Kliimaministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine

KÄSKKIRI Tallinn 09.01.2026 nr 1-2/26/9 Kliimaministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja kinnitamine Raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023.a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 10 lõike 1 alusel: 1. Kinnitan Kliimaministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks kliimaministri 20.02.2024.a käskkirjaga nr 1-2/24/70 kinnitatud Kliimaministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirja. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Kuldar Leis energeetika- ja keskkonnaminister taristuminister Saata: asekantslerid, osakonnajuhatajad, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Loodusmuuseum, Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Riigilaevastik, Riigi Tugiteenuste Keskus  KINNITATUD 09.01.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/9 Lisa nr 1 Kliimaministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-eeskiri Sisukord 1. Üldsätted ........................................................................................................................... 3 2. KLIM raamatupidamise korraldus .................................................................................... 3 3. Tegevustulud ..................................................................................................................... 6 4. Tegevuskulud .................................................................................................................. 10 5. Varad ja varud ................................................................................................................. 11 6. Nõuete ja kohustiste arvestus .......................................................................................... 15 Lisa 2 E-riigikassa kontod..................................................................................................... 19 Lisa 3 Transpordiameti teede inventeerimine ....................................................................... 21 Lisa 4 Riigiteede korrashoiulepingute finantseerimise juhend ............................................. 22 Lisa 5 Maanteemuuseumi muuseumikogude ja museaalide arvestus ................................... 26 1. Üldsätted 1.1. Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) valitsemisala (edaspidi riigiraamatupidamis - kohustuslane või KLIM valitsemisala) raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on nõuete kehtestamine riigiraamatupidamiskohustuslase ja selle valitsemisalasse kuuluvate asutuste (edaspidi asutused) raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. 1.2. Eeskiri lähtub raamatupidamise seadusest, riigieelarve seadusest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist (edaspidi üldeeskiri) ja selle juurde kuuluvatest lisadest ja juhendmaterjalidest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, Rahandusministeeriumi määrustest eelarveliste asutuste eelarvestamisel ning riigikassa kassalisel teenindamisel, Euroopa Liidu välisabi kasutamist reguleerivatest õigusaktidest ning teistest raamatupidamist reguleerivatest seadustest, määrustest ja muudest normatiivaktidest, samuti asutuste põhimäärustest ja muudest normdokumentidest. 1.3. Eeskiri täiendab raamatupidamise seadust ja üldeeskirja, selle lisasid ja juhendmaterjale, eeldades nende kasutamist koos eeskirjaga. 2. KLIM raamatupidamise korraldus 2.1. KLIM valitsemisalale osutab raamatupidamise teenust vastavalt KLIM-i ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) vahelisele tugiteenuste osutamise kokkuleppele RTK. 2.2. RTK peab KLIM valitsemisala raamatupidamist järgmiste KLIM asutuste kaupa: KLIM, Keskkonnaamet (edaspidi KeA), Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT), Eesti Loodusmuuseum (edaspidi ELM), Transpordiamet (edaspidi TRAM), Eesti Geoloogiateenistus (edaspidi EGT) ja Riigilaevastik (edaspidi RIL). 2.3. Tulenevalt tugiteenuste osutamise kokkuleppest peab KLIM valitsemisala raamatupidamisarvestust RTK finantsarvestuse osakonna Kliimaministeeriumi valitsemisala talitus (edaspidi talitus) vastavalt tugiteenuste osutamise kokkuleppe lisale „Finantsarvestuse toimemudel“ (edaspidi finantsarvestuse toimemudel). 2.4. Tulenevalt tugiteenuste osutamise kokkuleppest peab KLIM valitsemisala personali- ja palgaarvestust RTK personali- ja palgaarvestuse osakond vastavalt tugiteenuste osutamise kokkuleppe lisale „Personali- ja palgaarvestuse toimemudel“ (edaspidi personali- ja palgaarvestuse toimemudel). 2.5. Koostöös KLIM finantsosakonnaga (edaspidi FO) ja arvestades valitsemisala siseselt sõlmitud finantsteenuste osutamise kokkuleppeid sätestavad KLIM asutused kohustused ja õigused asutuse eelarvestamisel ja kulude juhtimisel. 2.6. Raamatupidamise algdokumendid 2.6.1. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks peab olema majandustehingut tõendav algdokument, algdokumentide alusel koostatud koonddokument või raamatupidamisõiend. Algdokumentide koostamise, kontrollimise, edastamise ja säilitamise toiminguid asutuste ja RTK vahel on reguleeritud finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse toimemudelites. 2.6.2. Algdokumendil (näiteks ostu- ja müügiarve, korraldus makse tegemiseks, lähetuskulude aruanne, majanduskulude aruanne jmt) peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu ja toimumisaeg; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) vajadusel tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) kulujuhi, finantstöötaja ja raamatupidaja kinnitused üldeeskirja § 15 lg 9 mõistes; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 2.6.3. Punktis 2.6.2 nimetatud nõudeid ei kohaldata algdokumentidele, kui loetletud andmed on kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis. 2.6.4. Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab punkti 2.6.2 alapunktides 5, 6 ja 7 nõutavaid rekvisiite algdokumendi koostaja nimi. 2.6.5. KLIM asutuste juhid kinnitavad kulujuhid (volitatud isikud), kes vastutavad eelarve sihipärase kasutamise eest ning kontrollivad ja kinnitavad algdokumente enne nende saatmist RTK-le. Üldjuhul menetlevad KLIM asutused ja RTK dokumente ühiselt kasutatavas infosüsteemis, kusjuures KLIM asutus vastutab omapoolsete kooskõlastuste olemasolu eest enne dokumendi saatmist RTK-le ning RTK vastutab omapoolse kooskõlastuse olemasolu eest. RTK kontrollib vähemalt ühe volitatud isiku ja KLIM asutuse finantstöötaja kooskõlastuse olemasolu. RTK ei kontrolli volitatud isiku õigust konkreetset dokumenti kooskõlastada. 2.6.6. Kohustuste võtmise ja arvete ning muude kuludokumentide menetluse korraldamise reeglid kehtestavad KLIM asutused. Kuludokumentide kinnitamise menetlusringis tuleb dokumendi viimase kinnitajana ette näha RTK töötaja. 2.6.7. KLIM asutuste käskkirju, lepinguid ja muid raamatupidamise algdokumente säilitatakse asutuste dokumendihalduses (edaspidi DHS), e-arvete menetlemise infosüsteemis, riigitöötaja iseteenindusportaalis (edaspidi RTIP). Asutuste poolt menetletud raamatupidamise algdokumendid edastatakse RTK-le elektrooniliselt. 2.7. Kasutatav majandusarvestuse tarkvara ja kontoplaan 2.7.1. Raamatupidamisarvestust peetakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP, mis sisaldab pearaamatut, ostu- ja müügireskontrot, põhivarade, personali- ja palgaarvestust, lähetuste, koolituste jmt arvestust. Aruandluse jaoks kasutatakse SAP BusinessObjects (edaspidi SAP BO) keskkonda. 2.7.2. Riigilaevastik kasutab infosüsteemi: - EMDE – lootsitasude arvestuse pidamiseks, millest liidese abil saadetakse automaatselt andmed SAPi nõuete ja laekumiste arvestuseks. 2.7.3. Transpordiametil on kasutusel järgmised infosüsteemid: - ARIS - liiklusregistri toimingute ning nende eest tasumise üle arvestuse pidamiseks; - VELUB - veolubade arvestuse pidamiseks; - TEETASU - teekasutustasude arvestuseks; - EMDE – veeteetasude arvestuse pidamiseks kasutatav mereinfosüsteem, millest liidese abil saadetakse automaatselt andmed SAPi nõuete ja laekumiste arvestuseks; - NOOM – Maanteemuuseumis piletitulu arvestuse pidamiseks. Igakuuliselt esitatakse Keskusele aruanne koondkannete sisestamiseks SAP-i: - MiniTis – TRAM infosüsteem teede arvestuse pidamiseks. 2.7.4. SAP-is on KLIM valitsemisala tähistatud koodiga „L000“. KLIM asutus on organisatsiooni madalam tase, mis on SAP-is määratud segmendi tunnusega ja mille kohta peetakse SAP- is bilanssi ning tulude-kulude aruannet. KLIM asutuste segmendid on: KLIM - L10; KAUR - L40; ELM - L60; KeA - L70; KeMIT - L90; TRAM – LA0; EGT – LB0; RIL – LC0. 2.7.5. SAP-is on kasutusel riigi ühtne kontoplaan, mis baseerub üldeeskirja lisades 1-5 kehtestatud kontoplaanile. Kontodele lisatakse täiendavaid koode järgmiselt:  1) tehingupartneri kood sisestatakse kandele käsitsi või võetakse hankijate või klientide registrist vaikimisi kaasa ridadele, kui koostatakse kannet hankija või kliendiga; 2) tegevusala kood täidetakse automaatselt tulu-/kulukontode juures pärast kuluüksuse välja täitmist; vaikimisi on tegevusalad sisestatud eelarveüksuste põhiandmetesse; 3) allikas (tegevusvaldkond) sisestatakse kandele käsitsi; 4) rahavoo kood (tehingu tüüp) sisestatakse varade ja kohustiste kannetele ning vara ja kohustistega seotud sihtfinantseerimise kannetele käsitsi, kui see ei ole seadistatud automaatkandena. 2.7.6. Lisaks kontoplaanile kasutavad asutused täiendavaid koode ehk arvestusobjekte lähtudes rahandusministri määrusest „Eelarveklassifikaator“, sh eelarveüksus, tuluüksus, kuluüksus, toetus (grant), projekti struktuurielement (PS element), ressurss/kulukoht (tellimus), riigihanke viitenumber (edaspidi RH viitenumber), mis võimaldavad täiendavat analüüsi KLIM asutuses juhtimisotsuste tegemiseks. 2.8. Eelarve ja selle täitmise jälgimine 2.8.1. KLIM asutus kooskõlastatult KLIM FO-ga töötab välja eelarvekontode detailsuse ja eelarveüksused, tulu- ja kuluüksused, toetuste, projektide ja muud asutuste eelarve ja selle täitmise jälgimiseks vajalikud koodid (arvestusobjektid). 2.8.2. Tekkepõhise eelarve jälgimiseks sisestab RTK SAP-i jooksva aasta riigieelarve seaduses kinnitatud ja Vabariigi Valitsuse poolt täiendavalt liigendatud kululimiidid ning tuludest sõltuvate kulude tegemiseks eelmise aasta tekkepõhised jäägid, toetuste ettemaksed ja tuludest sõltuvate kulude tegemiseks eelmise aasta tekkepõhised jäägid ja toetuste ettemaksed 2.8.3. KLIM asutus koostab vajadusel arvestusobjektide lõikes tekkepõhise eelarve ning saadab RTK-sse, kes sisestab KLIM asutuste tekkepõhised eelarved ja nende muudatused SAP-i. 2.8.4. Eelarve täitmise jälgimiseks esitab asutus algdokumendil vajalikud arvestusobjektid ning RTK kajastab tehingud SAP-is jaotatuna arvestusobjektidele. 2.9. Dokumentide kirjendamine majandusarvestuse tarkvaras 2.9.1. Algdokumendi põhjal koostatakse raamatupidamiskirjend, mis tehingu sisust tulenevalt sisaldab järgmisi andmeid: 1) dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumber; 2) tehingu kuupäev; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; 4) eelarve liik ja vajadusel ka eelarve objekt; 5) tehingupartner; 6) tegevusala; 7) kuluüksus (tulukontode korral tuluüksus); 8) eelarveüksus; 9) summad tehingu toimumise valuutas; 10) summad eurodes; 11) kande sisu lühikirjeldus; 12) vajadusel muud arvestusobjektid (toetus, projekt, kulukoht/ressurss, rahavoo kood, allika kood, RH viitenumber). 2.9.2. Raamatupidamiskirjendi koostamisel valitakse õige transaktsiooni kood ja dokumendi tüüp ning lähtutakse muudest SAP-i kasutusjuhendi nõuetest. 2.10. Parandused 2.10.1. Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ei ole lubatud kustutada ega parandada ilma selgituse või viiteta. Mittekorrektne raamatupidamiskirjend tühistatakse ja/või parandatakse paranduskirjendi(te)ga. 2.10.2. Paranduskande alusdokumendiks võib olla esialgne alusdokument, asutuse poolt saadetud uus dokument või RTK poolt koostatud raamatupidamisõiend. 2.10.3. Üldjuhul kasutatakse parandamiseks SAP-i tühistamise funktsionaalsust, mis seob esialgse ja tühistatud kirjendi. 2.11. Raamatupidamisdokumentide grupeerimine ja säilitamine 2.11.1. Raamatupidamisdokumentide grupeerimisel ja säilitamisel lähtutakse finantsarvestuse ning personali- ja palgaarvestuse toimemudelist ning asutuste ja RTK asjaajamiskorrast. 2.11.2. Asutusele eraldatud Euroopa Liidu toetuste ja välisvahendite algdokumente (sh lepingud) grupeeritakse ning säilitatakse toetuse andja määratud tähtajani projekti või fondipõhiselt vastavalt asutuse dokumentide loetelule. 2.11.3. Raamatupidamise algdokumente, välja arvatud eelmises punktis toodud juhtudel, säilitatakse seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. 3. Tegevustulud 3.1. Riigilõivud 3.1.1. Riigilõivuga maksustatavate toimingute ja laekumiste üle peetakse analüütilist arvestust asutustes. RTK kajastab lõivutulu kord kuus kassapõhiste koondkannetega. 3.1.2. Riigilõivud laekuvad asutuse e-Riigikassas selleks avatud kontodele. Laekumiste kohta tehakse kanne: D 710001, K 320... 3.1.3. E-Riigikassa kontole ekslikult laekunud summad (valele viitenumbrile laekunud jms) tagastatakse maksjale avalduse alusel ja kajastatakse kandega: K 710001, D 320… Kokkuleppel asutusega võib anda tagastamise maksekorralduse e-riigikassasse sisestamise õiguse asutuse riigilõivudega tegelevale töötajale. 3.2. Keskkonnatasud 3.2.1. Keskkonnatasude laekumine toimub keskkonnatasude seaduses sätestatu kohaselt KeA ning Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) kaudu. 3.2.2. Maksukorralduse seadusest tulenevaid maksuhalduri ülesandeid, mis seonduvad saastetasu, vee erikasutusõiguse tasu ja maavara kaevandamisõiguse tasuga, täidab alates 2011. aasta 1. aprillist MTA, välja arvatud nende tasude arvutuste kontrollimine, tasumisele kuuluva keskkonnatasu arvutamine ja määramine, revisjoni tegemine jms, mille osas täidab maksuhalduri ülesandeid KeA. 3.2.3. Keskkonnatasude koondkanded, mille laekumine toimub KeA ja MTA vahel sõlmitud koostööleppe alusel, eksporditakse MTA poolt SAPi. 3.2.4. RTK saadab MTA-le vähemalt kaks korda aastas väljavõtte SAP BO-st keskkonnatasude kontode saldode võrdlemiseks. 3.2.5. KeA saadab iga kuu alguses RTK-le teatise eelmisel kuul riigikassasse laekunud keskkonnale tekitatud kahjude kohta ja aasta lõpu seisuga laekumata nõuete tabeli. 3.2.6. Keskkonnatasu nõuete ülesvõtmist kajastatakse järgnevalt: Loodusvara kasutusõiguse tasud: D 102080 K 382500, K 382510, K 382520, K 382540, K 382550 või K 382560. Looduskahjude hüvitamine ja saastetasud: D 102080 K 388200, K 388210, K 388220 või K 388230. Keskkonnahäiringu hüvitised: D 102080 K 388250, 388255. Edasiantav maismaa- ja meretuuliku hüvitis kajastatakse kandega D 601585 K 203080. Edasiantav keskkonnatasu valdadele kajastatakse kandega D 601575-601584 K 203080. 3.2.6 Sunniraha arvestatakse kassapõhiselt. Laekumisel tehakse kanne D 710001 K 38850. 3.2.7 Kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse tasud kajastatakse kassapõhiselt: D 710001 K 382550, 382560. 3.2.9 Raadamistasu kajastatakse kassapõhiselt: D 710001 K 382530. 3.3. Trahvid 3.3.1 KeA kehtestab asutusesiseselt trahvide korraldamise põhimõtted ja protseduurid. 3.3.2 KeA saadab iga kuu alguses RTK-le teatise eelmisel kuul riigikassasse laekunud trahvide kohta ja aasta lõpu seisuga laekumata nõuete tabeli. Trahvi laekumisel tehakse kanded: D 710001, K 388020. 3.3.3 TRAM lähtub leppetrahvide, viiviste ja muude sanktsioonide rakendamisel teedeehituse töövõtulepingutes järgmistest põhimõtetest: 3.3.3.1 Leppetrahvi määramine ja selleks kasutatava akti vorm tuleneb sõlmitud tee-ehituse töövõtulepingutest; 3.3.3.2 Leppetrahvi, kui sanktsiooni määramisel arvestatakse, et leppetrahv ei muuda teedeehituse objekti maksumust, ning leppetrahv laekub tuluna (eelarve liik 45) ja kasutatakse maanteede remondikulude katteks; Juhul kui lepingujärgsete puuduste likvideerimiseks tellitakse parendustööd kolmandatelt isikutelt, siis kajastatakse see kulude edasiandmisena nende sissenõudmisel lepingupartnerilt; 3.3.3.3 Kahjutasu nõude esitamisel lepingu täitja süül tekkinud dokumentaalselt tõestatud lisakulude katteks, arvestatakse, et kahjutasu ei muuda teedeehituse objekti maksumust, ning kahjutasu laekub tuluna (eelarve liik 45) ja seda kasutatakse objektil tekkinud lisakulude katteks; 3.3.3.4 Maksumuse vähendamisel mittekvaliteetse töö eest arvestatakse, et maksumuse vähendamine muudab teedeehituse objekti maksumust ja seda arvestataks kulupõhiselt; töövõtja arvel kajastub summa maksumuse vähendusena; objekto (grant/projekt) kulu väheneb, sealhulgas ka välistoetustest kaasrahastatav osa; 3.3.3.5 Töövõtja poolt lepingu katkestamisel ettemaksu tagasilaekumisel võetakse arvesse, et kui projekt jätkub, siis tulu kontole e-riigikassas laekunud summa kantakse vastavas proportsioonis tagasi struktuuritoetuste kontole ja laekunud raha saab jätkuvalt kasutada projekti elluviimiseks; kui projekt on lõpetatud, kantakse laekunud summa vastavas proportsioonis tagasi struktuuritoetuste kontole. 3.3.4 TRAMi poolt töövõtjale esitatud sanktsioonide nõuded kajastatakse järgnevalt: Leppetrahvi/kahjutasu nõue D 103000 K 388090 (grant/projekt/eelarveliik 45), K 388830. Töövõtja on nõustunud leppetrahvi tasa arvlemisega töövõtja poolt esitatud ostuarve s.t. ostuarve väljamakse summa on leppetrahvi võrra väiksem või töövõtjaga on kokkulepe, et nõude ja ostuarvega tehakse tasaarveldus: D 201010 K 103000 klient (hankija) Töövõtjale tasumine D 201010 (leppetrahvi summa võrra vähem) K 700000. Töövõtja leppetrahvi nõue laekub tulu kontole: D 710001 K 103000 klient (hankija). Töövõtja esitatud ostuarve tasumine teostatakse kulukontolt e- riigikassas kasutades erinevaid eelarveliigi tunnuseid: D 201010 (hankija) K 700000 (leppetrahvi summa võrra vähem) grant/projekt/eelarveliik, K 700000 (laekunud leppetrahvi summa arvelt)grant/projekt eelarveliik 45. 3.4 Tulu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest 3.4.1 Alates 2013 aastast laekuvad saadavad tulud Euroopa Liidus ametlikult korraldatud oksjonisüsteemi kaudu KLIM e-riigikassas avatud tulukontole 2200030328 ja kajastatakse kassapõhiselt kontol 323750. 3.4.2 Saadud oksjonitulu kasutatakse kliimaprojektide elluviimiseks. Alates 2024.aastast laekub tulu 100% eelarveliigile 43. Tulude arvelt tehtavad kulutused kajastatakse toetuse koodiga lähtudes KLIM kuludokumentidest. Teistele asutustele eelarves ettenähtud summad tõstetakse eelarves ümber ja vähendatakse eelarvet KLIM toetuse koodil. 3.5. Majandustegevusest laekuvad tulud 3.5.1 Tulu toodete ja teenuste müügist laekub e-Riigikassas avatud tulukontole. Kontoväljavõtte alusel kajastab RTK laekumised igal järgmisel tööpäeval SAP-is, kus need seotakse  viitenumbri alusel nõuetega. Laekumise päeval tehakse kanne D 710001, K kontogrupp 1030. 3.5.2 Tulu kajastatakse kontodel 322120 (ELM, Maanteemuuseum), 322600-323310, 323320 (KeA, KAUR, KEMIT, EGT), 323000, 323290, 323800 (TRAM, RIL), 323320, 323700, 323710, 323750 (KLIM). 3.6 Müügiarved 3.6.1 Asutuse algdokumendi alusel vormistab RTK müügiarve tehingu kajastamiseks ja ostjalt raha sissenõudmiseks. Kui asutus on käibemaksukohuslane, lisatakse arvele käibemaks vastavalt käibemaksuseadusele. 3.6.2 Üüri ja rendiga kaasnevate kommunaalkulude ja muude kulude edasiandmised kajastatakse kulude vähendusena, mitte tuluna ja kajastatakse SAP-is loodud vastavatel kontodel. 3.6.3 RTK väljastab müügiarved adressaatidele elektroonilisel teel. 3.6.4 KLIM asutuse töötajale üldjuhul müügiarvet ei väljastata. Töötaja avalduse alusel arvestatakse kinnipidamist vajav summa maha tema lähimast väljamakstavast palgast. 3.7 Muude tulude arvestus 3.7.1 Muud tulud kajastatakse kontodel 323300 kuni 388890 ja need laekuvad riigituludena (välja arvatud TRAM leppetrahvid kontol 388090 ja kindlustushüvitised kontol 388800, mis laekuvad eelarveliigiga 45 asutusele). Muude tuludena arvestatakse tulu kinnisvarainvesteeringutelt, ruumide ja muu vara (lootsitakso) üürilt ja rendilt, hoonestusõiguse seadmise ja kasutamisõiguse tasu, veeteetasu, teekasutustasu ja teisaldatud sõidukite võõrandamine (TRAM kord 02.10.25 KT 043). 3.7.2 Veeteetasude ja lootsitasude kohta koostatakse ja esitatakse makseteatised infosüsteemis EMDE. 3.7.3 Teekasutustasu arvestatakse Maksu- ja Tolliametile laekunud summade alusel Transpordiameti tuludes koondkannetega SAP-is kassapõhiselt. 3.7.4 Mootorsõiduki registreerimistasu (konto 32300004 - eelarveliik 10) kohta peetakse arvestust infosüsteemis ARIS. Tasud laekuvad e- Riigikassas selleks avatud kontole. Laekumine kajastatakse kandega: D 710001 K 323000. 3.7.5 Vastavalt Liiklusseaduse § 19027 tekib isikule õigus tagasi saada registreerimistasu, kui sõiduk on registrist kustutatud eesmärgiga võtta sõiduk kasutusele väljaspool Eestit. Tagastamisele kuuluvad registreerimistasud makstakse välja taotluse alusel ja kajastatakse kandega: K 710001, D 32300004. Kokkuleppel asutusega võib anda tagastamise maksekorralduse e-riigikassasse sisestamise õiguse asutuse vastava valdkonna töötajale. 3.8 Sularahakassa 3.8.1 Sularahakassa luuakse ainult seadusega nõutud juhtudel või alternatiivsete maksevõimaluste puudumise korral. Sularahakassat peetakse ELM-s ja TRAM-s, kes kehtestavad asutuse sularaha käitlemise eeskirja. 3.8.2 Sularaha käitlemise eeskirjaga määratakse ELM-s töötajad, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping ja õigus teostada sularaha toiminguid. TRAM-s määratakse vastavad õigused ja kohustused töötaja ametijuhendis või lepingus. Sularahakassa on ainult sissemaksete kogumiseks. Sularahakassast teostatakse väljamakseid ainult inkasseerimisel panka. 3.8.3 Sularaha hoiustamine määratakse asutuse sularaha käitlemise eeskirjaga. 3.8.4 Sularahakassa inkasseerimist teostab lepinguga määratud firma, mis tegeleb sularaha transpordi, õigsuse kontrolli ja määratud arveldusarvele raha kandega. Sularaha inkasseerimisel panka koostatakse sularaha saateleht mis allkirjastatakse kahepoolselt. 3.8.5 Kassalimiit on ELM-is 2500 eurot ja TRAM-s 2000 eurot. Sularaha liikumist kajastav tehing (sissetulekuorder, väljaminekuorder) registreeritakse kronoloogilises järjekorras koheselt selle toimumisel infosüsteemi registris ehk kassa päevaraamatus. ELM kasutab kassa infosüsteemi CompuCash, RAM liiklusregistri teenindusbürood infosüsteemi ARIS ja Maanteemuuseum majandustarkvara NOOM. 3.8.6 Sularaha jääki kassas võrreldakse kassa aruandega iga tehingu toimumise päeva lõpul. Väga ebaolulises mahus sularaha liikumise korral võib võrdlust teostada pikema perioodi tagant. Kontrolli teostamist kinnitab kassapidaja kuupäeva ja allkirjaga kasutades võimalusel elektroonilist dokumentide süsteemi. 3.8.7 Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga või sularahakassade hajususe korral samaaegselt varade inventuuriga, ning ootamatu inventuuri üldeeskirjas nõutava sagedusega. 3.8.8 Kassa liikumiste kohta koostatakse e-kassaraamatu alusel iga kuu koondkanded ja edastatakse RTK-le sisestamiseks SAP-i. 3.8.9 Kassa kontol 100000 kajastab RTK kassades toimunud muutused koondkannetega iga kuu lõpu kuupäevaga. Sularaha laekumine kassasse: D 100000, K tasumata arved või 320…. vms olenevalt laekumisest. Sularaha viimine panka D 710001, K 1000000. 3.9 Pangakaardid 3.9.1 Asutused otsustavad vajadusel pangakaartide väljaandmise oma töötajatele asutuse ülesannetega seotud kulutuste eest tasumiseks määratud limiidi piires ning vastutavad kaartide tagastamise eest töötajate töölt lahkumisel. Internetist ühekordse ostu sooritamiseks on asutusel võimalik Riigikassast taotleda SEB Panga virtuaalkaarti limiidivahemikuga 50 kuni 3500 eurot. 3.9.2 Pangakaarti kasutatakse välislähetuses või siseriiklikult ainult sel juhul, kui kulutuse eest puudub võimalus tasuda tavapärase ostuarve alusel ülekande teel e-riigikassa kaudu ja kaupade või teenuste soetamisel internetis. 3.9.3 Pangakaardi kasutajad esitavad kaardiga maksmise korral esimesel võimalusel lähetuskulu- või majanduskulu aruande, lisades sellele kaardiga tasutud arved, maksekviitungid, kaardiga seotud konto väljavõtted ja muud kuludokumendid. Aruanded kontrollitakse ja kinnitatakse vastavalt finantsarvestuse toimemudelile. 3.9.4 RTK kajastab deebetkaartidega toimunud tehinguid järgmiselt: Riigikassa kontolt deebetkaardi summa mahavõtmise päeval tehakse kanne: D hankija-oma töötaja (103920), D 550012 (teenustasu), K 700000. Aruande esitamisel tehakse kanne: D kulu, K 202050 ja saadud ettemakse ja kohustise sidumise kanne: D 202050, K 103920. 3.9.5 RTK kajastab krediitkaartidega toimunud tehinguid järgmiselt: Aruande esitamise kuul tehakse kanne: D kulu, K 203290 + makseblokk hankijale (oma töötaja). Riigikassa kontolt kreeditkaardi summa maha võtmise päeval tehakse kanne: D 203290, K 700000. 3.10 Siirete kajastamine 3.10.1 Teiste riigi raamatupidamiskohustuslaste üksusega tehtud mitterahalisi tehinguid kajastatakse siiretena kontodel 700010 ja 710010. Aruandeperioodi lõpuks viiakse asutuste tulem tekkepõhiste siirete kontodele. Positiivse tulemi korral tehakse kanne D 710002 K 203500 ja negatiivse tulemi korral D 203500 K 700002. 3.10.2 Riigi raamatupidamiskohustuslase siseselt ei kasutata siirete kontosid 700010 ega 710010 ega rahavoo koode 15, 16, 35 ja 36, vaid viiakse varad, kohustised, tulud või kulud ühelt asutuselt üle teisele, muutes eelarveüksuste koode või tuluüksuste koode (eelarve liik 60), kui kirjend ei puuduta eelarve täitmist, tehes kanded: D konto ühe eelarveüksuse/tuluüksuse koodiga, K konto teise eelarveüksuse/tuluüksuse koodiga. 3.11 Saadud toetused 3.11.1 Välistoetuse saamise lepingu korral avatakse toetuse ja selle arvel tehtavate kulutuste jälgimiseks eraldi toetuse (grant) kood. Sama toetuse koodi kasutatakse vastavale toetusele kaasfinantseerimise saamise ja kasutamise ning omafinantseerimise korras tehtud kulutuste kajastamiseks. Toetuse kood lisatakse kõikidele kannetele, sh nii vastavate tulude ja selle arvel tehtud kulutuste kui ka nõuete ja kohustiste ning ülekannete ja laekumiste kajastamisel. 3.11.2 Kui kulutused finantseeritakse osaliselt või täielikult välistoetuse või sellele lisatud kaasfinantseerimise arvel, tehakse toetuse saamise kohta tulude paralleelkanded kohe kulude kajastamisel või nende ebaolulisuse korral vähemalt kord kvartalis lepingus ette nähtud proportsioonide alusel. 3.11.3 Saadud välistoetuste laekumisel kajastatakse neid kas varem arvele võetud nõuete laekumisena (kontogrupp 1035) või saadud ettemaksetena (kontogrupp 2038). 3.12 Toetused EL struktuurifondidest 3.12.1 EL struktuurfondide (SF), sh ÜF (Ühtekuuluvusfond), ESF (Euroopa Sotsiaalfond), ERF (Euroopa Regionaalarengufond), ÕÜF (Õiglase Ülemineku Fond), ning Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) keskkonnakaitseliste toetuste (EL toetus) rakendusasutuseks on KLIM, rakendusüksusteks KIK, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS) ja RTK. 3.12.2 EL struktuuritoetused kajastatakse lähtudes struktuuritoetuste e-keskkonnas (SFOS) kinnitatud toetuse saaja maksetaotlustest või tagasinõudeotsustest. Maksetaotlused ja tagasinõudeotsused kontrollivad ja kinnitavad SFOS-is rakendusüksused (RTK, KIK ,ja EIS). Kanded imporditakse SFOS-ist SAP-i automaatselt eelregistreeritud dokumentidesse. RTK kontrollib kannetest tekkivate maksekorralduste vastavust SAP BO aruandele (SF109) ja saadab maksed maksmisele e-Riigikassasse või seob tagasimaksenõuetega. Kulukanne D 450030, 450230 ja kohustus K 203550, 203556. Tagasinõude kanne D 103650 K 450070, 450270. Kuu lõpus võtab RTK üles nõude Euroopa Komisjoni vastu D 103550, 103556 ja tulukanne 350030, 350230 lähtudes tekkinud toetuste vahendamise kuludest. 3.12.3 FO vastutab valitsemisala EL struktuuritoetuste toetuste planeerimise ja korraldamise eest . 3.13 Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetused 3.13.1 KLIM on Norra ja EMP toetuste kasutamisel rakendusasutus ja rakendusüksus on KIK. Toetusi kajastatakse samamoodi kui EL struktuuritoetusi. Kuu lõpus võtab RTK üles nõude Norra sponsori vastu. 3.13.2 FO vastutab Norra ja EMP toetuste planeerimise ja korraldamise eest. 3.14 Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetused 3.14.1 KLIM on Šveitsi toetuse kasutamisel programmioperaator ja rakendusüksus on RTK Toetuste rakendamise osakond. Toetusi kajastatakse samamoodi kui EL Struktuuritoetusi. 3.14.2 FO vastutab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi toetuste planeerimise ja korraldamise eest. 4. Tegevuskulud 4.1. Tööjõukulud 4.1.1. Tööaja arvestust peetakse SAP-is. Välis- ja siseriiklike toetuste lõikes peetavad tööajatabelid vms projektis kinnitatud töötasu arvestuse alused on aluseks projektipõhisele tööaja arvestusele SAP-is. 4.1.2. Töötasu arvutatakse iga kuu kohta ja kantakse töötaja pangakontole hiljemalt arvestuskuu viimasel tööpäeval (palgapäeval). 4.1.3. Töötajatele väljastatakse SAP-ist e-posti aadressile väljavõte arvestatud ja kinnipeetud summade ja panka ülekandmisele saadetud summa kohta (nn palgalipik). 4.1.4. Palgakulu ja arvestatud maksukulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati ja kajastatakse asutuse eelarveüksuse koodiga, jaotatuna toetuste ja projektide lõikes. Toetuste ja projektide lõikes kajastatakse ka töötasust kinnipeetud maksud ja väljamaksmisele kuuluvad summad. 4.1.5. Erisoodustusena arvestatakse rahaliselt hinnatavaid hüvesid lähtudes tulumaksuseadusest. 4.2. Arveldused aruandvate isikutega 4.2.1. Asutuse juhi käskkirjaga kehtestatakse majanduskulu avansside saajad ja mobiiltelefonide teenuse kasutuslimiidid. 4.2.2. Aruandvatele isikutele tehtud ettemaksed kajastatakse kontol 103920 – majanduskulude ettemaksed töötajatele ja võlad kontol 202050 – võlad majanduskulude eest. 4.2.3. Asutuse juhil on õigus määrata isikud, kellele hüvitatakse isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulud. 4.2.4. Lähetusi ja lähetuskoolitusi ning nendega seotud kulusid menetletakse RTIP-is. 4.2.5. Majanduskulusid ja muid makseid, mille alusdokumendiks ei ole arve (maamaks, riigilõiv, liikmemaksud jm) menetletakse RTIP-is või DHS-is. 4.3. Muud tegevuskulud 4.3.1. Tegevuskuludena on lubatud üldjuhul näidata ainult asutuse tegevusega seotud kulusid. Teise asutuse eest, aga ka muude riigiasutuste ja isikute eest makstud tasusid käsitletakse kulude edasiandmisena. 4.3.2. Eri- ja vormiriietuse soetamise ja kasutamise korra, samuti töötajate tervise kaitsega seotud kulude (vaktsineerimine, tervisekontroll, prillide soetamise, sportimisega seotud kompensatsioonid jmt) kompenseerimise tingimused kehtestavad asutused. 4.3.3. Autode kindlustus ja perioodika tellimine kantakse soetamisel kohe kuluks. 4.4. Antud toetused 4.4.1. KLIM valitsemisala rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud tasutakse KLIM eelarvest ja kajastatakse tegevustoetusena kontol 452800. 4.4.2. Siseriiklikke Keskkonnaprogrammist antavaid toetusi kajastatakse lähtudes struktuuritoetuste e-keskkonnas (SFOS) kinnitatud toetuse saaja maksetaotlustest või tagasinõudeotsustest. Maksetaotlused ja tagasinõudeotsused kontrollib ja kinnitab SFOS- is rakendusüksus (KIK). Kanded imporditakse SFOS-ist SAP-i automaatselt eelregistreeritud dokumentidesse. RTK kontrollib kannetest tekkivate maksekorralduste vastavust SAP BO aruandele (SF109) ja saadab maksed maksmisele e-Riigikassasse või seob tagasimaksenõuetega. Kulukanne D 450000, 450200 ja kohustus K 203550, 203556. Tagasinõude kanne D 103650 K 450060, 450260. 4.4.3. Siseriiklikud tegevustoetused kajastatakse kassapõhiselt kontol 452100. 5. Varad ja varud 5.1. Riigivara valitsemine 5.1.1. Riigivara valitsemisel lähtutakse kliimaministri 15.01.2025. a käskkirjast nr 21 „Riigivara valitsemise kord Kliimaministeeriumi valitsemisalas.“; 5.1.2. Volitatud asutus on KLIM valitsemisala asutus, kelle valdusesse riigivara valitseja oma valitsemisel oleva vara on andnud. KeA, KAUR, KeMIT, ELM, TRAM, EGT ja RIL on KLIM riigivara valitsemise volitatud asutused. Asutuste juhid vastutavad vara majandamise eest oma asutuses. Asutuses on lubatud pidada varade arvestust bilansiliselt ja bilansiväliselt. Asutus kehtestab asutusesiseselt varade arvestuse, varude soetuse ja kuludesse kandmise korra, milles sätestatakse varade ja varude arvestuspõhimõtted ja laoarvestuse tööprotsessid. 5.2. Põhivara arvestus 5.2.1. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on sätestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas. 5.2.2. SAP-i põhivara arvestuses grupeeritakse põhivarad klassidesse. Põhivara klass määrab, millistele kontodele tehakse põhivaraga seotud kanded. Igale klassile on SAP-is vaikeväärtusena määratud kasulik eluiga. Põhjendatud vajadusel, sh varem kasutatud vara omandamisel või varale parenduste lisamisel tuleb vara kaardil kasulikku eluiga muuta. 5.2.3. Lõpetamata ehitustöid ja pooleliolevaid soetusi kajastatakse poolelioleva põhivara klassis eraldi kaartidel. 5.2.4. Kui olemasolevale põhivarale lisatakse parendusi, siis kajastatakse neid üldjuhul samal põhivara kaardil. 5.2.5. Põhivara võetakse arvele kogumina (nt mööbel komplektina), kui see moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku. 5.2.6. Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinev kasutusiga, võetakse komponendid eraldi arvele. Kui vastavad komponendid kuuluvad samasse varaklassi, võetakse need arvele alamvara kaartidel (peavara komponentidena). 5.2.7. Kui põhivara ostuarvet ei tasuta täies mahus, vaid kokkulepitud osa jääb kuni garantiiperioodi lõpuni tasumata, siis sisestatakse ostuarve maksmata osa kontole 20101020. 5.2.8. Teemaade (maanteede, raudteede maad) soetamise lepingutele eelnevate tegevuste kulud - mõõdistamised, maakorraldustööd, eksperthinnangud jms kajastatakse raamatupidamisarvestuses perioodikuludena kontol 551290 ja ei kapitaliseerita maa soetusmaksumusse. Neid toiminguid eelnevalt teostades ei ole kindlust objektiivselt otsustada, kas maa soetamistehing tulevikus üldse toimub ja missugused on selle tehinguga otseselt seotud eelnenud kulud. 5.2.9. Maa maksumusse ei kapitaliseerita ostutehingult tasumisele kuuluvat riigilõivu. Riigilõivusid kajastatakse raamatupidamisarvestuses kontol 601070-riigilõivukulu. Riigilõivude tasumiseks tehakse Maksu- ja Tolliametis olevale lõivude ettemaksukontole ettemaks, mis kantakse kohe kuluks. Aasta lõpus võetakse oluline kasutamata summa kuludest välja ettemaksu kontole. 5.2.10. Maanteede maade soetamine kajastatakse põhivarana maade valduse üleandmisel müüjalt ostjale võlaõiguslepingu sõlmimisel. Maa kohta avatakse põhivara kaart ja täidetakse lepingus kajastatud andmetega kandes tähise „VÕL“ kaardi väljale nimetusega „tuba(Room)“ – eristamaks edaspidi maade andmeid, mille kohta on omandiõigus vormistamata. Riigi teehoiukavas planeeritavad teede ehitused mis asuvad riigi tee kõrval (ei ole riigimaal) ja on seotud riigi teede turvalisusega ning vajalikud riigi teehoiukava seisukohast, võetakse varana arvele riigi teede kogumitesse. Kui rajatis kuulub KOV -le, siis valmis objekt antakse üle 0.- väärtusega. Kui KOV panustab ise samasse objekti, siis võtab ta vara arvele omapoolse investeeringu summas. 5.2.11. Võlaõiguslepingu järgselt sõlmitakse müüjaga asjaõigusleping (sätestatakse omandiõiguse üleminek) ja kui selles fikseeritakse muudatused omandatud maaüksuse andmetes või maksumuses, siis kajastatakse need põhivara kaardil ja vajadusel muudetakse maa soetusmaksumust. 5.2.12. Osalusi avaliku sektori ja sidusüksustes kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuetest. Osalusi tütarettevõtjates kajastatakse kontol 150200 ja sidusettevõtjates kontol 150210. Osalusi sihtasutustes kajastatakse kontol 150020. 5.3. Põhivarade eluea arvestus 5.3.1. Üldjuhul määratakse uute põhivara objektide eeldatav kasulik eluiga alljärgneva varaklasside eluea alusel:  Hooned ja hoonete osad 50 aastat Eluhooned 50 aastat Muud rajatised 20 aastat Masinad ja seadmed 5-15 aastat Transpordivahendid 5-30 aastat Info- ja kommunikatsiooniseadmed 2,5-6 aastat Muu amortiseeruv põhivara 2-10 aastat Tarkvara 3-10 aastat 5.3.2. Teede kogumitel üldjuhul määratakse eeldatav kasulik eluiga alljärgnevalt: Muldkeha 50 aastat Sild 33 aastat Viadukt 33 aastat Muud rajatised 25 aastat Siirdekatend 10 aastat Kergkatend 12 aastat Püsikatend 15 aastat Pindamine 5 aastat Teekattemärgistus 2 aastat 5.3.3. Asutus täpsustab vara eeldatavat kasulikku eluiga vara omandamise korral. 5.3.4. Eeldatavat järelejäänud eluiga hindab Asutus parenduste arvele võtmisel ja inventuuride käigus (v.a. TRAM teed). Ümberhinnatud varade järelejäänud eluiga määratakse ümberhindluse käigus. 5.4. Põhivara parendused, ümberhindlus, müük, üleandmine ja mahakandmine 5.4.1. Parendused lisatakse põhivara soetusmaksumusele juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele, st maksumus on võrdne või suurem põhivara arvelevõtmise piirmäärast ning nende hinnanguline kasulik eluiga on üle ühe aasta. 5.4.2. Kui põhivarale tehtud kulutused on jooksva hoolduse või remondi iseloomuga, st sarnaseid töid võib olla vajadus korrata iga-aastaselt, siis kajastatakse neid perioodi kuludes. Varuosad, mille eeldatav kasutusiga on rohkem kui üks aasta või mida saab kasutada ainult konkreetse põhivara objekti juures, käsitletakse samuti materiaalse põhivarana. 5.4.3. Kui parenduse käigus vahetati välja oluline osa põhivarast, kantakse bilansist välja vahetatud osa soetusmaksumus ja kulum (v.a. Transpordiameti teed). 5.4.4. Põhivara ümberhindlusena võetakse arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvestanud. Maad hinnatakse ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel. 5.4.5. Enne üleandmist riigi äriühingu aktsia- või osakapitali suurendamiseks hinnatakse põhivara vastavalt üldeeskirja paragrahvis 18 kajatatud põhimõtetele. 5.4.6. Riigiraamatupidamiskohustuslaste üksuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist kajastatakse siirdena, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. 5.4.7. Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813 kui vara müüdi tasu eest. Põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse mitterahalise sihtfinantseerimisena (v.a riigiraamatupidamiskohustuslase üksuste vahelised siirded), eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200. 5.4.8. Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist  või hävitamist. Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas riigivaraseaduse ja punktis 5.1.1 viidatud riigivara valitsemise korraga. 5.4.9. Mittekasutatav vara hinnatakse alla neto realiseerimismaksumuseni. 5.4.10. Vara allahindamisel ja mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613). 5.5. Transpordiameti teede arvestus 5.5.1. Ostuarved võetakse arvele lõpetamata ehituse varakaardile, mille koostamise aluseks on PS-element (wbs), mille kood moodustakse alljärgnevalt: tunnus = LA0 (Transpordiameti tähis); tunnus = 19 (2019 aasta); 21 (2021 aasta); jne tunnus = THK (Teehoiukava) grupi tähis (näiteks: TT - tolmuvabade katete ehitamine; KT – kattega teede taastusremont); tunnus = regiooni number (üldiselt tee asukoha järgi); tunnus = tee number (5 kohaline), tunnus = numeratsioon alates 1; juhuks kui samal teel on sarnaste algustega koode rohkem kui 1 (edasi võib olla 2,3 jne); tunnus = investeerimise allikas-riigieelarve liik ja objekt; PS- elemendi koodi näide: LA0-21KT1-11410-1R. Üldjuhul kasutatakse sama PS-elemendi koodi nii objekti ettevalmistavate kui ka ehitusega seotud tegevuste juures. 5.5.2. Lõpetamata ehituse varakaardil kajastatakse järgmised tunnused: PS- element = tee/silla/viadukti nimi, kilomeetrid (info PS-elemendi loomisel); ettevõte = L000; tulukeskus = LA0; kulukeskus = osakonna või üksuse alusel; vastutav kulukeskus = osakonna või üksuse kulukeskus; fond = investeerimisallikas ehk eelarveliik ja objekt; tegevusala = 04510; eelarveüksus = ELA0. 5.5.3. Transpordiamet kasutab teede kogumisse arvele võtmisel miniTIS süsteemi, mille aluseks on teetööde tehniliste kirjelduste koodide algnumbrid: 0 – projekteerimine, järelevalve = jaotatakse lõppakti proportsiooni alusel katendile või sillale/viaduktile; 1 – üldised ehitustööd = katend; 2 – ettevalmistamine = mulle; 3 – mullatööd = mulle; 4 – katend = katend; 5 – drenaaž, truup = muu rajatis; 6 - konstruktsioonid = sild, viadukt; 7 – liikluskorraldus = muu rajatis; 8 – tehnovõrgud = muu rajatis; 9 – maastikukujundus ja haljastus = muu rajatis. 5.5.4. Pindamine kajastatakse eraldi tööde liigina, mille kohta peetakse arvestust miniTIS-s ja jaotatakse teede numbrite kaupa. Lõpetamata ehituse varakaardil kasutatakse üldiselt lepingupõhist PS- elemendi koodi (näiteks LA0-21PI1-82000-1). Detailsem tööde asukoha info on miniTIS süsteemis. 5.5.5. Hooldelepingute raames tehtavad remonttööd jaotatakse põhivara soetuseks arvestamise korral p 5.5.3 alusel. Hooldelepingute remonttööde PS - element moodustatakse sarnaselt pindamistele. PS-elemendi näide: LA0-21PI1-80015-1R. 5.5.6. Kasutusse võetavatele (ehitatavatele, renoveeritavatele) teedele luuakse igal aastal (alates aastast 2011) kogumite kaardid järgmiste numbritega: tunnus = T (kogum) tunnus = vara liik M (mulle), C (siirdekatend), B (kergkatend), A (püsikatend), S (sild, viadukt), R (muu rajatis), P (pindamine), T (teekattemärgistus) tunnus = ehitus- või renoveerimistööde aasta number Igale vara liigile avatakse ka eraldi vara klass. Numbri näide: TM2021. 5.5.7. Maanteede ehitus- ja remonditööd võetakse põhivarasse arvele etapiviisiliselt, projekteerimised ja sellega seotud tegevused projekti valmimisel ning ehituse ja remondi ning sellega seotud tegevused objekti vastuvõtmisega. 5.5.8. Iga aasta lõpuks kantakse raamatupidamise arvestusest maha need teede kogumid, mis on täielikult amortiseerunud. Kande teeb raamatupidaja BO aruande alusel teavitades mahakandmisest asutust. 5.6. Väheväärtusliku vara arvestus 5.6.1. Asutused peavad väheväärtusliku vara arvestust üldjuhul RTIP-i varade moodulis, juhindudes portaali kasutamise juhenditest. 5.6.2. Väheväärtusliku varana võtavad asutused arvele varaobjektid soetusmaksumusega üldjuhul alates 1000 eurost kuni põhivara arvelevõtmise piirmäärani käibemaksuta summas. Mööblit ei pea arvele võtma olenemata summast. Asutus võib võtta arvele ka 1000 eurost väiksema väärtusega vara ja mööblit, kui ta peab vara olemasolu ja paiknemise informatsiooni oluliseks. 6. Nõuete ja kohustiste arvestus 6.1. Võlad tarnijatele 6.1.1. Võlad tarnijatele kajastatakse raamatupidamisarvestuses eelarve liikide ja objektide, eelarveüksuste ning välistoetuste korral ka toetuste lõikes. 6.1.2. Võlad tarnijatele perioodi kulude eest kajastatakse kontol 201000. 6.1.3. Võlad tarnijatele põhivara soetamise eest kajastatakse kontol 201010. Põhivara soetuse ostuarvel kajastatud käibemaksukulu arvestatakse samuti kontol 201010 ja kantakse kuluna kontole 601002. 6.1.4. Garantiitööde katteks reserveeritud tagatise kohustused põhivara soetamisel kajastatakse kontol 20101020. 6.1.5. Deposiidi laekumine kajastatakse kontol 253890, ning periodiseeritakse vastavalt lepingu tähtajale lühiajaliseks deposiidiks kontol 203990. 6.2. Võlad töötajatele 6.2.1. Töötasu võlgnevus kajastatakse kontol 202000, kanded kontole tehakse SAP-is palgaarvestuse mooduli automaatkannetena. 6.2.2. Kolmandate isikute kasuks töötajatelt kinnipeetavad summad kajastatakse kontol 202090, kanded kontole tehakse SAP-is palgaarvestuse moodulist automaatkannetena. 6.2.3. Kohustised oma töötajale lähetus- ja majanduskulude eest kajastatakse kontol 202050, kanded tehakse aruandvate isikute majanduskulu või lähetuskulu aruannete põhjal. Asutused kehtestavad teenistus- ja töölähetuste korra, milles nähakse ette aruannete vormistamise ja esitamise korraldus. 6.2.4. KLIM-is käsitletakse aruandvate isikutena ka välisesindajatena töötavaid isikuid. Välisesindajad esitavad igakuulise kulude aruande koos kuludokumentidega. 6.3. Nõuded ja tehtud ettemaksed 6.3.1. MTA poolt kogutavate riigi tulude nõuete ja tehtud ettemaksete kajastamine, nõuete tunnistamine ebatõenäoliseks ja lootusetuks on reguleeritud MTA korraga. 6.3.2. Nõuete laekumist jälgitakse majandusarvestuse programmis SAP BO aruandes RP002. Asutus võtab tasumata nõuete info teadmiseks ostjale järgmiste teenuste osutamisel ja vajadusel keeldub teenust osutamast, kui ostjal on tasumata nõudeid. 6.3.3. Meeldetuletuskirja ei saadeta kui nõude summa on alla 5 euro, kuna nõude sissenõudmist loetakse sel juhul majanduslikult ebaotstarbekaks. 6.3.4. Kui nõude tasumise tähtajast on möödunud 30 päeva, saadetakse võlgnikule esimene meeldetuletuskiri. Kui 14 päeva jooksul ei ole võlgnik nõuet tasunud, siis saadab keskus teise meeldetuletuse ja teavitab asutust, kes nõuet edasi menetleb. Asutus teeb ebatõenäoliseks laekumiseks hinnatud nõuete kohta keskusele teatise. Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatakse valitsemisala pearaamatupidaja otsusel nõuded, mille tekkimisest on möödunud 180 päeva. 6.3.5. Tähtajaks laekumata nõudelt arvestatakse viivist, kui viivis on seadusandliku akti või sõlmitud lepingu alusel ette nähtud. Viivise nõuet ei võeta bilansis arvele, kuivõrd seda loetakse juba tekkimise hetkel ebatõenäoliselt laekuvaks. Viivis kajastatakse tuluna kontol 382390 selle laekumisel. 6.3.6. Veeteetasude maksmisel arvestab keskus viivist exelis vastavalt Meresõiduohutuse seaduse nõuetele. 6.4. Maksude arvestus ja deklaratsioonide koostamine 6.4.1. Maksukohustusena kajastatakse väljamakse kuul deklareeritud maksukohustised. RTK koostab SAP-is maksudeklaratsioonid asutuste kaupa ja sisestab need MTA maksukohustuslaste infosüsteemi. 6.4.2. Asutused on käibemaksukohustuslased või piiratud käibemaksukohustuslased . Käibedeklaratsioonid koostatakse iga asutuse kohta eraldi. Käibemaksu õigeks kajastamiseks ja käibedeklaratsioonide koostamiseks kasutatakse kannetes SAP-is avatud erinevaid käibemaksukoode. 6.4.3. Maksude tasumisel kasutatakse ettemaksukontode jääkide vahekontot 103799. Maksude tasumise raamatupidamiskannete tegemisel kasutatakse eelarve täitmise tunnuseid, sh eelarve liike ja objekte, eelarveüksuste koode. Ülekannetele märgitakse igale asutusele MTA-s määratud viitenumber. 6.4.4. Maamaksu kajastatakse kuludes maksutähtaja saabumisel. 6.5. Eraldiste arvestus 6.5.1. Eraldisi hinnatakse iga aasta lõpu seisuga. 6.5.2. Transpordiameti valdusse kuuluvate karjääride taastamiseks tehtavad kulud kajastatakse bilansis keskkonnakaitseliste eraldistena. Eraldiste suurust hindab asutus, lähtudes senisest tegevuspraktikast, sh karjääri rekultiveerimise kulude suurusest ja selle muutumisest aruandeaastal vastavalt karjäärist kaevandatud materjali kogustele. 6.5.3. Kui karjäär on lepingu alusel antud kasutusvaldusesse, siis tuleb lepingus tuua välja, kes tagab karjääri rekultiveerimise. Kui vastav kohustus pannakse kasutajale, siis karjääri sulgemise eraldist ei moodustata. Kui asutusel on lepingukohaselt õigus nõuda karjääri rekultiveerimise kulu hüvitamist lepingupartnerilt, siis kajastatakse eraldist ja hüvitistest tulenevat nõudeõigust mõlemat bilansis eraldi, neid omavahel tasaarvestamata. 6.5.4. Karjääride sulgemiseks moodustatud eraldiste moodustamise ja vähendamisega kaasnevat kulu ja kulu vähendamist kajastatakse kontol 551290. Hüvitise nõue võetakse arvele kontol 103190 ja kajastatakse tulemiaruandes samuti kontol 551290 (vähendades kulusid). 6.5.5. Kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud hüvitiste maksmiseks moodustatakse eraldised nende kulutuste tarbeks ja kajastatakse bilansis kontodel 206045 (muud lühiajalised eraldised) ja 256045 (muud pikaajalised eraldised). 6.5.6. Kutsehaiguste ja tööõnnetustega seotud eraldiste moodustamise ja vähendamisega kaasnevat kulu ja kulu vähendamist kajastatakse kontol 500890 (muud koosseisuvälised töötasud). 6.6. Põhi- ja väheväärtuslike varade inventeerimine 6.6.1. Põhi- ja väheväärtuslike varade inventuuri läbiviimisel juhindutakse KLIM valitsemisala põhi- ja väheväärtuslike varade inventeerimise eeskirjast. RTIP-i varade moodulis kasutatakse inventeerimiseks moodulis loodud võimalusi. 6.7. Nõuete ja kohustiste inventeerimine 6.7.1. Nõuete ja kohustiste inventuuri teostab RTK, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldokinnituskirjad, määrates nõuete ja kohustiste summa, millest alates saldokinnituskirjad saadetakse. Avaliku sektori üksustele saldokinnituskirju ei saadeta, kuna nendega võrreldakse saldosid saldoandmike infosüsteemis. Saldokinnituskirju ei saadeta tarnijale, kui arvele võetud kohustised on tavapärase tegevuse tulemusel tekkinud kohustised, mis lähevad maksetähtpäeval tavakorras tasumisele. Müüginõuete saldokinnituskirju füüsilisest isikust klientidele ei saadeta. Saldokinnituskiri müüginõude osas saadetakse juriidilistele isikutele, kui inventuuri tegemise ajaks laekumata nõude summa on alates 5 000 eurost ja kui maksetähtpäev on inventuuri tegemise ajaks saabunud. Laekumata nõuete korral, mille maksetähtpäev on saabunud, saadetakse meeldetuletuskiri. 6.7.2. Saldokinnituskirjad koostatakse hankijate ja klientide lõikes, kasutades SAP-i standardvormi. 6.7.3. Saldoteatised saadetakse valitsemisala kõigi nõuete ja kohustiste kohta tervikuna. 6.7.4. Nõuete ja kohustiste inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed: 1) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta; 2) nõuete ja kohustiste summad; 3) nõuete ja kohustiste summad tagastatud saldoteatiselt; 4) erinevused raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused; 5) inventuuri läbiviimise aeg ja läbiviija allkiri. 6.7.5. Asutused, kes peavad nõuete analüütilist arvestust oma infosüsteemides, viivad läbi nõuete inventuuri iseseisvalt, koostavad inventuuri võrdluslehed ja saadavad tulemused RTK-le. Kui inventuuri tulemuste põhjal on vajadus muuta raamatupidamisarvestuses kajastatud andmeid, siis edastatakse vastav info asutuse poolt koos nõuete inventuuri tulemustega. 6.7.6. Transpordiamet hindab 31.detsembri seisuga tee-ehituse töödest kinnipeetud tagatiste kontol 20101020 kajastatud saldode lühi-ja pikaajalist jaotust. Keskus esitab Transpordiametile konto 20101020 väljavõtte, mille Transpordiamet tagastab oma hinnanguga Keskusele. Keskus kajastab pikaajalise osa 31.detsembri seisuga kontol 25001020 vähendades lühiajalist osa kontol 20101021. Järgmise aasta alguses teeb Keskus vastupidise kande. 6.7.7. Transpordiamet hindab 31.detsembri seisuga deposiitide kontol 25389000 kajastatud saldode lühi- ja pikaajalist osa. Keskus esitab Transpordiametile konto 25389000 väljavõtte, mille Transpordiamet tagastab oma hinnanguga Keskusele. Keskus kajastab  lühiajalise osa 31.detsembri seisuga kontol 20399020 vähendades pikaajalist osa kontol 25389020. Järgmise aasta alguses teeb Keskus vastupidise kande. 6.7.8. Nõue loetakse lootusetuks ja kantakse bilansist välja, kui asutusel puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või selle tagasinõudmiseks ei ole majanduslikult otstarbekas meetmeid rakendada. Asutuse kuni 10 000 eurose nõude lootusetuks tunnistamise kinnitab asutuse finantsjuht. Asutuste üle 10 000 euroste ja KLIM nõuete lootusetuks tunnistamise kinnitab asutuse juht. Nõude lootusetuks tunnistamise otsus saadetakse RTK le DHS-i kaudu. 6.8. Sularahakassa inventuur 6.8.1. Korralise sularahakassa inventuuri viib läbi asutuse juhi käskkirjaga asutuse töötajatest moodustatud kaheliikmeline komisjon. Inventuuri juures osaleb kassaoperatsioonide eest vastutav isik. 6.8.2. Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles kajastatakse: 1) inventuuri läbiviimise kuupäev; 2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad; 3) sularaha jääk ja erinevus võrreldes kassaraamatu andmetega; 4) komisjoni liikmete ja kassapidaja allkirjad. 6.9. Erakorralised inventuurid 6.9.1. Erakorralisi inventuure viiakse läbi: 1) vastutavate isikute vahetumise korral üleandmise-vastuvõtmise päeva seisuga; 2) varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise (ujutus, põleng jms) kindlakstegemisel, viivitamatult nimetatud faktide selgumise järel. 6.10. Bilansivälised kontod 6.10.1. RTK korraldab üldeeskirjas toodud bilansiväliste kontode kohta informatsiooni kogumise valitsemisala asutustes ja esitab info detsembrikuu saldoandmikus. 6.11. Aruanded 6.11.1. Keskuse poolt esitatakse riigi raamatupidamiskohustuslase kohta raamatupidamise aruanded rahandusministri määrusega kehtestatud korras. 6.11.2. Statistiline ja muu perioodiline finants- ja personaliaruandlus esitatakse asutuste lõikes vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 6.12. Seotud isikud 6.12.1. Seotud isikuteks loetakse: 1) minister, kantsler, asekantslerid, asutuste juhid ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle alapunktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju. 6.12.2. Kui asutuse poolt teostatud tehingu osalised on seotud isikud ja tehing ei vasta õigusaktidele või asutuses dokumentidele seatud üldistele nõuetele või ei ole sõlmitud turutingimustel, siis asutus esitab RTK-le algdokumendi koos vastavasisulise kommentaariga vastavalt teadaolevatele andmetele. Keskus kajastab tehingut vastavalt üldeeskirja §-le 491 .  KINNITATUD 09.01.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/9 Lisa nr 2 Lisa 2. E-riigikassa kontod E-riigikassas KLIM kontode nimekiri 1200003916 Kulukonto KLIM ühine 2800049395 Toetuste , tulude laekumine 2800082909 SFOS toetused 2800082161 Toetuste, tulude laekumine (10939 KLIM;10941 KAUR;10942 ELM;10943 KeA;10944 KEMIT;10949 RIL;10950 TRAM veoload 10607, 10610;10951- Maanteemuuseum) 2800083005 CO2 enampakkumine- Moderniseerimisfond 2900083057 Riigilõivud -Ehitisregistri toimingud 2900072987 Riiklike tegevuslitsentside-lubade väljastamine 2200030328 CO2 vahendid ESLEX 2200026659 Tulu varadelt 4100081941 Trahvid 2200030344 Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet 2200030357 Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet 2200030360 Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet 2200030373 Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet 2200030386 Loodusressursside kasutamisest saadud tulu, Keskkonnaamet 2200030399 Loodusressursside kasutamisest saadud tulu- väärteoasi, Keskkonnaamet 2800081654 Sunnirahad, keskkonnatasud, Keskkonnaamet 2900081651 Seemne sertifitseerimise ja pakendamise toimingud 2900081664 Maapõueseaduse alusel teostatavad toimingud 2900081677 Jahitunnistuse väljastamine ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamine 2900081680 Keskkonnakompleksloa andmine ja läbivaatamine 2900081693 Riiklike tegevuslitsentside ja tegevuslubade väljastamine 2900081703 Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ja turustamise taotluse läbivaatamine, ning jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse menetlemine 2900073041 Riigilõiv välisriigis omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise eest -Transpordiamet 2900081800 Riigilõivud ARK toiminguteks; vedurijuhilubade väljastamine - Transpordiamet (lühiviitenumbrid 10601,10602, 10613) 2900082993 Riigilõivud - Merenduse toimingud - Transpordiamet 2900083002 Riigilõivud - Lennunduse toimingud - Transpordiamet 2900083073 Metsateatise riigilõivud (10952-10953)  KINNITATUD 09.01.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/9 Lisa nr 3 Lisa 3. Transpordiameti teede inventeerimine 1. Teede inventeerimine teostatakse järgnevate andmete võrdluse alusel: • aasta jooksul teostatud tee-ehitustööde maksumused raamatupidamisarvestuses: lõpetatud ja lõpetamata ehitused; • Transpordiametis objekti/projekti/lepingute põhiselt peetavate arvestuste andmed. 2. SAP-i finants- ja varaarvestusest saadakse võrdluste teostamiseks andmed aasta jooksul toimunud summaliste liikumiste kohta ehitusobjekti lõpetamata ehituse kaartidel projektide lõikes. Lõpetamata ehituse kaardilt teede kogumitesse arvele võetud summad kajastavad aasta jooksul ehitatud /rekonstrueeritud teede maksumust. 3. Teede inventuur teostatakse Transpordiameti kohta tervikuna iga-aastaselt seisuga 31.detsember ja inventuuri tulemused peavad olema vormistatud selliseks tähtajaks, mis võimaldaks koostada aastaaruande nõutud tähtajaks. Igal aastal määratakse inventuuride läbiviimise ja tulemuste esitamise tähtajad aastainventuuri käskkirjaga. 4. Tegevuste järjekord teede inventeerimisel: • Tarnijate saldode võrdlus- teostab keskus kooskõlas eeskirja punktiga 6.7.1. • Lõpetamata ehituse inventuur- viiakse läbi Transpordiameti inventeerimiskomisjoni poolt. Võrdlused teostatakse lõpetamata objekti/projekti/lepingu põhiselt, aluseks on SAP BO aruandlusest varade aruanne 31.detsembri seisuga lõpetamata ehituse kaartide saldode kohta projektide lõikes. Kaartidel olevaid summasid võrreldakse inventeerimiskomisjoni poolt objektide/projektide/lepingute kaupa asutuses peetava projektide arvestuse alusel või asutuse infosüsteemis kajastuvate andmete alusel. • Lõpetatud tee-ehitusobjektide inventuur- viiakse läbi Transpordiameti inventeerimiskomisjoni poolt ja Transpordiameti kohta tervikuna. Aluseks võetakse aasta jooksul teede kogumitesse arvele võetud summad tee-ehitusobjektide lõikes. SAP BO aruandlusest võetakse aluseks aruanne lõpetatud ehituse kohta projektide lõikes. 5. Inventuuri käigus teostatakse võrdlused: • summalised võrdlused – varade aruandluses olevaid summasid võrreldakse objekti lõpetamise aktil kajastatud summadega objektide lõpetamise käigus; 6. Transpordiameti poolt üleantud/saadud teede andmete kontrollimise kohta vormistatakse eraldi inventuurinimestik, võttes aluseks SAP BO varade aruande andmed.  KINNITATUD 09.01.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/9 Lisa nr 4 Lisa 4. Riigiteede korrashoiulepingute finantseerimise juhend (kinnitatud Transpordiameti 25.11.2024, käskkirjaga nr 1.1-7/24/164) 1. SISSEJUHATUS 1.1 Eesmärk 1.1. Juhend rakendub alates 01.01.2025 ja on koostatud riigiteede korrashoiulepingutes sisalduvate korrashoiutööde eelarveliseks jaotuseks tegevuskulude ja investeeringute vahel. 1.2 Juhendi sihtrühm Juhend on suunatud Transpordiameti finantsosakonna ning teehoiuteenistuse töötajatele. 2. TEGEVUSKULUDEST FINANTSEERITAVAD TÖÖD 2.1 Tavahoole 2.1.1 Tavahoolde tegemise eesmärgiks on riigiteede seisunditasemete nõuetele vastavuse tagamine. Tehtud tööde eest mahulist arvestust tasumise eesmärgil ei toimu, tasumine toimub maantee nõutava seisundi tagamise eest. 2.1.2 Tavahooldust kajastatakse tegevuskuluna. 2.1.3 Tavahoolde koosseisu kuuluvad järgmised tööd: 1) Korrashoiulepingu haldamine: projektijuhtimistarkvara kasutamine, e-veoselehe süsteemi kasutamine, GPS seiresüsteemi kasutamine, veebipõhise hooldepäeviku pidamine. 2) Teede ülevaatus ja teeolude info: teehooldaja poolne aastaringne teede ülevaatus, teede seisukorra alane teabe kogumine (sh Teeilmajaamade infosüsteemi andmete, Keskkonnaagentuuri andmete jms abil) ja edastamine Liiklusjuhtimiskeskusele. 3) Sõidutee (kattega tee): katte (sh ohutussaared, ringristmikud, sillutisega kindlustatud peenrad ja eraldusribad) puhastamine tolmust, porist, lahtise pindamiskillustiku ja libedustõrje materjalide jääkidest, prahi koristamine teelt ja teemaalt, teel hukkunud loomade eemaldamine, löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine, teekatte servade remont, „higistavate“ teelõikude ülepuistamine sõelmete, peenkillustiku või liivaga, külmakerkeliste kohtade katmine liivaga ja selle hilisem koristamine. 4) Sõidutee (kruusa ja pinnastee): tolmutõrje tegemine, prahi koristamine, muldkehast katte pinnale tulevate kivide, kändude jms eemaldamine, teel hukkunud loomade eemaldamine, lohkude ja läbilöögikohtade täitmine materjali lisamisega, hööveldamine (sh konaruste, aukude ja lohkude väljalõikamine, täitmine, planeerimine, servavallide likvideerimine, teepinnale vajaliku põikkalde andmine ning tihendamine). 5) Kergliiklustee: katte harjamine, aukude, pragude ja vuukide täitmine, katteta kergliiklustee tasandamine (aukude täitmine, profileerimine ja tihendamine). 6) Teepeenrad: mahalõikamine (vajadusel koos materjali utiliseerimisega), tugipeenra lohkude täitmine, planeerimine ja tihendamine; kattega peenra pühkimine. 7) Muldkeha ja kraavid: uhtumiste jm vigastuste likvideerimine, nõlva planeerimine, vee äravoolurennide ja kraavide puhastamine. 8) Haljastus: rohu ja peene võsa niitmine teepeenardelt, teemaalt, nõlvadelt, erald usribalt, liiklussaartelt, truubiotstelt, märgi- ja tähispostide ümbert, müratõkkevallidelt, müratõkkeseinte tagant, loomade tagasihüppe kohtadelt, settebasseinide ümbruselt, võsa raiumine ja koristamine, üksiku puu mahavõtmine, puude, põõsaste, hekkide pügamine, kuivanud ja põlenud hekkide likvideerimine, mahakooldunud või murdunud puude jm haljastuse kahjustuste likvideerimine, raiejääkide koristamine, liiklusõnnetuse järgne koristamine, haljastuse kahjustuste parandamine. 9) Sillad ja viaduktid: mulde, koonuste ja kindlustuse kahjustuste kõrvaldamine, avaehituse raudbetoon-, kivi ja betoonpindade puhastamine, sõiduosa puhastamine ja vajadusel  defektide kõrvaldamine, jäämineku ja tulvavete läbilaske tagamine, sildade valve jäämineku ajal, tugiosade puhastamine ja määrimine, deformatsioonivuukide ja vete ärajuhtimissüsteemide puhastamine, käsipuude puhastamine ja vajadusel värvimine, sildade pesemine pärast talveperioodi lõppu, jõesängi puhastamine. 10) Truubid: sisse-, sees- ja väljavoolu puhastamine prahist, okstest jms, voolusängi puhastamine setetest, prahist jm, päiste ja tiibmüüride üksikute vigastuste parandamine, isolatsiooni parandamine, kindlustuse parandamine, lülidevaheliste vuukide täitmine, ummistunud truupide avamine. 11) Drenaaži ja sadevee äravooluvõrgud: aastaringse töötamise tagamiseks tehtavad tööd, vajadusel läbipesu, kaevude setetest (sh settekottide) puhastamine, sadevee imbsüsteemide (immutuskastid) kontroll, rentslite ja restkaevu luukide puhastamine, õlipüüdurite töö tagamine. 12) Autobussipeatused: ootekodade ja platvormide korrastamine, koristustööd, ootekoja koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine, prügikastide regulaarne tühjendamine. 13) Parklad: katte puhastamine tolmust, porist, lahtise pindamiskillustiku ja libedustõrjematerjalide jääkidest, prahi koristamine, löökaukude parandamine, pragude ja vuukide täitmine, parkla koosseisu kuuluva inventari puhastamine, parandamine ja värvimine, prügikonteinerite regulaarne tühjendamine. 14) Liikluskorraldus: liiklusohtlike katteaukude, ebatasasuste, uhtumiste, vigastatud piirete jms tähistamine, ajutiste koormuspiirangute tähistamine, ajutine liikluskorraldus liikluse sulgemisel, piiramisel ja ümbersuunamisel liiklusõnnetuste, tormikahjustuste, keskkonnareostuste jm võimalike takistuste puhul, loata paigaldatud liiklusmärkid e, viitade ja liiklusväliste teabevahendite kõrvaldamine. 15) Liikluskorraldusvahendid: liiklusmärkide, viitade ja tähispostide puhastamine, pesemine ja korrastamine, kummipostide ja nende defektsete ning kadunud helkurite asendamine, nõuetele mittevastavate ja kadunud liiklusmärkide, viitade ja tähispostide asendamine, kaitsepiirete puhastamine, korrastamine ja pesemine, vajadusel vigastatud lülide asendamine, kiiruskaamerate mõõtekabiinide hooldus, muutuvteabega märkide puhastamine ja vajadusel pesemine; moodulsaarte ja -künniste püsivuse tagamine ja puuduvate detailide asendamine. 16) Talihooldus: helkurribadega markiiride paigaldamine ja kokku kogumine, libedustõrje kloriididega, soolaliiva seguga, liivaga, peenkillustikuga ja muude selleks sobivate materjalidega nõutava haardeteguri tagamiseks, lumetõrje autosahkadega, teehöövliga, traktorsahaga, rootorsahaga, lume äravedu, pinna tasandamine (teel oleva kinnisõidetud lume ja jääkonaruste tasandamine või eemaldamine) ja karestamine nõutava haardeteguri tagamiseks, liikluskorraldusvahendite puhastamine, sildade ja viaduktide puhastamine lumest ja jääst, lume- ja libedustõrje tunnelitest, kergliiklusteedelt, parklatest, autobussipeatuste platvormidelt, ennetava libedustõrje täiendav tasustamine. 17) Muud: mürakaitseseinte korrashoid, settebasseinide korrashoid, võrkaedade ja väravate korrashoid, mahasõitudel olevate loomarestide korrashoid, tõkkepuude ja nende süsteemide korrashoid. 2.2 Perioodiline hooldus 2.2.1 Perioodilise hoolduse eesmärgiks on tee elementide kulumise ja kahjustuste tagajärgede kõrvaldamine ühekordsete või mahuliselt määratud tegevustega, tagades tee vastamise kehtestatud nõuetele. 2.2.2 Perioodilist hooldust kajastatakse tegevuskuluna. 2.2.3 Perioodilise hoolde koosseisu kuuluvad järgmised tööd: 1) Sõidutee: tolmutõrje (vajadusel koos materjali lisamisega).  2) Teemaa: ala puhastamine jämedast võsast, puudest kompleksselt (raiumine, koristamine, vajadusel juurimine ja maa planeerimine), üksikute puude langetamine, koristus, vajadusel juurimine, freesimine. Ebaseaduslikult ladustatud metsamaterjali tõttu tekkinud prahi koristamine, üksikute või kaitsealuste puude hoolduslõikus (vajadusel arboristi hinnang), nähtavuskoridoride niitmine. 3) Muud rajatised: lume- või tuisuväravate paigaldamine, lume- või tuisuaedade paigaldamine, müratõkkeseintelt, tunnelitest ja bussipeatuse ootekodade seintelt grafiti eemaldamine, düükrikaevu kaane paigaldus, kaevu puhastamine, raketise vahetus. 4) Tööd toimepidevuse plaani rakendumisel jm ettenägemata tööd: • tunnipõhine: teetööline, väikemehhanism, meeskonnaauto, teehöövel, kallur, talihoolde baasauto, ekskavaator, ekskavaator laadur, autokraana, laadur, treiler, eriveo treiler, autode teisaldamine, liikluskorraldajate brigaad, saemeeste brigaad; • liikluse ümbersuunamise tõttu tehtav täiendav lume- ja libedustõrje. 3. INVESTEERINGUTEST FINANTSEERITAVAD REMONTTÖÖD 3.1 Remonttööde koosseisu kuuluvad: 1) Killustikust dreenide ehitus. 2) Külmakerkeliste kohtade väljakaevamine, pinnase äraveoga. 3) Muldkeha remont liivaga, vajadusel geosünteetide paigaldusega. 4) Purustatud kruusast aluse ja kulumiskihi ehitus. 5) Killustikust aluse ehitus. 6) Asfaltbetoonkatte taastamine (vajadusel koos eelneva katte freesimisega). 7) Profiiliparandus. 8) Uute truupide ehitus ja olemasolevate truupide lammutamine. 9) Truubiotste kindlustamine. 10) Külgkraavide rajamine (vajadusel koos materjali äraveoga). 11) Põrkepiirde või torupiirde lammutamine koos utiliseerimisega. 12) Uue torupiirde või põrkepiirde ehitus. 13) Äärekivide paigaldamine. 14) Bussipeatuse platvormi lammutamine ja utiliseerimine, ootekoja lammutamine ja utiliseerimine. 15) Uue bussipeatuse platvormi ja ootekoja rajamine. 16) Liikluskorraldusvahendid: liiklusmärgid, tähispostid, kummipostid, portaalid, viidad olemasolevate eemaldamine või uute paigaldamine. 17) Märgistustööd: teekattemärgistus plastikuga, värviga, olemasoleva markeeringu eemaldamine. 18) Kraavi põhja kindlustamine geotekstiili ja killustikuga. 19) Kuuseheki istutamine. 20) Pragude välja freesimine ja täitmine mastiksiga. 21) Katte löökaukude remont immutusmeetodil. 22) Ribapindamine. 23) Silla remonttööd: • Betoon või looduskivi pinna hüdrofoobimine, immutamine. • Liivapritsiga või survepesuga puhastamine. • Betooni, puit-, teraskonstruktsiooni eemaldamine. • Sarruse katmine roostekaitsega. • Betoonpinna parandus torkreetimise või pritsbetooniga. • Monoliit raudbetoon. • Teraskonstruktsioonid. • Võõp hüdroisolatsioonil. • Sadevee süsteem. • Teepiirdesüsteem. • Kindlustustööd: jõepõhi, kaldad, gabioonikorvid ja -madratsid. • Puitkonstruktsioonid. • Vuugid. • Tugiosad.  KINNITATUD 09.01.2026 käskkirjaga nr 1-2/26/9 Lisa nr 5 Lisa 5. Maanteemuuseumi muuseumikogude ja museaalide arvestus 1. Maanteemuuseum on muuseumikogu komplekteerimisel ja täiendamisel iseseisev vastavalt kehtivale põhimäärusele. 2. Maanteemuuseum kehtestab muuseumikogude korralduse eeskirja, milles sätestatakse muuseumisisene töökorraldus museaalide arvele võtmise ja säilitamise nõuete täitmiseks. Eeskiri kinnitatakse muuseumi põhimääruses ettenähtud korras. 3. Maanteemuuseumi tegevus muuseumikogude korraldamisel lähtub muuseumiseadusest. 4. Maanteemuuseumis museaalide arvele võtmine ja säilitamine toimub lähtudes kultuuriministri kehtestatud korrast. 5. Museaal on muuseumis arvele võetud kultuuriväärtusega asi. 6. Muuseumikogu on muuseumis asuvate museaalide kogum, mis on jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi. 7. Maanteemuuseumikogu peetakse museaalide rühmade lõikes: • esemekogu: tee-ehitus-ja hooldusmasinad, sõiduvahendid, muud kolmemõõtmelised esemed; • arhiivikogu: dokumendid, trükised, kaardid, fotod jms. 8. Museaalide üle ei peeta rahalist arvestust, vajadusel hinnatakse museaali erilise huvi alusel, mis põhineb museaali iseärasustel, arvestamata selle kasulikkust. 9. Museaalide soetamise ja nende hooldamisega seotud kulud kajastatakse raamatupidamisaruandluses kuludena kontogrupis 5523 –teavikute ja kunstiesemete kulud. Bilansis arvelevõtmisel lähtutakse põhivara kapitaliseerimise alampiirist ja kajastatakse kontol 155700- Mitteamortiseeruv materiaalne põhivara. 10. Museaalide arvestus toimub bilansiväliselt nende kajastamisega Maateemuuseumi poolt infosüsteemis „MUIS“. 11. Museaalide allesoleku ja seisundi kontrollimiseks peab Maanteemuuseum igal aastal läbi viima inventuure. Inventuure viiakse läbi arvestusega, et kõik museaalid oleksid üle kontrollitud vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Museaalide inventeerimisel lähtutakse muuseumiseadusest ja kultuuriministri poolt kehtestatud arvestuse korrast. 12. Võrdlused raamatupidamisaruandluses kajastatud museaalide soetamise kulude ja Maanteemuuseumis infosüsteemi „MUIS“ kantud museaalide summade ja arvu kohta teostatakse aastainventuuri käigus. Võrdluses kajastatakse raamatupidamisarvestuses usaldusväärselt määratud summade alusel soetud museaalid. 13. Museaalide muuseumikogudest väljaarvamine või üleandmine toimub muuseumiseadusega kehtestatud korras.