Tartumaa, 23150 Aakre–Pühaste km 1,72, Elva vald, Aakre küla, Kasemetsa tee 1 kinnistule mahasõit, põhiprojekti kooskõlastamise taotlus

Toomas Kooskora Teie 19.02.2019 nr K04-19 Eesti Veeprojekt OÜ [email protected] Meie 25.02.2019 nr 15-2/19/9036-2 Nõuded vee- ja kanalisatsiooni ja juurdepääsutee projekti koostamisele riigiteede nr 23241 ja 23150 teemaal ja kaitsevööndis Olete taotlenud Maanteeametilt nõudeid projektile, milles kavandatakse tehnovõrkude ehitust riigiteede nr 23241 km 2,93-3,49 ja nr 23150 km 1,70-2,18 teede piirides (teemaal) ja teede kaitsevööndites Elva vallas Tartu maakonnas. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6, lg 10, § 97, § 99 lg 3 lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse esitame omapoolsed nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike, pumpla, reoveepuhasti (edaspidi tehnovõrk) ja selle juurdepääsutee projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Maanteeameti tüüpnõuetest: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Riigitee nr 23241 km 0,000-3,480 kehtib pindamisjärgne garantii kuni 19.09.21. ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. Sama tee km 3,48-7,544 on Maanteeameti 2020. aasta katteehitusobjekt. 3. Riigitee nr 23150 km 0,000-2,348 kehtib pindamisjärgne garantii kuni 19.09.21. ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas projektis olema välistatud. 4. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-Est-is. 5. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.mnt.ee/et/ametist/ juhendid/projekteerimisjuhendid). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 6. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelselt kulgevad tehnovõrgud paigaldada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ja tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 7. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 8. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 9. Kõik tehnovõrkude ristumised riigiteedega (läbiminek tee muldkehast min 1,5 m, veetorustike puhul 1,8 m ümbritsevast maapinnast), riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega teemaa piirides kavandada kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Arvestada tuleb tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (puurimiskaeviku sügavus, varisemisnurk), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 10. Riigiteega ristumisel ja teemaal paigaldada tehnovõrgud kogu teemaa ulatuses kaitsehülssi. 11. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristprofiil, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 12. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavatest nõuetest“ (MKM 02.07.2015 määrus nr 82), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Maanteeameti juhenditest (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Maanteeamet. 13. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Maanteeametile MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa isikliku kasutusõiguse ala plaanid. 17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega 2 (5) alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.mnt.ee/et/ametist/ blanketid. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Tartu maakond, Elva vald, Aakre küla, Kasumetsa tee 1 mahasõidu ehitamise nõuded Olete taotlenud nõudeid mahasõidu ehitusprojektile riigiteelt nr 23241 (edaspidi riigitee) km 3,452 koordinaatidega X=6441508,7 Y=629710,1 Tartu maakonnas Elva vallas Aakre külas Kasumetsa tee 1 kinnistu (katastritunnusega 60801:002:0014) juurdepääsuks puhasti teenindamise sihtotstarbele. Aakre kinnistu piirneb kahe riigiteega: riigiteega 23241 ööpäeva keskmise liiklussagedusega 253 autot ning riigiteega 23150 ööpäeva keskmise liiklussagedusega 183 autot. Liiklusohutust silmas pidades teeme ettepaneku mitte teha mahasõitu projektis ette näidatud kohta vaid viia see väiksema liiklussagedusega teele ristmikust u. 50 m kaugusele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet mahasõidu (edaspidi ristumiskoht) projekteerimiseks järgmised nõuded: 1. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist EVS 843:2016 “Linnatänavad”. 4. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 5. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga: 5.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ 5.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed 50 m või rohkem ristumiskoha asukohast mõlemas suunas. 5.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 5.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 5.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 5.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 6. Projekti koostamisel arvestada riigiteel aasta keskmise ööpäevase liiklussagedusega. Liiklusagedused toodud kirjas eelpool. 3 (5) 7. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest I. Vajadusel määrata ristumiskoha pöörderaadiused lähtuvalt liikluskoosseisust (so. kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist). 8. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalle peab olema 0,5-3,0% riigiteest eemale vähemalt 5 m ulatuses ning selle mõõtmed ja kalle peavad võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist. 9. Tolmuvaba kate projekteerida vähemalt 5 m ulatuses riigitee katte servast. 10. Ristumiskoht ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee katetelt, muldkehast ja riigiteealuselt maalt (kinnistu või katastriüksus). Vajadusel paigaldada ristumiskohale truup koos truubiotste kindlustamisega ning vajadusel näha ette kraavide puhastamine ja kaevamine. 11. Ristumiskohal tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus (tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 12. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekoridoridega. 13. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 14. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega. 15. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud võivad mõjutada ristumiskoha asukohta. 16. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta. 17. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. 18. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu , mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. 19. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected]. 20. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet sama seadusega kehtestatud korras. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Maanteeametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak planeeringute menetlemise talituse juhtivspetsialist 4 (5)  Lisa: Aakre_asendiplaan.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 5 (5) Powered by TCPDF (www.tcpdf.org) Töö nr P1 90 71 Aakre reoveepuhasti mahasõidu ja teenindusplatsi põhiprojekt SELETUSKIRI Tellija: Schöttli Keskkonnatehnika AS Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn reg.nr 10165908 tel 670 6873 e-post [email protected] T öövõtja : OÜ Reaalprojekt P ärnu mnt 463, 10916 Tallinn reg.nr 10765904 t el 608 1100 e-post [email protected] Projektijuht : Liina Lipre Projekteerija : Ott Olesk Tallinn 201 9 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED PAGEREF _Toc18321433 \h 3 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PAGEREF _Toc18321434 \h 5 2.1 Olev situatsioon PAGEREF _Toc18321435 \h 5 2.2 Geodeetilised uuringud PAGEREF _Toc18321436 \h 5 3 PROJEKTEERITUD LAHENDUSED PAGEREF _Toc18321437 \h 6 3.1 Asendiplaan PAGEREF _Toc18321438 \h 6 3.2 Vertikaalplaneering PAGEREF _Toc18321439 \h 6 3.3 Katend PAGEREF _Toc18321440 \h 6 3.4 Haljastas, maastikukujundus ja väikevormid PAGEREF _Toc18321441 \h 7 3.4.1 Haljastus PAGEREF _Toc18321442 \h 7 3.4.2 Piirdeaiad PAGEREF _Toc18321443 \h 8 3.5 Liikluskorraldus PAGEREF _Toc18321444 \h 8 3.5.1 Ehitusaegne liikluskorraldus PAGEREF _Toc18321445 \h 8 3.5.2 Liikluskorraldusvahendid PAGEREF _Toc18321446 \h 8 3.5.3 Nähtavused PAGEREF _Toc18321447 \h 9 3.6 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc18321448 \h 9 3.6.1 Üldine PAGEREF _Toc18321449 \h 9 3.6.2 Elektriülekande liinid PAGEREF _Toc18321450 \h 9 3.6.3 Telekommunikatsioonisüsteemid PAGEREF _Toc18321451 \h 9 4 TÖÖDE TEOSTAMINE PAGEREF _Toc18321452 \h 11 4.1 Üldosa PAGEREF _Toc18321453 \h 11 4.2 Tehnoloogia PAGEREF _Toc18321454 \h 12 4.2.1 Üldine PAGEREF _Toc18321455 \h 12 4.2.2 Ettevalmistustööd PAGEREF _Toc18321456 \h 12 4.2.3 Ehitustööd PAGEREF _Toc18321457 \h 13 4.3 Hooldamisjuhend PAGEREF _Toc18321458 \h 14 4.4 Keskkonnakaitse aspektid PAGEREF _Toc18321459 \h 14 PROJEKTI KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED Käesolev projekt on koostatud vastavalt Schötlli Keskkonnatehnika AS t ellimusele ning on arvestatud Maanteeameti poolt välja statud nõudmistega projektile . Projekti eesmärk on käesoleva projektiga paralleelselt projekteeritavale ning samaaegselt väljaehitatavale reoveepuhastusjaamale hooldussõidukite tarbeks sobiliku ja mugava juurdepääsu ning teenindusplatsi rajamine. Projektiga haaratav mahasõit asub Aakre külas , Elva vallas, Tartu maakonnas riigitee nr 23150 Aakre - Pühaste 1,72 km parem poolsel küljel Kasemetsa tee 1 kinnistule . Projekti koostamisel on arvestatud järgmiste alus dokumentide ga : Maanteeameti nõudmise d; Emajõe Veevärk AS 24.10.2018 tingimused; Tartu Geodeesia OÜ töö nr TG030; Schöttli Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 „ Aakre küla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimise ning laiendamise projekteerimis-ehitustööd“; Altren Projekt OÜ töö nr VK1931 Corle OÜ töö Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest projekti koostamise ajal kehtinud normdokumentidest ja juhenditest: Ehitusseadustik; Tee projekteerimise normid (MTM 05.08.2015.a. määrus nr 106) ; Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 02.07.2015.a. määrus nr 82); Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31); Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MTM 13.07.2015.a. määrus nr 90); Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord (MA 2016-011, MA peadirektori 29.11.2016.a. käskkiri nr 0224); Riigiteede ajutine liikluskorraldus . Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel (MA 201 7 -0 19 , MA peadirektori 2 9 .12.201 7 .a. käskkiri nr 0 334 ); Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31); Teetööde tehnilised kirjeldused, (MA peadirektori 06.12.2016.a. käskkiri nr 0234); Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (MTM 04.09.2015.a. määrus nr 115); Omanikujärelevalve tegemise kord (MTM 02.07. 2015.a. määrus nr 80); Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92); Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele (MTM 25.06.2015.a. määrus nr 70); EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid.; EVS 910 -2:20 16 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained.; EVS 901-3:2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud.; EVS-EN 13285:2010 Sidumata segud. Spetsifikatsioon; EVS-EN 13242:2006 + A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid.; EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid, vastavuskriteeriumid; EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine; Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0001); Killustikust katendikihtide ehitamise juhis ( MA 2017-003 , MA peadirektori 22.11.2016.a käskkiri nr 0215); Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (2006-41, MA peadirektori 29.12.2006.a käskkiri nr 264); Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314, lisad 22.03.2016.a.); Riigiteede ehitustööde vastuvõtueeskiri ((MA peadirektori 02.12.2016.a käskkiri nr 0227); Teede ehitamise ja remondi kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend (MA peadirektori 25.06.2015.a käskkiri nr 0181); Projekti koosseisus antud töömahuloendi (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on Maanteeameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnili se kirjelduse ” versioon 18 . 0 2 .201 9 (Maanteeameti peadirektori 18.02.1029 käskkiri nr 1-2/19/096) . Teetööde tehnilise kirjelduste infosüsteem asub Maanteeameti kodulehel . OLE MASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Olev situatsioo n Käesoleva projektiga haaratav ala paikneb Tartu maakonnas, Elva vallas, Aakre külas ning hõlmab mahasõidu rajamist Kasemetsa tee 1 kinnistule riigitee lt 23150 Aakre – Pühaste km 1,72 parem poolsele küljele. Riigiteel on kehtestatud kiiruspiirang 5 0km/h. Riigitee on pinnatud kattega ning üldiselt heas seisukorras. Teel kehtib pindamisjärgne garante kuni 19.09.2021. Projektiga haaratavas lõigus on vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele riigitee pinnatud graniitkillustikuga fr 8/12 + 4/8 (bituumenemulsioon C67B4) mustkattel või bituumenstabiliseeritud kattel. Projekteeritud mahasõidu asukohal puudub olemasolev mahasõit ning tegu on haljasalaga. Vaadeldav ala paikneb suhteliselt riigitee sirgel ja hea nähtavusega ning üldiselt hoonestamata alal. Riigitee ääres paiknevad korrapärase istutusega kõrged puud, mis asuvad piisavalt kaugel, et mitte takistada normidekohaseid nähtavusi. Tee ei ole markeeritud teekattemärgistega. Olemasolevatest tehnovõrkudest paiknevad käesoleva projektiga haarataval alal riigiteega paralleelselt kulgevad sidemaakaablid ( 1 vaskkaabel ja 1 optiline kaabel ) samal pool teed, kuhu on planeeritud mahasõit ja teenindusplats. Samuti paiknevad projektiga haaratava ala läheduses, kuid piisavalt kaugel projekti häirimatuks realiseerimiseks olemasolevad elektriõhuliinid ning üks valgustusmast . Kõik olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilise uuringuga koostatud geodeetilisele alusplaanile ( Tartu Geodeesia OÜ töö nr TG030 ). Riigiteel on keskmine ööpäevane liiklussagedus Maanteeameti tingimuste kohaselt 183 autot/ööp. Maa-ameti kaardirakenduse alusel on liiklussagedus 207 autot/ööp. Riigitee laius on ~6,0m, kuid vahetult enne ristu mist riigiteega 23241 Ülpre – Kure ja kohaliku teega 6080047 Mõisa tee on riigitee 23150 vähesel määral laiem. Projekteeritava mahasõidu juures on tee laius 6,25 – 6,40m. Olemasolev maapind projekteeritava mahasõidu juures on üldiselt tasane ning peale ristmikku tõusev, mis mõjub nähtavustele positiivselt . Piirkonnas paikneb üks bussipeatus, millel puudub eraldi tasku. Bussiootekoda paikneb tee kõrval haljasalal. Geodeetilised uuringud Käesolevale projektile on olemasoleva situatsiooni kirjeldamiseks koostatud üks geodeetili ne uuring : Tartu Geodeesia OÜ töö nr TG030 Nimetatud uuring on koostatud L-EST97 koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis. Täpsem informatsioon on toodud vastava geo deetilise uuringu koosseisus, mis on lisatud käesoleva projekti koos seisu lisana 1 ( käesoleva projekti raames ainult digitaalselt). PROJEKT EERITUD LAHENDUSED Asendiplaan Projekteeritud mahasõit ja reoveepuhastusjaama teendindusplats asuvad Tartu maakonnas, Elva valla, Aakre külas riigitee 23150 Aakre – Pühaste 1,72 km parem poolsel küljel. Mahasõidu projekteerimisel on arvestatud Maanteeameti tüüpmahasõitudega , kuid samas arvestades reoveepuhastusjaama teenindavate mehhanismide parameetrite ja manööverdusvõimetega. Mahasõi on projekteeritud olemasoleva riigiteega 90° nurga alla nin 1,0m laiuste teepeenarde asemel on kasutatud 0,5m laiusi kindlustamata teepeenraid ning selle arvelt suurendatud asfaltkatte pindala . Mahasõidule on projekteeritud 8 ,0m pöörderaadiused. Projekteeritud mahasõidu alla jäävad olemasolevad sidemaakaablid, millele on ette nähtud kaitsetorude paigaldamine. Samuti jääb mahasõidu alla varasemalt projekteeritud valguskaabel ( Corle OÜ töö), millele on samuti planeeritud kaitsetoru paigaldamine. Kui käesoleva projekti realiseerimise ajaks ei ole nimetatud kaablit paigaldatud, tuleb kaitsetoru asemel paigaldada reservtoru. Mahasõidu paremaks tähistamiseks on projekteeritud sinine tähispost ning liiklusohutuse suurendamiseks liiklusmärk nr 221 „Anna teed“. Olemasolevaid liikluskorraldusvahendeid esineb ainult 50m eemal olemasoleval riigiteede ristmikul, mis jääb projekti alast välja. Teekattemärgistus piirkonnas puudub ning välisvalgustusena on esindatud ainult üks valgustusmast eelnevalt mainitud ristmiku piirkonnas. Projekteerituavast mahasõidust üle tee paikneb üks bussipeatus, mis säilib olemasolevana. Vete ärajuhtimine teega külgnevalt alalt on olemasolevas situatsioonis lahendatud ning uusi kraavi projekteeritud ei ole. Olemasolevad k raavi d ja truubid paiknevad projektialast väljas. Peale projekti realiseerimist on ette nähtud teega külgneva teemaa- ala ja nõlvade kindlustamine murukülviga kasvupinnasel (sh kõik ehitustegevuse käigus kannatada saanud haljasalad). Vertikaalplaneering Käesolevas projektis on ette nähtud rajada mahasõit ja teenindusplats kogu pikk use s 2,5% piki kaldega riigiteest eemale ning põikkalle 2,0% vasakule (põhja suunas) . Mahasõidul 8,0m pikkuselt toimub põikkalde muutus riigitee pikikaldest teenindusplatsi põikkaldeni. Antud lahendusega juhitakse tekkivad sademeveed reoveepuhastusjaamast eemale ning täidetava tiigi poole. Kindlustamata teepeenrad mahasõidul ja teenindusplatsil planeerida 4,0% ning tekkivad nõlvad minimaalselt kaldega 1:2. Katend Käesoleva projektiga on ette nähtud paigaldada asfaltkate. Katendikonstruktsiooni valikul on lähtututud tellija arvamusest, olemasoleva riigitee katendist ning teenindusplatsi kasutatavate sõidukite koormusest. L ähtutud on „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisest“ (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314, lisad 22.03.2016.a.) ja „Killustikust katendikihtide ehitamise juhise st “ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215 ). Kindlustamata teepeenrad tuleb rajada settekivimikillustikust või purustatud kruusast (fr 0/32; segu nr 6; h=6cm). Projekteeritud katendikonstruktsioon: Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 h=6cm Settekivimi fraktsioneeritud k illustikust alus fr 32 /63 kiilumisega h = 25 cm Dreenkiht liivast (k≥2 ,0m/ööp ) h min = 25 cm Täitepinnas liivast (k≥1,0m/ööp) h=vajadusel Olemasolev mulle Tabel 1 Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded Kihi nimetus Kihi paksus, cm Juhend ( 1 ) Juhendi tabel Positsioon Asfaltbetoon AC 1 2 surf 70/100 6 A 1 B1 Settekivimi fraktsioneeritud killustikust alus fr 32/63 kiilumisega 25 K 1 Nr. 7 Märkused: (1) A – „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (MA peadirektori 23.12.2015.a. käskkiri nr 0314, lisad 22.03.2016.a.) K – „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.2016 käskkirjaga nr 0215); Ü lejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1-3. Asfaltkattega mahasõidu ehitamisel tuleb projekteeritud asfaltkate ühendada olemasoleva riigitee 23150 pinnatud kattega spetsiaalse vuugiliimiga . Vastavalt Maanteeameti nõudmisele tuleb igal võimalusel vältida garantiiaegse pinnatud riigitee katte kahjustamist. Haljasta s, maastikukujundus ja väikevormid Haljastus Käesolevas projektis on haljastuse ulatuseks arvestatud projekteeritud nõlvad k uni planeeritava muldkeha nõlva ülemise piirini. Ehitustööde käigus võib haljastatav ala suureneda või väheneda. Haljastatava ala suurus sõltub ehitustöödel ehitustegevuse käigus kannatada saanud maa-ala suurusest (näiteks mehhanismide tegevuse tõttu või oleva mulde nõlva planeerimise tulemusel) . Kogu ehitustegevusega kannatada saanud haljastus on ette nähtud taastada vastavalt olemasolevale olukorrale. Haljast usena on ette nähtud kasutada murukülv i kasvupin nasel paksusega minimaals elt 7 cm. Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on h ead idanemis- ja katvusomadused ning on sarnane piirkonna olemasolevale haljastusele. Seemne külvamistihedus peaks olema 15 -20 gr/m² ja nõlvadel 20-25 gr/m² . Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku jms. Muud nõuded haljastamise osas peavad vastama teetööde tehnilise kirjelduse punktides 9.1 ja 9.2 toodud nõuetele. Olemasolevad puud, põõsad ja hekid on ette nähtud säilitada maksimaalselt olemasoleval kujul ning tuleb vajadusel ehitustööde vältel kaitsta nõuetekohaselt. Üldiselt on kogu projektiga haaratava ala ulatuses kõrghaljastus piisavalt k augel projekti realiseerimiseks ning nähtavuste tagamiseks. Piirdeaiad Varasemalt koostatud reoveepuhastusjaama projektiga ( Schöttli Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12), mis realiseeritakse koos käesoleva projektiga, on planeeritud käesoleva projektiga rajatava teenindusplatsi piiramine keevisvõrkaiaga. Samuti on planeeritud okastraataiaga uute tiikide ümbritsemine. Uute aedade plaaniline lahendus on esitatud käesoleva projekti asendiplaani joonisel. Mahasõidule on ette nähtud autovärava paigaldamine. Värava minimaalne laius on 6,0m. Liikluskorraldus Ehitusaegne liik l uskorraldus Ajutise ehitusaegse liikluskorralduse objektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt teostatavatele tööde etappidele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 1 3 . juuli 20 15 . aasta määrusele nr 90 “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” ja Maanteeameti pea direktori 29.12.2017 käskkirjaga nr 0334 kinnitatud juhendile MA 2017-019 „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel “ ning olema kooskõlastatud e nne tööde algust Maanteeameti ning kohaliku omavalitsusega. Ehitusaegne liikluskorraldus peab olema koostatud selliselt, et tööde teostamine oleks võimalik ilma liikluse täieliku sulgemiseta. Kogu ehitustööde vältel peab olema kohalikel elanikel ligipääs erakinnistutele. Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärgid Projektiga haaratavale alale on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” . Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad olema testitud vastavalt sta ndardis EVS-EN 12899-1 toodule. Uued liiklusmärgid paigaldada normidekohastele kõ rgustele (1,5 – 2,2m). Liiklusmärkide kõrgused ei tohi oma vahel erineda rohkem kui 5cm. Liiklusmärgid on üldiselt ette nähtud paigaldada 1,5m kaugusele asfaltkatte servast. Käesoleva projektiga on ette nähtud ühe „Anna teed“ liiklusmärgi paigaldamine mahasõidule (suurusgrupp II, kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet ) . Muud nõuded liiklusmärkide, tarvikute ja muude elementide materjalide kohta on esitatud teetööde tehnilise kirjelduse punktis 7.1. Projekteeritud liiklusmärgi asukoht on nähtav asendiplaani joonisel. Tähispostid Olemasolevas situatsioonis kogu lõigul tähispostid puuduvad. Käesoleva projektiga on planeeritud ühe sinise tähisposti paigaldamine mahasõidu tähistamiseks . Projekteeritud tähisposti asukoht on nähtav asendiplaani joonisel. Nähtavused Käesoleva projektiga ehitatava mahasõidu nähtavusi on kontrollitud nähtavuskolmnurkade abil ning normidekohased nähtavused on taga tud . Vastavalt maanteede projekteerimisnormidele peab olema projektkiirusel 5 0km/h tagatud vasakpööraja nähtavu s parema le ja parempööraja nähtavus vasakule minimaalselt 120 m. Tehnovõrgud Üldine Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass ol eks eelnevalt kaetud vähemalt 30 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli (nt sidekaabel) paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ~30-40cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥15cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna(vagu) täidetakse peale kaabli l angetamist samuti pealt liivaga. Kaitse- ja/või reservtorude paigaldamisel tuleb teha mõõdistused ning teostusjoonised edastada vastava tehnovõrgu valdajatele. Elektriülekande liinid Käes oleva projektiga rajatav mahasõit asub olemasolevatest elektriülekandeliinidest piisavalt kaugel, et mitte takistada projekti realiseerimist . U usi elektriüle kande liine planeeritud ei ole. Varem projekteeritud reoveepuhasti ( Schöttli Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12) elektritoide korraldatakse eraldiseisva projektiga (tellitakse liitumine) , mille eest vastutab Schöttli Keskkonnatehnika AS esindaja. Kõik olemasolevad elektriülekandeliinid on esitatud geodeetiliste u uringutega koostatud geo deetilisel alusplaanil ning on nähtav ad ka projekti plaanijoonis el . Tööde te ostamisel elektriülekande liinide kaitsevööndis, lähtuda Elektrilevi OÜ ettekirjutustest. Telekommunikatsioon isüsteemid Käesoleva projektiga rajatav mahasõit ristub telekommunikatsiooni maakaabli tega, millest üks on vaskkaabel ning teine optiline valguskaabel. Samuti ristub mahasõit varem projekteeritud valguskaabliga ( Corle OÜ töö). Uusi sideehitise planeeritud ei ole ning samuti ei ole ette nähtud olemasolevate likvideerimist või ümbertõstmist. Käesoleva projektiga on ette nähtud olemasolevatele maakaablitele paigaldada kaitsetorud ( A-kat , Ø110mm, 750kN) ning varasemalt projekteeritud valguskaablile reservtoru ( A-kat , Ø110mm, 750kN ) . Kui nimetatud valguskaabel realiseeritakse enne käesoleva projekti mahasõitu , siis paigaldada reservtoru asemel kaitsetoru. Kõik telekommunikatsiooni süsteemid on esitatud geodeetiliste uuringutega koostatud geodeetilisel alusplaanil ning on nähtavad ka projekti plaanijoonisel. Tööde teostamisel telekommunikatsioonisüsteemide kaitsevööndis, lähtuda Telia Eesti AS ettekirjutustest TÖÖD E TEOSTAMINE Üldosa Teetöödel juhinduda määruse „Liiklusk orralduse nõuded teetöödel“ nõuetest ja juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Vajadusel on projektis ette nähtud teekatte alla jäävatele olemasolevatele tehnovõrkudele (kaablitele) paigaldada kaablikaitse- ja/või reservtorud. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks tuleb sellest teavitada piirinaabritest maaomanikke ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt. mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt. aiad, hekk, puud jmt.) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h. eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud . Eelpoolt toodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Tehnoloogia Üldine Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seaduste, standardite, normdokumentide ja juhendite terviktekstidest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud “Hinnapakkumuste loetelus”, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused” versioon 18.02.2019 . Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tihe- ning hajaasustusega alal kohaliku omavalitsusega. Ehitusaegne liikluskorraldus peab olema koostatud selliselt, et tööde teostamine oleks võimalik ilma liikluse täieliku sulgemiseta. Kogu ehitustööde vältel peab olema kohalikel elanikel ligipääs erakinnistutele ning peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Käesolev projekt on koostatud L-EST97 koordinaatsüsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis . Ehitaja koostab oma reeperikäigu kasutamaks kogu ehitustegevuse vältel. Pi ketaaž tuleb säilitada garantii aja lõpuni või tellija korralduseni. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid, liiklussaared, valgustus jne). Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. G eodeetilise võrgu mõõdistuspunktid e säilivus peab olema ehitustööde käigus tagatud. Kui ehitustegevuse käigus ilmneb oht mõõdistusvõrgu punktidele, siis tuleb need vastavate kaitsemeetmetega säilitada või vigastamise korral taastada. Kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, märkides nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta neilt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Pai galdada vajalikud kaitse torud või teostada muud vajalikud ette nähtud kaitsemeetmed. K õlbmatu pinnase veokohad täpsustada kohaliku omavalitsuse ja tellija esindajatega enne ehitustööde algust. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija ga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jä ätmekäitlusseadusele. Eemaldatakse objekti ulatuses likvideeri misele määratud rajatised (sh. v älisvalgustus, teepiirded, liiklusmärgid , truubid jne). Ehitustööd Paigaldatakse vajaliku d kaitsemeetmed vastavalt vajadusele olemasoleva puittaimestiku kaitsmiseks ehitusetegevuse eest. Planeeritava ehitusaluse maa-ala ulatuses eemaldatakse vajalikest kohtadest võsa, mets , kasvupinna s ja ehituseks sobimatu pinnas . Seejärel kaevatakse välja projektikohased süvendid. Peale süvendite kaevet tuleb planeerida aluspinnas minimaalselt 4,0% põikka l dega. Kuna teenindusplats asetseb olemasoleval tiigil, siis täidetakse tiik kuni dreenikihi alumise piirini liivaga ( filtratsioonimoodul vähemalt 1 ,0m/ööp ). Kasvupinnas ladustatakse selleks ette nähtud laoplatsile, seda saab hiljem kasutada projektis ette nähtud nõlvakindlustuste ja haljasalade rajamiseks. Kaevamisel ja ladustamisel tuleb jälgida, et säiliks mulla kvaliteet (ei tohi seguneda teiste pinnastega). Ehitatakse välja projektis ette nähtud teealused jm. rajatised. Väljakaevatud muldealused pinnad planeeritakse ja tihendatakse. Olemasoleva ebasobiva ehitusmaterjali väljakaevamine tuleb teostada kogu olemasoleva muldkeha laiuses. Ehitatakse välja uued mulded ja alused. Muldkeha ehitamiseks vajaminev pinnas veetakse karjäärist. Juurdeveetav materjal ei tohi olla halvema filtratsioonimooduliga kui on olemasoleval muldkehal, kuid samas f iltratsioonimooduliga vähemalt 2 ,0m/ööp. Kõik karjäärist juurdeveetavad pinnased peavad olema dreenivate omadustega s.t. nende filtratsioonimoodul peab vastama „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud standarditele. Juurdeveetud ehitamiseks kasutatav pinnas tihendatakse kihtide kaupa. Muldepinnase tihendamist kontrollida vastavalt „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisele“ (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016 käskkiri nr 0001) ja selles nimetatud nõutud standar ditele. Muldkeha tuleb planeerida pealt 4,0% põikkaldega. Kõlbmatu pinnas jm. taaskasutamiseks kõlbmatu ehituspraht tuleb vedada prügimäele. Veo- ja paigaldustingimused täpsustada täiendavalt enne vastavate tööde algust tee valdajaga. Peale mulde väljaehitamist ehitatakse kihtide kaupa välja projektsed katendikihid järjest . Projekteeritav mahasõit ja teenindusplats on ette nähtud rajada asfaltbetoonkattega . Peale väljakaevete teostamist ja muldkeha ehitus t või olemasoleva muldkeha täiendami st liiva ga (filtratsioonimoodul k≥1 ,0m/ööp) , rajatakse selle peale dreenkiht või täiendav täide (filtratsioonimoodu l k≥2,0m/ööp) minimaalselt 25 cm paksuselt . Dreenkiht planeerida pealt 2,5% põikkaldega vasakule (põhja poole) või vastavalt projekteeritud vertikaalplaneeringule. Dreenkihi peale paigaldada fraktsioneeritud set tekivimikillustikust alus fr 32 /63 paksusega 25cm , mille peale paigaldada viimase kihina katendikonstruktsioonis asfaltbetoon AC 1 2 surf paksusega 6cm. Kindlustamata teepeenrad tuleb rajada settekivimik illustikust või purustatud kruusast ( fr 0/32; segu nr 6; h=6cm). Vastavalt projekti plaanijoonistele kaetakse näidatud kohtades ala kasvumullaga ( h min =7 cm) ning külvatakse muruseeme. Samuti taastatakse haljastus ka aladel, mis ei ole esitatud projekti joonistel, kuid said kannatada ehitustegevuse tagajärjel. Töödega haaratud teemaa-ala heakorrastatakse selliselt, et oleks võimalik maa-ala hooldus sõidukit ele paigaldatud mehhanismidega. Viimaks p aigaldatakse liiklusmärgid , tähispostid , aiad jne . Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Kogu ehituspraht tuleb kokku korjata ja ära vedada konteinerites või muul kindlal transpordivahendil selleks ettenähtud kohta. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. H ooldamisjuhend Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hooldetegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on „Tee seisundinõuded“ Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 45 17.12.2002 (RTL 2003, 1 ,2), muudetud ministri määrusega nr 85 (RT I 11.08.2011, 1). S petsiaalsed erinõuded puuduvad. Käesoleva projektiga on planeeritud ühe täiendava mahasõidu rajamine riigitee äärde. Teenindusplatsi hooldamise eest hoolitseb kinnistu omanik. Hooldetööde teostamisel on tegu minimaalse muutusega. Üldiselt on nõlvad projekteeritud 1:2 nõlvusega (või laugemana olenevalt situatsioonist) , kuid olemasolevast situatsioonist lähtuvalt on nõlvade ulatus suhteliselt väike, kuna muldkehad ei ole väga kõrged ning olemasolev tiik kuulub täitmisele varasmelat koostatud reoveepuhastusjaama projekti raames ( Schöttli Keskkonnatehnika AS) . Juurde on projekteeritud üks liiklusmärk ja üks tähispost, kuid ne nde mõju hooldetöödele on minimaalne või olematu. Keskkonnakaitse aspektid Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Projektiga ei tohi mõjutada piirkonna maaparandussüsteemide toimimist Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse kohaliku oma valitsusega. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad peavad asuma kaugemal kui 50 m veekogudest ja kaevudest. Saatja: Ott Olesk <[email protected]> Saadetud: 02.09.2019 13:12 Adressaat: <[email protected]> Teema: Mahasõidu põhiprojekti kooskõlastamise taotlus Manused: image001.png; P19071_PP-C-01_tt_mnt.pdf; P19071_PP-E_seletus.docx; P19071_PP-2AP_20190902.pdf; P19071_PP-2AP_20190902.dwg Tere, Teostame Schöttli Keskkonnatehnika AS tellimusel Aakre reoveepuhastusjaama mahasõidu ja teenindusplatsi põhiprojekti. Projekteeritav mahasõit asub Tartu maakonnas, Elva vallas, Aakre külas riigitee 23150 Aakre ? Pühaste 1,72km parempoolsel küljel Kasemetsa tee 1 kinnistule. Soovime projektile taotleda Maanteeameti kooskõlastust. Manusest leiate projekti seletuskirja, MNT nõudmised ning asendiplaani joonise. Jääme Teie vastust ootama. Lugupidamisega, Ott Olesk Projekteerija/Designer Reaalprojekt OÜ M +372 523 5798 E [email protected] WEB www.reaalprojekt.ee Aadress Pärnu mnt. 463, 10916 Tallinn This email has been checked for viruses by Avast antivirus software. www.avast.com 66. 85 66. 8 66 .7 5 66. .55 .6 6.65 O Riigitee 23150 1,72km .7 O O 66 66 6 66 O O 5 .6 65.O .8 O 66 66.455 65 85 O 65 65. .9 A 66 95 66. .0 .6 66 05 O 66 O 66. .1 66 15 O 66. .2 66 25 6 .3 O 66 35 O 5 O . A 66. .4 O .5 6 45 66 O O O O LEGEND: 5 O Projekteeritud katte serv 66. O O O O Projekteeritud teepeenra serv O 37.5 O 37.45 roosa O Projekteeritud asfaltkate Projekteeritud teepeenra kindlustamine min=7cm) 45 66. Varem projekteeritud valguskaabel Corle ( OÜ töö) Varem projekteeritud okastraataed Schöttli ( Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 ) Varem projekteeritud tehnohoone ja reoveepuhasti )(2) (Schöttli Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 O Schöttli Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 ) Varem projekteeritud tiik Varem projekteeritud reoveekanalisatsiooni toru Schöttli ( Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 ) )(2) (Schöttli Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 Varem projekteeritud veetoru Schöttli ( Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 ) Varem projekteeritud survekanalisatsiooni toru Schöttli ( Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 ) Varem projekteeritud reoveepumpla ja siiber Schöttli ( Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 ) Varem projekteeritud veetoru Altren ( Projekt OÜ töö nr VK1931) Varem projekteeritud reoveekanalisatsiooni toru Altren( Projekt OÜ töö nr VK1931 ) Altren Projekt OÜ töö nr VK1931 ) Altren Projekt OÜ töö nr VK1931 ) 1. 2. 64.85 Ø500 bet. 64.85-64.83 Reaalprojekt OÜ Töö nimetus Pärnu mnt 463 10916 Tallinn Estonia tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee AAKRE REOVEEPUHASTI MAHASÕIT JA TEENINDUSPLATS [email protected] Tellija Asukoht Varem projekteeritud tiik KASUMETSA TEE 1, AAKRE KÜLA, ELVA VALD, TARTU MAAKOND )(2) (Schöttli Keskkonnatehnika AS töö nr S-19-12 SCHÖTTELI KESKKONNATEHNIKA AS Joonise nimetus Mõõtkava Insener: OTT OLESK ASENDIPLAAN 1:500 Projektijuht: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr LIINA LIPRE Fail / Kuupäev: P19071_PP-2AP.dwg / 02.09.2019 P19071 PP - 2AP