Justiits- ja digiministri „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused" eelnõu kooskõlastamine

11.01.2026 Justiits- ja digiministri määruse „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord määrusega „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ (edaspidi meede). Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused. Internetikasutajatel on probleeme kiire mobiilse interneti kättesaadavusega transpordikoridoridel, kus mõningatel juhtudel puudub andmeside täielikult. Probleem on eksisteerinud juba aastast 20141 ja on enamjaolt tingitud asjaolust, et sidemastid asuvad kasutajatest liiga kaugel, mille tõttu mobiilsidesignaal on nõrk või puudulik ja andmeedastuse kiirus seetõttu madal või olematu. Uute sidetehnoloogiate turule tulekuga on probleem ainult süvenenud, kuna viienda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia (5G) vajab oluliselt tihedama asetusega sidemastitaristut kui varasemad mobiilsidepõlvkonnad. Seda sellepärast, et 5G-ga kasutatakse kõrgemaid sagedusi, mis toovad suuremad kiirused, aga väiksema leviulatuse. Kuna transpordikoridorid läbivad ulatuslikult piirkondi, kus puudub tiheasustus, kulgedes läbi metsade ja soode, siis puudub mobiilsideettevõtjatel huvi neis kohtades ka erainvesteeringute tegemiseks ehk tegemist on turutõrkepiirkondadega. Turutõrkepiirkonnad ehk valged alad käesoleva meetme raames on kohad, kus olemasolevat sidetaristut ja kättesaadavat sagedusressurssi ning mobiilsidetehnoloogiat ära kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk tipptunnitingimustes allalaadimist kiirusega vähemalt 50 Mbit/s. Meetme eesmärk on toetada lisasidemastide rajamist valgetel aladel asuvatel peamistel maanteedel ja raudteedel. Meetme tulemusel tagatakse kiire, vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega 5G-mobiilsideühendus transpordikoridoride valgetel aladel. Ühtlasi panustab toetusmeede katkematu ühendusega 5G-transpordikoridoride valmidusse. Katkematud 5G-koridorid on seatud eesmärgiks erinevates Eesti2,3 ning Euroopa Liidu strateegiates ja arengukavades4. Katkematu sideühendusega transpordikoridorid teenivad muu hulgas riigi julgeoleku huve, soodustades autonoomsete süsteemide kasutuselevõttu, näiteks ühendatud automatiseeritud mobiilsus (CAM), multidomeeni operatsioonid (MDO, CJADC2), droonid, AI robootika jne. 5G-andmeside võimaldab osutada mitmekülgseid teenuseid, mis eeldavad usaldusväärset reaalajalist andmeside. Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik meede, mis on suunatud 1 Elronis puudub levi 2 Digiühiskonna arengukava 2030 3 Eesti lairiba plaan 2030 4 Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil 1 turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Kuigi taotluste esitamine ja aruandlus võivad ajutiselt suurendada ettevõtjate halduskoormust, on halduskoormuse kasv tähtajaline ning halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamine ei ole vajalik. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik Kaidi Ristal (tel 5885115, e-post: [email protected]) koostöös Rahandusministeeriumi riigiabi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk ([email protected]). 1.3 Märkused Käesolev määrus on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus) ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega. Määruses sätestatud eelarve 9, 37 miljonit eurot ja tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025 istungil (protokoll number 56, päevakorrapunkt 16) kinnitatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ muutmise ettepanekule (muudatus number 4), mis on esitatud heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 11 peatükist ja 36 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse menetlemine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Toetuse maksmise tingimused 8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused 9. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule 10. Aurannete esitamine 11. Toetuse tagastamine 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu §-des 1–11 sätestatakse määruse reguleerimisala ja defineeritakse määruses kasutatud olulisemad terminid. Samuti on toodud määruse eesmärgid ja rakendusasutused ning rakendusüksuse ja riigiabi andmise alused käesoleva meetme raames. Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatakse konkreetne meede, mille on Eesti Vabariik ja Euroopa Komisjon kokku leppinud rakenduskavas. Lõige 2 viitab riiklikule arengukavale („Eesti digiühiskond 2030“) ja selles seatud eesmärgile, mida meede aitab saavutada (5G- ja 6G-baastaristu arendamine). 2 Lõige 4 kinnitab, et määruse alusel toetatavates projektides lähtutakse järgmistest määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest: 1) liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta järgimise; 2) liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist; 3) liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohased meetmed, et välistada programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu; 4) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, Pariisi kokkulepet ja põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“; 5) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse täielikus kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. Lisaks viitab see lõige strateegia Eesti 20355 aluspõhimõtetele ning seal sätestatud sihile „Eestis on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõte on sõnastatud järgmiselt: „Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi.“ Riigiabi Paragrahvi 1 lõikes 6 ja 7 käsitletakse riigiabi andmist. Meetme raames antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L 2025/2630, 19.12.2025) (edaspidi komisjoni otsus). Üldise majandushuvi teenuse andmisel on oluline defineerida üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu. Paragrahvis 2 defineeritakse üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT) järgnevalt: transpordikoridoridel turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku taristu rajamine, haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire mobiilsideühenduse. See tähendab, et riigi soov on turutõrkepiirkondades saada kvaliteetne mobiilsideteenus. Valdkonna esindajad on toonud välja, et neis piirkondades on puudu sidemastidest ning kogu kulu sidemasti ja mobiilsideseadmete rajamiseks on liiga suur võrreldes saadava kasuga, mille tõttu huvi 5 „Eesti 2035“ strateegia 3 erainvesteeringuteks neis piirkondades pole. Seega toetab riik antud toetusmeetmega sidemastide ja nende teenindamiseks vajaliku passiivse taristu rajamist. Vastutasuks on toetuse saajad kohustatud pakkuma kõigile sideettevõtjatele (sealhulgas 5G sagedusloa omanikele) juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel. Määrus kohustab toetuse saajat pakkuma kõikidele sideettevõtjatele mittediskrimineerivat või võrdset juurdepääsu toetuse abil rajatud taristule. Ühtlasi määrus ka kohustab toetuse saajat tagama, et rajatud sidemastis osutavad määruses minimaalselt nõutud mobiilsideteenust kõik 5G sagedusloa omanikud vähemalt üheksa aastat alates aktiivseadmete käivitamisest. Määruses on nõutud, et mobiilsideteenust tuleb pakkuda järgnevalt. 1) Mobiilsideteenust peavad pakkuma kõik 5G sagedusloa omanikud, kes Eestis tegutsevad. Kõik 5G sagedusloa omanikud on kohustatud teenust pakkuma, et soodustada konkurentsi mobiilside jaeturul ning võimaldada lõppkasutajatel mobiilsideteenust tarbida enda valitud mobiilsidefirma juures. Toetusmeede edendab sotsiaalset kaasatust ja territoriaalset ühtekuuluvust, vähendades digitaalset lõhet hästi teenindatud ja väheteenindatud piirkondade vahel ning teenides avalikku huvi, tagades, et vähemalt 100 Mbit/s ja kiiremad mobiilsideühendused oleksid kättesaadavad ka transpordikoridoride turutõrgete piirkondades, nagu see on juba laialdaselt saadaval riigi teistes osades. Üldist majandushuvi pakkuva teenusega riigiabi andmine soosib mobiilsideettevõtjate infrastruktuuri kasutuselevõttu, stimuleerib innovatsiooni ning garanteerib elanikele ja transiitliiklusele ajakohased sideteenused piirkondades, kuhu erasektor muidu ei investeeriks. 2) Teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat. See tuleneb aspektis, et mobiilsideettevõtjatel on paindlikus teenust osutama hakata 11 kuu jooksul alates projekti abikõlblikuse perioodi lõpust ja komisjoni otsuse artiklist 2, mis reguleerib et otsus kehtib ÜMPT-ile, mis on antud kuni kümmeks aastat. 3) Teenus peab olema tagatud vähemalt 40 MHz ribalaiusega litsentseeritud sagedusel. Suurem ribalaius võimaldab suuremaid andmemahtusid. 4) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimise kiirust vähemalt 100 Mbit/s. Andmesidekiirus 100 Mbit/s on Eesti normaalselt toimivates turutingimustega kohtades enamjaolt kättesaadav. 5) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimist kiirusega vähemalt 5 Mbit/s. 6) Teenus peab võimaldama edasi-tagasi saatmist lühikese latentsusajaga, mis on väiksem kui 50 millisekundit IP-paketi kohta. Abikõlbliku sihtpiirkonna kindlaksmääramine ja turutõrke tuvastamine Lairibale antava riigiabi suuniste (edaspidi ka LRS) punktid 60–64 defineerivad turutõrke mobiilsidevõrkude korral6. Suuniste punkt 60 ütleb, et turutõrked esinevad piirkondades, kus puudub lõppkasutajate vajaduste rahuldamiseks piisav mobiilsidevõrk või seda pole tõenäoliselt kavas asjakohasel ajavahemikul kasutusele võtta. Suuniste punktis 64 on toodud näited teenustest, mida lõppkasutajad vajavad, muu hulgas sujuv võrgujuurdepääs ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse tagamiseks transporditeedel ning teatavat minimaalset kiirust ja läbilaskevõimet tagav sidevõrk. 6 Lairibale antava riigiabi suunised 4 Suuniste punkt 70 ütleb, et igal juhul tuleb riigil turutõrke tuvastamiseks olukord kaardistada ja teha avalik konsultatsioon. Kaardistus ja avalik konsultatsioon Kaardistades ja avalikku konsultatsiooni tehes võeti arvesse komisjoni lairibale antava riigiabi suuniseid. Kaardistati üheksa maanteed ja kolm raudteed. Maanteede nimekiri tuleneb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 25.06.20157 vastuvõetud määrusest „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“, kus liigitatakse põhimaanteed, mida on Eestis 12. Kümme määruses loetletud põhimaanteed on nimekirjas. Välja arvati Tallinna-Pärnu-Ikla maantee, kuna nimetatud koridoril on toetust sidemastide rajamiseks saadud Euroopa Ühendamise Rahastu Digitaalfondist, ja Tallinna ringtee. Nimekirjale lisati regionaalse tasakaalu saavutamiseks Heltermaa-Kärdla-Luidja koridor, mis on Hiiumaa suurim maantee. Raudteedest kaardistati kolm koridori: Tallinn-Tapa, Tapa-Narva ja Tapa-Tartu. Määruse eelnõu puhul on abikõlblik piirkond ehk turutõrkepiirkond loetletud määruse lisas 1, mis selgitati välja kaardistuse tulemusel. Määruse lisas 1 on koridori kilomeetripostide vahemikud toodud transpordikoridori põhiselt, kus ei ole tipptunnitingimustes võimalik tagada allalaadimist kiirusega 50 Mbit/s. Kaardistamiseks küsis Justiits- ja Digiministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga (edaspidi TTJA) mobiilsideettevõtjate nende mobiilsidevõrkude mudeleid, mis arvestaks tipptunnitingimustes operaatoritele kättesaadavaid ressursse, nagu olemasolevad sidemastid, kättesaadav sagedusressurss ja tehnoloogia. Tipptunnitingimus on võrgu eeldatav töötingimus tipptunnil ehk ajavahemikul päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel ehk mobiilsidevõrkude puhul on nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50% või suurem, kui tipptunnil on liiklus oluliselt suurem. Kaardistamisel võtsid mobiilsideettevõtjad arvesse järgnevaid tingimusi: ● kõiki mobiilsideettevõtjatele juurdepääsetavaid sidemaste koridoril, mis asusid 5 km raadiuses; ● tavaliselt kasutatavat sagedust ja mobiilside ettevõtjatele kättesaadavat tehnoloogiat; ● sekundaarse sünkroniseerimise referentssignaali vastuvõtuvõimsust (SS-RSRP) – 110 dBm; ● tugijaama koormust 50% ja rohkem; ● 100 x 100 m võrguruudud. Kuna toetatakse ainult lisasidemastide rajamist, siis tuli transpordikoridorist 5 km raadiuses olemasolevatesse sidemastidesse projekteerida võimalikult parim kättesaadav ressurss tehnoloogia ja sageduse põhjal, võttes arvesse võrgu koormust. Taoline mudel võimaldab näha, kuhu on lisasidemaste vaja, kui juba eksisteerivates ja sideoperaatoritele juurdepääsetavates mastides on parim ressurss kasutusel. Operaatoritel paluti mudeli põhjal esitada koridoril asukohad 100 x 100 m võrguruudu täpsusega, kus tipptunnitingimustes ei ole võimalik saavutada allalaadimist kiirusega 50 Mbit/s. Kaardistus läbis avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja, kas nimetatud piirkondades on järgneva kolme aasta jooksul kavatsusi erainvesteeringuteks. Avalik konsultatsioon kestis 5. märtsist kuni 7 Riigiteede liigid 5 10. aprillini 20258. Konsultatsiooni tagasiside tulemusel lühendati sekkumispiirkonda järjekorranumbriga 91 Tapa-Tartu raudteel nimetusega „Linnusaare raba – Vägeva“ kilomeetripostideni 360–362,8. Paragrahvides 3–8 on defineeritud määruse olulisemad terminid: turutõrkepiirkond, taristu, transpordikoridor, mobiilsideteenus, sideettevõtja, üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt. Paragrahvi 4 lõige 2 defineerib termini „sidemast“, mis on kõrgrajatisena käsitletav passiivne sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja raadioside aktiivseadmete, nagu antennide ja tugijaamade paigaldamiseks ning käitamiseks ning mis vastab tootja ette nähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja ehitusnõuetele. Oluline on aru saada, et sidemast on metallkonstruktsioon, mis peab võimaldama seadmete paigaldamist, st sidetehnik peab saama sidemasti tippu minna, sinna raadio- ja/või mobiilsideseadmeid paigaldada ning käia ka paigaldatud seadmeid hooldamas. Paragrahvis 5 defineeritakse terminit „transpordikoridor“, mis on vähemalt neljakilomeetrine terviklik lõik käesoleva määruse lisas 1 loetletud koridoril olevast valgest alast. Selle terminiga piiritletakse minimaalselt mobiilsideteenuse osutamise ala ühe rajatava sidemasti kohta. Üks valge ala võib olla lühem või pikem kui 4 km, kuid ühe rajatava sidemasti teenindamisala määruses nõutud mobiilsideteenusega (levialaga) saab olla 4 km või suurem. Et teada, kui suur on lõplik määruses nõutud levi ulatus koridoril, teeb raadioplaneerimise tarkvaras vastavad mudelid toetuse taotleja koos mobiilsideettevõtjaga – soovitavalt igaühega eraldi, kuna erinevate signaaltugevuse kalkulatsiooniprogrammide ning samuti sagedusvahemike tõttu, mille mobiilsideettevõtja plaanib kasutusele võtta, võivad andmed mobiilsideettevõtja kohta erineda. Paragrahvis 7 defineeritakse termin „sideettevõtja“, kes on elektroonilise side ettevõtja elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 punkti 5 tähenduses. ESSi § 2 punkt 5 sätestab: „Elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust.“ Paragrahvis 8 defineeritakse termin „üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt“, mis on rakendusüksuse tehtud taotluse rahuldamise otsus toetuse saajale, kus sätestatakse komisjoni otsuse artiklis 4 nimetatud tingimused. Termini defineerimine aitab piiritleda komisjoni otsuse artiklis 4 nõutava ÜMPT ülesande andmise akti sisu ja viidata abikõlblikele kuludele ning on oluline ÜMPT seisukohast õigusselguse loomisel. Määruse eelnõu §-des 9–10 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja väljundnäitajad ning rakendusasutus ja -üksus. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 8 Avalik konsultatsioon 6 Eelnõu §-des 11–14 sätestatakse meetme raames toetatavad tegevused, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, abikõlblikkuse periood ja toetuse piirmäär. Paragrahvi 11 lõige 1 sätestab, et toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse §-s 9 nimetatud väljund- ja tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse ellu taristu rajamine, sh sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega. Määruse väljundnäitaja on rajatud sidemastide arv ja tulemusnäitaja on 5G-leviga kaetud valged alad transpordikoridoril (märkus - tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025 istungi protokollile number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muudatus nr 4 ja suunati see heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile) Paragrahvi 11 lõike 2 kohaselt toetatakse tegevust, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 kohaselt kahjustab majandustegevus oluliselt: a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet; b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele; c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või ii) mereala head keskkonnaseisundit; d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või ringlussevõetavuse osas; ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda; e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud olukorraga, või f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Paragrahvi 11 lõige 3 sätestab, et toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat. Seega on projekti puhul vaja esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) lisa 3 B-osale. 7 Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda eelpool nimetatud määruse juhendist ning Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Projekt peab vastama põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Vastavad materjalid – põhimõte „ei kahjust oluliselt“ ja kliimakindluse tagamise juhend – on leitavad RTK veebilehelt9. Paragrahvi 11 lõige 4 sätestab, et ei toetata elektroonilise sidevõrgu käitamise ja haldamise kulusid. Samuti ei toetata taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamist, mida toetuse saaja või temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimise kavatsustes lähima kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud. Seega, kui peaks ilmnema, et sekkumispiirkonnas on sidemasti rajamine olnud sideettevõtja investeeringukavatsustes sees, näiteks konkreetse äriplaani ja investeeringuks vajalike vahendite eraldamise kavatsusega, ei ole tegemist turutõrkepiirkonnaga ja sellest tulenevalt pole sellistes piirkondades riigil alust sekkuda. Paragrahvi 11 lõige 5 sätestab, et toetust ei anta projektile, mille elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist. See tuleneb riigiabi eeskirjadest. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne rakendusüksusele taotluse esitamist kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teha ettemakset, kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms. Sellesse põhimõttesse on toodud üks erand, mida ei loeta elluviimise alustamiseks. Selleks on olukord, kus toetuse saaja on alustanud enne taotluse esitamist sidemastialuse maa hankimise või kasutamisega seotud tegevusi. Seda selle tõttu, et maa hankimine ja teadmine, kuhu sidemast rajatakse, on eeldus toetuse taotlemisele, et saada teada projekti kogumaksumus. Projekti kogumaksumust on oluline teada, et mõista, kas projekt on majanduslikult jätkusuutlik, arvestades varem määratletud maksimaalseid hulgimüügitasandi juurdepääsu hindu. Maa ostmise erandid sätestab ka komisjoni üldise grupierandi määruse artikkel 2 (23)10 (Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1)). Selles punktis määratletakse tööde alustamine järgnevalt: „tööde alustamine“ — kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine“ omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke“. Tsiteeritud määrus reguleerib muu hulgas lairibataristule (sh mobiilsidetaristule) antavat riigiabi, mis lähtub lairibale antava riigiabi suunistest. Järgnevalt on toodud erinevad sidemasti rajamise hinnakomponendid, mida mõjutab sidemastialuse maa asukoht ja mille tõttu on toetuse taotlejal oluline toetuse taotlemise eel teada mastialuse maa asukohta. ● Sidemast (kõrgusega 60–100 m): 130 000–170 000 €. Kõrgemad sidemastid on kallimad olenevalt ka sidemasti tüübist, mis omakorda oleneb sellest, kui suur on 9 https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02014R0651-20230701 8  sidemastialune maa. Aga hind sõltub ka sellest, kui kaugel koridorist seda kõrgemat sidemasti on vaja või milline on maastik ja taimestik sidemastialuse maa ümbruses. ● Tagasiühenduse võrgu rajamine: 30 000–40 000 € kilomeetri kohta olenevalt pinnasest. ● Elektrivõrguga liitumine: 11 000 € (400 m raadiuses) või 35 000 € (kui liitumispunkt on kaugemale kui 400 m). Paragrahvis 12 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Meetme raames on abikõlblikud need toetuse saaja kulud, mis on otseselt vajalikud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Taristu rajamine hõlmab peamiselt sidemasti ja selle käitamiseks vajaliku passiivse taristu projekteerimise ettevalmistamise (sealhulgas projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemist ning geomeetrilist planeerimist) ja projekteerimise ning ehitamise ja järelevalve kulukomponente. Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatakse meetme raames abikõlblikud kulud. Lõike 2 punktis 2 on abikõlblikuks kuluks nimetatud taristu rajamist koos sidemasti juurde kuuluvate vajalike materjalide ja rajatistega. Näitlik, kuid mitte lõplik nimekiri taristu osadest on järgnev: ● sidemast koos vajalike lisadega (näiteks lennuohutustuled); ● valguskaabli ühenduse rajamine, sh mikrotorutehnoloogiat kasutades, ning sidemasti ühendamine olemasoleva valguskaablivõrguga, selle tarbeks vajaduse korral kaablikanalisatsiooni rajamine; ● elektrivõrgu rajamine ja sidemasti ühendamine olemasoleva elektrivõrguga, sh elektrikilpide rajamine, selle tarbeks vajaduse korral kaablikanalisatsiooni rajamine; ● sidemasti teenindavate sidekonteinerite ost; ● sidemasti konteineri jahutus- ja/või kliimaseadmed; ● sidemasti konteineris paiknevad seadmekapid või -riiulid; ● sidekonteineri tulekustutussüsteem; ● sidekonteineri turvaseadmed (signalisatsioon jmt); ● sidemasti turvalisuse tagav piirdeaia rajamine, sh nii aia kui ka sidekonteineri lukusüsteem; ● sidemastile ligipääsuks juurdepääsutee rajamine; ● reservtoite generaator koos kütusemahutiga või muu reservtoitelahendus, näiteks akud. Sealjuures on reservtoite generaator koos kütusemahutiga abikõlblik kulu ainult juhul, kui see on kasutatav biodiisli baasil ja selles saab hoiustada ainult biodiislit. Ei toetata reservtoite generaatoreid või kütusemahuteid, mis kasutavad fossiilseid kütuseid, näiteks nafta, maagaas või kivisüsi. Veel on abikõlblikud projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud ning tegevusega piiritletav geomeetrilise planeerimise kulu. Samuti on abikõlblikud kavandatavale ehitustööle ehitusseaduse alusel kehtestatud korras omanikujärelevalve tagamise kulud, projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise, sh ringlusse võtmisega seotud kulud, ja ehitusprojektide auditeerimise kulud. Abikõlblikud ei ole abikõlbmatute tegevustega seotud kulud. Samuti ei ole abikõlblikud maa ja olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud, amortisatsioonikulud, esinduskulud ja kingitused (sh suveniirid ja meened), kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahendite toetustest hüvitatud, toetusest rajatud taristu haldamise ja käitamisega seotud kulud, mitterahalised kulud, administratiivsed personali- ja üldkulud (välja arvatud ühendmääruse §-s16 loetletud), mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, ruumide rendi- ja üürikulud, projekti elluviimiseks uue 9 juriidilise isiku või tema struktuuri loomise ja toimimise kulud, liiklusvahendite soetamise, rentimise või liisimise kulud ega muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud. Paragrahvis 13 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Toetatavate kulude abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaeg on normaaltingimustes taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 24 kuu jooksul. Rakendusüksus võib mõjuval põhjusel projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuid mitte hilisemaks kui 31. detsember 2029. aastal. Mõjuvaks põhjuseks loetakse asjaolu, kui toetuse taotlejal on projekti raames ilmnenud tõendatavaid ja taotleja tegevusest mittesõltuvaid ajalisi viivitusi. Ajalisi viivitusi võivad näiteks põhjustada olukorrad, nagu sidemastialuse maa hankimine, ehitusloa kooskõlastamine kohalikus omavalitsuses, projekti partneritest tulenevad ajalised viivitused (nt sidemasti juurde paigaldatava elektrivõrgu valmiduse tagamine) jt olukorrad. Eelnev on vajalik, kuna „Eesti lairiba plaani 2030“ koostamise ja selle tarbeks sisendi kogumise käigus ilmnes sidevõrkude arendajatelt, et sidetaristu võrkude arendamisel on keeruline saada maakasutusõigust (eriti sidemastialune maa) just nendele kinnistutele, millele on kõige optimaalsem võrk ehitada. Alustuseks tuleb saada maakasutuse nõusolek ja kokkulepe maa omanikuga. Kuna sidemast on keskkonnapilti muutev ehitis, siis see nõuab kohalikult omavalitsuselt kooskõlastust (detailplaneeringute algatamist, muutmist ja kinnitamist), mis kõik võib tekitada ajalise viivituse. Eelistatud oleks, et projekti ettevalmistuse aste antud aspektis on kõrge, kuid tuleb mõista, et sidevõrguarendajad ei soovi võtta suuri finantsriske olukorras, kus toetuse saamine ei ole garanteeritud ja garantii annab alles see, kui taotlus on menetletud ja toetuse saamise otsus kinnitatud. Paragrahvis 14 sätestatakse toetuse määr, mis on 70% projekti abikõlblikest kuludest. Maksimaalne toetus projekti kohta on 300 000 eurot, mis on eeldatavasti ühe sidemastikomplekti rajamiseks piisav kaasfinantseeringu suurus. Meetme eesmärk on saada valgetesse aladesse mobiilside, aga vahend selle saamiseks on rajatav sidemast, millele mittediskrimineerivaks ja avatud juurdepääsuks on määruses kehtestatud reeglid. Meetme raames ei toetata 5G sagedusloa omanike kulusid aktiivseadmetele. Selle põhjus on soov vältida dubleerivaid investeeringuid, kuna määrus kohustab toetuse saajat tagama, et kõik 5G sagedusloa omanikud teenust osutavad. Praegu on selliseid ettevõtteid kolm. Teadvustades, et aktiivseadmete maksumus võib küündida kuni ühe kolmandikuni sidemasti maksumusest, tegi riik valiku hüvitada sidemasti rajamise kulud 70% ulatuses. Selle eesmärk on võimaldada toetuse saajal pakkuda sidemasti renditeenust soodsamalt ja mittediskrimineerivatel tingimustel ning seeläbi kompenseerida mobiilsideettevõtjatele mittehüvitatavat kulu aktiivseadmete näol. 3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile Eelnõu §-des 15–17 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile. Paragrahvi 15 lõige 1 sätestab taotleja tegevusalade nõuded (EMTAK), mis on vajalikud taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal. 10 Lõige 4 kohustab taotlejat teavitama rakendusüksust, kui ta on taotlenud toetust projekti üksikutele tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest. See tingimus on sätestatud, et vältida topeltrahastuse riski. Lõige 5 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab või kontrollib. Selline kohustus tuleb lairibavõrkude suuniste punktist 127 ja selle eesmärk on suurendada konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset kasutamist sidevõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks. Sellist taristut omavate taotlejate esitatav teave peab sisaldama järgmisi andmeid: - teave sellise passiivse taristu asukoha kohta, mida saab kasutada kaablite või seadmete paigaldamiseks, või viide sellist teavet sisaldava andmebaasi kohta (näiteks Maa- ja Ruumiameti Geoportaal, taotleja enda veebileht või taotleja hallatav andmebaas, millele on võimalik anda kolmandate isikute juurdepääs); - taristule juurdepääsu tingimused või viide nende väljastamise kohta; - selle asutuse kontaktandmed, kellele juurdepääsu taotleja saab päringuid esitada. Nimetatud teave esitatakse TTJA-le. See on oluline, sest TTJA saab taotlejate nõuetele vastavuse hindamise ajal (koostöös rakendusüksusega) kasutada saadud teavet olemasoleva taristu efektiivse kasutamise hindamiseks. Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 ja 2 sätestatakse üldised nõuded. Lõikes 3 sätestatakse, mis infot ja dokumente taotlus peab sisaldama, ning see on alljärgnev. 1. Taotleja nimi. 2. Projekti nimi. 3. Kõigi Eesti 5G sagedusloa omanike allkirjaõiguslike isikute kirjalikud kinnitused, võttes juriidilisele isikule kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kvaliteedile vastavat mobiilsideteenust vähemalt 10 aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud sidemastis. See on oluline punkt, mis tagab, et koridorile ei rajata ainult sidemaste, vaid kõik 5G sagedusloa omanikud sidemastidel ka mobiilsideteenust osutavad. Kõik sagedusloa omanikud peavad teenust osutama, et saavutada sotsiaalne kaasatus kõikidele teenuse kasutajatele olenemata nende teenuseosutajast. Kuna rändluse tagamine pisteliselt koridoril paiknevatele tugijaamadele on tehniliselt keerukas ja väga kulukas, on oluline, et teenust osutaksid kõik teenuseosutajad ning lõppkasutajatel oleks võimalik nende valitud mobiilsideettevõtja teenust tarbida. Toetuse taotlejal ja 5G sagedusloa omanikul on soovitatav enne toetuse taotlemist sõlmida kahe osapoole vaheline eelleping, mis sätestab vastastikused õigused ja kohustused teenuste osutamiseks juhul, kui toetuse taotluse otsus on positiivne. On oluline, et siin toodud soovituslik eelleping sätestaks, et leping kehtib ainult juhul, kui toetust saadakse, et mitte minna vastuollu määruse § 11 lõikega 5 ja välistada olukord, kus lepingut võidakse tõlgendada justkui osapoolte varasemat investeeringukavatsust või tegevuste elluviimise alustamist. Rakendusüksus võib toetuse menetlemisel arvestada ka muud liiki kohustuse võtmise kinnitust, nagu garantiikiri, kinnituskiri vms, mille on 5G sagedusloa omanike allkirjaõiguslikud esindajad allkirjastanud. Toetuse taotlejal on aga oluline mõista, et vastutus mobiilsideteenuse osutamise tagamise eest langeb toetuse saajale. Allkirjaõiguslik isik on juhatuse liige või juhatuse liikme volitatud isik. 4. Projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega. 11  Taotluses peab olema välja toodud seos toetusmeetme eesmärkidega (määruse § 9), milleks on sidemasti rajamine, et tagada 5G-mobiilsideteenuse katvus valgete aladel transpordikoridoril, ning meetme tegevustega. 5. Toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv. 6. Toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus kilomeetrites. Vajalik, et hinnata § 22 lõike 2 punktis 1 toodud kriteeriumi, et näha, kui pikal koridorilõigul mobiilsideteenust osutama minnakse. 7. Lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori tüüp, kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu mobiilsideteenuse katvus tagatakse. Vajalik § 22 lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteeriumi hindamiseks, et näha, kui pikk on valge ala, mida kas lühendatakse või kaob see taristu rajamise tulemusel üldse. Samuti on see vajalik, et pidada järge, millisesse piirkonda on veel toetust vaja anda ja millisesse mitte. 8. Rajatava sidemasti kõrgus. Projektide hindamiskriteerium, täpsemalt hinnatakse § 22 lõike 2 punktis 2. 9. Taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega raamatupidamisest, ostuarve(d) või müügiarve(d). Vajalik info § 22 lõike 2 punkti 4 hindamiseks. Samalaadsete projektide all mõeldakse sidemastide rajamist. Selle tõestamiseks esitab taotleja põhivarade väljavõtte, mis näitab, mitut sidemasti taotleja omab, või ostu- või hankedokumendid varasemast sidemasti(de) ostmisest/hankimisest, või müügiarved, mis näitavad, et taotleja on osutanud sidemasti rajamise teenust. Kuna kümne ja enama sidemasti rajamine annavad kriteeriumi eest maksimaalsed hindamispunktid, on tõendatavaid dokumente vaja maksimaalselt kümne taotluse kohta. Et rakendusasutus saaks taotlust kiiremini menetleda, on nõutud, et ühe taotluse kohta on andmed (tõendavad dokumendid) lisatud ühte faili (faili formaat on pdf või docx). 10. Maakond, kuhu sidemast rajatakse. Vajalik projektide hindamiseks § 22 lõike 2 punktis 5. 11. Projekti elluviimiseks vajalike abikõlblike kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendusega. Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hanke või ostumenetlusega, tuleb see taotluses lahti kirjutada, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete või ostumenetluste arvust, mida viiakse ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks. 12. Projekti algus- ja lõpukuupäev. 13. Projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks. Palutakse infot, millal on planeeritud sidemasti, koos selle käitamiseks vajalike kaasnevate rajatistega, valmimise tähtaeg – ehk millal saab sidemast kasutusloa ja seda on võimalik kasutada. 14. Projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse osutamise alustamiseks kõigi 5G sagedusluba omavate sideettevõtjate poolt iga mobiilsideettevõtja kohta eraldi. Eraldi iga 5G sagedusloa omaniku kohta tuleb märkida tähtaeg, millal vastava sagedusloa omanik määruses nõutud kvaliteediga mobiilsideteenust rajatud sidemastis osutama hakkab. 15. Projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus. 12  Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hanke või ostuga, tuleb see taotluses lahti kirjutada, ning selgitada, mis on nende sisu, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete ja ostude arvust ja põhjuslikust seosest, mida viiakse ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks. 16. Kinnitus projektiga saavutatava 5G osutamisega seotud kulude katmise kohta projekti elluviimisele järgneva kümne aasta jooksul. Palutakse kinnitust, et projekti raames on 5G-mobiilsideteenuse kulude katmiseks teenuse osutajatel omavahendid olemas, kuna käesolev meede ei hüvita aktiivseadmete ostu, käitamist või ka hilisemaid võrgu (sh passiivse taristu) haldamisega seotud kulusid. 17. Taristuinvesteeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, tuleb esitada kliimakindluse hinnang vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale. 18. Kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse. Toetusmeede panustab sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Täpsem info vastava sihi kohta leitav siit: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja- planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond. 19. Kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid. 20. Kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu. Soovitakse kinnitust, et toetuse taotlemisega ei soovita asendada investeeringuid, mida kavatses toetuse taotleja või temaga seotud juriidiline sideettevõtja järgneva kolme aasta jooksul kehtivates investeeringukavatsustes juba teha. See on kinnitus § 11 lõike 4 punkti 2 nõude täitmise kohta, mis on oluline lairibale antava riigiabi suuniste nõue dubleerivate investeeringute vältimiseks. 21. Taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta. Kinnitus, et 30% omafinantseering projekti edukaks elluviimiseks on toetuse taotlejal olemas või kättesaadav toetuse positiivse otsuse korral. 22. Taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine. Taotleja kinnitab, et taristu rajamisega pole alustatud. Taristu rajamiseks ei loeta sidemastialuse maa otsimist või omandamist. Viimase kohta on seletuskirjas lk-l 8 pikem selgitus, mis käsitleb § 11 lõiget 5. 23. Juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab taotleja, et lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud. Oluline konkurentsiõiguse nõuete täitmiseks. Paragrahvi 30 lõikes 9 käsitletakse olukorda, kus juhul kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu (rohkem kui üks) 5G sagedusloa omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut, tuleb toetuse saajal järgida antud lõikes nimetatud meetmeid konkurentsi kahjustava horisontaalkoostöö ja -teabevahetuse ärahoidmiseks. 24. Tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala läheduses omandiõiguse või kasutusõiguse alusel. See on oluline selleks, et vältida olukorda, kus taotleja tuleb toetust taotlema heas usus, et saab mastialuse maa asukoha sellesse kohta, mille põhjal taotlus kinnitada, aga hiljem esineb sellega probleeme ja projekt jääb teostamata. Tõendina arvestatakse: a) kinnisturaamatu väljavõtet, kus 13  nähtub, et omanik on taotleja; b) katastri suhtes isikliku kasutusõiguse olemasolu; c) rendileping kinnistu omanikuga, kus nähtub, et maa renditakse sidemasti paigaldamise jaoks. Valge ala läheduses eeldab, et mastialune maa peab asuma maksimaalselt nelja kilomeetri raadiuses valgest alast, kuhu projekti raames sidemast paigaldatakse. Ka see tuleb tõendis ära näidata. 25. Taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. Paragrahvi 16 lõikes 4 defineeritakse termin „5G sagedusloa omanik“. 5G sagedusloa omanik on sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) standardi versioonil 15 ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel mobiilsideteenust. Eestis on 5G sagedusloa omanikud Telia Eesti AS, Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS. Paragrahvi 17 lõikes 1 sätestatakse nõuded taristule, mida toetuse abil rajatakse. Punktis 1 on toodud välja, et rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune. Kui sagedusloa omanikud annavad kinnituse teenuse osutamiseks, mis on § 17 lõikes 4 nõutud, siis nad ka hindavad, kas paigaldataval rajatisel (olenevalt asukohast) on võimalik määrusele vastavat teenust osutada. Muudes punktides on toodud välja nõuded tagasiühenduse võrgule ja nõue, et taristu peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu. Paragrahvi 17 lõige 4 sätestab tingimused mobiilsideteenusele, mida toetuse abil rajatud taristul pakutakse. Punktis üks on toodud välja, et mobiilsideteenust peavad osutama kõik kolm 5G sagedusloa omanikku. Punkti kaks kohaselt tuleb mobiilsideteenust osutada vähemalt üheksa aastat ja see algab sellest, kui teenus rajatud sidemastis käivitatakse, mis peab toimuma 11 kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust. Punktis kolm tuuakse välja, et teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15, minimaalse ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel. Ehk nõue on, et sagedus, mida kasutatakse, on saadud litsentsi kaudu ja teenust tuleb osutada minimaalselt 5G mitteiseseisvas võrgus (5G non-standalone). 40 MHz ribalaiuse nõudega saavutatakse teenuse tarbijatele suurem andmete läbilaskevõime ja võrgu maht, mis on oluline nt täielikult täitunud rongide või busside puhul, kus üks tugijaam peab teenindama korraga palju reisijaid. Tipptunnitingimustes ehk kui võrgu koormus on suur, peab teenus võimaldama vähemalt 100 Mbit/s allalaadimise lõppkasutaja kohta ja 5 Mbit/s üleslaadimise lõppkasutaja kohta. Edasi-tagasi saatmise latentsusaeg ei tohi olla pikem kui 50 millisekundit IP-paketi kohta. Paragrahvi 17 lõikes 8 on välja toodud keskkonnanõuded ning põhimõtted, millele projekt (sh rajatav taristu) vastama peab. 4. peatükk. Toetuse taotlemine Eelnõu §-des 18–19 sätestatakse taotlusvooru avamise ja toetuse taotlemise kord. Paragrahvis 18 sätestatakse taotlusvooru avamine. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvoor on jooksev. Jooksev taotlemine tähendab, et taotlusi võetakse vastu pidevalt alates vooru avamisest kuni meetme eelarve täieliku ammendumiseni või vastuvõtmise peatamiseni. Jooksva taotlemise korral 14 vaadatakse taotlused läbi ja menetletakse esitamise järjekorras, tagades taotlejate võrdse kohtlemise. Lõige 2 kohustab rakendusüksust (Riigi Tugiteenuste Keskus) avaldama oma veebilehel teabe taotluste vastuvõtmise alustamise, peatamise ja lõpetamise kohta ning samuti meetme rahastamise eelarve jäägi kohta. See tagab meetme rahastamise olukorra läbipaistvuse. Lõikega 3 reguleeritakse taotluste vastuvõtmise peatamise hetke. Paragrahvi 19 lõige 1 sätestab taotluse esitamise vormi. Toetuse taotleja esindusõiguslik isik peab taotluse esitama digitaalselt allkirjastatuna, kasutades selleks e-toetuse keskkonda. See tagab taotluste turvalise ja elektroonilise menetlemise. E-toetuse keskkond on struktuuritoetuse registri iseteeninduse e-keskkond, mis on leitav SIIN. Paragrahvi 19 lõige 2 käsitleb taotluse esitamise tähtaega ja erandit tehnilise tõrke korral. Taotlus tuleb esitada § 18 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kui e-toetuse keskkonnas esineb tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist. Lõige 3 sätestab, et taotlusvooru tähtpäevaks esitamata jäetud taotluste esitamise tähtaega ei ennistata. See on normitehniline säte, mis välistab taotluste esitamise tähtaegade pikendamise pärast tähtaja möödumist ja on vajalik taotlusvooru menetluskorra ranguse tagamiseks. 5. peatükk. Taotluse menetlemine Eelnõu §-des 20–25 sätestatakse taotluse menetlemise protsess (nõuetele vastavuse tuvastamine, hindamine) ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kord. Paragrahvis 20 sätestatakse taotluse menetlemine. Lõige 1 sätestab taotluse menetlemise kolm põhietappi: nõuetele vastavuse tuvastamine, taotluse hindamine ja vastava otsuse tegemine. Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse taotluse puuduste korral määrata taotlejale lisaandmete või -selgituste esitamiseks tähtaja, mis on kuni kümme tööpäeva. See võimaldab kõrvaldada puudused, mis ei ole sisulised ja mis ei mõjuta taotluse hindamist. Lõige 3 sätestab taotluse menetlemise tähtaja. Menetlemise standardtähtaeg on kuni nelikümmend viis tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Rakendusüksus võib menetlemise aega põhjendatud juhtudel (nt vajadus kaasata rohkem eksperte või esitada täpsustavaid küsimusi) pikendada kuni 15 tööpäeva võrra. See annab taotlejale selguse menetlusprotsessi kestuse kohta. Paragrahvis 21 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Lõiked 1 ja 2 seovad taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamise otse määruse nõuetega: taotleja vastab nõuetele, kui on täidetud §-s 15 sätestatud nõuded, ning taotlus vastab nõuetele, kui on täidetud §-s 16 sätestatud nõuded. Lõige 3 näeb ette TTJA kaasamise taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamisse, kui rakendusüksus seda vajalikuks peab. TTJA kaasamine on eelkõige suunatud selle kontrollimisele, 15 et taotleja on täitnud §-st 15 tuleneva lairibale antava riigiabi suuniste nõude. See nõue kohustab taotlejat jagama TTJA-ga infot olemasoleva taristu (asukoht, juurdepääsutingimused) kohta sihtpiirkonnas, et tagada olemasoleva taristu efektiivne kasutamine ja soodustada teiste huvitatud isikute kaasamist mobiilsidevõrgu rajamisse. TTJA sisend aitab rakendusüksusel hinnata, kas taotleja on loonud teistele mobiilsideettevõtjaitele taristule juurdepääsu võimaldamiseks piisavad tingimused. Paragrahvis 22 sätestatakse taotluste hindamine ja valikumetoodika. Lõiked 1, 3, 4 ja 5 sätestavad hindamisprotsessi üldised raamid. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab rakendusüksus vastavalt määruse lisas 2 koostatud hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub skaalal ühest viieni ning taotluse positiivseks hinnanguks peab koondhinne olema vähemalt 2,0. Koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisena. Lõige 2 määratleb viis hindamiskriteeriumit, mis on järgmised: 1. hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50% See on kõige kaalukam kriteerium ja otseselt seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada ressursi kõige efektiivsem kasutus. Kriteeriumiga hinnatakse projekti kulu ja kvaliteedi suhet, eesmärgiga saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse pikkus (km), samal ajal kulu minimeerides. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema punktisumma taotlus saab. Arvesse võetakse projekti passiivse taristu rajamise abikõlblikud kulud nii omafinantseeringu kui ka riikliku finantseeringu puhul. Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel. Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel. Mõõdik: kulu kilomeetri kohta Valem: leviala ühikukulu = abikõlblike kulude arv / projektiga saavutatav 5G katvuse kilomeetrite arv (km) Skaala:  Kulu < 37 500 € = 5 punkti  Kulu vahemikus 37 499 – 49 999 €/km = 4 punkti  Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti  Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti  Kulu vahemikus > 75 000 €/km = 1 punkt 2. hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ja meetme eesmärkidega – 20% Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava sidemasti kõrgus. Kriteeriumi järgi premeeritakse taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid sidemaste. 16 Kõrgem sidemast on kriitiline näitaja levi kvaliteedile, stabiilsusele ja ulatusele, aidates ületada maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel kulgemisel. Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G ja edasised), tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava strateegiliste taristuinvesteeringute eesmärkidega. Sidemasti kõrgus märgitakse taotluse § 16 lõike 3 punkti 8 alusel. Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus Skaala :  Kõrgus > 90 m: 5 punkti  Kõrgus 81–89 m: 4 punkti  Kõrgus 71–80 m: 3 punkti  Kõrgus 61–70 m: 2 punkti  Kõrgus = 60 m: 1 punkti 3. hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15% Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk sekkumist piirkondadesse, kus turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem ning seda tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Sekkumine pikkadesse valgetesse aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub toetuse tulemusel lühemaks. Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos turutõrkepiirkondadega. Mida pikemasse turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda põhjendatum on projekt. Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 7 alusel. Mõõdik: turutõrkepiirkonna pikkus (km) Skaala:  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on < 0,99 km: 1 punkt 4. hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5% Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja omavahendite olemasolu kohta annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei käsitleta. Eeldus on, et suurem kogemus tagab ka taotleja vastutustundlikud finantsotsused, kuna kui projekt valmis ei saa, on alus raha tagasi küsida. Rajamise kogemust tõestatakse: 17  a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on; b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist; c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust. Põhjaliku tegevuskava esitamisel peab taotleja tegevuskavas järkjärguliselt välja tooma, kuidas projekt ellu viiakse. Eelkõige peab tegevuskava sisaldama alltoodud teavet. 1. Planeerimine ja asukoha kinnitamine: täpne masti asukoha ja kõrguse määratlus (lähtudes raadioside planeerimistarkvarast ja maastikust), sealhulgas geodeetiliste uuringute ja juurdepääsuteede lahenduste esialgsed plaanid. 2. Juriidiline eeltöö: üksikasjalik plaan maakasutuse kokkulepete (servituudid või rendilepingud) sõlmimiseks ja kooskõlastusteks naabrite/huvigruppidega. 3. Haldus- ja projekteerimisetapp: ajastatud kava ehitusloa taotlemiseks kohalikust omavalitsusest ja ehitusprojekti koostamiseks (sh vundamendi ja elektriühenduste tehnilised lahendused). 4. Ehitus ja paigaldus: fikseeritud etapid masti füüsiliseks rajamiseks, alates vundamendi valamisest ja masti püstitamisest kuni tehnilise seadmekapi monteerimise ning elektrivarustuse ja fiiberoptilise kaabli ühendamiseni. 5. Aeg ja vastutus: iga nimetatud etapi juures peab olema märgitud konkreetne ajaline raamistik ja tegevuse elluviimise eest vastutav isik/osakond. 6. Lõpp-protokollid ja kasutuselevõtt: plaan ehitise vastuvõtuprotsessiks, sealhulgas nõutavate vastuvõtukatsetuste ja mobiilsideettevõtjate levitestide tegemine, et tagada sidemasti sihtotstarbeline kasutuselevõtt. Mõõdik: sidemastide rajamise kogemus Skaala :  Taotleja on rajanud üle 10 sidemasti: 5 punkti  Taotleja on rajanud 6–9 sidemasti: 4 punkti  Taotleja on rajanud 3–5 sidemasti: 3 punkti  Taotleja on rajanud 1–2 sidemasti: 2 punkti  Taotleja ei ole varem sidemaste rajanud, kuid on esitanud detailse tegevuskava: 1 punkt 5. hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – 10% Selle kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi transpordikoridoridel kvaliteetse mobiilsideteenuse kättesaadavuse parendamisega, mida hinnatakse punktides 1, 2 ja 3 (kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega transpordikoridoridel). Hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades, kus turupõhised sideinvesteeringud on eeldatavasti madalamad. Statistikaameti andmete kohaselt on 18 Harju ja Tartu maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt kõrgem kui Eesti keskmine, samal ajal kui ülejäänud maakondades on see näitaja madalam (vt Tabel 1). Eelkõige madalama SKP-ga maakondades on ettevõtlust vähem ja elanikkonna tihedus madalam, mis tähendab sideettevõtjatele väiksemat ärihuvi ja tulupotentsiaali sidemastide rajamiseks ilma toetuseta. Tabel 1: SKP elaniku kohta maakonniti SKP elaniku Maakond kohta (eurot) Eesti kokku 27 868 Harju maakond 36 786 Tartu maakond 27 500 Ida-Viru 20 626 maakond Järva maakond 19 467 Lääne-Viru 18 385 maakond Saare maakond 18 368 Pärnu maakond 17 480 Viljandi maakond 17 217 Rapla maakond 16 757 Hiiu maakond 16 638 Jõgeva maakond 16 000 Valga maakond 15 528 Lääne maakond 14 743 Võru maakond 14 366 Põlva maakond 13 475 Allikas: Statistikaamet, 2023 Seega antakse lisapunkte projektidele, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse, suunates toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on väiksem, aidates sel viisil parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi vastavalt „Eesti 2035“ arengustrateegia aluspõhimõtetele. Taotlejale annaks lisapunkte see, kui lisaks transpordikoridori katvusele sihitaks sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on madalam. Maakonnad jaotati kolme skaalasse 2023. aasta andmete põhjal. Esimene ja madalama tulemuse toov skaalade plokk on maakonnad, mille SKP elaniku kohta on rohkem kui 20 000 eurot. Teise ploki ja 3 punkti toovad maakonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 16 000 – 19 999 eurot. Viimane ja enim punkte toov plokk on maakondadest, kus SKP on madalam kui 15 999 eurot. Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel. Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse Skaala:  Rajatav sidemast asub Põlva, Võru, Lääne või Valga maakonnas: 5 punkti  Rajatav sidemast asub Jõgeva, Hiiu, Rapla, Viljandi, Pärnu, Saare, Lääne-Viru või Järva maakonnas: 3 punkti  Rajatav sidemast asub Harju, Tartu või Ida-Viru maakonnas: 1 punkt 19 Näide hindamiskriteeriumite kalkulatsioonidest, kui toetust taotleb järgnevate näitajatega projekt: ● Projekti abikõlblike kulude summa: 250 000 eurot ● Kilomeetrite arv koridoril, kus saavutatakse määruses nõutud kvaliteediga 5G-mobiilsideteenus: 4 km ● Rajatava sidemasti kõrgus: 80 m ● Turutõrkepiirkonna kogupikkus: 3,5 km ● Varasemad sidemasti rajamise projektid: 2 tk ● Sidemast rajatakse maakonda: Harjumaa Kalkulatsioonid kriteeriumite põhjal Kriteerium Projekti näitaja Skaala vahemik Punktisumma 1. Kuluefektiivsus 250 000 € / 4 km 62 500 €/km 2 punkti 2. Sidemasti kõrgus 80 m 71–80 m 3 punkti 3. Turutõrkepiirkonna 3,5 km 3–5,99 km 3 punkti pikkus 4. Sidemastide 2 tk 1–2 2 punkti rajamise kogemus 5. Maakond, kuhu Kõrgeima SKP-ga Harjumaa 1 punkt sidemast rajatakse maakond Arvutame kaalutud keskmise punktisumma hindamiskriteeriumite osakaalude põhjal: Kriteerium Osakaal (osa %) Punktisumma Kaalutud punktisumma 1. Kuluefektiivsus 50% 2 1 2. Masti kõrgus 20% 3 0,6 3. Põhjendatus 15% 3 0,45 4. Suutlikkus 5% 2 0,1 5. Regionaalne 10% 1 0,1 kooskõla Kokku 100% 11 2,25 Projekti kaalutud keskmine on 2,25 punkti. Projekt ületab 2 punkti lävendi. Lõige 6 sätestab protseduuri, kui jooksvas taotlusvoorus tekib mitme taotleja vahel kattuvus samas transpordikoridori valges alas. Ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale. Kattuvuse korral eelistatakse parema koondhinde saanud projekti (pingerida või suurem kuluefektiivsus) või varem rahuldamise otsuse saanud taotlust (jooksev taotlemine). Punkt 4 kohustab rakendusüksust andma hilisemale või madalama koondhinde saanud taotlejale kümme tööpäeva aega taotluse muutmiseks ja kattuvate kilomeetrite eemaldamiseks. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, tehakse rahuldamata jätmise otsus. 20 Paragrahvi 23 lõige 1 sätestab, et taotlusi rahuldatakse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Kui sama valge ala katmiseks on mitu taotlust, moodustatakse taotluste vahel pingerida vastavalt § 22 lõikes 6 sätestatud valikumetoodikale. Eelistatakse projekti, millel on parim koondhinne. Kui kattuvust ei teki, rahuldatakse taotlused, mis on saanud vastavalt § 22 lõikele 5 koondhindena positiivse hinnangu (vähemalt 2,0 punkti). Paragrahv 23 lõige 2 on oluline, kuna käesolevas toetusmeetmes täidab RTK toetuse andmise otsus ka üldise majandushuvi teenuse pakkumise kontekstis ülesannete andmise akti rolli. Oluline on, et toetuse andmise otsus sisaldaks informatsiooni, mida peab sisaldama ülesannete andmise akt; see on sätestatud määruse § 23 lõikes 2 järgnevalt: 1. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu saab olla mobiilsideteenuse osutamiseks toetuse abil rajatud taristu haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades kiire mobiilsideühenduse. Kestuse märke all tuleb arvestada, et 5G sagedusloa omanikel on paindlikkus teenust osutama hakata 11 kuud peale projekti abikõlblikkuse lõppu (pärast sidemasti kasutusloa saamist) ja teenust tuleb osutada 9 aastat, et mahtuda komisjoni otsuse lubatud 10 aasta piiri sisse. 2. Viide komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsusele ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a. RTK viitab, et toetus on riigiabi komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsuse „Komisjoni otsus üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes. 3. Valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse. See punkt täidab asjaomase territooriumi täpsustamise nõuet, kus toetuse saaja mobiilsideteenuse osutamise tagama peab. 4. Hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid. Siin peaks olema viited, et abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. Lisaks katavad selle punkti põhimõtte ühendmääruse § 8 lõike 4 punktid 4, 5, 12 ja 13, mis juba ka sätestavad toetuse finantsmahud, toetuse maksmise tingimused, finantskorrektsioonid jms. Viide komisjoni otsuse artiklile 6, mis kohustab sätestama mõistliku kasumi arvutamise metoodika. Mõistlik kasumimäär vastavlt komisjoni otsuse artiklile 6 on kapitali tasuvuse määr, mis ei ületa asjaomast intressimäära vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti. 5. Asjakohasel juhul tulenevalt kliimakindluse tagamise hindamise tulemustest taristu kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad. Antud punkt ei ole seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise aktiga, vaid tuleneb kliimakindluse tagamise nõuetest. Lisaks sellele viitab § 23 lõige 2 ühendmääruse § 8 lõikele 4, kus loetletakse taotluse otsuses märgitav info. Järgnevalt on toodud sellest loetelust punktid, mis on samuti vajalikud üldise majandushuvi ülesannete andmise akti jaoks: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summa; 5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest; 6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 21 10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestuse nõude rakendumise kohta; 12) toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord; 13) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtrühmale teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1 nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajale; 15) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta, kui toetuse saajal on vaide esitamise õigus; 16) otsuse tegija andmed; 17) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave. Eelnõu § 24 sätestab taotluse rahuldamata jätmise korra. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus ja taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele, kui taotluse rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru eelarvevahendite lõppemise tõttu ja kui taotleja on alutanud projekti elluviimist või projekti, mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist. Elluviimise puhul on erand sidemasti aluse maa omandamine või maale muul viisil kasutamisõiguse saamine. Eelnõu § 25 lõige 1 näeb ette taotluse osalise rahuldamise võimaluse, kui taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve on ammendumise tõttu piiratud. Lõige 2 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine on võimalik ainult taotleja nõusolekul. Kui rakendusüksus teeb taotlejale ettepaneku vähendada toetuse summat või muuta projekti tegevusi ning taotleja selle ettepanekuga ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. See tagab, et taotleja peab olema valmis projektist osa tegevusi välja jätma, kui toetust ei ole võimalik täies mahus anda. 6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-des 26–27 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ning kehtetuks tunnistamine. Paragrahvis 26 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõige 1 sätestab, et otsuse muutmisel lähtutakse ühendmääruse §-des 12–13 sätestatud tingimustest ja korrast. Taotluse muutmist võib taotleda toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel (nt projekti elluviimise tähtaja pikendamine toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel, nagu lubade viibimine) või selle võib algatada rakendusüksus. Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse otsuse muutmisest keelduda, kui muudatus on vastuolus projekti sisu, eesmärkide, oodatavate tulemuste või määruses esitatud nõuetega. Oluline on punkt 2, mis sätestab rakendusüksuse õiguse keelduda muudatustest, mis ei ole kooskõlas riigiabi eeskirjadega (sh lairibale antava riigiabi suunised ja üldist majandushuvi pakkuvat teenust reguleerivad sätted). Paragrahvis 27 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine. Lõige 1 sätestab taotluse rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise alused. Peamised alused on ebaõigete andmete esitamine, pettus või õigusvastane mõjutamine ning toetuse saaja soov toetuse kasutamisest loobuda. Lõige 2 täiendab aluseid ning on oluline riigiabi kontekstis. Punkt 1 näeb ette kehtetuks tunnistamise aluse, kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-des 30 (toetuse saaja kohustused) ja 32 22 (hulgimüügitasandile juurdepääs) sätestatud kohustusi. Kohustus on ka tagada kõigile sideettevõtjatele ja 5G sagedusloa omanikele avatud juurdepääs taristule, mis tuleneb lairibale antava riigiabi suunistest ja on toetuse andmise üks alus. Punkt 2 annab rakendusüksusele õiguse tunnistada otsus kehtetuks, kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega. See tagab, et riigiabina antud hüvitis on igal ajahetkel kooskõlas Euroopa Komisjoni otsustega. 7. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu §-des 28–29 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda rajatud taristu ning mobiilsideteenuse osutamise kontrolliks. Paragrahvis 28 käsitletakse toetuse maksmist. Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja tegelike kulude alusel. Tegelike kulude alusel hüvitamine on oluline, et vältida üldist majandushuvi pakkuva teenuse ja lairibale antava riigiabi suuniste kontekstis toetuse saajale ülemäärase hüvitise maksmist. Lisaks on viidatud ühendmääruse §-le 27, mille sisu on järgnev: „Ühendmääruse § 27. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine (1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest: 1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud; 2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud. (2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja) järgmistel tingimustel: 1) toetuse saaja on selleks soovi avaldanud ja arve väljastaja on andnud kinnituse, et ta on sellest teadlik; 2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks; 3) toetuse saaja ei ole riigiasutus. (3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui rakendusüksus on makse teinud arve väljastajale. (4) Kui hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega.“ Lõige 2 sätestab, et toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Ühendmääruse §-d 24–26 „§ 24. Makse saamiseks dokumentide esitamine (1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu. (2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada makse, kui makse tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust. (3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse üksus ja tema asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja maksete tasumist tõendavaid dokumente. § 25. Makse ja ettemakse menetlemine 23 (1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning ettemakset kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates. (2) Kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1 nimetatud tähtaegu puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (3) Rakendusüksus kinnitab makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus. § 26. Toetuse maksmise üldtingimused (1) Toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a. (2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine. (3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. (4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite ja riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele. (5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest, tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. (6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist.“ Paragrahvis 29 sätestatakse kord taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimiseks. Paragrahv sätestab korra, et tagada riigiabi meetme eesmärgi täitmine, milleks on 5G sagedusloa omanike mobiilsideteenuse kättesaadavus valgetel aladel. See on otsene avaliku teenindamise kohustuse (ÜMPT) kontroll. Lõige 1 annab rakendusüksusele õiguse kaasata kontrollimiseks TTJA, mis tagab tehnilise kompetentsi mobiilsideteenuse kvaliteedi ja valmiduse hindamisel. Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus kontrollib § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva saabumisel, kas §-s 17 esitatud nõuded on täidetud vastavalt § 16 lõike 3 punktides 5 ja 6 lubatule. Kontrollitakse nii taristu (sidemasti) valmimist kui ka mobiilsideteenuse osutamise alustamist (vastavalt ÜMPT nõuetele). Lõige 4 annab õiguse nõuda toetuse saajalt asjakohast dokumentatsiooni (nt 5G sagedusloa omanike raadiosidevõrgu planeerimistarkvara leviala simulatsioonid, rendilepingud) ja teha riskihindamise tulemusena kohapealne kontroll, et veenduda sidevõrgu valmimises ja teenuse osutamises. Kohapealne kontroll võib hõlmata kiirusmõõtmisi (üles- ja allalaadimine) ning viitaja ja ribalaiuse tuvastamist, võttes arvesse tipptunnitingimusi ja muid raadioside leviala mõjutavaid faktoreid. Lõiked 8, 9 ja 10 reguleerivad puuduste korral tegutsemist. Rakendusüksus fikseerib kontrollaktis mittevastavused ja annab toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus vastavalt ühendmääruse §-le 35. 8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused 24 Eelnõu §-d 30 ja 31 sätestavad toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused. Paragrahvi 30 lõige 3 sätestab toetuse saaja kohustused hanke või ostumenetluse läbiviimiseks. Kuna võimalikud toetuse saajad on eeldatavasti juriidilised isikud ning kui nende abikõlbliku kulu maksumused taristu rajamisel ületavad 20 000 eurot, on nad kohustatud ostumenetluse läbiviimisel järgima ühendmääruse § 11 lõiget 4, mille kohaselt: „1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku; 5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 3 nimetatud kohustust; 6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi.“ Lõige 4 koondab toetuse saaja erikohustused, mis on seotud lairibale antava riigiabi suuniste ja üldist majandushuvi pakkuva teenuse täitmisega. Punkt 2 on seotud ÜMPT sisuga. Toetuse saaja peab tagama, et hiljemalt 11 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu (taristu valmimist) osutavad sellel taristul mobiilsideteenust kõik 5G sagedusloa omanikud. See on oluline, et tagada koridoridel mobiilside kättesaadavus olenemata kasutaja mobiilsideettevõtjaist. Punkt 5 nõuab eraldi raamatupidamist toetusega rajatud taristu (kulude ja tulude) korral, sealhulgas antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse jaoks. See on LRS-i ja ÜMPT nõue, et oleks võimalik kontrollida, kas taristut hallatakse kuludele orienteeritult ning ei ole tekkinud liigset hüvitist. Punktid 7, 8 ja 9 puudutavad otseselt liigse hüvitise (ÜMPT) vältimist. Toetuse saaja peab teavitama liigse hüvitise tekkimisest, esitama vastavad andmed järelaruandes ning liigse hüvitise korral selle tagasi maksma. Liigne hüvitis tekib, kui toetuse saaja saab toetatava tegevuse elluviimise tulemusel suuremat hüvitist, kui on lubatud komisjoni otsuses artiklitega 5 ja 6. Punkt 17 sätestab taotleja kohustused avalikustada rajatud sidevõrk. Selle protsessi tulemusel peaks valminud taristu kaardid olema toodud välja taotleja kodulehel ja ehitisregistris. Tegemist on avalikustamisest ja teavitamisest tuleneva nõudega. Lõiked 9 ja 10 sätestavad erinõuded konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö vältimiseks. Eelkõige puudutab see olukorda, kus toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse hulka kuulub mitu 5G sagedusloa omanikku või nendega seotud isikut. Nõuete eesmärk on paika panna organisatsioonilised meetmed ja kontrollimehhanismid, mis väldivad konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmete kätte, kes täidavad samu ülesandeid sideettevõtetes (nt topeltjuhtimine). Rakendusüksusel on õigus nõuda selle olukorra tõendamiseks dokumentatsiooni ja kaasata vajaduse korral Konkurentsiamet. Paragrahvis 31 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Lõike 2 punktid 1 ja 2 on seotud LRS-i ja ÜMPT järelevalvega. Rakendusüksus on kohustatud vähemalt iga kolme aasta järel kontrollima, et toetuse saajale ei oleks makstud liigset hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest. Liigse hüvitise ilmnemise korral on rakendusüksusel kohustus nõuda see tagasi. 25 Punkt 6 sätestab, et riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt kümme aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 9. peatükk. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule Eelnõu § 32 sätestab hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused rajatud taristule ja mobiilsidevõrgule, täpsemalt toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu tingimustega. Lõige 1 sätestab mittediskrimineeriva ja kuludele orienteeritud hinnakujunduse põhimõtte, mis on ÜMPT rakendamiseks esmatähtis. Punktid 2 ja 6 kehtestavad kümneaastase eelisjärjekorra litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele renditeenuse osutamisel. See annab esmase eelise neile mobiilsideettevõtjatele, kelle tegevus vastab toetusmeetme eesmärgile (mobiilside kättesaadavus transpordikoridoridel). Eelisjärjekord peab olema mittediskrimineeriv ning 5G sagedusloa omanikele tagatakse kindel osa (9 meetrit sidemasti tipust). Pärast kümne aasta möödumist pakutakse teenuseid võrdsetel tingimustel kõigile sideettevõtjatele. Punkt 4 on oluline nõue, sätestades, et hinnakujundus peab arvestama taristu ehituse, haldamise ja mõistliku kasumi kulusid, kusjuures kapitalilt arvestatud mõistlik kasumimäär ei tohi olla kõrgem kui 5% ja peab olema arvestatud ainult erakapitali osalt (st toetuse summat arvesse ei võeta). See piirang on kehtestatud liigse hüvitise vältimiseks. Mõistlikku kasumit tohib riigiabi reeglite kohaselt arvestada ainult toetuse saaja oma panuselt ehk erakapitalilt, mitte kogu projekti maksumuselt, mis sisaldab toetust. Kasumi arvestamine toetuse osalt tähendaks liigset hüvitist, mis on komisjoni otsuse artikli 5 põhjal keelatud. Lõikes 5 sätestatakse maksimaalsed hulgimüügitasandi juurdepääsu tooted ja hinnad alltoodu põhjal. 1. Sidemasti antenni paigalduskoha hind arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: hind = üks euro x renditava pinna kõrgus mastis, mis saab olla maksimaalselt 100 €/m. Näiteks, kui renditakse pinda sidemasti kõrgusvahemikus 78–80 meetrit (ehk pinnarent on 3 m eest), on hind järgnev: 78 m x 1 € + 79 m x 1 € + 80 m x 1 € = 237 €. Ühe meetri eest küsitav antenni paigalduskoha hind ei tohi olla kõrgem kui 100 €, mis tähendab, et kui renditakse sidemastis 3 m pinda, saab maksimaalne rent selle eest olla 300 €. Selline hinnastamise viis (hind sõltub kõrgusest) on Eesti sidemastide turul tavapärane praktika. 2. Hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule 4,5 €/km. Hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnastamise aluseks on võetud varasemate sarnaste riigiabi meetmete (nt baasvõrgu toetusmeetmed) tulemusel kujunenud kiurendi turuhinnad. Projekti finantsmudelit on vaadeldud terviklikuna: arvestades, et 70% rajamiskuludest kaetakse riigiabi vahenditest, on toetuse saaja omafinantseeringu (30%) tasuvuslävi seatud peamiselt 26 sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele. Kuna kiurendi osakaal projekti kogutulus on marginaalne (ca 1%), on selle hind hoitud madalal tasemel, et soodustada sideoperaatorite juurdepääsu, tagades samal ajal tervikprojekti majandusliku jätkusuutlikkuse läbi teiste teenuskomponentide. 3. Sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind 10 € / 1 U. 1U on üks püstikuühik, ingl rack unit. 1 U = 4,445 cm mõõdetuna kõrgusesse. Tegemist on universaalse seadmekapi mõõtühikuga. 4. Elektri tarbimiskulu vastavalt tegelikele kuludele. Hinnad kehtivad ühe kalendrikuu kohta ja neile lisandub käibemaks. Hindu on peale kolme aasta möödumist õigus muuta vastavalt tarbijahinnaindeksi aastasele kasvule, kuid mitte rohkem kui 3% aastas. Lõiked 6 ja 7 reguleerivad hindade muutmist. Hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu ning hiljem võib neid tõsta ainult vastavalt tarbijahinnaindeksi aastasele kasvule, kuid mitte üle 3% aastas. See annab sideettevõtjatele hinnastabiilsuse. Lõiked 12, 13 ja 14 sätestavad mehhanismid, mis võimaldavad teistel sideettevõtjatel taotleda juurdepääsu rändlusele tugijaama piires ja aktiivseadmete jagamisele (MORAN/MOCN), kui see tehnoloogia muutub kättesaadavaks. See on LRS-i nõue taristu pikaajalise elujõulisuse ja tehnoloogilise neutraalsuse tagamiseks. Lõige 15 on kriitiline LRS-i avatud juurdepääsu nõue: kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid (lõppkasutajatele), peab ta reserveerima vähemalt 50% toetusega rajatud passiivse taristu mahust juurdepääsu taotlevatele sideettevõtjatele. Lõige 16 nõuab, et kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid, peab ta pidama eraldi raamatupidamisarvestust jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta. Lõiked 17, 18 ja 19 kinnitavad, et kõik juurdepääsu, hinnakujunduse ja raamatupidamisarvestuse kohustused kehtivad ka taristu omaniku, sideettevõtjavõi muu asjaosalise vahetumise korral. See on lairibale antava riigiabi suuniste nõue, mis tagab kohustuste ülekantavuse kogu taristu eluea jooksul. Eelnõu § 33 lõige 1 määrab, et hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustusi kontrollib rakendusüksus, kaasates vajaduse korral tehniliseks abiks TTJA. Ameti abi on oluline, kuna nemad on valdkonna spetsialistid ja reguleerivad hulgimüügitasandi sideteenuste hindu Eestis. 10. peatükk. Aruannete esitamine Eelnõu § 34 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korda, mis jaguneb lõpparuandeks ja järelaruandeks. Lõiked 1–5 käsitlevad projekti lõpparuannet, mis esitatakse projekti elluviimise kohta ja mis sisaldab tulemus- ning väljundnäitajaid (§ 9 lõige 2). Aruannetes esitatud andmed on vajalikud toetusmeetme mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning Euroopa Liidu näitajate saavutamiseks. 27 Lõiked 6–10 on olulised LRS-i ja ÜMPT täitmise seisukohalt, sätestades järelaruande esitamise korra. Lõige 6 sätestab kohustuse esitada järelaruanne regulaarselt iga viie aasta järel kokku kümne aastase perioodi jooksul, et tagada järelevalve ÜMPT osutamise üle. Erandkorras peab toetuse saaja esitama andmed rakendusüksuse päringule kümme tööpäeva jooksul, mis tagab, riigile kontrolli uurimaks, et ei ole makstud liigset hüvitist ja tuleneb ÜMPT otsusest – kuna rakendusüksusel on kohustus aruandluseks Euroopa Komisjonile 20 päeva jooksul, on kümne päevane tähtaeg vajalik toetuse saajalt andmete kogumiseks, nende analüüsimiseks ja koondaruande õigeaegseks koostamiseks. Lõige 7 sätestab aruande sisu. Oluline on punkt 3, mis nõuab andmete esitamist, mis võimaldavad rakendusüksusel kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud liigset hüvitist, nagu on sätestatud komisjoni otsuse artikliga 5. See on peamine järelevalvemeede tagamaks, et toetus on kulupõhine ja ei tekita turumoonutusi. Lõige 10 annab rakendusüksusele õiguse algatada toetuse andmise otsuse muutmine (§ 35), kui järelaruande puuduste tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud korras üldise majandushuvi teenuse pakkumise sisu ja liigse hüvitise kontrolli. 11. peatükk. Toetuse tagastamine Eelnõu §-d 35–36 sätestavad toetuse tagastamise ja mõistliku kasumimäära tagastamise korra ning vaide menetluse läbiviimise tingimused. Eelnõu § 35 sisaldab toetuse tagasinõudmise sätteid. Lõige 8 sätestab, et rakendusüksusel on toetuse tagasinõudmisel kaalutlusõigus, kui toetuse saaja ei täida määrusega pandud kohustusi. Näiteks on ehitatud juurde lisasidemastid, kuid 12 kuud peale abikõlblikkuse perioodi lõppu ei ole toetuse taotleja täitnud enda kohtustust (määruse § 17 lõige 4) ja taganud, et kõik 5G sagedusloa omanikud rajatud sidemastil vastavalt määrusele sideteenust osutavad. Kui juhtub näiteks olukord, et kolmest 5G sagedusloa omanikust kaks osutavad mastil teenust ja üks ei osuta, siis jääb rakendusüksusele kaalutlusõigus, millises suuruses ja osas tagastamise otsus tehakse. Rakendusüksus võiks sellistel juhtudel lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Proportsionaalsuse põhimõttest lähtumine tähendab, et rakendusüksus hindab, kui suur osa kohustustest on täitmata jäetud ja kui suur on selle mõju toetuse eesmärkide saavutamisele. Vastavalt sellele otsustatakse, millises mahus toimub toetuse tagasinõudmine. Rakendusüksus võib selleks konsulteerida rakendusasutuse ja TTJA-ga. Oluline on märkida, et meetme lisas 1 tärniga märgitud transpordikoridoridel esineb lõike, mis asuvad 50 km raadiuses Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, millest tingituna võib sideettevõtjatel neil koridoridel esineda probleeme 5G lairibateenuse osutamisel. Nimetatud olukorras teavitab toetuse taotleja rakendusüksust ning TTJA-d probleemist. TTJA hindab probleemi ja informeerib sellest rakendusüksust, kui ilmneb, et olukorrast tingituna ei ole võimalik osal transpordikoridoril 5G lairibateenust määruses kehtestatud tingimustel osutada. Nimetatud olukord ei saa olla alus projektile finantskorrektsioonide tegemiseks, kuna toetuse taotleja ega sideettevõtja võimuses ei ole olukorda mõjutada. 28 Eelnõu § 36 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine. Lõike 1 kohaselt lahendab vaide rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. 3. Määruse vastavus Eesti ja EL-i õigusele Käesoleva määruse alus on järgnevad õigusaktid: ● Euroopa Komisjoni otsus (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025); ● Euroopa Komisjoni teatis „Suunised lairibavõrkude jaoks antava riigiabi kohta“ (2023/C 36/01), ELT C 36, 31.01.2023, lk 1; ● Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus); ● Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (RT I, 11.03.2022, 1). Eelnõukohane määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: ● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; ● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; ● Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (ELT L 7, 01.01.2012, lk 3). 4. Määruse mõjud Strateegiad Määrus mõjutab otseselt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamise“ väljundi ja tulemuse saavutamist. Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt keskkonnahoiu ning tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Projekti kooskõla „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on üks hindamiskriteeriume projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale ja projektile. Taotleja kohustus on 29 kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvestada sellega rakendamisel. Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Rahastatavad tegevused aitavad kaasa strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele. Kõik kavandatavad tegevused aitavad kaasa toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, suurendades kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, viia ellu maakonna arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada kvaliteetselt teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut. Meetme koostamisel on hinnatud meetme vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi ka DNSH). Tegemist on sidetaristu rajamisega, mistõttu peab taotleja analüüsima DNSH-põhimõtte järgimist taristu rajamisel vastavalt määruse § 17 lõike 7 punktile 7 ning vajaduse korral hindama kliimakindlust vastavalt § 30 lõikes 4 sätestatule. Rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Halduskoormus Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik meede, mis on suunatud turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Seega on ettevõtjal vabadus otsustada, kas meetmest saadav kasu kaalub üles vajalikud haldustoimingud. Kuigi taotluste esitamine, aruandlus ja toetuse kasutamisega seotud dokumentatsiooninõuded võivad ajutiselt suurendada toetust saavate ja toetusest mõjutatud mobiilsideettevõtjate halduskoormust, on see koormuse kasv tähtajaline ja proportsionaalne toetuse eesmärgiga. Halduskoormuse tase on hoitud minimaalsena, kuivõrd see on vajalik toetuse sihipärase kasutamise kontrollimiseks ja riigiabireeglite täitmise tõendamiseks. Seetõttu puudub vajadus täiendavate halduskoormuse tasakaalustamise reeglite rakendamiseks, kuna ettevõtjad osalevad meetmes omal vabal tahtel ja eelduslikult ületab saadav kasu halduskulud. Sihtrühmad Projekti tulemusel on mõju mitmele sihtrühmale. Toetuse saajad on elektroonilise side taristu arendamise ja teenuse osutamisega tegelevad organisatsioonid, enamasti sideettevõtjad, kes taristut rajavad, ja mobiilsideettevõtjad, kes taristul teenust osutavad (toetuse tulemusel tõuseb nende pakutava mobiilsideteenuse kvaliteet kasutajate jaoks). Mobiilsideteenuse kvaliteedi parendamise tulemusel on otsesed kasusaajad inimesed, kes transpordikoridoridel liiklevad, ja ettevõtted, sealhulgas logistika-, turismi- ja ühistranspordisektor, kellele tagatakse stabiilne ja kiire mobiilsideühendus. Selline ühenduvus on olulise tähtsusega nii igapäevaseks tööks ja e-teenuste kasutamiseks kui ka ettevõtluse efektiivsuse tõstmiseks. Juhul kui 30 rajatava sidemasti teeninduspiirkonda jääb elamuid või ettevõtteid, paraneb ka nende mobiilside kvaliteet. Kaudselt on kasusaajad tehnoloogiaettevõtted, kellel on võimalus rajatavat sidevõrku kasutada ühendatud ja automatiseeritud mobiilsuse (CAM) lahenduste, multidomeeni operatsioonide (MDO) ning droonilahenduste arendamiseks ja rakendamiseks. Mõju hinnanguline suurus Mõju hinnangulist suurust on keeruline välja tuua, kuna meede puudutab nii maanteid, kus valdavalt liiklevad auto ja ühistranspordiga reisijad, kui ka raudteid, kus liiklevad paljude reisijatega rongid. Samuti on puutumus sidemasti levipiirkonda jäävate võimalike asustatud hoonetega (olenevalt rajatava sidemasti asukohast). Kitsendades võib proovida leida mõju hinnangulist suurust. Võttes hinnangu andmiseks ainult maanteed ja eelduse, et põhimaanteedel on liiklussagedus konservatiivselt 6000 sõidukit päevas (suuremate linnade vahel rohkem) ning teades, et olenevalt mastialuse maa asukohast on eelarve rajada 40–50 sidemasti, mille minimaalne leviulatus saab määruse kohaselt olla 4 km, saame koridoridele 160–200 km leviulatuse (minimaalselt). Oletades, et kõik sõidukid läbivad neid konkreetseid kilomeetreid, kus on masti mõjuala, tuleb aastane sõidukilomeetrite arv järgmine: 6000 x 160 km x 365 päeva = 350 400 000 sõidukilomeetrit. See tähendab, et aastas on keskmiselt 350,4 miljoni sõidukikilomeetri läbimisel tagatud kvaliteetne 5G-side. See number näitab meetme teenuse kogumahtu ja majanduslikku ulatust. Kui palju neis sõidukilomeetrites on puudutatud inimesi, on keeruline hinnata, kuid tõenäoliselt on see arv suurem, kuna maste rajatakse ka raudteedele, kus liiklevad rongid, ja maanteedele, kus liiklevad ka bussid. Riigivalitsemine Riigiasutuste (nt hädaabi- ja julgeolekuasutused) puhul on mõjutatud kõik kriitilise infrastruktuuriga seotud üksused, kes liiguvad nendel teedel ja vajavad kiiret andmesidet. Lisaks saavad riigiasutused mobiilsideettevõtjatega kokkuleppel kasutada rajatavat sidevõrku ka oma operatiivteenuste tarbeks. 5G eraldiseisva (stand alone – SA) võrgu arhitektuur võimaldab kasutada eraldi võrgulõike (network slicing), et luua turvalised virtuaalsed kihid kriitilise kommunikatsiooni tagamiseks. Kuna sidemastid rajatakse tehnoloogianeutraalsetena, on need tulevikus valmis 6G kasutuselevõtuks. 6G uued võimalused, nagu integreeritud tajumine (sensing), muudavad taristu sisuliselt hajutatud sensori-/radarivõrguks, mida julgeolekuasutused saavad kasutada olukorrateadlikkuse parandamiseks ja riigikaitse eesmärkidel. Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus, ligipääsetavus Toetatavad tegevused ei avalda mõju soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse olukorrale. Regionaalareng Kvaliteetne sideühenduvus on tänapäeval oluline komponent hea elukeskkonna defineerimisel. Tagades transpordikoridori valgetes alades kvaliteetse mobiilsideteenuse, laieneb mobiilsideteenuse kättesaadavus koridoril. Koridoril liikuvatele elanikele on tagatud kvaliteetne andmeside ja näiteks rongiliiklejad ei pea enam rongis töötades või internetis sirvides muretsema, 31 kas sideühendus katkeb ära või ei. Seeläbi panustab meede Eesti elanike elukeskkonnaga rahulolusse. Meede loob eeldused uute kõrgtehnoloogiliste teeohutus- ja teehooldelahenduste (nt isejuhtivad sõidukid, targad transpordisüsteemid) väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis omakorda panustab tänapäevase ja turvalisema elukeskkonna loomisse ja on samuti üks pikaajaline regionaalarengu eesmärk. Kiire andmeside trassiäärsetes piirkondades suurendab logistika ja tööstuse tootlikkust, mistõttu eelduslikult lisandub nendesse piirkondadesse investeeringuid ja töökohti ning sedakaudu elavneb piirkondade majandus. Lisaks aitab kvaliteetne andmesideühendus koos hea teetaristuga ühendada maakondi omavahel ja suuremate linnadega, mis on kasulik nii ettevõtetele ja elanikele kui ka turismile. Meetme väljatöötamise ajal kehtivate hinnatasemete juures on eelarvest (9,37 miljonit eurot) võimalik rajada u 40 sidemasti, mis määruse tingimustel toovad minimaalselt 160 kilomeetrile 5G-mobiilsideteenuse, sellele lisanduvad sagedusloa omanike enda investeeringud koridoridel. Sidemaste rajatakse Eesti põhimaanteedele, mis läbivad 14 maakonda ja suuremat osa Eesti omavalitsustest. Meetmest toetatavate sihtpiirkonna transpordikoridoride loetellu lisati ka maantee nr 80: Heltermaa-Kärdla-Luidja, mis asub Hiiumaal ega ole riigi põhimaanteede nimekirjas. Maantee nr 80 lisamise eesmärk on tagada võrdne võimalus kõikide maakondade põhilistel transpordikoridoridel olevate valgete alade katmiseks. Kliima ja keskkond Tegemist on taristuprojektiga ning sellel on mõju keskkonnale ja kliimale. Eelnõukohases määruses on selle aspektiga arvestatud. Toetuse taotleja peab järgima põhimõtet „ei kahjust oluliselt“ ning hindama kliimakindlust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ lisa 3 B-osale. Taristu toetamise projektil on samas ka positiivsed väljundid. 5G-aktiivseadmed on energiatõhusamad kui eelmiste põlvkondade seadmed. Samuti võimaldab 5G teenuseid, mille abil vähendatakse CO₂-heidet (autokonvoid, lühemate teede valik, ummikute vältimine), panustades seeläbi kliimamuutuste leevendamisse. Kliimamuutustega kohanemise aspektis tulevad 5G-ga turule teenused, mille abil on võimalik kodanikele saata vahetuid ja kiireid teavitusi ilmastikuolude kohta. Nt transpordikoridorides saab teeolude infot edastada vahetult ja otse sõidukitele (libeduse, tugeva vihma- ja lumesaju kohta jne), teeinfot saab kuvada otse ja reaalajas infotahvlitele. Keskkonnahoiu teemal avaldub meetme mõju eelkõige ressursitõhususes. 5G võimaldab kokku hoida aega, raha ja tööjõudu. 5G võimaldab turule tulla teenustel, mis mõjutavad inimeste käitumist (nt keskkonnasäästlikum liiklemine), mille tulemusel käituvad inimesed keskkonda hoidvamalt. Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KeHJS-i kohaselt ei ole mobiilsidetaristu rajamine olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis nõuaks kohustuslikku KMH tegemist. Seetõttu on taotleja kohustuste hulgast välja jäetud KMH aruande või eelhinnangu esitamise nõue, kuna seda menetleb tegevusloa (sh ehitusluba) andja. 32 Kuna sidemasti rajamisel tuleb kohalikust omavalitsusest (KOV) taotleda ehitusluba, on KOV ehitusloa andjana otsustaja KMH vajalikkuse üle. Loamenetluse käigus vaatab KOV sidemasti asukoha üle ja hindab võimalikke piiranguid (nt looduskaitsealad, kaitstavad loodusobjektid) ja sealhulgas teeb ka KMH eelhinnangu vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusele nr 224 („Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“), kui see on vajalik. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse raames Euroopa Regionaalarengu Fondist antava EL-i toetuse eelarve on 9 370 000 eurot, millele lisandub taotleja omafinantseering (30%, s.t 4 157 714 eurot). Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega lisakulusid riigieelarvele. Määruse rakendamiseks (taotluste menetlemine, toetuse andmise otsuste väljastamine ja toetuse andmine ning vajaduse korral toetuse tagasinõudmine) vajalikud tegevused teeb eelkõige rakendusüksus. Toetuse andmise tingimuste eelarve suhestub kogu ühenduvuse meetme eelarvesse selle läbi, et aitab kaasa Eesti lairibaplaani eesmärkide täitmisele, milleks on lisaks ühenduvuse tagamisele ka ülikiire lairibavõrkude arendamine, mis omakorda toetab Eesti digitaalseid eesmärke. Märkus – määruse eelarve suurus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025 istungi protokollile number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muudatus number 4 ja suunati see heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, s.t kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse jõustumine üldises korras tagab toetusmeetme kiire rakendamise ning võimalikult varajase toetuse andmise alustamise. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 seirekomisjonile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisaks esitatakse määrus arvamuse andmiseks Konkurentsiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Transpordiametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, AS-ile Eesti Raudtee ja AS-ile Eesti Liinirongid. 33 Seletuskirja lisa 1: meetme mõjud riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetele ja sihtidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+i, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Akvakultuurifondi kohta ning finantseeskirjad nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisaliidese rahastu kohta (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1), artiklis 9 nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele Rakenduskava DNSH-analüüsi järeldus oli, et 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumisel 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH-analüüs on toodud järgmises tabelis: Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste X Meede on pigem positiivse mõjuga kliimamuutuste leevendamine leevendamisele ega kahjusta eesmärki, kuna 5G-seadmed on keskkonnasäästlikumad ja tarbivad vähem energiat kui varasempõlvkond. Kliimamuutustega X Meetme tulemusel ja eesmärkide täitmisel panustab kohanemine meede kliimamuutustega kohanemisse positiivselt ega kahjusta eesmärki. Näiteks võimaldab 5G-levi tagamine transpordikoridoridel edastada koridoris liikuvatele sõidukitele ja inimestele teavet erakorralistest teeoludest, mis võivad olla tingitud kliimamuutustest. Vee- ja mereressursside X Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava säästev kasutamine ja keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole sellele eeldatud kaitse olulist negatiivset mõju. Ringmajandus, sh X Meetme rakendamisega ei kaasne eeldatavasti jäätmetekke vältimine ja negatiivset mõju ringmajanduse eesmärkidele. kaitse Reostuse vältimine ja X Meede ei kahjusta hinnatavat keskkonnaeesmärki. kontroll (õhk, vesi ja Pigem on meetmel positiivne mõju reostuse maapind) vältimise tagamisele kaasaaitamisel. 5G kasutuselevõtt näiteks isesõitvate autode puhul või CAM teenustel soodustab heitgaaside vähemat teket, mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele. Bioloogilise X Meetmel puudub eeldatavasti otsene mõju mitmekesisuse ja hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Sidemasti 34  ökosüsteemide kaitse ning rajamine nagu iga infrastruktuuri rajamine omab taastamine keskkonnale üleüldiselt negatiivset mõju, kuid taristu rajamisega kaasnevad positiivsed aspektid kaaluvad negatiivse üle. Lisaks ei saa sidemaste ehitada asukohtadesse, mis on kohalike omavalitsuste või riiklike õigusaktide alusel kaitse all tulenevalt liikide või ökosüsteemide kaitsest. Kokkuvõtlikult, DNSH-d on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ tehtud DNSH-analüüs ei tuvastanud, et meetme sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Pigem toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Seega puudub vajadus rohkemate leevendusmeetmete kehtestamiseks. 35  EELNÕU 11.01.2026 JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ (edaspidi meede) sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Toetus on suunatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 2021. aastal kinnitatud „Eesti digiühiskond 2030 arengukavas“ nimetatud alaeesmärgi „Ühenduvus“ 3. suuna „5G ja 6G baastaristu arendamine“ täitmisele. (3) 5G on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis põhineb vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project – 3GPP) versioonil 15. (4) Määruse alusel toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+ ja teiste fondide kohta (ELT L 231, 30.06.2021), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustab Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eestis on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. (5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmise näitajaga: elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus. 1 (6) Toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. (7) Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630 „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL“ (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025) (edaspidi komisjoni otsus). (8) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik piirkond on määruse § 3 sätestatud turutõrke piirkond. (9) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60), artiklis 7 sätestatud juhtudel. § 2. Üldist majandushuvi pakkuv teenus Üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT) on transpordikoridoridel turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku taristu rajamine, haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire mobiilsideühenduse. § 3. Turutõrkepiirkond (1) Turutõrkepiirkond ehk valge ala on piirkond, kus olemasolevat taristut, kättesaadavat sagedusressurssi ja mobiilsidetehnoloogiat kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk tipptunnitingimustes allalaadimiskiirust vähemalt 50 Mbit/s lõppkasutaja kohta ja teadaolevalt puudub sideettevõtjatel majanduslik huvi järgmise kolme aasta jooksul taristut sinna rajada. Valged alad transpordikoridorides on toodud määruse lisas 1. (2) Mobiilsidevõrk on traadita side võrk, millega tagatakse lõppkasutajatele ühenduvus võrguga kaetud piirkonna kõigis kohtades, tuginedes ühele või mitmele rahvusvahelise mobiilsidetehnoloogia (International Mobile Telecommunications – IMT) standardile. § 4. Taristu (1) Taristu on elektroonilise sidevõrgu sidemastist ning sidemasti teenindava tagasiühendusvõrgu valguskaablist, elektrivõrgust, sidekonteinerist, juurdepääsuteest ja turvaaiast koosnev osa, mis võimaldab sideettevõtjatele pakkuda sidemasti antenni paigalduskohta ja hulgimüügitasandi võrguteenust. (2) Sidemast on kõrgrajatisena käsitletav passiivne sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja raadioside aktiivseadmete, nagu antennid ja tugijaamad, paigaldamiseks ja käitamiseks ning mis vastab tootja ettenähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja ehitusnõuetele. § 5. Transpordikoridor Transpordikoridor on vähemalt neljakilomeetrine terviklik lõik käesoleva määruse lisas 1 loetletud koridoril olevast valgest alast. 2 § 6. Mobiilsideteenus Mobiilsideteenus on kokkulepitud tingimustel mobiilsidevõrgu kaudu osutatav teenus, milleks on andmesideteenus, isikutevaheline sideteenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või peamiselt signaalide edastamises. § 7. Sideettevõtja Sideettevõtja on elektroonilise side ettevõtja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 5 tähenduses. § 8. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt ÜMPT ülesannete andmise akt on Riigi Tugiteenuste Keskuse tehtud taotluse rahuldamise otsus toetuse saajale, kus sätestatakse komisjoni otsuse artikli 4 tingimused. § 9. Toetuse andmise eesmärk (1) Toetuse andmise eesmärk on toetada transpordikoridoride valgetel aladel 5G- ja muu mobiilsideteenuste osutamiseks vajaliku taristu ehitamist, et võimaldada lõppkasutajatel kasutada ülikiiret mobiilsideühendust. (2) Toetuse andmise väljundnäitaja on „Rajatud sidemastid“ ja tulemusnäitaja on „5G levialaga kaetud valged alad transpordikoridoridel“. (3) Toetuse tulemusena saavutatakse transpordikoridoride valgetel aladel 5G-mobiilsideteenus. (4) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2026–2029 tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ digiühiskonna programmi meetme „Ühenduvus“ tegevuse „5G-taristu ja teenuste arendamine“ eesmärkide saavutamisse. § 10. Rakendusasutus ja -üksus (1) Rakendusasutus on Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 11. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse §-s 9 nimetatud väljund- ja tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse ellu taristu rajamine, sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega. (2) Toetatakse tegevusi, mis vastavad asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning mille puhul kohaldatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse 3 kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13), artikli 17 tähenduses (edaspidi põhimõte „ei kahjusta oluliselt“). (3) Toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat. (4) Ei toetata järgmisi tegevusi: 1) rajatava elektroonilise sidevõrgu haldamisega seotud tegevused (jooksvad kulud); 2) taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamine, mida toetuse saaja või temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimiskavatsustes lähima kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud. (5) Toetust ei anta projektile, mille lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist on alustatud või mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist. Sidemastialuse maa otsimist või selle kasutamisõiguse omandamist ei loeta projekti elluviimisega alustamiseks. § 12. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised § 11 lõike 1 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 9 lõike 3 kohase tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt §-le 14 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) kulud, mis on otseselt vajalikud ja otstarbekad projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks; 2) taristu rajamise kulud, sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega seotud kulud; 3) taristu projekteerimise, projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise ning tegevusega piiritletavate geodeetiliste tööde planeerimisega seotud kulud; 4) ehitusprojektide dokumenteerimise ja auditeerimise kulud; 5) omanikujärelevalve teenuse osutamisega seotud kulud; 6) taotleja projektijuhtimise töötasu ja puhkusetasu vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatule; 7) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise, sealhulgas ringlusse võtmisega seotud kulud. (3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule on abikõlbmatud järgmised kulud: 1) üldkulud vastavalt ühendmääruse § 21 lõikes 5 sätestatule; 2) administreerimiskulud vastavalt ühendmääruse § 21 lõikes 6 sätestatule; 3) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud; 4) projekti elluviimiseks uue organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri loomise ja toimimise kulud; 5) liiklusvahendite soetamise ja rentimise kulud; 6) infotehnoloogilise taristu regulaarse korrashoiuga seotud kulud; 7) taristualuse maa kasutamise või omandamisega seotud kulud; 8) mobiilsideteenuse osutamiseks vajalikud aktiivseadmed. 4 § 13. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse periood lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2029. aastal. (2) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud, mida võib rakendusüksus pikendada mõjuval põhjendusel, kui projekti raames abikõlbliku taristu rajamisel on ilmnenud tõendatavaid ning toetuse taotleja tegevusest sõltumatuid ajalisi viivitusi. (3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. § 14. Toetuse osakaal ja piirmäär (1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 70 protsenti. (2) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 300 000 eurot projekti kohta. (3) Projektile antava toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 3. peatükk Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile § 15. Nõuded toetuse taotlejale (1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle põhitegevusala oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi elektroonilise side teenused fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 611), muud elektroonilise side teenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 619) või elektri- ja sidevõrkude ehitus (EMTAK 2025 jagu F, klass 4222). (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatule. (3) Taotleja on kohustatud lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatule täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele teabe, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. (4) Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe rakendusüksusele. (5) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus piirkonnas taristut, mida saab kasutada mobiilsidevõrgu rajamiseks, peab ta enne toetuse taotluse esitamist teavitama sellest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades ametile taristu asukoha, trasside ja juurdepääsu andmise tingimuste kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldab ka teistel toetuse taotlemisest huvitatud isikutel seda taristut mobiilsidevõrgu rajamiseks kasutada. 5 § 16. Nõuded taotlusele (1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt. (2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 nõuetele. (3) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente ja andmeid: 1) taotleja nimi; 2) projekti nimi; 3) kõigi Eesti 5G sagedusloa omanike allkirjaõiguslike isikute kirjalikud kinnitused, võttes juriidilisele isikule kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kvaliteedile vastavat mobiilsideteenust vähemalt 10 aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud sidemastis; 4) projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega; 5) toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv; 6) toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus kilomeetrites; 7) lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori tüüp, kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu mobiilsideteenuse katvus tagatakse; 8) rajatava sidemasti kõrgus; 9) taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega raamatupidamisest, ostuarve(d) või müügiarve(d); 10) maakond, kuhu sidemast rajatakse; 11) projekti elluviimiseks vajalik abikõlblike kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni ja põhjendusega; 12) projekti algus- ja lõpukuupäev; 13) projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks; 14) projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse osutamise alustamiseks kõigi 5G sagedusluba omavate sideettevõtjate poolt iga mobiilsideettevõtja kohta eraldi; 15) projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus; 16) kinnitus projektiga saavutatava 5G osutamisega seotud kulude katmise kohta projekti elluviimisele järgneva kümne aasta jooksul; 17) taristu investeeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, tuleb esitada kliimakindluse hinnang vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale; 18) kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse; 19) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 20) kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu; 21) taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta; 22) taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine; 23) juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab taotleja, et lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud; 6 24) tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala läheduses, omandiõiguse või kasutusõiguse alusel; 25) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (4) 5G sagedusloa omanik on sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI) 3rd Generation Partnership Project (3GPP) standardi versioonil 15 ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel mobiilsideteenust. § 17. Nõuded toetuse abil rajatud taristule ja mobiilsideteenusele (1) Nõuded toetuse abil rajatavale taristule: 1) rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune; 2) rajatava tagasiühendusvõrgu passiivne taristu peab koosnema vähemalt nelja kanaliga mikrotorust ja 48 kiuga kiudoptilisest kaablist; 3) taristu rajamisel lähtutakse tehnilisest lahendusest, mis võimaldab olemasolevate taristute efektiivset kasutamist; 4) taristu peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu, võimaldades pakkuda mobiilsideteenust, kasutades mis tahes Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning Eesti Vabariigis kehtivate sagedusloa tingimustega kooskõlas olevat tehnoloogiat või tehnoloogiate kombinatsiooni. (2) Tagasiühendusevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab sidemasti ülekandevõrguga. Tagasiühenduse võrk ulatub sidemastile lähima jaotuspunktini, milles toimub tagasiühenduse võrgu ja ülekandevõrgu ühendamine. (3) Ülekandevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab tagasiühenduse võrgud. (4) Nõuded mobiilsideteenusele toetuse abil rajatud taristul: 1) mobiilsideteenuse peavad tagama kõik 5G sagedusloa omanikud, osutades seda juriidiliselt neile kuuluvate raadioseadmetega; 2) teenuse osutamisega tuleb alustada hiljemalt üheteistkümne kuu jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust ning teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat alates teenuse osutamise kohustuse algusest; 3) teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15, minimaalse ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel; 4) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimiskiiruse vähemalt 100 Mbit/s teenuse lõppkasutaja kohta; 5) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimiskiiruse vähemalt 5 Mbit/s teenuse lõppkasutaja kohta; 6) teenus peab võimaldama edasi-tagasi latentsusaega, mis on väiksem kui 50 millisekundit (ms) IP-paketi kohta. (5) Tipptund on võrgu eeldatav töötingimus ajavahemikul päevas, mis kestab enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel, ehk mobiilsidevõrkude puhul on nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50 protsenti või suurem, kui tipptunnil on liiklus oluliselt suurem. (6) Tugijaama koormus tähendab keskmist protsenti tugijaama ressurssidest, mida lõppkasutajad kasutavad teatava teenuse puhul. 7 (7) Lõppkasutaja on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 27 tähenduses elektroonilise side teenuse kasutaja. (8) Toetuste abil rajatud projekt peab vastama järgnevatele keskkonnanõuetele: 1) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad olema käideldavad vastavalt kehtivatele nõuetele; 2) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad võimaldama jäätmete ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses; 3) uue taristu rajamisel välditakse kahju tekkimist elupaikadele ja liikidele ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud juhtudel lähtutakse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise nõuetest; 4) taristu osaks olevad materjalid ja tooted ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1), lisas XIV nimetatud autoriseerimisele kuuluvaid ohtlikke aineid ning vastavad lisas XVII nimetatud ohtlike ainete kasutuspiirangutele; 5) taristu osaks olevad elektri- ja elektroonikaseadmed vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/65/EL, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88), toodud nõuetele; 6) olema vastupidav kliimamuutustele; 7) järgima põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 18. Taotlusvooru avamine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Kui menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa saavutab toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. § 19. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotleja esindusõiguslik isik esitab digitaalselt allkirjastatuna taotluse e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele. (2) Taotlus esitatakse § 18 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist. 8 (3) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtaega ei ennistata ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 20. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse tuvastamisest, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (2) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisateavet, määrab rakendusüksus taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 15 tööpäeva võrra. § 21. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 15 sätestatud nõuded. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 16 sätestatud nõuded. (3) Rakendusüksus kaasab vajaduse korral taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamisse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. § 22. Taotluste hindamine ja valikumetoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksus. (2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel: 1) projekti kuluefektiivsus – 50 protsenti, hinnatakse projekti kulu ja kvaliteedi suhet; 2) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 20 protsenti, hinnatakse rajatava sidemasti kõrgust; 3) projekti põhjendatus – 15 protsenti, hinnatakse projekti panust digitaalse lõhe vähendamisse, sekkudes piirkondadesse, kus turutõrkepiirkond on pikim; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – viis protsenti, hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – kümme protsenti, mille raames hinnatakse projekti panust regionaalsesse tasakaalustatud arengusse maakonna SKP alusel. (3) Hindamise alus on käesoleva määruse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumid, mis määrab iga lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul täpse mõõdiku ja punktiskaala väärtused. 9 (4) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumide lõikes skaalal ühest viieni. Taotluse koondhinne moodustub lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete kaalutud keskmisest. (5) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2. (6) Transpordikoridori valge ala ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale. Kui määruse lisas 1 loetletud transpordikoridoride valgete alade ja taotluses märgitud kilomeetripostide vahemik eri taotlejate vahel kattub, rahuldatakse taotlused järgnevalt: 1) moodustatakse pingerida vastavalt § 22 lõikes 4 saadud koonhindele; 2) rahuldatakse punkti 1 alusel moodustatud pingereas eespool olev taotlus. Kui taotlused on saanud pingereas võrdse koondhinde, eelistatakse taotlust, mis on § 22 lõike 2 punkt 1 alusel saanud kõrgema hinde; 3) kui sama kilomeetripostide vahemikule on varem antud taotluse rahuldamise otsus, jäetakse hilisem taotlus samas ulatuses rahuldamata; 4) kattuvuse korral võimaldab rakendusüksus pingereas tagapool või hilisemale taotlejale taotluse muutmist kümne tööpäeva jooksul, et eemaldada taotlusest kattuvad kilomeetrid. Kui taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. § 23. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, rahuldatakse taotlused taotlusvooru eelarve ammendumiseni järgnevalt: 1) kui mitu taotlejat on esitanud taotluse sama transpordikoridori valge ala osa kohta, rahuldatakse taotlus § 22 lõike 6 alusel; 2) kui pingerida ei teki, kuna taotlejaid on üks, rahuldatakse taotlus, mis on saanud § 22 lõikes 5 nimetatud koondhindeks positiivse hinnangu. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule järgnev: 1) üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus; 2) viide komisjoni otsusele ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a; 3) valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse; 4) hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid, sealhulgas mõistliku kasumi määra leidmise metoodika vastavalt komisjoni otsuse artiklile 6; 5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord; 6) asjakohasel juhul tulenevalt kliimakindluse tagamise hindamise tulemustest taristu kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad. (3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 24. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 11 lõikes 5 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 10 § 25. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve ammendumise tõttu. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 26. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 1 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei peeta põhjendatuks. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 21 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Uute asjaolude ilmnemise korral on rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra. § 27. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas esitanud ebaõigeid andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 3) toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist otsuses ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-s 30 ja §-s 32 sätestatud kohustusi; 2) kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega. (3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada. 11  7. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 28. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu. (4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse sagedusega kuni üks kord kvartalis. (5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 80 tööpäeva. Rakendusüksus võib kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli ajal. § 29. Taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimine (1) Rakendusüksusel on õigus kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimiseks. (2) Rakendusüksusel on õigus kontrollida § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva saabumisel, kas käesoleva määruse §-s 17 esitatud nõuded on täidetud § 16 lõike 3 punktides 5 ja 6 lubatu kohaselt. (3) Kui toetuse andmise otsust on vastavalt §-s 26 sätestatule muudetud, lähtub rakendusüksus lõikes 2 nimetatud tähtpäeva asemel muudatuse otsuses sätestatud tähtpäevast. (4) Rakendusüksusel on lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks õigus nõuda toetuse saajalt vastavat dokumentatsiooni ja riskihindamise tulemusena projekti kohapeal kontrollida, veendumaks sidevõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja järelaruandes näidatud mahus. (5) Kohapealse kontrolli korral teavitab rakendusüksus toetuse saajat kontrolli tegemise kohtadest ja ajakavast vähemalt 15 tööpäeva ette. (6) Kohapealne kontroll tehakse vajaduse korral koos toetuse saaja esindajaga ja tehniliste mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed. (7) Rakendusüksus koostab esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta kontrollakti. (8) Lõikes 7 nimetatud aktis fikseerib rakendusüksus määruses sätestatud tingimustele mittevastavad nõuded ja muud selgunud mittevastavused, mille tõttu toetust ei maksta, ja annab toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 12 (9) Puuduste kõrvaldamise järel kontrollib rakendusüksus mõistliku aja jooksul sidevõrgu valmidust uuesti. (10) Kui puuduseid ei kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus ühendmääruse §-35 sätestatu kohaselt. 8. peatükk Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused § 30. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 nimetatud kohustusi ja tagab projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu. (3) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud hanke läbi viima vastavalt järgmistele nõuetele: 1) toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja asja, teenuse või ehitustöö abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse lähtuvalt ühendmääruse § 11 lõigetest 4– 10 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest; 2) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdne või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuse, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa. (4) Toetuse saaja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 toodule: 1) tagama, et projekt viiakse ellu vastavalt toetuse taotlusele, sealhulgas järgima taristu ehitamisel § 17 lõikes 1 loetletud nõudeid; 2) tagama, et hiljemalt 11 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust osutavad § 17 lõike 4 alusel mobiilsideteenust kõik 5G sagedusloa omanikud; 3) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 4) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut projekti muudatuste tegemiseks vastavalt §-s 26 sätestatule; 5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetusega rajatud taristu ja selle sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ning hulgimüügitasandi võrguteenuse kulude ja tulude kohta; 6) esitama rakendusüksuse nõudmisel 15 tööpäeva jooksul andmed, mis võimaldavad rakendusüksusel kontrollida, et toetust on kasutatud vastavuses riigiabi reeglitega; 7) teavitama rakendusüksust liigse hüvitise tekkimisest; 8) esitama andmed järelaruandes, mis võimaldab rakendusüksusel kontrollida, et toetust on makstud vastavuses komisjoni otsuse artiklitega 5 ja 6; 9) maksma liigse hüvitisena saadud toetuse tagasi, kui ta on toetatava tegevuse elluviimise tulemusel saanud liigset hüvitist; 10) maksma tagasi rakendusüksuse tagasinõutud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 13 11) võimaldama audiitorile ja kontrolli tegevale isikule juurdepääsu kõikidele projektiga seotud andmetele ja dokumentidele; 12) teavitama rakendusüksust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud olulistest muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja kohustuste täitmist; 13) informeerima rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest olulistest asjaoludest ning kõikidest olulistest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest; 14) tagama projekti käigus soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise taristu kasuliku eluea jooksul; 15) säilitama projekti dokumentatsiooni kuni soetatud taristu kasuliku eluea lõpuni; 16) kandma taristu haldamise kulud; 17) muutma ehitatud taristu pärast rajamist avalikult kättesaadavaks; 18) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“; 19) järgima tegevuste elluviimisel keskkonnaalaseid õigusakte ja kliimakindluse nõudeid; 20) pakkuma käesoleva määruse § 32 kohaselt kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu; 21) tagama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu hinnakujunduse, mis võimaldab lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist samamoodi nagu normaalse turukonkurentsiga piirkondades vastavalt §-le 32; 22) tõendama, et sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik, kuludele orienteeritud ja mittediskrimineeriv; 23) pakkuma sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil turutõrkepiirkondadesse rajatud passiivse sidevõrguga seotud ajakohasele teabele sellises vormingus, mis on laialdaselt kasutuses ning võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud teavet masintöödelda; 24) esitama rakendusüksuse nõudmisel teavet üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestuse kohta järelaruannetes. (5) Hulgimüügitasandi võrguteenus on võrguteenuse pakkumine tagasiühenduse võrgu passiivse taristu osas, samuti võrguteenuse pakkumine toetuse taotleja ülekandevõrgu passiivse taristu osas, eesmärgiga osutada juurdepääsu toetuse abil rajatavale tagasiühenduse võrgu passiivse taristu osale. (6) Passiivne taristu on aktiivsete komponentideta sidevõrk, mis koosneb füüsilisest taristust ja kaablitest, sealhulgas pimekiud ja vaskkaablid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1) artikli 2 lõike 2 punktis 2. (7) Liigne hüvitis on toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel saadav ülemäärane hüvitis, mis ei vasta komisjoni otsuse artiklite 5 ja 6 nõuetele. (8) Taristu kasulik eluiga ehk olelusring tähendab taristu elemendi kasutamist alates selle kasutusele võtmisest kuni taristu elemendi lõpliku kõrvaldamiseni. Sõltumata toetuse saaja raamatupidamislikust amortisatsiooniperioodist, loetakse passiivse taristu minimaalseks kasulikuks elueaks üldjuhul kolmkümmend aastat, välja arvatud juhul, kui taristu hävib vääramatu jõu tõttu või selle edasine kasutamine on tehnilise ekspertiisi kohaselt ohtlik. 14 (9) Kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu 5G sagedusloa omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut, on toetuse saajal kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö ja teabevahetuse ärahoidmiseks, sealhulgas organisatsiooni põhikirja ning juhtimis- ja kontrollorganite liikmeid silmas pidades. Toetuse saaja peab olema valmis tõendama, et: 1) toetuse saaja juhatuse ega nõukogu liikmed ei täida samal ajal sideettevõtjate juures ülesandeid, mis on otseselt seotud konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe töötlemisega või on kasutusele võetud organisatoorsed meetmed, mis võimaldavad vältida konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmetele, kes täidavad samal ajal viidatud ülesandeid sideettevõtetes; 2) toetuse saaja organisatsioonis toimuv teabevahetus on piiratud ainult kavandatud legitiimse eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning tingimuse täitmine oleks kontrollitav; 3) toetuse saaja juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes kehtib konfidentsiaalsuskohustus; 4) tõhusalt on välistatud, et sideettevõtjat esindav isik toetuse saaja juhatuses või nõukogus avaldaks oma tööandjale teavet, mis on saanud talle kättesaadavaks seoses ülesannete täitmisega toetuse saaja juures; 5) Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus määrata minimaalselt üks enda esindaja toetuse saaja nõukogusse. (10) Lõikes 9 nimetatud olukorra tõendamiseks on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt vastavat dokumentatsiooni. Rakendusüksusel on õigus kaasata dokumentide kontrolliks Konkurentsiamet. § 31. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule on rakendusüksusel õigus: 1) kontrollida projekti elluviimist; 2) kontrollida projektiga seotud kulude kajastamist toetuse saaja raamatupidamises; 3) kontrollida toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas kontrollida projekti; 4) osaleda vaatlejana toetuse saaja projekti tegevuste elluviimist puudutavatel nõupidamistel ja koosolekutel; 5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 7) teha muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning määruses sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) vastavalt komisjoni otsuse artikli 7 lõikele 1 vähemalt iga viie aasta järel ja ülesande andmise akti kehtivuse lõppemisel kontrollima, et ei oleks makstud liigset hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest; 2) liigse hüvitamise ilmnemise korral nõudma liigse hüvitise tagasimaksmist; 3) andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 4) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid rakendusasutusele; 5) teavitama rakendusasutust projektis tuvastatud rikkumistest; 6) säilitama riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. 9. peatükk Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule 15 § 32. Toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu tingimustega (1) Toetuse saaja on kohustatud sätestama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse tingimused ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse viisil, mis on mittediskrimineeriv ja kuludele orienteeritud, järgides sealjuures põhimõtteid, et: 1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenus ja hulgimüügitasandi võrguteenus peavad tehniliselt võimaldama projekti raames turutõrkepiirkonnas mobiilsideteenuse pakkumist; 2) projekti raames pakutakse sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust esimesed kümme aastat eelisjärjekorras võrdsetel tingimustel litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele ja seejärel võrdsetel tingimustel teistele sideettevõtjatele. Peale kümne aasta möödumist pakutakse võrdsetel ja mittediskrimineeritavatel tingimustel sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust kõigile sideettevõtjatele kogu taristu olelusringi jooksul; 3) projekti raames pakutakse kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi võrguteenuse pakkumist kogu taristu olelusringi jooksul; 4) kuludele orienteeritud hinnakujundus lähtub taristu ehituse kuludest, taristu ja sellele juurdepääsu teenuste tõhusa haldamise kuludest ning selleks kasutatud kapitalilt arvestatud mõistlikust kasumist. Hinnakujundus peab tagama, et toetuse saaja poolt teenuse osutamisest saadav kogutulu ei ületaks teenuse osutamise netokulusid ja komisjoni otsuse artikli 6 kohaselt arvutatud mõistlikku kasumit. Kasumit arvestatakse ainult toetuse saaja omafinantseeringult ehk erakapitalilt, arvestusbaasist arvatakse välja toetuse summa; 5) kuludele orienteeritud hinnakujundus peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse osutamiseks mittevajalikke kulusid ja teenustele omistatakse ainult need kulud, mis on teenuse osutamiseks otstarbekad ja efektiivsed; 6) sidemasti antenni paigalduskohas võimaldatakse kümneks aastaks juurdepääs eelisjärjekorras 5G sagedusloa omanikele mittediskrimineerival viisil, sealjuures arvestades tulevikuvajadusi ja tagades 5G sagedusloa omanikele kõrguse üheksa meetrit sidemasti tipust; 7) toetuse saaja on kohustatud tagama, et toetuse abil rajatud sidemastides peab antennide paigutamine ja positsioneerimine toimuma kõigi 5G sagedusloa omanike vahel võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttel ning antennide paigutamiseks eraldatakse sidemastides kõrgusvahemikud selliselt, et tagatud on erinevate 5G sagedusloa omanike vahel sama toetuse saaja ulatuses sarnased ja proportsionaalsed võimalused kvaliteetse 5G katvuse rajamiseks, kohaldades seejuures rotatsiooni printsiipi. (2) Rotatsiooni printsiip käesoleva määruse kontekstis tähendab, et 5G sagedusloa omanik, kes kasutab ühes sidemastis kõrgeimat positsiooni lõike 1 punktis 6 nimetatud kõrgusest, on kohustatud sama toetuse saaja poolt rajatud teistes sidemastides kasutama madalamaid positsioone, sealhulgas keskmist ja alumist positsiooni lõike 1 punktis 6 nimetatud kõrgusest. Positsioonide jaotus peab olema kordamööda võrdne ja proportsionaalne toetuse saaja kogu toetuse abil rajatud taristu ulatuses. (3) Toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast taristu valmimist toetuse saaja määratud viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise. (4) Toetuse saaja tagab hulgimüügitasandi juurdepääsu ka sellistele taristu osadele, mida ei ole toetusest rahastatud, aga mida toetuse saaja kasutab, et võimaldada toetuse abiga rajatud taristule teenuse osutamist. 16 (5) Toetuse abil rajatud taristul kehtivad järgmised maksimaalsed põhiteenuste hinnad ühes kalendrikuus ilma käibemaksuta: 1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse hind arvutatakse vastavalt valemile „hind = üks euro korda renditava pinna kõrgus mastis“, mis saab olla maksimaalselt 100 eurot meetri kohta; 2) hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule on 4,5 eurot ühe kilomeetri kohta; 3) sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind on 10 eurot ühe püstikuühiku (U) kohta; 4) elektri tarbimise kulu vastavalt tegelikele kuludele. (6) Lõikes 5 sätestatud hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust. (7) Pärast lõikes 6 sätestatud ajavahemiku möödumist võib toetuse saaja tõsta hindu vastavalt tarbijahinnaindeksi aastasele kasvule, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti aastas. (8) Lisaks lõikes 5 sätestatud põhiteenustele tohib toetuse saaja pakkuda ka teisi ühekordseid lisateenuseid kulupõhise hinnaga. (9) Kui toetuse saaja on elektroonilise side seaduse § 45 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kellele on kehtestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel hulgimüügitasandi hinnad, kehtivad toetuse saajale maksimaalselt sätestatud hulgimüügitasandi hinnad järgnevalt: 1) toetuse abiga rajatud taristul kehtivad määruses sätestatud hinnad; 2) toetuse saaja omavahenditest rajatud taristul, mida kasutatakse teenuse osutamiseks tagasiühenduse võrku, kehtivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel reguleeritud hinnad. Juhul kui vastavad toote või teenuse hinnad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsusega reguleeritud ei ole, peab hulgimüügitasandi hinnakujundus lähtuma käesoleva määrusega sätestatust. (10) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud taristule juurdepääsu taotluse ja võimaldab alustada selle kasutamist hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Taotlused rahuldatakse nende laekumise järjekorras. (11) Hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääs passiivsele võrgutaristule, sealhulgas pimedale kaablile, kaablikanalisatsioonile ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele, peab olema võimaldatud vastava võrgutaristu kasuliku eluea lõpuni. Juhul kui toetusega rajatud võrgutaristu uuendatakse või asendatakse enne selle kasuliku eluea lõppu, peab toetuse saaja jätkama taristule juurdepääsu võimaldamist kogu algse taristu puhul ettenähtud kasuliku eluea ajal. (12) Kümne aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel Eestis registreeritud sideettevõtjatel õigus nõuda 5G sagedusloa omanikelt juurdepääsu rändlusele toetuse abil rajatud tugijaama piires alates mobiilsideteenuse tegelikust käivitamisest vastavalt määruse § 17 lõike 4 punktis 2 sätestatule, kui on tõendatud ja tagatud järgnevad tingimused: 1) nimetatud juurdepääsuga tagab rändluse taotleja uudsed 5G-mobiilsideteenused, mida sellel ajahetkel teenust osutavad 5G sagedusloa omaniku mobiilsidevõrgus ei ole võimelised osutama; 2) lõikes 1 nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse pakkumisega seotud kulud; 17 3) rändluse juurdepääsuga ei ohustata olemasoleva mobiilsidevõrgu turvalisust ning terviklikkust; 4) rändluse juurdepääsuga ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud kohustuste täitmist, mis on 5G sagedusloa omanike võetud. (13) Rändlus toetuse abil rajatud tugijaama piires käesoleva määruse kontekstis on tehniline ligipääs riikliku toetuse abil rajatud taristul olevale 5G sagedusloa omaniku raadiosidevõrgule, eesmärgiga osutada teenuseid juurdepääsu taotleva sideettevõtja klientidele. Selline ligipääs hõlmab: 1) antennisüsteeme ja nende teenindatavaid levialasid; 2) raadioüksuseid (RU/RRH) signaali vastuvõtmiseks ja edastamiseks; 3) alussagedusüksuseid (BBU/DU/CU) või nende funktsionaalsust täitvaid seadmeid signaalitöötluseks. (14) Kümne aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel sideettevõtjatel õigus esitada juurdepääsutaotlus võrgu aktiivseadmete kasutamiseks 5G-teenuste osutamiseks alates hetkest, kui 5G sagedusloa omanik on teenuse osutamist alustanud ning riigis on muutunud kättesaadavaks aktiivseadmete jagamise tehnoloogia, näiteks mitme operaatori raadiosidevõrk (MORAN) või mitme operaatori tuumikvõrk (MOCN). Nimetatud õigus kehtib järgnevatel tingimustel: 1) juurdepääsu taotleja on tõendanud, et nimetatud juurdepääsuga tagab taotleja uudsed teenused, mida sellel ajahetkel teenust osutavad 5G sagedusloa omanikud sidevõrgus ei võimalda; 2) nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse pakkumisega seotud kulud; 3) juurdepääsu võimaldamisega ei ohustata olemasoleva sidevõrgu turvalisust ja terviklikkust; 4) nimetatud juurdepääsu andmisega ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud kohustuste täitmist, mis on 5G sagedusloa omanike võetud; 5) kulud juurdepääsu võimaldamisega on juurdepääsu taotleja kanda. (15) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi sideteenuste ka lõppkasutajatele mõeldud jaeteenuseid, peavad juurdepääsu taotlevad sideettevõtjad saama kasutada vähemalt 50 protsenti toetusega rajatud passiivse taristu mahust. (16) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi võrguteenuste ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ka lõppkasutajatele mõeldud jaeteenuseid, peab ta pidama jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta eraldiseisvat raamatupidamisarvestust vastavalt komisjoni otsuse artikli 5 lõikele 5 ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud toetusega ehitatud taristu käitamisega. (17) Toetusega määratud juurdepääsu tagamise tingimused ja kohustused kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu asjaosalise vahetumise korral. (18) Toetusega ehitatud taristul hulgimüügitasandi võrguteenusele ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele juurdepääsu ja hinnakujunduse kohustused ja tingimused kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. (19) Toetusega ehitatud taristule määratud eraldiseisvad raamatupidamisarvestuse hoidmise kohustused ja tingimused ning liigse hüvitise tagasimakse kohustused kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral. 18 § 33. Toetuse saaja hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustuste täitmise kontroll ja järelevalve (1) Käesolevas peatükis toetuse saajale ja temaga toetuse taotlemise kaudu seotud 5G sagedusloa omanikele pandud kohustuste ja tingimuste täitmist kontrollib rakendusüksus, kes vajaduse korral kaasab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti. 10. peatükk Aruannete esitamine § 34. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu projekti lõpparuande. (2) Projekti lõpparuandes kajastatakse: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi; 2) projekti aruandeperiood; 3) käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud tulemus- ja väljundnäitajad; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta. (3) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 2 sätestatule toetuse saaja hinnang strateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule. (4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande saamist, kas lõpparuanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. (5) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (6) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusel projekti järelaruande alates projekti abikõlblikkuse lõppemisest, järgnevate tähtaegadega: 1) regulaarselt iga 5 aasta tagant, 10 aastase perioodi jooksul alates projekti abikõlblikuse tähtaja lõpust; 2) rakendusüksuse päringu nõude korral 10 kalendri päeva jooksul. (7) Projekti järelaruandes kajastatakse: 1) 5G sagedusloa omaniku raadiovõrgu planeerimistarkvara leviala simulatsioon toetuse abil rajatud sidemasti kohta; 2) teave üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestuse kohta; 3) andmed, mis võimaldavad kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud liigset hüvitist, nagu on sätestatud komisjoni otsuse artiklites 5 ja 6. (8) Rakendusüksus kontrollib 10 tööpäeva jooksul pärast järelaruande saamist, kas järelaruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 19 (9) Kui järelaruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. (10) Kui järelaruandes esinevaid puudusi ei kõrvaldata ning puudused on seotud üldise majandushuvi teenuse pakkumisega või järelaruande puudustest tulenevalt ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud korras üldise majandushuvi teenuse pakkumise sisu, on rakendusüksusel õigus algatada toetuse andmise otsuse muutmine vastavalt käesoleva määruse §-s 35 sätestatule. 11. peatükk Toetuse tagastamine § 35. Toetuse tagasinõudmine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Rakendusüksus nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui: 1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata; 2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 3) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise otsuses määratud tingimusi; 4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruannete menetlemise ajal on toetuse saaja esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse, ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil; 5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (3) Rakendusüksus põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses. Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea halduse tava põhimõtteid. (4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust reguleerivate sätete alusel. (5) Lõike 2 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (6) Ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust. (7) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) otsuse tegija nimi; 2) toetuse saaja nimi ja registrikood; 3) projekti nimi ja number; 4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus; 5) tagasinõutava toetuse summa; 6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev; 7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi; 8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. 20 (8) Kui toetuse saaja täidab osaliselt määruses sätestatud ja talle pandud kohustusi, on rakendusüksusel kaalutlusõigus tagasinõutava toetuse suuruse kohta, rakendades proportsionaalsuse põhimõtet. (9) Kui toetuse saaja ei ole projekti lõpust alates 24 kuu jooksul taganud mobiilsideteenuse osutamist vastavalt määruse § 17 lõikes 4 nõutule ja § 23 lõike 2 punktis 3 märgitud kilomeetrite arvust 90 protsendi ulatuses, rakendab rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele toetuse tagasinõudmist. (10) Kui toetuse saaja ei ole projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust alates 24 kuu jooksul taganud mobiilsideteenuse osutamist vastavalt määruse § 17 lõike 4 punktis 1 nõutule, rakendab rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele toetuse tagasinõudmise otsuse. Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea halduse tava põhimõtteid. (11) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimakstava toetuse tagasi § 35 lõike 7 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks. (12) Kui toetus nõutakse tagasi täies ulatuses, tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. (13) Rakendusüksus edastab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. § 36. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus. Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler Lisa 1. Turutõrkepiirkondade loetelu Lisa 2. Hindamiskriteeriumid 21  Justiits- ja digiministri määruse .... „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ Lisa 2 Hindamiskriteeriumid 1.1. Hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50% See kriteerium on otseselt seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada ressursi kõige efektiivsem kasutus. Kriteeriumi alusel hinnatakse projekti kulu ja kvaliteedi suhet, eesmärgiga saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse ulatust (km) võimalikult väikeste kuludega. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema punktisumma taotlus saab. Arvestuse aluseks on projekti passiivse taristu rajamise abikõlblik kulu, mis koosneb omafinantseeringust ja toetuse summast. Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel. Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel. Mõõdik: kulu kilomeetri kohta Valem: Leviala ühikukulu = abikõlblike kulude arv / projektiga saavutatav 5G katvuse kilomeetrite arv (km) Skaala:  Kulu < 37 500 eurot = 5 punkti  Kulu vahemikus 37 499 – 49 999 €/km = 4 punkti  Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti  Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti  Kulu vahemikus > 75 000 €/km = 1 punkt 1.2. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ja meetme eesmärkidega – 20% Selle kriteeriumi põhjal hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava sidemasti kõrgus. Kriteeriumi alusel saavad rohkem punkte taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid sidemaste. Kõrgem sidemast on kriitiline näitaja levi kvaliteedile, stabiilsusele ja ulatusele, aidates ületada maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel kulgemisel. 1 Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G ja edasised), tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava strateegiliste taristuinvesteeringute eesmärkidega. Sidemasti kõrgus märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 8 alusel. Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus Skaala :  Kõrgus > 90 m: 5 punkti  Kõrgus 81–89 m: 4 punkti  Kõrgus 71–80 m: 3 punkti  Kõrgus 61–70 m: 2 punkti  Kõrgus = 60 m: 1 punkti 1.3. Hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15% Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk panustamist piirkondadesse, kus turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem ning seda tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Panustamine pikkadesse valgetesse aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub toetuse tulemusel lühemaks. Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos turutõrkepiirkondadega. Mida pikemasse turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda põhjendatum on projekt. Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses §16 lõike 3 punkti 7 alusel. Mõõdik: turutõrkepiirkonna pikkus (km) Skaala:  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti  Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on < 0,99 km: 1 punkt 1.4. Hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5% Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja omavahendite olemasoluks annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei käsitleta. Eeldus on, et suurem kogemus näitab taotleja suuremat vastutustunnet finantsvõimekuse osas, kuna projekti ebaõnnestumisel võidakse toetus tagasi küsida. Rajamise kogemust tõestatakse: a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on; 2  b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist; c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust. Mõõdik: sidemastide rajamise kogemus Skaala :  Taotleja on rajanud üle 10 sidemasti: 5 punkti  Taotleja on rajanud 6–9 sidemasti: 4 punkti  Taotleja on rajanud 3–5 sidemasti: 3 punkti  Taotleja on rajanud 1–2 sidemasti: 2 punkti  Taotleja ei ole varem sidemaste rajanud:1 punkt 1.5. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – 10% Kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi transpordikoridoridel kvaliteetse mobiilsideteenuse kättesaadavuse parendamisega, mida hinnatakse punktides 1, 2 ja 3 (kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega transpordikoridoridel). Antud hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades, kus turupõhised sideinvesteeringud on eeldatavasti madalamad. Statistikaameti andmete kohaselt on Harju ja Tartu maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt kõrgem kui Eesti keskmine, samal ajal kui ülejäänud maakondades on see näitaja madalam (vt Tabel 1). Eelkõige madalama SKP-ga maakondades on ettevõtlust vähem ja elanikkonna tihedus madalam, mis tähendab sideettevõtjatele väiksemat ärihuvi ja tulupotentsiaali sidemastide rajamiseks ilma toetuseta. Tabel 1: SKP elaniku kohta maakonniti SKP elaniku Maakond kohta (eurot) Eesti kokku 27 868 Harju maakond 36 786 Tartu maakond 27 500 Ida-Viru 20 626 maakond Järva maakond 19 467 Lääne-Viru 18 385 maakond Saare maakond 18 368 Pärnu maakond 17 480 Viljandi maakond 17 217 Rapla maakond 16 757 Hiiu maakond 16 638 Jõgeva maakond 16 000 Valga maakond 15 528 Lääne maakond 14 743 3  Võru maakond 14 366 Põlva maakond 13 475 Allikas: Statistikaamet, 2023 Seega antakse lisapunkte projektidele, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse, suunates toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on väiksem, aidates sel viisil parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi vastavalt „Eesti 2035“ arengustrateegia aluspõhimõtetele. Taotlejale annaks lisapunktid see, kui lisaks transpordikoridori katvusele sihitaks sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on madalam. Maakonnad jaotati kolme skaalasse 2023. aasta andmete põhjal. Esimene ja madalama tulemuse toov skaalade plokk on maakonnad, mille SKP elaniku kohta on rohkem kui 20 000 eurot. Teises plokis ja 3 punkti toovad maakonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 16 000 – 19 999 eurot. Viimane ja enim punkte toov plokk on maakondadest, kus SKP on madalam kui 15 999 eurot. Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel. Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse, asub Skaala:  Rajatava sidemasti arukoht on asub Põlva, Võru, Lääne või Valga maakonnas: 5 punkti  Rajatava sidemasti arukoht on Jõgeva, Hiiu, Rapla, Viljandi, Pärnu, Saare, Lääne-Viru või Järva maakonnas: 3 punkti  Rajatava sidemasti arukoht on i asub Harju, Tartu või Ida-Viru maakonnas: 1 punkt. 4  Rahandusministeerium Meie 12.01.2026 nr 8-1/251-1 Justiits- ja digiministri „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiits- ja digiministri „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ eelnõu. Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi hiljemalt 30 päeva jooksul alates kirja kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Turutorkepiirkondade_loetelu 4. Hindamiskriteeriumid_ja_-metoodika 5. Pohioiguste_harta_ja_PIK_arvestamise_tabel. 6. Riskide_hindamine Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Konkurentsiamet Transpordiamet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit AS Eesti Raudtee Eesti Liinirongid AS Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Kaidi Ristal 5441 0787 [email protected] 2