Auditi lõpparuande edastamine

Euroopa Regionaalarengufondi projekti 2021-2027.1.03.23-0083 “Välisesindused-kaugturgude regioon. Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (21.1.3.11)” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus rakendusüksus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Lõpparuanne ERF-12/2025 17.02.2026 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Oluline rikkumine tuvastati seoses vähese tähtsusega abi arvestamata ja kontrollimata jätmisega. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ märkustega, olulised tähelepanekud. Oluline tähelepanek toetuse saajale: Tähelepanek nr 5.1 – Elluviija ei ole projekti eelarvest hüvitatud konsultatsiooniteenuse lõppsaajatele arvestanud vähese tähtsusega abi. Abikõlbmatuid kulusid ei tuvastatud. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses ülemaailmsete siseauditi standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st abikõlbmatud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 Prioriteetne suund 2021-2027.1 Nutikam Eesti Meede 2021-2027.1.3 (EK nr 1.3) VKEde kestliku majanduskasvu ja konkurentsivõime tõhustamine Projekti number 2021-2027.1.03.23-0083 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Välisesindused-kaugturgude regioon. Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (21.1.3.11) Toetuse saaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Taotluse rahuldamise otsuse Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkiri nr 26, 10.02.2023; (otsuse muutmise) number ja Käskkirja nr 26 muutmine: kuupäev 1) Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga nr 126, 30.06.2023; 2) Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga nr 8, 21.01.2024; 3) Majandus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga nr 57, 05.07.2024; 4) Majandus- ja tööstusministri käskkirjaga nr 96, 04.09.2025 Rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.01.2022 - 31.12.2029 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 27 lõige 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna toetuse auditeerimise 2025. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 53 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine” § 3 lõikele 1. Auditi läbiviijad Merit Rajamäe, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I talituse audiitor (auditi juht); Kristel Juus Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I talituse audiitor (auditi töörühma liige); Egle Sgirka Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II talituse audiitor (auditi töörühma liige); 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Henry Kibin, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, finantskontrolli osakonna nõunik (auditi eest vastutav isik). Auditi läbiviimise aeg 13.10.2025 – 17.02.2026 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • ühtekuuluvuspoliitika fondide sümboolika kasutamine. Valimi metoodika (kui - üldkogum 146 434,18 eurot ja 171 kulurida; kohaldub) - valimi moodustamiseks kasutati statistilist valimi koostamise meetodit (monetary unit sampling); - valimi suurus 30 kulurida summas 73 790,92 eurot. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr PO30737; 11.07.2024; 146 434,18 eurot olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus (ERF): 86,87% osakaal abikõlblikest Riiklik toetus: 13,13% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 73 790,92 eurot; 50,39% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud abikõlbmatud kulud (eurodes): 0,00 eurot Leitud vea määr (%) 5 0,00% 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Abikõlbmatute kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis abikõlbmatute kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused § 10 punkti 8 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Toetuse eesmärgipärane kasutamine Toetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. Siiski tuvastati auditi käigus formaalne puudus seoses riigihankega (vt väheolulist tähelepanekut nr 4.1) ning oluline puudus vähese tähtsusega abi andmise kontrollimisel (vt olulist tähelepanekut nr 5.1). 