dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 13. veebruar 2026
Viit
8-2/30-1
Registreeritud
13. veebruar 2026
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
8 Toetuste rakendamine
Sari
8-2 Välisabi vahenditest rahastatavate projektide lepingud koos aktidega
Toimik
8-2
Vastutaja
Tiina Kruusimägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Digimajanduse osakond)

Failid

  • 📎8-230-1 13.02.2026 Leping (1).asice634 KB

Sisu (failidest)

PAKKUMUSKUTSE Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna ettevõtja digivärava valdkond (edaspidi hankija) palub pakkumust õigusanalüüsi läbiviimiseks, et selgitada välja õiguslik taust ning teha ettepanekud õigusmuudatusteks seoses asutuste kohustusega jagada teavet ja liidestada oma teenused ettevõtja digiväravaga ning võtta kasutusele kesksed teenused/komponendid. Tutvustus Ettevõtja digivärav ehk eesti.ee ettevõtja vaade on ettevõtja vajadusi ja ärisündmusi arvestav teenusvärav, mis annab ühest kohast ligipääsu erinevate asutuste osutatavatele teenustele ja tervikliku ülevaate ettevõtluskeskkonda puudutavast infost kõikidele tegutsevatele ettevõtjatele või ettevõtlusega alustajatele. Töö eesmärk ja sisu Vastavalt ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni analüüsile 1 on kerkinud ülesse küsimused, kas ja millisel viisil peaks olema sätestatud teabevaldaja kohustus jagada teavet ning liidestada oma teenus(ed) ettevõtja digiväravaga. Lisaks vajab kaalumist asutustele kohustuse seadmine kesksete teenuste/komponentide (nt GovSSO, keskne volituste haldamise süsteem “Pääsuke”) kasutusele võtmiseks. Õigusanalüüsi eesmärk on kaardistada hetkel kehtiv õigusraamistik, mis on seotud nimetatud küsimustega ning analüüsida muuhulgas, kas ja milliseid õigusakte ning kuidas tuleb täiendada, muuta või luua ning pakkuda välja lahendused, kuidas tagada, et asutused oma teenused ettevõtja digiväravaga liidestaksid ning võtaks kasutusele ka nimetatud kesksed teenused/komponendid. Seejuures tuleb arvesse võtta ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni, õigusandlust, asjakohaseid juhendeid, koostatavat mõjuhinnangut jm materjale. Analüüsi 1 Ettevõtja digivärava visioonianalüüs. Lõpparuanne. Vt punkt 5.1. järelmiks olevad ettepanekud õigusraamistiku muutmiseks ei pea olema vormistatud muutmiskäskudena. Töö tulemiks on kirjalik õigusanalüüs (s.o lõpparuanne), milles kaardistatakse eelnevate teemadega seonduv kehtiv õigusraamistik ning analüüsitakse, milliseid regulatiivseid muudatusi on vaja teha, arvestades asutuste teenuste ettevõtja digiväravaga liidestamise ning kesksete komponentide kasutuselevõtu potentsiaalselt kohustuslikuks muutumist. 1. Töövõtja ülesanded 1.1. Töövõtja peab analüüsima lahenduste väljatöötamiseks: 1.1.1. ettevõtja digivärava tulevikuvisiooni; 1.1.2. Euroopa Liidu õigusandlust (sh GDPR); 1.1.3. riigisisest õigusandlust: sh haldusmenetluse seadus, avaliku teabe seadus ja nende alusel kehtestatud asjakohaseid määrusi (sh „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ ja „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“); 1.1.4. asjakohaseid juhendeid; 1.1.5. muud asjakohast õigusandlust. 1.2. Analüüsi käigus peab töövõtja käsitlema vähemalt järgmisi teemasid, st õigusaktide analüüs (s.o hetkel kehtiv õigusraamistik) ja sellest tulenevad ettepanekud õigusraamistiku kujundamiseks (sh täiendamiseks, täpsustamiseks vm viisil muutmiseks) peavad vastama järgmistele tingimustele ja küsimustele: 1.2.1. Teemakohaste õigusaktide kaardistus ehk milliste õigusaktidega sätestatud nõudeid on vaja arvestada seoses asutuse kohustusega jagada teavet ja liidestada oma teenus(ed) ettevõtja digiväravaga? Kas on põhjendatud, et asutuste teabe avaldamise kohustust teabeväravas laiendatakse (otseste avalike) teenuste avaldamise kohustusega? 1.2.2. Kas kehtiv seadusandlus sätestab asutustele kohustuse võtta kasutusele kesksed teenused/komponendid? Kui ei, siis millises õigusaktis või -aktides peaks selline kohustus olema sätestatud (sh kas see peaks olema konkreetse komponendi spetsiifiline või sätestatud üldise kohustusena)? 1.2.3. Millistele asutustele peaksid vastavad kohustused laienema ning millised on võimalikud erandid või piirangud? 1.2.4. Millises ajaraamistikus peaksid kohustused jõustuma (sh kas ja kui, siis milline peaks olema üleminekuperiood) ja kuidas tagada ühtne rakendamine? 1.2.5. Kas ja kui, siis kes peaks teostama järelevalvet kohustuste täitmise üle ning milline peaks olema kohustuste rikkumise tagajärg? 1.2.6. Kas õigusandluses sätestatud terminoloogia vajab täpsustamist, muutmist või ühtlustamist, sh terminid „asutus”, „teabevaldaja”, „avalikud teenused”, „otsesed avalikud teenused“, „avalik teave”? Kuivõrd vastava terminoloogiaga seonduvad õigused ja kohustused, siis kas ja millisel viisil oleks võimalik määratlusi ühtlustada, tagamaks arusaadav ja õiguslikult asjakohane terminite kasutus? 1.2.7. Millised on ettepanekud (vajadusel ka õigusandluses), et luua suuremat selgust asutuste teabe avaldamise kohustuse kohta, tagamaks teabe ühetaolisus? 1.2.8. Kas tänane avalikustatava teabe ajakohasuse järelevalvepädevus teabeväravas avalikustatava teabe ja avalikustamise kohustuse täitmise üle on piisav? Kui ei, siis mida tuleks muuta? 1.2.9. Muud asjakohased aspektid, mis on antud teemapüstituste puhul vajalikud, st juhul, kui tööde teostamise käigus selgub täiendavate õigusaktide analüüsivajadus, tuleb töös teostada ka nende õigusaktide analüüs. 1.2.10. Sõltuvalt analüüsi tulemustest, kas ja milliseid õigusakte ning mis ulatuses ja viisil on eesmärkide realiseerimiseks vaja muuta, luua või täiendada? 1.2.11. Õiguslik mõjuhinnang, sh milline on kõnesolevate kohustuste mõju asutuste halduskoormusele, eelarvele ja tehnilisele võimekusele ja milline on mõju lõppkasutajatele, teenuste kvaliteedile ning kas kavandatavad ettepanekud on proportsionaalsed ja õiguspärased? 2. Töö tulemusel üleantavad dokumendid 2.1. Töövõtja esitab hankijale pärast töö teostamist elektroonilisel kujul vastavalt punkti 5.1. tingimustele ja lepingu punktis 2.3. nimetatud tähtajal: 2.1.1. õigusanalüüsi lõpparuande, mis sisaldab kehtiva õigusraamistiku kaardistust, muudatusvajaduste analüüsi, erinevate lahenduste võrdlust, nende mõjuhinnangut ning ettepanekuid õigusmuudatusteks (sh kõik viited ja allikad, lisaks kasutatud teadusartiklid, uuringud, juhendid, parimad praktikad jms, kui neid on kasutatud lisaks nõutud alusmaterjalidele). 2.1.2. kokkuvõtliku memo poliitikakujundajatele (kuni 3 lk); 2.1.3. kokkuvõtliku esitluse (PowerPointis või muus levinud esitlusformaadis) analüüsi tulemusest. 3. Pakkumuse esitamise tingimused 3.1. Küsimuste ja täiendava informatsiooni soovi korral palume need esitada kirjalikult e-posti aadressil [email protected]. 3.2. Pakkuja esitab pakkumuse maksumuse käibemaksuta (juhul kui lisandub käibemaks, tuleb see välja tuua) punktis 1 “Töövõtja ülesanded” nimetatud tööde teostamiseks. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks ja üleandmiseks vajalikke kulusid, makse ja maksusid. Lepingu täitmise käigus hankija täiendavaid makseid töövõtjale ei tee. 3.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et pakkumus on jõus vähemalt 60 kalendripäeva. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõikide pakkumuskutses sätestatud tingimuste ülevõtmist. 4. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 4.1. Pakkumuste hindamisel selgitatakse majanduslikult soodsaim pakkumus välja pakkumuse kogumaksumuse alusel. Edukaks tunnistatakse vastavaks tunnistatud pakkumus, mille kogumaksumus km-ta on madalaim. Võrdse maksumusega pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mille hankija sai järjekorras esimesena. 4.2. Kui pakkumuste maksumused ületavad punktis 5.1. toodud eeldatavat maksumust on hankijal õigus pidada läbirääkimisi pakkumuse maksumuse alandamiseks ning paluda pakkuja(te)l esitada uus (kohandatud), madalama maksumusega pakkumus. Juhul, kui läbirääkimiste tulemusena ületavad kõik pakkumused eeldatava maksumuse, on hankijal õigus kõik pakkumused tagasi lükata. 4.3 Hankija lükkab pakkumuse või kohandatud pakkumuse tagasi, kui see ei vasta pakkumuskutses esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust pakkumuskutses esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses nimetatud tingimustest. 5. Muu oluline info 5.1. Eeldatav maksumus (kõik töövõtja poolt teostatavad tööd) on 25 000 eurot käibemaksuta. 5.2. Töö teostamine ja tegevuste korraldamine peab põhinema tihedal koostööl töövõtja ja hankija vahel saavutamaks töö eesmärke. 5.3. Hankijal on vajaduse korral õigus tellida ja töövõtjal on kohustus teostada töö esemega seotud täiendavaid töid (töö esemega seotud tööde täiendamine/asendamine, mahu suurendamine või töö mahtu esialgselt mitte kuulunud tööd) kuni 15% ulatuses pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusest. Hankija maksab nimetatud tööde eest vastavalt täiendavate tööde tellimise ajal töövõtja kehtivale hinnakirjale. Hankija teavitab töövõtjat täiendavate tööde tellimisest ette vähemalt 3 tööpäeva. Töövõtja peab esitama hinnapakkumise ning hankija esitab seejärel tellimuse täiendavate tööde tellimiseks või loobub sellest. Poolte volitatud esindajad vormistavad täiendavate tööde tellimuse e-kirja teel. 5.4. Tööd tellitakse ja teostatakse Euroopa Liidu vahenditest (taaste- ja vastupidavusrahastu ehk RRF). Töö teostamisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 04.12.2021 määrusest nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“2. 5.5. Edukas pakkuja esitab hankelepingu sõlmimise järgselt viivitamatult hankijale hankelepingu täitmisel osalevate alltöövõtjate kohta järgmise info: alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood, alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number, lepingu summa ja garanteerib, et eduka pakkuja ning alltöövõtjate tegelikud kasusaajad on kantud äriregistrisse. 5.5.1. Kui edukas pakkuja või alltöövõtja on registreeritud välisriigis, esitab edukas pakkuja hankelepingu sõlmimise järgselt hankijale viivitamatult omanike ja tegelike kasusaajate nimed, isiku-või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniajad ning alltöövõtulepingu kuupäeva, numbri ja summa. 5.7. Kui töövõtja ei täida pakkumuskutses esitatud tingimusi nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusüksus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5.8. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad lepingu, mille projekt on toodud pakkumuskutse lisas. Pakkumuskutse lisa: töövõtulepingu eritingimuste projekt (leping). 2 Kättesaadav veebilehelt: Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused– Riigi Teataja TÖÖVÕTULEPING nr 8-2/30-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler Maria Alajõe (edaspidi tellija), ja Advokaadibüroo WIDEN OÜ, registrikood 10992652, asukoht Rävala pst 4 / Laikmaa 15, Tallinn 10145, mida esindab juhatuse liige Rainer Ratnik (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva töö teostamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on õigusanalüüsi läbiviimine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud hanke1 tulemusena ning vastavalt pakkumuskutsele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1. nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle 6 nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 14 769 eurot, millele lisandub käibemaks. Tellija tasub töö eest pärast töö vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja selle alusel töövõtja esitatud arve saamist. 3.2. Pärast töö üleandmist kontrollib tellija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 3.3. Arvele märgitakse lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Berit Tasa, telefon +372 5885 1073, e-post [email protected] või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Henri Ratnik, telefon +372 5621 2613, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. lisa 1: pakkumuskutse; 1 Tegemist on CPV koodiga 79111000-5 „Õigusabiteenused“ alla riigihanke piirmäära eriteenuse hankega hankekorra § 11 lg 7 alusel. 5.1.2. lisa 2: töövõtja pakkumus (kättesaadav tellija dokumendihaldussüsteemis); 5.1.3. lisa 3: töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. Tellija Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Lepingu lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja /……/vahel sõlmitud lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale arve esitamiseks summas /……/ eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel