Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine

MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/26/5 Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruses nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulist jäetakse välja tekstiosa „atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 ning“; 2) paragrahvi 1 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja riigi eelarvestrateegias 2025–2028 määratud perioodi 2021–2030 Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust (edaspidi CO2 vahendid) rahastatava meetme „Korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimine”“; 3) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 punkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „[kWh/(m²·a)]“ tekstiosaga „, mis sisaldab normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu“; 5) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse arv „2027“ arvuga „2028“; 6) paragrahvi 28 lõiget 6 ja § 34 punkti 11 täiendatakse pärast sõna „ehitusteatise“ sõnadega „või ehitusloa taotluse“; 7) paragrahvi 35 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 8) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk kantsler Lisa „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused“  Majandus- ja taristuministri 03.03.2023. a määrus nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ Lisa (taristuministri xx.xx.xxxx. a määruse nr xx sõnastuses) TOETUSE SAAJA OSTU MENETLUSE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja ostu korraldamisel kasutatakse üksnes käesolevaid tingimusi. Kogu teabevahetus pakkujatega ja otsustest teavitamine toimub ainult läbi elektroonilise riigihangete registri (edaspidi register). Pakkujaid teavitatakse ostumenetluses tehtud toetuse saaja otsusest, sealhulgas nii pakkuja edukaks tunnistamise otsusest kui ka kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest kui selline otsus tehakse, hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 1.2. Pakkujate nimed ja pakkumuste kogumaksumused tuleb avaldada kõigile pakkujatele hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul arvates pakkumuste esitamise tähtajast registri kaudu. Punktis 1.12 nimetatud läbirääkimiste kasutamise korral avaldatakse pakkujate nimed ja kohandatud pakkumuste kogumaksumused kõigile pakkujatele registri kaudu uuesti hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul arvates läbirääkimiste lõppemisest. 1.3. Lepingu eseme tehniline kirjeldus (mis võib olla ehitusprojekt) peab olema toodud toetuse saaja ostu dokumentide hulgas. Iga viidet, mille toetuse saaja teeb tehnilises kirjelduses mõnele ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada, loetakse koos märkega „või sellega samaväärne”. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb käesoleva punkti teine lause avaldada ostumenetluses registris, lisades selle kas ostu üldandmetesse või asjakohasesse lisadokumenti, mis peab olema kõigile huvitatud isikutele kogu ostumenetluse avaldamise aja kättesaadav. 1.4. Rekonstrueerimistööde tellimist korterelamu kohta ei ole lubatav jagada osadeks. Toetuse saaja tellib rekonstrueerimistööd tervikuna ühe ostu raames läbi registri kui ostu eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot (käibemaksuta). Rekonstrueerimistööde teostamiseks sõlmitakse leping peatöövõtjaga (edukas pakkuja või edukad ühispakkujad), kes vastutab lepingu alusel kõigi toetatavate rekonstrueerimistegevuste elluviimise eest. Ühispakkumuse korral sõlmivad ühispakkujad koos lepingu ja vastutavad selle täitmise eest solidaarselt kuni lepingus toodud kõigi kohustuste täitmiseni. Pakkujana käsitletakse iga ühispakkujat. 1.5. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva ostu registris avalikustamisest arvates. Toetuse saaja võib muuta hanketeadet ja/või alusdokumente enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, jättes olulise muudatuse järel vähemalt 10 kalendripäeva pakkumuste esitamiseni. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pea pikendama, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. Juhul, kui esimene ost lõpetatakse ilma lepingu sõlmimiseta, võib järgnevas ostus määrata pakkumuste esitamise tähtajaks minimaalselt 14 kalendripäeva ostu registris avalikustamisest arvates. 1.6. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. 1.7. Kui ettevõtjal ei ole võimalik täita kõiki kvalifitseerimistingimusi üksinda, kaasab ettevõtja pakkumuse esitamiseks teise ettevõtja, kes täidab vastava tingimuse, ühispakkujana. Ühispakkumuse esitavad pakkujad koos, üks ühispakkujatest volitatakse end ostumenetluses esindama. Ühispakkumuse esitanud ettevõtjad ei pea olema moodustanud juriidilist isikut ega olema ühinenud muus õiguslikus vormis. Toetuse saaja ostumenetluses sätestatud kvalifitseerimistingimus loetakse täidetuks, kui vähemalt ühel ühispakkumuses osalevatest ettevõtjatest on vastav kvalifitseerimistingimus üksinda täidetud, tingimuse täitmiseks andmete summeerimine ei ole lubatav. 1.8. Kui pakkuja soovib pakkumuse esitamisel oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada meeskonna liikmetena füüsilisi isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad või nad ei ole pakkuja pädevate isikutena märgitud avalikus registris, esitatakse iga sellise füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul arvates vastavasisulise päringu saamisest toetuse saajalt või teda ostumenetluses esindavalt isikult. Pakkuja meeskonna liikmena kajastatud füüsilist isikut ei käsitleta ühispakkujana. 1.9. Kui pärast pakkumuste esitamise tähtaega esineb vajadus täpsustada pakkuja esitatud informatsiooni, mis ei seisne punktides 1.8, 2.4, 3.9, 5.2, 5.5 ja 5.6 esitatud täiendavate dokumentide esitamises, vastab pakkuja toetuse saaja või tema esindaja päringule registri kaudu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul arvates vastava päringu saamisest. 1.10. Toetuse saajal on õigus kõrvaldada pakkuja ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata, kui toetuse saaja soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama pakkujaga seotud põhjustel. Kui toetuse saaja on enne laenuandjalt laenu andmisest keelduva otsuse saamist teinud juba pakkuja edukaks tunnistamise otsuse, teeb toetuse saaja asjakohase otsuse muutmise otsuse. Otsuses, millega pakkuja kõrvaldatakse käesolevas punktis nimetatud põhjusel, märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.11. Punktis 1.10. nimetatud otsusest teavitatakse pakkujaid hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. 1.12. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht, reservi suurus või tööde sisu muutub. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kelle pakkumust ei ole tagasi lükatud. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt 5 tööpäeva. Kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt või parandada see ise, teavitades parandusest viivitamatult ka pakkujat läbi registri. Kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab toetuse saaja pakkuja pakkumuse tagasi. 1.13. Toetuse saaja kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele ning vastavustingimustele vastavust vaid sellise pakkuja puhul, kelle pakkumus on hindamiskriteeriumi alusel hinnates edukas pakkumus. Vajadusel võib toetuse saaja kontrollida eelnimetatud tingimustele vastavust kõigi pakkujate puhul. 1.14. Toetuse saaja ostumenetluses tuleb lepingu eeldatav maksumus märkida registrisse ilma käibemaksuta summana. Ühe korterelamu ostu korral märgitakse lepingu eeldatavaks maksumuseks toetuse taotluses kajastatud korterelamu rekonstrueerimistööde või projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Kui ühe ostu raames soovitakse leida tööde teostajat mitmele korterelamule, märgitakse lepingu eeldatavaks maksumuseks toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu rekonstrueerimistööde või projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. 1.15. Toetuse saaja märgib registris lepingu täitmise tähtaja kalendrikuudes lähtudes konkreetse korterelamu eripärast. Ehitustööde oodatav kestus summeeritakse ettevalmistusajaga selliselt, et ehitustööde oodatavale kestusele kalendrikuudes liidetakse vastav ettevalmistusaeg, milleks on igakordselt kuus kalendrikuud. Edukas pakkuja ei ole kohustatud kasutama ettevalmistusaega, kui tema hinnangul on võimalik rekonstrueerimistöödega alustada varem. Projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde ostumenetluses peab ehitusprojekti valmimine toimuma kuuekuulise ettevalmistusaja sees. Juhul, kui pakkujast sõltumatul põhjusel ei ole võimalik ehitusprojekti tellijale üle anda kuue kuu jooksul, on pakkujal õigus taotleda tellijalt täiendavat, kuni kuuekuulist tähtaega, ehitusprojekti kõigile nõuetele vastavusse viimiseks. Eelmises lauses nimetatud tähtaja pikendamine ei saa muuta projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde lepingu lõpptähtaega, mis oli avaldatud ostus. 1.16. Toetuse saajal on õigus lõpetada ostumenetlus lepingu sõlmimiseta, kui edukaks osutuva pakkuja pakkumuse maksumus ületab ostumenetluses märgitud eeldatavat maksumust. 1.17. Eduka pakkujaga sõlmitakse leping samadel tingimustel, mis on avaldatud toetuse saaja ostumenetluses. Toetuse saaja peab kontrollima ja tagama kogu lepingu täitmise perioodi, et ostumenetluses edukale pakkujale ettenähtud kohustuste täitmine oleks tähtaegne ja vastaks ostumenetluses ja lepingus avaldatud ning sätestatud tingimustele. Lepingu muutmine on lubatav üksnes juhul, kui selleks esineb õigusaktides toodud alus. 1.18. Ostumenetlus tuleb lõpetada mõistliku aja jooksul, milleks loetakse 3 kalendrikuud arvates pakkumuste esitamise tähtajast. Toetuse saaja sõlmib käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud tähtaja jooksul lepingu eduka pakkujaga või lõpetab registris ostumenetluse ilma lepingu sõlmimiseta kui edukat pakkujat ei õnnestu välja selgitada. Kui toetuse saajast sõltumatul põhjusel on vaja ostumenetluse lõpetamiseks pikemat ajaperioodi kui 3 kalendrikuud, peab toetuse saaja vajadusel tõendama, millisel põhjusel on pikem ajaperiood vajalik. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise alus): 2.1.1. kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus või kelle äritegevus on peatatud või kes on muus sellesarnases olukorras pakkuja asukohamaa õigusaktide kohaselt; 2.1.2. kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, välja arvatud juhul, kui pakkuja on võla ajatanud või tasunud või kui ta tasub või ajatab võla kümne kalendripäeva jooksul arvates toetuse saajalt vastava teate saamisest kõrvaldamise aluse esinemise kohta. 2.2. Punktis 2.1.2 nimetatud maksude või maksete võla puudumist kontrollitakse toetuse saaja poolt läbi Maksu- ja Tolliameti veebilehe või registri päringu kaudu. Kui toetuse saajal ei ole pakkuja kõrvaldamise aluse kontrolli faasis võimalik kontrolli teostada eelmises lauses nimetatud kanalite kaudu, on toetuse saajal õigus küsida pakkujalt vastavaid tõendeid, mis tõendaks vastavate võlgnevuste puudumist ja mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja (ühispakkumuse korral kõik vastava ühispakkumuse esitanud pakkujad kui vähemalt ühel ühispakkujatest esineb kõrvaldamise alus), kelle puhul ei ole täidetud vähemalt üks alljärgnevatest nõuetest, arvestades punktis 2.4 toodut: 2.3.1. pakkuja suhtes puuduvad riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 95 lõike 1 punktides 1– 3 ja 5 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut. Nimetatud kinnitus loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus esitatakse registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõenditelt pakkuja kohta peab olema võimalik tuvastada, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas. Nimetatud nõuet ei kohaldata, kui isikul puuduvad töötajad. Võrdlusperioodiks loetakse kuus kalendrikuud, mille viimaseks kuuks on ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle- eelmine kalendrikuu. Kui pakkuja või üks ühispakkujatest on asutatud või alustanud äritegevust võrdlusperioodi algusest hiljem, on tema võrdlusperioodi alguseks asutamise või äritegevuse alustamise kalendrikuu ja lõpuks ostumenetluse alustamise kalendrikuust üle-eelmine kalendrikuu; 2.3.3. välismaine pakkuja esitab oma asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutusega samaväärse asutuse tõendid; 2.3.4. pakkuja ja toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimist nõustav tehniline konsultant ei ole seotud isikud. Nimetatud kinnitus vastava seose puudumise kohta loetakse antuks, kui pakkumuse koosseisus on esitatud registris koostatud dokument, millest nähtuvad pakkuja üldised kinnitused. 2.4. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning vastavate kõrvaldamise aluste puudumist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kõrvaldamise aluste puudumist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja kõrvaldamisele. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja ostumenetluse algamisele eelneva majandusaasta netokäive peab olema minimaalselt võrdne sõlmitava lepingu kahekordse eeldatava maksumusega (arvestatuna, et lepingu eeldatav maksumus esitatakse alati käibemaksuta summana). 3.2. Pakkuja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul teostanud vähemalt ühe samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on võrdne vähemalt poolega sõlmitava lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärseks ehitustööks loetakse hoonete püstitamise, laiendamise ja/või kogu hoone mahus rekonstrueerimistööd ehitustööde peatöövõtjana, mille puhul on teostatud mh vähemalt järgnevad ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, soojustagastusega sundventilatsiooni ehitamine või rekonstrueerimine, uue küttesüsteemi ehitamine või rekonstrueerimine. Peatöövõtjana käsitletakse isikut, kes on ehitusettevõtja, keda ehitise omanik on määranud juhtima ja korraldama ehitustöid ehitusplatsil. Samaväärne ehitustöö loetakse teostatuks, kui selle lõpetamise kohta on vormistatud tellija ja töövõtja poolt kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akt või kui vastavad andmed ehitustöö lõpetamise kohta on tuvastatavad ehitisregistrist kasutusteatise või kasutusloa esitamise või saamisega seoses. 3.3. Pakkuja meeskonnas peavad korterelamu terviklikul rekonstrueerimisel igakordselt olema, sealjuures tuleb vastavad isikud või samaväärse pädevusega isikud kaasata ehitustööde teostamisse, järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele vastavust tõendatakse järgnevate pädevustega: 3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehituse tööjuhi kutse, tase 5, tervikspetsialiseerumisega üldehitustööde tegemine; 3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele; 3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele; 3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteate tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.6. Punktides 3.4 ja 3.5 sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust samaväärse tõendiga. 3.7. Pakkujal peab olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 3.8. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hiljemalt lepingu sõlmimise kuupäevaks on tal võimalus anda toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud täitmisaja tagatis viie protsendi ulatuses lepingu maksumusest. Lepingu maksumuseks loetakse edukas pakkumuses sisalduv rekonstrueerimistööde või projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde maksumus ilma käibemaksuta, millele liidetakse, juhul kui see on ette nähtud, reserv ilma käibemaksuta summana. Kui pooled sõlmivad lepingu enne toetuse saajale tagatise esitamist, peab pakkuja esitama toetuse saajale tagatise hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest. Kui enne lepingu sõlmimist selgub, et edukas pakkuja ei saa tagatist anda enne lepingu sõlmimist ega hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, jätab toetuse saaja eduka pakkujaga lepingu sõlmimata ning tunnistab edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Kui leping on juba sõlmitud, kuid pakkuja ei anna vastavat tagatist hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul lepingu sõlmimisest, alustab toetuse saaja õiguskaitsevahendite kohaldamist. Täitmisaja tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Täitmisaja tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. Ühispakkujad võivad tagatise nõude täita ühiselt. 3.9. Kui pakkuja ei ole esitanud pakkumusega koos tõendeid kvalifitseerimistingimuse täitmise kohta ning vastava tingimuse täitmist ei ole toetuse saajal võimalik kontrollida avalikest registritest, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja vastavate dokumentide ja andmete, mis tõendavad kvalifitseerimistingimuse täitmist, esitamiseks. Kui vastavaid andmeid ja dokumente ei esitata eelmises lauses määratud tähtaja jooksul, kuulub selline pakkuja kvalifitseerimata jätmisele. 4. Täiendavad kvalifitseerimise tingimused 4.1. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise korral 4.1.1. Elementide tootja on ettevõte, mille põhitegevusala on kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine. Elementide tootja peab olema ostumenetluse algamisele eelneva 60 kuu jooksul tootnud vähemalt kolmele samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele fassaadi või katuse elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel majandusaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on kokku võrdne vähemalt poolega lepingu eeldatavast maksumusest. Samaväärsena käsitleks vähemalt kolmekorruselist sisekliima tagamisega hoonet, mille puhul on ehitamisel või rekonstrueerimisel kasutatud eeltoodetud elemente. Kui ostu objekt on alla kolme korrusega korterelamu, loetakse samaväärseks ostu objektiga võrdse korruste arvuga hoone. Kui ühe ostu raames soovitakse leida tööde teostajat mitmele elemendipõhiselt rekonstrueeritavale korterelamule, võetakse käesoleva tingimuse täitmisel arvesse elemendipõhiselt rekonstrueeritava korterelamu lepingu eeldatava maksumusena toetuse taotluses kajastatud kõrgeima maksumusega korterelamu rekonstrueerimistööde eeldatav maksumus. Ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärseks korterelamuks, millele elementide tootja peab fassaadi või katuse elemendid olema viimase 60 kuu jooksul tootnud, loetakse mitme korterelamu ühise ostumenetluse korral ükskõik milline selles kajastatud korterelamu. 4.1.2. Elementide tootja peab omama kehtivat ETAt (European Technical Assessment) või samaväärset dokumenti. 4.2. Tingimus, mida on kohustuslik kasutada juhul, kui ostumenetluses tellitakse koos nii ehitusprojekt kui rekonstrueerimistööd Pakkuja meeskonnas peab olema arhitekt, kellel on vähemalt volitatud arhitekti kutse, tase 7 ja kes vastutab ehitusprojekti vastavuse eest Euroopa uue Bauhausi nõuetele. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks järgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2 esitatud on pakkumusvorm, milles on toodud kogumaksumuses sisalduvad kulud. Pakkumusvormi ei tule esitada üksnes juhul, kui toetuse saaja ei ole seda ostus nõudnud. Kui pakkumusvorm on ostus nõutud, kuid seda ei ole esitatud koos pakkumusega või see on täidetud puudulikult, annab toetuse saaja pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja täidetud pakkumusvormi, milles peavad kajastuma kõik toetuse saaja poolt ettenähtud kuluread, esitamiseks. Pakkumusvormiga ei muudeta pakkumusega koos esitatud pakkumuse kogumaksumust; 5.3. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Kui pakkuja ei ole ärisaladust märkinud, eeldab toetuse saaja, et pakkuja pakkumuses puudub ärisaladus; 5.4. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.5. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis või projekteerimise lähteülesandes nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootja kirjalik kinnitus, millest peab nähtuma elementide tootja valmidus osaleda lepingu täitmisel juhul, kui pakkuja pakkumus osutub edukaks pakkumuseks. Elementide tootja kirjaliku kinnituse esitamiseks peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja juhul, kui vastav kinnitus ei ole esitatud koos pakkumusega; 5.6. ühise pakkumuse esitamise korral esitatakse ühispakkujate volikiri. Kui volikirja ei ole esitatud koos pakkumusega, peab toetuse saaja andma pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja volikirja esitamiseks. 6. Hindamiskriteeriumid Pakkumuse maksumus – 100 protsenti. Maksumuse eest antavad hindepunktid arvutatakse registris automaatselt pakutava valemiga.  23.12.2025 Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Määrus on koostatud taristuministri määrusena, kuna peaministri 12.08.2024. a korralduse nr 88 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 11 kohaselt kuulub elamumajandus taristuministri vastutusvaldkonda. Muudatustega pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi 12 kuu võrra. Muudatuse eesmärk on tagada toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste saavutamine. Kavandatav tähtaeg jääb Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) § 15 lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtaja piiresse. Määrusest eemaldatakse viited Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust (edaspidi CO 2 vahendid) rahastusele ja täpsustatakse ostumenetluse reegleid. Muudatused ei mõjuta inimeste, ettevõtjate või vabaühenduste koormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625 6366, e-post: [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina Parnaul-Ollik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 8 punktist. Punktide 1–3 ja 7 muudatusega eemaldatakse määruse preambulist viide atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 3 ja § 1821 lõikele 5 ning määrusest viited CO2 vahenditele, kuna vastavalt 11.09.2025 valitsuskabinetis tehtud otsustele meedet CO 2 vahenditest ei rahastata. Punktis 4 täpsustatakse termini „energiaerikasutus“ sisu. Elimineerimaks energiakasutuse andmete aluseks olevate erinevate aastate erineva välistemperatuuri mõju hoonete energiakasutusele, on energiaerikasutuse võrdluse aluseks hoone tarnitud energia summaarne kasutus, mis sisaldab normaalaasta kraadpäevade arvu alusel taandatud küttesoojuse kulu. Energiamärgised kehtivad 10 aastat ja nii on tagatud, et erinevate aastate energiakasutuse andmetega hooneid võrreldakse ühtsetel alustel. Punktis 5 sätestatakse projekti abikõlblikkuse tähtpäevaks 31. detsember 2028. 1 Määruse § 11 lõike 3 kohaselt tuleb toetuse saajal projekti tegevused lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2027. Ühendmääruse § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab projekti abikõlblikkuse periood jääma ajavahemikku 1. jaanuarist 2021. kuni 31. detsembrini 2029. Ülaltoodut arvestades on põhjendatud projektide abikõlblikkuse perioodi pikendamine rakenduskava abikõlblikkuse perioodi piires, s.o kuni 31. detsembrini 2028. Toetuse andmise tingimuste väljatöötamisel sätestatud nn puhveraja vabastamine annab toetuse saajatele piisava aja toetatavate tegevuste lõpetamiseks ja tulemuste saavutamiseks. Punktis 6 kavandatav muudatus on seotud Riigikogu menetluses oleva ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (743 SE). Eelnõu kohaselt laieneb 1. märtsist 2026 korterelamute ümberehitamisele ehitusloa kohustus. 1. jaanuarini 2027 esitatud ehitusloa taotluse korral ei kohaldata korterelamu ümberehitamisel ehitusseadustikus sätestatud kvalifikatsiooninõudeid ja teatamiskohustust ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisele ja projekteerimisele. Punktis 8 kavandatakse muudatused määruse lisas. Lisa punkti 1.1 täiendus tuleneb turuosaliste tagasisidest, et pakkujatel oleks võimalikult kiiresti võimalus teada saada ostumenetluse edasisest staatusest. Täienduse kohaselt tuleb pakkujaid teavitada ostumenetluses tehtud toetuse saaja otsusest, sealhulgas nii pakkuja edukaks tunnistamise otsusest kui ka kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest, kui selline otsus tehakse, hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. Lisa punkti 1.2 muudatuse eesmärgiks on tagada, et kõigil pakkujatel on võimalikult kiiresti võimalik saada ühetaoline info ja hinnata selle alusel vajadusel oma pakkumuse edukaks osutumise tõenäosust. Pakkumuste avamise protokolli koostamine 3 kalendripäeva jooksul arvates pakkumuste esitamise tähtajast tähendab, et kõigile pakkujatele avaldatakse riigihangete registri kaudu üksnes pakkujate nimed ja pakkumuste kogumaksumused, pakkumuste läbitöötamist pakkumuste avamise protokoll ei eelda. Juhul, kui hiljem selgub , et pakkumusi on vajalik kohandada, avaldatakse pakkumuste avamise protokoll uuesti kõigile pakkujatele, kajastades selles pakkumusi kohandanud pakkujate nimed ja kohandatud pakkumuste maksumused. Lisa punkti 1.5 muudatus tugineb praktikas tõusetunud vajadusele ja turuosaliste tagasisidele. Rakendusüksuse korraldatavates ostumenetlustes, juhul kui korteriühistu on volitanud rakendusüksuse enda eest ostu korraldama, on juba olnud kasutusel 30 kalendripäevane tähtaeg pakkumuse esitamiseks. Muudatusega ühtlustatakse praktikat, kuid samas luuakse ka selgesõnaline ja ühetaoline piisav aeg pakkumuse esitamiseks. Lisaks, juhul kui ostumenetlus tuleb lõpetada ilma lepingu lõpetamiseta, võib uuesti korraldatavas ostumenetluses olla pakkumuste esitamise tähtaeg minimaalselt 14 kalendripäeva. Lisa punkti 1.15 muudatusega luuakse võimalus projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde ostus sõlmitud lepingu alusel põhjendatud vajadusel (nt kolmandatest osapooltest sõltuvad asjaolud, kooskõlastused ehitusprojekti osadele jms) ehitusprojekti lõpliku üleandmise tähtaega pikendada. Projekteerimis- ja rekonstrueerimistööde lõpptähtaeg ei muutu ning isegi juhul, kui ehitusprojekti ei ole võimalik lõplikult üle anda 6-kuulise perioodi sees arvates lepingu sõlmimisest, tuleb rekonstrueerimistööd lõpetada siiski ostus ettenähtud ajaks. Muudatus ei pikenda lepingu lõpptähtaega. 2 Lisa punktis 3.2 täpsustatakse, kuidas määratletakse peatöövõtjat ning kuidas teostatakse samaväärse ehitustöö kontrolli. Peatöövõtja määratlus on samastatud Vabariigi Valituse määruses “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” peatöövõtja definitsiooniga, kes on sätestatud kui ehitusettevõtja, keda ehitise omanik on määranud juhtima ja korraldama ehitustöid ehitusplatsil. Samaväärse ehitustöö teostamist kontrollitakse üleandmise- vastuvõtmise akti või ehitisregistri andmete alusel. Kvalifitseerimistingimus, s.o kogu punktis 3.2 sätestatud tingimus kantakse üle riigihangete elektroonilisse registrisse kvalifitseerimistingimuse alla, toetuse saaja ega tema esindaja ei hakka ise määratlema ja summaga sisustama tingimuse alguses toodud maksumuse määra. Tingimus tähendab, et kvalifitseerumiseks peab pakkuja olema teostanud samaväärse ehitustöö, mille väärtus on vähemalt pool konkreetse ostu eeldatavas maksumusest. Konkreetse ostu maksumus on riigihangete registris alati määratud. Juhul, kui ostu eeldatav maksumus on nt 1 miljon eurot, kvalifitseerub pakkuja siis kui tema varasem samaväärne ehitustöö on vähemalt 500 000 eurose maksumusega. Lisa punkti 3.3 täpsustus ei muuda senist kohustust kasutada eduka pakkuja meeskonna liikmetena näidatud isikuid ka tegelikult ehitustöödes osalejatena, kuid turuosaliste soovil on vastav kohustus varasemast veelgi selgemalt lahti kirjutatud. Eeldatakse, et objektijuht osaleb ja viibib ehitustööde käigus kohapeal, projektijuht ja muud pädevad spetsialistid osalevad tööde teostamisel vastavalt neid puudutavate ja nende pädevust nõudvate tööde teostamisele, kuid nende kaasatus peab kajastuma ehitusdokumentatsioonis- nt ehituspäevikutes ja/või ehituskoosolekute protokollides. Juhul, kui edukas pakkumuses näidatud meeskonna liige on asendatud teise isikuga, peab sellise isiku pädevus olema algselt pakkumused näidatud meeskonnaliikmega samaväärne. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) ja määrusega (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93). 4. Määruse mõju Eelnõuga pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi 31. detsembrini 2028 ja täpsustatakse ostumenetluse korda. Muudatusel on positiivne mõju meetme eesmärkide saavutamisele , tagades projektide lõpetamise. Otsene mõju elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ning laiemalt majandusele tuleneb toetusest, mitte eelnõust, mille mõju on pigem kaudne. Muudatus aitab kaasa toetuse andmise eesmärkide saavutamisele. Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, sotsiaalvaldkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ega muud otsest või kaudset olulist mõju. 3 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid ega -tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile. Meedet rakendatakse ÜSM artikli 95 kuludest sõltumatu rahastamise põhimõttel ja ühendmääruse § 47 lõike 1 alusel. Nimetatud rahastamisskeem puudutab toetuse maksmist liikmesriigile, toetuse saaja vaates rahastamisskeem ja toetuse maksmise viis ei muutu. Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks 2021–2027 EL toetust 325 026 140 eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele lisandub toetuse saaja omafinantseering. 2025. aasta taotlusvooru eelarve on 80 mln eurot, millele lisandub toetuse saaja omafinantseering. Riiklik kaasfinantseering puudub. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Korterelamute Rekonstrueerimise Tehniliste Konsultantide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule ja Eesti Puitmajaliidule. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega. Oma arvamuse eelnõule esitas Eesti Ehitusettevõtjate Liit. Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas. 4  Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 13 „Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel Märkuste ja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või ettepanekute esitaja arvestamata jätmise põhjendus Rahandusministeerium 1. Palume korrigeerida seletuskirja Arvestatud punktis 5 määruse eelarve (EL-i toetus 330,9 miljonit eurot). Käimasoleva „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027“ ning meetmete nimekirja muudatusega vähendatakse meetme 21.2.1.1 eelarvet 5 873 860 euro võrra ehk määruse uueks EL-i toetuse eelarveks on 325 026 140 eurot. 2. Palume kehtiva määruse tekstist Arvestatud eemaldada viide atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 3 ja § 1821 lõikele 5 ning viited Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust (CO2 vahendid) rahastusele, kuna vastavalt 11.09.2025 valitsuskabinetis tehtud otsustele meedet CO2 vahenditest ei rahastata. Riigi Tugiteenuste Ettepanek eemaldada kehtiva Arvestatud Keskus määruse tekstist viide atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõikele 3 ja § 1821 lõikele 5 ning viited Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulust rahastusele. Eesti Ehitusettevõtjate 1. Määrus § 7 Arvestamata jäetud. Liit Probleemi olemus: Määruses on Ettepaneku sisu ja abikõlblikuna määratletud võimalikke lahendusi eskiisprojekti koostamise kulu, kaalume järgmiste kuid selgust vajab olukord, kus toetusmeetmete projekteerimine hangitakse koos kavandamisel, käesolevas rekonstrueerimistöödega ning meetmes ei rakendata kuna protsessi parema ja sujuvama toetuse eelarve ei võimalda kulgemise huvides on tellitud ka täiendavate kulude eelprojekt ning taotletud abikõlblikkust. 5 ehitusteatis. Selline praktika on seni tekitanud segadust: kuigi lõplik otsus ei ole alati teada, on antud ka tagasisidet, et nimetatud kulud ei ole abikõlblikud, ehkki sisuliselt peaksid olema. Ettepanek: Lisada määruse § 7 lõikesse 1 täiendav sõnastus: „Abikõlblikud on projekteerimis- ja ehitustööde kulud, sealhulgas eskiis- ja eelprojekti koostamise ning ehitusprojekti ekspertiisi kulud, kui nimetatud tööd on teostanud kutseseaduse alusel määratud asjakohase kutsestandardiga või muu õigusakti nõuetele vastava kutse- või pädevustunnistusega isik.“ Täiendav selgitus: Ettepanekuga lubatakse ja soodustatakse hankeeelsete tegevuste läbiviimist, mis tagavad kvaliteetsemad lähteandmed ning realistlikumad ehitusmaksumused. 2. Määrus § 7 Arvestamata jäetud. Probleemi olemus: Üha enam Ettepaneku sisu ja korterelamute renoveerimise võimalikke lahendusi hankeid viiakse läbi kaalume järgmiste projekteerimis-ehitushanke toetusmeetmete meetodil. Vastavalt määrusele peab kavandamisel, käesolevas töövõtjaga lepingu sõlmimise meetmes ei rakendata kuna hetkeks olema valitud ka toetuse eelarve ei võimalda omanikujärelevalve teostaja. täiendavate kulude Senise praktika kohaselt ei ole abikõlblikkust. omanikujärelevalve spetsialisti kaasamine enne ehitustegevuse algust siiski abikõlblik kulu. Samas, kui pädev isik on protsessi juba kaasatud, oleks põhjendatud tema osalemine ka projekteerimise faasis. Ettepanek: Lisada määruse § 7 lõikesse 3 täiendav sõnastus: „Omanikujärelevalve teostamise kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. Abikõlblikud on ka kulud, mis on tehtud enne rekonstrueerimistööde algust juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega.“ 6 Täiendav selgitus: Ettepanek võimaldab kaasata omanikujärelevalve juba projekteerimise faasis, juhul kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega. See aitab kaasa paremale projekti kvaliteedile ning tööde sujuvamale kulgemisele. 3. Määrus § 21 Arvestamata jäetud. Probleemi olemus: Projekteerimis- Ettepaneku sisu ja ehitushanke meetodil läbiviidavate võimalikke lahendusi korterelamute renoveerimise kaalume järgmiste hangete puhul ei anna toetusmeetmete lähteülesande sisu sageli kavandamisel, käesolevas realistlikku ülevaadet ei hoonest meetmes ei rakendata, ega soovitud lahendustest. projekteerimise aluseks Praktikas varieeruvad olev lähteülesanne on lähteülesanded väga suurel määral, leitav rakendusüksuse mistõttu on keeruline hinnata tööde kodulehel. tegelikku mahtu ja maksumust. Samuti tekivad projekteerimise faasis vaidlused selle üle, millised asjaolud olid lähteülesandes ette nähtud ning millised on ettenägematud. Seetõttu on vajalik seada minimaalsed nõuded lähteülesande sisule ja vormile. Ettepanek: Lisada määruse § 21 punktile 12 täiendav sõnastus: „… muu hulgas peab projekteerimise lähteülesanne olema allkirjastatud ehitusalase pädeva isiku poolt (vähemalt ehitusjuht, tase 6 või ehitusinsener, tase 6) ning sisaldama järgmisi lisasid: hoone alusplaanid, inventariseerimisjoonised või hoone elektrooniline projekt; fotopank hoone olulisematest osadest ja tehnosüsteemidest; hooneväliste tehnosüsteemide rajamisel võrguvaldajate tehnilised tingimused.“ Täiendav selgitus: Kui ehitust hangitakse ilma projektita, üksnes ehituskirjelduse alusel, peab lähteülesanne olema sellisel tasemel, et oleks võimalik reaalselt hinnata tööde maksumust. See eeldab hoonest maksimaalselt selge ülevaate andmist ning loogilisi ja teostatavaid tellitavaid 7 töid, mille tagamiseks on vajalik pädeva isiku kaasamine. 4. Määrus § 34 Arvestamata jäetud. Probleemi olemus: Hangetes, kus Sätestatud tähtaeg on projekteerimine tellitakse koos oluline toetuse saaja rekonstrueerimistöödega, on ette kohustustega projekti nähtud, et projekteerimine peab elluviimise ajakavas valmima kuue kuu jooksul, mille püsimiseks. järel peaks algama ehitustegevus. Ajakava on väga pingeline ning kui lisada sellele 30-kalendripäevane toetuse andja heakskiiduperiood enne ehitustööde alustamist, muutub ajakavas püsimine praktikas äärmiselt keeruliseks. Ettepanek: Muuta määruse § 34 punkti 1 sõnastust järgmiselt: „Rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ühise ostumenetluse korral esitama ehitusprojekti rakendusüksusele heakskiitmiseks enne rekonstrueerimistöödega alustamist.“ Täiendav selgitus: Ettepaneku eesmärk on jätta välja täpne ajaline määratlus, mitu päeva enne ehitustööde algust tuleb projekt esitada. 5. Määrus § 34 Arvestamata jäetud. Probleemi olemus: Korterelamute Kestusnõude tähtaeg rekonstrueerimise puhul nõutakse tuleneb seadusest. viieaastast garantiid, samas kui uute hoonete puhul on see tavapäraselt 2–3 aastat (välja arvatud konstruktsioonid ja katusekatted). Rekonstrueerimistööde puhul teostatakse töid sageli osaliselt ning tööde püsivust mõjutavad olemasoleva hoone seisukorrast tulenevad piirangud. Seetõttu ei ole põhjendatud seada rekonstrueerimisele tavapärasest kõrgemaid garantiinõudeid. Ettepanek: Muuta määruse § 34 punkti 4 sõnastust järgmiselt: „kestusnõude tagamiseks sõlmib toetuse saaja rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt kolmeks aastaks 8 alates tööde üleandmise- vastuvõtmise kuupäevast.“ Täiendav selgitus: Ettepaneku eesmärk on viia rekonstrueerimistööde garantiitingimused kooskõlla ülejäänud ehitussektori tavapäraste põhimõtetega. 6. Määruse lisa punkt 1.12 Arvestamata jäetud. Probleemi olemus: Tingimustes on Registris olevas toetuse sätestatud, et pärast pakkumuste saaja ostumenetluse esitamise tähtaega võib pidada valikus on pakkumuse läbirääkimisi üksnes hinna üle kohandamine eraldi ette juhul, kui tööde maht, reservi nähtud tagamaks, et ei suurus või tööde sisu muutub. hakata peale pakkumuste Samas ei ole täpsustatud, kuidas esitamise tähtaega kohandamise protsessi läbi viia. meelevaldselt pakkumusi See võib viia olukorrani, kus kohandamisele saatma tingimust kasutatakse ning selliselt ebavõrdseid hinnaläbirääkimiste vahendina, või läbipaistmatuid kuigi see ei ole selle eesmärk. olukordi tekitama. Seetõttu on vajalik tingimuse täpsustamine. Ettepanek: Lisada lisa punktile 1.12 täiendav sõnastus: „… Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni kaudu ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kelle pakkumust ei ole tagasi lükatud. Kohandada tohib üksnes neid konkreetseid töid ja ridu, mille osas kohandamist on küsitud. Kohandamise ettepanekud ja kohandatud pakkumised tuleb täiendavalt kooskõlastada toetuse andjaga.“ Täiendav selgitus: Kohandamine peaks olema lubatud ainult konkreetsetel ja kooskõlastatud alustel ning kasutatav viimase abinõuna enne hanke tühistamist. Kohandamine ei tohi kujuneda hinnaläbirääkimiste vahendiks. 7. Määruse lisa punkt 5.2 Arvestamata jäetud. Probleemi olemus: Praktikas esineb Toetuse saaja ostude puhul pakkumisi, mis ei sisalda nõutud vastavuskriteeriumite pakkumustabelit: osad pakkujad rikkumisel või esitavad üksnes kogumaksumuse mittejärgimisel lepingu ega lisa pakkumustabelit ega muid täitmisel esineb oluline risk vajalikke dokumente. Kehtivate toetuse tingimuste kohaselt on hankijal finantskorrektsiooniks, 9 kohustus anda sellisel juhul mida korteriühistud ei ole täiendav 10-päevane tähtaeg suutelised tasuma. puuduste kõrvaldamiseks. See ei Mitmetimõistetavuste ole mõistlik ei hankija ega ausalt vältimiseks on oluline pakkumise esitanud pakkujate toetuse saaja ostus suhtes. sätestada ühesed ja selged Ettepanek: Muuta lisa punkti 5.2 kriteeriumid. sõnastust järgmiselt: „… Kui pakkumusvorm on ostus nõutud, kuid seda ei ole esitatud koos pakkumusega või see on täidetud puudulikult, võib toetuse saaja anda pakkujale 10-kalendripäevase tähtaja täidetud pakkumusvormi esitamiseks, milles peavad kajastuma kõik toetuse saaja poolt ettenähtud kuluread.“ Täiendav selgitus: Täiendava tähtaja andmine peaks olema hankija õigus, mitte kohustus. Enamasti on võimalik eristada eksimusest tingitud viga pahatahtlikust käitumisest. Kui kohustus asendada õigusega, muutuvad pakkujate tingimused võrdsemaks ja ausamaks. 8. Määruse lisa punkt 6 Arvestamata jäetud. Probleemi olemus: Erasektoris ei Toetuse saaja ostud ei ole ole 100% hinnakriteerium end riigihanked ning praktikas praktikas õigustanud. Ka riiklike ei ole tõendatud muu tellimuste puhul (nt Riigi hindamiskriteeriumi Kinnisvara AS) kasutatakse kasutamise vajadus, keerukamate objektide korral vastupidi, toetuse saaja väärtuspõhist hindamist. ostude puhul Arvestades, et korterelamute hindamiskriteeriumite rekonstrueerimisel katab hankija rikkumisel või tegelikult sageli üle poole rahalisest mahust hinnatu mittejärgimisel oma vahenditest (enamasti lepingu täitmisel esineb pikaajalise laenuga), tuleks oluline risk toetuse võimaldada ka kvaliteedipõhiste finantskorrektsiooniks, hindamiskriteeriumide kasutamist. mida korteriühistud ei ole Ettepanek: Muuta lisa punkti 6 suutelised tasuma. Pädeva sõnastust selliselt, et ja nõuetele vastava ehitaja hindamiskriteeriumina oleks tagavad lubatud kasutada ka kvalifitseerimistingimused. kvaliteedikriteeriume, sarnaselt varasematele (2023. aasta ja varasemad) ostumenetluse tingimustele. Täiendav selgitus: Hankija, kes tellib töid valdavalt oma vahendite arvelt ja aastakümneteks, peab saama 10 sisuliselt kaasa rääkida parima pakkuja väljaselgitamisel. 11