateadlikkuse 63 000,00 53 550,00 9 450,00 suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine; andmete kättesaadavuse parandamine (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja 4. Kliimateadlikkuse looduskeskkonna kliimamuutustega suurendamiseks kohanemise valmisoleku tagamise vajalikud tegevused on mõõdikutele visuaalse seirelahenduse ellu viidud, sh 4 loomise ning asja- ja ajakohaste teabepäeva ja 4 andmete avaldamise korraldamine) koolitust; Rohereformiosakonna personalikulu 170 500,00 144 925,00 25 575,00 (sisulised tegevused ja projekti juhtimine) Ühtne määr otsesest personalikulust 25 575,00 21 738,75 3 836,25 Kokku: 259 075,00 220 213,75 38 861,25 Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja eelarve Tegevuse nimetus: Tegevuse Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik nimetus: kliima- ja väljundnäitajad koos kogusumma (EUR) toetus (EUR) kaasfinantseering keskkonnateadlikkuse suurendamine sihttasemega: (EUR) (kohanemise vaates) erinevatele 01.01.2023 - 31.12.2029 sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad, noorsootöötajad, 378 167,50 321 442,38 56 725,12 huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad): kõrgemate kliimaalaste kursuste, kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine õpetajatele ja Koolitustel osalejate arv riigiametnikele; õppematerjalide (vähemalt 950); koostamine ja levitamine Kõrgemad kliimakursused (formaalhariduses erinevatele (vähemalt 4 tk); õppeastmetele, 5. Kliimamuutustega mitteformaalharidusele jne); muude kohanemist toetav kliimateadlikkusele suunatud keskkonnahariduse tegevuste ellu viimine (kampaaniad, konverents (5 tk). seminarid, õppeprogrammid); 6. Koostatud kliima- ja kliimamuutustega kohanemist rohevaldkonna info- ja toetavate keskkonnahariduse koolitusmaterjalid (2 tk). konverentside korraldamine Personalikulu (sisuline tegevus ja 68 550,00 58 267,50 10 282,50 projektijuhtimine) Ühtne määr otsesest personalikulust 10 282,50 8 740,12 1 542,38 Kokku: 457 000,00 388 450,00 68 550,00 Keskkonnaagentuuri eelarve Tegevuse nimetus: andmete Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kättesaadavuse parandamine väljundnäitajad koos kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja sihttasemega: (EUR) (EUR) looduskeskkonna kliimamuutustega 01.01.2023 - 31.12.2029 kohanemise valmisoleku tagamise 500 000,00 425 000,00 75 000,00 mõõdikutele visuaalse seirelahenduse 1. Loodud mõõdikutele visuaalne loomine ning asja- ja ajakohaste seirelahendus ja andmete andmete avaldamine, sh andmete automaatse uuendamise uuendamise arendamine); arendamine (1 tk); kliimapoliitika valdkonnas 2. Koostatud on kliimakahjude otsustamist toetava kliimakahjude analüüs (1 tk). analüüsi koostamine. Kokku: 500 000,00 425 000,00 75 000,00 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve Projekti spetsiifiline Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik Tegevuse nimetus: andmete väljundnäitaja koos sihttasemega: kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering kättesaadavuse parandamine 01.01.2023 - 31.12.2029 (EUR) (EUR) (kliimaeesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade loomine ja Loodud kliimaeesmärkide seire 520 000,00 442 000,00 78 000,00 arendamine) lahendus ja andmete automaatse uuendamise arendamine (1 tk) Kokku: 520 000,00 442 000,00 78 000,00 Eesti Loodusmuuseumi eelarve Tegevuse nimetus: kliima- ja Projekti spetsiifiline väljundnäitaja Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik keskkonnahariduse arendamine koos sihttasemega: kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering kohalike omavalitsuste 01.01.2023 - 31.12.2029 (EUR) (EUR) kliimamuutustega kohanemise 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00 võimekuse suurendamiseks (kliimateadlikkuse suurendamiseks kliimaekspositsiooni väljatöötamine Loodud ekspositsioon (1 tk) ja ehitamine uude Loodusmuuseumi hoonesse) Kokku: 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00 Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partnerite vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.  Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas 04.04.2023 nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks” osapoolte muutmiseks. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e- post: [email protected], tel 626 2986), rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik (e-post: [email protected], tel 627 2317) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (e-post: marko.lelov@ükliimaministeerium.ee, tel 626 2918). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimese punktiga muudetakse projekti elluviimisega seotud osapooli keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 (edaspidi käskkiri nr 152). Projekt on kooskõlas Läänemere strateegiaga, „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“ (edaspidi KOHAK), panustab kliimapoliitika korraldamisse, omab mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitab ka §-s 2 ja 4 sätestatud näitajatesse panustamine). Projekt panustab toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Kohanemismeetmed peavad olema suunatud teadlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisele ning ettevaatuspõhimõtte rakendamisele tuginedes järgnevatele juhtmõtetele: • Teadlikkus: avalikkuse teadlikkuse suurendamine (ühiskond tervikuna, inimesed, ametnikud) ning kliimamuutuste alaste teadmislünkade ja nendest tingitud määramatuse vähendamine (teadmusmeetmed). • Valmidus ja vastupanuvõime: kliimariskide maandamise võimekuse tagamine ja strateegilise ning operatiivse valmiduse suurendamine. • Ettevaatus: pikaajaliste muutuste teadvustamine ja ennetav tegutsemine pikas perspektiivis. Kliimaministeeriumi kliima- ja rohereformiosakond vastutavad toetatavate tegevuste ja eelarve kasutamise suunamisel ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud läbivate valikukriteeriumite täitmise eest. Punktiga 1 täpsustatakse käskkirja nr 152 lisa 1 punkte ja asendatakse lisa 2. 1 Punktiga 1.1 täpsustatakse käskkirja nr 152 lisa 1 punkti 3.3 ning antakse rohkem aega iga-aastase tegevuskava kinnitamiseks. Punktidega 1.2 -1.4 täpsustatakse käskkirja nr 152 lisa 1 punktides 5.2, 5.4 ja 6.1 rakendusüksuse ja projekti partnerite osa. Kliimaministeeriumi kliimaosakond täidab kuni 31.12.2029 toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Alates 05.01.2026 täidab sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda partnerina toetatavate tegevustega seotud ülesandeid vastavalt lisas 2 ja käskkirja nr 152 punktis 6.1. täpsustatule. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) arengu- ja koostöökoda (partner) määratakse energeetika- ja keskkonnaministri käskkirjaga osaliste tegevuste elluviimiseks projekti partneriks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4 ja ühendmääruse § 43 lõikele 5. Kohustuste lahusus tagatakse asutuse sees kahe erineva juhatuse liikme teel. Üks juhatuse liige vastutab rakendusüksuse toimimise eest ning teine projektide elluviimise eest. Põhikirja kohaselt on KIK-i üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide finantseerimine ja teostamine. KIK-l on varasem kogemus ja kompetents sarnaste projektide rakendamisel, sh mitmete projektide tööde tellija ja projektijuhina. Projekti juhtimiseks määratakse koordinaator, kellele on tagatud ülesande täitmiseks vajalikud tehnilised vahendid ja vajalik tugi nii finantsekspertide, hankeekspertide kui juristide näol, sh tugi riigiabi ja riigihangete küsimuste lahendamisel. KIK projekti partnerina on täielikult usaldusväärne halduskoostööseaduse § 12 lõike 2 punktide 2-6 mõttes. Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi KIKi kui projekti partneri jaoks. KIK projekti partnerina ei ole ettevõtja ega tegele majandustegevusega, st ei osale turul kaupade ja/või teenuste pakkujana. Seega ei saa KIKi kui partneri tegevus moonutada konkurentsi ega kaubandust ELi riikide vahel. KIK partnerina on projekti raames riigihangete seaduse mõistes hankija ning koostab vajalikud lähteülesanded ning viib läbi hankemenetluse riigihangete registris. Organisatsiooni funktsonaalne mudel on KIKi strateegias aastateks 2025-2030 lisas 1 1 . Kliimaministeeriumi tegevusi täpsustatakse ning jagatakse kahe struktuuriüksuse vahel selliselt, et projekti tervikliku projektijuhtimisega jätkab elluviijana Kliimaministeeriumi kliimaosakond ning projekti partnerina täidab toetatavate tegevustega seotud sisulisi ülesandeid Kliimaministeeriumi rohereformi osakond. Sellise jaotuse põhjendus seisneb selles, et Kliimaministeeriumi rohereformi osakond hakkab koordineerima projekti toetatavate tegevuste täitmist vastavalt käskkirja punktis 6.1. ja lisas 2 sätestatule. Kuivõrd elluviija on käskkirja alusel määratud struktuuriüksuse täpsusega ja projekti tegevustega seotud ülesannete täitmiseks soovitakse kaasata ka Kliimaministeerium rohereformi osakonda, siis lisatakse viimane projekti partnerina tagasiulatuvalt alates 01.09.2024. Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna põhiülesanneteks on rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine, rohereformi elluviimise seire ning sellega seotud andmete kättesaadavuse korraldamine, keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnamärgiste, avaliku sektori keskkonna- ja süsinikujalajälje hindamise koordineerimine, jalajälje vähendamiseks koostatud tegevuskavade elluviimise koordineerimine ning seire, era- ja avaliku sektori partnerluse arendamine rohereformi eesmärkide saavutamiseks, keskkonnateadlikkuse ja - hariduse edendamisega seotud tegevuste korraldamine ja elluviimine ning keskkonnahoidlike riigihangete poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Seega on Kliimaministeeriumi 1 https://kik.ee/sites/default/files/kik_strateegia_2025-2030_0.pdf 2 rohereformi osakonnal olemas kõik eeldused ja pädevus täita projekti toetatavate tegevustega seotud ülesandeid kliima- ja keskkonnahariduse arendamise, sh haridusprogrammide läbi. Käskkirja nr 152 lisa 1 punkte 5.2. ja 5.4. täiendatakse ja lisatakse juurde partneritena sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda ja Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ning täpsustatakse projekti rakendusüksuse nimetust. Vt infot eelneva punkti selgituse juures. Kogu projekti tehnilist ja sisulist poolt juhib elluviija, kes korraldab projektiga seonduva asjaajamise toetuse saamiseks vastavalt õigusaktidele. Elluviijana ega partnerina ei osale projektis Kliimaministeeriumi finantsosakond, kes täidab kohustuste lahususe tagamiseks rakendusasutuse funktsiooni. Projekti partnerid on võimelised neile pandavaid kohustusi eesmärgipäraselt täitma, kuna nad on ühed kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökojas asub tööle Keskkonnaharidust koordineeriv üksus. Üksus asub täitma järgmisi ülesandeid: - valdkonnale tervikliku visiooni ja ühtsete sõnumite loomine koostöös kliimaministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga; - keskkonnahariduse võrgustiku juhtimine ja arendamine ning infovahetuse korraldamine sh keskkonnahariduse portaali haldamise jätkamine; - valdkonna rahastusallikate tervikpildi hoidmine ning nende sihipärase kasutamise tagamine; - keskkonnahariduse projektide ja programmide terviklikul ja koordineeritud viisil rakendamine; - õppematerjalide loomine ja levitamine nii formaalhariduses erinevatele õppeastmetele kui ka mitteformaalharidusele; - koolituste korraldamine õpetajatele, ametnikele ja valdkonna spetsialistidele, - keskkonnahariduse portaali haldamisega jätkamine ja ajakirja Eesti Loodus väljaandmise koordineerimine; - konverentside ja kampaaniate korraldamine; - rahvusvahelise koostöö ja ekspertiisi koondamine; - keskkonnahariduse ja -teadlikkuse projektide algatamine ja läbiviimine; - aktiivne täiendavate võimaluste otsimine tegevuste rahastamiseks. Keskkonnaalase teadlikkuse kasvatamise ja haridusega seonduv on olnud osa KIKi tegevusest läbi aastate, seda nii rahastaja kui ka hariduslike ettevõtmiste eestvedajana. Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja tegevused aitavad võimendada ning täiendavad KIKi senist tegevust erinevates teadlikkuse tõstmisega seotud valdkondades sh: - keskkonnateadlikkuse programmide kujundamine, sh koostöö loodushariduskeskustega, koolide roheprogrammid, loodussajakirjade tellimine; - noorte teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused (sh Negavatt, mini-Negavatt, rohekiirendid); - rohetehnoloogia projektide toetamine koolides; - rohetehnoloogia ettevõtete kogukonna arendamine (33 institutsionaalse partneriga töörühm, 5 arengukiirendit ja nende operaatorite võrgustik, arenguprogrammid iduettevõtetele); 3  keskkonna ja kliimateemades eestkõnelemine ning turuosaliste kokkutoomine erinevate formaatidega Eestis ja rahvusvaheliselt sh: o kaaskorraldamine ja temaatilised esinemised nagu COP, ImpactDay, ELVL ja omavalitsuste R-klubi, Rohetiigri/Elevant Toas konverents, Arvamusfestival jms, o KOV ja keskvalitsuse ekspertide õppereisid Põhjamaade praktikatest õppimiseks, o avalikkusele suunatud teadlikkuse tõstmine (arvamusartiklid); - teadlikkus on oluline horisontaalne teema KIKi erinevates valdkondlikes meetmetes ja projektides, sh EL otserahastusega projektides. Näiteks ringmajanduse teadlikkuse programm struktuuritoetuste rahastusel, LIFE WetEST veemajanduskavade juhtimise arenguhüppeks, planeeritav LIFE CircEst projekt, LIFE ExcellEE võimekuste tõstmise projekt, samuti ELWIND, MarTe, Energiatõhususe Finantskoalitsioon jt projektide kommunikatsiooni, kogukondade kaasamise ja teadlikkuse tegevused. Ambitsiooniks on jätkata sarnaste rahvusvaheliste ja EL rahastusega projektide eestvedamist, milles hariduse ja teadlikkuse tõstmine on oluline komponent. Sellest tulenevalt on võimalik sisuliste tegevuste edukas elluviimise korraldamine. Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja tegevuskulud tagatakse jooksvalt erinevatest rahastusallikatest, riigieelarvelisi vahendeid kasutada ei planeerita. Kogu projekti tehnilist ja sisulist poolt tervikuna jääb koordineerima elluviija projektijuht. Projektis elluviija projektijuhi rolli kuluefektiivsuse hindamisel arvestatakse kogu projekti maksumusest lähtuvalt. Partnerite personalikulud, sh projektijuhtimise kulud, on abikõlblikud, sest partnerid täidavad samuti projekti elluviija rolli, sh täidavad projekti juhtimise ülesandeid. Ainuke erisus projekti elluviija ja partnerite projekti juhtimisel on see, et partnerid ei suhtle otse rakendusüksusega, kuid elluviijale tuleb sisend anda ja tagada partnerite toetatavate tegevuste elluviimine ja nende koordineerimine oma asutuse siseselt ja elluviijaga. Kulud on abikõlblikud tagasiulatuvalt, sest partnerid on teinud projekti elluviimisega seoses tegevusi, millega kaasnevad kulud. Projekti põhjendust ja projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga tegevuste täpsustamine ei muuda. Käesoleva käskkirja muudatusega mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatuse, projekti kuluefektiivsuse, toetuse kasutajate suutlikkuse osas projekti ellu viia ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide osas ei muutu. Käskkirja nr 152 lisa 1 punkti 6.1. täpsustatakse käskkirja teksti, sest käesoleva käskkirja punktis 3.1.3 sisulist tegevust asub lisaks Eesti Loodusmuuseumile korraldama sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda ning Kliimaministeeriumi rohereformi osakond. Kliimaministeeriumi rohereformi osakond korraldab lisaks Keskkonnaagentuurile ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusele käskkirja punkti 3.1.4 sisulist tegevust. Vt infot eelneva punkti selgituse juures. Punktiga 1.5 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 9.2.5 parandades kirjavea ning andes võimaluse projekti partneritel kasutada personalikulu ka projektijuhtimiseks. Punktiga 1.6 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 9.2.7 andes võimaluse arvestada personalikulu abikõlblikuna ka projekti partneritel ning tuuakse välja ka kaudse kulu 4 abikõlblikkuse algus. Vt infot käskkirja nr 152 lisa 1 punktide 5.2. ja 5.4. muutmise selgituse juures. Punktiga 1.7 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 13.3 ning antakse rohkem aega projekti vahearuande esitamiseks projekti iga rakendamise aasta kohta. Punktiga 1.7 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 16.2, sest vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib kas elluviija või partner pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Punktiga 1.9 asendatakse käskkirja nr 152 lisa 2 ning tuuakse välja projekti kogumaksumus ja hinnanguline eelarve jagunemine elluviija ja partnerite vahel. Muudetakse Kliimaministeeriumi eelarvet ning hinnanguliselt jaguneb eelarve kliima- ja rohereformiosakonna lõikes järgmiselt: Kliimaministeeriumi kliimaosakonna tegevuste eelarvesse on arvestatud järgmised tegevused: kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, sh kliimateadlikkusele suunatud tegevuste ellu viimine (kampaaniad, seminarid, õppeprogrammid), kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade analüüsimine ja juhise koostamine nende kvaliteedi parandamiseks (ca 413 030 eurot) ja projektijuhtimise kulud kuni 31.12.2029 (projektijuhtimise kulud 6 aasta peale kokku on ca 170 500 eurot). Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna tegevuste eelarvesse on arvestatud järgmised tegevused: kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, andmete kättesaadavuse parandamine (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomise ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamise korraldamine) (ca 88 575 eurot) ning projektijuhtimise ja sisutegevuste personalikulud 6 aasta peale kokku on ca 170 500 eurot). Lisaks toimub edaspidi KIKi kui partneri poolt kliima- ja keskkonnateadlikkuse suurendamine (kohanemise vaates) erinevatele sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad, noorsootöötajad, huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad): • kõrgemate kliimaalaste kursuste ja kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine õpetajatele ja riigiametnikele; • õppematerjalide koostamine ja levitamine (formaalhariduses erinevatele õppeastmetele, mitteformaalharidusele jne); • kliimamuutustega kohanemist toetavate keskkonnahariduse konverentside korraldamine. KIKi kui partneri tegevuste eelarve on ca 457 000 eurot. Eelarve detailsem jaotus erinevate projekti osapoolte vahel kinnitatakse projekti juhtrühmas. Toetatava tegevuse, sh projektijuhtimise personalikulud on abikõlblikud kuni 15 %, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16. Projekti planeeritava otsese personalikulu ja sellelt 15% ühtse määra alusel kaudse kulu arvestus on toodud tabelis 1. Projekti juhtrühm võib personalikulu koos ühtse määraga põhjendatud juhul muuta. Projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4. Ühte- Riiklik kaas- Abikõlblik kogusumma kuuluvusfondi finantseering Personalikulu arvestus (EUR) toetus (EUR) (EUR) Otsene personalikulu 34 275,00 29 133,75 5 141,25 (projektijuhtimine) Kaudne kulu ühtse määra alusel 5 141,25 4 370,06 771,19 5 Otsene personalikulu 34 275,00 29 133,75 5 141,25 sisutegevusteks Kaudne kulu ühtse määra alusel 5 141,25 4 370,06 771,19 Personalikulu kokku: 68 550,00 58 267,50 10 282,50 Ühtne määr kokku: 10 282,50 8 740,13 1 542,38 Tabel 1. Otsese personalikulu ja ühtse määra arvestus. Kogu üleviidav planeeritud eelarve on toodud tabelis 2. Seda saab muuta projekti