Tartumaa Kambja vald Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi kinnistute teede ja tehnovõrkude projekteerimine

Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 4 1.1 ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTLAHENDUS..................................................................................................................... 5 1.3 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................................................... 9 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID ............................................ 10 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID ............................................................................ 10 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID ....................................................................................................... 11 2.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 11 2.2.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus .......................................................................... 11 2.2.3 Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang ............................................................ 12 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR ...................................................................................... 12 3.1 ÜLDNÕUDED ............................................................................................................................. 12 3.2 VEETORUSTIK ........................................................................................................................... 13 3.2.1 Torud ja toruühendused ..................................................................................................... 13 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped .................................................................. 13 3.2.2.1 Kiilsiibrid .................................................................................................................................. 14 3.2.3 Tuletõrjehüdrandid ............................................................................................................. 14 3.3 KIIRLIITEÄÄRIKUD JA –MUHVID ................................................................................................... 15 3.4 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ................................................................................ 15 3.5 SADEMEVEE DRENAAŽTORUSTIK ............................................................................................... 15 3.6 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED ......................................................................... 15 3.7 REOVEEKANALISATSIOONI- JA DRENAAŽIKAEVUD ........................................................................ 16 3.8 KAEVUKAANED JA TÄNAVAKAPED ............................................................................................... 16 4 EHITUSTÖÖD ........................................................................................................................ 17 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID................................................................................................ 17 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................. 17 4.2.1 Ettevalmistustööd ............................................................................................................... 17 4.2.2 Ehitiste kaitsmine ............................................................................................................... 17 4.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine ....................................................................................... 18 4.2.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine .......................................................................... 19 4.2.5 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ............................................................. 19 4.2.6 Ehitustööde aegne müratase ja vibratsioon ....................................................................... 20 4.2.7 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................... 20 4.2.8 Aruandlus ........................................................................................................................... 20 4.2.9 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................... 20 4.2.10 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ............................ 21 4.2.11 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid ................................................................... 21 4.2.12 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele ..................................................................................... 22 4.2.13 Geodeetiliste märkide kaitsmine .................................................................................... 22 4.2.14 Kaablite kaitsmine .......................................................................................................... 22 4.2.15 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine .................................................................... 23 4.2.15.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik ....................................................................... 24 4.2.15.2 Liikluse taasavamine .............................................................................................................. 24 4.3 LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE ..................................................................................................... 24 5 KATETE EEMALDAMINE ...................................................................................................... 25 5.1 ASFALTKATTE EEMALDAMINE ..................................................................................................... 25 5.2 KRUUSKATTE EEMALDAMINE ...................................................................................................... 25 5.3 KASVUPINNASE EEMALDAMINE ................................................................................................... 25 6 KAEVETÖÖD ......................................................................................................................... 26 6.1.1 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas ................................................................................ 27 6.1.2 Ehituskaeviku toestamine................................................................................................... 27 Altren Projekt OÜ 03.04.2019 2 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt 6.1.3 Veetõrje ehituskaevikust .................................................................................................... 27 6.1.4 Toru aluse, tasanduskihi rajamine ...................................................................................... 28 6.1.5 Ehituskaeviku tagasitäide ................................................................................................... 28 6.1.6 Algtäide............................................................................................................................... 28 6.1.7 Lõpptäide ............................................................................................................................ 29 6.1.8 Tagasitäite tihendamine ..................................................................................................... 29 6.1.9 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded ....................................................................... 29 6.1.10 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega ........................................................... 30 6.1.11 Torustiku soojustamine .................................................................................................. 30 6.1.12 Märketraat ning märke- ja hoiatuslint ............................................................................. 31 6.1.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine ........................ 31 6.1.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 31 6.1.15 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine ..................................................... 32 7 KATETE TAASTAMINE ......................................................................................................... 32 7.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST................................................................................................... 32 7.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ................................................................................................... 33 7.3 NÕUDED MATERJALIDELE .......................................................................................................... 33 7.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE ............................................................................................ 34 7.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE ........................................................................................................ 35 7.6 HALJASTUSE TAASTAMINE ......................................................................................................... 35 8 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE ................................................................................... 36 9 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ........................................................................ 37 9.1 ÜLEVAATUSED .......................................................................................................................... 37 9.2 TORUSTIKUD ............................................................................................................................ 37 9.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus ................................................................................... 37 9.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse ............................................................................... 38 9.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ............................................................................. 38 9.2.4 Survetorustike survekatse .................................................................................................. 38 9.2.5 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine ...................................................... 39 9.2.6 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu..................................................................... 39 10 REOVEEPUMPLA ............................................................................................................. 39 10.1 ÜLDIST ..................................................................................................................................... 39 10.2 PUMPLA KORPUSE MATERJALID ................................................................................................. 40 10.3 PUMPLA ANKURDAMINE ............................................................................................................. 40 10.4 PUMPLA LUUGISTIK JA SOOJUSTUS ............................................................................................ 41 10.5 PUMPLAS KASUTATAVAD MATERJALID JA KONSTRUKTSIOON ........................................................ 41 10.6 NÕUDED PUMBA VALIKULE ......................................................................................................... 42 10.7 NÕUDED HALJASTUSELE, TEEDELE ............................................................................................ 43 10.8 NÕUDED PUMPLA DOKUMENTATSIOONILE ................................................................................... 43 10.9 REOVEEPUMPLATE KATSETAMINE .............................................................................................. 43 10.10 ELEKTER-AUTOMAATIKA ............................................................................................................ 44 Altren Projekt OÜ 03.04.2019 3 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt TÖÖKIRJELDUS 1 SISSEJUHATUS 1.1 ÜLDOSA Projekt on koostatud Tevo Kaup AS tellimusel. Projektiga on lahendatud Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu ehitus. Asukoha skeem Objekti asukoht Altren Projekt OÜ 03.04.2019 4 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt 1.2 PROJEKTLAHENDUS Projektiga on lahendatud Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu ehitus. Projekti mahtu kuulus teed ja liikluskorraldus, torustikud, tänavavalgustus ning side. Käesolev projekt hõlmab torustike osa. Antud detailplaneeringuala kuulub AS Tartu Veevärk hallatavasse piirkonda ning projekti koostamisel on arvestatud AS Tartu Veevärk poolt välja antud tehniliste tingimustega ja detailplaneeringus koostatud lahendustega. Antud piirkonda on planeeritud üksikelamud ja ärimaa kinnistud. Planeeringuala joogiveega varustamiseks kasutatakse Tartu linnast tulevat puhast vett. Käesoleval hetkel on Tartu – Valga tee äärsete kinnistute jaoks ehitatud De63 veetoru, kust on Riia maantee kinnistutele tehtud ühendused. Samas on De63 veetoru kõrvale ära ehitatud De160 veetoru, mis ei ole käesoleval hetkel kasutuses. Detailplaneeringu realiseerimisega tuleb võtta De160 veetoru kasutusse. Selleks tuleb see veetou läbi pesta ja desinfitseerida ning Riia maantee kinnistute olemasolevad ühendused tuleb ümber ühendada De160 veetorule. De160 veetoru on valmis ehitatud Riia mnt 172 kinnistuni. Detailplaneeringu realiseerimisega tuleb veetoru edasi ehitada Kõrtsi ja Valli detailplaneeringu aladele. Veetoru ringistus tuleb ehitada Valli detailplaneeringust välja läbi Laseri tn T29, Laseri tn T31, Raudtee tn 106a, Raudtee tn 104, Raudtee tn 104a kinnistu kuni Raudtee tn 102A kinnistul asuvasse olemasolevasse De160 veetorusse. Enamus tänavatele on projekteeritud De110-160 mm läbimõõduga veetorud, et oleks tagatud tuletõrjeveevarustus 10 l/s. Käesoleval hetkel on Riia mnt kinnistute tarvis välja ehitatud reoveepumpla, mis asub Riia mnt 172 kinnistu ees. Ehituse käigus tuleb olemasolev reoveepumpla likvideerida ja transportida AS Tartu Veevärk poolt näidatud asukohta. Reoveetorustik tuleb ehitada likvideeritava pumpla juurest Kõrtsi detailplaneeringu poole. Kõrtsi detailplaneeringu alas jääb reoveetorustik Paju tänavale ja Raudtee tee kõnnitee alla ning Paju tn 5 kinnistu peale ning edasi tuleb ehitada Valli detailplaneeringu tänava aladele. Isevoolselt reovesi ära ei voola Tartu linna reoveetorustikku. Selleks tuleb rajad reoveepumpla RVP-1 Valli detailplaneeringuala lõuna poolsesse külge, kust reoveed pumbatakse Laseri tn T29 tee maa-ala peale rajatavasse isevoolsesse reoveetorustikku. Pumpla ümber tuleb rajada killustikkattega teenindusplats. Survekanalisatsiooni jaoks tuleb paigaldada rahustuskaev KRK-1 ning trassi keskpaika survekanalisatsioonitorustiku läbipesukaev. Eesvooluks on reoveetorul Raudtee tänava isevoolne reoveetorustik, mis on välja ehitatud. Reoveetoru tuleb ehitada Laseri tn T29, Laseri tn T31, Raudtee tn 106a, Raudtee tn 104 ja Raudtee tn 102A kinnistute pealt kuni eesvooluni. Kõrtsi ja Valli detailplaneeringualad asuvad põllumajandusliku kasutusotstarbega maa-aladel, mis on kaetud drenaažisüsteemidega. Detailplaneeringute välja ehitamisega tuleb tagada kõrval kinnistute drenaažisüsteemide toimine. Selleks on Kobras AS koostanud drenaažitorustiku projekti (PIIRI MAAPARANDUSEHITISE REKOSNTRUEERIMISE PROJEKT, töö nr 2017- 022), kus peatorustik tuleb uuesti ehitada, nii et kõrval kinnistute drenaaživee äravool oleks tagatud. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 5 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Sademveesüsteem on detailplaneeringute alas lahendatud immutamisega sademevee drenaažitorustikku. Kõnnitee ja sõidutee on projekteeritud ühepoolse kaldega ning ühele poole serva tuleb rajada nõva, kuhu sademeveed tee pealt voolavad. Nõva alla on projekteeritud sademevee drenaažitorustik, kuhu vihmaveed lõpuks jõuavad. Sademevee drenaažitorustiku ümber tuleb paigaldada hästi vett läbi laskev filterkangas ning kaevik tuleb täita toru ümber killutikuga fraktsioon 8-16 mm ning ülejäänud kaevik tuleb täita killustikuga fraktsioon 32-64 mm. Killutiku peale tuleb paigaldada 3 cm kasvumulda koos muruga (vt joonis VK-6-01). Igale kinnistule on projekteeritud sademe veedrenaaži liitumispunkt, kuhu saab juhtida sademeveed. Kinnistutel ei ole lubatud vihmavett otse torustikku juhtida. Selleks tuleb kasutada immutust, sest tänavatorustikud ei ole projekteeritud suurele vooluhulgale, kuna eesvoolutorustik ei võta suuri vooluhulkasid vastu. Suurte vooluhulkade leevenduseks on Valli DP lõuna poolsesse külge projekteeritud tiik, kuhu detailplaneeringu alalt tulevad sademeveed on suunatud. Tiigist edasi on projekteeritud sademeveetoru De160 mm läbimõõduga ühendus kuni sademeveepumplani SVP-2. Projekteeritud sademeveepumplast pumbatakse detailplaneeringu alalt kokku kogutud sademevesi mööda sademevee survetorustikku kuni Laseri tänav T29 kinnistul olevasse projekteeritud sademeveekaevu SK-1. Projekteeritud sademeveekaevust SK-1 voolab detailplaneeringu alalt kokku kogutud sademevesi isevoolselt mööda Laseri tn T31, Raudtee tn 106a, Raudtee tn 104, Raudtee tn 104a kinnistut kuni Raudtee tn 102A kinnistul olemasoleva eesvooluni. Ennem sademevee suubumist eesvoolutorru on projekteeritud I klassi õlipüüdur koos muda ja liivapüüduriga Q=10 l/s (ENS10). Tiiki suunatakse ainult detailplaneeringu alalt tulev sademevesi, maaparandusdrenaaži vett läbi tiigi ei lasta. Maaprandusdrenaaž ja detailplaneeringuala sademevee drenaaaži süsteem on täiesti kaks eraldi seisvat süsteemi. Tiik tuleb rajada nõlvusega 1:2, mille nõlva peal abs. kõrgus on 65,20 , tiigi põhjas abs. kõrgus 62,50 , sügavus 2,5 m. Tiiki suubuv sademeveesüsteemi vooluhulk on ca 25 l/s ja tiigist välja minev voolhulk on ca 15 l/s. Seega tiiki voolab juurde ca 10 l/s. Vooluhulkasid piirab torustiku läbimõõt ja kuna väljavoolutoru läbimõõt on väiksem, siis tekib tiigis paisutus ning ülesvoolu jääb süsteem mingiks ajaks uputatud olekusse, seniks kuni tiigi tase langeb. Arvestuslikult on detailplaneeringualadel kokku ca 4,55 ha kõvakattega pinda. Kõvakattega alalt tulev arvutuslik vooluhulk on ca 365 l/s, mis läheb sademevee drenaaži süsteemi. Kui võtta vihma pikkuseks ca 30 minutit, siis jõuab süsteemi ca 660 m3 sademevett. Käesoleval hetkel on arvestatud tiigi mahuks 1000 m 3. Ehitatavate torustike pikkused on järgmised: o veetorustiku kogupikkus 4366 o reoveetorustiku kogupikkus 4198 m o sademeveetorustiku kogupikkus 930 Altren Projekt OÜ 03.04.2019 6 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt o sademevee drenaažitorustiku kogupikkus 3857 m o survekanalisatsioonitorustiku kogupikkus 358 m Torustike pikkus kokku 13709 m. Veetorustik Veetorustike dimensioneerimisel on aluseks eelkõige standard EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk. Põhitänavate veetorustik on projekteeritud PE PN10 De110-160 mm torudest pikkusega ca 3398 m. Detailplaneeringu tupiktänavad on projekteeritud PE PN10 De50 mm torudest pikkusega ca 260 m. Kinnistuühendused on projekteeritud PE PN10 De32-63 mm torudest pikkusega ca 679 m. Kinnistute ühendamiseks veevarustuse tänavatorustikuga PE PN10 De110-160 on kinnistutele projekteeritud peatorustikust sadulühendusega veeühendus- torustik üldjuhul PE PN10 De32 mm (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). Ühendustorustikele on kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) projekteeritud teleskoopse spindlipikenduse ja kapega varustatud maakraan. Torustike läbimõõdud ja paiknemine on toodud joonisel AS-4-02 kuni AS-4-10, sõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-01 ja VK-7-04. Projektiga on ette nähtud paigaldada maa-alused soojustatud teleskoopilised „T“-tüüpi hüdrandid, hüdrantide asukohad on toodud joonistel AS-4-03 kuni AS- 4-10. Torustik rajatakse lahtise kaevega. Veetarve Arvutuslikult on projekteeritud ala tunni maksimaalne vooluhulk 2,35 l/s. Kuna arvestada tuleb ka tuletõrjevee vooluhulgaga, siis on tänavatele projekteeritud üldjuhul De110 mm läbimõõduga veetoru. Veetarve on leitud arvutuslikult. Projekteeritud piirkonnas on 97 üksikelamu krunti ja viis ärikrunti. Vooluhulga arvutamisel on arvestatud ühe üksikelamu kinnistu kohta 3,5 inimest ja tarbitavaks veekoguseks 120 l/d, ärikruntide kohta on arvestatud 10 inimese veetarve ehk siis 1,2 m 3/d kinnistu kohta. Lekkevee koguseks on arvestatud 10% kogutarbimisest. Tipptunni ehk tunnimaksimaalne tarbimine on määratud vastavalt projekteerimisnormile EVS 921:2014. Qmaxh=Kööp x Kh x q / T kus q=120 ööpäevane keskmine veetarbimine inimese kohta T=24 vee tarbimise aeg ööpäevas. Kööp =1.2 suurima tarbimise ebaühtlustegur ööpäevas Kh=Amax x Bmax suurima tarbimise ebaühtlustegur tunnis kus Amax=1.2 – 1.4 =>1.3 Bmax=2,78 ( 390 inimest) Altren Projekt OÜ 03.04.2019 7 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Kuna määravaks on tuletõrjeveevarustuse vooluhulk, mis on 10 l/s, siis veetorustiku dimensioneerimine on tehtud selle järgi. Tammetõru tänaval on veetorustiku rõhk 3,4 atm. Projektala kõige kaugemas punktis Räni – Raudtee teealal sõlmes V-9 on veetorustiku rõhk 10 l/s veetarbimise juures 2,7 atm. Reoveetorustik Kanalisatsioonitorustike dimensioneerimisel on eelkõige aluseks standard EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk. Planeeringu alas on tänavatorustik projekteeritud PVC SN8 De160-250 mm torudest. Kinnistu reoveekanalisatsiooni torustik on ette nähtud rajada PVC SN8 De160 mm torust. Uued majaühendused lõppevad kinnistu piiril otsakorgiga. Majaühenduste lang on 10‰ (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). Reoveepumpla tuleb rajada siseläbimõõduga Di1600. Pumpla peab olema varustatud kahe pumbaga. Reoveepumpla RVP-1 (vt joonis VK-6-35) on projekteeritud tootlikusega 5 l/s ja tõstekõrgusega H=9 m. Sademevee drenaažitorustik Detailplaneeringute alas sademevee drenaaži peakollektor on projekteeritud tänavale SN8 PE De160-315 mm torudest pikkusega ca 3155 m. Kinnistuühendused on projekteeritud SN8 PE De110 mm torudest pikkusega ca 697 m. Eesvooluks on detailplaneeringu alasse jääv tiik, kust veed edasi Tartu linna sademeveetorustikku pumbatakse. Lõigus sademevee drenaažikaev D-3 kuni pimeühendus DPY-7 on maapranadus drenaažitoru ja sademevee drenaažitoru ühes kaevikus, aga nad on kaks eraldi seisvat toru. Sademevee drenaažitorustiku rajamisel peavad olemasolevad drenaazisüsteemid tööle jääma. Kuna drenaaži kõrgus ei ole täpselt teada, siis tuleb kõrgused välja selgitada ehitustööde käigus, vajadusel tuleb korrigeerida projektlahendust. Kui olemasolev drenaažitorustik ei ristu rajatava sademevee drenaažitorustikuga, siis tuleb üldjuhul olemasolev drenaaž ühendada sademevee drenaazitorustikku. Sademeveetorustik Detailplaneeringu alalt kokku kogutud sademevesi suunatakse mööda survekanalisatsioonitorustikku kuni Laseri tänav T29 kinnistuni, kus edaspidi juhitakse sademevesi mööda projekteeritud PE/PP SN8 De250-688mm sademeveetorustikku kuni Raudtee tänaval olemasolevasse eesvoolukaevu OSK-1. Laseri tänava ristmikule on jäetud perspektiivsed otsad. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 8 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Survekanalisatsioonitorustik Survekanalisatsioonitorustik on projekteeritud tänavale PE PN10 De110 mm torudest pikkusega ca 358 m. Survetorustiku sõlme LPK-1 tuleb paigaldada läbipesukaev (vt joonis VK-6-34). 1.3 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest: • Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Kobras AS juuli kuni detsember 2017 a. Töö nr 2017-272, 2017-172 ja 2017-139. Alused on koostatud BK77 süsteemis. • AS Tartu Veevärk poolt väljastatud üldised nõuded vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks. • Artes Terrae OÜ poolt koostatud " Lemmatsi küla Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering". Töö nr 17DP08. • Plaan OÜ poolt koostatud " Valli krundi detailplaneering". Töö nr DP 0401-16. • Alus-Geoloogia OÜ poolt koostatud „Tartumaa, Kambja valla, Räni küla Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse tartistu projekteerimine. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“. Töö nr 1801. • Teeprojektid Tiit Korn FIE poolt koostatud teeprojekt " Tartumaa, Kambja vald, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 1: Teedeehitus ja liikluskorraldus". Töö nr. TE 1804. • OÜ Keskonnaprojekt poolt koostatud torustike eelprojekt " Laseri ja Raudtee tänava rekonstrueerimine OSA-2: Veevarustus, kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon". Töö nr. 1885 • OÜ Keskonnaprojekt poolt koostatud liikluskorralduse eelprojekt " Laseri ja Raudtee tänava rekonstrueerimine". Töö nr. 1885 Altren Projekt OÜ 03.04.2019 9 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt 2 KASUTATUD STANDARDID, JUHENDID JA KRITEERIUMID 2.1 PROJEKTEERIMISE STANDARDID JA JUHENDID Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: - EVS 907-2010 – Rajatise ehitusprojekt - EVS-EN 13242:2006+A1:2008 - Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid KONSOLIDEERITUD TEKST - EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk - EVS 835:2014 - Hoone Veevärk - EVS 848:2013 – Väliskanalisatsioonivõrk - EVS 846:2013 – Hoone kanalisatsioon - EVS 843:2016 – Linnatänavad - EVS 932:2017 - Ehitusprojekt - EVS 812-6:2012- Ehitise tuleohutus - Maaparandusseadus - RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. - Asfaltbetoonsegu tuleb paigaldada vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ –le, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2010 käskkirjaga nr 383. - EVS 901-1:2009 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaldisegude täitematerjalid - EVS 901-2:2009 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained - EVS 901-3: 2009 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3: 2009 - Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis 2014-15 - Killustikust katendite ehitamise juhend 2012-2 - Elastsete tänavakatendite projekteerimise juhend 2001-52 - EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; - EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid; - EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; - EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid; Altren Projekt OÜ 03.04.2019 10 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt - EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine - Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); - Killustikaluse ehitamise nõuded ja kasutatavate materjalide minimaalsed nõuded on esitatud „ Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.12 käskkirjaga nr 0167. - "Tartu linna kaevetööde eeskiri", määrus nr 52. 18.12.2003 2.2 TÄIENDAVAD KRITEERIUMID Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. 2.2.1 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab üks kuni kaks nädalat enne tänavalõigul ehitustööde alustamist teavitama elanikke tööde algusest. Töövõtja peab informeerima elanikkonda kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti peab Töövõtja saatma kirjaliku teatise igale ehitustöödega külgneva kinnistu omanikule kaks kuni kolm nädalat enne ehitustööde algust. Kinnistute omanikele, kelle kinnistul on vaja ehitustöid teostada, tuleb saata tähitud kiri ning veenduda, et omanik on selle ka kätte saanud. Teatise vorm tuleb kooskõlastada Inseneriga. 2.2.2 Kaevude, torude sügavus ja vahekaugus - Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m toru peale, arvestades maapinnast. - Projekteeritud kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus liitumispunktis on 1,5 m arvestatuna maapinnast toru peale. - Projekteeritud torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 200 mm. Kaevude kohale tehakse vajalikud laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust. Projekteeritud torudevaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei oleks takistatud, olles vähemalt 100 mm. - Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale. - Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,1 m toru alla. - Olemasolevate teadmata kõrgustega side- ja elekterikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m kaablite peale. Juhul kui olemasolevad teadamata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis Altren Projekt OÜ 03.04.2019 11 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist ning sellest tulenevalt projekteerimistööde ja ehitustööde kulud finantseerib ehituse Töövõtja. Projekteeritud torude külgnemisel või ristumisel teiste tehnovõrkude valdajate trassidega on lähtutud Eesti standardist (EVS 843:2016 – Linnatänavad). 2.2.3 Kinnistu ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang Kinnistu ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates veemagistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE PN10 De32 mm (kui plaanil ei ole märgitud teisiti) koos maakraaniga (maakraan koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan paigaldatakse 0,3 kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole, toru pikendatakse kuni kinnistu piirini ja lõpetatakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Kanalisatsioonitorustiku kinnistuühendus tuleb teostada kaevust. Kinnistuühendus tuleb varustada otsakorgiga. Vältimaks liitumiskaevu vajumist kinnistusisese torustiku ühendamisel, tuleb Töövõtjal paigaldada liitumiskaevust kuni kinnistu piirini kanalisatsioonitoru De160 ning lõpetada torustik otsakorgiga. Majaühenduste lang on 10‰ (kui plaanil ei ole märgitud teisiti). Kanalisatsioonitorustiku sügavus maapinnast liitumispunktis peab olema minimaalselt 1,5 m toru peale (v.a. juhul, kui olemasoleva liitumispunkti sügavus on väiksem ning eesvool ei võimalda liitumispunkti sügavamale rajada). 3 MATERJALIDE NOMENKLATUUR 3.1 ÜLDNÕUDED Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kasutatavad materjalid peavad olema korrosiooni- ja happekindlad või töödeldud nii, et need oleksid küllaldaselt kaitstud. Need ei tohi sisaldada toksilisi aineid, soodustada mikrobioloogilist kasvu või anda neis olevale või kokkupuutuvale veele tugevamat maitset, lõhna, suurendada hägusust või muuta vee värvust. Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. Töövõtja peab esitama kasutatavate materjalide nimekiri, valitud ehitustoodete mark ja seadmete eeldatav tootja. Enne ehitustööde algust mõistliku aja jooksul peab Töövõtja esitama Insenerile lõplikuks heakskiitmiseks materjalide/toodete nimekirja ning Töödes kasutada kavatsetavate materjalide/toodete kohta käiva tehnilise informatsiooni. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 12 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Ühtki materjali ei tohi kasutada Inseneri kirjaliku kooskõlastuseta. Seadmete ja torustikuelementide valmistajatel peab Eestis olema heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. 3.2 VEETORUSTIK 3.2.1 Torud ja toruühendused Veetoru materjaliks on PE (polüetüleen). Lahtise kaevikuga rajatavate survetorustike materjal peab vastama standardile EN12201 nõuetele. Torustiku paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita tuleb kasutada PE100 RC valmistatud survetorusid. Survetorustikud rajada PE torudest surveklassiga vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikuse klassiga vähemalt SN8 (8 kN/m²). Töövõtja peab esitama torude vastavustunnistuse(d). Standardi tähis peab olema kantud torule. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast ja malm detaile (kolmikud, ristid). PE torud tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine pole lubatud. Põkk- keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kõikide ühendusliitmike surveklass peab olema vähemalt PN10. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.2.2 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped Sulgsiibrid peavad olema tihedad, töökindlad ning hästi kaitstud korrosiooni eest ning sulguma päripäeva. Siibri käsiratta konstruktsioon ja diameeter peab olema valitud nii, et seda suudaks töö käigus keerata üks inimene. Käsiratta suurus peab olema valitud selliselt, et avamiseks vajalik jõud ei ületaks 200 N. Tempermalmist siibrid ja maakraanid peavad olema surveklassiga vähemalt PN10 ja peavad vastama standarditele DIN 3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN 3202, äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Siibrite korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 vastavalt DIN 1693. Maakraanide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GG 25 - DIN 1691 või POM-plastist. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Siibrikiil peab olema elastse tihenduspinnaga. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 13 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Maakraanid peavad olema tõmbekindlate muhvühendustega või keevisühendustega PE torule. Veetorustikule paigaldatavad maakraanid peavad sobiva joogiveetorustikul kasutamiseks. Maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Siibrite ja maakraanide spindlipikendused peavad olema galvaniseeritud terasest vardaga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse varda kinnitus spindlile peab olema malmist. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN. Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 3.2.2.1 Kiilsiibrid • Kiilsiibrid peavad vastamajärgnevatele minimumnõuetele: • Spindlid peavad olema roostevabast terasest AISI 316; • O-rõngad materjalist NBR; • Spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas; • Tagumine tihend materjalist EPDM; • Korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksüüdkate vastavalt standardile DIN30677; • Lametihend materjalist EPDM; • Siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti); • Kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM; • DIN 2501 äärikud Reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. 3.2.3 Tuletõrjehüdrandid Paigaldatavad hüdrandid peavad vastama harmoneeritud standardile EVS EN 14384 : 2005 ja siseministri määrusele 18.08.2010 a. nr 37 ``Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule`` nõuetele. Hüdrandi minimaalne toruläbimõõt on DN100 mm. Paigaldada maaalused hüdrandid. Projekti koostamisel on lähtutud EVS 812:6:2012 esitatud vahekaugustest. Hüdrandid peavad olema surveklassiga PN16, teleskoopilise tõusutoruga ning varustatud automaatse tühjendusklapi ja siibriga. Maapealse soojustatud tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik drenaažitoru peab olema ümbritsetud killustikuga, mis on paigaldatud filterkangasse. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 14 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Kasutatava filterkangaga keskmised omadused on järgmised: - tõmbetugevus - 8.0 – 9.0 kN/m (BS 6906/1) - rebenemistugevus – 300 - 400 N (ASTM D4533) - ava suurus O95 (hüdrodünaamiline) – 120 - 200  (NF G 38017) Hüdrandi äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 2531. Hüdrantide asukohad tuleb tähistada vastavalt kehtestatud nõuetele. Tähistus tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Hüdrantide tõusutoru tühjendamise torustik ei tohi olla ühendatud kanalisatsiooniga. Hüdrandid tuleb tarnida koos hüdrandivõtmega. Hüdrandi võti antakse üle Tellijale. Töövõtja poolt paigaldamiseks valitud hüdrant tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. 3.3 KIIRLIITEÄÄRIKUD JA –MUHVID Lubatud tüüpi kiirliiteäärikuid tuleb kasutada ääriktorude, armatuuri ja siibrite ühendamiseks sileda otsaga torudega. Ühendus tehakse vastavalt tootja juhistele. Asbesttsemendit, malmist, või teisest materjalidest sileda otsaga torude ühendamisel kiirliitemuhvidega peab Töövõtja ühenduse tegemisel arvestama kasutatavate meetodite ja seadmete osas tootjapoolsete soovitustega. 3.4 REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8 (rõngasjäikus 8 kN/m2). Reoveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EN 1401-1 või mõnele teisele samaväärsele satandardile. Töövõtja peab esitama torude vastavustunnistuse(d). Torud peavad olema täisseinalised. Mitmekihiliste, standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.5 SADEMEVEE DRENAAŽTORUSTIK Isevoolse drenaažitoru materjaliks on PE/PP klassiga SN8-SN12 (rõngasjäikus 8-12 kN/m2). Sademeveekanalisatsioonitorud ja liitmikud peavad vastama standardile EVS- EN 13476-3:2007 +A1:2009 või mõnele teisele samaväärsele standardile. Standardi tähis peab olema tootja poolt kantud torule. 3.6 KINNITUSVAHENDID, TIHENDID JA MÄÄRDEAINED Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad vastama roostevaba terase A2. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii Altren Projekt OÜ 03.04.2019 15 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2. seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN 681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS 367612. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 3.7 REOVEEKANALISATSIOONI- JA DRENAAŽIKAEVUD Kaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud polüetüleenkaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598-2:2016 nõuetele. Betoonkaevude kasutamine ei ole lubatud. Üldjuhul peatorustiku kaevumõõt on De560/500, maksimaalne peatorustiku kaevude vahekaugus on 50 m. Torustiku suunamuutus väljaspool kaevu ei ole lubatud. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega mille sügavus on minimaalselt ½ toru läbimõõdust (külgharud peavad suubuma läbivoolurenni sujuvalt läbivoolu suunas maksimaalselt 45° all; voolurennide põhi peab olema sile). Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehtud tehases keevisühendustega, kohapeal tehtavad ühendused tõusutorusse ei ole aktsepteeritavad. Põlvede kasutamine on keelatud. Vajadusel kaev ankurdatakse (olenevalt pinnavee tasemest). Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega. Kaevuluugid (kraed) varustatakse tihenditega. Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 200 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel teleskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 350 mm. 3.8 KAEVUKAANED JA TÄNAVAKAPED Kaevukaaned, tänavakaped peavad olema malmist, ümmarguse kujuga ja toodetud vastavalt EN 124-le. Kõik kaevukaante raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad”). Tänaval asetsevad kaevukaaned peavad vastama klassile D400. Väljaspool Altren Projekt OÜ 03.04.2019 16 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt liiklusala paigaldatavad kaevud võib varustada EN124 C250 vastava luugiga. Sisenemisega kanalisatsioonikaevudel peab sisenemisdiameeter olema vähemalt 600 mm. Reo- ja sadeveekaevude kaantel peab olema markeering „KANAL”. Veekaevude kaantel ”VESI”. Asfalteeritud pindadel tuleb kasutada ainult ujuvat tüüpi ja mitte kolksuvaid kaevuluuke ning kapesid. Kiviparketi korral kasutada mitteujuvaid mittekolksuvaid luuke. Haljasaladel paigaldada kapede ja kaevu luukide alla betoonist tugirõngas. Plastist tugiplaatide kasutamine on keelatud. 4 EHITUSTÖÖD 4.1 SEADUSANDLUS JA STANDARDID Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, samuti projektlahendusest tulenevate teiste normide ja standarditega. Käesoleva projekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutusel. 4.2 ÜLDISED JUHISED JA NÕUDED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Alljärgnevalt on kirjeldatud üldised juhised ja nõuded käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamiseks. Lisaks järgnevale tuleb tööde teostajal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. 