ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kadri Kaskpeit Teie: 12.05.2021
Veho Baltics OÜ
[email protected] Meie: 10.06.2021 nr 2.1.-
5/21/1840
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse, milles küsite, kas ja kuidas on ettevõttel
õigus küsida värbamise protsessis kandidaadilt isiklike maksehäirete kohta, s.t kas tema kohta
on algatatud täitemenetlusi. Olete täpsustanud, et peate silmas ametikohti, millel on otsene
kokkupuude rahaga.
Selgitame, et kui tööle asumine on alles kandideerimisfaasis, siis toimub andmete töötlemine
kandidaadi nõusoleku alusel ning sellele seab piirangu töölepingu seaduse § 11 lg 1, mis
sätestab, et tööandja ei või lepingueelsetel läbirääkimistel või töölepingu sõlmimist muul viisil
ette valmistades, sealhulgas töökuulutuses või töövestlusel, nõuda töölesoovijalt andmeid,
mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Õigustatud huvi puudumise eeldamine tähendab seda,
et vaidluse korral on õigustatud huvi tõendamise kohustus tööandjal.
Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad
ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale
töökohale. Seega tuleb õigustatud huvi hinnata lähtuvalt konkreetsest töösuhtest, võttes
arvesse täidetavale ametikohale esitatavaid nõudeid, mis võivad tuleneda näiteks
õigusaktidest, ametijuhendist või töölepingust. Tööle kandideerija maksekäitumise uurimise
osas võiks tööandjal inspektsiooni hinnangul esinda õigustatud huvi üksnes selliste
töökohtade täitmisel, kus tulevane töötaja puutuks vahetult kokku tööandja rahaliste
vahenditega ja omaks võimalust oma pädevust kuritarvitades tööandjale rahalise kahju
tekitamiseks (nt raamatupidaja). Samuti tuleks antud olukorras õigustatud huvi
väljaselgitamisel võtta arvesse, kas inimene töötaks üksi ilma järelevalveta või koos teiste
kolleegidega jms. Õigustatud huvi hindamise kohta saate täpsemalt lugeda Andmekaitse
Inspektsiooni õigustatud huvi juhendist.
Lisaks õigusliku aluse nõudele peab kandidaatide isikuandmete töötlemisel järgima kõiki
isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõudeid, s.h IKÜM art-s 5 sätestatud minimaalsuse
ja eesmärgipärasuse nõuet. Nendest tulenevalt peab tööandja andmete kogumisel alati
eelnevalt hindama, kas andmed on ikka tõesti valiku tegemiseks vajalikud (eesmärgipärasuse
nõue) ning kas just sellises ulatuses (minimaalsuse nõue).
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Antud juhul peaksite tööandjana kaaluma mh seda, kas ja miks on vajalik kandidaadilt just
kõikvõimalike täitemenetluste kohta küsimine või piisaks nõusoleku küsimisest näiteks
kohtulahendite registrist päringu tegemiseks. Täitemenetlused ei pruugi anda selget ülevaadet
isiku maksekäitumisest (sundtäitmisi on võimalik lubamatuks tunnistada), kuid
kohtulahendite registris kajastatakse üksnes jõustunud lahendeid ning tööandjal on võimalik
päringu tegemise aluseid täiendavalt filtreerida, valides päringu aluseks võlanõudeid,
varavaste kuritegude toimepanemist ja/või pankroti väljakuulutamist kajastavad lahendid.
Lisaks märgime, et andmetöötluse minimaalsuse põhimõttest tulenevalt on päringu(te)
tegemine õigustatud üksnes isiku suhtes, keda tööandja kandideerimisprotsessi tulemusena
reaalselt värvata soovib, mitte kõikide ametikohale kandideerinud inimeste suhtes.
Seega kokkuvõtlikult võib tööandja nõuda selliseid andmeid, mille teadmiseks tal on
õigustatud huvi seostatuna konkreetse töösuhte iseloomuga ja täidetava töökoha nõuetega.
Tööandja peab mh hindama, mis eesmärgil ta andmeid koguda ja töödelda soovib ning seda
tuleb selgitada ka kandideerijale, kelle isikuandmeid töödeldakse.
Lugupidamisega
Merili Koppel
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)