Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine - Riigi Tugiteenuste Keskus

Failid

2 23.01.2026 Ministri määrus.asice1723 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ eelnõu seletuskiri Lisa 3 Märkustega arvestamise tabel Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise või arvamuse esitaja mittearvestamise põhjendus Rahandusministeerium Lisada eelnõusse selged viited konkreetsetele Arvestatud riigiabi alustele (üldise grupierandi määruse artiklid, abikõlblikud kulud, abi määrad). Kanda seletuskirjas toodud riigiabi Arvestatud üldpõhimõtted üle eelnõu normiteksti, kuna ainuüksi seletuskiri ei ole piisav. Arvestatud Lisada eelnõusse vähese tähtsusega abi (VTA) üldpõhimõtted, sh:  viide asjakohasele VTA määrusele (2023/2831 või 2023/2832);  välistused ja mitteabikõlblikud sektorid;  maksimaalne abi suurus (300 000 eurot kolme aasta jooksul);  ühe ettevõtja mõiste;  kumuleerimisreeglid;  dokumentide säilitamise nõue (10 aastat). Arvestatud Lisada eelnõusse kõik üldise grupierandi määruse (GBER) alusel antava abi üldpõhimõtted, sh:  viide konkreetsele GBER artiklile;  välistused (raskustes ettevõtjad, tagasinõudmata abi jms);  ergutava mõju nõue (GBER art 6);  abikõlblikud kulud artiklite kaupa;  abi suuruse ja intensiivsuse piirangud;  dokumentide säilitamise nõue (GBER art 12 – 10 aastat). Lisada eelnõusse sõnaselge välistus, et abi ei Arvestatud anta ettevõtjale, kellel on tagasinõutud toetus tasumata (GBER art 4(a)). Täitmiseks vajalik teave § 11 täiendamine – Arvestatud lisada taotlusvormi nõuded ettevõtte suurusele, projekti asukohale ja taotletavale abisummale (GBER art 6(2)). Lisada eelnõusse riigiabi ja VTA üldpõhimõtted Arvestatud ettevõtlusministri määruse nr 65 eeskujul. Parandada viide eelnõu §-i 1 kohta Arvestatud Selgitustes eelnõu §-i 2 kohta on viidatud Arvestatud komisjoni määrusele (EL) 2023/2831, kuid allmärkuses 7 on viide komisjoni (kehtetule) määruse (EL) nr 1407/2013. Tabelis 1 on toodud viited komisjoni Osaliselt arvestatud. määrustele ja artiklitele, mille alusel eelnõus Selgitame, et grupierandi sätestatud kulusid plaanitakse katta. Juhime artikkel 29 puhul on tähelepanu, et nt iga üldise grupierandi määruse projektide sisu puhul sätte alusel on abikõlblikud erinevad kulud või mõeldudki protsessi ja tegevused. Nt üldise grupierandi määruse artikli organisatsiooniinnovatsiooni 25 alusel on võimalik abi anda alusuuringuteks, vastavalt grupierandi rakendusuuringuteks, tootearenduseks ning määrusele. teostatavusuuringuteks. Alusuuringute, rakendusuuringute ja tootearenduse mõisted on defineeritud üldise grupierandi määruse artiklis 2 (vastavalt art 2 punktis 84, 85 või 86), abikõlblikud kulud on toodud artikli 25 lõikes 3. Teostatavusuuring on defineeritud artikli 2 punktis 87 ja teostatavusuuringu abikõlblikud kulud artikli 25 lõikes 4. Ka abi osakaalud abikõlblikest kuludest on erinevatel tegevustel erinevad. Artikli 29 alusel peab aga tegevus vastama kas protsessi- või organisatsiooniinnovatsiooni mõistele (vt üldise artikkel 2 punkt 96 ja 97). Selgituses eelnõu § 9 kohta on kirjas, et Arvestatud. Selgitame, et suurettevõtjatele ei anta abi üldise grupierandi suurettevõtted saavad ka määruse artiklite 18 ja 29 alusel, kuid eelnõus siiski taotleda, kuid nad ei sellist tingimust kirjas pole. Samas nt artiklit 29 saa täita tulemusnäitajat alusel on põhimõtteliselt võimalik toetada ka „VKEd, kellel on suurem suurettevõtjaid. Palume eelnõu täpsustada, et lisandväärtus töötaja kohta“. taotlejale ja abi andjale oleks üheselt selge, kes võivad millist abi taotleda. Selgituses eelnõu § 16 kohta on mh kirjas, et Arvestatud rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega. Sellist tingimust aga eelnõus ei ole, palume lisada eelnõusse. Eelnõu § 1 lg 1: korrektsed erieesmärgid on Arvestatud. Juhime samas (a)(ii) „digitaliseerimisest kasu toomine tähelepanu, et kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku rakenduskavas on sektori asutuste jaoks“ ja erieesmärk (a)(iii) erieesmärgid ilma osata „VKEde kestliku majanduskasvu ja „(a)“. konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“, palume korrigeerida. Eelnõu § 4 lg 2 esitatud väljundnäitajad ei vasta Arvestatud. TATiga ei meetmete nimekirjale. Puudu on sekkumise panustata esimesse 21.2.2.1 väljundnäitaja PSO04 „Uued või mõõdikusse (nagu ka uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ näitajate metoodikas puudub ja sekkumise 21.3.1.14 väljundnäitaja RCO04 seostatus) ning kuna „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“. vahendid otsustati suunata Palume lisada või selgitada, miks nimetatud vaid määruse alusel avatud väljundnäitajad ei ole konkreetses määruses taotlemise kaudu, siis teeme asjakohased. kaasnevalt ettepaneku metoodika muutmiseks ja mõõdiku RCO04 eemaldamiseks. Eelnõu § 4 lg 3 tulemusnäitaja nimetus ei vasta Arvestatud rakenduskavale ega meetmete nimekirjale. Näitaja korrektne nimetus on „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“. Palume korrigeerida. Juhul kui näitajate kasutamisel on § 6 lg 1 Arvestatud tegevuste lõikes erandeid, siis palume need kas eelnõus või vähemalt selle seletuskirjas välja tuua. Juhime tähelepanu, et § 18 lg 3 p 3 kohaselt Arvestatud. Tulemusnäitaja peab toetuse saaja esitama aruandes andmed osas raporteerib seda vaid väljundnäitajate täitmise kohta. Palume rakendusüksus ise. analüüsida, kas § 4 lg 3 tulemusnäitaja andmete kogumiseks võib tekkida vajadus järelaruannete küsimiseks või konkreetse näitaja täitmist raporteerib rakendusüksus ise Äriregistri andmetele tuginedes. Palume tulemusnäitaja andmete kogumise kohta lisada selgitus ka seletuskirja. Seletuskirja sissejuhatuses tuleb viidata Arvestatud. Vt märkust poliitikaeesmärgile 1 „Nutikam Eesti“, samuti eespool erieesmärkide tuleb korrigeerida erieesmärkide viited tähistamise kohta. vastavalt eelnõule Seletuskirjas on lk 7 punktis 1 ja lk 32 punktis Arvestatud ja selgitatud 5 öeldud, et „Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi seletuskirjas. Toetuse toetuse osa 20 000 000 eurot, millest eelarve kujuneb kahe kõnesoleva määruse alusel toetatavate sekkumise eelarvetest (7 tegevuste toetuseelarve on 10 508 000 eurot.“ mln + 3,5 mln). Eelnõus viidatakse samas ka meetmele 21.1.3.1, kuid eelarve puhul vastav viide puudub. Meetmes 21.1.2.2 on tänaseks juba kinnitatud Arvestatud. Lisaks kaks TATi kogumahus 11 mln eurot. Kuna selgitame, et sekkumise meetme maht on 20 mln eurot, siis ei ole 10 21.1.2.2 all on kinnitatud 3 508 000 eurot sealt praegu võimalik TATi TATi kogumahus 13 mln eelarvemahuks määrata enne kui eelmiste eurot. TATide tegevused on lõpetatud või nende eelarveid TATis korrigeeritud. Kuskil ei ole öeldud, millisest fondist TATi Arvestatud. eelarve kaetakse, palume lisada viide fondile. Seletuskirja täiendatud. Seletuskirjas lk 33 on lause: „Eelnõu esitatakse Arvestatud. arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele…“. EASi ei ole enam sellise nimega olemas, palume parandada Riigi Tugiteenuste Mitteametlikus kooskõlastuses käinud eelnõus Arvestatud Keskus oli paragrahvis 1 kuus lõiget, mis on taandatud kahele lõikele. Lõikes 4 oli viide, et taotlemine ja toetuse kasutamisega seonduv (aruanded jne) toimub e-toetuse keskkonnas. Soovitame taastada mitteametlikul kooskõlastamisel käinud olukord, et toetuse taotlejal oleks esmavajalik info kajastatud käesolevas määruses. Eelnõu § 4 lg 4: ÜM § 41 lg 1 punkti 5 kohaselt Arvestatud tuleb määruses sätestada „Eesti 2035“ näitaja(d), mille sihttaseme saavutamisse TAT tegevus panustab. Palun lisada. Palun eelnõus ära nimetada nii riigiabi andmise Arvestatud aluse (sh viide EL õigusaktile) kui ka abi andmist reguleerivad põhimõtted ning grupierandi riigiabi puhul ka võimalikud abiliigid. See tagab läbipaistvuse, aitab ennetada ja vältida eksimusi ning võimaldab täita üldise grupierandi määruse kohustusi (sh art 11 aruandluse kohustust) ja sisustada asjakohaseid juhtimis- ja kontrollisüsteeme. Juhime tähelepanu, et vajadust abi andmise põhimõtteid siseriiklikus õigusaktis välja tuua ning abiliigid ära nimetada on rõhutanud Euroopa Komisjon ise. Eelnõu § 7 lg 1, 2, 3 viidatakse ainult ÜM § 15 Arvestatud lõikele 2. Kulu peab olema kooskõlas kõigi ÜM § 15 lõigetega. Määruses on vaja kirjeldada, millised kulud on abikõlblikud. Eelnõu § 7 lg 1, 2 ja 3: palun eemaldada viide ÜM § 15 lõikele 2, kuna põhjendatust hinnatakse RÜ poolt abikõlblikkuse hindamise käigus. Eelnõu § 7 lg 5: „võivad kaudsed kulud Arvestatud moodustada projekti otsestest kuludest seitse protsenti arvutatuna lähtuvalt ühendmääruse §- st 23“. Kas see tähendab, et kaudseid kulusid ei arvestata igale projektile juurde? Kui projektis antakse ainult VTA-d ja projekti kogumaksumus on alla 200 000 euro, on lihtsustatud kulude kasutamine vastavalt ÜM § 18 lg 1 kohustuslik ja seega ei saa kaudsete kulude arvestamine sellisel projektil olla taotleja soovil põhinev. Lisaks ei ole viide ÜM § 23 õige, kaudsete kulude arvestus toodud ÜM § 21. Palun teha vajalik parandus. Eelnõu § 11 lg 1 viidatakse ühendmääruse § 4 Arvestatud lõigetele 1–3. Ühendmääruse § 4 lõikega 3 kehtestatakse nõuet, et kui projekti viiakse ellu koos partneriga, peab taotlus sisaldama partneri esindusõigusliku isiku kinnitust projektis osalemise kohta. Palun täpsustada, kas partneri kaasamine on lubatud ja vastavalt sellele eelnõu teksti täiendada, nt § 10 täiendavad nõuded taotlejale ja partnerile jne. Sealjuures on oluline silmas pidada, et ühendmääruses kasutatakse partneri mõistet ÜSS § 2 punkti 5 tähenduses. Eelnõu § 14 lg 1 olemasolevast sõnastusest võib Arvestatud jääda ekslik mulje, et toetuse andmiseks kontrollitakse üksnes taotluse nõuetele vastavust. Tegelikult tuleb enne projekti hindamist veenduda ka taotleja nõuetele vastavuses. Kuna taotleja ja taotluse nõuetele vastavus tuleb tuvastada enne § 14 lg 2 nimetatud hindamise läbiviimist, palun eelnõus selgemalt sätestada, et enne taotluste hindamist tuvastab rakendusüksus taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse. Eelnõu § 14 positiivse hinnangu sisu tuleneb Arvestatud taotluse rahuldamata jätmise sättest. Leiame, et see ei ole kasutajamugav. Palun lisada taotluse rahuldamise otsuse kohta eraldi säte. Eraldi sätet taotluse rahuldamise kohta on vaja lisaks seetõttu, et kuna kehtetuks tunnistamise alustes on nimetatud - kui toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtpäevaks alustanud projekti elluviimist. Sellist alust ühendmääruses ei leidu, seega peab eraldi nõudena tulenema meetme määrusest. Eelnõu § 15 p 2 palun kontrollida viidet § 14 Arvestatud lõikele 3. Teha vajalik parandus. Ettepanek § 18 tuua välja, kus sätestatakse Arvestatud vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaeg - näiteks, et see on kirjas taotluse rahuldamise otsuses (oli olemas esialgses versioonis). Eelnõu § 18 on aru saada, et § 6 lg 1 p 2-4 Arvestatud tegevuste puhul peab vahe- või lõpparuanne sisaldama muuhulgas kuludokumente. Ehk siis toetuse saaja esitab aruandes oma kuludokumendid failidena ja RÜ menetleja sisestab need kuludokumendid SFOSi, et saaks teha toetuse saajale väljamakse. Ettepanek: aruande juurde kuludokumente ei esitata, vaid toetuse saaja esitab dokumendid otse e-toetuse keskkonna kaudu. Ka § 19 lg 2 toetab seda, kuna toetus makstakse välja tegelike kulude alusel peale lõpparuande kinnitamist (vahearuande kinnitamisel mingeid väljamakseid ei tehta). Selgusetuks jääb, mis täpsemalt on Arvestatud kindlasummalise makse tulemuseks ja seda tõendavateks dokumentideks. Kus see sätestatakse? Kui taotluse rahuldamise otsuses, siis see palun lisada. Palun määruses sätestada ka toetuse saaja Arvestatud kohustused ja täpsustada, kas projekti käigus võib toetus saada ka projekte, millele kohaldub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 65 tulenev tegevuste kestuse nõue. Kestuse nõue kohaldub tegevustele, mis hõlmavad taristu- või tootlikke investeeringuid. Tootlikud investeeringud on selles kontekstis investeeringud ettevõtete põhivarasse või immateriaalsesse varasse eesmärgiga toota kaupu ja teenuseid, ning andes seeläbi panuse kapitali kogumahutusse ja tööhõivesse. VKE- dele 3aastase kestusnõude perioodi erandi rakendamiseks tuleb vastav võimalus määruses sätestada. Eelnõus ei ole viidet teavitusmäärusele ega Arvestatud. Selgitame, et teavitusega seonduvatele kohustustele. projektid oma iseloomult ei Ettepanek sõnastuseks: „Kohustub täitma vaja teavitamiskulusid. teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021- 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule. Ei ole ka välja toodud teavitamisega seotud kulude abikõlblikkuse poolt“. Soovitame ministeeriumil anda antud eelnõu Mitte arvestatud. Eelnõu ja lugemiseks mõnele toetuse saajale - kas on aru selle lisade täiendamisel on saada, kuidas käib taotlemine, kui palju peab arvesse võetud panustama omafinantseeringut, kuidas toetust kooskõlastamisel ja talle makstakse. arvamuse avaldamisel esitatud märkusi ning täpsustatud toetuse taotlemise, omafinantseeringu ja toetuse maksmisega seotud tingimusi. Pärast vajalike täienduste tegemist on eelnõu sisu ministeeriumi hinnangul piisavalt selge ja üheselt mõistetav, mistõttu ei peetud eelnõu täiendavat tutvustamist toetuse saajatele enne vastuvõtmist vajalikuks. Kliimaministeerium 1. Toetuse andmise tingimuse materjalidest ei Selgitame, et energia selgu: tarbimise ja energiatõhususe 1) milline on andmemajanduse kasutusjuhuga küsimused on olulised, kuid seotud energiatarve täna ja milline see on käesoleva meetme eesmärk toodud eesmärgi (kahekordistada majanduse on ettevõtete maht aastaks 2035) saavutamisel. Sealjuures digitaliseerimise toetamine arvestades digitaliseerimisega kaasnevat võimalikult vähese võimalikku energiasäästu; halduskoormusega. 2) ettevõtete digitaliseerimisel energiatarbimise Täiendavate energiakasutust muutus ja sääst, puudutavate nõuete 3) andmemajanduses energiatarbimisel kehtestamine suurendaks taastuvenergiale ja puhta energiaga bürokraatiat ning võib majandusele üleminekuga arvestamine. vähendada meetme Energiatõhususe direktiiviga on seatud kasutatavust. liikmesriikide energiatarbimisele indikatiivsed Energiatõhususe ja sihttasemed aastaks 2030, millega tuleb mh taastuvenergia eesmärke majanduse arendamisel (sh digitaliseerimisel) käsitletakse teistes arvestada. Energiamajanduse korralduse vastavates seaduses aastaks 2030 seatud riiklike poliitikameetmetes. taastuvenergia eesmärkide arvestamine aitab kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule. Meetme kavandamisel ettevõtjate digitaliseerimiseks tuleb mõelda ka antud aspektidele ennetamaks nt elektrikulude kasvu. 2. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse Arvestatud 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) artikli 41 lõike 1 kohaselt peab olema loodud toetuse andmise tingimustes seos „Eesti 2035“ kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtetega ja ka „Eesti 2035“ näitajaga. Praegu on määruse eelnõu § 4 lõikes 4 nimetatud panus „Eesti 2035“ sihtidesse ja alamsihtidesse, aga puudub seos konkreetsete näitajatega. Palume need ka lisada. Ühendmääruse § 41 lg 1: (1) Toetuse andmise tingimuste määruses sätestatakse: 3) riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilised sihid ja aluspõhimõtted, mille saavutamisele toetus ja projekt peavad kaasa aitama, ning toetatavad tegevused selle eesmärgi saavutamiseks; 5) riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja; 3. Seletuskirjas on lause: Arvestatud Lõikes 4 on sätestatud, et valikukriteeriumite alusel hindamiseks koostab rakendusüksus täpsema hindamismetoodika, mille kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlusvooru avamist Juhime tähelepanu, et ühendmääruse § 48 lõike 1 kohaselt kooskõlastatakse hindamismetoodika ka rakendusasutustega, kes vastutavad horisontaalsete teemade eest: Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide hindamismetoodika kooskõlastatakse korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel avaldamist. Horisontaalsete teemade eest vastutavad: sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus - Liivi Pehk ([email protected]), tasakaalustatud regionaalne areng - Liis Palumets ([email protected]), DNSH ja Eesti2035 keskkonnanäitajad - Triin Karin ([email protected]), kliimakindlus - Marite Kungla ([email protected]). 4. Seletuskirjas on lause: Arvestatud Hindamisel peab § 6 lõike 1 punktide 2–4 projekt rahastuse saamiseks saama kõigis viies valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Kui § 6 lõike 1 punktide 2–4 projekte hinnatakse skaalal 0-4, kas see tähendab, et negatiivne hinnang on 0? Regionaalministeerium Teeme ettepaneku lisada seletuskirja analüüs Selgitame, et piirkondlikud piirkondade lõikes näitaja „Väljaspool arengunäitajad on Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt käsitletavad ühe võimaliku elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ näitajana, kuid osas (millistes piirkondades on olukord parem tarkvaraarenduste ja ja millistes halvem). digilahenduste loomine ei ole otseselt seotud ettevõtte füüsilise asukohaga. Seetõttu ei ole piirkondade lõikes täiendava analüüsi lisamine käesoleva meetme kontekstis põhjendatud. Teeme ettepaneku seada eesmärgiks toetuse Selgitame, et arvestades mahust vähemalt 40% jõudmist väljapoole digiriigi teiste TATide Tallinna ja Tartu regioone ja disainida toetus regionaalsus on seni olnud selliselt, et on kasutusel regionaalne toetuse 47%, on põhjendatud jaotus vähemalt Tallinna, Tartu ning muu Eesti eeldus, et ka käesoleva lõikes. meetme puhul võib vähemalt 40% toetusest kujuneda loomulikult väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Seetõttu ei pea vajalikuks täiendavate regionaalsete piirangute või kvootide kehtestamist. Regionaalsuse laiem analüüs ning 40% eesmärgi saavutamine MKMi vaates tervikuna, sh vajadus kompenseerida teiste TATide madalamat regionaalsust, viiakse läbi MKMis 2026. aasta jaanuaris. Regionaalsete kvootide või jaotuste kehtestamine suurendaks meetme keerukust ja halduskoormust ega ole seetõttu põhjendatud. Eesti Infotehnoloogia Lisada määrusesse (§ 3) mõisted Osaliselt arvestatud. ja „elektrooniline andmevahetus (EDI)“ ja Täiendasime terminit Telekommunikatsiooni „andmeliidestus“, kuna need on „koostalitlusvõimeline Liit reaalajamajanduse keskne tehniline alus. digitaliseerimine“ ning Praegu räägitakse (§ 3) “reaalajamajanduse täiendatud seletuskirja. põhimõtetest”, kuid ei tooda välja EDI kui üht põhilist vahendit nende rakendamiseks. Lisades EDI termini, muutub määruse rakenduspraktika selgemaks nii ettevõtjatele kui hindajatele. Täiendada § 6 lõike 1 punkti 2 ja sõnastada see Mittearvestatud. järgmiselt: „ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamine, sealhulgas süsteemidevaheliste andmeliidestuste ja standardiseeritud andmevahetuslahenduste väljatöötamine või täiustamine.“ Täpsustada määruses (§ 6 lg 3 järel) Mittearvestatud. Selgitame, koostööpartneri mõistet ja toetatavate tegevuste et partner ei saa olla ulatust: „Koostööpartneriks võib olla ka teenuseosutaja, küllaga saab andmevahetusplatvormi või partneriks olla platvormi digitaliseerimisteenuse osutaja, kes aitab tagada operaator. Näiteks projektis arendatava lahenduse andmevahetusplatvormi koostalitlusvõime.“ Või lisada § 6 uus lõige (7): operaator ja e-arvete „(7) Koostööpartneriks käesoleva paragrahvi operaator sobib partneriks. lõigetes 3–5 nimetatud tegevuste puhul võib olla ka teenuseosutaja või platvormioperaator, kes pakub andmevahetus-, liidestus- või automatiseerimisteenuseid (nt EDI-, e-arve- või API-platvorm). Toetatavate tegevuste hulka loetakse ka olemasolevate süsteemide vaheliste liidestuste arendamine või täiustamine, sealhulgas koostalitluse testimine. Muuta ajatemplinõue soovituslikuks (§ 6 lg 3 p Arvestatud 1 ja § 6 lg 4 p 1), sest ajatemplinõue ei ole vajalik kõikides reaalajamajanduse lahendustes – see võib muuta süsteemid jäigaks ja lisada tehnilist keerukust. EDI-lahenduste puhul kasutatakse juba tehingute logisid ja valideeritud andmevoogude kontrolli, mis tagavad jälgitavuse ilma kohustusliku ajatemplita. Sõnastusettepanek: „Tarkvara arendus võimaldab turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu; ajatemplite kasutamine on lubatud, kuid mitte kohustuslik, kui kasutatakse muid turvalise logimise ja auditeeritavuse meetodeid“. Lisada § 7 lõikesse 1 eraldi punkt: Arvestatud „infosüsteemide ja tarkvarade liidestamise ning koostalitlusvõime tagamise arenduskulud“. Nende selgesõnaline lugemine abikõlblikeks kuludeks aitaks toetada ettevõtteid, kes soovivad ühendada oma süsteeme äripartneritega (klientide või hankijatega), nt ERP ↔ tarnijate e-saatelehed või e-arved või ERP ↔ ostjate e-tellimused, e- vastuvõtukinnitused vms. Praegu võib selline tegevus jääda abikõlblikkuse määratluse alt välja. Samuti lisada § 7 lõikesse 2 uus punkt: „7) süsteemidevaheliste liidestuste, elektroonilise andmevahetuse teenuse, ja muu koostalitluse arenduse kulud, kui need on projekti eesmärgiga otseselt seotud.