Käskkirja eelnõu edastamine allkirjastamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 17.02.2026 nr 7-1/26/2385 Käskkirja eelnõu edastamine allkirjastamiseks (Karja tn 6) Edastame Maa- ja Ruumiameti poolt ettevalmistatud käskkirja eelnõu, mis käsitleb Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas asuva Karja tn 6 kinnisasja (katastritunnus 79201:001:0222) tasu eest kasutamiseks andmist avalikul enampakkumisel hoonestusõiguse seadmise teel tootmisüksuse rajamise eesmärgil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maire Salu juhataja Maa tehingute ja toimingute osakond Lisad: 1. Käskkirja „Riigivara tasu eest kasutamiseks andmine" eelnõu 2. Käskkirja lisa „Hoonestusõiguse tingimused“ 3. Hindamisaruanne 2025/416 Hanali Köörna 5660 4545 [email protected] Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maa ruum.ee Registrikood 70003098  KÄSKKIRI R iigivara tasu eest kasutamiseks andmine ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel on Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas asuv Karja tn 6 kinnisasi (katastritunnus 79201:001:0222, pindala 135 415 m ² , sihtotstarbeta maa 100%) (edaspidi kinnisasi). Kinnisasja valitsemiseks volitatud asutus on Maa- ja Ruumi amet. Riigi kinnisvararegistri 27 .0 6 .2025 menetluses nr 25-3774 on tuvastatud, et nimetatud vara ei ole hetkel vajalik riigivaraseaduse (edaspidi RVS ) § 96 lõikes 1 nimetat ud õigustatud isikutele. Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 15 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib riigivara anda kasutamiseks, kui vara valitsemise eesmärk on reservina säilitamine. Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 kabinetinõupidamisel heaks kiidetud riigi maareservi säilitamise ja tsiviilkäibesse suunamise põhimõtete kohaselt säilitatakse perspektiivsed ettevõtlusalad, mis tagavad riikliku ja regionaalse arengu. Kuna kinnisasi on perspektiivne ettevõtlusala, mis säilitatakse riigi maareservina , siis on otstarbekas anda kinnisasi tootmisüksuse rajamise eesmärgil kasutamiseks hoonestusõiguse seadmise teel. RVS § 8 lõike 5 kohaselt peab riigivara valitseja tegema riigivaraga tehinguid kooskõlas õigusaktidega ning läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Riigimaaga tehingute tegemisel tuleb tagada vaba konkurents ning võimaldada riigivara kasutusse saamine võrdselt kõigile isikutele, kes sellest on huvitatud. Läbipaistvuse, ausa konkurentsi ja huvitatud isikute võrdse kohtlemise tagamiseks antakse käskkirjas nimetatud kinnisasi tootmisüksuse rajamise eesmärgil kasutusse avaliku enampakkumise teel vastavalt riigivaraseaduse § 17 lõike 1 punktile 1. Enampakkumine korraldatakse elektrooniliselt Maa- ja Ruumiameti oksjonikeskkonnas. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse leping riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks. Lepingu alusel teeb võitja riigimaale ehitiste rajamiseks vajalikud ettevalmistavad toimingud nagu projekteerimistingimuste taotlemine, ehitiste projekteerimine ja ehituslubade taotlemine. Hoonestusõiguse alusel rajatakse ehitusloa kohased ehitised. Vastavalt RVS § 18 lõikele 1 antakse riigivara teisele isikule kasutamiseks vähemalt turupõhise kasutustasu eest. RVS § 60 lõike 1 kohaselt määrab riigivara kasutamiseks andmisel avalikul enampakkumisel kasutamiseks andmise otsustaja alghinna. Alghinna määramisel juhindutakse RVS §-s 18¹ ja 46 sätestatust. Tuginedes RVS § 18¹ lõike 2 punktile 6 , § 46 lõike 2 punktile 1 ja Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määruse nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ § 25 lõikele 1 on Maa- ja Ruumiamet turuanalüüsi alusel välja selgitanud , et kinnisasja harilik väärtus on 216 660 eurot ja selle alusel arvestatud turupõhine maakasutustasu ( 3% kinnisasja harilikust väärtusest) on lepingu sõlmimisel 6500 eurot aastas. Kinnisasja hariliku väärtuse leidmiseks on katastri riigivara ruumiandmete keskkonna hindamissüsteemis koostatud 19.11.2025 hindamisaruanne numbriga 2025/416. Antud juhul antakse riigivara kasutusse hoonestusõiguse seadmise teel ning riigimaale seatava hoonestusõiguse omandab enampakkumise võitja. Arvestades turul välja kujunenud praktikat ja tuginedes RVS § 60 lõikele 1 on määratud hoonestusõiguse omandamise eest makstava ühekordse tasu alghinnaks 75 054 eurot , lõplik tasu kujuneb enampakkumisel ja see tuleb enampakkumise võitjal tasuda ühekordse maksena enne lepingu sõlmimist. Ühekordsele tasule lisandub perioodiline aastatasu, mis on lepingu sõlmimisel 6500 eurot aastas. RVS § 18 lõike 6 kohaselt peab üle kolmeaastase tähtajaga kasutuslepingus riigivara valitseja nägema ette kasutustasu suuruse muutmise tingimused. Hoonestusõiguse lepingus sätestatakse tingimus, et maakasutustasu (aastatasu) tõuseb kogu hoonestusõiguse kehtivuse perioodil iga kolme aasta möödudes 6% võrra eelmisest tasust. RVS § 20 lõike 1 kohaselt võib riigivara kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt. Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 251 lõike 1 kohaselt võib hoonestusõigust seada ainult kindlaks tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui 99 aastat. Vastavalt RVS § 19 lõikele 1 otsustab riigivara kasutamiseks andmise riigivara valitseja. Sama paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kinnisasja anda tähtajaga üle 10 aasta kasutamiseks vaid Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Vabariigi Valitsus andis 05.02.2026 korraldusega nr 31 riigivaraseaduse § 19 lg 2 p 2 alusel nõusoleku Karja tn 6 kinnisasja kasutada andmiseks hoonestusõiguse seadmise teel avaliku enampakkumise korras turupõhise kasutustasu eest tähtajaga kuni 50 aastat. AÕS § 241 lõike 1 kohaselt tekib isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ulatub hoonestusõigus lisaks ehitisealusele maale ka kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamisek s . Tootmisüksuse rajamine on väga kapitalimahukas, mis nõuab märkimisväärset alginvesteeringut. Finantsasutuste jaoks on stabiilsemad ja kindlamad investeeringud pikaajalised projektid, mille puhul on paremini maandatud võimalike poliitiliste ja majanduslike muutustega seotud riskid. Suurimad kulud tehakse ehitiste rajamiseks, seadmete ostmiseks ja ehitustöödeks. Sellise projekti tasuvusperiood võib olla pikk ja suuremad kasumid hakkavad realiseeruma alles aastaid hiljem. Seega antakse riigimaa kasutamiseks tootmisüksuse rajamise eesmärgil hoonestusõiguse seadmise teel 50 aastaks. Tulenevalt RVS § 27 lõikes 2 sätestatust tuleb hoonestusõiguse seadmisel sätestada tingimus, et hoonestaja kohustub küsima riigivara valitsejalt nõusolekut hoonestusõiguse võõrandamiseks või hüpoteegi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega koormamiseks või kolmandate isikutega hoone kasutuslepingute sõlmimiseks. Hoonestusõiguse seadmisel kantakse need kohustused kinnistusraamatusse. AÕS § 249 lõike 1 1 teis e lause alusel on otstarbekas hoonestusõiguse seadmisel kehtestada tingimus, et riigi kui kinnisasja omanikupoolse nõusoleku andmise tingimuseks on kõigi riigi ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmine hoonestusõiguse omandaja poolt. Hoonestusõiguse seadmise eesmärk on tagada tootmisüksuse rajamine riigimaal . Riigimaa sihipärase ja tulemusliku kasutuse tagamiseks tuleb sätestada hoonestusõiguse seadmise lepingus tingimus, mille kohaselt on hoonestaja kohustatud tegema kõik endast oleneva, et kolme aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates oleks ehitiste rajamise eelduseks olev ehitusluba välja antud ning valmis ehitama ehitusloas toodud rajatised ja hooned. Kohustus loetakse täidetuks, kui on väljastatud hoonete ja rajatiste kasutusluba või -teatis . Riik kinnisasjade omanikuna annab hoonestusõiguse seadmisega nõusoleku kinnisasjale püstitada tootmisüksuse rajamiseks vajalikud ehitised, kuid õigusaktides ettenähtud ehitamisega seotud lubade, kooskõlastuste, nõusolekute ja muude dokumentide saamise korraldamine on hoonestaja kui ehitamise eest vastutava isiku kohustus. Seega sätestatakse hoonestusõiguse seadmise lepingus tingimus, et hoonestusõiguse seadja ei vastuta kinnisasjale ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ega nõusolekute saamise eest. Vastavalt R VS § 18 lõike le 5 tuleb lepingus kehtestada tingimused, et hoonestaja on kohustatud tagama hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste ning hoonestusõigusega koormatud kinnisasja korrashoiu hoonestusõiguse kestvuse jooksul ning tasuma kõik hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal lasuvad maksud ja muud kõrvalkohustused ning hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise notaritasu ja riigilõivu. Tulenevalt RVS § 18 lõike st 7 sätestatakse hoonestusõiguse lepingus tingimus, et hoonestaja võib maaomaniku esindaja nõusolekul te ha kinnisasjale tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi vaid omaniku esindaja kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule. Tavapärast korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei ole otseselt vajalikud tootmisüksuse rajamiseks ja mille tegemise vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha. RVS § 25 lõike 2 alusel sätestatakse hoonestusõiguse lepingus tingimus, et o maniku esindajal on õigus kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised ning hüvitama omanikule tekitatud kahju. Kui hoonestaja rikub kohustust, on omaniku esindajal õigus määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel hoonestaja rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste ja kahjude hüvitamist. RVS § 27 lõike 4 kohaselt sätestab riigivara valitseja hoonestusõiguse seadmise lepingus hoonestusõiguse seadja ja hoonestaja vahelise kokkuleppe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse tähtaja möödumisel, lähtudes AÕS §-des 252 ja 253 sätestatust. AÕS § 252 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud hoonestaja õigus oma ehitis ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei nõua ehitise tasu eest endale jätmist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt muutub ehitis, mis tähtaja lõpuks ei ole ära veetud, kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse. Juhul, kui kinnisasja omanik on esitanud ära vedamise nõude õigeaegselt, võib ta hoonestajalt nõuda tasu ehitise ära vedamise eest, kui kinnisasja omanik on selle ära vedanud ühe aasta jooksul pärast tähtaja lõppu. AÕS § 252 lõike 4 alusel kehtib eelnev niivõrd, kui kinnistusraamatu kanne ei määra teisiti. Selleks, et kinnisasjale hoonestusõiguse alusel püstita ta vad ehitised ja rajatised ei takistaks kinnisasja vaba kasutamist pärast hoonestusõiguse lõppemist, tuleb sätestada lepingus tingimus, et hoonestajal on õigus oma ehitised ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui kinnisasja omanik ei ole hiljemalt üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõudnud ehitiste endale jätmist tasu eest, mis võrdub hoonestajale ehitise äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. Juhul, kui kinnisasja omanik on nõudnud ehitiste endale jätmist, määratakse nimetatud tasu poolte kokkuleppel. Kui tasu suuruses kokkulepet ei saavutata, on kinnisasja omanikul õigus nõuda ehitiste äravedamist hiljemalt neli kuud enne hoonestusõiguse tähtaja lõppemist. T aga maks hoonestusõiguse kehtivuse ajal lepinguliste kohustuste täitmi s e, on vajalik kehtestada tingimus ed , et maao maniku esindajal on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab vähemalt rikkumisele eelnenud aasta eest arvestatud hoonestusõiguse aasta tasule, kui hoonestaja : ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt kasutusloas ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil ; viivitab hoonestusõiguse tasu maksmisega või muu lepingus sätestatud rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui kuus kuud; põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või ei kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul; ei täida lepinguga võetud kinnisasjade korrashoiu kohustust; ei täida ehitise kindlustamise kohustust; viivitab hoonestusõiguse omanikule või tema nimetatud isikule üleandmiseks või hoonestusõiguse kustutamiseks notariaalse lepingu sõlmimisega, ei ilmu notaribüroosse kinnisasja omaniku määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda; ei anna hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekut hoonestusõiguse kustutamiseks või ei taga nõusolekute andmist kolmandate isikute poolt; ei anna l epingu ülesütlemise õiguse kasutamise ja hoonestusõiguse omanikule langemise nõudmise korral k innisasja otsest valdust omanikule üle. Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku esindaja poolt, sh võib omaniku esindaja nõuda leppetrahvi korduva l t samasisuliste rikkumiste eest. AÕS § 244 1 lõige 1 annab riigile kui kinnisasjade omanikule võimaluse juhul, kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks ning sama paragrahvi lõike 2 1 kohaselt võib kinnisasja omanik hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. Tulenevalt AÕS § 244 2 lõikes 1 sätestatust võib hoonestusõiguse seadmisel kokku leppida, et eeltoodud põhjusel hoonestusõiguse omanikule langemisel ei pea riik kinnisasja omanikuna tasuma hoonestajale hüvitist hoonestusõiguse eest. Tuginedes AÕS § 252 lõikele 1 on otstarbekas kehtestada tingimus, et hoonestusõiguse omanikule langemise korral on hoonestajal õigus ehitised ning tehnovõrgud ja –rajatised likvideerida ja ära vedada kaheksateist kuu jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Kui hoonestusõiguse leping öeldakse üles põhjusel, et kinnisasi on vajalik omanikule riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, siis tuleb ehitised likvideerida ja ära vedada kahe aasta jooksul vastava nõude esitamisest. Tulenevalt RVS § 27 lõikes 1 ja AÕS § 255 1 sätestatust lepitakse hoonestusõiguse seadmisel kokku, et hoonestusõiguse kohta avatavasse registriossa kantakse hoonestusõiguse sisu ja tingimusi puudutavad kokkulepped vastavalt käskkirja lisa punktis 2 sätestatud asjaõiguslikele kokkulepetele. RVS § 20 lõige 4 sätestab, et riigivara valitsejal tuleb kasutuslepingus sätestada tingimus, mille alusel kasutuslepingu tähtaega ei pikendata, kui võlaõigusseaduses või välislepingus ei ole pooltele kohustuslikuna sätestatud teisiti. Antud juhul ei kohusta seadus ega välisleping tähtaega pikendama . Seega on põhjendatud hoonestusõiguse seadmise lepingus sätestada , et hoonestusõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse tähtaega võib pikendada vaid riigivaraseaduses sätestatud tingimustel ja korras . Tulenevalt RVS § 20 lõi kest 2 sätesta takse hoonestusõiguse lepingus tingimus, et riigivara valitseja jät ab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Maa- ja Ruumi ameti põhimääruse § 5 lõike 2 punkti 5 kohaselt haldab Maa- ja Ruumiamet hoonestamata riigimaid ja teeb tehinguid selleks antud volituste piires. Seega on põhjendatud määrata vastavalt RVS § 8 lõikes 7, § 23 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 sätestatule riigivara kasutamiseks andmise korraldajaks Maa- ja Ruumi amet. RVS § 65 lõike 1 alusel arvatakse riigivara kasutamiseks andmisest laekuvast rahast maha kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, ülejäänud kasutustasust saadav tulu laekub riigieelarvesse. OTSUS Riigivaraseaduse § 19 lõike 1 alusel , juhindudes sama seaduse § 4 lõikest 1, § 8 lõikest 7, § 10 lõikest 6, § 15 lõike 1 punkti st 4 ning lõikest 5, § 17 lõike 1 punktist 1, § 18 lõigetest 1 ja 5 -7 , § 18 1 lõike 2 punktist 6 , § 19 lõike 2 punktist 2 § 20 lõigetest 1 , 2 ja 4 , § 21 lõike 1 punktidest 1 6 , § 22 lõikest 2, § 23 lõikest 1, § dest 24 , 25 ja 26; § 60 lõike st 1 , § 61 lõikest 1, § 62 lõigetest 2 ja 3, § 65 lõikest 1, § 70 lõikest 1 ja § 71 lõikest 1 otsustan: Määrata valitsemise eesmärgiks reservina säilitami ne ja a nda avaliku e nampakkumis e korras tasu eest hoonestusõiguse seadmise teel kasutamiseks Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas Karja tn 6 asuv kinnisas i (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 15997850, katastritunnus 79201:001:0222, pindala 135 415 m ² , sihtotstarbeta maa , riigi kinnisvararegistri kood KV84285 ) . Määrata punktis 2.1. nimetatud kinnisasja hoonestusõiguse ühekordse müügi tasu alghinnaks 75 054 eurot ja hoonestusõiguse aastatasu ks 6500 eurot, mis tõuseb iga kolme aasta möödudes 6% võrra eelmisest aastatasust . Määrata punktis 2.1 nimetatud kinnisasja enampakkumise tagatisraha ks 7505 eurot ja osavõtutasuks 1 501 eurot. Enampakkumise võitjal sõlmida 6 0 päeva jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest arvates h oonestusõiguse seadmise leping kehtivusega 50 aastat . L eping u sõlmimise notaritasu ja hoonestusõiguse kinnistusraamatus s e kandmise riigilõivu tasub hoonestaja . Punktis 2. 4 nimetatud lepingus sätestada vähemalt kokkulepped ja tingimused, mille sisu on esitatud käskkirja Lisas. Lepingu tingimuste lõpliku sõnastuse vormistab tehingut tõestav notar. Hoonestusõiguse seadmise lepingus võivad pooled kokku leppida käskkirja l isas nimetamata tingimustes või muuta tingimuste sisu ulatuses, mis ei ole vastuolus hoonestusõiguse seadmise eesmärgiga ega pikenda hoonestusõiguse kehtivuse tähtaega. Määrata riigivara kasutamiseks andmise korraldajaks ja riigivara valitseja õiguste teostajaks lepingu haldamisel, lepingu tingimuste muutmisel ja lepingu lõpetamisel volitatud asutus Maa- ja Ruumi amet. Katta kinnisasja kasutamiseks andmise korraldamisega otseselt seotud kulud kasutamise eest laekunud raha arvel t . VAIDLUSTAMISVIIDE Käskkirja peale võib esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaja jooksul. ( allkirjastatud digitaalselt ) minister Saata : Maa- ja Ruumi amet KINNITATUD …. 2026 käskkirjaga nr Lisa Hoonestusõiguse lepingu tingimused Lepingu pooled on riigile kuuluva maa riigivara valitseja volitatud esindaja ( edaspidi omanik ) ja enampakkumise võitnud isik ( edaspidi hoonestaja ) , kellega sõlmitakse leping riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks . Lepingu ese: riigile kuuluv Karja tn 6 kinnisasi, millele hoonestaja rajab tootmis ega seotud ehitis ed . Soovita ta v on rajada tootmi süksus, mis kasutab aktiivselt kohalikule omavalitsusele kuuluvat raudteeharu. Kinnisasjale seatakse tasuline hoonestusõigus tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat arvates hoonestusõiguse kandmisest kinnistusraamatusse . Hoonestusõigus ulatub kinnisasjale selle kogupindala ulatuses. Hoonestusõigusega koormatud kinnisasja ala võib anda kolmanda isiku allkasutusse ainult omaniku eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et allkasutusleping tuleb avalikustada vastavalt riigivaraseaduses ja avaliku teabe seaduses sätestatule. Hoonestusõiguse võõrandamiseks, koormamiseks piiratud asjaõigustega või hüpoteegiga ja hoonestusõigust koormava piiratud asjaõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisasja omaniku kirjalik nõusolek ning nimetatud tingimused kantakse kinnistusregistrisse. Nõusoleku andmisel lähtutakse asjaõigusseaduses sätestatust. Ehitiste rajamisel ja hoonestusõiguse teostamisel on hoonestaja kohustatud : esitama kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates kohalikule omavalitsusele taotlus e projekteerimistingimuste andmiseks; kaasama omaniku ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste menetlusse ja esitama omaniku le projektlahenduse enne ehitusloa taotluse kohalikule omavalitsusele esitamist ; arvestama omaniku esitatud ettepanekutega projektlahenduse kohta. Kui nimetatud ettepanekute arvestamine ei ole võimalik, siis on hoonestaja kohustatud selgitama omanikule vastavaid asjaolusid ning pakkuma lahendusi, mis arvestaks omaniku huvidega; tegema kõik endast oleneva, et kolme aasta jooksul lepingu sõlmimisest arvates saaks ehitiste ehitamise eelduseks olev ehitusluba välja antud . N imetatud tähtaega võib omanik pikendada juhul, kui projekteerimine viibib hoonestaja või kohaliku omavalitsuse tegevusest või tegevusetusest mitteolenevatel põhjustel. Tähtaja pikendamise taotlus koos mõjuvate põhjendustega tuleb omaniku le esitada hiljemalt 3 0 päeva jooksul pikendamise eelduseks oleva asjaolu teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui üks kuu enne tähtaja saabumist; valmis ehitama ehitusloas toodud rajatised ja hooned . Kohustus loetakse täidetuks, kui on väljastatud ehitiste ja rajatiste kasutusluba või - teatis ; täitma kinnisasja suhtes õigusaktidest, planeeringutest ja ehitusloast tulenevaid kohustusi ja kitsendusi ning hoiduma tegevusest, mis või b põhjustada keskkonnaseisundi halvenemist, õhu, vee või maa saastamist või muud ohtu või kahju üldsuse huvidele või loodusele, sh vältima ehitamisel kaitstavate taimeliikide kasvualade kahjustamist ja säilitama liikide soodsa seisundi; rajama kinnisasjale ehitised ning nende teenindamiseks vajalikud tehnovõrgud ja -rajatised vastavalt ehitusloale ning projekteerima ja rajama ehitisi, mida ei ole ehitusprojektis ettenähtud, vaid omaniku eelneval nõusolekul; tagama kõikide ehitamiseks vajalike lubade, kooskõlastuste ja nõusolekute olemasolu . Omanik ei taga vajalike lubade ja nõusolekute saamis t; kooskõlastama projekteerimistingimused ja ehitusloa Kaitseministeeriumi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusega ning tegema ehitiste projekteerimisel ja rajamisel koostööd Keskkonnaameti ga ; vajadusel sõlmima enne ehitamise alustamist kokkulepped servituudi seadmiseks ehitusloas ette nähtud servituudiala kinnisasja omanik u ga, kusjuures servituudialale kavandatud ehitiste ehitamist ja maa kasutamist võib alustada pärast servituudi seadmist; kui ehitamisel, ehitiste renoveerimisel või hooldamisel on materjalide ladustamiseks, ajutiste konstruktsioonide või seadmete paigaldamiseks või erimõõtmetes transpordiga liikumiseks vaja kasutada kolmandale isikule kuuluvat kinnisasja , taotlema vastava kinnisasja omaniku nõusolekut ; heastama või hüvitama ehitiste rajamiseks vajalike tegevustega omanikule põhjustatud kahju; vastama omaniku päringutele seoses lepingu täitmisega hiljemalt 30 päeva jooksul päringu saamisest ; hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitiste hävimise korral ehitise(d) taastama, välja arvatud juhul, kui taastamine on lepingu kehtivuse perioodi või muid põhjendatud asjaolusid arvestades ebamõistlik ja omanik nõustub taastamata jätmisega . Hoonestaja õigused ja kohustused kinnisasja kasutamisel ja korrashoiu tagamisel : hoonestaja on kohustatud tagama kogu hoonestusõiguse kestvuse jooksul kinnisasja, sellel paiknevate ja rajatavate ehitiste, kinnisasja kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike rajatiste ja seadmete tavapärase korrashoiu ning kinnisasjaga piirneva tänava-ala korrashoiu ulatuses, mille korrashoiu kohustus on kinnisasja omanikul; hoonestaja on kohustatud järgima kinnisasja kasutamisel ja hoonestusõiguse teostamisel kinnisasja suhtes kehtivatest õigusaktidest, planeeringutest ning ehitusloast tulenevaid tingimusi ja nõudeid; hoonestaja on kohustatud tagama põlevmaterjali ohutu kauguse ehitisest, muust põlevmaterjalist ja krundi välispiirist; hoonestaja on kohustatud võimaldama vajadusel teostada päästetöid, sealhulgas ligipääsu päästemeeskonnale; hoonestaja on kohustatud likvideerima