Taotluse rahuldamata jätmise kohta

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 28.01.2026 kehtiv kuni 28.05.2034 Alus: ÜSS 2021-2027 § 20 lg 5 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus OTSUS taotluse rahuldamata jätmise kohta 28.01.2026 nr 11.3-1/26/419 Rahandusministri 12.05.2025 määruse nr 18 „Avaliku sektori kultuuriväärtusega hoonete energiatõhususe tõstmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 12 lõike 5 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus): otsustab: jätta rahuldamata Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum (registrikood 90014603, aadress Pirita tee 56, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond; edaspidi taotleja) 16.10.2025 esitatud taotlus registreerimisnumbriga Kliima2.9.01.25-0167 (edaspidi taotlus) projekti „Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 72 energiatõhusustööd“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. 1. Rakendusüksuse põhjendused ja õiguslik alus Vastavalt meetme määruse § 8 lõike 2 punktile 2 peab taotleja lisama taotlusele hoone energiaauditi, arvestades meetme määruse §-s 9 sätestatud tingimusi. Meetme määruse § 9 lõike 1 järgi peab energiaaudit vastama määruse lisas 1 sätestatud tingimustele ja nõuetele ning sisaldama vähemalt meetme määruse § 9 lõikes 4 sätestatut. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum on esitanud taotlused kahe projekti rahastamiseks – „Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 70 energiatõhusustööd“ ning „Ajaloomuuseumi hoone Pirita tee 72 energiatõhusustööd“. Taotlusele lisatud energiaauditist nähtub, et energiaauditi koostamisel on lähtutud mitme hoone summaarsest energiatarbimisest, mitte hoone tegelikest ja tõendatud energiatarbimise andmetest. Energiaaudit sätestab järgmist (p 2.3. ja 3.4): „Hoonet teenindab soojussõlm, mis asub kõrval olevas hoones Pirita te 72a. Seal asub gaasikatel, mis saab gaasi maagaasivõrgust. Katel teenindab kuuest hoonest koosnevat hoonete gruppi (Pirita tee 56/58, 68, 70, 72, 74/76). /…/ Hoonete kütet eraldi ei mõõdeta, mistõttu on auditeerimisandmete aluseks kogu kompleksi kasutatud soojusenergia, mis on jagatud hoonete köetava pindala vahel võrdeliselt. Selline lähteinfo on ebatäpne, mis tähendab, et soojuskadu konkreetses hoones, sh ka soojusenergiatarve võib olla erinev sellest mis on auditis aluseks võetud“. /…/ „Elektrienergiat mõõdetakse kahe hoone (Pirita tee 70 ja 72) peale kokku, jaotus hoonete vahel on leitud vastavalt köetava pinna ruutmeetritele.“. Meetme määruse § 9 lõike 4 punkt 5 sätestab, et taotleja poolt taotlusele lisatud energiaaudit peab sisaldama muuhulgas vähemalt hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulise tegemise korral, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed hoone kavandataval kasutusel. Vastavalt meetme määruse lisa 1 peatüki 4 punktile 4.5 arvestatakse hoone viimase kolme kalendriaasta tegelike ja tõendatud keskmiste tarbimisandmete arvutamisel, et arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest. Taotlusele lisatud energiaauditist selgub, et Pirita tee 72 hoones ei ole mõõtureid, millega mõõta antud hoones tarbitud elektri- ja soojusenergiat. Mõõdetakse ainult mitme hoone summaarseid energiatarbimisi. Taotleja poolt kasutatav proportsionaalne hoone köetava pinna osakaal hoonete summaarsesse köetavasse pinda lahendus ei võimalda tarbimisandmeid täpselt ja tõendatult eristada. Tulenevalt eeltoodust, ei vasta taotluses kasutatud energiatarbimise metoodika meetme määruses sätestatud nõuetele ning meetme määruses ja selle lisas 1 toodud nõuet ei ole võimalik laiemalt tõlgendada. Kehtiv meetme määrus näeb ette projektis nimetatud kultuuriväärtusega hoone, mitte hoonete kompleksi, tegelike ja tõendatud andmete esitamise viimase kolme aasta kohta ning seda nõuet ei ole taotleja esitatud taotluse puhul täitnud. Rakendusüksusel ei ole võimalik tunnistada vastavaks taotlust, mille puhul ei vasta esitatud andmed nõutud tingimustele. Vastavalt meetme määrusele ja lisale 1 peab energiakasutus olema eraldi mõõdetav, tulenema tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest andmetest ning kuivõrd Ajaloomuuseumi hooneid Pirita tee 70 ja Pirita tee 72 energiatarbimist eraldi ei mõõdeta, siis ei vasta nimetatud ka Pirita tee 72 hoone rekonstrueerimiseks esitatud taotlus meetme määruses sätestatud tingimustele. Meetme määruse § 12 lõike 2 kohaselt peab taotlus vastama §-s 8 sätestatud nõuetele. Kuivõrd taotleja poolt taotlusele lisatud energiaaudit ei ole koostatud meetme määruse lisas 1 esitatud nõuete kohaselt, ei vasta energiaaudit meetme määruse §-s 9 sätestatud tingimustele ning seeläbi ei vasta ka esitatud taotlus meetme määruses kehtestatud tingimustele. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral teeb rakendusüksus meetme määruse § 12 lõike 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16 lõikes 2 sätestatule. Haldusmenetluse seaduse § 15 lõigete 2 ja 3 alusel antakse taotlejale üldjuhul võimalus esitada oma seisukohad enne taotluse mittevastavaks tunnistamist ja rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel. Käesoleval juhul on taotlejale esitatud päring seoses taotluses esinevate puudustega, kuid taotleja ei ole sellele reageerinud ega sisuliselt vastanud. Selleks, et oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine, lähtub rakendusüksus üksnes tähtajaks esitatud ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusest ning selgitusi küsitakse, kui selline vajadus on ilmne juba taotlusega esitatud andmete selgitamiseks, aga mitte taotluse täiendamiseks või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise eesmärgil, mis oleks ilmselges vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripära ja eesmärgiga. Rakendusüksus selgitab, et taotlejal ei ole vaja esitada täiendavaid seisukohti käesolevale otsusele, kuna täiendava ärakuulamise raames antud selgituste tulemusel enam uut vastavuskontrolli ei teostata. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise põhimõttele ning seetõttu on põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi kokku voorulise taotlemise eesmärgiga. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et taotlus ei vasta meetme määruse § 8 lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimusele ning jätab taotluse meetme määruse § 12 lõike 5 alusel rahuldamata.  2. Otsuse vaidlustamine Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Sirje Allmaa 5885 4549 [email protected]