“ Täpsustada seletuskirjas, et toetatavate tegevuste alla loetakse ka süsteemidevaheliste liidestuste arendamist ja täiustamist, sealhulgas EDI- ja e-arveandmevahetuslahendused, mis suurendavad ettevõtete koostalitlusvõimet. Paragrahvi 14 lg 1 p 1 „projekti kooskõla Mittearvestatud valdkondlike arengukavadega“ hindamisel hinnata ka panust reaalajamajanduse ökosüsteemi arendamisse ja koostalitlusvõime parandamisse (nt liidestused, standardiseeritud andmevahetus). See muudab hindamismetoodika konkreetsemaks ja soodustab selliseid projekte, mille mõju ulatub ühe ettevõtte piiridest kaugemale. Muuta § 18 ja loobuda vahearuande nõudest Mittearvestatud ning piirduda lõpparuande nõudmisega, kui toetuse summa on alla 20 000 euro (§ 18). Leiame, et väiksemad digitaliseerimisprojektid peaksid olema administreeritavad minimaalse halduskoormusega. Paragrahvis 3 on toodud terminid Mittearvestatud. Selgitame, „diginõustaja“ ja „koostööpartner“ ning neid on et sama ettevõtte lubamine selgitatud seletuskirjas – ei ole aga üheselt nii diginõustaja kui selge, kas sama ettevõte võib täita nii koostööpartneri rolli täitma diginõustaja kui koostööpartneri rolli, kui tööde muudaks huvide konflikti sisu ja hinnastamine on eristatavad ning huvide tegeliku välistamise konflikt puudub? Teeme ettepaneku seda selgelt keerukaks ja raskesti lubada, et tagada väiksemate kontrollitavaks. Isegi juhul, digitaliseerimisprojektide teostatavus ning kui tööde sisu ja lisada vastav täiendus eelnõu seletuskirja. hinnastamine on formaalselt Sellise paindlikkuse võimaldamine on oluline eristatavad, ei ole võimalik eelkõige mikro- ja väikeettevõtete piisava kindlusega tagada digitaliseerimise projektide elluviimisel, kus diginõustamise sõltumatust diginõustamine ja arendus on tihedalt seotud ega välistada olukorda, kus ning kus turul ei ole alati võimalik leida kahte nõustamine on suunatud eraldi teenusepakkujat. Samuti tagab see, et omaenda arendusteenuse ettevõtjad saaksid kasutada olemasolevaid eelistamisele. Seetõttu ei ole kompetentse ja vältida dubleerivat eelnõus ette nähtud rollide halduskoormust. Sama ettevõtte rollide kattumise lubamine ning lubamine selgetel tingimustel tagab peame vajalikuks hoida läbipaistvuse ja kvaliteedi, mitte ei vähenda diginõustaja ja seda. Euroopa ja Eesti varasem praktika (nt koostööpartneri rollid „Digitaliseerimise teekaardi“ toetus, EASi selgelt lahus, et tagada innovatsiooniprogrammid) on lubanud rollide meetme läbipaistvus, kattumist, kui kulud on eristatavad ja usaldusväärsus ja võrdne nõustamine on dokumenteeritult tehtud enne kohtlemine. arenduse algust. Ettevõtluse ja § 2. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi Mittearvestatud. Selgitame, Innovatsiooni Võimalusel võiks kaaluda kogu meetme kõigil ettevõtetel ei pruugi Sihtasutus käsitlemist vähese tähtsusega abina, mis olla vaba VTA jääki, lihtsustaks oluliselt menetlust ja vähendaks mistõttu on grupierandi halduskoormust. pakkumine vajalik. Grupierandi artikleid koos toetusprotsentidega Arvestatud on vaja teada grupierandi teatise esitamiseks Euroopa Komisjonile ning RAR abikava loomiseks. Konkurentsiseadus sätestab, et koos grupierandi teatisega esitatakse Rahandusministeeriumile individuaalse riigiabi või abikava andmise aluseks olev õigusakt või selle eelnõu ja vajaduse korral abi kirjeldus, mis tõendab kavandatava riigiabi kokkusobivust Euroopa Komisjoni grupierandi määruses sätestatud tingimustega. Palun artiklid koos toetusprotsentidega sisse viia määrusesse. Seletuskirjas on öeldud, et „Kuigi Arvestatud konkurentsiseaduse § 33 lg 41 teine lause ja § 342 lg 22 teine lause kohustavad toetuse andmise määruses sätestama kõnesolevate EL õigusaktide üldpõhimõtted, ei ole eelnõukohase määruse kavandajad seda teinud, sest peavad seda EL õigusega vastuolus olevaks“. Mulle tundub, et TAT ei ole see koht, kus sellist asja otsustada, kas järgida siseriiklikku õigust või mitte. Selline otsus eeldab laiemat õiguslikku kaalutlust ja kooskõlastust, kuna tegemist on siseriikliku normi tõlgendamise ja potentsiaalse kõrvalejätmisega. Vastasel juhul tekib oht, et määrus ei vasta siseriiklikule õigusele, mis omakorda võib tuua kaasa rakendamisprobleeme, õigusvaidlusi ja ebakindlust nii rakendajatele kui ka toetuse saajatele. Grupierandi määrusele viitamine ei ole õigusvastane, samuti ei ole õigusselguse huvides keelatud sõnasõnaline ülevõtmine. Oluline on selle käigus EL määruse tingimustega mitte vastuollu sattuda. Lisaks tekib sellise määruse rakendamisel suure tõenäosusega ka täiendav ressursivajadus. Kui me ei määra kindlaks, mis GE art kasutame, Arvestatud siis taotleja tulevad vaidlema, et tema soovib suvalist GE art (GE art 14, kus on ka immat. vara arendamine see, miks seda ei anta või, miks ei anta arendusega seotud põhivara) jne. See kohutav koormus RÜle. SK ei saa kuidagi tingimusi seada, mis abi ja mis Arvestatud GE art on kasutusel. Lisada terminitesse eraldi reaalajamajandus Arvestatud juurde. 7) koostööpartner on taotluses nimetatud Arvestatud juriidiline isik, kes osaleb projektiga toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 tähenduses; Kommentaar: Niikaua kui koostööpartner on riik/KOV asutus on ok, et nad ei tee kulusid (vältimaks topeltfin, kuna riigi/KOV kulud (nt palk) võib olla juba nt sf vahenditest)), aga määruses toetatakse tegevusi, kus on kohustus kaasata ka riigi/KOV väliseid partnereid ja nemad ei peab ju osalema projektis „tasuta“. Võib olla pigem keeruline projekti kaasta koostööpartnereid, kui nende kulud ei ole abikõlblikud (selgitatud SK eelnõu §3 all). § 4. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja Arvestatud väljundnäitajad Palun tuua välja, millistesse konkreetselt, vajadus on nii näitajate seadistamisel taotlusvormi juurde kui ka hindamisel. SK viide lisa 2 (riskihindamise tabel), mis ei aita. § 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise Arvestatud tingimused Kommentaar: Lisaks siia veel juurde: Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord–Riigi Teataja + RE vahenditest oli: Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses–Riigi Teataja. EN peab olema kirjas, et see on kaasajastatud ja värskendatud RTE lahendusvõimalustega. Täpsustada kes on kolm lõppklienti – partner v Arvestatud koostööpartner, seda sõnastust peab täiendama. (6) Lisaks lõigetes 2–5 sätestatule peavad lõikes Arvestatud 1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artikli 17 tähenduses. Kommentaar:  Selle peab meetme tasandil ära hinnata, et meetme projektid on sellised, mis ei mõjuta DNSH-d ja projekti tasandil sellist hindamist ei ole vaja teha. Nt digipöörde määruse muutmise seletuskirjas on öeldud „Kuivõrd „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust on hinnatud taaste- ja vastupidavuskava raames ning leitud, et antud meetme puhul ei toimu olulist kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile, ei ole vajalik selle täiendav hindamine projekti tasandil.“ Seega võiks rakenduskava hindamisest piisata. Need tegevused on oma iseloomult sellised, et projektipõhine hindamine ei ole vajalik. § 7. Kulude abikõlblikkus Arvestatud (3) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele loetakse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks põhjendatud kuluks ühendmääruse § 15 lõike 2 tähenduses projekti raames arendatud tarkvara turundamise kulu. Kommentaar:  Aga see ei tohi olla: VTA määrus art 1 p1 e) ) abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; GE määrus (9) Käesolevat määrust ei tohiks kohaldada abi suhtes, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel, ega ekspordiga seotud tegevusele antava abi suhtes. Eelkõige ei tohiks seda kohaldada abi suhtes, millega rahastatakse turustusvõrgu loomist ja toimimist teistes riikides. Abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue või olemasoleva toote teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvale uuele turule laskmiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud, ei ole üldjuhul abi ekspordiga seotud tegevusele. See peaks SK selgitusena kirja saama. Seda kulud tohib anda ainult VTAna. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood Arvestatud (3) Taotleja ei tohi võtta siduvaid kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Kommentaar:  Lisada, va. Lg 4 nimetatud juhul. § 9. Toetuse summa ja määr Arvestatud (3) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kui üldise grupierandi määrus alusel antava riigiabi puhul ei sätesta nimetatud määrus teisiti. Kommentaar:  Üldse loetavuse (ettevõtjatele suunatud määrus, see ei ole nende igapäevane tegevus) huvides tuleks panna siia kirja: (x) Üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral 35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest. (x) Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal väikese ja keskmise suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest. (x) Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 29 alusel ei anta abi suurettevõtjale.  Kindlasti ei soovi anda GE art 29 SE toetust 15%, mida ta saab ainult siis, kui teeb tõhusat koostööd VKE. Pigem nendest projektides ei ole tõhusa koostöö olukorda. See peab kirja saama määrusesse. § 10. Täiendavad nõuded taotlejale Arvestatud Kommentaar:  Partnerile (koostööpartnerile) määruses ei ole? Neile nõudeid ei ole? Ehk koostööpartnerile ei ole vastavusnõudeid? Kas koostööpartneril võib olla maksuvõlg? Pankrotis? Jne? Riigi/KOV asutusest koostööpartneri puhul ei tahakski seda kontrollida, aga ev .partner/koostööpartneri puhul oleks vaja. § 11. Täiendavad nõuded taotlusele Arvestatud (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmist teavet ja dokumente: 3) projekti nimetus, eesmärk ja lühikirjeldus; Kommentaar:  Asukoht, GE määruse tõttu § 12. Toetuse taotlemine Arvestatud (4) Kui rakendusüksuse poolt läbivaatamisel olevate taotlustega taotletav toetuse summa on võrdne toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga või ületab seda, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja vaatab läbi talle esitatud taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmist jätkatakse rahaliste vahendite vabanemisel või täiendavate rahaliste vahendite lisandumisel toetuste rahastamise eelarvesse. Kommentaar:  Kui suurest vabanemisest jutt on? Vabaneb projektide katkestamisel/lõpetamisel. Kas siis tuleks kohe uuesti taotlemise avada? Ettepanek, mitte reguleerida määruses. § 14. Valikukriteeriumid ja -metoodika Arvestatud (1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotlus rahuldatakse, mis vastab nõuetele ja milles kirjeldatud projekt on saanud positiivse hinnangu iga järgmise valikukriteeriumi puhul:; 5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Kommentaar:  Milliseid sihte peetakse silmas, määruse alguse neid ei ole kirjas? (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel: 5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – 10 protsenti koondhindest. Kommentaar:  Milliseid sihte peetakse silmas, määruse alguse neid ei ole kirjas (4) Valikukriteeriumite järgi hindamiseks Arvestatud koostab rakendusüksus täpsema hindamismetoodika, mille kooskõlastab rakendusasutuse ja korraldusasutusega ning teeb selle kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. Kommentaar:  RÜ ei kooskõlasta KA, see on RA kohustus. § 48. Toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine ja avaldamine veebilehel (1) Rakendusasutus kooskõlastab toetuse andmise tingimuste eelnõu ning projektide valikukriteeriumid ja - metoodika korraldusasutuse ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Paragrahvi 7 lõike 2 kohane projektide hindamismetoodika kooskõlastatakse korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale, vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis enne veebilehel avaldamist. § 16. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine Arvestatud Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kümne tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse esitamisest arvates ning § 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse esitamisest arvates. Kommentaar:  KS puhul saab muuta sisuliselt ainult perioodi. Kuna EN ei ole täpsustatud, siis on kõik ühendmääruse muutused võimalikud. § 18. Aruannete esitamine Arvestatud (3) Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet ja dokumente: 7) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 imetatud tegevuste puhul raamatupidamise algdokumenti (edaspidi kuludokument), mis tõendab, et abikõlblik kulu on tekkinud ja tõend selle kohta, et kulu on pangaülekandega tasutud. Kommentaar:  See ei ole aruande dokument, seda ei ole võimalik sinna esitada. Pigem, et tehtud tegevused on tõendatud. § 19. Toetuse maksmise tingimused (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste toetamisel tehakse toetuse makse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punktist 1 lähtuvalt 20 tööpäeva jooksul projekti lõpparuande kinnitamisest arvates. Kommentaar: Ka vahearuandega peab saama kulusid välja maksta. Eelnõus ei tooda välja viiteid Euroopa Liidu Arvestatud määrustele, kuna need on otsekohalduvad. Kommentaar:  "Komisjoni määrused on määrused ELTL art 288 teise taande tähenduses – need on tervikuna siduvad ja vahetult kohaldatavad kõikides liikmesriikides." Ettevõtja ei suuda enda jaoks leida kehtivaid. Kui need on VT ja GE määrused, siis peab seda ka kirjutama. Määruses ei ole välistusi välja toodud, kuna need Arvestatud kattuvad riigiabi seaduse välistustega. Kommentaar:  Mis on riigiabi seadus? Kas on mõeldud VTA (Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831) ja GE määruses (CL2014R0651ET0060040.0001.3bi_cp 1..1 ) - Nt siis VTA määruse art 1? Tabel 1. Toetatavad tegevused ja riigiabi Arvestatud Kommentaar:  See on väga hea selgitav tabel, aga määruses ei ole öeldudki, mis art GE määrusest on kasutusel ja mis tegevusi saab teha ainult VTAga. 2. Majanduslik eelis Arvestatud Toetus on mõeldud Eestis registreeritud eraõiguslikele äriühingutele, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning tarkvaraarendajatele. Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtetel suurendada oma konkurentsivõimet innovatsiooni, digitaliseerimise ja protsesside tõhustamise kaudu – eriti juhul, kui ettevõtted soovivad liikuda reaalajamajanduse, andmepõhise juhtimise ja koostalitlusvõimeliste süsteemide rakendamise suunas. Kommentaar: Suurettevõtted ei ole välistatud ju? Ge art 29 puhul saab toetada Suurev "Abi osakaal ei tohi ületada 15 % abikõlblikest kuludest suurettevõtjate puhul ja 50 % abikõlblikest kuludest VKEde puhul. Abi antakse suurettevõtjatele vaid siis, kui nad teevad toetatavas tegevuses tõhusat koostööd VKEdega, kusjuures koostööd tegevate VKEde abikõlblikud kulud peavad moodustama vähemalt 30 % kõigist abikõlblikest kuludest. „tõhus koostöö”— koostöö vähemalt kahe sõltumatu poole vahel teadmiste või tehnoloogia vahetamiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tööjaotuse abil; koostööd tegevad pooled määratlevad ühiselt koostööprojekti valdkonna, aitavad seda ellu viia ning jagavad koostöö riske ja tulemusi. Üks või mitu poolt võivad kanda projekti kõik kulud ja seega vähendada teiste poolte finantsriske. Lepingulisi teadusuuringuid ja teadusteenuseid ei käsitata koostööna;" Tõhus koostöö ei ole teenuse ostmine ja etteruttavalt, neis projektides ei ole "tõhusa koostöö olukorda" ehk suureev välistus peab määruses vähemalt kasutatavate abiliikide näol olema kirjas (mida ei ole määruse toetuse suuruse juures kirjas). Tarkvaraarendaja on ka VKE, kui ka SE. Sarnase töö all mõistetakse siinjuures seda, et Arvestatud diginõustaja on varasemalt nõustanud selliseid ettevõtteid, mille taotluse esitamisele eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu on äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete põhjal vähemalt 50 000 eurot. Selline nõue tagab, et nõustaja kogemused on seotud piisava suurusega ja majanduslikult aktiivsete ettevõtetega, mis omakorda tõstab nõustamisteenuse asjakohasust ja kvaliteeti. Kommentaar:  See tekitab koheselt ühe kontrolli juurde, aga seda on ainult SK käsitletud, mitte EN. SK ei saa panna uusi tingimusi. Oluline on rõhutada, et koostööpartneri kulud ei Arvestatud ole määruse tähenduses abikõlblikud, mistõttu neid toetuse taotlemisel arvesse ei võeta. See piirang aitab tagada, et toetus suunatakse otseselt toetust taotleva ettevõtte digitaliseerimisalastesse tegevustesse ning soodustab organisatsiooni sisest arendust ja innovatsiooni. Kommentaar:  Selle eesmärk on olnud välistada riigi/KOV asutuste kulusid, aga kas projektides ei ole siis ka ev partnerid enam lubatud? Kui nii, siis peab määruse olema punkt, mis ütleb otse, et partnerite kulud ei ole abikõlblikud. Määruses ei ole seda kirjas. Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse andmise Arvestatud eesmärk, tulemus- ja väljundnäitajad. Lõike 4 kohaselt peab projektidega aitama kaasa Riigikogu heakskiidetud „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisele. „Eesti 2035“ horisontaalsetesse mõõdikutesse panustatakse kaudselt (vt ka lisa 2). Kommentaar:  Ilmselt mõeldud lisa1? Eelnevast tulenevalt sätestab lõige 3, et lõike 1 Arvestatud punktis 2 nimetatud tegevust, s.o ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamist, toetatakse, kui: funktsioonide või tööriistade arendamist, vaid lahendus peab olema osa laiemast protsessist; 4) koostööpartnerina on kaasatud vähemalt üks reaalajamajanduse lahenduse arendamise osaline – projekti elluviimisel peab ettevõtja kaasama vähemalt ühe koostööpartneri, kes on seotud reaalajamajanduse lahenduste arendamise või rakendamisega. See võib olla näiteks:  tarkvaraarendaja, kes arendab reaalajamajanduse lahendusi; Kommentaar:  See ei ole hea näide, see on ikka teenuseosutaja, mitte koostööpartner (seda enam, et ta peaks seda kõike tegema tasuta, mis on ebareaalne).  äripartner, kelle süsteemidega liidestutakse;  konsultatsiooniettevõte, kellel on kogemus reaalajamajanduse protsesside disainimisel; Kommentaar:  Samuti teenuseosutaja tegelikult.  Allpool on SK neid mittesobivaid näiteid veel. Koostööpartneri kaasamine aitab tagada, et Arvestatud arendus oleks kooskõlas tänapäevaste tehniliste ja äriliste nõuetega, ning oleks ka praktilise väärtusega, muutes koostöö sujuvamaks; 5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia – kui taotleval ettevõtjal puudub kehtiv digitalisee-rimise strateegia, on ta kohustatud koostama selle projekti elluviimise raames. Digitaliseerimise strateegia lähtuvalt eelnõukohase määruse § 3 punktist 5 on terviklik ja eesmärgistatud plaan, mille alusel viib ettevõtja ellu oma äriprotsesside koostalitlusvõimelist digitaliseerimist või automatiseerimist võimaldavad arendused ning mis koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Nimetatud digitaliseerimise strateegia asemel võib ettevõtjal olla majandus- ja infotehnoloogiaministri 29. veebruari 2024. a määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus” § 4 lõikes 5 nimetatud digitaliseerimise teekaart või sisult samaväärne dokument. Kommentaar:  Lisaks siia veel juurde: Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused ja kord– Riigi Teataja + RE vahenditest oli: Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses–Riigi Teataja  EN peab olema kirjas, et see on kaasajastatud ja värskendatud RTE lahendusvõimalustega. Eelnõu §-s 9 sätestatakse toetuse summa ja Arvestatud määr. Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punktile c, on antava abi puhul toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral 35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest. Kommentaar:  Määrus ütleb: (3) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest, kui üldise grupierandi määrus alusel antava riigiabi puhul ei sätesta nimetatud määrus teisiti. – kuid GE määruse alusel võib art 25 lg 2 punkt c tõhusa koostöö korral olla kuni 60% toetus, kui määruses jätta protsendid täpsustamata (viidata maksimummääradele või 50%- le) siis on see eksitav. Palun määruses välja tuua GE artiklid ja toetusmäärad. Artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on Arvestatud toetuse maksimaalne osakaal väike- ja keskmise suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest, suurettevõtetele nende artiklite alusel toetust ei anta ja artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 1 punktides 1-2 ja sama paragrahvi lõikes 2 punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev teenus või ese olema ostetud turutingimustel. Kommentaar:  Palun kirjutada määrusesse, et art 18 ja 29 ei anta toetust suurettevõttele. Määruse 3. peatükis sätestatakse täiendavad Arvestatud nõuded taotlejale ja taotlusele. Eelnõu §-s 10 kehtestatakse nõuded ja kohustused taotlejale ja koostööpartnerile. Kommentaar:  Määrus ei ole nõuded parterile/koostööpartnerile kehtestatud Eelnõu §-s 11 sätestatakse täiendavad nõuded Arvestatud taotlusele, lähtudes ühendmääruses sätestatust. Lõike 1 punktides 1–7 esitatakse loend nõutud teabe, kinnituste ja dokumentide kohta, mis tuleb taotluses esitada. Lõikes 2 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral nõutakse järgmisi lisadokumente: 1) digitaliseerimise koolituse läbimise tõend; Kommentaar:  Kes saab koolitust läbida? Kas ettevõtte esindajana töötaja, juhatus, omanik? Või saab koolitust läbida eraisik? Kuidas viia kokku taotleja ja koolituse läbija?  