Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

03.02.2026 Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärk on tagada siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määruse (EL) 2024/27471 (edaspidi IMERA) ning sellega seotud koondmääruse (EL) 2024/27482 rakendamine Eesti õiguses. IMERA on tulevaste kriiside mõjudele reageerimiseks loodud vahend, mis tugineb varasematest kriisidest saadud kogemustele, sealhulgas COVID-19 pandeemiale, energiakriisile ja Venemaa agressioonisõjale. Määrus loob struktureeritud aluse ELi siseturu toimimist mõjutavate häirete varajaseks tuvastamiseks, nendeks valmistumiseks ja neile reageerimiseks ning kehtestab asjakohase koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse raamistiku. IMERA eesmärk on ära hoida kriisides vaba liikumise takistusi ja tarneahelate häireid, mis võivad põhjustada kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste nappust. Eesti õiguskord ei sisalda hetkel norme ega halduskorraldusi, mis võimaldaksid ELi tasandil kokku lepitud siseturu kriisiohje meetmete rakendamist. Käesoleva eelnõuga kavandatakse sätestada IMERAst tulenevad normid ja halduskorralduslikud meetmed, millega määratakse kindlaks nende meetmete rakendamise eest vastutavad pädevused ja korraldus. Kõnesoleva eelnõu kohase seaduse jõustumisel määratakse hädaolukorra seaduse alusel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) teabevahetuse keskasutuse (central liaison office, CLO) ning siseturu hädaolukorra ajaks ühtse kontaktpunkti (single point of contact, SPC) ülesanded. Nende ülesannete praktiliseks täitmiseks sõlmib MKM halduslepingu AS-iga Eesti Varude Keskus (edaspidi EVK), kellel on senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide maandamisel, mis on olemuselt sarnane IMERA raames vajaliku koordineeriva rolliga. Pikemalt on EVK valik käsitletud ja põhjendatud jaotises 3.1.1 „Keskse teabevahetuse keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine“. Seadusemuudatused võimaldavad rakendada IMERAst tulenevat siseturu kriisiohje struktuuri:  siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime nõukoda (edaspidi IMERA nõukoda): vastutab Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) abistamise ja nõustamise eest valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal; 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2747, 8. november 2024, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/2748, 8. november 2024, millega muudetakse määrusi (EL) nr 305/2011, (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2023/988 ja (EL) 2023/1230 vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis on tingitud siseturu hädaolukorrast. 1   nähakse ette viimase abinõuna võetavad meetmed juhuks, kui kriis seab ohtu elutähtsate kaupade tarned ja teenuste osutamine (näiteks teabepäringud ja prioriteetsed kaupade tootmise/tarnimise taotlused ettevõtjatele);  valvsus- või hädaolukorrarežiimi kehtestamise korral: leevendusmeetmed (näiteks koordineeritud hanged, erandid vastavushindamisest, digilahendused kriisi seisukohast oluliste töötajate liikumise tagamiseks), mida liikmesriigid saavad kasutada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste pakkumise ning nende liikumise tagamiseks;  nähakse ette stressitestide ja matkeharjutuste läbiviimine ELi tasandil. Muudatuste mõju avaldub eelkõige siseturu hädaolukorra režiimis ning sellele eelnevas valvsusrežiimis, mistõttu on mõju esinemise sagedus üldjuhul madal ja sõltub komisjoni otsusest vastav režiim kehtestada. Muudatused mõjutavad nii riigiasutusi kui ka ettevõtjaid, tuues kaasa täiendavad ülesanded kriisiga seotud teabe kogumiseks, jagamiseks ja tarneahelate jälgimiseks. Ettevõtjate halduskoormus võib kriisiajal suureneda seoses teabepäringutele vastamise ja prioriteetsete taotluste täitmisega, kuid koordineeritud seire ja teabevahetus aitavad vähendada ootamatuid katkestusi ning toetavad stabiilsemat ettevõtluskeskkonda. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei kohaldata, sest eelnõu käsitleb riigikaitse ja julgeoleku seisukohalt olulisi muudatusi, mille puhul nimetatud nõuet ei rakendata. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna piiriüleste teenuste nõunik Svetlana Štšur ([email protected], +372 5885 1221), strateegia ja teenuste juhtimise valdkonna kriisivalmiduse juht Ingrid Teinemaa ([email protected], +372 527 9797) ning toote nõuetele vastavuse seaduse osas metroloogia ja seadme ohutuse nõunik Maanus Urb ([email protected], +372 5663 2448). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Merike Koppel ([email protected]). Õiguslikke ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõukohase seadusega muudetakse hädaolukorra seadust (HOS) (RT I, 30.12.2025, 19), halduskoostöö seadust (HKTS) (RT I, 08.07.2025, 24), maksukorralduse seadust (MKS) (RT I, 02.10.2025, 4) ning toote nõuetele vastavuse seadust (TNVS) (RT I, 11.03.2025, 3). Eelnõu on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga3 (edaspidi TSIRKS), mille § 195 kohaselt kavandatakse HOS kehtetuks tunnistada. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Kõnesolev eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Selle eesmärk on tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 ning sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine Eesti õiguses. 3 Riigikogu menetluses, eelnõu nr 668 SE, seisuga 21. juuli 2025. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2747 kaasneva koonddirektiiviga (EL) 2024/2749 tehtavad muudatused kümnesse tootedirektiivi ei kuulu käesoleva eelnõu reguleerimisalasse ning nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva ministri määrusega. Nimetatud õigusaktidega kehtestatakse uus, kogu ELi hõlmav siseturu kriisiohjestruktuur ning täiendatakse EL ühtlustamise õigusakte erakorraliste vastavushindamismenetlustega, mida kohaldatakse kriisi seisukohast oluliste toodete puhul siseturu hädaolukorrarežiimi ajal. Eesti seisukohad SMEI/4IMERA paketi kohta kinnitati 26. jaanuari 2023. a Vabariigi Valitsuse istungil5. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Kõnesoleva seaduse eesmärk on tagada IMERA ja sellega seotud koondmääruse kohaldamise jaoks vajalikud siseriiklikud normid ja halduskorraldused. Seadusemuudatused loovad eeldused, et Eesti pädevad asutused saavad täita IMERA meetmete raamistikust tulenevaid ülesandeid, teha komisjoni ja teiste liikmesriikidega valmisolekurežiimis vajalikke ettevalmistusi ning tegutseda siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal kiiresti ja koordineeritult. Seadusemuudatused toetavad eelkõige järgmiste IMERA meetmete rakendamist:  teabevahetuse korraldamine siseriiklikult, komisjoni ja liikmesriikide vahel teabevahetuse keskasutuse kaudu (EVK);  tarneahelate jälgimine valvsusrežiimi ajal (pädevad asutused seiravad – teavet koondab ja edastab Komisjonile ja teistele liikmesriikidele EVK);  kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele ja tööandjatele asjakohase teabe kättesaadavuse tagamine hädaolukorra ajal ühtse kontaktpunkti (EVK) kaudu;  vastavushindamisest ajutise erandi rakendamine kriisi seisukohast oluliste toodete puhul (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)). Koondmäärus (EL) 2024/2748, mis kaasneb IMERAga, ei muuda kehtivaid toodetele kehtestatud tehnilisi nõudeid, kuid sätestab erakorralised vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve menetlused valitud tehniliste toodete kohta, mida rakendatakse üksnes siseturu hädaolukorrarežiimi ajal. Erakorralise vastavushindamise erandi rakendamiseks antakse toote nõuetele vastavuse seaduses pädevale asutusele (TTJAle) volitus otsustada vastavushindamisest ajutise erandi kohaldamise üle siseturu hädaolukorrarežiimis kriisi seisukohast oluliste toodete puhul. Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamine, kuna tegemist on Euroopa Liidu vahetult kohaldatava õiguse rakendamisega Eesti õiguskorras. 4 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) 2679/98. 5 Dokumendi number: 23-0785/01; link: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0877c904-5e0d-4b6d- 9d3c-bd4d3adb1dfe . 3 2.1. Ülevaade küsimuse senisest õiguslikust regulatsioonist ja selle rakendamise praktikast Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 1.–2. oktoobri 2020. aasta järeldustes, et EL peab kriisiolukordades tegelema siseturu killustatuse, tõkete ja nõrkustega. Sellele järgnes komisjoni algatus luua ühtse turu hädaolukorra mehhanism (Single Market Emergency Instrument, SMEI), mille eesmärk oli tagada isikute, kaupade ja teenuste vaba liikumine ning suurendada läbipaistvust ja koordineeritust kriiside ajal. Algatus oli komisjoni 2022. aasta tööprogrammi osa. 2024. aastal jõudsid Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament SMEI küsimuses poliitilisele kokkuleppele. Pärast kokkuleppe saavutamist nimetati algatus ümber IMERAks. Enne IMERA vastuvõtmist puudus Euroopa Liidu õiguses horisontaalne raamistik, mis võimaldaks süsteemselt valmistuda siseturu toimimist mõjutavateks kriisideks ning koordineeritult neile reageerida. Kuigi üksikud valdkondlikud mehhanismid – näiteks kiipide määruse (EL) 2023/1781 kriisirežiim – sisaldasid piiratud kriisimeetmeid konkreetsete toodete puhul, ei olnud ELis ühtset mehhanismi, mis hõlmaks nii kriisieelse valmisoleku, tarneahelate jälgimise ja varajase hoiatamise kui ka siseturu hädaolukorra ajal kohaldatavad meetmed. Eestis reguleerib kriisivalmidust ja kriiside lahendamist hädaolukorra seadus. See loob üldise raamistiku hädaolukordade ennetamiseks, neile reageerimiseks ja neist taastumiseks ning määrab kindlaks pädevusvaldkonnad ja juhtimisstruktuuri. Seadus kohustab asutusi koostama riskianalüüse ja hädaolukorra lahendamise plaane. Kuigi HOS ei reguleeri otseselt siseturu toimimise tagamist kriisiolukorras, on IMERA raamistik oma olemuselt tihedalt seotud HOSi reguleerimisalaga. IMERA keskendub kriiside mõjule siseturu toimimisele ning eeldab liikmesriikidelt valmisolekut, olukorrateadlikkust, asutustevahelist koordineerimist ja teabevahetust valvsus- ja hädaolukorra režiimides – need on funktsioonid, mis on HOSi alusel juba osa riiklikust kriisijuhtimise süsteemist. IMERA rakendamine HOSi kaudu võimaldab siduda siseturu kriisihalduse olemasoleva riikliku kriisivalmiduse ja -juhtimise raamistikuga, vältides paralleelsete struktuuride loomist ning tagades, et IMERA-st tulenevad ülesanded, sealhulgas CLO ja SPC määramine ning nende ülesannete täitmine, integreeritakse loogiliselt Eesti kriisijuhtimise süsteemi. Käesolev eelnõu HOS muudatus puudutab vaid riigisisest korraldust avaliku ülesande täitmise korraldamiseks, st CLO ja SPC määramiseks, ega reguleerita muid kriisiolukorra korralduse küsimusi, sealhulgas teiste riikide ja ettevõtjatega toimuva teabevahetuse sisu ja korda, mis tuleneb vahetult IMERA määrusest. Juhul kui HOS tunnistatakse TSIRKS jõustumisel kehtetuks, viiakse IMERA rakendamiseks vajalikud sätted – sealhulgas CLO ja SPC määramine – sisuliselt samas sõnastuses üle TSIRKS- i 5. jakku (kriisi lahendamine), finantssektori erandit käsitleva sätte järele (§ 361). 2.2. Ülevaade IMERAst IMERA on Euroopa Liidu uus horisontaalne kriisiohjeraamistik, mis on loodud COVID-19 pandeemiast ja hilisematest geopoliitilistest kriisidest (näiteks Venemaa sõda Ukraina vastu) saadud õppetundide põhjal. IMERA eesmärk on kaitsta siseturu toimimist ulatuslike kriiside ajal ja tugevdada selle struktuurset vastupanuvõimet. 