Maa ja ruumiloome programmi kinnitamine aastateks 2026–2029

KÄSKKIRI 10.02.2026 nr 16 Maa ja ruumiloome programmi kinnitamine aastateks 2026–2029 Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan „Maa ja ruumiloome programmi 2026–2029“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister  KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 10.02.2026 käskkirjaga nr 16 Lisa Maa ja ruumiloome programm 2026-2029 1. Programmi üldinfo Tulemusvaldkond Elukeskkond, liikuvus ja merendus Tulemusvaldkonna Eestis on kõigi vajadusi arvestav elukeskkond, liikuvuslahendused ning eesmärk konkurentsivõimeline majandus Valdkonna arengukava Eesti 2035, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, Üleriigiline planeering (edaspidi ÜRP) 2030+ Programmi nimi Maa ja ruumiloome programm 2026―2029 Programmi eesmärk Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega Programmi periood 2026―2029 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu) valitsemisala asutused) Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul) Sisukord 1. Programmi üldinfo .......................................................................................................................... 1 2. Sissejuhatus .................................................................................................................................... 3 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud .................................................................................................. 5 4. Rahastamiskava .............................................................................................................................. 5 5. Hetkeolukorra analüüs ................................................................................................................... 5 6. Olulisemad tegevused/sekkumised ................................................................................................ 8 7. Programmi tegevused ja teenused ................................................................................................. 9 7.1. Programmi tegevus 1 – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine .......... 10 7.2. Programmi tegevus 2 – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine ................................. 11 7.3. Programmi tegevus 3 – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine............ 11 7.4. Programmi tegevus 4 – Maaparanduse poliitika rakendamine ................................................. 12 8. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 12 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 13 LISA 2. Teenuste rahastamiskava, MKMi valitsemisala (eurodes) ........................................................ 17 2. Sissejuhatus Maa ja ruumiloome programm on üks kuuest tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärkide saavutamiseks koostatud programmist. Tegemist on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi programmiga alates 2025. aastast. Programm aitab panustada ÜRO säästva arengu eesmärkidesse1 (horisontaalne valdkond) ning panustab riigi strateegilistesse eesmärkidesse, sh otsesemad seosed on järgmiste strateegiatega  Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“2;  Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2024–20273;  Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“4;  Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 20305;  Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027;  Ehituse pikk vaade 20356. Maa ja ruumiloome programm on jaotatud neljaks programmi tegevuseks lähtuvalt poliitikatest, sh ruumilise planeerimise poliitika ja maakasutuspoliitika, ning riigieelarve koostamise reeglitest. St, et kuigi maaparanduse poliitika rakendamine on osa põllumajandusmaa ja maaparanduse poliitikast, siis on poliitika kujundamine ja rakendamine lahutatud kahe erineva programmi vahel vastavalt eelarve jaotumisele kahe erineva valitsemisala vahel. Eraldi programmi tegevuse moodustab „ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine“, mis on toeks mitme ruumiandmeid kasutava poliitika rakendamisele erinevates valitsemisalades, sh maa- ja ruumiloome-, ehitus-, keskkonna-, kliima-, kaitse- jm poliitikatele. Programm panustab eeskätt kahte riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik”. Programmi tegevus „Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine“ panustab peamiselt „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ valdkonnas vajalike muutuste saavutamisse. Ruumiline planeerimine on lisaks käesolevale tulemusvaldkonnale seotud ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ning riigi arengut suunavate arengukavadega, mille ruumiliseks väljundiks on üleriigiline planeering. Planeeringu koostamine on ainus võimalus kaaluda erinevate valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja vastastikuses koosmõjus. Erinevate valdkondade vajaduste terviklik ruumiline lahendamine näitab ka võimalusi ruumilise lahenduse sünergiaks. Koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“ seab omakorda sihid kõikide uute valdkondlike arengukavade ja riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks. Programmi tegevus „Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine“ aitab kaasa „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele ning on seotud ruumilise planeerimise programmi tegevusega, sest maakasutust korraldatakse ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on piiratud ressurss, mille väärtus ajas 1 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei 2 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 3 Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi täitmine | Eesti Vabariigi Valitsus 4 Üleriigiline planeering - Planeerimine.ee 5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 6 Ehituse pikk vaade 2035 | Kliimaministeerium kasvab, seetõttu kasvavad ka konkurents maale ning nõudmised maa omandi ja kasutusega seotud infole. Maa on vajalik erinevate valdkonnapoliitikatega seotud eesmärkide elluviimiseks. Ühiskonnas muutuvatele vajadustele kiireks reageerimiseks on vaja järjest paindlikumaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid. Maaressurssi, sh riigi maareservi, on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates seda käibesse ja väärtustades lähtuvalt planeeringujärgsest parimast kasutusest. Programmi tegevus „Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine“ on seotud tulemusvaldkonnaga „digiühiskond“, sest hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist ning ruumindmete taristu riiklikku koordineerimist. Tegevus panustab “Eesti 2035” sihi “Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik” saavutamisse läbi kvaliteetsete ruumiandmete kättesaadavuse tagamise. Ruumiandmed on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed on seotud ühiskonna kõigi eluvaldkondadega ning toetavad Eesti keskkonna, julgeoleku, turvalisuse, pärandi, kultuuri jm hoidmist ning riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõime parandamist. Programmi tegevus „Maaparanduse poliitika rakendamine“ panustab „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. Väärindades põllumajandus- ja metsamaad ning tagades toiduga kindlustatuse ja kvaliteetse puidu kättesaadavuse, aidatakse kaasa soodsa majanduskeskkonna loomisele ja põllu- ja metsamajanduse tootlikkuse kasvule. Samuti mõjutab säästlik maakasutus „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamist, panustades säästlikku metsandust ergutavatesse tegevustesse, põllumajandusmaa säilimisse ja selle hea seisundi tagamisse ning kestliku põllumajandus- ja metsandustaristu arendamisse ja haldamisse. Põllumajandusmaa sihipärane kasutus ja maaparanduse valdkonna tegevused panustavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisse. Täpsemalt panustab valdkond arengukava tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgi „Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist“ eesmärgi täitmisesse. Selle eesmärgi kohaselt tuleb põllumajanduslikus kasutuses hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad. 62% kasutuses olevate põllumajandusmaade viljelusväärtus sõltub veevarusid reguleerivatest maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist, sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude seisundist ja toimimisvõimest. Võrreldes eelmise perioodiga on programmis üks tegevussuund vähem, nimelt on Põllumajandusmaa ja maaparanduspoliitika kujundamine liikunud Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi (edaspidi ReM) biomajanduse programmi. Programmis kavandatud eesmärkide saavutamine on seotud järgmiste välisvahendite meetmete väljatöötamisega:  Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine;  RePowerEU projekt;  Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF); 3. Programmi eesmärk ja mõõdikud Programmi eesmärk: Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega Tabel 1. Programmi mõõdikud Tegelik tase Sihttase Programmi mõõdikud* 2024 2026 2027 2028 2029 2035 Elukeskkonnaga rahulolu indeks** 72 75 75 76 76 >73,5 Allikas: ReM * Mõõdiku tasemed erinevad 2026-2029 eelarvestrateegias kajastatust, lähtuda tuleb käesolevast programmist. ** Elukeskkonnaga rahuolu uuringut viiakse läbi kahe-aastase intervalliga. Elukeskkond mõjutab inimeste sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning sellega rahulolu mõõdik on multidimensionaalne nn katusmõõdik, sh on see ka tulemusvaldkonna tasandi ning strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ mõõdik. Strateegia seob mõõdiku tugevalt ruumi- ja maakasutuse poliitikatega, selgitades, et selle sihi saavutamisel on oluline jälgida kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, kuidas tuleb planeerida avalikku ruumi ning samuti rõhutatakse ruumiotsuste olulisust. 4. Rahastamiskava Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Eelarve Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava 2025 2026 2027 2028 2029 MKM valitsemisala kulud kokku -21 105 -19 328 -18 593 -18 333 -18 312 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja -8 099 -6 127 -5 960 -5 760 -5 760 kättesaadavaks tegemine Maakasutuspoliitika kujundamine ja -8 002 -8 165 -7 947 -7 917 -7 906 elluviimine Ruumilise planeerimise poliitika -2 486 -2 804 -2 568 -2 538 -2 527 kujundamine ja korraldamine Maaparanduse poliitika rakendamine -2 518 -2 232 -2 118 -2 118 -2 118 Programmi eelarve ja eelarvelised muudatused on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehel (LINK). 5. Hetkeolukorra analüüs 2024. a „Elanike rahulolu uuringust“ selgus, et Eesti elanike rahulolu oma elukoha elukeskkonnaga 100-punkti skaalal on 72. Võrdluses 2022. aasta tulemusega 73,5 on Eesti inimeste rahulolu vähenenud. Rahulolu on piirkonniti väga erinev, muutusi on olnud mõlemas suunas. Sellel pigem väikesel langusel võib olla mitmeid põhjuseid. Ühelt poolt on kohalike omavalitsuste rahaline seis halvenenud, mis on sundinud neid tegema raskeid otsuseid teenuste ümberkorraldamisel. See võib olla mõjutanud elanike rahulolu elukeskkonnaga. Teisalt, paljud Eesti elanikud on mures kõrgete hindade ja sissetuleku suuruse pärast. Ka see majanduslik ebakindlus võib mõjutada inimeste üldist rahulolu oma elukeskkonnaga. Lisaks on üldist ebakindlust suurendanud muutunud julgeolekuolukord, mis võib peegelduda ka rahuloluhinnangutes. Ruumiloomes kasutatakse rahulolu hinnangut sisendina planeerimistegevusele. Elukeskkonnaga rahuolu peegeldab erinevaid valdkondi nagu looduskeskkonda, majanduskeskkonda, ehitatud keskkonda, kogukonda ja valitsemist. Programmi tegevuste tulemusnäitajad on üldiselt ootuspärased, tähelepanu vajavad üldplaneeringute koostamise tempo ja digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal. Üldplaneeringute koostamisel on oluline roll kohalike omavalitsuste tugevdamisel, samuti on üldplaneeringute koostamist pidurdanud vaidlused ja vastuseis tuuleparkide arendamisele. Kõik detailplaneeringud on kavas 2026. aasta kevadeks digida ning jõuda tagasi seatud trendile. Arengud ja väljakutsed  Ruumiloome valdkond on killustatud. Täna sõltub ruumi kvaliteet eri valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist – näiteks maksu-, transpordi-, keskkonna-, regionaal- või energiamajanduse poliitikas. Rahvastiku kahanemise, (valg)linnastumise ja kliimamuutustega seotud probleemide kontekstis vaja on kujundada strateegiline vaade ja välja töötada rakendamismehhanismid valdkondlike poliitikate üleselt. Otsuste puudumine nii omavalitsuste kui keskvalitsuse poolt teenustevõrgu (näiteks haridusvõrk) tulevikuvajaduse ja -mudeli osas takistab investeeringute kavandamist ja prioriseerimist ning võib kaasa tuua üle- või alainvesteerimise taristusse. Väljakutse lahendamisele aitab kaasa nii üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisega jätkamine kui ka 1. jaanuaril 2025 tööd alustanud Maa- ja Ruumiameti käivitamine, kuid tegu on jätkuvalt valdkonna ühe suurima väljakutsega.  Maa- ja ruumipoliitika valdkonnas on kriitilise tähtsusega digipöörde läbiviimine, samas kui valdkonna liigutamine erinevate valitsemisalade vahel ning riigieelarve kärpevajadus on vähendanud niigi puudulikku ressurssi. Ruumiandmete ja seotud infosüsteemide digitaalne innovatsioon on aluseks nii andmete kvaliteedi parandamisel, nende hõive ja haldamise tõhustamisel, kui ka menetlusprotsesside kiirendamisel. Samuti on see eelduseks inimressursi otstarbekamaks kasutamiseks. Kuigi ruumiandmete hõive ja maatoimingute osas on juba tänu uute seadmete soetamisele ja minu.kataster.ee kasutusele võtmisele tehtud suuri edusamme, siis vajavad jätkuvat tähelepanu nii planeeringute andmete digimine, ruumiandmete hõive ja arvandmete avalikustamine, maakatastri võimekuse arendamine ja andmete kvaliteedi parandamine, samuti e-ehituse platvormi arendamine ja liikumine 3D digitaalsetele kaksikutele.  Ilma digitaliseerimise ja innovatsioonita ei ole saavutatav ka planeerimismenetluste tõhustamine. Planeerimisseadust on korduvalt muudetud arendustegevuse hõlbustamiseks, kuid see ei ole soovitud efekti andnud. Planeerimisprotsesse tuleb tervikuna üle vaadata, sh kasutades teenusdisaini põhimõtteid ja võttes tähelepanu alla ka teiste valdkondade pärusmaal olevad, kuid planeerimist mõjutavad kooskõlastused, mõjuhinnangud ja uuringud.  Vähetähtis ei ole ka riigi eriplaneeringute (REP) koostamine taastuvenergeetika arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks. Riigi strateegiliste huvide ja pikaajaliste arengueesmärkide saavutamiseks said aastatel 2024.-2025. kehtestatud Pärnu maakonna Pärnu jõe teemaplaneering ja Rail Balticu maakonnaplaneering. Samas perioodis said algatatud Eesti-Läti neljanda elektriühenduse REP, EstLink 3 maismaaühenduse kaks REP-i ja tuumaelektrijaama REP. Lisaks on koostamisel Harju, Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringud, Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering, Haljala-Kukruse 2+2 maantee riigi eriplaneering ning Liivi lahe meretuulepargi riigi eriplaneering.  Sarnaselt ruumiloome valdkonnaga vajab strateegilist vaadet ka riigi enda maaportfelli kasutamine ja korrashoid. Alternatiivselt maa võõrandamisele on vajadus fookus seada maa parimate kasutusvõimaluste leidmisele. Lisaks vajab maaportfell põhjalikku analüüsimist. See aitab optimeerida maa kasutamist, toetades nii ühiskonna sotsiaalseid vajadusi, riigi majandusarengut kui ka elu- ja looduskeskkonda. Maareform on lõpusirgel, valdav osa Eesti territooriumist on kantud maakatastrisse ja leidnud uue omaniku – vaid 0,18 protsenti Eesti maismaa pindalast on reformimata. Maareformi tempo aeglustub pidevalt erinevatel põhjustel: ressursipuudus KOV-ides, õigustatud isikute passiivsus, menetluste kasvav keerukus (lihtsamad menetlused on lõpule viidud). Samuti ei ole selgunud kõikide maade munitsipaalomandisse andmise vajadus ja selgitatakse välja riigile vajalikke maid. Riigi maareservi jäetud maad vajavad haldamist (enampakkumisel rendile andmine ja müük, hooldamine, sh ohtlike objektide likvideerimine, ebaseadusliku kasutuse lõpetamine), kuid tulenevalt ressursside vähenemisest on vajalik senisest rohkem hakata tegevusi prioriseerima.  Katastriandmete kvaliteedi parandamine on olnud pidev tegevus, mida oleks vajalik maareformi lõppedes hoogustada. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja ebatäpsete kaardiandmete ning mõõdistusviiside alusel, seetõttu on katastriandmete kvaliteet ebaühtlane. Vaid veidi üle poole katastrisse kantud maaüksustest (51%) ja alla poole piiripunktide arvust (41%) on 2024. aasta lõpu seisuga nõuetekohases kvaliteedis ehk registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete piiriandmete järele on tõusvas trendis.  Läbivalt on maa- ja ruumiloome valdkonnas väljakutseks tegevuste jätkusuutlikkuse tagamine riigieelarve kärbete valguses ning valdkonna mitmekordse ümberkorraldamisega. Lisaks Maa-ameti liitmisega Maa- ja Ruumiameti koosseisu on maa- ja ruumivaldkonda tõstetud ringi ministeeriumide valitsemisalade vahel.  Oluline on maaparandussüsteemide teostusjooniste avalikustamine, et maaomanikud oleksid teadlikud oma maal, sh ka maa all, asuvate maaparandussüsteemi rajatiste täpsemast paiknemisest ja teaksid nendega nii hoiutööde tegemisel kui ka muu tegevuse kavandamisel arvestada.  Samuti on oluline tagada maastikul valitseva tegeliku olukorra ehk olemasolevate kuivendussüsteemide kajastamine registris. Selleks tuleb seni maaparandussüsteemide registrisse kandmata süsteemid, kuna registrisse kandmist ei ole maaomanik seni taotlenud, kanda registrisse. Suureks väljakutseks on endiselt maaparandustegevuse elluviimisel tasakaalu leidmine erinevate huvigruppide vahel.  Pingutust nõuab ka ÜPP SK 2023–2027 maaparandustoetuste edukas rakendamine, et maaparandussüsteemid oleksid kaasajastatud, et aidata nende abil kohaneda kliimamuutustega ja leevendada negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale. Huvi toetuste taotlemise vastu on tagasihoidlik, sest maaparandussüsteemid paiknevad paljude eri maaomanike maadel ning maaomanike vahel kokkulepete saavutamine on keeruline. Lisaks on tegemist väga kuluka investeeringuga, hoolimata asjaolust, et suur osa investeeringust saab ellu viia toetusrahade abil ning toetuse taotlemise ja saamisega kaasnevad kõrged keskkonnanõuded. Pikemalt on maa- ja ruumivaldkonna olukorra analüüsiga võimalik tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel7 2024. aasta tulemusaruandes „Tõhus riik“ regionaalprogrammi peatükis. 6. Olulisemad tegevused/sekkumised Olulisemad tegevused on järgnevad:  Lihtsustatakse ja tõhustatakse planeeringute koostamise protsessi, sellel eesmärgil valmistatakse ette Planeerimisseaduse ja seonduvate õigusaktide muudatused, arendatakse planeeringute menetluse infosüsteemi ning toetatakse menetluse osapooli muudatuste rakendamisel.  Jätkatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamist, et määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Töötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja ruumiliste arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende elluviimise tasandil.  Riigi eriplaneeringute koostamine ja kehtestamine, sealhulgas energia julgeoleku jaoks olulised Estlink 3, Eesti-Läti neljas elektriühendus ja tuumaelektrijaam.  Jätkatakse Maa- ja Ruumiameti võimestamisega. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendamet alustas tööd 01.01.2025, ametisse liideti eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid. Jätkub ameti organisatsioonikultuuri loomine ning teenuste ümber kujundamine kliendi vajadustest lähtuvalt.  Jätkatakse ruumiandmete 3D digipöördega, et viia andmehõive ja kaarditooted vajalikul määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel (aadressiandmete süsteem, maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm) uutele 3Dmudelandmetele tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele, sh võimaldada alusandmeid reaalaja digitaalkaksikutele.  Kujundatakse riigi maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted ja kujundatakse riigimaa väärindamise põhimõtted. Kujundame ministeeriumi keskseks riigimaade kasutuse poliitika suunajaks ja hoonestamata riigimaade nõustajaks, sh õigusakt riigi reservmaa sisustamiseks ning töötame välja võimalused riigimaa väärindamiseks.  Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord, mis on eelduseks tervikliku ülevaate loomisele erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või välja pakkuda vahetusmaana. Ressursitõhusaks riigimaade haldamiseks, väärindamiseks ja tehingute ettevalmistamiseks on vajalik infosüsteemi arendus.  2025. aastal valmistatakse ette ja 2026. aastal viiakse läbi järgmine maade korraline hindamine.  Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri maaomandi ulatust kajastava registri kaasajastamist. Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused kiiremaks andmete muutmiseks ja parandamiseks. Vajalik on jätkata piiratud asjaõiguste (PARI) digimisega. 7 Strateegilised dokumendid | Rahandusministeerium 7. Programmi tegevused ja teenused Programmi tegevuste mõõdikute tegelikud ja järgmise nelja aasta sihttasemed on esitatud tabelis 4. Lisas 1 on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused. Tabel 4. Programmi tegevuste eesmärgid ja mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi tegevused ja nende tase mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil Ruumilise planeerimise poliitika planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi kujundamine ja korraldamine tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks (MKM) läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi Detailplaneeringute kestuse mediaan algatamisest 21 19 18 17 16 kehtestamiseni kuudes* Allikas: MaRu 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud üldplaneeringute arv 31 73 73 73 73 (max 73) Allikas: MaRu Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate planeeringute 19% 75% 80% 85% 85% osakaal Allikas: MaRu Eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks Maakasutuspoliitika kujundamine tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas ja elluviimine (MKM) maakasutuspoliitika põhimõtetega Osakaal MaRu haldamisel olevatest maaüksustest, mille osas on maareservi analüüs teostatud, 74,1% 75,85% 76,06% 76,39% 76,7% %8 Allikas: MaRu Osakaal rendile antud MaRu hallatavatest põllumajanduslikest 84,3% 90,12% 90,16% 90,25% 90,3% maadest, %9 Allikas: MaRu 8 Analüüsitud kinnisasjade osakaal kogu MaRu haldamisel olevatest kinnisasjadest, (%). Arvestatakse katastriüksuste arvu järgi - maareservi analüüsi läbinud katastriüksuste osakaal (%) kõikide MaRu haldamisel olevate kinnisasjade kogupindalast. Mõõdiku täitmise tempo sõltub maareservi analüüsi töövahendi arenduse võimalusest. 9 Kasutusse antud põllumajandusliku maa osakaal kogu MaRu hallatavast põllumajandusmaast, % (ha). Arvestatakse MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade põllumajandusliku maa pindala järgi - kasutuslepinguga kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summa osakaal (%) kogu kinnisasjade MaRu haldamisel olevate maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute pindalade summast.  Kinnisomandi piiriandmete kvaliteet, %10 41,4% 41,7% 41,8% 41,9% 42,0% Allikas: MaRu Ruumiandmete hõive, analüüsid Eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele ja kättesaadavaks tegemine kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist (MKM) Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal, % 81 80 80 80 80 Allikas: MaRu Ruumiandmete kättesaadavus avaandmetena, % 52 59 62 65 68 Allikas: MaRu Maaparanduse poliitika Eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline rakendamine (MKM) kasutamine Teostusjoonised on avalikult kättesaadavad 0% 30% 40% 50% 50% Allikas: MaRu *Tegemist on uue mõõdikuga, mis aitab jälgida planeeringute tõhustamist. Mõõdiku tasemed erinevad 2026-2029 eelarvestrateegias kajastatust, lähtuda tuleb käesolevast programmist. Programmi tegevuste sisu aitavad täpsemalt lahti seletada programmi lisas 1 toodud teenuste lühikirjeldused. 7.1. Programmi tegevus 1 – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Programmi tegevuse eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kahe teenuse osutamise kaudu, milleks on ruumilise planeerimise poliitika kujundamine MKMis ja selle rakendamine MaRus. Ruumilist planeerimist kavandatakse ja viiakse ellu planeerimisseaduse ja selle alusel erinevate planeeringute koostamise ja rakendamise, alates üleriigilisest planeeringust ja riigi eriplaneeringutest kuni detailplaneeringuteni. See hõlmab suurt koordinatsiooni laia ringi huvitatud osapooltega ning rakendamist mitte ainult vastutavas valitsemisalas (MKM, MaRu), vaid ka laiemalt teiste valdkondade poliitikakujundajate (olulisemad nimetada!) ja rakendusasutuste ning kohalike omavalitsuste poolt. Lähiaastatel on vaja lõpetada üleriigilise planeeringu aastani 2050 koostamine ning tõhustada kogu planeerimismenetluste protsessi. Olulised vahendid selleks planeerimisseadus ning laialdane digipööre nii andmete kui ka protsesside digimisel, andmete kvaliteedi parandamisel ja rakenduste ühistele platvormidele toomisel. Lisameetmena on kavas vähendada ajamahukaid 10 Riiklikus ristkoordinaatsüsteeemis L-EST registreeritud piiripunktide osakaal (L-EST mõõdistatud piirimärgid - piiri kindlakstegemise märkega piirimärgid) x 100%) / kõik piirimärgid kokku) planeerimisprotsesse, loobudes detailplaneeringu nõudest olukordades, kus see ei loo lisaväärtust, ning soodustada projekteerimistingimuste alusel ehitamist. Programmi tegevuse tulemusi iseloomustavad:  kehtestatud üldplaneeringute arv, mis kirjeldab kui suures osas omavalitsutes on uue üldplaneeringu koostamise kaudu rakendatud 2025. aasta planeerimisseaduse põhimõtted ning loodud terviklik ruumilahendus ühinenud omavalitsustes;  keskses planeeringute andmekogus kättesaadavate planeeringute osakaal, mis toetab planeeringute tõhustamist, sh võimaldab info kiiremini leidmist kõikidel osapooltel ning vähendab vajadust paberkujul infot otsida;  alates 2024. aastast on vaatluse alla võetud täiendav mõõdik: detailplaneeringute kestuse mediaan algatamisest kehtestamiseni kuudes – tulenevalt võetud suunast tunduvalt lühendada detailplaneeringute menetlusaega. 7.2. Programmi tegevus 2 – Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine Programmi tegevuse eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse seitsme teenuse osutamise kaudu, millest üks on maakasutuspoliitika kujundamise teenus MKMis ja kuus maakasutuspoliitika rakendamise teenust MaRus. MaRu haldab enda volitatud valitsemisel olevaid riigimaid, viib nendega läbi maatoimingud, tegeleb maakorraldusega ja avalikes huvides maade omandamisega, kinnisvara hindamise ja analüüsimisega, teostab katastrimõõdistamist ja katastriandmete kvaliteedi kontrolli, mis panustab kinnisomandi piiriandmete kvaliteedi kasvu ja viib läbi maareformi. Maaressurssi, sh riigi maareservi, on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates seda käibesse ja väärtustades lähtuvalt planeeringujärgsest parimast kasutusest. Koosmõjus ÜRPiga on vajalik kujundada maakasutuspoliitilised suunised maa kui piiratud ressursi kasutamiseks konkureerivate huvide olukorras. Samuti on vajalik tõhustada kõigi riigimaade analüüsimise ja haldamise protsesse ja luua digitaalseid lahendusi, mis on eelduseks ressursitõhusal viisil nende käibesse suunamisel. 7.3. Programmi tegevus 3 – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kaheksa MaRu teenuse kaudu, sh kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamise (peab maakatastrit kui riigi põhiregistrit), ruumiandmete analüüsimise ja avalikustamise ning topograafiliste ja muude andmete hõivamise teenuste ning ehitisregistriga seotud teenuste kaudu. Valdkonna eesmärkide saavutamiseks teostab MaRu ka aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toiminguid ning toodab baasruumiandmeid ja hoiab topograafia andmekogu ajakohasena, samuti haldab geodeetilisi andmeid ja süsteeme. Asjakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsed e-teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed on seotud ühiskonna kõigi eluvaldkondadega ning toetavad Eesti keskkonna, julgeoleku, turvalisuse, pärandi, kultuuri jm hoidmist ning riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõime parandamist. Kvaliteetseid ja jätkusuutlikke teenuseid, mida on klientidel lihtne kasutada, saab luua ja nendes sisalduvaid andmeid otsuste tegemiseks kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Andmete hõivel ja nende ristkasutamisel ning teenuste loomisel välditakse andmete, sh erasektori andmete, dubleerimist. 7.4. Programmi tegevus 4 – Maaparanduse poliitika rakendamine Programmi tegevuse eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Tegevuste kirjeldus Programmi tegevuse eesmärk saavutatakse kolme MaRu teenuse osutamisega, mis kõik aitavad rakendada maaparanduspoliitikat. MaRu tegeleb maaparandussüsteemide ehitamise loamenetlusega ja nende toimimise tagamisega, annab nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti, sh korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide, sh tõendusdokumentide taotlemist, samuti maaparandussüsteemide nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet ning korraldab hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel. Maaparanduspoliitika kujundamine on ReM-i valitsemisalas ning selgitatud biomajanduse programmi tegevuse all. 8. Programmi juhtimiskorraldus Maa ja ruumiloome programm on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) programm kuhu panustab veel MKM-i valitsemisalast Maa- ja Ruumiamet (MaRu). Programm on seotud Regionaal- ja põllumajandusministeeriumiga läbi maaparanduspoliitika ja Kliimaministeeriumi vastutusalas oleva ehitusvaldkonnaga läbi ehitisregistriga seotud teenuste MaRu-s. Programmi koostab MKM vastavalt oma valitsemisala vastutusvaldkondadele. Programmi kinnitab majandus- ja tööstusminister pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse MKM-i kodulehel11. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevused toetavad erinevaid tulemusvaldkondi. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab MKM. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse. Tulemusaruanded avalikustatakse nii MKM- i kodulehel12. Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse valitsemisalade asutuste tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse. 11 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 12 Tegevuspõhine riigieelarve | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Vastut Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus aja asutus Programmi tegevus 1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine (MKM) Eesmärk: Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi 1.1. Ruumilise planeerimise Ruumiline planeerimine loob Üleriigilise planeerimisalase tegevuse suunamine, õigusloome, strateegiliste MKM poliitika kujundamine kõigil planeerimistasanditel dokumentide ja juhendite koostamine ruumilise arengu põhimõtete ja eeldused erinevaid suundumuste kujundamiseks, üleriigilise planeeringu, sh mereala planeeringu, arenguvajadusi riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine, tasakaalustava, kvaliteetse ja ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise koordineerimine, säästliku ruumikasutuse nõustamine (sh koolitamine ja õigusaktide tõlgendamine), rahvusvahelise tekkeks läbi andmepõhisuse koostöö ja teadusasutustega koostöö edendamine ja avaliku protsessi. 