kinnisasjalt ehitus- ja muud jäätmed hiljemalt kahe kuu jooksul ehitiste kasutusloa saamisest arvates; hoonestaja on kohustatud tagama kinnisasja mõjutava ohu korral ohutusabinõude kasutuselevõtmise ning kinnisasja kahjustavate või selle väärtust vähendavate asjaolude kõrvaldamise ja tagajärgede likvideerimise ning viivitamata teatama omaniku le asjaoludest, mis võivad vähendada kinnisasja väärtust ; hoonestajal on õigus teha kinnisasjale tavapärast korrashoidu ületavaid muudatusi ja parendusi vaid omaniku kirjalikul nõusolekul ning taotleda kinnisasja parendamiseks tehtud kulutuste hüvitamist vastavalt hoonestusõiguse lepingus sätestatule . Tavapärast korrashoidu ületavateks parendusteks loetakse eelkõige reostuse ja/või jäätmete likvideerimist, olemasolevate ehitiste likvideerimist või muid vajalikke parendusi, mis ei ole otseselt vajalikud ehitusloaga ette nähtud ehitiste ehitamiseks ja mille tegemise vajadust ei olnud enne lepingu sõlmimist võimalik ette näha. Poolte kokkulepped ehitiste saatuse osas Hoonestajal on õigus oma ehitised ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada, kui omanik ei ole hiljemalt üks aasta enne tähtpäeva saabumist nõudnud ehitiste endale jätmist tasu eest, mis võrdub hoonestajale hoone äravedamise õiguse kaotamise tõttu tekkiva kahjuga. Kui omanik on nõudnud ehitise omanikule jätmis t, siis määr a takse punktis 1.9.1 nimeta t ud tasu kokkuleppel. Kui tasus kokkulepet ei saavutata, võib omanik hiljemalt neli kuud enne hoonestusõiguse tähtaja lõppemist nõuda ehitise äravedamist . Poolte kohustused hoonestusõiguste tasu, kõrvalkulude ja lepingu sõlmimisega seotud kulude osas: Hoonestusõiguse müügihind on enampakkumise tulemusel ….. eurot , mi lle enampakkumise võitja tasu b enne lepingu sõlmimist . Hoonestusõiguse tasu on 6 5 00 eurot aastas ja see suureneb iga kolme aasta järel 6% võrra võrreldes tasu tõstmise aastale eelneva aasta aastatasuga. Hoonestaja on kohustat ud t asuma hoone s tusõiguse tasu ja teisi käesoleva lepingu järgi kohustuslikke makseid alates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmise kuupäevast kuni hoonestusõiguse kustutamiseni kinnistusraamatust . Tasu perioodilise maksmise kohustuse tagamiseks kantakse hoonestusõiguse kinnistusregistriossa reaalkoormatis riigi kasuks. H oonestaja on kohustatud tasuma hoonestusõiguste tasu kahes võrdses osas kaks korda aastas hiljemalt 1. juuliks ja 1. jaanuariks järgneva perioodi eest ette. Kui hoonestusõiguse perioodi jooksul vähendatakse punktis 1.11. 9 nimeta t ud põhjusel hoonestusõigusega koormatud ala, väheneb aastatasu proportsionaalselt pindala vähenemisele. Tasu maksmise perioodide ja tähtpäevade muutmises võivad pooled kokku leppida kirjalikus vormis ilma lepingu muudatust notariaalselt tõestamata . Hoonestusõiguse tasu mittetähtaegsel tasumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hoonestaja tasub lisaks hoonestusõiguse tasule kõik hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal lasuvad maksud ja koormatised, samuti tasud ja maksud, mis seaduse alusel kehtestatakse sarnaste ehitiste kasutamisele hoonestusõiguse kehtivuse ajal. Hoonestajal on õigus taotleda omaniku nõusolekul kinnisasja parendamiseks tehtud punktis 1.8.7 nimetatud kulutuste tasaarvestamist hoonestusõiguse tasuga. Kulud hüvitatakse nõusoleku andmisel kinnisasja omaniku lubatud ulatuses pärast parenduste tegemist hoonestaja esitatud kuludokumentide alusel. Hüvitatav summa arvatakse maha parenduste tegemisele järgneva(te) perioodi(de) eest tasumisele kuuluvast hoonestusõiguse tasust. Hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised alates nendele kasutusloa saamisest oma kulul kindlustama kahjustamise ja osalise ja täieliku hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma vastava kindlustuse kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul, sõlmides selleks kindlustuslepingu Euroopa Liidus tegevusluba omava kindlustusandjaga. Kindlustusleping ei tohi sisaldada ebaharilikke välistusi või tüüptingimuste väliseid lisakindlustusvälistusi. Omaniku nõudel peab hoonestaja kindlustuse kehtivust ja selle tingimusi tõendama. Hoonestaja tasub kõik hoonestusõiguse lepingu sõlmimise ja hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisega seotud kulud (sh notaritasud, riigilõivud ja muud kaasnevad kulud), samuti hoonestusõiguse lepingu muutmisega seotud kulud, kui lepingu muutmine ja sellest tulenevalt kinnistusraamatusse kannete tegemine on tingitud hoonestaja tahtest, tegevusest või tegevusetusest. Kui hoonestusõiguse lepingu muutmine, ülesütlemine või omanikule langemine tuleneb omaniku tahtest, siis tasub vastava tehinguga seotud kulud omanik. Omaniku õigused ja kohustused seoses hoonestusõigusega: O manik peab olema kaasa tud ehitusseadustiku kohaselt projekteerimistingimuste menetlusse ja o manikul on õigus esitada projektlahenduse osas ettepanekuid 3 0 päeva jooksul arvates hoonestaja poolt projektlahenduse tutvumiseks esitamisest ; 1.11. 2 . Omaniku l on õigus kontrollida lepingu tingimuste nõuetekohast täitmist ja teha selleks vajadusel päringuid kolmandatele isikutele või asutustele ning teha paikvaatlusi olukorra fikseerimiseks kohapeal. 1.11. 3 . Omaniku l on õigus nõuda hoonestajalt leppetrahvi summas, mis vastab punkti 1.10.2 alusel arvutatud hoonestusõiguse aasta tasu le leppetrahvi kohaldamise aastal, kui hoonestaja rikub järgmisi lepinguga võetud kohustusi : 1.11. 3 . 1. ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt kasutusloas ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil ; 1.11. 3 .2. viivitab hoonestusõiguse tasu maksmisega või muu lepingus sätestatud rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui kuus kuud; 1.11. 3 .3. põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või ei kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul; 1.11. 