4.2.1 Ettevalmistustööd Tööde alustamine on võimalik peale loa saamist omavalitsuse territooriumil kehtestatud alustel ja korras ning Inseneri nõusolekut. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. 4.2.2 Ehitiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu Ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtjal tuleb esitada Tellijale hiljemalt ühe (1) kuu jooksul peale töövõtulepingu sõlmimist ehituse koguriskikindlustus (CAR), mis katab sealhulgas isiku- ja varakahjud. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtjal tuleb taastada kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või kahjustatud pinnakatted ja vara ning ta vastutab selle eest, et kõik paigaldatu, ehitatu ja rekonstrueeritu oleks kaitstud määrdumise, vigastuste või hävimise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Altren Projekt OÜ 03.04.2019 17 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude rahuldamise või tagasilükkamisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma omaniku, kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei kahjustada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui tehnilistes tingimustes pole määratud teisiti. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt ja sisuliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. Kõikide tööde teostamise käigus tuleb minimeerida riskid, mis võiksid mõjutada olemasolevate funktsioneerivate seadmete tööd. Kõikidele paigaldatavatele seadmetele ja sõlmedele tuleb tagada hea ligipääs nende kasutamiseks ja hooldamiseks (remondi- ja montaažitööd, sanitaarprofülaktiline puhastus ja läbipesu). 4.2.3 Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja omal kulul fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste, haljastuse, teekatete jne olukorrast. Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmiste objektide fotografeerimisele – teekatted ja äärekivid, tehnovõrkude maapealsed osad, kraavid ja truubid, piirdeaiad, väravad ja hekid, torustike läheduses asuvate hoonete fassaadid, sillutusribad, välistrepid ja pandused, liikluskorraldusvahendid, kõrghaljastus. Fotod tuleb failinime kaudu arusaadavalt identifitseerida asukoha mõttes ning paigutada eraldi kataloogi objektide kaupa. Fotod esitada Insenerile kahes eksemplaris digitaalselt Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal enne töödega alustamist. Fotod tuleb üldjuhul teha vahetult enne tööde alustamist, et fikseerida võimalikult täpselt ehituseelne olukord. Juhul, kui mingis töölõigus planeeritakse tööde alustamist talvel, tuleb fotod teha enne lumekatte tekkimist ning vajadusel (olemasoleva olukorra muutumisel pärast fotode tegemist) teha lisaks täpsustavaid fotosid vahetult enne tööde alustamist.. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindamiseks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide Altren Projekt OÜ 03.04.2019 18 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt likvideerimine ja sellega seonduvate kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka (kahjustuste ulatuse määrab Insener/Tellija). 4.2.4 Keskkonnakaitse, jäätmete eemaldamine Tööde käigus (sh olemasolevate torustike rekonstrueerimine jms) tekkivad jäätmed, sh.ohtlikud jäätmed (sh reoveesetted, reostunud vesi, asbesti sisaldavad lammutusjäägid) peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma seaduslikul viisil. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustuskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Alalisi jääkpinnase ladustamise kohti Tellija ei garanteeri ja Töövõtja peab ise leidmavõimalused jääkpinnase seaduslikul viisil utiliseerimiseks. Kõikide pinnase vahe- või lõppladustuspaikade puhul kuulub Töövõtja kohustuste hulka juurdepääsude rajamine,hooldamine ja hilisem likvideerimine (kui ala valdajaga ei lepita kokku teisiti), pinnase transport, planeerimine, tasandamine. Vaheladustuspaikade puhul peab Töövõtja enne ladustuspaiga kasutuselevõttu fikseerima ala olukorra ning pärast ala kasutuse lõpetamist taastama endise seisundi. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. Töövõtja on vastutav selle eest, et pinnase ladustuspaika ei satu reostunud pinnast, asfalditükke jm materjale, mille käitlemiseks on erinõuded. Juhul, kui eeltoodud nõude eiramine toob kaasa trahvi või sunniraha määramise ladustusala valdajale, peab need tasuma Töövõtja. Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja Inseneri. Tuleb arvestada, et tekkivate jäätmete hulgas võib olla ohtlike jäätmeid, mille puhul tuleb vältida nende kahjulikku toimet. Niisugused jäätmed tuleb teistest eraldada ja anda üle jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele käitlejatele. Jäätmekäitlusnõuete täitmisele tuleb pöörata suurt rõhku kogu rekonstrueerimise protsessis. Vältida tuleb olukorda, kus jäätmed võivad ohtu seada inimeste elu ja tervise. Juhul kui eeltoodud nõuete eiramine toob kaasa trahvi, peab selle eest vastutama ja tasuma Töövõtja. 4.2.5 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa- aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioonide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja Altren Projekt OÜ 03.04.2019 19 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Inseneri. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. 4.2.6 Ehitustööde aegne müratase ja vibratsioon Müra ehitustööde ajal peab vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr. 42 toodudnõuetele. Töömasinad peavad vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16. detsembri 2009. amäärusele nr 124 „Nõuded välitingimustes kasutatavate seadmete poolt tekitatavale mürale, mürataseme mõõtmisele ja mürataseme märgistamisele ning välitingimustes kasutatavate seadmete vastavushindamise kord“. 4.2.7 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes omavalitsustes. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. 4.2.8 Aruandlus Tööde planeerimisel tuleb Töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös Tellijaga. 4.2.9 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine Altren Projekt OÜ 03.04.2019 20 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). 4.2.10 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemas olevaid torustikke haldab AS Tartu Veevärk. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada AS Tartu Veevärk vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult AS Tartu Veevärk või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 4.2.11 Ehitusplatsi ja ümbritseva alade korrashoid Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalide ladustamisel kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnistutele peab Töövõtjal olema kinnistuomaniku kirjalik nõusolek, mis tuleb nõudmisel esitada Tellijale või Insenerile või kohaliku omavalitsuse esindajale. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehituspraht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkonna reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete omadustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms. mõjul, peab Töövõtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Inseneri ja asjassepuutuvat maaomanikku või teevaldajat rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 21 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses tolmavaid puistematerjale (kuiv liiv või kruus) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, ilmastikutingimustest vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne), on Inseneril õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes. Enne ehituse alustamist tuleb kooskõlastada ehitusplatsi(de) generaalplaan(id), mille peal peavad olema kajastatud kõik ladustamistsoonid. Ehitaja peab täitma kõiki Kambja Vallavalitsuse poolt kehtestatud ettekirjutusi ja nõudeid. 4.2.12 Nõuded Ehitusplatsi piiramisele Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1500 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. Ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist esitada läbivaatamiseks ka Insenerile, kellel on õigus nõuda (võrreldes liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite paigaldamist. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h. nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Inseneri poolt heaks kiidetud. 4.2.13 Geodeetiliste märkide kaitsmine Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. 4.2.14 Kaablite kaitsmine Tööd elektri- ja siderajatiste kaitsevööndis tuleb teostada kooskõlastatult kaabli omaniku või tema poolt volitatud ettevõttega. Enne kaevetööde alustamist ehitusplatsil laseb Töövõtja olemasolevate elektrirajatiste valdajal või volitatud isikul ära näidata ja/või määrata ning tähistada olemasolevate kommunikatsioonide asukoha, et vältida võimalikku ehitustööde käigus tekkivat kahju ja võtab selle kohta valdajalt kirjaliku kooskõlastuse. Tuleb järgida kõiki kaabli omaniku või volitatud isiku poolt seatud tingimusi. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 22 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. Lahti kaevatud elektrikaablitrass tuleb paigaldada ja vajadusel kaitsta vastavalt OÜ Eesti Energia Jaotusvõrgu 0,4 – 20 kV võrgustandardile 10421629-JV ST. Minimaalne horisontaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel on 0,3m. Kui vahekaugus jääb väiksem, tuleb kaabel paigaldada kaeviku ulatuses kaitsetorusse. Sidekaablite puhul tuleb järgida AS Elion Ettevõtted poolt koostatud Liinirajatiste ühispaiknemise tingimustes sätestatut. Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100. Rakendatavad meetmed töötamiseks Elion Ettevõtte AS liinirajatiste kaitsevööndis o Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Elioni liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Elioni ehitusjärelvalve poolt väljastatud tööloa alusel. o Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. o Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. Kaitsmise ja toestamise joonis vt. Joonis VK-6-02. o Minimaalne horisontaalne vahekaugus ristumisel kaabli ja torustiku vahel on 0,3 m. Kui vahekaugus jääb väiksem, tuleb kaabel paigaldada kaeviku ulatuses kaitsetorusse. o Kõik sideliinirajatiste kaitseks, kontrolliks, purunenud sidekanalisatsiooni ja sidekaablite remondiks ning vajadusel uute torude paigaldamiseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Olenevalt kontrolli tulemustest tuleb kaablikanalisatsiooni läbitavus taastada. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. 4.2.15 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkinna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13. juuli 2015.a määrusele nr 90 ” Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 23 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). 4.2.15.1 Liikluskorralduse ja ohutuse eest vastutav isik Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Insenerile ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja - ohutuse eest Töövõtja Esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud: • kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit; • puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga; • esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. 4.2.15.2 Liikluse taasavamine Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.3 LIGIPÄÄS TEHNOVÕRKUDELE Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi ehitisele (sh. kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale) ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 24 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt 5 KATETE EEMALDAMINE Töövõtja fikseerib kaevetöödele eelnenud pinnakatte liigi ning kooskõlastab kaeveloa andjaga ja esitatakse kooskõlastus Insenerile. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik fikseeritakse kaeveloa taotleja poolt, kooskõlastatakse kaeveloa andjaga ja esitatakse kooskõlastus Insenerile. Kõik teehooldusega seotud kulud tuleb katta Töövõtja kuni lõigu vastuvõtmiseni Inseneri poolt. 5.1 ASFALTKATTE EEMALDAMINE Asfaltpinnad tuleb üles freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,3 m laiem. Eemaldatud asfaldi freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida kohaliku omavalitsuse poolt määratud asukohta (omavalituse piires), kui ei ole kokkuleppitud teisiti. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Kohaliku omavalitsuse loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud tänavate teekatte ajutisel taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. Teekatte osalisel freesimisel, võib teha ainult 90, 45, 0 kraadiseid lõikeid tee telgjoont arvestades. 5.2 KRUUSKATTE EEMALDAMINE Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 5.3 KASVUPINNASE EEMALDAMINE Haljasalade kasvupinnase kiht (minimaalselt 15 cm sügavuseni) tuleb kaevetööde trassilt (s.h. väljakaevatava materjali paigaldamise alalt kaeviku servas) ja materjalide transpordi marsruudilt eemaldada enne tööde alustamist. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Kasvupinnase ajutise ladustuskohana võib kasutada ametlikul ladustuskohas eraldatud ala. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 25 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt 6 KAEVETÖÖD Kaevetööd hõlmavad kogu selle pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik tööde teostamiseks. Insener kooskõlastab tööde teostamiseks vajalikud seadmed ja meetodid. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaevloa alusel. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõutekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks "EVS-EN 1997- 1:2005+NA:2006 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad" kriteeriumid. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 0,7 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikute kaevamiseks on vajalik eemaldada asfalt- või muud tüüpi kõvakattega teede, tänavate ja kõnniteede kate, siis kõigepealt lõikab Töövõtja antud katte läbi kogu paksuse ulatuses sirge ja korraliku kihina, seejärel eemaldab katte ning paigaldab selle Inseneriga kooskõlastatud kohta. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast, nii et külgnev teekate või pinnas jääks puutumata ja muud tööd häirimata. Äralõigatud pinnase serv peab jääma terav, ühtlane, vertikaalne ja sirge. Ehituskaevikute tüüpristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et maa-aluste rajatiste avamine ja nende vahetus läheduses kaevetööde teostamine tuleb teha käsitsi. Kui torustik rajatakse kinnisel meetodil, siis torustiku ristumisel olemasolevate kommunikatsioonidega tuleb vajadusel ristumiskohad lahti kaevata, et vältida olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist (vajaduse otsustab Töövõtja sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast). Juhul kui olemasolev kommunikatsioon saab kahjustatud, siis taastab Töövõtja selle endise olukorra võimalikut kiiresti ja oma kuludega. Kaevetööde käigus tuleb arvestada kultuuriväärtuste leidude ilmsikstuleku võimalusega väljaspool mälestisi või nende kaitsevööndit. Kultuuriväärtuste leidude ilmnemisel on leidja kohustatud neist teatama Muinsuskaitseametile ning säilitama leiukoha muutumatul kujul. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 26 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt 6.1.1 Ehituskaevikust väljakaevatud pinnas Pinnasetööd tuleb teostada vastavuses RYL 90 ptk.3 ja MaaRYL 2000 ptk.15. Tööde käigus väljakaevatav pinnas tuleb Töövõtja kulul vedada Töövõtja poolt otsitud jaInseneriga kooskõlastatud territooriumile. Pinnas tuleb ladustuspaigas laiali planeerida maksimaalselt 0,3 m paksuste kihtide kaupa. Täidetavalt alalt tuleb kasvukihi pinnas koorida ja paigutada kohapeal vallidesse. Täidetava ala täpne asukoht näidatakse Tellija poolt ära tööde käigus. Kui ülejääv väljakaevatud materjal tuleb ladustada tasulisse kohta (nt prügimägi vms), siis tasu materjali ladustamise eest maksab Töövõtja. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas, mis sobib tagasitäiteks, tuleb ladustada kohapeal. Pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele Inseneriga. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 6.1.2 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS- EN 1997-1:2005+NA:2006 - Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad juhistest. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Tänava alal varisenud pinnas kaevatakse välja ja asendatakse nõutud tagasitäite materjaliga. Toestatud ehituskaevikute tüüpristlõige on näidatud joonisel VK-6-01. 6.1.3 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnasest ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konkreetsel kaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning kaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Inseneriga. Avasängi juhtimisel tuleb lähtuda heitvee loodusesse Altren Projekt OÜ 03.04.2019 27 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatiste jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. 6.1.4 Toru aluse, tasanduskihi rajamine Toru aluse, tasanduskihi rajamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Tasanduskiht tehakse ehituskaeviku põhja. Tasanduskiht peab olema vähemalt 0,4 m laiem kui toru läbimõõt. Tasanduskihi tihendusaste peab olema vähemalt 90% ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega kogu kaeviku laiuselt. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Sõltuvalt geoloogilistest tingimustest tehakse toru alus, tasanduskiht ehituskaeviku põhja liivast, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm või filterkangasse paigaldatud peenefraktsioonilisest killustikust, mille kihi paksus on vähemalt 150 mm: Toru aluse, tasanduskihi materjal Toru aluse materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. 6.1.5 Ehituskaeviku tagasitäide Ehituskaeviku tagasitäitmisel ja materjali valikul tuleb juhinduda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013. 6.1.6 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihendatakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise Altren Projekt OÜ 03.04.2019 28 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerkimise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehhanismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite materjal on sama, mis toru aluse, tasanduskihi materjal (vt p Toru aluse, tasanduskihi rajamine). 6.1.7 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (kattega sõidu- ja jalakäijate teede all) tagasi täita liivaga, väljaspool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, kasutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Tihendamine tuleb sooritada kihtide kaupa. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab olema mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. 6.1.8 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäitekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub tihendamisel kasutatavast mehhanismist. Liikluspiirkonnas (teede ja platside all) tuleb tagasitäide tihendada 98 % maksimumtiheduseni (Proctorini), väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 95% maksimumtiheduseni (Proctorini). 