Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna ühisprogramm 2026-2029

11.02.2026 nr 15 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalministeeriumi heaolu tulemusvaldkonna ühisprogrammi "Tööturuprogramm 2026–2029“ Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga koostöös koostatud ühisprogrammi „Tööturuprogramm 2026–2029“ (lisatud) Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister  KINNITATUD sotsiaalministri 11.02.2026 käskkirjaga nr 15 Lisa Tööturuprogramm 2026-2029 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Heaolu Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning eesmärk toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 Programmi nimi Tööturuprogramm Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist Programmi periood 2026―2029 Peavastutaja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Tööinspektsioon (TI) valitsemisala Riikliku Lepitaja Kantselei asutused) Eesti Töötukassa (TK) Kaasvastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) ministeerium ja selle Sotsiaalkindlustusamet (SKA) valitsemisala asutused Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK) (ühisprogrammi puhul) Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 4 4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 4 5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 5 6. Olulisemad tegevused/sekkumised ................................................................................................ 6 7. Programmi tegevused ja teenused ................................................................................................. 7 7.1. Programmi tegevus 1 – Tööhõive toetamine ja areng (MKM) .............................................. 8 7.2. Programmi tegevus 2 – Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng (MKM) .................................. 8 7.3. Programmi tegevus 3 – Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine (SoM)......... 9 8. Programmi juhtimiskorraldus .............................................................................................................. 9 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 11 LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava ...................................................................................... 16 2. Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogramm on koostatud Heaolu arengukava 2023–20301 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades kõikide inimeste pikka ja kvaliteetset tööelu. Programm aitab saavutada arengukava alaeesmärki nr 2, keskendudes kõrge tööhõive saavutamisele ning tööelu kvaliteedi parandamisele. Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi ühisprogrammiga. Võrreldes 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: programmi kaks MKMi valitsemisalas olevat tegevust lähtuvad kahest poliitikast (tööhõive ja töökeskkond) ning lisatud on kolmas tegevus “Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine”, mis koondab kokku kõik SoMi valitsemisala teenused, mis varasemalt kajastusid MKMi valitsemisala tegevuste all. Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 2 sihtidesse:  „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, hoides kõrget tööhõivet ja  „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“, parandades tööelu ja -keskkonna kvaliteeti. ning vajalikesse muutustesse „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega“, „Valmistume tulevikutööks“, „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ja „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“. Samuti aitab programm kaasa mõõdikuga „tööjõus osalemise määr“ strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas seatud 2035. aasta sihttaseme saavutamisele. Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide3 saavutamisse, eriti eesmärkidesse „Tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning toetada elukestvat õpet“ ning „Toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile inimväärne töö“. Programmi elluviimiseks kasutatavad välisvahendite meetmed Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala:  Meede 21.4.2.3 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetatavad tegevused tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks, tööhõive suurendamiseks ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamiseks, sh Eesti Töötukassa, aga ka KOVide ja teiste toetuse saajate kaudu rakendatavad tegevused.  Meede 21.4.3.1 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, ESF+ vahenditest toetatavad tegevused püsiva töövõimekao ennetamiseks ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamiseks.  21.6.1.6 – Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine, Õiglase Ülemineku Fondist toetatavad ja töötukassa kaudu elluviidavad tegevused töölt-tööle liikumiseks ning põlevkivisektori töötajate ümberprofileerimiseks. 1 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 2 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng Sotsiaalministeeriumi valitsemisala:  Meede 21.4.2.3 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) toetatavad tegevused tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks, tööhõive suurendamiseks ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamiseks, sh Eesti Töötukassa, aga ka KOVide ja teiste toetuse saajate kaudu rakendatavad tegevused. 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Tabel 1. Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase tase Programmi mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 2030* Tööjõus osalemise määr 15-74- aastaste seas, % 74,6% 71,8% 71,8% 71,9% 71,9% 72,0% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu- uuring Tööelu kestus, aastates 41,4 40,0 40,0 40,0 40,1 40,2 Allikas: Eurostat *Programmi mõõdikutel on heaolu arengukavas seatud sihttasemed ka aastaks 2030 Tööjõus osalemise määr näitab, kui suur osa 15–74-aastastest elanikest osaleb aktiivselt tööturul – kas töötades või tööd otsides. Kõrge tööjõus osalemise määr viitab sellele, et inimesed on suures osas kaasatud tööturule, mis toetab tööhõive kõrget taset. Näitaja muutused võivad viidata tööturu atraktiivsusele, töötingimuste kvaliteedile või takistustele tööturul osalemisel (nt hoolduskoormus, tervis, diskrimineerimine). Tööelu kestus näitab, kui kaua eeldatavalt osaleb tööelus üks 15-aastane isik kogu oma elu jooksul. Pikem tööelu kestus viitab sellele, et inimesed saavad ja soovivad tööturul osaleda pikema aja vältel. Näitaja muutused võivad viidata näiteks muutustele töövõimes, töötingimustes, ümberõppevõimalustes, tööturu paindlikkuses või töölt tõrjumise riskides. Programmi mõõdikutena ei näidata tööjõus osalemise määra ja tööelu kestust meeste ja naiste kategooriates eraldi, kuid seda analüüsitakse tekstis. Vastavalt Rahandusministeeriumi suunistele vähendati mõõdikuid. 4. Rahastamiskava Tabel 2a. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 2029 MKM valitsemisala kulud kokku -983 167 -989 903 -1 023 370 -1 057 651 -1 096 840 Tööhõive toetamine ja areng -973 116 -979 597 -1 013 330 -1 050 607 -1 089 872 Kvaliteetse tööelu tagamine ja -10 050 -10 306 -10 040 -7 044 -6 968 areng Tabel 2b. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), SoM valitsemisala Programmi rahastamiskava Eelarve Eelarve prognoos 2025 2026 2027 2028 2029 SoM valitsemisala kulud kokku -15 106 -15 612 -15 897 -16 136 -16 360 Tööpoliitikat toetavate - -15 612 -15 897 -16 136 -16 360 rakendusteenuste pakkumine Programmide eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). 5. Hetkeolukorra analüüs Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava, heaolu arengukava aastani 2030 ja programmi ühine mõõdik on tööjõus osalemise määr, sh on „Eesti 2035“ tegevuskavas 2035. aastaks seatud sihttase vähemalt 72 protsenti. Soodsa tööturu olukorra (suure tööjõu vajaduse) ning tööturumeetmete rakendamise koosmõjul on tööjõus osalemine olnud pidevas kasvutrendis, see tähendab, et üha rohkem inimesi osaleb aktiivselt tööturul, tööhõive määr on stabiilselt kõrgel tasemel ning töötuse määr on püsinud 6-7 protsendi piires. Vaatamata möödunud ja kestvatele kriisidele püsis Eesti tööturg 2024. aastal üsna stabiilsena, näidates väheseid languse märke. Kuigi meeste tööjõus osalemise määr (76,4 protsenti) on olnud traditsiooniliselt kõrgem kui naistel, on see vahe viimastel aastatel vähenenud tänu naiste tööjõus osalemise määra (72,8 protsenti) kiiremale kasvule. 2024. aastal püsis tööhõive määr 15-74-aastaste seas rekordkõrguses, kuid langes meeste ja noorte hulgas. Töötuse määr 20–64-aastaste hulgas aga tõusis 7,4 protsendini ning oli enim märgatav 20-24- aastaste hulgas (2,1 protsendipunkti võrra). Kuigi tõus on toimunud osaliselt mitteaktiivsete arvelt, siis viitab see ka majanduse üldisele jahenemisele. Ka tööelu kestus on Eestis püsinud stabiilses tõusutrendis ja kõrgel tasemel – 2024. aastal ulatus see 41,4 aastani. See võib peegeldada töövõime, töötingimuste ning paindlike töövormide paranemist. Alates 2022. aastast on naiste tööelu kestus pikem kui meeste oma. 2024. aastal oli naiste tööelu kestus 42,2 ja meeste oma 40,6 aastat. Registreeritud töötuse määr on vastupidiselt üldisele töötusele languses. See näitaja hõlmab vaid Töötukassas arvele võetud töötuid, erinevalt üldisest töötuse määrast, mis põhineb küsitlusel ja sisaldab ka registreerimata tööotsijaid. Erinevused töötuse suundumustes võivad viidata, et osa töötuid ei registreeru Töötukassas, kas toetuste puudumise, iseseisva tööotsingu või ajutiste tööde tõttu. Samuti võib osa varem mitteaktiivsetest inimestest tööotsinguid alustada, mis tõstab üldist töötuse määra, kuid mitte registreeritud töötute arvu. Uute registreeritud töötute osakaal, kes kaotasid töö koondamise tõttu, vähenes 2024. a 15,1 protsendilt 14,9 protsendini. Lisaks on registreeritud töötute arv vähenenud rahvusvahelise kaitse saanud Ukraina kodanike seas – 2024. aasta lõpus moodustasid nad 7,3 protsenti registreeritutest (2023. aastal 8,7 protsenti). Absoluutne vaesus ohustab enim töötuid. 2024. aastal suurenes taas töötute elanike absoluutne vaesus ning oli 23,6 protsendiga kaugel soovitud sihttasemest alla 11 protsendi. Uus töötuskindlustussüsteem koos baasmääras töötuskindlustushüvitisega on ette valmistatud ja hakkab kehtima 2026. aastal. Kuivõrd töötute sissetulek on edaspidi tugevamalt seotud palga alammäära muutustega hüvitise baasmäära kaudu, mõjutab palga alammäära kasv edaspidi rohkem ka töötute vaesust. Tööturu olukorda mõjutavad töökeskkonna tingimused ning töösuhete kvaliteet. Töövaidluste ja tööõnnetuste statistika peegeldab, kuivõrd suudetakse tagada töötajate õigused ja ohutus ning millised probleemid vajavad suuremat tähelepanu. Töövaidluskomisjonidele esitati küll rohkem avaldusi kui eelneval aastal, kuid kasv jäi suhteliselt mõõdukaks (5 protsenti) ning ka nõuete summad on suurenenud (aastaga kogusumma 11,4-lt miljonilt 18,2-le miljonile eurole). Seejuures oli arvu tõus tingitud üksnes töötajate esitatud avalduste arvu suurenemisest, mis võib viidata võimalikule kasvavale teadlikkusele oma õigustest või töövaidluste aluseks olevate probleemide süvenemisele. Lisaks on näha, et kasvab võõrtööjõuga seotud töövaidluste arv – 2024. aastal moodustasid need juba 25% töövaidlustest. Peatunud on tööõnnetuste vähenemise trend. Tööõnnetuste arv kasvas võrreldes eelmise aastaga 2 protsenti. Eriti murettekitav on surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu suurenemine: 10-lt juhtumilt 14-le aastas. See näitab, et hoolimata varasematest edusammudest on tööohutuse valdkonnas vaja järjepidevaid meetmeid ja tööandjate suuremat tähelepanu riskide ennetamisele. Eelmise aasta suurematest tulemustest võib välja tuua tööturumeetmete seaduse vastu võtmise ja seeläbi kogu tööturuteenuste süsteemi korrastamise ning töötushüvitiste süsteemi korrastamiseks vajalike ettevalmistuste tegemise, sh uue töötuskindlustushüvitise – baasmääras töötuskindlustushüvitise välja töötamise. Samuti avati 2024. aastal viis uut taotlusvooru tööturul ebasoodsamas olukorras olevate sihtrühmade toetamiseks. Pikema analüüsiga saab tutvuda heaolu 2024. aasta tulemusaruandes4. Suurimad väljakutsed on:  Töötushüvitiste süsteem vajab edasist korrastamist, sealhulgas tuleb lõpuni viia töötuskindlustusreform ja analüüsida töötuskindlustuskaitse laiendamise võimalusi uutele töövormidele. Tööhõive taset tuleb hoida kõrgel ka edaspidi ning parandada väiksema konkurentsivõimega inimeste ligipääsu tööturule.  Pidev tehnoloogia areng ja muutuvad töötingimused nõuavad nii tööandjatelt kui töötajatelt kohanemist. Riik saab toetada töökeskkonna arengut, kohandades õigusraamistikku muutunud olukorrale vastavaks. 6. Olulisemad tegevused/sekkumised Järgneva nelja aasta jooksul on vajalik:  Töötukassa poolt ellu viia tööhõiveprogramm 2024–2029;  ellu viia ÕÜF, RRF ja ESF+ vahenditest rahastatavad tegevused ja kasutada vahendeid maksimaalselt ja sihipäraselt;  avada täiendavaid taotlusvoore ESF+ vahenditest tööturumeetmete toetamiseks, suunata tegevused täiendavatele regionaalsetele sekkumistele ning ellu viia töötukassa kaudu täiendavad ESF+ tegevused oskuste ja pikaajalisel haiguslehel olijate meetmete näol;  ellu viia paindliku tööaja kokkulepete võimaldamiseks vajalikud seadusemuudatused;  töötada välja ja rakendada ettepanekud töötushüvitiste tõhustamiseks; 4 MKM-i koduleht https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve   soodustada vähenenud töövõimega inimeste ja teiste tööturul haavatavamate sihtrühmade hõivet ja tööturul osalemist;  rakendada tööandjaid ja töötajaid toetavaid meetmeid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna arendamiseks ESF2021+ rahastusperioodi toel;  edendada individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sealhulgas tõhustada sotsiaaldialoogi, edendada kollektiivlepingute sõlmimist ning analüüsida ja parandada töövaidluskomisjoni töökorraldust. 7. Programmi tegevused ja teenused Lisas 1 on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused. Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevused ja nende tase mõõdikud 2024* 2026 2027 2028 2029 Eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset Programmi tegevus 1: läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata Tööhõive toetamine ja areng (MKM) inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust 15-29-aastaste NEET noorte määr, % 11,0% 9,8% 9,6% 9,4% 9,2% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Töötute absoluutse vaesuse määr, % 23,6% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring) 16-64-aastaste vähenenud töövõimega 53,6% inimeste tööhõive määr, % 51,6% 51,7% 51,8% 51,9% (2023) Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Registreeritud töötute tööle asumise määr, %** 53,3% ≥56% ≥56% ≥56% ≥56% Allikas: Eesti Töötukassa Eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab Programmi tegevus 2: kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja Kvaliteetse tööelu tagamine ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel areng (MKM) ohutus töökeskkonnas Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta 394 ≤500 ≤500 ≤500 ≤500 Allikas: Üle kolme töövõimetuspäevaga tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta *Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2024) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta **Sihttasemeid on suurendatud vastavaks Tööhõiveprogrammiga. Vastavalt Rahandusministeeriumi suunistele on vähendatud mõõdikute arvu, ära jäetud „Ida-Virumaa töötuse määra erinevus kordades Eesti keskmisest töötuse määrast“. Programmi tegevusel “Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine” (SoM) ei ole mõõdikut, kuna tegemist on väiksema mahuga erinevaid rakendusteenuseid hõlmava tegevusega, millele ühist mõõdikut on keeruline seada. 7.1. Programmi tegevus 1 – Tööhõive toetamine ja areng (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust. Tegevuste kirjeldus Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööhõivepoliitika seisneb eelkõige tööturuteenuste, aga ka nendega kaasnevate tööturutoetuste abil töötuse ennetamises ning inimeste võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives püsiksid. Passiivse tööpoliitika ehk töötushüvitiste eesmärk on kompenseerida inimestele tööotsingute ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav motivatsioon leida sobiv töö. Programmi tegevus hõlmab rida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala teenuseid, sh tööhõivepoliitika kujundamise teenust. Programmi tegevuse eelarvest on enamus kavandatud teenusele Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamiseks. See sisaldab edasiantavaid töötuskindlustusmakseid, töövõimetoetust, töötutoetust ning toetust erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumiseks töötavate töövõimetoetuse saajate ja arvel olevate töötute eest. Suurema eelarvega teenused on veel erinevate tööturumeetme pakkujate tegevused ning põlevkivisektori töötajate tööalaste üleminekute toetamine. Erinevate tööturumeetme pakkujate tegevuste teenuses toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturumeetmeid väiksema konkurentsivõimega sihtrühmadele, sh toetatakse regionaalseid meetmeid. Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvatel inimestel aidatakse Eesti Töötukassa kaudu uuendada oma teadmisi ja oskusi, et vastata muutunud tööturu vajadustele, nt tasemeõppes osalemise toetust ja mikrokvalifikatsiooni omandamise toetust, samuti tööle asumise toetust. Erinevad teenused toetavad noorte, sh mitte-eesti noorte, töötuse vähendamist, tööturul haavatavamas positsioonis olevate inimesi ja nende võimalusi tööturule sisenemiseks või naasmiseks. Teenuste peamiseks elluviijaks oskuste valdkonnas, pikaajalisel haiguslehel olijate ning põlevkivisektori töötajate vaates on Eesti Töötukassa. Mitteõppivate ja mittetöötavate (NEET- olukorras noorte) tegevusi viivad ellu kohalikud omavalitsused ja noorte töövaatlustegevusi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning muid avatud taotlusvoorude kaudu haavatavamate sihtrühmade tööalase konkurentsivõime toetamise tegevusi erinevad elluviijad. Programmi tegevuse teenustes kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid, Euroopa Regionaalarengu fondi (RRF), ESF+ ja ÕÜF Vahendeid. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenus “IKT osutamine Astangu KRK-le” on alates 2026. aastast koondatud koos teiste Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenustega programmi uue tegevuse nr 3 „Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine“ alla. 7.2. Programmi tegevus 2 – Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng (MKM) Programmi tegevuse eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus töökeskkonnas. Tegevuste kirjeldus Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest. Tegevuse oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tööinspektsioon ja Riikliku Lepitaja Kantselei, sh moodustab olulise osa eelarvest tööinspektsiooni teenustele kavandatud kulu riiklikuks järelevalveks, ennetuseks ja nõustamiseks ning töövaidluste lahendamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kujundab poliitikat ning viib ellu töötajatele ja tööandjatele suunatud tegevusi töövõime vähenemise ennetamiseks. Tööinspektsioon viib läbi töösuhete, töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvet ning nõustamist, tagades asjakohase teabe kättesaadavuse. Tööinspektsiooni juures toimib töövaidluskomisjon, mis lahendab töötajate ja tööandjate vahelisi vaidlusi. Kollektiivseid töötülisid aitab lahendada riiklik lepitaja. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenused: “Kahjuhüvitis”, “Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest” ja „IKT osutamine MKMi valitsemisala asutustele“ on alates 2026. aastast koondatud koos teiste Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenustega programmi uue tegevuse nr 3 „Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine“ alla. 7.3. Programmi tegevus 3 – Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine (SoM) Programmi tegevuse eesmärk: Rakenduslikud teenused toetavad tööturuprogrammi teiste tegevuste eesmärkide saavutamist. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse raames makstakse sotsiaalministeeriumi valitsemisalas oleva Sotsiaalkindlustusameti poolt inimestele kutsehaiguse või tööõnnetusega seotud kahjuhüvitist, kui on tuvastatud tööandja kohustus inimesele kahju hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Tegevuse eelarvest hüvitab Sotsiaalkindlustusamet osalise või puuduva töövõimega töötajale ja alaealisele töötajale ning sügava puudega lähedasele põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest makstava puhkusetasu. Samuti toetab Sotsiaalkindlustusamet välisvahendite toel NEET-olukorras olevate noorte toetamiseks koostöömudeli arendamist. Sotsiaalministeerium pakub tegevuse raames ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse kuuluvatele tööinspektsioonile, riikliku lepitaja kantseleile ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ning haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalas olevale Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusele info- ja kommunikatsiooniteenust, mida osutab TEHIK. 8. Programmi juhtimiskorraldus Tööturuprogramm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm ja seda koostatakse ühiselt. Peavastutaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning kaasvastutaja sotsiaalministeerium. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023– 2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitavad majandus- ja tööstusminister ning sotsiaalminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse MKMi ja SoMi kodulehtedel5. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegia ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada heaolu tulemusvaldkonna teised programmid (laste ja perede programm, sotsiaalhoolekande programm, vanemaealiste programm, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programm). Teistest tulemusvaldkondadest toetab programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ Haridus- ja Teadusministeeriumi laste ja noorte programm, mis kajastab muuhulgas Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt pakutavaid teenuseid. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad mõlemad ministeeriumid vastavalt pädevusjaotusele. Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel6. Tulemusaruanded on avalikustatud nii MKMi kui ka SoMi kodulehtedel7. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse MKMi ja SoMi tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid 6 Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjon: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Vastutaja Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus asutus Programmi tegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng (MKM) Eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust 1.1. Eesti Töötukassale Eesti Töötukassale vahendite tagamine Teenus hõlmab sihtotstarbelise eraldisega vahendite andmist Eesti MKM aktiivsete ja passiivsete aktiivsete tööturumeetmetena Töötukassale, sh töötutoetuseks ja töövõimetoetuseks, erijuhtudel tööturumeetmete teenuste osutamiseks ja passiivsete sotsiaalmaksu tasumiseks, töötuskindlustus-, koondamis- ja osutamiseks vahendite tööturumeetmetena hüvitiste ja maksejõuetushüvitiseks ning panusena sihtkapitali aktiivsete andmine toetuste ning sotsiaalmaksu tööturumeetmete pakkumiseks. Alates 2024. aastast on maksmiseks tööhõiveprogrammis 2024–2029 hõlmatud nii sihtkapitalist kui EL struktuuritoetuste vahendite abil rahastatud tööturumeetmed. Välisvahenditest (ESF+) rahastatakse näiteks oskuste arendamist ning vähenenud töövõimega inimeste konkurentsivõime suurendamist tööturul ja pikaajalisel haiguslehel viibijatele tööturuteenuste osutamist. 1.2. Tööturuteenuste Tööturuteenust saavate isikute Teenusega soodustatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid MKM osutamine tagamaks tööalaste ja tööhõives osalemise võimalusi ja tööhõives osalemist, sealhulgas noorte töötuse paremaid võimalusi võimaluste suurendamine vähendamiseks ja nende tööalase teadlikkuse suurendamiseks, mitte-eesti hõives osalemiseks naiste tööturule sisenemise toetamiseks ning tööturul haavatavamas positsioonis olevatele inimestele või majanduse struktuurimuutusi toetavate oskuste suurendamiseks. Noortele suunatud teenuseid pakub Eesti Töötukassa RRF vahendite toel. Oskuste arendamise ja mitte-eesti naiste tööturule sisenemist toetavaid tegevusi toetatakse projektipõhiselt (käskkirja alusel) ESF+ vahenditest. 1.3. NEET noorte ja Poliitika kujundamine parandamaks NEET-olukorras olevatele noortele mõeldud poliitikakujundamise MKM tervisest tulenevate NEET-olukorras olevate noorte ning tegevused, mis on seotud SKA ja KOVide tegevustega. Samuti hõlmab takistustega inimeste tervisest tulenevate takistuste tõttu teenus tervisest tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas tööturul toetamine olukorras olevate inimeste tööturul toetamist. Selleks arendatakse  haavatavamas olukorras olevate töövõime toetuse süsteemi, analüüsides sihtrühma probleeme. inimeste võimalusi tööturul Vähenenud töövõimega inimeste tegevused on seotud Eesti Töötukassa sihtrühmale pakutavate tööturuteenuste, -toetuste ja hüvitistega. 1.4. Erinevate Soodustada väiksema Toetatakse tööturumeetmeid pakkuvaid projekte väiksema MKM tööturumeetmete konkurentsivõimega sihtrühmade konkurentsivõime sihtrühmadele, sh NEET-olukorras ja -riskis noored, pakkujate tegevused võimalusi tööturul osalemiseks nende lähedased, naised, vanemaealised ja kõrgemas keskeas olevad lähtuvalt spetsiifilisematest tööle inimesed, individuaalsemat ja isiklikumat abi vajavad inimesed, mitte- asumise takistustest ja tööturu eestlased jm tööturul haavatavamad sihtrühmad. Tegevusi rahastatakse arengutest välisvahenditest (ESF+) avatud taotlusvoorudena. 1.5. Põlevkivi sektori Soodustada kliimamuutustega seotud Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvate või neis töö kaotanud töötajate MKM töötajate tööalaste üleminekust enim mõjutatud töötajate oskuste kaasajastamiseks ja piirkonna muutuvatele tööturuvajadustele üleminekute toetamine edukat liikumist ühelt töökohalt või vastamiseks toetatakse nende ümber- ja täiendõpet nii tasemeõppes ühest majandussektorist teise osalemiseks kui mikrokvalifikatsiooni omandamiseks, samuti toetatakse töötuse lõksu sattumise ja pikaajalise töötuse ennetamiseks tööle asumist uuele kohale, kui seda tehakse lühikese aja jooksul pärast töö kaotamist. Teenust osutab Eesti Töötukassa Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) toel. 1.6. Mitte-eesti noorte Tutvustada Ida-Virumaa noortele Luuakse ja viiakse ellu töövaatlusprogrammi Ida-Virumaa MKM tööellu sisenemise töömaailma praktiliste töövaatluste üldhariduskoolide 8. ja 11. klassi ning kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. toetamine. kaudu ning toetada vene emakeelega Programm võimaldab neil süsteemselt saada teadmisi ja kogemusi noorte lõimumist tööalaste võimaluste kohta, kuna õpilastele pakutakse erinevate töövaatlusprogrammi kaudu tööandjate juures tööeluteemalisi töötubasid ja töövaatlusi. Programm toetab eesti- ja venekeelsete noorte lõimumist ühistegevuste ja kontaktide loomise kaudu. Teenust pakub Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning rahastatakse välisvahenditest (ESF+). 1.7. Tööhõive poliitika Tööhõivepoliitika toetab tööhõive Teenuse sisuks on tööhõivepoliitika väljatöötamine, et toetada tööealise MKM kujundamine kõrget taset, sh läbi rakenduslike elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu küsimuste lahendamise ja vajalike olemasolu. See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste seisukohtade esitamise. otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamist, õigusaktide  väljatöötamist ja menetlemist ning EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja elluviimise hindamist tööhõivepoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende kaasamist aruteludesse. Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng (MKM) Eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus töökeskkonnas 2.1. Nõustamisteenuse Tööturu osapooltele on tagatud Teenust osutab Tööinspektsioon, pakkudes nii töötajatele kui ka TI osutamine ning töösuhete, töötervishoiu ja tööandjale töökeskkonna ja -suhete parandamiseks ja hoidmiseks ning töövõimet hoidva ja tööohutuse nõustamine ning teabe töövõimekao ennetamiseks nõustamisteenust ning erinevaid koolitus-, säästva töökeskkonna kättesaadavus teavitus- ja kaasamistegevusi. Teenus hõlmab ka Tööinspektsiooni arendamine teenistujate pädevuse suurendamist. Lisaks arendatakse teabe kättesaadavuse ja tööelu järelevalve parandamiseks infotehnoloogilisi lahendusi. Teenust rahastatakse peamiselt ESF vahenditest. 2.2. Tööandjaid ja Töövõime vähenemise ennetamine Soodustatakse töötingimuste edendamiseks teadmispõhist MKM töötajaid toetavad ohutu töökeskkonna kaudu ja poliitikakujundamist ja rakendamist ning viiakse ellu tegevusi tööandjate tegevused töötingimuste edendamine ja töötajate teadliku käitumise kujundamiseks. Teenust rahastatakse töötingimuste ühtekuuluvusfondist. edendamiseks 2.3. Riikliku järelevalve Töötervishoiu, tööohutuse ja Tööinspektsioon teostab töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid TI tegemine töösuhete järelevalve läbiviimine reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalvet (nt järelevalve töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse alusel, sh järelevalve rakendusaktidest tulenevate nõuete üle). TI 2.4. Töövaidluste Tööandja ja töötaja vaheliste Tööinspektsiooni juures asuvad kohtuvälised ja sõltumatud lahendamine töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonid lahendavad tööandja ja töötaja töösuhetes tekkinud töövaidlusi.  RLK 2.5. Töötüli lepituse Kollektiivsete töötülide lahendamine Riikliku lepitaja kantselei korraldab menetlusse võetud kollektiivsete läbiviimine ja töötülide lahendamisega seotud lepitustoiminguid. kollektiivsete töösuhete alase nõustamise pakkumine MKM 2.6. Kutsehaiguste Kutsehaiguste ja tööst põhjustatud Kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste ekspertiiside läbiviimiseks on ekspertiisi rahastamine haiguste ekspertiisid on läbi viidud sõlmitud SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga leping aastateks 2025-2027. 2.7. Töösuhete ja Töösuhete ja töökeskkonna poliitika Töösuhete ja töökeskkonna poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et MKM töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise kujundamine sh läbi rakenduslike küsimuste elanikkonna tööga hõivatust. Valmistatakse ette ministeeriumi ja valitsuse lahendamise ja vajalike seisukohtade valdkonnapoliitilisi otsuseid ja nende rakendamist, osaletakse Euroopa esitamise. Liidu otsustusprotsessis, töötatakse välja töösuhete ja töökeskkonna poliitikaid puudutavaid strateegiadokumente ja hinnatakse nende elluviimist, samuti kaasatakse valdkonna algatustesse ja otsustesse huvigruppe. Programmi tegevus 3: Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine (SoM) Eesmärk: Rakenduslikud teenused toetavad tööturuprogrammi teiste tegevuste eesmärkide saavutamist Õigustatud isikutele on välja makstud Kahjuhüvitist makstakse töötervishoiu ja tööohutuse alusel, mille järgi SKA 3.1. Kahjuhüvitis kutsehaiguse ja tööõnnetustega läheb tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest seotud kahjuhüvitised ja seeläbi tingitud tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise panustatud inimeste majandusliku kahju hüvitamise nõue üle Sotsiaalkindlustusametile, kui on tuvastatud toimetuleku paranemisse tööandja kohustus kahju hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab tööandja asemel hüvitist. Tööandjale on hüvitatud lisapuhkuste Töölepingu seaduse kohaselt on osalise või puuduva töövõimega ja SKA 3.2. Lisapuhkuse hüvitamine tasu vastavalt õigustatusele SKA-le alaealise töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Riigi poolt riigieelarvest esitatud taotluse alusel. Selle kaudu hüvitatakse tööandjale põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa toetatakse inimese pikaajalist tööelus  osalemist ning suurendatakse (7 kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu. Sügava puudega lähedastel elukvaliteeti ühildades sellega töö ja on võimalik kasutada lisapuhkust kuni 5 tööpäeva aastas. pereelu. Koostöömudeli rakendamine NEET- Koostöömudel kirjeldab sihtrühmaga seotud osapoolte koostöö üldisi SKA 3.3. Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte noorte aitamiseks on SKA poolt põhimõtteid ja tegutsemisetappe kohaliku omavalitsuse tasandil, et aidata toetamise ja teenuste toetatud. lahendada sihtrühma liikmete vajadusi. 13–29-aastaste noorteni koostöömudeli jõudmisel kasutatakse proaktiivset lähenemisviisi (noortegarantii arendamine tugisüsteem, võrgustikupõhine noorteni jõudmine). Noortele pakutakse tööturule või haridusellu jõudmisel toetust juhtumikorraldusliku lähenemisviisi kaudu. Kohalikke omavalitsusi toetatakse teenuste koostöömudeli rakendamisel nii koolituste, juhendamise kui rahaliste vahenditega. Info- ja kommunikatsiooniteenus on Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse TEHIK 3.4. IKT osutamine MKMi valitsemisala MKMi valitsemisala asutustele pakkumine sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse asutustele osutatud. saajateks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutused Tööinspektsioon, Riikliku Lepitaja Kantselei ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Info- ja kommunikatsiooniteenus on Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse TEHIK 3.5. IKT osutamine Astangu KRK-le Haridus- ja Teadusministeeriumi pakkumine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse valitsemisala asutusele Astangu saajaks on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutus Astangu Kutserehabilitatsioonikeskusele Kutserehabilitatsioonikeskus. osutatud. LISA 2. Teenuste indikatiivne rahastamiskava Teenuste eelarved (eurodes) on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. MKM-i valitsemisala teenused Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029 Programmitegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng Eesti Töötukassale aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete -971 923 042 -1 002 268 412 -1 040 422 743 -1 079 384 056 osutamiseks vahendite andmine Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi -417 825 -239 850 -209 618 -199 022 hõives osalemiseks NEET noorte ja tervisest tulenevate takistustega inimeste -960 778 -2 363 471 -732 120 -786 935 tööturul toetamine Erinevate tööturumeetmete pakkujate tegevused -4 005 771 -5 775 957 -7 026 642 -7 231 446 Tööhõive poliitika kujundamine -426 861 -382 116 -351 977 -341 382 Põlevkivi sektori töötajate tööalaste üleminekute toetamine -1 450 485 -1 838 798 -1 652 227 -1 728 685 Mitte-eesti noorte tööellu sisenemise toetamine. -412 104 -461 453 -211 383 -200 787 Programmitegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng Nõustamisteenuse osutamine ning töövõimet hoidva ja -1 934 853 -1 968 583 -1 893 736 -1 893 736 säästva töökeskkonna arendamine Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste -1 158 460 -907 177 -853 243 -744 457 edendamiseks Riikliku järelevalve tegemine -4 779 018 -4 859 158 -1 959 787 -1 959 787 Töövaidluste lahendamine -1 144 958 -1 159 320 -1 239 808 -1 285 983 Töötüli lepituse läbiviimine ja kollektiivsete töösuhete alase -141 655 -140 559 -152 846 -159 895 nõustamise pakkumine Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine -324 052 -294 686 -264 453 -253 857 Töösuhete ja töökeskkonna poliitika kujundamine -822 970 -710 595 -680 602 -670 006 SoM-i valitsemisala teenused Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029 Programmi tegevus 3: Tööpoliitikat toetavate rakendusteenuste pakkumine Kahjuhüvitis -7 715 206 -7 727 621 -7 690 106 -7 633 602 Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest -5 742 334 -6 016 545 -6 291 971 -6 572 536 Valdkondadeülese NEET-olukorras noorte toetamise ja -56 167 -56 011 -56 011 -56 011 teenuste koostöömudeli arendamine IKT osutamine MKMi valitsemisala asutustele -1 636 608 -1 635 603 -1 636 183 -1 636 184 IKT osutamine Astangu KRK-le -461 480 -461 602 -461 893 -461 897