juhtrühmas. Toetuse abikõlblikkuse aluseks on kehtivast käskkirjast punktid 3.1.1-3.1.3. Üleviidavad (KIKile kui Kirjeldus ja eesmärk Planeeritud partnerile) planeeritud eelarve (euro) toetavad tegevused Kõrgemate kliimaalaste Kõrgemad kliimaalased kursused 198 600,00 kursuste korraldamine annavad osalejatele vajaliku teadmiste pagasi ja praktilised oskused, mis aitavad vähendada kliimaga seotud riske ja suurendada vastupanuvõimet. Selline lähenemine tugevdab keskkonna, kogukondade ja majanduse vastupidavust, aidates saavutada pikaajalisi kliimapoliitika eesmärke. Kliimaharidusliku e-kursuse Kliimahariduslik e-kursus annab 14 067,50 korraldamine osalejatele vajaliku teadmiste pagasi ja praktilised oskused, mis aitavad vähendada kliimaga seotud riske ja suurendada vastupanuvõimet. Riigiametnikele Tegevusega soovitakse suurendada 74 475,00 õppematerjalide koostamine ja riigi- ja kohaliku tasandi levitamine kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate õppematerjalide koostamise ja levitamise. Kliimamuutustega kohanemist Kliimamuutustega kohanemist 91 025,00 toetavate keskkonnahariduse toetavad keskkonnahariduse konverentside korraldamine konverentsid on suunatud teadlikkuse tõstmisele ja koostöö arendamisele kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriski vähendamiseks, toetades ökosüsteemipõhiste lahenduste tutvustamist. Personalikulu 68 550,00 (projektijuhtimine/sisuline tegevus eespool toodud tegevuste ellu viimiseks) 6 Ühtse määra alusel kaudne 10 282,50 kulu 15% KOKKU: 457 000,00 Tabel 2. KIKi kui partneri üleviidav eelarve Käskkirja muutmisega ei muutu sekkumises nr 21.2.3.13 selleks määratud eelarve, mis on toodud tabelis 3. Rakendus- Tegevuse Planeeritud eelarve skeem kogueelarve riikliku Planeeritud eelarve EL osa € kaasfinantseeringuna € omafinantseeringuna € Kokku Käskkiri 4 096 665 722 941 0 4 819 606 Määrus 3 253 335 574 118 3 827 453 Kokku: 7 350 000 8 647 059 Tabel 3. Sekkumise nr 21.2.3.13 eelarve jagunemine määruse ja käskkirja vahel Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitajasse PSR09 „Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad“ saavutamisse. Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 „Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid“ saavutamisse. Toetust kasutatakse kuluefektiivselt. Reaalsed kulud selguvad tööde hankimise käigus, arvestades käesolevas käskkirjas toodud nõuete ja kohustustega, riigihangete seadust ja asutuste hangete kordasid. Kõik toetavate tegevuste näitajad on toodud spetsiifilise väljundnäitaja sõnastuses välja sellisena, et neid on võimalik kasutada vajadusel ka teistes projektides. Käesoleva projekti spetsiifilisi väljundnäitajaid mõõdetakse projektis tehtavate tegevuste alusel, mis aitavad rakendada kohanemismeetmeid, tõstes üldsuse teadlikkust kliimamuutustest, tekitades selleks valmisolekut nii üldsuse kui ka kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku osas. Detailsemalt täpsustatakse asutuste ja tegevuste lõikes vajadusel eelarved projekti juhtrühmas. Punktiga 2 kehtestatakse, et käskkirja nr 152 muudatused hakkavad kehtima alates 05.01.2026. See on oluline, et sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus saaks kohustuste lahususe projektide elluviija ja rakendusüksuse vahel kehtestatud ning projektides toimuksid muudatused aastate lõikes. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); 7 • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; • Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat. Käskkirjal on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse toetuse andmisel valdkondliku arengusuuna olukorda. Ei kahjusta oluliselt, kliimakindluse ja riigiabi analüüs võrreldes kehtestatud käskkirja seletuskirjas tooduga, sisuliselt kohaldub ka käesoleva käskkirjas toodud tegevustele. Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile. Sisulist tagasisidet ei laekunud. 8