Teie 01.10.2024 nr 40
Eesti Pangaliit MTÜ Meie 21.01.2025 nr 1.4-1/4338-2
[email protected]
Vastus pöördumisele
Austatud proua Katrin Talihärm
Pangaliit pöördus Rahandusministeeriumi poole pankade poolt tõstatatud küsimusega, mis on
seotud Euroopa Liidu välkkreeditkorralduste (ehk nn välkmaksete) määruse tõlgendamisega,
tagamaks kõikide turuosaliste korrektse tegutsemise.
Samad küsimused on tekkinud ka meie naaberriikide pankadel, kellele Euroopa Komisjon on
andnud selgitusi.
Juhime tähelepanu asjaolule, et välkmaksete määrus ei ole mõeldud muutma ega takistama
rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamist ega nendega seotud kohustuste täitmist. See
väljendub üsna selgelt ka Euroopa Komisjoni vastustes välkmaksete määruse küsimuste-
vastuste dokumendis. Välkmaksete määrus on mõeldud väga konkreetseks olukorraks ning
käsitleb sanktsioonide toiminguid väga kitsalt: ainult saaja või saatja lahtreid ei tohi sõeluda
üksnes väga konkreetsete nimekirjade vastu (ELi toimimise lepingu art. 215 kohaselt vastu
võetud sihipärased meetmed ehk vastavate määruste lisades loetletud nimed). Mitte ühtegi
muud aspekti sanktsioonirežiimist (või ka rahapesu tõkestamise režiimist) see määrus ei
puuduta, ehk kõik muud toimingud peavad toimuma tavapäraselt ja sanktsioonide
kohaldamise eesmärkidest lähtuvalt. Seega peavad kõik välkmaksete määruse tõlgendused
olema sanktsioonidega kooskõlas.
Välkmakse külmutamine on sanktsioonide kohaldamisel väga oluline aspekt ja selle
kohustuse täitmine tuleb krediidiasutuste poolt tagada. Mööname, et kuigi Euroopa Komisjoni
välkmaksete määruses pole expressis verbis mainitud välkmakse külmutamise võimalust,
rõhutame, et külmutamine ongi eriregulatsioon sanktsioonikohustuste täitmiseks (nagu ka nt
PSD2 või SEPA määruses pole mainitud maksete külmutamist sanktsioonide kohaldamise
eesmärgil, samas on see nende regulatsioonidega paralleelselt toimiv kohustus). Ehk kõiki
teisi kohustusi tuleb täita sõltumata sellest, kas need on välkmaksete määruses mainitud või
mitte, ning ulatuses, milles need konkreetsed kohustused pole välkmaksete määruses piiratud.
Näiteks välkmaksete määrus ei piira ühelgi viisil sanktsioonide kohaldamist ning on vaid
riskipõhiselt määratlenud ühe võimaliku hoolsusmeetme (saaja ja maksja välja sõelumine
vastu konkreetset nimekirja) kohaldamist väga konkreetsel juhul. Kokkuvõtvalt välkmakse
külmutamise kohustus säilib ning sanktsiooni subjektidelt laekunud välkmakse tuleb vastu
võtta ja külmutada nagu tavapärane makse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Mõistame, et erinevad liikmesriigid võivad tegutseda ja tõlgendada Euroopa Liidu õigusakte
krediidiasutuste klientide varade külmutamise osas erinevalt. Samas on Euroopa Komisjon
oma selgitustes tunnistanud eeltoodud piirava normi kitsast olemust ja ei ole välistanud
sõelumise lubatavust riskipõhiselt vastu mistahes teisi nimekirju (nt siseriiklikud, OFAC,
AML nimekirjad, aga ka nimekiri isikutest, kelle puhul on pank tuvastanud, et nad on
sanktsioonisubjektide omandis või kontrolli all panga enda analüüsi tulemusel või siseriikliku
pädeva asutuse juhendamisel või välise teenusepakkuja analüüsi tulemusel).
Rõhutame, et keelatud ei ole sõeluda kõikide (sh Euroopa Liidu piiravate meetmete määruse
lisas toodud nimistu) nimekirjade vastu tehingu teisi välju. Subjektid, kes on
sanktsioonisubjektide omandis või kontrolli all, on nii või teisiti muuhulgas ka panga
sisemistes nimekirjades. Välkmaksete määruse kohaselt on keelatud sõeluda Euroopa Liidu
piiravate meetmete määruse lisades loetletud isikute nimede vastu, kuid need isikud, kes on
lisades loetletud isikute omandis või kontrolli all, ei kuulu selle piirangu alla ja nende
nimekirja vastu ei ole ka maksja nime lahtrit keelatud sõeluda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Lisaadressaadid:
Välisministeerium
Eesti Pank
Rahapesu Andmebüroo
Finantsinspektsioon
Rainer Osanik 5398 2054
[email protected]
2