Majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse
lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ eelnõu seletuskiri
Lisa 3
Märkustega arvestamise tabel
Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või
arvamuse esitaja mittearvestamise
põhjendus
Rahandusministeerium Lisada eelnõusse selged viited konkreetsetele Arvestatud
riigiabi alustele (üldise grupierandi määruse
artiklid, abikõlblikud kulud, abi määrad).
Kanda seletuskirjas toodud riigiabi Arvestatud
üldpõhimõtted üle eelnõu normiteksti, kuna
ainuüksi seletuskiri ei ole piisav.
Arvestatud
Lisada eelnõusse vähese tähtsusega abi (VTA)
üldpõhimõtted, sh:
viide asjakohasele VTA määrusele
(2023/2831 või 2023/2832);
välistused ja mitteabikõlblikud sektorid;
maksimaalne abi suurus (300 000 eurot
kolme aasta jooksul);
ühe ettevõtja mõiste;
kumuleerimisreeglid;
dokumentide säilitamise nõue (10
aastat).
Arvestatud
Lisada eelnõusse kõik üldise grupierandi
määruse (GBER) alusel antava abi
üldpõhimõtted, sh:
viide konkreetsele GBER artiklile;
välistused (raskustes ettevõtjad,
tagasinõudmata abi jms);
ergutava mõju nõue (GBER art 6);
abikõlblikud kulud artiklite kaupa;
abi suuruse ja intensiivsuse piirangud;
dokumentide säilitamise nõue (GBER
art 12 – 10 aastat).
Lisada eelnõusse sõnaselge välistus, et abi ei Arvestatud
anta ettevõtjale, kellel on tagasinõutud toetus
tasumata (GBER art 4(a)).
Täitmiseks vajalik teave § 11 täiendamine – Arvestatud
lisada taotlusvormi nõuded ettevõtte suurusele,
projekti asukohale ja taotletavale abisummale
(GBER art 6(2)).
Lisada eelnõusse riigiabi ja VTA üldpõhimõtted Arvestatud
ettevõtlusministri määruse nr 65 eeskujul.
Parandada viide eelnõu §-i 1 kohta Arvestatud
Selgitustes eelnõu §-i 2 kohta on viidatud Arvestatud
komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, kuid
allmärkuses 7 on viide komisjoni
(kehtetule) määruse (EL) nr 1407/2013.
Tabelis 1 on toodud viited komisjoni Osaliselt arvestatud.
määrustele ja artiklitele, mille alusel eelnõus Selgitame, et grupierandi
sätestatud kulusid plaanitakse katta. Juhime artikkel 29 puhul on
tähelepanu, et nt iga üldise grupierandi määruse projektide sisu puhul
sätte alusel on abikõlblikud erinevad kulud või mõeldudki protsessi ja
tegevused. Nt üldise grupierandi määruse artikli organisatsiooniinnovatsiooni
25 alusel on võimalik abi anda alusuuringuteks, vastavalt grupierandi
rakendusuuringuteks, tootearenduseks ning määrusele.
teostatavusuuringuteks. Alusuuringute,
rakendusuuringute ja tootearenduse mõisted on
defineeritud üldise grupierandi määruse artiklis
2 (vastavalt art 2 punktis 84, 85 või 86),
abikõlblikud kulud on toodud artikli 25 lõikes
3. Teostatavusuuring on defineeritud artikli 2
punktis 87 ja teostatavusuuringu abikõlblikud
kulud artikli 25 lõikes 4. Ka abi osakaalud
abikõlblikest kuludest on erinevatel tegevustel
erinevad. Artikli 29 alusel peab aga tegevus
vastama kas protsessi- või
organisatsiooniinnovatsiooni mõistele (vt üldise
artikkel 2 punkt 96 ja 97).
Selgituses eelnõu § 9 kohta on kirjas, et
Arvestatud. Selgitame, et
suurettevõtjatele ei anta abi üldise grupierandi suurettevõtted saavad ka
määruse artiklite 18 ja 29 alusel, kuid eelnõus siiski taotleda, kuid nad ei
sellist tingimust kirjas pole. Samas nt artiklit 29 saa täita tulemusnäitajat
alusel on põhimõtteliselt võimalik toetada ka „VKEd, kellel on suurem
suurettevõtjaid. Palume eelnõu täpsustada, et lisandväärtus töötaja kohta“.
taotlejale ja abi andjale oleks üheselt selge, kes
võivad millist abi taotleda.
Selgituses eelnõu § 16 kohta on mh kirjas, et Arvestatud
rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse
rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus
ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. Sellist
tingimust aga eelnõus ei ole, palume lisada
eelnõusse.
Eelnõu § 1 lg 1: korrektsed erieesmärgid on Arvestatud. Juhime samas
(a)(ii) „digitaliseerimisest kasu toomine tähelepanu, et
kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku rakenduskavas on
sektori asutuste jaoks“ ja erieesmärk (a)(iii) erieesmärgid ilma osata
„VKEde kestliku majanduskasvu ja „(a)“.
konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes
töökohtade loomine, muu hulgas tootlike
investeeringute kaudu“, palume korrigeerida.
Eelnõu § 4 lg 2 esitatud väljundnäitajad ei vasta Arvestatud. TATiga ei
meetmete nimekirjale. Puudu on sekkumise panustata esimesse
21.2.2.1 väljundnäitaja PSO04 „Uued või mõõdikusse (nagu ka
uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ näitajate metoodikas puudub
ja sekkumise 21.3.1.14 väljundnäitaja RCO04 seostatus) ning kuna
„Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“. vahendid otsustati suunata
Palume lisada või selgitada, miks nimetatud vaid määruse alusel avatud
väljundnäitajad ei ole konkreetses määruses taotlemise kaudu, siis teeme
asjakohased. kaasnevalt ettepaneku
metoodika muutmiseks ja
mõõdiku RCO04
eemaldamiseks.
Eelnõu § 4 lg 3 tulemusnäitaja nimetus ei vasta Arvestatud
rakenduskavale ega meetmete nimekirjale.
Näitaja korrektne nimetus on „VKEd, kellel on
suurem lisandväärtus töötaja kohta“. Palume
korrigeerida.
Juhul kui näitajate kasutamisel on § 6 lg 1 Arvestatud
tegevuste lõikes erandeid, siis palume need kas
eelnõus või vähemalt selle seletuskirjas välja
tuua.
Juhime tähelepanu, et § 18 lg 3 p 3 kohaselt Arvestatud. Tulemusnäitaja
peab toetuse saaja esitama aruandes andmed osas raporteerib seda
vaid väljundnäitajate täitmise kohta. Palume rakendusüksus ise.
analüüsida, kas § 4 lg 3 tulemusnäitaja andmete
kogumiseks võib tekkida vajadus järelaruannete
küsimiseks või konkreetse näitaja täitmist
raporteerib rakendusüksus ise Äriregistri
andmetele tuginedes. Palume tulemusnäitaja
andmete kogumise kohta lisada selgitus ka
seletuskirja.
Seletuskirja sissejuhatuses tuleb viidata Arvestatud. Vt märkust
poliitikaeesmärgile 1 „Nutikam Eesti“, samuti eespool erieesmärkide
tuleb korrigeerida erieesmärkide viited tähistamise kohta.
vastavalt eelnõule
Seletuskirjas on lk 7 punktis 1 ja lk 32 punktis Arvestatud ja selgitatud
5 öeldud, et „Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi seletuskirjas. Toetuse
toetuse osa 20 000 000 eurot, millest eelarve kujuneb kahe
kõnesoleva määruse alusel toetatavate sekkumise eelarvetest (7
tegevuste toetuseelarve on 10 508 000 eurot.“ mln + 3,5 mln).
Eelnõus viidatakse samas ka meetmele
21.1.3.1, kuid eelarve puhul vastav viide
puudub.
Meetmes 21.1.2.2 on tänaseks juba kinnitatud Arvestatud. Lisaks
kaks TATi kogumahus 11 mln eurot. Kuna selgitame, et sekkumise
meetme maht on 20 mln eurot, siis ei ole 10 21.1.2.2 all on kinnitatud 3
508 000 eurot sealt praegu võimalik TATi TATi kogumahus 13 mln
eelarvemahuks määrata enne kui eelmiste eurot.
TATide tegevused on lõpetatud või nende
eelarveid TATis korrigeeritud.
Kuskil ei ole öeldud, millisest fondist TATi Arvestatud.
eelarve kaetakse, palume lisada viide fondile. Seletuskirja täiendatud.
Seletuskirjas lk 33 on lause: „Eelnõu esitatakse Arvestatud.
arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutusele…“. EASi ei ole
enam sellise nimega olemas, palume parandada
Riigi Tugiteenuste Mitteametlikus kooskõlastuses käinud eelnõus Arvestatud
Keskus oli paragrahvis 1 kuus lõiget, mis on taandatud
kahele lõikele. Lõikes 4 oli viide, et taotlemine
ja toetuse kasutamisega seonduv (aruanded jne)
toimub e-toetuse keskkonnas.
Soovitame taastada mitteametlikul
kooskõlastamisel käinud olukord, et toetuse
taotlejal oleks esmavajalik info kajastatud
käesolevas määruses.
Eelnõu § 4 lg 4: ÜM § 41 lg 1 punkti 5 kohaselt Arvestatud
tuleb määruses sätestada „Eesti 2035“
näitaja(d), mille sihttaseme saavutamisse TAT
tegevus panustab. Palun lisada.
Palun eelnõus ära nimetada nii riigiabi andmise Arvestatud
aluse (sh viide EL õigusaktile) kui ka abi
andmist reguleerivad põhimõtted ning
grupierandi riigiabi puhul ka võimalikud
abiliigid. See tagab läbipaistvuse, aitab ennetada
ja vältida eksimusi ning võimaldab täita üldise
grupierandi määruse kohustusi (sh art 11
aruandluse kohustust) ja sisustada asjakohaseid
juhtimis- ja kontrollisüsteeme. Juhime
tähelepanu, et vajadust abi andmise põhimõtteid
siseriiklikus õigusaktis välja tuua ning abiliigid
ära nimetada on rõhutanud Euroopa Komisjon
ise.
Eelnõu § 7 lg 1, 2, 3 viidatakse ainult ÜM § 15 Arvestatud
lõikele 2. Kulu peab olema kooskõlas kõigi ÜM
§ 15 lõigetega. Määruses on vaja kirjeldada,
millised kulud on abikõlblikud. Eelnõu § 7 lg 1,
2 ja 3: palun eemaldada viide ÜM § 15 lõikele 2,
kuna põhjendatust hinnatakse RÜ poolt
abikõlblikkuse hindamise käigus.
Eelnõu § 7 lg 5: „võivad kaudsed kulud Arvestatud
moodustada projekti otsestest kuludest seitse
protsenti arvutatuna lähtuvalt ühendmääruse §-
st 23“. Kas see tähendab, et kaudseid kulusid ei
arvestata igale projektile juurde?
Kui projektis antakse ainult VTA-d ja projekti
kogumaksumus on alla 200 000 euro, on
lihtsustatud kulude kasutamine vastavalt ÜM §
18 lg 1 kohustuslik ja seega ei saa kaudsete
kulude arvestamine sellisel projektil olla taotleja
soovil põhinev.
Lisaks ei ole viide ÜM § 23 õige, kaudsete
kulude arvestus toodud ÜM § 21. Palun teha
vajalik parandus.
Eelnõu § 11 lg 1 viidatakse ühendmääruse § 4 Arvestatud
lõigetele 1–3. Ühendmääruse § 4 lõikega 3
kehtestatakse nõuet, et kui projekti viiakse ellu
koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri
esindusõigusliku isiku kinnitust projektis
osalemise kohta.
Palun täpsustada, kas partneri kaasamine on
lubatud ja vastavalt sellele eelnõu teksti
täiendada, nt § 10 täiendavad nõuded taotlejale
ja partnerile jne. Sealjuures on oluline silmas
pidada, et ühendmääruses kasutatakse partneri
mõistet ÜSS § 2 punkti 5 tähenduses.
Eelnõu § 14 lg 1 olemasolevast sõnastusest võib Arvestatud
jääda ekslik mulje, et toetuse andmiseks
kontrollitakse üksnes taotluse nõuetele
vastavust. Tegelikult tuleb enne projekti
hindamist veenduda ka taotleja nõuetele
vastavuses. Kuna taotleja ja taotluse nõuetele
vastavus tuleb tuvastada enne § 14 lg 2
nimetatud hindamise läbiviimist, palun eelnõus
selgemalt sätestada, et enne taotluste hindamist
tuvastab rakendusüksus taotluse ja taotleja
nõuetele vastavuse.
Eelnõu § 14 positiivse hinnangu sisu tuleneb Arvestatud
taotluse rahuldamata jätmise sättest. Leiame, et
see ei ole kasutajamugav. Palun lisada taotluse
rahuldamise otsuse kohta eraldi säte.
Eraldi sätet taotluse rahuldamise kohta on vaja
lisaks seetõttu, et kuna kehtetuks tunnistamise
alustes on nimetatud - kui toetuse saaja ei ole
taotluse rahuldamise otsuses määratud
tähtpäevaks alustanud projekti elluviimist.
Sellist alust ühendmääruses ei leidu, seega peab
eraldi nõudena tulenema meetme määrusest.
Eelnõu § 15 p 2 palun kontrollida viidet § 14 Arvestatud
lõikele 3. Teha vajalik parandus.
Ettepanek § 18 tuua välja, kus sätestatakse Arvestatud
vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaeg -
näiteks, et see on kirjas taotluse rahuldamise
otsuses (oli olemas esialgses versioonis).
Eelnõu § 18 on aru saada, et § 6 lg 1 p 2-4 Arvestatud
tegevuste puhul peab vahe- või lõpparuanne
sisaldama muuhulgas kuludokumente. Ehk siis
toetuse saaja esitab aruandes oma
kuludokumendid failidena ja RÜ menetleja
sisestab need kuludokumendid SFOSi, et saaks
teha toetuse saajale väljamakse.
Ettepanek: aruande juurde kuludokumente ei
esitata, vaid toetuse saaja esitab dokumendid
otse e-toetuse keskkonna kaudu. Ka § 19 lg 2
toetab seda, kuna toetus makstakse välja tegelike
kulude alusel peale lõpparuande kinnitamist
(vahearuande kinnitamisel mingeid
väljamakseid ei tehta).
Selgusetuks jääb, mis täpsemalt on Arvestatud
kindlasummalise makse tulemuseks ja seda
tõendavateks dokumentideks. Kus see
sätestatakse? Kui taotluse rahuldamise otsuses,
siis see palun lisada.
Palun määruses sätestada ka toetuse saaja Arvestatud
kohustused ja täpsustada, kas projekti käigus
võib toetus saada ka projekte, millele kohaldub
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060 artiklist 65 tulenev tegevuste kestuse
nõue.
Kestuse nõue kohaldub tegevustele, mis
hõlmavad taristu- või tootlikke investeeringuid.
Tootlikud investeeringud on selles kontekstis
investeeringud ettevõtete põhivarasse või
immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota
kaupu ja teenuseid, ning andes seeläbi panuse
kapitali kogumahutusse ja tööhõivesse. VKE-
dele 3aastase kestusnõude perioodi erandi
rakendamiseks tuleb vastav võimalus määruses
sätestada.
Eelnõus ei ole viidet teavitusmäärusele ega Arvestatud. Selgitame, et
teavitusega seonduvatele kohustustele. projektid oma iseloomult ei
Ettepanek sõnastuseks: „Kohustub täitma vaja teavitamiskulusid.
teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse
12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021-
2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide vahendite andmisest avalikkuse
teavitamine“ sätestatule. Ei ole ka välja toodud
teavitamisega seotud kulude abikõlblikkuse
poolt“.
Soovitame ministeeriumil anda antud eelnõu Mitte arvestatud. Eelnõu ja
lugemiseks mõnele toetuse saajale - kas on aru selle lisade täiendamisel on
saada, kuidas käib taotlemine, kui palju peab arvesse võetud
panustama omafinantseeringut, kuidas toetust kooskõlastamisel ja
talle makstakse. arvamuse avaldamisel
esitatud märkusi ning
täpsustatud toetuse
taotlemise,
omafinantseeringu ja toetuse
maksmisega seotud
tingimusi. Pärast vajalike
täienduste tegemist on
eelnõu sisu ministeeriumi
hinnangul piisavalt selge ja
üheselt mõistetav, mistõttu
ei peetud eelnõu täiendavat
tutvustamist toetuse
saajatele enne vastuvõtmist
vajalikuks.
Kliimaministeerium 1. Toetuse andmise tingimuse materjalidest ei Selgitame, et energia
selgu: tarbimise ja energiatõhususe
1) milline on andmemajanduse kasutusjuhuga küsimused on olulised, kuid
seotud energiatarve täna ja milline see on käesoleva meetme eesmärk
toodud eesmärgi (kahekordistada majanduse on ettevõtete
maht aastaks 2035) saavutamisel. Sealjuures digitaliseerimise toetamine
arvestades digitaliseerimisega kaasnevat võimalikult vähese
võimalikku energiasäästu; halduskoormusega.
2) ettevõtete digitaliseerimisel energiatarbimise Täiendavate energiakasutust
muutus ja sääst, puudutavate nõuete
3) andmemajanduses energiatarbimisel kehtestamine suurendaks
taastuvenergiale ja puhta energiaga bürokraatiat ning võib
majandusele üleminekuga arvestamine. vähendada meetme
Energiatõhususe direktiiviga on seatud kasutatavust.
liikmesriikide energiatarbimisele indikatiivsed Energiatõhususe ja
sihttasemed aastaks 2030, millega tuleb mh taastuvenergia eesmärke
majanduse arendamisel (sh digitaliseerimisel) käsitletakse teistes
arvestada. Energiamajanduse korralduse vastavates
seaduses aastaks 2030 seatud riiklike poliitikameetmetes.
taastuvenergia eesmärkide arvestamine aitab
kaasa puhta energiaga majandusele
üleminekule. Meetme kavandamisel ettevõtjate
digitaliseerimiseks tuleb mõelda ka antud
aspektidele ennetamaks nt elektrikulude kasvu.
2. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse Arvestatud
12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–
2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (ühendmäärus) artikli 41 lõike 1
kohaselt peab olema loodud toetuse andmise
tingimustes seos „Eesti 2035“ kinnitatud
strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtetega ja ka
„Eesti 2035“ näitajaga. Praegu on määruse
eelnõu § 4 lõikes 4 nimetatud panus „Eesti
2035“ sihtidesse ja alamsihtidesse, aga puudub
seos konkreetsete näitajatega. Palume need ka
lisada.
Ühendmääruse § 41 lg 1:
(1) Toetuse andmise tingimuste määruses
sätestatakse:
3) riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud
strateegilised sihid ja aluspõhimõtted, mille
saavutamisele toetus ja projekt peavad kaasa
aitama, ning toetatavad tegevused selle eesmärgi
saavutamiseks;
5) riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud
näitaja;
3. Seletuskirjas on lause: Arvestatud
Lõikes 4 on sätestatud, et valikukriteeriumite
alusel hindamiseks koostab rakendusüksus
täpsema hindamismetoodika, mille
kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb
kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne
taotlusvooru avamist
Juhime tähelepanu, et ühendmääruse § 48 lõike
1 kohaselt kooskõlastatakse
hindamismetoodika ka rakendusasutustega, kes
vastutavad horisontaalsete teemade eest:
Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide
hindamismetoodika kooskõlastatakse
korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes
nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias
kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja
aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma
vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis enne
veebilehel avaldamist.
Horisontaalsete teemade eest vastutavad:
sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,
ligipääsetavus - Liivi Pehk
(
[email protected]), tasakaalustatud
regionaalne areng - Liis Palumets
(
[email protected]), DNSH ja Eesti2035
keskkonnanäitajad - Triin Karin
(
[email protected]),
kliimakindlus - Marite Kungla
(
[email protected]).
4. Seletuskirjas on lause: Arvestatud
Hindamisel peab § 6 lõike 1 punktide 2–4
projekt rahastuse saamiseks saama kõigis viies
valikukriteeriumis positiivse hinnangu.
Kui § 6 lõike 1 punktide 2–4 projekte
hinnatakse skaalal 0-4, kas see tähendab, et
negatiivne hinnang on 0?
Regionaalministeerium Teeme ettepaneku lisada seletuskirja analüüs Selgitame, et piirkondlikud
piirkondade lõikes näitaja „Väljaspool arengunäitajad on
Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt käsitletavad ühe võimaliku
elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ näitajana, kuid
osas (millistes piirkondades on olukord parem tarkvaraarenduste ja
ja millistes halvem). digilahenduste loomine ei
ole otseselt seotud ettevõtte
füüsilise asukohaga.
Seetõttu ei ole piirkondade
lõikes täiendava analüüsi
lisamine käesoleva meetme
kontekstis põhjendatud.
Teeme ettepaneku seada eesmärgiks toetuse Selgitame, et arvestades
mahust vähemalt 40% jõudmist väljapoole digiriigi teiste TATide
Tallinna ja Tartu regioone ja disainida toetus regionaalsus on seni olnud
selliselt, et on kasutusel regionaalne toetuse 47%, on põhjendatud
jaotus vähemalt Tallinna, Tartu ning muu Eesti eeldus, et ka käesoleva
lõikes. meetme puhul võib
vähemalt 40% toetusest
kujuneda loomulikult
väljapoole Tallinna ja Tartu
regioone. Seetõttu ei pea
vajalikuks täiendavate
regionaalsete piirangute või
kvootide kehtestamist.
Regionaalsuse laiem
analüüs ning 40% eesmärgi
saavutamine MKMi vaates
tervikuna, sh vajadus
kompenseerida teiste
TATide madalamat
regionaalsust, viiakse läbi
MKMis 2026. aasta
jaanuaris. Regionaalsete
kvootide või jaotuste
kehtestamine suurendaks
meetme keerukust ja
halduskoormust ega ole
seetõttu põhjendatud.
Eesti Infotehnoloogia Lisada määrusesse (§ 3) mõisted Osaliselt arvestatud.
ja „elektrooniline andmevahetus (EDI)“ ja Täiendasime terminit
Telekommunikatsiooni „andmeliidestus“, kuna need on „koostalitlusvõimeline
Liit reaalajamajanduse keskne tehniline alus. digitaliseerimine“ ning
Praegu räägitakse (§ 3) “reaalajamajanduse täiendatud seletuskirja.
põhimõtetest”, kuid ei tooda välja EDI kui üht
põhilist vahendit nende rakendamiseks. Lisades
EDI termini, muutub määruse rakenduspraktika
selgemaks nii ettevõtjatele kui hindajatele.
Täiendada § 6 lõike 1 punkti 2 ja sõnastada see Mittearvestatud.
järgmiselt: „ettevõtja äriprotsesside
koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja
automatiseerimise arendamine, sealhulgas
süsteemidevaheliste andmeliidestuste ja
standardiseeritud andmevahetuslahenduste
väljatöötamine või täiustamine.“
Täpsustada määruses (§ 6 lg 3 järel) Mittearvestatud. Selgitame,
koostööpartneri mõistet ja toetatavate tegevuste et partner ei saa olla
ulatust: „Koostööpartneriks võib olla ka teenuseosutaja, küllaga saab
andmevahetusplatvormi või partneriks olla platvormi
digitaliseerimisteenuse osutaja, kes aitab tagada operaator. Näiteks
projektis arendatava lahenduse andmevahetusplatvormi
koostalitlusvõime.“ Või lisada § 6 uus lõige (7): operaator ja e-arvete
„(7) Koostööpartneriks käesoleva paragrahvi operaator sobib partneriks.
lõigetes 3–5 nimetatud tegevuste puhul võib
olla ka teenuseosutaja või platvormioperaator,
kes pakub andmevahetus-, liidestus- või
automatiseerimisteenuseid (nt EDI-, e-arve- või
API-platvorm). Toetatavate tegevuste hulka
loetakse ka olemasolevate süsteemide vaheliste
liidestuste arendamine või täiustamine,
sealhulgas koostalitluse testimine.
Muuta ajatemplinõue soovituslikuks (§ 6 lg 3 p Arvestatud
1 ja § 6 lg 4 p 1), sest ajatemplinõue ei ole
vajalik kõikides reaalajamajanduse lahendustes
– see võib muuta süsteemid jäigaks ja lisada
tehnilist keerukust. EDI-lahenduste puhul
kasutatakse juba tehingute logisid ja
valideeritud andmevoogude kontrolli, mis
tagavad jälgitavuse ilma kohustusliku
ajatemplita. Sõnastusettepanek: „Tarkvara
arendus võimaldab turvaliselt jälgitavaid
masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid
vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu
turvalise andmevahetusplatvormi kaudu;
ajatemplite kasutamine on lubatud, kuid mitte
kohustuslik, kui kasutatakse muid turvalise
logimise ja auditeeritavuse meetodeid“.
Lisada § 7 lõikesse 1 eraldi punkt: Arvestatud
„infosüsteemide ja tarkvarade liidestamise ning
koostalitlusvõime tagamise arenduskulud“.
Nende selgesõnaline lugemine abikõlblikeks
kuludeks aitaks toetada ettevõtteid, kes
soovivad ühendada oma süsteeme
äripartneritega (klientide või hankijatega), nt
ERP ↔ tarnijate e-saatelehed või e-arved või
ERP ↔ ostjate e-tellimused, e-
vastuvõtukinnitused vms. Praegu võib selline
tegevus jääda abikõlblikkuse määratluse alt
välja. Samuti lisada § 7 lõikesse 2 uus punkt:
„7) süsteemidevaheliste liidestuste,
elektroonilise andmevahetuse teenuse, ja muu
koostalitluse arenduse kulud, kui need on
projekti eesmärgiga otseselt seotud.“
Täpsustada seletuskirjas, et toetatavate
tegevuste alla loetakse ka süsteemidevaheliste
liidestuste arendamist ja täiustamist, sealhulgas
EDI- ja e-arveandmevahetuslahendused, mis
suurendavad ettevõtete koostalitlusvõimet.
Paragrahvi 14 lg 1 p 1 „projekti kooskõla Mittearvestatud
valdkondlike arengukavadega“ hindamisel
hinnata ka panust reaalajamajanduse
ökosüsteemi arendamisse ja koostalitlusvõime
parandamisse (nt liidestused, standardiseeritud
andmevahetus). See muudab
hindamismetoodika konkreetsemaks ja
soodustab selliseid projekte, mille mõju ulatub
ühe ettevõtte piiridest kaugemale.
Muuta § 18 ja loobuda vahearuande nõudest Mittearvestatud
ning piirduda lõpparuande nõudmisega, kui
toetuse summa on alla 20 000 euro (§ 18).
Leiame, et väiksemad digitaliseerimisprojektid
peaksid olema administreeritavad minimaalse
halduskoormusega.
Paragrahvis 3 on toodud terminid Mittearvestatud. Selgitame,
„diginõustaja“ ja „koostööpartner“ ning neid on et sama ettevõtte lubamine
selgitatud seletuskirjas – ei ole aga üheselt nii diginõustaja kui
selge, kas sama ettevõte võib täita nii koostööpartneri rolli täitma
diginõustaja kui koostööpartneri rolli, kui tööde muudaks huvide konflikti
sisu ja hinnastamine on eristatavad ning huvide tegeliku välistamise
konflikt puudub? Teeme ettepaneku seda selgelt keerukaks ja raskesti
lubada, et tagada väiksemate kontrollitavaks. Isegi juhul,
digitaliseerimisprojektide teostatavus ning kui tööde sisu ja
lisada vastav täiendus eelnõu seletuskirja. hinnastamine on formaalselt
Sellise paindlikkuse võimaldamine on oluline eristatavad, ei ole võimalik
eelkõige mikro- ja väikeettevõtete piisava kindlusega tagada
digitaliseerimise projektide elluviimisel, kus diginõustamise sõltumatust
diginõustamine ja arendus on tihedalt seotud ega välistada olukorda, kus
ning kus turul ei ole alati võimalik leida kahte nõustamine on suunatud
eraldi teenusepakkujat. Samuti tagab see, et omaenda arendusteenuse
ettevõtjad saaksid kasutada olemasolevaid eelistamisele. Seetõttu ei ole
kompetentse ja vältida dubleerivat eelnõus ette nähtud rollide
halduskoormust. Sama ettevõtte rollide kattumise lubamine ning
lubamine selgetel tingimustel tagab peame vajalikuks hoida
läbipaistvuse ja kvaliteedi, mitte ei vähenda diginõustaja ja
seda. Euroopa ja Eesti varasem praktika (nt koostööpartneri rollid
„Digitaliseerimise teekaardi“ toetus, EASi selgelt lahus, et tagada
innovatsiooniprogrammid) on lubanud rollide meetme läbipaistvus,
kattumist, kui kulud on eristatavad ja usaldusväärsus ja võrdne
nõustamine on dokumenteeritult tehtud enne kohtlemine.
arenduse algust.
Ettevõtluse ja § 2. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi Mittearvestatud. Selgitame,
Innovatsiooni Võimalusel võiks kaaluda kogu meetme kõigil ettevõtetel ei pruugi
Sihtasutus käsitlemist vähese tähtsusega abina, mis olla vaba VTA jääki,
lihtsustaks oluliselt menetlust ja vähendaks
mistõttu on grupierandi
halduskoormust.
pakkumine vajalik.
Grupierandi artikleid koos toetusprotsentidega Arvestatud
on vaja teada grupierandi teatise esitamiseks
Euroopa Komisjonile ning RAR abikava
loomiseks. Konkurentsiseadus sätestab, et koos
grupierandi teatisega esitatakse
Rahandusministeeriumile individuaalse riigiabi
või abikava andmise aluseks olev õigusakt või
selle eelnõu ja vajaduse korral abi kirjeldus, mis
tõendab kavandatava riigiabi kokkusobivust
Euroopa Komisjoni grupierandi määruses
sätestatud tingimustega. Palun artiklid koos
toetusprotsentidega sisse viia määrusesse.
Seletuskirjas on öeldud, et „Kuigi Arvestatud
konkurentsiseaduse § 33 lg 41 teine lause ja §
342 lg 22 teine lause kohustavad toetuse andmise
määruses sätestama kõnesolevate EL
õigusaktide üldpõhimõtted, ei ole eelnõukohase
määruse kavandajad seda teinud, sest peavad
seda EL õigusega vastuolus olevaks“. Mulle
tundub, et TAT ei ole see koht, kus sellist asja
otsustada, kas järgida siseriiklikku õigust või
mitte. Selline otsus eeldab laiemat õiguslikku
kaalutlust ja kooskõlastust, kuna tegemist on
siseriikliku normi tõlgendamise ja potentsiaalse
kõrvalejätmisega. Vastasel juhul tekib oht, et
määrus ei vasta siseriiklikule õigusele, mis
omakorda võib tuua kaasa
rakendamisprobleeme, õigusvaidlusi ja
ebakindlust nii rakendajatele kui ka toetuse
saajatele. Grupierandi määrusele viitamine ei
ole õigusvastane, samuti ei ole õigusselguse
huvides keelatud sõnasõnaline ülevõtmine.
Oluline on selle käigus EL määruse
tingimustega mitte vastuollu sattuda. Lisaks
tekib sellise määruse rakendamisel suure
tõenäosusega ka täiendav ressursivajadus.
Kui me ei määra kindlaks, mis GE art kasutame, Arvestatud
siis taotleja tulevad vaidlema, et tema soovib
suvalist GE art (GE art 14, kus on ka immat. vara
arendamine see, miks seda ei anta või, miks ei
anta arendusega seotud põhivara) jne. See
kohutav koormus RÜle.
SK ei saa kuidagi tingimusi seada, mis abi ja mis Arvestatud
GE art on kasutusel.
Lisada terminitesse eraldi reaalajamajandus Arvestatud
juurde.
7) koostööpartner on taotluses nimetatud Arvestatud
juriidiline isik, kes osaleb projektiga toetatavas
tegevuses ja kes ei ole partner ÜSS2021_2027 §
2 lõike 5 tähenduses;
Kommentaar:
Niikaua kui koostööpartner on riik/KOV asutus
on ok, et nad ei tee kulusid (vältimaks topeltfin,
kuna riigi/KOV kulud (nt palk) võib olla juba nt
sf vahenditest)), aga määruses toetatakse
tegevusi, kus on kohustus kaasata ka riigi/KOV
väliseid partnereid ja nemad ei peab ju osalema
projektis „tasuta“. Võib olla pigem keeruline
projekti kaasta koostööpartnereid, kui nende
kulud ei ole abikõlblikud (selgitatud SK eelnõu
§3 all).
§ 4. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja Arvestatud
väljundnäitajad
Palun tuua välja, millistesse konkreetselt,
vajadus on nii näitajate seadistamisel
taotlusvormi juurde kui ka hindamisel. SK
viide lisa 2 (riskihindamise tabel), mis ei aita.
§ 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise Arvestatud
tingimused
Kommentaar:
Lisaks siia veel juurde: Digitaliseerimise
teekaardi toetamise tingimused ja kord–Riigi
Teataja + RE vahenditest oli: Toetus digitaalsete
tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise
kasutamisele töötlevas tööstuses ning
mäetööstuses–Riigi Teataja.
EN peab olema kirjas, et see on kaasajastatud ja
värskendatud RTE lahendusvõimalustega.
Täpsustada kes on kolm lõppklienti – partner v Arvestatud
koostööpartner, seda sõnastust peab täiendama.
(6) Lisaks lõigetes 2–5 sätestatule peavad lõikes Arvestatud
1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema
kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“,
mille tulemusena ei tekitata olulist kahju
keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust
(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–
43), artikli 17 tähenduses.
Kommentaar:
Selle peab meetme tasandil ära hinnata,
et meetme projektid on sellised, mis ei
mõjuta DNSH-d ja projekti tasandil
sellist hindamist ei ole vaja teha. Nt
digipöörde määruse muutmise
seletuskirjas on öeldud „Kuivõrd „ei
kahjusta oluliselt“ põhimõttele
vastavust on hinnatud taaste- ja
vastupidavuskava raames ning leitud, et
antud meetme puhul ei toimu olulist
kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile, ei
ole vajalik selle täiendav hindamine
projekti tasandil.“ Seega võiks
rakenduskava hindamisest piisata. Need
tegevused on oma iseloomult sellised, et
projektipõhine hindamine ei ole vajalik.
§ 7. Kulude abikõlblikkus Arvestatud
(3) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele loetakse
§ 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste
elluviimiseks põhjendatud kuluks
ühendmääruse § 15 lõike 2 tähenduses projekti
raames arendatud tarkvara turundamise kulu.
Kommentaar:
Aga see ei tohi olla: VTA määrus art 1 p1
e) ) abi, mida antakse tegevuseks, mis on
seotud ekspordiga kolmandatesse
riikidesse või liikmesriikidesse,
täpsemalt selline abi, mis on vahetult
seotud eksporditavate koguste,
turustusvõrgu loomise ja toimimise või
muude eksportimisest tulenevate
jooksvate kuludega; GE määrus (9)
Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada
abi suhtes, mille tingimuseks on
kodumaiste toodete kasutamine
importtoodete asemel, ega ekspordiga
seotud tegevusele antava abi suhtes.
Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi
suhtes, millega rahastatakse
turustusvõrgu loomist ja toimimist
teistes riikides. Abi, millega kaetakse
messidel osalemise kulud või uue või
olemasoleva toote teises liikmesriigis
või kolmandas riigis asuvale uuele turule
laskmiseks vajalike uuringute või
nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul
abi ekspordiga seotud tegevusele. See
peaks SK selgitusena kirja saama. Seda
kulud tohib anda ainult VTAna.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood Arvestatud
(3) Taotleja ei tohi võtta siduvaid kohustusi
toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse
esitamist rakendusüksusele.
Kommentaar:
Lisada, va. Lg 4 nimetatud juhul.
§ 9. Toetuse summa ja määr Arvestatud
(3) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti
projekti abikõlblikest kuludest, kui üldise
grupierandi määrus alusel antava riigiabi puhul
ei sätesta nimetatud määrus teisiti.
Kommentaar:
Üldse loetavuse (ettevõtjatele suunatud
määrus, see ei ole nende igapäevane
tegevus) huvides tuleks panna siia kirja:
(x) Üldise grupierandi määruse artikli
25 alusel antava abi puhul on toetuse
maksimaalne osakaal suurettevõtja
korral 25 protsenti, keskmise suurusega
ettevõtja korral 35 protsenti ja
väikeettevõtja korral 45 protsenti
toetatavatest kuludest.
(x) Üldise grupierandi määruse artiklite
18 ja 29 alusel antava abi puhul on
toetuse maksimaalne osakaal väikese ja
keskmise suurusega ettevõtja korral 50
protsenti toetatavatest kuludest.
(x) Üldise grupierandi määruse artiklite
18 ja 29 alusel ei anta abi
suurettevõtjale.
Kindlasti ei soovi anda GE art 29 SE
toetust 15%, mida ta saab ainult siis, kui
teeb tõhusat koostööd VKE. Pigem
nendest projektides ei ole tõhusa koostöö
olukorda. See peab kirja saama
määrusesse.
§ 10. Täiendavad nõuded taotlejale Arvestatud
Kommentaar:
Partnerile (koostööpartnerile) määruses
ei ole? Neile nõudeid ei ole? Ehk
koostööpartnerile ei ole
vastavusnõudeid? Kas koostööpartneril
võib olla maksuvõlg? Pankrotis? Jne?
Riigi/KOV asutusest koostööpartneri
puhul ei tahakski seda kontrollida, aga ev
.partner/koostööpartneri puhul oleks
vaja.
§ 11. Täiendavad nõuded taotlusele Arvestatud
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4
lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmist
teavet ja dokumente:
3) projekti nimetus, eesmärk ja lühikirjeldus;
Kommentaar:
Asukoht, GE määruse tõttu
§ 12. Toetuse taotlemine Arvestatud
(4) Kui rakendusüksuse poolt läbivaatamisel
olevate taotlustega taotletav toetuse summa on
võrdne toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga
või ületab seda, peatab rakendusüksus taotluste
vastuvõtmise ja vaatab läbi talle esitatud taotlusi
nende esitamise järjekorras. Taotluste
vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite
vabanemisel või täiendavate rahaliste vahendite
lisandumisel toetuste rahastamise eelarvesse.
Kommentaar:
Kui suurest vabanemisest jutt on?
Vabaneb projektide
katkestamisel/lõpetamisel. Kas siis
tuleks kohe uuesti taotlemise avada?
Ettepanek, mitte reguleerida määruses.
§ 14. Valikukriteeriumid ja -metoodika Arvestatud
(1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud
tegevuseks esitatud taotlus rahuldatakse, mis
vastab nõuetele ja milles kirjeldatud projekt on
saanud positiivse hinnangu iga järgmise
valikukriteeriumi puhul:;
5) projekti kooskõla „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega.
Kommentaar:
Milliseid sihte peetakse silmas, määruse
alguse neid ei ole kirjas?
(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud
tegevuste elluviimiseks esitatud taotluses
kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste
valikukriteeriumite ja osakaalude alusel:
5) projekti kooskõla „Eesti 2035“
aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 protsenti
koondhindest.
Kommentaar:
Milliseid sihte peetakse silmas, määruse
alguse neid ei ole kirjas
(4) Valikukriteeriumite järgi hindamiseks Arvestatud
koostab rakendusüksus täpsema
hindamismetoodika, mille kooskõlastab
rakendusasutuse ja korraldusasutusega ning teeb
selle kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel
enne taotlusvooru avamist.
Kommentaar:
RÜ ei kooskõlasta KA, see on RA
kohustus. § 48. Toetuse andmise
tingimuste kooskõlastamine ja
avaldamine veebilehel (1)
Rakendusasutus kooskõlastab toetuse
andmise tingimuste eelnõu ning
projektide valikukriteeriumid ja -
metoodika korraldusasutuse ja
Rahandusministeeriumiga ning
rakendusasutusega, kes nõustab riigi
pikaajalises arengustrateegias kinnitatud
strateegilistesse sihtidesse ja
aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt
oma vastutusvaldkonnale. Paragrahvi 7
lõike 2 kohane projektide
hindamismetoodika kooskõlastatakse
korraldusasutuse ja rakendusasutusega,
kes nõustab riigi pikaajalises
arengustrateegias kinnitatud
strateegilistesse sihtidesse ja
aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt
oma vastutusvaldkonnale, vähemalt
kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis enne veebilehel avaldamist.
§ 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine Arvestatud
Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise
otsuse muutmise § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud
tegevuse puhul kümne tööpäeva jooksul
vastavasisulise taotluse esitamisest arvates ning
§ 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste
puhul 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise
taotluse esitamisest arvates.
Kommentaar:
KS puhul saab muuta sisuliselt ainult
perioodi. Kuna EN ei ole täpsustatud,
siis on kõik ühendmääruse muutused
võimalikud.
§ 18. Aruannete esitamine Arvestatud
(3) Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist
teavet ja dokumente:
7) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 imetatud
tegevuste puhul raamatupidamise algdokumenti
(edaspidi kuludokument), mis tõendab, et
abikõlblik kulu on tekkinud ja tõend selle kohta,
et kulu on pangaülekandega tasutud.
Kommentaar:
See ei ole aruande dokument, seda ei ole
võimalik sinna esitada. Pigem, et tehtud
tegevused on tõendatud.
§ 19. Toetuse maksmise tingimused
(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud
tegevuste toetamisel tehakse toetuse makse
tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike
1 punktist 1 lähtuvalt 20 tööpäeva jooksul
projekti lõpparuande kinnitamisest arvates.
Kommentaar:
Ka vahearuandega peab saama kulusid välja
maksta.
Eelnõus ei tooda välja viiteid Euroopa Liidu Arvestatud
määrustele, kuna need on otsekohalduvad.
Kommentaar:
"Komisjoni määrused on määrused
ELTL art 288 teise taande tähenduses –
need on tervikuna siduvad ja vahetult
kohaldatavad kõikides liikmesriikides."
Ettevõtja ei suuda enda jaoks leida
kehtivaid. Kui need on VT ja GE
määrused, siis peab seda ka kirjutama.
Määruses ei ole välistusi välja toodud, kuna need Arvestatud
kattuvad riigiabi seaduse välistustega.
Kommentaar:
Mis on riigiabi seadus? Kas on mõeldud
VTA (Euroopa Komisjoni määrus (EL)
2023/2831) ja GE määruses
(CL2014R0651ET0060040.0001.3bi_cp
1..1 ) - Nt siis VTA määruse art 1?
Tabel 1. Toetatavad tegevused ja riigiabi Arvestatud
Kommentaar:
See on väga hea selgitav tabel, aga
määruses ei ole öeldudki, mis art GE
määrusest on kasutusel ja mis tegevusi
saab teha ainult VTAga.
2. Majanduslik eelis Arvestatud
Toetus on mõeldud Eestis registreeritud
eraõiguslikele äriühingutele, eelkõige väike- ja
keskmise suurusega ettevõtetele ning
tarkvaraarendajatele. Toetuse andmise eesmärk
on aidata ettevõtetel suurendada oma
konkurentsivõimet innovatsiooni,
digitaliseerimise ja protsesside tõhustamise
kaudu – eriti juhul, kui ettevõtted soovivad
liikuda reaalajamajanduse, andmepõhise
juhtimise ja koostalitlusvõimeliste süsteemide
rakendamise suunas.
Kommentaar:
Suurettevõtted ei ole välistatud ju? Ge art 29
puhul saab toetada Suurev "Abi osakaal ei tohi
ületada 15 % abikõlblikest kuludest
suurettevõtjate puhul ja 50 % abikõlblikest
kuludest VKEde puhul. Abi antakse
suurettevõtjatele vaid siis, kui nad teevad
toetatavas tegevuses tõhusat koostööd
VKEdega, kusjuures koostööd tegevate VKEde
abikõlblikud kulud peavad moodustama
vähemalt 30 % kõigist abikõlblikest kuludest.
„tõhus koostöö”— koostöö vähemalt kahe
sõltumatu poole vahel teadmiste või
tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi
saavutamiseks tööjaotuse abil; koostööd
tegevad pooled määratlevad ühiselt
koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu
viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi.
