dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Elering AS-i arvamus Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamise aruande eelnõule

Rahandusministeerium · 22. juuni 2021
Seotud ettevõtted
Elering AS (adressaat)
Viit
15-1/3858-11
Registreeritud
22. juuni 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Elering AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-1 Üleriigilise planeeringu dokumendid (sh kohtudokumendid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
15-1
Vastutaja
Triin Lepland (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Planeeringute osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf68 KB
  • 📎Elering AS-i arvamus Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamise aruande eelnõule.asice350 KB

Sisu (failidest)

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.06.2021 09:37 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: Elering AS-i arvamus Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindami =?utf-8?Q?se_aruande_eeln=C3=B5ule___ ?= Teie 17.05.2021 nr 15-1/3858-1 Meie 22.06.2021 nr 11-4/2021/429-2 Edastan Teile dokumendi pealkirjaga "Elering AS-i arvamus Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamise aruande eelnõule". Lugupidamisega Kristen Sokk Elektrisüsteemi analüütikM 372 5819 0991 T 372 715 1126 [email protected] Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn www.elering.ee Lp Kaia Sarnet Teie 17.05.2021 nr 15-1/3858-1 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 18.06.2021 nr 11-4/2021/429-2 10122 Tallinn [email protected] Elering AS-i arvamus Eesti mereala planeeringu ja mõjude hindamise aruande eelnõule Lugupeetud Kaia Sarnet Elering AS (edaspidi Elering) tänab Eesti mereala planeeringu lahenduse koostamisse kaasamise eest. Elering on kõnealuse planeeringu läbi vaadanud ja esitab käesolevaga oma arvamuse planeeringule. Planeeringu elluviimise tegevuskava Eleringi ettepanek on planeeringu elluviimise tegevuskavas tuua välja tuuleenergeetika alade kasutuselevõtu mehhanism. Kuivõrd mereala planeerimise üheks eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutuspõhimõtetes pikas perspektiivis ning määrata kindlaks, millistel tingimustel saab tegevusi ellu viia, on Eleringi hinnangul vajalik, et mereala planeeringuga nähakse ette tuuleenergeetika aladele riigipoolne kasutusmehhanism, mis tagab kõigi huvigruppide võrdse kohtlemise ühtsetel alustel ja kiirendab tootmisvõimsuste teket Eestisse. Võimalik lahendus oleks kõikidel tuuleenergeetika aladel enampakkumiste korraldamise tingimuse määramine, millega riigil on võimalik kehtestada läbipaistvalt vajalikud õigused ja kohustused alade edasisel arendamisel. Elering teeb ettepaneku planeerigu elluviimise tegevuskava eesmärki nr 5 „Taastuvenergeetika valdkonna arengu soodustamine“ lisada tegevused, mis on seotud energiasüsteemide lõimimise ja vesiniku kasutusele võtuga soodustamaks sektorite vahelist koostööd, loomaks uusi ühendusi ning kasutada ära tehnoloogia arengut. Mõjude hindamise aruande eelnõu Ptk 4.6.4 Energiatootmine – strateegilistest dokumentidest on ära mainitud Energiamajanduse arengukava aastani 2030, kuid Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 strateegiadokumendi eesmärke, tegevusi ja sihttasemeid pole kajastatud. Samuti puudub kooskõla Euroopa rohelise kokkuleppega (mis puudutab energiasüsteemide lõimimist ja vesiniku kasutuse tulevikku, mis omavad tuleviku energiapoliitikas ja -süsteemi kujundamise olulist rolli nii Euroopa Liidus, Läänemere regioonis ja ka Eestis), millel on otsene ja väga oluline mõju regiooni ja Eesti taastuvenergeetikale laialdasemalt (mitte ainult tuuleenergeetika) ning bioloogilise mitmekesisuse väljakutsetele ja arengutele. Elering peab oluliseks nimetatud kahe dokumendi eesmärkide ning vesinikutemaatika kajastamist ja arvestamist Eesti mereala planeeringus. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Põhilahenduse seletuskiri Ptk 5.6.5 suunised ja tingimused – Tingimus 12 j. kohaselt tuleb tuuleenergeetika alal nr 1 kavandada Eleringiga koostöös merevõrgu alajaam. Alajaama orienteeruv ehitusala pindala on 200 x 200 m (vt ka merevõrgu selgitus ptk 5.7). Eleringi ettepanek on seletuskirja lisada, et samasugust tingimust tuleb kohaldada ka tuuleenergeetika alal nr 2. Ptk 5.6.5 suunised ja tingimused – Tingimus 12 v. näeb ette, et tuuleparkide kavandamisel tuleb hinnata tuulikute ja (nii tuulepargi siseste kui ka väliste) kaablite koosmõju merealal. Ettepanek korrigeerida antud tingimuse sõnastust, et selle mõte oleks üheselt arusaadav. Hetkel ei ole selge, kas täiend „tuulepargi siseste kui ka väliste“ käib tuulikute või kaablite või mõlema kohta. Ptk 5.6.6 Kaablikoridorid tuuleenergeetika aladelt maismaale. Planeeringu seletuskirja lk 59 kohaselt määratakse merealaplaneeringuga kaablikoridoride põhimõttelised asukohad. Selgitatud on, et tuuleparkide arendamisel hoonestusloa staadiumis võib leida kaablikoridorile alternatiivse asukoha juhul, kui sellega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju elusloodusele ja ebasoodsat mõju Natura 2000 aladele. Kaablikoridori rajamine alternatiivses asukohas, kuid järgides käesoleva planeeringuga seatud tingimusi, ei nõua tingimata uue planeeringu läbiviimist, kuna see ei oma olulist ruumilist mõju ega mõjuta mereala kasutuse terviklahendust. Pärnu maakonna mereala planeeringualal tuleb kaablite rajamisel arvestada Pärnu maakonnaga piirneva mereala planeeringu tingimustega. Ettepanek õigusselguse huvides täpsustada planeeringu seletuskirja kaablite rajamise kohta alternatiivses asukohas. Seletuskirjas on hetkel selgitatud, et selline tegevus ei nõua tingimata uue planeeringu läbiviimist, mis sisuliselt tähendab, et uue planeeringu koostamine väljaspool mereala planeeringuga kindlaks määratud kaablikoridoride põhimõttelisi asukohti ei pruugi olla välistatud. Palume täpsustada kas, millistel juhtudel ja millise planeeringu liigi menetluse läbiviimine alternatiivses asukohas kaablite rajamisele rakendub. Ptk 5.6.6 suunises 1 on kirjeldatud, et ühe sõltumatu osa võimsus ei tohiks süsteemile põhjustada suuremat muutust kui 400 MW. Kuivõrd 400 MW ei ole korrektne, siis palume 400 MW asemel määrata 350 MW. Ptk 5.7 skeem 5.7.1 – Ettepanek peale kanda olemasolevad ühenduskaablid teise värviga, et tekiks selgem arusaam olemasolevast ja planeeritavast. Samuti on joonisel näidatud Suure väina kaablid, mis on juba vahetatud alates mereala planeeringu protsessist. Hetkel ei ole ka Hiiumaale minevad kaablid Eleringi omad, nende uuendamine on Elektrilevi kohustus. Alloleval joonisel on oranži värviga tähistatud olemasolevad Eleringile kuuluvad 110 kV kaabelliinid ning punase värviga on tähistatud planeeritav Väikese väina teine 110 kV merekaabelliin. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Joonis 1. Elering AS-i olemasolevad ja planeeritavad 110 kV kaabelliinid Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taavi Veskimägi Juhatuse esimees Kristen Sokk Elektrisüsteemi analüütik [email protected] 715 1126 Kerti Kokk [email protected] 508 4143 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel