Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu arvamuse avaldamiseks esitamine_„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ ” muutmine

Saatja: [email protected] Saaja: "Info - RTK" <[email protected]>, [email protected] Teema: Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu arvamuse avaldamiseks esitamine_„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ ” muutmine Kuupäev: 2026-01-19 07:51 Tere Teile on saabunud kiri Haridus- ja Teadusministeeriumist. Pealkiri: Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu arvamuse avaldamiseks esitamine_„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ ” muutmine Registreerimise kuupäev: 18.01.2026 Registreerimisnumber: 8-2/26/350 Tähtaeg: 02.02.2026 Haridus- ja Teadusministeerium tel 735 0222 <mailto:[email protected]> [email protected] Kooskõlastamiseks: 18.01.2026 nr 8-2/26/350 Rahandusministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 16.11.2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus SA Kutsekoda Külli All 735 0249 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  EELNÕU 16.01.2026 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 16. novembri 2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform““ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 16. novembri 2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform““ lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2026. a. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform““ Toetuse andmise tingimused tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021- 2027) alusel. Sisukord 1 Reguleerimisala .....................................................................................................................2 1.4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused ................................................................................................. 2 1.5. Mõisted.................................................................................................................................................................. 2 2. Toetatavad tegevused............................................................................................................3 2.1. OSKA ...................................................................................................................................................................... 3 2.2. Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine ................................................................ 3 2.3. OsKuS digiarendused ...................................................................................................................................... 4 3. Tulemused...........................................................................Error! Bookmark not defined. 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus ......................................Error! Bookmark not defined. 5. Elluviija ja partner ..............................................................Error! Bookmark not defined. 6. Sihtrühm ...............................................................................................................................6 7. Abikõlblikkuse periood ........................................................................................................6 8. Eelarve ja toetuse määr .......................................................Error! Bookmark not defined. 9. Kulude abikõlblikkus ............................................................................................................8 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord................................................................................9 11. Elluviija ja partneri kohustused ..........................................................................................9 12. Aruandlus..........................................................................................................................10 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord...................................................................10 14. Vaiete lahendamine ..........................................................................................................10 1 Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.4.6.2, „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. 1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (g) “edendada elukestvat õpet, eelkõige kõigile kättesaadavaid paindlikke oskuste täiendamise ja ümberõppe võimalusi, võttes arvesse ettevõtlus- ja digioskusi, paremini prognoosida muutusi ja uusi vajalikke oskusi tööturu vajaduste põhjal, hõlbustada karjäärialaseid üleminekuid ning soodustada ametialast liikuvust” saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilistesse sihtidesse „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevustega aidatakse edendada regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust panustades „Eesti 2035“ näitajatesse „Täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“, „Tööjõus osalemise määr (15-74 aastased), „Tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse näitaja“. Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027 rakenduskava seirekomisjoni tegevuste üldiseid valikukriteeriume ja –metoodikat. 1.4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 1.4.1. Toetuse andmise strateegiline siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, parendades tööjõu ja oskuste vajaduse analüüsimise, prognoosimise ja seiresüsteemi ehk OSKAt, uuendades ja korraldades ümber kutsesüsteemi ning lõimides süsteemi erinevad osad sünergiliseks tervikuks. 1.4.2. Toetuse andmise tulemusena on loodud ja rakendunud terviklik, uue juhtimis- ja koostoimemudeli järgi tõhusalt ja mõjusalt toimiv, sealhulgas asjakohaste digilahendustega, sihtrühmade vajadusi arvestav oskuste ja kutsesüsteem OsKuS. 1.5. Mõisted 1.5.1. OsKuS on terviklik, ühtse juhtimismudeliga Oskuste ja Kutsete Süsteem, mis hõlmab tööjõu ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA, oskuste kirjeldamise, hindamise ja tunnustamise ning kutsesüsteemi tegevusi ning on tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ nimetus. 1.5.2. OSKA on süsteemne ja regulaarne oskuste ja tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteem. 1.5.3. Oskus on õppimise ja harjutamise teel omandatud sihipärase tegevuse planeerimise ja elluviimise võime.  1.5.4. Oskuste kirjeldus annab oskuste süsteemis ülevaate oskuste põhilistest tunnustest. 1.5.5. Oskusprofiil on isiku enesehinnangu alusel koondatud oskuste ja oskuste kirjelduste kogum, mille eesmärk on saada informatsiooni oskuste komplekti sobivusest erinevate ametitega ning leida puuduvad oskused. 1.5.6. Oskuste klassifikaator on oskuste süstematiseerimise alus, mille moodustavad oskuste põhirühmad, oskusvaldkonnad ja oskuskategooriad. Klassifikaatoris on oskused kirjeldatud võimalikult ülekantavalt majandus- ja tegevusalade üleselt. 1.5.7. Oskuste kataloog koosneb kontekstualiseeritud oskustest ja nende seostest ametitega. Kataloogis kirjeldatakse oskusi spetsiifilisemalt, detailsemalt, konkreetsemasse rakenduskonteksti asetatult. 1.5.8. Oskuste (digi)register sisaldab kõikide tööelus kasutatavate oskuste nimetusi koos kirjeldusega. Oskused on registris jaotatud kahele tasandile: oskuste klassifikaator ning oskuste kataloog. 1.5.9. Koordinatsioonikogu on kutseseaduse alusel haridus- ja teadusministri poolt moodustatud kogu, mille põhiülesandeks on tööturu koolitustellimuse määratlemise protsessi juhtimine ja tasakaalu leidmine kutsetegevuse valdkondade vajaduste vahel, sh ühiskonna ja tööturu vajaduste ning koolituspakkumise (sh täienduskoolituse) optimaalne sidustamine ning tööturu alase strateegilise teavitustöö korraldamine ühiskonnas. 2. Toetatavad tegevused Käskkirja alusel viiakse ellu järgmised tegevused: 2.1. OSKA Tegevus hõlmab endas OSKA metoodika arendamist (sh prognooside arendamine piirkonnapõhisteks), valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute läbiviimist, uuringutulemuste levitamist ja tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seiret. 2.2. Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine 2.2.1. Kutsesüsteemi reformi ettevalmistamine ja rakendamine sh olukorra analüüsimine, sihtrühmade kaasamine, avalikkuse teavitamine, õigusliku raamistiku uuendamine OsKuS väljatöötamiseks ja rakendumiseks, rakendumise analüüsimine; 2.2.2. oskuste kirjeldamine hõlmab oskuste uutel alustel süsteemselt kirjeldamise metoodika väljatöötamist, sealhulgas asjakohaste oskuste (digi)registris kirjeldamist ja oskusprofiilide koostamise aluspõhimõtete kujundamist seostatult kutsesüsteemiga; 2.2.3. uutel alustel kirjeldatud oskuste vastavushindamiseks ja tunnustamiseks tõhusalt ja mõjusalt toimiva mudeli välja töötamine ning rakendamise ettevalmistamine (sealhulgas sihtrühma koolitamine toimetamiseks uuenenud põhimõtetel toimivas süsteemis ja informeerimine oskuste hindamise ja tunnustamise abistamiseks kasutada olevatest tööriistadest); 2.2.4. OsKuS rakendamise ettevalmistamine hõlmab laiema üldsuse teavitamist loodud OsKuS kontseptsioonist ja toimimisest. 2.3. OsKuS digiarendused 2.3.1. Tegevus hõlmab OsKuS tõhusa toimimise tagamiseks asjakohaste digilahenduste, registrite ja võimekuse loomist (sealhulgas oskuste registri infosüsteem, oskusteenuste ja -analüüsi keskkond, töömaailma kutse andmise halduskeskkond, oskuste vastavushindamise keskkond, osakutse- ja oskustunnistuste andmebaas, suurandmete kaeve ja analüüsi võimekus, OSKA andmete visualiseerimine ja tulemuste avalikustamine veebis). Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada tööandjad, õppeasutused ja indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning nende puhul pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabiga. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Tabel 1 Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimise ja tulemuste saavutamise seireks kasutatavad näitajad: Näitaja Algtase Vahesiht Sihttase Selgitav teave nimetus ja 2021 tase 2029 mõõtühik 2024 Meetmete Väljund Loodud 0 0 1 Tervikliku oskuste nimekirja näitaja tervikliku ja kutsesüsteemi näitajad kutsesüsteemi OsKuS infosüsteem infosüsteem koosneb oskuste kirjeldamise, oskuste teenuste ja oskuste analüüsi digikeskkondadest. Digikeskkonnad on koostöös toimivad 2029. aastaks. Tervikliku infosüsteemi kasutajate arv saavutab vähemalt punktis 2.3.1. toodud indikaatori taseme ning süsteemi toimivust hinnatakse 2029.a. partneri tellitud analüüsiga. TAT spetsiifilised näitajad 2.1. TAT Koostatud 0 12+1 40+3 Tööjõu ja oskuste spetsiifiline uuringud vajaduse üldprognoos näitaja (arv) (kokku 3 tk) (mh tööjõuvajaduse muutused, hõive arengudünaamika, oskuste kasutamine jne). Valdkondlikud oskuste vajaduse prognoosid 5- 10 a vaates ning vajadusel läbiviidavad temaatilised uuringud (kokku 40 tk). 2.2.1. TAT Koostatud 0 1 2 Kutsesüsteemi spetsiifiline analüüsid arenduseks ning näitaja (arv) õigusraamistiku muutmiseks analüüsitakse süsteemi toimimist, parimaid praktikaid ning partnerite ettepanekuid. Analüüside tulemustega ja partnerite ettepanekutega on arvestatud kutsesüsteemi arenduses. Õigusaktide jõustumise järel analüüsitakse süsteemi rakendumist, st reformi tulemust. 2.2.2. TAT Koostatud 0 4000 8000 OsKus infosüsteemis spetsiifiline oskuskirjeldused kirjeldatud näitaja (arv) unikaaalsed oskused 2.2.3. TAT Koostatud video- 0 37 100 OsKus infosüsteemi spetsiifiline ja digiõppe sihtgruppidele näitaja materjalid (arv) mõeldud erineva pikkusega video- ja digimaterjalid  2.3.1. TAT Kutsesüsteemi 0 95 000 150 000 Vahetulemusena spetsiifiline infosüsteemi hinnatakse näitaja unikaalsete alamsüsteemide veebikasutajate (OSKA, kutsesüsteem, arv oskuste süsteem) aastas kasutajate arvu summeerituna. Unikaalseid kasutajaid loendatakse Google Analyticsiga siseneja ID-sid. Tegevuse 2.3.1., mis hõlmab OsKuS tõhusa toimimise tagamiseks asjakohaste digilahenduste, registrite ja võimekuse loomist, elluviimisel teeb elluviija koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakonnaga. 3. Tulemused Tegevuste tulemusena on loodud ja toimib terviklik oskuste ja kutsesüsteem OsKuS: • on rakendunud parendatud metoodikal põhinev tööjõu ja oskuste vajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidesüsteem OSKA, mis võimaldab tulemusi laiemalt kasutada tuginedes muuhulgas oskuste ja piirkonna põhisele lähenemisele; • on loodud uuenduslik oskuste süsteem, st oskuste kirjeldamise ja hindamise süsteem koos digitaalsete oskuste teenuste lahendustega, oskuste hindamise ja tunnustamise põhimõtetega, õppe ja koolitusteenuste sidumise võimalustega; • OSKA süsteem ja uus oskussüsteem on juhtimis- ja koostöömudelites ning infosüsteemides lõimitud üksteist toetavaks tervikuks ehk OsKuS süsteemiks, mis toetaks eri sihtrühmade individuaalset oskuste arendamist ja karjääri haldamist ja oleks osa elukestvast õppest. 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partner 5.1. Elluviija on Sihtasutus Kutsekoda (edaspidi ka elluviija). Rakendusasutus sõlmib tegevuse rakendamiseks Sihtasutusega Kutsekoda halduslepingu, kus täpsustatakse rakendamisega seotud õigused ja kohustused. 5.2. Partner on Haridus- ja Teadusministeerium, kes viib ellu tegevust 2.2.1., mille tulemusel on uuendatud õiguslik raamistik tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS rakendamiseks, viidud läbi vajalikud analüüsid, sihtrühmad kaasatud, avalikkust teavitatud, reformi rakendumist analüüsitud. 6. Sihtrühm 6.1. Sihtrühm on tööandjad, eri- ja kutsealase hariduseta inimesed, vananenud oskustega inimesed, täiskasvanud õppijad, haridus- ja koolitusasutused, õpetajad ja koolitajad, kohalikud omavalitsused, sotsiaalpartnerid. 7. Abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.08.2022 kuni 31.08.2029. 8. Eelarve ja toetuse määr Tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ kogueelarve aastateks 2022-2029 on 17 545 017 eur, mida rahastatakse järgmiselt: ESF toetus kuni 70% ja maksimaalne summa 12 281 512 eurot ja sellele lisandub riiklik kaasfinantseering 30% summas 5 263 506 eurot. Toetuse andmise tingimustega kehtestatakse tegevuste detailne eelarve 2029.a. 31. augustini, kogusummas 17 545 017 eurot. Tabel 2 Kutsesüsteemi reformi eelarve ja tulemused tegevuste lõikes: Tegevused Eelarve 2.1. OSKA 6 419 300 Otsene personalikulu 5 462 200 Muud kulud 957 100 2.2. Tervikliku oskuste süsteemi loomine kokku 4 744 400 Tervikliku oskuste süsteemi kontseptuaalsete aluste ja 2.2.1. rakendumise eelduste loomine ja kutsesüsteemi 197 300 arendamine 2.2.2. 2.2.3. Oskuste kirjeldamine, vastavushindamine ja 4 547 106 tunnustamine, OsKuS rakendamise ettevalmistamine 2.2.4 Otsene personalikulu 3 690 900 Muud kulud 856 206 2.3. OsKuS digiarendused 4 698 420 Otsene personalikulu 464 500 Muud kulud 4 233 920 3 Horisontaalne kulu kokku 1 682 890 Otsene personalikulu 208 910 Kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest) 1 473 980 EELARVE 2022-2029 KOKKU 17 545 017 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 9.2.3. muud kulud: 9.2.3.1. välislähetuste kulu;  9.2.3.2. hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste kulu; 9.2.3.3. juhendite, koolitusmaterjalide, sh digiõppematerjalide ning veebipõhiste juhendmaterjalide (sh videote) koostamise, kujundamise ja avalikustamise kulu; 9.2.3.4. konverentside, seminaride, koosolekute, koolituste kulu sh neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 9.2.3.5. tõlkekulud, trükiste väljaandmine (sh kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge, subtiitrite lisamine); 9.2.3.6. digilahenduste, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu ning infosüsteemide ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse ja hooldusega seotud kulu. 9.3. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse mitteabikõlblikeks kuludeks: 9.3.1. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel, projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel; 9.3.2. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 3. 10.2. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partneri kohustused 11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Elluviija on kohustatud: 11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. detsembriks ning viima selle ellu; 11.1.2. esitama punktis 11.1.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks; 11.1.3. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 11.1.4. tegevusi ellu viima vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 11.1.5. esitama rakendusasutusele tegevuskava OsKuS rakendamiseks ettevalmistavate tegevustega;  11.1.6. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 1. detsembriks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 11.2. Partner (Haridus- ja Teadusministeerium) peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ning §-s 11 nimetatud kohustusi. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning registri kaudu registris kehtestatud vormil ja tähtaegadeks aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele registri kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021−2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“ sihi saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSSi § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16. novembri 2022. a käskkirja nr 314 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform” muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (ÜSS2021_2027) alusel. Käesolev muudatus on tingitud vajadusest vähendada TATi eelarvet ning kehtestada tegevuste detailne eelarve 2029. a. lõpuni. Õigusselguse tagamiseks kehtestatakse ministri käskkiri ja selle lisa uue terviktekstina. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kutseharidus ja oskuste poliitika osakonna nõunik Külli All (735 0245; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ja strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs TATi käskkirjas on sätestatud ülesanne hinnata 2025. aastal tegevuste edenemist, sh nende tõhusust ja mõjusust, vahesihttasemete saavutamist ning toetuse eelarve kasutamist. Rakendusasutus koos toetuse saajaga on läbi viinud projekti vaheanalüüsi, mille põhjal tuvastati vajalikud muudatused tegevustes ja eelarves, et tagada aastaks 2029 elluviidava projekti asjakohasus ja tulemuslikkus Toetatavad tegevused 2.1 OSKA ja tööjõuvajaduse seire TATi abikõlbliku tegevusena hõlmab OSKA tegevus endas OSKA metoodika arendamist (sh prognooside arendamine piirkonnapõhisteks), valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute läbiviimist, uuringutulemuste levitamist ja tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seiret. Tegevuse lõpptulemusena pidi kehtiva käskkirja järgi aastaks 2029 olema läbi viidud 35+3 uuringut. Perioodil 2022.-2025.a. teostati 15 valdkondlikku, 4 temaatilist ja 2 seireuuringut (st kokku 21), koostati tööjõu vajaduse üldprognoos ja tulevikutrendide ülevaade „Töö ja oskused 2035”. Uuringutulemuste levitamiseks on valminud 33 OSKA tulemusi tutvustavat lühivideot. Toetuse andmise tingimuste muutmisega tõstetakse aastateks 2026-2029 planeeritud tulemusnäitajat nii, et senise 35 asemel koostatakse kokku vähemalt 40 tööjõuvajaduse valdkondlikku, temaatilist või seireuuringut ja 2 üldprognoosi. OSKA metoodika arendamine toimub pidevalt, tuginedes koordinatsioonikogu poolt kinnitatud eritüübiliste uuringute vajadusele ja tellimustele ning nõunike kogust saadud sisendile. Metoodilist arendustööd juhib 1 peaanalüütik, 1 andmesuunajuht ja 1 andmeanalüütik. 1 Valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute läbiviimiseks toimub andmete pärimine statistikaametist, OSKA andmemudeli arendamine ja täiendamine statistikaameti teadlaste andmebaasis; konkreetse uuringu tarbeks andmete koondamine ja uuringutiimile edastamine, tööturu, koolituspakkumise jm andmete analüüsimine, intervjuude läbiviimine, intervjuude transkribeerimine, uuringuaruannete koostamine koostöös valdkonna ekspertidega, uuringu tulemuste põhjal ettepanekute sõnastamine koostöös eksperdikoguga, uuringuaruande retsenseerimine ja keeletoimetamine ning koordinatsioonikogu koosoleku korraldamine ja uuringuaruande kinnitamine. Uuringuid teostab viis kaheliikmelist tiimi: analüütik + uuringujuht. Uuringutulemuste levitamiseks toimub uuringute avalikustamine: uuringuaruande veebikeskkonda sisestamine, tulemusi tutvustavate videode tootmine, andmete näitlikustamine (näidikulehed) ja teemalehtede kujundamine, tulemusi tutvustavate seminaride, infotundide ja konverentside korraldamine; uuringutulemusi tutvustavate uudiste ja artiklite kirjutamine ning avaldamine. Uuringutulemuste levitamisega tegeleb 1 veebispetsialist. Tööjõu järelkasvu tagamiseks tehtud ettepanekute elluviimise seiretulemuste avaldamiseks ja OSKA mõju näitlikustamiseks luuakse interaktiivne veebikeskkond. OSKA ettepanekute rakendamise ehk OSKA mõju visualiseerimise veebikeskkond on 2025. a. septembris hanke tulemusel saanud arenduspartneri ja ning selle esimene versioon valmib 2026.a. ning edasiarendus 2026-2029. Seireandmete kogumine toimub regulaarselt ning tulemustest teavitamiseks korraldatakse infotunde ja seireseminare. Seiretulemustega tegeleb 1 seirekoordinaator. Koordinatsioonikogule partnerite poolt (eri ministeeriumid, tööandjate keskorganisatsioonid) esitatud lähteülesannetes valdkondlike ja temaatiliste tööjõuvajaduse uuringute tellimisel on kasvanud vajadus mitmekesisemate ja enamate teemade uurimiseks, mis toob kaasa OSKA uuringute arvulise mahu ja sisu keerukuse kasvu, mis eeldavad täiendavaid ressursse andmeanalüütilise kompetentsi kasvatamiseks, kommunikatsiooniks ja tulemuste rakendamiseks poliitikakujunduses. Neid ootusi on arvestatud 2026.-2029.a. eelarve kavandamisel. Statistikaameti teadlaste andmebaasi on loodud unikaalne OSKA andmemudel, eri registrite andmete sidumiseks ja OSKA tööjõuvajaduse ja oskuste prognooside teostamise andmealuseks. See võimaldab ameti ja isiku tasandil aru saada hariduse ja tööturu seostest ning seeläbi toetab koolitusvajaduse paremat ühildamist tööturu- ja ühiskonna vajadusetega. Tööjõuvajaduse prognoosi piirkonnapõhiseks muutmiseks on alustatud regionaalse tööjõuvajaduse prognoosimudeli ja metoodika ettevalmistamist ning 2025.a. lõpuks valmib koostöös Tartu Ülikooliga Ida-Viru tööjõuvajaduse prognoosimudeli I etapp. 2.2. Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS loomine 2.2.1. Kutsesüsteemi reformi ettevalmistamine ja rakendamine Tegevuse väljundiks on kaks kutsesüsteemi rakendumisuuringut, millest esimene valmis 2023.a. ning teise koostamine on planeeritud projekti lõpuks 2029.a. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035 näeb ette üleminekut oskuspõhisele kutsesüsteemile ja loobumist kutsestandardikesksest süsteemist. Kutsesüsteemi ajakohastamine ja reformi käivitamine eeldas senise süsteemi põhjalikku analüüsi ja sihtrühmade vajaduste kaardistamist. Kutsesüsteemi reformi kontseptuaalsete aluste ja 2 eelduste loomiseks viidi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimisel LevelLabi ja Statistikaameti poolt läbi uuringud kutsesüsteemi ja kvalifikatsiooniraamistiku senisest rakendumisest ning analüüsiti täiskasvanute kutseõppes ja elukestvas õppes osalemist. Kutsesüsteemi rakendumise uuringu eesmärk oli välja selgitada, millised on kutsesüsteemi osaliste ootused ja valmisolek kutsesüsteemi reformiks ning oskuspõhisele lähenemisele üleminekuks, samuti saada ülevaade plaanitud uuenduste võimalikest kitsaskohtadest ja rakendumise riskidest. Kutseseaduse rakendumise analüüsi tulemused oli oluline sisend kutsesüsteemi rakendamise aluseks oleva õigusraamistiku uuendamiseks. 2024.a. lõpus valmis kutseseaduse väljatöötamiskavatsus, mis läbis kooskõlastuse 2024.a. alguses. 2025.a. valmis uuring „Täiskasvanute kutsehariduse tasemeõppes ning elukestvas õppes osalemise analüüs“, mille läbiviimise vajadus tulenes kutseseaduse reformiga samal ajal läbiviidavast ja seoses olevast kutsehariduse reformist. Kuna Eesti kvalifikatsiooniraamistik on sätestatud kutseseaduses, analüüsiti 2025.a. LevelLabi poolt ka Eesti kvalifikatsiooniraamistiku rakendumist. Uuringu läbiviimise eesmärk oli töötada välja ettepanekud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku uuteks tasemekirjeldusteks. Selleks hinnati EKR-i senist rakendumist haridusstandardites ja kutsekvalifikatsioonides, analüüsiti võrdlusriikide parimaid praktikaid ning korraldati valideerimisseminare valdkondlike ekspertidega. Uuringu tulemusel tehti ettepanekud kvalifikatsiooniraamistiku tasemekirjelduste uuendamiseks ning neid tulemusi võetakse arvesse kutseseaduse ja selle alusel kehtestatud määruste uuendamisel. Kutsesüsteemi rakendumisega seotud sihtrühmade laiapõhjaliseks kaasamiseks viidi läbi arutelusid ja seminare, avalikkust teavitati kutsesüsteemi uuendamisest läbi meedia ja teavituskoosolekute. Uuringu järeldusi ja ettepanekuid ning sihtrühmade sisendit kasutati kutseseaduse väljatöötamiskavatsuse koostamisel. Saadud ettepanekuid võeti arvesse ning seaduse väljatöötamiseks moodustati 2025.a. laiapõhine partnereid kaasav töörühm. 2025.a. lõpuks esitatakse uue kutseseaduse eelnõu kooskõlastamisele ning see on planeeritud rakenduma järkjärguliselt alates 2026.a. IV kvartalist kuni 2029.a seega 2026.a. saab läbi reformi õiguslikult ettevalmistav etapp. 2029.a. viiakse läbi uuring reformi käigus läbi viidud muutuste rakendumise hindamiseks. Planeeritava uuringu käigus hinnatakse 2029.a. rakendunud uuenduste mõju, sh näiteks kutsesüsteemi struktuuri optimeerimise mõju halduskoormuse vähenemisele, erinevate kogude liitmise tulemuslikkust ja mõju, kutsestandarditelt kompetentsiprofiilidele ülemineku rakendumist ja mõju, valdkondlike ekspertkogude töö sisu, kutse- ja oskuste registri kättesaadavuse paranemist ja halduskoormuse vähenemist, oskuste ökosüsteemi laiemat kasutatavust ja kasutajate rahulolu sellega. 2.2.2. Oskuste kirjeldamine Selleks, et oskuste arendamine vastaks tööturu ja üksikisiku tegelikele vajadustele, on vajalik süsteemne lähenemine, milles oskuste käsitlus ja terminoloogia oleks üheselt mõistetav ja kättesaadav eri organisatsioonide ja valdkondade jaoks. Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021−2035 seati eesmärgiks, et tuleb välja arendada ja rakendada kõigi sihtrühmade vajadusi arvestav jätkusuutlik süsteem oskuste vajaduse prognoosimiseks ja seireks ning tegevuse koordineerimiseks eri osaliste vahel, et toetada tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamist ning sidustada paremini haridus ja töömaailm. CEDEFOP-i 2023. aastal avaldatud ülevaade „Skills in transition: the way to 3 2035“ peab piisavate oskuste puudust tööturul lähiaja peamiseks väljakutseks, mille ainsaks sobivaks lahenduseks on hariduse ja koolituse parem vastavus tööturu vajadustele. Eesti oskuste süsteemi arendamine on tihedalt seotud rahvusvaheliste arengusuundadega, sealhulgas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) oskuste ja elukestva õppe strateegiaga aastateks 2022–2030. Nimetatud strateegia üldeesmärk on arendada sotsiaalsele dialoogile tuginevaid jätkusuutlikke, vastupanuvõimelisi (ingl k resilient) süsteeme, mis tagavad juurdepääsu kvaliteetsetele oskuste arendamise ja elukestva õppe võimalustele, edendades inimarengut ja tööhõivet ning võimaldades väärikat tööd igaühele. Strateegia teiseks sambaks on oskuste vajaduse analüüs ja seire, mille võtmekomponentideks on tööturuteabel põhinev oskuste prognoosisüsteem, tööturu ja oskuste sobivuse analüüs ning õppekavade ja koolitusprogrammide vastavus tööturu vajadustele. Oskuste süsteemi eesmärk on terviklikult ja võimalikult paljude huvirühmade vajadusi silmas pidades oskusi kirjeldada, hinnata ja tulevikuvajadust prognoosida. Süsteem peab olema kohanemisvõimeline ning peegeldama kiiresti muutuva tööturu olukorda ja vajadusi. TATi abikõlblikud tegevused hõlmavad oskuste uutel alustel süsteemselt kirjeldamis e (oskuste süsteem) metoodika väljatöötamist, sealhulgas asjakohaste oskuste (digi)registris kirjeldamist ja oskusprofiilide koostamise aluspõhimõtete kujundamist seostatult kutsesüsteemiga, uutel alustel kirjeldatud oskuste vastavushindamiseks ja tunnustamiseks tõhusalt ja mõjusalt toimiva mudeli välja töötamist ning rakendamise ettevalmistamist (sealhulgas sihtrühma koolitamine toimetamiseks uuenenud põhimõtetel toimivas süsteemis ja informeerimine oskuste hindamise ja tunnustamise abistamiseks kasutada olevatest tööriistadest). Tegevuse väljundnäitaja sihttase aastaks 2029 on 8000 OsKuS infosüsteemis kirjeldatud unikaalset oskust. 2025.a. lõpuks valmib kokku 4000 Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide klassifikaatoriga (ESCO) sidustatud oskuste kirjeldust digiregistris. Oskuste süsteemse kirjeldamise metoodika väljatöötamisel ilmnes vajadus seostada oskused ametikirjeldustega, et tagada uues OsKuS süsteemis kutse- ja oskuste süsteemi ja OSKA prognooside sisuline ühendamine. Selline lähenemine võimaldab parimal moel toetada Eesti inimeste oskuste ja kompetentside hindamist ning seeläbi õpi- ja karjäärivalikuid arendatavas teenuskeskkonnas. Seetõttu on ametikirjeldused oskuste kirjeldamise oluliseks etapiks. 2025.a. lõpuks on kirjeldatud oskused seostatud 470 ametikirjeldusega. Seoses kutsehariduse reformiga on kerkinud vajadus koostada laiapõhjaliste õppekavade toeks ameti kompetentsiprofiilile aga ka laiemaid ehk kutseala ja tegevusvaldkonna kompetentsiprofiile. Kompetentsiprofiil sisaldab lisaks paindlikumale loomisprotsessile ka mitmekülgsemaid valikuid (valdkondlik või ameti või rolli kompetentsiprofiil) ja tulevikuoskusi. Kutsestandard jääb hindamise aluseks ja sisaldab lisaks kutseoskusnõuetele ka hindamislauseid. Kui TATi siht on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, siis oskuste süsteemi ja kompetentsiprofiilide arendamine just seda eesmärki täidab. Seepärast on lisaks algselt kavandatule valmimisel komplekssem metoodika kompetentsiprofiilide koostamiseks nii ametiala, kutseala kui tegevusvaldkonna jaoks ning käesoleva aasta lõpuks koostatakse selle alusel esimesed kümme pilootkompetentsiprofiili 4 tööturu sisendina õppekavade aluseks kutsehariduses ja kõrghariduses. 2029.a. lõpuks analüüsitakse läbi kehtivad kutsestandardid ning vastavuses uuenenud õigusraamistikuga koostatakse kas kutsestandardid või vajadusel nende asemel kompetentsiprofiilid tasemeõppe ja mikrokvakvalifikatsioonide õppe aluseks. Loodavate kompetentsiprofiilide ja õppekavade õpiväljundite analüüsiks ja võrdluseks luuakse TI lahendus. Kompetentsiprofiilide koostamisel kasutatakse oskuste kirjeldusi digiregistris, mis vähendab nende koostamiseks kuluvat aja-, inim-, ja finantsressurssi. 2029.a. lõpuni planeeritakse vähemalt 70 kompetentsiprofiili väljatöötamine. 2.2.3. Oskuste vastavushindamine ja tunnustamine Kehtivas TATis on abikõlblikuks tegevuseks uutel alustel kirjeldatud oskuste vastavushindamiseks ja tunnustamiseks tõhusalt ja mõjusalt toimiva mudeli välja töötamine ning rakendamise ettevalmistamine (sealhulgas sihtrühma koolitamine toimetamiseks uuenenud põhimõtetel toimivas süsteemis ja informeerimine oskuste hindamise ja tunnustamise abistamiseks kasutada olevatest tööriistadest). Tegevuse väljundnäitaja sihttase aastaks 2029 on 100 erineva pikkusega video- ja digiõppematerjali loomine kutse andjate kompetentsuse kasvatamiseks. TATi eesmärk on mh: on toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist, uuendades ja korraldades ümber kutsesüsteemi. Kutsesüsteemi peaosalised on kutse andjad ja kutse andmise kvaliteedi tõstmine oluline osa kutsesüsteemi uuenemisest. Oskuste hindajate ja kutse andjate kompetentsuse kasvatamiseks ja hindamise kvaliteedi tõstmiseks on algatatud regulaarsed, viis korda aastas toimuvad kovisioonid „Kutse andjate mõttekojad”. Kutse andjate oskuste hindajatele on infotunde ja koolitusi läbi viidud keskmiselt kaheksa korda aastas ja neis on olnud üle 526 osaleja. Koolitused on suunatud kutse andjatele ja on sisult unikaalsed. Kutse andmise kvaliteedi tõstmiseks on kutse andjaid nende vajadustest lähtuvalt nõustatud hindamismaterjalide väljatöötamisel. Välja on töötatud ja toodetud 34 digitaalset õppematerjali. Oluline tegevussund tervikliku oskuste infosüsteemi loomiseks on oskuste kirjeldamise, vastavushindamise ja tunnustamise veebikeskkondade (Oskuste Kompass + kutseregister) loomine. Veebikeskkonda arendatakse kooskõlas algselt plaanituga agiilselt ja kolmes etapis. Oskuste infosüsteemi OsKuS skeem: 5  Kutsesüsteemi uut struktuuri – ja koostöömudelit toetav kommunikatsioonistrateegia töötatakse välja ja viiakse ellu õigusraamistiku rakendumisega kooskõlas. 2.2.4. OsKuS teavitustegevused OsKuS rakendamise ettevalmistamine hõlmab laiema üldsuse teavitamist loodud OsKuS kontseptsioonist ja toimimisest. Üldsuse laiemaks teavitamiseks ning oskuste infosüsteemi rakendumise toetamiseks käivitati 2024.a. digitaalne teavitus- ja koolitusseminaride sari „Oskuste akadeemia“. Seni on toimunud viis oskuste akadeemia veebiseminari, millel on osalenud üle 1200 inimese. Järelvaatamisi on seisuga 20.10.2025 üle 1300 korra. Teavitustegevused rakenduvad vastavalt sisutegevuste arendusjärgule ning digiarenduste etappidel. Ühtse kutse- ja oskuste süsteemi OsKuS ühtse brändi kujundamine, kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine ja laialdasem teavitustegevus algab pärast kutseseaduse jõustumist. Tegevuste 2.2.2-2.2.4 raames luuakse kogu sisu OsKuS infosüsteemi digiarendustele. Nende tegevuste eelarvest kaetakse sisuloomeks vajalikud personali- ja kaasatud ekspertide töövõtulepingute kulud. 2.3. OsKuS digiarendused Tegevuse tulemusmõõdikuks on kutsesüsteemi infosüsteemi unikaalsete veebikasutajate arv aastas, mis 2029 aasta lõpuks on prognoositud jõudma 150 000 kasutajani. OsKuS toimimiseks luuakse digilahendused oskuste infosüsteem, oskusteenuste ja -analüüsi keskkond, töömaailma kutse andmise halduskeskkond, oskuste vastavushindamise keskkond, suurandmete kaeve ja analüüsi võimekus, OSKA andmete ja mõju visualiseerimine ja tulemuste avalikustamine veebis). 2024.a. lõpuks oli oskuste infosüsteemi I etapi unikaalsete kasutajate arvu sihttase 95 000 ning tegelikult jõuti 144 300 kasutajani. Oskuste infosüsteemi I etapis aastatel 2022-2024 loodi oskuste digiregister ja –kataloog „Oskuste kompass“, mis sisaldab omavahel seostatud oskuste, ametite ja tegevusalade kirjeldusi. On koostatud ka infosüsteemi II etapi ehk personaliseeritud teenustepaketi arenduse äri- ja detailanalüüs ning valminud on keskkonna prototüüp (ehk isiku oskusprofiili loomine, oskuste enese- ja vastavushindamine ning õpisoovitused). II etapi arendused jätkuvad aastatel 2026-2028 vastavalt hanke tulemusel saadud arendajaga sõlmitud lepingule. Järgmisena on aastal 2026 kavas hankega III etapi ehk analüüsi keskkonna arenduspartneri leidmine. Programmi lõpuks aastal 2029 valmib oskuste infosüsteemi III etapina OsKuS analüüsikeskkond, mis aitab aru saada oskuste puudujäägi fookusest ja detailidest Eesti ühiskonnas ning toetab tõenduspõhiste hariduspoliitiliste otsuste tegemist. Tulemuste saavutamiseks on oluline tegevus oskuste infosüsteemi sidustamine Eesti Hariduse infosüsteemiga, sh diplomite ja tunnistuste registriga. Oskuste ja kutsete vastavushindamist ja tunnustamist toetab 2025. aastal alustatud kutseregistri töömaailma kutse taotlejate halduskeskkonna väljatöötamine. 2025. aastal valmis arenduse esimene etapp – kutse omaniku iseteenindus keskkond. 2026. aastal valmib kutse taotlusdokumentide menetlemise keskkond kutse taotlejatele ja kutseeksamite haldamise ning kutsetunnistuste genereerimise keskkond. 6  Infosüsteemi Arendus arendamise etapid Oskuste klassifikaatori ja registri infosüsteemi (kirjeldamise Oskuste süsteemi I keskkonna) loomine ja arendamine. Oskuste, ametite ja etapp tegevusalade infosüsteem: Oskuste kompass. Oskustega seotud teenuste keskkonna loomine ja arendamine: personaliseeritud teenuste pakett (oskuste profiilid, enesehindamise Oskuste süsteemi II keskkond ja isikustamise võimalus) ühtne platvorm OsKuS etapp süsteemi koordineerimiseks, Kompetentsiprofiilide loomise keskkond, VÕTA digiplatvormi loomine, AI-põhise tööriistapaketi väljaarendamine. Töömaailma kutse andmise halduskeskkonna arendamine Kutse andmise kutseregistrisse. Kutse taotlemise keskkond, kutseeksamite halduskeskkond haldamise ja kutse andmise keskkond Oskuste analüüsikeskkonna loomine ja arendamine: andmebaas ja Oskuste süsteemi III analüüsi tööriist tööjõu- ja oskuste vajaduse ning oskustelõhe etapp tuvastamiseks ühiskonnas, et toetada hariduspoliitika ja tööturu strateegiate kujundamist. Tervikliku süsteemi OsKuS infosüsteemi loomine, ühtse kaubamärgi kujundamine: kutseregistri, OSKA ja Oskuste Oskuste süsteemi IV Kompassi alusandmestikest ühtse andmemudeli kujundamine, etapp kasutajateekondade ühtlustamine, vajalike liidestuste loomine. Terviksüsteemi haldamis- ja arendamiskeskkonna loomine. Suurim kitsaskoht selle tegevuse juures on olnud IT-arenduste ajakava edasinihkumine. Nüüdseks on I ja II etapi arendused hankemenetluste kaudu lepingustatud ja II etapi arendustegevus käimas (vt 2.2.3) ning toetuse andmise tingimuste planeeritud tulemused saavutatavad. 3. Eelarve ja toetuse määr TATi kogueelarve väheneb vahendite kaitsekuludeks suunamise tõttu 2 142 857 eur võrra. Tegevuse kogumaksumus aastateks 2022–2029 on 17 548 225 eurot, millest ESF toetuse osakaal on kuni 70% (12 283 757 eurot) ja riiklik kaasfinantseering 30% (5 264 478 eurot). 2022-2025 kinnitatud ja kasutatud eelarved seisuga 30.11.2025: Kinnitatud Täitmine 01.08.22- Tegevused eelarve 2022-2025 30.11.25 2.1. OSKA 3 124 816 2 593 899 2 161 510 Otsene personalikulu 2 532 000 432 388 Muud kulud 592 816 Tervikliku oskuste süsteemi loomine 1 740 908 2.2. 2 057 895 kokku 7  Tervikliku oskuste süsteemi kontseptuaalsete aluste ja rakendumise 75 224 2.2.1. 120 000 eelduste loomine ja kutsesüsteemi arendamine Oskuste kirjeldamine, 1 665 684 2.2.2. vastavushindamine ja tunnustamine, 1 937 895 OsKuS rakendamise ettevalmistamine Otsene personalikulu 1 445 895 1 281 725 Muud kulud 492 000 383 959 915 440 2.3. OsKuS digiarendused 3 353 000 Otsene personalikulu 199 000 175 519 739 921 Muud kulud 3 154 000 650 456 Horisontaalne kulu kokku 740 384 Otsene personalikulu 99 000 93 602 Kaudsed kulud (15% otsestest 556 854 641 384 personalikuludest) 5 900 703 EELARVE 2022-2025 KOKKU 9 276 095 2022. – 2025.a. TAT-i eelarve täitmise mõningane mahajäämus on tingitud liigsest optimismist IT-arenduste kavandamisel. Tegelikkuses on digiarenduste riigihangete läbiviimise menetlus osutunud kavandatust aeglasemaks. Seetõttu nihkub ka suur osa (2,4 miljonit eurot) kavandatud väljamaksetest 2026-2028 aastatesse. 2025. aasta lõpuks on digiarenduste eeldatav täitmine ligikaudu 1miljon eurot. Aastateks 2026–2029 on planeeritud kõigi infosüsteemide lõpuni arendamiseks veel 3,2 miljonit eurot (sh eespool nimetatud 2,4 miljonit eurot). Digiarenduste planeeritud kogueelarve 2022–2029 on 4,2 miljonit eurot. Lisaks digiarenduste kavandatud kulude edasinihkumisele on teistele tegevustele 2025. aasta lõpuni planeeritud eelarvest täituvus 100% asemel 64%. Otsese personalikulu täituvus 2025. aasta lõpuni kavandatud eelarvest on 87%. Mittetäituvuse põhjuseks on planeeritust väiksem ekspertidega sõlmitud töövõtulepingute maht. Kui täituvuse arvestusest välja jätta digiarenduste muud kulud, mille täituvus on 27%, on muude kulude täituvus 2025. aasta lõpuni kinnitatud eelarvest 74%. Peamine mittetäituvuse põhjus on teavitustegevuste ja välislähetuste kavandatust väiksem maht. Kõik eesmärgid, tulemused ja indikaatorid, mis TAT-s on planeeritud 2029. aasta augusti lõpuni Eelarve 2022 – 2029 Tegevused Eelarve 2.1. OSKA 6 419 300 Otsene personalikulu 5 462 200 Muud kulud 957 100 2.2. Tervikliku oskuste süsteemi loomine kokku 4 744 400 8  Tervikliku oskuste süsteemi kontseptuaalsete aluste ja rakendumise 2.2.1. 197 300 eelduste loomine ja kutsesüsteemi arendamine 2.2.2. Oskuste kirjeldamine, vastavushindamine ja tunnustamine, 2.2.3. 4 547 107 OsKuS rakendamise ettevalmistamine 2.2.4 Otsene personalikulu 3 690 900 Muud kulud 856 207 2.3. OsKuS digiarendused 4 698 420 Otsene personalikulu 464 500 Muud kulud 4 233 920 3 Horisontaalne kulu kokku 1 682 890 Otsene personalikulu 208 910 Kaudsed kulud (15% otsestest personalikuludest) 1 473 980 EELARVE 2022-2029 KOKKU 17 545 017 Tegevuse 2.1 ehk OSKA kogueelarve on 6 419 300 eurot ning see koosneb personalikuludest summas 5 462 200 eurot, sh OSKA töötajatele summas 5 122 200 eurot: 16 OSKA töötaja töötasud (metoodikud ja andmeanalüütikud: 4 ametikohta, 5 kaheliikmelist uuringutiimi: 10 ametikohta, seirekoordinaator, OSKA veebispetsialist) ja võlaõiguslikud lepingud summas 340 000 eurot. OSKA muude kulude eelarve summas 957 100 eurot sisaldab OSKA uuringute läbiviimise ja uuringutulemuste mõju seirega seotud kulusid. Hangetega tellitavad tööd: OSKA hanked Kulu 22-25 EA 26-29 Kogueelarve 22-29 Valdkonna arenguid tutvustavate videode 30 000 87 500 117 500 tootmine Uuringuaruannete kujundus ja veebis 106 830 177 500 284 330 avalikustamine OSKA seiretulemuste interaktiivne 15 000 70 000 85 000 veebilahendus Kokku 486 830 Tegevuse 2.2. „Tervikliku oskuste süsteemi loomine“ kogukulu on 4 744 400 eurot Selle alla on eelarvestatud tegevuse 2.2.1. kulud, mis on vajalikud reformi ettevalmistamiseks ja rakendamiseks mahus 197 300 eurot. Tegevuste 2.2.2-2.2.4 kogukulu on 4 547 107 eurot. Selle raames luuakse kogu sisu OsKuS infosüsteemi digiarendustele. Nende tegevuste eelarvest kaetakse sisuloomeks vajalikud personalikulud summas 3 690 900 eurot, mis sisaldab tervikliku oskuste süsteemi loomise töötajate töötasusid summas 3 375 900 eurot: 8 täistööajaga oskuste süsteemi töötajat (oskuste suunajuht, 4 oskuste spetsialisti, hindamise suunajuht, 2 kommunikatsioonispetsialisti, ning 7 osalise tööajaga töötajat, kelle töö jaguneb kutsesüsteemi ja ESF projekti vahel: OsKuS arendusjuht, nõunik, 5 kompetentsiprofiilide koostamise koordinaatorit). Lisaks võlaõiguslikke lepinguid oskuste süsteemi arendamisse ning kompetentsiprofiilide koostamisse kaasatud ekspertidele summas 315 000 eurot. 9 Muud kulud summas 856 207 eurot sisaldab kulusid sihtrühmade koolitamisele, digitaalsete koolitusmaterjalide väljatöötamisele. Lisaks partnerite kaasamine ja laiema üldsuse teavitamine OsKuS süsteemi kontseptsioonist ja projekti raames loodud toetavatest digilahendustest. Tegevuse 2.3. OsKuS digiarenduste kogukulu on 4 698 420eurot. Personalikulude eelarvesse on arvestatud ühe töötaja (digiarenduste juht/süsteemianalüütik) tööjõukulud summas 464 500 eurot. Muude kulude all on mh digiarenduste hangete kulud summas 4 189 085. OsKuS digiarenduste kulud Kulu 22-25 EA 26-29 Kogueelarve 22-29 Digiarenduste tehnilised konsultatsioonid 28 456 16 375 44 832 (sisseostetavad teenused) jm kulud OsKuS digiarenduste hanked: Oskuste süsteemi ärianalüüs 70 886 70 886 (KrabuGrupp) Oskuste infosüsteemi loomine ja 391 752 391 752 arendamine, I etapp: kirjeldamise keskkond. Loodi oskuste, ametite ja tegevusalade infosüsteem: Oskuste kompass. Oskuste infosüsteemi II etapp, oskustega 271 919 1 215 205 1 487 123 seotud teenuste keskkonna loomine ja arendamine: personaliseeritud teenuste pakett (oskuste profiilid,enesehindamise keskkond ja isikustamise võimalus) ühtne platvorm OsKuS süsteemi koordinaarimiseks, Kompetnetsiprofiilide loomse keskkond, VÕTA digiplatvormi loomine, AI-põhise tööriistapaketi väljaarendamine. Töömaailma kutse andmise 250 116 244 528 494 644 halduskeskkonna arendamine. Kutse taotlemise keskkond, kutseeksamite haldamise ja kutse andmise keskkond Oskuste analüüsikeskkonna loomine ja 963 480 963 480 arendamine: andmebaas ja analüüsi tööriist tööjõu- ja oskuste vajaduse ning oskustelõhe tuvastamiseks ühiskonnas, et toetada hariduspoliitika ja tööturu strateegiate kujundamist. Tervikliku süsteemi OsKuS infosüsteemi 781 200 781 200 loomine, ühtse kaubamärgi kujundamine: kutseregistri, OSKA ja Oskuste Kompassi alusandmestikest ühtse andmemudeli kujundamine, kasutajateekondade ühtlustamine, vajalike liidestuste loomine. Terviksüsteemi haldamis- ja arendamiskeskkonna loomine. OsKuS digiarendused kokku 1 013 129 3 220 788 4 233 917 10 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele ja on kooskõlas riigisiseste õigusaktidega. 5. Käskkirja mõjud Käesoleva regulatsiooni alusel perioodil 2022–2029 elluviidavaid tegevusi rahastatakse täies ulatuses struktuuritoetusest. Peale välisrahastuse lõppemist alates 1. sept 2029 planeeritakse tegevuste jätkuvus, st OSKA uuringud ning oskuste infosüsteemi rakendamine riigieelarvelistest vahenditest. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2026. a, sest eelarvemuudatused rakenduvad uue aasta algusest. Senine eelarve kehtis 2025. aasta lõpuni. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja SA Kutsekoda. 11 Lisa 1 TAT „Kutsesüsteemi reform ajakava: 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa 1. pa 2. pa OSKA OSKA metoodika arendamine, uuringute läbiviimine ja seire Oskuste kirjeldamise metoodika väljatöötamine Oskuste kirjelduste koostamine ja ajakohastamine Oskuste kirjeldamise infosüsteemi kontseptsiooni väljatöötamine ja IT- Oskuste lahenduste ettevalmistamine, infosüsteemi arendamises osalemine süstematiseerimine ja kirjeldamine Oskusprofiilide kirjelduste aluspõhimõtete kokkuleppimine Oskusprofiilide sisuloome Oskuste hindamise mudeli, aluspõhimõtete ja metoodika loomine, partneritega läbirääkimine ning kokku leppimine. Süsteemis osalejate informeerimine Oskustunnistuste väljastamise ja registreerimise aluspõhimõtete väljatöötamine, partneritega läbirääkimine ning kokku leppimine. Süsteemis osalejate informeerimine Oskuste vastavushindamine ja Kutse taotlemise ja kutseeksami korraldamise digihalduskeskkonna eelanalüüs ja ettevalmistus, keskkonna loomises osalemine tunnustamine Oskuste hindajatele hindamismaterjalide väljatöötamise toetamine Oskuste ja kutse hindajatele hindamiskoolituste korraldamine Digitaalsete õppematerjalide koostamine ja tootmine Süsteemi OsKuS uue juhtimismudeli kontseptsiooni väljatöötamine, kontsultatsioonid partneritega, õigusaktide muudatusettepanekute väljatöötamine Tervikliku oskuste ja kutsete süsteemi OsKuS OsKuS süsteemi kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine, selle ellu viimine rakendamine ja teavitustegevused Tervikliku kutse- ja oskustesüsteemi OsKus infsüsteemi 1. ja 2. etapi ettevalmistamine, infosüsteemi arendamises osalemine Kutse taotlemise ja kutseeksami korraldamise Oskuste süsteemi 1. etapp: Oskuste kirjeldamise süsteem Oskuste süsteemi 2. etapp: Oskuste teenuste keskkond OsKuS digiarendused Oskuste süsteemi 3. etapp: Oskuste analüüsikeskkond OSKA terviklik infosüsteem 1. etapp: OSKA terviklik infosüsteem 2. etapp: Krati kasutuselevõtu analüüs ja rakendamine: Tehisintellekti rakendamine andmete analüüsimiseks jm võimalusteks Näidikulauad: vastavalt Kutsekoja koordinatsioonikogu tellimusele erinevate sihtgruppide vajadustest lähtuvalt. 12 Lisa 2 TAT „Kutsesüsteemi reform“ digiarendused aastate lõikes 13