Kus tõendid hoitakse? Riigilt saadav info peab olema EIS otse kättesaadav, taotleja ei peaks seda esitama. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, Arvestatud. vajalikud kulud ja määruse rakendamise Selgitame, et toetuse eelarve eeldatavad tulud koosneb kahe sekkumise eelarvetest, vt täpsustatud Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest kõnesoleva määruse seletuskirja. Riiklikust alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve on 10 kaasfinantseeringust on 508 000 eurot. avatud taotlemise valikut tehes loobutud (oli osa Kommentaar: muudatustest ReArm  Kas nr 21.1.2.2 on korrektne, üleval on paketiga seotud tõstetest ja teised? rakenduskava  Tuleks lisada ka riiklik kaasfinantseering muudatustest). (500 143€) 12.01.2026 Majandus- ja tööstusministri määruse „Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Toetusega viiakse ellu perioodi 2021–2027 ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) prioriteedi 2.1.1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi ii „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning erieesmärgi iii „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ eesmärke. Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“1 ja programmi „Digiühiskonna programm 2025–2028“2 meetme „Digiriik“ tegevuste „Digiriigi arenguhüpped“ ja „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ tulemuste saavutamisse. Selle meetme üks eesmärke on erasektori abil hoogustada digiriigi uute lahenduste ja võimaluste loomist. Toetus aitab kaasa „Andmete ja tehisintellekti valge raamatu 2024–2030“3 visiooni ja eesmärgi elluviimisele, panustades mitmesse alamvaldkonda, sh alamvaldkondadesse nimetustega „Andmed tööle: tõhustame riiki ja majandust“ ning „Inimese heaks: andmete ja tehisintellekti inimkesksus ja usaldusväärsus“. Toetus panustab otseselt ka valdkonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“4 (edaspidi DÜAK) visiooni ja eesmärgi elluviimisesse, panustades eelkõige prioriteedi „Andmete ja tehisintellekti kasutuselevõtt“ tegevustesse, toetades erasektori digitaliseerimist, andmete kättesaadavust ja andmemajanduse kasutusjuhtudes rakendamist. Määruse alusel toetatavate projektide tegevuste elluviimisega peab panustama Riigikogu heakskiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisesse. Seeläbi tagab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ÜSS2021_2027 § 7 lõikes sätestatud kohustuse täitmist, mille kohaselt koordineerib ja seirab ministeerium vastavalt oma valitsemisalale toetusega arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist. 1 Riigi eelarvestrateegia 2025–2028. 2 Digiühiskonna programm 2025–2028. 3 Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024–2030. 4 Digiühiskonna arengukava 2030 | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digimajanduse osakonna projektijuht Pärja Bärg (tel 5885 1195, e-post [email protected]), sama osakonna juht Sirli Heinsoo (tel 639 7604, e-post [email protected]) ja reaalajamajanduse valdkonnajuht Viktoria Bõstrjak-Butorina (tel 5341 7002, e-post [email protected]) ning strateegiaosakonna välisvahendite juht Rando Härginen (tel 625 6446, e-post [email protected]) ja struktuurivahendite nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, e-post [email protected]). Justiits- ja Digiministeeriumi (edaspidi JDM) digiriigi osakonna AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg (tel 5661 4194, e-post [email protected]), andmete taaskasutuse programmijuht Regiina Sepp (e-post [email protected]) ning tulevikukindla andmemajanduse projektijuht Kaarel Sepp (e-post [email protected]). Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste osakonna teenusejuht Kristiina Niilits (tel 7386009, e-post [email protected]) ja õigus- ja hankeüksuse jurist Reelika Urmet (tel 5674 8580, e-post [email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDMi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected]). 1.3. Määruse mõju halduskoormusele Määruse rakendamine ei too kaasa täiendava halduskoormuse suurenemist ettevõtjatele, avaliku sektori asutustele ega muudele osapooltele. Toetuse taotlemine ja aruandlus toimuvad olemasolevate toetuste rakendamise protsesside ja infosüsteemide kaudu ning uusi kohustusi ega täiendavaid aruandlusnõudeid ei kehtestata. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse koosneb kümnest peatükist ja 25st paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 4. Toetuse taotlemine 5. Taotluse läbivaatamine 6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 7. Aruannete esitamine 8. Toetuse maksmise tingimused 9. Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused 10. Finantskorrektsioonid ja vaided Määruse 1. peatükk kirjeldab toetuse õiguslikku raamistikku, reguleerides toetuste andmist ettevõtete digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ning andmemajanduse kasutusjuhtude arendamiseks Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest aastatel 2021–2027. Selles selgitatakse, millistele õigusaktidele toetumine toimub ning millised on toetuse liigid (vähese tähtsusega abi ja riigiabi). Samuti täpsustatakse toetuse eesmärgid – ettevõtete tootlikkuse tõstmine tarkvaralahenduste ja andmemajanduse kaudu, reaalajamajanduse edendamine ning Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” eesmärkide toetamine. Lisaks sätestatakse, et toetuse rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, tuues (lõikes 1) esile, kuidas määrus on seotud ÜSS2021_2027 ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 eesmärkidega ja aitab neid täita. Samuti sätestatakse ELi tasandi piirangud ja põhimõtted toetuse jagamisele. Määruse alusel toetatavate projektide tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. Lõike 2 kohaselt kohaldatakse keskselt toetuse andmisele ja kasutamisele Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) määruses sätestatud erisustega. Seetõttu on toetuse saajal oluline taotluse kujundamisel ja esitamisel ning hilisemal toetuse rakendamisel järgida ühendmääruses sätestatut. Lõikes 3 on loetletud tegevusvaldkonnad, millele määrust ei kohaldata, kuna nende toetamine on kas Euroopa Liidu õigusaktidega välistatud või ei vasta riigi poliitilistele eesmärkidele. EL- i reeglitest tulenevalt ei toetata näiteks põllumajandus-, kalandus- ega fossiilkütustega seotud tegevusi, samuti jätab riik toetuse alt välja valdkonnad, mis võivad olla tervist kahjustavad või ühiskondlikult ebasoovitavad, nagu tubakatoodete tootmine ja hasartmängude korraldamine. Määruse §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest määruse alusel toetuse andmisel lähtutakse. Määrusega antav toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi grupierandi määrus)5 või vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 (edaspidi VTA määrus)6 alusel antav abi. Määruses sätestatakse toetatavad tegevused (vt tabel 1). Olenevalt tegevuse iseloomust ja kulu tüübist rakendatakse sellele kohast liiki abi. Tabel 1. Toetatavad tegevused ja riigiabi Toetatav tegevus Abi liik Kulud 1. Ettevõtja vajadustele VTA määrus, vähese 1) diginõustaja teenuse kulu; vastava tarkvara kasutusele tähtsusega abi 2) tarkvara ostmise või võtmine ja/või liidestamine litsentsi tasu; 3) tarkvarade liidestamise arenduskulud. 2. Ettevõtja äriprotsesside Grupierandi määruse artikkel 1) projektiga seotud koostalitlusvõimelise 29; arendustegevuste digitaliseerimise ja elluviimiseks makstav palk ja 5 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 6 Komisjoni määrus (EL) 2023/2831 , milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023). automatiseerimise grupierandi määruse artikkel vähese tähtsusega abi saaja arendamine 18; projekti juhtimiseks makstav VTA määrus, vähese tasu ning nendelt tasudelt tähtsusega abi. makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu; 4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu; 6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil. 3. Olemasoleva või uudse Grupierandi määruse artikkel 1) projektiga seotud äritarkvara arendamine 25c; arendustegevuste grupierandi määruse artikkel elluviimiseks makstav palk ja 18; vähese tähtsusega abi saaja VTA määrus, vähese projekti juhtimiseks makstav tähtsusega abi. tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu; 4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu; 6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil; 7) arendatud lahenduste turundamise kulu. 4. Andmemajanduse Grupierandi määruse artikkel 1) projektiga seotud kasutusjuhtude 25c; arendustegevuste väljatöötamine ja grupierandi määruse artikkel elluviimiseks makstav palk ja rakendamine 18; vähese tähtsusega abi saaja VTA määrus, vähese projekti juhtimiseks makstav tähtsusega abi. tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu; 4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi antav või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile eeltoodud tingimustele. 1. Riigi vahendid Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest määruse kohaselt on kõnesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve 10 508 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. 2. Majanduslik eelis Toetus on mõeldud Eestis registreeritud eraõiguslikele äriühingutele, eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele ning tarkvaraarendajatele. Suurettevõtted ei ole välistatud, kuid nad ei panusta mõõdikusse „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“. Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtetel suurendada oma konkurentsivõimet innovatsiooni, digitaliseerimise ja protsesside tõhustamise kaudu – eriti juhul, kui ettevõtted soovivad liikuda reaalajamajanduse, andmepõhise juhtimise ja koostalitlusvõimeliste süsteemide rakendamise suunas. Toetuse andmisega tugevneb ettevõtete konkurentsivõime. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel puuduvad sageli ressursid digitaliseerimiseks. Toetus võimaldab neil võtta kasutusele digilahendusi, mis aitavad neil konkureerida nii kodu- kui ka välisturul. Andmemajanduse kasutusjuhud loovad aluse uute andmepõhiste teenuste ja toodete tekkeks. See soodustab innovatsiooni ja võib kaasa tuua uusi ettevõtteid ning töökohti kõrgema lisandväärtusega sektorites. Struktureeritud ja automaatne andmevahetus vähendab halduskoormust ja kiirendab teenuste pakkumist. Ettevõtted saavad kiiremini ja vähemate kuludega riigiga suhelda. Toetuse kaudu loodud andmestruktuurid ja tehnoloogiline võimekus julgustavad ettevõtteid rohkem panustama teadus- ja arendustegevusse, mis on vajalik innovatsiooniks ja pikaajaliseks majanduskasvuks. 3. Valikuline iseloom Määruse alusel loodava meetme eesmärk on kiirendada Eesti ettevõtete digitaliseerimist ja andmepõhise majanduse arengut. Eelkõige suunatakse investeeringuid väike- ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseerimisse selle algfaasis, et suurendada tootlikkust, ja reaalajamajanduse lahenduste arendamisse, et vähendada halduskoormust ja suurendada konkurentsivõimet. Toetus soodustab kesksete digilahenduste kasutuselevõttu, avalike andmete väärindamist ning andmemajanduse praktiliste kasutusjuhtude rakendamist. Meede toetab „Eesti 2035“ majandusvisiooni – kahekordistada SKP ning saavutada juhtroll andmemajanduses ja tehisintellekti kasutamises. Nende tegevuste kaudu kasvab ettevõtete tootlikkus. Digitaliseerimine ja automatiseerimine võimaldavad tööprotsesside tõhusamat korraldamist, vähendades kulu inimtööjõule ning suurendades väljundit ühe töötaja kohta. See on otseselt seotud Eesti TAIE eesmärgiga suurendada tööjõu tootlikkust 110%-ni ELi keskmisest. 4. Mõju konkurentsile või kaubandusele Toetusmeede on strateegiliselt oluline samm, mis loob vajaliku digitaalse taristu, et Eesti ettevõtlus aitaks kasvatada teadmistepõhist ja suure lisandväärtusega majandust. Õnnestumise korral aitab see kaasa nii sisemajanduse arengule kui ka Eesti positsioneerimisele globaalses andmemajanduses. 5. Määruse eesmärk Kui Eesti suudab edukalt rakendada digitaliseerimist ja andmemajandust, loob see eeldused SKP kasvuks ja ekspordivõime paranemiseks ning toob Eestile kui eesrindlikule digiriigile rahvusvahelist tähelepanu. Toetusega edendatakse Eesti ettevõtete digitaliseerimist ja andmepõhise majanduse arengut, mille kaudu kasvatatakse majanduse lisandväärtust, efektiivsust ja konkurentsivõimet. Eesti liigub kindlalt reaalajamajanduse suunas, kus traditsioonilised paberipõhised haldustoimingud ja majandustehingud asendatakse automaatse, struktureeritud ja masinloetava andmevahetusega. Selline lähenemine vähendab halduskoormust, kiirendab äriprotsesse ning loob aluse innovatsiooniks. Indeksi DESI 2022 kohaselt on Eesti ettevõtete üldine digitehnoloogiate lõimimise tase Euroopa keskmine, kuid väike- ja keskmise suurusega ettevõtete digitaliseeritus jääb veel alla ELi keskmise. Seetõttu suunatakse meetmega investeeringuid eelkõige ettevõtete digitaliseerimisse selle algfaasis, luues korrastatud ettevõtlusandmete abil võimekuse tööprotsesse ja juhtimist automatiseerida ning seeläbi tootlikkust suurendada. Toetuse kaudu soovib riik soodustada andmemajanduse valdkonna arengut, ettevõtete võimet liituda kesksete digilahendustega ning kasutada avalikke andmeid targalt ja tõhusalt. Samuti arvestab määrus halduskoormuse minimeerimise põhimõtet: eesmärk on vältida üleregulatsiooni, soodustada olemasoleva andmestiku taaskasutust ja soodustada tervikliku, tehnoloogianeutraalse õigusraamistiku kujundamist. Toetustegevus on osa Eesti Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (edaspidi TAIE) elluviimisest, mille sihiks on tõsta tööjõu tootlikkus 110 protsendini ELi keskmisest ning saavutada SKPst vähemalt 1% panustamine teadus- ja arendustegevusse. Innovatsiooni laineharjal püsimiseks peab Eesti riik võimestama ettevõtteid investeerima teadus- ja arendustegevusse. Eesti majandusvisiooni kohaselt soovitakse aastaks 2035 majanduse maht kahekordistada. Selle saavutamiseks on andmemajanduse ja digitaliseerimise süvalaiendamine hädavajalik ning kõnesolev meede on üks võtmeinstrumente selle sihi poole liikumisel. Eesti majandusvisiooni saavutamise üks alameesmärk on olla proportsionaalselt maailma suurima andmemajanduse osakaaluga riik7, mille oluline eeldus on laialdane ja arukas digitaliseerimine ning andmete ja tehisaru kasutamine. Andmemajanduse kõige olulisem komponent on osapoolte vahel üheselt kokku lepitud andmemajanduse kasutusjuht ehk konkreetne olukord, kus mitu osapoolt vahetavad kokku 7 Majandusplaan | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium lepitud andmekoosseisule vastavaid andmeid kindlaks määratud kasu saamise eesmärgil. Toetuse eesmärk andmemajanduse vaatest ongi hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut, toetades praktiliste andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja rakendamist. Kõnealuse määruse kontekstis toetatakse selliseid andmemajanduse kasutusjuhte, mis on seotud riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtuga või avaliku sektori käes olevate andmete väärindamisega. Andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamiseks ja rakendamiseks võib vaja olla üht või mitut tegevust, nt andmete taaskasutust toetavate teenuste loomine või uuendamine, andmevahetuseks vajalike ühtsete andmemudelite ja -vormingute väljatöötamine ja kasutusjuhus rakendamine, andmemajanduse kasutusjuhu käivitamiseks vajaliku haldusrežiimi sisseseadmine ja kasutusjuhus rakendamine, olemasolevate andmeruumidega liidestumine või uue tarkvara või lisamoodulite kasutuselevõtt, olemasoleva või kasutusele võetava tarkvara liidestamine taotleja juba kasutatava tarkvaraga. Määruse §-3 on selgitatud määruses kasutatavaid olulisemaid termineid. Paragrahvi 3 punktis 3 termini digitaliseerimise strateegia all mõistetakse terviklikku ja eesmärgistatud plaani, mille alusel on võimalik ellu viia äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise või automatiseerimise arendusi. Oluline on, et digitaliseerimise strateegia peab olema koostatud vähemalt kolmeks aastaks ning hõlmama süsteemset ülevaadet ettevõtte digitaliseerimise suundadest ja eesmärkidest. Alternatiivselt võib digitaliseerimise strateegia asemel esitada majandus- ja infotehnoloogiaminister määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister määruse nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ alusel valminud dokumendid, mis on kaasajastatud ja RTE lahendusvõimalustega täiendatud dokumendi. Määruse § 3 punkti 4 tähenduses diginõustaja on digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu nõustav teenuseosutaja, kes tõendab vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme sarnase nõustamise kogemust. Reaalajamajanduse lahendused, nagu automaatne andmevahetus ja äriprotsesside digitaliseerimine, nõuavad spetsiifilist oskusteavet ning kogemust erinevate süsteemide liidestamisel. Väline diginõustaja kui teenuseosutaja toob ettevõttesse värskeid teadmisi tänu laialdasele kogemusele mitmes projektis, aidates vältida ajale jalgu jäänud lahendusi. Teenuseosutaja peab esitama tõendid varasemate sarnaste tööde kohta, mis tagab kvaliteedi ning praktiliste ja uuenduslike lahenduste rakendamise. Seeläbi suureneb ettevõtte efektiivsus ja väheneb halduskoormus, mis on reaalajamajanduse peamised eesmärgid. Tõendid teostatud nõustamistest esitatakse kirjalikult rakendusüksusele taotluse esitamisel. Sarnase töö all mõistetakse nõustamistegevuste läbiviimist viimase nelja aasta jooksul. Selline nõue tagab, et nõustaja kogemused on seotud piisava suurusega ja majanduslikult aktiivsete ettevõtetega, mis omakorda tõstab nõustamisteenuse asjakohasust ja kvaliteeti. Oluline on, et diginõustajal peab lisaks üldisele pädevusele olema ka otsene kogemus just reaalajamajanduse põhimõtetele vastavate lahenduste rakendamisel. See tähendab, et nõustaja on osalenud projektides, kus on arendatud või juurutatud automaatset andmevahetust, tööprotsesside digitaliseerimist ning kaasaegseid integratsioonilahendusi, mis vastavad reaalajamajanduse põhimõtetele. Selline praktiline taust võimaldab nõustajal pakkuda ettevõtetele ajakohaseid, tõhusaid ja tulevikukindlaid soovitusi ning tagab, et toetuse saajad saavad rakendada lahendusi, mis vastavad nii sektori kui ka majanduse laiematele arengusuundadele. Määruse § 3 punkt 5 sätestab, et ettevõtja selle määruse tähenduses on majandustegevusega tegelev üksus sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist. Tegemist on ELTL artikli 107 lõikes 1 kasutatava terminiga, mida Euroopa Kohus on alates 1991. aasta lahendist Höfner ja Elser vs. Macrotron8 järjepidevalt ühetaoliselt sisustanud.9 Kuivõrd määruse alusel antav toetus saab olema kas grupierandiga hõlmatud riigiabi või vähese tähtsusega abi (vt täiendavalt § 2 selgitust), peavad kahes üheaegselt rakenduvas õigusaktis (st käesolev määrus ja grupierandi määrus või käesolev määrus ja VTA määrus) toetuse saaja terminid ühtima. Eraldi on punktis 7 sisse toodud „koostööpartneri“ termin, eristamaks seda ÜSS2021_2027 § 2 lg 5 terminist „partner“, kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Oluline on rõhutada, et koostööpartneri kulud ei ole määruse tähenduses abikõlblikud, mistõttu neid toetuse taotlemisel arvesse ei võeta. See piirang aitab tagada, et toetus suunatakse otseselt toetust taotleva ettevõtte digitaliseerimisalastesse tegevustesse ning soodustab organisatsiooni sisest arendust ja innovatsiooni ning välistada topeltfinantseerimise riski Punktis 8 on lahti seletatud termin koostalitlusvõimeline digitaliseerimine – andmeliidestus, mis on kahe või enama infosüsteemi vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab automaatset, turvalist ja masinloetavat andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate tarkvarade või platvormide vahel (nt EDI, API, X-tee või muud andmevahetuslahendused). Näidetena võib tuua e-tellimuste ja e-saatelehtede vahetuse EDI operaatori kaudu, lao- ja tootmisandmete automaatse edastamise ERP-i ja WMS-i vahel, API-põhise kliendi- ja hinnainfo sünkroniseerimise müügi- ja e-poe platvormide vahel, e-arvete automatiseeritud saatmise ja vastuvõtu partnerettevõtete vahel, logistikaettevõtete süsteemidest saadetiste olekuinfo reaalajas ülekandmise tarnijale või kliendile, tarnijate laoseisu või tarneprognooside edastamise ostja ERP-i, ostutellimuste automaatse saatmise ja kinnituste vastuvõtmise B2B integratsioonide kaudu, või X-tee vahendusel toimiva andmevahetuse riiklike registritega. Eraldi on selgitatud ka mõisteid reaalajamajandus, reaalajamajanduse lahendus ja reaalajamajanduse põhimõtetele vastav lahendus. Reaalajamajandus on digitaalne majanduskeskkond, kus majandustehingutega seotud andmed liiguvad osapoolte vahel reaalajas või peaaegu reaalajas ning standardiseeritud ja masinloetaval kujul. Reaalajamajanduse lahendused võimaldavad automatiseeritud andmevahetust ettevõtete, klientide, tarnijate ja riigi infosüsteemide vahel, vähendades käsitööd, parandades andmete kvaliteeti ning toetades tõhusamaid ja läbipaistvamaid äriprotsesse. Selliste lahenduste hulka kuuluvad näiteks e-arvete saatmine ja vastuvõtt, e-tellimuste ja e-saatelehtede automaatne edastamine, lao- ja tootmisandmete sünkroniseerimine infosüsteemide vahel, API-põhine integratsioon e-poe ja ERP-i vahel või tarneahela info edastamine logistikaettevõtte süsteemidest partneritele. Reaalajamajanduse lahendus on tehnoloogiline või tarkvaraline komponent, mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete automaatset vahetamist reaalajas või minimaalse viivitusega. Lahendus peab toetama koostalitlusvõime põhimõtteid ning tagama turvalise ja tõendatava andmeedastuse. Reaalajamajanduse põhimõtetele vastavad 8 EKo C-41/90, Höfner ja Elser vs. Macrotron, EU:C:1991:161, p 21. 9 Kuna lahend Höfner ja Elser vs. Macrotron puudutas konkurentsijärelevalve osaks oleva ELTL artikli 102 kohaldamist, on paslik selgitada, et nimetatud ELTL artiklis ja ELTL artiklis 107 kasutatud termin „ettevõtja“ on samatähenduslikud. Seda on Euroopa Kohus riigiabi puudutavates lahendites kinnitanud, vt nt EKo C-222/04, Cassa di Risparmio di Firenze jt, EU:C:2006:8, p-d 107 ja 108. lahendused aitavad vähendada manuaalseid tegevusi, lihtsustada aruandlust, kiirendada tarneahela protsesse ja suurendada ettevõtte võimekust andmepõhiste otsuste tegemisel. Reaalajamajanduse lahendused peavad vastama järgmistele põhimõtetele:  andmed on masinloetavad ja standardiseeritud;  andmevahetus toimub automaatselt ning ilma käsitsi sekkumiseta;  andmete liikumine toimub reaalajas või peaaegu reaalajas;  kasutatakse turvalisi ja usaldusväärseid andmevahetuskanaleid (nt API, EDI, X-tee);  lahendused on koostalitlusvõimelised ning ühilduvad erinevate süsteemide ja platvormidega;  andmevahetus on jälgitav ja logitud, võimaldades tuvastada toiminguid ja tehinguid;  tehniline arhitektuur on skaleeritav ja sobib laiemaks kasutuselevõtuks. Seletuskirjas eraldi selgitamata jäetud terminid on määruses eelnevalt defineeritud või üldtunnustatud ning ei vaja täiendavat selgitamist. Määruse §-s 4 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, tulemus- ja väljundnäitajad. Määruse § 4 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärkideks suurendada ettevõtete lisandväärtust äritarkvaralahenduste kasutuselevõtu kaudu ning toetada reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõttu, töötades selleks välja äriprotsesse edendavaid arendusi. Lisaks on oluliseks eesmärgiks hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut, toetades praktiliste andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist ning erasektori ettevõtteid riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtul. Toetatud tegevused peavad § 4 lõike 2 kohaselt panustama Euroopa Komisjoniga kokku lepitud rakenduskava väljundnäitajate „toetatavate ettevõtjate arv“ ja „toetustega toetatavate ettevõtjate arv“ ja lõike 3 kohaselt panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ sihttaseme saavutamisse. Lõike 4 kohaselt peab projektidega aitama kaasa Riigikogu heakskiidetud „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisele. „Eesti 2035“ horisontaalsetesse mõõdikutesse panustatakse kaudselt (vt ka lisa 2). Määruse § 5 kohaselt määratakse rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium ning rakendusüksuseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Määruse 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, täpsed toetuse andmise tingimused ja kulude abikõlblikkus ning toetuse määr. Määruse §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõike 1 punktide 1–4 kohaselt toetatakse järgmiseid tegevusi: 1) ettevõtja vajadustele vastava tarkvara kasutusele võtmine ja/või liidestamine; 2) ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamine; 3) olemasoleva või uudse tarkvara arendamine; 4) andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamine ja rakendamine. Lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse juures toetatakse ettevõtte vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõttu ja olemasolevate äritarkvaralahenduse liidestamise arendust ning selle kasutuselevõtu ja/või juurutamisega seotud diginõustaja teenust. See tähendab, et ettevõttel on võimalik:  võtta kasutusele uus äritarkvara, mis vastab tema äriprotsesside eripärale ja aitab parandada ettevõtte tõhusust, töökorraldust või andmehaldust;  täiendada või arendada olemasolevat tarkvaralahendust, näiteks luues liideseid teiste süsteemide või teenustega, et andmevahetus muutuks sujuvamaks ja töövood automatiseeritumaks;  saada diginõustaja teenust, mis hõlmab juhendamist ning ettevõtte vajadustele parima tarkvaralahenduse väljavalimist, koolitamist ning nõustamist tarkvara kasutuselevõtu ja/või juurutamise protsessis, et tagada tarkvara edukas ja tulemuslik rakendamine ettevõtte igapäevatöös. Lisaks on äritarkvara kasutuselevõtul ja arendamisel oluline roll andmeliidestustel ning elektroonilise andmevahetuse (EDI) lahendustel, mis tagavad infosüsteemide koostalitlusvõime ja andmevahetuse automatiseerimise ettevõtte sees ning äripartneritega. Süsteemidevahelised liidestused – näiteks ERP-i ühendamine tarnijate e-saatelehtede, e-arvete, ostjate e-tellimuste või aruandlusplatvormidega – võimaldavad andmeid liigutada reaalajas ja käsitööd oluliselt vähendada. EDI kasutamine aitab ettevõtetel parandada protsesside efektiivsust, vähendada vigade riski ja kiirendada infovahetust kogu tarneahelas. Selliste liidestuste arendamine ja täiustamine on digitaliseerimise projektide lahutamatu osa, kuna need suurendavad ettevõtte koostalitlusvõimet, võimaldavad olemasolevat tarkvara tõhusamalt rakendada ning loovad paremad eeldused digitaalseks kasvuks ja konkurentsivõimeks. Lõige 2 sätestab, et lõike 1 punkt 1 nimetatud toetuse saamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) taotleja läbib koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus“ (edaspidi koolitus), mis on tasuta kättesaadav https://digiriigiakadeemia.ee/ veebilehel. See koolitus annab ettevõttele vajalikud teadmised digitaliseerimisest, diginõustajate kaasamise kasulikkusest ning äritarkvara arendamise või kasutuselevõtuga seotud parimatest praktikatest. Koolitus hõlmab ka digipöörde teemasid, äritarkvara valikut, projektijuhtimist ning IT-lahenduste kasutuselevõtu planeerimist. Koolitus on kõigile tasuta kättesaadav Digiriigi akadeemia platvormil; 2) taotleja on e-arve kasutaja või võtab projekti lõpuks kasutusele e-arvet võimaldava tarkvara. Ettevõtja peab olema e-arve kasutaja või võtma e-arvet võimaldava lahenduse kasutusele hiljemalt projekti lõppedes. See tähendab, et ettevõttel peab olema võimalus koostada, edastada ja vastu võtta e-arveid Eesti Vabariigi seadusandluse ja vastavate tehniliste nõuete kohaselt. E- arvete kasutuselevõtt on oluline osa ettevõtte digitaliseerimisest ning aitab suurendada arveldusprotsesside efektiivsust ja läbipaistvust; 3) projekti kaasatakse diginõustaja. Diginõustaja kaasamine on ettevõtte digitaliseerimise projektis oluline eelkõige seetõttu, et diginõustaja aitab ettevõttel teha läbimõeldud ja strateegilisi otsuseid kogu digimuutuse protsessi vältel. Diginõustaja roll ei piirdu pelgalt tehniliste soovitustega, vaid hõlmab ka äriprotsesside analüüsi, sobiva tarkvaralahenduse valikut ning selle edukat juurutamist vastavalt ettevõtte spetsiifikale ja arenguvajadustele. Diginõustaja kogemused ja teadmised aitavad vältida levinud vigu, mis võivad tekkida iseseisvalt digitaliseerimisega alustades, ning tagavad, et investeeringud tehnoloogiasse oleksid tõhusad ja tooksid ettevõttele maksimaalset kasu. Diginõustaja teenuse kulud on abikõlblikud, sest diginõustaja kaasamisel suureneb projekti edukuse tõenäosus ning tagatakse, et kogu digitaliseerimise protsess toimub süsteemselt ja läbimõeldult. Diginõustaja aitab ettevõttel hinnata oma praegust olukorda, kaardistada vajadusi ning koostada tegevuskava, mis arvestab nii tehnoloogilisi kui ka ärilisi eesmärke. Samuti juhendab diginõustaja tarkvara valiku, kasutuselevõtu ja juurutamise protsessis ning toetab töötajate koolitamist, et uus lahendus oleks ettevõttes kiiresti ja tõhusalt rakendatav. Selline lähenemine aitab tagada projektile jätkusuutliku mõju ning vähendab riski, et digitaliseerimise pingutused jäävad poolikuks või ei too soovitud tulemusi. Lisaks võimaldab diginõustaja kaasamine ettevõttel olla kursis parimate praktikatega ning kasutada ära uusi digilahendusi, mis võivad oluliselt parandada töökorraldust, tõsta efektiivsust ning suurendada konkurentsivõimet. Diginõustaja aitab ka hinnata erinevate lahenduste sobivust ettevõtte vajadustele, vältides üleinvesteerimist või sobimatute süsteemide juurutamist. Nii on võimalik saavutada ettevõtte jaoks optimaalne lahendus, mis toetab nii praeguseid kui ka tulevasi arengusuundi. Diginõustaja teenuse ostmise abikõlblikkuse periood võib alata varem, kuid mitte enne, kui kolm kuud taotluse esitamisest arvates. Selline varasem abikõlblikkuse perioodi algus võimaldab ettevõttel juba enne taotluse esitamist teha koostööd diginõustajaga ning valida välja just oma vajadustele vastava tarkvaralahenduse. See on oluline, sest taotlusesse tuleb märkida juba soovitud tarkvara koos vastavate hinnapakkumistega. Nii saab ettevõte tagada, et valitud lahendus vastab tema äriprotsesside eripärale ning kõik vajalikud dokumendid ja hinnapakkumised on taotluse esitamise hetkeks olemas. Samal ajal järgib ettevõte toetuse tingimusi ning tagab, et kõik abikõlblikud kulud arvestatakse korrektselt ning projekti eesmärgid saavad edukalt täidetud. 4) lõpptulemus on dokumenteeritud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lõpptulemuse dokumenteerimine tagab projekti läbipaistvuse ja tõendatavuse, võimaldab hinnata eesmärkide saavutamist ning loob ettevõttele püsiva ülevaate tehtud muudatustest. Hästi koostatud dokumentatsioon toetab tarkvaralahenduse edasist kasutamist ja arendamist ning aitab hoida protsesside järjepidevust. Dokumenteeritud tulemus muudab digitaliseerimise projekti mõjusamaks ja jätkusuutlikumaks Need tingimused on seatud selleks, et tagada toetuse sihipärane kasutamine ja maksimaalne kasu ettevõtja digivõimekuse arendamiseks. Lõikes 3 sätestatakse eeldused, mille täitmisel toetatakse lõike 1 punktis 2 nimetatud äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamist. Toetuse eesmärk on pakkuda ettevõtjatele tuge oma äriprotsesside digitaliseerimisel ja automatiseerimisel, et eri süsteemid ja osapooled suudaksid omavahel tõhusalt suhelda ehk oleksid koostalitlusvõimelised. See tähendab, et arendatavad lahendused ei tööta isoleeritult, vaid suudavad teiste süsteemide ja partneritega andmeid vahetada ning luua sujuva ja efektiivse äriprotsesside kogumi. Äriprotsesside koostalitlusvõime arendamisel on oluline koht nii infosüsteemide liidestamisel kui ka elektroonilise andmevahetuse (EDI) lahendustel, mis võimaldavad ettevõttel siduda oma digitaalseid töövooge partnerite ja teiste süsteemidega. Hästi kavandatud liidestused loovad ühtse andmevoo – näiteks tellimuste, tarneaheladokumentide, arveldusandmete või aruandlusinfo automaatse edasiandmise – mis muudab protsessid kiiremaks ja ühtlasemaks. EDI kasutuselevõtt või laiendamine aitab vähendada käsitsi andmesisestust, tagab andmete kvaliteedi ning tugevdab ettevõtte positsiooni reaalajamajanduses, kus infovahetus peab toimuma operatiivselt ja usaldusväärselt. Selliste lahenduste arendamine toetab ettevõtet strateegiliselt, kuna loob tehnilised eeldused ulatuslikumaks digitaliseerimiseks ja võimaldab eri süsteemidel töötada koordineeritult nii organisatsiooni sees kui ka väljaspool seda. Eelnevast tulenevalt sätestab lõige 3, et lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust, s.o ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamist, toetatakse, kui: 1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu; 2) isikuandmete töötlemise va masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja muul viisil töödelda – arendatava süsteemi või lahenduse puhul peab ettevõttel olema tehniline võimekus masinloetavaid ja standarditud andmevorminguid vastu võtta, töödelda ja edastada. See tagab, et andmeid saab automatiseeritult töödelda ilma, et oleks vaja käsitsi sekkuda. Näiteks saab e--arveid, tarneahela infot, laoandmeid või tellimusi eri osapoolte vahel (nt klientide, tarnijate või riiklike infosüsteemidega) automaatselt vahetada; 2) arendus sisaldab vähemalt kahte reaalajamajanduse põhimõtetele vastavat lahendust – arendus peab sisaldama vähemalt kahte lahendust, mis toetavad reaalajamajanduse põhimõtteid, st andmete kogumine, töötlemine ja kasutamine toimub reaalajas või võimalikult väikese viivitusega. Selline lahendus võib olla näiteks:  e-arveldus – e-arvete automaatne saatmine ja vastuvõtt;  laoandmete vahetamine – laoseisude, tellimuste ja tarnete haldus reaalajas;  tööaja või tootmise monitoorimine – tootmisprotsesside jälgimine ja juhtimine reaalaja andmete põhjal;  finantsandmete liidesed – info automaatne reaalajas vahetamine raamatupidamistarkvara ja maksuhalduri vahel;  masinate või seadmete andmete integreerimine – seadmetelt kogutud andmete analüüs ja juhtimine;  EDI-põhised ostu- ja müügiprotsessid – tellimuste, tarnekinnituste ja arvelduse automatiseeritud andmevahetus eri süsteemide vahel;  reaalajas aruandlusliidesed – andmete automaatne edastamine juhtimis- ja analüütikaplatvormidele otsuste tegemiseks, aga ka andmepõhine aruandlus;  tarnelogistika jälgimislahendused – saadetiste liikumise jälgimine ja info reaalajas jagamine partneritega;  kliendi- ja müügiandmete integratsioon – müügitellimuste, hinnakirjade ja kliendiinfo sünkroniseerimine mitme süsteemi vahel;  energia- ja ressursikasutuse monitooring – tarbimisandmete reaalajas kogumine ja analüüs tootmise või hoonehalduse optimeerimiseks;  tööaja- ja personalisüsteemide sidumine palgaarvestusega – tööaja info automaatne edastus palgasüsteemi, vähendades käsitöökoormust ja vigade riski. 3) arendus on osa tervikprotsessist ettevõtja sees ja/või ettevõtjate vahel, mis võib hõlmata kas ainult ettevõtjasiseseid protsesse (nt tootmise planeerimine, varude haldus, raamatupidamine) või laieneda koostööpartneritele ja klientidele (nt tellimuste haldamine ja tarneahela juhtimine). See tähendab, et ei toetata ainult üksikute funktsioonide või tööriistade arendamist, vaid lahendus peab olema osa laiemast protsessist; 4) partneri või koostööpartnerina peab olema kaasatud vähemalt üks reaalajamajanduse lahenduse arendamise osaline, kes on seotud reaalajamajanduse lahenduste arendamise või rakendamisega. See võib olla näiteks:  äripartner, kelle süsteemidega liidestutakse;  andmevahetusplatvormi pakkuja;  riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutus. Koostööpartneri või partneri kaasamine aitab tagada, et arendus oleks kooskõlas tänapäevaste tehniliste ja äriliste nõuetega, ning oleks ka praktilise väärtusega, muutes koostöö sujuvamaks; 5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia – kui taotleval ettevõtjal puudub kehtiv digitalisee- rimise strateegia, on ta kohustatud koostama selle projekti elluviimise raames. Digitaliseerimise strateegia lähtuvalt määruse § 3 punktist 5 on terviklik ja eesmärgistatud plaan, mille alusel viib ettevõtja ellu oma äriprotsesside koostalitlusvõimelist digitaliseerimist või automatiseerimist võimaldavad arendused ning mis koostatakse vähemalt kolmeks aastaks. Nimetatud digitaliseerimise strateegia asemel võib ettevõtjal olla majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 8 „Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus“, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 3 „Digitaliseerimise teekaardi toetamise tingimused“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse nr 52 „Tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise toetus“ alusel valminud dokumendid, mis on kaasajastatud ja RTE lahendusvõimalustega täiendatud. Lõikes 4 sätestatakse eeldused, mille täitmisel toetatakse lõike 1 punktis 3 nimetatud olemasoleva või uudse tarkvara arendamist. Toetuse eesmärk on abistada ettevõtjat uue äritarkvara loomisel või olemasoleva tarkvara edasiarendamisel, mis võimaldab ettevõtjatel ja avaliku sektori asutustel omavahel turvaliselt, standarditult ja reaalajas andmeid vahetada. Arendus peab järglima reaalajamajanduse (RTE) põhimõtteid, mis tähendab, et andmed liiguvad automaatselt, struktureeritult ja õigel ajal õigete osapoolte vahel, vähendades käsitööd, viivitusi ja dubleerimist. Lõige 4 sätestab, et lõike 1 punkt 3 nimetatud olemasoleva või uudse tarkvara arendamist toetatakse, kui: 1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja muul viisil töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu – arendatav tarkvara peab suutma masinloetavaid andmeid, mis on andmete tekkimise täpse aja näitamiseks varustatud ajatempliga või muul viisil turvaliselt jälgitav, vastu võtta, töödelda ja edastada. See andmevahetus peab toimuma:  X-tee (riiklik andmevahetuskiht) kaudu või  muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu, mis tagab andmete tervikluse, konfidentsiaalsuse ja jälgitavuse. See nõue on oluline, et luua usaldusväärne ja läbipaistev digitaristu, mille kaudu saab äri- ja avalik sektor omavahel andmeid vahetada ilma käsitöö ja vigadeta; 2) isikuandmete töötlemise vajaduse korral peab arendatav lahendus võimaldama andmete jagamise turvalist ja läbipaistvat haldamist. Kui arendus eeldab füüsilise isiku andmete kasutamist, peab süsteem sisaldama funktsiooni nõusoleku andmiseks ja haldamiseks või olema valmis liidestuma Riigi Infosüsteemi Ameti arendatava andmenõusolekuteenusega. Liidestus andmenõusolekuteenusega peab olema tehniliselt võimalik, kuid ettevõttel on lubatud kasutada ka muid turvalisi ja standardiseeritud lahendusi nõusoleku haldamiseks, tingimusel et need vastavad andmekaitsenõuetele (sh GDPR). Samal ajal rõhutatakse, et reaalajamajanduse lahendustena käsitatakse lisaks X-tee kaudu toimivatele integratsioonidele ka erasektori platvormidel toimivaid turvalisi ja standardiseeritud andmevahetuse lahendusi, nagu EDI või API-põhised liidestused. Need täidavad koostalitlusvõime ja andmeturbe põhimõtteid ning on ettevõtetele praktiliselt rakendatavad. See on oluline, et täita andmekaitsenõudeid (sh GDPR) ja tagada, et isikuandmeid kasutatakse ainult andmesubjekti tahte kohaselt ja läbipaistvalt; 3) tarkvara arendus vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab reaalajamajanduse komponenti – arendus peab kas täielikult tuginema reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldama vähemalt üht reaalajakomponenti, näiteks:  andmed liiguvad automaatselt ilma viivituseta;  andmed salvestatakse, töödeldakse ja esitatakse ilma käsitsitööta;  süsteem reageerib sündmustele (nt andmesisestus, dokumendi kinnitamine) automaatselt ja kohe. See muudab protsessid kiiremaks, efektiivsemaks ja vigade tegemise suhtes vähem haavatavaks; 4) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul, mis tugineb andmepõhise aruandluse taksonoomiale, hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutusele, väljaarvatud juhul, kui taotleja ise on andmete esitaja, ega kogu neid teistelt isikutelt; Kui arendatav tarkvara on andmepõhise aruandluse terviklahendus, peab see hõlmama aruandluskohustuslase andmeid nende tekkehetkest kuni esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksusele või selle asutusele. See tähendab, et süsteem peab katma kogu andmevoo – andmete loomine, töötlemine, valideerimine ja esitamine – ühtses ja läbipaistvas andmeprotsessis; 5) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul on arendamisse kaasatud koostööpartneritena riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutus ja vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat. Kui arendatakse andmepõhise aruandluse lahendust, mis põhineb aruandlustaksonoomial (st masinloetaval andmestruktuuril), peavad olema täidetud järgmised nõuded: projektis peab osalema vähemalt üks koostööpartner kelle süsteemiga liidestatakse. See tagab, et arendus on professionaalne, sobib suuremasse süsteemi ja toetab sujuvat koostööd teiste süsteemidega.  lahendus peab hõlmama andmete kogumist, töötlemist ja edastamist alates nende tekkekohast (nt ettevõtte majandustarkvarast) kuni nende esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksusele;  arendusse peavad olema koostööpartneritena kaasatud:  vastav riigiasutus või KOVi asutus, kellele aruandlust esitatakse ja  vähemalt kolm andmete esitajat (nt kolm ettevõtet, kes kasutavad arendatavat süsteemi). See loob ühtse, standarditud aruandlussüsteemi, mis vähendab ettevõtete halduskoormust ja lihtsustab riigi jaoks andmete kogumist. Siin kehtib erand: kui taotleja ise on andmete esitaja (nt tema süsteemis tekivad andmed) ega kogu neid teistelt isikutel, siis ei ole vaja andmete esitajaid kaasata; 6) punktides 4 ja 5 nimetamata olemasoleva või uudse tarkvara lahenduse puhul peab olema arendusse kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner ja tagatakse vähemalt kolm testivat lõppklienti, kes ei ole projektis partnerid. Koostööpartneriks võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kes osaleb projektiga toetatavas tegevuses. Partner võib olla näiteks:  äripartner, kelle süsteemidega liidestutakse;  andmevahetusplatvormi pakkuja. Testiv lõppklient on valminud tarkvaralahenduse potentsiaalne kasutaja, kes osaleb arenduse testimises. Testiva kliendi andmed esitatakse projektiplaanis. Arendus peab olema mõeldud vähemalt kolmele lõppkasutajale, st:  süsteemi peab saama kasutada mitu ettevõtet või organisatsiooni või  teenus peab olema disainitud selliselt, et selle rakendamine ei piirdu ainult ühe kliendiga. Selle arendustegevuse kaudu soovitakse soodustada:  tarkvara, mis toetab andmete sujuvat, turvalist ja standarditud liikumist;  reaalajas otsuste tegemist ja protsesside automatiseerimist;  avaliku ja erasektori koostööd andmepõhiste teenuste ja aruandluse arendamisel;  lahendusi, mis ei teeni ainult üksikut ettevõtet, vaid toetavad laiemat kasutust. Antud tegevus on suunatud tarkvaralahenduste arendamisele, mis ei ole mõeldud üksnes ühe ettevõtte spetsiifiliste vajaduste täitmiseks, vaid millel on laiem rakendatavus ning turupotentsiaal. Erinevalt § 6 lõike 1 punktis 2 toetatavatest ettevõttespetsiifilistest arendustest peab § 6 lõike 1 punkti 3 alusel välja töötatav olemasolev või uus tarkvaralahendus olema kasutatav mitmete ettevõtete poolt ja omama laiemat mõju, toetades reaalajamajanduse põhimõtetele vastavate lahenduste kasutuselevõttu. Selliste universaalsemate lahenduste arendamine võimaldab suurendada digitaliseerimise üldist taset, parandada koostalitlusvõimet ning soodustada innovatsiooni kogu turul. Oluline on mõista, et antud tegevus jaguneb põhimõtteliselt kaheks. Andmepõhise aruandluse lahendus ja muu olemasoleva või uudse tarkvara lahendus. Andmepõhine aruandlus:  peamine eesmärk on võimaldada ettevõtetel ja organisatsioonidel edastada riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele andmeid standardiseeritud, turvalisel ja jälgitaval viisil;  tarkvara peab toetama andmepõhist aruandlust, mis tähendab, et andmed liiguvad automaatselt, struktureeritult ja ajakohaselt ning jälgima RTE-põhimõtted;  kasutajateks on nii ettevõtted (andmete esitajad) kui ka riigiasutused (andmete vastuvõtjad);  kohustuslik on kaasata koostööpartnerina riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutus ja vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat;  kui taotleja ise on andmete esitaja (nt tema süsteemis tekivad andmed) ega kogu neid teistelt isikutel, siis ei ole vaja andmete esitajaid kaasata  ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu. Muu olemasoleva või uudse äritarkvara arendus:  eesmärk on täiendada või luua äritarkvara, millel ei ole otsest seost riigiasutustele aruandlusega;  tarkvara võib keskenduda äri-, tootmis-, logistika- või muudele ettevõtete protsessidele;  kasutajateks on peamiselt erasektori kliendid või mitmed organisatsioonid;  kohustuslik on kaasata vähemalt üks partner ja tagada rohkem kui kolm lõppklienti;  tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu. Tabel 2 Andmepõhise aruandluse arendus Muu olemasoleva või uudse tarkvara lahenduse arendus Tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu. Isikuandmete töötlemise vajaduse korral on võimalik anda nõusolek andmete jagamiseks või liidestada tarkvara andmenõusolekuteenusega, et füüsiline ja juriidiline isik saaks andmeid jagada kindla teenuseosutajaga peab projekt sisaldama Riigi Infosüsteemi Ameti nõusolekuteenust. Tarkvara vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab reaalajamajanduse komponenti. Koostööpartneriks riigiasutus või Partneriks võib olla ka erasektori ettevõte. kohalikuomavalitsuse üksus Vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat, Vähemalt kolm lõppklienti. kui taotleja ise on andmete esitaja (nt tema süsteemis tekivad andmed) ega kogu neid teistelt isikutel, siis ei ole arenduspartnerit vaja kaasata. Lõike 5 fookuses on riiklike lahenduste kasutuselevõtt või avalike andmete väärindamine. Tegevuste tulemused loovad eelduse võtta ettevõtetes kasutusele ja integreerida avaliku sektori digilahendusi ning suurendada ettevõtete digitaliseerimist, samuti vähendada nii era- kui ka avaliku sektori halduskoormust. Toetatakse andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist. Toetused antakse erasektori ettevõtetele. Lõige 5 sätestab, et lõike 1 punkt 4 nimetatud toetuse saamise eelduseks on vähemalt üks järgmistest: 1) tegevus on seotud riiklike kesksete lahenduste kasutuselevõtuga, sh selle jaoks vajalike analüüside ja arendustega; 2) tegevus on seotud avaliku sektori käes olevate andmete väärindamisega. Toetuse andmise kohustuslik eesmärk on edendada andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ning praktikas rakendamist ehk taotluses peab olema selgelt esile toodud andmemajanduse kasutusjuht ja taotluses nimetatud tulemuseks peab olema selle kasutusjuhu rakendamine (uue teenuse pakkumine vms). Andmemajanduse kasutusjuhu näide 1. Erasektori ettevõte arendab lahendust, mille eesmärk on hinnata inimese tervislikku seisundit, kasutades selleks tema heaolu-, spordi- ja muude rakenduste andmeid. Lahendust oleks võimalik täiendada riigi käes olevate terviseandmetega, millele ligipääsemiseks on vaja kasutaja nõusolekut ehk on seos nii riigi käes olevate andmete väärindamise (terviseandmed) kui ka keskse lahenduse (andmenõusolekuteenus) kasutuselevõtuga. Andmemajanduse kasutusjuhu näide 2. Erasektori ettevõte arendab lahendust, mille eesmärk on hinnata hoonete, näiteks kortermajade energiatõhusust. Selle jaoks kasutab ta Ehitisregistri ning Maa- ja Ruumiameti avaandmeid, mida rikastab asjade interneti (IoT) seadmete kogutud andmetega. Mõlema kasutusjuhu näitel on kasusaajateks nii ettevõte kui ka kasutajad, sest riigi andmeid väärindades ja nende kasutamist võimaldades saab pakkuda ja tarbida kvaliteetsemat teenust. Ettevõtjatel võimaldab toetus parandada oma teenuste kvaliteeti või luua uusi teenuseid. Andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamiseks ja rakendamiseks võib vaja olla üht või mitut järgnevat tegevust: 1) andmete taaskasutust toetavate teenuste loomine või uuendamine. Näide 1. Ettevõte loob teenuse, mis võimaldab tundlikke andmeid privaatsust tagavalt väärindada – näiteks loob sünteetilised andmestikud ettevõtete palgaandmete vm harilikult privaatsust riivavate andmete kohta. Näide 2. Asutusel puudub tehniline võimekus andmeid efektiivselt andmebaasidest kätte saada või töötluskeskkonnas kasutada, mille jaoks on vaja luua uusi liidestusi. Vajalikud tegevused võivad olla näiteks X-teega liitumine, X-tee andmete vastuvõtmise võime loomine ning andmete kasutatavaks tegemine. 2) andmevahetuseks vajalike ühtsete andmemudelite ja -vormingute väljatöötamine ja kasutusjuhus rakendamine. Näide. Tuvastatud on äriline vajadus elamusteenuste planeerimise platvormi järele, mis võimaldaks ligipääsu kultuurisündmuste, külastusstatistika ja turismivoogude andmetele. Selle elluviimiseks on vaja koguda andmeid mitmest allikast, probleemiks on aga andmete formaat ja struktuur – näiteks kuupäevad on esitatud eri formaadis, asukohad kord aadresside, kord koordinaatidena, koordinaadid on eri süsteemides jne. Tegevuse käigus töötatakse välja ühtne andmemudel, ühtlustatakse teenustes ja andmebaasides kasutatavad andmevormingud, tehakse vajalikud muudatused protsessides ning realiseeritakse kasutusjuht. 3) andmemajanduse kasutusjuhu käivitamiseks vajaliku haldusrežiimi sisseseadmine ja kasutusjuhus rakendamine. Näide. Tuvastatud on andmemajanduse kasutusjuht, mille realiseerimiseks on vaja mitme osapoole koostööd, kellel puudub väljakujunenud koostöövorm. Tegevuse käigus määratakse kindlaks osapoolte rollid, õigused ja vastutus; andmete jagamise ja kasutamise reeglid, tasemed ja piirangud; fikseeritakse uuendussagedus ja kvaliteedinõuded ning sõlmitakse lepingud andmete jagamiseks. 4) olemasolevate andmeruumidega liidestumine. Näide 1. Meediaettevõte soovib enda andmekataloogi liidestada Andmete Teabeväravaga, et anda huvitatud osapooltele ülevaade enda valdustes olevatest andmetest ning võimalustest neid kasutada, muu hulgas teha kättesaadavaks keeleressursid Euroopa keeleandmeruumis. Näide 2. Tarkvaraettevõte liidestub Euroopa mobiilsusandmeruumiga ning ühendab sealt saadud Soome ühistranspordi ja laevaliiklusega seotud info ning Eesti registritest kohaliku ühistranspordi info, mille tulemusel saab osutada piiriülest teekonnaplaneerimise teenust. 5) uue tarkvara või lisamoodulite kasutuselevõtt, olemasoleva või kasutusele võetava tarkvara liidestamine taotleja poolt juba kasutatava tarkvaraga, mh tarkvaralitsentsi ost või tarkvaraga liitumise ühekordne tasu. Näide 1. Andmemajanduse kasutusjuhu jaoks vajalike andmeruumidega liidestumise jaoks võtab ettevõte kasutusele vajalikud tarkvarakomponendid (nt dataspace connector’id). Näide 2. Reaalajalise otsustustoe väljatöötamiseks võtab ettevõte kasutusele tehisintellektipõhise tarkvara, mis lihtsustab andmetöötlust, valideerimist ja analüüsi ning loob interaktiivse juhtimislaua. Lõike 6 kohaselt peavad lõikes 1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema kooskõlas ka põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, et ei tekitataks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Tegemist on EL 2021–2027 perioodi liiduülese keskse nõudega toetuste rakendamisel. Kuivõrd meetme raames tehtavad tegevused ei ole oma iseloomult sellised, mis oleks vastuolus "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega, ei ole vajalik selle täiendav hindamine projekti tasandil Määruse §-s 7 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Määruse § 7 on nimetatud abikõlblikud kulud, mis on kehtestatud piirmäärade kohaselt tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, nt töötasu, teenused, litsentsid, konsultatsioonid. Äritarkvara arendamise korral on abikõlblik ka turunduskulu. Tabel 3. Abikõlblikud kulud tegevuste kaupa Tegevus Abikõlblik kulu 1. Ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara 1) diginõustaja teenuse kulu; kasutuselevõtt (§ 6 lõige 1 punkt 1) 2) tarkvara ostmise või litsentsi tasu; 3) tarkvarade liidestamise arenduskulud. 2. Äriprotsesside koostalitlusvõimelise 1) projektiga seotud arendustegevuste digitaliseerimise ja/või automatiseerimise elluviimiseks makstav palk ja vähese arendamine (§ 6 lõige 1 punkt 2) tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu; 4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu; 6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil. 3. Olemasoleva või uudse äritarkvara 1) projektiga seotud arendustegevuste arendamine (§ 6 lõige1 punkt 3) elluviimiseks makstav palk ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu; 4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu; 6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil; 7) projekti raames arendatud lahenduste turundamise kulu. 4. Andmemajanduse kasutusjuhtude 1) projektiga seotud arendustegevuste väljatöötamine ja praktikas rakendamine (§ 6 elluviimiseks makstav palk ja vähese lõige 1 punkt 4) tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu; 4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu. Määruse § 7 lõike 5 kohaselt on abikõlbmatud kulud lisaks ühendmääruse §-s 17 toodule  käibemaks;  puhkusetasu vastavalt seaduses sätestatule;  teenistusest või töölt vabastamise, töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised;  seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu;  koolituskulu;  töötaja ja ametniku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga;  sularahamaksed;  olemasoleva tarkvara versiooniuuenduse kulu. Lõige 6 sätestab kaudsete kulude hüvitamise ühtse määra alusel, mis on seitse protsenti projekti tegevuste elluviimisega seotud otsestest abikõlblikest kuludest. Määruse § 8 määrab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projekti tegevused ja kulud peavad jääma taotluses määratud ajavahemikku. Abikõlbliku perioodi pikkus on maksimaalselt 18 kuud. Lõige 2 ütleb, et projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. See tähendab, et taotleja võib projektiga seotud tegevusi alustada kohe, kui on taotluse esitanud ja sellisel juhul märgitakse otsusesse ka vastav kuupäev. Lõikes 4 sätestatakse, et kui taotletakse § 7 lõikes 2 punkti 1 ja lõike 3 punktis 6 sätestatud abikõlblike kulude katmiseks vähese tähtsusega abi, võib projekti abikõlblikkuse periood alata varem, kuid mitte varem kui kolm kuud enne taotluse esitamist. See on eelkõige mõeldud katma diginõustaja teenuse kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Ettevõttel võib olla vajadus kaasata diginõustaja juba enne taotluse esitamist, et selgitada välja tema vajadustele sobivaim tarkvaralahendus. See kulu on mõeldud katma diginõustaja teenuse eest makstava tasu, mis ettevõttele võib tekkida juba enne toetusetaotluse esitamist. Praktikas võib ettevõte vajada diginõustaja abi varakult, et hinnata oma digitaliseerimise hetkeseisu ning välja selgitada, milline tarkvaralahendus tema spetsiifilisi vajadusi kõige paremini rahuldaks. Just § 6 lõike 1 punktis 1 kirjeldatud tegevuse puhul on diginõustaja roll eriti oluline – ta aitab koostöös ettevõttega analüüsida olemasolevaid protsesse, kaardistada kitsaskohad ning leida sobivaimad digilahendused, mis toetavad ettevõtte arengut ning vastavad toetusskeemi tingimustele. Samuti on § 6 lõike 3 punktis 5 sätestatud nõue, et juhul kui ettevõttel puudub varasemalt koostatud digitaliseerimise strateegia, saab kulusid hüvitada ka tagant järgi juhul kui need on tehtud kuni kolm kuud enne taotluse esitamist ning see on koostatud diginõustaja poolt, kellel määruses ettenähtud kogemus. Selle strateegia väljatöötamiseks on sageli vajalik kasutada diginõustaja teadmisi ja kogemusi, kuna diginõustaja aitab ettevõttel süsteemselt läheneda digitaliseerimisele, koostada realistliku tegevuskava ning hinnata võimalike uuenduste mõju ettevõtte äriprotsessidele. Strateegia koostamine koos eksperdiga annab kindluse, et valitud tarkvaralahendus ja digitaliseerimise sammud on läbimõeldud ning toetavad ettevõtte pikaajalisi eesmärke. Kokkuvõttes võimaldab diginõustaja kaasamine juba projekti algfaasis tagada, et kogu digitaliseerimisprotsess on hästi planeeritud ja läbiviidud vastavalt ettevõtte vajadustele ning toetuse tingimustele. See aitab vähendada riske, tõsta investeeringu tõhusust ning kindlustada, et projekti käigus tehtavad valikud on läbimõeldud ja põhjendatud. Lõikes 5 sätestatakse, et mõjuval põhjusel saab projekti perioodi pikendada maksimaalselt kuue kuu võrra, kuid tegevused peavad olema ellu viidud mitte hiljem kui 31. augustil 2029. Lõikes 6 sätestatakse, et projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on projekti heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse. Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse summa ja määr. Lõige 1 määrab toetuste maksimaalse summa järgmiselt: 1) paragrahvi 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul minimaalselt 2000 eurot ja maksimaalselt 5000 eurot. Diginõustaja teenuse puhul on toetuse maksimaalne määr kuni 50 protsenti kogu projekti toetussummast. Minimaalse toetussumma kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus toetuse väljamaksmiseks tehtavad haldustoimingud ja -kulud osutuvad väiksemahuliste väljamaksete puhul ebaproportsionaalselt suureks. Selline lähenemine aitab tagada rakendusüksuse töö efektiivsuse ning vähendab ebamõistlikku halduskoormust. 2) paragrahvi 6 lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 150 000 eurot. Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punktile c, on antava abi puhul toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral 35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest. Artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal väike- ja keskmise suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest, suurettevõtetele nende artiklite alusel toetust ei anta ja artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõikes 2 punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev teenus või ese olema ostetud turutingimustel. Lõike 8 kohaselt omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide või muust välisvahenditest antud tagastamatuid toetusi. Määruse 3. peatükis sätestatakse täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Määruse §-s 10 kehtestatakse täiendavad nõuded ja kohustused taotlejale, partnerile ja taotlusele. Lõike 1 kohaselt saab toetuse taotleja olla Eestis äriregistris registreeritud äriühing. Lisaks määruses sätestatule peab taotleja vastama ka ühendmääruse § 3 nõuetele, näiteks ei tohi taotlejal või tema esindajal olla kehtivaid karistusi karistusseadustiku teatud paragrahvide alusel. Lõike 2 kohaselt peab paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks toetuse taotlejal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt olema vähemalt 50 000 eurot. Toetuse sihtrühma määramine ettevõtetele, kelle müügitulu on vähemalt 50 000 eurot aastas, on põhjendatud mitmel olulisel põhjusel. Esiteks näitab selline müügitulu tase, et ettevõte on jõudnud stabiilsema ja jätkusuutlikuma tegevuseni ning omab piisavat majanduslikku võimekust, et planeerida ja ellu viia digitaliseerimisega seotud arendusprojekte. Väiksema müügituluga ettevõtete puhul võib puududa vajalik ressursibaas või arendusvalmidus, mistõttu oleks toetuse mõju nende puhul piiratud ning toetuse kasutamisega seotud halduskoormus võrreldes saadava kasuga ebaproportsionaalne. Toetuse eesmärk on toetada ettevõtteid, kellel on piisav majanduslik võimekus ja potentsiaal kasvada ning suurendada lisandväärtust. Ettevõtted, kelle müügitulu on väiksem kui 50 000 eurot aastas, on sageli alles alustamisjärgus või ebastabiilses arengufaasis, neil puudub piisav ressursibaas, et toetust tulemuslikult rakendada ning nende investeeringute mõju majandusele ja tootlikkusele on väike või ajutine. Seega 50 000 euro piir aitab välistada ettevõtteid, kelle tegevusmaht on liiga väike, et toetuse eesmärki täita. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) analüüsis kümmet võimalikku sihtrühma. Analüüsi eesmärk oli leida tasakaal toetuse mõju (lisandväärtuse kasv) sihtgrupi ulatuse (ettevõtete arv, keda meede mõjutab) ja toetuse kasutamise tõhususe vahel. Tulemus näitas, et kõige suurem mõju saavutatakse sihtrühmas, kuhu kuuluvad tööstus- ja teenindussektori ettevõtted (EMTAK C ja G–N), kelle müügitulu on vähemalt 50 000 eurot ning kus on vähemalt 2 töötajat. 50 000 eurot on hinnatud miinimumlävendiks, mis näitab, et ettevõte osaleb aktiivselt turumajanduses (mitte ainult hobi- või kõrvaltegevus), on suuteline tagama omafinantseeringu ja projektitegevuste elluviimise ning omab juba toimivat ärimudelit ja majanduslikku võimekust tulemuste saavutamiseks. See piir aitab tagada, et toetus ei läheks ebaefektiivselt mikroettevõtetele, kelle majanduslik mõju on marginaalne ja kelle risk projekti katkestamiseks on suur. Tase valiti analüüsi põhjal kui optimaalne kompromiss väikeste ja suuremate ettevõtete vahel. See tagab, et sihtrühm on piisavalt lai, kuid majanduslikult elujõuline. Nõue toetab eesmärki, et toetus toob kaasa tegeliku lisandväärtuse kasvu ja ärimudeli muutuse, mitte pelgalt lühiajalise rahasüsti. Lõike 2 kohaselt sätestatud 50 000 euro suurune müügitulu nõue tuleneb analüüsi tulemustest, mille järgi on just sellise majandusliku võimekusega ettevõtted kõige tõenäolisemalt võimelised toetust tulemuslikult kasutama ning looma lisandväärtust. Nõue tagab, et toetus suunatakse elujõulistele ja kasvupotentsiaaliga ettevõtetele, vältides liiga väikeste ja ebastabiilsete ettevõtete kaasamist, kelle mõju majandusele oleks piiratud. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud nõuetele. Määruse §-s 11 sätestatakse täiendavad nõuded taotlusele, lähtudes ühendmääruses sätestatust. Lõike 1 punktides 1–11 esitatakse loend nõutud teabe, kinnituste ja dokumentide kohta, mis tuleb taotluses esitada. Lõikes 2 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse korral nõutakse järgmisi lisadokumente: 1) digitaliseerimise koolituse läbimise tõend; 2) diginõustamis teenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised; 3) diginõustaja projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud nõustamise kogemust tõendavad dokumendid. Digitaliseerimise koolitus on rakendusasutuse ja rakendusüksuse koostöös väljatöötatud programm, mille käigus selgitatakse digitaliseerimise baasteadmisi. Koolituse läbinu:  mõistab digitaliseerimise tähtsust ja majanduslikku mõju ettevõttele;  oskab hinnata diginõustaja kaasamise vajalikkust ja rolli projektis;  tunneb küberturvalisuse aluseid ning oskab neid oma ettevõttes rakendada;  saab aru muutuste juhtimise põhimõtetest ja oskab neid tarkvara juurutamisel rakendada;  oskab koostada ettevalmistatud plaani tarkvara juurutamiseks. Koolituse läbinu taotleja vaates on ettevõtte töötaja, juhatuse liige või osanik. See tagab Eesti ettevõtete digitaliseerimisel ühtlasema teadlikkuse. Koolitus on ettevõttele tasuta ning on kättesaadav Digiriigi akadeemia platvormil. Tõendi digitaliseerimise koolituse läbimise kohta saab taotleja pärast koolituse edukat lõpetamist ise alla laadida Digiriigi Akadeemia platvormilt. See võimaldab tõendi kiiret ja mugavat kättesaamist ilma täiendavate taotlusteta. Lõikes 3 sätestatakse, et § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul nõutakse lisaks sama paragrahvi lõikes 1 välja toodud dokumentidele ka järgmisi: 1) projektiplaan, mis hõlmab kaardistust arendamist vajava äriprotsessi või tarkvara hetkeseisust ja arenguvajadusest koos võimaliku arenduse kirjeldusega, sealhulgas projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga ning riskianalüüsi koos riskide ja nende maandamise tegevustega. Projektiplaan on põhjalik dokument, milles kirjeldatakse, milline on ettevõtte hetkeseis, millised on arenguvajadused ning mida soovitakse saavutada. Lisaks tuleb projektiplaanis esitada konkreetsed tegevused, mida projekti raames ellu viiakse, nende oodatavad tulemused koos ajakavaga, loodava projekti täpne kirjeldus ning hinnata projekti riske ja kirjutada, kuidas neid maandatakse. Andmepõhise aruandluse projekti puhul tuleb projektiplaanis kajastada ka vähemalt kolme testivat lõppklienti, selle nõude eesmärk on, et taotleja planeeriks juba arendust selliselt, et see oleks võimalikult laia sihtrühmana. Selline plaan aitab rakendusüksusel mõista projekti terviklikku ülesehitust ja hinnata selle teostatavust; 2) projekti eelarve. Projekti eelarve sisaldab kõiki kulusid ja tulusid, mis on seotud projekti elluviimisega. Eelarves tuleb täpsustada, millele raha kulub (nt tarkvara soetamine, koolitused, tööjõukulud) ning milliseid ressursse projekt vajab. Selge eelarve aitab tagada projekti finantsilise läbipaistvuse ning näitab, kas projekt on rahaliselt põhjendatud ja jätkusuutlik; 3) finantsprognoos projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal. Finantsprognoos annab ülevaate ettevõtte rahalistest ootustest projekti kestel ja pärast selle lõppu. Prognoosis tuleb hinnata, kuidas projekt mõjutab ettevõtte tulusid ja kulusid projekti ajal ning järgnevatel kolmel aastal. See aitab analüüsida projekti pikaajalist majanduslikku mõju ning veenduda, et investeering tasub end ära ka tulevikus; 4) koostööpartneri nimi, registrikood ja nõusolek projektis osalemiseks. Projektis osalevate koostööpartneritel tuleb esitada nende nimed, registrikoodid ja ametlik nõusolek projektis kaasa lüüa. Need andmed kinnitavad, et partnerid on projekti sisus ja eesmärkides kokku leppinud ning on valmis panustama projekti edukasse elluviimisse; 5) vahearuande esitamise periood. Vahearuande esitamise periood määrab, kui sageli peab projekti kohta rakendusüksusele aru andma. Taotleja saab valida, kas esitab vahearuandeid iga 3 või 6 kuu tagant, vastavalt projekti kestusele ja keerukusele. Regulaarne aruandlus võimaldab projekti edenemist jälgida, vajadusel tegevusi korrigeerida ning tagada, et seatud eesmärgid täidetakse. Lõikes 4 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktides 2 nimetatud juhul nõutakse järgmisi lisaandmeid ja -dokumente: 1) digitaliseerimise strateegia, mis vastab § 3 punktis 4 toodud tingimustele. Digitaliseerimise strateegia on ettevõtte pikaajaline tegevuskava, milles kirjeldatakse, kuidas ettevõte plaanib oma äriprotsesse ja teenuseid digitaliseerida ning milliseid tehnoloogiaid selleks kasutatakse. Strateegia koostamisel tuleb lähtuda § 3 punktis 4 sätestatud tingimustest, mis võivad hõlmata näiteks eesmärkide seadmist, tegevuste ajakava koostamist, riskide hindamist ja vajalike ressursside planeerimist. Selle dokumendi eesmärk on tagada, et ettevõtte digitaliseerimine toimub läbimõeldult ja süsteemselt, toetades ettevõtte üldisi eesmärke ning võimaldades paremat konkurentsivõimet. Strateegia olemasolu aitab ka hinnata projekti põhjendatust ja elluviimise võimalikkust; 2) teavet diginõustaja projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud nõustamise kogemuse kohta. Need on tõendid, mis kinnitavad diginõustaja varasemat kogemust projektide nõustamisel viimase nelja aasta jooksul. Tõenditeks sobivad näiteks varasemate projektide ülevaated, klienditagasiside, koostöölepingud või muud dokumendid, mis näitavad, et diginõustaja on edukalt nõustanud vähemalt kolme digitaliseerimise projekti. Selliste dokumentide nõudmine aitab tagada, et projekti nõustab pädev ja kogenud spetsialist, kes suudab toetada ettevõtte digitaliseerimisprotsessi professionaalselt ning tuua kaasa soovitud tulemused. Lõikes 5 sätestatakse, et § 6 lõikes 1 punktis 4 nimetatud juhul nõutakse järgmisi lisaandmeid ja -dokumente: 1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos riskide ja nende maandamise tegevustega; 2) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa; 3) koostööpartneri nimi, registrikood ja nõusolek projektis osalemiseks; 4) vahearuande esitamise periood. Tabel 4. Lisaandmed tegevuste kaupa Tegevus Lisanõuded 1. Ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara 1) digitaliseerimise koolituse läbimise kasutuselevõtt (§ 6 lõige 1 punkt 1) tõend; 2) diginõustamis teenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised; 3) diginõustaja projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud sarnase nõustamise kogemust tõendavad dokumendid. 2. Äriprotsesside koostalitlusvõimelise 1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust digitaliseerimise ja/või automatiseerimise koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste arendamine (§ 6 lõige 1 punkt 2) ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos riskide ja nende maandamise tegevustega; 2) projekti eelarve; 3) finantsprognoos projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal; 4) koostööpartneri nimi, registrikood ja nõusolek projektis osalemiseks; 5) vahearuande esitamise periood; 6) digitaliseerimise strateegia mis vastab § 3 punktis 5 toodud tingimustele; 7) diginõustaja projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme teostatud sarnase nõustamise kogemust tõendavad dokumendid; 8) vahearuande esitamise periood. 3. Olemasoleva või uudse äritarkvara 1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust arendamine (§ 6 lõige1 punkt 3) koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos riskide ja nende maandamise tegevustega; 2) projekti eelarve; 3) finantsprognoos projekti perioodil ja kolmel projekti lõppemisele järgneval aastal; 4) koostööpartneri nimi, registrikood ja nõusolek projektis osalemiseks; 5) vahearuande esitamise periood. 4. Andmemajanduse kasutusjuhtude 1) projektiplaan, mis hõlmab eelkaardistust väljatöötamine ja praktikas rakendamine (§ 6 koos olemasoleva olukorra, arenguvajaduste lõige 1 punkt 4) ja võimalike lahenduskäikude kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga, loodava projekti kirjeldust ning riskianalüüsi koos riskide ja nende maandamise tegevustega; 2) projekti eelarve; 3) koostööpartneri nimi, registrikood ja nõusolek projektis osalemiseks; 4) vahearuande esitamise periood. Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. 4. peatükis määratakse kindlaks, kuidas toetust taotletakse. Määruse §-s 12 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõikes 1 määratakse, et toetust saab taotleda jooksvalt kuni eelarve ammendumiseni või kuni 31. märtsini 2029, mis on mõistlik korraldus toetusskeemi iseloomu ja abikõlblikkuse perioodi arvestades ehk rahaliselt väiksemahuliste ja lihtsamat tüüpi projektide rahastamiseks. Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus peab oma veebilehel avalikult ja ametlikult teavitama toetuste rahastamise eelarve suurusest ning taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest, kooskõlastatult rakendusasutusega. See tagab protsessi läbipaistvuse, õiguspärasuse ja võrdsed võimalused kõigile taotlejatele, võimaldab neil planeerida taotluste esitamist ning suurendab süsteemi usaldusväärsust, kinnitades, et taotlusprotsess ja rahade haldamine toimuvad ametlikult ja kooskõlas kehtivate eeskirjadega. Taotlusvooru puudutav vajalik informatsioon, sealhulgas taotlusvooru avamis- ja sulgemiskuupäev ning taotlusvooru eelarve avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Lõige 3 seab piirangu, et toetust võib taotleda korraga vaid ühele ja ellu viia vaid üht määruse alusel toetatavat projekti. Piirang on vajalik, kuna see aitab tagada toetuste jagamise läbipaistvust ja võrdseid võimalusi kõigile taotlejatele, vältides olukorda, kus üks taotleja koondab mitme projekti raames suure osa eelarvest enda kätte. Nii minnakse mööda võimalikest konkurentsimoonutustest ning tagatakse, et toetused jõuavad laiemalt erinevate organisatsioonideni. Lõikes 4 sätestatakse, et taotluste vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui registreeritud taotlustega taotletav rahaline summa, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, on vähemalt võrdne meetme tegevuseelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid taotlusi nende esitamise järjekorras. 5. peatükk kirjeldab, kuidas toimub taotluse menetlemine ning missugused on rakendusüksuse elluviidavad tegevused ja tähtajad. Peatükis sätestatakse ka taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise ning taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Määruse § 13 näeb ette, et taotluse menetlemise tähtaeg on § 6 lõikes 1 sätestatud tegevuse (ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtt) puhul kuni kümme ja teiste tegevuste puhul kuni 30 tööpäeva. Rakendusüksusel on põhjendatud juhtudel õigus seda tähtaega pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste tegemiseks. Rakendusüksus teavitab taotlejat taotluse menetlemise tähtaja pikendamisest. Määruse § 14 sätestab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise ning alused, mille esinemisel jäetakse taotlus läbi vaatamata. Lõike 1 kohaselt tunnistab rakendusüksus taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud määruses sätestatud nõuded. Nõuetele vastavuse kontroll on eeltingimus taotluse edasiseks menetlemiseks. Lõige 2 loetleb juhud, mille korral taotlus jäetakse läbi vaatamata. Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui tuvastatud puudust ei ole võimalik ettenähtud tähtaja jooksul kõrvaldada, kui taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist, samuti juhul, kui taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele. Määruse §-s 15 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -metoodika. Projektide valikul lähtutakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/106010 (edaspidi ka ÜSM) artikkel 73 lõigetest 1 ja 2 lähtuvalt perioodi 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja - metoodikast11. 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk. 159–706) 11 https://www.rtk.ee/sites/default/files/documents/2023-12/Valikukriteeriumid_2021- 2027_l%C3%B5plik_31052022.pdf Määratud kriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega:  võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat;  võetakse arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid, sealhulgas artiklis 9 esitatud nõudeid ligipääsetavusele;  võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;  tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus;  toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke;  tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele;  rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“. Lõike 1 kohaselt ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1) taotlusele antakse vastavushindamise alusel hinnang järgmiste valikukriteeriumite alusel: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kulutõhusus; 4) toetuse saaja ja koostööpartneri suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. Lähtuvalt valikukriteeriumi täitmisest antakse kriteeriumile positiivne või negatiivne hinnang. Ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1) hindamisel peab projekt rahastuse saamiseks pälvima kõigis viies valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul kui projekt ei vasta mõnele etteantud valikukriteeriumile, antakse selle kriteeriumi eest negatiivne hinnang. Näiteks kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile kulutõhususe valikukriteeriumi eest negatiivne hinnang ning sellisel juhul rahastuse taotlust ei rahuldata. Lõike 2 kohaselt äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja/või automatiseerimise arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 2), olemasoleva või uudse äritarkvara arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 3) ja andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamise ja praktikas rakendamise (§ 6 lõige 1 punkt 4) projektide hindamiseks koostab rakendusüksus detailsema hindamismetoodika (ühendmääruse § 7 lõikest 2 juhindudes). Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 3 esitatud valikukriteeriumitest ja nende osakaaludest (vt ka tabel 4). Lõige 3 seab, et § 6 lõike 1 punktide 2–4 nimetatud tegevuste elluviimise taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite kaupa skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. Tabel 4. Paragrahvi 6 lõikes 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud projekti taotluste hindamise valikukriteeriumid Valikukriteerium Osakaal koondhindest Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava 30% erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Projekti põhjendatus 20% Projekti kulutõhusus 20% Taotleja ja koostööpartneri(te) suutlikkus projekti ellu viia 20% Projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega 10% Projekti põhjendatuse puhul hinnatakse, kas: 1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud (eksisteerib probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus); 2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus (projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad); 3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. Iga projekti hinnatakse iga kriteeriumi järgi skaalal 0–4. Seejärel arvutatakse kaalutud keskmine hinne – see tähendab, et iga kriteeriumi hinne korrutatakse tema osakaaluga (nt 30%, 20% jne) ja tulemused liidetakse. Hindamisel peab § 6 lõike 1 punktide 2–4 projekt rahastuse saamiseks saama kõigis viies valikukriteeriumis positiivse hinnangu. Juhul kui projekt ei vasta mõnele ette antud valikukriteeriumitele, antakse vastavale kriteeriumile negatiivne hinnang. Näiteks, kui projekti elluviimisega seotud kulud ei ole põhjendatud, antakse projektile projekti kuluefektiivsuse valikukriteeriumis negatiivne hinnang. Lõikes 4 on sätestatud, et valikukriteeriumite alusel hindamiseks koostab rakendusüksus täpsema hindamismetoodika, mille kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. Selle eesmärk on tagada hindamisprotsessi läbipaistvus, objektiivsus ja võrdsed võimalused kõigile taotlejatele. Hindamismetoodika avalikustamine enne taotlusvooru algust võimaldab taotlejatel selgelt aru saada, millised kriteeriumid ja põhimõtted on hindamisel aluseks, ning vastavalt oma projektitaotlust paremini ette valmistada. Kooskõlastamine rakendusasutusega tagab, et hindamismetoodika on kooskõlas kehtivate seaduste ja määruste nõuetega ning on ametlikult kinnitatud. See vähendab vaidluste ja arusaamatuste riski, tagab menetluse õigsuse ning suurendab süsteemi usaldusväärsust. Edasivolituse aluseks on ühendmääruse § 7 lõige 2, mis annab rakendusüksusele õiguse kehtestada täpsemad hindamispõhimõtted ja kriteeriumid valikukriteeriumite rakendamiseks. See õigustus võimaldab rakendusüksusel konkreetse taotlusvooru eripärasid arvestades kohandada hindamisprotsessi, säilitades samal ajal seadusandlikkuse ja läbipaistvuse. Kokkuvõttes tagab säte, et hindamine toimub ühtsetel ja läbipaistvatel alustel, taotlejad mõistavad hindamiskriteeriume ning rakendusüksusel on seaduslik ja kooskõlastatud alus hindamismetoodika rakendamiseks. Määruse §-s 16 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Punkti 1 kohaselt nähakse ette, et paragrahv 6 lõige 1 punkti 1 taotlus kuulub rahuldamisele, kui see vastab kõigile §-s 15 nimetatud valikukriteeriumitele ehk on saanud positiivse hinnangu iga kriteeriumi puhul. Punkti 2 kohaselt nähakse ette, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui § 15 lõikes 2 loetletud valikukriteeriumite puhul pole projekt saanud koondhindeks vähemalt 2,50 või kui ühe valikukriteeriumi puhul on jäänud hinne alla 2,00. Punkti 3 kohaselt taotlust ei rahuldata, kui eelarve on ammendunud. Rakendusüksus saab rahuldada taotluse taotletud ulatuses, rahuldada taotluse osaliselt või jätta taotluse rahuldamata. Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõikidele vastavalt kas § 14 lõikes 1 või 2 sätestatud kriteeriumitele. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 55 § 8 lg 4 p-dele 10 ja 12 märgitakse taotluse rahuldamise otsuses lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ja aruannete esitamise tähtajad ja kord ning täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi. Taotluse võib osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud; 2) taotletav summa ületab rahastamise eelarve vaba jääki; 3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral ja taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletavat summat või muuta projektiga kavandatud tegevusi. Kui taotleja ettepanekuga ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Määruse §-s 17 sätestab alused ja tingimused, mille korral võib rakendusüksus taotluse rahuldada osaliselt või teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega. Lõike 1 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel, tagades siseriikliku regulatsiooni kooskõla ühendmääruses sätestatud üldpõhimõtetega. Lõige 2 täpsustab taotluse osalise rahuldamise alused. Taotlust võib osaliselt rahuldada juhul, kui toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud, kui taotluse rahaline maht ületab meetme eelarves vaba jäägi või kui projekti eesmärk on saavutatav ka taotluse osalise rahuldamise korral. Viimasel juhul eeldab osaline rahuldamine taotleja nõusolekut rakendusüksuse ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta kavandatud tegevusi; taotleja nõusoleku puudumisel teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse kõrvaltingimusega rahuldamise võimalus ja selle õiguslikud tagajärjed. Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise otsuse haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse saabumisel või nõuetekohasel täitmisel vormistatakse vastav teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse alusel ei teki toetuse saajal õigust saada toetusega seotud makseid. Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud kõrvaltingimuse täitmise toetuse saaja esitatud teabe või avalikest infosüsteemidest, registritest või andmeallikatest saadud andmete alusel. Määruses ei reguleerita eraldi taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise korda, kuna tegemist on haldusakti andmisega. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse § 56, mis sätestab haldusakti põhjendamise nõuded ning tagab otsuse läbipaistvuse ja põhjendatuse. Paragrahvi eesmärk on võimaldada paindlik ja proportsionaalne lähenemine taotluste rahuldamisel, arvestades meetme eelarvelisi piiranguid ja projektide sisulisi eripärasid ning tagades samal ajal toetuse andmise õiguspärasuse ja kontrollitavuse. 6. peatükk sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Määruse §-s 18 määratakse kindlaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise kord. Sätestatakse, et rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates ning § 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud asjaomase taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse puhul saab taotleja muuta taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud asjaolusid, mille puhul kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. Kui taotleja soovib muuta § 6 lõigetes 2–4 nimetatud tegevuste puhul taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajaduse korral ka § 15 lõikes 2 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajaduse korral eksperte. Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste heakskiitmisest, kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei loeta põhjendatuks. Määruse §-s 19 kirjeldatakse asjaolusid, mille puhul rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. See võib toimuda ühendmääruse kohaselt või selles määruses nimetatud juhtudel ja tingimustel nii sihtasutuse kui ka taotleja initsiatiivil. Taotluse rahuldamise otsuse võib lisaks ühendmääruse §-s 14 sätestatule osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada rakendusüksuse otsusega ühendmääruse § 14 või § 37 lõike 7 kohaselt või, kui: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks või hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Rakendusüksus monitoorib oma portfellis olevate projektide edenemist, juhul kui rakendusüksus hindab, et projekti ei ole võimalik enam ellu viia on võimalus rakendusüksusel vabastada vahendeid teistele tegevustele; 3) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või on nõutud teave jäetud esitamata. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal toetus täielikult tagastada. Toetus tuleb täielikult tagastada muu hulgas juhul, kui selgub, et taotleja ei ole projekti nõuetekohaselt ellu viinud või ta ei saa seda teha. 7. peatükis nähakse ette, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Määruse §-s 20 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Lõike 1 punkti 1 kohaselt esitab ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1) toetuse saaja ainult ühe aruande. Kuna tegemist on lihtsate ja lühikeste projektidega, on nii toetuse saaja kui ka toetuse andja halduskoormust arvestades mõistlik, et toetuse saaja esitab aruande vaid üks kord, projekti lõppedes. Lõike 1 punkti 2 kohaselt esitab äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja/või automatiseerimise arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 2), olemasoleva või uudse äritarkvara arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 3) ja andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamise ja praktikas rakendamise (§ 6 lõige 1 punkt 4) projektide puhul nii vahe- kui ka lõpparuande. Lõike 2 kohaselt on aruandeperioodi pikkus kolm kuni kuus kuud. Aruandlusperioodi vahearuannete esitamiseks saab taotleja ise valida taotluse esitamisel. Lõike 4 kohaselt sisaldab aruanne projekti peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti väljundite ja tulemuste saavutamise kohta, hinnangut projekti ja selle elluviimise tulemuslikkuse kohta ning strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse panustamise kirjeldust. Tulemusnäitaja osas raporteerib seda rakendusüksus ise. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse, et rakendusüksus peab aruande kinnitama 20 tööpäeva jooksul alates aruande esitamisest. Kui aruannet on vaja täiendada, annab rakendusüksus selleks eraldi tähtaja. 8. peatükk sätestab toetuse maksmise tingimused. Määruse §-s 21 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Lõike 2 kohaselt ettevõtja vajadustele vastava äritarkvara kasutuselevõtu (§ 6 lõige 1 punkt 1) puhul makstakse toetus ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel kindlasummaliste maksetena. Kindlasummaline makse on ühekordne makse, mille suurus on määratud taotluse rahuldamise otsuses ning selle väljamaksmise eeldus on tegevuse eesmärkide ja tulemuste täielik saavutamine. Kui toetus makstakse toetuse saajale kindlasummalise maksena, siis ei esita toetuse saaja kuludokumente, vaid makse tehakse pärast kokkulepitud tulemuse rakendusüksusele esitamist ja selle rakendusüksuse poolt heakskiitmist. Kindlasummaline makse on suunatud eelkõige tulemuslikkuse rahastamisele – kokkulepet ei tehta mitte tegevuse, vaid tulemuse tasandil. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on täielikult saavutatud. Seda, palju tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused tegelikult maksma läksid, toetuse maksmisel enam ei vaadata. Kui tulemused saavutatakse osaliselt, siis rakendusüksus toetust välja ei maksa. Lõike 3 kohaselt äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja/või automatiseerimise arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 2), olemasoleva või uudse äritarkvara arendamise (§ 6 lõige 1 punkt 3) ja andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamise ja praktikas rakendamise (§ 6 lõige 1 punkt 4) projekti tegevuste puhul makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud tegelike kulude alusel. Toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid koos vahe- või lõpparuandega. Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest. Kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks lisatähtaja. 9. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ja rakendusüksuse kohustusi ja õigusi. Eelnõu §-s 22 sätestab toetuse saaja õigused ning kohustused toetuse kasutamisel ja projekti elluviimisel. Lõige 1 määratleb toetuse saaja õiguse saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ning toetuse saajale pandud kohustustega. Sätte eesmärk on tagada toetuse saajale piisav informeeritus ja õigusselgus kogu toetuse kasutamise perioodi vältel ning soodustada kohustuste korrektset täitmist. Lõige 2 loetleb toetuse saaja täiendavad kohustused, mis lisanduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule. Punkti 1 kohaselt peab toetuse saaja kasutama toetust kooskõlas taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, tagades toetuse sihipärase ja eesmärgipärase kasutamise. Punkt 2 kohustab toetuse saajat tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise otsuses määratud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, mis on vajalik projekti eesmärkide saavutamiseks. Punkt 3 sätestab kohustuse tagada ühendmääruse artiklist 65 tuleneva kestuse nõude täitmine, mille kohaselt tuleb projekti tulemuste säilimine tagada VKE-st lõppsaaja puhul vähemalt kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja puhul vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates. Selle nõude eesmärk on tagada toetuse pikaajaline mõju ning vältida projekti eesmärkide olulist muutmist või lõpetamist vahetult pärast toetuse saamist. Punkt 4 näeb ette teavitamiskohustuse täitmise vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada avalikkuse teadlikkus toetuse andmisest ning Euroopa Liidu ja riigi toetuste läbipaistvus. Paragrahv 23 sätestab rakendusüksuse õigused ja kohustused toetuse andmise, kasutamise ning projektide elluviimise järelevalve raames. Lõike 1 kohaselt on rakendusüksusel õigus kontrollida projekti üle järelevalve tegemise käigus toetuse kasutamise tingimuste täitmist, projekti elluviimist ja omafinantseeringu kasutamist, sealhulgas viibida toetuse saaja ruumides ning territooriumil ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale. Vajaduse korral võib rakendusüksus nõuda lisaandmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes või kõnesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Rakendusüksusel on lõike 2 kohaselt ka hulk mitmesuguseid kohustusi. Näiteks on ta kohustatud koostama asjakohased juhendid, vormid ja töökorrad ning tegema need taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks; avaldama avalikku infot toetuse kasutamise kohta ning kaitsma taotlejate ja toetuse saajate konfidentsiaalset infot; kontrollima projektide elluviimist ja seirama pidevalt toetuse rahalisi jääke; koguma ja esitama rakendusasutusele ülevaateid toetusmeetme rakendamise seisust ning osalema mõjuanalüüsi tegemisel; menetlema toetuse kasutamise aruandeid, sealhulgas läbi vaatama toetuse saaja koostatud projektiaruanded. Samuti peab rakendusüksus kandma info vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise kohta riigiabi ja vähetähtsusega abi registrisse ja säilitama riigiabi ning vähe tähtsusega abi andmisega seotud andmeid kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsusest. 10. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonid ja vaide esitamise kord. Määruse § 24 sätestab finantskorrektsioonide tegemise ning toetuse tagastamise alused ja korra. Lõike 1 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ning nõutakse toetus tagasi ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatud alustel ja korras. Viitega nimetatud õigusaktidele tagatakse toetuse tagasinõudmise ja finantskorrektsioonide regulatsiooni kooskõla Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega ning välditakse dubleerivat regulatsiooni määruses. Lõige 2 reguleerib ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi tagasinõudmist. Sätte kohaselt võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kuni kümne aasta jooksul alates toetuse rahuldamise otsuse tegemisest. Tähtaja sätestamine tuleneb Euroopa Liidu riigiabi reeglitest ning tagab riigiabi andmise õiguspärasuse järelevalve ka pikema aja vältel. Toetuse tagasinõudmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut, mis reguleerib riigiabi tagasinõudmise menetluslikke ja materiaalõiguslikke aluseid. Eelnõu § 25 sätestab, et vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93, parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74). Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu riigiabi ja vähese tähtsusega abi määrustele ning on nendega kooskõlas: 1) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes; 2) Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse mõjud Eelnõul on otsene mõju Eesti majandusele. Ettevõtjate suurem digitaliseeritus aitab kasvatada ettevõtjate teenitud tulu, maksta töötjatele suuremaid palku, osaleda rahvusvahelistes väärtus- ja tarneahelates. See omakorda kasvatab riigi maksutulusid, millega kaasneb Eesti elanike üldise heaolu kasv ning paremad riigi teenused oma kodanikele ja ettevõtetele. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSMi artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs Võrdsed võimalused, sooline võrdõiguslikkus ja ligipääsetavus TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Kaudset mõju hinnatakse hindamisel. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel on projektil mõju „Eesti 2035“ horisontaalsetele põhimõtetele. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga „projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“. Toetuse rakendamise tulemusel kasvab ettevõtja teadlikkus ettevõtte digitaliseerimise võimalustest ja hoogustub digitaalsete lahenduste, sealhulgas automatiseerimise kasutamine. Automatiseerimise abil paraneb puudega, erivajadustega ning naissoost töötajate ligipääsetavus neile valdkondadele, mis nõuavad füüsilist pingutust. Töökorraldus ja töö sisu muutub, füüsilisest tööst saab arvuti ja tehnoloogiaga juhitav protsess. Seega muutuvad eri majandusvaldkonnad ja neis töötamine eri huvirühmadele kättesaadavamaks. Määruse alusel toetatavad projektid võivad kaudselt panustada eri ühiskonnarühmade võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega. Teenuste ja andmepõhiste lahenduste arendamisel võetakse võimalusel laiemalt arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega ja erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused teenuseid ja lahendusi kasutada, ning seatakse eesmärgiks võrdsete võimaluste loomine juurdepääsuks teenustele ja lahendustele. Digiteenuseid ja andmepõhiseid lahendusi arendatakse, jälgides ning planeerides seda, et avalike teenuste osutamist võimaldavad infosüsteemid oleksid digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada ligipääsetavuse standardite nõudeid. Digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu muudetakse muu hulgas ettevõtja füüsilist pingutust nõudvad tööülesanded, paberil antavad töökäsud jne sellisteks, mida juhitakse arvuti ja tehnoloogiatega. Ettevõtte digitaliseerimise käigus ning asjakohaste arvutiprogrammide ja tehnoloogiate olemasolul saab ettevõtja juurutada ka selliseid lahendusi, mis on kättesaadavad puuetega inimestele. Ettevõtlusvaldkonna üks kitsaskohti on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad pigem valdkondades, mis põhinevad vähem tehnoloogial. Naisettevõtjatel on raskem raha ja kapitali hankida ning kapitali kaasata. Samuti on naisettevõtjatel vähem julgust riskida ning nende ettevõtted tegelevad vähem arendus- ja innovatsioonitegevustega. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole. Toetus ei panusta otseselt loetletud kitsaskohtade lahendamisse. Kaudselt panustatakse „Eesti 2035“ mõõdikute „ligipääsetavuse näitaja“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ning „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ sihttaseme saavutamisse. Keskkonnahoid Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsis leiti, et asjaomastel meetmetel ei ole DNSH põhimõtte alusel hinnanguliselt olulist kahjulikku mõju. TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu- ja kliimaeesmärgile. Kaudselt panustatakse sihttaseme „ringleva materjali määr, %“ saavutamisse, kuivõrd andmepõhise aruandluse rakendamiseks on üks võimalus pakendiettevõtjatele ning probleemtoodete maaletoojatele (elektri- ja elektroonikaseadmed, akud ja patareid, rehvid) aruandluskohustuse automatiseerimine. See tegevus panustab ringmajandusse ning „Eesti 2035“ makrotaseme mõõdikusse ringselt kasutatava materjali osatähtsuse kasvuga kogu materjalikasutuses (näiteks pakendijäätmeid tõhusamalt materjalina ringlusse suunates). Kaudselt panustatakse „Eesti 2035“ mõõdiku „kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ sihttaseme saavutamisse. Regionaalne tasakaalustatus Tegevused ei panusta otseselt regionaalarengusse. Tegevuste tulemused loovad eeldused ettevõtete digitaliseerimise suurendamiseks olenemata asukohast. Taotlemisel näitab taotleja, kas ja mil moel edendatakse projektiga regionaalset tasakaalustatust. Mõju ja selle ulatust hinnatakse valikukriteeriumiga „projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega“. Kaudselt panustatakse „Eesti 2035“ mõõdiku „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest“ sihttaseme saavutamisse. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meetme 21.1.2.2 eelarvest on ELi toetuse osa 20 000 000 eurot, millest kõnesoleva määruse alusel toetatavate tegevuste toetuseelarve on 10 508 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisatulusid ega -kulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib ellu rakendusüksus. Toetuse andmise rakendamisega seotud kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, perioodi 2021–2027 seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja TAIE juhtkomisjonile. Kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel esitatud märkustega arvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisas 3. Lisad Lisa 1. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht (eraldi fail); Lisa 2. Riskihindamine (eraldi fail); Lisa 3. Märkustega arvestamise tabel (eraldi fail). MÄÄRUS 23.01.2026 nr 2 Ettevõtjate digitaliseerimise, reaalajamajanduse lahenduste ja andmemajanduse kasutusjuhtude arendamise toetamine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(ii) „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ meetme 21.1.2.2 „Digiriik“ sekkumise 21.1.2.21 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt erasektoris“ ning erieesmärgi (a)(iii) „VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine ning VKEdes töökohtade loomine, muu hulgas tootlike investeeringute kaudu“ meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ sekkumise 21.1.3.14 „Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE)“ rakendamiseks toetuse andmist. (2) Toetuse taotlemisele, andmisele, kasutamisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses sätestatud erisustega. (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ sätestatud järgmiste tegevusalade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (jagu A); 2) tubakatoodete tootmine (jagu C, osa 12); 3) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (jagu S, osa 92); 4) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (jagu B, osa 05), toornafta ja maagaasi tootmine (jagu B, osa 06), nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (jagu B, grupp 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (jagu C, osa 19). (4) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teave ja dokumendid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas. Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse digitaalselt allkirjastatud dokument elektrooniliselt. § 2. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi (1) Määruse alusel antav toetus on: 1) grupierandiga hõlmatud riigiabi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse VTA määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste puhul vähese tähtsusega abi; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses või vähese tähtsusega abi; 4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste puhul väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 nimetatud uue või täiustatud toote, protsessi või teenuse arendamiseks antav abi artikli 25 lõike 2 punkti c tähenduses või vähese tähtsusega abi; 5) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste puhul väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses või abi artikli 25 lõike 2 punkti c tähenduses või vähese tähtsusega abi. (2) Toetust ei anta: 1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on täitmata; 2) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 3) üldise grupierandi määruse alusel abi saajale üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 kehtestatud juhtudel. (3) VTA määruse kohaselt antud abi ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (4) Toetuse andmisel võetakse arvesse üldise grupierandi määruse artiklis 8 ja VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt seotud. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) andmemajandus – majandusharu, mille keskmes on andmete kogumine, jagamine ja kasutamine vastastikuse kasu saamise eesmärgil; 2) andmemajanduse kasutusjuht – olukord, kus mitu osapoolt vahetavad kokku lepitud andmekoosseisule vastavaid andmeid kindlaks määratud kasu saamise eesmärgil; 3) digitaliseerimise strateegia – vähemalt kolmeks aastaks koostatud terviklik ja eesmärgistatud plaan, mille alusel viib ettevõtja ellu enda äriprotsesside koostalitlusvõimelist digitaliseerimist ja automatiseerimist võimaldavad arendused, mis sisaldavad reaalajamajanduse lahendusi; 4) diginõustaja – digitaalsete lahenduste kasutuselevõttu nõustav teenuseosutaja, kellel on toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme sarnase nõustamise kogemus; 5) ettevõtja – majandustegevusega tegelev üksus sõltumata tema õiguslikust vormist ja rahastamisviisist; 6) finantsprognoos – rakendusüksuse vormil tulude ning kulude prognoos; 7) koostööpartner – taotluses riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes osaleb projektiga toetatavas tegevuses ja kes ei ole partner ÜSS2021_2027 § 2 lõike 5 tähenduses; 8) koostalitlusvõimeline digitaliseerimine – andmeliidestus, mis on kahe või enama infosüsteemi vaheline standardiseeritud andmevahetus, mis võimaldab automaatset, turvalist ja masinloetavat andmete edastamist ning sünkroniseerimist erinevate tarkvarade või platvormide vahel; 9) partner – projekti kaaselluviija ÜSS 2021–2027 § 2 lõike 5 mõistes. 10) projektiplaan – dokument, mis hõlmab kaardistust arendamist vajava äriprotsessi või tarkvara hetkeseisust ja arenguvajadusest koos võimaliku arenduse kirjeldusega, projektiga elluviidavaid tegevusi, tegevuste oodatavaid tulemusi koos ajakavaga ning riskianalüüsi koos riskide ja nende maandamise tegevustega; 11) reaalajamajandus – digitaalne majandussüsteem, kus tehingud erinevate majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete võimalikult automaatse vahetamise teel; 12) reaalajamajanduse lahendus – tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas vahetada; 13) reaalajamajanduse põhimõtetele vastav lahendus – tehnoloogiline või tarkvaraline lahendus, mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavate digitaalandmete automaatset vahetamist majandustehingute osapoolte vahel reaalajas või peaaegu reaalajas, toetades seeläbi digitaalse majanduse toimimist ja äriprotsesside tõhusust; 14) suurettevõtja – ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 15) tarkvara – protseduuride ja sellega seotud dokumentatsiooni ning andmete kogum; 16) tarkvara liidestamine – mitme kasutatava tarkvaraprogrammi vahel ühenduse loomine andmete lõimimiseks; 17) väikese ja keskmise suurusega ettevõtja (edaspidi VKE) – ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele. § 4. Toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja väljundnäitajad (1) Toetuse andmise eesmärkideks on: 1) suurendada ettevõtjate tootlikkust tarkvaralahenduste kasutuselevõtu kaudu; 2) soodustada reaalajamajanduse lahenduste kasutuselevõttu ettevõtjate poolt, toetades ettevõtjate äriprotsesse edendavate arenduste väljatöötamist ja täiustamist; 3) hoogustada andmemajanduse valdkonna arengut, toetades ettevõtjate praktiliste andmemajanduse kasutusjuhtude väljatöötamist ja praktikas rakendamist ning toetades ettevõtjaid riigi kesksete lahenduste kasutuselevõtul. (2) Toetuse andmine panustab rakenduskava järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavate ettevõtjate arv; 2) toetustega toetatavate ettevõtjate arv. (3) Toetuse andmine panustab rakenduskava tulemusnäitaja „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ saavutamisse. (4) Määruse alusel toetatavate projektide tegevuste elluviimisega peab panustama Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsusega heakskiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisesse. (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) kasvuhoonegaaside netoheide CO₂ ekvivalenttonnides; 6) ringleva materjali määr. § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, toetuse andmise tingimused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused ja toetuse andmise tingimused (1) Toetatavad tegevused on: 1) ettevõtja vajadustele vastava tarkvara kasutusele võtmine või liidestamine; 2) ettevõtja äriprotsesside koostalitlusvõimelise digitaliseerimise ja automatiseerimise arendamine; 3) olemasoleva või uudse tarkvara arendamine; 4) andmemajanduse kasutusjuhu väljatöötamine ja rakendamine. (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusi toetatakse, kui: 1) taotleja töötaja, juhatuse liige või osanik läbib Digiriigi Akadeemia veebilehelt leitaval e- õppeplatvormil tasuta koolituse „Ettevõtte digitaliseerimise koolitus“; 2) taotleja on e-arve kasutaja või võtab projekti lõpuks kasutusele e-arvet võimaldava tarkvara; 3) projekti kaasatakse diginõustaja; 4) lõpptulemus dokumenteeritakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust toetatakse, kui: 1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu; 2) arendus sisaldab vähemalt kahte reaalajamajanduse põhimõtetele vastavat lahendust; 3) arendus on osa tervikprotsessist ettevõtjas või ettevõtjate vahel; 4) arendusse on kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner; 5) ettevõtjal on digitaliseerimise strateegia või muu sisult samaväärne dokument. (4) Lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevust toetatakse, kui: 1) tarkvara arendus võimaldab ajatempliga või muid turvaliselt jälgitavaid masinloetavaid ja standardiseeritud andmeid vastu võtta, saata ja töödelda X-tee või muu turvalise andmevahetusplatvormi kaudu; 2) isikuandmete töötlemise vajaduse korral on isikul võimalik anda nõusolek andmete jagamiseks või tarkvara on võimalik liidestada Riigi Infosüsteemi Ameti arendatava andmenõusolekuteenusega, et füüsiline ja juriidiline isik saaks andmeid jagada erinevate infosüsteemidega; 3) tarkvara arendus vastab reaalajamajanduse põhimõtetele või sisaldab tehnoloogilist lahendust, mis võimaldab struktureeritud, standarditud ja masinloetavaid andmeid automaatselt kas reaalajas või peaaegu reaalajas vahetada; 4) arendatavaks tarkvaraks on andmepõhise aruandluse terviklahendus, mis tugineb andmepõhise aruandluse taksonoomiale ja hõlmab aruandluskohustuslase andmeid nende tekkimisest kuni esitamiseni riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle asutusele; 5) andmepõhise aruandluse terviklahenduse puhul on arendamisse kaasatud koostööpartneritena riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus ja selle asutus ning vähemalt kolm aruandlusandmete esitajat, välja arvatud juhul, kui taotleja ise on andmete esitaja, ega kogu neid teistelt isikutelt; 6) punktides 4 ja 5 nimetamata olemasoleva või uudse tarkvara lahenduse puhul peab olema arendusse kaasatud vähemalt üks koostööpartner või partner ja tagatud vähemalt kolm testivat lõppklienti, kes ei ole projektis partnerid. (5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevust toetatakse, kui andmemajanduse kasutusjuht on seotud riikliku keskse lahenduse kasutuselevõtuga ja selle jaoks vajalike analüüside ja arenduste tegemisega, või avaliku sektori valduses olevate andmete väärindamisega. (6) Lisaks lõigetes 2–5 sätestatule peavad lõikes 1 nimetatud tegevused toetuse saamiseks olema kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“, mille tulemusena ei tekitata olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on ühendmääruse §-s 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustele ning taotluse rahuldamise otsusele vastavad kulud. (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav: 1) diginõustaja teenuse kulu; 2) tarkvara ostmise või litsentsi tasu; 3) tarkvarade liidestamise arenduskulud. (3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav: 1) projektiga seotud arendustegevuste elluviimiseks makstav palk ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu ning nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 2) võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu projektiga seotud tegevuste elluviimiseks ja vähese tähtsusega abi saaja projekti juhtimiseks makstav tasu, mida maksustatakse samamoodi kui palk, ja nendelt tasudelt makstavad riiklikud maksud ja maksed; 3) projektiga seotud ostetud teenuste kulu; 4) projektiga seotud litsentsitud teadmiste ja patentide kulu; 5) üksnes projekti tarbeks väliskonsultandilt ostetud nõustamisteenuse kulu ja muude sarnaste teenuste kulu; 6) digitaliseerimise strateegia koostamise kulu, mis on tekkinud § 8 lõikes 4 sätestatud perioodil. (4) Lisaks lõikes 2 nimetatud kuludele loetakse § 6 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks on toetatav projekti raames arendatud tarkvara turundamise kulu. (5) Abikõlbmatu kulu on lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule: 1) käibemaks; 2) ühendmääruse § 16 lõikes 1 punktides 2, 3, 5, 6 ja 7 nimetatud kulud; 3) sularahamakse; 4) kasutusel oleva tarkvara versiooniuuenduse kulu. (6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste korral ja kui projektile eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi, moodustavad kaudsed kulud projekti abikõlblikest kuludest seitse protsenti arvutatuna lähtudes ühendmääruse §-st 21 lõigetest 1 ja 3. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mil projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad. Maksimaalne abikõlblikkuse periood on 18 kuud. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. (3) Taotleja ei tohi võtta siduvaid kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele, välja arvatud lõikes 4 nimetatud juhul. (4) Juhul kui taotletakse vähese tähtsusega abi § 7 lõike 2 punktis 1 ja § 7 lõike 3 punktis 6 sätestatud abikõlblike kulude katmiseks, võib projekti abikõlblikkuse periood alata varem, kuid mitte enne kui kolm kuud taotluse esitamisest arvates. (5) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra, ületades lõikes 1 sätestatud maksimaalset tähtaega, tingimusel et projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. augustiks 2029. (6) Projekt lõpeb, kui rakendusüksus on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale lõppmakse. § 9. Toetuse summa ja määr (1) Toetuse minimaalne summa § 6 lõike 1 punktis 1 tegevuste puhul on 2000 eurot ja maksimaalne summa 5000 eurot, seejuures diginõustaja teenuse puhul on toetuse maksimaalne summa kuni 50 protsenti kogu projekti toetussummast. (2) Toetuse maksimaalne summa § 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul on 150 000 eurot. (3) Toetuse maksimaalne osakaal on 50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (4) Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal suurettevõtja korral 25 protsenti, keskmise suurusega ettevõtja korral 35 protsenti ja väikeettevõtja korral 45 protsenti toetatavatest kuludest. (5) Üldise grupierandi määruse artiklite 18 ja 29 alusel antava abi puhul on toetuse maksimaalne osakaal väikese ja keskmise suurusega ettevõtja korral 50 protsenti toetatavatest kuludest, suurettevõtetele nende artiklite alusel toetust ei anta. (6) Üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel antava abi puhul peab § 7 lõike 3 punktides 2–6 sätestatud kulu aluseks olev teenus või ese olema ostetud turutingimustel. (7) Juhul kui toetatavat tegevust toetatakse nii üldise grupierandi määruse ja ka VTA määruse alusel antava abina, siis rakendatakse üldise grupierandi toetusmäära. (8) Omafinantseeringuna ei käsitata riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. 3. peatükk Täiendavad nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 10. Täiendavad nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetuse taotlejaks võib olla Eesti äriregistris registreeritud äriühing. (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks peab toetuse taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta keskmine müügitulu äriregistrile esitatud majandusaasta aruande kohaselt olema vähemalt 50 000 eurot. (3) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud nõuetele. § 11. Täiendavad nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1–3 sätestatule sisaldama järgmist teavet ja dokumente: 1) taotleja nimi ja registrikood, asukoht, suurus; 2) taotleja tegevuse kirjeldus; 3) projekti nimetus, eesmärk ja lühikirjeldus; 4) asjakohasel juhul teave taotleja vastavuse kohta § 10 lõikes 2 sätestatud müügitulu nõudele; 5) omafinantseeringu summa ja kinnitus selle olemasolu kohta; 6) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 7) teave selle kohta, kas projektile või projekti üksikule tegevusele taotletakse samal ajal või on saadud muud riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antavat tagastamatut toetust; 8) taotleja ja partneri kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud, kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja bilanss; 9) taotleja ja partneri puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil; 10) kontserni liikmete skeem Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse vormil, kui need andmed ei ole avalikult kättesaadavad ja kui taotleja või partner kuulub kontserni; 11) koostööpartneri või partneri olemasolu korral partneri nimi, registrikood ja kinnituskiri projektis osalemiseks. (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi dokumente: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud koolituse läbimise tõend; 2) diginõustamisteenuse ja tarkvara ostu hinnapakkumised; 3) diginõustaja kogemust tõendav teave toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme nõustamise kohta. (3) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) projektiplaan; 2) projekti eelarve; 3) finantsprognoos projekti elluviimise perioodil ja kolmel sellele järgneval aastal. (4) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab taotlus lisaks lõigetes 1 ja 3 sätestatule sisaldama 1) digitaliseerimise strateegiat või muud sisult samaväärset dokumenti; 2) diginõustaja kogemust tõendavat teavet toetatavale projektile vahetult eelnenud neljal aastal vähemalt kolme nõustamise kohta. (5) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste elluviimiseks taotluse esitamisel peab taotlus lisaks lõikes 1 sätestatule sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) projektiplaan; 2) projekti eelarve. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 12. Toetuse taotlemine (1) Toetust on võimalik taotleda jooksvalt kuni toetuste rahastamise eelarve ammendumiseni või kuni 31. märtsini 2029. (2) Toetuste rahastamise eelarve jaotuse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste vahel ning taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma veebilehel kooskõlastatult rakendusasutusega. (3) Toetust võib taotleda korraga vaid ühele projektile ja ellu viia vaid üht määruse alusel toetatavat projekti. (4) Kui rakendusüksuse poolt läbivaatamisel olevate taotlustega taotletav toetuse summa on võrdne toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga või ületab seda, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja vaatab läbi talle esitatud taotlusi nende esitamise järjekorras. 5. peatükk Taotluse läbivaatamine § 13. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva § 6 lõikes 1 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul ja kuni 30 tööpäeva § 6 lõikes 1 punktides 2–4 sätestatud tegevuste puhul taotluse esitamisest rakendusüksusele. (2) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Rakendusüksus jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. (4) Rakendusüksus võib taotluse menetlemisse kaasata eksperte. § 14. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses sätestatud taotlejale, partnerile ja taotlusele esitatud nõuded. (2) Rakendusüksus jätab taotluse läbi vaatamata, kui: 1) taotlus või taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele ja puudust ei ole võimalik § 13 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldada; 2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab õigusvastaselt otsuse tegemist; 3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele. § 15. Valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotlus rahuldatakse, kui see vastab nõuetele ja selles kirjeldatud projekt on saanud positiivse hinnangu iga järgmise valikukriteeriumi puhul: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kulutõhusus; 4) taotleja ja koostööpartneri suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega. (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluses kirjeldatud projekti hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite ja osakaalude alusel: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – 30 protsenti koondhindest; 2) projekti põhjendatus – 20 protsenti koondhindest; 3) projekti kulutõhusus – 20 protsenti koondhindest; 4) taotleja ja koostööpartneri(te) või partneri(te) suutlikkus projekti ellu viia – 20 protsenti koondhindest; 5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – kümme protsenti koondhindest. (3) Lõikes 2 nimetatud projekti hinnatakse valikukriteeriumite kaupa skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete kaalutud keskmisest. (4) Valikukriteeriumite järgi hindamiseks koostab rakendusüksus täpsema hindamismetoodika, mille kooskõlastab rakendusasutusega ning teeb selle kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlusvooru avamist. § 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Paragrahvi 6 lõike 1 punkti 1 kohane taotlus kuulub rahuldamisele, kui see vastab kõigile §-s 15 nimetatud valikukriteeriumitele ning on saanud iga valikukriteeriumi puhul positiivse hinnangu. (2) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul kuulub rahuldamisele nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus ning: 1) taotlus on § 15 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) taotlus ei ole üheski § 15 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. (3) Taotlus jäetakse rahuldamata lisaks ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus, taotleja või partner ei vasta käesoleva määruse nõudele; 2) taotluse koondhinne on jäänud § 16 lõike 2 punktis 1 nimetatud lävendi alla; 3) taotlus on jäänud vähemalt ühes § 15 lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumis alla § 16 lõike 2 punktis 2 nimetatud lävendi; 4) taotluse rahaline maht ületab taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja taotlust ei ole võimalik §-s 18 sätestatud tingimuste järgi osaliselt rahuldada. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 nimetatud asjaolud. § 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 nimetatud juhtudel. (2) Taotluse võib osaliselt rahuldada, kui: 1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast põhjendatud; 2) taotluse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki; 3) projekti eesmärki on võimalik saavutada ka taotluse osalise rahuldamise korral ja taotleja on nõus rakendusüksus ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektiga kavandatud tegevusi. Kui taotleja ettepanekuga ei nõustu, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimise taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel vormistatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (4) Paragrahvi 6 lõikes 1 sätestatud tegevuste elluviimise taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Toetuse saajal tekib õigus toetusega seotud maksetele, kui rakendusüksus on tuvastanud toetuse saaja esitatud või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud teabe põhjal kõrvaltingimuse täitmise. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud vastavasisulise taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul saab taotleja muuta taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktis 4 nimetatud asjaolusid, mille puhul kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust. (3) Kui taotleja soovib muuta § 6 lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste puhul taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka § 15 lõikes 2 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajadusel eksperte. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui: 1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega; 3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega; 4) muudatust ei loeta põhjendatuks. (5) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kümne tööpäeva ja § 6 lõike 1 punktides 2–4 tegevuste puhul 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks; 4) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või nõutud teave on jäetud esitamata. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus osaliselt või täielikult tagastada taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt. (3) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid rakendusüksusel ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust proportsionaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. 7. peatükk Aruannete esitamine § 20. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse kohta lõpparuande; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuste kohta vahearuanded ja lõpparuande. (2) Vahearuande esitamise periood on kolm kuni kuus kuud. (3) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. (4) Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmist teavet ja dokumente: 1) projekti nimetus ja number; 2) ülevaade projekti tegevuste elluviimisest ja eelarve täitmisest; 3) andmed väljundnäitajate täitmise kohta; 4) hinnang projekti tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 5) projekti panus „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse; 6) paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1 nimetatud tegevuste puhul diginõustamisteenuse kohta kirjalik aruanne. (5) Rakendusüksus kinnitab projekti lõpparuande, kui taotluse rahuldamise otsuses kindlaksmääratud tegevused on täielikult ellu viidud. (6) Rakendusüksusel on õigus nõuda aruannete täiendamist. Rakendusüksus ei kinnita aruannet, kui taotleja seda etteantud tähtajaks ei täienda. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 21. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Paragrahvi 6 lõikes 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kehtivad järgmised toetuse maksmise tingimused: 1) toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 kohaselt kindlasummalise maksena; 2) toetuse maksmise eeldus on projekti aruande esitamine ja selle kinnitamine rakendusüksuse poolt; 3) tulemuse osalise saavutamise korral toetust ei maksta. (3) Paragrahvi 6 lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud tegevuse puhul kehtivad järgmised toetuse maksmise tingimused: 1) toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud tegelike kulude alusel; 2) toetuse saaja esitab toetatava kulu tekkimist ja kulu tasumist tõendavad dokumendid koos vahe- või lõpparuandega; 3) abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega; 4) kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot; 5) rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest; 6) kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. 9. peatükk Toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse kasutamise ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) tagab ühendmääruse artiklist 65 tuleneva kestuse nõude VKE-st lõppsaaja korral vähemalt kolme ning suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates; 4) täidab teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest; 2) kontrollib projekti elluviimist; 3) teeb meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 4) säilitab riigiabi ja vähe tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimase abi andmisest; 5) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele; 6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid; 7) koostab toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustab need; 8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 24. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28– 30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse rahuldamise otsuse tegemisest. Toetuse tagasinõudmise korral järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 25. Vaidemenetlus Vaie rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler

Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →