Üldkäskkiri

Seletuskiri õppekava „Maaväe nooremohvitseri kursus“ (MaV-NOK) juurde Õppekava avamise vajalikkuse põhjendus Õppekava avamise peamine põhjus on tagada väeüksustele igal aastal ettenähtud arv nooremohvitsere rühmaülema ametikohale. Lisaks võiks MaV-NOK avamine muuta Kaitseväe kui tööandja kõrgharidusega reservväelasele atraktiivsemaks võimaldades alternatiivseid õpi- ja karjääriteid. Seeläbi on võimalik leevendada kaitseväes rühma tasandi tegevväelaste puudust. Õppekava koostamise alused ja õppe ülesehitus Varasemalt Kaitseväe Akadeemias (KVA) läbiviidud NOK õppekava ei ole uue kava aluseks võetud, kuna selle sisu ei vastanud vajadustele ja tänastele väljaõppe võimalustele. Uue, MaV- NOK õppekava peamine alus on kehtiv MaV põhikursuse (PK) I aasta ainevoog, millele lisandub praktikaaine. PK ainevoo ära kasutamine võimaldab rakendada ressursse tõhusamalt, mis tähendab, et õppurid osalevad samades ainetes koos PK õppuritega. Erinevused võrreldes PK õppega on minimaalsed. Näiteks peab arvestama, et aine „Juhtimise alused“ on oma PK õppes oluliselt mahukam aine ja seetõttu kohandatakse õppekavas aine sisu ja hindamist selliselt, et see oleks MaV-NOK-i jaoks ühtlane tervik, kuid jätkub PK jaoks II õppeaastal. Seega on ainete vastutavatel õppejõududel oluline koostada kursusele ainekava, millest nähtub ka aine sisuline erinevus võrreldes PK-ga. MaV-NOK üldine õppekava eesmärk ja õpiväljundid on sünteesitud MaV PK põhikursuse õppekava ja moodulite eesmärgi kirjelduste ja õpiväljundite alusel. Õppekava ainete läbimine annab õppurile sõjaaja ja rahuaja rühmaülema sõjaväelised kvalifikatsioonid ning võimaldab teenistust jätkata Kaitseväes ja Kaitseliidus vastavatel ametikohtadel. Kaitseliidus teenimise võimalused suurenevad RKAK arendamise käigus ja hetkel on rühmaülemateks seal tavapäraselt reservväelased. Nooremohvitseri teenistuspraktika peaks planeeritavas ajateenistustsüklis tagama piisavalt pika õppimise võimaluse töökeskkonnas, mis võimaldaks tal tegutseda: a) juhina; b) instruktorina ja seda mõlemas keskkonnas nii kursuste tsüklis kui lahinguvalves. Lisaks on võimalus läbida praktikat ka Kaitseliidus, kui see toetab õpiväljundite saavutamist. Õppekava protsessi kirjeldus Õppekava sisu koostati esmalt koostöös õppeainete vastutavatega ning värbamist toetavate ja ettevalmistavate isikutega KVA-s. Seejärel jagati õppekava sisendite võtmiseks laiemale ringile (J7, G7, KRA ning teised KVA õppekavade arendusjuhid). Õppekava kooskõlastati KVA õppekava komisjonis, kuhu kaasati ka Kaitseliidu esindaja. Õppeaineid õpetavate õppejõudude loetelu ja kvalifikatsioon Põhiõppeainete õppejõud on KVA akadeemilise töötaja nõuetele vastavad instruktorid, õpetajad ja lektorid. Praktikaaine vastutav on juhtimise ja pedagoogika õppetooli määratud õppejõud. Praktikaaine toimub vastavalt KVA praktikakorrale, kus praktika juhendajateks on väeüksustest määratud tegevväelased. Koostaja: Mario Lementa major KVA ÕO PJSK õppekavade arenduse grupi maaväe õppekavade juht KÄSKKIRI Tartu 20.05.2026 nr 0.1-3.40/26/75 Õppekava „Maaväe nooremohvitseri kursus“ kinnitamine Kaitseministri 01.07.2019 määruse nr 11 „Kaitseväe Akadeemia põhimäärus“ § 6 lg 1, Kaitseväe Akadeemia nõukogu 13.01.2022 otsusega kinnitatud Kaitseväe Akadeemia õppekava statuudi p 49 ning 28.04.2026 protokolli nr 14 alusel 1. Kinnitan täiendusõppe õppekava „Maaväe nooremohvitseri kursus (MaV-NOK)“ (kood 26008) (lisatud). 2. Kommunikatsiooni- ja turundusgrupil tagada õppekava avaldamine Kaitseväe Akadeemia kodulehel hiljemalt 25.05.2026. 3. Käskkiri teha teatavaks Kaitseväe Akadeemia isikkoosseisule, Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülemale, kaitseväe juhataja alluvuses olevate struktuuriüksuste ülematele ning teadmiseks Kaitseliidu ülemale ja Kaitseressursside Ameti karjääriosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Johan-Elias Seljamaa kommodoor Kaitseväe Akadeemia ülem  KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia ülema 20.05.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/75 Õppekava nimetus Maaväe nooremohvitseri kursus (MaV-NOK) Õppekava nimetus inglise Junior Officer Course, Land Force keeles Õppekava kood 26008 Õppe tüüp Täiendusõpe Õppekavarühm Sõjandus ja riigikaitse Õppekava maht 2210 akadeemilist tundi (85 EAP) Õppe nominaalkestus 1 aasta 4 kuud Õppekoormus Täiskoormusega õpe Õppeasutus Kaitseväe Akadeemia (KVA) Õppekeel Eesti keel Õpiväljundite Inglise keel B2 tasemel saavutamiseks vajalikud teised keeled Õppekava kinnitamine Kaitseväe Akadeemia ülema 20.05.2026 käskkirjaga nr 0.1- õppeasutuses 3.40/26/75 Kandideerimistingimused Eesti kodakondsus, eesti keele oskus vähemalt keeletasemel B2, kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon, läbitud esmane sõjaväeline väljaõpe. Õpingute alustamise Vastuvõtukatsete sooritamine, vastavus tegevteenistuse tingimused nõuetele, ressursimahuka koolituse lepingu sõlmimine. Õppekavajärgne Puudub spetsialiseerumine Õppekava eesmärk Valmistada ette maaväe nooremohvitsere teenistuseks Kaitseväes ja Kaitseliidus rühmaülema ametikohal. Õppekava õpiväljundid Õppekava läbinu: 1) mõistab juhtimisstiile ja -meetodeid, mis vastavad nii nüüdisaegse sõjaväelise organisatsiooni vajadustele, üldtunnustatud moraalinormidele ja kutse-eetikale kui ka tema enda isikuomadustele; 2) mõistab tänapäeva riikluse ja valitsemise aluseid, rahvusriigi kujunemist, kultuuri ja religiooni rolli identiteedi kujunemisel, nende mõjusid konfliktidele ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikale; 3) mõistab riigikaitse-, relvakonflikti- ning sisejulgeoleku valdkonna õiguslikke regulatsioone toetamaks oma toimetulekut juhina tulevaste teenistuslikke juriidiliste probleemide lahendamisel; 4) mõistab riigikaitse ülesehitust ja lahingutegevuse kontseptuaalseid raamistikke, -printsiipe ning Vene Föderatsiooni kuni pataljoni taseme maaväeüksuste tegutsemise põhimõtteid; 5) juhib jalaväerühma lahingut pidevalt muutuvates oludes ja erinevates keskkondades rakendades püsitoiminguid;  6) korraldab iseseisvalt või meeskondlikult kuni rühma taseme väljaõpet, sh kuni jao taseme laskeväljaõpet, lähtudes nüüdisaegsest õpikäsitusest ja Kaitseväe väljaõppedokumentidest. Õppekeskkond Kontaktõpe Koolitaja(te) kvalifikatsioon Koolitajad vastavad KVA akadeemiliste töötajate teenistuse ning õpi- või töökogemus korras sätestatud nõuetele. Õppematerjalid Kohustuslikke ja soovituslike materjale tutvustatakse ainepõhiselt. Õppekava ülesehituse Õppekava joondub KVA MaV põhikursuse I õppeaasta lühikirjeldus õppeainetega (va praktikaaine). Õppekava keskmes on esmalt rühma taseme juhi taktikaliste ning seejärel pedagoogiliste teadmiste ja oskuste omandamine. Õpingute jooksul toetatakse kursuslase juhipädevuste arengut ning tema kujunemist Kaitseväe väärtustest lähtuvaks sõjaväeliseks juhiks. Õppekava täitmine Õppekava õppeained läbitakse väljaõppeplaaniga kehtestatud järjekorras. Õppekava loetakse täidetuks, kui õppeained on läbitud ainekavas ettenähtud korras. Õppe lõpetamise Õppekava täitmiseks on vaja läbida kõik õppeained positiivsele tingimused tulemusele nominaalse õppeajaga. Lõpetamisel väljastatavad Tunnistus dokumendid Lõpetamisel omandatav Sõjaaja ja rahuaja rühmaülem sõjaväeline kvalifikatsioon Lõpetamisel antavad Õigus teenida Kaitseväes ja Kaitseliidus rahu- ja sõjaajal õigused rühmaülema ametikohal, sealhulgas: 1) planeerida, ette valmistada ja viia läbi väljaõpet; 2) planeerida, ette valmistada ja viia läbi tiirulaskmisi talle tehniliselt õpetatud relvasüsteemide ulatuses; 3) planeerida, ette valmistada ja viia läbi jao taseme lahinglaskmisi; 4) tegutseda B-kategooria lõhkaja tasemel. Lisainformatsioon Kaitseväe Akadeemia veebileht: www.kvak.ee Kaitseväe Akadeemia maaväe õppekavade juht ÕPPEKAVA „MAAVÄE NOOREMOHVITSERI KURSUS“ ÕPPEAINED Kood Õppeaine nimetus Maht Hindamine akad tundides JP26.01 Juhtimise alused 104 E ST25.16 Riik, rahvas ja julgeolek 156 E ST25.15 Sisejulgeoleku ja riigikaitse õiguslikud alused 156 E TK26.05 Lahingutegevuse alused 156 E TK25.42 Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud 390 E TK25.67 Jalaväerühma lahingutegevus erinevates keskkondades 312 ME JP25.23 Sõjaväepedagoogika 156 E JP23.02 Laskeharjutuste korraldamise ja B-kategooria lõhkamisõpe 156 ME JP26.02 Nooremohvitseri teenistuspraktika 624 ME KOKKU 2210 2 ÕPPEKAVA „MAAVÄE NOOREMOHVITSERI KURSUS“ ÕPPEAINED, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID Maht 104 akad tundi JP26.01 Juhtimise alused (4 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase enesekohast ja mõtestamispädevust, toetada tema kujunemist eetiliseks ja oma rolli teadvustavaks sõjaväeliseks juhiks, kes kavandab teadlikult nii enda kui ka oma alluvate arengut ning mõistab Kaitseväe toimimist demokraatliku ühiskonna kontekstis. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab juhtimise kui protsessi olemust, juhtimise osaprotsesse ja juhi erinevaid rolle juhtimisprotsessis; 2) teab Kaitseväe kui organisatsiooni sisemist toimimist mõjutavaid peamisi seaduspärasusi ning loob seoseid rahuaegse Kaitseväe toimimisega; 3) kirjeldab seoseid ühiskonnas toimuvate protsesside ja Kaitseväe kui organisatsiooni toimimise vahel; 4) kirjeldab seoseid juhi eestvedamisstiilide ning inimeste käitumise ja nende tegevuse tulemuslikkuse vahel; 5) analüüsib erinevaid juhtimisolukordasid sotsiaaleetilisest ja Kaitseväe põhiväärtuste järgimise aspektist; 6) selgitab enda kui esmatasandi juhi juhtimispõhimõtteid, tuginedes teoreetilistele alustele, enda tugevuste ja nõrkuste analüüsile ning ühiskonnas ja Kaitseväes tunnustatud eetilistele põhimõtetele; 7) kasutab eneseanalüüsi ja kaaskursuslaste tagasisidet enda kui juhi arengu planeerimiseks. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel teemade põhimõtted järjekorras: a) Teoreetilised alused; b) Juhi eneseareng; c) Rühma (või vastava üksuse) juhtimine. Täpsem teemade järjekord määratakse ainekava tunnijaotusplaanis. Maht 156 akad tundi ST25.16 Riik, rahvas ja julgeolek (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada kursuslase mõtestamispädevust, võimaldades tal omandada teadmised tänapäeva riikluse ja poliitika alustest, rahvusriigi kujunemisest, julgeolekust ning ideoloogiate ja religiooni rollist identiteedi kujunemisel, et kursuslane orienteeruks poliitilises keskkonnas. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) tunneb demokraatliku ühiskonna ja tänapäevase riigi põhiolemust ning enda kui ohvitseri ja kodaniku rolli ning vastutust ühiskonnas toetudes riiklusega seotud põhimõistetele, valikutele ja probleemidele; 2) eristab avaliku valitsemise ja poliitika kujundamise peamisi komponente ning poliitilise osalemise osi ning toimimispõhimõtteid; 3) analüüsib rahvusriigi, rahvuste ja mitmekultuuriliste ühiskondade kujunemist ja tähendust, ideoloogiate ja religiooni mõju identiteedile, ühiskondade sidususele ning tänapäevastele konfliktidele; 4) eristab peamisi rahvusvaheliste suhete ja julgeolekupoliitika teooriaid ning analüüsib nende perspektiivist maailmakorra, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse ja suurriikide geopoliitiliste ambitsioonide 3  mõju tähendust nii Euroopale, Eestile kui ka teistele rahvusvahelistele toimijatele; 5) analüüsib Eesti riigi julgeolekut erinevate avarate julgeolekukäsitluste kontekstis, mõtestades selle kaudu laialt ka Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluseid nii üleilmsete kui ka regionaalsete suundumuste taustal. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel teemade põhimõtted järjekorras: a) Riik ja poliitika; b) Ideoloogiad ja religioon; c) Rahvusvaheliste suhete ja geopoliitika teooria d) Eesti ja julgeolek. Täpsem teemade järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 156 akad tundi ST25.15 Sisejulgeoleku ja riigikaitse õiguslikud alused (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärk on süvendada kursuslase eestvedamis- ja mõtestamispädevust, toetades tema arengut õigusteadlikuks sõjaväeliseks juhiks, kes mõistab riigikaitse-, relvakonfliktiõiguse ning sisejulgeoleku valdkonna õiguslikke aluseid ning langetab õiguslikult pädevaid otsuseid igapäevases teenistuses ja kriisiolukorras. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab juhina riigikaitseõiguse norme teenistuse korraldamisel; 2) rakendab õigusalaste otsuste langetamisel haldusmenetluse põhimõtteid, arvestades Kaitseväe ja Kaitseliidu korrakaitsesse kaasamise protseduure ja piiranguid ning väljendades ennast olukorda ja suhtluspartnereid arvestades selgelt, arusaadavalt, avatult ja asjakohaselt; 3) analüüsib jõu kasutamise ja vahetu sunni rakendamise erinevaid viise, valides eesmärgi täitmiseks vähima piirava meetme ning annab selgesõnalisi korraldusi ülesannete täitmiseks ja tegevuste koordineerimiseks; 4) langetab relvakonfliktiõiguse reeglite ja printsiipidega kooskõlas olevaid otsuseid eri liiki relvakonfliktidel põhinevate olukordade lahendamisel; 5) analüüsib relvakonfliktiõigusega seotud ingliskeelseid materjale. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 156 akad tundi TK26.05 Lahingutegevuse alused (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on ühtlustada ohvitseri elukutseks vajalikke sõjaväelisi baasteadmisi ja -oskusi ning arendada kursuslase nii erialast, kui mõtestamispädevust riigikaitse ülesehituse ja Kaitseväe rolli, lahingutegevuse kontseptuaalsete raamistike ning Vene Föderatsiooni kuni pataljoni taseme maaväeüksuste tegutsemise põhimõtete tundmisel. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) käsitseb sihipäraselt, ohutult ja nõuekohaselt ettenähtud relvastust ja erivahendeid; 2) täidab jao koosseisus taktikalisi ülesandeid, säilitades tegutsemisvõime pingeolukorras ja järgides kehtestatud standardeid; 3) juhindub oma käitumises ja otsustes Kaitseväe põhiväärtustest, ilmutades eetilist hoiakut ja kaitseväelist distsipliini; 4) analüüsib saadud tagasisidet, kohandades selle põhjal oma käitumist ja põhjendades langetatud otsuseid; 4  5) panustab edukalt meeskonnatöösse, rakendades konstruktiivseid suhtlemisvõtteid ja lahendades konflikte rahumeelselt; 6) selgitab asjatundlikult lahingutegevuse planeerimise ning juhtimise põhimõtteid manööversõja kontekstis; 7) mõistab Eesti riigikaitse ülesehitust ning erinevate väeliikide ja väejuhatuste ning Kaitseliidu võimalikke ülesandeid sõjalises riigikaitses; 8) kujutab graafiliselt ja nõuetekohaselt taktikalisi maismaategevusi ning taktikalisi tingmärke; 9) hindab kriitiliselt maastiku mõju jalaväeüksuste taktikalisele tegevusele; 10) selgitab Vene Föderatsiooni maaväe üksuste struktuuri ja võimeid kuni brigaadi tasemeni, peamisi manöövri-, lahingutoetus- ja lahinguteenindus üksuseid pataljoni tasemel ning nende kasutamise põhimõtteid põhilahinguliikides; 11) mõistab jalaväepataljoni ja -brigaadi võimeid ning nende rakendamise põhimõtteid. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 390 akad tundi TK25.42 Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud (15 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada kursuslase erialast pädevust jalaväerühma ülemana lahingutegevuse planeerimisel, suhtluspädevust plaanide kooskõlastamisel ja käskimisel ning eestvedamispädevust nende täideviimise juhtimisel. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) kasutab asjatundlikult ja sihipäraselt jalaväerühma ja -kompanii tabelvarustust; 2) planeerib jalaväerühma lahingutegevust, arvestades üksuse püsitoiminguid ja võimekust ning väljendades käskimisel ja korralduste jagamisel ennast täpselt ja arusaadavalt; 3) juhib jalaväerühma lahingutegevust (kiirrünnak ja kiirkaitse) püsitoimingute alusel, täites kohustusi õigeaegselt ja korrektselt ja langetades otsuseid õigeaegselt, arvestades taktikalist olukorda ning võimalikke tagajärgi; 4) planeerib, valmistab ette ja juhib jalaväerühma peamisi kaasnevaid tegevusi (taktikaline liikumine, paiknemine); 5) planeerib, valmistab ette ja juhib rühma peamisi püsitoiminguid piiratud nähtavuse ja talviste olude tingimisutes. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 312 akad tundi TK25.67 Jalaväerühma lahingutegevus erinevates keskkondades (12 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase erialast pädevust jalaväerühma ülemana lahingutegevuse planeerimisel ja juhtimisel erinevates keskkondades. Õppeaine loob võimalused arendada kursuslase erialast, enesekohast ja suhtluspädevust. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) planeerib jalaväerühma taktikalisi tegevusi erinevates keskkondades nagu rünnak kaevikusse, kaevikus võitlemine, kaitsepositsiooni 5  rajamine ning tegevused hoonestatud alal, võttes arvesse kompaniiülema kavatsust; 2) koostab iseseisvalt jalaväerühma lahingukäsu, mille sisu on taktikaliselt asjakohane, täpselt sõnastatud ning nõuetekohaselt vormistatud; 3) juhib rühma lahingutegevust, säilitades olukorrateadlikkuse ja rakendades asjakohaseid juhtimisviise ning -vahendeid. Õppeaine MItteeristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted järgneb ainele „Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud“ ja teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 156 akad tundi JP25.23 Sõjaväepedagoogika (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärk on toetada kursuslase kujunemist iseseisvaks, initsiatiivikaks ja loovaks õppetöö kavandajaks ning läbiviijaks (juht- pedagoogiks) sõjaväelise väljaõppe keskkonnas, arendades kompleksselt kursuslase enesekohaseid, suhtlus- ja eestvedamispädevusi fookusega võitlusvõime saavutamiseks vajalikele riigikaitselistele hoiakutele ning nende õppetöösse lõimimisele. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab õppimise ja õpetamise protsessi ja sõjaväelise väljaõppe laiemat süsteemi ning analüüsib tõhusa õppimise jaoks soodsa keskkonna loomise tegureid ja võimalusi; 2) rakendab õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel tõhusaid õppimist ja kursuslase arengut toetavaid pedagoogilisi meetodeid ja võtteid, juhindudes Kaitseväe väljaõppealastest regulatsioonidest; 3) analüüsib ja tagasisidestab nii iseseisvalt kui koostöiselt individuaalset või väikese õppijate rühma väljaõpet, lähtudes nüüdisaegse õpikäsituse ja laiapindse riigikaitse põhimõttetest ning Kaitseväe väljaõppealastest regulatsioonidest; 4) analüüsib enda kui õppetöö kavandajaks ja läbiviija tugevusi ja nõrkusi ning arenguvõimalusi, kasutades mitmekülgset tagasisidet ja järjepidevat refleksiooni. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. JP23.02 Laskeharjutuste korraldamise ja B-kategooria Maht 156 akad tundi lõhkamisõpe (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase korralduspädevust relvalaskeharjutuste ja kuni jao taseme lahinglaskeharjutuste ning B-kategooria tasemel lõhkeharjutuste iseseisvaks, korrektseks ja distsiplineeritud läbiviimiseks. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) täidab laskeharjutuste korraldamisel kehtivaid regulatsioone, analüüsib läbiviimise võimalusi ja piiranguid; 2) planeerib ning korraldab laskeharjutusi ohutult, tõhusalt ja sobivaid õpivõtteid kasutades; 3) analüüsib laskurite laskeoskust ning selle edasiarendamise võimalusi, valides oskustest lähtuvalt sobiva metoodika laskeharjutuste läbiviimiseks ja laskurite juhendamiseks; 4) teostab grupi koosseisus lõhketöid B-kategooria lõhkaja tasemel järgides lõhketööde läbiviimise ohutusnõudeid. 6 Õppeaine Mitteeristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 624 akad tundi JP26.02 Nooremohvitseri teenistuspraktika (24 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase juhi ja instruktori pädevusi töökeskkonnas sh lahinguvalves. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) korraldab rühmasuuruse üksuse väljaõpet (v.a rühma lahinglaskeharjutusi) rakendades kaasaegseid õppemeetodeid ja lähtudes püstitatud eesmärkidest; 2) hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid; 3) hindab praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja instruktori pädevusi. Õppeaine Mitteeristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel ja vastavalt põhimõtted praktikakoha iseärasustele ning võimalustele. 7 KINNITATUD Kaitseväe Akadeemia ülema 20.05.2026 käskkirjaga nr 0.1-3.40/26/75 Õppekava nimetus Maaväe nooremohvitseri kursus (MaV-NOK) Õppekava nimetus inglise Junior Officer Course, Land Force keeles Õppekava kood 26008 Õppe tüüp Täiendusõpe Õppekavarühm Sõjandus ja riigikaitse Õppekava maht 2210 akadeemilist tundi (85 EAP) Õppe nominaalkestus 1 aasta 4 kuud Õppekoormus Täiskoormusega õpe Õppeasutus Kaitseväe Akadeemia (KVA) Õppekeel Eesti keel Õpiväljundite Inglise keel B2 tasemel saavutamiseks vajalikud teised keeled Õppekava kinnitamine Kaitseväe Akadeemia ülema 20.05.2026 käskkirjaga nr 0.1- õppeasutuses 3.40/26/75 Kandideerimistingimused Eesti kodakondsus, eesti keele oskus vähemalt keeletasemel B2, kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon, läbitud esmane sõjaväeline väljaõpe. Õpingute alustamise Vastuvõtukatsete sooritamine, vastavus tegevteenistuse tingimused nõuetele, ressursimahuka koolituse lepingu sõlmimine. Õppekavajärgne Puudub spetsialiseerumine Õppekava eesmärk Valmistada ette maaväe nooremohvitsere teenistuseks Kaitseväes ja Kaitseliidus rühmaülema ametikohal. Õppekava õpiväljundid Õppekava läbinu: 1) mõistab juhtimisstiile ja -meetodeid, mis vastavad nii nüüdisaegse sõjaväelise organisatsiooni vajadustele, üldtunnustatud moraalinormidele ja kutse-eetikale kui ka tema enda isikuomadustele; 2) mõistab tänapäeva riikluse ja valitsemise aluseid, rahvusriigi kujunemist, kultuuri ja religiooni rolli identiteedi kujunemisel, nende mõjusid konfliktidele ning julgeoleku- ja kaitsepoliitikale; 3) mõistab riigikaitse-, relvakonflikti- ning sisejulgeoleku valdkonna õiguslikke regulatsioone toetamaks oma toimetulekut juhina tulevaste teenistuslikke juriidiliste probleemide lahendamisel; 4) mõistab riigikaitse ülesehitust ja lahingutegevuse kontseptuaalseid raamistikke, -printsiipe ning Vene Föderatsiooni kuni pataljoni taseme maaväeüksuste tegutsemise põhimõtteid; 5) juhib jalaväerühma lahingut pidevalt muutuvates oludes ja erinevates keskkondades rakendades püsitoiminguid;  6) korraldab iseseisvalt või meeskondlikult kuni rühma taseme väljaõpet, sh kuni jao taseme laskeväljaõpet, lähtudes nüüdisaegsest õpikäsitusest ja Kaitseväe väljaõppedokumentidest. Õppekeskkond Kontaktõpe Koolitaja(te) kvalifikatsioon Koolitajad vastavad KVA akadeemiliste töötajate teenistuse ning õpi- või töökogemus korras sätestatud nõuetele. Õppematerjalid Kohustuslikke ja soovituslike materjale tutvustatakse ainepõhiselt. Õppekava ülesehituse Õppekava joondub KVA MaV põhikursuse I õppeaasta lühikirjeldus õppeainetega (va praktikaaine). Õppekava keskmes on esmalt rühma taseme juhi taktikaliste ning seejärel pedagoogiliste teadmiste ja oskuste omandamine. Õpingute jooksul toetatakse kursuslase juhipädevuste arengut ning tema kujunemist Kaitseväe väärtustest lähtuvaks sõjaväeliseks juhiks. Õppekava täitmine Õppekava õppeained läbitakse väljaõppeplaaniga kehtestatud järjekorras. Õppekava loetakse täidetuks, kui õppeained on läbitud ainekavas ettenähtud korras. Õppe lõpetamise Õppekava täitmiseks on vaja läbida kõik õppeained positiivsele tingimused tulemusele nominaalse õppeajaga. Lõpetamisel väljastatavad Tunnistus dokumendid Lõpetamisel omandatav Sõjaaja ja rahuaja rühmaülem sõjaväeline kvalifikatsioon Lõpetamisel antavad Õigus teenida Kaitseväes ja Kaitseliidus rahu- ja sõjaajal õigused rühmaülema ametikohal, sealhulgas: 1) planeerida, ette valmistada ja viia läbi väljaõpet; 2) planeerida, ette valmistada ja viia läbi tiirulaskmisi talle tehniliselt õpetatud relvasüsteemide ulatuses; 3) planeerida, ette valmistada ja viia läbi jao taseme lahinglaskmisi; 4) tegutseda B-kategooria lõhkaja tasemel. Lisainformatsioon Kaitseväe Akadeemia veebileht: www.kvak.ee Kaitseväe Akadeemia maaväe õppekavade juht ÕPPEKAVA „MAAVÄE NOOREMOHVITSERI KURSUS“ ÕPPEAINED Kood Õppeaine nimetus Maht Hindamine akad tundides JP26.01 Juhtimise alused 104 E ST25.16 Riik, rahvas ja julgeolek 156 E ST25.15 Sisejulgeoleku ja riigikaitse õiguslikud alused 156 E TK26.05 Lahingutegevuse alused 156 E TK25.42 Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud 390 E TK25.67 Jalaväerühma lahingutegevus erinevates keskkondades 312 ME JP25.23 Sõjaväepedagoogika 156 E JP23.02 Laskeharjutuste korraldamise ja B-kategooria lõhkamisõpe 156 ME JP26.02 Nooremohvitseri teenistuspraktika 624 ME KOKKU 2210 2 ÕPPEKAVA „MAAVÄE NOOREMOHVITSERI KURSUS“ ÕPPEAINED, NENDE EESMÄRGID JA ÕPIVÄLJUNDID Maht 104 akad tundi JP26.01 Juhtimise alused (4 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase enesekohast ja mõtestamispädevust, toetada tema kujunemist eetiliseks ja oma rolli teadvustavaks sõjaväeliseks juhiks, kes kavandab teadlikult nii enda kui ka oma alluvate arengut ning mõistab Kaitseväe toimimist demokraatliku ühiskonna kontekstis. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab juhtimise kui protsessi olemust, juhtimise osaprotsesse ja juhi erinevaid rolle juhtimisprotsessis; 2) teab Kaitseväe kui organisatsiooni sisemist toimimist mõjutavaid peamisi seaduspärasusi ning loob seoseid rahuaegse Kaitseväe toimimisega; 3) kirjeldab seoseid ühiskonnas toimuvate protsesside ja Kaitseväe kui organisatsiooni toimimise vahel; 4) kirjeldab seoseid juhi eestvedamisstiilide ning inimeste käitumise ja nende tegevuse tulemuslikkuse vahel; 5) analüüsib erinevaid juhtimisolukordasid sotsiaaleetilisest ja Kaitseväe põhiväärtuste järgimise aspektist; 6) selgitab enda kui esmatasandi juhi juhtimispõhimõtteid, tuginedes teoreetilistele alustele, enda tugevuste ja nõrkuste analüüsile ning ühiskonnas ja Kaitseväes tunnustatud eetilistele põhimõtetele; 7) kasutab eneseanalüüsi ja kaaskursuslaste tagasisidet enda kui juhi arengu planeerimiseks. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel teemade põhimõtted järjekorras: a) Teoreetilised alused; b) Juhi eneseareng; c) Rühma (või vastava üksuse) juhtimine. Täpsem teemade järjekord määratakse ainekava tunnijaotusplaanis. Maht 156 akad tundi ST25.16 Riik, rahvas ja julgeolek (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada kursuslase mõtestamispädevust, võimaldades tal omandada teadmised tänapäeva riikluse ja poliitika alustest, rahvusriigi kujunemisest, julgeolekust ning ideoloogiate ja religiooni rollist identiteedi kujunemisel, et kursuslane orienteeruks poliitilises keskkonnas. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) tunneb demokraatliku ühiskonna ja tänapäevase riigi põhiolemust ning enda kui ohvitseri ja kodaniku rolli ning vastutust ühiskonnas toetudes riiklusega seotud põhimõistetele, valikutele ja probleemidele; 2) eristab avaliku valitsemise ja poliitika kujundamise peamisi komponente ning poliitilise osalemise osi ning toimimispõhimõtteid; 3) analüüsib rahvusriigi, rahvuste ja mitmekultuuriliste ühiskondade kujunemist ja tähendust, ideoloogiate ja religiooni mõju identiteedile, ühiskondade sidususele ning tänapäevastele konfliktidele; 4) eristab peamisi rahvusvaheliste suhete ja julgeolekupoliitika teooriaid ning analüüsib nende perspektiivist maailmakorra, rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse ja suurriikide geopoliitiliste ambitsioonide 3  mõju tähendust nii Euroopale, Eestile kui ka teistele rahvusvahelistele toimijatele; 5) analüüsib Eesti riigi julgeolekut erinevate avarate julgeolekukäsitluste kontekstis, mõtestades selle kaudu laialt ka Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika aluseid nii üleilmsete kui ka regionaalsete suundumuste taustal. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel teemade põhimõtted järjekorras: a) Riik ja poliitika; b) Ideoloogiad ja religioon; c) Rahvusvaheliste suhete ja geopoliitika teooria d) Eesti ja julgeolek. Täpsem teemade järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 156 akad tundi ST25.15 Sisejulgeoleku ja riigikaitse õiguslikud alused (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärk on süvendada kursuslase eestvedamis- ja mõtestamispädevust, toetades tema arengut õigusteadlikuks sõjaväeliseks juhiks, kes mõistab riigikaitse-, relvakonfliktiõiguse ning sisejulgeoleku valdkonna õiguslikke aluseid ning langetab õiguslikult pädevaid otsuseid igapäevases teenistuses ja kriisiolukorras. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab juhina riigikaitseõiguse norme teenistuse korraldamisel; 2) rakendab õigusalaste otsuste langetamisel haldusmenetluse põhimõtteid, arvestades Kaitseväe ja Kaitseliidu korrakaitsesse kaasamise protseduure ja piiranguid ning väljendades ennast olukorda ja suhtluspartnereid arvestades selgelt, arusaadavalt, avatult ja asjakohaselt; 3) analüüsib jõu kasutamise ja vahetu sunni rakendamise erinevaid viise, valides eesmärgi täitmiseks vähima piirava meetme ning annab selgesõnalisi korraldusi ülesannete täitmiseks ja tegevuste koordineerimiseks; 4) langetab relvakonfliktiõiguse reeglite ja printsiipidega kooskõlas olevaid otsuseid eri liiki relvakonfliktidel põhinevate olukordade lahendamisel; 5) analüüsib relvakonfliktiõigusega seotud ingliskeelseid materjale. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 156 akad tundi TK26.05 Lahingutegevuse alused (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on ühtlustada ohvitseri elukutseks vajalikke sõjaväelisi baasteadmisi ja -oskusi ning arendada kursuslase nii erialast, kui mõtestamispädevust riigikaitse ülesehituse ja Kaitseväe rolli, lahingutegevuse kontseptuaalsete raamistike ning Vene Föderatsiooni kuni pataljoni taseme maaväeüksuste tegutsemise põhimõtete tundmisel. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) käsitseb sihipäraselt, ohutult ja nõuekohaselt ettenähtud relvastust ja erivahendeid; 2) täidab jao koosseisus taktikalisi ülesandeid, säilitades tegutsemisvõime pingeolukorras ja järgides kehtestatud standardeid; 3) juhindub oma käitumises ja otsustes Kaitseväe põhiväärtustest, ilmutades eetilist hoiakut ja kaitseväelist distsipliini; 4) analüüsib saadud tagasisidet, kohandades selle põhjal oma käitumist ja põhjendades langetatud otsuseid; 4  5) panustab edukalt meeskonnatöösse, rakendades konstruktiivseid suhtlemisvõtteid ja lahendades konflikte rahumeelselt; 6) selgitab asjatundlikult lahingutegevuse planeerimise ning juhtimise põhimõtteid manööversõja kontekstis; 7) mõistab Eesti riigikaitse ülesehitust ning erinevate väeliikide ja väejuhatuste ning Kaitseliidu võimalikke ülesandeid sõjalises riigikaitses; 8) kujutab graafiliselt ja nõuetekohaselt taktikalisi maismaategevusi ning taktikalisi tingmärke; 9) hindab kriitiliselt maastiku mõju jalaväeüksuste taktikalisele tegevusele; 10) selgitab Vene Föderatsiooni maaväe üksuste struktuuri ja võimeid kuni brigaadi tasemeni, peamisi manöövri-, lahingutoetus- ja lahinguteenindus üksuseid pataljoni tasemel ning nende kasutamise põhimõtteid põhilahinguliikides; 11) mõistab jalaväepataljoni ja -brigaadi võimeid ning nende rakendamise põhimõtteid. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 390 akad tundi TK25.42 Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud (15 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärk on arendada kursuslase erialast pädevust jalaväerühma ülemana lahingutegevuse planeerimisel, suhtluspädevust plaanide kooskõlastamisel ja käskimisel ning eestvedamispädevust nende täideviimise juhtimisel. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) kasutab asjatundlikult ja sihipäraselt jalaväerühma ja -kompanii tabelvarustust; 2) planeerib jalaväerühma lahingutegevust, arvestades üksuse püsitoiminguid ja võimekust ning väljendades käskimisel ja korralduste jagamisel ennast täpselt ja arusaadavalt; 3) juhib jalaväerühma lahingutegevust (kiirrünnak ja kiirkaitse) püsitoimingute alusel, täites kohustusi õigeaegselt ja korrektselt ja langetades otsuseid õigeaegselt, arvestades taktikalist olukorda ning võimalikke tagajärgi; 4) planeerib, valmistab ette ja juhib jalaväerühma peamisi kaasnevaid tegevusi (taktikaline liikumine, paiknemine); 5) planeerib, valmistab ette ja juhib rühma peamisi püsitoiminguid piiratud nähtavuse ja talviste olude tingimisutes. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 312 akad tundi TK25.67 Jalaväerühma lahingutegevus erinevates keskkondades (12 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase erialast pädevust jalaväerühma ülemana lahingutegevuse planeerimisel ja juhtimisel erinevates keskkondades. Õppeaine loob võimalused arendada kursuslase erialast, enesekohast ja suhtluspädevust. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) planeerib jalaväerühma taktikalisi tegevusi erinevates keskkondades nagu rünnak kaevikusse, kaevikus võitlemine, kaitsepositsiooni 5  rajamine ning tegevused hoonestatud alal, võttes arvesse kompaniiülema kavatsust; 2) koostab iseseisvalt jalaväerühma lahingukäsu, mille sisu on taktikaliselt asjakohane, täpselt sõnastatud ning nõuetekohaselt vormistatud; 3) juhib rühma lahingutegevust, säilitades olukorrateadlikkuse ja rakendades asjakohaseid juhtimisviise ning -vahendeid. Õppeaine MItteeristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted järgneb ainele „Jalaväerühma lahingutegevuse püsitoimingud“ ja teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 156 akad tundi JP25.23 Sõjaväepedagoogika (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärk on toetada kursuslase kujunemist iseseisvaks, initsiatiivikaks ja loovaks õppetöö kavandajaks ning läbiviijaks (juht- pedagoogiks) sõjaväelise väljaõppe keskkonnas, arendades kompleksselt kursuslase enesekohaseid, suhtlus- ja eestvedamispädevusi fookusega võitlusvõime saavutamiseks vajalikele riigikaitselistele hoiakutele ning nende õppetöösse lõimimisele. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) mõistab õppimise ja õpetamise protsessi ja sõjaväelise väljaõppe laiemat süsteemi ning analüüsib tõhusa õppimise jaoks soodsa keskkonna loomise tegureid ja võimalusi; 2) rakendab õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel tõhusaid õppimist ja kursuslase arengut toetavaid pedagoogilisi meetodeid ja võtteid, juhindudes Kaitseväe väljaõppealastest regulatsioonidest; 3) analüüsib ja tagasisidestab nii iseseisvalt kui koostöiselt individuaalset või väikese õppijate rühma väljaõpet, lähtudes nüüdisaegse õpikäsituse ja laiapindse riigikaitse põhimõttetest ning Kaitseväe väljaõppealastest regulatsioonidest; 4) analüüsib enda kui õppetöö kavandajaks ja läbiviija tugevusi ja nõrkusi ning arenguvõimalusi, kasutades mitmekülgset tagasisidet ja järjepidevat refleksiooni. Õppeaine Eristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. JP23.02 Laskeharjutuste korraldamise ja B-kategooria Maht 156 akad tundi lõhkamisõpe (6 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase korralduspädevust relvalaskeharjutuste ja kuni jao taseme lahinglaskeharjutuste ning B-kategooria tasemel lõhkeharjutuste iseseisvaks, korrektseks ja distsiplineeritud läbiviimiseks. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) täidab laskeharjutuste korraldamisel kehtivaid regulatsioone, analüüsib läbiviimise võimalusi ja piiranguid; 2) planeerib ning korraldab laskeharjutusi ohutult, tõhusalt ja sobivaid õpivõtteid kasutades; 3) analüüsib laskurite laskeoskust ning selle edasiarendamise võimalusi, valides oskustest lähtuvalt sobiva metoodika laskeharjutuste läbiviimiseks ja laskurite juhendamiseks; 4) teostab grupi koosseisus lõhketöid B-kategooria lõhkaja tasemel järgides lõhketööde läbiviimise ohutusnõudeid. 6 Õppeaine Mitteeristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel. Õppeaine põhimõtted teemade läbimise järjekord määratakse ainekavaga tunnijaotusplaanis. Maht 624 akad tundi JP26.02 Nooremohvitseri teenistuspraktika (24 EAP) Eesmärk Õppeaine eesmärgiks on arendada kursuslase juhi ja instruktori pädevusi töökeskkonnas sh lahinguvalves. Õpiväljundid Õppeaine läbinu: 1) korraldab rühmasuuruse üksuse väljaõpet (v.a rühma lahinglaskeharjutusi) rakendades kaasaegseid õppemeetodeid ja lähtudes püstitatud eesmärkidest; 2) hoiab üksuse moraali ja tagab üksuse sidususe, rakendades kohaseid juhtimisvõtteid; 3) hindab praktikakogemuse põhjal enda kui juhi ja instruktori pädevusi. Õppeaine Mitteeristav hindamine Õppeaine läbimise Õppeaine läbitakse väljaõppeplaanis ettenähtud aegadel ja vastavalt põhimõtted praktikakoha iseärasustele ning võimalustele. 7