6.1.9 Torustiku paigaldus, lubatud kõrvalekalded Torude ja toruarmatuuri paigaldamisel tuleb lähtuda tootjate poolt koostatud kasutus- ja paigaldusjuhenditest. Toru asetatakse kaevikusse ettevaatlikult, et viga ei saaks ei toru ega kaevik ning et eelnevalt ettevalmistatud toru aluspõhjale või toru sisse ei langeks pinnast ega prahti. Mitte mingil juhul ei tohi toru visata või lasta tal kukkuda kaevikusse. Torude paigaldamisel tuleb järgida järgmisi paigaldusnõudeid ja nende kõrvalekaldeid: • Torustike vahekaugused näidatakse projektis ning peavad vastama Tellija Tingimustes esitatud nõuetele. Lubatud kõrvalekaldumine vahekaugustest on -0/+100 mm; • Torustiku lubatud horisontaalne kõrvalekalle projekteeritud asukohast ±100 mm; • Torustiku lubatud kõrvalekalle projekteeritud kõrgusest -50/+200 Altren Projekt OÜ 03.04.2019 29 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt mm (isevoolse torustiku puhul eeldusel, et on tagatud nõuded kaldele); • Isevoolse torustiku kalde lubatud kõrvalekalle on 1,0‰, üle 7,0‰ kalde puhul 1,5‰. Nõutav kalle peab olema tagatud kogu lõigu pikkuses (lubatavad on üksikud lühikesed läbivajumisega lõigud täitega kuni 10% toru sisediameetrist); • Isevoolse torustiku kaevus ei tohi siseneva toru põhi olla sügavamal väljuva toru põhjast. • Kanalisatsioonikaevu tõusutoru ja teleskoobi lubatud kõrvalekalle vertikaalist on 10 mm kaevu kõrguse 1 m kohta. Kõrvalekalded projektlahendusest on lubatud järgmistel eeldustel: - teiste projekteeritud torustike paigaldamine ei saa takistatud - tagatud on minimaalne projektis märgitud paigaldussügavus - kaevu suubuva isevoolse toru põhi ei jää madalamaks kaevust väljuva toru põhjast. - torustik jääb kogu pikkuses isevoolselt tühjenevaks. 6.1.10 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid betoneeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjakanalid lammutatakse ja vajadusel valatakse uued. Uue kanali vajalikkuse üle otsustab Insener. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kanalite tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15. Olemasolevate reoveetorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkahanevaid liitmike või spetsiaalset ühendusliitmikku. Ühenduste tihendamine montaaźivahuga vms ei ole lubatud. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga. Projekteeritud veetorustiku ühendamisel olemasoleva plasttorustikuga tuleb kasutada elekterkeevisdetaile, terasest toru puhul keere+ keevis detaile ning malmi puhul tõmbekindelaid äärikuid. Töövõtja peab arvestama kuludega mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata parameetritega toruga. Töövõtja peab arvestama kulutustega mis võivad tekkida teadmata kõrgusega veetorustike ümbertõstmise ja ühendamisega. Töövõtja peab arvestama, et kõigi olemasolevate kinnistuühenduste täpne läbimõõt pole teada, selgub tööde käigus ja vajadusel tuleb korrigeerida kinnitatud projektlahendust. 6.1.11 Torustiku soojustamine Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 30 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või soojusisolatsioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on 1,2 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on 1,2 m. Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on 1,8 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on 1,5 m. 6.1.12 Märketraat ning märke- ja hoiatuslint Veetorustikust ja survekanalitorust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada märkelint. 6.1.13 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: - asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale; - kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15-20 cm madalamale teepinnast; - betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole. Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. 6.1.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel kaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendada vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 31 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaset eelnevale. 6.1.15 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olamsolevad torustikud asendada uutega. 7 KATETE TAASTAMINE 7.1 KATETE TAASTAMINE – ÜLDIST Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (kruus, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Üldjuhul taastatakse kate ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik ja paksus fikseeritakse kaevetööde käigus Inseneri poolt. Detailplaneeringu alas tuleb katete taastamine teha vastavalt Teeprojektid Tiit Korn FIE poolt koostatud teeprojektile, töö nr TE 1804. Asfaltkatte ja tükkmaterjalist tee taastamisel tuleb lähtuda järgmistest õigusaktidest: o „Nõuded riigimaanteede teekatete märgistustöödele“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.12.2004.a käskkirjaga nr. 215 o “Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2012. a käskkirjaga nr 0167 o „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 o „Pindamisjuhis 2014-2“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 13.02.2014.a käskkirjaga nr. 63 o “Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 07.07.2014.a käskkirjaga nr 200 o “Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“ kinnitatud Maanteeameti peadirektori 12.12.2007.a käskkirjaga nr 255 Altren Projekt OÜ 03.04.2019 32 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt o “Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine“ MA 18.04.2006. a käskkiri nr 98 o “Freespuru kasutamine“ MA 16.09.2010. a käskkiri nr 270 o „Avaliku ja kommertsliiniveoga koormatud riigimaanteede lõikude sulgemistest ja ümbersõitudest teavitamise kord“ kinnitatud MA peadirektori 03.04.2014.a käskkirjaga nr 0116 o „Täiendavad tehnilised tingimused teele ehitus- ja remondiperioodiks“ MA peadirektori 16.03.2015.a käskkiri nr 0069 o Akt teehoolde tegemise kohta remondi ajal – standardvorm; o „Teetööde tehnilised kirjeldused“, - 02.01.2015; www.eesti.ee o Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised (MA peadirektori 29.12.2006.a. käskkiri nr. 264); o Liikluskorralduse nõuded teetöödel (MKM 13.07.2015.a. määrus nr 90, RTL RT I, 15.07.2015, 5); o "Harku valla kaevetööde eeskiri". Katete taastamisel tuleb jälgida, et taastatud katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. 7.2 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS Asfaltkattega sõidutee ja kõnnitee all tuleb kaevik täita liivaga, mille filtratsioonimoodul peab olema min Kf>=0.5m 24/h. Sõidutee osas tuleb täiteliiva peale rajada nõuetekohane dreenikiht ja killustikalus. Olemasolev sõidutee ja kõnnitee tuleb taastada asendiplaanil ja ristlõikel näidatud mahus (vaata jooniseid AS-4-11 kuni VK-6-16). Kontrollida olemasolevate äärekivide seisukorda. Kohtades, kus on tühimikud või on toimunud varingud tuleb täita ja kindlustada betooniga. (min betooni klass C15/20). 13. Ehitusalal kahjustatud äärekivid asendada uutega Riigi maale kruuskatte ja haljasalale jäävad kaped ning kaevukaaned tuleb paigaldada -30 cm madalamale projekteeritavast pinnast. Torustike projekti kattetaastuse mahtu kuulub põhimaantee Jõhvi – Tartu - Valga kinnistu peale rajatavate torustike kattetaastustööd. Kokku on haljastustööde maht maantee alas ca 217 m2, asfaltkatte maht ca 8 m2, kruuskatte maht ca 29 m2. Maantee alas tehtava tööde maksumus on ca 2500 eurot+km. 7.3 NÕUDED MATERJALIDELE 2 kihiline asfaltsegu AC 12 Surf 70/100 jämetäitematerjali (fr >4mm) omadused peavad vastama järgmistele kategooriatele: Altren Projekt OÜ 03.04.2019 33 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt - GC90/15, FI15, LA25, AN14, FNaCl4, täpsustus 3 ja 4 (asf. katendite eh. Juhis 25.11.2014a Tabel1). - Sideaine minimaalne sisaldus segus 3,6% 2 kihilise asfaltsega AC 16 Base 70/100 jämetäitematerjali (fr >4mm) omadused peavad vastama järgmistele kategooriatele: - GC90/15, FI20, C50/10, LA25, f4, F2 (asf. katendite eh. Juhis 25.11.2014a Tabel1). - Sideaine minimaalne sisaldus segus 3,6% 2 kihilise asfaltkattega tänaval min. nõuded fraktsoneeritud paekivikillustikule sõidutee katendis kiilumismeetodil: - sõidutee katendis: GC80/20, C90/3, LA30, F4, Fl20, f4. Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2 mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/24h (Proctor-teim). Katendi ehitus teostada kooskõlas „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015 .a. käskkirjaga nr. 314 toodud nõuetega). Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu. Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku. 7.4 ASFALTKATTE LÕPLIK TAASTAMINE Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfaldikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimumist. Töövõtja on kohustatud Inseneri nõudel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfaltkatte taastamist lõpule viidud. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 34 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Asfaltkatte taastamine suurematel aladel peab toimuma asfaldilaoturiga. Asfaltkatte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. Asfaltkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant ning viiakse läbi Töövõtja kulul. Asfaltkatte taastamisel tuleb olemasoleva katte serv enne asfalteerimist katta bituumenemulsiooniga. Asfalteerimine vihma ajal on keelatud. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel panna ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kasutatavad asfaltbetoonsegud ja selles kasutatavad täitematerjalid peavad vastama EVS 901-1:2009, EVS 901-2: 2009, EVS 901-3:2009 nõuetele. Katete kvaliteet peab vastama MKM määrusele nr 10 „Tee ja teetööde kvaliteedinõuded ”. Katendite tüübid 2 kihilise sõidutee lõplik taastamine: Tihe asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 (graniit killustik 5 cm kohustuslik) Poorne asfaltbetoon AC 16 base 70/100 (graniit killustik 6 cm kohustuslik) Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus fr. 32....64, kiilutud 30 cm 8...12 (E=170 MPa) Dreenkiht kruusliivast K/F≥1m/24h (k=0.98) 30 cm Täiteliiv K/F≥0.5m/24 h (k=0.95) 7.5 KRUUSKATTE TAASTAMINE Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht valmistada purustatud kruusast fraktsioon 0...32 segu 3 paksusega vähemalt 20 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööpäevas. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 200±50 mm teepinnast allapoole. Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. 7.6 HALJASTUSE TAASTAMINE Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale linnavalitsuse heakorraspetsialisti poolt Altren Projekt OÜ 03.04.2019 35 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Haljastuse taastamisel kasutada varjumuru seemet. Külvamiseks sobilik aeg on 01. Mai – 01. September. Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele ning olema piisavalt tasane käsimuruniitjaga niitmiseks. Haljastatud pindade taastamise juurde kuulub ka muru hooldamine kuni täieliku tärkamiseni kogu haljastatud alal. Esimese muru niitmise teeb Töövõtja. Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse. Torustike projekti kattetaastuse mahtu kuulub põhimaantee Jõhvi-Tartu-Valga tee (nr 3) km-l 138,370 kuni 139,000 tee maa-alal seotud kattetaastustööd. Kokku on haljastustööde maht maanteealas ca 225 m2 ja kruuskatte tööde maht ca 10 m2. Maanteealas tehtava haljastustööde maksumus on ca 1500 eurot+km. Katte taastamise ristlõiked on näidatud joonisel VK-6-01. 8 TEOSTUSJOONISTE KOOSTAMINE Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusmõõdistused peavad vastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Inseneri nõudmisel esitatama kontrolliks. Inseneril on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetele. Teostusjoonis peab võimaldama nõutud täpsusega kindlaks määrata ehitatud rajatiste asukohti looduses (sealhulgas kõrgusi). Teostusjoonisele lisatud tehnilised andmed peavad kajastama ehitist iseloomustavaid parameetreid (mõõdud, materjalid jne.). Lahtise kaevikuga pinnasesse paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistada enne kaeviku tagasitäitmist. Kinnisel meetodil paigaldatud objektid tuleb teostusmõõdistusele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 36 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. 9 KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 9.1 ÜLEVAATUSED Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Tellijale piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. 9.2 TORUSTIKUD 9.2.1 Isevoolse torustiku kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele, mille pikkus on üle 3 m, Inseneri nõudel ka lühematele ja kuni vähemalt liitumiskaevuni) tuleb läbi viia kaameravaatlus "EVS-EN 13508-2:2003+A1:2011 Investigation and assessment of drain and sewer systems outside buildings - Part 2: Visual inspection coding system" ja EN 13508-2 " Ehitiste väliste reoveesüsteemide seisund - 2.osa: Visuaalse vaatluse koodisüsteem" ja isevoolsete kanalisatsioonitorustike vaatlusjuhendile (Nordic Innovation Centre väljaanne veebruar 2005). Kasutatav kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga kaldegraafikute genereerimiseks. Kaameravaatluse tulemused esitada Inseneriga kokkulepitaval andmekandjal ja formaadis. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos on ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus, jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360- kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Inseneri tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneril jälgida uuringuprotsessi. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: • Kaameravaatluse läbiviimiseks kasutatav seadmestik peab olema korras Altren Projekt OÜ 03.04.2019 37 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt (nt kaldemõõtja kalibreeritud, objektiiv puhas ja defektideta, kaamera rattad õige suurusega). Insener lähtub vaatluse tulemuste hindamisel sellest, et need on korrektsed. • Kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud. • Pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud. • Vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 3 h enne kaameravaatluse tegemist; läbipesu tegemine kaameravaatluse ajal on keelatud. Pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Inseneri nõudel vee juhtimise torustikku, vett lastakse torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni. • Kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et filmiv kaamera sõidab kaevu suunas). Inseneril on õigus keelduda kaameravaatluse materjalide vastuvõtmisest ja nõuda mistahes lõigu kordusvaatlust Töövõtja kulul, kui eeltoodud nõudeid on eiratud või ei ole mingile defektile või defektikahtlusega kohale vaatluse ajal piisavalt tähelepanu pööratud. Defektide (s.h. puudulik läbipesu) ilmnemisel teeb Töövõtja torustikule pärast defekti likvideerimist täiendava kaameravaatluse. Väiksemate defektide puhul, mis Inseneri arvates ei vaja kohest parandamist, võib Insener nõuda täiendavat katsetamist ja/või videouuringut Puudustest Teatamise Ajavahemikul Töövõtja kulul. Insener otsustab katsetuste ja uuringute läbiviimise toimumise aja, ulatuse ja muud üksikasjad. 9.2.2 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Insener. Isevoolse torustiku veepidavuskatse läbi viimisel peab tuginema standartile SFS 3113 ja õhutiheduse katse standartile SFS 3114. 9.2.3 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Inseneril on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. 9.2.4 Survetorustike survekatse Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või mõne lõigu ehituse lõppu vastavalt standardis EVS 847- 3:2003 sätestatule. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele survetorustikele järgmise metoodika alusel: Altren Projekt OÜ 03.04.2019 38 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt • Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri. • Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab õhk olema täielikult eemaldatud). • Surveproovi alustades tõsta vee rõhk torus nimirõhuni ja lasta torul seista minimaalselt 2 tundi (vastavalt vajadusele surve hoidmiseks vett lisades) tagamaks toru venimise. • Seejärel vähendada rõhku 0,8x nimirõhuni ja fikseerida katse algnäit siis, kui näit on püsinud minimaalselt 10 minutit stabiilsena. Katse kestus on 60 minutit, lubatud rõhu vähenemine katse kestel on 0,2 bar. • Survekatse järel lastakse surve alla 0 bar-ni, surve allalaskmine toimub Inseneri poolt valitud punkti(de)st. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid (nt kõrgem katserõhk). Survekatse tuleb teostada pärast kõikide ühenduste tegemist katsetataval lõigul, kuid enne olemasolevate kinnistuühenduste ümberühendamist. Kinnistuühenduse ümberühendamisel tuleb ühenduste veepidavust jälgida võrgusurvel enne tagasitäite tegemist. 9.2.5 Veetorustiku läbipesu veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne torustiku kasutuselevõttu tuleb torustik läbi pesta. Läbipesuvee arvestamine ja kompenseerimine toimub vastavalt Lepingule. Läbipesu järgselt võtab Töövõtja torustiku (ühekorraga läbi pestud torustiku osa) puhtuse tõendamiseks veeproovi ja tellib akrediteeritud laboratooriumist analüüsi mikrobioloogiliste kvaliteedinäitajate osas. Torustikus olev vesi peab mikrobioloogiliste näitajate osas vastama SMm nr 82, 31.07.01. nõuetele. Juhul, kui läbipesuga ei ole võimalik torustikku puhtaks saada, tuleb kasutada vesi-õhk pesu ja/või desinfitseerimist. Nõuded nendele toimingutele kehtestab Insener kooskõlastatult Tellija Tehnilise Esindajaga. 9.2.6 Isevoolsete kanalisatsioonitorustike läbipesu Peale ehituskaeviku lõplikku tagasitäitmist, tuleb Töövõtjal kõik isevoolse kanalisatsioonitorustiku lõigud läbi pesta veega, kasutades selleks spetsiaalset survepesurit, et eemaldada torustikku ehituse käigus sattunud liiv, kivid, mustus, jms. 10 REOVEEPUMPLA 10.1 ÜLDIST Antud projekti raames reovee ära juhtimiseks rajatakse Valli kinnistu lõuna poolsesse külge reoveepumpla, mis pumpab reoveed Laseri tänav T29 kinnistule projekteeritavasse De315 mm läbimõõduga isevoolsesse kanalisatsioonitorusse. Ennem suubumist tuleb paigaldada rahustuskaev läbimõõduga De1125/630. Antud projektis on valitud pumplasse pumbad, mille Altren Projekt OÜ 03.04.2019 39 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt vooluhulk Q=5 l/s ja tõstekõrgus on 9,0 m. Pakutud pumpadest erineva valiku korral, tuleb Töövõtjal Insenerile ja Tellijale heakskiitmiseks ja kinnitamiseks esitada pumpade kontrollarvutused: pumba tüüp ja parameetrid, HQ karakteristik koos võrgukarakteristikuga. Pakutud pumpadest erineva valiku korral, peab Töövõtja kontrollima elektrivarustuse (nt. peakaitsme) ja ka automaatjuhtimissüsteemi sobivust uue valikuga. Juhul kui osutub vajalikuks elektrivarustuse või automaatjuhtimissüsteemi muutmine (nt. peakaitsme suurendamine), siis kõik sellega seotud kulud kannab Töövõtja. Kõik muudatused peavad seejuures olema eelnevalt heakskiidetud Tellija ja Inseneri poolt. Ilma Tellija või Inseneri loata pumpade valikut muuta pole lubatud. Survekanalisatsioonitorustiku läbipesuks tuleb trassile paigaldada üks läbipesukaevu LPK-1. Reoveekanalisatsioonipumpla RVP-1 asukoht vaata joonis AS-4-07. 10.2 PUMPLA KORPUSE MATERJALID Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN4) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpus peab olema valmistatud polüetüleenist. Pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnituste tegemine ei ole aktsepteeritav. Pumpla plastikust korpus peab omama piisavat rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile. Pumpla joonisel on esitatud pumpla korpuse minimaalne siseläbimõõt. 10.3 PUMPLA ANKURDAMINE Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge või ankurdada pinnasesse mõnel teisel Inseneri poolt heakskiidetud viisil. Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil. Korpuse kinnitamiseks võib puurida ankurdusserva sisse avaused ja fikseerida korpus alusplaadi külge korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurdusplaatide abil. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele. Ankurdusplaadi mõõtude valimisel on arvestatud maksimaalse pinnasevee kõrgusega (pinnaseveetase on võetud võrdseks maapinna kõrgusega) ja tühja pumplaga. Aknkurdusplaat armeerida armatuurvõrguga 2 x Ø 8 mm A-III , s 150x150. Kaeviku põhi ehk põhjaplaadi aluspind tuleb tasandada. Vajadusel katta kaeviku põhi väikesefraktsioonilise kruusa või killustikuga. Killustikalus ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega: Altren Projekt OÜ 03.04.2019 40 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt • kaal: 150...200 g/m2; • tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses. 10.4 PUMPLA LUUGISTIK JA SOOJUSTUS Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist. Luuk peab olema varustatud avatud asendi fiksaatoriga ja külgedel kokku kahe lukustuselemendiga ning lisaks lukustatava tabalukuga. Ühe osa pumplate lukud peavad olema avatavad ühe võtmega. Luuk peab olema roostevabaterasest AISI304 või PE-st , soojustatud (isolatsioon peab olema täielikult kaetud veekindla kattega). Pumpla korpuse ülaosa tuleb soojustada. (isolatsioon peab olema täielikult kaetud veekindla kattega). Korpuse soojustus peab ulatuma minimaalselt 1,0 m sügavuseni mõõdetuna maapinnast. Soojustuskihi paksus peab olema vähemalt 50 mm. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur ei tohi olla suurem kui 0,035 W/mK. Pinnasessse paigaldamiseks kasutadav isolatsioon peab olema kaetud veetihedalt. 10.5 PUMPLAS KASUTATAVAD MATERJALID JA KONSTRUKTSIOON Hooldusplatvorm: Pumplatesse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316) restvahepõrand. Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad ja avatud asendis fikseeritavad restluugid. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest AISI316 Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama torustiku armatuuri ja pumpade hooldustööde tegemist. Hooldusplatvorm peab olema kogu pumpla ulatuses. Ujukandurite vahetamisel ei tohi platvorm takistada. Andurite ümbe tuleb teha vastava suurusega ava. Teenindusredel: Reoveepumplatesse tuleb paigaldada teenindusredel, kui joonistel või tehnilistes eritingimustes pole määratud teisiti. Redel peab võimaldama teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda olemasolul peab redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Vahepõranda puudumisel peab redelilt olema võimalik siibreid keerata. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud. Redel ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 41 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Pumba juhtsiinid: Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast. Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja juhtvarraste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla. Survetorustik: Pumpla survetorustik peab olema valmistatud PE plasttorudest või roostevabast terasest (AISI 316). Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Roostevabast terasest keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt korrosiooniproduktidest ja siis passiveerima. Keevitamisel tuleb kasutada õiget marki terasest elektroode. Lubamatu on ühendada (keevisliide, poltliide, keermesliide) vahetusse kontakti erinevatest metallidest ning erinevatest sulamitest detaile. Õhutustorud: Sukelpumpadega pumplates tuleb tagada loomulik ventilatsioon: värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse(500 mm kõrgemal max veetasemest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Torude otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Tõstekett: Tõstekett peab olema roostevabast terasest (AISI 316) silmaga 6x18 mm (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust). Siibrid ja tagasilöögiklapid: Iga pumba survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber. Siibri korpus peab olema tempermalmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. Tagasilöögiklapp peab olema kummikuuliga, korpus tempermalmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN 30677. Käsipuud: Käsipuud peavad olema valmistatud roostevaba terasest, AISI 304. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Survekustutusplaat: Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale ning olema valmistatud PE materjalist. Nivooandur: Pumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema De110 mm. Kinnitused: Pumpla sees ja pumpla kinnitamiseks kasutatavad poldid ja seibid peavd olema roostevabast terasest miinimum A2, mutrid erimessingist DIN 934. Pumplast pumpla kilbini peavad kaablikaitsetorud olema PVC muhvtorudest Pumpla luugil ja kilbil peavad olema ukse avamisandurid. 10.6 NÕUDED PUMBA VALIKULE Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3- faasilised 380V 50Hz. Antud projektis on valitud pumplasse pumbad, mille vooluhulk Q=5 l/s ja tõstekõrgus on 9,0 m. Reoveepumpadele esitatavad nõuded: Altren Projekt OÜ 03.04.2019 42 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt • minimaalne tahkise läbimõõt (solid size) pumbatavas vees, mis peab vabalt läbima pumpa, on 80 mm; • kahe pumbaga pumplatesse paigaldatavatel pumpadel peab olema temperatuuri ja niiskusandur; • pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C; • pumba välised malmdetailid peavad olema kaetud reoveekindla pinnakattega (2-komponendilise epoksiidkattega); • pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse- väljalülitust tunnis; • staatori mähiste isolatsiooniklass peab olema F; • töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil; • asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi. Reoveepumpade valmistajatehase nimi ja täpne mark tuleb kirjutada veekindla markeriga reoveepumpla luugi siseküljele ja pumba tehnilised andmed (sh HQ karakteristik) paigutada automaatikakilbi ukse siseküljele kiletaskusse. 10.7 NÕUDED HALJASTUSELE, TEEDELE Pumpla ümbrus planeerida nii, et oleks välistatud sadmevee valgumine pumplasse. Pumpla ümbrus korrastada ja rajada killustikkattega ala joonisel AS- 4-07 näidatud mahus. Pumpla kaitseks tuleb rajada teepiire, kuna see asub pöörde koha peal. Pumpla ümbruse killustikkate peab taluma vähemalt 25 tonnise hooldusauto raskust; 10.8 NÕUDED PUMPLA DOKUMENTATSIOONILE • Tootja peab esitama kasutatavate materjalide ja toote kvaliteeti tõestavad dokumendid ja paigaldusjuhendid, garantiisertifikaadid. • Muud vajalikud dokumendid pumpla ekspluateerimiseks. • Kasutatavate pumpade tehniline dokumentatsioon. • Ehitajal esitada pumpla kohta teostusjoonised. • Ehitajal teostada pumpla katsetus kõikide sõlmede testimiseks, kasutades selleks puhast vett. Koostatud akt on aluseks pumpla ekspluatatsiooni andmiseks. Töövõtjal tuleb täita Tellija nõudel ehitatud reoveepumplate infolehed vastavalt Tellija poolt etteantud kavandile. 10.9 REOVEEPUMPLATE KATSETAMINE Enne vee juhtimist pumplasse tuleb kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone, juhtimisahelaid, kõikide pumplasse paigutatud elementide kinnitusi jne. Altren Projekt OÜ 03.04.2019 43 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 2 Torustikud. Töö nr VK1752. Projekti staadium: Tööprojekt Kõikidel pumpadel testitakse tootlikkust ja tõstekõrgust. Kõik teised reoveepumpla katsetused tuleb teha vastavalt Inseneri juhistele. Kõik katsetusteks vajalikud kulutused kannab Töövõtja. Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine eksplatatsiooni olukorras. Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui tootlikus erineb üle 10% on inseneril õigus nõuda uusi seadmeid. 10.10 ELEKTER-AUTOMAATIKA Elekter-automaatikaprojekt vaata "Osa 2 Torustikud. Reoveekanalisatsioonipumpla RVP-1 elekter ja automaatika". Lehekülgi kokku : 44 lk Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Korn (Tee-ehituse osa) /allkirjastatud digitaalselt/ Altren Projekt OÜ 03.04.2019 44  Isikliku kasutusõigusega koormamise plaan Mõõtkava 1:500 Aadress: Tartumaa, Kambja vald, Külitse alevik, 3 Jõhvi - Tartu - Valga tee Katastritunnus: 94901:005:0306 Paralleel kulgemine põhimaantee Jõhvi-Tartu-Valga tee (tee nr 3) km-l 138,794 - 138,848 - Isikliku kasutusõiguse seadmise ala torustike ristumisel maanteega, pindalaga 1 86,5 m 2 - Katastriüksuse piir - projekteeritav veetorustik, kasutusõigusega alal 38 ,0 m - projekteeritav kanalisatsioonitoru, kasutusõigusega alal 55 ,0 m - projekteeritav survekanalisatsioonitoru, kasutusõigusega alal 55 ,4 m  R= 3 Vaata joonis AS-4-0 3 0 16 7 DeL=0. 76.2 75.80 76.1 0 76.0 0 75.70 75 0 .70 75.90 76. 0 76. .00 75.80 20 75.60 765.9075.80 1 7 75.70 0 75.70 75.5 75.7 75.60 0 75.70 0 75.4 75.50 0 75.3 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: 75.40 Märkused: 75.6 .20 Töö 5nimetus: Tellija: 75.30 1. Tingmärgid vt joonis AS-4-01 7 Altren 0 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VK-6-03 kuni VK-6-36 Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Tevo Kaup AS Projekt OÜ 75.20 3. Veetorustiku sõlmede skeemid vt joonis VK-7-01 kuni VK-7-04 Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu 10 4. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 75. projekteerimine. Töövõtja: Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald 5. Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katte taastamise ristlõiked Tartumaa 61113 Osa 2 Torustikud Altren Projekt OÜ 75.50 75.10 Tel: +372 53402723 vt joonis VK-6-01 00 6. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem Objekti aadress: 75. Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VK-6-02 Kambja vald, Lemmatsi küla 75.40 75.00 Torustike asendiplaan Töö nr : VK1752 7. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis Vastutav spetsialist: Allkiri: 90 8. Kõrgused ümber arvutatud EH2000 süsteemi Vahur Laas 74. /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise digiaadress: VK1752_TP_AS-4_VK-6_VK-7_VK-9.dwg 75.30 Projekteerija: Allkiri: Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : 74.90 Johannes Zujev 80 /allkirjastatud digitaalselt/ 02.04.2019 Laiendamine TP AS-4-02 . 74  911 915 911 922 911 911 923b 923b De160 L=35.0 2 De160 L=7.4 1 2 2 .006 1 De200 L=33.9 i=0.010 De160 L=18.5 i=0 1 3 De3 L=1 2 .4 K- K- Ø563 De1 Ø561 68 0 i=0 60 L= K- 69 0 66.5.85 .010 1.3 Ø562 67.0.50 66 7 69 0 67 2 2.28.57 66.9.00 2.48.02 66 1 Vaata joonis AS-4-02 67.2.91 2.09 0 .5 10 =87 =0.0 60 L 7.5 i De1 00 L=8 De2 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Märkused: Töö nimetus: Tellija: 1. Tingmärgid vt joonis AS-4-01 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VK-6-03 kuni VK-6-36 Altren Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla, Valli ja Tevo Kaup AS 3. Veetorustiku sõlmede skeemid vt joonis VK-7-01 kuni VK-7-04 Projekt OÜ Kõrtsi detailplaneeringute järgse taristu Töövõtja: 4. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 projekteerimine. Vaata joonis AS-4-0 4 5. Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katte taastamise ristlõiked Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113 Osa 2 Torustikud Altren Projekt OÜ vt joonis VK-6-01 Tel: +372 53402723 6. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem Objekti aadress: Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VK-6-02 Kambja vald, Lemmatsi küla K- 7. Koordinaadid L-Est '97 süsteemis Torustike asendiplaan Töö nr : VK1752 Vastutav spetsialist: Allkiri: Ø564 8. Kõrgused ümber arvutatud EH2000 süsteemi Vahur Laas Joonise 67 0 /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: VK1752_TP_AS-4_VK-6_VK-7_VK-9.dwg 65.6.45 Kuupäev: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : 65 9 Projekteerija: Allkiri: 1.76.69 Johannes Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 02.04.2019 Laiendamine TP AS-4-03  OÜ Priimus-Projekt Sangviini 18 51011 TARTU Tel. 517 2561 [email protected] reg. nr. 10440332 Priimus-Projekt MTR reg: EL10440332-0001 Töö nr: 6-S-18 Tellija: Tevo Kaup AS reg. nr 10255052 Riia tn 140a 51014 Tartu tel 5010225 Staadium: tööprojekt Asukoht: Lemmatsi küla, Kambja vald, Tartumaa Valli ja Kõrtsi detailplaneeringutejärgse taristu tööprojekt osa 4: sidevarustus Projekti koostas: Ivar Aljas mai 2019 Valli ja Kõrtsi tööprojekt osa 4: sidevarustus Sisukord Tehnilised tingimused .............................................3 Üldosa .....................................................................5 Kaevetööde üldnõuded ............................................5 Olemasolev olukord ................................................5 Torustik ...................................................................5 Kaevud ....................................................................6 Kaablivõrk ...............................................................6 Teostusdokumentatsioon ja seadustamine ..............6 Põhiliste tööde mahud .............................................7 Põhiliste materjalide spetsifikatsioon .....................7 Kooskõlastused .......................................................8 Joonised Asendiplaan M1:500 ................................................1 Lõige. Ristumine maanteega.....................................2 Kaablivõrgu skeem...................................................3 Asukoha plaan Aluskaart: Microsoft, Here Trükitud: 17. mai. 2019 Priimus-Projekt OÜ, Ivar Aljas töö nr 6-S-18 2 Valli ja Kõrtsi tööprojekt osa 4: sidevarustus Tehnilised tingimused TELEKOMMUNIKATSIOONIALASED TEHNILISED TINGIMUSED NR 28134062 Tehniliste tingimuste liik Detailplaneering Kliendinumber 1057589 Isikukood/Registrikood 12199722 Nimi PLAAN OÜ Kontaktisik Kärt Vabrit telefon 5185096 e-post [email protected] Aadress TAMME PST 111, TARTU 50416, TARTUMAA Ehitise nimetus ja asukoha Tartu maakond, Ülenurme vald, Lemmatsi küla, Valli kirjeldus (94901:005:0686), maaüksuse detailplaneeringu Ehitise sihtotstarve Kuni 100 pereelamut Telia sidevõrgu lõpp-punkt Sidekaev F08S40_K12 / vaata eskiisi/ Objekti haardeulatus üle 50m Olemasolev sidevõrk Piirkonnas puuduvad siderajatised Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas: Tehnilise lahenduse Paigaldada alates sidekaevust F08S40_K12 (keevitada 2 kiudu) kirjeldus 12 kiuline singlemode optiline kaabel kuni planeeringu ala keskpunkti ning paigaldada sinna sidekaev KKS 2 1/2 ning sinna jätk FOSC400-A8. Paigaldada iga krundi piirile 32mm sidetoru. Paigaldada sidekaevud nii, et 32mm sidetoru pikkus ei ületaks 90m. Sidekaevudesse paigaldada jätkud FOSC400-A8 ning sinna 1/16 splitterid. Splitterid tuleb jaotada, et ühe optilise kiu peal ei oleks rohkem kui 64 klienti. Sidelahendus eelnevalt kooskõlastada Teliaga Sisevõrgu kirjeldus Eramajade sisevõrk ehitada CAT5e/CAT6 kaabliga. Ärimajade ja korrusmajade sisevõrgu õpetus on manuses. Telia dokument: Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades Nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile • Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" • Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4." • Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis" Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 735 8610 Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Täiendavad tehnilised nõudmised Telia Eesti AS klienditeenindus e-post: [email protected] Valge 16 19095 Tallinn ärikliendid 1551 e-post: [email protected] Registrikood 10283074 erakliendid 123 https://www.telia.ee/ Trükitud: 17. mai. 2019 Priimus-Projekt OÜ, Ivar Aljas töö nr 6-S-18 3 Valli ja Kõrtsi tööprojekt osa 4: sidevarustus Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada kooskõlastamiseks Telia Eesti ASi e- teeninduse kaudu. Täiendavate küsimuste korral pöörduda 735 8610 või [email protected] Käesolevad telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused koostati 21.03.2017 ning on kehtivad kuni 20.03.2018 Koostaja: Väljastaja: Telia Eesti AS Telia Eesti AS: Priit Nigol Priit Nigol e-post: [email protected] esindab volikirja alusel telefon: 53066008 Telia Eesti AS klienditeenindus e-post: [email protected] Valge 16 19095 Tallinn ärikliendid 1551 e-post: [email protected] Registrikood 10283074 erakliendid 123 https://www.telia.ee/ Trükitud: 17. mai. 2019 Priimus-Projekt OÜ, Ivar Aljas töö nr 6-S-18 4 Valli ja Kõrtsi tööprojekt osa 4: sidevarustus Üldosa Käesolev projekt: • lahendab Tartumaal Kambja vallas Lemmatsi külas Valli ja Kõrtsi detailplaneeringutejärgse taristu tööprojekti sidevarustuse osa tööprojekti tasemel; • on osa kogu taristu projektist: osa 1: Teedeehitus ja liikluskorraldus, FIE Tiit Korn, töö nr 1804; osa 2: Torustikud, Altren Projekt OÜ, töö nr VK1752; osa 3: Tänavavalgustus, Line Engineering OÜ, töö nr EL1806; osa 4: Sidevarustus, käesolev kaust; • sisaldab sidekanalisatsiooni ehitust ja kaablivõrgu põhimõttelist lahendust alates liitumispunktist; • järgib detailplaneeringutes toodud trassikoridore: ◦ Valli kinnistu DP, Plaan OÜ töö nr DP 0401-16; ◦ Kõrtsi kinnistu DP, Artes Terrae OÜ töö nr 17DP08; • võtab aluseks Telia tehnilised tingimused nr 28134062; • kasutab Alus-Geoloogia OÜ poolt koostatud geodeetilist alusplaani, töö nr 1801; Tööde teostamiseks Telia võrgus sõlmida Telia, tellija ja töövõtja vahel kolmepoolne leping. Ümberlülitustöid Telia võrgus võib teha ainult Telia volitatud esindaja. Kaevetööde üldnõuded Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist. Tee maa-alal teostada kaevise tihendamine 15..20cm kihtide kaupa. Peale kaevetööde lõppu taastada haljastus ja teekatted alal, mis ei ole kaetud tänavaprojektiga. Korrastada kõik ehitusjäljed. Muru rajamisel kasutada kasvumulla kihti, mille paksus on vähemalt 0,15m. Võimalusel kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kaevetöödel ülejäänud täitepinnas ladustatakse KOV-i poolt määratud kohta. Projekti muudatused ja projektist kõrvalekalded tuleb eelnevalt kooskõlastada projekti juhi, tehnilise järelvalve esindaja ja projekteerijaga. Tööd olemasolevate liinirajatiste kaitsetsoonis võib teostada ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel (vt täiendavalt ka kooskõlastused). Kaevetööd liinirajatise kaitsetsoonis teostada käsitsi. Tagada olemasolevate liinirajatiste kaitse ja töökorras säilimine. Allmaarajatiste kaitsevööndist väljaspool olevaid kaablitrassi kaevetöid teostada mehhaniseeritult, kontrollides enne, kas maa sees ei leidu plaanidele kandmata rajatisi. Kaevetöödel säilitada olemasolevad piirimärgid ja geodeetilise alusvõrgu punktid. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lähtuda võimalusel kehtivatest normatiividest. Olemasolev olukord Projekteeritavas arenduspiirkonnas sidetrassid puuduvad. Liitumispunkt, optilise kaabli jätkumuhv, asub vastavalt Telia tehnilistele tingimustele Tartu – Elva tee ääres kaevus FO8S40_K12. Torustik Alates liitumiskaevust rajada Ø75 ja Ø32mm torudest kaablikanalisatsioon. Suurem toru leiab Trükitud: 17. mai. 2019 Priimus-Projekt OÜ, Ivar Aljas töö nr 6-S-18 5 Valli ja Kõrtsi tööprojekt osa 4: sidevarustus kasutust kaevudevahelise magistraaltoruna, väiksem toru kinnistutele väljavõtete tegemisel. Torustiku planeerimisel on arvestatud kuni 8 majaühendust ühe jätkumuhvi kohta. Torustiku otsad pinnases sulgeda hermeetiliselt otsakorkidega ja tähistada pallmarkeriga. Torustik pinnases tähistada ca 20...30cm kõrgusel torust sidetrassi hoiatuslindiga. Torud paigaldada: • üldjuhul min 0.7m sügavusele (vähemalt 450N, ehk B-klassi toru) • tee ja mahasõitudega ristumiste korral min 1,0m sügavusele (vähemalt 750N, ehk A-klassi toru). Riigimaantee ületus teostada kinniselt (vt lõike joonis 2.1 ja asendiplaan 1.1). Kaevud Kaevudena kasutada KKS-2 tüüpi poolkaeve. Kaevud varustada nn ujuvate ja lukustatavate luukidega ning 1-kohaliste konsoolidega. Torusisestused teha läbistushülssidega. Kaevuluukide paigalduskõrgused täpsustada tänavaprojekti vertikaalplaneeringu järgi. Kaablivõrk Optiline kaablivõrk ehitada välja vastavalt piirkonna arengule ja vajadustele lähtuvalt kaabliskeemist (vt joonis 4.1). Kaablivõrk ja torustik on planeeritud arvestades jätkumuhviga FOSC-400-A8. Muhvid komplekteerida 1/16 splitteriga. Krundi piirile jäetav kaablivaru peab olema piisava varuga arvestades detailplaneringus määratud ehitusjoont või täpsustatud iga konkreetse krundi puhul eraldi. Kaevudese jätta 15m kaablivaru. Kaablivaru ots pinnases peab olema hermeetiliselt suletud. Teostusdokumentatsioon ja seadustamine Paigaldatavad siderajatised seadustada Telia kasuks. Töövõtja kohustuseks on seadustamiseks vajalike asendiplaanide ettevalmistamine. Uus võrk koos dokumentatsiooniga (kaetud tööde aktid, teostusmõõdistused) anda üle Teliale. Trükitud: 17. mai. 2019 Priimus-Projekt OÜ, Ivar Aljas töö nr 6-S-18 6 Valli ja Kõrtsi tööprojekt osa 4: sidevarustus Põhiliste tööde mahud NIMETUS Σ Sidekanalisatsiooni ehitus, 1*75(+n*32) m 3166 Sidekanalisatsiooni ehitus, 1*75 kinniselt m 37 Sidekaevu ehitus, KKS-2 ½ tk 27 Järelvalve obj 1 Mahamärkimine ja teostusmõõdistus m 3203 Kaablivõrgu ehituse maht täpsustada tööde käigus vastavalt väljaehitatavale lõigule. Põhiliste materjalide spetsifikatsioon Nimetus Kirjeldus Σ toru Ø32mm, 750N m 2 480 toru Ø75mm, 450N m 1 980 toru Ø75mm, 750N m 470 toru Ø75mm, 1250N (puurimistoru) m 40 toru sulgur Ø32mm tk 113 toru sulgur Ø75mm tk 5 sidekaev KKS2 ülemine pool tk 27 kaevu kaane tõsterõngas h=100mm tk 27 betoonplaat (kaevu põhi) KKS-2-le tk 27 kaevu malmluuk ujuv, lukustatav tk 27 konsool 1-kohaline SKO1 + SKSP tk 27 kronstein konsoolile 400mm SKK400 tk 27 läbistushülss 32mm torule tk 113 läbistushülss 75mm torule tk 63 pallmarker EMS 1401 XR tk 109 märkelint 75mm m 3 300 Kaablivõrgu materjalide maht täpsustada tööde käigus vastavalt väljaehitatavale lõigule. Trükitud: 17. mai. 2019 Priimus-Projekt OÜ, Ivar Aljas töö nr 6-S-18 7 Valli ja Kõrtsi tööprojekt osa 4: sidevarustus Kooskõlastused PROJEKTI KOOSKÕLASTUS NR 31932659 Kliendinumber 775861 Isikukood/Registrikood 10440332 Nimi OÜ Priimus-Projekt Kontaktisik Ivar Aljas telefon 5172561 e-post [email protected] Aadress SÕPRUSE PST 8-64, TARTU LINN, TARTU LINN 50703, TARTU MAAKOND Objekti asukoht ja projekti Kambja vald, Tartu maakond : Valli ja Kõrtsi nimi detailplaneeringutejärgse taristu tööprojekt Projekti/töö nimetus Valli ja Kõrtsi detailplaneeringutejärgse taristu tööprojekt Kooskõlastamisele esitatud 1. Geodeetiline Valli & Kõrtsi dokumendid alusplaan GEO.dgn 2. Info fail Valli & Kõrtsi SIDE ASEND PDF.zip 3. Projektjoonis Valli & Kõrtsi SIDE.dgn 4. Jooniste Valli & Kõrtsi REF referentsfailid DGN.zip 5. Projekti Valli & Kõrtsi seletuskiri SELETUSKIRI.zip 6. Skeemid Valli & Kõrtsi SIDE KAABLISKEEM.pdf Telia Eesti AS (edaspidi "Telia") seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise jah kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja jah kirjaliku tööloa alusel: Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 53412210 Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon, Side maakaabel Ehitatavad sideehitised on võimalik ühendada jah Telia üldkasutatava sidevõrguga: Kooskõlastus kehtib kuni 16.05.2020 Kooskõlastuse võttis vastu: Kooskõlastuse andis: Ivar Aljas Telia Eesti AS volitatud esindaja Aleks Kask e-post: [email protected] telefon: 7358610 Telia Eesti AS klienditeenindus e-post: [email protected] Mustamäe tee 3, 15033 Tallinn ärikliendid 1551 e-post: [email protected] Registrikood 10283074 erakliendid 123 https://www.telia.ee/ Trükitud: 17. mai. 2019 Priimus-Projekt OÜ, Ivar Aljas töö nr 6-S-18 8  Line Engineering OÜ Tel. (+372) 52 24 137 Anne 73 - 18, Tartu, 50704 Töö nr.: EL1806 Tellija : Tevo Kaup AS Registrikood 10255052, Riia tn 140a Tartu Tartumaa 51014, tel. +372 5010225 Peatöövõtja: Altren Projekt OÜ. Registrikood 12609551, Jaani-Hansu, Suure-Rakke küla Rannu vald Tartumaa 61113, tel. +372 53402723 Alltöövõtja: Line Engineering OÜ Registrikood 10802255, Anne 73-18 Tartu 50704, tel. +372 5224137 TARTUMAA, KAMBJA VALD, LEMMATSI KÜLA VALLI JA KÕRTSI DETAILPLANEERINGUTE JÄRGSE TARISTU PROJEKTEERIMINE. Osa 3: Tänavavalgustus. Tööprojekt. Projekteerija: Enn Kippasto 2019a. Aprill Line Engineering OÜ Anne 73 18 Ettevõtja äriregistrikood: Registreeringu number: 50704 Tartu 10945245 EL10945245-0001 [email protected] Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 2 Sisukord Sisukord.........................................................................................................2 1. Asukoht.......................................................................................................3 2. Tehnilised näitajad.........................................................................................3 3. Seletuskiri....................................................................................................4 3.1 Üldosa....................................................................................................4 3.2 Tehniline lahendus...................................................................................5 3.2.1 Valgustusklassi valik..............................................................................5 3.2.2 Projekteeritud valgustus.........................................................................5 3.2.3 Valgustitele esitatavad nõuded Kambja vallas............................................7 3.2.4 Valgustitele esitatavad nõuded Tartu linnas...............................................7 3.2.5 Projekteeritud 0,4 kV maakaabelliin.........................................................7 3.2.6 Projekteeritud valgustuse lülituskilp VJK...................................................8 3.2.7 Maandus..............................................................................................8 3.2.8 Tähistused............................................................................................8 4. Maastiku ja teede taastamine..........................................................................8 5. Töötervishoid ja tööohutusnõuded...................................................................8 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve.....................................................9 7. Käidujuhend kaabel.......................................................................................9 8. Andmetabelid................................................................................................10 8.1 Spetsifikatsioon ......................................................................................10 8.1.1 Täpsustav mahtude tabel. .....................................................................10 Joonised Nimetus Joonise nr Valgustuse asendiplaan (M 1:500) EV001-010 Ühendusskeem EV011 Valgustuse lülituskilbi skeem EV012 Kaevikute ristlõiked EV013 Lisad 1. Valgusarvutuste tulemused 2. Tartu linna välisvalgustuse tehnilised tingimused 17.04.2019 nr.20/18 3. Kooskõlastuste koondtabel Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 3 1. Asukoht Tartumaa, Kambja vald, Räni küla Projekteeritav ala Projekteeritud valgustus 2. Tehnilised näitajad Projekteeritud maakaablitrass jm Projekteeritud tänavavalgusti mast tk Projekteeritud tänavavalgustuse lülituskilp tk Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 4 3. Seletuskiri 3.1 Üldosa Käesoleva projekti osaga 3 on lahendatud Tartumaal Kambja vallas Lemmatsi külas Valli ja Kõrtsi detailplaneeringute järgse sõiduteede ja jalgteede valgustus. Projekteerimisel on kasutatud Kobras AS poolt koostatud geoalusplaani (töö nr 2017-272 ja 2017-172). Projekteerimise lähteülesandeks on võetud Artes Terrae OÜ poolt koostatud detailplaneering „Lemmatsi küla Kõrtsi kinnistu lähiala detailplaneering“ (töö nr 17DP08) ja Plaan OÜ poolt koostatud detailplaneering „Valli krundi detailplaneering“ (töö nr DP 0401-16). Projekteerimisel on arvestatud CIE soovitusi, standardeid EVS-EN 13201-2-5:2015, EVS 907, “Ehitusseadustik", “Seadme ohutuse seadus", EVS-HD 60364-4-41 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest, EVS-HD 60364 4 42 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest, EVS-HD 60364-4-43 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse, EVS-EN 50110-1 Elektripaigaldiste käit, Eesti Standard EVS- HD 60364-4-443" Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest", Eesti Energia (0,4...20) kV võrgustandard" ja teised Eesti Vabariigi seadused ja õigusaktid. Ehitajal on kohustus enne hinnapakkumise tegemist tutvuda olukorraga kohapeal. Enne tööde algust tutvuda kooskõlastuste tingimustega ning arvestada nende nõudmistega. Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud kaablitrass maha märkida. Vähemalt kolm päeva enne liiniehitustööde algust tuleb võtta ühendust kinnistute valdajatega ning teavitada neid tööde teostamisest nende maaüksusel. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid lahendada töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada! NB! Ehitustöödeks valida aeg kui maapinna kahjustused on minimaalsed. Tartu linna haldusterritooriumil peab olema töövõtjal Elektrilevi OÜ poolt antud Tartu välisvalgustuse võrgus töötamise õigus. Tööde teostamisel järgida Tartu välisvalgustuse võrgus töötamise korda. Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 5 3.2 Tehniline lahendus 3.2.1 Valgustusklassi valik Mootorliikluspiirkonna valgustusklassi valik sõiduteed Kaalu- Tipp- Parameeter Variandid Kirjeldus väärtus Öö tund Vw Väga suur V ≥ 100 km/h 2 Projektkiirus v Suur 70 ˂ V ˂ 100 km/h 1 kiiruse Mõõdukas 40 ˂ V ≤ 70 km/h -1 -1 -1 piirväärtus Aeglane V ≤ 40 km/h -2 Autoteed ja 2-rajalised teed mitmerajalised teed Üle 65% suurimast Üle 45% suurimast Suur 1 väärtusest väärtusest Liiklusvoog 35...65% suurimast 15...45% suurimast Mõõdukas 0 väärtusest väärtusest Alla 35% suurimast Alla 15% suurimast Väike -1 -1 -1 väärtusest väärtusest Segaliiklus mittemootorliikluse kõrge osakaaluga 2 Liiklus- Segaliiklus 1 1 koosseis Üksnes mootorliiklus 0 0 Sõiduteede Ei ole 1 1 1 eraldamine On 0 Ristmikke km-i Eritasandiliste Teesõlmede kohta sõlmede vahemaa tihedus Kõrge >3 < 3 km 1 1 1 Mõõdukas ≤3 ≥ 3 km 0 Pargitud On 1 1 sõidukid Ei ole 0 0 Tugev Vaateaknad, reklaampaigaldised jms 1 Ümbruse Mõõdukas Normaalolukord 0 valgustus Nõrk -1 -1 -1 Väga keerukas 2 Liiklus- Keerukas 1 keerukus Lihtne 0 0 0 Vs: 1 -1 Vs KORRIGEERITUD: 1 0 M = 6 – Vs 5 6 VALGUSTUSKLASS: M5 M6 L[cd/m²] ≥ 0,50 0,30 Uo ≥ 0,35 0,35 Normsurused Ul ≥ 0,4 0,4 Ti [%] ≤ 15 20 3.2.2 Projekteeritud valgustus Ala valgustus on projekteeritud kahele valgustuse lülituskilbi VJK "Kõrtsi" ja VJK "Valli" piirkonnale. Juhistikusüsteem võrk TN-C ja valgustid TN-C-S, In=230/400V, valgustus vastab klassile M5 (sõiduteed) ja P4 (jalgteed), valgustite säilivustegur 0,8, valgustite hämardamine toimub valgustuse lülituskilbist eraldi kaablisoone abil, valgustuse sisse-väljalülitus toimub astro.kella abil. VJK "Kõrtsi"- valgustus on projekteeritud ühe fiidrilisena, vaata joonised EV001-EV002. Valgustus on projekteeritud kooniliste kuumtsingitud 8m terasmastidega 1m konsoolidega (mastid K.1.1 kuni K.1.7) ja 10m terasmastidega 1m konsoolidega (mastid K.1.8 kuni K.1.15), mastide tipud Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 6 d3=60mm. Valgustusarvutused on teostatud leed-valgustitega: • mastid K.1.1 kuni K.1.7 Vizulo LB 053 830 L01 B048 (klass I, IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 53W, valgusvoog 5760lm, valgustuse vähendusega [eraldi kaablisoonega], IK08, CLO, optika L01, 48 leedi, leedi toitevool mitte suurem kui 700mA); • mastid 1.8 kuni 1.15 Vizulo LB 087 830 L01 B064 (klass I, IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 87W, valgusvoog 9404lm, valgustuse vähendusega [eraldi kaablisoonega], IK08, CLO, optika L01, 64 leedi, leedi toitevool mitte suurem kui 700mA). VJK "Valli"- valgustus on projekteeritud kolme fiidrilisena, vaata joonised EV004-EV010. Fiider 1- valgustus on projekteeritud kooniliste kuumtsingitud 8m terasmastidega 1m konsoolidega (mastid V.1.1 kuni V.1.6 ja V.1.10, V.1.11) ja 10m terasmastidega 1m konsoolidega (mastid V.1.7 kuni V.1.9), mastide tipud d3=60mm. Valgustusarvutused on teostatud leed-valgustitega: • mastid V.1.1 kuni V.1.6 ja V.1.10, V.1.11 Vizulo LB 066 830 L01 B048 (klass I, IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 66W, valgusvoog 7158lm, valgustuse vähendusega [eraldi kaablisoonega], IK08, CLO, optika L01, 48 leedi, leedi toitevool mitte suurem kui 700mA); • mastid V.1.7 kuni V.1.9 Vizulo LB 087 830 L01 B064 (klass I, IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 87W, valgusvoog 9404lm, valgustuse vähendusega [eraldi kaablisoonega], IK08, CLO, optika L01, 64 leedi, leedi toitevool mitte suurem kui 700mA). Fiider 2- valgustus on projekteeritud kooniliste kuumtsingitud 8m terasmastidega 1m konsoolidega (mastid V.2.1 kuni V.2.31), mastide tipud d3=60mm. Valgustusarvutused on teostatud leed-valgustitega: • mastid V.2.1 kuni V.2.12 ja V.2.23 kuni V.2.31 Vizulo LB 066 830 L01 B048 (klass I, IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 66W, valgusvoog 7158lm, valgustuse vähendusega [eraldi kaablisoonega], IK08, CLO, optika L01, 48 leedi, leedi toitevool mitte suurem kui 700mA); • mastid V.1.13 kuni V.1.22 Vizulo LB 048 830 L01 B032 (klass I, IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 48W, valgusvoog 5034lm, valgustuse vähendusega [eraldi kaablisoonega], IK08, CLO, optika L01, 32 leedi, leedi toitevool mitte suurem kui 700mA). Fiider 3- valgustus on projekteeritud kooniliste kuumtsingitud 8m terasmastidega 1m konsoolidega (mastid V.3.1 kuni V.3.24), mastide tipud d3=60mm. Valgustusarvutused on teostatud leed-valgustitega: • mastid V.3.1 kuni V.3.10 Vizulo LB 066 830 L01 B048 (klass I, IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 66W, valgusvoog 7158lm, valgustuse vähendusega [eraldi kaablisoonega], IK08, CLO, optika L01, 48 leedi, leedi toitevool mitte suurem kui 700mA); • mastid V.3.11 kuni V.3.24 Vizulo LB 069 830 L01 B064 (klass I, IP66, 3000K, valgusti tarbitav võimsus 69W, valgusvoog 7582lm, valgustuse vähendusega [eraldi kaablisoonega], IK08, CLO, optika L01, 64 leedi, leedi toitevool mitte suurem kui 700mA). NB! Mastid V3.21 kuni V3.24 peavad vastama Tartu Linnavalitsuse välisvalgustuse tehnilisetele tingimustele 17.04.2019 nr.20/18. Valgustite metallmastid on projekteeritud klass I seadmeks. Jalandite reguleerimiskruvide kõrgus maapinnast 5cm. Jalandeid ei ole lubatud paigaldada lohku. Vähemalt 2m raadiuses jalandist peab olema tasane maapind. Kallakule paigalduse korral peab olema ühtlaselt langev/tõusev maapind. Valgustuse sisse-väljalülitus toimub projekteeritud tänavavalgustuse lülituskilbist astro.kella abil. Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 7 3.2.3 Valgustitele esitatavad nõuded Kambja vallas. 1. Uute valgustitena kasutada dimmerdatavaid eelseadistatavad leed-valgusteid, 220-240V, 50- 60Hz. 2. Valgustite valimisel arvestada lisaks valgusnäitajatele ka valgustite voolutarvet. 3. Valgusti kaldenurk arvutada 0 kraadi juures. 4. Valgusti draiver peab omama CLO (constant lumen output) funktsiooni ehk valgusvoog peab olema terve valgusti eluea jooksul konstantne ning olema softstandardiga ehk ilma suure käivitusvooluta. 5. Valgustile peab olema teostatud valgusti IP ja IK katsetused tootjast sõltumatu Euroopa labori poolt. Valgusti niiskuskindlus peab olema minimaalselt IP66 ja vandaalikindlusklass minimaalselt IK08. 6. Valgusti peab omama eesti- või inglise keelset paigaldus- ja kasutusjuhendit. 7. Valgustid peavad omama kehtivat CE ja ENEC märgistust. Üleandmisel esitada dokumendi- kaustas sertifikaadid. 8. Valgusti leedmoodul peab olema testitud. Üleandmisel esitada nii LM80 kui LM79 testide protokollid. 9. Valgusti passiivosade eluiga peab olema vähemalt 15 aastat. Valgustile lubatud värvus- temperatuur (CCT) 3000K. Valgustile maksimaalne lubatav erinevus nimivärvutemperatuurist on 3000K juures ± 100K. 10. Valgusti värviedastusindeks CRI kood peab olema 3000K korral suurem kui 80. 11. Valgustid ei tohi tekitada liigset räigust ja peavad vastama standardi EN13201-2 nõuetele. 12. Leed-valgustite jahutuselement peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomulik soojusvahetus ja tuule ligipääs leedide jahutamiseks. Sund- jahutamist kasutada ei ole lubatud. 13. Valgustite värvustemperatuuride vahe peab vastama standardile ANSI C78.377A CCT. 14. Valgusti peab töötama nominaalse funktsionaalsusega temperatuuril -40…+40ºC. 15. Valgusti hooldeväärtus (MF) peab olema vähemalt 90% 60 000h möödumisel, defektsete leed elementide koguarv peab jääma alla 10% (L80B10 at 25°C) ning valgustite tõrkeprotsent eluea jooksul L80B10 peab olema vähemalt 100000h. 16. Valgustid peavad olema kaitstud kuni 10kV ülepinge eest. 17. Korpus peab võimaldama kiire juurdepääsu leedidele ja toiteseadmele. Kasutada ei ole lubatud omavahel galvaanilisi paare tekitavaid materjale, mis tekitab ajas erinevate osade kinniroostetamist. 18. Valgusti peab omama diffuusorina klaasist kaitseklaasi (mitte plasti), mis on vananemisja UV kindlam, kui tööprojektis pole näidatud teisiti. Klaasi võib ära jätta vaid selge põhjenduse korral. 19. Valgustil peab olema rõhutasandussüsteem, valgusti peab avamsel jääma pingetuks. 3.2.4 Valgustitele esitatavad nõuded Tartu linnas. Valgustid peavad vastama Tartu Linnavalitsuse välisvalgustuse tehnilisetele tingimustele 17.04.2019 nr.20/18 punkt 2. 3.2.5 Projekteeritud 0,4 kV maakaabelliin 0,4 kV maakaabelliini väljaehitamisel juhinduda Elektrilevi OÜ P342 0,4-20kV võrgustandard – 0,4kV kaabelliinid. Kaabli paigaldamisel järgida nõutavat vähimat horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust teiste kommunikatsioonidega vt. Tabel 3.1. Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis ja puutüvele ≤2m teostada käsitsi. Ehitustööde käigus näha ette meetmed olemasolevate liinirajatiste kaitse tagamaks nende säilivus ehitustöödel, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused, Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2003 nõuetega. Valgustite toitekaabliks pinnases on projekteeritud ARLC 4G25+2,5. Maakaabel paigaldada kogu ulatuses kaablikaitsetorusse (roheline). Juhistikusüsteem TN-C, 230/400V. Jalgtee ja sõidutee muldes täita kaevik sõelutud liivaga (sama ka kuni 1m kaugusel sõidutee ja 0,5m kaugusel Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 8 jalgtee). Kaablitööd teostada enne teeehitus töid (vt osa I). Teede kõva- ja aluskatted ; haljastus koos mineraalmullaga teeehitusprojektis. Tabel 3.1 Kaabli vahekaugused ja paigaldussügavused paigaldatuna torus / v. Ilma toruta Nimetus Vahekaugus v. Sügavus , m Pinnases, mitteharitav maa ≥ 0,5/ ≥0,7 Sõidutee, parkla, liiklemiseks avatud õu ≥ 1,0/- Maantee- ja kuivenduskraavide põhjast ≥ 0,5/- Puutüvedest ≥ 2,0 , sügavus >1m vastavalt juurestikule Paralleelkulgemisel Ristumisel Vee- ja kanalisatsioonitoru ≥ 1,0/ >1,0 ≥ 0,25/ ≥0,5 Sidekaabel 0,25....0,5/ >0,5 ≥ 0,15/ ≥0,5 Gaasitoru ≥ 1,0/ 1,0 ≥ 0,2/ ≥0,5 Kaugküttetorustik v. Kanali pealispind ≥ 2,0/ - ≥ 0,25/ ≥0,5 Elektrikaabel ≥ 0,07/ ≥0,1 ≥0,1/≥0,25...0,5 3.2.6 Projekteeritud valgustuse lülituskilp VJK Vastavalt asendiplaani joonistele EV002 ja EV005 paigaldada valgustuse lülituskilbid VJK "Kõrtsi" ja VJK "Valli" IP 34D sokliga pinnases, kilbid koostada vastvalt joonisele EV012. Lülituskilbid on projekteeritud 1 fiidrina ("Kõrtsi") ja 3 fiidrina ("Valli"). Valgustuse lülituskilbi ja Elektrilevi OÜ poolt paigaldatava liitumiskilbi vaheline ühendus teostada maakaabliga AXPK4G25. Valgustikilpide väljuvale fiidritele paigaldada liigvooluimpulsside piiramiseks EBN-OS releed. 3.2.7 Maandus Projekteeritud valgusti mastidele (vastavalt joonisele EV001-011) ehitada välja maanduspaigaldised R<30Ω. Metallmastid ühendada PE juhiga. 3.2.8 Tähistused Märkseiltide paigaldamisel lähtuda Elektrilevi OÜ ettevõttestandardist P346 0,4-20kV võrgustandard – tähisstused. Projekteeritud 0,4 kV maakaabel tähistada vajalike märkesiltidega. Kaablid tuleb kogu trassi ulatuses tähistada hoiatuslindiga, mis peab olema kollast värvi ning sisaldama musta värviga hoiatust, et tegemist on elektrikaabliga. Märkelint paigaldada elektrikaabli kaitsetorust 0,3m ülespoole. Masti klemmi-komplektile ja masti siseküljele märkida valgusti faseering. Tähistused peavad olema vastupidavad keskkonna mõjudele. 4. Maastiku ja teede taastamine Peale ehitustööde lõppu taastada pinnase ja teekatte endine olukord. Korrastada kõik ehitusjäljed! Väljakaevatav pinnas, mis jääb tagasitäitest üle, utiliseerida ladustades selleks omavalitsuses ettenähtud korrale. Kaevikute laius sõltub kaeve meetodist ja pinnasest. Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist, sügavamale paigaldada peenem pinnas. Vt. kaevikute ristlõiked joonis asendiplaan. Teede muldes täita kaevik sõelutud liivaga. 5. Töötervishoid ja tööohutusnõuded Tööde teostamisel tuleb järgida EV seadustega ja määrustega määratud nõudeid. Ehitaja peab tööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne tööde algust. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ning tööd ei tohi ohustada mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kaevetöid võib alustada vastavate lubade olemasolul. Kommunikatsioonide tsoonis tuleb kaevata käsitsi. Ehitaja peab tagama, et töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 9 Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve Ehitustööde dokumenteerimine teostatakse vastavalt Ehitusseadustikule. Kõik kõrvalekalded projektis fikseeritakse vastavates protokollides ja kooskõlastatakse objekti projekteerijaga ning tellijapoolse ehitusjärelvalve teostamisega. Projektis tehtavate kooskõlastamata muudatuste eest vastutab tööde teostaja. Ehitaja teostab kasutuselevõtukontrolli vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kontrolli toimingud vormistatakse kirjalikult. Vastuvõtukontroll allkirjastatakse kahepoolselt tellija ja ehitaja poolt. Tellija ja töövõtja poolt vastuvõtu ajal märkimata jäänud vead ja puudused ei vabasta töövõtjat vastutusest. Peale ehitustööde lõpetamist on töövõtjal kohustus esitada Kambja Vallavalitsusele ja Tartu Linnavalitsusele ehitise täitedokumentatsioon, teostusjoonised esitada nii paberkandjal kui ja digitaalselt. Teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga ja peab kajastama ka maanduskontuuri. Kaetud tööde akt peab sisaldama selgeid fotosid terve kaeviku ulatuses kõigist objekti kaablikaevikutest. Välisvalgustuse üleandmiseks- vastuvõtmiseks esitada elektrotehniliste kontrollmõõdistamiste aruanne, elektripaigaldise auditi tulemused koos üleandmise aktiga ja elektripaigaldise teostusdokumendid. Töövõtjal peab olema Elektrilevi OÜ poolt antud Tartu välisvalgustusvõrgus töötamise õigus. 7. Käidujuhend kaabel Kaabelliinid Kaabelliinide koormusi ja pingeid võrgu mitmesugustes punktides mõõdetakse vastavalt normidele. Nende mõõtmiste alusel täpsustatakse kaablivõrkude režiime ja lülitusi. Kaabelliine vaadatakse üle järgmise sagedusega: a) maasse, kanalitesse ja hoonete seintele paigaldatud kaablite trassid vähemalt – 1 kord 3 aasta jooksul; b) otsmuhvid 1 kord aastas. Andmed ülevaatustel avastatud ebanormaalsuste kohta tuleb kanda järgnevateks kõrvaldamiseks defektide raamatusse. Suurvee ajal ja pärast paduvihmasid tuleb ringkäike teha väljaspool järjekorda. Kaabelliinil ohtliku potentsiaali või uitvoolu ohtliku tiheduse avastamisel võetakse meetmed, et vältida kaabli kahjustamist elektrikorrosiooni tõttu. Kaabelliine remonditakse ülevaatuste ja teimide alusel välja töötatud graafiku järgi. Kaabelliinide remonti võib teha alles pärast selle väljalülitamist ja maandamist mõlemast otsast. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid ekspluateeriva organisatsiooni loal. Seejuures peab olema tagatud kaablite puutumatuse järelvalve kogu tööde teostamise ajal. Lahtikaevatud kaablid tuleb läbirippumise vältimiseks kinnitada ja mehhaanilise vigastamise eest kaitsta. Töökohale paigaldatakse signaaltuled ja hoiatusplakatid. Valgusteid hooldada 4 aasta järel. Käidujuhendi täpsustab ehitaja vastavalt paigaldatud seadmetele. Koostas: Enn Kippasto Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 10 8. Andmetabelid 8.1 Spetsifikatsioon 8.1.1 Täpsustav mahtude tabel. Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 11 Joonised EV001 kuni EV013 Line Engineering OÜ Töö nr EL1806. Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrtsi detaillaneeringute järgse taristu projekteerimine. Osa 3: Tänavavalgustus. Koostas: Enn Kippasto 2.05.2019 12 Lisad Lisa 1: Valgusarvutuste tulemused Lisa 2: Tartu linna välisvalgustuse tehnilised tingimused 17.04.2019 nr.20/18 Lisa 3: Kooskõlastuste koondtabel  90 66. 70 66. Lehtede jaotus 80 2 66. 21 33 04 16 . . 15 7 . 29 . 66 67 00 . 1 . 67 28 60 66 . 66 66 67. . 66 66. 49 66 EV010 . 66 70 66. 90 66. K.1.5.L2 50 66. 53W.L01 EV007 8/1m 60 66. EV009 40 66. 50 66. Tugeva seinaline EV006 kaablikaitsetoru 2 17 . 19 L=17m, 750N 66 . 08 38 86 . 29 66 15 67 6 . . . 40 . . 66 66 66 . 66 66 66. 66 EV008 50 66. EV005 EV001 40 66. 50 35 66. EV004 03 EV002 EV003 1: 70 1: 6 66. - 00 90 tn 34- 40 24 u 66. 94 j . 50 66 Pa 66. PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID 70 66. .23 66 50 -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 66. KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m 70 66. 3 4 3 2 4 .3 K.1.5.L2 2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI KÕRTSI VJK KILBI PIIR- 66 K.1.4.L1 1 1 50 53W.L01 53W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 53W, 66. 8/1m OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m 8/1m 60 66. PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU 24 50 d75mm, 750N . 66. 66 60 66. .23 50 66 66. - 37- 60 .14 66. 66 50 66. 60 66. 50 66. 60 66. .33 66 35 50 . 66. 66 K.1.3.L3 09 60 53W.L01 . 66. 66 8/1m 50 66. 60 66. 50 .19 66. 66 - 35- 60 66. .34 66 50 66. 27 40 . 66. 66 3 2 2 50 1 66. 1 70 66. 40 66. 36 03 Tugeva seinaline 14 1: 50 1: 4 . 66 66. kaablikaitsetoru 00 90 tn L=16m, 750N u 26 40 94 j 40 . Pa 66. 66 03 00 v 1: 1: na 50 90 tä 66. K.1.2.L2 .32 u 66 94 j 53W.L01 Pa 40 30 66. 8/1m 66. 60 2 66. 1 30 40 66. 66. .97 65 30 40 66. 6666. .07 .3 66 Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 Aadress: Anne 73 - 18 Tevo Kaup AS Line Engineering OÜ Tartu 50704 Töö nr: EL1806 Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: EV001 e-mail: [email protected] Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) Valgustuse lülitus- kilbi kõrvale paigal- si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine dada Elektrilevi OÜ Osa 3: Tänavavalgustus Projekteerija Enn Kippasto / Staadium: Tööprojekt 20 liitumiskilp. Töö tel- 30 66. Kontrollis Enn Kippasto / 66. Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan 93 lida Elektrilevi OÜ-lt . 65 VJK Kõrtsi  .3 66 Lehtede jaotus 30 - 40 35- 66. 66. PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID EV010 -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 20 30 66. KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m 66. Valgustuse lülitus- 83 K.1.15.L3 50 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI KÕRTSI VJK KILBI PIIR- kilbi kõrvale paigal- EV007 . 65 66. 87W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 15, FAAS L3, VÕIMSUS 87W, dada Elektrilevi OÜ EV009 20 10/1m OPTIKA L01, MASTIL H=10m, KONSOOLIL V=1m liitumiskilp. Töö tel- 30 66. 66. 93 lida Elektrilevi OÜ-lt . 65 K.1.5.L2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI KÕRTSI VJK KILBI PIIR- VJK Kõrtsi EV006 01 53W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 53W, K.1.1.L1 . 66 20 OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m 30 66. 8/1m 53W.L01 66. EV008 8/1m EV005 PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU EV001 3 2 4 3 d75mm, 750N 2 20 1 1 66. 30 3 66. 2 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE LÜLITUSKILP EV004 1 71 EV002 EV003 . 65 20 . 30 66 . 9 66 . 65 89 20 . . 30 65 66 . 66 I IR 3 I - 35- P 0 0 0 m 0 20 2 ee 2 . 30 st 66 . 50 0 66 10 sü . 66 9 2 us 3 d: nd .83 oo ra 65 K pa 37 30 . aa 66 03 K.1.6.L3 1: 1: 2 M 12 40 37 . . 00 66 90 tn 66 53W.L01 03 1: 1: 2 06 u 8/1m 94 j . 30 66 Pa 00 90 tn . 66 94 ju 40 Pa 66. Tugeva seinaline kaablikaitsetoru 30 66. L=16m, 750N 40 74 66. . 65 30 97 12 66. . . 66 66 20 66. 50 66. - 34- 30 .2 66. 01 66 . 67 20 66. 30 95 66. . 92 66 . 66 2 20 401 66. 05 65 10 . . 66. 67 66. 66 81 K.1.15.L3 . 6. 0 ) K.1.7.L1 2 20 65 (6 . 66 6. 0 ) 39 2 20 (6 . 66 31 87W.L01 . 66 . 53W.L01 66 20 10/1m K.1.14.L2 2 3 8/1m . .3 66 66 20 87W.L01 1 66. 85 20 . - 10 38- 10/1m . 65 00 K.1.13.L1 53 85 . 90 68 68 . 80 . . . 70 50 68 66 66 . 67 . 40 . 60 30 67 30 87W.L01 20 54 67 . 66 0 . 50 . 67 1- 67 . 20 .3 . . . 67 66 66 T1 65 67 . 10 66 60 67 . 10/1m K.1.8.L2 -2 . 67 66 34 e 0 67. 87W.L01 41 te . 2 1 66 26 54 67. 21 80 50 90 70 30 . . 29 . - 3 640 67. 00 . 67.0 0 6 67 67 67. - . 20 66 65 03 e 90 10/1m 34 66 40 66. 30 66. . . 70 67. 5.. 0 K.1.9.L3 1: te 0 80 40 7. . 68 10 6 3 . 66. 68 60 . 66 67 0 . 4 67 . 50 67 0 . 40 00 ud 67 6 67 46 70 70 . 70 . . 66. 6 90 67.02 67 66 87W.L01 6 80 . 70 . 66. 0 6 1: Ra 24 . 68 68. 67. 68 0 . 67. 7 911 66.62 20 6 - 38- 60 670 . 40 30 67. 66. 10/1m 2 . 0 67. 1 67.8 67 66.59 . 26 70 10 K.1.10.L1 90 - 68. 67 68. 47 . 67.39 0 67 . 40 10 66.53 1 95 00 67 6 . . 2 0 Räni- 94 ni 20 67 . 50 66 30 . 67 90 66.36 65.85 1 20 . 66. R 87W.L01 40 67.81 68 22 66.97 67. 94901: audt 68. 67 50 kr - 30 A 90 80 30 67. . ee t 38- Rä 40 ee T . 50 . . 67.5 kr 66.83 10 80 66 001: 1 . 20 70 66. 60 67 66 . 67 4 67 0341 0 10/1m 66 . 60 68. . 40 . 15 68. 6 67. 67 66.63 . 0 . 67.16 20 67 30 66 90 33 67 5 67 . 67. . 68. 67.59 67.46 7. 67 66.98 66 70 66.12 15 68. 6 10 66.5 80 Tugeva seinaline . 20 67. . 66 2 3 67.13 67. 0 7. 661 .0 1 66.76 6 66 60 65.7 661 .0 05 68. 66.94 0 66. . 50 89 1 90 kaablikaitsetoru66.25 66 66. 66. 10 66. 10 67 . 67.24 67.27 67. 66.81 0 67. 66.56 66. 70 40 66. 10 67.36 80 . 66. 32 67.11 0 67. L=22m, 750N 66.44 66 65.76 41 66.71 90 . 67. 66. 60 . 50 67 kr 26 66 . 67.18 66.58 66.12 66 80 65.62 30 66. . 66. 70 66. 40 67 67.07 66. 30 66. d 66.4 60 40 l 66. 66. 70 66. 50 66. 66.06 põ 66.32 75 06 76 60 66. 40 . kr 66. 67. 66.2 . 66 50 66.24 66.07 Tu 65 66 66. 664 .0 6 6. 40 40 66. 4 kr0 0 . 664 . 66.47 66. 64 .0 6 66. 67 40 kaa 65 66.22 66.27 . 66.4 40 66. d 66 l d L= põ l 46 põ . 66.12 66 66.19 H 66. 30 66. 30 66.84 65.85 .93 65.82 66 02 Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 . 67 Aadress: Anne 73 - 18 Tevo Kaup AS Line Engineering OÜ Töö nr: 22 Tartu 50704 EL1806 . 67 Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: EV002 .08 e-mail: [email protected] 67 Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) I 05 IR . 3 I 53 67 si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine P 0 01 Osa 3: Tänavavalgustus Projekteerija Enn Kippasto / 0 37 0 m 1: 0 2 ee 67. Staadium: Tööprojekt 53 2 00 15 st 67. . 1: 0 a Kontrollis Enn Kippasto / 67 Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan dl 10 sü 53 83 94 i 9 68. 90 2 us 84 68. Pö 3 68. nd ra  39 03 70 65. 1: 1: 1 00 90 tn 94 ju Pa 2 1 Lehtede jaotus EV010 EV007 EV009 EV006 EV008 EV005 EV001 49 S EV004 .39 O EV002 EV003 65 P .51 65 K.1.10.L1 .52 65 87W.L01 10/1m 38 K.1.11.L2 . 65 .4 65 87W.L01 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID 66. 10 - 38- V.1 66 10/1m 3 . 10 . K.1.12.L3 65 66 - 38- 87W.L01 -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 8 30 66. 30 66. 10/1m KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m 65.53 30 66. Tugeva seinaline 30 66. 65.54 66.0 kaablikaitsetoru 66.0 66.0 66.0 66.0 K.1.15.L3 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI KÕRTSI VJK KILBI PIIR- 2 65.92 30 66. 1 65.37 65.65 66. 10 00 3 30 66. L=11m, 750N . 87W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 15, FAAS L3, VÕIMSUS 87W, 2 1 66 30 66. 66.17 66.07 30 66. 30 65.63 20 66. 20 10/1m OPTIKA L01, MASTIL H=10m, KONSOOLIL V=1m 3 66. 66. kr 66.24 65.41 2 66.15 66.02 1 66. 30 6 30 66. Tugeva seinaline 20 66. 6. 30 66. 30 20 66. 30 66. 30 30 66. 66. 65.45 66.18 66. 30 66. 30 66.15 66. 30 65.89 kaablikaitsetoru 30 66. 20 66. K.1.5.L2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI KÕRTSI VJK KILBI PIIR- 66. 30 66. 30 20 66. 66.08 66. 3 0 L=14m, 66. 30 750N 30 66. 65.89 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 53W, 66.08 66.04 66. 30 53W.L01 00 66.32 kr . 66.03 66.07 8/1m OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m 66 66 65.93 65.76 65.84 66.03 66.05 65.79 65.72 66. 20 65.78 66. 20 66. 20 66. PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU 20 66.03 6 6.20 66. 20 65.45 d75mm, 750N 65.9 65.73 65.5 65.6 ld Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 põ 65.56 Aadress: Anne 73 - 18 ld Tevo Kaup AS Line Engineering OÜ põ Tartu 50704 Töö nr: EL1806 52 63 . . 65 65 Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: EV003 55 e-mail: [email protected] 55 ld . . põ 65 65 Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine 97 65. Osa 3: Tänavavalgustus Projekteerija Enn Kippasto / Staadium: Tööprojekt 81 Kontrollis Enn Kippasto / . Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan 65  00 1: ri 90 70 94 i Pi 65. 80 65. 60 1 5 3 65. 34 1 43 2 . 3 S 65 70 . 65 70 65. V.1.3.L3 O Tugeva seinaline 2 61 36 65. . . 65 65 P 66W.L01 kaablikaitsetoru V.3.6.L3 018 5. L=7m, 750N 90 6 8/1m 65. 53 6 66W.L01 65. 46 8/1m 70 23 70 d 65. S . l 65. 65 põ S O O P 60 90 P 65. 65. Tugeva seinaline 70 70 90 65. kaablikaitsetoru 65. 65. L=7m, 750N 90 65. 25 40- 34 . 70 65 . 70 65 90 65. 65. 33 - 1 65. 60 . 2 3 65 1 65. 51 2 4 . 65 35 3 38- . ld 65 põ 90 70 65. 70 38 - 65. . 65. 65 4 ld põ 80 S 65. O 90 70 P 65. 70 65. Tugeva seinaline 65. kaablikaitsetoru L=7m, 750N 80 52 65. P 5.37 90 70 65. S 70 65. 33 6 65. 47 . 32 O 38 65 . . 65 65 d 80 l S 42 põ 65. V.3. 7.L1 . 65 0 V.1.4.L1 Tugeva seinaline 66. O 90 66W.L01 65. 70 kaablikaitsetoru P 5 66W.L01 . 65. 65 1 1 8/1m L=7m, 750N 3 3 8/1m 2 2 80 0 3 66. 65. 4 2 1 2 4 80 1 70 65. 3 65. 0 90 66. 80 65. 46 53 80 . 3 65. . 46 65 70 65 65. . 65 65. S .45 O 65 80 46 P 65. . 65 90 80 65. 70 65. Tugeva seinaline 65. 65 kaablikaitsetoru . 86 65 40- L=7m, 750N 06 80 Lehtede jaotus 5: 65. - 90 00 1 1 80 3 65. 3 1: 70 65. ld i 65. põ l 90 2 94 l 2 EV010 10 Va 66. 51 48 S 90 80 65. 9 70 65. 6O 3 5. 65. S 49 49 EV007 0 P 10 66. . . 65 65 66. O EV009 P 3 4 2 1 90 2 4 80 65. 1 0 65. 66. 3 EV006 0 66. V.1.11.L2 V.1.5.L2 66W.L01 ld 2 põ 8/1m 0 66W.L01 66. 90 EV008 S 80 0 65. 66. 65. 8/1m EV005 O EV001 P 0 66. 0 66. 90 48 80 42 65. . 42 Tugeva seinaline EV004 . 65. 65 65 . EV002 EV003 65 kaablikaitsetoru 20 0 L=7m, 750N 66. 66. 0 66. 80 65. 0 90 66. 0 20 66. 66. PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID 65. 40- 80 65. -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 0 50 66. - 3 KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m 1 1 2 4 0- 49 3 90 4 2 1 S 2 65. 10 1 37 d õl 4 29 2 3 66. . V.1.7.L1 O - PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- 80 65 . p 1 65 0 S 31 66. 65. P . 87W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 7, FAAS L1, VÕIMSUS 87W, 65 S O 10/1m OPTIKA L01, MASTIL H=10m, KONSOOLIL V=1m P O 90 P 65. 10 0 66. 66. V.1.5.L2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- 80 65. 66W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 66W, Tugeva seinaline Tugeva seinaline 8/1m OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m kaablikaitsetoru kaablikaitsetoru 90 0 66. 65. L=7m, 750N 10 L=7m, 750N V.1.10.L1 30 66. PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU 80 66. 32 66W.L01 65. . d75mm, 750N 65 V.1.6.L3 8/1m 0 66. V.1.8.L2 66W.L01 90 d 27 Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 l 19 põ 65. . .2 . 65 87W.L01 65 8/1m 65 39 Aadress: Anne 73 - 18 30 10- . 66. 10 65 Tevo Kaup AS 10/1m Line Engineering OÜ Tartu 50704 Töö nr: EL1806 . 32 66 - . Tugeva seinaline 32 65 . 65 6 kaablikaitsetoru Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: 34 EV004 2 90 30 - 37 . - 10 V.1.9.L3 . . 65 65 d L=9m, 750N e-mail: [email protected] l 66 66. põ 0 . 1 10 87W.L01 Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) 66 2 1 S - 37- 20 66. 1 6 10/1m . si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine 2 5. 90 65.3 65. 90 V.1.7.L1 65. 90 66 O d 20 l 00 66. 00 65.90 65.90 Projekteerija Enn Kippasto / põ 20 10 Osa 3: Tänavavalgustus . 65.58 66. P . 87W.L0165.28 - 34- 66 20 66. 66 Staadium: Tööprojekt 3 20 65 66. 10/1m 2 Kontrollis 1 65.94 20 66. 65.46 65.27 . 90 Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan Enn Kippasto / 20 65.45 66. 10 66. 66.07 65.57 65.85  kaablikaitsetoru 90 L=7m, 750N 65. S 97 80 65. O Lehtede jaotus P S O 90 44 65. 51 P EV010 . . 49 65 65 80 . 98 65 65. 57 82 S S 3 90 4 2 O 3 S 65. O EV007 4 2 P 41- 1 P 80 O 1 65. EV009 P - EV006 80 65. EV008 .41 47 EV005 65 . 90 65 EV001 42 Tugeva seinaline 80 . 65 65. 65. kaablikaitsetoru L=7m, 750N EV004 78 EV002 EV003 80 2 90 S 65. 65. O 1 V.2.1.L1 P 66W.L01 .17 65 79 8/1m 80 90 65. 65. L01 L3 65 S 80 9. 1m 66W . O 57 3. 8/ P . 65 S 10 46 13 V. 58 81 . 66. . 65 . 90 Tugeva seinaline 65 O 65 65. kaablikaitsetoru P 25 S Tugeva seinaline . L=7m, 750N 65 O kaablikaitsetoru 56 3 P 10 L=7m, 750N 2 66. 3 90 2 S 1 65. 25 41- . V.3.8.L2 - 1 O 65 60 65. P Tugeva seinaline 66W.L01 70 65. ld 70 30- 65. põ 8/1m 17 kaablikaitsetoru 70 65. . 65 50 90 L=7m, 750N 70 65. - 2 16 65. 22 . 0 66. 65. 4 65 . . 1 70 50 65. 65 65. 65 3 Tugeva seinaline 70 65. 50 65. 2 33 Tugeva seinaline 70 65. 50 d 65. . l kaablikaitsetoru 65 põ V.3.3.L3 49 74 kaablikaitsetoru 50 65. . L=7m, 750N . 4 Valgustuse lülitus- 1 65 65 0 66W.L01 50 65. 3 66. L=2x11m, 750N 13 - 69 kilbi kõrvale paigal- 4 -1 50 65. . . 2 V.3.2.L2 65 8/1m 65 50 4 dada Elektrilevi OÜ 65. 1 13 3 66W.L01 50 . liitumiskilp. Töö tel- 65. 65 VJK Valli 2 6- 50 65. lida Elektrilevi OÜ-lt 8/1m 1 - 40 65. 0 66. 50 2 4- 65. . 2 -x2 65 40 1 - 50 65. 65. 4 20 3 x 1 2 - 00 66. 655 .0 d 3 19 l 5 .0 40 65. - -40- 65 põ 2 . 6 .0 9. 65 2 65.60 65.60 65 656 .0 2 40 65. 10 90 60 65. - 65. 80 65. 70 . 40 04 65 60 65. 4 1 66. 65. 1 3 3 1 40 3 65. V.3.1.L165.80 50 65. 654 .0 1 3 S 0 . 54 . 2 70 6 2 60 1 65. 2 2 40 65 . 40 65. V.1.1.L1 . 18 65 65.40 65 66W.L01 4 50 654 .0 65. O . 80 3 1 90 65. 65 70 40 65. 3 65. 65. 66W.L01 8/1m P 29 60 2 4 31 65. 2 40 1 3 65. 0 . 50 66. . 1 65. 65 70 65. 1 65 3 8/1m 3 40 1 19- 30 Tugeva seinaline 60 65. 2 65. 2 Tugeva seinaline 4 44 . 50 72 41 65. 3 65 2 1 . . kaablikaitsetoru 65 27 kaablikaitsetoru 65 - 90.65 . d 2 l 65 L=9m, 750N L=8m, 750N põ 5 0 S 6 66. 65. 12 O . 65 P 40 10 11 V.3.4.L1 65. 66. . 60 ld 65 42 1 põ 65. 66W.L01 3 90 1 1 65. 17 1 3 3 2 8/1m . 3 08 S 65 . 65 2 2 2 O 16 40 10 . 65. P 66. 65 60 43 65. 25 39- . 90 65 65. S 44 - 55 O 40 10 4 65. P . S 65 66. 65 . 34- 65 S 4 O .5 Tugeva seinaline 50 90 65 O 65. 80 65. P - Tugeva seinaline kaablikaitsetoru 65. P ld põ kaablikaitsetoru L=6m, 750N 40 65. L=7m, 750N .13 50 90 65 17 12 65. PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID 80 65. . d . l 65 65 65. põ 40 65. -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 50 KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m 90 65. 65. 80 65. 70 V.1.7.L1 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- 65. V.1.2.L2 87W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 7, FAAS L1, VÕIMSUS 87W, 0 66. 48 6 35 . 1 66W.L01 . 65 . 10/1m 50 3 OPTIKA L01, MASTIL H=10m, KONSOOLIL V=1m 65 65 03 65. 1 8/1m 80 2 0 3 66. 65. V.3.5.L2 12 1 O 65.70 2 V.1.5.L2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- . 65 13 66W.L01 . S KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 66W, 65 66W.L01 8/1m OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m 50 8/1m 0 66. 65. 14 P 80 . 65 65. 45 60 Tugeva seinaline PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU 65. 1 Tugeva seinaline 54 d d75mm, 750N 2 4 l kaablikaitsetoru põ S 0 kaablikaitsetoru 1 66. 2 4 3 L=7m, 750N 50 O L=8m, 750N 65. S 80 3 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE LÜLITUSKILP P 39- 65. O 60 P 65. - 0 66. Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 42 39 . 65 . Aadress: Anne 73 - 18 65 70 61 Tevo Kaup AS Line Engineering OÜ 65. Töö nr: . Tartu 50704 EL1806 65 24 80 . 65. 65 60 Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: EV005 80 65. d õ.l e-mail: [email protected] p5 6 36- Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) 1 730 23 1 65. 803 si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine - 08 2 65. 5: 2 Osa 3: Tänavavalgustus Projekteerija Enn Kippasto / 60 80 65. Staadium: Tööprojekt 00 65. 1: Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan Kontrollis Enn Kippasto / ri 90 70 94 i Pi 65.  8 L=7m, 750N S 90 1 . O 66 1 80 Lehtede jaotus 66. P 61 54 . . 66 66 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID 04 EV010 . 90 90 66 .3 66. 66 80 66. -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 S KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m O 0 67. P EV007 V.2.6.L3 V.1.7.L1 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- EV009 80 ld 66. 87W.L01 põ 66W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 7, FAAS L1, VÕIMSUS 87W, 0 67. Tugeva seinaline 10/1m OPTIKA L01, MASTIL H=10m, KONSOOLIL V=1m Tugeva seinaline 8/1m kaablikaitsetoru kaablikaitsetoru 70 L=6m, 750N EV006 d 66. l Tugeva seinaline põ L=6m, 750N V.1.5.L2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- 25 kaablikaitsetoru 80 . 66. 65 42 66W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 66W, L=5m, 750N V.2.22.L1 . 42 66 EV008 . 8/1m OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m 48W.L01 66 - 34 EV005 70 - 66. 8/1m Tugeva seinaline EV001 63 PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU . kaablikaitsetoru 94 65 . d75mm, 750N 65 90 L=5m, 750N 66. 4 65.80 65. 90 2 3 65. 90 - 3 2 EV004 1 80 8 70 4 2 . - 3 65 V.2.21.L3 EV002 EV003 6. 4 2 Tugeva seinaline Tugeva seinaline 0 . 16 1 66 kaablikaitsetoru 48W.L01 60 3 1 4 kaablikaitsetoru 65. 70 66. 65. 7 80 0 8/1m 5 L=6m, 750N 70 65. . 70 4 L=7m, 750N 32 . 65 2 1 65 65. 70 65. V.2.14.L2 70 70 11 65. 66. 80 . 65. 65 23 48W.L01 60 65. 70 3 . 80 80 2 65 . 60 65. 65 60 615. 1 8/1m 66. Tugeva seinaline 33 65. 60 65 2 . 34 66 80 .8 65. kaablikaitsetoru . 60 0 66. 66 2 40- 34 3 2 L=5m, 750N . 65 24- 66 1 . 1 70 60 65. - 6580 43 3 60 86 2 . 6 . 4 - 63 65. 7- 65 66. . 22 65 5. 50 . 80 1 66. 65 Tugeva seinaline 3 3 2 põ - 4 65. Tugeva seinaline kaablikaitsetoru d 60 l 60 kaablikaitsetoru 1 L=7m, 750N 70 65. L=7m, 750N 60 85 65. S 66. 50 80 d O l 66. 21 põ 90 . 65. S 65. P 65 60 O 70 3 P 4 65. 2 79 3 V.2.5.L2 70 65. 4 . 2 66. 65 1 50 80 66W.L01 01 66. 1 14 90 Tugeva seinaline . 13 Tugeva seinaline . 66 1 65. 65. . 66 . 49 8/1m 2x12- 66 V.2.13.L1 66 kaablikaitsetoru . 35 kaablikaitsetoru 60 60 65 . 93 65. 32 70 65 L=10m, 750N 48W.L01 L=6m, 750N . 65. 65 27 2 65. . 8/1m 3 - 17 50 65 2 S 80 V.2.11.L2 V.2.12.L3 . 3 66. 65 1 V.2.20.L2 O 65. 14 66W.L01 66W.L01 1 . 1 60 P 65 48W.L01 60 65. 8/1m 8/1m 10 80 70 - 2 1- - 40- 8/1m 65. 65. 50 66. - 31- ld põ 65. S 70 66. 30 20 . 10 40 66 . 66 66. 70 66. 0 66. O 65. V.2.23.L2 40 10 66.0 66.0 66. 0 66. 9 60 . V.2.4.L1 P 50 Tugeva seinaline 60 66. 0 20 66. 66 3 66. 90 65. Tugeva seinaline 65. 80 66W.L01 10 65. 3 50 66. 15- 10 kaablikaitsetoru 2 0 25- 66W.L01 50 66. 30 66. kaablikaitsetoru 20 66. 66. 66. - 26 90 80 - 8/1m 65. 65. L=16m, 750N 52 1 20 0 - 41 8/1m L=12m, 750N 66. 66. 65. 10 . - S 66. 79 . 65 65 31 . 20 66. 90 65. 80 04 65. 96 70 0 65 0 0 66. 08 4 1 5. 66. 66. 6 65. 5 25 . O 4 .0 66.0 70 . 6 66.0 . 70 6 2 66.0 . 66.0 66 . 65 6 66.0 65. 3 66 70 1 60 65 65. 60 3 P 1 65. 65. - 2 17- 70 24 . 65. 70 2 65 29 30 50 60 1 65. . 70 66. 66. 65 . 65 65. 65. 65. 50 70 3 65. 1 24 50 70 65. . 65. 60 50 65 2 60 65. 65. 60 50 2x14- 70 65. V.2.15.L3 70 . 65. 50 65 65. 4 66.30 48W.L01 84 d 65. l 65. 80 - 8/1m põ 20 70 66. 65. 10 0 66. S 59 60 76 60 65. . Tugeva seinaline 70 O 65 65. 30 S kaablikaitsetoru P 66. S V.2.19.L1 28 5 O 65. . L=2x7m, 750N 36 . 0 65 P5.86 O 66. 0 . 65 27 97 48W.L01 42 65 P 2 70 . . 37 5. . 65. 65 66 6 . 65 94 d 6 65. l 65 V.2.3.L3 8/1m . 60 põ 60 65 3 5. 90 2 0 66W.L01 Tugeva seinaline 7 3 26 5. 40 3 2 2 2 . 01 66. Tugeva seinaline 65 16 25- kaablikaitsetoru 66. 8/1m 65. 1 kaablikaitsetoru 1 20 94 L=12m, 750N 70 66. - L=6m, 750N 65. 1 1 60 10 27 2 2 90 . 65. S 66. 70 65 0 3 66. 65. 3 O P 65. 20 27- 70 66. Tugeva seinaline 3 65. 4 60 2 03 - 10 kaablikaitsetoru 1 4 6. 65. 90 2 66. 70 1 16 4 L=5m, 750N 65. 2 3 V.2.16.L1 65 43 23 . 70 32 . . 48W.L01 Tugeva seinaline 65 65 . 65 60 65 1 68 84 . 5 4 6 65 30 kaablikaitsetoru . 8/1m . . 12 90 65 65 66. 10 65. 1 8 70 3 . 2 70 L=5m, 750N . 6. 5 4 65 Tugeva seinaline 66 28 4 2 65. 70 36 65 . . 7 1 0 0 65 6 3 5 . S kaablikaitsetoru 66. . 7 3 0 65 65 65 4 70 . 70 1 65. 41- 2 36 . 90 L=5m, 750N O . Tugeva seinaline 65 3 2 90 83 P 65. - . 90 65 kaablikaitsetoru - 65. 90 28 10 65. 90 6 66. L=7m, 750N - 5. 90 0 90 65. 3 -0- 66. 65. 90 S Tugeva seinaline V.2.18.L3 ld O põ 58 kaablikaitsetoru 48W.L01 P L=5m, 750N V.2.17.L2 8/1m 0 48W.L01 S 66. Tugeva seinaline O 8/1m 20 66. kaablikaitsetoru d P l põ L=12m, 750N 0 24 66. . 90 55 Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 65 62 . 5. . 65 53 4 Aadress: Anne 73 - 18 26 69 2 6 3 . 4 Tevo Kaup AS Line Engineering OÜ 24 65 Tartu 50704 Töö nr: EL1806 1 . 65 0 23 1 66. . 65 V.2.2.L2 Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: EV006 90 11 66W.L01 d e-mail: [email protected] 65. l põ Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) 8/1m S si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine Tugeva seinaline O 10 96 Osa 3: Tänavavalgustus Projekteerija Enn Kippasto / 66. kaablikaitsetoru P Staadium: Tööprojekt 90 L=7m, 750N 65. S Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan Kontrollis Enn Kippasto / 97 80 65. O P  70 . 67 18 Lehtede jaotus 29 . . 67 90 67 . 25 67 . 67 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID 70 . EV010 67 60 . 67 3 -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 2 2 KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m 80 õl 1 1 ld . d põ 67 V.2.10.L1 EV007 6 .0 p V.1.7.L1 67 66W.L01 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- EV009 50 87W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 7, FAAS L1, VÕIMSUS 87W, 67. 8/1m 10/1m OPTIKA L01, MASTIL H=10m, KONSOOLIL V=1m EV006 22 34- V.1.5.L2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- 98 50 . S 67. 66 66W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 66W, 08 - 70 .8 . O 66 EV008 67 67. 8/1m OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m 23 P EV005 EV001 PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU S 50 67. 40 O d75mm, 750N 67. P EV004 EV002 EV003 3 4 2 50 Tugeva seinaline . 3 40 4 67 1 2 67. kaablikaitsetoru 1 L=7m, 750N 24 43 50 . S 18 66 67. 23 40 . . 84 67. 67 67 O . 66 P V.2.9.L3 41 50 . d 66 67. l 66W.L01 40 Tugeva seinaline põ 67. 8/1m kaablikaitsetoru d L=6m, 750N V.2.26.L3 l - V.2.25.L2 25 põ 2x8 66W.L01 66W.L01 50 8- 67. 1 - -30- - 8/1m S 8/1m 30 70 40 61 . O . 67 . . 50 67 66 67 56 . P . 67 66 10 . d 67 l 50 67. 0 30 25 põ 0 3 . .2 0. . 0 67 6767 . 67 67 . 67 67. 53 0 67.0 70 . 42 90 67. 66. 66 Tugeva seinaline Tugeva seinaline . 10 2 32 67 . 0 40 . 67 . 67 1 kaablikaitsetoru 66 kaablikaitsetoru 90 66. 67. 30 20 26 . . L=7m, 750N - L=9m,67750N 67 42 50 668 .0 66. 80 - 3 67. 3 67 2 3 Tugeva seinaline 2 2 66. . 0 V.2.27.L1 05 S 80 60 1 1 . kaablikaitsetoru 67. 1 67 Tugeva seinaline 66W.L01 O 28- 66. 67 L=7m, 750N 70 39 66 . 95 kaablikaitsetoru 0 P 8/1m . 54 . 80 . 4 66 . 3 66 66. - 66 L=6m, 750N 70 6667. 1 50 0 67 ld . . 10 67. 90 2 põ 37 67. 0 66 0 . 60 . 66 80 27 10 61 67. 4 67. 6 3 . 0 7. 66 66 10 1 . 90 21 2 67. 55 . S 66 0 S 67 . . 80 67. 66 50 10 6 O O 66 7. 67. 0 28 66 64 . 90 67. . . 10 P P 41 67 66 67. 4 67. 10 - 4 . 3 0 36 3 2 . 67 - . 1 67 66. 66 74 90 67. S Tugeva seinaline 2 V.2.28.L2 . 0 66 V.2.8.L2 kaablikaitsetoru 66. O 90 67. 0 66W.L01 4 50 66. P 3 90 52 66W.L01 L=6m, 750N 28 67. 66. 9 . 0 67. 1 0 8/1m 66 67.0 70 05 2 8/1m 67. . 66 S d 66. l 02 80Tugeva seinaline põ . 47 40 O 6 d 6 67 . 80 l . kaablikaitsetoru 66. 67. põ 80 66 P 50 66. 80 66. 90 67. L=6m, 750N 65 4 3 9 1 . Tugeva seinaline 3 66. 66 70 4 2 2 3 S 66 - 67. 4 kaablikaitsetoru . 2 70 4 74 6 2 40 6. 70 - 1 . 66. 70 65 O L=7m, 750N 1 4 3 d V.2.29.L3 l 09 P 1 põ 12 . 67 . 2 66W.L01 67 60 66. 24 60 30 35 60 67. 66. . 69 67. 66.60 . 8/1m 67 . 66 66 40 Tugeva seinaline 92 50 67. 66. . 66 kaablikaitsetoru66. 65 40 50 66. 4 L=6m, 750N 3 40 1 66. 30 S 30 66. 40- 67. 2 .5 66 O 20 66.30 66. 50 - P 4 . 3 10 66.20 66. 67 1 66. 0 . - 42 0 66 - 2 5 66. 0 . 65 63 30 20 67. 0 66. 90 67. 65. 80 65. 42 S 65.90 . Tugeva seinaline 66 0 80 67. 65. 70 O kaablikaitsetoru 65. 4 3 P 70 40 67 1 L=6m, 750N 65. 0 . 2 7.2 67 85 79 65 . 60 65. 9 . 66 . 67 S 65 0 66 67. 4 3 Tugeva seinaline 1 O 10 67. 2 kaablikaitsetoru P 20 . 03 L=7m, 750N d 7. 67 l 2 3 4 põ 2 4 16 V.2.7.L1 1 30 d 66W.L01 l . 10 42 põ 67 . . 67 65 8/1m 68 .23 65 S 10 0 . . 67 87 67 O P 20 S 68 . . 67 78 0 66 64 67. O . 66 . 66 Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 P Aadress: Anne 73 - 18 90 Tevo Kaup AS Line Engineering OÜ Töö nr: 66. Tartu 50704 62 EL1806 88 0 67. 39- Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: EV007 S S - e-mail: [email protected] O O Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) 90 P P 66. Tugeva seinaline si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine 10 67. kaablikaitsetoru Projekteerija Enn Kippasto / 89 Osa 3: Tänavavalgustus L=7m, 750N Staadium: Tööprojekt 3 4 2 66. 3 Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan Kontrollis Enn Kippasto / S 2 4 90 1 O P  P O 65 S .27 V.3.9.L3 77 Lehtede jaotus 66W.L01 65 65. .08 65. 60 65 8/1m EV010 50 .25 65 .24 65. 65. Tugeva seinaline 60 EV007 50 kaablikaitsetoru L=7m, 750N 3 4 3 4 EV009 2 2 1 65. 1 65. 60 EV006 50 P O S 40 65 P .08 O EV008 65. S EV005 65. 75 50 - EV001 70 42- 65 .26 P 65. 65 .21 65. O 50 EV004 65 S 50 EV002 EV003 . 70 76 65. 65. 50 50 Tugeva seinaline 65 65. kaablikaitsetoru .31 40 L=7m, 750N 65 .19 V.3.14.L2 65. 69W.L01 65. 65 .21 65 50 50 .07 V.3.13.L1 8/1m 65. 69W.L01 40 55 .0 65.50 põ 6 65. 50 Tugeva seinaline V.3.10.L1 8/1m 65. 5 4 0-0- 65. ld 65 50 kaablikaitsetoru 66W.L01 .16 4 3 65 3 1 2 1 P L=7m, 750N . 65.50 3 60 8/1m p 65. 50 2 O 65. 65. 2 4 65 õl 50 S . d 4 40 - 24 65. 3 1 14- 50 3 1 39 2 3 4 2 3 4 40 65. 3 1 65. 50 2 65. 60 656 .0 2 1 65. 60 65. V.3.11.L2 40 65. 60 65 1 1 40 - 65. 2 65. Tugeva seinaline 60 65. 2 3 40 65. - 65. . 40 60 4 60 50 69W.L01 kaablikaitsetoru 65. 40 65. 1 65. 6 1 1 60 65 5. Tugeva seinaline 65. 3 25 1 40 65. .22 8/1m 40 2 50 65. 65. 80 L=11m, 65.80 750N 657 .0 2 65 kaablikaitsetoru 60 65. 70 65. 2 .18 L=11m, 750N 65. 65. 80 Tuge 40 50 65 65. 60 .26 kaabl 65 .18 65. 65 L=7m 40 .21 65. 50 65.70 65 65 40 . . . 70 65 1 4 05 65. 65. 65 6530 3. 40 50 . 65 28 40 . 2 . 70 p 65 0- 4 65. õl V.3.12.L3d 4 - 3 1 40 65. 50 65 .13 65. 69W.L01 40 . 40 2 65 1 65. 65. 50 3 40 8/1m 2 65. 65. 40 40 65. 65. 65. 50 40 65 50 60 . .29 65 65. 40 1 65 3 65. 50 .29 P 65 .16 2 65. 50 O 65. 50 S 65. 65 .2 65. 50 65 35 50 65. 50 65 .37 65. 50 .23 65 65. 50 .26 65 P . 70 65. 70 O 65. 65. 60 65 65. 60 .22 S 50 65 36 65. põ .28 65 ld 65 40 .41 .01 65 .47 65 65 P . 65 24 .15 O . 40 65 .3 S 37 65 65 65 põ .32 .2 . 30 ld 35 65. 65 2 64 1 . . 81 31 38 65. P 73 64. 1 2 65 O 12 65 2 .43 S 65 31 65. aav kr 29 65. . 03 kr 38 .29 5 1 1 aa v 64. 34 põ 65. 2 1 ld 1 21 2 65 65. . 25 65. 24 2 65 .51 28 65. 65 .29 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID 3 65. 25 65. 32 -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 65 64. .4 KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m 18 65. 22 65. 65 V.1.7.L1 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- .32 25 64. 87W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 7, FAAS L1, VÕIMSUS 87W, 65 . 10/1m OPTIKA L01, MASTIL H=10m, KONSOOLIL V=1m 3 98 65 . 64. 54 65 .17 V.1.5.L2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- aav kr KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 66W, 66W.L01 65 8/1m OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m .24 65. 65. 43 65 .41 PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU 65. 25 63. d75mm, 750N 08 85 65 põ .38 ld Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 Aadress: Anne 73 - 18 Tevo Kaup AS Line Engineering OÜ Tartu 50704 Töö nr: EL1806 Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: EV008 e-mail: [email protected] Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine Osa 3: Tänavavalgustus Projekteerija Enn Kippasto / Staadium: Tööprojekt 65. Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan Kontrollis Enn Kippasto / P 65. 34 O S 23 1  P 65. 65. O 70 S 70 65 42- .23 65 .22 28 Lehtede jaotus - 65. 65. 65. 50 60 65. 50 2 65 EV010 60 .18 1 P 65 O .29 65. S 65. 50 92 65. 65. 50 EV007 60 65 65 70 .22 .49 EV009 65. 65. 40 65. 50 65. EV006 50 65 V.2.30.L1 60 .27 66W.L01 65. 8/1m 65. 40 65 Tugeva seinaline .26 EV008 65. 50 kaablikaitsetoru 65. 65 EV005 50 65 P L=6m, 750N .16 EV001 60 .3 O P S O 65. V.2.24.L3 73 P S 40 65. O 65 66W.L01 S 2 3 29 50 EV004 . 4 2 50 3 65. 8/1m 70 1 4 65 EV002 EV003 60 1 .26 65. põ 40 ld 65. 65. 50 50 põ 65 65. ld . pl 70 60 an ee 65. 65 ri tu 65 .21 d 40 .2 42- pi 65. nn 65 P as .88 50 65 O 65. - .21 S 70 65 65.60 72 .21 65. 40 65. 65 50 65 65 .5 .11 .22 65. 50 65. 65 V.3.19.L1 50- Tugeva seinaline 65. 50 65. 4 0- 65. .17 69W.L01 65 5 0 40 65 kaablikaitsetoru .02 65. . 50 65. 65. 50 V.3.15.L3 18 65 8/1m 657 .0 65. 70 L=6m, 750N 50 P 69W.L01 .48 70 65. 1 6560 65. . O 50 1 2 65. 50 19 S 65. 3 8/1m P P 65 .48 9965 O 2 65. 65. 4 O 60 1 70 65. 65. S 65. 3 50 2 Tugeva seinaline 50 S 2 65 60 2 4 1 . . 71 19 . 80 40 65 65. kaablikaitsetoru 60 65. 4 3 1 2 3 4 65 . 30 70 11 L=7m, 750N 50 60 65 65. 80 . 65 V.2.31.L2 -. . 4165 65 1 70 60 .25 65 . - 1 65 80 . 66W.L01 65 60 65. 2 1 65. 80 66. 0 65. . 65 50 35 65 2 . 70 65. . 65 . 8/1m 60 40 60 60 2 66 65. . 65 . 65 30 . 80 0 65 65 1 65 .16 .24 V.3.18.L365. 60 65 65 . 70 põ .27 50 . 60 ld Tugeva seinaline 65 60 . 65 . 65 .33 69W.L01 65 . 80 6 65. kaablikaitsetoru 1 2 5. 40 65 8/1m 65 .11 65 . 65 40 3 65 65 70 65. L=7m, 750N pl - .35 .4 60 an 50 4 40 41 .27 . 60 65 . 65 . - 90 30 . ee 65 . 65 64 .38 65 ri 65 . 4 0 .99 655 .0 tu 1 Tugeva seinaline 65 d 2 2 V.3.16.L1 65. 65 . 65 pi 1 2 3 09 .14 65. . 70 nn 40 kaablikaitsetoru 50 65 as 4 65 60 1 50 . 40 . 6569W.L01 . 40 . 90 .6 . 65 65 L=11m, 750N pl 0 65 an 65 2 1 8/1m ee ri 65. 40 2 . 50 1 2 1 65 65 65 40 65. tu 1 3 .7 .24 70 . . 40 d 2 . 50 23 65 V.3.17.L2 - 0 65 65 . 65 pi nn 4 -1 65 65 .24 65.30 6 a5.30 .27 . 60 P 1 3 .0 653 .0 69W.L01 s 65.30 65 . 65 . 40 65 40 50 O 65 70 50 . 65 . 2 - 41- 8/1m 65 .3 S 65 . .2 65 3 65 65 34 80 30 .21 1 65. 65. 65 . . 60 65 40 2 20 1 2 65 65 . 2 . 50 .2 65 651 .0 1 3 65 40 . 50 70 65 . . 30 65 64 65 . 30 2 .47 64 .89 3 65. 65 652 .0 65. 20 1 .96 64 40 .04 .97 65 . 2 65. 65 50 30 65. 1 3 30 . 40 65 65 65 . 64 . .08 2 1 .99 50 70 40 64 30 2 1 4 65. 30 65 65 65. 65. . . .94 08 . 65 21 65 . 60 30 65. 3 65. . 65. 0 64 31 65 . 40 65 40 83 .3 65. 60 65 65 .09 65. 65 . . 65 60 40 . 22 65 65 . 40 01 65. .28 65 65. 50 50 65. .02 65 65 65. 50 65 .34 .13 .11 65 .33 P O S 65 .3 kr aa 65 . 33 65 .16 v 31 65 P .22 O S 64 .49 65 1 65 0 .1 P 7 65 .25 O 65 65 S .08 .27 32 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID 65 65 .35 .29 65 .19 -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m 64 .43 65 P V.1.7.L1 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- .35 O S 87W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 7, FAAS L1, VÕIMSUS 87W, 31 10/1m OPTIKA L01, MASTIL H=10m, KONSOOLIL V=1m 65 .18 65 V.1.5.L2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- .22 65 .23 66W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 66W, 64 . 8/1m OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m 42 65 65 .15 PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU .36 65 .21 d75mm, 750N 65 .3 Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 Aadress: Anne 73 - 18 Tevo Kaup AS Line Engineering OÜ Töö nr: m 65 Tartu 50704 .12 EL1806 20 65 .27 Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: EV009 64 65 .34 .34 e-mail: [email protected] Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) 64 .86 si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine 65 .11 Osa 3: Tänavavalgustus Projekteerija Enn Kippasto / 60 Staadium: Tööprojekt m Kontrollis Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan Enn Kippasto / 65 .19  d a val nn Ra i 79 ud Kam bj ul 50 tee 5: t t 00 n Tar 4 1 Tugeva seinaline:00 10b 01 kaablikaitsetoru L=7m, 750N 66 67 .85 67 66 67 .28 67 . 66 . .51 23 .78 03 67 66 . .76 55 67 66 .66 .56 65 Tugeva seinaline 66 .88 .69 ja l kaablikaitsetoru V.3.23.L2 V.3.24.L3 gr L=7m, 750N V.3.21.L3 V.3.22.L1 69W.L01 ad V.3.20.L2 a 69W.L01 69W.L01 69W.L01 1 2 1 2 1 2 8/1m 8/1m 69W.L01 66 8/1m 66 8/1m 67 . 660 . . .92 90 X 20 66 X 66 67. 67. 8/1m . 30 . 40 66 . 50 66 67. 67. 67. 67. 67. 50 67. 60 70 80 66 66 66 . 67 20 40 66 90 . 10 30 -38- 65 . - 41- 00 -38- . . 29 70 80 66 . . 90 -38- 60 65. .88 80 65 4 -1-65.6 .96 1 2 66. 0 1 2 67 8 66. 66 66 40 6 .61 66 . . 30 66. 66. 66 6 77 . 7. 70 7. . 10 65 20 50 60 .58 0 80 65 . .94 66 2 1 66 67 65 90 66 . 40 .99 .18 67 4 . . 2 1 66. 4 . 3 80 0 66 4 35 3 1 . 30 50 3 1 3 1 La 2 2 1 3 1 22 1 79 ser 66 2 66 . 1 2 2 1 20 Eelprojektiga teostatud 67 67. . 66 50 i t 70 66. 65 1 65 10 66 2 65 X . 67. Eelprojektiga teostatud 67. 67. .38 6 X . 40 . 80 .5 90 66 . 50 66 66 66. 67. Eelprojektiga 67. teostatud 67. 40 1: än 5 valgustust 0 60 ei paigaldata. 770 67. . X . . 66. 67. 30 00 av 7 60 . 35 43 70 00 20 0 X 0 80 66. 10 valgustust ei paigaldata. 90 valgustust ei paigaldata. 2: T Eelprojektiga teostatud 05 2 02 9 65 66. 40 0 70 70 paigaldata. 30 5 . 0 .6 67. 50 . . 60 valgustust . ei 90 20 0 10 . 67 67 67 66. 30 40 . . 66 . 66 80 66. 90 66. 67 00 . 67 . 67 . 67 66 0 20 . 66 66. 67. 80 . 66 0 10 66 66 6. .17 66 . 66 t Lo 6 61 eer ada r 65 .96 i 94 m b . ude pi 45 67 67 . 90 i 08 .21 1: 00 66 . 5: 35 06 88 Tööm aht 67 65 .01 .47 67 67 65 66 .38 67 .42 .26 .09 .28 67 .31 67 .11 67 .02 66 . La 65 . 06 66 79 ser 83 . 50 i t 18 65 1: n .3 00 3 2: 1 65 05 .38 77 Lehtede jaotus EV010 PROJEKTEERITUD VALGUSTUSE TINGMÄRGID -40- PROJEKTEERITUD MAAKAABLITRASS, AXPK 4G35+2,5 EV007 KAABLIKAITSETORUS d75mm 450N, TRASSI PIKKUS 40m EV009 V.1.7.L1 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- 87W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 7, FAAS L1, VÕIMSUS 87W, EV006 10/1m OPTIKA L01, MASTIL H=10m, KONSOOLIL V=1m V.1.5.L2 PROJEKTEERITUD LEED-VALGUSTI VALLI VJK KILBI PIIR- EV008 66W.L01 KOND, FIIDRIL 1, VALGUSTI, NR 5, FAAS L2, VÕIMSUS 66W, EV005 8/1m OPTIKA L01, MASTIL H=8m, KONSOOLIL V=1m EV001 PROJEKTEERITUD TUGEVA SEINALINE KAABLIKAITSETORU d75mm, 750N EV004 EV002 EV003 Tellija: Kuupäev: 30.04.2019 Aadress: Anne 73 - 18 Tevo Kaup AS Line Engineering OÜ Tartu 50704 Töö nr: EL1806 Telefon/fax:+372 5224137 Joon nr: EV010 e-mail: [email protected] Töö nimetus: Tartumaa, Kambja vald, Lemmatsi küla Valli ja Kõrt- Mõõtkava: 1:500 (A3) si detailplaneeringute järgse taristu projekteerimine Osa 3: Tänavavalgustus Projekteerija Enn Kippasto / Staadium: Tööprojekt Joonise nimetus: Tänavavalgustuse asendiplaan Kontrollis Enn Kippasto /  2 66. 91 67. 5 30 68. 55 PK 68. PK1+00R PK1+25R 97 PK0+75R 66. PK0+50R . PK0+25R 66 05 03 68. . 20 67 A 0+0 66. N 03 66.40 37 . 31 01 Sidetoru ristumine riigteega 68 . 03 . 67 67 1: nr 3 Jõhvi - Tartu - Valga km 139,125 TP 1: 2 0R 00 68 94 u tn Täpsemalt vt ristumise lõike joonis 2.1 S 68. T 99 92 69 5 90 j 95 68. . +2 07 31 Pa 66 . 65 69. . 66 85 0 3 66 . . 39 16 Kinnise ristumise . K 66 66 65 PE . 69. P 66 08 puurimise kaevis 0 2 69. 5 , . 18 6 99 6 68. 0x 05 0 52 . .6 20 67 Sidetoru kõrgus truubiga ristumisel 66,00 (kõrgus toru peal). 68. 77 6 De 67. 6 29 H 21 35 68. Varemproj.-d truubi põhja kõrgus ristumisel on 67,02. 0 . 38 68. 53 67 41 26 .7 68. 29 . . . K2 . 66 67 66 66 89 68 85 67. kr .70 K1 . 34 34 66 0 0 0 . 0 . .3 .2 .1 66 66 .4