3 .4. ei täida punktis 1.8.1 nimetatud korrashoiu kohustust ; 1.11. 3 . 5 . ei täida ehitise kindlustamise kohustust; 1.11. 3 . 6 . viivitab punktis 1.11. 10 sätestatud kohustuse täitmisega, ei ilmu notaribüroosse kinnisasja omaniku määratud ajal või teatab kavatsusest mitte ilmuda ; 1.11. 3 . 7 . ei anna vastavalt punktis 1.12. 4 sätestatu le hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusoleku t hoonestusõiguse kustutamiseks või ei taga nõusolekute andmi st kolmandate isikute poolt ; 1.11. 3 . 8 . ei anna kinnisasja otsest valdust omanikule üle punktis 1.12. 6 .2 sätestatud tähtaja jooksu l . 1.11. 4 . Leppetrahvi tasumine ei vabasta hoonestajat tema kohustuste täitmisest ega piira teiste õiguskaitsevahendite kasutamist omaniku poolt, sh võib omanik nõuda leppetrahvi korduva l t sama rikkumise eest. 1.11. 5 . Kui hoonestaja rikub enda kohustusi, on omaniku l lisaks seadusest ja lepingust tulenevale ka järgmised õigused: 1.11. 5 .1. kohustada hoonestajat kõrvaldama tema poolt põhjustatud puudused ja rikkumised ; 1.11.5.2 . kohustada hoonestajat hüvitama omanikule lepingu rikkumisega tekitatud kahju ; 1.11. 5 . 3 . määrata hoonestajale kohustuse täitmiseks täiendav tähtaeg ning tähtaja rikkumisel hoonestaja rikkumine ise kõrvaldada ja nõuda hoonestajalt sellega tekkinud kulutuste ja kahju hüvitamist. 1.11. 6 . Omaniku l on õigus hoonestaja olulise rikkumise korral hoonestusõiguse leping erakorraliselt etteteatamistähtaega järgimata üles öelda ja nõuda hoonestusõiguse üleandmist (omanikule langemine) või hoonestusõiguse üleandmist omaniku poolt nimetatud isikule. Oluliseks rikkumiseks loevad pooled muuhulgas järgmisi hoonestaja tegevusest või tegevusetusest tulenevaid rikkumisi: 1.11. 6 .1. h oonestaja ei kasuta kinnisasja sihtotstarbeliselt ehitusloas ettenähtud eesmärgil või hoonestusõiguse lepingus sätestatud eesmärgil. Sihtotstarbelise kasutamise kohustuse rikkumiseks loevad pooled eelkõige, kui hoonestaja ei püstita hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud ehitist; 1.11. 6 .2 . hoonestaja ei taga ehitise korrashoiukohustust ulatuses, mis tagab ehitise püsimi s e hoonestusõiguse kehtivuse lõpuni; 1.11. 6 .3. hoonestaja on viivituses hoonestusõiguse tasu maksmise või muu rahalise kohustuse täitmisega rohkem kui 12 kuud; 1.11 . 6 .4 . hoonestaja põhjustab kinnisasjale või selle olulistele osadele kahjustusi ega lõpeta või ei kõrvalda rikkumist omaniku poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 1.11. 7 . Ülesütlemisõiguse kasutamise ja hoonestusõiguse omanikule langemise nõudmise korral tekib poolte vahel lepingu tagasitäitmise võlasuhe, mille raames on hoonestaja eelkõige kohustatud andma nõusolekud, mis on vajalikud hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks, ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule. Lepingute tagasitäitmise raames ei maksa omanik hoonestajale ühtegi hüvitist, sh hoonestajale tekkiva kulutuste ega kahju eest, ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Omanik võib nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist (omanikule langemist) ka pärast hoonestusõiguse lepingu ülesütlemist. 1.11. 8 . Kui kinnisasi on vajalik riigile kui omanikule riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil, võib omanik hoonestusõiguse lepingu üles öelda või nõuda hoonestajalt hoonestusõiguse üleandmist omanikule. Sel juhul lõpeb hoonestusõiguse leping 2 (kahe) aasta möödumisel vastavasisulise kirjaliku teate hoonestajale esitamisest. Omanikupoolse erakorralise lepingu ülesütlemise või hoonestusõiguse omanikule üleandmise korral hüvitab omanik hoonestajale hoonestusõiguse hariliku väärtuse ning tuvastatud ja tõendatud ehitiste likvideerimise kulu , kui hoonestaja on omanik u nõudmisel ehitis ed likvideeri nud . H oonestusõiguse hari lik väärtus leitakse lepingu ülesütlemise teate saatmise kuupäeva seisuga, võttes arvesse hoonestusõiguse kehtivust kinnistusraamatus märgitud tähtaja lõpuni. Hüvitis tasutakse kümne tööpäeva jooksul arvates hoonestusõiguse üleandmise või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamise notariaalsest tõestamisest . 1.11. 9 . Hoonestaja kohustub andma nõusoleku kinnistu jagamiseks ja kinnistust eraldataval osal hoonestusõiguse lõpetamiseks, kui kinnistu jagamine on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 1.11.10. Kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemist) või on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles ning hoonestaja kohustus hoonestusõiguse üleandmiseks või kinnistusraamatust kustutamiseks on muutunud sissenõutavaks, on hoonestaja kohustatud hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul omaniku lt vastavasisulise teate saamisest sõlmima notariaalselt tõestatud lepingu hoonestusõiguse üleandmiseks (omanikule või tema määratud kolmandale isikule) või hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks. Punktis 1.11. 8 sätestatud juhul lepingu ülesütlemisel muutuvad hoonestaja kohustus anda nõusolek hoonestusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks või üleandmiseks ja kinnisasja otsese valduse üleandmiseks sissenõutavaks 2 (kahe) aasta möödumisel vastava teate esitamisest. Poolte õigused ja kohustused hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel ja hoonestusõiguse omanikule langemisel Hoonestusõigus lõpeb hoonestusõiguse tähtaja möödumisel. Hoonestusõiguse tähtaega võib pikendada vaid riigivaraseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Hoonestusõiguse lõppemisel tähtaja möödumise tõttu esitab omanik avalduse hoonestusõigusega seotud kannete kustutamiseks kinnistusraamatust. Juhul kui nimetatud kannete kustutamiseks on vajalik ka hoonestaja ja/või kolmandate isikute nõusolekut, on hoonestaja kohustatud hiljemalt hoonestusõiguse tähtaja lõppemise kuupäevaks nõusolekud andma ja tagama nõusolekute andmine kolmandate isikute poolt. Hoonestusõiguse lõppemisel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või hoonestusõiguse üleandmisel omanikule (sh omanikule langemise korras) ei ole omanikul kohustust tasuda hoonestajale hüvitist kinnisasjale jääva ehitise ega muu kinnisasjaga seonduvalt kantud kulutuste eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu. Käesolev punkt ei kohaldu, kui omanik on vastavalt punktile 1.9.1 nõudnud ehitise endale jätmist ja pooled on jõudnud tasu osas kokkuleppele punktis 1.9.2 toodule. Hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel ei ole hoonestajal õigust hüvitisele hoonestusõiguse eest ning hoonestaja loobub vastavatest nõuetest omaniku vastu, sh välistavad pooled AÕS § 244 2 lg-s 1 sätestatud õiguse hüvitisele. Käesolev punkt ei kohaldu h oonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või omanikule üleandmisel punktis 1.11.9 sätestatud juhul. Hoonestusõiguse lõppemisel mistahes alusel, hoonestusõiguse lepingu ülesütlemisel või kui omanik on nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras), on hoonestaja kohustatud tagama hoonestusõigusele seatud märgete ja piiratud asjaõiguste lõpetamise ning tagama nende kinnistusraamatust kustutamise, sh vajadusel tasuma hoonestusõigusele seatud hüpoteekidega tagatud võlad ning tagama vastavate hüpoteekide kustutamise hiljemalt ajaks, kui hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse üle andma või kinnistusraamatust kustutama. Pärast hoonestusõiguse kustutamist kinnistusraamatust on hoonestaja kohustatud tasuma omanikule tasu vastavalt punktile 1.10.2 ja hüvitama omanikule tekkiva kahju seni, kui hoonestusõiguse oluliseks osaks olevad ehitised on kinnisasjalt eemaldatud või hoonestaja on kaotanud nende eemaldamise õiguse ning kinnisasja otsene valdus on üle antud omanikule. Kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles või nõudnud hoonestusõiguse üleandmist (sh omanikule langemise korras) ja nõudnud ehitiste likvideerimist , on hoonestaja kohustatud : pärast omaniku lt vastavasisulise teate saamist alustama hoonestusõiguse alale hoonestaja poolt rajatud ehitiste likvideerimisega, materjalide äraveoga ja ala korrastamisega. lõpetama ehitiste likvideerimise, materjalide äraveo ja ala korrastamise ning andma kinnisasja otsese valduse üle omanikule hiljemalt ühe aasta jooksul punktis 1.12. 6 .1 nimetatud teate saamisest. Juhul kui omanik on öelnud hoonestusõiguse lepingu üles punktis 1.11.4 sätestatud alusel, loevad pooled viimases lauses sätestatud tähtajaks 2 (kaks) aastat viidatud lepingupunktis nimetatud teate saatmisest. Kui hoonestaja rikub punktis 1.12. 6 .2 sätestatud ehitiste likvideerimise kohustusi, siis kaotab hoonestaja õiguse eemaldada kinnisasjalt ehitisi, mis saavad kinnisasja olulisteks osadeks, nende omand läheb üle omanikule ning omanikul on õigus need kohustused täita hoonestaja eest ja nõuda hoonestajalt sellega seoses tekkinud kulutuste ja kahjude hüvitamist. Hoonestusõiguse seadmise asjaõiguslikud kokkulepped : Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku lepingu eseme hoonestusõigusega koormamises ning avaldavad soovi lepingu eseme registriossa kanda : … Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris lepingu eseme kohta avatud registriossa esimesele järjekohale hoonestusõiguse tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat ja tasu eest, mis vastab vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustele ; kokkulepe ehitiste saatuse kohta hoonestusõiguse lõppemisel või omanikule langemisel; kokkulepe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek . Omanik ja H oonestaja paluvad … Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avada hoonestusõiguse kohta registriosa ning kanda avatava hoonestusõiguse registriosa esimesse jakku: hoonestusõigus tähtajaga 50 (viiskümmend) aastat arvates hoonestusõiguse kinnistusraamatusse kandmisest ; kokkuleppe, et hoonestaja tagab ehitise püstitamise vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustel ning ehitise heaperemeheliku kasutamise ja korrashoiu kogu hoonestusõiguse kehtivuse ajal; kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud, ehitise omal kulul kindlustama kahjustamise ja osalise ja täieliku hävimise vastu ulatuses, mis tagab ehitiste taastamise, ja hoidma vastava kindlustuse kehtivana kogu hoonestusõiguse kestuse jooksul; kokkuleppe, et hoonestaja on kohustatud hoonestusõiguse alusel ehitatud ehitise hävimise korral ehitise taastama vastavates lepingupunktides kokkulepitud tingimustel; kokkulep pe , et hoonestaja on kohustatud vastavates lepingupunktides kokkulepitud juhul ja tingimustel maksma leppetrahvi; kokkuleppe et hoonestaja kohustub vastavates lepingupunktides kokkulepitud juhtudel kandma hoonestusõigus üle omanikule või omaniku poolt nimetatud isikule; kokkuleppe, et hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel ei maksa omanik hoonestajale ehitise eest hüvitist, v.a omanikule langemisel omanikust tulenevatel põhjustel; kokkuleppe, et kui hoonestusõiguse lõppemisel ei ole omanik seaduses sätestatud korras nõudnud ehitiste endale jätmist, on hoonestajal õigus ühe aasta jooksul enne hoonestusõiguse tähtpäeva saabumist ära vedada. Kui ehitis ei ole tähtaja saabumisel ära veetud, muutub see kinnisasja oluliseks osaks ja läheb kinnisasja omaniku omandisse ning omanikul ei ole kohustust maksta hoonestajale ehitise eest hüvitist. kokkuleppe, et hoonestusõiguse omanikule langemisel ei maksa omanik hoonestajale ehitise eest hüvitist; kokkuleppe, et hoonestaja kannab kõik kinnisasjaga seotud avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud koormatised ja maksud; kokkuleppe, et pärast hoonestusõiguse lõppemist ei ole hoonestajal eelisõigust hoonestusõigu s e uuendamiseks; kokkuleppe, et omanik ei võta kohusust müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale ; kokkuleppe, et hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks piiratud asjaõigustega on vajalik kinnistu omaniku kirjalik nõusolek. Omanik ja hoonestaja paluvad kanda hoonestusõiguse registriosa teise jakku omanikuna enampakkumise võitja, kellega sõlmitakse hoonestusõiguse leping ( hoonestaja ) . Hoonestaja lubab ja Eesti Vabariik avaldab soovi kanda hoonestusõiguse kohta avatud registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale lepingu eseme kohta ….. Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistris avatud registriosa kinnistu igakordse omaniku kasuks reaalkoormatise hoonestusõiguse eest aastatasu maksmise kohustuse tagamiseks vastavalt Lepingu punktidele 1.10.2, 1 .10.3 ja 1.10.4. Samale järjekohale kantakse, et i gakordne hoonestaja on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks . Kooskõlas AÕS § 254 lg 4 2 punktiga 1 lepitakse kokku, et reaalkoormatis jääb erinevalt TMS § 158 lõikes 3 sätestatust püsima, kui hoonestusõigusele pöörab sissenõude omanik reaalkoormatise alusel või mõne teise eespool või samal järjekohal asuva piiratud asjaõiguse omanik. Üldandmed Hindamisaruande grupi nr 2025/416 RKVR hindamise ID 5199 Tellimuse kuupäev 23.10.2025 Hindaja Natalja Rüütel Hindamisaruande kuupäev 19.11.2025 Väärtuse kuupäev 17.11.2025 Lähteülesande koostaja Anu Jürgenson Hindamise seisund Kinnitatud Menetluse nr 25-4176 Menetluse viis Avalik enampakkumine Menetluse liik Vara võõrandamine Hinnatav vara Riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigivara volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet Riigivara kood KV84285M1 RKVRi objekti kood KV84285 Maakond Lääne-Viru maakond Omavalitsus Tapa vald Asutusüksus Tapa linn Lähiaadress Karja tn 6 Katastriüksuse tunnus 79201:001:0222 Kinnistu registriosa 15997850 Sihtotstarve SIHTOTSTARBETA_MAA 100% Pindala (m²) 135415 Jääkmaksumus bilansis (€) 17600,0 Maksustamishind (€) 94790 Lisaandmed Üldplaneeringu info Kinnisasjal kehtib 29.09.2022 otsusega kehtestatud Tapa valla üldplaneering. Üldplaneeringu järgi on kinnisasja maakasutuse juhtfunktsioon olulise keskkonnamõjuga tootmise ala. Detailplaneeringu info Detailplaneering puudub. Planeeringute mõju Parim kasutus tootmismaa. Täiendav info Kohalik omavalitsus on andnud teada, et kinnisasi sobib tööstusettevõtte rajamiseks, mis kasutaks nii raud- kui ka autoteed. Kitsendused Raudtee kaitsevöönd/12100.68, Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd/2604.52, Sideehitise kaitsevöönd/30.93, Sideehitise kaitsevöönd/50.41, Sideehitise kaitsevöönd/215.93, Sideehitise kaitsevöönd/45.2, Sideehitise kaitsevöönd/3.46, Sideehitise kaitsevöönd/45.2, Sideehitise kaitsevöönd/3.99, Sideehitise kaitsevöönd/9.46, Sideehitise kaitsevöönd/9.46, Sideehitise kaitsevöönd/3.46, Sideehitise kaitsevöönd/383.21, Veehaarde sanitaarkaitseala/6521.16, Elektripaigaldise kaitsevöönd/79.27, Elektripaigaldise kaitsevöönd/164.69, Planeeringu ala/135415.4, Elektripaigaldise kaitsevöönd/296.24, Elektripaigaldise kaitsevöönd/657.7, Elektripaigaldise kaitsevöönd/60.47, Elektripaigaldise kaitsevöönd/81.8, Elektripaigaldise kaitsevöönd/12.43, Geodeetilise märgi kaitsevöönd/28.09, Sideehitise kaitsevöönd/190.98, Nitraaditundlik ala/135415.4, Sideehitise kaitsevöönd/5.07, Sideehitise kaitsevöönd/5.07, Planeeringu ala/135415.4, Planeeringu ala/135415.4 Kitsenduste mõju Oluline mõju puudub. Seotud lepingud Puuduvad. Turuandmed Aktiivse turu olemasolu hinnang Hoonestamata maade turg samas piirkonnas on keskmiselt aktiivne (tuginetud on tehingute ning pakkumiste arvule). Tehinguid on analüüsitud laiemalt, kui asustusüksuse tase. Ülevaade sarnastest tehingutest Lääne-Viru maakonnas on alates 01.01.2024 toimunud 27 hoonestamata tootmismaa tehingut, Tapa vallas 6 hoonestamata tootmismaa tehingut ning Tapa linnas 3 tehingut. Kinnisvara tehingute statistika ja üldiste hinnatasemetega saab tutvuda Maa- ja Ruumiameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas aadressil http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/Start.aspx. Analüüsis kasutatud tehinguid ei ole hindamisaruandes täpsemalt välja toodud, kuna vastavalt maakatastriseaduse § 6 lõikele 10 ja 11 võib tehingute andmebaasi andmetega tutvuda ja saada väljavõtteid ainult maa hindaja hindamise läbiviimiseks, samuti riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks, krediidiasutus tagatise hindamiseks ja ülejäänud isikud õigustatud huvi alusel. Hindamise käigus on tehinguid analüüsitud põhjalikumalt välistades tehingud, mis ei vasta vabaturu tingimustele (osapooled seotud, plokktehingud jne). Sarnaste varade pakkumiste info Kinnisvara pakkumiste portaali kv.ee andmetel on Lääne-Viru maakonnas pakkumisel 9 hoonestamata tootmismaa kinnisasja, Tapa vallas 3 hoonestamata tootmismaa kinnisasja. Hindamiskäik Hindamiskäigu selgitus Hariliku väärtuse hindamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 18.03.2023 jõustunud määrus nr 22 „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“. Harilik väärtus on hinnatud müügitehingute analüüsil korra § 15 alusel. Kasutatud on võrdlusmeetodit, millega hinnatakse väärtus sarnaste kinnisasjadega toimunud tehingute analüüsimisel, selleks on Maa-ja Ruumiamet kasutanud maakatastri tehingute andmebaasis registreeritud ostu-müügitehingute andmeid. Hariliku väärtuse leidmisel on analüüsitud Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas toimunud hoonestamata tootmismaa tehinguid alates 2024. aastast. Hindamisel on arvestatud, et tegemist on toormaaga. Hindamise tulemus Väärtuse pindalaühik m2 Harilik väärtus (€/pindalaühiku kohta) 1,6 Harilik väärtus (€) 216660 Hindamise märkused Hindamistulemus ei sisalda käibemaksu.