4 IMERA ei asenda valdkondlike erimehhanisme ega asutusi, nagu terviselase hädaolukorra valmisoleku ja reageerimise amet HERA6, toiduga kindlustatuse kriisimehhanism EFSCM7, kriisidele poliitilise reageerimise kord IPCR8, Schengeni piirieeskirjad (Schengen Borders Code), ega transpordi hädaolukorra mehhanismi. Selle asemel loob IMERA vajaliku kihi, et siduda need mehhanismid ja struktuurid omavahel paremini kokku, võimaldades kiiremat teabevahetust ja otsustusmehhanisme, eriti valdkondades, kus üksikute liikmesriikide tegevus või reageerimine võib muutuda vastuoluliseks ja takistada siseturu toimimist kriisi ajal. IMERA kohaldamisala katab suure osa siseturuga seotud liikumisvabadusest. See tähendab, et üldreeglina kuuluvad IMERA reguleerimisalasse kõik kaubad ja teenused, mis liiguvad ELi siseturul, samuti inimesed – sealhulgas töötajad, kes liiguvad liikmesriikide vahel. Praktikas hõlmab see näiteks tootmisseadmeid, tööstustooteid, logistikateenuseid, side- ja IT-teenuseid, aga ka töötajaid, kes on seotud kriitiliste teenuste osutamise või kaupade tootmise ja tarnimisega. IMERA eesmärk on tagada, et nende kaupade, teenuste ja töötajate liikumine ei katkeks ka tõsiste kriiside ajal – olgu selleks loodusõnnetus, tervishoiualane hädaolukord või geopoliitiline konflikt. Samas on IMERAs selgelt loetletud ka teatud valdkonnad, mida see raamistik otseselt ei reguleeri. Nendeks on finantsteenused (nt pangandus, kindlustus, investeerimisteenused) ja kapitali vaba liikumine, mis kuuluvad teiste ELi õigusaktide kohaldamisalasse. Samuti ei kuulu IMERA kohaldamisalasse energia- ja kaitsetooted – näiteks elekter, maagaas, vedelkütused, relvad ja muu kaitsevarustus – kuna neid reguleerivad eraldi raamistikud. Lisaks on selle kohaldamisalast osaliselt välja jäetud ka need meditsiinilised tooted ja vastumeetmed, mis on juba HERA koordineerida – näiteks vaktsiinid või antidoodid. See ei tähenda siiski, et IMERA nende toodete või teenuste suhtes üldse ei kohalduks. Kuigi IMERA ei sätesta neile sektoritele konkreetseid tootenõudeid, vastavushindamise menetlusi või teenuseosutamise sisereegleid, kohaldub siiski nende kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumise kaitse. Nende toodete suhtes kohaldatav erand näeb ette, et nendele jäävad kohaldatavaks vaba liikumist soodustavad meetmed (artiklid 20–22), läbipaistvust käsitlevad sätted (artikkel 23) ning IMERA digivahendite kasutamine (artikkel 44). See tähendab, et liikmesriigid ei tohi kriisiolukorras omavoliliselt piirata selliste kaupade või teenuste ELi-sisest liikumist ega takistada töötajate liikumist, välja arvatud juhul, kui mõnes teises ELi mehhanismis on kehtestatud selgesõnaline erand. Näiteks ei tohiks liikmesriik takistada vaktsiinide või kütuse transiiti läbi oma territooriumi teise liikmesriiki, ega piirata energiataristu või meditsiiniinfrastruktuuri toimimiseks vajalike töötajate liikumist. Teisalt on IMERA oma kohaldamisalast täielikult välja jätnud pooljuhid, energiatooted, finantsteenused ning kaitseotstarbelised tooted. Selle eesmärk on tagada õiguslik sidusus ja vältida dubleerimist, kuna neid sektoreid reguleerivad juba eraldiseisvad ja spetsiaalsed kriisiraamistikud. IMERA roll on tagada, et ükski liikmesriik ei kasutaks kriisiolukorda oma piiride sulgemiseks, kaupade kinnihoidmiseks või kriitiliste teenuste eraldamiseks viisil, mis kahjustab siseturu terviklikkust ja solidaarsust. See on eriti oluline ulatuslike ja mitmetahuliste kriiside ajal, mil 6 Directorate-General for Health Emergency Preparedness and Response Authority 7 Ensuring global food supply and food security - European Commission 8 How does the Integrated Political Crisis Response (IPCR) mechanism work? - Consilium 5 liikmesriikide otsustel on vältimatult piiriülene mõju. IMERA loob mehhanismi, mis võimaldab kriitilisi sektoreid vajaduse korral valdkondlikult reguleerida, kuid tagab samal ajal siseturu põhivabaduste toimivuse. 2.2.1. IMERA institutsionaalne raamistik IMERA keskmes on uus ja mitmekihiline institutsionaalne raamistik, mille eesmärk on tagada valmisoleku-, valvsus- ja hädaolukorra režiimi ajal tõhus, läbipaistev ja koordineeritud koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel. Raamistik tugineb kolmele peamisele sambale:  IMERA nõukoda (IMERA Board),  Teabevahetuse keskasutused (CLOd) ning  ühtsed kontaktpunktid (SPCd). IMERA nõukoda (edaspidi nõukoda) on raamistiku juhtiv ja suunav organ, mille koosseisu kuulub üks esindaja igast liikmesriigist koos asendusliikmega. Nõukoja töö eest vastutab komisjon, kes juhib selle koosolekuid ja koordineerib päevakorda. Lisaks liikmesriikidele saavad IMERA nõukoja töös vaatlejana osaleda ka Euroopa Parlament, komisjoni teised kriisiohjega seotud üksused, rahvusvahelised organisatsioonid ning asjakohased kolmandad riigid. Samuti on nõukoja töösse võimalik kaasata vaatlejana sidusrühmade esindajaid, ettevõtjaid ja sotsiaalpartnereid. Nõukoda annab soovitusi, koostab kriisianalüüse ja kujundab ühiseid seisukohti IMERA meetmete elluviimiseks eri režiimide ajal – just nõukoda hindab, kas olukord võib eskaleeruda siseturu hädaolukorraks, ning toetab komisjoni vastava režiimi (valvsus- või hädaolukorrarežiimi) väljakuulutamise ettepaneku tegemisel. Teabevahetuse keskasutus (CLO) on iga liikmesriigi määratud keskne institutsionaalne üksus, mis vastutab IMERA meetmetega seotud teabe koondamise, töötlemise ja edastamise eest. CLO tegevus on kahepoolne: ühelt poolt koondab ta teavet riigisiseselt ning teiselt poolt suhtleb teiste liikmesriikide CLOde ja EL tasandi CLOga. CLO ülesannete hulka kuulub ka varajaste hoiatuste ehk ad hoc hoiatuste edastamine – need on konkreetsete ja oluliste häirete või riskide kohta käivad teated, mis võivad ohustada siseturu toimimist või kriitiliste kaupade ja teenuste kättesaadavust. Tegemist ei ole igapäevaste häiretega, vaid hoiatustega, millel võib olla laiem mõju ELi siseturule või mis võivad viidata kriisi eskaleerumise võimalusele. Valvsus- ja hädaolukorrarežiimi ajal muutub CLO roll eriti oluliseks, sest kriitiline teave peab liikuma kiiresti ja usaldusväärselt nii riigisisesel tasandil kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. CLO edastab kogu kriisi seisukohast olulise teabe SPC-le. Ühtne kontaktpunkt (SPC) tegutseb liikmesriikides siseturu hädaolukorrarežiimi ajal eeskätt kodanike, tarbijate, ettevõtjate, töötajate ja nende esindajate tugistruktuurina. SPC kaudu peab lõppkasutajal olema taotluse alusel võimalik saada pädevatelt asutustelt teavet kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist puudutavate riiklike piirangute kohta, mis on kehtestatud siseturu hädaolukorra ajal. Lisaks pakub SPC tuge riiklike siseturu kriisiga seotud menetluste ja vorminõuete täitmisel, näiteks digivormide rakendamise korral kriisi seisukohast oluliste teenuseosutajate piiriülese liikumise hõlbustamiseks (IMERA artikkel 22). 6 2.2.2. IMERA kolm kriisivalmiduse astet IMERA reguleerib kolme järjestikust kriisivalmiduse astet: valmisolekurežiim (või erandolukorra raamistik), valvsusrežiim ja siseturu hädaolukorrarežiim. Valmisolekurežiim tähendab IMERA kontekstis süsteemset ja pidevat ettevalmistust võimalikuks kriisiks. Selles protsessis täidab CLO keskset rolli siseriikliku teabevahetusvõrgustiku ülesehitamisel ja pädevate asutuste kaardistamisel, tagades, et kriisiolukorras oleks selge vastutusahel ja toimiv teabevahetus. Pädevate asutuste ülevaates tuleb selgelt välja tuua, millised rollid ja ülesanded on igale asutusele riigisisese õiguse alusel määratud siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide ajal. Valmisoleku osana on CLO-l ka kohustus edastada komisjonile ja teistele liikmesriikide CLOdele ad hoc hoiatused. Hoiatuse otsustamisel võtab CLO arvesse juhtumi mõju ulatust, kestust, piiriülest mõju ning seda, kas häire puudutab elutähtsate kaupade või teenuste tarneahelaid. Edastatud teavet käideldakse kooskõlas liidu ja riigisiseste konfidentsiaalsusnõuetega. ELi tasandil toetab valmisolekut IMERA nõukoda, kes hindab süsteemseid riske ja nende võimalikku mõju siseturule ning teeb komisjonile ettepanekuid koordineeritud valmisolekumeetmete kavandamiseks. Valmisoleku toetamiseks arendab Komisjon kriisiohje haldusplatvormi (ECMP), mis hakkab toimima IMERA keskse teabevahetus- ja koordineerimisvahendina. Platvorm võimaldab reaalajas teabe jagamist, dokumentide vahetust, menetluste haldamist ning ametkondadevahelist koostööd komisjoni ja liikmesriikide vahel. ECMP esimene prooviversioon on juba valmis, kuid selle kasutuselevõtt on eeldatavalt kavandatud 2026. aasta lõpupoole, millele eelneb vahepealne testimisperiood. Valmisolekurežiimi kuulub ka vabatahtlike koostööprotokollide ettevalmistamine, mille raames võivad ettevõtjad koostöös komisjoniga kokku leppida eeldatavate häirete spetsiifilistes parameetrites, osalejate rollijaotuses ning selliste protokollide aktiveerimise mehhanismides ja nendega seotud meetmetes. Lisaks sellele töötab komisjon välja koolitused ja matkeharjutused CLOde töötajatele, et tugevdada kriisiks valmisolekut. Koolitused põhinevad varasemate kriiside kogemusel ning hõlmavad kogu kriisiohjamise tsüklit alates riskide tuvastamisest kuni meetmete rakendamiseni. Süsteemse valmisoleku osana viib komisjon nõukoja arvamusele tuginedes läbi stressiteste, sealhulgas sektori- ja piirkonnapõhiseid matkeharjutusi, mille eesmärk on hinnata võimalike siseturuhäirete mõju ja nende maandamise vajadust. Komisjon korraldab stressiteste regulaarselt, vähemalt kord kahe aasta jooksul, kaasates CLOde töötajaid ja vajaduse korral ka teisi sidusrühmi. Stressitestide tulemused edastatakse IMERA nõukojale ja nende kohta avaldatakse aruanne. Valvsusrežiim on IMERA kriisivalmidussüsteemi teine tase, mille eesmärk on tõsta siseturu seirevalmidust olukorras, kus on ilmnenud esialgsed viited võimalikule kriisile. Valvsusrežiimi kehtestamise ettevalmistus algab riikliku CLO ad hoc hoiatusest komisjonile võimaliku siseturuhäire kohta. Seejärel hindab IMERA nõukoda esitatud teavet ning annab 7 komisjonile oma arvamuse kriisi potentsiaalse mõju kohta. Nõukoja arvamust arvesse võttes võib komisjon teha nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu valvsusrežiim. Režiim kehtestatakse nõukogu rakendusaktiga (artikkel 14 lõige 1), milles määratakse kindlaks selle kestus (maksimaalselt kuus kuud, pikendamise võimalusega) ning rakendusakti kohustuslikud elemendid, sealhulgas kriisi esmane iseloomustus ja selle mõju siseturule, loetelu elutähtsatest kaupadest ja teenustest ning valvsusmeetmete pakett, millega liikmesriigid peavad valvsusrežiimi ajal arvestama. Valvsusrežiimi üks olulisemaid meetmeid on elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate seire. Tarneahelate olukorda jälgivad liikmesriikide pädevad asutused, kes koguvad teavet tootmisvõimsuste, tarnetingimuste, kitsaskohtade ja võimalike sõltuvuste kohta, et tuvastada varakult potentsiaalsed turuhäired. Pädevad asutused edastavad seiretegevuse järeldused komisjonile ja IMERA nõukojale CLO kaudu. Juhul kui tarneahela olukorra hindamiseks ei ole võimalik saada vajalikku teavet muudest allikatest, võivad liikmesriikide pädevad asutused esitada valvsusrežiimi käigus koostatud ülevaate alusel valitud ettevõtjatele teabe vabatahtliku esitamise taotluse. Siseturu hädaolukorra režiim on IMERA kriisijuhtimissüsteemi kõrgeim aste, mida kasutatakse olukorras, kus siseturgu mõjutav häire on muutunud ulatuslikuks ja tõsiseks ning ohustab kaupade, teenuste või isikute vaba liikumist kogu liidus. Hädaolukorra režiimi kehtestamine tugineb sarnaselt valvsusrežiimi aktiveerimisele CLO edastatud ad hoc hoiatusele ning IMERA nõukoja hinnangule kriisi ulatuse ja mõjude kohta. Nende sisendite põhjal teeb komisjon Euroopa Nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu hädaolukorra režiim. Režiim kuulutatakse välja nõukogu rakendusaktiga, mis võib kehtida kuni kuus kuud ning mida on võimalik vajaduse korral pikendada. Rakendusaktis määratakse kindlaks kriisi täpsem iseloom, kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused ning meetmed, mille eesmärk on tagada siseturu toimimine hädaolukorra ajal. Siseturu hädaolukorrarežiimis täidavad liikmesriikide CLOd keskset rolli siseturuga seotud kriisiteabe koondamisel ja edastamisel. Riiklik SPC abistab pöörduvaid riiklike kriisimeetmete ja liikumispiirangute kohta teabe saamisel ning nende kohaldamise mõistmisel. Hädaolukorra väljakuulutamisega kaasneb kriisimeetmete pakett, mille eesmärk on hoida ära siseturu edasine destabiliseerumine, leevendada tarnehäireid ning taastada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine. 2.2.3. IMERA meetmed siseturu hädaolukorrarežiimi ajal Üks IMERA siseturu hädaolukorrarežiimi kõige konkreetsemaid ja praktilisemaid sekkumismeetmeid on kriisi seisukohast oluliste tehniliste toodete vastavushindamise lihtsustamine. Tavapärastes tingimustes peavad sellised tooted – näiteks elektriseadmed, raadioseadmed, ehitustooted, masinad ja muud ELi ühtlustamisõigusaktidega kaetud tehnilised tooted – läbima ametliku vastavushindamismenetluse enne, kui neid võib ELi turule lasta. Selle protsessi käigus kinnitab sõltumatu teada antud asutus, et toode vastab kõigile Euroopa Liidu ohutus- ja kvaliteedinõuetele. 8 Hädaolukorras võib aga selline standardmenetlus osutuda ajamahukaks ja tekitada tarneahelates tõrkeid, millel on otsene mõju elanike heaolule ja ettevõtjate toimevõimele. Näiteks pandeemia ajal põhjustas isikukaitsevahendite nappus kriitilisi olukordi, kuna mitmed tooted ei jõudnud turule piisavalt kiiresti. Selliste olukordade vältimiseks sätestab IMERA, et teada antud asutused peavad komisjoni rakendusaktiga määratud kriisi seisukohast oluliste toodete vastavushindamise prioriteetseteks hinnatud taotlusi menetlema eelisjärjekorras. See tähendab, et nende toodete hindamine peab toimuma kiirendatud korras ning vajaduse korral eraldi töövoona, et tagada kiire turulepääs ja vältida viivitusi, mis tekiksid nende käsitlemisel koos vähem kriitiliste toodetega. Lisaks näeb IMERA ette, et liikmesriigid võivad erandkorras lubada kriisi seisukohast oluliste toodete turuleviimist ka ilma teada antud asutuse osaluseta vastavushindamises. Sellisel juhul peab tootja ise tõendama, et toode vastab kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele. Selleks võib tugineda rahvusvahelistele või riiklikele standarditele või komisjoni määratud ühistele kirjeldustele, mis loovad eeldatava vastavuse. Selline erand võimaldab näiteks teatud masinate, seadmete või logistika taristuga seotud tehniliste toodete kiiremat turuleviimist ilma liigsete halduslike viivitusteta. Järgmine oluline meede on IMERA raames komisjoni õigus esitada ettevõtjatele kriisi seisukohast oluliste toodete tarnimiseks või tootmiseks prioriteetseid taotlusi. See tähendab, et kui mõni ettevõtja on võimeline tootma või tarnima kriisi seisukohast olulisi kaupu, võib komisjon paluda neil täita neid taotlusi eelisjärjekorras. Selline palve põhineb „täida või põhjenda“ (comply or explain) lähenemisviisil – ettevõtjal on kohustus kas tellimus täita või esitada põhjendus selle mittetäitmise kohta. Sarnane mehhanism kehtib ka komisjoni teabepäringute puhul. Siseturu hädaolukorras võib komisjon küsida ettevõtjatelt teavet nende tootmisvõimsuse, olemasolevate varude või tarnevõimekuse kohta. Ettevõtjad peavad sellistele päringutele vastama või keeldumist põhjendama. Siseturu hädaolukorra režiimis võivad liikmesriigid samuti ühineda komisjoni korraldatavate kriisi seisukohast oluliste toodete koordineeritud või ühishangetega. Hädaolukorrarežiimil rakendatakse ka meetmeid, mis toetavad kriitiliste töötajate vaba liikumist (näiteks tervishoiu-, energia-, transpordi- või toidutööstuse töötajad) siseturul. Komisjon võib kehtestada ühtsed digivormid või standardiseeritud tõendid, mis kinnitavad töötaja rolli kriisi seisukohast olulises tarneahelas või teenuses, et lihtsustada nende piiriülest liikumist. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga muudetakse hädaolukorra seadust, halduskoostöö seadust, maksukorralduse seadust ja toote nõuetele vastavuse seadust, et sätestada IMERA ja koondmääruse kohaldamiseks vajalikud koostöö ja teabevahetuse korralduse ning vastavushindamise erandi rakendamise siseriiklikud alused. 3.1. Hädaolukorra seaduse muutmine 3.1.1. Teabevahetuse keskasutuse ja ühtse kontaktpunkti määramine (uus § 141) 9 HOSi uue §-ga 141 sätestatakse IMERA rakendamiseks vajalikud sätted CLO ja SPC määramise kohta. Lõikega 1 sätestatakse, et teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1 tähenduses täidab MKM. Lõiked 2–4 sätestavad alused teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunktiga seotud ülesannete andmiseks MKMilt HOS § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule (EVK) halduslepinguga. EVK valiku põhjuseks on selle senine kogemus varude ja tarneahelatega seotud riskide maandamisel, mis on sarnane IMERA alusel vajaliku koordineeriva rolliga. Kuigi IMERA kohaldamisalast on energiatooted välja jäetud, on EVKl kogemus vedelkütusevarude haldamisel ning laialdane koostöövõrgustik nii riigisiseste kui ka rahvusvaheliste partneritega. Nendele analoogsetele kogemustele tuginedes on EVK kõige sobivam asutus, kes saab välja arendada CLO ja SPC ülesannete täitmiseks vajaliku võimekuse. Eelnevast tulenevalt on EVKle ülesannete üleandmine põhjendatud, mistõttu ei kohaldata HKTS §-e 6, 13 (muudatused on sätestatud eelnõu §-s 2) ega 14. Kooskõlas HKTS §-ga 4 määratakse seaduses ülesande sisu viitega IMERAle, haldusjärelevalve teostaja ning ülesande täitmise kord ja täitja juhuks, kui EVK ei saa ülesannet täita. Halduslepingu sõlmib MKM, kes teostab ka haldusjärelevalvet ülesande täitmise üle. Juhul kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu takistus EVK-l haldusülesannet täita, täidab ülesannet MKM. Lisaks tehakse muudatused halduskoostöö seaduses (vt eelnõu § 2). CLOna käitleb EVK IMERA rakendamisega seotud teavet vastavalt selle tundlikkuse tasemele, tagades artikli 13 lõikes 2 (ad hoc hoiatused) sätestatud konfidentsiaalsuse ning julgeoleku- ja ärisaladuste kaitse, samuti artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 (tarneahelate seire) ning artiklis 43 sätestatud teabekaitse- ja turvanõudeid. Asutusesiseseks (AK) mõeldud teavet käideldakse vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõikes 1 sätestatud alustele ning sama paragrahvi lõikes 2 ja §-s 38 kehtestatud juurdepääsu- ja käitlemisnõuetele. Riigisaladuse (RS) tasemel teabe käitlemisel järgitakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust ning selle alusel kehtestatud turvanõudeid. Seetõttu toimub IMERA raames RS-tasemel teabe käitlemine MKMi ruumides, kuna EVK-l puudub selleks vajalik varustus ja turvatud ruumid. IMERA raames kasutatavates infosüsteemides või platvormides, nagu Euroopa kriisiohje platvorm ECMP, antakse ligipääs üksnes nendele isikutele, kellel on tööülesannetest tulenev vajadus teabele ligi pääseda ning RS teabe puhul ka vastav julgeolekukontroll. IMERA ülesannete täitmiseks on ECMP-le ligipääs eelkõige MKMil ja EVK-l, kuid see ei välista vajaduse korral ka teiste asutuste kaasamist vastavalt vajadusele. Enne ad hoc hoiatuse edastamist siseturu häire kohta, mis on IMERA raamistiku keskne meede, teavitab EVK MKMi ning Riigikantseleid. Hoiatuse edastamise otsus kooskõlastatakse majandus- ja tööstusministriga. Pärast riigisiseselt kinnitatud kooskõlastust edastab EVK hoiatuse komisjonile ning teistele liikmesriikidele läbi ECMPi. Lõige 5 loob teabevahetuskoostööks õigusliku aluse, mille kohaselt on MKMil ning EVK-l õigus saada IMERA rakendamiseks vajalikku teavet kõigilt valitsusasutustelt, nende hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest. Praktikas hõlmab koostöö Riigikantseleid, Siseministeeriumi ja Häirekeskust, Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliametit, Statistikaametit, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Põllumajandus- ja 10 Toiduametit, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit, Sotsiaalministeeriumi, Terviseametit, Ravimiametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. Loetelu ei ole ammendav ning võimaldab kaasata ka teisi valitsusasutusi vastavalt kriisi olemusele, ulatusele ja tekkivale teabevajadusele. Selline avatud ja paindlik regulatsioon tagab, et EVK saab CLOna täita oma ülesandeid seaduslikult, et andmevahetuse mehhanismid on kohandatavad eri tüüpi kriiside korral. Konkreetsete asutuste ja koostöövormide määratlemine toimub töökorralduslike kokkulepete tasandil, mis võimaldab reageerida kiiresti ja vältida seaduse pidevat muutmist. Oluline on rõhutada, et komisjoni kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiimi väljakuulutamine ei asenda riigis kehtivat kriisiohjesüsteemi, vaid täiendab seda. Režiimi rakendamisel hakatakse kohaldama Eestis HOSi alusel loodud hädaolukorra juhtimise korda, mille raames määratud ministeerium või asutus vastutab olukorra lahendamise eest. EVK roll on olla teabe vahendaja ja koondaja, samal ajal kui kriisi praktiline lahendamine toimub pädeva asutuse juhtimisel vastavalt HOSile. 3.2.Halduskoostööseaduse muutmine 3.2.1 EVKga halduslepingu sõlmimise võimaldamine ilma kooskõlastusnõudeta Muudatus on vajalik seoses HOSi lisatava §-ga 141. Eelnõuga täiendatakse halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 punktiga 33, et võimaldada halduslepingu sõlmimist MKMi ja EVK vahel IMERA artiklite 8 ja 24 rakendamiseks, ehk CLO ja SPC määramiseks. Lisatava punkti eesmärk on tagada avaliku ülesande täitmise riigi kontrollitava äriühingu (EVK) kaudu olukorras, kus teabevahetuse ja koordineerimise funktsioonide üleandmine on seaduses juba ette nähtud hädaolukorra seaduse uues §-s 141 ning mõlemad asutused (MKM, EVK) kuuluvad sama ministri (majandus-ja tööstusministri) valitsemisalasse. Selline lahendus võimaldab halduslepingu kiiret sõlmimist ilma kooskõlastuskohustuseta. Kuna tegemist ei ole turutingimustel teenuse ostmisega, vaid avaliku ülesande täitmise korraldamisega riigi kontrollitava äriühingu kaudu, ei kohaldata halduslepingu sõlmimisel ka riigihangete seadust. Sarnast erandit on kasutatud ka halduskoostöö seaduse § 13 lõike 11 teistes punktides, kus riigi äriühingule seadusest tuleneva avaliku ülesande andmisel ei kohaldata riigihangete ega kooskõlastuse nõudeid. 3.3 Maksukorralduse seaduse muutmine 3.3.1 IMERA artikli 8 lõike 3 kohase teabe edastamise võimaldamine EVKle Muudatus tuleneb HOSi lisatavast §-st 141 ning artikli 8 lõikest 3, mis sätestab EVKle esitatavad teabe saamise ja vahetamise kohustused. IMERA kohaselt peab EVK olema võimeline saama riigi asutustelt, sealhulgas andmekogudest, kogu teavet, mis on vajalik siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimi rakendamiseks. Selleks täiendatakse maksukorralduse seaduse § 29 lõiget 1 punktiga 292, mis võimaldab edastada maksusaladust vaid ulatuses, mis on vältimatult vajalik MKMi või halduslepingu alusel tegutseva EVK ülesannete täitmiseks IMERA raames. 11 Muudatus ei laienda maksusaladuse avaldamise üldist režiimi ega loo uut üldist andmevahetuskohustust; tegemist on kitsalt IMERA kohaste kriisiohjeülesannete täitmiseks vajaliku erisusega. Kuna CLO ülesannete täitmine on seadusest tulenev avalik ülesanne, ei ole tegemist teabe edastamisega eraõiguslikul eesmärgil ning muudatus ei too kaasa täiendavaid kohustusi maksuhaldurile väljaspool IMERA raamistikku. 3.4 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine 3.4.1. Vastavushindamisest ajutise erandi tegemise võimaldamine (uus § 211) Eelnõuga lisatakse toote nõuetele vastavuse seadusesse uus paragrahv 211, mis annab TTJAle volituse lubada ajutiselt kriisiolukorras turule lasta kriisi seisukohast olulisi tooteid kasutades selleks Euroopa Liidu ühtlustamise õigusaktidesse lisatud hädaolukorramenetluste kohaldamist. Käesolev eelnõu ei hõlma (EL) 2024/2749 direktiiviga muudetava kümne tootedirektiivi tehtud muudatuste ülevõtmist, kuna nende siseriiklik ülevõtmine toimub eraldiseisva määruse eelnõuga. Lisatava erandiga saab rakendada IMERA artikli 28 lõiget 1, mis võimaldab hädaolukorras turule lubada komisjoni rakendusaktiga kriisi seisukohast oluliseks määratud kaupu ilma tavapärase teada antud asutuse poolt läbiviidud vastavushindamise menetluseta. Sellisel juhul annab TTJA loa nende toodete hädaolukorra aegseks turule laskmiseks ja – kui see on asjakohane – kasutuselevõtuks, tingimusel et on tagatud vastavus kõigile kohaldatavatele olulistele ohutusnõuetele. Nõuetele vastavust saab tõendada mitmel viisil, sealhulgas näiteks riikliku asutuse poolt tootja esitatud näidiste testimise kaudu. TTJA antud loas tuleb seejuures selgelt kirjeldada konkreetsed menetlused, mida nõuetele vastavuse kontrollimiseks kasutati, ning nende tulemused. Lisatav säte võimaldab rakendada koondmäärusega (EL) 2024/2748 muudetavatesse otsekohalduvatesse ELi tootemäärustesse ja koondirektiiviga (EL) 2024/2749 muudetavatesse tootedirektiividesse lisatavat vastavushindamise menetluse erandit, kus ei nõuta teada antud asutuse osalust. TTJA määramine IMERA artikli 28 lõike 1 vastavuserandi rakendamiseks siseturu hädaolukorra režiimis tuleneb selle olemasolevast pädevusest nii vastavushindamisasutustele tegevuslubade väljastajana (TNVSi § 30 lg 11) ning turujärelevalveasutusena harmoneeritud tootealase õiguse kohaldajana (TNVSi § 50 lg 5). TTJA ülesannete hulka kuulub toodete turujärelevalve ja järelevalvemeetmete rakendamine, sealhulgas sekkumine ohtlike või nõuetele mittevastavate toodete puhul. Ametil on pikaajaline kogemus tooteohutuse valdkonnas, sh koostöö teada antud asutustega, ning tehniline pädevus hinnata, kas konkreetne toode võib erandkorras turule lubamisel siiski vastata olulistele ohutusnõuetele. Lisaks on TTJA-l vajalik haldusvõimekus teha ajakriitilisi otsuseid ja viia ellu vastavat turujärelevalvet. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega üksnes määruse (EL) 2024/2747 ning seda täiendavate koondaktide, (EL) 2024/2748 ja (EL) 2024/2749 terminoloogiat, sealhulgas neis sätestatud termineid, lühendeid ja ülesannete nimetusi (nt „siseturu hädaolukorra režiim“, „teabevahetuse keskasutus“, „ühtne kontaktpunkt“ jms). 12 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohase seadusega täiendatakse HOSi ja TNVSi vajalike normide ning halduskorralduslike sätetega, tehakse muudatus HKTSis ning täiendatakse MKSi IMERA artiklite 8 lõikest 3 ja 24 tuleneva teabevahetuse ning artikli 28 lõikes 1 sätestatud vastavushindamise erandi võimaldamiseks siseturu hädaolukorrarežiimis. 6. Seaduse mõjud Seaduseelnõuga kavandatavad muudatused tulenevad otse IMERA määrusest ning avaldavad mõju eelkõige siseturgu häirivas kriisiolukorras ning sellele eelnevas valvsusrežiimis. Valmisolekurežiimis avaldub IMERA mõju eeskätt liikmesriikide avalikule sektorile. Seetõttu on mõju hindamisel keskendatud IMERA rakendamisest tulenevale. IMERA mõjude esinemise sagedus üldjuhul madal, kuna muudatused rakenduvad üksnes juhul, kui Komisjon kehtestab vastava režiimi. Samas on mõju ulatus nende režiimide korral väga suur, hõlmates kogu EL siseturgu ning mõjutades märkimisväärselt ka Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandusarengut. IMERAga seotud muudatustest tulenevad mõjud avalduvad eelkõige riigi julgeoleku ja majanduse valdkonnas (sh mõju halduskoormusele) ning riigiasutuste korralduses, sh kriisikoordineerimise, teabevahetuse ja turvanõuete täitmise tugevdamises. Sotsiaalset mõju ei teki, samuti puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule. Peamised (otseselt mõjutatud) sihtrühmad: 1) riigiasutused, eelkõige MKM, EVK TTJA ja HÄK, kelle roll ja vastutus kriisikoordineerimisel, järelevalvel ja teabevahetuses suureneb; 2) ettevõtjad; 3) tarbijad. Raamistiku positiivne mõju seisneb eelkõige selles, et liikmesriigid – sealhulgas Eesti – saavad täiendava ELi tasandi koordineerimismehhanismi, mis aitab kriisiolukorras tagada siseturu toimimise, ennetada või leevendada tarneahelate katkestusi ning toetada kaupade, teenuste ja tööjõu vaba liikumist. 6.1.1 Mõju ettevõtjatele IMERA rakendamine toob ettevõtjatele kaasa mitmeid siseturu toimimise tagamiseks suunatud kohustusi ja ootusi, mis sõltuvad sellest, milline režiim (valmisoleku-, valvsus- või hädaolukorrarežiim) on parasjagu kehtestatud. Valmisolekurežiimis julgustab komisjon ettevõtjaid koostama vabatahtlikke kriisiprotokolle, milles lepitakse kokku, milliste häirete korral protokoll rakendub, kes milliseid ülesandeid täidab ning milliseid samme kriisi korral astutakse. Valvsusrežiimis võivad liikmesriigi pädevad asutused koostöös EVK-ga artikli 16 lõike 4 alusel esitada ettevõtjatele vabatahtlikke teabepäringuid elutähtsate kaupade ja teenuste tarneahelate, toodangu, kitsaskohtade ja sõltuvuste kohta. Siseturu hädaolukorra režiimi ajal on komisjonil artikli 27 kohaselt õigus esitada ettevõtjatele teabepäringuid tootmisvõimsuse, varude, tarneahelate, kriitiliste komponentide ja 13 tarnetingimuste kohta. Ettevõtjal on õigus andmete esitamisest keelduda, kuid üksnes mõjuval ja põhjendatud põhjusel, ning teabenõuet võib kasutada üksnes juhul, kui see on otseselt vajalik kriisi lahendamiseks. Lisaks võib komisjon artikli 29 alusel esitada ettevõtjatele kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste tootmiseks või tarnimiseks prioriteetseid taotlusi. Kui ettevõtja sellise taotluse aktsepteerib, muutub see kohustuslikuks ning selle põhjendamatu täitmata jätmine võib kaasa tuua rahatrahvi. Kõigi meetmete puhul on keskseteks põhimõteteks proportsionaalsus, VKEde halduskoormuse minimeerimine ning teabe konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse. IMERA rakendamine suurendab aga ettevõtjate tegutsemiskindlust, kuna tarneahelate varajane seire ja süsteemne teabevahetus võimaldavad paremini prognoosida kriise ning vähendada ootamatute katkestuste mõju. Hädaolukorra ajal pakuvad selged juhised ja SPCi kaudu jagatav ühtne kriisimeetmetest teave paremat õigusselgust, vähendades killustunud nõuete riski. Samuti võivad prioriteetsed taotlused anda ettevõtjatele uusi ärivõimalusi valdkondades, kus nõudlus kriisi ajal suureneb. 6.1.2 Mõju tarbijatele Tarbijate jaoks ei kaasne IMERA rakendamisega otseseid kohustusi, kuid kaudselt mõjutab määrus nende õigusi ja heaolu märgatavalt. Meetmed, mille eesmärk on tagada oluliste kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine kriisiolukorras – näiteks musta nimekirja kuuluvate piirangute seadmise keeld (artikkel 21), liikumise prioriseerimine kriisi seisukohast oluliste teenuste osutajate jaoks (artikkel 22 lg 3) ning SPCi kaudu pakutav teave – aitavad säilitada kaupade ja teenuste kättesaadavust, ennetada turuhäiretest tingitud hinnatõuse või defitsiiti ning suurendavad hädaolukorras ühiskonna kindlustunnet. Lisaks aitab tarbijate heaolu tagada ka hädaolukorra menetlused mille IMERA ja sellega seotud koondaktid kehtestavad eesmärgiga säilitada kriisi seisukohast oluliste kaupade kättesaadavus. 6.1.3 Mõju riigi riigiasutuste korraldusele Seaduse rakendamine eeldab mitme uue haldusülesande täitmist ning koordineeritud koostööd Komisjoni ja teiste liikmesriikidega. Riigiasutuste töökoormus suureneb eelkõige MKMile, EVK-le ja TTJAle lisanduvate ülesannete tõttu. Lisaks täidab HÄK KRITi kaudu üldise ja standardiseeritud teabe edastamise funktsiooni EVK poolt tagatud teabe alusel siseturu hädaolukorra režiimis. MKM ja IMERA nõukojas liikmelisus Eesti esindaja IMERA nõukojas ning tema asendusliige määratakse MKMist, arvestades ministeeriumi vastutavat rolli IMERA rakendamisel. IMERA nõukoda koguneb vähemalt kolm korda aastas. Valvsus- või siseturu hädaolukorra režiimi korral võib nõukoja töö muutuda sagedasemaks ja operatiivsemaks. Tulevikus võib sõltuvalt konkreetse kriisi olemusest asendusliikmeks määrata ka teise kriisiolukorra seisukohast asjakohase ministeeriumi või riigiasutuse esindaja. EVK tegevused valmisolekurežiimis 14 Valmisolekurežiimis on EVK rolliks asutustevahelise koostöö- ja teabevahetuskorra ülesehitamine ja hoidmine. Lisaks tagab EVK siseturu toimimist puudutava üldise olukorrateadlikkuse, sealhulgas julgeolekuohtude, majandusnäitajate, rahvatervisega seotud kriiside ja loodusõnnetuste kontekstis riskide analüüsimise. Nimetatu alusel teavitab EVK CLO rollis Komisjoni ad hoc juhtumitest, mis võivad mõjutada siseturu toimimist, omada piiriülest mõju või eskaleeruda siseturu kriisiks. EVK varasem kogemus tarneahelate ja riskide jälgimisel, eelkõige vedelkütuse valdkonnas, toetab nimetatud ülesannete täitmist. Lisaks hõlmab valmisolekurežiim kohustuslikku osalemist Komisjoni korraldatavatel koolitustel ja stressitestidel, võrgustikutööd teiste liikmesriikidega ning koostöö- ja teabevahetussuhete hoidmist ettevõtjate ja partnerasutustega. Valvsusrežiimi seire: pädevad asutused ja EVK rollijaotus Valvsus- ja siseturu hädaolukorra režiimis toimub tarneahelate seireinfo edastamine pädevate asutuste poolt vastavalt Euroopa Nõukogu rakendusaktis sätestatud tehnilistele parameetritele. EVK roll on pädevate asutuste edastatud teabe koondamine, analüüsimine ja süstematiseerimine ning selle edastamine Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ECMPi kaudu. Lisaks vahendab EVK vajaduse korral koostöös pädevate asutustega ettevõtjatele suunatud vabatahtlikke teabepäringuid. Seirenäitajad võivad hõlmata kriitilise tähtsusega või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavatele teguritele (vastavalt IMERA põhjenduspunktile 37), sealhulgas: • teabele tootmisvõimsuste kohta; • teabele vajaliku tööjõu kättesaadavuse kohta; • andmetele varude kohta; • teabele tarnijate ja teenuseosutajate võimalike piirangute kohta; • teabele mitmekesistamise ja asendamise võimaluste kohta; • teabele nõudluse tingimuste ja võimalike kitsaskohtade kohta; • teabele kriisi seisukohast olulise tööjõu kättesaadavuse ning isikute vaba liikumist mõjutavate piirangute kohta, sealhulgas töötajate, teenuseosutajate ja muude tarneahelates osalevate isikute liikumisega seotud takistuste kohta. Koostöö pädevate asutustega tugineb valvsus- ja siseturu hädaolukorra režiimi seire kontekstis eelkõige tavapärastele koostöösuhetele ning põhineb esmajoones olemasolevatel andmetel. IMERA raamistiku rakendamine Eestis ei näe pädevatele asutustele ette uusi püsivaid ega regulaarseid seirekohustusi. Seire raames edastatav teave esitatakse üldjuhul isikustamata ja agregeeritud kujul, välja arvatud juhul, kui osutub vältimatuks MTA valduses oleva maksusaladust sisaldava teabe kasutamine (näiteks juhul, kui Nõukogu rakendusaktiga sätestatakse konkreetse ettevõtja tarneahela seire). Andmete edastamise sagedus ja ulatus määratakse kindlaks Nõukogu rakendusaktis sätestatud seire tehniliste parameetrite alusel. Ettevõtjatele esitatakse teabe vabatahtliku esitamise taotlusi üksnes juhul, kui olemasolevatest andmetest ei piisa seireülesande täitmiseks. Püsivat ööpäevaringset valmisolekut EVKlt valvsus- ega siseturu hädaolukorra režiimis ei looda, kuna 24/7 valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tagamine on IMERA määruse kohaselt ainult soovituslik (IMERA põhjenduspunkt 27). Siseturu hädaolukorra režiim: EVK. HÄK, TTJA 15 SPC rollis koondab EVK siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kriis.ee veebilehele ettevõtjatele ja kodanikele suunatud asjakohase teabe riiklike kriisimeetmete ja menetluste kohta eesti ja inglise keeles, arvestades piiriüleste kasutajate teabevajadust, lähtudes IMERA artikli 24 nõuetest. Vajaduse korral abistab EVK pöördujaid menetluste lõpuleviimisel ning asjakohaste vormide täitmisel. EVK ei tõlgi õigusakte – ametlike tõlgete korraldamise eest vastutavad vastavad pädevad asutused. Teabe edastamise üheks kanaliks on samuti HÄKi juhitav riiklik kriisiinfotelefon (KRIT), mille kaudu edastatakse ettevõtjatele ja kodanikele üldist ja standardiseeritud teavet kehtivate riiklike kriisimeetmete kohta. EVK roll on seejuures tagada HÄKile ajakohane ja usaldusväärne teave. HÄK ei vastuta kriisimeetmete tõlgendamise ega pädevate asutustega suhtlemise eest. Individuaalsete ja keerukamate päringute korral suunatakse pöördujad EVK poole, kes vajaduse korral kaasab pädevad asutused ning vahendab saadud teabe pöördujale. Kui piiriülese sihtrühma esindaja pöördub KRITi poole teabe saamiseks Eestis kehtivate kriisimeetmete kohta, edastab HÄK võrdselt kohalike pöördujatega standardiseeritud teavet ning suunab vajaduse korral pöörduja kas kriis.ee veebilehele või otse EVK poole. TTJA tagab, et kriisi seisukohast olulisteks ning vastavushindamise erandi alusel turule lastud toodete ohutus vastaks tavapärase menetluse tasemele ning teeb vajaduse korral koostööd teiste liikmesriikide turujärelevalveasutuste ja komisjoniga. 6.1.4 Võimalikud ebasoovitavad mõjud ja riskid Eelnõuga kavandatavate muudatuste ebasoovitava mõju riskid võivad avalduda ettevõtjate halduskoormuse ja riigiasutuste töökoormuse kasvus, ärisaladuste või muu konfidentsiaalse teabe väärkasutuse võimaluses. Need riskid on maandatud muudatuste proportsionaalsus- ja vajaduspõhimõtte, VKEde halduskoormuse minimeerimise nõuete, rangete andmekaitse- ja ärisaladuse kaitsemeetmete ning komisjoni ja liikmesriikide järelevalvemehhanismide kaudu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud MKM delegeerib CLO ja SPC ülesannete täitmise EVK-le halduslepingu alusel. EVK kulud EVK prognoositav kulu on umbes 0,3 miljonit eurot aastas, mis sisaldab personali-, arendus- ja halduskulusid ning on vajalik, et täita IMERAst tulenevad kohustused selle rakendamise hetkest alates9. CLO ja SPC ülesannete täitmise korraldamine eeldab EVK-lt piisavat võimekust ja haldussuutlikkust ning IMERAst tulenevate koordineerimis-, analüüsi- ja teabevahetusülesannete täitmise suutlikkust, mille maht ja intensiivsus varieeruvad sõltuvalt rakenduvast IMERA režiimist (valmisoleku-, valvsus- ja siseturu hädaolukorra režiim). 9 Kulude arvestus on tehtud eeldusel, et ülesanded ei hõlma ööpäevaringse valmiduse loomist, riigisaladuse tasemel teabe töötlemist ega riiklikke IT-arendusi. 16 EVK halduskulud on seotud olemasolevate ELi ja riigisiseste lahenduste kasutuselevõtu, kohandamise ja haldamisega, sealhulgas turvalise teabevahetuse, dokumendihalduse, andmebaasidele ja analüütilistele tööriistadele ligipääsu tagamisega. EVK kasutab komisjon loodavat ECMP-i ad hoc hoiatuste ja pädevatelt asutustelt IMERA raamistiku rakendamiseks vajaliku teave ning vajadusel ettevõtjatelt koondatud tarneahelate kohta teave edastamiseks. IMERA raames siseriiklikuks teabevahetuseks eraldi riiklikke IT-arendusi ega liidestusi ei planeerita ning kulud on arvestatud ilma nendeta; siiski tuleb EVK-l koos pädevate asutuste ja ettevõtjatega kokku leppida selge teabevahetuse kord. Arvestades IMERAst tulenevate ülesannete ulatust, EVK praegust suurust (14 töökohta) ning asjaolu, et vajalikku analüütilist võimekust ja haldussuutlikkust ei ole võimalik katta olemasolevate sisemiste ressursside arvelt, on IMERA rakendamiseks vajalik kahe täiendava ametikoha loomine EVK-s, millest üks on suunatud analüütiliste ülesannete täitmisele ning teine koordineerivate ja teabevahetusega seotud ülesannete täitmisele. ECMP arendamise ja ülalpidamisega seotud kulud katab komisjon ning platvormi kasutamine ei too liikmesriikidele kaasa täiendavaid otseseid kulusid. IMERA rakendub 2026 aasta keskel, seega on esimese aasta kulu väiksem ning selle katab EVK oma eelarvest Alates aastast 2027 on vajalik kulude katmine riigieelarvest ning kaasneva lisakulu katmiseks esitab MKM lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsess. HÄKi kulud KRITi kasutamine IMERA rakendamise toetamiseks ei eelda eraldi lepingu sõlmimist, kuna EVK ja MKM-i vahel on kehtiv leping. Leping katab jooksvad kulud ning siseturu hädaolukorra režiimis kaetakse täiendavad kulud eraldi mehhanismide kaudu (sh Vabariigi Valitsuse reserv). Lepingut täiendatakse sättega, mis annab EVK-le õiguse IMERA tegevuste raames edastada teavet KRITi kaudu ning saada selleks vajalikku teavet HÄKilt. TTJA kulud TTJA määramine vastutavaks vastavushindamisest tehtava erandi siseturu hädaolukorrarežiimi aegse rakendamise eest tugineb ameti senisele pädevusele tooteohutuse ja vastavushindamise valdkonnas ning eraldi eelarvelist rahastust TTJA-le ei kavandata. Praktikas võib ülesanne põhjustada ajutist töökoormuse kasvu siseturu hädaolukorrarežiimi ajal, kuid selleks ei looda eraldi ametikohti ega struktuuriüksusi. MKMi kulud Lisaks võivad IMERA nõukoja töös osalemisega kaasneda Eestile kulud seoses Eesti esindaja ja tema asendusliikme lähetustega Brüsselisse. Need kulud sõltuvad nõukoja töö intensiivsusest ja kohtumiste sagedusest ning kaetakse üldjuhul kehtivate lähetuskulude reeglite alusel olemasolevate eelarveridade arvelt. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamine ei nõua uute rakendusaktide kehtestamist. 17 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma 29. mail 2026. aastal – samal päeval, kui muutub kohustuslikuks IMERA ja sellega kaasneva koondmääruse (EL) 2024/2748 kohaldamine. Selline jõustumistähtaeg võimaldab asjaomastel pädevatel asutustel teha vajalikud ettevalmistused ning tagab õigeaegse rakendamisvalmiduse. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Riigikantseleile, samuti arvamuse avaldamiseks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, AS-ile Eesti Varude Keskus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Häirekeskusele, Maksu- ja Tolliametile, Statistikaametile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Terviseametile ning Ravimiametile. Eelnõule kooskõlastamisel esitatud märkused ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas. Algatab Vabariigi Valitsus … 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) 18  Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL I kooskõlastusring Kooskõlastaja või Eelnõu Märkuste või ettepaneku sisu Arvestatud/arvestatud arvamuse esitaja paragrahv, osaliselt/mittearvestatud/ lõige, selgitatud punkt Siseministeerium Seletuskirja Seletuskirjast tuleb aga välja, et Arvestatud. lk 13–16 EVK-l puudub erinevatel põhjustel võimekus kõiki Seletuskirja on läbivalt täiendatud, ülesandeid täita ja EVK-le jääb et selgemalt eristada teabevahetuse pigem koordineeriv roll ja keskasutuse (CLO) ja ühtse ülesandeid täidavad vastavad kontaktpunkti (SPC) rolle ning pädevad asutused, sh vältida muljet, et Eesti Varude Häirekeskus. Eriti jääb rollijaotus Keskuse (EVK) roll piirduks selgusetuks seletuskirja mõjude üksnes võimekuse puudumise tõttu osas. Palume läbivalt küsimus üle koordineerimisega. vaadata. Seletuskirjas on täpsustatud, et tarneahelate ja kriitiliste tähtsusega kaupade ja teenuste seiret teostavad pädevad asutused kooskõlas IMERA määruse artikliga 16. CLO roll on seejuures koguda, koondada ja vahendada pädevatelt asutustelt saadud teavet Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikide suunal loodava ELi kriisiohje platvormi ECMP kaudu. Tegemist ei ole EVK piiratud võimekusega, vaid määrusest tuleneva selge rollijaotusega. Samuti on täpsustatud EVK (SPC) ja Häirekeskuse (HÄK) rollijaotust siseturu hädaolukorra režiimis. HÄK täidab üksnes kriisiinfotelefoni funktsiooni, edastades üldist ja standardiseeritud teavet siseturu hädaolukorra režiimiga seoses kehtestatud kriisimeetmete kohta (EVK tagab HÄKile ajakohase ja  usaldusväärse ülevaate vastavatest meetmetest). Keerukamate või spetsiifilisemate päringute korral suunatakse pöörduja otse EVK poole, kes kaasab vajadusel pädevaid asutusi kriisimeetmete sisuliseks tõlgendamiseks või menetluste ja vormide täitmise juhiste saamiseks. Vastavad täpsustused on kajastatud ka seletuskirja mõjude osas. Seletuskirja Rollijaotuse osas on vastuolu nt Arvestatud. lk 3, 15–16 seletuskirja lk 3, kus on toodud, et hädaolukorra ajal käib Seletuskirjas on selgitatud, et ettevõtjate ja kodanike siseturu hädaolukorra režiimis nõustamine ühtse kontaktpunkti toimub ettevõtjate ja kodanike ehk Eesti Varude Keskuse kaudu. nõustamine ühtse kontaktpunkti kaudu EVK vastutusel. HÄKi Samas on punktis 6 (7) „Seaduse juhitav riiklik kriisiinfotelefon rakendamisega seotud riigi ja (KRIT) toimib seejuures teabe kohaliku omavalitsuse edastamise kanalina, mille sisu ja tegevused, eeldatavad kulud ja ajakohasuse tagab EVK. tulud“ toodud, et Häirekeskus täidab nõustamistegevusega HÄK täidab nõustamistegevuses seotud ülesandeid, sh jagab üksnes kriisiinfotelefoni tehnilist vajadusel ettevõtjatele ja ja operatiivset funktsiooni, kodanikele asjakohast edastades üldist ja informatsiooni. standardiseeritud teavet kokkulepitud skripti alusel. Palume seletuskirja täiendada Sisuline nõustamine, keerukamate ning lisada üheselt arusaadav päringute käsitlemine ning selgitus, milline asutus tulevikus vajaduse korral pädevate asutuste SPC rolli täitma hakkab. kaasamine toimub EVK kaudu SPC rollis. Lisaks on seletuskirjas täpsustatud, et MKM-i ja HÄKi vahel on kehtiv leping KRITi teenuse osutamiseks ning vajaduse korral täiendatakse seda, et tagada EVKle õigus edastada teavet KRITi kaudu ning saada HÄKilt asjakohast teavet pöördumiste kohta. Kehtiv leping katab jooksvad kulud ning siseturu hädaolukorra režiimis kaetakse  kulud eraldi mehhanismide kaudu (nt Vabariigi Valitsuse reservist) Seletuskirja Seletuskirja lk 6 on toodud, et Arvestatud. lk 6, 16 SPC-d tegutsevad kogu hädaolukorra vältel ja peavad Seletuskirjas on täpsustatud, et suutma vastata ka piiriülesele SPC ülesanne on tagada sihtrühmale, sh töötajate ja nende piiriülestele sihtrühmadele (sh esindajate päringutele. ettevõtjad ja töötajad) asjakohase ja selge teabe kättesaadavus Seletuskiri on kohati eelkõige elektrooniliste kanalite vastuoluline, aga on võimalik kaudu. Piiriülestele kasutajatele välja lugeda, et osasid SPC suunatud teave tehakse ülesandeid hakkab täitma kättesaadavaks eeskätt kriis.ee Häirekeskus. Palume veebilehe kaudu ning see seletuskirjas täpsustada, et kuidas esitatakse viisil, mis on arusaadav on mõeldud Häirekeskuse ka piiriülestele kasutajatele ning tegevused piiriülestele eesti ja inglise keeltes, vastavalt sihtrühmadele info jagamises. IMERA määruse artiklist 24 tulenevatele nõuetele. HÄKi juhitav KRIT toimib seejuures üksnes teabe edastamise kanalina. Kui piiriülese sihtrühma esindaja pöördub KRITi poole teabe saamiseks Eestis kehtivate kriisimeetmete kohta, edastab HÄK üldist ja standardiseeritud teavet kokkulepitud skripti alusel võrdselt kohalike pöördujatega ning vajaduse korral suunab nad kas kriis.ee veebilehele või otse EVK poole . Seletuskirja Siseministri 03.10.2014. a Arvestatud. lk 16 määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ § 8 kohaselt on Seletuskirjas on täpsustatud, et Häirekeskuse tegevusvaldkond siseturu hädaolukorra režiimis hädaabiteadete ning abi- ja piirdub HÄKi roll IMERA infoteadete menetlemine, mis on rakendamise kontekstis oma olemuselt laia kriisiinfotelefoni teenuse kohaldamisalaga. Arvestades osutamisega ning üldise ja IMERA eesmärki toetada EL standardiseeritud, EVK poolt siseturu toimimist ulatuslike edastatud teabe vahendamisega kriiside ajal, tagades kaupade, kokkulepitud skripti alusel. teenuste ja isikute vaba liikumise ning kriisis oluliste kaupade ja HÄK ei vastuta kriisimeetmete teenuste kättesaadavuse, näeme tõlgendamise ega pädevate selget vajadust täpsemate juhiste asutustega suhtlemise eest. Kogu ja juhendite järele, sest teemade vastava teabe sisu, ajakohasuse ja valdkond on lai ning  Häirekeskusel puudub varasem juhised tagab EVK koostöös kogemus sellises mahus uue info pädevate asutustega. jagamisel. Olemas on COVID kriisi kogemus meditsiinivaldkonnast, aga antud juhul oleks tegu mitmeid sektoreid hõlmava kriisiga, mistõttu on vajalik välja töötada selged juhendmaterjalid töökorralduse ja info jagamise osas. Seletuskiri, Järgevalt juhime tähelepanu Selgitatud. eelnõu § 1 ebaselgusele rollijaotuse osas olukorras, kus nii CLO kui SPC IMERA määrus ei sätesta nõuet, et ülesandeid täidab sama asutus. CLO ja SPC peavad olema HOS § 141 lg 1 kohaselt hakkab eraldiseisvad asutused. CLO ja IMERA CLO ja SPC ülesandeid SPC funktsioonid on täitma MKM. IMERA art 8 lg 2 p komplementaarsed, kuid selgelt b kohaselt vastutab liikmesriigi eristatavad. CLO kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse CLO keskendub IMERA eest selle liikmesriigi asjaomaste raamistikus teabe koondamisele ja asutustega, eelkõige artiklis 24 vahendamisele pädevate asutuste, osutatud riiklike ühtsete SPC- teiste liikmesriikide ja Komisjoni dega. IMERA art 24 seab nõuded vahel ning tagab kogu kriisi vältel liikmesriigi ühtsetele SPC-le teabe (IMERA pp ehk kontaktpunktidele. Arvestades põhjenduspunkt 28). SPC seevastu eeltoodut jääb arusaamatuks, kas aktiveerub üksnes siseturu määruse mõttes saab hädaolukorra režiimis ning on teabevahetuse keskasutus ja suunatud kodanike, ettevõtjate ja liikmesriigi ühtne kontaktpunkt töötajate abistamisele kehtivate olla üks ja sama asutus, sest kriisimeetmete mõistmisel. IMERA art 8 lg 2 p b kohaselt vastutab teabevahetuse Lisaks on Komisjoni korraldatud keskasutus kontaktide, IMERA rakendamise töötubades koordineerimise ja teabevahetuse selgelt kinnitatud, et CLO ja SPC eest riiklike ühtsete rollid võivad olla täidetud ühe ja kontaktpunktidega. Palume sama asutuse poolt. selles osas seletuskirja täiendada. Seletuskirja HOS § 141 lg 5 kohaselt on Arvestatud. lk 15, MKM-il ja EVK-l õigus saada eelnõu § 1 IMERA ülesannete täitmiseks Seletuskirjas on täpsustatud, et lg 5 teavet valitsusasutustelt, teabe küsimine on vajaduspõhine, valitsusasutuse hallatavatelt ajutine ning seotud üksnes IMERA riigiasutustelt ja riigi valvsus- ja siseturu hädaolukorra andmekogudest. Palume režiimidega. seletuskirja täiendada ja tuua näiteid, millist infot asutustelt Seiret teostavad liikmesriikide võidakse küsida ja kuidas see pädevad asutused ning see koostöö tulevikus toimub. keskendub kriitilise tähtsusega/  kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavatele teguritele (vt IMERA p 37):  teavet tootmisvõimsuste kohta;  infot vajaliku tööjõu kättesaadavuse kohta;  andmeid varude kohta;  teavet tarnijate ja teenuseosutajate võimalike piirangute kohta;  infot mitmekesistamise ja asendamise võimaluste kohta;  teavet nõudluse tingimuste ja võimalike kitsaskohtade kohta;  infot kriisi seisukohast olulise tööjõu kättesaadavuse ning isikute vaba liikumist mõjutavate piirangute kohta, sealhulgas töötajate, teenuseosutajate ja muude tarneahelates osalevate isikute liikumisega seotud takistuste kohta. Koostöö pädevate asutustega tugineb seire kontekstis eelkõige olemasolevatele andmetele ja pädevate asutuste tavapärastele koostöösuhetele. Ettevõtjatele suunatakse teabe vabatahtliku esitamise taotlusi pädevate asutuste poolt üksnes juhul, kui olemasolevatest andmetest ei piisa seireülesande täitmiseks, mille tehnilised parameetrid sätestatakse Nõukogu poolt vastu võetud rakendusaktis. Seletuskirja Seletuskirja kohaselt järgitakse Arvestatud. lk 10 riigisaladuse tasemel teabe käitlemisel riigisaladuse ja Seletuskirjas on täpsustatud, et salastatud välisteabe seadust ning riigisaladuse ja salastatud selle alusel kehtestatud välisteabe töötlemine toimub turvanõudeid. Seetõttu toimub  IMERA raames riigisaladuse MKMi ruumides vastavalt töötlemine MKM-i ruumides, kehtestatud turvanõuetele. kuna EVK-l puuduvadIMERA raames kasutatavates nõuetekohased tingimusedinfosüsteemides või platvormides, vastavaks töötlemiseks. nagu kriisiohje platvorm ECMP, Seletuskirjast jääb arusaamatuks,antakse ligipääs üksnes nendele kuidas see praktikas toimub. isikutele, kellel on vastav Palume tööprotsesse täiendavalt julgeolekukontroll ning kellel on selgitada. tööülesannetest tulenev vajadus teabele ligi pääseda. Seletuskirja Kuivõrd IMERA-t puudutavaid Arvestatud. lk 10 andmeid hakatakse jagama kriisiohje haldusplatvormil Seletuskirjas on täpsustatud, et (edaspidi ECMP), siis ei selgu IMERA ülesannete täitmiseks on seletuskirjast, kas MKM-il ECMP-le ligipääs eelkõige MKMil hakkab samuti olema nimetatud ja EVK-l, kuid see ei välista platvormile ligipääs. vajaduse korral ka teiste asutuste kaasamist vastavalt vajadusele. Seletuskirja Seletuskirja lk 2 on toodud, et Arvestatud. lk 2, 4 eelnõu on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga, Seletuskirjas on täpsustatud, et mille § 195 kohaselt juhul, kui HOS tunnistatakse kavandatakse HOS kehtetuks kehtetuks TSIRKSi jõustumisel, tunnistada. Kui HOS viiakse IMERA rakendamiseks tunnistatakse kehtetuks, kas vajalikud sätted – sh teabevahetuse teabevahetuse keskasutuse ja keskasutuse (CLO) ja riikliku riikliku ühtse kontaktpunkti ühtse kontaktpunkti (SPC) sätted viiakse samas sõnastuses määramine ning nende ülesanded – üle või muutub selles osas sisuliselt samas sõnastuses üle midagi. Palume seletuskirja TSIRKSi 5. jakku (kriisi täiendada lahendamine), finantssektori erandit käsitleva sätte järele (§ 361). TSIRKSi menetluse käigus vastavat ettepanekut ei esitata, mistõttu kavandatakse IMERA rakendussätete üleviimine TSIRKSi eraldi seadusemuudatusega pärast TSIRKSi jõustumist. Seletuskirjas on rõhutatud, et tegemist on tehnilise ja süsteemse üleviimisega, mis ei muuda IMERA rakendamise sisulist lahendust ega CLO ja SPC rolle. Seletuskirja Seletuskirja lk 3 on kirjas, et Arvestatud. lk 3, 15 seadusemuudatused toetavad eelkõige järgmiste IMERA Seletuskirjas on täpsustatud, et meetmete rakendamist, sh IMERA raamistiku Eestis  tarneahelate jälgimine ehk seire rakendamine ei näe ette pädevatele valvsusrežiimi ajal. Eelnimetatud asutustele uusi püsivaid ega kohustust täidavad pädevad regulaarseid seirekohustusi. asutused. Palume selles osas Tarneahelate jälgimine toimub seletuskirja mõjude osa valvsus- või hädaolukorra režiimi täiendada ning hinnata aktiveerumisel. võimalikku kaasnevat mõju pädevatele asutustele. Pädevate asutuste võimalik täiendav koormus võib seejuures piirduda olemasoleva info koondamise ja agregeeritud kujul edastamisega CLO-le ning erandjuhul ka ettevõtjatele suunatud teabe vabatahtliku esitamise taotluste edastamisega CLO vahendamisel. Seletuskirja Seletuskirja lk 5 on antud Arvestatud. lk 5, 14 ülevaade IMERA institutsionaalsest raamistikust, Seletuskirja on täiendatud, et Eesti sh IMERA nõukojast, kuhu esindaja IMERA nõukojas ning määratakse igast liikmesriigist tema asendusliige määratakse üks esindaja koos MKMist, arvestades ministeeriumi asendusliikmega. Seletuskirjast rolli IMERA rakendamisel. ei selgu, millise asutuse määrab Eesti IMERA nõukoja Samas on täpsustatud, et tulevikus (asendus)liikmeks. Palume võib sõltuvalt konkreetse kriisi seletuskirja täiendada. olemusest asendusliikmeks määrata ka teise kriisiolukorra seisukohast asjakohase ministeeriumi või riigiasutuse esindaja. Seletuskirja Seletuskirja lk 6 on kirjas, et Arvestatud. lk 6, 17 valmisoleku toetamiseks arendab Komisjon ECMP-d, mis hakkab Seletuskirjas on täpsustatud, et toimima IMERA keskse ECMP arendamise ja teabevahetus- ja ülalpidamisega seotud kulud katab koordineerimisvahendina. Komisjon ning platvormi Seletuskirjast ei selgu, kas kasutamine ei too liikmesriikidele platvormi kasutamisel kaasnevad kaasa täiendavaid otseseid kulusid ka liikmesriikidele kulud. Kui . kulusid ei kaasne, palume sellekohane selgitus lisada seletuskirja. Seletuskirja Seletuskirja lk 11 (12) punktis Arvestatud. lk 12 3.4.1 vastavushindamisest ajutise erandi tegemise võimaldamine Seletuskirja täpsustatud: „ELi on toodud, et käesolev eelnõu tootemäärustesse ja keskendub nõutud pädeva koondirektiiviga (EL) 2024/2749 asutuse määramisele, et muudetavatesse võimaldada terviklikult tootedirektiividesse lisatavat  rakendada EL ühtlustatud vastavushindamise menetluse õigusaktidesse lisatud erandit, kus ei nõuta teada antud hädaolukorramenetlusi. Palume asutuse osalust“. lauset täpsustada ja lisada konkreetne viide, millise EL õigusakti kohane pädev asutus, sest seletuskirjas on termin „pädev asutus“ mitmeti tõlgendatav. Seletuskirja Seletuskirja lk 13 on toodud, et Arvestatud. lk 13, 15 püsivat ööpäevaringset (24/7) valmisolekut EVK-le ei looda. Seletuskirjas on täpsustatud, et Kui hädaolukord peaks juhtuma, püsivat ööpäevaringset peab liikmesriik tagama 24/7 valvesüsteemi EVK-le ei looda, valmisoleku- ja kuna 24/7 valmisoleku ja reageerimisvõimekuse. reageerimisvõimekuse tagamine Tulenevalt eeltoodust palume on IMERA määruse kohaselt seletuskirja täiendada soovituslik (vt IMERA pp 27). selgitusega, milline asutus ja kuidas ööpäevaringse valmisoleku tagab ning kuidas toimub sellekohane infovahetus EVK-ga. Seletuskiri Juhime tähelepanu, et Arvestatud osaliselt – lk 16–17 seletuskirja kulude osa on seletuskirja on täiendatud. vastuoluline. Selgitatud. Seletuskirja lk-del 13–14 punktis IMERA rakendamine ning CLO ja 6 seaduse rakendamisega seotud SPC ülesannete täitmise riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldamine eeldab EVK-lt tegevused on toodud eeldatavad analüütilist võimekust ja kulud ja tulud ja märgitud, et haldussuutlikkust ning IMERAst EVK-poolt CLO ja SPC tulenevate teabevahetusülesannete ülesannete täitmine eeldab täitmise suutlikkust, mis varieerub mitmeid haldusfunktsioone, mis sõltuvalt IMERA režiimist. nõuavad sh spetsiaalset IT- võimekust turvaliseks EVK kulud ei ole tõepoolest seotud teabevahetuseks ja eraldi riiklike IT-arenduste või uute dokumendihalduseks. Samas on infosüsteemide loomisega, vaid öeldud, et eraldi riiklikke IT- olemasolevate ELi ja riigisiseste arendusi ega liidestusi ei lahenduste kasutuselevõtmise, planeerita ning kulud on kohandamise ja haldamisega (sh arvestatud ilma nendeta. turvaline teabevahetus, dokumendihaldus, ligipääsud Ühes lõigus on toodud, et andmebaasidele ja analüütilistele andmete vahetamiseks tööriistadele), samuti püsiva kasutatakse juba olemasolevaid analüütilise võimekuse ja vahendeid ja võimekusi. Samas haldussuutlikkuse tagamisega. märgitakse teises lõigus, et EVK prognoositav kulu on umbes 0,3 miljonit eurot aastas, mis sisaldabValmisolekurežiimis hõlmab EVK personali-, arendus- ja roll asutustevaheliste koostöö- ja halduskulusid ning on vajalik, et teabevahetuskorda ülesehitamist ja täita IMERA-st tulenevad hoidmist. Samuti hõlmab see kohustused. Lisaks selgubsiseturu toimimist üldist seletuskirjast, et EVK tegevused olukorrateadlikkust, mille alusel piirduvad CLO ja SPC osas teavitab EVK CLO rollis a koordineerimisega ning enamus Komisjoni ad hoc juhtumitest, mis ülesanded suunatakse täitmiseks võivad mõjutada siseturu pädevatele asutustele. toimimist, omada piiriülest mõju või eskaleeruda siseturu kriisiks. Lisaks on seletuskirjas märgitud, EVK varasem kogemus et SPC praktilise tarneahelate ja riskide jälgimisega nõustamistegevusega vedelkütuse valdkonnas toetab ettevõtjatele ja kodanikele seda tegevust. tegeleb Häirekeskus, lähtudes pandeemiaaegsest Siseturu toimimise seisukohast väljakujunenud praktikast. Kuna tuleb valmisolekurežiimis nõustamistegevus toimub olukorrateadlikkuse raames olemasolevate struktuuride ja hinnata ja analüüsida riske eeskätt pädevuste raames, ei ole julgeolekuohtude, Häirekeskuse poolt majandushäirete, nõustamiseteenuse pakkumiseks rahvatervishoiuga seotud kriiside vaja ette näha täiendavaid ja loodusõnnetuste kontekstis. ressursse. Arusaamatuks jääb Sellist laiapõhjalist analüütilist kogu kulude arvestus, kui EVK võimekust EVK-s täna ei ole ning roll piirdub andmete koondamise IMERA rakendamiseks on vajalik ja koordineerimisega. Samal ajal täiendavate töökohtade loomine. asjakohane info, mida hädaolukorras on vaja erinevatele Lisaks hõlmab valmisolekurežiim osapooltele jagada, tulev kohustuslikku osalemist pädevatelt asutustelt. Pädevad Komisjoni korraldatavatel asutused päevad läbi mõtlema koolitustel ja stressitestidel, töökorralduse, üldsusele võrgustikutööd teiste jagatavad sõnumid ehk et nende liikmesriikidega ning koostöö- ja asutuste töökoormus kasvab. teabevahetussuhete hoidmist Siseministeeriumi hinnangul ei ettevõtjate ja partnerasutustega. ole selline kulude arvestus ja jaotus õiglane ega kohane. Valvsus- ja siseturu hädaolukorra režiimi ajal toimub seireinfo Tulenevalt eeltoodust palume kogumine pädevate asutuste poolt, täpsustada seletuskirja kulude kusjuures EVK roll on koondada osa ning analüüsida mõjusid pädevate asutuste tagatud teave, pädevatele asutustele, sh kulude seda analüüsida ja osa ning kas ja kui palju on vaja süstematiseerida ning CLOna muuta asutuste riskianalüüse ja edastada see Komisjonile ja hädaolukorra lahendamise teistele liikmesriikidele ECMPi plaane, kes IMERA-t rakendama kaudu. peavad.  Lisaks vahendab CLO koostöös pädevate asutustega ettevõtjatele suunatud vabatahtlikke teabepäringuid. Siseturu hädaolukorra režiimis täidab EVK lisaks SPC rolli, koondades ja vahendades ettevõtjatele, tarbijatele ja kodanikele suunatud teavet kehtivate riiklike ja ELi tasandi kriisimeetmete kohta, abistades pöördujaid menetluste lõpuleviimisel ning asjakohaste digivormide täitmise, ning tagades kiire ja koordineeritud teabevahetuse ELi tasandi SPCga. Üldise ja standardiseeritud kriisiinfo edastamiseks kasutatakse Häirekeskuse juhitavat KRITi. Arvestades IMERA-st tulenevate ülesannete ulatust, EVK praegust suurust (14 töökohta) ning asjaolu, et vajalikku analüütilist võimekust ja haldussuutlikkust ei ole võimalik katta olemasolevate sisemiste ressursside arvelt, prognoositakse kulusid kolme aasta perspektiivis ligikaudu 300 000 eurot aastas. Riigikantselei Seletuskiri, Riigikantselei ei toeta eelnõuga Mittearvestatud. Selgitatud. eelnõu § 1 kavandatud muudatuste tegemist hädaolukorra seaduses Riigikantselei seisukoht lähtub (edaspidi HOS) ning teeb eeldusest, et IMERA määruse ettepaneku kehtestada määruse rakendamine on tihedalt seotud rakendamiseks vajalikud sätted majandustegevuse toimimisega majandustegevuse seadustikusiseturul, kusjuures ettevõtjad on üldosa seaduses (edaspidisiseturu kesksed osalised, ning MSÜS). seetõttu peaks määruse kandeseaduseks olema HOSi Riigikantselei hinnangul on asemel MSÜS. määruse rakendamine majandustegevust reguleerivas Ettevõtjatel on küll oluline roll seaduses põhjendatud nii tarneahelate toimimises, kuid määruse eesmärgi, IMERA loogika ei raja end üksnes reguleerimisala kui ka sellele, vaid käsitleb siseturul vaba normiadressaatide olemusega. liikumist laiemalt. COVID-19 ajal tekkinud oluliste kaupade nappus Määruse eesmärk on kehtestada ei olnud põhjustatud ainult Euroopa Liidu tasandil raamistik ettevõtjate tegevusest või selliste kriisiolukordade tegevusetusest; probleemiks olid ennetamiseks ja käsitlemiseks, üsna sageli liikmesriikide mis ohustavad siseturu toimimist, kehtestatud piirangud. Seetõttu on eelkõige kaupade, teenuste ja IMERA keskmes liikmesriikide isikute vaba liikumist ning haldussuutlikkus, avalike asutuste kriitiliste kaupade ja teenuste vaheline koordineerimine ning ELi kättesaadavust. Määruse tasandi mehhanismid, mille kaudu reguleerimisese on tihedalt hoitakse ära killustunud ja seotud majandustegevuse koordineerimata riiklikud toimimisega siseturul ning see kriisimeetmed. käsitleb ettevõtjaid kui siseturu toimimise keskseid osalisi. Määrus näeb ette mehhanismid Tegemist on ettevõtjatega, kelle ettevõtjatelt teabe kogumiseks tegevus on kriisiolukorras valvsus- ja hädaolukorrarežiimis, määrava tähtsusega kaupade ja st olukordades, kus kriis on teenuste kättesaadavuse ning eskaleerumas või on juba tarneahelate toimimise ametlikult kehtestatud siseturu seisukohalt. hädaolukorrarežiim. Valvsusrežiimis on seire Määrus näeb ette mehhanismid, teostamisel põhirõhk CLO ja mille kaudu kogutakse ja pädevate asutuste koostööl. koordineeritakse teavet Olulisemad on seejuures pädevate ettevõtjate asutuste käsutuses juba tootmisvõimsuste, varude, olemasolevad andmed, kuna artikli tarneahelate ja teenuste 16 kohaselt on ettevõtjatele osutamise kohta ning hinnatakse esitatavad päringud liikmesriikide majandustegevuse häirete mõju siseselt vabatahtlikud. siseturu toimimisele. Siseturu Hädaolukorrarežiimis võib hädaolukorra režiimis võib komisjon pöörduda otse ettevõtjate komisjonil olla õigus nõuda poole teabe saamiseks tarneahelate sellist teavet ka otse ettevõtjatelt, seisu kohta – see võimalus tuleneb kui see on vajalik siseturu vahetult IMERA määrusest ega hädaolukorra lahendamiseks vaja Eesti õigusesse ülevõtmist ega ning kui vajalikku teavet ei ole Eesti riigi täiendavat sekkumist. võimalik muul viisil saada. Need Määruse rakendamiseks on sätted mõjutavad otseselt tõepoolest keskse tähtsusega SPC ettevõtjate õigusi ja kohustusi ja CLO süsteem, kuid oluline on ning majandustegevuse nende funktsioonide selge korraldust kriisiolukorras. eristamine. SPC põhiülesanne on ettevõtjate, kodanike, tarbijate ja Määruse rakendamisel on keskse töötajate abistamine riiklike tähtsusega ühtse kontaktpunkti kriisimeetmete kohta teabe (Single Point of Contact, SPC) ja saamisel, selle mõistmisel ning teabevahetuse keskasutuse vajaduse korral menetluste (Central Liaison Office, CLO) lõpuleviimisel ja vormide süsteem, mille eesmärk on tagada täitmisel. SPC roll on selgelt liikmesriigi tasandil teabevahetus ajaliselt piiratud ning selle ja koordineerimine siseturgu mõjutavate kriiside korral ning sihtrühmad ei ole üksnes hõlbustada teabe vahetust ettevõtjad. avalikkuse, ettevõtjate ja töötajate, teiste liikmesriikide CLO on teabevahetust ning Euroopa Komisjoni vahel. koordineeriv asutus, kes muu Kontaktpunkti peamine ülesanne hulgas tagab, et SPC-l oleks on ettevõtjate, töötajate ja siseturu hädaolukorra režiimi ajal avalikkuse teavitamine ning kogu vajalik teave. SPC suhtleb vajaduse korral teabe edastamine ELi tasandi SPC-ga kriisimeetmete Euroopa Liidu tasandile. See osas, kuid sisuline teabevahetus, sh funktsioon on olemuslikult tarneahelaid käsitleva teabe seotud just ettevõtjate vahendamine, toimub siiski CLO majandustegevuse ja siseturu kaudu. Seega ei ole ei CLO ega toimimisega kriisiolukorras. SPC olemuselt seotud üksnes ettevõtjate ega majandustegevuse Erinevalt HOS-ist ja tsiviilkriisi toimimisega. ja riigikaitse seaduse eelnõust on MSÜS määruse rakendamiseks Sellest tulenevalt ei ole võimalik sobivam õiguslik raamistik, määrata IMERA tähenduses SPC-d milles on võimalik reguleerida ega CLO-d MSÜSi, kuna ettevõtjate teabe esitamise ja ettevõtjaid puudutavad tegevused suhtluse korda kontaktpunkti moodustavad MSÜSi igapäevasest kaudu ning määratleda tööst vaid ühe osa ning SPC kontaktpunkti roll tegevus on seotud üksnes siseturu majandustegevust puudutavas hädaolukorra režiimiga. CLO teabevahetuses, sh peamised sihtrühmad on kriisiolukordades, mis mõjutavad siseriiklikud pädevad asutused, siseturgu. ELi tasandi CLO, teiste liikmesriikide CLO-d ning SPC-d. Riigikantselei hinnangul ei ole SPC teenindab lisaks ettevõtjatele määrus ega selle rakendamiseks ka kodanikke, tarbijaid ja töötajaid kavandatud HOS-i muudatused ning seda ainult siseturu suunatud riigisisese hädaolukorra režiimis. kriisijuhtimise korraldamisele ega üksiku liikmesriigi kriisi HOS sobib kandeseaduseks lahendamisele. IMERA määruse rakendamisel, kuna HOS (ning TSIRKSi Määruse eesmärk on tagada jõustumisel TSIRKS) on suunatud siseturu toimimine piiriüleses riigisisese kriisijuhtimise ja - vaates. Riigisiseseid korralduse raamimisele. See kriisiolukordi reguleerivad võimaldab IMERA rakendamise seadused keskenduvad üldjuhul eest vastutavatel asutustel tugineda avaliku võimu sisemisele olemasolevatele kriisikoostöö korraldusele, kriisijuhtimise korraldustele ja väljakujunenud pädevuste jaotusele ning teabevahetusmehhanismidele. elanikkonna ja riigi toimimise kaitsele. IMERA eesmärk on tõepoolest tagada siseturu toimimine Määrus neid küsimusi aga ei piiriüleses vaates. Kuid nagu reguleeri, vaid kehtestab raamid, nägime COVID-19 ajal, mõjutavad mille kohaselt peavad kriisiolukorras piiriülesed liikmesriikide meetmed olema tegevused otseselt liikmesriikide kooskõlas siseturu toimimise individuaalset varustuskindlust. nõuetega ning ei tohi Eesti ei ole ELi majanduses põhjendamatult piirata omaette saar, vaid on tugevalt majandustegevust ega vaba mõjutatud teiste liikmesriikide liikumist. otsustest. Eelnõu kohaselt täiendatakse hädaolukorra seadust uue §-ga Riigikantselei väidab, et IMERA 141, millega sätestatakse määruse siseturu hädaolukorra režiim ei rakendamiseks vajalikud sätted kattu HOSi ning tulevikus teabevahetuse keskasutuse TSIRKSi tähenduses siseriikliku (CLO) ja ühtse kontaktpunkti hädaolukorra režiimi raamistikuga. (SPC) määramise ning nende Esiteks võivad need olukorrad ülesannete korralduse kohta. siiski haakuda, nagu nägime ka CLO ja SPC on määruse alusel COVID-19 puhul. Teiseks on liikmesriigi määratud riigisisesed IMERA eesmärk kriise ennetada, struktuurid, mille ülesanne on neid kontrolli all hoida ning vältida täita määrusest tulenevaid olukorra eskaleerumist tasemele, kohustusi siseturu valvsus- ja kus Eesti oleks sunnitud välja hädaolukorra režiimi kuulutama siseriikliku rakendamisel, sealhulgas tagada hädaolukorra. teabe koordineerimine ja edastamine vastavalt määruses Kokkuvõttes on IMERA kriisiohje sätestatule. raamistik, mida on kõige loogilisem asetada Eesti Määruses sätestatud siseturu kriisiohjestruktuuri reguleerivasse hädaolukorra režiimi ei saa seadusesse (kehtivas õiguses HOS kuidagi samastada hädaolukorra ning edaspidi TSIRKSis). seaduse tähenduses hädaolukorraga ega ka Ettevõtjate roll on sealjuures tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tõepoolest oluline, kuid ükski eelnõus kasutatava kriisiolukorra ettevõtja ei saa toimida olukorras, mõistega, kuna nende eesmärk, kus liikmesriigid sulgevad piirid reguleerimisese ja õiguslik toime või keelavad teatud kaupade on erinevad. ekspordi. IMERA toetab nii EL siseturu hädaolukorra režiim ettevõtjaid kui ka tarbijaid, hoides kujutab endast siseturu toimimise tervikvaadet ning tagades tõhusa ja kaitseks ette nähtud ELtasandi kiire teabevahetuse ja koostöö nii koordineerimis- ja ELi kui ka liikmesriikide tasandil. koostöömehhanismi, mis ei too endaga kaasa riikliku hädaolukorra väljakuulutamist ega hädaolukorra seaduses sätestatud avaliku võimu erivolituste rakendamist. Seetõttu ei ole sobiv käsitada siseturu hädaolukorra režiimi rakendamist hädaolukorra  seaduse kohaldamisalas, kuna nende regulatsioonide õiguslik iseloom, eesmärgid, tagajärjed ja sihtgrupid erinevad põhimõtteliselt. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikantselei, et määruse rakendamine hädaolukorda (kriisiolukorda) reguleerivas seaduses ei ole süsteemselt põhjendatud. Selline lahendus nihutaks regulatsiooni raskuskeskme avaliku võimu kriisireageerimisele, samas kui määruse tegelik reguleerimisese on majandustegevuse ja siseturu toimimise tagamine kriisiolukorras. MSÜS-i § 1 kohaselt on selle seaduse eesmärk sätestada majandustegevuse vabaduse kasutamise üldised tingimused ja kord, sealhulgas reguleerida majandustegevuse alustamist, teostamist, jätkamist ja lõpetamist, samuti riiklikku järelevalvet ja vastutust. Riigikantselei hinnangul on MSÜS määruse rakendamiseks sobivam õiguslik raamistik, kuna see võimaldab koondada ettevõtjatele suunatud õigused ja kohustused, sealhulgas teabe esitamise ja koostöö koondada ettevõtjatele suunatud õigused ja kohustused, sealhulgas teabe esitamise ja koostöö nõuded, ühtsesse ja adressaatidele selgesse regulatsiooni. See tagab õigusselguse, normide süsteemse loogika ning kooskõla määruse eesmärgiga. Vajaduse korral on võimalik MSÜS-i reguleerimisala sätte sõnastust ka täpsustada. Rahandusministeerium/ Seletuskirja Eelnõus ei täpsustata ja Arvestatud. MTA lk 15 seletuskirjas ei selgitata, milliseid konkreetseid andmeid Seletuskirjas on täpsustatud, et peaks MTA hakkama avaldama, IMERA raames kogutav seireinfo  niisamuti ei ole selgitatud hõlmab teavet siseturu valvsus- või andmete avaldamise sagedust, hädaolukorra režiimides näiteks, kas andmeid tuleb tootmisvõimsuse, vajaliku tööjõu avaldada periooditi, kättesaadavuse, varude, tarnijate üksikpäringute alusel vastavalt ja teenuseosutajate võimalike vajadusele jne. piirangute, mitmekesistamise ja asendamise võimaluste, nõudluse Märgime, et mitte ainult ei ole tingimuste ning kitsaskohtade andmekoosseis ja andmete kohta (IMERA pp 37). edastamise sagedus vajalik selleks, et hinnata MTA See tähendab, et MTA või teiste töökoormust ning sellest sõltuvat pädevate asutuste poolt andmete võimekust andmeid avaldada, edastamine seire eesmärgil ei ole vaid sellest sõltub üleüldse ka regulaarne, vaid ajaliselt piiratud kõnealuse seadusmuudatuse ning seotud valvsusrežiimi vajalikkus. Nimelt, MKS § 29 on aktiveerimisega. Seire tehnilised vaja täiendada üksnes siis, kui parameetrid (sh seiratavate vajadus on isikustatud andmete andmete liik, detailsus ja järele – isikustatud andmed on andmetevahetuse sagedus) maksusaladuse kaitse all ja nende sätestatakse IMERA määruse avaldamine eeldab õiguslikku artikli 14 alusel vastu võetavas alust. Kui aga vajadus on nõukogu rakendusaktis, ning isikustamata andmete järele, siis sõltuvad konkreetse kriisi selleks ei ole MKS § 29 vaja iseloomust. täiendada, kuid see siiski eeldab MTA-ga kokkulepet andmete Tulenevalt eeltoodust on käesoleva avaldamise praktilise korra osas. eelnõu eesmärk sätestada teabevahetuse ja asutustevahelise Ilma andmekoosseisuta ei ole koostöö üldine õiguslik alus. võimalik hinnata ka võimalikke alternatiive, näiteks kas Maksukorralduse seaduse § 29 kõnealuseid andmeid oleks täiendamine on ette nähtud üksnes võimalik saada ka juhuks, kui IMERA rakendamisel Statistikaametilt. osutub vältimatuks MTA valduses Palume seega eelnõu ja/või oleva maksusaladust sisaldava seletuskirja täiendada, st teabe edastamine (näiteks juhul, milliseid andmeid ja/või kui Nõukogu rakendusaktiga andmeliike konkreetselt vaja on sätestatakse konkreetse ettevõtja ning kui tihti peaks MTA tarneahela seire) ning selleks hakkama neid andmeid puuduks muul juhul seadusest avaldama. tulenev selgesõnaline õiguslik alus. Praktikas on eelduslikult piisav isikustamata ja agregeeritud teabe kasutamine. Justiits- ja Seletuskirja Eelnõu §-ga 1 täiendatakse Arvestatud ja selgitatud. Digiministeerium lk 15, seadust muu hulgas § 141 lõikega eelnõu § 1 5, mille kohaselt on Eelnõu § 141 lõike 5 sõnastust on teabevahetuse keskasutuse ja täpsustatud ning termin „riigi  riikliku ühtse kontaktpunkti andmekogu“ on asendatud ülesande täitjal õigus saada oma kehtivas õiguses kasutatava ülesannete täitmiseks teavet terminiga „riigi infosüsteemi valitsusasutustelt, valitsusasutuse kuuluv andmekogu“. hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi andmekogudest. Seletuskirjas on täpsustatud, et CLO ja SPC täitmisel ei ole Juhime tähelepanu, et termin kavandatud isikuandmete „riigi andmekogu“ oli kasutusel töötlemist. Pädevate asutuste poolt kuni andmekogude seaduse edastatav teave on üldistatud ja kehtetuks tunnistamiseni, hetkel koondatud kujul. näeb avaliku teabe seadus selleks ette termini „riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu“. Palume eelnõu sõnastust vastavalt muuta. Juhime ka tähelepanu, et kui teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesande täitmisel tuleb töödelda ka isikuandmeid, siis kujutab see endast eraelu puutumatuse riivet, mille raamid tuleb seaduse tasandil kindlaks määrata. Kui isikuandmete töötlemise vajadus puudub, palume see seletuskirjas välja tuua. Kui aga ülesande täitmisel on vaja isikuandmeid töödelda, siis palume seaduse tasandil ette näha, milliseid isikuandmeid töödeldakse ja kaua neid säilitatakse, või viidata seletuskirjas, kus vastav regulatsioon on ette nähtud. Palume arvestada ka käesoleva Arvestatud. kirja lisas esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud Märkustega on arvestatud ning normitehniliste märkustega ning seletuskirja vastavalt täiendatud. märkustega eelnõu mõju kohta. Regionaal – ja Seletuskiri IMERA rakendamiseks peab Selgitatud. Põllumajandusministeerium EVK hakkama koguma mingit laadi infot ettevõtjatelt. Eelnõu ega seletuskiri ei näe ette Seletuskirja kohaselt „täida või igapäevase või püsiva ennetava põhjenda“ põhimõtte alusel seda aruandluskohustuse kehtestamist siis küsima hakatakse. Kuigi ettevõtjatele. kriisi ajal ilmselt proportsionaalne, siis igapäevase  ennetava aruandluse sisseviimine Valvsusrežiimis toimub ei ole selge. tarneahelate seire pädevate asutuste poolt eelkõige olemasolevate andmete alusel. Ettevõtjatele suunatud teabepäringud on selles etapis vabatahtlikud ega põhine „täida või põhjenda“ põhimõttel. „Täida või põhjenda“ põhimõte kohaldub üksnes siseturu hädaolukorrarežiimis ning üksnes Komisjoni poolt esitatud teabepäringutele IMERA määruse alusel. Tegemist on erandliku ja ajaliselt piiratud mehhanismiga, mida rakendatakse üksnes juhul, kui nõukogu on kehtestanud siseturu hädaolukorrarežiimi vastavalt IMERA artiklile 18. Seletuskiri IMERA tähendab, et Selgitatud. liikmesriigid ei tohi kriisiolukorras omavoliliselt IMERA kehtestab siseturu piirata selliste kaupade või hädaolukorra režiimis teenuste EL-isiseselt liikumist liikmesriikidele kohustuse vältida ega takistada töötajate liikumist, omavolilisi piiranguid kaupade, välja arvatud juhul, kui mõnes teenuste ja töötajate vaba liikumise teises ELi mehhanismis on suhtes ning näeb ette, et piiranguid kehtestatud selgesõnaline erand. võib kohaldada üksnes juhul, kui Täna kehtiva riigikaitseseaduse need on kooskõlas ELi õigusega (ja Riigikogus lugemisel oleva või tulenevad mõnest muust ELi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tasandi mehhanismist. eelnõu) alusel on võimalik seada (lihtsustatult) sõja korral IMERA määruse põhjenduspunkti välispiiri kaudu toidu väljavedu 20 kohaselt ei tohiks IMERA (eelnõus isegi paindlikumalt), kui piirata Euroopa toiduga seda on vaja elanikkonna toiduga kindlustatuse kriisiks valmisoleku tagamise kindlustamiseks ja sellele reageerimise mehhanismi (vältimaks kaupade ja saaduste rakendamist. Samas on selles väljavedu stressist tulenevate põhjenduses selgitatud, et IMERA kõrgemate hindadega mujale vaba liikumist käsitlevaid sätteid, siseturul). Mulle tundub, et siin sealhulgas vaba liikumise õiguse on konflikt sees, aga EL määrust piiranguid reguleerivaid norme, enam ei muuda tuleks kohaldada ka toiduainetele. Kehtiva RIKSi ning edaspidi TSIRKSi alusel välispiiril kehtestatav piirang toidukaubale,  kui see on vajalik elanikkonna elutähtsate vajaduste tagamiseks, ei lähe automaatselt IMERA-ga vastuollu. IMERA põhjenduspunkti 40 kohaselt võivad sellised alused nagu avalik kord, avalik julgeolek või rahvatervise kaitse õigustada vaba liikumise piiranguid, tingimusel et need on proportsionaalsed, ajaliselt piiratud ja mittediskrimineerivad. Samas juhul, kui kaup määratakse ELi Nõukogu rakendusaktiga IMERA artikli 18 alusel kriisi seisukohast oluliseks ning tegemist on toidukaubaga, kohaldub sellele IMERA artikli 21 lõigete nn keelatud piirangute loetelu, sealhulgas keeld piirata kriisi seisukohast oluliste kaupade liidusisest liikumist või kehtestada samaväärse mõjuga meetmeid. Seletsukiri HOS jt muutmise EN osas jääb Selgitatud. selgusetuks nt TTJA seotus kui tootekategooriaks peaks olema TTJA pädevus vastavushindamise toidukaubad. erandi kohaldamisel piirdub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2748 ning direktiivi (EL) 2024/2749 alusel muudetud ELi ühtlustamisõigusaktidega hõlmatud tootekategooriatega. Tegemist ei ole toidukaupadega, vaid tööstustoodetega, mille suhtes nähakse IMERA koondmäärusega ette erakorralised vastavushindamismenetlused siseturu hädaolukorrarežiimi ajal, näiteks masinad, rõhu all olevad seadmed, tsiviilotstarbelised lõhkematerjalid, liftid ja mõõtevahendid. Statistikaamet Seletuskiri Statistikaameti põhiülesandeks Selgitatud. on vastavalt riikliku statistika seadusele (edaspidi RStS) Eelnõu ega seletuskiri ei näe ette korraldada riikliku statistika STA-le eraldiseisvaid kriisiaja tegemist eesmärgiga kajastada ülesandeid ega kohusta STAt ühiskonna olukorda ja muutusi koguma või edastama andmeid ning varustada ühiskonda väljaspool RStSsist ja kehtivast rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, riikliku statistika programmist majanduse ja keskkonna arengu tulenevat raamistikku. seisukohalt olulise teabega, sealhulgas arengukavade ja Samuti ei kavandata IMERA prognooside koostamiseks, raames ette STA-le kohustust erinevate poliitikate edastada EVK-le tuvastataval kujundamiseks, teadus- ja kujul andmeid. Kogu seire- ja rakendusuuringute tegemiseks teabevahetus toimub RStSile ning ning teadmuspõhiste otsuste esitatav teave on agregeeritud ja langetamiseks. Viimased kriisid anonüümitud kujul. on näidanud (Covid, energiakriis, Ukraina sõda), et asutused, sh Juhul kui tulevikus tekib vajadus Vabariigi Valitsus vajavad ad hoc täiendavate statistikatööde järele, analüüse (nt liikuvusanalüüsid, lahendatakse see eraldiseisvalt (sh sõjapõgenikega seotud rahastuse) mitte käesoleva eelnõu analüüsid). Samuti vajatakse ka kaudu. kriiside korral selliseid näitajaid nagu THI ja SKP, mida arvutab Statistikaamet. Sealjuures juhime tähelepanu, et praegu kehtivate õigusaktide ning ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga ei ole Statistikaametile sätestatud kriisiaja ülesannet. Tulenevalt RStS § 4-st teeb Statistikaamet töid, mis on Vabariigi Valitsuse poolt korraldusega kinnitatud riikliku statistika programmis ehk korralduse lisas olevate statistikatööde loetelus. Programmis olevate tööde loetelu koostatakse 4 aastaks koos rahastusallikaga. Sellest tulenevalt pöörame tähelepanu, et kui Eesti Varude Keskusel on vajadus, et Statistikaamet koguks seaduse alusel planeeritavaks tegevuseks täiendavaid andmeid, on vajalik vastava töö, sh andmekoosseisu eelnev kokkuleppimine ja finantseerimise tagamine Eesti Varude Keskuse või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel Sealjuures juhime tähelepanu, et praegu kehtivate õigusaktide ning ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga ei ole Statistikaametile sätestatud kriisiaja ülesannet. RStS § 35 kohaselt levitab riikliku statistika tegija riikliku statistika tegemiseks kogutud andmeid ainult sellisel kujul, mis välistab statistilise üksuse otsese või kaudse tuvastamise võimaluse, mis tähendab, et tulemused avaldatakse agregeeritud ehk anonüümitud kujul. Tuvastataval kujul saab andmeid levitada üksnes teaduslikul eesmärgil ning RStS §-is 38 ette nähtud tingimustel. Seega Statistikaamet ei saa edastada Eesti Varude Keskusele andmeid tuvastataval kujul, mistõttu pole võimalik vastavat kohustust sätestada ka asutuse põhimäärusega, nagu on eelnõu seletuskirjas kirjeldatud.  EELNÕU 03.02.2026 Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141. Teabevahetuse keskasutus ja riiklik ühtne kontaktpunkt (1) Teabevahetuse keskasutuse ja riikliku ühtse kontaktpunkti ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), artikli 8 lõike 1 ja artikli 24 lõike 1 tähenduses täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmiseks sõlmida käesoleva seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühinguga halduslepingu, mille sõlmimisele ei kohaldata halduskoostöö seaduse §-e 6 ja 14. (3) Haldusjärelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab halduslepingus nimetatud haldusülesande täitmist, korraldab haldusülesande edasise täitmise Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu alusel ülesandeid täitval riigi äriühingul on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 artikli 8 lõike 3 kohaselt õigus saada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/2747 sätestatud ülesannete täitmiseks teavet valitsusasutustelt, valitsusasutuse hallatavatelt riigiasutustelt ja riigi infosüsteemi kuuluvatest andmekogudest.“. § 2. Halduskoostöö seaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõiget 11 täiendatakse punktiga 33 järgmises sõnastuses: „33) hädaolukorra seaduse § 141 lõikes 2 nimetatud haldusleping.“. § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 29 täiendatakse punktiga 292 järgmises sõnastuses: „292) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile või hädaolukorra seaduse § 181 lõikes 1 nimetatud riigi äriühingule, kellega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on sõlminud halduslepingu, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), sätestatud ülesannete täitmiseks;“. § 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 211 järgmises sõnastuses: „§ 211. Vastavushindamise erand siseturu hädaolukorrarežiimi ajal (1) Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 08.11.2024), artikli 18 alusel on Euroopa Liidu Nõukogu kehtestanud siseturu hädaolukorrarežiimi ning võtnud Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel rakendusaktiga vastu kriisi seisukohast oluliste toodete loetelu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, lähtudes Euroopa Liidu ühtlustamise õigusaktides sätestatud hädaolukorramenetluste kohaldamisest, lubada siseturu hädaolukorrarežiimi ajaks turule lasta või kasutusele võtta kriisi seisukohast olulise toote. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud lubadest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viivitamata Euroopa Komisjoni ja teisi Euroopa Liidu liikmesriikide turujärelevalveasutusi.“; 2) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2749, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL vastavushindamise, nõuetele vastavuse eelduse, ühtsete spetsifikatsioonide vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorramenetluste osas, mis on tingitud siseturu hädaolukorrast (ELT L, 2024/2749, 08.11.2024).“. § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 29. mail. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………. 2026. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a (allkirjastatud digitaalselt)  Justiits- ja Digiministeerium 10.02.2026 nr 2-2/501-1 Hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Edastan kooskõlastamiseks hädaolukorra seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri koos lisaga. Svetlana Štšur +372 715 5822, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158