1.2. Ruumilise planeerimise Ruumiline planeerimine loob Ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamine, planeerimisseaduse MaRu poliitika rakendamine kõigil planeerimistasanditel alusel kohaliku omavalitsuse planeeringutele heakskiidu andmine, osapoolte eeldused erinevaid nõustamine (sh koolitamine) planeerimisalastes küsimustes ning kvaliteetse arenguvajadusi ruumi aluspõhimõtete ja planeerimise põhimõtete praktikasse rakendamine. tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi andmepõhisuse ja avaliku protsessi. Programmi tegevus 2: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine (MKM) Eesmärk: Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega 2.1. Riigimaade haldamine Riigi maade, kasutuslepingute Riigi maareservi haldamine, hooldamine, analüüsimine ja parima kasutuse MaRu ja nõuete haldamise tagamine. Maade võõrandamine kasutusvaldajatele ja hoonestajatele. Riigimaa ülesanded on täidetud kasutuslepingute haldamine, sh maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse õiguspäraselt ja tõhusalt. lepingute pikendamine. Maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksu lepingute haldamine ja hüpoteegipidaja ülesannete täitmine. Riigimaa enampakkumisel võõrandamine ja kasutamiseks andmine. 2.2. Maakasutuspoliitika Õigusraamistik riigi Maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ministeeriumi valitsemisel oleva MKM kujundamine maapoliitika kujundamiseks riigimaaga seotud ülesannete täitmise koordineerimine ning seisukohtade on loodud ja rakendatud andmine, valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ja juhendite ettevalmistamine, nõustamine ja õigusaktide tõlgendamine. 2.3. Maatoimingute Riigi maaga seotud toimingud Riigi huvide kaitsmine detailplaneeringute menetluses ja teede ning MaRu läbiviimine on tehtud õiguspäraselt ja tehnovõrkude projekteerimisel. Maa kasutusõiguse (servituut, isiklik tõhusalt. kasutusõigus) seadustamine juurdepääsuprobleemide lahendamiseks ning võrguühenduse rajamiseks kodudele ja ettevõtetele. Maa võõrandamine kohalikule omavalitsusele. Riigimaade arvestuse pidamine. 2.4. Avalikes huvides maade Omandamise menetlused Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise MaRu omandamine avaliku huviga menetluste läbiviimine, sealhulgas kinnisasjade ostmine, vahetamine, taristuprojektideks on tehtud maakorralduse läbiviimine ja sundvõõrandamine. Lisaks maakorraldustoimingute õiguspäraselt ja tõhusalt. teostamine riigimaade korrastamise eesmärgil ja tehinguteks ettevalmistamisel. 2.5. Maareform Maareform on õiguspäraselt Maareformi läbiviimisel riigi toimingute tegemine, sh maa erastamine, riigi MaRu lõpetatud, kõik maad kantud omandisse jätmine, munitsipaalomandisse andmine, riigimaale ehitise omaniku maakatastrisse ja saanud kasuks hoonestusõiguse seadmine ja iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata omaniku. maast kinnisasjadele juurdelõigete tegemine. Maareformi-alane nõustamine ja selgituste andmine. 2.6. Kinnisvara hindamine ja Kinnisvara väärtuse ja Maa korralise ja erakorralise hindamise läbi viimine ning hindamisalane MaRu analüüsimine kinnisvaratehingute info on nõustamine. Kinnisvara tehingute andmebaasi haldamine (andmete õigustatud isikutele vastuvõtmine notaritelt ja kättesaadavaks tegemine õigustatud isikutele). kättesaadav. Kinnisvaraturu analüüside koostamine ja publitseerimine. 2.7. Katastrimõõdistamise Katastriandmete ja Katastrimõõdistamise ja -kontrolliga parandatakse olemasolevate MaRu ja -kontrolli teostamine maamõõdu kvaliteet on katastriandmete täpsus ja tagatakse järelevalve litsentseeritud maamõõtjate tagatud. tegevuse üle. Programmi tegevus 3: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine (MKM) Eesmärk: Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist 3.1. Topograafiliste andmete Topograafilised alusandmed Eesti topograafia andmekogu tuumandmebaasi pidamine, andmete MaRu hõivamine on tõhusalt tagatud. ajakohastamine ja haldus, andmekvaliteedi tagamine ning andmevahetuse korraldamine. Topograafilisi alusandmeid kasutatakse kaartide tootmisel, teiste andmekogude pidamisel, ruumianalüüside tegemisel, planeeringute koostamisel, maa hindamisel, kitsenduste ulatuse määramisel jm. 3.2. Geodeetilise süsteemi Geodeetilised andmed ja Geodeetilise süsteemi haldamine, geodeetiliste andmete kogumine ning MaRu haldamine positsioneerimist tagavad kättesaadavaks tegemine, geodeetiliste punktide andmekogu pidamine ja ESTPOS võrgud on tõhusalt tagatud. (riiklik globaalse positsioneerimise (GNSS) satelliitandmete keskus) haldamine. 3.3. Kinnisasja ruumilise ja Kinnisasja piirid, ruumiline Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine on maakatastri kui riigi MaRu õigusliku ulatuse haldamine ulatus jm info on katastris põhiregistri pidamine. See hõlmab kõiki toiminguid, mis on seotud kinnisasja piiri tõhusalt tagatud. ja ruumilise ulatuse, maa looduslikku seisundit, maa väärtust ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimisega katastris ning katastriandmete kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamisega. 3.4. Ruumiandmete Ruumiandmed ja -teenused Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine hõlmab ruumiandmete ja - MaRu analüüsimine ja on tõhusalt tagatud. teenuste kättesaadavaks tegemist, nendega seotud toodete arendamist ning avalikustamine ruumiandmete analüüsimist. 3.5. Aadressi- ja Aadressi ja kohanimeandmed Aadressiandmete süsteemi haldamine ning koha-aadresside määramise ja MaRu kohanimeandmete haldamine on tõhusalt tagatud. aadressiandmete töötlemise ühtne korraldamine. Riikliku kohanimeregistri haldamine. 3.6. Aeromõõdistamine ja Aeropildistamise ja Aeropildistamise ja -laserskaneerimise korraldamine ning teostamine, MaRu laserskaneerimine laserskaneerimise andmed on aeropildistamise ja kõrgusandmete järeltöötlus, ortofotokaartide ja tõhusalt tagatud. kõrgusmudelite koostamine ning ajakohastamine. Lennuvahendi ja andmehõive seadmete haldamine. 3.7. Eesti ehitatud keskkonna Ehitussektorit puudutavate Ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside MaRu andmete haldamine otsuste langetamiseks koostamiseks usaldusväärse info kogumine, säilitamine, töötlemine, vajalike andmete hoidmine ja väärindamine ja sobival kujul kättesaadavaks tegemine läbi riiklikult tagatud väärindamine. digitaalse keskkonna eraisikutele, ettevõtetele, omavalitsustele, riigiametitele ja teistele osapooltele ning selle keskkonna arendamine. 3.8. E-ehituse platvormi ja Ehitise eluringi menetluste ja Ehitise eluringiga seotud menetluste tegemiseks, ehitussektori tootlikkust MaRu ehitisregistri ülalpidamine tegevuste tõhusamat ja tõstvate tegevuste läbi viimiseks, erinevate riiklike sündmusteenustega ning arendamine läbipaistvamat läbiviimist sidumiseks vajaliku tõhusa, lihtsa ja läbipaistva riikliku keskkonna ülalpidamine ja toetava riikliku digitaalse arendamine. keskkonna ülalpidamine ja arendamine. Programmi tegevus 4: Maaparanduse poliitika rakendamine (MKM) Eesmärk: Keskkonnasäästliku maaparandustegevusega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine 4.1. Maaparandussüsteemi Tagada maa kasutatavus ja Projekteerimistingimuste, ehituslubade sh keskkonnamõju eelhinnangud ja MaRu ehitamine omaniku teadlikkus kasutuslubade andamine. Euroopa Liidu ühise põllumajanduse poliitika maaparandussüsteemidest, maaparanduse abinõude rakendamine, maaparandusalal tegutsevate ettevõtete seotud riskidest ja registri volitatud töötleja ülesannete täitmine. kohustustest. 4.2. Maaparanduse Keskkonnasäästliku Maaparandussüsteemi toimimist mõjutavate tegevuste ennetamiseks MaRu kooskõlastused maaparandusega säilitada kooskõlastuste andmine. Teostusjooniste ja muu maaparandusteabe maatulundusmaa väljastamine. Maaparandusühistutega soetud toimingud. kasutatavus. 4.3. Maaparandussüsteemide Tagada Maaparanduse ehituse ja hoiu järelevalve teostamine, riigi poolt korras hoitavate MaRu toimimise tagamine maaparandussüsteemide ühiseevoolude hoiu korraldamine, maaparandusseire, maaparandussüsteemide toimimine registri volitatud töötleja ülesannete täitmine. LISA 2. Teenuste rahastamiskava, MKMi valitsemisala (eurodes) Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Teenuse nimetus 2026 2027 2028 2029 Programmitegevus 1: Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine -2 096 242 -1 859 739 -1 829 570 -1 818 974 Ruumilise planeerimise poliitika rakendamine -707 935 -707 935 -707 935 -707 935 Programmitegevus 2: Maakasutuspoliitika kujundamine ja elluviimine Maakasutuspoliitika kujundamine -778 158 -700 904 -670 709 -660 113 Riigimaade haldamine -2 728 521 -2 675 974 -2 675 974 -2 675 974 Maatoimingute läbiviimine -774 611 -760 808 -760 808 -760 808 Avalikes huvides maade omandamine -324 336 -308 908 -308 908 -308 908 Maareform -2 475 004 -2 434 962 -2 434 962 -2 434 962 Kinnisvara hindamine ja analüüsimine -426 718 -420 222 -420 222 -420 222 Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine -657 631 -645 451 -645 451 -645 451 Programmitegevus 3: Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine Eesti ehitatud keskkonna andmete haldamine -391 374 -422 423 -322 423 -322 423 E-ehituse platvormi ja ehitisregistri ülalpidamine ning arendamine -391 374 -422 423 -322 423 -322 423 Topograafiliste andmete hõivamine -1 386 883 -1 353 592 -1 353 592 -1 353 592 Geodeetilise süsteemi haldamine -385 761 -377 641 -377 641 -377 641 Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine -1 825 272 -1 669 546 -1 669 546 -1 669 546 Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine -757 883 -740 019 -740 019 -740 019 Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine -409 613 -403 118 -403 118 -403 118 Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine -579 002 -571 695 -571 695 -571 695 Programmitegevus 4: Maaparanduse poliitika rakendamine Maaparandussüsteemi ehitamine -758 879 -720 113 -720 113 -720 113 Maaparanduse kooskõlastused -714 239 -677 753 -677 753 -677 753 Maaparandussüsteemide toimimise tagamine -758 879 -720 113 -720 113 -720 113