Üks või mitu poolt võivad kanda projekti kõik
kulud ja seega vähendada teiste poolte
finantsriske. Lepingulisi teadusuuringuid ja
teadusteenuseid ei käsitata koostööna;" Tõhus
koostöö ei ole teenuse ostmine ja etteruttavalt,
neis projektides ei ole "tõhusa koostöö
olukorda" ehk suureev välistus peab määruses
vähemalt kasutatavate abiliikide näol olema
kirjas (mida ei ole määruse toetuse suuruse
juures kirjas).
Tarkvaraarendaja on ka VKE, kui ka SE.
Sarnase töö all mõistetakse siinjuures seda, et Arvestatud
diginõustaja on varasemalt nõustanud selliseid
ettevõtteid, mille taotluse esitamisele eelnenud
kahe majandusaasta keskmine müügitulu on
äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete
põhjal vähemalt 50 000 eurot. Selline nõue
tagab, et nõustaja kogemused on seotud piisava
suurusega ja majanduslikult aktiivsete
ettevõtetega, mis omakorda tõstab
nõustamisteenuse asjakohasust ja kvaliteeti.
Kommentaar:
See tekitab koheselt ühe kontrolli juurde,
aga seda on ainult SK käsitletud, mitte
EN. SK ei saa panna uusi tingimusi.
Oluline on rõhutada, et koostööpartneri kulud ei Arvestatud
ole määruse tähenduses abikõlblikud, mistõttu
neid toetuse taotlemisel arvesse ei võeta. See
piirang aitab tagada, et toetus suunatakse
otseselt toetust taotleva ettevõtte
digitaliseerimisalastesse tegevustesse ning
soodustab organisatsiooni sisest arendust ja
innovatsiooni.
Kommentaar:
Selle eesmärk on olnud välistada
riigi/KOV asutuste kulusid, aga kas
projektides ei ole siis ka ev partnerid
enam lubatud? Kui nii, siis peab
määruse olema punkt, mis ütleb otse, et
partnerite kulud ei ole abikõlblikud.
Määruses ei ole seda kirjas.
Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse andmise Arvestatud
eesmärk, tulemus- ja väljundnäitajad.
Lõike 4 kohaselt peab projektidega aitama kaasa
Riigikogu heakskiidetud „Eesti 2035“ sihi
„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik“ ning selle alamsihi „Eesti
majandus on uuendusmeelne ja
teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisele.
„Eesti 2035“ horisontaalsetesse mõõdikutesse
panustatakse kaudselt (vt ka lisa 2).
Kommentaar:
Ilmselt mõeldud lisa1?
Eelnevast tulenevalt sätestab lõige 3, et lõike 1 Arvestatud
punktis 2 nimetatud tegevust, s.o ettevõtja
äriprotsesside koostalitlusvõimelise
digitaliseerimise ja automatiseerimise
arendamist, toetatakse, kui:
funktsioonide või tööriistade arendamist, vaid
lahendus peab olema osa laiemast protsessist;
4) koostööpartnerina on kaasatud vähemalt üks
reaalajamajanduse lahenduse arendamise
osaline – projekti elluviimisel peab ettevõtja
kaasama vähemalt ühe koostööpartneri, kes on
seotud reaalajamajanduse lahenduste
arendamise või rakendamisega. See võib olla
näiteks:
tarkvaraarendaja, kes arendab
reaalajamajanduse lahendusi;
Kommentaar:
See ei ole hea näide, see on ikka
teenuseosutaja, mitte koostööpartner
(seda enam, et ta peaks seda kõike
tegema tasuta, mis on ebareaalne).
äripartner, kelle süsteemidega
liidestutakse;
konsultatsiooniettevõte, kellel on
kogemus reaalajamajanduse protsesside
disainimisel;
Kommentaar:
Samuti teenuseosutaja tegelikult.
Allpool on SK neid mittesobivaid näiteid
veel.
Koostööpartneri kaasamine aitab tagada, et Arvestatud
arendus oleks kooskõlas tänapäevaste tehniliste
ja äriliste nõuetega, ning oleks ka praktilise
väärtusega, muutes koostöö sujuvamaks;
5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia – kui
taotleval ettevõtjal puudub kehtiv
digitalisee-rimise strateegia, on ta kohustatud
koostama selle projekti elluviimise raames.
Digitaliseerimise strateegia lähtuvalt
eelnõukohase määruse § 3 punktist 5 on terviklik
ja eesmärgistatud plaan, mille alusel viib
ettevõtja ellu oma äriprotsesside
koostalitlusvõimelist digitaliseerimist või
automatiseerimist võimaldavad arendused ning
mis koostatakse vähemalt kolmeks aastaks.
Nimetatud digitaliseerimise strateegia asemel
võib ettevõtjal olla majandus- ja
infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a
määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise
teekaardi toetus” § 4 lõikes 5 nimetatud
digitaliseerimise teekaart või sisult samaväärne
dokument.
Kommentaar:
Lisaks siia veel juurde: Digitaliseerimise
teekaardi toetamise tingimused ja kord–
Riigi Teataja + RE vahenditest oli:
Toetus digitaalsete tehnoloogiate,
robotite ja automatiseerimise
kasutamisele töötlevas tööstuses ning
mäetööstuses–Riigi Teataja
EN peab olema kirjas, et see on
kaasajastatud ja värskendatud RTE
lahendusvõimalustega.
Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse summa ja Arvestatud
määr.
Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25
lõike 2 punktile c, on antava abi puhul toetuse
maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25
protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral
35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti
toetatavatest kuludest.
Kommentaar:
Määrus ütleb: (3) Toetuse maksimaalne
osakaal on 50 protsenti projekti
abikõlblikest kuludest, kui üldise
grupierandi määrus alusel antava
riigiabi puhul ei sätesta nimetatud
määrus teisiti. – kuid GE määruse alusel
võib art 25 lg 2 punkt c tõhusa koostöö
korral olla kuni 60% toetus, kui
määruses jätta protsendid täpsustamata
(viidata maksimummääradele või 50%-
le) siis on see eksitav. Palun määruses
välja tuua GE artiklid ja toetusmäärad.
Artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on Arvestatud
toetuse maksimaalne osakaal väike- ja keskmise
suurusega ettevõtja korral 50 protsenti
toetatavatest kuludest, suurettevõtetele nende
artiklite alusel toetust ei anta ja artikli 25 lõike 2
punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 1
punktides 1-2 ja sama paragrahvi lõikes 2
punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev
teenus või ese olema ostetud turutingimustel.
Kommentaar:
Palun kirjutada määrusesse, et art 18 ja
29 ei anta toetust suurettevõttele.
Määruse 3. peatükis sätestatakse täiendavad Arvestatud
nõuded taotlejale ja taotlusele.
Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded ja
kohustused taotlejale ja koostööpartnerile.
Kommentaar:
Määrus ei ole nõuded
parterile/koostööpartnerile kehtestatud
Eelnõu §-s 11 sätestatakse täiendavad nõuded Arvestatud
taotlusele, lähtudes ühendmääruses sätestatust.
Lõike 1 punktides 1–7 esitatakse loend nõutud
teabe, kinnituste ja dokumentide kohta, mis
tuleb taotluses esitada.
Lõikes 2 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktis 1
nimetatud tegevuse korral nõutakse järgmisi
lisadokumente:
1) digitaliseerimise koolituse läbimise tõend;
Kommentaar:
Kes saab koolitust läbida? Kas ettevõtte
esindajana töötaja, juhatus, omanik? Või
saab koolitust läbida eraisik? Kuidas viia
kokku taotleja ja koolituse läbija?
Kus tõendid hoitakse? Riigilt saadav info
peab olema EIS otse kättesaadav, taotleja
ei peaks seda esitama.
5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, Arvestatud.
vajalikud kulud ja määruse rakendamise Selgitame, et toetuse eelarve
eeldatavad tulud koosneb kahe sekkumise
eelarvetest, vt täpsustatud
Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20
000 000 eurot, millest kõnesoleva määruse seletuskirja. Riiklikust
alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve on 10 kaasfinantseeringust on
508 000 eurot. avatud taotlemise valikut
tehes loobutud (oli osa
Kommentaar: muudatustest ReArm
Kas nr 21.1.2.2 on korrektne, üleval on paketiga seotud tõstetest ja
teised?
rakenduskava
Tuleks lisada ka riiklik kaasfinantseering
muudatustest).
(500 143€)
12.01.2026
Majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse
lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi
ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
Toetusega viiakse ellu perioodi 2021–2027 ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi
2.1.1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi ii „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate,
teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise
21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning
erieesmärgi iii „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine“ meetme
21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute
soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine
(sh RTE)“ eesmärke.
Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“1 ja
programmi „Digiühiskonna programm 2025–2028“2 meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi
arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. Selle meetme
üks eesmärke on erasektori abil hoogustada digiriigi uute lahenduste ja võimaluste loomist.
Toetus aitab kaasa „Andmete ja tehisintellekti valge raamatu 2024–2030“3 visiooni ja eesmärgi
elluviimisele, panustades mitmesse alamvaldkonda, sh alamvaldkondadesse nimetustega
„Andmed tööle: tõhustame riiki ja majandust“ ning „Inimese heaks: andmete ja tehisintellekti
inimkesksus ja usaldusväärsus“.
Toetus panustab otseselt ka valdkonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“4 (edaspidi
DÜAK) visiooni ja eesmärgi elluviimisesse, panustades eelkõige prioriteedi „Andmete ja
tehisintellekti kasutuselevõtt“ tegevustesse, toetades erasektori digitaliseerimist, andmete
kättesaadavust ja andmemajanduse kasutusjuhtudes rakendamist.
Määruse alusel toetatavate projektide tegevuste elluviimisega peab panustama Riigikogu
heakskiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi
„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus
on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisesse. Seeläbi tagab Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeerium ÜSS2021_2027 § 7 lõikes sätestatud kohustuse täitmist,
mille kohaselt koordineerib ja seirab ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega
arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist.
1
Riigi eelarvestrateegia 2025–2028.
2
Digiühiskonna programm 2025–2028.
3
Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024–2030.
4
Digiühiskonna arengukava 2030 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi
MKM) digimajanduse osakonna projektijuht Pärja Bärg (tel 5885 1195, e-post
[email protected]), sama osakonna juht Sirli Heinsoo (tel 639 7604, e-post
[email protected]) ja reaalajamajanduse valdkonnajuht Viktoria Bõstrjak-Butorina (tel
5341 7002, e-post
[email protected]) ning strateegiaosakonna välisvahendite
juht Rando Härginen (tel 625 6446, e-post
[email protected]) ja struktuurivahendite
nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, e-post
[email protected]). Justiits- ja Digiministeeriumi
(edaspidi JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg (tel 5661 4194,
e-post
[email protected]), andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp (e-post
[email protected]) ning tulevikukindla andmemajanduse projektijuht Kaarel Sepp
(e-post
[email protected]). Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna
teenusejuht Kristiina Niilits (tel 7386009, e-post
[email protected]) ja õigus- ja
hankeüksuse jurist Reelika Urmet (tel 5674 8580, e-post
[email protected]). Määruse ja
seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDMi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge
Mehide (e-post
[email protected]).
1.3. Määruse mõju halduskoormusele
Määruse rakendamine ei too kaasa täiendava halduskoormuse suurenemist ettevõtjatele,
avaliku sektori asutustele ega muudele osapooltele. Toetuse taotlemine ja aruandlus toimuvad
olemasolevate toetuste rakendamise protsesside ja infosüsteemide kaudu ning uusi kohustusi
ega täiendavaid aruandlusnõudeid ei kehtestata.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse koosneb kümnest peatükist ja 25st paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:
1. Üldsätted
2. Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
3. Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
4. Toetuse taotlemine
5. Taotluse läbivaatamine
6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
7. Aruannete esitamine
8. Toetuse maksmise tingimused
9. Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
10. Finantskorrektsioonid ja vaided
Määruse 1. peatükk kirjeldab toetuse õiguslikku raamistikku, reguleerides toetuste andmist
ettevõtete digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ning andmemajanduse
kasutusjuhtude arendamiseks Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest aastatel 2021–2027.
Selles selgitatakse, millistele õigusaktidele toetumine toimub ning millised on toetuse liigid
(vähese tähtsusega abi ja riigiabi).
Samuti täpsustatakse toetuse eesmärgid – ettevõtete tootlikkuse tõstmine tarkvaralahenduste ja
andmemajanduse kaudu, reaalajamajanduse edendamine ning Eesti pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035” eesmärkide toetamine.
Lisaks sätestatakse, et toetuse rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ning rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, tuues (lõikes 1) esile, kuidas määrus on
seotud ÜSS2021_2027 ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027
eesmärkidega ja aitab neid täita. Samuti sätestatakse ELi tasandi piirangud ja põhimõtted
toetuse jagamisele.
Määruse alusel toetatavate projektide tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi,
Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid
põhimõtteid.
Lõike 2 kohaselt kohaldatakse keskselt toetuse andmisele ja kasutamisele Vabariigi Valitsuse
12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) määruses sätestatud erisustega. Seetõttu on toetuse saajal
oluline taotluse kujundamisel ja esitamisel ning hilisemal toetuse rakendamisel järgida
ühendmääruses sätestatut.
Lõikes 3 on loetletud tegevusvaldkonnad, millele määrust ei kohaldata, kuna nende toetamine
on kas Euroopa Liidu õigusaktidega välistatud või ei vasta riigi poliitilistele eesmärkidele. EL-
i reeglitest tulenevalt ei toetata näiteks põllumajandus-, kalandus- ega fossiilkütustega seotud
tegevusi, samuti jätab riik toetuse alt välja valdkonnad, mis võivad olla tervist kahjustavad või
ühiskondlikult ebasoovitavad, nagu tubakatoodete tootmine ja hasartmängude korraldamine.
Määruse §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest määruse alusel toetuse andmisel lähtutakse.
Määrusega antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi komisjoni määruse (EL) nr
651/2014 (edaspidi grupierandi määrus)5 või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL)
2023/2831 (edaspidi VTA määrus)6 alusel antav abi. Määruses sätestatakse toetatavad tegevused
(vt tabel 1). Olenevalt tegevuse iseloomust ja kulu tüübist rakendatakse sellele kohast liiki abi.
Tabel 1. Toetatavad tegevused ja riigiabi
Toetatav tegevus Abi liik Kulud
1. Ettevõtja vajadustele VTA määrus, vähese 1) diginõustaja teenuse kulu;
vastava tarkvara kasutusele tähtsusega abi 2) tarkvara ostmise või
võtmine ja/või liidestamine litsentsi tasu;
3) tarkvarade liidestamise
arenduskulud.
2. Ettevõtja äriprotsesside Grupierandi määruse artikkel 1) projektiga seotud
koostalitlusvõimelise 29; arendustegevuste
digitaliseerimise ja elluviimiseks makstav palk ja
5
Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,
millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78).
6
Komisjoni määrus (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).
automatiseerimise grupierandi määruse artikkel
vähese tähtsusega abi saaja
arendamine 18; projekti juhtimiseks makstav
VTA määrus, vähese
tasu ning nendelt tasudelt
tähtsusega abi. makstavad riiklikud maksud
ja maksed;
2) võlaõigusliku lepingu
alusel makstav tasu
projektiga seotud tegevuste
elluviimiseks ja vähese
tähtsusega abi saaja projekti
juhtimiseks makstav tasu,
mida maksustatakse
samamoodi kui palk, ja
nendelt tasudelt makstavad
riiklikud maksud ja maksed;
3) projektiga seotud ostetud
teenuste kulu;
4) projektiga seotud
litsentsitud teadmiste ja
patentide kulu;
5) üksnes projekti tarbeks
väliskonsultandilt ostetud
nõustamisteenuse kulu ja
muude sarnaste teenuste
kulu;
6) digitaliseerimise strateegia
koostamise kulu, mis on
tekkinud § 8 lõikes 4
sätestatud perioodil.
3. Olemasoleva või uudse Grupierandi määruse artikkel 1) projektiga seotud
äritarkvara arendamine 25c; arendustegevuste
grupierandi määruse artikkel elluviimiseks makstav palk ja
18; vähese tähtsusega abi saaja
VTA määrus, vähese projekti juhtimiseks makstav
tähtsusega abi. tasu ning nendelt tasudelt
makstavad riiklikud maksud
ja maksed;
2) võlaõigusliku lepingu
alusel makstav tasu
projektiga seotud tegevuste
elluviimiseks ja vähese
tähtsusega abi saaja projekti
juhtimiseks makstav tasu,
mida maksustatakse
samamoodi kui palk, ja
nendelt tasudelt makstavad
riiklikud maksud ja maksed;
3) projektiga seotud ostetud
teenuste kulu;
4) projektiga seotud
litsentsitud teadmiste ja
patentide kulu;
5) üksnes projekti tarbeks
väliskonsultandilt ostetud
nõustamisteenuse kulu ja
muude sarnaste teenuste
kulu;
6) digitaliseerimise strateegia
koostamise kulu, mis on
tekkinud § 8 lõikes 4
sätestatud perioodil;
7) arendatud lahenduste
turundamise kulu.
4. Andmemajanduse Grupierandi määruse artikkel 1) projektiga seotud
kasutusjuhtude 25c; arendustegevuste
väljatöötamine ja grupierandi määruse artikkel elluviimiseks makstav palk ja
rakendamine 18; vähese tähtsusega abi saaja
VTA määrus, vähese projekti juhtimiseks makstav
tähtsusega abi. tasu ning nendelt tasudelt
makstavad riiklikud maksud
ja maksed;
2) võlaõigusliku lepingu
alusel makstav tasu
projektiga seotud tegevuste
elluviimiseks ja vähese
tähtsusega abi saaja projekti
juhtimiseks makstav tasu,
mida maksustatakse
samamoodi kui palk, ja
nendelt tasudelt makstavad
riiklikud maksud ja maksed;
3) projektiga seotud ostetud
teenuste kulu;
4) projektiga seotud
litsentsitud teadmiste ja
patentide kulu;
5) üksnes projekti tarbeks
väliskonsultandilt ostetud
nõustamisteenuse kulu ja
muude sarnaste teenuste
kulu.
Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole
sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi antav või riigi ressurssidest ükskõik missugusel
kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud
ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see
kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.
Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1
tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse
avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga
ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile
eeltoodud tingimustele.
1. Riigi vahendid
Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest määruse kohaselt on
kõnesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve 10 508 000 eurot. Kohustusliku
omafinantseeringu tagavad toetuse saajad.
2. Majanduslik eelis
Toetus on mõeldud Eestis registreeritud eraõiguslikele äriühingutele, eelkõige väike- ja
keskmise suurusega ettevõtetele ning tarkvaraarendajatele. Suurettevõtted ei ole välistatud,
kuid nad ei panusta mõõdikusse „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“. Toetuse
andmise eesmärk on aidata ettevõtetel suurendada oma konkurentsivõimet innovatsiooni,
digitaliseerimise ja protsesside tõhustamise kaudu – eriti juhul, kui ettevõtted soovivad liikuda
reaalajamajanduse, andmepõhise juhtimise ja koostalitlusvõimeliste süsteemide rakendamise
suunas.
Toetuse andmisega tugevneb ettevõtete konkurentsivõime. Väike- ja keskmise suurusega
ettevõtetel puuduvad sageli ressursid digitaliseerimiseks. Toetus võimaldab neil võtta
kasutusele digilahendusi, mis aitavad neil konkureerida nii kodu- kui ka välisturul.
Andmemajanduse kasutusjuhud loovad aluse uute andmepõhiste teenuste ja toodete tekkeks.
See soodustab innovatsiooni ja võib kaasa tuua uusi ettevõtteid ning töökohti kõrgema
lisandväärtusega sektorites. Struktureeritud ja automaatne andmevahetus vähendab
halduskoormust ja kiirendab teenuste pakkumist. Ettevõtted saavad kiiremini ja vähemate
kuludega riigiga suhelda. Toetuse kaudu loodud andmestruktuurid ja tehnoloogiline võimekus
julgustavad ettevõtteid rohkem panustama teadus- ja arendustegevusse, mis on vajalik
innovatsiooniks ja pikaajaliseks majanduskasvuks.
3. Valikuline iseloom
Määruse alusel loodava meetme eesmärk on kiirendada Eesti ettevõtete digitaliseerimist ja
andmepõhise majanduse arengut. Eelkõige suunatakse investeeringuid väike- ja keskmise
suurusega ettevõtete digitaliseerimisse selle algfaasis, et suurendada tootlikkust, ja
reaalajamajanduse lahenduste arendamisse, et vähendada halduskoormust ja suurendada
konkurentsivõimet.
Toetus soodustab kesksete digilahenduste kasutuselevõttu, avalike andmete väärindamist ning
andmemajanduse praktiliste kasutusjuhtude rakendamist. Meede toetab „Eesti 2035“
majandusvisiooni – kahekordistada SKP ning saavutada juhtroll andmemajanduses ja
tehisintellekti kasutamises. Nende tegevuste kaudu kasvab ettevõtete tootlikkus.
Digitaliseerimine ja automatiseerimine võimaldavad tööprotsesside tõhusamat korraldamist,
vähendades kulu inimtööjõule ning suurendades väljundit ühe töötaja kohta. See on otseselt
seotud Eesti TAIE eesmärgiga suurendada tööjõu tootlikkust 110%-ni ELi keskmisest.
4. Mõju konkurentsile või kaubandusele
Toetusmeede on strateegiliselt oluline samm, mis loob vajaliku digitaalse taristu, et Eesti
ettevõtlus aitaks kasvatada teadmistepõhist ja suure lisandväärtusega majandust. Õnnestumise
korral aitab see kaasa nii sisemajanduse arengule kui ka Eesti positsioneerimisele globaalses
andmemajanduses.
5. Määruse eesmärk
Kui Eesti suudab edukalt rakendada digitaliseerimist ja andmemajandust, loob see eeldused
SKP kasvuks ja ekspordivõime paranemiseks ning toob Eestile kui eesrindlikule digiriigile
rahvusvahelist tähelepanu.
Toetusega edendatakse Eesti ettevõtete digitaliseerimist ja andmepõhise majanduse arengut,
mille kaudu kasvatatakse majanduse lisandväärtust, efektiivsust ja konkurentsivõimet. Eesti
liigub kindlalt reaalajamajanduse suunas, kus traditsioonilised paberipõhised haldustoimingud
ja majandustehingud asendatakse automaatse, struktureeritud ja masinloetava
andmevahetusega. Selline lähenemine vähendab halduskoormust, kiirendab äriprotsesse ning
loob aluse innovatsiooniks.
Indeksi DESI 2022 kohaselt on Eesti ettevõtete üldine digitehnoloogiate lõimimise tase
Euroopa keskmine, kuid väike- ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseeritus jääb veel alla
ELi keskmise. Seetõttu suunatakse meetmega investeeringuid eelkõige ettevõtete
digitaliseerimisse selle algfaasis, luues korrastatud ettevõtlusandmete abil võimekuse
tööprotsesse ja juhtimist automatiseerida ning seeläbi tootlikkust suurendada.
Toetuse kaudu soovib riik soodustada andmemajanduse valdkonna arengut, ettevõtete võimet
liituda kesksete digilahendustega ning kasutada avalikke andmeid targalt ja tõhusalt. Samuti
arvestab määrus halduskoormuse minimeerimise põhimõtet: eesmärk on vältida
üleregulatsiooni, soodustada olemasoleva andmestiku taaskasutust ja soodustada tervikliku,
tehnoloogianeutraalse õigusraamistiku kujundamist.
Toetustegevus on osa Eesti Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse
arengukava (edaspidi TAIE) elluviimisest, mille sihiks on tõsta tööjõu tootlikkus 110
protsendini ELi keskmisest ning saavutada SKPst vähemalt 1% panustamine teadus- ja
arendustegevusse. Innovatsiooni laineharjal püsimiseks peab Eesti riik võimestama ettevõtteid
investeerima teadus- ja arendustegevusse.
Eesti majandusvisiooni kohaselt soovitakse aastaks 2035 majanduse maht kahekordistada. Selle
saavutamiseks on andmemajanduse ja digitaliseerimise süvalaiendamine hädavajalik ning
kõnesolev meede on üks võtmeinstrumente selle sihi poole liikumisel.
Eesti majandusvisiooni saavutamise üks alameesmärk on olla proportsionaalselt maailma
suurima andmemajanduse osakaaluga riik7, mille oluline eeldus on laialdane ja arukas
digitaliseerimine ning andmete ja tehisaru kasutamine.
Andmemajanduse kõige olulisem komponent on osapoolte vahel üheselt kokku lepitud
andmemajanduse kasutusjuht ehk konkreetne olukord, kus mitu osapoolt vahetavad kokku
7
Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
lepitud andmekoosseisule vastavaid andmeid kindlaks määratud kasu saamise eesmärgil.
Toetuse eesmärk andmemajanduse vaatest ongi hoogustada andmemajanduse valdkonna
arengut, toetades praktiliste andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja rakendamist.
Kõnealuse määruse kontekstis toetatakse selliseid andmemajanduse kasutusjuhte, mis on
seotud riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtuga või avaliku sektori käes olevate andmete
väärindamisega.
Andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamiseks ja rakendamiseks võib vaja olla üht või mitut
tegevust, nt andmete taaskasutust toetavate teenuste loomine või uuendamine,
andmevahetuseks vajalike ühtsete andmemudelite ja -vormingute väljatöötamine ja
kasutusjuhus rakendamine, andmemajanduse kasutusjuhu käivitamiseks vajaliku haldusrežiimi
sisseseadmine ja kasutusjuhus rakendamine, olemasolevate andmeruumidega liidestumine või
uue tarkvara või lisamoodulite kasutuselevõtt, olemasoleva või kasutusele võetava tarkvara
liidestamine taotleja juba kasutatava tarkvaraga.
Määruse §-3 on selgitatud määruses kasutatavaid olulisemaid termineid.
Paragrahvi 3 punktis 3 termini digitaliseerimise strateegia all mõistetakse terviklikku ja
eesmärgistatud plaani, mille alusel on võimalik ellu viia äriprotsesside koostalitlusvõimelise
digitaliseerimise või automatiseerimise arendusi. Oluline on, et digitaliseerimise strateegia peab
olema koostatud vähemalt kolmeks aastaks ning hõlmama süsteemset ülevaadet ettevõtte
digitaliseerimise suundadest ja eesmärkidest. Alternatiivselt võib digitaliseerimise strateegia
asemel esitada majandus- ja infotehnoloogiaminister määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise
teekaardi toetus“, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister määruse nr 3 „Digitaliseerimise
teekaardi toetamise tingimused“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määruse nr 52
„Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ alusel valminud dokumendid, mis on
kaasajastatud ja RTE lahendusvõimalustega täiendatud dokumendi.
Määruse § 3 punkti 4 tähenduses diginõustaja on digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu
nõustav teenuseosutaja, kes tõendab vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme sarnase
nõustamise kogemust. Reaalajamajanduse lahendused, nagu automaatne andmevahetus ja
äriprotsesside digitaliseerimine, nõuavad spetsiifilist oskusteavet ning kogemust erinevate
süsteemide liidestamisel. Väline diginõustaja kui teenuseosutaja toob ettevõttesse värskeid
teadmisi tänu laialdasele kogemusele mitmes projektis, aidates vältida ajale jalgu jäänud
lahendusi. Teenuseosutaja peab esitama tõendid varasemate sarnaste tööde kohta, mis tagab
kvaliteedi ning praktiliste ja uuenduslike lahenduste rakendamise. Seeläbi suureneb ettevõtte
efektiivsus ja väheneb halduskoormus, mis on reaalajamajanduse peamised eesmärgid. Tõendid
teostatud nõustamistest esitatakse kirjalikult rakendusüksusele taotluse esitamisel.
Sarnase töö all mõistetakse nõustamistegevuste läbiviimist viimase nelja aasta jooksul. Selline
nõue tagab, et nõustaja kogemused on seotud piisava suurusega ja majanduslikult aktiivsete
ettevõtetega, mis omakorda tõstab nõustamisteenuse asjakohasust ja kvaliteeti.
Oluline on, et diginõustajal peab lisaks üldisele pädevusele olema ka otsene kogemus just
reaalajamajanduse põhimõtetele vastavate lahenduste rakendamisel. See tähendab, et nõustaja
on osalenud projektides, kus on arendatud või juurutatud automaatset andmevahetust,
tööprotsesside digitaliseerimist ning kaasaegseid integratsioonilahendusi, mis vastavad
reaalajamajanduse põhimõtetele. Selline praktiline taust võimaldab nõustajal pakkuda
ettevõtetele ajakohaseid, tõhusaid ja tulevikukindlaid soovitusi ning tagab, et toetuse saajad
saavad rakendada lahendusi, mis vastavad nii sektori kui ka majanduse laiematele
arengusuundadele.
Määruse § 3 punkt 5 sätestab, et ettevõtja selle määruse tähenduses on majandustegevusega
tegelev üksus sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Tegemist on ELTL artikli
107 lõikes 1 kasutatava terminiga, mida Euroopa Kohus on alates 1991. aasta lahendist Höfner
ja Elser vs. Macrotron8 järjepidevalt ühetaoliselt sisustanud.9 Kuivõrd määruse alusel antav
toetus saab olema kas grupierandiga hõlmatud riigiabi või vähese tähtsusega abi (vt täiendavalt
§ 2 selgitust), peavad kahes üheaegselt rakenduvas õigusaktis (st käesolev määrus ja
grupierandi määrus või käesolev määrus ja VTA määrus) toetuse saaja terminid ühtima.
Eraldi on punktis 7 sisse toodud „koostööpartneri“ termin, eristamaks seda ÜSS2021_2027 § 2
lg 5 terminist „partner“, kelle tegevusi rahastatakse toetusest.
Oluline on rõhutada, et koostööpartneri kulud ei ole määruse tähenduses abikõlblikud, mistõttu
neid toetuse taotlemisel arvesse ei võeta. See piirang aitab tagada, et toetus suunatakse otseselt
toetust taotleva ettevõtte digitaliseerimisalastesse tegevustesse ning soodustab organisatsiooni
sisest arendust ja innovatsiooni ning välistada topeltfinantseerimise riski
Punktis 8 on lahti seletatud termin koostalitlusvõimeline digitaliseerimine – andmeliidestus,
mis on kahe või enama infosüsteemi vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab
automaatset, turvalist ja masinloetavat andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate
tarkvarade või platvormide vahel (nt EDI, API, X-tee või muud andmevahetuslahendused).
Näidetena võib tuua e-tellimuste ja e-saatelehtede vahetuse EDI operaatori kaudu, lao- ja
tootmisandmete automaatse edastamise ERP-i ja WMS-i vahel, API-põhise kliendi- ja
hinnainfo sünkroniseerimise müügi- ja e-poe platvormide vahel, e-arvete automatiseeritud
saatmise ja vastuvõtu partnerettevõtete vahel, logistikaettevõtete süsteemidest saadetiste
olekuinfo reaalajas ülekandmise tarnijale või kliendile, tarnijate laoseisu või tarneprognooside
edastamise ostja ERP-i, ostutellimuste automaatse saatmise ja kinnituste vastuvõtmise B2B
integratsioonide kaudu, või X-tee vahendusel toimiva andmevahetuse riiklike registritega.
Eraldi on selgitatud ka mõisteid reaalajamajandus, reaalajamajanduse lahendus ja
reaalajamajanduse põhimõtetele vastav lahendus. Reaalajamajandus on digitaalne
majanduskeskkond, kus majandustehingutega seotud andmed liiguvad osapoolte vahel
reaalajas või peaaegu reaalajas ning standardiseeritud ja masinloetaval kujul.
Reaalajamajanduse lahendused võimaldavad automatiseeritud andmevahetust ettevõtete,
klientide, tarnijate ja riigi infosüsteemide vahel, vähendades käsitööd, parandades andmete
kvaliteeti ning toetades tõhusamaid ja läbipaistvamaid äriprotsesse. Selliste lahenduste hulka
kuuluvad näiteks e-arvete saatmine ja vastuvõtt, e-tellimuste ja e-saatelehtede automaatne
edastamine, lao- ja tootmisandmete sünkroniseerimine infosüsteemide vahel, API-põhine
integratsioon e-poe ja ERP-i vahel või tarneahela info edastamine logistikaettevõtte
süsteemidest partneritele.
Reaalajamajanduse lahendus on tehnoloogiline või tarkvaraline komponent, mis võimaldab
struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete automaatset vahetamist
reaalajas või minimaalse viivitusega. Lahendus peab toetama koostalitlusvõime põhimõtteid
ning tagama turvalise ja tõendatava andmeedastuse. Reaalajamajanduse põhimõtetele vastavad
8 EKo C-41/90, Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21.
9 Kuna lahend Höfner ja Elser vs. Macrotron puudutas konkurentsijärelevalve osaks oleva ELTL artikli 102
kohaldamist, on paslik selgitada, et nimetatud ELTL artiklis ja ELTL artiklis 107 kasutatud termin „ettevõtja“ on
samatähenduslikud. Seda on Euroopa Kohus riigiabi puudutavates lahendites kinnitanud, vt nt EKo C-222/04,
Cassa di Risparmio di Firenze jt, EU:C:2006:8, p-d 107 ja 108.
lahendused aitavad vähendada manuaalseid tegevusi, lihtsustada aruandlust, kiirendada
tarneahela protsesse ja suurendada ettevõtte võimekust andmepõhiste otsuste tegemisel.
Reaalajamajanduse lahendused peavad vastama järgmistele põhimõtetele:
andmed on masinloetavad ja standardiseeritud;
andmevahetus toimub automaatselt ning ilma käsitsi sekkumiseta;
andmete liikumine toimub reaalajas või peaaegu reaalajas;
kasutatakse turvalisi ja usaldusväärseid andmevahetuskanaleid (nt API, EDI, X-tee);
lahendused on koostalitlusvõimelised ning ühilduvad erinevate süsteemide ja
platvormidega;
andmevahetus on jälgitav ja logitud, võimaldades tuvastada toiminguid ja tehinguid;
tehniline arhitektuur on skaleeritav ja sobib laiemaks kasutuselevõtuks.
Seletuskirjas eraldi selgitamata jäetud terminid on määruses eelnevalt defineeritud või
üldtunnustatud ning ei vaja täiendavat selgitamist.
Määruse §-s 4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, tulemus- ja väljundnäitajad.
Määruse § 4 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärkideks suurendada ettevõtete
lisandväärtust äritarkvaralahenduste kasutuselevõtu kaudu ning toetada reaalajamajanduse
lahenduste kasutuselevõttu, töötades selleks välja äriprotsesse edendavaid arendusi. Lisaks on
oluliseks eesmärgiks hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut, toetades praktiliste
andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist ning erasektori
ettevõtteid riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtul.
Toetatud tegevused peavad § 4 lõike 2 kohaselt panustama Euroopa Komisjoniga kokku lepitud
rakenduskava väljundnäitajate „toetatavate ettevõtjate arv“ ja „toetustega toetatavate ettevõtjate
arv“ ja lõike 3 kohaselt panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem
lisandväärtus töötaja kohta“ sihttaseme saavutamisse.
Lõike 4 kohaselt peab projektidega aitama kaasa Riigikogu heakskiidetud „Eesti 2035“ sihi
„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning selle alamsihi „Eesti
majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisele. „Eesti 2035“
horisontaalsetesse mõõdikutesse panustatakse kaudselt (vt ka lisa 2).
Määruse § 5 kohaselt määratakse rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooni-
ministeerium ning rakendusüksuseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
Määruse 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, täpsed toetuse andmise tingimused ja
kulude abikõlblikkus ning toetuse määr.
Määruse §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused.
Lõike 1 punktide 1–4 kohaselt toetatakse järgmiseid tegevusi:
1) ettevõtja vajadustele vastava tarkvara kasutusele võtmine ja/või liidestamine;
2) ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise
arendamine;
3) olemasoleva või uudse tarkvara arendamine;
4) andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamine ja rakendamine.
Lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse juures toetatakse ettevõtte vajadustele vastava
äritarkvara kasutuselevõttu ja olemasolevate äritarkvaralahenduse liidestamise arendust ning
selle kasutuselevõtu ja/või juurutamisega seotud diginõustaja teenust.
See tähendab, et ettevõttel on võimalik:
võtta kasutusele uus äritarkvara, mis vastab tema äriprotsesside eripärale ja aitab
parandada ettevõtte tõhusust, töökorraldust või andmehaldust;
täiendada või arendada olemasolevat tarkvaralahendust, näiteks luues liideseid teiste
süsteemide või teenustega, et andmevahetus muutuks sujuvamaks ja töövood
automatiseeritumaks;
saada diginõustaja teenust, mis hõlmab juhendamist ning ettevõtte vajadustele parima
tarkvaralahenduse väljavalimist, koolitamist ning nõustamist tarkvara kasutuselevõtu
ja/või juurutamise protsessis, et tagada tarkvara edukas ja tulemuslik rakendamine
ettevõtte igapäevatöös.
Lisaks on äritarkvara kasutuselevõtul ja arendamisel oluline roll andmeliidestustel ning
elektroonilise andmevahetuse (EDI) lahendustel, mis tagavad infosüsteemide koostalitlusvõime
ja andmevahetuse automatiseerimise ettevõtte sees ning äripartneritega. Süsteemidevahelised
liidestused – näiteks ERP-i ühendamine tarnijate e-saatelehtede, e-arvete, ostjate e-tellimuste
või aruandlusplatvormidega – võimaldavad andmeid liigutada reaalajas ja käsitööd oluliselt
vähendada. EDI kasutamine aitab ettevõtetel parandada protsesside efektiivsust, vähendada
vigade riski ja kiirendada infovahetust kogu tarneahelas. Selliste liidestuste arendamine ja
täiustamine on digitaliseerimise projektide lahutamatu osa, kuna need suurendavad ettevõtte
koostalitlusvõimet, võimaldavad olemasolevat tarkvara tõhusamalt rakendada ning loovad
paremad eeldused digitaalseks kasvuks ja konkurentsivõimeks.
Lõige 2 sätestab, et lõike 1 punkt 1 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud
järgmised tingimused:
1) taotleja läbib koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus“ (edaspidi koolitus), mis on
tasuta kättesaadav https://digiriigiakadeemia.ee/ veebilehel. See koolitus annab ettevõttele
vajalikud teadmised digitaliseerimisest, diginõustajate kaasamise kasulikkusest ning
äritarkvara arendamise või kasutuselevõtuga seotud parimatest praktikatest. Koolitus hõlmab
ka digipöörde teemasid, äritarkvara valikut, projektijuhtimist ning IT-lahenduste
kasutuselevõtu planeerimist. Koolitus on kõigile tasuta kättesaadav Digiriigi akadeemia
platvormil;
2) taotleja on e-arve kasutaja või võtab projekti lõpuks kasutusele e-arvet võimaldava tarkvara.
Ettevõtja peab olema e-arve kasutaja või võtma e-arvet võimaldava lahenduse kasutusele
hiljemalt projekti lõppedes. See tähendab, et ettevõttel peab olema võimalus koostada, edastada
ja vastu võtta e-arveid Eesti Vabariigi seadusandluse ja vastavate tehniliste nõuete kohaselt. E-
arvete kasutuselevõtt on oluline osa ettevõtte digitaliseerimisest ning aitab suurendada
arveldusprotsesside efektiivsust ja läbipaistvust;
3) projekti kaasatakse diginõustaja. Diginõustaja kaasamine on ettevõtte digitaliseerimise
projektis oluline eelkõige seetõttu, et diginõustaja aitab ettevõttel teha läbimõeldud ja
strateegilisi otsuseid kogu digimuutuse protsessi vältel. Diginõustaja roll ei piirdu pelgalt
tehniliste soovitustega, vaid hõlmab ka äriprotsesside analüüsi, sobiva tarkvaralahenduse
valikut ning selle edukat juurutamist vastavalt ettevõtte spetsiifikale ja arenguvajadustele.
Diginõustaja kogemused ja teadmised aitavad vältida levinud vigu, mis võivad tekkida
iseseisvalt digitaliseerimisega alustades, ning tagavad, et investeeringud tehnoloogiasse oleksid
tõhusad ja tooksid ettevõttele maksimaalset kasu.
Diginõustaja teenuse kulud on abikõlblikud, sest diginõustaja kaasamisel suureneb projekti
edukuse tõenäosus ning tagatakse, et kogu digitaliseerimise protsess toimub süsteemselt ja
läbimõeldult. Diginõustaja aitab ettevõttel hinnata oma praegust olukorda, kaardistada vajadusi
ning koostada tegevuskava, mis arvestab nii tehnoloogilisi kui ka ärilisi eesmärke. Samuti
juhendab diginõustaja tarkvara valiku, kasutuselevõtu ja juurutamise protsessis ning toetab
töötajate koolitamist, et uus lahendus oleks ettevõttes kiiresti ja tõhusalt rakendatav. Selline
lähenemine aitab tagada projektile jätkusuutliku mõju ning vähendab riski, et digitaliseerimise
pingutused jäävad poolikuks või ei too soovitud tulemusi.
Lisaks võimaldab diginõustaja kaasamine ettevõttel olla kursis parimate praktikatega ning
kasutada ära uusi digilahendusi, mis võivad oluliselt parandada töökorraldust, tõsta efektiivsust
ning suurendada konkurentsivõimet. Diginõustaja aitab ka hinnata erinevate lahenduste
sobivust ettevõtte vajadustele, vältides üleinvesteerimist või sobimatute süsteemide
juurutamist. Nii on võimalik saavutada ettevõtte jaoks optimaalne lahendus, mis toetab nii
praeguseid kui ka tulevasi arengusuundi.
Diginõustaja teenuse ostmise abikõlblikkuse periood võib alata varem, kuid mitte enne, kui
kolm kuud taotluse esitamisest arvates. Selline varasem abikõlblikkuse perioodi algus
võimaldab ettevõttel juba enne taotluse esitamist teha koostööd diginõustajaga ning valida välja
just oma vajadustele vastava tarkvaralahenduse. See on oluline, sest taotlusesse tuleb märkida
juba soovitud tarkvara koos vastavate hinnapakkumistega. Nii saab ettevõte tagada, et valitud
lahendus vastab tema äriprotsesside eripärale ning kõik vajalikud dokumendid ja
hinnapakkumised on taotluse esitamise hetkeks olemas. Samal ajal järgib ettevõte toetuse
tingimusi ning tagab, et kõik abikõlblikud kulud arvestatakse korrektselt ning projekti
eesmärgid saavad edukalt täidetud.
4) lõpptulemus on dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Lõpptulemuse dokumenteerimine tagab projekti läbipaistvuse ja tõendatavuse, võimaldab
hinnata eesmärkide saavutamist ning loob ettevõttele püsiva ülevaate tehtud muudatustest.
Hästi koostatud dokumentatsioon toetab tarkvaralahenduse edasist kasutamist ja arendamist
ning aitab hoida protsesside järjepidevust. Dokumenteeritud tulemus muudab digitaliseerimise
projekti mõjusamaks ja jätkusuutlikumaks
Need tingimused on seatud selleks, et tagada toetuse sihipärane kasutamine ja maksimaalne
kasu ettevõtja digivõimekuse arendamiseks.
Lõikes 3 sätestatakse eeldused, mille täitmisel toetatakse lõike 1 punktis 2 nimetatud
äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamist. Toetuse
eesmärk on pakkuda ettevõtjatele tuge oma äriprotsesside digitaliseerimisel ja
automatiseerimisel, et eri süsteemid ja osapooled suudaksid omavahel tõhusalt suhelda ehk
oleksid koostalitlusvõimelised. See tähendab, et arendatavad lahendused ei tööta isoleeritult,
vaid suudavad teiste süsteemide ja partneritega andmeid vahetada ning luua sujuva ja efektiivse
äriprotsesside kogumi.
Äriprotsesside koostalitlusvõime arendamisel on oluline koht nii infosüsteemide liidestamisel
kui ka elektroonilise andmevahetuse (EDI) lahendustel, mis võimaldavad ettevõttel siduda oma
digitaalseid töövooge partnerite ja teiste süsteemidega. Hästi kavandatud liidestused loovad
ühtse andmevoo – näiteks tellimuste, tarneaheladokumentide, arveldusandmete või
aruandlusinfo automaatse edasiandmise – mis muudab protsessid kiiremaks ja ühtlasemaks.
EDI kasutuselevõtt või laiendamine aitab vähendada käsitsi andmesisestust, tagab andmete
kvaliteedi ning tugevdab ettevõtte positsiooni reaalajamajanduses, kus infovahetus peab
toimuma operatiivselt ja usaldusväärselt. Selliste lahenduste arendamine toetab ettevõtet
strateegiliselt, kuna loob tehnilised eeldused ulatuslikumaks digitaliseerimiseks ja võimaldab
eri süsteemidel töötada koordineeritult nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda.
Eelnevast tulenevalt sätestab lõige 3, et lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust, s.o ettevõtja
äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamist,
toetatakse, kui:
1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja
standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise
andmevahetusplatvormi kaudu;
2) isikuandmete töötlemise va masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata
ja muul viisil töödelda – arendatava süsteemi või lahenduse puhul peab ettevõttel olema
tehniline võimekus masinloetavaid ja standarditud andmevorminguid vastu võtta, töödelda ja
edastada. See tagab, et andmeid saab automatiseeritult töödelda ilma, et oleks vaja käsitsi
sekkuda. Näiteks saab e--arveid, tarneahela infot, laoandmeid või tellimusi eri osapoolte vahel
(nt klientide, tarnijate või riiklike infosüsteemidega) automaatselt vahetada;
2) arendus sisaldab vähemalt kahte reaalajamajanduse põhimõtetele vastavat lahendust –
arendus peab sisaldama vähemalt kahte lahendust, mis toetavad reaalajamajanduse
põhimõtteid, st andmete kogumine, töötlemine ja kasutamine toimub reaalajas või võimalikult
väikese viivitusega. Selline lahendus võib olla näiteks:
e-arveldus – e-arvete automaatne saatmine ja vastuvõtt;
laoandmete vahetamine – laoseisude, tellimuste ja tarnete haldus reaalajas;
tööaja või tootmise monitoorimine – tootmisprotsesside jälgimine ja juhtimine reaalaja
andmete põhjal;
finantsandmete liidesed – info automaatne reaalajas vahetamine
raamatupidamistarkvara ja maksuhalduri vahel;
masinate või seadmete andmete integreerimine – seadmetelt kogutud andmete analüüs
ja juhtimine;
EDI-põhised ostu- ja müügiprotsessid – tellimuste, tarnekinnituste ja arvelduse
automatiseeritud andmevahetus eri süsteemide vahel;
reaalajas aruandlusliidesed – andmete automaatne edastamine juhtimis- ja
analüütikaplatvormidele otsuste tegemiseks, aga ka andmepõhine aruandlus;
tarnelogistika jälgimislahendused – saadetiste liikumise jälgimine ja info reaalajas
jagamine partneritega;
kliendi- ja müügiandmete integratsioon – müügitellimuste, hinnakirjade ja kliendiinfo
sünkroniseerimine mitme süsteemi vahel;
energia- ja ressursikasutuse monitooring – tarbimisandmete reaalajas kogumine ja
analüüs tootmise või hoonehalduse optimeerimiseks;
tööaja- ja personalisüsteemide sidumine palgaarvestusega – tööaja info automaatne
edastus palgasüsteemi, vähendades käsitöökoormust ja vigade riski.
3) arendus on osa tervikprotsessist ettevõtja sees ja/või ettevõtjate vahel, mis võib hõlmata kas
ainult ettevõtjasiseseid protsesse (nt tootmise planeerimine, varude haldus, raamatupidamine)
või laieneda koostööpartneritele ja klientidele (nt tellimuste haldamine ja tarneahela juhtimine).
See tähendab, et ei toetata ainult üksikute funktsioonide või tööriistade arendamist, vaid
lahendus peab olema osa laiemast protsessist;
4) partneri või koostööpartnerina peab olema kaasatud vähemalt üks reaalajamajanduse
lahenduse arendamise osaline, kes on seotud reaalajamajanduse lahenduste arendamise või
rakendamisega. See võib olla näiteks:
äripartner, kelle süsteemidega liidestutakse;
andmevahetusplatvormi pakkuja;
riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutus.
Koostööpartneri või partneri kaasamine aitab tagada, et arendus oleks kooskõlas tänapäevaste
tehniliste ja äriliste nõuetega, ning oleks ka praktilise väärtusega, muutes koostöö sujuvamaks;
5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia – kui taotleval ettevõtjal puudub kehtiv digitalisee-
rimise strateegia, on ta kohustatud koostama selle projekti elluviimise raames. Digitaliseerimise
strateegia lähtuvalt määruse § 3 punktist 5 on terviklik ja eesmärgistatud plaan, mille alusel viib
ettevõtja ellu oma äriprotsesside koostalitlusvõimelist digitaliseerimist või automatiseerimist
võimaldavad arendused ning mis koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Nimetatud
digitaliseerimise strateegia asemel võib ettevõtjal olla majandus- ja infotehnoloogiaministri
määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“, väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri määruse nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused“,
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja
automatiseerimise toetus“ alusel valminud dokumendid, mis on kaasajastatud ja RTE
lahendusvõimalustega täiendatud.
Lõikes 4 sätestatakse eeldused, mille täitmisel toetatakse lõike 1 punktis 3 nimetatud
olemasoleva või uudse tarkvara arendamist. Toetuse eesmärk on abistada ettevõtjat uue
äritarkvara loomisel või olemasoleva tarkvara edasiarendamisel, mis võimaldab ettevõtjatel ja
avaliku sektori asutustel omavahel turvaliselt, standarditult ja reaalajas andmeid vahetada.
Arendus peab järglima reaalajamajanduse (RTE) põhimõtteid, mis tähendab, et andmed
liiguvad automaatselt, struktureeritult ja õigel ajal õigete osapoolte vahel, vähendades käsitööd,
viivitusi ja dubleerimist.
Lõige 4 sätestab, et lõike 1 punkt 3 nimetatud olemasoleva või uudse tarkvara arendamist
toetatakse, kui:
1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja
standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja muul viisil töödelda X-tee või muu turvalise
andmevahetusplatvormi kaudu – arendatav tarkvara peab suutma masinloetavaid andmeid, mis
on andmete tekkimise täpse aja näitamiseks varustatud ajatempliga või muul viisil turvaliselt
jälgitav, vastu võtta, töödelda ja edastada. See andmevahetus peab toimuma:
X-tee (riiklik andmevahetuskiht) kaudu või
muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu, mis tagab andmete tervikluse,
konfidentsiaalsuse ja jälgitavuse.
See nõue on oluline, et luua usaldusväärne ja läbipaistev digitaristu, mille kaudu saab äri- ja
avalik sektor omavahel andmeid vahetada ilma käsitöö ja vigadeta;
2) isikuandmete töötlemise vajaduse korral peab arendatav lahendus võimaldama andmete
jagamise turvalist ja läbipaistvat haldamist. Kui arendus eeldab füüsilise isiku andmete
kasutamist, peab süsteem sisaldama funktsiooni nõusoleku andmiseks ja haldamiseks või olema
valmis liidestuma Riigi Infosüsteemi Ameti arendatava andmenõusolekuteenusega. Liidestus
andmenõusolekuteenusega peab olema tehniliselt võimalik, kuid ettevõttel on lubatud kasutada
ka muid turvalisi ja standardiseeritud lahendusi nõusoleku haldamiseks, tingimusel et need
vastavad andmekaitsenõuetele (sh GDPR).
Samal ajal rõhutatakse, et reaalajamajanduse lahendustena käsitatakse lisaks X-tee kaudu
toimivatele integratsioonidele ka erasektori platvormidel toimivaid turvalisi ja
standardiseeritud andmevahetuse lahendusi, nagu EDI või API-põhised liidestused. Need
täidavad koostalitlusvõime ja andmeturbe põhimõtteid ning on ettevõtetele praktiliselt
rakendatavad. See on oluline, et täita andmekaitsenõudeid (sh GDPR) ja tagada, et
isikuandmeid kasutatakse ainult andmesubjekti tahte kohaselt ja läbipaistvalt;
3) tarkvara arendus vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab reaalajamajanduse
komponenti – arendus peab kas täielikult tuginema reaalajamajanduse põhimõtetele või
sisaldama vähemalt üht reaalajakomponenti, näiteks:
andmed liiguvad automaatselt ilma viivituseta;
andmed salvestatakse, töödeldakse ja esitatakse ilma käsitsitööta;
süsteem reageerib sündmustele (nt andmesisestus, dokumendi kinnitamine)
automaatselt ja kohe.
See muudab protsessid kiiremaks, efektiivsemaks ja vigade tegemise suhtes vähem
haavatavaks;
4) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul, mis tugineb andmepõhise aruandluse
taksonoomiale, hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni esitamiseni
riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutusele, väljaarvatud juhul, kui
taotleja ise on andmete esitaja, ega kogu neid teistelt isikutelt;
Kui arendatav tarkvara on andmepõhise aruandluse terviklahendus, peab see hõlmama
aruandluskohustuslase andmeid nende tekkehetkest kuni esitamiseni riigiasutusele või
kohaliku omavalitsuse üksusele või selle asutusele.
See tähendab, et süsteem peab katma kogu andmevoo – andmete loomine, töötlemine,
valideerimine ja esitamine – ühtses ja läbipaistvas andmeprotsessis;
5) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul on arendamisse kaasatud
koostööpartneritena riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutus ja vähemalt
kolm aruandlusandmete esitajat. Kui arendatakse andmepõhise aruandluse lahendust, mis
põhineb aruandlustaksonoomial (st masinloetaval andmestruktuuril), peavad olema täidetud
järgmised nõuded: projektis peab osalema vähemalt üks koostööpartner kelle süsteemiga
liidestatakse. See tagab, et arendus on professionaalne, sobib suuremasse süsteemi ja toetab
sujuvat koostööd teiste süsteemidega.
lahendus peab hõlmama andmete kogumist, töötlemist ja edastamist alates nende
tekkekohast (nt ettevõtte majandustarkvarast) kuni nende esitamiseni riigiasutusele või
kohaliku omavalitsuse üksusele;
arendusse peavad olema koostööpartneritena kaasatud:
vastav riigiasutus või KOVi asutus, kellele aruandlust esitatakse ja
vähemalt kolm andmete esitajat (nt kolm ettevõtet, kes kasutavad arendatavat
süsteemi).
See loob ühtse, standarditud aruandlussüsteemi, mis vähendab ettevõtete halduskoormust ja
lihtsustab riigi jaoks andmete kogumist.
Siin kehtib erand: kui taotleja ise on andmete esitaja (nt tema süsteemis tekivad andmed) ega
kogu neid teistelt isikutel, siis ei ole vaja andmete esitajaid kaasata;
6) punktides 4 ja 5 nimetamata olemasoleva või uudse tarkvara lahenduse puhul peab olema
arendusse kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner ja tagatakse vähemalt kolm testivat
lõppklienti, kes ei ole projektis partnerid.
Koostööpartneriks võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kes osaleb projektiga
toetatavas tegevuses.
Partner võib olla näiteks:
äripartner, kelle süsteemidega liidestutakse;
andmevahetusplatvormi pakkuja.
Testiv lõppklient on valminud tarkvaralahenduse potentsiaalne kasutaja, kes osaleb arenduse
testimises. Testiva kliendi andmed esitatakse projektiplaanis.
Arendus peab olema mõeldud vähemalt kolmele lõppkasutajale, st:
süsteemi peab saama kasutada mitu ettevõtet või organisatsiooni või
teenus peab olema disainitud selliselt, et selle rakendamine ei piirdu ainult ühe
kliendiga.
Selle arendustegevuse kaudu soovitakse soodustada:
tarkvara, mis toetab andmete sujuvat, turvalist ja standarditud liikumist;
reaalajas otsuste tegemist ja protsesside automatiseerimist;
avaliku ja erasektori koostööd andmepõhiste teenuste ja aruandluse arendamisel;
lahendusi, mis ei teeni ainult üksikut ettevõtet, vaid toetavad laiemat kasutust.
Antud tegevus on suunatud tarkvaralahenduste arendamisele, mis ei ole mõeldud üksnes ühe
ettevõtte spetsiifiliste vajaduste täitmiseks, vaid millel on laiem rakendatavus ning
turupotentsiaal. Erinevalt § 6 lõike 1 punktis 2 toetatavatest ettevõttespetsiifilistest arendustest
peab § 6 lõike 1 punkti 3 alusel välja töötatav olemasolev või uus tarkvaralahendus olema
kasutatav mitmete ettevõtete poolt ja omama laiemat mõju, toetades reaalajamajanduse
põhimõtetele vastavate lahenduste kasutuselevõttu. Selliste universaalsemate lahenduste
arendamine võimaldab suurendada digitaliseerimise üldist taset, parandada koostalitlusvõimet
ning soodustada innovatsiooni kogu turul.
Oluline on mõista, et antud tegevus jaguneb põhimõtteliselt kaheks. Andmepõhise aruandluse
lahendus ja muu olemasoleva või uudse tarkvara lahendus.
Andmepõhine aruandlus:
peamine eesmärk on võimaldada ettevõtetel ja organisatsioonidel edastada
riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele andmeid standardiseeritud, turvalisel ja
jälgitaval viisil;
tarkvara peab toetama andmepõhist aruandlust, mis tähendab, et andmed liiguvad
automaatselt, struktureeritult ja ajakohaselt ning jälgima RTE-põhimõtted;
kasutajateks on nii ettevõtted (andmete esitajad) kui ka riigiasutused (andmete
vastuvõtjad);
kohustuslik on kaasata koostööpartnerina riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse
ja selle asutus ja vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat;
kui taotleja ise on andmete esitaja (nt tema süsteemis tekivad andmed) ega kogu neid
teistelt isikutel, siis ei ole vaja andmete esitajaid kaasata
ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid
vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu.
Muu olemasoleva või uudse äritarkvara arendus:
eesmärk on täiendada või luua äritarkvara, millel ei ole otsest seost riigiasutustele
aruandlusega;
tarkvara võib keskenduda äri-, tootmis-, logistika- või muudele ettevõtete protsessidele;
kasutajateks on peamiselt erasektori kliendid või mitmed organisatsioonid;
kohustuslik on kaasata vähemalt üks partner ja tagada rohkem kui kolm lõppklienti;
tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid
ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise
andmevahetusplatvormi kaudu.
Tabel 2
Andmepõhise aruandluse arendus Muu olemasoleva või uudse tarkvara
lahenduse arendus
Tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja
standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise
andmevahetusplatvormi kaudu.
Isikuandmete töötlemise vajaduse korral on võimalik anda nõusolek andmete jagamiseks või
liidestada tarkvara andmenõusolekuteenusega, et füüsiline ja juriidiline isik saaks andmeid
jagada kindla teenuseosutajaga peab projekt sisaldama Riigi Infosüsteemi Ameti
nõusolekuteenust.
Tarkvara vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab reaalajamajanduse
komponenti.
Koostööpartneriks riigiasutus või Partneriks võib olla ka erasektori ettevõte.
kohalikuomavalitsuse üksus
Vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat, Vähemalt kolm lõppklienti.
kui taotleja ise on andmete esitaja (nt tema
süsteemis tekivad andmed) ega kogu neid
teistelt isikutel, siis ei ole arenduspartnerit
vaja kaasata.
Lõike 5 fookuses on riiklike lahenduste kasutuselevõtt või avalike andmete väärindamine.
Tegevuste tulemused loovad eelduse võtta ettevõtetes kasutusele ja integreerida avaliku sektori
digilahendusi ning suurendada ettevõtete digitaliseerimist, samuti vähendada nii era- kui ka
avaliku sektori halduskoormust.
Toetatakse andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist. Toetused
antakse erasektori ettevõtetele.
Lõige 5 sätestab, et lõike 1 punkt 4 nimetatud toetuse saamise eelduseks on vähemalt üks
järgmistest:
1) tegevus on seotud riiklike kesksete lahenduste kasutuselevõtuga, sh selle jaoks vajalike
analüüside ja arendustega;
2) tegevus on seotud avaliku sektori käes olevate andmete väärindamisega.
Toetuse andmise kohustuslik eesmärk on edendada andmemajanduse kasutusjuhtude
väljatöötamist ning praktikas rakendamist ehk taotluses peab olema selgelt esile toodud
andmemajanduse kasutusjuht ja taotluses nimetatud tulemuseks peab olema selle kasutusjuhu
rakendamine (uue teenuse pakkumine vms).
Andmemajanduse kasutusjuhu näide 1. Erasektori ettevõte arendab lahendust, mille eesmärk
on hinnata inimese tervislikku seisundit, kasutades selleks tema heaolu-, spordi- ja muude
rakenduste andmeid. Lahendust oleks võimalik täiendada riigi käes olevate terviseandmetega,
millele ligipääsemiseks on vaja kasutaja nõusolekut ehk on seos nii riigi käes olevate andmete
väärindamise (terviseandmed) kui ka keskse lahenduse (andmenõusolekuteenus)
kasutuselevõtuga.
Andmemajanduse kasutusjuhu näide 2. Erasektori ettevõte arendab lahendust, mille eesmärk
on hinnata hoonete, näiteks kortermajade energiatõhusust. Selle jaoks kasutab ta Ehitisregistri
ning Maa- ja Ruumiameti avaandmeid, mida rikastab asjade interneti (IoT) seadmete kogutud
andmetega.
Mõlema kasutusjuhu näitel on kasusaajateks nii ettevõte kui ka kasutajad, sest riigi andmeid
väärindades ja nende kasutamist võimaldades saab pakkuda ja tarbida kvaliteetsemat teenust.
Ettevõtjatel võimaldab toetus parandada oma teenuste kvaliteeti või luua uusi teenuseid.
Andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamiseks ja rakendamiseks võib vaja olla üht või mitut
järgnevat tegevust:
1) andmete taaskasutust toetavate teenuste loomine või uuendamine.
Näide 1. Ettevõte loob teenuse, mis võimaldab tundlikke andmeid privaatsust tagavalt
väärindada – näiteks loob sünteetilised andmestikud ettevõtete palgaandmete vm harilikult
privaatsust riivavate andmete kohta.
Näide 2. Asutusel puudub tehniline võimekus andmeid efektiivselt andmebaasidest kätte saada
või töötluskeskkonnas kasutada, mille jaoks on vaja luua uusi liidestusi. Vajalikud tegevused
võivad olla näiteks X-teega liitumine, X-tee andmete vastuvõtmise võime loomine ning
andmete kasutatavaks tegemine.
2) andmevahetuseks vajalike ühtsete andmemudelite ja -vormingute väljatöötamine ja
kasutusjuhus rakendamine.
Näide. Tuvastatud on äriline vajadus elamusteenuste planeerimise platvormi järele, mis
võimaldaks ligipääsu kultuurisündmuste, külastusstatistika ja turismivoogude andmetele. Selle
elluviimiseks on vaja koguda andmeid mitmest allikast, probleemiks on aga andmete formaat
ja struktuur – näiteks kuupäevad on esitatud eri formaadis, asukohad kord aadresside, kord
koordinaatidena, koordinaadid on eri süsteemides jne. Tegevuse käigus töötatakse välja ühtne
andmemudel, ühtlustatakse teenustes ja andmebaasides kasutatavad andmevormingud, tehakse
vajalikud muudatused protsessides ning realiseeritakse kasutusjuht.
3) andmemajanduse kasutusjuhu käivitamiseks vajaliku haldusrežiimi sisseseadmine ja
kasutusjuhus rakendamine.
Näide. Tuvastatud on andmemajanduse kasutusjuht, mille realiseerimiseks on vaja mitme
osapoole koostööd, kellel puudub väljakujunenud koostöövorm. Tegevuse käigus määratakse
kindlaks osapoolte rollid, õigused ja vastutus; andmete jagamise ja kasutamise reeglid, tasemed
ja piirangud; fikseeritakse uuendussagedus ja kvaliteedinõuded ning sõlmitakse lepingud
andmete jagamiseks.
4) olemasolevate andmeruumidega liidestumine.
Näide 1. Meediaettevõte soovib enda andmekataloogi liidestada Andmete Teabeväravaga, et
anda huvitatud osapooltele ülevaade enda valdustes olevatest andmetest ning võimalustest neid
kasutada, muu hulgas teha kättesaadavaks keeleressursid Euroopa keeleandmeruumis.
Näide 2. Tarkvaraettevõte liidestub Euroopa mobiilsusandmeruumiga ning ühendab sealt
saadud Soome ühistranspordi ja laevaliiklusega seotud info ning Eesti registritest kohaliku
ühistranspordi info, mille tulemusel saab osutada piiriülest teekonnaplaneerimise teenust.
5) uue tarkvara või lisamoodulite kasutuselevõtt, olemasoleva või kasutusele võetava tarkvara
liidestamine taotleja poolt juba kasutatava tarkvaraga, mh tarkvaralitsentsi ost või tarkvaraga
liitumise ühekordne tasu.
Näide 1. Andmemajanduse kasutusjuhu jaoks vajalike andmeruumidega liidestumise jaoks
võtab ettevõte kasutusele vajalikud tarkvarakomponendid (nt dataspace connector’id).
Näide 2. Reaalajalise otsustustoe väljatöötamiseks võtab ettevõte kasutusele
tehisintellektipõhise tarkvara, mis lihtsustab andmetöötlust, valideerimist ja analüüsi ning loob
interaktiivse juhtimislaua.
Lõike 6 kohaselt peavad lõikes 1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema kooskõlas ka
põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, et ei tekitataks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike
investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,
22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Tegemist on EL 2021–2027 perioodi liiduülese
keskse nõudega toetuste rakendamisel. Kuivõrd meetme raames tehtavad tegevused ei ole oma
iseloomult sellised, mis oleks vastuolus "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega, ei ole vajalik selle
täiendav hindamine projekti tasandil
Määruse §-s 7 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud.
Määruse § 7 on nimetatud abikõlblikud kulud, mis on kehtestatud piirmäärade kohaselt
tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, nt töötasu, teenused, litsentsid, konsultatsioonid.
Äritarkvara arendamise korral on abikõlblik ka turunduskulu.
Tabel 3. Abikõlblikud kulud tegevuste kaupa
Tegevus Abikõlblik kulu
1. Ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara 1) diginõustaja teenuse kulu;
kasutuselevõtt (§ 6 lõige 1 punkt 1) 2) tarkvara ostmise või litsentsi tasu;
3) tarkvarade liidestamise arenduskulud.
2. Äriprotsesside koostalitlusvõimelise 1) projektiga seotud arendustegevuste
digitaliseerimise ja/või automatiseerimise elluviimiseks makstav palk ja vähese
arendamine (§ 6 lõige 1 punkt 2) tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks
makstav tasu ning nendelt tasudelt
makstavad riiklikud maksud ja maksed;
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu
projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja
vähese tähtsusega abi saaja projekti
juhtimiseks makstav tasu, mida
maksustatakse samamoodi kui palk, ja
nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud
ja maksed;
3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu;
4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja
patentide kulu;
5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt
ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude
sarnaste teenuste kulu;
6) digitaliseerimise strateegia koostamise
kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud
perioodil.
3. Olemasoleva või uudse äritarkvara 1) projektiga seotud arendustegevuste
arendamine (§ 6 lõige1 punkt 3) elluviimiseks makstav palk ja vähese
tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks
makstav tasu ning nendelt tasudelt
makstavad riiklikud maksud ja maksed;
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu
projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja
vähese tähtsusega abi saaja projekti
juhtimiseks makstav tasu, mida
maksustatakse samamoodi kui palk, ja
nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud
ja maksed;
3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu;
4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja
patentide kulu;
5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt
ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude
sarnaste teenuste kulu;
6) digitaliseerimise strateegia koostamise
kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud
perioodil;
7) projekti raames arendatud lahenduste
turundamise kulu.
4. Andmemajanduse kasutusjuhtude 1) projektiga seotud arendustegevuste
väljatöötamine ja praktikas rakendamine (§ 6 elluviimiseks makstav palk ja vähese
lõige 1 punkt 4) tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks
makstav tasu ning nendelt tasudelt
makstavad riiklikud maksud ja maksed;
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu
projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja
vähese tähtsusega abi saaja projekti
juhtimiseks makstav tasu, mida
maksustatakse samamoodi kui palk, ja
nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud
ja maksed;
3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu;
4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja
patentide kulu;
5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt
ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude
sarnaste teenuste kulu.
Määruse § 7 lõike 5 kohaselt on abikõlbmatud kulud lisaks ühendmääruse §-s 17 toodule
käibemaks;
puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;
teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud
seadusest tulenevad hüvitised;
seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;
koolituskulu;
töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud
ajaga;
sularahamaksed;
olemasoleva tarkvara versiooniuuenduse kulu.
Lõige 6 sätestab kaudsete kulude hüvitamise ühtse määra alusel, mis on seitse protsenti projekti
tegevuste elluviimisega seotud otsestest abikõlblikest kuludest.
Määruse § 8 määrab projekti abikõlblikkuse perioodi.
Projekti tegevused ja kulud peavad jääma taotluses määratud ajavahemikku. Abikõlbliku
perioodi pikkus on maksimaalselt 18 kuud.
Lõige 2 ütleb, et projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud
kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui
31. augustil 2029. See tähendab, et taotleja võib projektiga seotud tegevusi alustada kohe, kui
on taotluse esitanud ja sellisel juhul märgitakse otsusesse ka vastav kuupäev.
Lõikes 4 sätestatakse, et kui taotletakse § 7 lõikes 2 punkti 1 ja lõike 3 punktis 6 sätestatud
abikõlblike kulude katmiseks vähese tähtsusega abi, võib projekti abikõlblikkuse periood alata
varem, kuid mitte varem kui kolm kuud enne taotluse esitamist. See on eelkõige mõeldud katma
diginõustaja teenuse kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Ettevõttel võib olla vajadus
kaasata diginõustaja juba enne taotluse esitamist, et selgitada välja tema vajadustele sobivaim
tarkvaralahendus.
See kulu on mõeldud katma diginõustaja teenuse eest makstava tasu, mis ettevõttele võib
tekkida juba enne toetusetaotluse esitamist. Praktikas võib ettevõte vajada diginõustaja abi
varakult, et hinnata oma digitaliseerimise hetkeseisu ning välja selgitada, milline
tarkvaralahendus tema spetsiifilisi vajadusi kõige paremini rahuldaks. Just § 6 lõike 1 punktis
1 kirjeldatud tegevuse puhul on diginõustaja roll eriti oluline – ta aitab koostöös ettevõttega
analüüsida olemasolevaid protsesse, kaardistada kitsaskohad ning leida sobivaimad
digilahendused, mis toetavad ettevõtte arengut ning vastavad toetusskeemi tingimustele.
Samuti on § 6 lõike 3 punktis 5 sätestatud nõue, et juhul kui ettevõttel puudub varasemalt
koostatud digitaliseerimise strateegia, saab kulusid hüvitada ka tagant järgi juhul kui need on
tehtud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist ning see on koostatud diginõustaja poolt, kellel
määruses ettenähtud kogemus. Selle strateegia väljatöötamiseks on sageli vajalik kasutada
diginõustaja teadmisi ja kogemusi, kuna diginõustaja aitab ettevõttel süsteemselt läheneda
digitaliseerimisele, koostada realistliku tegevuskava ning hinnata võimalike uuenduste mõju
ettevõtte äriprotsessidele. Strateegia koostamine koos eksperdiga annab kindluse, et valitud
tarkvaralahendus ja digitaliseerimise sammud on läbimõeldud ning toetavad ettevõtte
pikaajalisi eesmärke.
Kokkuvõttes võimaldab diginõustaja kaasamine juba projekti algfaasis tagada, et kogu
digitaliseerimisprotsess on hästi planeeritud ja läbiviidud vastavalt ettevõtte vajadustele ning
toetuse tingimustele. See aitab vähendada riske, tõsta investeeringu tõhusust ning kindlustada,
et projekti käigus tehtavad valikud on läbimõeldud ja põhjendatud.
Lõikes 5 sätestatakse, et mõjuval põhjusel saab projekti perioodi pikendada maksimaalselt kuue
kuu võrra, kuid tegevused peavad olema ellu viidud mitte hiljem kui 31. augustil 2029.
Lõikes 6 sätestatakse, et projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on projekti heaks
kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse.
Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse summa ja määr.
Lõige 1 määrab toetuste maksimaalse summa järgmiselt:
1) paragrahvi 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul minimaalselt 2000 eurot ja
maksimaalselt 5000 eurot. Diginõustaja teenuse puhul on toetuse maksimaalne määr kuni 50
protsenti kogu projekti toetussummast. Minimaalse toetussumma kehtestamise eesmärk on
vältida olukorda, kus toetuse väljamaksmiseks tehtavad haldustoimingud ja -kulud osutuvad
väiksemahuliste väljamaksete puhul ebaproportsionaalselt suureks. Selline lähenemine aitab
tagada rakendusüksuse töö efektiivsuse ning vähendab ebamõistlikku halduskoormust.
2) paragrahvi 6 lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 150 000 eurot.
Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest
kuludest.
Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punktile c, on antava abi puhul toetuse
maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral
35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest.
Artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal väike- ja keskmise
suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest, suurettevõtetele nende artiklite
alusel toetust ei anta ja artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 1
punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõikes 2 punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev teenus
või ese olema ostetud turutingimustel.
Lõike 8 kohaselt omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või
Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahenditest antud tagastamatuid
toetusi.
Määruse 3. peatükis sätestatakse täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele.
Määruse §-s 10 kehtestatakse täiendavad nõuded ja kohustused taotlejale, partnerile ja
taotlusele.
Lõike 1 kohaselt saab toetuse taotleja olla Eestis äriregistris registreeritud äriühing.
Lisaks määruses sätestatule peab taotleja vastama ka ühendmääruse § 3 nõuetele, näiteks ei tohi
taotlejal või tema esindajal olla kehtivaid karistusi karistusseadustiku teatud paragrahvide
alusel.
Lõike 2 kohaselt peab paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks
toetuse taotlejal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu
äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt olema vähemalt 50 000 eurot.
Toetuse sihtrühma määramine ettevõtetele, kelle müügitulu on vähemalt 50 000 eurot aastas,
on põhjendatud mitmel olulisel põhjusel. Esiteks näitab selline müügitulu tase, et ettevõte on
jõudnud stabiilsema ja jätkusuutlikuma tegevuseni ning omab piisavat majanduslikku
võimekust, et planeerida ja ellu viia digitaliseerimisega seotud arendusprojekte. Väiksema
müügituluga ettevõtete puhul võib puududa vajalik ressursibaas või arendusvalmidus, mistõttu
oleks toetuse mõju nende puhul piiratud ning toetuse kasutamisega seotud halduskoormus
võrreldes saadava kasuga ebaproportsionaalne.
Toetuse eesmärk on toetada ettevõtteid, kellel on piisav majanduslik võimekus ja potentsiaal
kasvada ning suurendada lisandväärtust. Ettevõtted, kelle müügitulu on väiksem kui 50 000
eurot aastas, on sageli alles alustamisjärgus või ebastabiilses arengufaasis, neil puudub piisav
ressursibaas, et toetust tulemuslikult rakendada ning nende investeeringute mõju majandusele
ja tootlikkusele on väike või ajutine. Seega 50 000 euro piir aitab välistada ettevõtteid, kelle
tegevusmaht on liiga väike, et toetuse eesmärki täita. Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM) analüüsis kümmet võimalikku sihtrühma. Analüüsi
eesmärk oli leida tasakaal toetuse mõju (lisandväärtuse kasv) sihtgrupi ulatuse (ettevõtete arv,
keda meede mõjutab) ja toetuse kasutamise tõhususe vahel.
Tulemus näitas, et kõige suurem mõju saavutatakse sihtrühmas, kuhu kuuluvad tööstus- ja
teenindussektori ettevõtted (EMTAK C ja G–N), kelle müügitulu on vähemalt 50 000 eurot
ning kus on vähemalt 2 töötajat.
50 000 eurot on hinnatud miinimumlävendiks, mis näitab, et ettevõte osaleb aktiivselt
turumajanduses (mitte ainult hobi- või kõrvaltegevus), on suuteline tagama omafinantseeringu
ja projektitegevuste elluviimise ning omab juba toimivat ärimudelit ja majanduslikku
võimekust tulemuste saavutamiseks.
See piir aitab tagada, et toetus ei läheks ebaefektiivselt mikroettevõtetele, kelle majanduslik
mõju on marginaalne ja kelle risk projekti katkestamiseks on suur.
Tase valiti analüüsi põhjal kui optimaalne kompromiss väikeste ja suuremate ettevõtete vahel.
See tagab, et sihtrühm on piisavalt lai, kuid majanduslikult elujõuline. Nõue toetab eesmärki,
et toetus toob kaasa tegeliku lisandväärtuse kasvu ja ärimudeli muutuse, mitte pelgalt lühiajalise
rahasüsti.
Lõike 2 kohaselt sätestatud 50 000 euro suurune müügitulu nõue tuleneb analüüsi tulemustest,
mille järgi on just sellise majandusliku võimekusega ettevõtted kõige tõenäolisemalt võimelised
toetust tulemuslikult kasutama ning looma lisandväärtust. Nõue tagab, et toetus suunatakse
elujõulistele ja kasvupotentsiaaliga ettevõtetele, vältides liiga väikeste ja ebastabiilsete
ettevõtete kaasamist, kelle mõju majandusele oleks piiratud.
Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud nõuetele.
Määruse §-s 11 sätestatakse täiendavad nõuded taotlusele, lähtudes ühendmääruses sätestatust.
Lõike 1 punktides 1–11 esitatakse loend nõutud teabe, kinnituste ja dokumentide kohta, mis
tuleb taotluses esitada.
Lõikes 2 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral nõutakse järgmisi
lisadokumente:
1) digitaliseerimise koolituse läbimise tõend;
2) diginõustamis teenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised;
3) diginõustaja projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud
nõustamise kogemust tõendavad dokumendid.
Digitaliseerimise koolitus on rakendusasutuse ja rakendusüksuse koostöös väljatöötatud
programm, mille käigus selgitatakse digitaliseerimise baasteadmisi.
Koolituse läbinu:
mõistab digitaliseerimise tähtsust ja majanduslikku mõju ettevõttele;
oskab hinnata diginõustaja kaasamise vajalikkust ja rolli projektis;
tunneb küberturvalisuse aluseid ning oskab neid oma ettevõttes rakendada;
saab aru muutuste juhtimise põhimõtetest ja oskab neid tarkvara juurutamisel
rakendada;
oskab koostada ettevalmistatud plaani tarkvara juurutamiseks.
Koolituse läbinu taotleja vaates on ettevõtte töötaja, juhatuse liige või osanik.
See tagab Eesti ettevõtete digitaliseerimisel ühtlasema teadlikkuse. Koolitus on ettevõttele
tasuta ning on kättesaadav Digiriigi akadeemia platvormil. Tõendi digitaliseerimise koolituse
läbimise kohta saab taotleja pärast koolituse edukat lõpetamist ise alla laadida Digiriigi
Akadeemia platvormilt. See võimaldab tõendi kiiret ja mugavat kättesaamist ilma täiendavate
taotlusteta.
Lõikes 3 sätestatakse, et § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul nõutakse lisaks sama
paragrahvi lõikes 1 välja toodud dokumentidele ka järgmisi:
1) projektiplaan, mis hõlmab kaardistust arendamist vajava äriprotsessi või tarkvara
hetkeseisust ja arenguvajadusest koos võimaliku arenduse kirjeldusega, sealhulgas projektiga
elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga ning riskianalüüsi koos
riskide ja nende maandamise tegevustega. Projektiplaan on põhjalik dokument, milles
kirjeldatakse, milline on ettevõtte hetkeseis, millised on arenguvajadused ning mida soovitakse
saavutada. Lisaks tuleb projektiplaanis esitada konkreetsed tegevused, mida projekti raames
ellu viiakse, nende oodatavad tulemused koos ajakavaga, loodava projekti täpne kirjeldus ning
hinnata projekti riske ja kirjutada, kuidas neid maandatakse. Andmepõhise aruandluse projekti
puhul tuleb projektiplaanis kajastada ka vähemalt kolme testivat lõppklienti, selle nõude
eesmärk on, et taotleja planeeriks juba arendust selliselt, et see oleks võimalikult laia
sihtrühmana. Selline plaan aitab rakendusüksusel mõista projekti terviklikku ülesehitust ja
hinnata selle teostatavust;
2) projekti eelarve. Projekti eelarve sisaldab kõiki kulusid ja tulusid, mis on seotud projekti
elluviimisega. Eelarves tuleb täpsustada, millele raha kulub (nt tarkvara soetamine, koolitused,
tööjõukulud) ning milliseid ressursse projekt vajab. Selge eelarve aitab tagada projekti
finantsilise läbipaistvuse ning näitab, kas projekt on rahaliselt põhjendatud ja jätkusuutlik;
3) finantsprognoos projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal.
Finantsprognoos annab ülevaate ettevõtte rahalistest ootustest projekti kestel ja pärast selle
lõppu. Prognoosis tuleb hinnata, kuidas projekt mõjutab ettevõtte tulusid ja kulusid projekti ajal
ning järgnevatel kolmel aastal. See aitab analüüsida projekti pikaajalist majanduslikku mõju
ning veenduda, et investeering tasub end ära ka tulevikus;
4) koostööpartneri nimi, registrikood ja nõusolek projektis osalemiseks. Projektis osalevate
koostööpartneritel tuleb esitada nende nimed, registrikoodid ja ametlik nõusolek projektis kaasa
lüüa. Need andmed kinnitavad, et partnerid on projekti sisus ja eesmärkides kokku leppinud
ning on valmis panustama projekti edukasse elluviimisse;
5) vahearuande esitamise periood. Vahearuande esitamise periood määrab, kui sageli peab
projekti kohta rakendusüksusele aru andma. Taotleja saab valida, kas esitab vahearuandeid iga
3 või 6 kuu tagant, vastavalt projekti kestusele ja keerukusele. Regulaarne aruandlus võimaldab
projekti edenemist jälgida, vajadusel tegevusi korrigeerida ning tagada, et seatud eesmärgid
täidetakse.
Lõikes 4 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktides 2 nimetatud juhul nõutakse järgmisi lisaandmeid
ja -dokumente:
1) digitaliseerimise strateegia, mis vastab § 3 punktis 4 toodud tingimustele. Digitaliseerimise
strateegia on ettevõtte pikaajaline tegevuskava, milles kirjeldatakse, kuidas ettevõte plaanib
oma äriprotsesse ja teenuseid digitaliseerida ning milliseid tehnoloogiaid selleks kasutatakse.
Strateegia koostamisel tuleb lähtuda § 3 punktis 4 sätestatud tingimustest, mis võivad hõlmata
näiteks eesmärkide seadmist, tegevuste ajakava koostamist, riskide hindamist ja vajalike
ressursside planeerimist. Selle dokumendi eesmärk on tagada, et ettevõtte digitaliseerimine
toimub läbimõeldult ja süsteemselt, toetades ettevõtte üldisi eesmärke ning võimaldades
paremat konkurentsivõimet. Strateegia olemasolu aitab ka hinnata projekti põhjendatust ja
elluviimise võimalikkust;
2) teavet diginõustaja projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud
nõustamise kogemuse kohta. Need on tõendid, mis kinnitavad diginõustaja varasemat kogemust
projektide nõustamisel viimase nelja aasta jooksul. Tõenditeks sobivad näiteks varasemate
projektide ülevaated, klienditagasiside, koostöölepingud või muud dokumendid, mis näitavad,
et diginõustaja on edukalt nõustanud vähemalt kolme digitaliseerimise projekti. Selliste
dokumentide nõudmine aitab tagada, et projekti nõustab pädev ja kogenud spetsialist, kes
suudab toetada ettevõtte digitaliseerimisprotsessi professionaalselt ning tuua kaasa soovitud
tulemused.
Lõikes 5 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktis 4 nimetatud juhul nõutakse järgmisi lisaandmeid
ja -dokumente:
1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja
võimalike lahenduskäikude kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste
oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos riskide
ja nende maandamise tegevustega;
2) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa;
3) koostööpartneri nimi, registrikood ja nõusolek projektis osalemiseks;
4) vahearuande esitamise periood.
Tabel 4. Lisaandmed tegevuste kaupa
Tegevus Lisanõuded
1. Ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara 1) digitaliseerimise koolituse läbimise
kasutuselevõtt (§ 6 lõige 1 punkt 1) tõend;
2) diginõustamis teenuse ja tarkvara ostu
hinnapakkumised;
3) diginõustaja projektile vahetult eelnenud
neljal aastal vähemalt kolme teostatud
sarnase nõustamise kogemust tõendavad
dokumendid.
2. Äriprotsesside koostalitlusvõimelise 1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust
digitaliseerimise ja/või automatiseerimise koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste
arendamine (§ 6 lõige 1 punkt 2) ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega,
projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste
oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava
projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos
riskide ja nende maandamise tegevustega;
2) projekti eelarve;
3) finantsprognoos projekti perioodil ja
kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal;
4) koostööpartneri nimi, registrikood ja
nõusolek projektis osalemiseks;
5) vahearuande esitamise periood;
6) digitaliseerimise strateegia mis vastab § 3
punktis 5 toodud tingimustele;
7) diginõustaja projektile vahetult eelnenud
neljal aastal vähemalt kolme teostatud
sarnase nõustamise kogemust tõendavad
dokumendid;
8) vahearuande esitamise periood.
3. Olemasoleva või uudse äritarkvara 1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust
arendamine (§ 6 lõige1 punkt 3) koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste
ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega,
projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste
oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava
projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos
riskide ja nende maandamise tegevustega;
2) projekti eelarve;
3) finantsprognoos projekti perioodil ja
kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal;
4) koostööpartneri nimi, registrikood ja
nõusolek projektis osalemiseks;
5) vahearuande esitamise periood.
4. Andmemajanduse kasutusjuhtude 1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust
väljatöötamine ja praktikas rakendamine (§ 6 koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste
lõige 1 punkt 4) ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega,
projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste
oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava
projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos
riskide ja nende maandamise tegevustega;
2) projekti eelarve;
3) koostööpartneri nimi, registrikood ja
nõusolek projektis osalemiseks;
4) vahearuande esitamise periood.
Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja
dokumente ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles
keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt
allkirjastatud dokument elektrooniliselt.
4. peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse.
Määruse §-s 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord.
Lõikes 1 määratakse, et toetust saab taotleda jooksvalt kuni eelarve ammendumiseni või kuni
31. märtsini 2029, mis on mõistlik korraldus toetusskeemi iseloomu ja abikõlblikkuse perioodi
arvestades ehk rahaliselt väiksemahuliste ja lihtsamat tüüpi projektide rahastamiseks.
Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus peab oma veebilehel avalikult ja ametlikult teavitama
toetuste rahastamise eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja
peatamisest, kooskõlastatult rakendusasutusega. See tagab protsessi läbipaistvuse,
õiguspärasuse ja võrdsed võimalused kõigile taotlejatele, võimaldab neil planeerida taotluste
esitamist ning suurendab süsteemi usaldusväärsust, kinnitades, et taotlusprotsess ja rahade
haldamine toimuvad ametlikult ja kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Taotlusvooru puudutav
vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev ning taotlusvooru
eelarve avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.
Lõige 3 seab piirangu, et toetust võib taotleda korraga vaid ühele ja ellu viia vaid üht määruse
alusel toetatavat projekti. Piirang on vajalik, kuna see aitab tagada toetuste jagamise
läbipaistvust ja võrdseid võimalusi kõigile taotlejatele, vältides olukorda, kus üks taotleja
koondab mitme projekti raames suure osa eelarvest enda kätte. Nii minnakse mööda
võimalikest konkurentsimoonutustest ning tagatakse, et toetused jõuavad laiemalt erinevate
organisatsioonideni.
Lõikes 4 sätestatakse, et taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui registreeritud taotlustega
taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust,
on vähemalt võrdne meetme tegevuseelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse
menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras.
5. peatükk kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine ning missugused on rakendusüksuse
elluviidavad tegevused ja tähtajad. Peatükis sätestatakse ka taotluse ja taotleja nõuetele
vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise
tingimused ja kord.
Määruse § 13 näeb ette, et taotluse menetlemise tähtaeg on § 6 lõikes 1 sätestatud tegevuse
(ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtt) puhul kuni kümme ja teiste tegevuste
puhul kuni 30 tööpäeva.
Rakendusüksusel on põhjendatud juhtudel õigus seda tähtaega pikendada kuni kümne tööpäeva
võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste
tegemiseks. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest.
Määruse § 14 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise ning
alused, mille esinemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata.
Lõike 1 kohaselt tunnistab rakendusüksus taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks juhul,
kui on täidetud määruses sätestatud nõuded. Nõuetele vastavuse kontroll on eeltingimus
taotluse edasiseks menetlemiseks.
Lõige 2 loetleb juhud, mille korral taotlus jäetakse läbi vaatamata. Taotlus jäetakse läbi
vaatamata, kui tuvastatud puudust ei ole võimalik ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldada, kui
taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab
õigusvastaselt otsuse tegemist, samuti juhul, kui taotleja ei võimalda kontrollida taotluse
vastavust nõuetele.
Määruse §-s 15 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -metoodika.
Projektide valikul lähtutakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/106010
(edaspidi ka ÜSM) artikkel 73 lõigetest 1 ja 2 lähtuvalt perioodi 2021–2027 seirekomisjonis
kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -
metoodikast11.
10
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231,
30.6.2021, lk. 159–706)
11
https://www.rtk.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Valikukriteeriumid_2021-
2027_l%C3%B5plik_31052022.pdf
Määratud kriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud
tegevused arvestavad määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid
põhimõtteid, millega:
võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;
võetakse arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas
artiklis 9 esitatud nõudeid ligipääsetavusele;
võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist
ning sooküsimuste lõimimist;
tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;
toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;
tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;
rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.
Lõike 1 kohaselt ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1)
taotlusele antakse vastavushindamise alusel hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja
meetme eesmärkide saavutamisele;
2) projekti põhjendatus;
3) projekti kulutõhusus;
4) toetuse saaja ja koostööpartneri suutlikkus projekti ellu viia;
5) projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja
sihtidega.
Lähtuvalt valikukriteeriumi täitmisest antakse kriteeriumile positiivne või negatiivne hinnang.
Ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1) hindamisel peab
projekt rahastuse saamiseks pälvima kõigis viies valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul
kui projekt ei vasta mõnele etteantud valikukriteeriumile, antakse selle kriteeriumi eest
negatiivne hinnang. Näiteks kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse
projektile kulutõhususe valikukriteeriumi eest negatiivne hinnang ning sellisel juhul rahastuse
taotlust ei rahuldata.
Lõike 2 kohaselt äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja/või automatiseerimise
arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 2), olemasoleva või uudse äritarkvara arendamise (§ 6 lõige 1
punkt 3) ja andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamise ja praktikas rakendamise (§ 6 lõige
1 punkt 4) projektide hindamiseks koostab rakendusüksus detailsema hindamismetoodika
(ühendmääruse § 7 lõikest 2 juhindudes). Hindamismetoodika koostamisel lähtub
rakendusüksus lõikes 3 esitatud valikukriteeriumitest ja nende osakaaludest (vt ka tabel 4).
Lõige 3 seab, et § 6 lõike 1 punktide 2–4 nimetatud tegevuste elluviimise taotlusi hinnatakse
valikukriteeriumite kaupa skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub
valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.
Tabel 4. Paragrahvi 6 lõikes 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud projekti taotluste
hindamise valikukriteeriumid
Valikukriteerium Osakaal
koondhindest
Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava 30%
erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
Projekti põhjendatus 20%
Projekti kulutõhusus 20%
Taotleja ja koostööpartneri(te) suutlikkus projekti ellu viia 20%
Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega 10%
Projekti põhjendatuse puhul hinnatakse, kas:
1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või kasutamata
arenguvõimalus);
2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus (projektis ettenähtud tegevused võimaldavad
saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende
sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi
soosivad);
3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist
järgnevust.
Iga projekti hinnatakse iga kriteeriumi järgi skaalal 0–4. Seejärel arvutatakse kaalutud keskmine
hinne – see tähendab, et iga kriteeriumi hinne korrutatakse tema osakaaluga (nt 30%, 20% jne)
ja tulemused liidetakse.
Hindamisel peab § 6 lõike 1 punktide 2–4 projekt rahastuse saamiseks saama kõigis viies
valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul kui projekt ei vasta mõnele ette antud
valikukriteeriumitele, antakse vastavale kriteeriumile negatiivne hinnang. Näiteks, kui projekti
elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse
valikukriteeriumis negatiivne hinnang.
Lõikes 4 on sätestatud, et valikukriteeriumite alusel hindamiseks koostab rakendusüksus
täpsema hindamismetoodika, mille kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb kättesaadavaks
rakendusüksuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. Selle eesmärk on tagada
hindamisprotsessi läbipaistvus, objektiivsus ja võrdsed võimalused kõigile taotlejatele.
Hindamismetoodika avalikustamine enne taotlusvooru algust võimaldab taotlejatel selgelt aru
saada, millised kriteeriumid ja põhimõtted on hindamisel aluseks, ning vastavalt oma
projektitaotlust paremini ette valmistada.
Kooskõlastamine rakendusasutusega tagab, et hindamismetoodika on kooskõlas kehtivate
seaduste ja määruste nõuetega ning on ametlikult kinnitatud. See vähendab vaidluste ja
arusaamatuste riski, tagab menetluse õigsuse ning suurendab süsteemi usaldusväärsust.
Edasivolituse aluseks on ühendmääruse § 7 lõige 2, mis annab rakendusüksusele õiguse
kehtestada täpsemad hindamispõhimõtted ja kriteeriumid valikukriteeriumite rakendamiseks.
See õigustus võimaldab rakendusüksusel konkreetse taotlusvooru eripärasid arvestades
kohandada hindamisprotsessi, säilitades samal ajal seadusandlikkuse ja läbipaistvuse.
Kokkuvõttes tagab säte, et hindamine toimub ühtsetel ja läbipaistvatel alustel, taotlejad
mõistavad hindamiskriteeriume ning rakendusüksusel on seaduslik ja kooskõlastatud alus
hindamismetoodika rakendamiseks.
Määruse §-s 16 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord.
Punkti 1 kohaselt nähakse ette, et paragrahv 6 lõige 1 punkti 1 taotlus kuulub rahuldamisele,
kui see vastab kõigile §-s 15 nimetatud valikukriteeriumitele ehk on saanud positiivse hinnangu
iga kriteeriumi puhul.
Punkti 2 kohaselt nähakse ette, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui § 15 lõikes 2 loetletud
valikukriteeriumite puhul pole projekt saanud koondhindeks vähemalt 2,50 või kui ühe
valikukriteeriumi puhul on jäänud hinne alla 2,00.
Punkti 3 kohaselt taotlust ei rahuldata, kui eelarve on ammendunud. Rakendusüksus saab
rahuldada taotluse taotletud ulatuses, rahuldada taotluse osaliselt või jätta taotluse rahuldamata.
Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses
sätestatud nõuetele ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõikidele vastavalt kas § 14 lõikes
1 või 2 sätestatud kriteeriumitele.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 55 § 8 lg 4 p-dele 10 ja 12 märgitakse taotluse
rahuldamise otsuses lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise
tingimused ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja
kohustusi.
Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel:
1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast
põhjendatud;
2) taotletav summa ületab rahastamise eelarve vaba jääki;
3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral ja taotleja on
nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletavat summat või muuta projektiga
kavandatud tegevusi. Kui taotleja ettepanekuga ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
Määruse §-s 17 sätestab alused ja tingimused, mille korral võib rakendusüksus taotluse
rahuldada osaliselt või teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega.
Lõike 1 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud
juhtudel, tagades siseriikliku regulatsiooni kooskõla ühendmääruses sätestatud
üldpõhimõtetega.
Lõige 2 täpsustab taotluse osalise rahuldamise alused. Taotlust võib osaliselt rahuldada juhul,
kui toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise
seisukohast põhjendatud, kui taotluse rahaline maht ületab meetme eelarves vaba jäägi või kui
projekti eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise korral. Viimasel juhul eeldab
osaline rahuldamine taotleja nõusolekut rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud
toetuse summat või muuta kavandatud tegevusi; taotleja nõusoleku puudumisel teeb
rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.
Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse kõrvaltingimusega rahuldamise võimalus ja selle õiguslikud
tagajärjed. Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul võib rakendusüksus
teha taotluse rahuldamise otsuse haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega,
kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse
seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse saabumisel või nõuetekohasel täitmisel vormistatakse
vastav teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse
alusel ei teki toetuse saajal õigust saada toetusega seotud makseid. Õigus toetusega seotud
maksetele tekib pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud kõrvaltingimuse täitmise toetuse
saaja esitatud teabe või avalikest infosüsteemidest, registritest või andmeallikatest saadud
andmete alusel.
Määruses ei reguleerita eraldi taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise korda, kuna
tegemist on haldusakti andmisega. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel kohaldatakse
haldusmenetluse seaduse § 56, mis sätestab haldusakti põhjendamise nõuded ning tagab otsuse
läbipaistvuse ja põhjendatuse.
Paragrahvi eesmärk on võimaldada paindlik ja proportsionaalne lähenemine taotluste
rahuldamisel, arvestades meetme eelarvelisi piiranguid ja projektide sisulisi eripärasid ning
tagades samal ajal toetuse andmise õiguspärasuse ja kontrollitavuse.
6. peatükk sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
Määruse §-s 18 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise kord.
Sätestatakse, et rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise § 6 lõike 1
punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates ning
§ 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest
arvates.
Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud
asjaomase taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Paragrahvi 6
lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul saab taotleja muuta taotluse rahuldamise otsuses
ühendmääruse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud asjaolusid, mille puhul kontrollib
rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Kui taotleja soovib
muuta § 6 lõigetes 2–4 nimetatud tegevuste puhul taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse
§ 12 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist
muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajaduse korral ka § 15 lõikes 2 sätestatud projektide
valikukriteeriumite alusel, kaasates vajaduse korral eksperte. Rakendusüksusel on õigus
keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste
heakskiitmisest, kui:
1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega;
3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
4) muudatust ei loeta põhjendatuks.
Määruse §-s 19 kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul rakendusüksus tunnistab taotluse
rahuldamise otsuse kehtetuks. See võib toimuda ühendmääruse kohaselt või selles määruses
nimetatud juhtudel ja tingimustel nii sihtasutuse kui ka taotleja initsiatiivil.
Taotluse rahuldamise otsuse võib lisaks ühendmääruse §-s 14 sätestatule osaliselt või täielikult
kehtetuks tunnistada rakendusüksuse otsusega ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 kohaselt või,
kui:
1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse
kasutamist;
2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks
või hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Rakendusüksus monitoorib oma portfellis olevate
projektide edenemist, juhul kui rakendusüksus hindab, et projekti ei ole võimalik enam ellu viia
on võimalus rakendusüksusel vabastada vahendeid teistele tegevustele;
3) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või on nõutud teave jäetud esitamata.
Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal toetus täielikult
tagastada. Toetus tuleb täielikult tagastada muu hulgas juhul, kui selgub, et taotleja ei ole
projekti nõuetekohaselt ellu viinud või ta ei saa seda teha.
7. peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine.
Määruse §-s 20 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja
kord.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt esitab ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6
lõige 1 punkt 1) toetuse saaja ainult ühe aruande. Kuna tegemist on lihtsate ja lühikeste
projektidega, on nii toetuse saaja kui ka toetuse andja halduskoormust arvestades mõistlik, et
toetuse saaja esitab aruande vaid üks kord, projekti lõppedes.
Lõike 1 punkti 2 kohaselt esitab äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja/või
automatiseerimise arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 2), olemasoleva või uudse äritarkvara
arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 3) ja andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamise ja praktikas
rakendamise (§ 6 lõige 1 punkt 4) projektide puhul nii vahe- kui ka lõpparuande.
Lõike 2 kohaselt on aruandeperioodi pikkus kolm kuni kuus kuud. Aruandlusperioodi
vahearuannete esitamiseks saab taotleja ise valida taotluse esitamisel.
Lõike 4 kohaselt sisaldab aruanne projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti
väljundite ja tulemuste saavutamise kohta, hinnangut projekti ja selle elluviimise
tulemuslikkuse kohta ning strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise
kirjeldust. Tulemusnäitaja osas raporteerib seda rakendusüksus ise.
Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et rakendusüksus peab aruande kinnitama 20 tööpäeva jooksul
alates aruande esitamisest. Kui aruannet on vaja täiendada, annab rakendusüksus selleks eraldi
tähtaja.
8. peatükk sätestab toetuse maksmise tingimused.
Määruse §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.
Lõike 2 kohaselt ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1)
puhul makstakse toetus ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kindlasummaliste maksetena.
Kindlasummaline makse on ühekordne makse, mille suurus on määratud taotluse rahuldamise
otsuses ning selle väljamaksmise eeldus on tegevuse eesmärkide ja tulemuste täielik
saavutamine. Kui toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena, siis ei esita
toetuse saaja kuludokumente, vaid makse tehakse pärast kokkulepitud tulemuse
rakendusüksusele esitamist ja selle rakendusüksuse poolt heakskiitmist.
Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele – kokkulepet ei
tehta mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus
on täielikult saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult
maksma läksid, toetuse maksmisel enam ei vaadata. Kui tulemused saavutatakse osaliselt, siis
rakendusüksus toetust välja ei maksa.
Lõike 3 kohaselt äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja/või automatiseerimise
arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 2), olemasoleva või uudse äritarkvara arendamise (§ 6 lõige 1
punkt 3) ja andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamise ja praktikas rakendamise (§ 6 lõige
1 punkt 4) projekti tegevuste puhul makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike
1 punktile 1 tasutud tegelike kulude alusel. Toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja kulu
tasumist tõendavad dokumendid koos vahe- või lõpparuandega. Rakendusüksus menetleb
kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest. Kui menetlemisel
ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul
kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks lisatähtaja.
9. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.
Eelnõu §-s 22 sätestab toetuse saaja õigused ning kohustused toetuse kasutamisel ja projekti
elluviimisel.
Lõige 1 määratleb toetuse saaja õiguse saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud
toetuse kasutamise ning toetuse saajale pandud kohustustega. Sätte eesmärk on tagada toetuse
saajale piisav informeeritus ja õigusselgus kogu toetuse kasutamise perioodi vältel ning
soodustada kohustuste korrektset täitmist.
Lõige 2 loetleb toetuse saaja täiendavad kohustused, mis lisanduvad ühendmääruse §-des 10 ja
11 sätestatule. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust kooskõlas taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagades toetuse sihipärase ja eesmärgipärase
kasutamise. Punkt 2 kohustab toetuse saajat tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise
otsuses määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, mis on vajalik projekti eesmärkide
saavutamiseks.
Punkt 3 sätestab kohustuse tagada ühendmääruse artiklist 65 tuleneva kestuse nõude täitmine,
mille kohaselt tuleb projekti tulemuste säilimine tagada VKE-st lõppsaaja puhul vähemalt
kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja puhul vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest
arvates. Selle nõude eesmärk on tagada toetuse pikaajaline mõju ning vältida projekti
eesmärkide olulist muutmist või lõpetamist vahetult pärast toetuse saamist.
Punkt 4 näeb ette teavitamiskohustuse täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada
avalikkuse teadlikkus toetuse andmisest ning Euroopa Liidu ja riigi toetuste läbipaistvus.
Paragrahv 23 sätestab rakendusüksuse õigused ja kohustused toetuse andmise, kasutamise
ning projektide elluviimise järelevalve raames.
Lõike 1 kohaselt on rakendusüksusel õigus kontrollida projekti üle järelevalve tegemise käigus
toetuse kasutamise tingimuste täitmist, projekti elluviimist ja omafinantseeringu kasutamist,
sealhulgas viibida toetuse saaja ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse
kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. Vajaduse korral võib
rakendusüksus nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse
väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub
ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes või kõnesolevas määruses sätestatud tingimusi
või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust.
Rakendusüksusel on lõike 2 kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi. Näiteks on ta
kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid ja töökorrad ning tegema need taotlejale ja
toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma
taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist ja seirama
pidevalt toetuse rahalisi jääke; koguma ja esitama rakendusasutusele ülevaateid toetusmeetme
rakendamise seisust ning osalema mõjuanalüüsi tegemisel; menetlema toetuse kasutamise
aruandeid, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projektiaruanded. Samuti peab
rakendusüksus kandma info vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise kohta riigiabi ja
vähetähtsusega abi registrisse ja säilitama riigiabi ning vähe tähtsusega abi andmisega seotud
andmeid kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest.
10. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonid ja vaide esitamise kord.
Määruse § 24 sätestab finantskorrektsioonide tegemise ning toetuse tagastamise alused ja
korra.
Lõike 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ning nõutakse toetus tagasi ÜSS2021_2027
§-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatud alustel ja korras. Viitega nimetatud
õigusaktidele tagatakse toetuse tagasinõudmise ja finantskorrektsioonide regulatsiooni
kooskõla Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega ning välditakse dubleerivat regulatsiooni
määruses.
Lõige 2 reguleerib ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja
vähese tähtsusega abi tagasinõudmist. Sätte kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha
kuni kümne aasta jooksul alates toetuse rahuldamise otsuse tegemisest. Tähtaja sätestamine
tuleneb Euroopa Liidu riigiabi reeglitest ning tagab riigiabi andmise õiguspärasuse järelevalve
ka pikema aja vältel. Toetuse tagasinõudmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 42
sätestatut, mis reguleerib riigiabi tagasinõudmise menetluslikke ja materiaalõiguslikke aluseid.
Eelnõu § 25 sätestab, et vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne
halduskohtusse kaebuse esitamist rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide
lahendab rakendusüksus.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused.
Eelnõu on kooskõlas ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse
ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa
Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja
Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu
suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud ELT
L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa
Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93,
parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74).
Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrustele ning on
nendega kooskõlas:
1) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;
2) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108
kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks.
4. Määruse mõjud
Eelnõul on otsene mõju Eesti majandusele. Ettevõtjate suurem digitaliseeritus aitab kasvatada
ettevõtjate teenitud tulu, maksta töötjatele suuremaid palku, osaleda rahvusvahelistes väärtus-
ja tarneahelates. See omakorda kasvatab riigi maksutulusid, millega kaasneb Eesti elanike
üldise heaolu kasv ning paremad riigi teenused oma kodanikele ja ettevõtetele.
Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSMi
artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs
Võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus
TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.
TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse.
Kaudset mõju hinnatakse hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil
mõju „Eesti 2035“ horisontaalsetele põhimõtetele. Mõju ja selle ulatust hinnatakse
valikukriteeriumiga „projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“.
Toetuse rakendamise tulemusel kasvab ettevõtja teadlikkus ettevõtte digitaliseerimise
võimalustest ja hoogustub digitaalsete lahenduste, sealhulgas automatiseerimise kasutamine.
Automatiseerimise abil paraneb puudega, erivajadustega ning naissoost töötajate ligipääsetavus
neile valdkondadele, mis nõuavad füüsilist pingutust. Töökorraldus ja töö sisu muutub,
füüsilisest tööst saab arvuti ja tehnoloogiaga juhitav protsess. Seega muutuvad eri
majandusvaldkonnad ja neis töötamine eri huvirühmadele kättesaadavamaks. Määruse alusel
toetatavad projektid võivad kaudselt panustada eri ühiskonnarühmade võimalustesse osaleda
tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega.
Teenuste ja andmepõhiste lahenduste arendamisel võetakse võimalusel laiemalt arvesse, et eri
soost, vanuses, emakeelega ja erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused,
vajadused ja võimalused teenuseid ja lahendusi kasutada, ning seatakse eesmärgiks võrdsete
võimaluste loomine juurdepääsuks teenustele ja lahendustele.
Digiteenuseid ja andmepõhiseid lahendusi arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et
avalike teenuste osutamist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on
arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Digitaliseerimise ja
automatiseerimise kaudu muudetakse muu hulgas ettevõtja füüsilist pingutust nõudvad
tööülesanded, paberil antavad töökäsud jne sellisteks, mida juhitakse arvuti ja tehnoloogiatega.
Ettevõtte digitaliseerimise käigus ning asjakohaste arvutiprogrammide ja tehnoloogiate
olemasolul saab ettevõtja juurutada ka selliseid lahendusi, mis on kättesaadavad puuetega
inimestele.
Ettevõtlusvaldkonna üks kitsaskohti on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem.
Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem valdkondades, mis põhinevad vähem tehnoloogial.
Naisettevõtjatel on raskem raha ja kapitali hankida ning kapitali kaasata. Samuti on
naisettevõtjatel vähem julgust riskida ning nende ettevõtted tegelevad vähem arendus- ja
innovatsioonitegevustega. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja
ettevõtluse arendamisega seotud infole. Toetus ei panusta otseselt loetletud kitsaskohtade
lahendamisse.
Kaudselt panustatakse „Eesti 2035“ mõõdikute „ligipääsetavuse näitaja“, „soolise
võrdõiguslikkuse indeks“ ning „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ sihttaseme
saavutamisse.
Keskkonnahoid
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl
do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsis leiti, et asjaomastel meetmetel ei ole
DNSH põhimõtte alusel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju. TAT tegevuste elluviimisega ei
kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu- ja
kliimaeesmärgile.
Kaudselt panustatakse sihttaseme „ringleva materjali määr, %“ saavutamisse, kuivõrd
andmepõhise aruandluse rakendamiseks on üks võimalus pakendiettevõtjatele ning
probleemtoodete maaletoojatele (elektri- ja elektroonikaseadmed, akud ja patareid, rehvid)
aruandluskohustuse automatiseerimine. See tegevus panustab ringmajandusse ning „Eesti
2035“ makrotaseme mõõdikusse ringselt kasutatava materjali osatähtsuse kasvuga kogu
materjalikasutuses (näiteks pakendijäätmeid tõhusamalt materjalina ringlusse suunates).
Kaudselt panustatakse „Eesti 2035“ mõõdiku „kasvuhoonegaaside netoheide CO2
ekvivalenttonnides“ sihttaseme saavutamisse.
Regionaalne tasakaalustatus
Tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Tegevuste tulemused loovad eeldused
ettevõtete digitaliseerimise suurendamiseks olenemata asukohast. Taotlemisel näitab taotleja,
kas ja mil moel edendatakse projektiga regionaalset tasakaalustatust. Mõju ja selle ulatust
hinnatakse valikukriteeriumiga „projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“.
Kaudselt panustatakse „Eesti 2035“ mõõdiku „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse
kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ sihttaseme
saavutamisse.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest kõnesoleva määruse
alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve on 10 508 000 eurot.
Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne
riigieelarvele lisatulusid ega -kulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu
rakendusüksus. Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi
vahenditest.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile,
Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse
ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja TAIE juhtkomisjonile. Kooskõlastamisel ja arvamuse
avaldamisel esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 3.
Lisad
Lisa 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise
kontroll-leht (eraldi fail);
Lisa 2. Riskihindamine (eraldi fail);
Lisa 3. Märkustega arvestamise tabel (eraldi fail).
MÄÄRUS
23.01.2026 nr 2
Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse
lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude
arendamise toetamine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1
punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(ii) „digitaliseerimisest kasu
toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme 21.1.2.2
„Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt
erasektoris“ ning erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime
tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute
kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja
investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete digitaliseerimisega seotud
tegevuste toetamine (sh RTE)“ rakendamiseks toetuse andmist.
(2) Toetuse taotlemisele, andmisele, kasutamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse Vabariigi
Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega.
(3) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli
7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule
dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator
(EMTAK)“ sätestatud järgmiste tegevusalade projektidele:
1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jagu A);
2) tubakatoodete tootmine (jagu C, osa 12);
3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (jagu S, osa 92);
4) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (jagu B, osa 05), toornafta ja maagaasi tootmine (jagu B, osa
06), nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, grupp 091) ning koksi ja puhastatud
naftatoodete tootmine (jagu C, osa 19).
(4) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teave ja dokumendid
esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3
sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist
ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt.
§ 2. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi
(1) Määruse alusel antav toetus on:
1) grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu
artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga
kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) tähenduses
ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L,
2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste puhul vähese tähtsusega abi;
3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul antav toetus on väikese ja keskmise
suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses
või protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29
tähenduses või vähese tähtsusega abi;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste puhul väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või
grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 nimetatud uue või täiustatud toote, protsessi või teenuse
arendamiseks antav abi artikli 25 lõike 2 punkti c tähenduses või vähese tähtsusega abi;
5) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste puhul väikese ja keskmise suurusega
ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või abi artikli
25 lõike 2 punkti c tähenduses või vähese tähtsusega abi.
(2) Toetust ei anta:
1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud
ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on
täitmata;
2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;
3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6
kehtestatud juhtudel.
(3) VTA määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud
piirmäära.
(4) Toetuse andmisel võetakse arvesse üldise grupierandi määruse artiklis 8 ja VTA määruse
artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse
üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt seotud.
§ 3. Terminid
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) andmemajandus – majandusharu, mille keskmes on andmete kogumine, jagamine ja kasutamine
vastastikuse kasu saamise eesmärgil;
2) andmemajanduse kasutusjuht – olukord, kus mitu osapoolt vahetavad kokku lepitud
andmekoosseisule vastavaid andmeid kindlaks määratud kasu saamise eesmärgil;
3) digitaliseerimise strateegia – vähemalt kolmeks aastaks koostatud terviklik ja eesmärgistatud
plaan, mille alusel viib ettevõtja ellu enda äriprotsesside koostalitlusvõimelist digitaliseerimist ja
automatiseerimist võimaldavad arendused, mis sisaldavad reaalajamajanduse lahendusi;
4) diginõustaja – digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu nõustav teenuseosutaja, kellel on
toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme sarnase nõustamise kogemus;
5) ettevõtja – majandustegevusega tegelev üksus sõltumata tema õiguslikust vormist ja
rahastamisviisist;
6) finantsprognoos – rakendusüksuse vormil tulude ning kulude prognoos;
7) koostööpartner – taotluses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes osaleb projektiga
toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 tähenduses;
8) koostalitlusvõimeline digitaliseerimine – andmeliidestus, mis on kahe või enama infosüsteemi
vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab automaatset, turvalist ja masinloetavat
andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate tarkvarade või platvormide vahel;
9) partner – projekti kaaselluviija ÜSS 2021–2027 § 2 lõike 5 mõistes.
10) projektiplaan – dokument, mis hõlmab kaardistust arendamist vajava äriprotsessi või tarkvara
hetkeseisust ja arenguvajadusest koos võimaliku arenduse kirjeldusega, projektiga elluviidavaid
tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga ning riskianalüüsi koos riskide ja nende
maandamise tegevustega;
11) reaalajamajandus – digitaalne majandussüsteem, kus tehingud erinevate majandussubjektide
vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud, standarditud ja masinloetavate
digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel;
12) reaalajamajanduse lahendus – tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab struktureeritud,
standarditud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas vahetada;
13) reaalajamajanduse põhimõtetele vastav lahendus – tehnoloogiline või tarkvaraline lahendus,
mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete automaatset
vahetamist majandustehingute osapoolte vahel reaalajas või peaaegu reaalajas, toetades seeläbi
digitaalse majanduse toimimist ja äriprotsesside tõhusust;
14) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud
kriteeriumitele;
15) tarkvara – protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum;
16) tarkvara liidestamine – mitme kasutatava tarkvaraprogrammi vahel ühenduse loomine andmete
lõimimiseks;
17) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) – ettevõtja, kes vastab üldise
grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele.
§ 4. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja väljundnäitajad
(1) Toetuse andmise eesmärkideks on:
1) suurendada ettevõtjate tootlikkust tarkvaralahenduste kasutuselevõtu kaudu;
2) soodustada reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõttu ettevõtjate poolt, toetades ettevõtjate
äriprotsesse edendavate arenduste väljatöötamist ja täiustamist;
3) hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut, toetades ettevõtjate praktiliste
andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist ning toetades ettevõtjaid
riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtul.
(2) Toetuse andmine panustab rakenduskava järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) toetatavate ettevõtjate arv;
2) toetustega toetatavate ettevõtjate arv.
(3) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem
lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse.
(4) Määruse alusel toetatavate projektide tegevuste elluviimisega peab panustama Riigikogu
12. mai 2021. aasta otsusega heakskiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti
2035“ (edaspidi Eesti 2035) strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja
vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja
teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisesse.
(5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset
arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja
kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse näitajatega:
1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;
2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;
3) ligipääsetavuse näitaja;
4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27
keskmisest;
5) kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides;
6) ringleva materjali määr.
§ 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus
(1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
(2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr
§ 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise tingimused
(1) Toetatavad tegevused on:
1) ettevõtja vajadustele vastava tarkvara kasutusele võtmine või liidestamine;
2) ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise
arendamine;
3) olemasoleva või uudse tarkvara arendamine;
4) andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamine ja rakendamine.
(2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusi toetatakse, kui:
1) taotleja töötaja, juhatuse liige või osanik läbib Digiriigi Akadeemia veebilehelt leitaval e-
õppeplatvormil tasuta koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus“;
2) taotleja on e-arve kasutaja või võtab projekti lõpuks kasutusele e-arvet võimaldava tarkvara;
3) projekti kaasatakse diginõustaja;
4) lõpptulemus dokumenteeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust toetatakse, kui:
1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja
standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise
andmevahetusplatvormi kaudu;
2) arendus sisaldab vähemalt kahte reaalajamajanduse põhimõtetele vastavat lahendust;
3) arendus on osa tervikprotsessist ettevõtjas või ettevõtjate vahel;
4) arendusse on kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner;
5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia või muu sisult samaväärne dokument.
(4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust toetatakse, kui:
1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja
standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise
andmevahetusplatvormi kaudu;
2) isikuandmete töötlemise vajaduse korral on isikul võimalik anda nõusolek andmete jagamiseks
või tarkvara on võimalik liidestada Riigi Infosüsteemi Ameti arendatava
andmenõusolekuteenusega, et füüsiline ja juriidiline isik saaks andmeid jagada erinevate
infosüsteemidega;
3) tarkvara arendus vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab tehnoloogilist lahendust,
mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas
või peaaegu reaalajas vahetada;
4) arendatavaks tarkvaraks on andmepõhise aruandluse terviklahendus, mis tugineb andmepõhise
aruandluse taksonoomiale ja hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni
esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutusele;
5) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul on arendamisse kaasatud koostööpartneritena
riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning vähemalt kolm aruandlusandmete
esitajat, välja arvatud juhul, kui taotleja ise on andmete esitaja, ega kogu neid teistelt isikutelt;
6) punktides 4 ja 5 nimetamata olemasoleva või uudse tarkvara lahenduse puhul peab olema
arendusse kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner ja tagatud vähemalt kolm testivat
lõppklienti, kes ei ole projektis partnerid.
(5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust toetatakse, kui andmemajanduse kasutusjuht on seotud
riikliku keskse lahenduse kasutuselevõtuga ja selle jaoks vajalike analüüside ja arenduste
tegemisega, või avaliku sektori valduses olevate andmete väärindamisega.
(6) Lisaks lõigetes 2–5 sätestatule peavad lõikes 1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema
kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju
keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega
kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)
2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.
§ 7. Kulude abikõlblikkus
(1) Abikõlblikud on ühendmääruse §-s 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning
taotluse rahuldamise otsusele vastavad kulud.
(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav:
1) diginõustaja teenuse kulu;
2) tarkvara ostmise või litsentsi tasu;
3) tarkvarade liidestamise arenduskulud.
(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav:
1) projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ja vähese tähtsusega abi saaja
projekti juhtimiseks makstav tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed;
2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese
tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk,
ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed;
3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu;
4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu;
5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste
teenuste kulu;
6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil.
(4) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele loetakse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste
elluviimiseks on toetatav projekti raames arendatud tarkvara turundamise kulu.
(5) Abikõlbmatu kulu on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule:
1) käibemaks;
2) ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 2, 3, 5, 6 ja 7 nimetatud kulud;
3) sularahamakse;
4) kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduse kulu.
(6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste korral ja kui projektile eraldatav toetus
on vähese tähtsusega abi, moodustavad kaudsed kulud projekti abikõlblikest kuludest seitse
protsenti arvutatuna lähtudes ühendmääruse §-st 21 lõigetest 1 ja 3.
§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil
projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.
Maksimaalne abikõlblikkuse periood on 18 kuud.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning
lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029.
(3) Taotleja ei tohi võtta siduvaid kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse
esitamist rakendusüksusele, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhul.
(4) Juhul kui taotletakse vähese tähtsusega abi § 7 lõike 2 punktis 1 ja § 7 lõike 3 punktis 6
sätestatud abikõlblike kulude katmiseks, võib projekti abikõlblikkuse periood alata varem, kuid
mitte enne kui kolm kuud taotluse esitamisest arvates.
(5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist
maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades lõikes 1 sätestatud maksimaalset tähtaega, tingimusel et
projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustiks 2029.
(6) Projekt lõpeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale
lõppmakse.
§ 9. Toetuse summa ja määr
(1) Toetuse minimaalne summa § 6 lõike 1 punktis 1 tegevuste puhul on 2000 eurot ja maksimaalne
summa 5000 eurot, seejuures diginõustaja teenuse puhul on toetuse maksimaalne summa kuni 50
protsenti kogu projekti toetussummast.
(2) Toetuse maksimaalne summa § 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul on 150 000
eurot.
(3) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
(4) Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul on toetuse
maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral 35
protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest.
(5) Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne
osakaal väikese ja keskmise suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest,
suurettevõtetele nende artiklite alusel toetust ei anta.
(6) Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 3
punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev teenus või ese olema ostetud turutingimustel.
(7) Juhul kui toetatavat tegevust toetatakse nii üldise grupierandi määruse ja ka VTA määruse
alusel antava abina, siis rakendatakse üldise grupierandi toetusmäära.
(8) Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu
institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi.
3. peatükk
Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele
§ 10. Täiendavad nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistris registreeritud äriühing.
(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks peab toetuse taotleja
taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile
esitatud majandusaasta aruande kohaselt olema vähemalt 50 000 eurot.
(3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud nõuetele.
§ 11. Täiendavad nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmist teavet ja
dokumente:
1) taotleja nimi ja registrikood, asukoht, suurus;
2) taotleja tegevuse kirjeldus;
3) projekti nimetus, eesmärk ja lühikirjeldus;
4) asjakohasel juhul teave taotleja vastavuse kohta § 10 lõikes 2 sätestatud müügitulu nõudele;
5) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta;
6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
7) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal või on
saadud muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või
muust välisvahendist antavat tagastamatut toetust;
8) taotleja ja partneri kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja
arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning
majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud
kasumiaruanne ja bilanss;
9) taotleja ja partneri puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil;
10) kontserni liikmete skeem Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil, kui need andmed ei
ole avalikult kättesaadavad ja kui taotleja või partner kuulub kontserni;
11) koostööpartneri või partneri olemasolu korral partneri nimi, registrikood ja kinnituskiri
projektis osalemiseks.
(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab
taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi dokumente:
1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud koolituse läbimise tõend;
2) diginõustamisteenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised;
3) diginõustaja kogemust tõendav teave toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal
vähemalt kolme nõustamise kohta.
(3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab
taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) projektiplaan;
2) projekti eelarve;
3) finantsprognoos projekti elluviimise perioodil ja kolmel sellele järgneval aastal.
(4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab
taotlus lisaks lõigetes 1 ja 3 sätestatule sisaldama
1) digitaliseerimise strateegiat või muud sisult samaväärset dokumenti;
2) diginõustaja kogemust tõendavat teavet toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal
vähemalt kolme nõustamise kohta.
(5) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab
taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) projektiplaan;
2) projekti eelarve.
4. peatükk
Toetuse taotlemine
§ 12. Toetuse taotlemine
(1) Toetust on võimalik taotleda jooksvalt kuni toetuste rahastamise eelarve ammendumiseni või
kuni 31. märtsini 2029.
(2) Toetuste rahastamise eelarve jaotuse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste vahel ning taotluste
vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel
kooskõlastatult rakendusasutusega.
(3) Toetust võib taotleda korraga vaid ühele projektile ja ellu viia vaid üht määruse alusel toetatavat
projekti.
(4) Kui rakendusüksuse poolt läbivaatamisel olevate taotlustega taotletav toetuse summa on
võrdne toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga või ületab seda, peatab rakendusüksus taotluste
vastuvõtmise ja vaatab läbi talle esitatud taotlusi nende esitamise järjekorras.
5. peatükk
Taotluse läbivaatamine
§ 13. Taotluse menetlemine
(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva § 6 lõikes 1 punktis 1 sätestatud
tegevuse puhul ja kuni 30 tööpäeva § 6 lõikes 1 punktides 2–4 sätestatud tegevuste puhul taotluse
esitamisest rakendusüksusele.
(2) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest
viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra
pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.
(3) Rakendusüksus jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja
jooksul puudusi kõrvaldanud.
(4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisse kaasata eksperte.
§ 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine
(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud
määruses sätestatud taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded.
(2) Rakendusüksus jätab taotluse läbi vaatamata, kui:
1) taotlus või taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 13 lõikes
2 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt
otsuse tegemist;
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele.
§ 15. Valikukriteeriumid ja -metoodika
(1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotlus rahuldatakse, kui see
vastab nõuetele ja selles kirjeldatud projekt on saanud positiivse hinnangu iga järgmise
valikukriteeriumi puhul:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele;
2) projekti põhjendatus;
3) projekti kulutõhusus;
4) taotleja ja koostööpartneri suutlikkus projekti ellu viia;
5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega.
(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluses
kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel:
1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele – 30 protsenti koondhindest;
2) projekti põhjendatus – 20 protsenti koondhindest;
3) projekti kulutõhusus – 20 protsenti koondhindest;
4) taotleja ja koostööpartneri(te) või partneri(te) suutlikkus projekti ellu viia – 20 protsenti
koondhindest;
5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – kümme protsenti koondhindest.
(3) Lõikes 2 nimetatud projekti hinnatakse valikukriteeriumite kaupa skaalal 0–4 ning taotluse
hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest.
(4) Valikukriteeriumite järgi hindamiseks koostab rakendusüksus täpsema hindamismetoodika,
mille kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb selle kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel
enne taotlusvooru avamist.
§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 kohane taotlus kuulub rahuldamisele, kui see vastab kõigile §-s
15 nimetatud valikukriteeriumitele ning on saanud iga valikukriteeriumi puhul positiivse
hinnangu.
(2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul kuulub rahuldamisele nõuetele
vastavaks tunnistatud taotlus ning:
1) taotlus on § 15 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt
2,50;
2) taotlus ei ole üheski § 15 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused;
2) aruannete esitamise tähtajad ja kord.
(3) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudele, kui
esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotlus, taotleja või partner ei vasta käesoleva määruse nõudele;
2) taotluse koondhinne on jäänud § 16 lõike 2 punktis 1 nimetatud lävendi alla;
3) taotlus on jäänud vähemalt ühes § 15 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis alla § 16 lõike 2
punktis 2 nimetatud lävendi;
4) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik
§-s 18 sätestatud tingimuste järgi osaliselt rahuldada.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 nimetatud
asjaolud.
§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel.
(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui:
1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast
põhjendatud;
2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki;
3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral ja taotleja on
nõus rakendusüksus ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektiga
kavandatud tegevusi. Kui taotleja ettepanekuga ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse
rahuldamata jätmise otsuse.
(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimise taotluse rahuldamise otsuse võib teha
haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on
mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse
nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise
otsuse juurde.
(4) Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimise taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse
põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Toetuse saajal tekib õigus toetusega seotud
maksetele, kui rakendusüksus on tuvastanud toetuse saaja esitatud või avalikust infosüsteemist,
registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse täitmise.
6. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud
vastavasisulise taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.
(2) Paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul saab taotleja muuta taotluse rahuldamise
otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud asjaolusid, mille puhul kontrollib
rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust.
(3) Kui taotleja soovib muuta § 6 lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul taotluse
rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud asjaolusid, kontrollib
rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka § 15
lõikes 2 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajadusel eksperte.
(4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2
nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui:
1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;
2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega;
3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
4) muudatust ei loeta põhjendatuks.
(5) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud
tegevuse puhul kümne tööpäeva ja § 6 lõike 1 punktides 2–4 tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul
pärast vastavasisulise taotluse saamist.
§ 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks otsusega vastavalt
ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui:
1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse
kasutamist;
2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid
hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks;
4) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või
nõutud teave on jäetud esitamata.
(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada taotluse rahuldamise otsuse
osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt.
(3) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja
rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid rakendusüksusel ei ole võimalik rahalise mõju suurust
hinnata, vähendatakse toetust proportsionaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu
abikõlblikkusele.
7. peatükk
Aruannete esitamine
§ 20. Aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded:
1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse kohta lõpparuande;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste kohta vahearuanded ja lõpparuande.
(2) Vahearuande esitamise periood on kolm kuni kuus kuud.
(3) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse rahuldamise
otsuses.
(4) Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet ja dokumente:
1) projekti nimetus ja number;
2) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest;
3) andmed väljundnäitajate täitmise kohta;
4) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele;
5) projekti panus „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete
edendamisse;
6) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 nimetatud tegevuste puhul diginõustamisteenuse kohta kirjalik
aruanne.
(5) Rakendusüksus kinnitab projekti lõpparuande, kui taotluse rahuldamise otsuses
kindlaksmääratud tegevused on täielikult ellu viidud.
(6) Rakendusüksusel on õigus nõuda aruannete täiendamist. Rakendusüksus ei kinnita aruannet,
kui taotleja seda etteantud tähtajaks ei täienda.
8. peatükk
Toetuse maksmise tingimused
§ 21. Toetuse maksmise tingimused
(1) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse
rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(2) Paragrahvi 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kehtivad järgmised toetuse maksmise
tingimused:
1) toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena;
2) toetuse maksmise eeldus on projekti aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse
poolt;
3) tulemuse osalise saavutamise korral toetust ei maksta.
(3) Paragrahvi 6 lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuse puhul kehtivad järgmised toetuse
maksmise tingimused:
1) toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud
tegelike kulude alusel;
2) toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid koos vahe-
või lõpparuandega;
3) abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise
algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega;
4) kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot;
5) rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest;
6) kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja
jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.
9. peatükk
Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused
§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse
kasutamise ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi
kohustusi:
1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;
2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade
ja tingimuste kohaselt;
3) tagab ühendmääruse artiklist 65 tuleneva kestuse nõude VKE-st lõppsaaja korral vähemalt
kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest
arvates;
4) täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi
2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse
teavitamine“ sätestatule.
§ 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused
(1) Rakendusüksusel on õigus:
1) teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;
2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;
3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta
täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja
toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui
toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või
taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti
maksumuse vähenemisel;
6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt
halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;
(2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:
1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest;
2) kontrollib projekti elluviimist;
3) teeb meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava
ülevaate;
4) säilitab riigiabi ja vähe tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike
lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimase abi andmisest;
5) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust
ning edastab aruande rakendusasutusele;
6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;
7) koostab toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustab need;
8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.
10. peatükk
Finantskorrektsioonid ja vaided
§ 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–
30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
(2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi
andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale
toetuse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetuse tagasinõudmise korral järgitakse
konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut.
§ 25. Vaidemenetlus
Vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist
rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
kantsler