dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitsevägi
ÜldkäskkiriAvalik

Teenistuse korraldamine

Kaitsevägi · 5. mai 2026
Viit
0.1-3.1/26/79
Registreeritud
5. mai 2026
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20260505_Avalik_KV_0.1-3.1_26_79_Tulevikuvõime ja innovatsiooni VJ põhimääruse kinnitamine.asice229 KB
  • 📎Tulevikuvõime_ja_innovatsiooni_väejuhatuse_põhimäärus.pdf180 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 05.05.2026 nr 0.1-3.1/26/79 Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse põhimääruse kinnitamine Kaitseväe korralduse seaduse § 24 p 1, Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määrus 45 „Kaitseväe põhimäärus“ § 8 lg 2 ja § 161 lg 1 alusel 1. Kinnitan tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse põhimääruse (lisatud). 2. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele ning tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse isikkooseisule. (allkirjastatud digitaalselt) Andrus Merilo kindralleitnant Kaitseväe juhataja KINNITATUD Kaitseväe juhataja 05.05.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/79 Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse põhimäärus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus (1) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus (edaspidi väejuhatus) on Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. Väejuhatuse nimi inglise keeles on Force Transformation Command. (2) Väejuhatus asub Tallinnas. Väejuhatuse postiaadress on Juhkentali 58, 15007, Tallinn. Väejuhatuse struktuuriüksused või nende osad võivad paikneda Kaitseväe üksuste alalistes asukohtades. § 2. Esindamine Oma ülesannete täitmisel esindab väejuhatus riiki ja Kaitseväge oma pädevuse piires. § 3. Pitsat, sümbolid ja dokumentide vormistamine (1) Väejuhatusel võib olla Kaitseväe juhataja poolt kehtestatud kujundusega pitsat. (2) Väejuhatusel võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ning kinnitatud teenetemärgid ja sümbolid. (3) Väejuhatus ja selle koosseisus olevad struktuuriüksused kasutavad Kaitseväe dokumendiplanki. (4) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub väejuhatus Kaitseväe asjaajamiskorrast. § 4. Koosseisu ja ametijuhendite kehtestamine (1) Väejuhatuse ülema ametijuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja. (2) Väejuhatuse allüksuste koosseisus olevate ameti- ja töökohtade ametijuhendid kehtestab vastava struktuuriüksuse ülem. (3) Väejuhatuse allüksuse ülema ametijuhendi kehtestab väejuhatuse ülem. (4) Väejuhatuse koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arvu ning liigituse kehtestab Kaitseväe juhataja. 2. peatükk VÄEJUHATUSE ÜLESANDED, JUHTIMINE JA ÜLESEHITUS § 5. Väejuhatuse ülesanded Väejuhatuse ülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse alusel kehtestatud Kaitseväe põhimääruses ning täpsustatud käesolevas põhimääruses. § 6. Väejuhatuse ülem (1) Väejuhatust juhib väejuhatuse ülem, kelle ülesanded on kehtestatud Kaitseväe põhimääruses, käesolevas põhimääruses ja ametijuhendis. (2) Väejuhatuse ülem annab oma ülesannete täitmiseks käskkirju, käske ning kirjalikke ja suulisi teenistusalaseid korraldusi. (3) Kirjalikud käsud ja korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorrale. (4) Väejuhatuse ülema äraolekul asendab teda ülema asetäitja, viimase puudumisel Kaitseväe juhataja poolt määratud tegevväelane. (5) Väejuhatuse ülema vahetus alluvuses on: ülema asetäitja, administratsiooni ülem (juhataja), andme- ja otsusetoe osakonna ülem (juhataja), võimeplaneerimise osakonna ülem (juhataja), võimearenduse osakonna ülem (juhataja) ja koostöö osakonna ülem (juhataja). § 7. Väejuhatuse ülesehitus (1) Väejuhatus koosneb järgmistest allüksustest: 1) väejuhatuse administratsioon; 2) andme- ja otsusetoe osakond; 3) võimeplaneerimise osakond; 4) võimearenduse osakond; 5) koostöö osakond. (2) Andme- ja otsusetoe osakond koos väejuhatuse administratsiooniga täidavad väejuhatuse staabi funktsiooni. § 8. Ülema asetäitja (1) Ülema asetäitja: 1) teeb ülemale ettepanekuid väejuhatuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks; 2) esindab väejuhatust antud volituse ulatuses; 3) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsuse, organisatsioonide ning avalikkusega; 4) asendab ülemat tema äraolekul; 5) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ning ülema antud ülesandeid. (2) Ülema asetäitja teenistusülesanded ning õigused ja kohustused täpsustatakse tema ametijuhendis. (3) Ülema asetäitja annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid käske ja korraldusi. Kirjalikud käsud ja korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorrale. § 9. Allüksuse ülem (1) Väejuhatuse allüksuse ülem (juhataja) allub vahetult väejuhatuse ülemale. (2) Allüksuse ülem (juhataja): 1) juhib temale määratud allüksuse tööd; 2 2) korraldab allüksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise ning kontrollib temale alluvate tegevväelaste, ametnike ja töötajate (teenistuja) kohustuste täitmist; 3) korraldab allüksuse ülesannetes nimetatud tegevuste ja valdkondade arendamist, ning valdkondlikku juhtimist lähtuvalt Kaitseväe eesmärkidest; 4) korraldab allüksuse ülesannete täitmiseks vajalike regulatsioonide (juhendid, korrad) ettevalmistamise ja ajakohasuse; 5) annab alluvale teenistujale teenistusülesandeid, käske, juhiseid ja korraldusi; 6) esindab ülesannete täitmisel allüksust ning esitab allüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 7) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsuse, organisatsioonide ning avalikkusega; 8) teeb vahetule ülemale ettepanekuid allüksuse struktuuri, isikkoosseisu, nende teenistuskäigu ja töökorralduse, väljaspool oma pädevust olevate distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise ning allüksuse teenistujatele palga, töötasu, muutuvpalga ja lisatasu määramise kohta; 9) annab eelarve- ja rahandusalase sisendi väejuhatuse finantsteenuse tagamiseks; 10) esitab allüksuse tegevväelase, ametniku ja töötaja koolitusvajaduse ja karjääriplaneerimise ettepanekud valdkonna eest vastutavale; 11) täidab muid väejuhatuse ülema ja ülema asetäitja antud ülesandeid. (3) Allüksuse ülemal (juhatajal) on õigus: 1) saada Kaitseväe üksustelt ja väejuhatuse teistelt osakondadelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 2) korraldada ümber protsesse ning seada ülesannete täitmisel prioriteete ning vajadusel esitada oma vahetule ülemale ettepanekuid ülesannete täitmise ajatamise, jagamise või ümbersõnastamise kohta; 3) allüksuse ülemat (juhatajat) asendab tema äraolekul väejuhatuse ülema poolt määratud töötaja või tegevväelane; 4) allüksuse ülema (juhataja) teenistusülesanded ning õigused ja kohustused täpsustatakse tema ametijuhendis. § 10. Allüksuste ülesanded (1) Administratsiooni ülesanded on: 1) väejuhatuse tegevuse toetuse planeerimine ja korraldamine; 2) väejuhatuse asjaajamise korraldamine ja seotud tugitegevused; 3) väejuhatuse eelarve- ja rahandusalase sisendi andmine ja ostutegevuse korraldamine oma pädevuse piires Kaitseväe finantsteenuse tagamiseks; 4) väejuhatuse koosseisu ja varustustabelite ajakohastamine ning uue personali sisseelamistoimingud; 5) väejuhatuse relvastuse ja laskemoona planeerimine ning haldamine; 6) väejuhatuse ohu- ja riskianalüüsi läbiviimine ning julgeoleku koordineerimine; 3 7) riigisaladuse kaitse korraldamine. (2) Andme- ja otsusetoe osakonna ülesanded on: 1) väejuhatuse sisese töökorralduse ja töövoogude koordineerimine; 2) väejuhatuse teabehalduse korraldamine, sealhulgas väejuhatuse tööks vajalikele andmekogudele juurdepääsu tagamine, uute andmekogude loomine, haldamine ja ristkasutuse korraldamine; 3) Kaitseväe üleselt andme- ja otsusetoe võimekuse arendamine; 4) väejuhatuse poolt või tellimusel teostatavate projektide, katsetuste, testide, väli- ja laborikatsete ja simulatsioonide läbiviimise ja dokumenteerimise nõuete kehtestamine ja nende järgimise järelevalve. (3) Võimeplaneerimise osakonna ülesanded on: 1) strateegilistes planeerimisprotsessides osalemine ja sisendi andmine oma pädevuse piires; 2) võimelünkade lahendamise ja alternatiivide analüüsi korraldamine; 3) võimelahendite alternatiivide ressursianalüüsi ja -hinnangute koostamine; 4) võimeportfellide ja -programmide loomine ja haldamine; 5) kinnitatud võimelahendite integratsiooni toetamine Kaitseväkke; 6) sisendi andmine väejuhatuse poolt läbiviidavate eri- ja erandhangete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. (4) Võimearenduse osakonna ülesanded on: 1) innovatsiooniprogrammide ja -projektide juhtimine ja läbiviimine; 2) katsetuste, testide, katsete ja simulatsioonide koordineerimine ja läbiviimine; 3) kiir- ja erandhangete läbiviimine oma pädevuse piires. (5) Koostöö osakonna ülesanded on: 1) Kaitseväe võimearenduse alase rahvusvahelise kaitsepoliitilise ja sõjalise koostöö korraldamine; 2) innovatsiooni alase koostöö haldamine ja arendamine haridus- ja teadusasutustega, tööstuse, liitlaste ning ametkondadega; 3) investeeringu- ja tehnoloogiaettepanekute haldamine ning eksperdi- ja reservkompetentsi kaasamine; 4) Kaitseväeülese koostöö haldamine kaitsetööstuse ettevõtetega; 5) teadmussiirde ja oskuste jagamise korraldamine Kaitseväe ja väeliikide vahel; 6) kinnitatud võimelahendite elluviimise toetamine üksuste juures, samuti kasutuskogemuste kogumine ja tagasisidestamine; 7) kaitseinnovatsiooni-alase kommunikatsiooni ja turunduse korraldamine. 4 KINNITATUD Kaitseväe juhataja 05.05.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.1/26/79 Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatuse põhimäärus 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus (1) Tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus (edaspidi väejuhatus) on Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev sõjaaja üksus ja alaliselt tegutsev struktuuriüksus. Väejuhatuse nimi inglise keeles on Force Transformation Command. (2) Väejuhatus asub Tallinnas. Väejuhatuse postiaadress on Juhkentali 58, 15007, Tallinn. Väejuhatuse struktuuriüksused või nende osad võivad paikneda Kaitseväe üksuste alalistes asukohtades. § 2. Esindamine Oma ülesannete täitmisel esindab väejuhatus riiki ja Kaitseväge oma pädevuse piires. § 3. Pitsat, sümbolid ja dokumentide vormistamine (1) Väejuhatusel võib olla Kaitseväe juhataja poolt kehtestatud kujundusega pitsat. (2) Väejuhatusel võivad olla õigusaktidega kehtestatud korras kooskõlastatud ning kinnitatud teenetemärgid ja sümbolid. (3) Väejuhatus ja selle koosseisus olevad struktuuriüksused kasutavad Kaitseväe dokumendiplanki. (4) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub väejuhatus Kaitseväe asjaajamiskorrast. § 4. Koosseisu ja ametijuhendite kehtestamine (1) Väejuhatuse ülema ametijuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja. (2) Väejuhatuse allüksuste koosseisus olevate ameti- ja töökohtade ametijuhendid kehtestab vastava struktuuriüksuse ülem. (3) Väejuhatuse allüksuse ülema ametijuhendi kehtestab väejuhatuse ülem. (4) Väejuhatuse koosseisus olevate ameti- ja töökohtade arvu ning liigituse kehtestab Kaitseväe juhataja. 2. peatükk VÄEJUHATUSE ÜLESANDED, JUHTIMINE JA ÜLESEHITUS § 5. Väejuhatuse ülesanded Väejuhatuse ülesanded on sätestatud Kaitseväe korralduse seaduse alusel kehtestatud Kaitseväe põhimääruses ning täpsustatud käesolevas põhimääruses. § 6. Väejuhatuse ülem (1) Väejuhatust juhib väejuhatuse ülem, kelle ülesanded on kehtestatud Kaitseväe põhimääruses, käesolevas põhimääruses ja ametijuhendis. (2) Väejuhatuse ülem annab oma ülesannete täitmiseks käskkirju, käske ning kirjalikke ja suulisi teenistusalaseid korraldusi. (3) Kirjalikud käsud ja korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorrale. (4) Väejuhatuse ülema äraolekul asendab teda ülema asetäitja, viimase puudumisel Kaitseväe juhataja poolt määratud tegevväelane. (5) Väejuhatuse ülema vahetus alluvuses on: ülema asetäitja, administratsiooni ülem (juhataja), andme- ja otsusetoe osakonna ülem (juhataja), võimeplaneerimise osakonna ülem (juhataja), võimearenduse osakonna ülem (juhataja) ja koostöö osakonna ülem (juhataja). § 7. Väejuhatuse ülesehitus (1) Väejuhatus koosneb järgmistest allüksustest: 1) väejuhatuse administratsioon; 2) andme- ja otsusetoe osakond; 3) võimeplaneerimise osakond; 4) võimearenduse osakond; 5) koostöö osakond. (2) Andme- ja otsusetoe osakond koos väejuhatuse administratsiooniga täidavad väejuhatuse staabi funktsiooni. § 8. Ülema asetäitja (1) Ülema asetäitja: 1) teeb ülemale ettepanekuid väejuhatuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks; 2) esindab väejuhatust antud volituse ulatuses; 3) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsuse, organisatsioonide ning avalikkusega; 4) asendab ülemat tema äraolekul; 5) täidab muid õigusaktidest tulenevaid ning ülema antud ülesandeid. (2) Ülema asetäitja teenistusülesanded ning õigused ja kohustused täpsustatakse tema ametijuhendis. (3) Ülema asetäitja annab oma ülesannete täitmisel suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid käske ja korraldusi. Kirjalikud käsud ja korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt Kaitseväe asjaajamiskorrale. § 9. Allüksuse ülem (1) Väejuhatuse allüksuse ülem (juhataja) allub vahetult väejuhatuse ülemale. (2) Allüksuse ülem (juhataja): 1) juhib temale määratud allüksuse tööd; 2 2) korraldab allüksusele pandud ülesannete õiguspärase, õigeaegse ja asjatundliku täitmise ning kontrollib temale alluvate tegevväelaste, ametnike ja töötajate (teenistuja) kohustuste täitmist; 3) korraldab allüksuse ülesannetes nimetatud tegevuste ja valdkondade arendamist, ning valdkondlikku juhtimist lähtuvalt Kaitseväe eesmärkidest; 4) korraldab allüksuse ülesannete täitmiseks vajalike regulatsioonide (juhendid, korrad) ettevalmistamise ja ajakohasuse; 5) annab alluvale teenistujale teenistusülesandeid, käske, juhiseid ja korraldusi; 6) esindab ülesannete täitmisel allüksust ning esitab allüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 7) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsuse, organisatsioonide ning avalikkusega; 8) teeb vahetule ülemale ettepanekuid allüksuse struktuuri, isikkoosseisu, nende teenistuskäigu ja töökorralduse, väljaspool oma pädevust olevate distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise ning allüksuse teenistujatele palga, töötasu, muutuvpalga ja lisatasu määramise kohta; 9) annab eelarve- ja rahandusalase sisendi väejuhatuse finantsteenuse tagamiseks; 10) esitab allüksuse tegevväelase, ametniku ja töötaja koolitusvajaduse ja karjääriplaneerimise ettepanekud valdkonna eest vastutavale; 11) täidab muid väejuhatuse ülema ja ülema asetäitja antud ülesandeid. (3) Allüksuse ülemal (juhatajal) on õigus: 1) saada Kaitseväe üksustelt ja väejuhatuse teistelt osakondadelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 2) korraldada ümber protsesse ning seada ülesannete täitmisel prioriteete ning vajadusel esitada oma vahetule ülemale ettepanekuid ülesannete täitmise ajatamise, jagamise või ümbersõnastamise kohta; 3) allüksuse ülemat (juhatajat) asendab tema äraolekul väejuhatuse ülema poolt määratud töötaja või tegevväelane; 4) allüksuse ülema (juhataja) teenistusülesanded ning õigused ja kohustused täpsustatakse tema ametijuhendis. § 10. Allüksuste ülesanded (1) Administratsiooni ülesanded on: 1) väejuhatuse tegevuse toetuse planeerimine ja korraldamine; 2) väejuhatuse asjaajamise korraldamine ja seotud tugitegevused; 3) väejuhatuse eelarve- ja rahandusalase sisendi andmine ja ostutegevuse korraldamine oma pädevuse piires Kaitseväe finantsteenuse tagamiseks; 4) väejuhatuse koosseisu ja varustustabelite ajakohastamine ning uue personali sisseelamistoimingud; 5) väejuhatuse relvastuse ja laskemoona planeerimine ning haldamine; 6) väejuhatuse ohu- ja riskianalüüsi läbiviimine ning julgeoleku koordineerimine; 3 7) riigisaladuse kaitse korraldamine. (2) Andme- ja otsusetoe osakonna ülesanded on: 1) väejuhatuse sisese töökorralduse ja töövoogude koordineerimine; 2) väejuhatuse teabehalduse korraldamine, sealhulgas väejuhatuse tööks vajalikele andmekogudele juurdepääsu tagamine, uute andmekogude loomine, haldamine ja ristkasutuse korraldamine; 3) Kaitseväe üleselt andme- ja otsusetoe võimekuse arendamine; 4) väejuhatuse poolt või tellimusel teostatavate projektide, katsetuste, testide, väli- ja laborikatsete ja simulatsioonide läbiviimise ja dokumenteerimise nõuete kehtestamine ja nende järgimise järelevalve. (3) Võimeplaneerimise osakonna ülesanded on: 1) strateegilistes planeerimisprotsessides osalemine ja sisendi andmine oma pädevuse piires; 2) võimelünkade lahendamise ja alternatiivide analüüsi korraldamine; 3) võimelahendite alternatiivide ressursianalüüsi ja -hinnangute koostamine; 4) võimeportfellide ja -programmide loomine ja haldamine; 5) kinnitatud võimelahendite integratsiooni toetamine Kaitseväkke; 6) sisendi andmine väejuhatuse poolt läbiviidavate eri- ja erandhangete ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. (4) Võimearenduse osakonna ülesanded on: 1) innovatsiooniprogrammide ja -projektide juhtimine ja läbiviimine; 2) katsetuste, testide, katsete ja simulatsioonide koordineerimine ja läbiviimine; 3) kiir- ja erandhangete läbiviimine oma pädevuse piires. (5) Koostöö osakonna ülesanded on: 1) Kaitseväe võimearenduse alase rahvusvahelise kaitsepoliitilise ja sõjalise koostöö korraldamine; 2) innovatsiooni alase koostöö haldamine ja arendamine haridus- ja teadusasutustega, tööstuse, liitlaste ning ametkondadega; 3) investeeringu- ja tehnoloogiaettepanekute haldamine ning eksperdi- ja reservkompetentsi kaasamine; 4) Kaitseväeülese koostöö haldamine kaitsetööstuse ettevõtetega; 5) teadmussiirde ja oskuste jagamise korraldamine Kaitseväe ja väeliikide vahel; 6) kinnitatud võimelahendite elluviimise toetamine üksuste juures, samuti kasutuskogemuste kogumine ja tagasisidestamine; 7) kaitseinnovatsiooni-alase kommunikatsiooni ja turunduse korraldamine. 4
Allikas: Kaitsevägi dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel