Kiri

Jürgen Ligi Rahandusministeerium 13.01.2026 nr 1-4/26/106 Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud härra Jürgen Ligi Esitame kooskõlastamiseks määruse „Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu. Palun kooskõlastage võimaluse korral viie tööpäeva jooksul määruse eelnõu saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) määruse täistekst muudatustega. Lisaadressaadid: Kaitseministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus Ursula Sarnet, 715 3404 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  01.12.2025 Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse1 § 10 lõike 2 alusel. Eelnõukohase määrusega täiendatakse kehtiva määruse sätteid sekkumisega, mis on seotud erieesmärgiga 3 „kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ (edaspidi tekstis ka ReArm), ajakohastatakse ühenduste prioriteedi sekkumise sõnastust ning ajakohastatakse rakendussätteid. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (715 3404, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi KliMi finantsosakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals ([email protected]) ja KliMi õigusosakonna õigusnõunik Marko Lelov ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheteistkümnest punktist. Määruse § 1 lõikes 2 uuendatakse ühenduste prioriteedis raudteede sekkumise sõnastust, jättes sättest välja tekstiosa „(sh Rail Balticu liini Tallinn–Ikla kohalikud peatused, rahvusvahelised reisiterminalid)“, kuna need eesmärgid liiguvad sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi alla. Määruse § 2 lõikesse 2 lisatakse uus sekkumine „ning erieesmärgi nr 3 „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ meetme „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud“ sekkumisega nr 21.3.3.1 „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)“ (edaspidi sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteet)“, mis on seotud Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 vahendite kasutamiseks perioodi 2021–2027 rakendus- ja rahastamiskava muudatusega nr 4, millega lisatakse rakenduskavasse järgmised uued tegevused: kaitsetööstuspargi baastaristu rajamine, sõjaväelise liikuvuse investeeringud, sõjaväelinnaku rajamine, kaitseettevõtja tootearendusprogramm, kaitsetehnoloogia testimisvõime loomine ning riigikaitset toetava tehisaru arendamine. Poliitikaeesmärki „Ühendatum Eesti“ lisatakse uus erieesmärk „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ ning selle alla sõjalise liikuvuse investeeringud. 1 RT I, 11.03.2022, 1. Meetmes kavandatakse mh maantee- ja raudteetaristu investeeringuid. Näiteks saab kriisi- või sõjaolukorras investeeringute toel loodava kahese liikuvuse taristul evakueerida elanikkonda idapiirialadelt lääne poole (nagu kriisikava ette näeb) suurtes kogustes ja kiiremini mööda Rail Balticut ja parendatud/tugevdatud TEN-T teede kaudu. Niisamuti saab nt väeosi liigutada Kikepera harjutusväljale. Tulevikuvaates on tugevamad teed ja sillad vajalikud Pärnu lähedale loodavale sõjaväelinnakule, kus hakkavad paiknema ka liitlasväed. Niisamuti on (raud)teid vaja Tõstamaa lähedale loodava kaitsetööstuspargi toodangu liigutamiseks jne. Määruse § 2 täiendatakse lõigetega 7 ja 8, milles sätestatakse sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi tulemus- ja väljundnäitajad. Kuna senisest ühenduste prioriteedi projektist „Tallinna–Pärnu–Ikla ja Libatse–Nurme teelõigu rekonstrueerimine“ saab ReArmi projekt, siis rakenduskavas väljundnäitaja RCO452 sihtväärtus väheneb, uus sihtväärtus on 17 ning tulemusnäitajate RCR563 ja PSR154 sihtväärtust vähendatakse. Kuna ka projekt „Rail Balticu Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalikud peatused“ suunatakse ReArmi, siis muudatusega seotud tekst ja näitaja RCO53 5 jäetakse ühenduste prioriteedist välja. Niisamuti lisatakse uude erieesmärki „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ väljundnäitaja RCO45 (sihtväärtus 35 km, uute projektide panus 14 km); RCO53 (sihtväärtus 13 jaama/peatust ehk sama, mis varem PO3 erieesmärgis (i)). Kliimaministeerium viib ellu kuus projekti, mis on seotud uue erieesmärgi ReArmi väljundnäitajaga RCO1296 . Uue erieesmärgi tulemusnäitajad on RCR56 ja PSR15. Kahese kasutusega projektide rahastamine on võimalik selliste rahastamiskõlblike kulude puhul, mis vastavad kahesuguse kasutuse nõuetes sätestatud standarditele ja TEN-T määruses määratud tehnilistele standarditele. Näiteks määrus (EU) 2021/13287 sätestab, et ReArmi kahese kasutuse projektid peavad täitma teatud taristu standardeid: teede, raudteede, sildade piisav kandevõime, raudteetunnelid/ülesõidud, logistikataristu (terminalid, lasti laadimise ja tühjendamise võimalused) jne. Eesti ReArmi projektid on Kaitseministeeriumiga ja Euroopa Komisjoniga kokku lepitud. Samas nende kahese kasutusega projektide valiku täpsemad valikukriteeriumid ning hindamistulemused on ametkondlikuks kasutamiseks (piiratud juurdepääsuga) ning ei ole määruse kontekstis avaldatavad. Määruse § 4 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks, kuna senine ühenduste prioriteedi tegevus „Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitus ning projekti raames asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine“ liigub ReArmi tegevuste hulka. Määruse § 4 täiendatakse lõikega 41 , milles sätestatakse ReArmi raames toetatavad tegevused. Need on: 1) Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitus ning projekti käigus asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine; 2) Rail Balticu Ülemiste–Pärnu lõigus depoo8 ala arendamine, kus raudteetaristu 2 RCO45 – rekonstrueeritud või uuendatud TEN-T maanteede pikkus kilomeetrites. 3 RCR56 – täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst. 4 PSR15 – hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel. 5 RCO53 – uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused. 6 RCO129 – sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu. 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1328. 8 Soodevahe depoo asub Rail Balticu projekti Ülemiste–Pärnu lõigul, täpsemalt raudtee põhitrassi Ülemiste– Rae/Soodevahe jaama lõigul, millele TTJA on ka ehitusload väljastanud: https://ttja.ee/uudised/ttja-valjastas- ehitusload-rail-balticu-ulemiste-veeremidepoole-ja-raudtee-pohitrassile. investeeringud katavad depoo rajamist, mis toetab veeremi operatiivset valmisolekut, tehnilist kontrolli ja hooldust. Depoo võimaldab vajaduse korral ka sõjalisteks operatsioonideks sobivate rongide ettevalmistamist ning toetab veeremi kiiret ümberseadistamist ja teenindamist; 3) TEN-T kahese kasutusega maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitamine või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. Määruse § 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 , milles sätestatakse ReArmi projektide rakendamise tähtajad. Muudatused võtavad muu hulgas arvesse, et: • ReArmi ületulevate projektide algusaeg on 01.01.2021 (Rahandusministeeriumi ja korraldusasutuse soovitusena tõlgendatakse CPR 9 -i lisa 1, milles, kui tabeli 1 kohased sekkumiskoodid ei muutu, siis võib selliste kulude abikõlblikkus alata 01.01.2021). • Uute ReArmi projektide abikõlblikkuse algusaeg on 31.12.2025 (vastavalt CPR-i art 63 lõikele 7, kus rakenduskava muutmise tõttu muutuvad kulud rahastamiskõlblikuks Euroopa Komisjonile taotluse esitamise kuupäevast). Määruse § 7 täiendatakse lõikega 21 , milles sätestatakse, et sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 99,42 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta, ületamata kõigi projektide peale kokku ca 89,77 protsenti rakenduskavas kinnitatud erieesmärgi toetuse määrast. Rakenduskava 4. muudatuse rahastamiskava alusel on Transpordiametile kavandatud sõjaväelise liikuvuse taristu arendamiseks Ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetust summas 177 603 603 eurot (sh ülekantavad projektid) ning Rail Baltic Estoniale 97 930 000 eurot (sh ülekantavad projektid) vastavalt alltoodud tabelile, mis oli indikatiivseks aluseks rakenduskava 4. muudatuse rahastamiskava koostamisele: N Nimi Toetuse EL toetus % RKF % Abikõlblik Gran Grandi r saaja EL RK maksumus dikoo kood toet F kokku d eriees us eriees märgis märgi (iii) s (i) 1 Tallinna–Pärnu– TRAM 89 250 000 85% 15 750 000 15% 105 000 000 1LA0 1LA0- Ikla ja Libatse– - CF21- Nurme teelõigu CF21- 03112L rekonstrueerimi 03112 IBAT ne LIBA T 2 Siia tuleb TRAM 17 000 000 95% 894 737 5% 17 894 737 - S1LCF- TRAMi uus RT21- projekt vastavalt 03312 THK-le 3 Tallinna–Pärnu– TRAM 42 000 000 95% 2 210 526 5% 44 210 526 - S1LCF- Ikla tee RT21- Konuvere– 03312 Päärdu (sh Päärdu sild)) 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid .  2+2 lõigu ehitus km 78,8–85,3 (6,6 km) 4 Tallinna–Tartu– TRAM 20 000 000 95% 1 052 632 5% 21 052 632 - S1LCF- Võru–Luhamaa RT21- tee Imavere 03312 möödasõidu (sh Paia ristmik) 2+2 lõigu ehitus km 102,9–107,1 (4,2 km) 5 TRAM TRAM 9 353 603 86,1 1 498 501 13,8 10 852 104 S1LC S1LCF- erieesmärgi (i) 9% 1% F- RT21- projektide RT21- 03312 jäägid kantakse 03312 üle (iii) 6 Rail Baltica RBE 55 280 000 85% 9 755 294 15% 65 035 294 S1LC S1LCF- Ülemiste F- RT21- reisiterminali, RT21- 03312 Pärnu 03122 reisiterminali ja kohalikud peatused 7 Rail Baltica RBE 42 650 000 99,4 250 000 10 0,58 42 900 000 - S1LCF- Soodevahe 17% 3% RT21- depoo 03312 275 533 603 89,7 31 411 690 10,2 306 945 293 7% 3% Sekkumisega eraldatakse seega toetust 275 533 603 eurot ja riiklikkaasfinantseering on 31 411 690 eurot, kokku seega 306 945 293 eurot. Keskmine toetuse määr kogu sekkumises on ca 89,77%, kuid siinkohal tuleb märkida, et Rail Baltic Estonia projektile „Rail Baltica Soodevahe depoo“ on Vabariigi Valitsus kavandanud ÜFi toetust 42 650 000 eurot ja riiklikku kaasfinantseeringut 250 000 eurot, mis teeb selle üksiku projekti toetuse määraks ca 99,417%. Määruse § 8 täiendatakse lõikega 21 , mis sätestab, et sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on otsustatud rahastada riigieelarvest. See lõige peaks andma võimaluse investeeringu kirjelduse esitamiseks Rail Baltic Estoniale ja Transpordiametile. Määruse § 8 lõikes 3 lisatakse loetellu ka sama paragrahvi lõikes 2 1 nimetatud taotleja, kellele saadetakse kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks. Määruse § 26 täiendatakse lõikega 11 , mille alus on ühendmääruse11 § 30 lõige 3, mille kohaselt tuleb toetuse andmise tingimustes kehtestada ka ettemakse kasutamise periood, milleks on kuni 180 päeva ettemakse laekumisest. Määruse § 29 muudetakse. Lõikes sätestatakse, et määruse § 8 lõiget 3 (rakendusasutus 10 RKF summa kinnitatud vastavalt 09.09.2025 Vabariigi Valitsuse otsusele. 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022013?leiaKehtiv. esitab lõigetes 1 ja 2 loetletud taotlejatele kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks, lisades teavitusele investeeringute kirjelduse vormi), kus kliimamuutustega kohanemise ja ühenduste prioriteetides rakendatakse 9. märtsist 2022 (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 09.03.2022 kiri nr 24.8-4/1816-1) ning sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis 2. detsembrist 2025, mil Rail Baltic Estoniale ja Transpordiametile investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks kutse saadeti (Kliimaministeeriu mi 02.12.2025 kiri nr 4-17/25/5299). 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega. Määrus on muu hulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 12 ; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi13 . Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu tuleb määruses nimetatud ülesannete täitjal juhinduda neist, arvestades määruses ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. 4. Määruse mõjud Määruse suurim mõju on selles, et rakenduskava kavandatava 4. muudatusega lisatakse määrusesse rakenduskava uue erieesmärga „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ seotud sekkumine ning sellega kaasrahastatakse sõjalise liikuvuse projekte (maantee- ja raudteetaristu). 4.1. Mõju majandusele Määruse raames rahastatavad kahese kasutusega taristu projektid stimuleerivad majandust otseste investeeringutega ehitusse, luues töökohti ja suurendades ehitussektori ettevõtete käivet. Taristu paranemine vähendab transpordikulusid, panustab kestlikuma, ohutuma, keskkonnasõbralikuma ja ligipääsetavama liikuvuse loomisesse. Samas aitab see kaasa logistika efektiivsuse paranemisele tsiviilkasutuses, mis omakorda toetab ettevõtlust ja kaupade liikumist. Paranema hakkab Eesti majanduse konkurentsivõime, samuti ligipääsetavus. See võib positiivselt mõjutada leibkondade majanduslikku olukorda paremate töövõimaluste ja teenuste kättesaadavuse kaudu. 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid . 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.  4.2. Mõju keskkonnale Määruse keskkonnamõjude seisukohalt leidis rakenduskava keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) ekspertrühm, et „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe“ rakendamisega kaasnevad mõjud on tervikuna pigem soodsad. Lisanduvate ReArm projektide keskkonnamõjud on hinnatud ning projektides võetakse vajaduse korral kasutusele leevendavad meetmed keskkonnamõjude hindamise (KMH) kinnitatud aruannete kohaselt: • Depoo ala keskkonnamõjusid on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe– Muuga“ ehitusprojekti KMH aruande koosseisus, mille tunnistas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuetele vastavaks 28.08.2024 ja avaldas aruande oma kodulehel - Rail Balticu keskkonnamõjude hindamine (KMH). • Riigitee 4, Tallinna–Pärnu–Ikla 78,8–99,0 Konuvere–Pärnu-Jaagupi lõigu keskkonnamõjude hindamise aruande tunnistas Transpordiamet vastavaks 25.07.2024 otsusega nr 1.1-2/24/96. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab Transpordiameti kodulehelt. • Riigitee 2, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo–Imavere lõigu I klassi maantee keskkonnamõju hindamise aruande kiitis Transpordiamet heaks 31.08.2023 otsusega nr 1.1-2/23/147. Keskkonnamõjude hindamise aruande leiab Transpordiameti kodulehelt. 4.3. Mõju riigikaitsele ja välissuhetele Taristu arendamise peamine eesmärk on parandada riigi kaitsevõimet, tagades NATO liitlasvägede ja varustuse kiire ning tõrgeteta liikumise kriisiolukordades, mis tugevdab oluliselt Eesti julgeolekut. Kahene liikuvus tihendab koostööd liitlastega ning süvendab Eesti integratsiooni NATO ja Euroopa Liidu kaitsestruktuuridesse, saates liitlastele selge sõnumi kollektiivkaitse pühendumusest. See parandab välissuhteid ja usaldust liitlaste seas. 4.4. Mõju regionaalarengule Taristu arendamine parandab regionaalset ligipääsetavust nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt, mis on oluline äärealade majanduse elavdamiseks. Parem ühenduvus ja logistika Euroopaga Rail Balticu kaudu aitavad tugevdada regioonide rolli transpordikoridoridena ning võivad meelitada Eesti eri piirkondadesse uusi investeeringuid ja teenuseid. Taristu moderniseerimine aitab vähendada regionaalseid erinevusi, aegruumilisi vahemaid ja toetab kohalike omavalitsuste arengut. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Rakenduskava 4. muudatuse rahastamiskava alusel on Transpordiametile kavandatud sõjaväelise kahese liikuvuse taristu arendamiseks ÜFi toetust summas 177 603 603 eurot (sh ülekantavad projektid) ning Rail Baltic Estoniale 97 930 000 eurot (sh ülekantavad projektid), kokku ÜFi toetust 275 533 603 eurot. Ühenduste prioriteedi ÜFi toetuse eelarveks jääb pärast rakenduskava 4. muudatust 350 656 792 eurot ning kliimamuutustega kohanemise prioriteedis on ÜFi toetuse eelarve 9 500 000 eurot (kliimakindlad sadamad), ERF toetuse eelarve ligi 1 878 973 eurot (teeilmajaamad). Kokku on määrusega jagatavat toetust ligi 637 569 368 eurot. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.  EELNÕU 01.12.2025 MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruses nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „(sh Rail Balticu liini Tallinn–Ikla kohalikud peatused, rahvusvahelised reisiterminalid)“; 2) paragrahvi 1 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „(edaspidi mõlemad koos ühenduste prioriteet)“ tekstiosaga „ning erieesmärgi nr 3 „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ meetme „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud“ sekkumisega nr 21.3.3.1 „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)“ (edaspidi sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteet)“; 3) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis aitab toetuse andmine vähendada maanteedel hukkunute arvu ning saavutada uute ja rekonstrueeritud maanteelõikude ajasäästu tulemusnäitajaid. (8) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis aitab toetuse andmine saavutada järgmised väljundnäitajad: 1) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused; 2) rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T; 3) sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu.“; 4) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41 ) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitamine ning projekti käigus asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine; 2) Rail Balticu Ülemiste–Pärnu lõigus depoo ala arendamine; 3) TEN-T kahese kasutusega maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks.“; 6) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11 ) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi raames toetatava projekti abikõlblikkuse periood on 31. detsember 2025. a kuni 31. oktoober 2029. a. (12 ) Projektile, mis on rakenduskava muudatusega tõstetud ühenduste prioriteedist sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteeti, rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse periood.“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21 ) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 99,42 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta, ületamata kõigi projektide peale kokku 89,77 protsenti rakenduskavas kinnitatud erieesmärgi toetuse määrast.“; 8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21 ) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on riigieelarve koostamise protsessi käigus otsustatud rahastada.“; 9) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1 ja 2“ tekstiosaga „1, 2 ja 21 “; 10) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11 ) Ettemakse kasutamise periood on kuni 180 päeva ettemakse laekumisest.“; 11) paragrahv 29 sõnastatakse järgmiselt: „Paragrahvi 8 lõiget 3 kliimamuutustega kohanemise ja ühenduste prioriteetides rakendatakse 9. märtsist 2022. a ning sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis 2. detsembrist 2025. a.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister (allkirjastatud digitaalselt) Marten Kokk kantsler  EELNÕU täistekst 07.01.26 Määrus ..………………… nr ….. Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „ Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027 “ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna tegevuspõhise riigieelarve „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi” meetme „Transpordi konkurentsivõime” programmitegevuste „Raudteetaristu arendamine ja korrashoid”, „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid” ja „Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid” eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava ). (2) Määruse alusel rahastatakse järgmisi rakenduskava kohaste eesmärkide elluviimist: 1) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” prioriteedi nr 3 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise” meetme nr 21.2.3.4 „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid” sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse” (edaspidi sadamate tegevused ) ja meetme nr 21.2.3.6 „Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid” sekkumisega „Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine” (edaspidi teeilmajaamade tegevused ) (edaspidi mõlemad koos kliimamuutustega kohanemise prioriteet ) seotud eesmärgid; 2) poliitikaeesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti” prioriteedi nr 5 „Ühendatum Eesti” erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine” meetme nr 21.3.1.1 „transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)” sekkumisega „TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine” (edaspidi maanteede tegevused ) ja meetme nr 21.3.1.2 „transpordi konkurentsivõime (raudteetranspordi taristu)” sekkumisega „raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sealhulgas Rail Balticu liini Tallinn–Ikla kohalikud peatused, rahvusvahelised reisiterminalid) ; raudtee elektrifitseerimine” (edaspidi raudteede tegevused ) (edaspidi mõlemad koos ühenduste prioriteet ) ning erieesmärgi nr 3 „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ meetme „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud“ sekkumisega nr 21.3.3.1 „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)“ (edaspidi sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteet) seotud eesmärgid. [ RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023] (3) Kui määruse alusel antav abi on riigiabi, lähtutakse toetuse andmise puhul §-s 12 sätestatust. (4) Transpordi tulemusvaldkond käesoleva määruse mõistes aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035” sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus” kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „ligipääsetavuse näitaja”, „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid” ning „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu”, ja arvestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus ), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+”. (5) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond ). (6) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus ). § 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi sadamate tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk vähendada kliimamuutustest tingitud keskkonnariske sadamates, kus tegeletakse avaliku liiniveo ja regionaalse liikuvuse tagamisega. Sama prioriteedi teeilmajaamade tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile arendades transpordikoridoride ilmastikuseiresüsteeme, et tagada paranenud ohutuse ja muutuva ilmastikuga kohanev liikluskorraldus. (2) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid; 2) rekonstrueeritud või uuendatud teeilmajaamade arv. (3) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis panustab sadamate tegevustes toetuse andmine liinivedusid teenindavate sadamate pikaajalise toimekindluse suurendamise tulemusnäitaja saavutamisse. (4) Ühenduste prioriteedi toetuse andmise eesmärk on parandada transpordi ühendusi ja inimeste ning kaupade liikumisvõimalusi, mis samaaegselt toetavad nii reisimist rongi või bussiga, kui ka kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, panustades kaubaliikluse suunamist maanteelt raudteele ning muutes liikluse taristul ohutumaks, ligipääsetavamaks ja leevendades transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid. Eesmärgi raames toetatakse ka transpordiühenduste rajamise ettevalmistavaid tegevusi Euroopa ühendamise rahastust kaasrahastatavates transporditaristu projektides juhul, kui need aitavad täita rakenduskavaga seotud eesmärke. [ RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023] (5) Ühenduste prioriteedis panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi TEN-T ); 2) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused; 3) elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN-T; 4) rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T. (6) Ühenduste prioriteedis panustab toetuse andmine maanteede tegevustes hukkunute arvu vähendamise ning uute ja rekonstrueeritud maanteelõikude ajasäästu tulemusnäitajate saavutamisse ning raudteede tegevustes aastase raudteede kasutajate arvu suurendamise tulemusnäitajate saavutamisse. ( 7) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis aitab toetuse andmine vähendada maanteedel hukkunute arvu ning saavutada uute ja rekonstrueeritud maanteelõikude ajasäästu tulemusnäitajaid. (8) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis aitab toetuse andmine saavutada järgmised väljundnäitajad: 1) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused; 2) rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T; 3) sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu. § 3. Rakendusüksus ja rakendusasutus (1) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Riigi Tugiteenuste Keskus. (2) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Kliimaministeerium. [ RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023] 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse investeeringuprojektile, mille elluviimine panustab vähemalt ühte §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärki ja sellega seotud väljundnäitaja saavutamisse, mis on investeeringute kavasse arvatud ning mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus. (2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab investeeringu kava objektid toetuse saajate lõikes investeeringute kava käskkirjaga. [ RT I, 27.06.2025, 7 - jõust. 30.06.2025] (3) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) avalikku liinivedu tagavate regionaalsete sadamate rekonstrueerimine, tagamaks akvatooriumi kaitse negatiivsete kliimamõjude eest; 2) teeilmajaamade uuendamine, amortiseerunud teeilmajaamade käitlemine ning uute seadmete ost ja paigaldus. (4) Ühenduste prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) TEN-T raudteelõikude rekonstrueerimine ja ehitamine, raudteelõikude õgvendamine, möödasõitude rajamine, tegevused raudteeülesõitude ohutuse parandamiseks ning raudteealal keskkonna- ja liiklusohutuse tagamiseks Tallinna–Tartu–Koidula, Tapa–Narva, Tartu–Valga ja Tallinna–Lelle raudteeliinidel; 2) Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitus ning projekti raames asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine; 3) TEN-T raudtee elektrifitseerimine Tallinna–Tartu, Tartu–Koidula, Tartu–Valga, Tapa–Narva ja Tallinna–Lagedi–Muuga suundadel; 4) TEN-T maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed otseselt kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. ( 4 1 ) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitamine ning projekti käigus asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine; 2) Rail Balticu Ülemiste–Pärnu lõigus depoo ala arendamine; 3) TEN-T kahese kasutusega maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks. (5) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist. (6) Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2j tagatakse transpordi taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, kliimakindlus. (7) Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” printsiip ). (8) TEN-T raudtee- ja maanteevõrgustike ehitamisel ja rekonstrueerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu suunistest üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ja selles sätestatud ligipääsetavuse nõuetest. (9) Lõike 4 punktis 3 sätestatud toetatavad tegevused on rakenduskava liite 3 „Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava” alusel strateegiliselt olulised tegevused, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 3 lõikes 2 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus ) § 2 lõikes 5 sätestatust. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised §-s 4 nimetatud tegevuste kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: [ RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023] 1) ehitus- ja rekonstrueerimiskulud; 2) hoonestamata ja hoonestatud maa ostu või omandamisega seotud kulud, mis moodustavad kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest; 3) maa omandamisega seotud maakorralduse ja metsahindamisetöödega seotud kulud; 4) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimine ja ehitamine teostatakse ühe lepingu raames samaaegselt; 5) kliimakindluse analüüsi, mis hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist, koostamisega seotud kulud; 6) „ei kahjusta oluliselt” printsiibiga arvestamise analüüsi koostamisega seotud kulud; 7) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamisega seotud kulud; 8) kohustusliku teavitamistegevusega seotud kulud vastavalt teavitusmääruse §-le 2; 9) raudtee elektrifitseerimisel elektriliitumistega seotud kulud; 10) muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud. (2 1 ) Euroopa ühendamise rahastust kaasrahastatava transporditaristu rajamisega seotud lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud kulud on abikõlblikud juhul, kui vastav taristu valmib hiljemalt 31. oktoobril 2029. a. [ RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023] (3) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele: 1) projektijuhtimis- ja personalikulud; 2) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvate uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute või keskkonnamõju hindamise läbiviimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2, 3, 5 ja 6 nimetatud kulud; [ RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023] 3) projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kulud. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1 ) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31. oktoober 2029. a. ( 1 1 ) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi raames toetatava projekti abikõlblikkuse periood on 31. detsember 2025. a kuni 31. oktoober 2029. a. (1 2 ) Projektile, mis on rakenduskava muudatusega tõstetud ühenduste prioriteedist sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteeti, rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse periood. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimisega või taotluse esitamise kuupäevaga olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, välja arvatud § 12 lõikes 6 sätestatud juhul, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses. § 7. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis on § 2 lõike 2: 1) punkti 1 väljundnäitaja saavutamise osas toetuse maksimaalne osakaal kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta; 2) punkti 2 väljundnäitaja saavutamise osas toetuse maksimaalne osakaal kuni 73,07 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta. (2) Ühenduste prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta. ( 2 1 ) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 99,42 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta, ületamata kõigi projektide peale kokku 89,77 protsenti rakenduskavas kinnitatud erieesmärgi toetuse määrast. (3) Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas. (4) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. (5) Põhjendatud juhul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada, kui see ei ole vastuolus riigiabi reeglitega. 3. peatükk Investeeringute kava koostamine § 8. Investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamine (1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse avaliku liiniveo tarbeks transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on eelnevalt riigieelarve koostamise protsessi raames otsustatud rahastada. (2) Ühenduste prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing, avaliku raudteeinfrastruktuuri omanik ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on eelnevalt riigieelarve koostamise protsessi raames otsustatud rahastada. (3) Rakendusasutus esitab lõigetes 1, 2 ja 2 1 1 ja 2 loetletud taotlejatele kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks, lisades teavitusele investeeringute kirjelduse vormi. [ RT I, 24.08.2022, 1 - jõust. 27.08.2022, lõiget 3 rakendatakse 9. märtsist 2022.] (4) Rakendusasutuse kutses esitatakse vähemalt järgnev teave: 1) maksimaalne eelarve potentsiaalse taotleja kohta; 2) potentsiaalse taotleja eeldefineeritud investeeringuobjektide nimekiri, mille kohta projekti kirjeldust oodatakse; 3) investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruv tähtaeg. (5) Investeeringu kirjeldus esitatakse rakendusasutusele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna. § 9. Projekti kvalifitseerimistingimused (1) Investeeringu kavasse arvatakse projekt, mis vastab järgmistele kvalifitseerimistingimustele: 1) projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse esitamise kutses; 2) projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul; 3) projekt on kooskõlas § 4 lõikes 7 sätestatud tingimusega; 4) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas §-s 4 sätestatud toetatavate tegevustega; 5) projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil; 6) projekt on vajalik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärkide elluviimiseks; 7) projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega. (2) Paragrahv 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul peab projekt panustama vähemalt ühe §-s 2 kirjeldatud eesmärgi ja väljundnäitaja saavutamisse. (3) Kvalifitseerimistingimustele mittevastavat projekti investeeringute kavasse ei lisata ja taotlejat teavitatakse sellest viivitamatult peale investeeringute kava kinnitamist. § 10. Investeeringute kava koostamine (1) Investeeringute kavasse arvatakse § 9 alusel kvalifitseerunud projektid. (2) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus taotlejate põhised investeeringute kavad, mis koosnevad toetatavate projektide nimekirjast ning vajadusel lisatingimustest. § 11. Investeeringute kava muutmine (1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus teavitada kirjalikult transpordivaldkonna taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava investeeringu kirjelduse esitamise tähtajast, arvestades riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke ja riigieelarve strateegiat. (2) Põhjendatud juhul võib toetuse saaja põhise investeeringute kava kogueelarve piires investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada. Toetuse saajate nõusolekul muudetakse investeeringute kavade vahel projektidele antava toetuse summasid. § 12. Riigiabi (1) Kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, antakse toetust kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega. (2) Rakendusasutus vaatab läbi investeeringute kavasse planeeritavad projektid lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest ja vajadusel esitab Euroopa Komisjonile riigiabi projekti kohta riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmist lubava otsuse saamiseks. (3) Rakendusüksus hindab vastavalt §-le 15 esitatud projekte lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest. (4) Kui toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi, järgitakse riigiabi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ja konkurentsiseaduse §-s 34 2 sätestatut. (5) Lõike 4 alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (6) Riigiabi andmisel algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele. Kui projekti kohta on Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis, võib projekti ettevalmistavate tegevustega alustada enne Euroopa Komisjonilt riigiabi andmist lubava otsuse saamist omal vastutusel pärast taotluse rakendusüksusele esitamist. (7) Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne riigiabi andmisega seotud küsimuste lahendamist. 4. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 13. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejal ning partneril peab olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus, mille kohta esitatakse taotlemisel kirjalik kinnitus. (2) Lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata riigiasutusele. § 14. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus esitatakse investeeringute kavas nimetatud projekti või ehitus- ja rekonstrueerimisobjekti või -objektide elluviimiseks; 2) projekt peab toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist; 3) toetust taotletakse §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele; 4) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastab investeeringute kavaga kinnitatule. (2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatule järgmisi andmeid ja dokumente: 1) lihtsustatud tasuvusanalüüs koos lühikokkuvõttega; 2) keskkonnamõju hindamise tulemus, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, või keskkonnamõjude eelhinnang; 3) kliimakindluse analüüs, mis hõlmab kliimamuutuste leevandamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist; 4) „ei kahjusta oluliselt” printsiibiga arvestamise analüüs; 5) taotleja või partneri, välja arvatud juhul, kui selleks on riigiasutus, kirjalik kinnitus omafinantseeringu, abikõlbmatute kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta; 6) lepingulise esindamise korral esindusõigust tõendav dokument või riigiasutuse puhul vajadusel volikiri; 7) taotleja kinnitus, et projekti tegevuste elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele, kui see on asjakohane; 8) [kehtetu - RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023] 9) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta. (3) Taotleja võib soovi korral esitada tasuvusanalüüsi mitme projekti peale kokku, kui see on põhjendatud. (4) Taotleja, kelle projekti tegevused eeldavad kohest alustamist, võib lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud andmed esitada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul. (5) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel. (6) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kliimakindluse hindamine ja analüüs tuleb läbi viia lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). (7) Lõike 2 punktis 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” printsiibi vastavuse hindamisel tuleb lähtuda rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). 5. peatükk Taotluse menetlemine § 15. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele määruses sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. § 16. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad käesolevas määruses ja ühendmääruses sätestatud nõuetele. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis: 1) vastavad §-s 9 nimetatud kvalifitseerimistingimustele; 2) vastavad investeeringute kavale; 3) annavad alust eeldada, et projekti eesmärgid saavutatakse §-s 6 toodud abikõlblikkuse perioodi jooksul. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi. (3) Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) toetuse maksmise tingimused; 3) ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude periood ja sellega seotud kohustused; 4) vajadusel nõuded horisontaalsete põhimõtetega arvestamise väljundnäitajate esitamise kohta; 5) muud vajalikud kõrvaltingimused taotlusele, taotlejale või partnerile. (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata e-toetuse keskkonna vahendusel. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva määruse nõuetele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutusega. § 19. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. (2) Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist, muust registrist või andmeallikast. 6. peatükk Riigihangete kontroll § 20. Projekti riigihangete kontroll (1) Toetuse saaja lähtub toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatust. (2) Rakendusüksus kontrollib projekti, mis on seotud lepinguga ning mis esitatakse maksetaotluses toetuse maksmise alusena, riigihanke menetluse vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele. (3) Riigihangete eelkontrolli teostab rakendusüksus riigihangete riskihindamise alusel. Rakendusüksus kooskõlastab vajadusel riigihangete riskihindamise tulemused rakendusasutusega enne projekti rakendamise algust. Põhjendatud juhul lepivad rakendusüksus ja -asutus riigihangete eelkontrolli läbiviimise vajaduse kokku riigihangete riskihindamist läbi viimata ning teavitavad tulemustest taotlejat. (4) Toetuse saaja esitab riigihangete eelkontrolli käigus rakendusüksusele hinnangu andmiseks riigihangete alusdokumentide eelnõu enne riigihanke eelteate ja hanketeate avaldamist ning alusdokumentide muudatuse eelnõu enne muudatuse avaldamist. (5) Rakendusüksus annab kümne tööpäeva jooksul alates hetkest, mil talle esitati lõikes 4 nimetatud dokumendid, oma hinnangu koos soovitustega vajaduse korral hankemenetluse igas etapis. Rakendusüksuse määratud esindaja võib osaleda riigihangete registri vahendusel hankekomisjonides vaatlejana. (6) Toetuse saaja on kohustatud juhinduma rakendusüksuse antud hinnangust. Vajadusel muudetakse riigihanke alusdokumente pärast rakendusüksuse hinnangu saamist rakendusüksuse juhiste kohaselt ja riigihanke võib muudetud sõnastuses välja kuulutada. (7) Toetuse saaja kohustub hankelepingu muutmisel järgima riigihangete seaduse §-s 123 sätestatut. Rakendusüksus teostab lepingu täitmise ajal kontrolli lepingu muutmise ja tellija reservi kasutamise üle. Toetuse saaja esitab lepingu muudatusega ja tellija reservi kasutamisega seotud dokumendid enne lepingu muutmist rakendusüksusele kooskõlastamiseks. 7. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, muudatus on põhjendatud ja kooskõlas käesoleva määrusega. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muudatuse võib teha kõrvaltingimusega. [ RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023] 8. peatükk Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viis aastat. (3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi. 9. peatükk R akendusüksuse ülesanded § 23. Rakendusüksuse ülesanded Rakendusüksus täidab järgmisi ülesandeid: 1) teeb koostööd kõigi osapooltega selle nimel, et §-s 2 loetletud eesmärgid ja tulemused saaksid saavutatud abikõlblikkuse perioodil vähima võimaliku finantsmõjuga riigieelarvele; 2) viib vajadusel asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemidesse sisse muudatusi, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane täitmine; 3) teostab seiret projektide tulemuste üle ning sisestab projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 4) seirab meetmete rahalisi jääke ja vajadusel esitab rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta; 5) menetleb toetuse kasutamise aruandlust, vaatab läbi toetuse saaja koostatud projekti vahe- ja lõpparuande, vajadusel täiendab neid ja kooskõlastab toetuse saajaga ning edastab kinnitatud aruande rakendusasutusele; 6) eelnõustab ja nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel ja toetuse kasutamisega seotud küsimustes vastavalt § 20 lõike 3 kohase riskihindamise tulemusele; [ RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023] 7) esitab toetuse saajale arvamuse riigihanke alusdokumentide eelnõu, selle muudatuste ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 8) nõustab aegsasti toetuse saajat teavitusmääruse §-s 2 sätestatud teavitusürituse korraldamisel; 9) koostab ja avalikustab oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 10) teavitab rakendusasutust projekti elluviimise takistustest; 11) kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevaid arveid valimi alusel vastavalt projekti riskiastmele; 12) teostab järelkontrolli projektidele hiljemalt viie aasta jooksul pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt; [ RT I, 18.10.2022, 4 - jõust. 21.10.2022] 13) teostab kontrolle toetuse saaja juures vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 26; 14) säilitab riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates päevast, mil selle kava kohaselt viimast korda üksikabi anti; 15) nõustab toetuse saajat § 14 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud andmete esitamisel; [ RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023] 16) täidab muid ÜSS2021_2027-s ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid. 10. peatükk Aruannete esitamine § 24. Toetuse kasutamisega seotud aruannete ja järelaruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande iga aasta 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta; 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti progressi kohta ja projekti seisu kirjeldus aruandeperioodi kohta; 4) teave §-s 2 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projektispetsiifiliste näitajate saavutamise kohta; 5) kui asjakohane, siis teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud „Eesti 2035” sihtidesse; 6) teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja ligipääsetavuse parandamisse, kui see on asjakohane; 7) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (3) Rakendusüksus koostab rakendusasutusele projektide kvartaalsed ülevaated rakendusasutuse vormil. (4) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu. 11. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja kord § 25. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel. (2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–27 nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele mitte tihedamini kui üks kord kuus. [ RT I, 18.10.2022, 4 - jõust. 21.10.2022] 12. peatükk Ettemaksed § 26. Ettemaksed (1 ) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, tehakse ettemakseid ühendmääruse §-s 30 kehtestatud tingimustel. ( 1 1 ) Ettemakse kasutamise periood on kuni 180 päeva ettemakse laekumisest. (2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-s 31 ja §-s 32 kehtestatud tingimustel. (3) Ettemakse võib toetuse saajale teha põhjendatud vajaduse korral kuni 25 protsenti projektile määratud toetuse summast. 13. peatükk Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine ning vaide menetlemine § 27. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 28. Vaide menetlemine (1) Käesoleva määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 14. peatükk Rakendussätted § 29. Määruse rakendamine Paragrahvi 8 lõiget 3 kliimamuutustega kohanemise ja ühenduste prioriteetides rakendatakse 9. märtsist 2022. a ning sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis 2. detsembrist 2025. a Paragrahvi 8 lõiget 3 rakendatakse 9. märtsist 2022 .