Vastus

Saatja: Andres Tropp <[email protected]> Saadetud: 11.11.2019 15:37 Adressaat: Rein Vaks <[email protected]>; MKM info <[email protected]> Koopia: Marilin Tilkson <[email protected]> Teema: FW: [EIS] Eelnõu kooskõlastamiseks: MKM/19-0790 - "Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu" Manused: Kiri välja_11.11.19_KA-JUH-13_371_ID_4547128.bdoc Tere Eesti Energia edastab lisatuna enda täiendavad kommentaarid Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõule. Lugupidamisega Andres Tropp Regulaatorsuhete osakonna juhataja Eesti Energia AS EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/19-0790 - Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu Kooskõlastamise tähtaeg: 14.11.2019 23:59 Kooskõlastamisega seotud dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c51c61fd-4b5a-47b6-89d1- a84a91e06777 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c51c61fd-4b5a-47b6-89d1- a84a91e06777?activity=2 EISi teade Käesoleva teate aluseks olevat tellimust saate vaadata ja lõpetada siit: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/unregNotif/d10abfeb-f515-4f7f-88ed- 34ba8e4bd43f. Kui Te ei soovi enam EISist teavitusi saada, siis saate enda e-posti aadressiga seotud tellimused lõpetada veebilehel http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/unregNotifList/d71b1f5d-cf13-4b3c- 9509-4b6f8ab476f3. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium E-kiri: [email protected] 11. november 2019 nr KA-JUH-13/371 [email protected] Cc: Konkurentsiamet E-kiri: [email protected] Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetavad Viitega Teie 17. oktoobri 2019 kirjale nr 2-2/17-0501/7665 ja selle juurde lisatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõule ning selle seletuskirjale edastame teile käesolevaga järgmist. Seaduse eelnõust: 1. Eelnõu § 1 punktis 7 [seaduse täiendamine § 597 lõikega 2] teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ettepaneku kehtestada pakkumise tagatise suuruseks kuni 20 eurot tootmise mahu MWh kohta. Eesti Energia (EE) kommentaar: Eelnõu juurde lisatud seletuskiri küll selgitab, et tagatise eesmärgiks on tagada, et vähempakkumise võitja täidab riigi ees võetud kohustuse toota selline kogus elektrienergiat, mis lubati vähempakkumise raames toota, kuid ei argumenteeri kuidagi miks peaks tagatise maksimumsuuruseks olema 20 €/MWh, aga mitte näiteks 40 €/MWh või 10 €/MWh. Seepärast teeme ettepaneku, et MKM argumenteeriks eelnõu seletuskirjas miks peaks tagatise maksimummäär olema 20 €/MWh. 2. Eelnõu § 1 punktis 9 [§ 72 täiendamine lõikega 15] teeb MKM ettepaneku arvata võrgutasu arvestamise aluseks oleva põhjendatud müügitulu hulgast välja tulu, mida süsteemihaldur saab EL-i liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest ja süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisest. EE kommentaarid: 1. Euroopa Liidu (EL) hetkel kehtiv otsekohalduv määrus No 714/2009 ja alates 2020 kehtima hakkav EL otsekohalduv määrus 2019/943 sätestavad sõnaselgelt, et võrkudevahelise ühenduse jaotamisest saadud tulusid kasutatakse järgmistel eesmärkidel: a) jaotatava võimsuse tegeliku kättesaamise tagamiseks; ja/või b) ühendusvõimsuste säilitamiseks või suurendamiseks; c) juhul, kui punktis a) ja b) esitatud prioriteetsed eesmärgid on täidetud, siis võib neid tulusid reguleeriva asutuse heakskiidul kasutada tuluna, mida reguleeriv asutus võtab arvesse võrgutariifide kehtestamisel. Antud juhul jääb arusaamatuks, mis probleemi pakutud seadusemuudatusega lahendatakse? Miks on MKM teinud ettepaneku fundamentaalselt muuta senist EL-i otsekohalduvatele õigusaktidele põhinevat korraldust, mille puhul süsteemihalduri väärtusloome tulemust (piiriüleste võimsuste jaotamise eest saadud tulu) on võimalik jagada ka tarbijatega alandades selle arvel tarbijatele kohaldatavat võrgutariifi? Lähtudes nimetatud EL-i õigusaktide sätetest, peab Eesti Energia pakutud muudatust mitte üksnes põhjendamatuks vaid ka vastuolus olevaks EL-i otsekohalduvate määruste sätetega. MKM peaks kindlasti eelnõu seletuskirjas niivõrd olulist muudatust läbipaistvalt selgitama. Praegu see selgitus puudub. 2. Eelnõu seletuskirjas on MKM argumenteerinud, et süsteemihalduri poolne piiriüleste võimsuste jaotamine ei seondu võrguteenuse osutamise kohustusega ja seetõttu selle eest teenitud tulu ei saa lugeda põhjendatud müügitulu hulka kuuluvaks. Eesti Energia ei nõustu selle seisukohaga. EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Registrikood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee EL-i otsekohalduva määruse 2015/1222 kohaselt peab süsteemihaldur ülekandevõimsust jaotades tagama ühtlasi ka selle püsikindluse (firmness), et turuosalised saaksid kokkulepitud tingimustel ja mahus süsteemihalduri poolt jaotatud ülekandevõimsust kasutada. Viimane seondub võrguettevõtja otsese kohustusega osutuda oma teeninduspiirkonnas klientidele elektrienergia ülekande teenust. Juhul, kui võimsuse püsikindluse tagamisel tekkivad kulud, siis kaetakse need võrgukasutustasude arvel. Seega, süsteemihalduri poolset piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamist tuleb käsitleda, kui võrguteenuse (elektrienergia ülekandmise) osutamise kohustusega otseselt seotud lisateenust, mille osutamisega teenitud tulu kuulub põhjendatud müügitulu hulka. Arvestades seda, et selle lisateenuse osutamisega seonduvaid võimalikke kulusid finantseeritakse võrgutasust, siis ei ole kuidagi põhjendatud selle lisateenuse osutamisega seonduvate tulude väljaarvamine põhjendatud müügitulu hulgast. See, kas seda tulu saab arvesse võtta võrgutariifi kehtestamisel, sõltub juba sellest kas EL-i otsekohalduvates määrustes 714/2009 ja 2019/943 sätestatud prioriteetsed eesmärgid (vt Eesti Energia käesoleva kommentaari esimese punkti alapunkte a) ja b)) on tõhusalt täidetud. 3. Eesti Energia nõustub, et võrguteenuse osutamise kohutusega ei pruugi otseselt seotud olla see tulu, mille süsteemihaldur saab süsteemihaldurite mitmepoolsete lepingute alusel piiriüleste võimsuste kasutusele andmisel. Samas ei pea Eesti Energia võimalikuks arvata ka seda tulu välja põhjendatud müügitulu hulgast. Nimelt on Eesti ja Läti süsteemihaldurid praegu kavandamas kahepoolset kokkulepet Venemaa-Läti vahelise elektriliini avamise kohta Venemaa elektri impordile, millega paralleelselt kavatsevad süsteemihaldurid kehtestada Venemaa elektriimpordile ka impordimaksu. Kuigi Venemaa import siseneks Lätisse läbi Venemaa-Läti vahelise liini, saaks laekuvatest impordimaksu tuludest oma osa ka Elering. Seda põhjusel, et kokkuleppel Läti süsteemihalduriga Elering Eesti-Venemaa vahelisel piiril ülekandevõimsust Venemaa impordile jaotama ei hakkaks. See tähendab, et Elering saaks tulu selle eest, et ta piiriülest ülekandevõimsust Eesti-Vene piiril ei jaota. On ilmne, et Läti süsteemihalduril poleks mingit põhjust impordimaksu tulu Eleringi jagada, kui Eleringil Venemaa suunalised ülekandevõimsused puuduksid või ta jaotaks neid kaubanduslike tehingute teostamiseks. Seega, kuna Elering saab talle kuuluvate ülekandevõimsuste mittejaotamise eest tulu, siis tuleks ka seda tulu käsitleda võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara kasutamise eest saadud tuluna. Antud kontekstis kasutataks seda põhivara Läti süsteemihalduriga kokkuleppe sõlmimiseks ja selle kokkuleppe alusel tulu teenimiseks. 3. Eelnõu § 1 punktis 8 [§ 72 lõike 9 täiendamine punktiga 6] teeb MKM ettepaneku välistada sellise põhivara arvestamine lubatud tulukuse arvutamisel, mis on soetatud piiriüleste võimsuste jaotamisest teenitud tuluga. EE kommentaar: 1. Nagu me eelnevates kommentaarides selgitasime, peaks piiriüleste ülekandevõimsuste jaotamisest teenitud tulu kuuluma põhjendatud müügitulu hulka ja see peaks olema võetud aluseks süsteemihalduri võrgutasu arvestamisel. Sellest tulenevalt peaks lubatud tulukuse arvutamisel arvestatama ka selle põhivaraga, mis on soetatud piiriüleste võimsuste jaotamisest teenitud tuluga. 2. Antud juhul jääb arusaamatuks, mis probleemi pakutud seadusemuudatusega lahendatakse? Miks soovitakse süsteemihalduri ühe põhitegevusega seonduvaid tulusid ja nende tulude arvel soetatud varasid võrgutasu ning lubatud tulukuse arvestuse alt välja viia? Kindlasti ei teeks kavandatav muudatus süsteemihalduri müügitulu kujunemise aluseid läbipaistvamaks. Arvestades seda, et süsteemihaldur on loomulik monopol, kelle valduses ja opereerimisel on infrastruktuur, millele juurdepääsuta ei ole regionaalsel elektriturul võimalik tegutseda, on tehtud ettepanek turuosaliste jaoks alarmeeriv ja vajab MKM-i poolt põhjalikku selgitust, mis hetkel seletuskirjast puudub. Seaduse eelnõu juurde kuuluvast seletuskirjast: Lk 2 teine lõik: antud lõigus viidatakse „kõige uuematele põlevkivi elektrijaamadele: Auvere elektrijaam, BEJ 11 plokk ja EEJ 8 plokk“. EE kommentaar: esiteks ei kvalifitseeru need tootmisvõimsused põlevkivi elektrijaamadeks. Lähtudes Euroopa Komisjoni riigiabi suunistest ja nende tootmisvõimsuste tehnilistest parameetritest (võimekus põletada 50% ulatuses biomassi) on tegemist hübriidelektrijaamadega. Teiseks on üksnes Auvere elektrijaam iseseisev käitis (elektrijaam), 8 ja 11 plokk on käitiste (elektrijaamade) osavõimsused. Seetõttu teeme ettepaneku kirjeldada neid võimsuseid antud lõigus järgmiselt: „kõige uuemad peamiselt põlevkivi kasutavad elektri tootmise võimsused“. Lk 2 kolmas lõik: lõik algab sõnadega „ülejäänud tolmpõletusplokid“. EE kommentaar: lõigu alguse sõnastusest jääb mulje, et Auvere elektrijaam, BEJ 11 plokk ja EEJ 8 plokk on tolmpõletusplokid. See ei vasta tõele, need võimsused on keevkihtplokid. Lk 2 neljas lõik: lõik algab sõnadega „kõrge CO2 hind vähendab seega riigi energiajulgeolekut“. Analoogiline mõte on ka sama lehekülje kolmanda lõigu keskpaigas. EE kommentaar: kõrge CO2 hind ei vähenda riigi energiajulgeolekut. Kõrge CO2 hind ei võimalda peamiselt põlevkivi kasutavate elektrijaamade omanikul teenida piisavat tulu, et katta selle arvel enda püsi- ja muutuvkulusid. Pikaajaliselt selline olukord kesta ei saa ja elektrijaamade omanik on sunnitud need elektrijaama demonteerima. Seega riigi energiajulgeolek saab otseselt mõjutatud alles siis, kui neid elektrijaamasid enam ei ole. Kui riik on mures enda energiajulgeoleku/varustuskindluse pärast, siis tasub riigil mõelda strateegilise reservi loomise peale, sest ainult olemasolevad elektrijaamad võimaldavad tagada riigi varustuskindlust. Lk 9 teine lõik: lõigus on kirjas, et „kaasnevalt on võimalik asendada ka ca 20 GWh ulatuses fossiilkütustest toodetud soojusenergia taastuvast energiaallikast toodetud soojusenergiaga“. EE kommentaar: kui antud juhul on peetud silmas BEJ 11 ploki võimekusega seonduvat, siis arvestades Narva linna soojuskoormust (ca 420 GWh aastas), siis võimalik asenduse määr on 200 GWh aastas. LK 11 viies lõik: lõik lõppeb lausega „lõpetati energiatootmine keskkonnanõuetele mittevastavates energiatootmisplokkides“ EE kommentaar: EE ei ole kunagi tootnud energiat keskkonnanõuetele mittevastavates energiatootmisplokkides, see on kehtiva õigusega keelatud! Erinevatele tootmisvõimsustele rakendatavad nõuded võivad olla erinevad, kuid kompleksloa tingimuste täitmisele alternatiivi ei ole. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada antud lause järgmiselt: „lõpetati energiatootmine lubatud töötunnid ärakasutanud energiaplokkides“. Lk 6 viimases lõigus on kirjas, et elektrienergia tootjale võib maksta toetust kuni kolme aasta jooksul, samas lk 8 neljanda lõigu lõpus ja lk 9 neljanda lõigu lõpus on toetuse maksmise lubatud perioodina märgitud ära ühe aasta pikkune periood. Mõistlik oleks täpsustada kumb nendest perioodidest on õige. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andri Avila juhatuse liige