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas toetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Toetuse maht ning ajastus Toetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Toetuse saaja on riigihanked viinud läbi olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Tuvastati üks formaalne rikkumine: Väheoluline tähelepanek 4.1 – Hankija ei ole täitnud riigihanke läbiviimisel nõutaval määral oma kohustusi. Abikõlbmatuid kulusid ei tuvastatud. Auditeeritava projekti toetuse andmise tingimuste käskkirja6 (edaspidi TAT) p 5.1 järgi on määratud projekti tegevuste elluviijaks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS, elluviija ja hankija). TAT p 12.1.9 järgi peab elluviija tagama riigihangete seaduse (edaspidi RHS7) nõuete järgimise. RHS § 5 lg 2 p 4 kohaselt on EIS avaliku sektori hankija. Projekti eesmärkide elluviimiseks korraldas EIS riigihanke nr 268053 "Välisesindajate palga- ja maksuarvestuse teenus". RHS § 104 lg 1 kohaselt nõuab hankija pakkuja kinnitusi sisaldava hankepassi esitamist esialgse tõendina. RHS § 104 lg 8 kohaselt nõuab hankija enne hankelepingu sõlmimist edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist kontrollib hankija edukal pakkujal kvalifitseerimise tingimustele vastamist ning teeb alles seejärel kvalifitseerimise otsuse. RHS § 104 lg 11 kohaselt on erisuseks selliste andmete välja nõudmine, mis on hankijale andmekogudest tasuta kättesaadavad või mis on hankijal olemas. Hankija seadis hankes ühe kvalifitseerimise tingimuse: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt 3 lepingut, millest iga leping on osutatud erinevas välisriigis. Iga lepingu üheks ülesandeks 6 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 10.02.2023 käskkiri nr 26 „Toetuse andmise tingimused ettevõtlus ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamiseks“. 7 Riigihangete seadus, RT I, 01.07.2017, 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/112072025025. 6 oli/on palga- ja maksunõustamise teenuse osutamine. Pakkuja esitab hankepassis nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, vähemalt järgmise teabega: lepingu nimetus ja sisu lühikirjeldus, tellija kontaktandmed, algus- ning lõppkuupäevad ja välisriigi nimed. Auditi käigus selgus, et eduka pakkuja hankepass täpselt nõutud infot ei sisaldanud. Auditi käigus küsisid audiitorid hankijalt, kuidas veenduti pakkuja vastavuses ja kas väljaspool RHR-i küsiti edukalt pakkujalt täiendavaid tõendeid. Hankija selgitas, et lähtus üksnes hankepassis esitatud andmetest, kahtlusi ei tekkinud ning lisadokumente ei küsitud. Hankija selgitas täiendavalt, et hankijal oli seaduse ja kohtupraktika järgi lai kaalutlusõigus otsustada, kas pakkujalt on vaja täiendavaid tõendeid küsida. Hanke alusdokumendid ega RHS ei nõudnud konkreetseid dokumente ning hankepassis esitatud info (tegutsemine alates 2022, üle 140 kliendi, teenused >3 riigis, viited kolmele kliendile) oli selge, piisav ja kontrollitav. Hankija kontrollis infot lepingukliendi kodulehelt ning puudusid põhjendatud kahtlused, mis oleksid nõudnud lisadokumente. Seetõttu ei olnud täiendavate tõendite küsimine vajalik ega kohustuslik. Audiitorite hinnangul on hankija pärast pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemist ja enne hankelepingu sõlmimist kohustatud kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni ehk hankepassis märgitud andmeid sisuliselt. Tegemist on menetlusliku alusega, millele tuginedes saab teha otsuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta. Hankija kohustus on tagada, et hankelepingut ei sõlmitaks sellise pakkujaga, kes ei vasta hankija enda kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. See aga eeldab, et hankija veenduks tõendite alusel, et pakkuja päriselt kvalifitseerimise tingimustele vastab. Kuigi hankijal on kaalutlusruum, et milliseid tõendeid ta edukalt pakkujalt küsib või millised andmed ta ise tasuta avalikest andmekogudest kätte saab, peab hankija kontroll olema siiski sisuline ja tõenditele tuginev. Audiitoritele teadaolevalt on VAKO ja kohtud märkinud, et hoolimata hankija laiast kaalutlusruumist on täiendavate tõendite nõudmine õigustatud juhul, kui esitatud andmed on ebaselged ja ebapiisavad. Kuivõrd tegemist oli välispakkujaga, kelle hankepassis esitatud info oli laialivalguv, vormiliselt puudulik ning hankijal endal polnud faktilisi tõendeid, et edukas pakkuja päriselt tingimustele vastas, tulnuks hankijal RHS nõuete täitmiseks täiendavaid tõendeid hankida ja tingimustele vastavuses korrektselt veenduda. Ka hankija ise on riigihanke teabevahetuses nr 770193 märkinud, et talle peab jääma võimalus tingimuse täitmise ulatuses esitatud andmeid kontrollida. Kuigi tegemist on rikkumisega, ei oma see audiitorite hinnangul finantsmõju. Vaatamata asjaolule, et vähemalt kahe lepingu tellija kontaktandmed ja kõigi kolme lepingu algus- ning lõpukuupäevad olid puudu, sai hankija olulises osas kätte info lepingute sisu lühikirjelduse ja välisriikide nimede osas. Kuna pakkuja referentsidega seotud puudused ning nende sisuline kontrollimata jätmine on pigem formaalne puudus, siis audiitorid finantskorrektsiooni ei soovita. Soovitus elluviijale: Soovitame elluviijal edaspidi enne välispakkujaga lepingu sõlmimist lisaks hankepassis esitatud kinnitustele nõuda asjakohaseid ja täiendavaid tõendeid, juhul kui kinnitused on puudulikud. Selliselt saab hankija veenduda, et edukas pakkuja on vastavuses hankija enda kehtestatud kvalifitseerimise tingimustega. 7 5. Riigiabi andmine Toetuse saaja ei ole toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. Tuvastati olulised rikkumised: Oluline tähelepanek 5.1 – Elluviija ei ole projekti eelarvest hüvitatud konsultatsiooniteenuse lõppsaajatele arvestanud vähese tähtsusega abi. Abikõlbmatuid kulusid ei tuvastatud. Ühendmääruse8 § 10 lg 1 p 10 järgi on toetuse saaja kohustatud järgima riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel. TAT ei käsitle mõistet toetuse saaja, kuid punktis 5.1 on määratud projekti tegevuste elluviijaks EIS. TAT p 15.1 järgi hindab elluviija, kas sihtgrupile antav toetus on riigiabi ning kontrollib lõppsaajate vastavust VTA määruse9 või üldise grupierandi määruse nõuetele. TAT p 15.2. järgi võib tegevuse elluviimiseks antav toetus olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA) lõppsaajale VTA määruse mõistes ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. TAT p 4. järgi on rakendusüksus (edaspidi RÜ) samuti EIS. KAMIN10-a ptk 4 reguleerib minimaalseid nõudeid abi andja, sh RÜ kontrollitoiminguteks riigiabi ja VTA andmisel projekti erinevates menetlusetappides. Alapeatükk 4.2 kirjeldab VTA ja riigiabi andmise kontrollimist makse ja finantskorrektsiooni menetlemise etapis. Kui TAT käskkirja puhul on tegemist skeemiga, kus elluviija annab toetust edasi lõppsaajale, siis konkurentsiseaduse mõistes on elluviija abi andja. Sellise rakendusskeemi korral käitub elluviija samaväärselt RÜ-ga ning elluviijal tuleb teostada kõik samaväärsed kontrollid, mida teostab RÜ. RÜ peab elluviija makse menetlemisel valimi alusel kontrollima ka riigiabi ja/või VTA andmiseks kehtestatud nõuete täitmist võttes selleks kasutusele asjakohased riigiabi kontroll-lehed või lisades vastavad küsimused makse kontroll- lehtedele. Auditi ulatuses on abikõlblikuna deklareeritud elluviija poolt projekti eelarvest hüvitatud konsultatsiooniteenuse kulu11, mis on jagunenud võrdselt kaheksa Eestis registreeritud äriühingu vahel. Kuivõrd TAT seletuskirja punktis 7 on sätestatud, et lõppsaajatele rahalist toetust edasi ei anta, on audiitorite hinnangul saanud kõik kaheksa äriühingut konsultatsiooniteenuse näol mitterahalist toetust, mida tuleb käsitleda kui VTA-d. Eeltoodust tulenevalt tuvastati auditi käigus kaks rikkumist. Esiteks ei ole elluviija konsultatsiooniteenust saanud äriühingute VTA jääke kontrollinud, neile VTA-d arvestanud ega Riigiabi registris (RAR) registreerinud. Teiseks, kuigi kuludokument12 konsultatsiooniteenuse kuludega oli RÜ maksetaotluse kontrolli valimis, ei tuvastanud RÜ VTA-d ega kontrollinud ettevõtete VTA jääke või abi registreerimist RAR-is. Auditi käigus on elluviija oma vastuses kinnitanud, et konsultatsiooni saanud ettevõtetele on jäänud VTA arvestamata ja registrisse kandmata. Lisaks on elluviija selgitanud, et ettevõtetele on VTA-na arvestatud seda osa, mis oli neile ettenähtud ürituse ühisstendil osalemise (teenuse osutamise) eest, kuid mitte konsultatsioonina saadud lisateenuse eest. RÜ on auditi käigus selgitanud, et inimliku eksituse tõttu on jäänud auditi leid RÜ poolt VTA kontrollist välja. Audiitorid kontrollisid auditi toimingute raames VTA-d saanud ettevõtete VTA jääke abi saamise ajal ega tuvastanud olukorda, kus VTA piirmäära oleks ületatud. Seega ei too audiitorite hinnangul tuvastatud puudused kaasa 8 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“. 9 Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), või seda asendava Euroopa Komisjoni määruse (VTA määrus). 10 Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluste menetlemise, toetuse maksmise ja elluviimise kontrollimisele 2025; versioon 5. 11 Sesam Connect 19.12.2023 arve INV0302. 8 abikõlbmatuid kulusid. Siiski on VTA kontrollimata jätmine vastuolus TAT punktis 15.1 seatud nõudega, millest tulenevalt puudub kindlus, et riigiabi nõudeid on järgitud. Audiitorite hinnangul on tegemist väga olulise rikkumisega. Kuigi auditi ulatuses abikõlbmatuid kulusid ei tuvastatud, tuleb arvestada, et maksetaotlust nr PO30737 auditeeriti alavalimi alusel. Seetõttu puudub audiitoritel kindlus, kas maksetaotluses ei esine rohkem VTA-d sisaldavaid kulusid. Risk elluviijale: Jättes VTA kontrolli lõppsaajate osas on tegemata, eksisteerib risk, et lõppsaajad on saanud VTA-d lubatust rohkem (ehk potentsiaalselt ebaseaduslikku VTA-d). See võib tuua omakorda kaasa abikõlbmatuid kulusid. Soovitus elluviijale: Soovitame elluviijal projekti kulude osas läbi viia täiendav kontroll tuvastamaks kulud, mis võivad potentsiaalselt sisaldada lõppsaajatele antud VTA-d. Samuti soovitame kontrollida lõppsaajatele antud VTA kooskõla riigiabi reeglitega ning tuvastatud VTA tagasiulatuvalt registreerida RAR-is. Elluviija kommentaar: Elluviija nõustub auditi tähelepanekutega ning viib täiendavalt läbi projekti kulude analüüsi kindluse saavutamiseks, et lõppsaajatele ei ole jäänud VTA arvestamata. Auditis välja toodud abi on kontrollitud ja kantud 13.02.2026 seisuga tagasiulatuvalt riigiabiregistrisse. Elluviija on septembris 2024 välja töötanud juhendi EIS programmilistes tegevustes vähese tähtsusega abi määratlemiseks. Lisaks on kehtiv programmides taotleja vastavuskontrolli teostamise juhend. Auditi järeltegevusena kasvatame osakonna töötajate teadlikkust VTA nõuete teemal läbi täiendava teavituse nimetatud juhendite osas. Samuti viime läbi täiendava kontrolli tuvastamaks kulud, mis võivad potentsiaalselt sisaldada lõppsaajatele antud VTA-d ning kontrollime lõppsaajatele antud VTA kooskõla riigiabi reeglitega, registreerides tuvastatud VTA tagasiulatuvalt RAR-is. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev: Andres Kikas, tähtaeg 30.05.2026. Risk rakendusüksusele: Esineb risk, et RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteem ei ole piisavalt tõhus tuvastamaks maksetaotluse kontrolli valimisse sattunud VTA-d sisaldavaid kulusid ning kontrollimaks VTA andmise õiguspärasust. Jättes VTA kontrolli lõppsaajate osas tegemata, eksisteerib risk, et lõppsaajad on saanud VTA-d lubatust rohkem (ehk potentsiaalselt ebaseaduslikku VTA-d), mis võib kaasa tuua abikõlbmatuid kulusid. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ juhtimis- ja kontrollisüsteemi täiendada VTA kontrollkohtadega, mis edaspidi vähendaks võimalust inimlikeks eksitusteks, millega omakorda kaasneb VTA andmise tuvastamata ja kontrollimata jätmine. Juhul kui RÜ kontrolli raames selgub, et projektist on hüvitatud ebaseaduslikku VTA-d, tuleb algatada VTA jääki ületava summa osas finantskorrektsiooni menetlus. Rakendusüksuse kommentaar: Lisame kontroll-lehele täiendava VTA küsimuse. Kontrollisime üle, et auditis tuvastatud ja VTA arvestusest välja jäänud arve osas on kasusaajatele VTA nüüd tagantjärele märgitud. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Aare Luhala, 30.05.2026. Korraldusasutuse kommentaar: Korraldusasutus ootab ära rakendusüksuse selgituse auditiaruande juures, vajadusel küsib täiendava analüüsi rakendusüksuselt ning seejärel otsustab edasised tegevused. 9 6. Teavitamine ja avalikustamine Toetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 7. Muud tähelepanekud Auditi käigus tuvastati, et rakendusüksus ei ole taganud projekti riigihangete info kandmist toetuste infosüsteemi SFOS, mistõttu pole süsteemiülene info läbiviidud riigihangetest ajakohasena kättesaadav. Tuvastatud puuduse kohta koostati tähelepanek nr 7.1 auditi nr ERF-11/2025 aruandes. Kinnitame lõpparuande 10 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Henry Kibin Merit Rajamäe Nõunik I auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 17.02.2026 10  Pr Ursel Velve Meie 18.02.2026 nr 10-5/816-1 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud proua Velve Edastame Teile projekti nr 2021-2027.1.03.23-0083 „Välisesindused-kaugturgude regioon. Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (21.1.3.11)“ auditi lõpparuande nr ERF-12/2025. Auditi eesmärk oli anda hinnang Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite toetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 53 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine” § 3 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Alber finantskontrolli osakonna juhataja auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Teadmiseks: Hr Erkki Keldo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Kristi Sell, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Merit Rajamäe 5885 1445 [email protected] 2