„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine

KÄSKKIRI 02.02.2026 nr 9 „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine Käskkiri kehtestatakse planeerimisseaduse § 59 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.1 Keskkonnaministeerium esitas 25.10.2022 kirjaga nr 14-6/22/4745 Rahandusministeeriumile taotluse Rapla ja Pärnu maakonnas maavarade teemaplaneeringu algatamiseks. 1.2 Vabariigi Valitsus algatas 05.01.2023 korraldusega nr 20 „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“ teemaplaneeringu. Teemaplaneeringu koostamist rahastatakse riigieelarvest. 1.3 Algatamise otsuse kohaselt oli teemaplaneeringu koostamise eesmärk maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste kindlaksmääramine koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondadega. 1.4 Teemaplaneeringu planeeringuala on terve Rapla maakond ja Pärnu maakond, kuhu kuulub 11 omavalitsusüksust, sealhulgas Rapla maakonnas neli valda – Rapla vald, Märjamaa vald, Kohila vald ja Kehtna vald ning Pärnu maakonnas üks linn ja kuus valda – Pärnu linn, Tori vald, Saarde vald, Põhja-Pärnumaa vald, Lääneranna vald, Kihnu vald ja Häädemeeste vald. Planeeringuala pindala on kokku 8383,71 km2. 1.5 27.06.2023 sõlmisid Rahandusministeerium ja Skepast&Puhkim OÜ hankelepingu nr 1.9- 1/306-1 Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi koostamiseks. Tööd võeti vastu 27.12.2023. 1.6 20.06.2024 sõlmisid Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja Skepast&Puhkim OÜ hankelepingu nr 172 Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu ja asjakohaste mõjude, sh KSH aruande koostamiseks. 15.04.2025 palus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Skepast&Puhkim OÜ-l peatada kõik Rapla maakonnaplaneeringu 2030+ ja Pärnu maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringu  2 ja asjakohaste mõjude, sh KSH aruande koostamisega seotud tööd, kuna teemaplaneeringu koostamisel selgunud asjaoludest oli tekkinud olukord, kus planeeringu koostamine ei pruukinud enam olla vajalik. Samuti anti teada, et Kliimaministeerium on arutamas ettepaneku tegemist planeeringu koostamise lõpetamiseks. 1.7 17.07.2025 esitas Kliimaministeerium MKM-le taotluse „Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu" maavarade teemaplaneeringu ning KSH koostamise lõpetamiseks. 29.07.2025 teavitas MKM Skepast&Puhkim OÜ-d esitatud taotlusest ning teemaplaneeringu lõpetamise menetluse alustamisest. 04.09.2025 toimus MKM ja Skepast&Puhkim OÜ vahel koosolek 20.06.2024 sõlmitud lepingu lõpetamise üle arutamiseks. 1.8 16.10.2025 esitas MKM majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu koostöötegijatele ja kaasatavatele arvamuse avaldamiseks. Esitatud arvamused ja MKM-i vastused on toodud käskkirja lisas. 1.9 04.12.2025 korraldas MKM koos Kliimaministeeriumiga teemaplaneeringu laiendatud juhtrühma koosoleku selgitamaks teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuseid. 2. ÕIGUSLIK ALUS 2.1 Planeerimisseaduse (PlanS) § 59 lõike 1 kohaselt võib maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja maakonnaplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise lõpetada eelkõige juhul, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, või kui planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (PlanS § 55 lõige 4). 2.2 PlanS § 73 lõige 2 sätestab, et kui koostatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut, siis lähtutakse maakonnaplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. 3. KAALUTLUSED 3.1 Maakonnaplaneeringu eesmärk on maakonna, selle osa või muu regiooni ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Maakonnaplaneering koostatakse eelkõige kohaliku omavalitsuse üksuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. 3.2 Planeeringu koostamisega on jõutud planeeringulahenduse ja mõjude hindamise eelnõude koostamise etappi. Planeeringu koostamisel on lähtutud kaevandamise võimaluste kategoriseerimise metoodikast1, kategoriseerides olemasolevaid ja perspektiivseid maardlaid, karjääre ja uuringualasid. Kategoriseerimise tulemusel ilmnes, et liiva ja kruusa kaevandamiseks sobivad alad on liiga väikesed (10–20 ha), et neid maakonnaplaneeringu tasandil planeerida. Väikeste kaevandamisalade kasutuselevõtt on tihti seotud konkreetsete taristu- või ehitusobjektidega, mis muudab nende planeerimise maakonnaplaneeringu tasandil keeruliseks, kuna selliseid objekte ei ole võimalik pikaajaliselt (kuni 2050. aastani) ette planeerida. 1 Metoodika kirjeldus on leitav dokumendist Rapla maakonna ja Pärnu maakonna maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programm ptk 2 https://riigiplaneering.ee/sites/default/files/documents/2024-01/Rapla-Parnu_mv_TP_LS_KSHp.pdf  3 3.3 Samuti ei ole enam aktuaalne eesmärk toetada Rail Balticu ehitust vajalike ehitusmaavarade planeerimise kaudu, kuna planeeringu ajakava ei võimalda selle projekti elluviimist mõjutada ning enamikes piirkondades on vajalik materjal tänaseks tagatud. Seetõttu on otstarbekas käsitleda nendes maakondades varustuskindlust ning alade kasutuselevõttu ja kaevandamislubasid üksikjuhtumitena vastavalt jooksvale vajadusele. 3.4 Lubjakivi ja dolokivi uurimise ning kaevandamise osas on teemaplaneeringu koostamisel selgunud võimalikud asukohad, kuhu tegevusi suunata. Kuna nende maavarade levik on Rapla ja Pärnu maakonnas piiratud, on teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline rakendatavus piiratud ainult olemasolevate lubjakivi ja dolokivi aladega. 3.5 Lisaks on teemaplaneeringu algset eesmärki mõjutanud 22.07.2024 jõustunud keskkonnaministri määruse nr 87 muudatus, millega uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja. Selle tulemusel otsustati turba kaevandamist teemaplaneeringus enam mitte käsitleda, kuna turba kaevandamist ei ole enam võimalik planeerida. 3.6 Teemaplaneeringu ja KSH koostamise lõpetamine on otstarbekas, et tagada ressursside efektiivne kasutamine ning suunata edasine maavarade ruumiline planeerimine ja kaevandamislubade menetlemine vajaduspõhisele lähenemisele, mis arvestab kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade huve ning riigi strateegilisi eesmärke. Seni teemaplaneeringu raames koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, valminud esmast kaarti ning teisi hinnanguid saab edaspidi kasutada riigi huvi hindamisel, kaevandamisloa andmise otsuste ja muude analüüside tegemisel. 3.7 Teemaplaneeringu ja KSH koostamise lõpetamine tingib vajaduse lõpetada 20.06.2023 Skepast&Puhkim OÜ-ga sõlmitud hankeleping nr 172 ning MKM-l tuleb kanda selle täitmiseks faktiliselt tõendatud ja tehtud kulud. Lepingu lõpetamine toimub hankelepingus toodud tingimustel. 3.8 Arvestades asjaolu, et teemaplaneeringu algne eesmärk on koostamise käigus oluliselt muutunud, on seega põhjendatud teemaplaneeringu koostamise lõpetamine. 4. OTSUS Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 59 lõike 1 alusel: 4.1 Lõpetada Vabariigi Valitsuse 05.01.2023 korraldusega nr 20 „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“ algatatud teemaplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. 4.2 Teha käesolev käskkiri teatavaks isikutele, kes on olnud kaasatud planeerimismenetlusesse, sealhulgas planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustele 30 päeva jooksul käskkirja allkirjastamise päevast arvates. 4.3 Avaldada käesolev käskkiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel ning riigiplaneeringute portaalis riigiplaneering.ee 14 päeva jooksul koostamise lõpetamisest arvates. 4.4 Avaldada teade teemaplaneeringu koostamise lõpetamisest maakonnalehtedes Pärnu Postimees ja Raplamaa Sõnumid ning planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste valla- või linnalehtedes 30 päeva jooksul käskkirja allkirjastamise päevast arvates.  4 5. VAIDLUSTAMINE Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  Käskkirja lisa: Majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu" maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõu kohta esitatud arvamuste ja MKM-i vastuste tabel Arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht 1. Eesti Geoloogiateenistus Eesti Geoloogiateenistus nõustub vastavalt Võetud teadmiseks. maapõueseaduse §-le 15 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.10.2025 käskkirja „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõuga. 2. Keskkonnaamet Keskkonnaametil puuduvad „„Rapla Võetud teadmiseks. maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu" maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ käskkirja eelnõu osas märkused ja vastuväited. 3. Regionaal- ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium nõustub Võetud teadmiseks. Põllumajandusministeerium majandus- ja tööstusministri käskkirja „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise lõpetamine“ eelnõus toodud asjaolude, kaalutluste ja põhjendustega ning seega antud teemaplaneeringu lõpetamisega. 4. Maa- ja Ruumiamet MaRu nõustub käskkirja eelnõus toodud põhjendustega Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on teemaplaneeringute lõpetamise kohta kuid samas tõdeb, põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi et teemaplaneeringute puudumise tõttu puudub kohalikel planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu 1 omavalitsustel ja inimestel kindlus, mis tulevikus maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise piirkonnas võib toimuda, kus tulevikus uued planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu kaevandused ja karjäärid võidakse avada, mis koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute ajaperioodil ning mis tingimustel. Keeruline on tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi maavarade kaevandamisest mõjutatud osapooltel teha uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu otsuseid maa kasutuse, kodu või ettevõtte rajamise osas. maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline Palume veelkord kaaluda maakasutuse arengut mõjutava rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi teemaplaneeringu koostamise jätkamise vajadust. ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks sobivad alad on aga liiga väikesed (10– 20 ha), et nende kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette planeerida. Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused, head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid. Riigi eesmärk on jätkuvalt tagada ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas õigusruumis sätestatuga, kaasates huvitatud osapooli ning hinnates kõiki asjaolusid. Tegemist on läbipaistva ja õiguskindlust tagava protsessiga. Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks 2  ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma koosoleku, mille materjalid on leitavad teemaplaneeringu kodulehelt. 5. Raplamaa Omavalitsuste Liit Tutvunud majandus- ja tööstusministri käskkirja Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on eelnõuga ning arutanud ministri esitatud seisukohti põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse 06.11.2025 planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu koosolekul jääb ROL oma varasemate seisukoha juurde, maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise et planeeringu lõpetamise põhjenduseks esitatud planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu kaalutlused ei välista planeeringu elluviimist tulevikus ja koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi ka planeeringu koostamise eesmärk ei oluliselt uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu muutunud. Seetõttu ei ole meie hinnangul planeeringu maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks koostamise lõpetamine piisavalt põhjendatud. Esitame teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline järgnevalt veel kord oma põhjendused. Vabariigi rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi Valitsuse 05.01.2023 korralduses nr 20 sõnastatakse ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks teemaplaneeringu koostamise eesmärk järgmiselt: sobivad alad on aga liiga väikesed (10 – 20 ha), et nende „„Rapla maakonnaplaneeringu 2030+“ ja „Pärnu kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette maakonna planeeringu“ maavarade teemaplaneeringu planeerida. koostamise eesmärk on maavarade kaevandamise valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide Täiendavalt selgitame, et 22.07.2024 jõustunud seadmine, sealhulgas perspektiivsete ehitusmaavarade ja keskkonnaministri määruse nr 87 muudatus, millega turba uuringualade ning kaevandamisalade paiknemise, uuendati turba kaevandamiseks sobivate alade nimekirja samuti olemasolevate karjääride laiendamise võimaluste mõjutas oluliselt teemaplaneeringu koostamise kindlaksmääramine koostöös kohaliku omavalitsuse eesmärki. Kuna algselt loodeti planeerida Pärnu ja Rapla maakonnas ka turba kaevandamiseks sobivaid alasid, üksuste ja kogukondadega.“ Esiteks on mis on kohati väga ulatuslikud ja mis oleks moodustanud teemaplaneeringu eesmärk maavarade kaevandamise olulise osa teemaplaneeringust. Määruse jõustumisega valdkonnas riiklike strateegiliste maakasutusprioriteetide vähendati oluliselt turba kaevandamiseks sobivaid alasid seadmine. Meie hinnangul on pikaajalisi ruumilise ja turba kaevandamiseks sobivaid alasid planeerida ei arengu suundumusi kajastav maakonna teemaplaneering olnud enam võimalik. sobiv instrument strateegiliste prioriteetide kokku 3 leppimiseks ja fikseerimiseks. Demokraatlik ja avalik Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on maakonnaplaneeringu protsess võimaldab tasakaalustada Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise riigi, omavalitsuste ja kogukondade huvid ning leida valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku vajalikud ruumilise arengu suunamiseks vajalikud kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused, kompromissid. Maavarade kaevandamise otsuste viimine head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid üksikjuhtudele ei taga terviklikku ja pikaajalist vaadet kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute ruumilisele arengule ning suurendab kohalike konfliktide koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid. riski ja vähendab läbipaistvust ja õiguskindlust. Teiseks viitate, et liiva ja kruusa kaevandamise alad on Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et maakonnaplaneeringu mastaabis liiga väikesed (10–20 maakonnaplaneeringu KSH on paraku väga üldine ja ha) ning nende kasutamine seostub konkreetsete selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses objektide ehitamisega ega ole ette prognoositav. Leiame, kaevandamise asukohas, milline mõju sellel konkreetsel et väiksemad maavarade alad vajavad terviklikku ja kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks tasakaalustatud käsitlust. Maakonnaplaneeringus on teemaplaneeringu koostamisel läbiviidav KSH võimalik välja tuua vähemasti nende maavarade lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil kasutuselevõtu ja maakonna ruumikasutuse üldised kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et tingimused ja põhimõtted. Kolmandaks viitate Rail keskkonnamõjude hindamist vältida. Baltic kiirraudtee ehitamise ajakavale ja vajadustele. Vabariigi Valitsuse korralduses puudub viide, et Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada planeeringu algatamise eesmärk on seotud selle ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad taristuprojektiga. Seega ei ole viide sellele planeeringu menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja koostamise lõpetamise kontekstis asjakohane. kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja Neljandaks ei ole meile päris selge, kuidas konkreetselt viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas õigusruumis mõjutab keskkonnaministri määrus turba kaevandamise sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates kohta planeeringut. Meie hinnangul ei välista see turba kõiki asjaolusid. Tegemist on läbipaistva ja kaevandamise temaatika käsitlemist planeeringutes. Ka õiguskindlust tagava protsessiga. jääb ebaselgeks, kus ja millisel viisil on fikseeritud lubjakivi ja dolokivi kaevandamise alad ja põhimõtted Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, meie maakonnas ning miks nende kaevandamise esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks tulevikuperspektiive ei saa käsitleda teemaplaneeringus. ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste Viiendaks on meie hinnangul oluline teemaplaneeringu selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele ja KSH koostamise roll keskkonnamõjude terviklikul korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma 4 hindamisel. Menetluste viimisel üksikjuhtude tasandile koosoleku, mille materjalid on leitavad võib terviklik pilt kaduda ning keskkonnamõjude teemaplaneeringu kodulehelt. hindamine jääda väga kitsaks. Viitame, et levimas on kahetsusväärne praktika, mil kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et keskkonnamõjude hindamist vältida. Kuuendaks viitate, et varustuskindluse ja nõudluse analüüsi jt planeeringu koostamise käigus tekkinud materjale saab kasutada riigi huvi hindamisel, kaevanduslubade andmisel ja muudel asjakohastel juhtudel. Me näeme ohtu, et kuna nendel materjalidel ei ole legaalset staatust, siis puudub kohustus nendega arvestada. Nendes esitatud põhimõtted ei ole kehtiva teemaplaneeringuta siduvad ja konkreetne raamistik nende rakendamiseks kohalikes oludes puudub. Maavarade kaevandamise üle otsustamine ja maavarale ligipääsu tagamine on toimunud senises praktikas läbi riigi üksikotsuste ning seda on käsitletud planeerimistegevusest täiesti eraldi. Meie arvates on see üks peamine põhjus, miks selliste otsuste tegemisel ja elluviimisel tekivad pinged ja probleemid. Avalik planeerimismenetlus oleks sobiv tööriist leida süsteemne kõiki osapooli rahuldav tasakaalustatud lahendus, mis võimaldaks nii maavarade kaevandamist kui kohalikul tasandil vajalikku ruumikasutuse kavandamist ja elluviimist. Meie arvates ei tohiks riik loobuda pikaajaliste lahenduste otsimisest läbi planeeringute, vajadusel planeeringu eesmärke ajakohastades ja metoodikat kohandades. Raplamaa Omavalitsuste Liit ei ole nõus maavarade teemaplaneeringu ja KSH koostamise lõpetamisega, kuna meie hinnangul ei ole see piisavalt põhjendatud. Selline tegevus vähendab otsuste 5  läbipaistvust ja kasvatab kaevanduste kavandamisel tekkivaid pingeid. 6. Transpordiamet Teatan, et meil ei ole eelnõule vastuväiteid. Võetud teadmiseks 7. Eesti Linnade ja Valdade Liit Kahjuks peame märkima, et ELVL ei nõustu täiel Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on määral majandus- ja tööstusministri esitatud käskkirja põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi eelnõuga. Maavarade teemaplaneeringu eesmärk on planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu tagada ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise riiklikud maakasutusprioriteedid ning leida planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu tasakaalustatud lahendus kohalike omavalitsuste, koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi kogukondade ja riigi huvide vahel. Planeeringu uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu lõpetamine ilma nende küsimuste sisulise lahendamiseta maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks ning otsuste hajutamine üksikjuhtumite tasandile ei taga teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline vajalikku terviklikku ja pikaajalist ruumilise arengu rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi vaadet. Selline lähenemine suurendab kohalike ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks konfliktide riski ning vähendab läbipaistvust ja sobivad alad on aga liiga väikesed (10 – 20 ha), et nende õiguskindlust. Eelnõus viidatud planeerimisseaduse § kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette 59 alusel võib maakonnaplaneeringu koostamise planeerida. lõpetada juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise või kui planeeringu eesmärk Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on muutub oluliselt. Käesoleval juhul ei ole esitatud Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise kaalutlused piisavad, et põhjendada teemaplaneeringu ja valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku KSH lõpetamist. Meile teadaolevalt on Raplamaa kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused, Omavalitsuste Liit (ROL) oma varasema seisukoha ja head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel ettepanekud esitanud 16.09.2025 kirjas nr 2-10/341-1, kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute märkides juba tookord, et lõpetamise otsus ei ole koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid. piisavalt põhjendatud ega kooskõlas planeerimisseadusest tulenevate põhimõtetega. Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada Vabariigi Valitsuse 05.01.2023 korralduses nr 20 on ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad teemaplaneeringu eesmärk selgelt sõnastatud: menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja 6  strateegiliste maakasutusprioriteetide seadmine kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja maavarade kaevandamise valdkonnas koostöös kohalike kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja omavalitsuste ja kogukondadega. Siiski peame tõdema, viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas õigusruumis et maakonna teemaplaneering on igati sobiv instrument sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates strateegiliste prioriteetide kokkuleppimiseks ja kõiki asjaolusid. Tegemist on läbipaistva ja fikseerimiseks, võimaldades tasakaalustada riigi, õiguskindlust tagava protsessiga. omavalitsuste ja kogukondade huve. Leiame, et otsuste Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, viimine üksikjuhtumite tasandile ei taga terviklikku esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks ruumilise arengu vaadet ning suurendab osapoolte ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste pingeid ja õigusselgusetust. Maavarade kaevandamine selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele vajab süsteemset, kõiki osapooli kaasavat ja korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma tasakaalustatud lahendust, mida üksikjuhtumite koosoleku, mille materjalid on leitavad käsitlemine ei suuda pakkuda. Lähtudes eeltoodust ning teemaplaneeringu kodulehelt. Raplamaa ja Pärnumaa omavalitsuste seisukohtadest, teeme ettepaneku veelkord kaaluda planeeringu eesmärkide ajakohastamist ja metoodika kohandamist, et tagada terviklik lahendus, mis teenib nii riigi strateegilisi eesmärke kui ka kohalike kogukondade huve. Samuti palume enne eelnõu punkti 3.6 rakendamist tutvustada seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, esmaseid kaarte ning teisi hinnanguid Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele, korraldades vastavad kohtumised. 8. Rapla Vallavalitsus Rapla Vallavalitsuse hinnangul ei välista planeeringu Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on lõpetamise põhjenduseks toodud asjaolud planeeringu põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi elluviimist tulevikus ja planeeringu koostamise eesmärk planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu ei ole samuti muutunud. Teemaplaneeringu eesmärk on maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise tagada ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu riiklikud maakasutusprioriteedid ning leida kompromiss koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi kohalike omavalitsuste, kogukondade ja riigi huvide uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu vahel. Nende küsimuste jätmine lahendamata ja maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks 7 üksikjuhtumite tasandile viimine ei taga vajalikku teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline terviklikku ja pikaajalist vaadet. Otsuste hajutamine rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi üksikjuhtudele võib suurendada kohalike konfliktide ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks riski ning vähendada läbipaistvust ja õiguskindlust. sobivad alad on aga liiga väikesed (10 – 20 ha), et nende Planeeringu raames on juba tehtud märkimisväärne töö kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette – koostatud on varustuskindluse ja nõudluse analüüsid, planeerida. esialgsed kaardid ning kategooriate süsteem. Selle Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on potentsiaali kasutamata jätmine tähendaks avaliku Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise ressursi raiskamist ja tehtud töö väärtuse vähendamist. valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku Ka väiksemad, 10–20 ha suurused maavarade alad kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused, vajavad terviklikku käsitlust. Just maakonnaplaneering head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid pakub tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel regionaalsete kui ka riiklike arenguvajadustega, kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute sealhulgas taristuprojektide ja kohaliku elukeskkonna koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid. kaitsega. Ei saa alahinnata planeeringu ja KSH rolli keskkonnamõjude terviklikul hindamisel. Kui Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, menetlused viiakse ainult üksikjuhtude tasandile, kaob esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks terviklik pilt ning otsuste keskkonnamõjusid hinnatakse ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste kitsalt, mitte süsteemselt. Kahetsusväärselt levib selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele praktika, kus kaevandusalasid tükeldatakse korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma väiksemateks osadeks, et vältida keskkonnamõjude koosoleku, mille materjalid on leitavad teemaplaneeringu kodulehelt. hindamist. Lahendamata on vastuolud omavalitsuste üldplaneeringute ja kaevanduste kavandamise vahel ja Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et selleks oleks maakonnaplaneering oluline tööriist. Harju maakonnaplaneeringu KSH on paraku väga üldine ja maakonna teemaplaneeringu kogemusi ja selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses leevendusmeetmeid saab küll kasutada eeskujuks, kuid kaevandamise asukohas, milline mõju sellel konkreetsel ilma Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuteta puudub kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks nende põhimõtete siduvus ja konkreetne rakenduslik teemaplaneeringu koostamisel läbiviidav KSH raamistik kohalikes oludes. Seetõttu jääb maavarade lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil kasutuse planeerimine ilma teemaplaneeringut kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et koostamata nendes maakondades killustatuks ja keskkonnamõjude hindamist vältida. lühinägelikuks. Samuti ei saa lahendust küsimused, mis 8 on vajalikud kaevandustega seotud riskide Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada maandamiseks ja negatiivsete mõjude leevendamiseks. ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad Teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjused menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja peavad olema selgelt ja faktiliselt põhjendatud, et kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja vältida õiguslikku ebakindlust nii kohalike kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja omavalitsuste, maaomanike kui ka maavarade viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas õigusruumis sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates kasutajate seas. Eelnõus tuleks selgelt avada, millised kõiki asjaolusid. Tegemist on läbipaistva ja asjaolud on muutunud viisil, mis ei võimalda õiguskindlust tagava protsessiga. teemaplaneeringu eesmärkide saavutamist, ning kuidas kavandatakse maavarade varustuskindluse ja ruumilise arengu küsimusi edaspidi lahendada. Lõpetamise eelnõu peab põhinema piisaval ja ajakohasel teabel vastavalt planeerimisseaduse § 11 nõuetele, hõlmates nii maavarade paiknemise ja majandusliku kasutatavuse andmeid kui ka keskkonnamõjude ja varustuskindluse analüüse. Kui lõpetamise põhjendus tugineb uuringutele või strateegilistele otsustele, tuleks need eelnõus selgelt välja tuua ja avalikustada, et tagada läbipaistvus ja usaldusväärsus. Samuti on oluline, et teemaplaneeringu lõpetamise otsus oleks kooskõlas teiste kehtivate riiklike ja kohalike planeeringutega, vältides olukorda, kus maavarade kasutuse ja keskkonnahuvide vahel tekivad vastuolud. Lõpetamise korral tuleks määratleda, kuidas jätkub maavarade kasutamise ruumiline kavandamine – kas läbi maakonnaplaneeringu uuendamise, üldplaneeringute täpsustamise või eraldi projektipõhiste menetluste. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) või muude analüüside tulemused tuleb korrektselt dokumenteerida ja säilitada, et nende põhjal oleks võimalik tulevikus hinnata maavarade kasutamise jätkusuutlikkust ning vältida riskide alahindamist. Samuti tuleks tagada, et seni 9 tehtud töö – sh andmekogumine, eksperthinnangud ja huvirühmade tagasiside – ei läheks kaotsi, vaid oleks aluseks järgmistele planeerimisotsustele. Lõpetamise õiguslikud tagajärjed peavad olema üheselt mõistetavad: vajalik on selgitus, kuidas tagatakse varustuskindlus ja maavarade kasutuse ühtne planeerimine pärast teemaplaneeringu lõppemist. See aitab vältida olukorda, kus maavarade kasutamine hakkab toimuma juhuslikult või killustatult ilma riikliku koordineerimiseta. Kokkuvõttes on oluline, et Rapla ja Pärnu maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamine oleks põhjalikult põhjendatud, läbipaistev ja kooskõlas planeerimisseadusest tulenevate põhimõtetega, tagades nii keskkonna-, sotsiaalsete kui ka majanduslike huvide tasakaalu ning õigusselguse kõigile osapooltele. Seega ei ole planeeringu lõpetamine põhjendatud, sest see vähendab läbipaistvust ja suurendab pingeid, mis kaevanduste kavandamisel tekivad. Samal ajal jäävad ebaselgeks varustuskindlusega seotud küsimused. Maavarade kaevandamine on ainulaadne selles osas, et seda käsitletakse planeerimistegevusest eraldi. See on kindlasti üheks juurpõhjuseks pingete tekkimisel, kuna puudub süsteemne kõiki osalisi haarav tasakaalustatud lahendus. Riik käitub sõnamurdlikult kui lõpetab lahenduste otsimise läbi planeeringu. Vajadusel tuleks kaaluda planeeringu eesmärkide ajakohastamist ja metoodika kohandamist, et tagada terviklik lahendus, mis teenib nii riigi strateegilisi eesmärke kui ka kohalike kogukondade huve. Rapla Vallavalitsus ei ole nõus maavarade teemaplaneeringu lõpetamisega. 10 9. Kohila Vallavalitsus Kohila Vallavalitsus arutas antud küsimust ja leidis, Vastame, et teemaplaneeringu koostamise lõpetamist on planeeringu lõpetamise põhjenduseks toodud asjaolud ei põhjalikult kaalutud ja leitud, et maakonnatasandi välista planeeringu elluviimist tulevikus ja planeeringu planeering ei ole paraku sobiv instrument Rapla ja Pärnu koostamise eesmärk ei ole samuti muutunud. Esiteks on maakonnas ehitusmaavarade kaevandamise teemaplaneeringu eesmärk olnud tagada planeerimiseks riigi vaatest. Teemaplaneeringu ehitusmaavarade varustuskindlus, määrata riiklikud koostamise raames läbi viidud analüüside ja uuringute tulemuste põhjal on selgunud, et lubjakivi ja dolokivi maakasutusprioriteedid ning leida kompromiss kohalike uurimine ning kaevandamine on Rapla ja Pärnu omavalitsuste, kogukondade ja riigi huvide vahel. maakonnas väga piiratud, mistõttu oleks Nende küsimuste jätmine lahendamata ja teemaplaneeringu tänane võimalik praktiline üksikjuhtumite tasandile viimine ei taga vajalikku rakendatavus piiratud ainult paari olemasoleva lubjakivi terviklikku ja pikaajalist vaadet. Otsuste hajutamine ja dolokivi alaga. Liiva ja kruusa kaevandamiseks üksikjuhtudele võib suurendada kohalike konfliktide sobivad alad on aga liiga väikesed (10 – 20 ha), et nende riski ning vähendada läbipaistvust ja õiguskindlust. kasutuselevõttu strateegilisel tasandil 25 aastaks ette Teiseks on planeeringu raames juba tehtud planeerida. märkimisväärne töö – koostatud on varustuskindluse ja nõudluse analüüsid, esialgsed kaardid ning kategooriate Kaevandamise suuniste ja parimate praktikate osas on süsteem. Selle potentsiaali kasutamata jätmine Kliimaministeerium välja töötamas kaevandamise tähendaks avaliku ressursi raiskamist ja tehtud töö valdkonnale teekaarti, et tuua ühte dokumenti kokku väärtuse vähendamist. Kolmandaks vajavad ka kõik murekohad, probleemid, soovitused, tingimused, väiksemad, 10–20 ha suurused maavarade alad head kokkuleppe tavad, mida kõik osapooled saaksid kasutada ja millest lähtuda. Selle koostamisel terviklikku käsitlust. Just maakonnaplaneering pakub kasutatakse kõiki maavarade teemaplaneeringute tasakaalustatud lähenemist, mis arvestab nii koostamise raames tehtud analüüse ja uuringuid. regionaalsete kui ka riiklike arenguvajadustega, sealhulgas taristuprojektide ja kohaliku elukeskkonna Seoses kaevandamise mõjude hindamisega selgitame, et kaitsega. Neljandaks ei saa alahinnata planeeringu ja maakonnaplaneeringu KSH on paraku väga üldine ja KSH rolli keskkonnamõjude terviklikul hindamisel. Kui selle raames ei ole võimalik hinnata konkreetses menetlused viiakse ainult üksikjuhtude tasandile, võib kaevandamise asukohas, milline mõju sellel konkreetsel terviklik pilt kaduda ning otsuste keskkonnamõjusid kaevandamise tegevusel võib olla. Seega ei oleks hinnatakse kitsalt, mitte süsteemselt. Kahetsusväärselt teemaplaneeringu koostamisel läbiviidav KSH on levimas praktika, kus kaevandusalasid tükeldatakse lahendanud Teie poolt viidatud probleemi, mil väiksemateks osadeks, et vältida keskkonnamõjude kaevandusalad tükeldatakse väiksemateks osadeks, et hindamist. Lahendamata on vastuolud omavalitsuste keskkonnamõjude hindamist vältida. 11 üldplaneeringute ja kaevanduste kavandamise vahel ja selleks oleks maakonnaplaneering oluline tööriist. Kinnitame, et riigi eesmärk on jätkuvalt tagada Viimaks, Harju maakonna teemaplaneeringu kogemusi ehitusmaavarade varustuskindlus ja läbipaistvad ja leevendusmeetmeid saab küll kasutada eeskujuks, menetlused, kaasates kohalikke omavalitsusi ja kuid ilma Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringuteta kogukondi. Kõik maavaradega seotud uuringu- ja puudub nende põhimõtete siduvus ja konkreetne kaevandamisloa taotluste menetlused on seni viidud ja rakenduslik raamistik kohalikes oludes. Seetõttu jääb viiakse ka edaspidi läbi kooskõlas õigusruumis sätestatuga, kaasates huvitatud osapooled ning hinnates maavarade kasutuse planeerimine nendes maakondades kõiki asjaolusid. Tegemist on läbipaistva ja killustatuks ja lühinägelikuks. Samuti ei saa lahendust õiguskindlust tagava protsessiga. küsimused, mis on vajalikud kaevandustega seotud riskide maandamiseks ja negatiivsete mõjude Seni koostatud varustuskindluse ja nõudluse analüüsi, leevendamiseks. Kokkuvõttes ei ole planeeringu esmaste kaartide ja teiste hinnangute tutvustamiseks lõpetamine põhjendatud, sest see vähendaks ning teemaplaneeringu koostamise lõpetamise põhjuste läbipaistvust, ei aitaks leevendada pingeid, mis tihti selgitamiseks Rapla ja Pärnu maakonna omavalitsustele kaevanduste kavandamisel tekkivad. Samal ajal jäävad korraldasime 04.12.2025 laiendatud juhtrühma ebaselgeks varustuskindlusega seotud küsimused. koosoleku, mille materjalid on leitavad Maavarade kaevandamine on ainulaadne selles osas, et teemaplaneeringu kodulehelt. seda käsitletakse planeerimistegevusest eraldi. See on kindlasti üheks juurpõhjuseks pingete tekkimisel, kuna puudub süsteemne kõiki osapooli haarav tasakaalustatud lahendus. Riik käitub sõnamurdlikult kui lõpetab lahenduste otsimise läbi planeeringu. Vajadusel tuleks kaaluda planeeringu eesmärkide ajakohastamist ja metoodika kohandamist, et tagada terviklik lahendus, mis teenib nii riigi strateegilisi eesmärke kui ka kohalike kogukondade huve. Kohila Vallavalitsus ei ole nõus eelpool nimetatud maakonnaplaneeringu lõpetamisega. 12