Vaie

Riigi Tugiteenuste Keskus VAIDE ESITAMINE 11.01.2026 Olles tutvunud Teie poolt saadetud taotluse rahuldamata jätmise otsusega (19.12.2025 otsus nr 11.3-1/25/5573) ning hindamiskomisjoni poolt koostatud hindamise kokkuvõttega, otsustasime vastavalt ÜSS 2021_2027 2. peatüki 8. jaos toodule esitada vaide. Meie poolt esitatud projekt "Terve Narva liigub" sai hindamiskomisjoni poolt koondhindeks 3,26 punkti, olles sellega projektide pingereas 19. kohal. Toetus eraldati 13 projektile, mille seas on vaid üks spordiprojekt, mis antud meetme tingimusi arvestades, ei pruugi taotluse esitanud teistest spordiprojektidest sedavõrd palju parem olla, et toetusele kvalifitseeruda. Kuna ajaleht Põhjarannik avaldas artikli, kus on (arvestamata vaide esitamise 30 päevast perioodi) juba tutvustatud toetust saanud projekte, siis on antud teema spordiringkondade kõrgendatud kriitilise tähelepanu pälvinud ja julgustas ka meid objektiivsuse eest võitlema ning käesolevat vaiet esitama. Põhjaranniku artiklid: https://pohjarannik.postimees.ee/8393949/ida-virumaa-saab-oiglase-ulemineku-fondilt- motofestivali-terviseraja-ja-kuhjaga-koolitusi https://pohjarannik.postimees.ee/8393974/juhtkiri-mis-saab-edasi-ida-virumaa-sotsiaalsest- sidususest Kuna spordiprojektide rahastamisvõimalused Euroopa Liidu vahenditest on olnud siiani üsna tagasihoidlikud ja käesolev meede andis paljudele selleks lootust, peame kahjuks tõdema, et spordiprojektide õiglaseks hindamiseks puudub ilmselt vastav pädevus ega pole tõenäoliselt kaasatud spordivaldkonda tundvaid eksperte. Meiepoolse vaide esitamise ajendiks on hindamise kokkuvõttes toodud valikukriteeriumitele antud hinded koos lisatud põhjendustega: 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju eesmärkidele. Projekt sai hindeks 3,5 Hinnangu andmisel tuuakse valdavalt positiivsete tähelepanekutena välja kooskõla meetme arengukavade ja eesmärkidega, aga kriteeriumi hinnangu lõppu lisatud kommentaar justkui nullib eelneva kiitva hinnangu: “Samas jääb mõju struktuursetele, sotsiaalsetele ja majanduslikele väljakutsetele pigem kaudseks ning puudub analüüs, miks just rahvaspordisarja korraldamine on parim alternatiiv võrreldse teiste võimalike lahendustega.” Selline vastukäiv (algul kiitev, pärast sama asja justkui mahategev) tähelepanek hindamiskomisjoni poolt jääb taotlejatele arusaamatuks ja tekitab küsimusi, mida siis ikkagi hinnati, kas projekti tegelikku sisu või üksnes taotluse bürokraatlikku vormistust ja kriteeriumitele vastavust. 2. Taotleja võimekus projekti elluviimiseks. Projekt sai hindeks 3,5 Üldjoontes on hinnang arusaadav, aga osad tähelepanekud ja nende sõnastus on taas kohati vastukäiv ja arusaamatu: “Projektimeeskonna rollid ja vastutus on selgelt määratud, meeskond on kogenud ja optimaalse suurusega. Partneri roll on kirjeldatud ja põhjendatud, kuigi detailsem tegevuste lõikes kirjeldus võiks olla parem.” “Riskid on hinnatud ja maandamine mõistlik, kuid mõnes kohas üldine. Hindamata on jäänud mõned koostööga seotud risked (näiteks projektijuhtide vaheline koostöö).” 3. Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus. Projekt sai hindeks 3 Selle kriteeriumi hindamisel on kriitika taas sisult vastukäiv ja projekti kallal noriv. Selgusetuks jääb mida ja mis kujul taotlejalt täpselt oodatakse: “Projekt vastab sihtgrupi vajadustele ja toetab eesmärkide saavutamist. Tegevused on selgelt kirjeldatud, kõik vajalikud ja seotud eesmärkidega. Lahendused on põhjendatud, kuid alternatiivide analüüs puudub. Ajakava on realistlik ja sündmused ajastatud. Kulude ja tulemuste suhe on mõistlik. Eelarve põhineb varasemal kogemusel, kulud on põhjendatud ja vastavad tegevustele. Eelarve on üldjoontes läbipaistev. Esitatud on hinnakalkulatsioonid ja pakkumised, kuigi puudub selge ülevaade, milliste arvutuste alusel on eelarve kokku pandud.” Kui eelarve osas on hindamiskomisjonile justkui kõik mõistlik, põhjendatud ja läbipaistev (ka pakkumised ja hinnakalkulatsioonid on esitatud), siis kuidas saab järgmises lauses väita, et puudub selge ülevaade arvutustest eelarve kokkupanekul. 4. Kooskõla horisontaalsete põhimõtetega. Projekt sai hindeks 2,63 Hindamiskomisjon on välja toodud järgmised aspektid: “Projektis on arvestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega, kuid eraldi tegevusi pole kavandatud. Ligipääsetavus on tagatud, arvestatud erivajadustega ja teavitusega, kuid kirjeldus on üldsõnaline. Tagatud on võrdsed võimalused, mitmekeelne ja kaasav lähenemine, kuid puuduvad konkreetsed tegevused keeleliste, etniliste või puudega seotud barjääride eemaldamiseks.” Kõik ülaltoodud laused on keeleliselt segased ja sisult vastukäivad. Palju ebaselget teksti, millel puudub üheselt mõistetav tähendus, jätab selgusetuks, kuidas see hinnet mõjutas või kuidas seda kriteeriumit üleüldse objektiivselt hinnata on võimalik. Hindamiskomisjoni tähelepanekute põhjal järeldame, et oluline on pigem taotluse vormistus kui tegelikkusele vastav sisu. Leiame, et projekti taotluse vormistuse võib tänapäeval eeskujulikul kujul valmistada mistahes tehisaru abil või bürokraatiaga kursisolev teenusepakkuja, kuid see on näiline ega peegelda tegelikkust. Samuti on see ülekohtune nende taotlejate suhtes, kes projekti otsast lõpuni ise valmis teevad - taotlusest kuni teostuseni. Leiame, et objektiivse hindamise tagamiseks ongi seetõttu hädavajalik kaasata meetmest toetust saada võivate valdkondade eksperte. Spordivaldkond paistab seekord kahjuks ebaproportsionaalselt koheldud ja see võib tulevikku silmas pidades kahandada korraldajate pühendumust ja võimalusi Ida-Virumaa sporti edendada. Ülaltoodule tuginedes palume Riigi Tugiteenuste Keskuselt vaide menetlemist ja taotluse kordushindamist. Lugupidamisega Vladimir Všivtsev Äkke Suusaklubi juhatuse liige Mati Lilliallik Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige