Riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks, viitenumbriga 304155“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS 11.02.2026 nr 5-6/518-1 Riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks, viitenumbriga 304155“ korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja tööstusministri 05.05.2025 käskkirjaga nr 54 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada avatud hankemenetlusega riigihange „Majandustehingutega seotud nõuete ühtlustamiseks“ CPV 72221000-0 „Ärianalüüsi nõustamisteenused“. 2. Kinnitan otsuse punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud). 3. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks ja hankekomisjoni esimeheks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digimajanduse osakonna projekti koordinaator Artam Kivisild. 4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas eduka pakkuja kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 4.1. Viktoria Bõstrjak-Butorina – digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonnajuht. 4.2. Kalle Klauks – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti andmeanalüütik, tema nõusolekul. Otsuse punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Karita Orusaar juhataja 2  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Digimajanduse osakonnajuhataja 2026.a otsuse „Rakendusuuring: majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamine“ lisa Riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks“ (viitenumber 304155) alusdokumendid (üldosa) 1. ALUSDOKUMENDID Riigihanke alusdokumentideks (edaspidi RHAD) loetakse hanketeadet, käesolevat RHAD üldosa, kõiki riigihangete registris (edaspidi eRHR) avaldatud käesoleva riigihankega seotud andmeid ja dokumente ning RHAD sisu kohta hankija poolt eRHR-i vahendusel ettevõtjatele antud selgitusi, mis kõik täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks. 2. ÜLDSÄTTED 2.1 Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu ühe pakkujaga. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev teenus koosneb erinevatest omavahel seotud etappidest. Tervikliku teenuse tagamiseks on oluline, et hanke objektiks oleva töö viiks ellu üks pakkuja. Lisaks hoiab hanke osadeks jaotamata jätmine hankija halduskoormust optimaalsena. 2.2 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides RHS-i § 88 lõikes 6 viidatud ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2.3 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad (sh pakkujad, kelle näitajatele pakkuja tugineb), kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis. 2.4 Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4 punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta,et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine, uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida lepingu pakkujaga, vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97sätestatut. 2.5 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS § 95 lg 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kust oleks Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud ettevõtjaid nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt vähemalt järgmiste tõendite esitamist: 2.5.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub isiku kodakondsus; 2.5.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa äriregistrist või muult pädevalt asutuselt. 3. Pakkumuse esitamine 3.1 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 3.2 Pakkumuses esitatud kogumaksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt  riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Negatiivse väärtusega kogumaksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata. Hankija ei hüvita lepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee täiendavaid makseid. 3.3 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega. 3.4 Taaste ja vastupidavuskava vahendite kasutamisel tuleb edukal pakkujal esitada pärast hankelepingu sõlmimist eRHR-s lepingu töölehel „Alltöövõtjad“ kõigi lepingu täitmises osalevate alltöövõtjate kohta järgmine info: alltöövõtja nimi ja registri- või isikukood, alltöövõtulepingu nimetus, kuupäev, number ja lepingu summa (Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrus nr 108 https://www.riigiteataja.ee/akt/101122021005?leiaKehtiv) ja garanteerib, et eduka pakkuja ning alltöövõtjate tegelikud kasusaajad on kantud äriregistrisse. 3.4.1 Kui edukas pakkuja või alltöövõtja on registreeritud välisriigis, esitab edukas pakkuja hankelepingu sõlmimise järgselt hankijale viivitamatult omanike ja tegelike kasusaajate nimed, isiku-või registrikoodid, isikukoodi puudumisel sünniajad ning alltöövõtulepingu kuupäeva, numbri ja summa. 4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 4.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 4.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 4.2.1 kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta; 4.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 4.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 5. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule. 6. Hankelepingu sõlmimine 6.1 Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ja hankija sõlmivad hankelepingu, arvestades riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ja eduka pakkumusega, võttes aluseks riigihankes avaldatud hankelepingu kavandi. 6.2 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud lepingu 3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates. Juhul kui pakkuja ei edasta allkirjastatud lepingut hankijale 3 tööpäeva jooksul, on õigus hankijal jätkata hankemenetlust RHS § -is 119 sätestatud korras.  Tehniline kirjeldus Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks Sisukord 1 Töö taustainfo, probleemi kirjeldus ja eesmärk ................................................... 1 1.1 Taustainfo ..................................................................................................... 1 1.2 Probleemi kirjeldus ....................................................................................... 2 1.3 Rakendusuuringu eesmärk .......................................................................... 3 2 Uuringuküsimused ............................................................................................... 5 2.1 Teadmusbaasi loomine ................................................................................. 5 2.2 Tulevase lahenduse kirjeldus ....................................................................... 7 3 Töö tulemite kirjeldus......................................................................................... 10 3.1 Rakendusuuringu sisust lähtuvad tulemid .................................................. 10 3.2 Vormilised tulemused ................................................................................. 10 4 Töö tegemist täpsustavad tingimused ja töö teostamise juhtimine .................... 12 4.1 Töö tegemist täpsustavad tingimused ........................................................ 12 4.2 Töö teostamise juhtimine: .......................................................................... 13 1 Töö taustainfo, probleemi kirjeldus ja eesmärk 1.1 Taustainfo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib töö „Rakendusuuring: majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamine“ (edaspidi töö). Töö koostamise aluseks on siinses tehnilises kirjelduses ning muudes riigihanke alusdokumentides toodu. 1  Rakendusuuring valmib kahes etapis. Teadmusbaasi loomise käigus, töö esimeses etapis, kaardistatakse tänased probleemid ja vastuolud majandustegevusega seotud nõuete osas. Selles etapis tuleb täpsemalt kaardistada tänased vastuolud, ebakõlad ja probleemid, mis tulenevad sellest, et erinevates registrites on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK) lähtuvad nõuded vastuoluliselt või ebatäpselt seadistatud. Teises etapis luuakse tulevane andmete valitsemise mudel, protsessid ja/või tehnilised lahendused mille rakendamisel saaks majandustegevusega seotud nõudeid ühtlustada ja ühtsena hoida ning siduda need ühtselt kehtivate EMTAK koodidega kõikides registrites. Tulevane andmete valitsemise mudel, protsessid ja/või tehnilised lahendused peavad määratlema, kuidas korraldada andmete loomine, ajakohastamine, sidumine ja avalikustamine nii, et ettevõtjad saaksid erinevates registrites esitatud teabest ühetaolise, selge ja ajakohase ülevaate. 1.2 Probleemi kirjeldus EMTAK on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) hallatav klassifikaator, mille järgi klassifitseeritakse ettevõtjate tegevusalasid. EMTAK on rahvusvaheliselt ühtlustatud tegevusalade klassifikaatori NACE Eesti rahvuslik versioon. Neli esimest taset EMTAK koodis vastavad NACE-le ning viies tase on rahvuslik. Rahvusliku taseme loomisel on arvestatud Eesti majanduse eripära ning vastavat seadusandlust (klassifikaatorite määrus). EMTAK on aluseks ettevõtjate tegevusalade määratlemisel. Erinevad tegevusalad on seotud omakorda mitmete registrite ja majandustegevusega seotud nõuetega. Täna puudub ühtne süsteem, mille kaudu ettevõtja saaks teada, millised nõuded tema kavandatava tegevusega seotud on. 2023. aastal läbi viidud analüüsi „Äritegevuseks tegevusloa taotlemise ja majandustegevusteate esitamise ärisündmuse analüüs“1 käigus läbi viidud uuringu kohaselt on Eestis enam kui 120 tegevusvaldkonda, millel kehtivad majandustegevusega seotud nõuded. Registreid, kus tuleb majandustegevusega seotud nõudeid täita, on palju. Sageli tuleb lubade taotlemise või majandustegevusteadete esitamise käigus esitada samu või sarnaseid andmeid mitmele registrile, mis tähendab, et andmete esitamise koormus ettevõtja jaoks on suur. 2  Majandustegevusega seotud nõuded on ebaselgelt nimetatud, nende haldus on hajutatud erinevate asutuste vahel ning andmete ajakohasus ja kaardistus on puudulik. Üks ja sama majandustegevusega seotud nõue võib olla esitatud erinevates keskkondades erinevate nimetuste all, see põhjustab segadust ning ebamõistlikku ja välditavat halduskoormust ettevõtja jaoks. Informatsioon vajalike majandustegevusega seotud nõuete kohta erinevates portaalides peab olema sama. Seosed EMTAK koodide ja majandustegevusega seotud nõuete vahel on loodud nii äriregistri kui teiste registrite vaatest, kuid puudub süsteem seoste ajakohasena hoidmiseks. Sama majandustegevusega seotud nõude omanik võib äriregistris ja majandustegevuse registris (või muus registris) täna nõuded erinevalt seadistada, ehk siis luua sama nõudega sisuliselt erinevad või erineva nimetusega seosed. Lisaks riigiportaalile (eesti.ee), äriregistrile, majandustegevuse registrile on EMTAK koodidel seosed ka teistes registrites (asutustes) olevate majandustegevusega seotud nõuetega, muuhulgas:  Lennuohutuse järelevalve infosüsteem  Keskkonnalubade register (Kotkas)  Majandustegevuse register  Ravimite käitlemise tegevuslubade register  Eesti hariduse infosüsteem  Maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate register  Põllumajandusloomade register  Riigi toidu ja sööda käitlejate register  Taimetervise register  Väetiseregister  Tervishoiuteenuste osutajate register 1.3 Rakendusuuringu eesmärk Rakendusuuringu eesmärk on töötada välja lahendus, mis võimaldab ühtlustada EMTAK2025 koodide ja nende juurde kuuluvate majandustegevusega seotud nõuete 3  vahelised seosed ning kujundada seoste ajakohasena hoidmiseks ja täpseks määratlemiseks tulevikulahendus. Majandustegevusega seotud nõuete täpsem definitsioon ja tegevusalade skoop on täna iga nõude omaniku ja registripidaja otsustada ning andmete esitajal puudub selgus ja täpne arusaam tegevusaladega seotud kohustustest. Üks selle probleemi juurpõhjuseid on, et erinevate registrite vahel ei toimu andmete uuendamist ja ühtsena hoidmist. Asutustel puudub selleks seadusest tulenev kohustus ja vastutus. Andmed on registrites erineva sisuga, erinevate nimetustega. Majandustegevusega seotud nõudeid tõlgendatakse riigiasutustes erinevalt isegi lähtudes samast seadusest. Vaidluste ja lahknevuste korral peaks olema üks riigiülene institutsioon, mis teeb lõpliku otsuse või üldiselt aktsepteeritud protsess erinevuste kõrvaldamiseks või tarkvaralahendus nõuete ühtsena hoidmiseks või mõni muu lahendus, mis aitaks vältida olukorda, kus nõuete omanikud kehtestavad vastuolulisi nõudeid või tõlgendavad nõudeid erinevalt. Teiseks, majandustegevusega kaasnevaid samasisulisi nõudeid nimetatakse valdkonniti erinevalt ning rakendusuuringu käigus peab valmima majandustegevusega seotud nõuete omanikele sobiv ettepanek terminite ühtlustamiseks. Kasutusel on üldine laiem mõiste majandustegevuse nõuded. Samuti on kasutusel mõisted nagu tunnustamine või registreering. Mõnes valdkonnas nimetatakse taolisi majandustegevusega seotud nõudeid erinõueteks, kuid erinõueteks nimetatakse ka vastavale tootele või selle käitlemisele kehtivaid nõudeid. Majandustegevusega seotud nõuete hulka võivad näiteks kuuluda:  kinnitatud ärakiri  korraldusluba  kutsetegevuse luba  käitlemise luba  litsents  registreering  sertifikaat  sõidukikaart  tegevusloa koopia  teenindajakaart 4   tunnustamine  saasteluba Kolmandaks on majandustegevusega seotud nõuete õiguslik raamistik killustunud. Probleemid: MSÜS reguleerib üldpõhimõtteid, kuidas ettevõtlust Eestis korraldatakse, ravimiseadus kehtestab nõuded ravimite tootmisele, müügile, hulgimüügile, apteegiteenustele. Majandustegevusega seotud nõuded on kehtestatud veel mitmetes õigusaktides (tervishoiuteenuste korraldamise seadus, krediidiasutuste seadus, investeerimisfondide seadus, kindlustustegevuse seadus, ehitusseadustik, toiduseadus, kutseõppeasutuse seadus, elektrituruseadus, maagaasiseadus jne). 2 Uuringuküsimused 2.1 Teadmusbaasi loomine Rakendusuuringu teadmusbaasi loomiseks tuleb kaardistada hetkeolukord ning probleemid, mida tulevane haldusmudel, protsess ja/või tehniline või mõni muu välja pakutud meetod peab lahendama. Kaardistada tuleb kõik tänased vastuolud, mis muudavad majandustegevusega seotud nõuete täitmise ettevõtja jaoks ebaselgeks. Näiteks olukorrad, kus ühe nimetusega majandustegevuse nõue annaks justkui õiguse tegeleda hoopis teisel alal (elektritöödega on seotud seadmetööde luba, kuid sarnase nimetusega luba on ka teistes valdkondades ning loa omamine ühes valdkonnas annaks justkui õiguse tegutseda ka teises valdkonnas; olukord, kus seaduses kehtestatud majandustegevusega seotud nõude nimetus erineb asutuse poolt küsitavast majandustegevusega seotud nõude nimetusest; olukorrad, kus majandustegevusega seotud nõuet võib mitut moodi tõlgendada). 5 2.1.1 Teadmusbaasi loomine peab muuhulgas vastama allolevatele küsimustele ja tingimustele: 2.1.1.1 Millised majandustegevusega seotud nõuded on sisuliselt samad, kuid esitatud erineva nimetuse või vormiga erinevates registrites? 2.1.1.2 Millised täpselt sama nimetusega load on täna sisult erinevad või kehtivad erinevates valdkondades? 2.1.1.3 Kuidas jaotuvad vastutus ning andmehaldusfunktsioonid erinevate asutuste vahel majandustegevusega seotud nõuete osas? Millised probleemid või vastuolud taolisest vastutuse ja andmehaldusfunktsioonide jaotusest tulenevad? 2.1.1.4 Millised asutuste sisemiste tööprotsessidega seotud tegurid mõjutavad ja võivad takistada majandustegevusega seotud nõuete ühtset käsitlemist? 2.1.1.5 Milliseid asutuste töökorraldusega seotud piiranguid tuleb arvestada EMTAK koodide ja majandustegevusega seotud nõuete vastastikkusel kaardistamisel? 2.1.1.6 Milliseid semantilisi, sisulisi vastuolusid tuleb arvestada, kui kaardistada seosed EMTAK koodide ja majandustegevuse registris välja toodud tegevusalade vahel? 2.1.1.7 Millised on asutustes kasutusel olevatest tehnilistest lahendustest lähtuvad põhjused, miks ei ole võimalik tagada kuvatavate andmete ja seoste ajakohasust, sünkroonsust ja üheselt mõistetavust? 2.1.1.8 Millised on kattuvused, vastuolud ja puudujäägid erinevates registrites majandustegevusega seotud nõuete osas? 2.1.2 Teadmusbaasi loomiseks tuleb kaardistada õiguslik raamistik, mis on seotud majandustegevusega seotud nõuetega. Õigusraamistiku kaardistamise jaoks tuleb vastata allolevatele küsimustele ja tingimustele: 2.1.2.1 Millised Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktid kehtestavad majandustegevusega seotud nõudeid ettevõtjatele erinevatel tegevusaladel? 2.1.2.2 Millised on seadusandlusest tulenevad vastuolud majandustegevusega seotud nõuete kehtestamisel? Millised juriidilised tegurid mõjutavad ja võivad takistada majandustegevusega seotud nõuete ühtset käsitlemist ning kuidas neid piiranguid ületada? 2.1.2.3 Kas ja milliseid õigusakte tuleks muuta, milline peaks olema õigusraamistik, et oleks võimalik majandustegevusega nõuete ja EMTAK koodide vaheliste seoste loomine, mis oleksid ühtsed üle kõikide asutuste, registrite ja portaalide? 6  2.1.2.4 Kuidas on seadustes defineeritud nõuete liigid (nt tegevusluba, registreering, teade jne)? Kas täna on vastuolusid seaduses kehtestatud majandustegevusega seotud nõuete nimetuste ning registrites kirjeldatud või avaliku sektori asutuste poolt nõutavate nõuete nimetuste vahel? Tuua välja ülevaade nendest vastuoludest. 2.1.2.5 Millistel riiklikel institutsioonidel on õigus kehtestada majandustegevusega seotud nõudeid? Millistel riiklikel institutsioonidel on või peaks olema õigus ja kohustus neid nõudeid ühtlustada? 2.1.2.6 Millised kehtivad majandustegevusega seotud nõuded jätavad liiga laia tõlgendamisvabaduse nõude kehtestajale? Milliste tänaste majandustegevusega seotud nõuete puhul puudub hetkel selge õiguslik alus või ühtne tõlgendus? Kuidas tuleks taolisi nõudeid muuta nii, et nende tõlgendamine ei oleks subjektiivne? 2.1.2.7 Kas ja kuidas on seadusandlikult reguleeritud registrite vaheline andmevahetus majandustegevusega seotud nõuete osas? 2.1.2.8 Millisele asutusele peaks jääma vastutus selle eest, et EMTAK koodide ja nõuete vahelised seosed püsiksid ajakohased? Kellel peaks olema lõplik otsustusõigus juhul, kui kaks institutsiooni ei jõua nõuete tõlgenduses, kehtestamise osas kokkuleppele? 2.1.2.9 Millised peaksid olema õiguslikud tagajärjed, kui asutused ei hoia seoseid EMTAK koodide ja majandustegevusega seotud nõuete vahel ajakohasena? 2.1.2.10 Kas on juhtumeid, kus õiguslik alus ei vasta sellele, mida avaliku sektori asutus majandustegevusega seotud nõuete osas on kehtestanud? 2.2 Tulevase lahenduse kirjeldus Majandustegevusega seotud nõuete osas on andmehalduse funktsioonid jaotatud erinevate asutuste vahel ning registrite vaheline koostöö on puudlik, seoseid ei kuvata ajakohaselt, sünkroonselt ja üheselt mõistetavalt. Tänased vastuolud muudavad majandustegevusega seotud nõuete täitmise ettevõtja jaoks ebaselgeks. Rakendusanalüüsi teine etapp on lahenduse kirjeldus, mis seob kehtivad EMTAK tegevusalad ja nende juurde kuuluvad majandustegevusega seotud nõuded ühtseks üheselt mõistetavaks tervikuks üle kõikide registrite. 7 2.2.1 Rakendusanalüüsi tulemusena tuleb välja pakkuda vähemalt kolm võimalikku tulevikulahendust EMTAK koodide ja majandustegevusega seotud nõuete sidumiseks, ning seoste ühtsena hoidmiseks ning majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks ja ühtsena hoidmiseks erinevate asutuste vaatest. Pakutavate lahenduste eesmärk on kõrvaldada analüüsi esimeses etapis tuvastatud vastuolud. Lahenduste hulka võivad kuuluda uue haldusmudeli kirjeldus, protsesside ja/või tehniliste lahenduste kirjeldused ja/või ettepanekud õiguslikeks muudatusteks. Ettepaneku võimalike lahenduste osas teeb töövõtja, lõplik otsus, milliste lahenduste kirjeldamisega edasi minna, tehakse koostöös tellija juhtrühmaga. 2.2.2 Kokkulepitud lahenduste kohta tuleb välja tuua SWOT, SOAR või mõni muu sarnane kirjeldus. 2.2.3 Muuhulgas peab võimalik tulevikulahendus vastama allolevatele küsimustele ja tingimustele: 2.2.3.1 Millised rollid ja rollide juurde kuuluvad õigused/volitused peavad olema määratud erinevate tulevikulahenduste puhul, et andmed ja seosed oleksid ühtsed ning muutused viiakse sisse sünkroonselt kõikides keskkondades, kus neid seoseid kajastatakse? 2.2.3.2 Ettepanek, kuidas lahendada olukorrad, kus erinevates registrites on ühele EMTAK koodiga ettevõttele kehtestatud erinevad, vastuolulised majandustegevusega seotud nõuded. 2.2.3.3 Iga tulevikulahenduse puhul tuleb välja tuua, kuidas siduda majandustegevusega seotud nõuded EMTAK koodidega nii, et kuvatavad seosed oleksid samad kõikides registrites ja portaalides? 2.2.3.4 Kuidas erinevate tulevikulahenduste puhul on tagatud majandustegevusega seotud nõuete ühtne tõlgendus kõikides registrites ja portaalides? 2.2.3.5 Kuidas peaks iga tulevikulahenduse puhul olema korraldatud registrite vaheline andmevahetus ja EMTAK koodide ja seotud majandustegevuse nõuete vaheliste seoste uuendamise protsess? 2.2.3.6 Kuidas toimiksid erinevad tulevikulahendused EMTAK klassifikaatori versioonivahetuse korral? Kuidas peaks välja nägema töövoog kui mõni majandustegevusega seotud nõue lisandub või muutub? 2.2.3.7 Kuidas tagada majandustegevusega seotud nõuete tähenduste, vormide ja nimetuste ühtsus sõltumata registrist? 8  2.2.3.8 Ettepanek, millised muudatused registrite ülesehituses ja andmevahetuses oleks vaja teha, et tagada EMTAK koodide ning majandustegevusega seotud nõuete vaheliste seoste identsus erinevates registrites. 2.2.3.9 Esmane hinnang, kui mitu töötundi kuluks taolise lahenduse ellu kutsumiseks? Milliseid kompetentse ja millise koormusega oleks nende muudatuste ellu viimiseks tarvis? 2.2.3.10 Esmane hinnang taolise lahenduse ellu kutsumise maksumuse osas? 2.2.4 Koostöös tellijaga tuleb välja valida üks tulevikulahendus, mille kohta tuleb kirjeldada sammud, kuidas jõuda selle lahenduse rakendamiseni. Millised eeldused tuleks selleks täita? Selle lahenduse kohta tuleb välja tuua ka täpsem protsessijoonis ja/või visuaalne selgitus protsesside kohta ja/või tehnilise lahenduse kirjeldus. Muuhulgas peab välja valitud lahenduse kirjeldus vastama allolevatele nõuetele ja küsimustele: 2.2.4.1 Milliseid õiguslikke muudatusi on vaja teha, et majandustegevusega seotud nõuded oleksid ühtsed kõikides registrites? 2.2.4.2 Milliseid muudatusi on vaja teha asutuste otsustusprotsessides, et majandustegevusega seotud nõuded ei oleks erinevates registrites vastuolulised? 2.2.4.3 Ettepanek, kuidas peaksid asutused üksteist teavitama, kui viiakse sisse majandustegevusega seotud nõuete muudatusi? 2.2.4.4 Millist infot peaks ettevõtja nägema? Kuidas tuleks grupeerida majandustegevusega seotud nõuded? 2.2.4.5 Ettepanek, kuidas peaks majandustegevusega seotud lubade ja teadete nimetusi ühtlustama. Näiteks reguleerijate koolitaja tunnustamine on oma olemuselt tegevusluba, kuid seda nimetatakse teisiti. 2.2.4.6 Ettepanek, kuidas peaks majandustegevusega seotud lubade ja teadete definitsioone muutma, et vastuolusid, ebaselgust vältida? 2.2.4.7 Ettepanek, kuidas tuleks ettevõtjaid muudatustest teavitada kui nõuetega seotud tegevusalade struktuur muutub, täpsustatakse lisatingimusi või viiakse sisse muid muudatusi? 2.2.4.8 Kuidas peaks erinevates registrites olema ühtlustatud see, kas kuvatakse välja nelja- või viiekohalist EMTAK koodi? 2.2.4.9 Tulevikulahendus peaks sisaldama ka ülemineku plaani, mis tagaks, et ettevõtjad ei peaks uuesti lubasid taotlema või esitama tegevusteateid pärast ühtlustamist. 9  2.2.4.10 Halduslahendustele lisaks tuleks analüüsida, kas on mõistlik kujundada EMTAK 6. taseme kood, mis oleks seotud majandustegevusega seotud nõuetega? See võib kuuluda ka välja pakutud tulevikulahenduste juurde. Lisaks tuua välja esmane hinnang, kui mitu töötundi kuluks taolise lahenduse ellu kutsumiseks? Milliseid kompetentse ja millise koormusega oleks nende muudatuste ellu viimiseks tarvis? 3 Töö tulemite kirjeldus Lisaks vastustele analüüsiküsimustele peab lõpptulemiga koos olema üle antud järgnevad tulemid. 3.1 Rakendusuuringu sisust lähtuvad tulemid 3.1.1 I ja II analüüsi etapile lisaks tuleb tellijale üle anda: 3.1.2 Tabel või muu viisil vormistatud kompaktne ülevaade, kus on välja toodud sama sisuga, kuid erinevate nimetustega nõuded. Ülevaade näitab ära, millistes registrites või asutustes kasutatakse erinevaid nimetusi tegelikult sama asja kohta. 3.1.3 Tabel (või mõnel muul viisil vormistatud kompaktne ülevaade), kuhu on koondatud sama nimetusega, kuid erineva sisuga nõuded. Ülevaates on välja toodud olukorrad, kus üks mõiste, näiteks mõiste „registreering“, on sisustatud ühes valdkonnas üht ja teises hoopis teist moodi. 3.1.4 Majandustegevusega seotud nõuete osas ettepanekud, milline nimetus ja definitsioon jääks tulevikus kasutusele ning milliste nõuete nimetusi ja/või definitsioone tuleks muuta koos lühikese selgitusega, miks taoline lahendus on parim. 3.1.5 Tellijaga koos välja valitud tulevase lahenduse juurde kuuluvad protsessijoonised. Tulevase lahenduse visuaalne kirjeldus peab näitama, kuidas tulevikulahenduseni jõuda, kuidas hoida majandustegevusega seotud nõudeid ühtsena kõigis registrites, kuidas neid seoseid muuta ning kuidas ettevõtjaid muudatustest teavitada. Tulevase lahenduse kõik vajalikud protsessid peavad olema välja toodud joonistena BPMN või muus sarnases graafilises märgistikus. 3.1.6 Muuhulgas tuleb välja tuua tulevase lahenduse vastutusmaatriks koos rollidega ning erinevate sidusrühmade õigused ja kohustused. 3.2 Vormilised tulemused 3.2.1 Lõpptulem eesti keeles ja lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles. Lühikokkuvõtte maksimaalne pikkus on 5 lehekülge. 3.2.2 Esitlusslaidid eesti ja inglise keeles. Töövõtja lisab projekti tegevuste alustamisel projekti info Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-sse kantakse projekti pealkiri eesti ja inglise keeles, projekti algus- ja lõppkuupäev, 10 vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala, projekti läbi viiv asutus, finantseeriv asutus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), projekti maksumus, annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent ning projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus. 11 4 Töö tegemist täpsustavad tingimused ja töö teostamise juhtimine 4.1 Töö tegemist täpsustavad tingimused 4.1.1 Tellitav töö on jagatud 2 etapiks: 4.1.2 I etapp on vahetulemi esitamine, mille esitamise tähtaeg on lepingu sõlmimisest 9 nädala jooksul. Vahetulemis peab sisalduma analüüsi vastused küsimustele, mis on toodud käesoleva tehnilise kirjelduse p 3.1 all olevates punktides (teadmusbaasi loomine). 4.1.3 II etapp on lõpptulemi esitamine, mis moodustub täiendatud vahetulemist ning mille esitamise tähtaeg on lepingu sõlmimisest 18 nädala jooksul. Lõpptulemis peavad sisalduma vastused küsimustele, mis on toodud tehnilise kirjelduse p 3.2 all olevates punktides (tulevikulahenduse kirjeldus). Töö tulem tuleb saavutada lõpptulemiga. Kui analüüsi käigus selgub, et vahetulemis analüüsitud osasid tuleb täiendada peale vahetulemi üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia lõpptulemis. Töövõtja esitab töö tellija volitatud esindajale lõpptulemi eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt .doc või .pdf; andmed Excelis või muus eraldi kokkulepitud töödeldavas formaadis; ja mittemuudetavas (soovitavalt .pdf) formaadis lõpptulemi elektroonsel meediakandjal. Lõpptulem esitatakse tellija volitatud esindajale koos kõigi taustmaterjalide, andmete ja infoga, mida analüüside teostamiseks koguti või loodi, sealhulgas analüüside, küsitluste ja intervjuude tulemused. 4.1.4 Pärast II etapi tulemite vastuvõtmist peab töövõtja töö tulemusi esitlema 15 tööpäeva jooksul vähemalt ühel avalikul üritusel. Esitluse täpne aeg, vorm ja sündmused, mille raames esitlus tehakse, lepitakse koostöös kokku tellijaga. 4.1.5 Töö vahetulemi esitamisel ja lõpptulemi esitamisel tuleb töövõtjal üle anda tellija volitatud esindajale kogu analüüsi tegemiseks kasutatud materjal ning kogutud info. 4.1.6 Mõlemaid esitatud etappe tagasisidestab Tellija 10 tööpäeva jooksul. Töövõtja peab hiljemalt 10 tööpäeva jooksul Tellija poolt esitatud muudatusettepanekud töös rakendama. 4.1.7 Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud projektiplaani, metoodikat ja ajakava täpsustada, kui see aitab paremini saavutada töö eesmärke või kui see on vajalik nt ajalises graafikus esinevate vastuolude või puuduste kõrvaldamiseks (nt kui prognoositud (meeskonnaliikmete) töömahud on ebaproportsionaalsed, töölõigud on ebaloogilises järjestuses, lepingu sõlmimise viibimise tõttu (sh hankega seotud vaidlustus- ja kohtumenetlustest tingitud viivitusega) on kavas ajalisi nihkeid jms). 12 4.1.7.1 Aja- ja tegevuskava on lubatud pikendada perioodi võrra, mille osas tööga/tegevuse alustamine viibis. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks tellijale enne avakoosolekut ettepaneku, milles näitab ära muutmise põhjendused ja selgitused. Vajadusel pooled arutavad esitatud ettepanekut avakoosolekul ning 5 tööpäeva jooksul peale avakohtumist esitab töövõtja tellijale lõpliku täpsustatud aja- ja/või tegevuskava. Lepingus sätestatud tööde lõpptähtaegu ei ole võimalik muuta. 4.1.8 Tellija ja töövõtja vahelised tööprogressi kohtumised peavad toimuma vähemalt kord kuus. Avakoosolekul lepitakse kokku nende kohtumiste töökorraldus, sealhulgas täpsed koosoleku ajad ning vajadusel erakorralisest koosolekust etteteavitamise tähtaeg. Kokkulepitud kohtumise kutsed saadab välja töövõtja. Avakoosolek toimub 10 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Avakoosoleku kutse saadab välja tellija. Töövõtja peab selleks koosolekuks tegema omapoolsed ettepanekud täpsemaks töökorralduseks ja avakoosolekul need otsused protokollitakse. Koosolekute protokollimine on töövõtja kohustus. 4.2 Töö teostamise juhtimine: 4.2.1 Tellija juhtrühm (edaspidi ka juhtrühm) veendub tööle esitatud nõuete täitmises ja osaleb töös oma ekspert-teadmiste jagamisega; 4.2.2 Juhul, kui tööle esitatud nõuete sisu osas tekivad osapooltel vaidlused, siis lõpliku otsuse teeb tellija juhtrühm; 4.2.3 Töövõtja juhib töö koostamise protsessi ja koostab töö. 4.2.4 Projekti eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille komplekteerib tellija. Juhtrühma roll on: 4.2.5 Jälgida hankelepingu tähtajalist täitmist ja vaadata üle hankelepingu tulemid; 4.2.6 Osaleda aruteludes ja töötubades; 4.2.7 Töö tulemuste sisuline kontroll ja sisendi andmine töö vastuvõtmiseks tellija volitatud esindajale. 13  TÖÖVÕTULEPING nr 5-6/518-1 ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel digimajanduse osakonnajuhataja Karita Orusaar (edaspidi tellija), ja …, registrikood, asukoht ……, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ……… (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad töö teostamiseks hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Täpsemad töö teostamise tingimused on toodud lepingu lisas 1 tehniline kirjeldus. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks“ (viitenumber 304155) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1. nimetatud töö ja annab tulemi elektrooniliselt tellijale üle kahes etapis vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4.1 ning teostab töö tulemuste esitluse järgmistel tähtaegadel: 2.3.1. Töövõtja annab tellijale I etapi töö üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud projektiplaanist ja ajakavast tuleneval tähtpäeval, mis ei tohi olla hilisem kui 9 nädalat pärast lepingu sõlmimist. 2.3.2. Töövõtja annab tellijale II etapi töö üle pärast selle teostamist pakkumuses esitatud projektiplaanist ja ajakavast tuleneval tähtpäeval, mis ei tohi olla hilisem kui 18 nädalat pärast lepingu sõlmimist. 2.3.3. Pärast II etapi töö vastuvõtmist peab töövõtja töö tulemusi esitlema 15 tööpäeva jooksul vähemalt ühel avalikul üritusel. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot, millele lisandub/ei lisandu käibemaks. Tellija tasub töö eest kahes osas, pärast vastavalt etapi tööde vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 3.1.1. I etapi tööde eest 50% punktis 3.1. nimetatud tasust: 3.1.2. II etapi tööde eest ja pärast töö tulemuste esitlemist 50% punktis 3.1. nimetatud tasust. 3.2. Pärast töö üleandmist kontrollib hankija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 3.3. Arvele märgitakse lepingu 15-kohaline number riigihangete registrist ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja. 1 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on …, telefon …, e-post … või teda asendav isik. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö üleandmisel on … , telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud: 5.1.1.Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris); 5.1.2.Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav riigihangete registris). 5.1.3.Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega (töö) tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated. 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. Juhul, kui leping sisaldab ärisaladusega kaetud osasid või lisasid (nt pakkumus), siis lisandub järgmine lauseosa: „välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.“ 6.3. Lepingut rahastatakse Euroopa Liidu (edaspidi EL) taaste- ja vastupidavusrahastuse (edaspidi RRF) eelarvest. RFF rahastuse kasutamisel on Töövõtja kohustatud täitma sellekohast nõuetele vastavat viitamist, mille täpsemad juhised annab Tellija Töövõtjale töö käigus. 6.3.1. Lepingu täitmise raames läbi viidavad tegevused ja teostatud Töö on tähistatud vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele 29.11.2021 nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused1“. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 2  Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja /……/vahel sõlmitud Lepingu nr XXX juurde Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/ (edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu „……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt: 1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms). 2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas /……/ (summa sõnades) eurot. Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele. Töövõtja Tellija /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 3  Riigihanke „ Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks“ (viitenumber 304155) hindamismetoodika kirjeldus 1. Hindamiskriteeriumid 1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%) Maksimaalsed väärtuspunktid (30) omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse RHR-is toodud valemi järgi. 1.2. Töö teostamise projektiplaan, ajakava ja metoodika (osakaal 70%) Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama analüüsi eesmärgist, projektiplaani, ajakava ja metoodika vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale: 1.2.1. Hindamiskomisjon annab maksimaalselt 70 väärtuspunkti – 70 punkti, kui: A - Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja ülesandepüstituse. B - Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks, mille mahuhinnangud on realistlikud, arvestades planeeritud tulemi mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani kirjeldusega töö teostamiseks vajalike tööde kaupa, mis võimaldab realiseerida hankelepingu objekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. C - Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult hanke alusdokumentides nõutud tulemi saavutamise protsessi, sh koostööd Töövõtja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni. D - Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse analüüsi eesmärgi saavutamiseks. E - Pakkumuses on selgelt kirjeldatud analüüsi projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul. F - Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik ja läbimõeldud, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise töö kvaliteetseks teostamiseks. G - Töö metoodika on välja toodud ja põhjalikult kirjeldatud ning välja on toodud, kuidas valitud metoodika aitab kaasa tehnilises kirjelduses seatud eesmärkide saavutamisele. H - Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. I - Pakkuja on hankija hinnangul projektiplaanis eraldi selgelt välja toonud lisandväärtust loovaid täiendavaid tegevusi (vähemalt 2), sh koos kirjeldusega tegevuse sisust ja selgitusega, milles väljendub nende tegevuste lisandväärtus.  1.2.2. Hindamiskomisjon annab 60 väärtuspunkti – 60 punkti antakse, kui pakkuja ei ole hankija hinnangul pakkunud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti I), kuid on täitnud 1.2.1. väljatoodud kirjeldustes punktid A-H. 1.2.3. Hindamiskomisjon annab 50 väärtuspunkti – 50 punkti antakse, kui pakkuja on aru saanud töö ülesandepüstitusest, toonud välja ja kirjeldanud töö teoreetilist (teaduslikku) raamistikku. Meetodeid ja nendest tulenevaid tegevusi on kirjeldatud. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärki. Projektiplaanis kirjeldatu on realistlik ning vastab töö eesmärkidele ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused on suures osas kooskõlas tehnilise kirjeldusega ning ajakavaga. Töö teostamise metoodikas, projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 1-3 puudust või ebaselgust. Sellisel juhul pakkumuses esitatud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti I) hindamisel arvesse ei võeta. 1.2.4. Hindamiskomisjon annab 30 väärtuspunkti – 30 punkti antakse, kui pakkuja on aru saanud töö ülesandepüstituse põhiosast, kuid projektiplaanis kirjeldatud töö eesmärkide ja tulemite saavutamiseks vajalikud tegevused (sh tegevuste ja töömahu etappideks jaotamise põhjendatus jms) ning metoodika kirjeldus on vaid osaliselt kooskõlas tehnilise kirjelduse ja töö eesmärkidega. Töö teostamise metoodikas või projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 4-5 puudust või ebaselgust. Sellisel juhul pakkumuses esitatud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti I) hindamisel arvesse ei võeta. 1.2.5. Hindamiskomisjon annab 10 väärtuspunkti – 10 punkti antakse, kui töö teostamise metoodikas, projektiplaanis või ajakavas esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-H 6 või rohkem puudust või ebaselgust. Pakkumus on vaid aimatavas seoses tehnilises kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke. Sellisel juhul pakkumuses esitatud lisandväärtust (vt 1.2.1. punkti I) hindamisel arvesse ei võeta. 2. Eduka pakkuja valik 2.1. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 2.2. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 2.3. Juhul, kui edukas pakkumus saab punkti 1.2 „Töö teostamise projektiplaan, ajakava ja metoodika“ eest hindamisel 10 väärtuspunkti, siis hankija ei tunnista pakkumust edukaks, vaid tunnistab riigihanke omal algatusel kehtetuks. 2.4. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem väärtuspunkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise projektiplaan,ajakava ja metoodika“ eest (vt p 1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.  1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 304155 Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158) Hange: Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks TÖÖ TEOSTAMISE PROJEKTIPLAAN, AJAKAVA JA METOODIKA Pakkuja esitab projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult. Pakkuja esitab rakendusuuringus kasutatava metoodika ja teoreetilise raamistiku. Esitatud projektiplaan, ajakava ja metoodika peavad peab lähtuma tehnilisest kirjeldusest ja sisaldama muuhulgas vähemalt järgmist: 1) teostatava töö kirjeldust ja arusaama hanke eesmärgist; 2) eesmärgi saavutamiseks vajalikke tegevusi; 3) töö teostamise metoodikat ning selle sobivuse selgitust tehnilises kirjelduses püstitatud probleemi lahendamiseks; 4) töö teostamisel kasutatavat teoreetilist raamistikku ning selle sobivuse selgitust tehnilises kirjelduses püstitatud probleemi lahendamiseks; 5) hankelepingu tingimustele vastava tulemini viivat protsessi, sh koostööd Tellijaga; 6) tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja Tellija rolli ning tegevuste lõikes tuleb välja tuua töömaht tundides; 7) ülevaadet meeskonnast ning meeskonna tööjaotusest ja koormusest (tundides); 8) töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peavad sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa, sh sisaldades varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja meeskonna puhkustega jms ning tööd peavad olema jaotatud Tellijale üleandmiseks kahte etappi; 9) projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtete kirjeldusi; 10) riskide haldamise meetmete kirjeldust. Esitatud töö teostamise projektiplaan, ajakava ja metoodika on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodika kirjeldusele. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab töö teostamise projektiplaani, ajakava ja metoodika (Vabas vormis dokument) MEESKONNA KOMPETENTS Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond, mille koosseisu kuuluvad vähemalt projektijuht, ärianalüütik ja õigusekspert. Täpsemad nõuded meeskonnale on toodud dokumendis "Vastavustingimuste lisa- Meeskonnaliikmete kompetents". Pakkuja esitab meeskonnaliikmete kompetentsi tõendavad andmed ehk meeskonnaliikmete CV-d. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab projektijuhi kompetentsi tõendavad andmed (CV). (Vabas vormis dokument) 2. Pakkuja esitab ärianalüütiku kompetentsi tõendavad andmed (CV). (Vabas vormis dokument) 3. Pakkuja esitab õiguseksperdi kompetentsi tõendavad andmed (CV). (Vabas vormis dokument) ETTEVÕTTE VOLITATUD ISIKUD Kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95 lg 1 p 1-3) teostamiseks peab pakkuja esitama ettevõtja muud isikud, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida ning kes ei ole hankijale nähtavad äriregistrist. Koostatud 16.12.2025 13:48:02 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9705924/general-info  2/2 Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama ettevõtte volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukoodi(d) või kinnituse, et selliseid isikud puuduvad. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama ettevõtte volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukood(id) või kinnituse, et ettevõttel sellised isikud puuduvad. (Vabas vormis dokument) ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 (1)). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Koostatud 16.12.2025 13:48:02 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9705924/general-info  Riigihanke „Rakendusuuring majandustegevusega seotud nõuete ühtlustamiseks“ (viitenumber 304155) Vastavustingimuse lisa Meeskonnaliikmete kompetents 1. Üldised nõuded meeskonnale 1.1. Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja esitada hankelepingu täitmiseks meeskond, mille koosseisu kuuluvad vähemalt: 1.1.1. projektijuht; 1.1.2. ärianalüütik; 1.1.3. õigusekspert; 1.2. Meeskonnaliikmete tööülesanded ja tingimused: 1.2.1. Projektijuht- jälgib projektiplaani (sh ajakava, riskid), juhib projektimeeskonna igapäevatööd, korraldab tööde üleandmise ja arveldamise, planeerib tööde üleandmise tellijale ning veendub enne üleandmist nende vastavuses tellija soovidele, samuti koostab ja esitab tellijale töö tehnilises kirjelduses väljatoodud aruandluse ning korraldab infovahetuse ja osaleb projektimeeskonna koosolekutel. Projektijuht peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1.2.1.1. Peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud projektijuhi rollis vähemalt 2 hanke eseme projektiga sarnases projektis (avaliku sektori äriprotsessidega seotud rakendusuuring või analüüs), millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teine kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks (teine projekt ei pea olema lõppenud) ja mille üheks esemeks on ärianalüüs või tehnoloogilise lahenduse väljatöötamine. 1.2.2. Ärianalüütik- analüüsib missugused on ärilised vajadused töö käigus väljatöötatavate lahenduste taga ning lahenduste toimimiseks vajalikud ärilised protsessid. Ärianalüütik peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1.2.2.1. Ärianalüütik peab olema osalenud ärianalüütiku rollis vähemalt kahes projektis (mille sisuks oli avaliku sektori äriprotsessidega seotud rakendusuuring või analüüs), millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teine ei pea olema lõppenud, aga sel juhul peab olema kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks ja omab vähemalt 2-aastast töökogemust ärianalüütikuna riigihanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva 60 kuu jooksul. 1.2.3. Õigusekspert- kaardistab ja analüüsib Eesti ning EL õigusakte, mis reguleerivad majandustegevusega seotud nõudeid, registrite ja institutsioonide rolli. Ta toob välja vastuolud, kattuvused ja puudused, kus õigusraamistik ei ole piisav või on ebaselge.  Õigusekspert seob õigusraamistiku kavandatava halduslahenduse andmearhitektuuri ja töövoogudega, et tagada, et tulevane süsteem oleks õiguslikult toimiv. Õigusekspert peab vastama vähemalt järgmistele tingimustele: 1.2.3.1. Vähemalt 3-aastase töökogemusega õigusekspert, kes peab olema hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) eelneva viimase 60 kuu jooksul osalenud õiguseksperdi eksperdi rollis vähemalt 3 hankeeseme objektiga sarnases projektis (avaliku sektori äriprotsessidega seotud rakendusuuring või analüüs), millest vähemalt üks peab olema pakkumise esitamise hetkeks lõppenud ning teised kaks ei pea olema lõppenud, aga sel juhul peavad olema kestnud vähemalt 3 kuud pakkumise esitamise hetkeks. 1.3. Meeskond peab koosnema vähemalt kahest (2) liikmest. Üks meeskonnaliige võib samaaegselt täita kuni kahte rolli eeldusel, et meeskonnaliikmel on olemas nõutud kompetentsid. 1.4. Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse töö teostamise projektiplaanis ja ajakavas. 1.5. Lisaks eelnevalt nimetatud rollidele on pakkujal õigus meeskonda kaasata täiendavates rollides isikuid (nt assistent vms), kuid nende isikute töö eest vastutavad võtmerollides välja toodud isikud ja pakkuja. Nende meeskonna liikmete osas nõutele vastavust ei kontrollita. 1.6. Kui tehakse ühispakkumus, siis meeskonna kompetentsid peavad tulema pakkujate peale kokku. Puuduolevad kompetentsid võib pakkuja ka allhanke raames hankida. 1.7. Pakkuja kinnitab pakkumuse esitamisega, et hankelepingu kestel kaasatavad isikud vastavad käesolevas alusdokumendis sätestatud nõuetele ja on pakkujale andnud nõusoleku hankelepingu täitmisel osalemiseks. 1.8. Punktis 1.1. nimetatud meeskonnaliikmete vahetamine või täiendavate liikmete lisamine pärast hankelepingu sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliige asendatakse vähemalt samaväärsete kompetentsidega liikmega (nõutavat kompetentsi kontrollitakse meeskonnaliikme vahetamise hetke seisuga, mitte hanketeate avaldamise seisuga). Tellijal on õigus keelduda täiendavate meeskonnaliikmete lisamisest. 2. Meeskonnaliikmete CV nõuded 2.1. CV vormid: 2.1.1. Projektijuhi CV (vabas vormis dokument); 2.1.2. Ärianalüütiku CV (vabas vormis dokument); 2.1.3. Õiguseksperdi CV (vabas vormis dokument). 2.2. CV-s peab nähtuma kõikide hankija seatud nõuete täitmine, hankija kontrollib nõude täitmist esitatud andmete alusel. CV peab olema esitatud eesti keeles. Meeskonna vastavaks tunnistamise eelduseks on, et kõik CV esitatud nõuded ja kompetentsid on meeskonnaliikmete poolt kaetud. 2.3. Juhul, kui teavet varasema töökogemuse ja kogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud ammendavad andmed, st vastav kogemus spetsialistil puudub. 2.4. Töökogemus eeldab, et tegemist peab olema tööandja heaks töötamisega töösuhtes või tellija heaks töötamisega projektis. Kui tingimuses ei ole nõutud töökogemust projektis, võib viidata ka töökogemuse omandamisele töösuhtes. Täiendkoolituse või koolitöö raames saadud  kogemus ei ole arvesse võetav. Samuti ei arvestata töökogemusena vabakutselisena tegutsemist, v.a kui selle perioodi osas on viidatud konkreetsetele projektidele, millel on tellijaks kolmas isik. 2.5. Töökogemuse andmed tuleb esitada vähemalt kalendrikuude kestuse alusel, näitamaks ära nõutud kogemusele vastav periood (nt osalemine projektis X kestusega 12.2020 – 01.2022). 2.6. „Projekt“ peab olema teostatud kolmanda isiku ehk pakkujast eraldiseisva välise tellija jaoks ning hankija ei käsitle selle dokumendi tähenduses „projektina“ tööandja enda tarbeks või majasisese tellimuse alusel teostatud töid. Selliseid töid aktsepteerib hankija töökogemusena, kui tingimuses ei ole nõutud projektile viitamist. 2.7.1 Projektide andmete esitamisel tuleb iga projekti kohta esitada vähemalt: projekti nimi ja lühikirjeldus, projekti algus- ja lõppaeg kalendrikuu täpsusega, projekti tellinud asutus ja tellija kontaktisik, meeskonnaliikme tööülesanded antud projektis ning riigihanke korral märkida riigihanke number. 2.7.2 Samaaegselt väldanud projektide alusel omandatud töökogemust ei summeerita. Pakkuja ei pea esitama üht katkematut projekti, st 12 kuud võib olla kombineeritud erinevate projektide vahel. 2.7.3 Viidatud lõppenud projektid peavad olema hanke algamise ajaks nõutud mahus/ kompetentsi osas täidetud ja tellija poolt vastu võetud. 2.7.4 Hankijal on õigus pöörduda projekti tellija poole esitatud andmete kontrollimiseks. 2.7.5 Hankija ei aktsepteeri tingimuste täitmiseks „konfidentsiaalseid“ projekte, mille osas pakkujal ei ole võimalik esitada projekti andmeid tingimuses nõutu kohta ja mille osas ei ole võimalik kolmandal isikul tellijana anda kinnitust projekti nõuetekohase täitmise kohta. 2.7.6 Iga loetelus toodud projekt eraldi ei pea sisaldama andmeid kopeerituna, piisab viitest varasemalt samas dokumendis esitatud projekti informatsioonile. 2.7. Hankija kontrollib esitatud andmeid pakkumuses esitatud ning hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel vajadusel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid/dokumentide koopia(d). Hankijal on õigus andmete kontrollimiseks pöörduda kolmanda osapoole poole. 2.8. Hankijal on õigus küsida meeskonnaliikme sünniaega, et tuvastada hiljem isikusamasus ning välistamaks nimekaimude segi ajamist. 2.9. Kui see on objektiivselt võimalik, tuleb lugeda tingimusi täiendatuks märkega "või samaväärne". Samaväärsuse tõendamise kohustus lasub pakkujal, kes sellele tugineda soovib. Tõendid samaväärsuse kohta peavad olema esitatud pakkumuse koosseisus.