Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele

Riigikantselei 17.02.2026 nr 2-2/4136-3 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele Esitame Vabariigi Valitsuse istungile töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) rakendusakti kavand; 4) seletuskirja lisa (märkuste ja ettepanekute tabel). Stella Vogt +372 5886 4172, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 12.02.2026 Töölepingu seaduse muutmise seadus § 1. Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 4“ tekstiosaga „lõigetes 4–42“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks käesoleva paragrahvi lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata.“; 3) paragrahvi 8 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui: 1) kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg; 2) viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal; 3) kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal.“; 4) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tööandja ei tohi lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne viie tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris, välja arvatud juhul, kui tööinspektor on saanud tööandjalt käesoleva seaduse § 8 lõikes 4 nimetatud andmed varem ja andnud alaealise töötamiseks nõusoleku enne alaealise registreerimist töötamise registris.“; 5) paragrahvi 54 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja 58“; 6) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§-des 56 ja 57“ tekstiosaga „§-s 57“. § 2. Käesoleva seaduse § 1 punkt 6 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………. 2026. a _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ……………….. 2026. a  Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 66 lõike 8 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 lõike 7 alusel. Tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. a määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) töölepingu seaduse §-s 57 ettenähtud osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest;“; 2) paragrahvi 2 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „alaealise ja“; 3) paragrahvi 2 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „alaealise või“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Ahti Kuningas Majandus- ja tööstusminister Kantsler  Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL Eelnõu esitati teises kooskõlastusringis kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile, MTÜ Lastekaitse Liidule, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile. Eelnõu osas avaldasid arvamust Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Ametiühingute Keskliit, Tööinspektsioon ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Eelnõu võttis teadmiseks Sotsiaalkindlustusamet. Eelnõu esitati esimeses kooskõlastusringis kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Lastekaitse Liidule, Eesti Pereettevõtjate Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti HR Seltsile, Eesti Personalijuhtumise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Õiguskantsleri Kantseleile. Eelnõu kooskõlastas märkustega Haridus- ja Teadusministeerium ja Sotsiaalministeerium ning vaikimisi Justiits- ja Digiministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium. Märkusteta kooskõlastas Rahandusministeerium. Eelnõu osas avaldasid arvamust Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Tööinspektsioon, Tervise Arengu Instituut, Lastekaitse Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. 1  Teine kooskõlastusring Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Justiits- ja Tagasiside eelnõule: Digiministeerium 1. Palume EN vormistada vastavalt Riigikogu Arvestatud. Eelnõu vormistus on viidud vastavusse juhatuse 10.04.2014. a otsusega nr 70 kehtestatud viidatud nõuetega. eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhendile, kättesaadav Eelnõu ja seletuskirja vormistamise juhend.pdf, sh: 1) veerised seadistada vasakul 3 cm, üleval, all, paremal 2 cm; 2) EN põhiteksti lõpus kolm tühja rida enne RK esimehe nime. 2. Eelnõu punkt 2: Palume selguse huvides lisada Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. viite, et arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 Selgitame, et TLS § 7 lõige 2 kohaldub kui üldreegel toodud piiranguid. Kui seda ei lisata, palume igas olukorras, mis puudutab alaealise töötamist. selgitada seda seletuskirjas, miks seda ei lisata. Lisaks on TLS § 7 lõike 2 järgimine nõutud lõikele 2 järgnevate kõikide lõigete puhul, samal ajal § 7 teistes lõigetes ei ole tehtud ühtki viidet eraldi veel lõikele 2. Samuti kui teistes § 7 lõigetes ei ole kordagi viidatud lõikele 2, siis kui nüüd §-i 7 lisatava ühe lõike puhul seda teha, võib see hakata tekitada küsimusi normi adressaatides. Seetõttu § 7 ühtse sõnastuse ja segaduse vältimise huvides ei pea me otstarbekaks teha väljapakutud täiendust. Oleme täiendanud eelnõu seletuskirja selgitusega, et sarnaselt nagu § 7 lõigete 3–41 puhul, tuleb ka uue 2  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 2 lõike 4 rakendamisel arvestada § 7 lõikes 2 sisalduva üldreegliga. 3. Eelnõu punkt 6: Kas selle kehtetuks tunnistamise Arvestatud. Oleme täiendanud eelnõu §-ga 2 tõttu oleks vajalik ka rakendussäte? Kui leiate, et ei (jõustamissättega), mis sätestab, et eelnõu § 1 punkt ole, palume seletuskirjas selgitada, kuidas 6 (TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamine) jõustub 2027. puhkusearvestus toimib ja peaks arvestama aasta 1. jaanuaril. kehtivate töölepingute puhul. Tagasiside seletuskirjale: 1. Sissejuhatus, 1.1. Sisukokkuvõte (lk 1): See lõik Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on muudetud. võiks olla seaduse eesmärgi all, sest teeb sisukokkuvõtte liiga pikaks. Sisukokkuvõte peaks olema lühike ja kokkuvõtlik, kus on lühidalt toodud lahendatav küsimus ja seos kehtiva õigusega, eesmärk, lahendusettepanek ja mõju (sh mõju halduskoormusele). 2. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, lk 3: Seaduse Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. või selle sätte kehtetuks tunnistamisel või muutmisel esitatakse eelnõu seletuskirjas nende õigusaktide sätete loetelu, mis sisaldavad otsest viidet kehtetuks tunnistatavale või muudetavale seadusele või sättele, ning põhjendatakse, miks on viitavat sätet muudetud või jäetud muutmata. Samamoodi analüüsitakse ka kaudseid viiteid (HÕNTE § 43 lg 2). 3  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Jäänud arvestamata: Järelevalve (TLS § 115 lg 1, § 118, ) on palju viiteid muudetavatele normidele. Ka neid tuleks käsitleda seletuskirjas ja need välja tuua. 3. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, lk 3: Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. Seletuskirjas esita alati eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs. Eelnõu seletuskirjas too põhiseaduspärasuse analüüs seletuskirja 3. osas “Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs” eraldi viimase alajaotusena välja (nt 3.1. TLS muutmine; 3.2. Põhiseaduspärasus). Kui loetavuse huvides on mõttekam esitada põhiseaduspärasuse põhjalik analüüs konkreetse sätte põhjenduse juures, saab seletuskirja 3. osa viimases alajaotuses esitada viite vastavale argumenteeritud analüüsile ning alajaotuses esitada üksnes kokkuvõtlik järeldus. Või vastupidi, põhjalik analüüs esitatakse viimases alajaotuses ning vastavat piirangut sisaldavate normide juures on viide eraldi alaosas esitatud põhiseaduspärasuse analüüsile. Kui eelnõuga kavandatud muudatused ei riiva nt põhiõigusi, tuleb seda põhiseaduspärasuse analüüsi alajaotuses märkida. Näiteks kui kavandatud muudatus on formaalne (muudetakse üksnes asutuse nimetus vms). Samas palume meeles pidada, et riive on igasugune ebasoodus mõjutamine ja see, et riive on proportsionaalne, ei tähenda, et riivet ei ole. 4  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Isegi kui leiate, et riive on proportsionaalne või ei ole olulist PS riivet muudatustega, siis tuleks seda selgitada ikkagi ja see välja tuua, st põhiseaduspärasust peab olema käsitletud seletuskirjas. Iseenesest alaealistega seonduvad töötingimused peaks olema puutumuses PS §-dega 29, 28 ja 27. 4. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, lk 3: Sisuliselt Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. see ju tähendab, et saab igas tegevusvaldkonnas. Kas võiks selle siis välja öelda siin? 5. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs, lk 5: Kas me Selgitatud. Selgitame, et õppimiskohustuse saame õigesti aru, et II ringi EN versioonis hindamisel tuleb lähtuda töölepingu seaduse ja teiste mõeldakse „õppimiskohustusliku alaealise“ all seaduste muutmise seaduse 602 UA punktiga 1 TLS- HaS mõttes õppimiskohustust (HaS § 10.1)? Kui i §-i 7 lisatud lõikest 11 (RT I, 03.02.2026, 15), mis jah, võiks seda selguse huvides täpsustada, et nii oli määratleb TLS-is termini „õppimiskohustus“ enne ja jääb ka praegu ja viidata HaS erinevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) §-s regulatsioonile. 101 sisalduvast õppimiskohustuse terminist. TLS-i tähenduses on õppimiskohustus alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Seega ei mõelda „õppimiskohustusliku alaealise“ all HaS-i mõttes õppimiskohustust, st kohaldamisele ei kuulu HaS-i §-s 101 sätestatud õppimiskohustuse termin. Eelnõu seletuskirja on vastava selgitusega täiendatud. 6. 4. Eelnõu terminoloogia, lk 8: Hea siduv viide. Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. 5  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 7. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele, lk 8: Selgitatud. Selgitame, et ka varem on korduvalt Palume lisada ka info, kas Euroopa Komisjoni muudetud, kas täiendatud või täpsustatud, TLS-i neid teavitamine vajalik (direktiivi rakendamine sätteid, mille aluseks on olnud mõni direktiivist esialgsest rakendamisest avaramalt) ning kui ei, siis tulenev õigusnorm. Nende muudatuste puhul me ei mis õiguslikul alusel. Selleks ka vastavustabel ole Euroopa Komisjoni eraldi teavitanud ega vajalik? koostanud vastavustabeleid. Seetõttu ei ole ka selle eelnõu puhul peetud vajalikuks direktiivi 94/33 ühe vabatahtliku sätte ülevõtmise kohta vastavustabeli koostamist ja sellest Euroopa Komisjoni teavitamist. 8. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. kaasamine ja avalik konsultatsioon, lk 13: Selgem oleks see sulgudes. 9. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. kaasamine ja avalik konsultatsioon, lk 13: Palun vaadake see koht üle, midagi on siin vale. Varem oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium? Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 2 TLSi lisatava § 7 lõike 42 Mittearvestatud. Direktiivi 94/33 artiklis 2 ei ole kohta, mis reguleerib 7-17-aastase alaealise sätestatud pereettevõttes tehtava lühiajalise töö jaoks töötamist pere-ettevõttes, märkisime varasemas konkreetset ajalist piirangut, st ei ole kuidagi piiratud kooskõlastuskirjas (06.11.2025 kiri nr 1.2-3/2539- lühiajalise töö tegemise kestust pereettevõttes. 2), et üksnes sõlmitava töölepingu tähtajalisus ei taga direktiivi 94/33 artikli 2 punktis 2b sätestatud Pereettevõttes töötamine erineb oma olemuselt tingimuse täitmist, arvestades, et TLS § 9 lg 1 järgi tavapärasest töösuhtest, kuna töötamine toimub võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni 5 aastaks. perekondlikus keskkonnas, kus alaealise heaolu ja Eelnõu koostaja ei ole meie märkusega arvestanud, tema huvidega arvestamine võiks olla kõige enam selgitades, et „reeglina töötavad alaealised tagatud võrreldes muus töökeskkonnas töötamisega. lühiajaliselt ja hooajaliselt, eelkõige suveperioodil. Seega, isegi kui tähtajalise töölepingu võib sõlmida 6  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Seega ei ole väga suurt ohtu, et alaealine läheb ühte kuni 5 aastaks, siis me ei näe näiteks seda ohtu, et kohta 13-aastaselt tööle ja töötab samas kohas kuni pereettevõttes töötamise korral hakataks alaealisi 18. eluaastani, muidugi võib olla ka erandeid, kui tööjõuna kuidagi kuritarvitama, mille vältimiseks alaealine seda soovib.“. oleks vaja kehtestada konkreetne ajaline piirang. Eeltoodud põhjendus ei ole veenev. Eelnõu Asjaolu, et tähtajalise töölepingu maksimaalne seletuskirja kohaselt „kehtivas seaduses sellist kestus võib TLS-i § 9 lõike 1 kohaselt ulatuda kuni pereettevõttes mis tahes valdkonnas töötamise viie aastani, ei tähenda automaatselt seda, et erandit praegu ette nähtud ei ole.“. Kuna eelnõu pereettevõttes töötamine muutuks direktiivi TLS §-i 7 lisatav lõige 42 reguleerib just pere- kõnealuse sätte tähenduses mittelühiajaliseks. Peale ettevõttes töötamist, mida kehtiv seadus sellisel selle on meil TLS-i §-dega 9 ja 10 võetud üle kujul ei võimalda, ei saa olemasoleva praktika Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 1999/70/EÜ, 28. pinnalt pereettevõttes töötamise kohta selliseid juunist 1999, milles käsitletakse raamkokkulepet järeldusi teha. Ka eelnõu seletuskirjast nähtub, et tähtajalise töö kohta, ning nende sätetega seoses ei pere-ettevõttes töötamine on oma iseloomult ole meil Euroopa Komisjoniga mingisugust piisavalt teistsugune. Seetõttu võib vastavate rikkumismenetlust olnud. piirangute puudumine viia selleni, et alaealine töötab sellises ettevõttes mitte üksnes hooajaliselt ja lühiajaliselt, vaid kogu maksimaalselt lubatud 5 aasta vältel. Arusaamatuks jääb ka vastuses välja toodud 13-aastase töötamine, kuigi säte reguleerib töötamist alates 7. eluaastast. Öeldut arvestades peaks alaealise töötamine pere-ettevõttes olema täpsemalt reguleeritud, et see vastaks ülal viidatud direktiivi nõuetele ja tagatud oleks alaealise töötamise lühiajalisus. Palume eelnõu vastavalt korrigeerida. 7  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 2. Palusime oma eelnevas kooskõlastuskirjas Mittearvestatud. Oleme ka varem selgitanud, miks täiendada eelnõu teksti pere-ettevõtte ei ole lubatud Eestil riigisiseses õiguses defineerida definitsiooniga. Olete oma vastuses välja toonud, et terminit „pereettevõte“. Samuti on seda küsimust „mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud liikmesriigi selgitatud eelnõu seletuskirjas ja märgitud, et õiguses sisustada.“ Samas olete seletuskirjas tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites märkinud, et „EL-is puudub ühtne pereettevõtte kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse definitsioon, mida kohaldataks eranditult kõigis ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte valdkondades, ka õigusaktides kasutatakse seda seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei mõistet erinevates tähendustes. ELis oli 2015. viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse aastal üle 90 pereettevõtte definitsiooni“. Teie poolt ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu väljatoodud põhjused ettepaneku mittearvestamise EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et kohta on vastuolulised ega aita kaasa pere- EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole ettevõttes töötamise regulatsiooni rakendamisele lubatud, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole praktikas. Palume täiendada eelnõu pere-ettevõtte otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu definitsiooniga või täiendada seletuskirja õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses selgitusega, kuidas tuvastada praktikas pere- tuntud õigusmõistetest ja õigusinstituutidest ettevõte, kui selge definitsioon puudub selleks nii lähtudes. Kuna mõiste „pereettevõte“ on EL-i EL- kui ka siseriiklikus õiguses. autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus. Eesti Ametiühingute 1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TLS § 7 Mittearvestatud. Oleme ka varem selgitanud, miks Keskliit lõikega 42. Täienduse kohaselt võib ei ole lubatud Eestil riigisiseses õiguses defineerida pereettevõttes 7–17-aastase alaealisega sõlmida terminit „pereettevõte“. Samuti on seda küsimust tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks igas selgitatud eelnõu seletuskirjas ja märgitud, et tegevusvaldkonnas. tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites Jääme 28.10.2025 esitatud seisukoha juurde, et kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse juba seadust lugedes peaks aru saama, millist ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte tööandjat loetakse pereettevõtteks. Pereettevõtte seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei 8  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus mõiste on vajalik, et seadust rakendataks ja viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse järelevalvet teostataks ühetaoliselt. Nõrgema poole ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu kaitse põhimõttega on vastuolus määratlemata EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et õigusmõistete lisamine seadusesse, mida EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole sisustatakse õiguskäibes ainult tõlgendamise teel. lubatud, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole Eelnõu soosib olukordi, kus alaealistega võidakse otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu sõlmida töölepinguid ettevõtetes, mis ainult õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses tööandja hinnangul on pereettevõte. Määratlemata tuntud õigusmõistetest ja õigusinstituutidest õigusmõiste „pereettevõtte“ lisamisel seadusesse lähtudes. Kuna mõiste „pereettevõte“ on EL-i jääb arusaamatuks, mille alusel Tööinspektsioon autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 nõusoleku andmisel töötamiseks ja järelevalve lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust teostamisel hakkab hindama, kas tegemist on mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud pereettevõttega. Juhul, kui seaduse muutmisel juba määratleda mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus. lähtutakse sellest, et seaduses kasutatava mõiste sisu tekib selle tõlgendamisel, siis järelikult on vaja Saame aru, et pereettevõttes töötamine (oma ära oodata kõrgema kohtu otsuseid. On väga vanemate abistamine) on igati normaalne tegevus, ebatõenäoline, et töövaidluste algatajateks oleksid samas märgime, et tihti töötavad alaealised tööandjad. Ilmselgelt ei ole alaealised võimelised mitteametlikult ja kirjaliku töölepinguta, kuigi algatama töövaidlusi, kui nad töötavad tööandja esinevad töösuhetele omased tunnused. Samuti juures, mis tööandja hinnangul on pereettevõte. praegusel juhul, kus TLS-i § 7 lõike 4 teise lause TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 aastasel on piiratud kohaselt ei ole 7–12-aastaste alaealiste töötamine teovõime. Seega lapsevanem lapse seadusliku väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või esindajana peaks kaitsma alaealise huve lepingu reklaamitegevuse valdkonda üldsegi lubatud, sõlmimisel, täitmisel ja ka juhul, kui on vaja tähendab see seda, et pereettevõttes laste tehtavaid pöörduda töövaidlusorganisse. Tulenevalt abistava iseloomuga töid väljaspool nimetatud nelja eeltoodust jääb tõenäoliselt määratlemata tegevusvaldkonda tuleb käsitada seaduse õigusmõiste „pereettevõte“ ilma tõlgenduseta. rikkumisena, mille tõttu on Tööinspektsioonil õigus Euroopa Liidu nõukogu direktiiv 94/33/EÜ noorte algatada konkreetse pereettevõtte suhtes TLS-i § 7 kaitse kohta tööl artikkel 2 lõige 2 punkt b kohustab lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlus ja 9  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus EL-i liikmesriike tagama noorukite töö range määrata füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku reguleerimise ja kaitsmise. Eelnõuga kavandatav suuruse rahatrahvi või karistada juriidilist isikut kuni muudatus alaealiste töötamiseks pereettevõttes, 32 000 euro suuruse rahatrahviga (TLS § 118). mis võimaldab töötada igas tegevusvaldkonnas, Soovime eelnõuga eelkirjeldatud olukorda võib olla vastuolus direktiiviga 94/33/EÜ, mille parandada ja samuti suurendada alaealiste õiguste järgi peaks riik tagama noorte kaitse majandusliku kaitset sellega, et soodustame alaealisega ekspluateerimise eest ja mis tahes töö eest, mis pereettevõttes töötamiseks töölepingu sõlmimist, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, annab alalisele töötajale TLS-is sätestatud vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või sotsiaalsed tagatised, mida aga ei paku mitteametlik takistaks hariduse omandamist. Pereettevõttes töötamine või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötamine ehk oma vanemate abistamine on igati töötamine. normaalne tegevus, kuid selleks ei peaks perekonnaliikmed sõlmima kirjalikke töölepinguid Samuti on eelnõu seletuskirjas selgitatud, et ja töötamist kajastama töötamise registris. alaealisega pereettevõttes väljaspool kultuuri-, Pereettevõttes oleks võimalik olukord, kus kunsti-, spordi- või reklaamitegevusvaldkonda lapsevanema ettevõte (sisuliselt lapsevanem) tähtajaliseks töötamiseks töölepingu sõlmimise sõlmiks lapsega osalise ajaga töölepingu. võimaluse seaduses ette nägemine võimaldaks Lapsevanem tööandjana peaks lepingu sõlmimisel noorel töötada seaduslikult, alustada varakult kokku leppima lapsele makstava töötasu, pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga tööülesanded, konkreetse palgapäeva jms. ning tagaks talle toetatud ja turvalises keskkonnas Lapsevanem tööandjana peaks täitma kõiki esmase töökogemuse omandamise. tööandja kohustusi: maksma maksud riigile, iga kuu palgapäeval maksma lapsele töötasu, tagama Lapse seaduslik esindaja peab lähtuma sellest, et tal ohutud töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele on kohustus käituda lapse huve arvestavalt (LasteKS vastavad töötingimused, pidama tööajaarvestust, § 21) ja kõigis lapsi puudutavates ettevõtmistes tuleb töökohustuste rikkumisel juhtima tähelepanu esikohale seada lapse huvid (LasteKS § 5 p 3). Nii rikkumisele hoiatamisega, vajadusel esitama peavad ka vanemad lapse seaduslike esindajatena kirjaliku ülesütlemisavalduse, tegema kandeid pidama silmas lapse igakülgset heaolu (PKS § 118 lg töötamise registris jms. Lisaks tekib küsimus, kes 1). 10  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus kaitseb lapse õigusi, kui tema töölepingut rikutakse – nt ei maksta kokkulepitud tasu vmt, kui töölepingu tema eest on sõlminud sama isik, kes omab pereettevõtet. Seega jäävad lapse õigused kaitsmata. Jääme oma varasemalt esitatud seisukoha juurde, et puudub vajadus laste töö reguleerimiseks oma peres. 2. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TLS § 8 Mittearvestatud. Kordame varem selgitatut. lõiget 2. Muudatuse kohaselt võiks alaealine Eelnõuga kavandatavate seadusmuudatuste eesmärk töötada suvevaheajal 2 kuud tingimusel, et saab on lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat vähemalt neljanädalase järjestikuse puhkeaja, 5 korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta kalendripäeva ühe nädala pikkusel senisest paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele koolivaheajal ja 10 kalendripäeva kahe nädala paremad võimalused esmast töökogemust omandada pikkusel koolivaheajal. ja tööharjumust kujundada. Koolivaheaegadel Koolis käiva alaealise peamiseks ülesandeks on pikemalt töötamine on võimalus noortele, mitte hariduse omandamine. Samas on hea, kui alaealine kohustus. Alaealisi ei sunnita koolivaheaegadel saab töötamise kogemuse varakult. Peame töötama – töötamine eeldab nii alaealise enda tahte mõistlikuks lahendust, mille kohaselt alaealine olemasolu kui ka tema seadusliku esindaja saab töötada kaks kuud suvevaheajal. Lühikeste nõusolekut. Eelnõuga ette nähtud koolivaheaegadel vaheaegade korral peaks saama ka puhata ja seega, töötamise aja ülempiirid tagavad, et alaealisele jääb kui töötada sisuliselt koolivaheajal kõikidel aega ka muudeks tegevusteks. tööpäevadel, siis muudeks tegevusteks ei pruugi aega jääda. Leiame, et õigus töötada ei tohiks olla Samuti leiame, et jäik piirang, mille kohaselt võiks pikem kui pool koolivaheaja kestusest. alaealine töötada üksnes kuni poole koolivaheaja Töökogemust omandada ja tööharjumust kestusest, ei arvesta nende alaealiste huvidega, kes kujundada on võimalik ka lühiajaliselt töötades. soovivad ja on võimelised töötama pikema perioodi vältel, näiteks selleks, et saada sisukamat töökogemust ja teenida sissetulekut. 11  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 3. Eelnõu § 1 p 4 asendatakse TLS § 8 lõikes 3 sõna Arvestatud. Eelnõu on muudetud. „kümne“ sõnaga „kahe“. Lühendatakse Tööinspektsiooni poolt nõusoleku andmise tähtaega. Alaealine ei peaks tööle asuma enne kui Tööinspektsioon on selleks nõusoleku andnud. Tööinspektsioonile peab jääma aega, et hinnata töö sobivust alaealisele. EAKL ei ole vastu 10-päevase tähtaja lühendamisele, kuid kaks päeva on meie hinnangul liialt lühike aeg veendumaks, et konkreetne töö on lapsele ohutu. Kahepäevane tähtaeg võib praktikas vähendada tegeliku järelevalve tõhusust ja muuta nõusoleku formaalseks. Kümnepäevast tähtaega võiks vähendada 5 päevani. Ka Tööinspektsiooni hinnangul on vajalik 5 päevane tähtaeg, sest Tööinspektsiooni ressursid on piiratud. 4. Eelnõu § 1 p 6 tunnistab TLS § 56 kehtetuks. Mittearvestatud. Selgitame, et kõnealuse Eelnõu kaotab alaealise töötaja pikendatud muudatuse tegemine on ajendatud järgmisest: põhipuhkuse erisuse. - üheks põhiliseks keerukuseks, mis tööandjate Eelnõu vähendab alaealise põhipuhkust, sest jaoks alaealiste tööle võtmisega seostub, on põhipuhkuse kestuse lühendamine suurendab alaealiste töötamisele kehtestatud seadusest tööandjate motivatsiooni alaealisi tööle võtta. tulenevad piirangud. Alaealiste töötamisele Eelnõu koostamisel peaks lähtuma ka alaealiste seatud piirangud teevad tööandjatele huvist. Väga paljud 16–17-aastased alaealised alaealiste värbamise keeruliseks (vt Praxise töötavad kogu kalendriaasta jooksul. Alaealistele 2025. a uuring lk 82). Seega, mida vähem pikema põhipuhkuse andmise põhjuseks on nende erisusi kohaldub alaealistele töötajatele, seda suurem vajadus puhkuse järele, võttes arvesse motiveeritumad on tööandjad alaealisi tööle 12  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus nende arengulisi eripärasid ja piiranguid võtma, mis omakorda suurendab alaealiste töökeskkonnas. Pikema põhipuhkuse näol on võimalusi esimese töökogemuse saamiseks; tegemist täiendava kaitsemeetmega noore töötaja - Sotsiaalministeeriumi 2020. aasta analüüsist taastumisaja pikendamiseks. Koolis käivatele varase töökogemuse soodustamiseks alaealistele on oluline, et töö ja õppimine oleks kooliealiste noorte seas ilmnes, et alaealiste tasakaalus ning kindlasti vajavad nad pikemat töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud põhipuhkust lisaks tervise kaitsmisele ka hariduse suveperioodile – suve algus (juuni, juuli), mil omandamiseks. Eeltoodud põhjustel leiame, et 35- lõppeb kool, on 7–17-aastaste töötamise päevase puhkuse lühendamine ei ole vajalik ja alguse haripunkt1. Samuti Praxise 2025. aasta pikem põhipuhkus suurendab alaealiste uuringu kohaselt võetakse alaealisi enamasti motivatsiooni sõlmida töölepinguid. ajutiselt tööle hooajaliselt suveperioodiks ja kooli kõrvalt töötamine on harvem. Lisaks üldjuhul töötavad noored kooli kõrvalt osaajaga. Eelnev tähendab seda, et alaealine ei teeni üldjuhul kalendriaastas välja kehtiva seadusega ettenähtud 35 põhipuhkusepäeva; - kooliealiste noorte senisest tagasisidest on ilmnenud, et alaealised ise soovivad tööelus täiskasvanutega võrdset kohtlemist, sh võrdsete töötingimuste rakendamist nende suhtes. Alaealiste töötajate põhipuhkuse lühendamine 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani on kooskõlas nii EL-i õiguse kui ka rahvusvahelise õigusega. Euroopa sotsiaalharta kohustab lepingupooli tagama, et alla 18-aastased töötajad saavad aastas vähemalt neli nädalat tasustatavat puhkust (artikkel 7 lõige 7). 1 Sotsiaalministeerium. 2020. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas, lk 21. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas.pdf. 13  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise tulemusena kohaldub alaealistele edaspidi 28 kalendripäeva pikkune iga-aastane põhipuhkus, mis vastab Euroopa sotsiaalhartas sätestatud miinimumnõudele. Tööinspektsioon 1. Soovime esmalt välja tuua ühe tähelepaneku, mis Mittearvestatud. Selgitame, et õppimiskohustuse puudutab alaealise seadusliku esindaja nõusolekut hindamisel tuleb lähtuda töölepingu seaduse ja teiste õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks seaduste muutmise seaduse 602 UA punktiga 1 TLS- koolivaheaegadel. Eelnõu punktiga 3 muudetakse i §-i 7 lisatud lõikest 11 (RT I, 03.02.2026, 15), mis TLS-i § 8 lõiget 2. Muudatuse kohaselt ei tohi määratleb TLS-is termini „õppimiskohustus“ alaealise seaduslik esindaja anda nõusolekut erinevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) §-s õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem 101 sisalduvast õppimiskohustuse terminist. TLS-i kui kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et tähenduses on õppimiskohustus alaealisel kuni alaealisele jääb vähemalt neljanädalane põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe saamiseni. Seega ei mõelda „õppimiskohustusliku nädala pikkusel koolivaheajal ja kümme alaealise“ all HaS-i mõttes õppimiskohustust, st kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal. kohaldamisele ei kuulu HaS-i §-s 101 sätestatud TI juhib tähelepanu, et välistada ei saa suvevaheaja õppimiskohustuse termin. kõrval ka pikemat kui kahe nädala pikkust koolivaheaega. Nii võib see olla näiteks Kuivõrd kutseõppeasutusse ei saa asuda õppima enne kutseõppeasutuses, kus on õppeaastas ette nähtud põhihariduse omandamist ja põhihariduse vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa omandamise järgselt ei ole enam alaealine nädalat vaheaega ning lähtuma ei pea põhikooli- ja õppimiskohustuslik (TLS-i § 7 lõike 11 kohaselt, mis gümnaasiumiseaduses koolivaheaegadele jõustub 13.02.2026), siis ei ole kutseõppeasutustega sätestatust, v.a juhul, kui kool pakub lisaks seonduv mure relevantne, millest tulenevalt oleks kutseharidusele ka üldkeskharidust vaja muuta eelnõu. (kutseõppeasutuse seaduse § 27 lg 2 ja 51 lg 4). Koolivaheaeg, mis ei ole suvevaheaeg, kuid satub olema pikem kui kaks nädalat, tekitab aga eelnõus 14  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus pakutud sõnastusest lähtudes küsimuse alaealisele selles ajavahemikus lubatavast tööajast. 2. Teiseks avaldame muret ja mittenõustumist Arvestatud. Eelnõu on muudetud. kavandatava muudatusega, millega asendatakse TLS-i § 8 lõikes 3 sõna „kümne“ sõnaga „kahe“ (eelnõu punkt 4). Muudatuse kohaselt piisaks 7-12- aastase alaealise tööle lubamiseks kahe tööpäeva möödumisest, arvates alaealise registreerimisest töötamise registris koos TLS § 8 lg-s 4 sätestatud andmete esitamisega TI-le. Kui TI ei ole selle tähtaja jooksul alaealise tööleasumise nõusolekust keeldunud, eeldatakse TI nõusolekut (TLS § 8 lg 6). TI on seisukohal, et kahe tööpäeva pikkune tähtaeg nõusoleku andmiseks on liiga lühike ega pruugi tagada samaaegselt nii alaealise töötamiseks vajalikku eelkontrolli kui soovitud ajalist kokkuhoidu tööandjale. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et TI varasema kinnituse kohaselt ei ole TI üldjuhul teinud 7–12- aastase alaealise tööle lubamise kohta keelduvat otsust töö sisu puudutavatel põhjustel ja tegemist on olnud üksikjuhtumitega, mil on keeldutud alaealist tööle lubamast. Selgitame, et nõusoleku andmisest keeldumist on tulnud ette vähe just sellel põhjusel, et kümne tööpäevane tähtaeg on 15  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus võimaldanud tööandjalt täiendavate andmete küsimist, vajadusel tööandja nõustamist, mille tulemusena on tööandja saanud kohandada töö sisu, -aega või -korraldust alaealisele sobivaks ning alaealise on saanud seetõttu siiski tööle lubada. Praktikas tuleb sageli ette, et tööandjad ei esita töötamise kandega samaaegselt TI-le piisavalt andmeid, et hinnata alaealise töötaja töötingimusi. Teave esitatakse pahatihti viivitusega ja osaliselt ning vajalike andmete (töö sisu, tööaeg, töötasu, õppimiskohustus, vanema nõusolek) saamiseks tuleb esitada tööandjale täpsustavaid päringuid. Direktiivi 94/33/EÜ art 5 lg 1 kohane pädeva asutuse luba ei tähenda aga üksnes teavitamise ja andmete esitamise kohustuse täitmise formaalset kontrolli. TI peab pärast andmete saamist veenduma, et töö ei ole alaealisele keelatud (TLS § 7 lg-d 2 ja 3), alaealise töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha tööd (TLS § 8 lg 5). Veel enam, kui tööinspektoril tekib 7–12-aastase alaealise soovi väljaselgitamisel põhjendatud kahtlus, et alaealine ei väljenda seadusliku esindaja juuresolekul oma tegelikku tahet, selgitab tööinspektor alaealise tahte välja alaealise ja tema elukohajärgse lastekaitsetöötaja juuresolekul (§ 8 lg 7). Kahe tööpäeva jooksul eelnimetatud asjaoludes 16  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus veendumine võib seega mõnedel juhtudel olla ka võimatu. Sisuline hinnang töö sobivusele eeldab sageli suhtlust tööandjaga (vajadusel alaealise seadusliku esindajaga), selgitamist ja nõustamist. Juhul kui nõusoleku andmiseks ettenähtud tähtaja jooksul ei ole tööandja alaealise tööle lubamiseks vajalikke tingimusi suutnud siiski täita, tuleb TI-l nõusoleku andmisest keelduda. Arvestades eelmärgitut toob tähtaja lühendamine kahele tööpäevale usutavasti kaasa oluliselt rohkem nõusoleku andmisest keeldumisi, mis tähendab viimaks tööandjale rohkem ebamugavusi ega aita saavutada oodatud ajavõitu. Selgitame, et tõhusa ja sisulise kontrolli tagamiseks on vajalik vähemalt viie tööpäeva pikkune tähtaeg. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse samuti, et kuivõrd alaealiste töötingimusi ja töökeskkonda kontrollitakse jätkuvalt järelevalve käigus, sh juhtumi põhjal ehk konkreetsete vihjete või kaebuste alusel, on alaealiste õiguste kaitse tagatud sama tõhusalt kui enne. TI ei saa selle arusaamaga nõustuda ning leiab, et hilisem sekkumise võimalus ei taga kindlasti samavõrd tõhusat kaitset kui ennetav tegevus. Lastekaitseseaduse § 6 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb lapse õiguste ja heaolu tagamiseks lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske 17  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus ennetada. Ennetav kontroll on vältimaks laste töötamist neile sobimatutel töödel asendamatu tähtsusega ning laste õigusi ja huve ei ole võimalik kaitsta piisavalt tagantjärele, kui nad on juba sellisele tööle asunud. Seetõttu ei saa TI anda nõusolekut ebapiisava teabe olukorras, olemata nõusoleku andmiseks vajalike tingimuste täidetuses veendunud. Märgime lisaks, et hilisem järelevalvemenetlus on lisaks vähemale tõhususele kahtlemata nii tööandjale kui TI-le koormavam kui nõusoleku andmise menetluses tööandjaga koostöös alaealisele sobilike töötingimuste loomine. TI juhib lisaks tähelepanu ka asjaolule, et TI ressursid on täna juba niigi piiratud. 7–12-aastaste alaealiste töötamise teadete menetlemine on käesolevalt ühe ametniku vastutusala (lisaks omavad vastavaid teadmisi veel kaks ametnikku üksnes asendamiseks), kes täidab neid ülesandeid muude ülesannete hulgas. Eelnevale tuginedes palub TI kaaluda veelkord 7- 12-aastase alaealise tööle lubamiseks TI nõusoleku andmise tähtaja pikkust ning näha ette TI nõusoleku andmiseks mitte lühem kui viie tööpäeva pikkune tähtaeg. soolise 1. Olen varsemalt teinud märkuse eelnõuga TLS § 56 Arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. võrdõiguslikkuse ja kehtetuks tunnistamise kohta, mis lühendaks 18  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus võrdse kohtlemise alaealise põhipuhkuse 35 kalendripäevalt 28 volinik kalendripäevale. Tegemist on töötingimuste muutmisega, mis võib kaudselt diskrimineerida tüdrukuid ja noori naisi, kes seletuskirja andmetel moodustavad noorte töötajate seas enamuse. Lühem puhkus suurendab ületöötamise ja stressi riski, eriti koolikohustuslikele noortele, kelle peamiseks ülesandeks peaks olema õppimine. Viitasin asjaolule, et seletuskirjas puudus vastav mõjuanalüüs. Tegin ettepaneku koostada mõjuanalüüs soolises lõikes ning kaaluda võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust vähemalt kuni 16. eluaastani. Minu märkusega ei ole arvestatud, viidates sotsiaalministeeriumi analüüsile alaealiste töötajate kohta selles osas, et alaealised töötavad osaajaga ja peamiselt suveperioodil, mistõttu ei kogu alaealine niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. Kehtiv TLS ei seo puhkuse pikkust sellega, kas töötatakse osalise või täistööajaga ega sellega, kas tegemist on hooajatööga või mitte. Pikendatud põhipuhkuse eesmärk on kindlustada alaealise sotsiaalne areng ja hariduse omandamine ning tagada töötervishoiu- ja tööohutusalane kõrgendatud kaitse. Seega palun endiselt koostada mõjuanalüüs soolises lõikes ning kaaluda võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust vähemalt kuni 16. eluaastani. 19  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 2. Samuti olen teinud varasemalt märkuse selle kohta, Selgitatud. Selgitame, et meil ei ole alust arvata, et et eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas muudatused soodustavad madalapalgalisi ja muudatused soodustavad pigem madalapalgalisi ja ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi, ebaturvalisi töökohti, kuhu värvatakse noori naisi, samas kui noored mehed saavad tehnilistes või samas kui noored mehed saavad tehnilistes või tootmisvaldkondades paremaid võimalusi. tootmisvaldkondades paremaid võimalusi. Sellele Kavandatavad muudatused ei sisalda mehhanisme, märkusega ei ole eelnõus arvestatud põhjendusega, mis suunaksid noori soopõhiselt kindlatesse et eelnõu mõjuanalüüs on piisavalt põhjalik. Samas sektoritesse või töövormidesse. Muudatused ei on jäetud näitamata need osad mõjuanalüüsist, mis leevenda tööandja kohustusi tagada alaealisele ohutu minu märkustele vastavad. Palun selle kohta töökeskkond. Samuti pole muudatustel mõju noorte täpsemat infot. meeste jõudmisel tehnilistele või tootmisvaldkonna töökohtadele, paljud paremini tasustatud tehnilised või tootmisvaldkonna tööd eeldavad vanuse-, kvalifikatsiooni- või ohutusnõuete täitmist, mis piiravad alaealiste ligipääsu sõltumata soost. 20  Esimene kooskõlastusring Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Sotsiaalministeerium 1. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse töölepingu seaduse Selgitatud. Eelnõu punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 (TLS) § 7 lõiget 1 selliselt, et edaspidi loetakse alla 15- lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide aastase või õppimiskohustusliku alaealisega sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42. Kehtivas töölepingu sõlmimise erandi hulka ka lõikes 41 TLS-i § 7 lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille sätestatud tingimustel töötamine. kohaselt ei tohi tööandja alla 15-aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud erand sama sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige 42, täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest 1. Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i § 7 lõige 1 jääb üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 41 ja 42. Viidatud lõike sõnastus vajab üle vaatamist, kuna Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 eesmärk ongi kehtivas sõnastuses reguleerib lõige 41 üksnes 13- üksnes esitada 13-aastaste alaealiste lubatud tööliikide aastaste alaealiste töötamist, mis ilmselt pole olnud näitlik loetelu. Selle sätte aluseks on direktiivi 94/33 sätte eesmärk. Tõenäoliselt oleks asjakohane sõnastada artikli 4 lõike 2 punkt c. Direktiivi 94/33 artikli 4 lõike sätte algus järgmiselt: „Vähemalt 13-aastase 2 punkti c kohaselt võib 13-aastane alaealine teha kerget alaealisega võib tööandja töölepingu sõlmida järgmiste tööd ainult seaduses määratud tööliikide puhul ning tööde tegemiseks:“. direktiivist 94/33 ei tulene nõuet kehtestada lubatud tööde nimekiri ka üle 13-aastastele alaealistele. Kuivõrd direktiivi 94/33 kohaselt tuleb lubatud tööde liigid määrata ainult 13-aastase alaealise puhul, siis TLS-is lubatud tööde nimekirja kehtestamine ka üle 13- 21  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus aastastele piiraks oluliselt selles vanuses alaealiste võimalusi töö tegemiseks. Kaaluda võiks ka § 7 lõigete 4 ja 41 omavahelist Selgitatud. Selgitame, et TLS-i § 7 tuleb lugeda paremat seostamist. Eelnõu sõnastusest ei ole selgelt selliselt, et lõikes 1 on üldreegel ja erandid sellele aru saada, kas lõige 41 täpsustab lõiget 4 või milline on tulevad järgmistest lõigetest, st lõigetest 4, 41 ja nende omavaheline seos. eelnõuga kavandatavast lõikest 42. 2. Eelnõu § 1 punktiga 2 lubatakse pereettevõttel Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu § 1 punktiga 2 vähemalt 7-aastase alaealisega sõlmida tähtajalise kavandatavale muudatusele ei ole vajalik lisada „välja töölepingu kerge töö tegemiseks igas arvatud juhul, kui see on vastavat tegevusvaldkonda tegevusvaldkonnas. Teeme ettepaneku täiendada reguleeriva seaduse järgi keelatud“. Selgitame, et TLS- eelnõu § 1 punktiga 2 TLSi lisatavat § 7 lg-t 42 i §-i 7 lisatava lõike 42 eesmärk ei ole teha erisusi järgmiselt (lisatud tekst on allajoonitud): „(42) tubakaseadusest, alkoholiseadusest ega muudest Pereettevõttes võib 7–17-aastase alaealisega sõlmida õigusaktidest, milles on sätestatud keelud alaealistele tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks igas teatud tegevusvaldkondades töötamiseks. Kui mõni tegevusvaldkonnas, välja arvatud juhul, kui see on muu seadus keelab alaealisel töötada konkreetses vastavat tegevusvaldkonda reguleeriva seaduse järgi valdkonnas, kohalduvad need piirangud automaatselt keelatud.“ Ilma selle täienduseta pole meie hinnangul ning nende rakendumine ei sõltu sellest, kas TLS neile üheselt selge, et ka pereettevõttes töötamisel kehtivad otsesõnu viitab. Välja pakutud täienduse lisamisel alaealisele alkoholiseaduse § 47 lg-s 5, tubakaseaduse tekiks hoopis küsimus, miks analoogset viidet ei ole § 28 lg-s 6 jms õigusaktides sätestatud keelud. TLS-i § 7 lõigetes 4 ja 41, mis samuti reguleerivad töölepingu sõlmimist alaealisega. TLS-i § 7 oma ülesehituselt ei sisalda viiteid teiste seaduste keeldudele ning üksikule lõikele sellise lisandi tegemine ei oleks kooskõlas TLS-i senise stiili ega loogikaga. Kõik muud õigusaktid kohalduvad alaealistele nii või teisiti ning neid piiranguid ei ole vaja eraldi TLS-i § 7 uues lõikes 22  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus üle korrata. Seetõttu ei pea me viidatud täiendust vajalikuks. Samuti on küsitav, kas üksnes sõlmitava töölepingu Mittearvestatud. Reeglina töötavad alaealised tähtajalisus tagab direktiivi 94/33 artikli 2 punktis 2a lühiajaliselt ja hooajaliselt, eelkõige suveperioodil. sätestatud tingimuse täitmise, mille kohaselt võivad Seega ei ole väga suurt ohtu, et alaealine läheb ühte liikmesriigid lubada alaealisel pereettevõttes töötada kohta 13-aastaselt tööle ja töötab samas kohas kuni 18. juhutööde või lühiajaliste tööde tegemiseks. TLS § 9 lg eluaastani, muidugi võib olla ka erandeid, kui alaealine 1 järgi võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni 5 seda soovib. Leiame, et tehtud ettepanek, mille kohaselt aastaks, mida eriti alaealise kontekstis ei saa ilmselt võiks TLS-i § 7 lõikesse 42 lisada konkreetse ajalise piiri lugeda lühiajaliseks. Seetõttu teeme ettepaneku töölepingu tähtaja kohta, oleks liiga piirav. Tähtajalise kaaluda vastavasse sättesse konkreetse ajalise piirangu töölepingu sõlmimine eeldab mõjuva põhjuse lisamist, seades piirangu kestuse vajadusel sõltuma olemasolu ja mõjuvaks põhjuseks on nt töö hooajalisus. alaealise vanusest. Alaealised valdavalt töötavadki hooajaliselt ehk lühiajaliselt. Lisaks pöörame tähelepanu asjaolule, et mõistet Mittearvestatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud „pereettevõte“ ei ole seni üheski kehtivas õigusaktis liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid kasutatud, mistõttu vajab see defineerimist TLS-is, et sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn säte oleks üheselt mõistetav nii selle rakendajatele kui määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb ka järelevalve teostajatele. konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, 23  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest. Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka eelnõus. Samuti ei tulene eelnõu tekstist, et pereettevõte võib Mittearvestatud. Seletuskirjas on põhjalikumalt sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu vaid selgitatud, mida eelkõige mõeldakse „pereettevõttes juhul, kui alaealine, kellega leping sõlmitakse, on töötamise all“ ja toodud erinevaid näiteid pereettevõtte enamusosaluse omanike pereliige mitteammendavaval kujul selle kohta, kellel on õigus (alaneja või külgjoones sugulane), nagu seletuskirjas sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega tööleping on selgitatud. Palume eelnõu selles osas täiendada. pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid selgitusi ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda. Kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi. Liialt detailne regulatsioon kitsendaks eelnõuga taotletavat paindlikkust ning ei võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on täpsemad selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis toetab seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda. 24  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 3. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetava § 8 lg 2 punkti 1 („(2) Arvestatud. Eelnõu on täiendatud. Alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui: 1) kaks kuud suvevaheajal“) puhul on seletuskirjas välja toodud, et Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee järelduste järgi peab õppimiskohustuslik alaealine saama suvevaheajal puhata vähemalt 4 järjestikust nädalat ehk 28 kalendripäeva. Eelnõuga välja pakutav sõnastus seda aga ei taga, kuna suvevaheaeg kestab vähem kui 3 kuud (2024/2025., 2025/2026. ja 2026/2027. õppeaasta koolivaheajad–Riigi Teataja ). Seetõttu tuleks § 8 lg 2 punkti 1 sõnastust vastavalt muuta. 4. Eelnõu § 1 punktiga 4 antakse tööandjale õigus lubada Arvestatud selles osas, et 7–12-aastase alaealise tohib 7–12-aastane alaealine tööle ühe tööpäeva möödumisel eelnõukohase seadusmuudatuse järel tööle lubada alaealise registreerimisest töötamise registris. ülejärgmisel tööpäeval pärast tema töötamise Sõltumata seletuskirjas toodud selgitustest ei pruugi registreerimist, kui kahetööpäevane loamenetluse see tagada Tööinspektsioonile võimalust ennetavalt tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku reageerida juhtudel, kui alaealise õigused ei ole tema andmisest keeldunud (vt ka TLS-i § 8 lõiget 6). Oleme töölevõtmisel tagatud. Nõustume, et praegune 10- teinud eelnõusse muudatuse, millest tuleneb, et tööpäevane tähtaeg on liiga pikk, ent teeme ettepaneku Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase kaaluda selle lühendamist pigem 3 tööpäevani või nt alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva. sätestada, et alaealise tohib tööle lubada ülejärgmisel Arvestades sellega, et Tööinspektsiooni andmetel on 7– tööpäeval peale registreerimist (mis kindlustaks 12-aastaste arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, Tööinspektsioonile vähemalt ühe täistööpäeva jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest, et üldiselt ei reageerimiseks), mitte muuta seda peaaegu olematuks. ole Tööinspektsiooni senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas 25  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve- eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav. 5. Me ei toeta eelnõu paragrahvis 2 tehtud ettepanekut Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, alkoholiseaduse muutmiseks, mis võimaldaks edaspidi millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- alaealistel (16-17. aastastel) valmistada, müüa ja aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi müügiks pakkuda alkohoolseid jooke. Kuigi eesmärk valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat korda palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus on tervitatav, tuleb siiski seada esikohale alaealiste eelnõust eemaldatud. tervis, turvalisus ja heaolu. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suurendab lapse viibimine alkoholi tarvitamist normaliseerivates keskkondades (näiteks baarides) oluliselt riski alustada varem alkoholi tarvitamisega ning teha seda sagedaminini. Uuringud näitavad, et alaealiste risk alkoholi kahjuliku mõju tekkeks suureneb, kui nad puutuvad rohkem kokku alkoholiga seotud keskkondadega, müügikohtades oleva reklaami ja teiste inimeste alkoholi tarbimisega. See võib normaliseerida alkoholi tarvitamist ja kujundada positiivseid ootusi alkoholi tarvitamise suhtes. Hindame ettepanekut laste heaolu kahjustavaks ja märgime, et ka teistes Balti riikides ega ka Põhjamaades alaealistel lahtise alkoholi käitlemise õigust ei ole. Ka seletuskirjas viidatud „Analüüsis 26  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas“ (Sotsiaalministeerium, 2020), kus on alkoholiga seotud piirangud noorte teatud valdkondadesse töölevõtmisel ühe takistusena välja toodud, sellist lahendusettepanekut probleemi lahendamiseks ei tehtud. Lisaks märgime, et alkoholi müües peab tegema kahtluse korral kindlaks ka ostja vanuse ning keelduma alkoholi müügist joobetunnustega inimesele. On kaheldav, et need ülesanded (eriti viimane) oleksid lapsele jõukohased. Haridus- ja 1. Eelnõuga täiendatakse töölepingu seadust (TLS) Selgitatud. Selgitame, et seletuskiri ei anna mõistele Teadusministeerium sättega (§ 7 lg 42), mis võimaldab töötamist „pereettevõte“ definitsiooni ja see ei olegi olnud pereettevõttes igas valdkonnas. Antud laiendus eesmärk. Seletuskirjas on selgitatud, mida eelkõige pereettevõttes töötamiseks on igati tervitatav, kuid mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud samas võib olla piirav. Pereettevõte ei ole reguleeritud erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta, termin, nagu on toodud välja ka seletuskirjas, mistõttu kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega kasutatakse seda mõistet erinevalt. Arvestades tööleping pereettevõttes töötamiseks: Pereettevõttes mitmekesist perekonna mudelit, siis pereettevõttena töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus võib käsitleda ka nt kasuvanem, kes ei ole lapsendanud tööandja, kes sõlmib alaealisega töölepingu, on kas või vanema elukaaslast, kes omab ettevõtet. Samas selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, seletuskirjas toodud definitsioon sellist võimalust ette külgjoones sugulane või lapsendaja perekonnaseaduse ei näe, mistõttu on pereettevõttena käsitletud üsna (PKS) tähenduses. kitsast ringi, mis võib olla ebamõistlikult piirav. Kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi, sh Teie pakutud näidet, et kasuvanem 27  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus sõlmib vähemalt 7-aastase alaealisega töölepingu pereettevõttes töötamiseks. Leiame, et liialt detailne seaduse sätte sõnastus piiraks taotletavat paindlikkust ega võimaldaks arvestada pereettevõtete mitmekesisust. 2. Eelnõuga kavandatakse uut alkoholi käitlemise erandit Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, alaealistele, lubades neil alkoholi sisaldavate millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- kokteilide valmistamist klientidele toitlustus-, aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi majutus- ja muudes teenindusettevõtetes valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli (alkoholiseaduse § 47 lg 5). Meie hinnangul on vaja palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus paremat õiguslikku selgitust, kuidas ei lähe see eelnõust eemaldatud. Seega ei ole vajalik esitada eelnõu muudatus vastuollu EL direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 seletuskirjas Teie palutud õiguslikku selgitust. punktiga b, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks. 3. Lisaks teeme ettepaneku muuta TLS-is alaealiste Mittearvestatud. TLS § 43 lõike 4 aluseks on direktiivi tööaega reguleerivaid sätteid. TLS § 43 lõikes 4 on 94/33 artikli 8 lõike 1 punkt b, mis sätestab järgmist: õppimiskohustusliku alaealise õppeveerandi kestel Artikli 4 lõike 2 punktides b ja c sätestatud võimalust töötamisele seatud ajaline ülempiir 2 tundi (teatud kasutavad liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et juhtudel 3) päevas ning kuni 12 tundi nädalas. Meie piirata laste tööaega: b) kahe tunnini koolipäevas ja 12 hinnangul on taoline piirang liigselt jäik ning võib tunnini nädalas töö puhul, mida tehakse kooliaasta avaldada olulist negatiivset mõju tööandjate jooksul väljaspool kooliaega, tingimusel et siseriiklikud valmisolekule alaealisi tööle värvata. õigusaktid ja/või tava seda ei keela. 4. Teeme ettepaneku muuta TLS § 43 lõike 4 punkti 3 Mittearvestatud. MKM ei arvesta ettepanekuga muuta ning lõiget 42 selliselt, et õppeveerandi kestel oleks TLS-i § 43 lõike 4 punkti 3 ja sama sätte lõiget 42, vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal selliselt, et vähemalt 15-aastase õppimiskohustusliku 28  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus lubatud väljaspool kooliaega töötada kuni 8 tundi töötaja lubatud tööaeg õppeveerandi kestel väljaspool päevas. kooliaega oleks kuni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas (eelnevalt märkisite, et 12 töötundi nädalas on piirav). Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 602 SE, sh muudatused TLS-i § 43 lõike 4 punkti 3 kohta, mille kohaselt: (4) Kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas, on täistööaeg (lühendatud täistööaeg): 3) vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal – 2 tundi koolipäevas, 8 tundi koolivälisel päeval, kuid mitte üle 12 tunni seitsmepäevase ajavahemiku jooksul õppeveerandi kestel väljaspool kooliaega ning 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.“ Kui Eesti Vabariigi president kuulutab välja selle seaduse, siis see tähendab, et vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul töötajal on lubatud teha tööd 2 tundi koolipäevas (nagu ka varem), 8 tundi koolivälisel päeval (nädalavahetusel, pühadel), kuid eeldusel, et töötundide arv nädala jooksul ei ületa 12 tundi (nagu ka varem). Seega nüüd on eraldi välja toodud lubatud töötundide arv koolipäevas ja koolivälisel päeval. Koolivälise 29  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus päeva töötundide arvu lisamise aluseks on direktiivi 94/33 artikli 8 lõike 1 punkti b teine tekstiosa, mis lubab vähemalt 15-aastasel alaealisel töötada koolivälisel päeval kuni 8 tundi. 5. Samuti peame vajalikuks tõsta õppeveerandi kestel Mittearvestatud. Selgitame, et alaealiste lubatud lubatavate töötundide arvu. töötundide arvu õppeveerandi kestel ei ole Eestil võimalik tõsta, kuna alaealiste töötundide arvu, sh õppeveerandi kestel, reguleerib rangelt direktiiv 94/33, millest peame kinni pidama ja mis on TLS-i üle võetud miinimummahus. Eesti Hotellide ja Ettepanek 1: Tahaksime lisada järgmise punkti, mis oli Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel Restoranide Liit arutluse all kevadel, kui see teema MKM-i poolt tõstatati, toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle seda võiks MKM kaaluda, tagasi panna: üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud Raha käitlemise vanusepiiri ülevaatamine: küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada Tööinspektsiooni rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla seaduses raha käitlemisele vanusepiir, sest TLS ei näe 15-aastased üldjuhul raha käitlemisega seotud töid teha, ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei kuivõrd selline töö ei ole alaealisele sobiv (kõrge pinge, ole plaanis muuta selle põhjal seadust, kuid jätkame vastutus, riskid jne). Arvestades, et tänapäeval enamasti ei arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku arveldata enam sularahas, siis võiks selle vanuse alampiiri leevendamise üle. tuua 12. eluaastani. Ettepanek 2: Alkoholiseaduse muutmisega nähakse Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud ette võimalus rakendada alaealist alates 16. eluaastast alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba töödel, mis on seotud alkohoolse joogi valmistamise, rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on müügiks pakkumise ja müügiga (eelnõu § 2 ja seletuskirja seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks lk 7-8). Eelnõuga kavandatav uus alkoholi käitlemise pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset erand alaealistele puudutab üksnes alkoholi valmistamist tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust 30  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus ning mitte selle töötlemist ja villimist ehk mitte kogu eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi tootmist. Muudatuse eesmärk on, et alaealine saaks tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat, teenindusettevõttes klienditeenindajana töötades täita ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks muuhulgas tööülesandeid, mis puudutavad alkoholi tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi sisaldavate jookide valmistamist ning sellega motiveerida sisaldanud klaaside koristamisel. tööandjad alaealisi klienditeenindajatena tööle võtma. Alkohoolse joogi valmistamise all peetakse silmas See tähendab, et jätkuvalt jääb kehtima üksnes üks alkoholi sisaldavate kokteilide valmistamist klientidele erand alaealiste puhul, mis puudutab alkoholi käitlemist toitlustus-, majutus- ja muudes teenindusettevõtetes ja on sätestatud AS-i § 47 lõikes 5: „Alaealist ei tohi rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, Teeme ettepaneku, et alates 16. aastast võiks olla alkoholi välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel käitlemise õigus noortel (st võib serveerida alkoholi kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine avatuna ja võib ka koristada alkoholi klaase jms), kuid puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alates 13-aastaselt võiks olla võimalus rakendada noort alkoholiga.“ laudade koristamisse, sh alkoholi sisaldanud klaaside koristamisse. Eesti Kaubandus- Ettepanek 1: Alkoholiseaduse muutmine – Leiame, et Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud Tööstuskoda tuleks kaaluda võimalust lubada 13–15-aastastel noortel alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba täita abistavaid koristusülesandeid toitlustusasutustes, sh rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on alkoholiklaaside koristamine, kui on tagatud, et nad ei seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks osale alkoholi serveerimises ega müügis. Selline lahendus pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset looks tööandjatele vajaliku paindlikkuse. tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille kohaselt eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi võib 13–15-aastast alaealist rakendada toitlustusasutustes tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat, abistavates töödes, mis hõlmavad laudade, nõude ja ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks klaaside koristamist, sealhulgas alkohoolseid jooke tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi sisaldanud nõude koristamist, tingimusel, et alaealine ei sisaldanud klaaside koristamisel. osale alkohoolse joogi serveerimises ega müügis. 31  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Ettepanek 2: Majandus- ja Kommunikatsiooni- Arvestatud osaliselt. Selgitame, et selle aasta kevadel ministeerium kaalus kevadiste seadusemuudatuste raames toimunud alaealiste töötamise ümarlaual arutasime selle võimalust lubada juba 12-aastastel teha teatud raha üle, kas võiks muuta raha käitlemise küsimuses käitlemisega seotud töid. Tööinspektsiooni Tööinspektsiooni rakenduspraktikat, mitte ei olnud rakenduspraktika kohaselt ei tohi alla 15-aastased üldjuhul küsimus TLS-i muutmises ja ettepanekus sätestada raha käitlemisega seotud töid teha, kuivõrd selline töö ei seaduses raha käitlemisel vanusepiir, sest TLS ei näe ole alaealisele sobiv. Kuna tänapäeval enamasti ei ette vanusepiiri raha käitlemise küsimuses. MKM-il ei arveldata sularahas, siis oli kaalumisel võimalus see ole plaanis muuta selle järgi seadust, kuid jätkame vanuse alampiiri tuua 12. eluaastani. arutelu Tööinspektsiooniga rakenduspraktika võimaliku leevendamise üle. Kaubanduskoda palub eelnõusse vastav muudatus lisada, kuna selline muudatus suurendab tööandjate paindlikust. Leiame, et kuigi seadus näeb ette teatud miinimumnõuded, siis on igal ettevõtjal võimalus seada see alampiir oma ettevõttesiseselt seaduses sätestatust kõrgemaks. Lisaks on jätkuvalt vaja vanema nõusolekut alaealise tööle asumisel ning kui alaealine ei ole valmis teatud vanuses sularaha kätlema, siis on vanemal õigus keelduda last sellisele tööle laskmast. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse punkt, mille kohaselt võib vähemalt 12-aastane teha raha käitlemisega seotud töid. Eesti Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis Selgitatud. Selgitame, et Teie välja pakutud muudatust Põllumajandus- koondab üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku teeb ei tehta käesoleva eelnõuga ja ei muudeta mitte TLS-i § Kaubanduskoda ettepaneku töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse 43, vaid muudatus on tehtud TLS-i §-s 7, et taastada muutmise seaduse eelnõu menetluse käigus muuta endine olukord, kus põhikooli lõpetanud või 17- töölepingu seaduse §-i 43, et võimaldada üle 15-aastastel aastaseks saanud alaealisel oli võimalik töötada alaealistel töötada seadusest tulenevate piirangutega. täistööajaga. Nimelt Riigikogu võttis 19.11.2025 vastu 32  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Seoses koolikohustuse ea tõstmisega 18. eluaastani on töölepingu seaduse muudatuse, millega täiendatakse oluliselt vähenenud noorte võimalused töötada. Kehtiva TLS-i § 7 uue lõikega 11 järgmises sõnastuses: töölepingu seaduse § 43 lg 3 p 3 järgi loetakse vähemalt 15-aastase õppimiskohustusliku töötaja täistööajaks vaid 2 „(11) Õppimiskohustus on käesoleva seaduse tundi päevas ja 12 tundi nädalas õppeveerandi kestel ning tähenduses alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas koolivaheajal. Lisaks ei või 17-aastaseks saamiseni.“ tohi alaealine töötada koolivaheajal rohkem kui poole vaheaja kestusest. Selle sätte eesmärk on võimaldada põhikooli lõpetanud 15–16-aastasel või 17-aastaseks saanud alaealisel soovi EPKK liikmete tagasiside põhjal ei ole ettevõtjatel korral ja seadusliku esindaja nõusolekul töötada võimalik ega mõistlik sellistel tingimustel noori tööle võtta täistööajaga, st 8 tundi päevas ja 40 tundi – näiteks loomakasvatusettevõtetes kulub juba farmi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Muudatus on sisenemiseks vajalikele hügieeniprotseduuridele ligi pool tingitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muudatustest, tundi, mis arvestatakse tööajaks. Kahe tunni pikkune millega muudeti koolikohustus õppimiskohustuseks tööaeg ei kata töö korraldamise ega väljaõppeks kuluvat ning tõsteti õppimiskohustuse iga, mille tulemusena aega ning seetõttu jäävad noored tööturult kõrvale. hakkasid ka põhikooli lõpetanud 15–17-aastastele alaealistele kehtima õppimiskohustuslikele alaealistele Muudatus mõjutab oluliselt ka kutseõppes osalevaid noori, kohalduvad tööaja piirangud. Nii tööandjad kui ka kelle võimalused omandada praktilist töökogemust on mitmed keskkooliõpilased pöördusid MKM-i poole piiratud. Ettevõtjad on väljendanud ebakindlust, kuidas sooviga taastada endine olukord, mida tänaseks ongi tõlgendada tasustatud praktikat – kas seda käsitletakse tehtud. töölepingu seaduse tähenduses töötamisena. Kuigi töölepingu seaduse § 43 lg 4¹ võimaldab kutseõppeasutuse õppijal olla tööpraktikal 14-aastase puhul 7 tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning vähemalt 15-aastasel 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, ei ole selge, kas praktika käigus makstava töötasu puhul kehtivad samad piirangud. 33  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Samuti juhime tähelepanu, et paljud gümnaasiumid on suunatud kindlatele erialadele – näiteks Tallinna Laagna Gümnaasiumi ja Tartu Tamme Gümnaasiumi IT- ja tervishoiusuunad, kus praktiline töökogemus on õppimise jätkamisel kõrgkoolis oluliseks eeliseks. Seetõttu teeb EPKK ettepaneku taastada töölepingu seaduse varasem redaktsioon (RT I, 02.05.2024, 28) ning tunnistada kehtetuks § 43 lg 3 p 3, mis piirab õppimiskohustuslike noorte tööaega. Lisaks juhime tähelepanu töölepingu seaduse § 7 lg 4¹ Mittearvestatud. TLS-i § 7 lõike 41 aluseks on sõnastusele, mille järgi võib tööandja sõlmida 13-aastase direktiivi 94/33 artikli 4 lõike 2 punkt c. Selgitame, et alaealisega töölepingu järgmiste tööde tegemiseks nagu eelviidatud direktiivi sätte kohaselt võib 13-aastane põllumajandustööd, kaubandus- või teenindusettevõttes alaealine teha kerget tööd ainult seaduses määratud tehtavad abitööd, toitlustus- või majutusettevõttes tehtavad tööliikide puhul ning direktiivist 94/33 ei tulene nõuet abitööd või muud tööd, mis vastavad käesoleva paragrahvi kehtestada lubatud tööde nimekiri ka üle 13-aastastele lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõuetele. Praegune sõnastus võib alaealistele. Kuivõrd vastavalt direktiivile 94/33 tuleb jätta eksliku mulje, et samasid töid ei tohi teha 14-aastane lubatud tööde liigid määrata ainult 13-aastase alaealise alaealine. Soovitame normi sõnastust täpsustada, et see puhul, siis TLS-is lubatud tööde nimekirja kehtestamine kajastaks üheselt vanusepiiranguid ja lubatud tööliike. üle 13-aastaste alaealiste puhul piiraks oluliselt selles vanuses alaealiste võimalusi töö tegemiseks. Eesti Ametiühingute 1. Eelnõu § 1 punkt 2 (TLS § 7 lõige 42): Paragrahvi 7 Selgitatud. Mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud Keskliit täiendus tekitab küsimusi. On arusaamatu, mis on liikmesriigi õiguses sisustada. EL-i õigusaktid pereettevõte. Seadust lugedes peaks aru saama, millist sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn ettevõtet loetakse pereettevõtteks. Paraku on selgitus määratlemata õigusmõisted) või mille definitsioon jääb ainult eelnõu seletuskirjas. Seletuskirja järgi tuleb konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Euroopa tööandjana mõista töölevõetava alaealise ema, isa, Kohus on EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste nende eellasi (vanavanemaid, vanavanavanemaid), ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse 34  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus onu, tädi, õde, venda ja lapsendajat, samuti alaealise õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes lapse eestkostjat. Leiame, et pereettevõttesse kuuluvate Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, isikute ring on liialt lai. Samas ei hõlma see isikuid, kes et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka ka tegelikult võivad ühise pere moodustada (näiteks võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu kärgpere). õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele Ka pereettevõttes töötamiseks tuleks saada nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, Tööinspektsioonilt nõusolek. Jääb arusaamatatuks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. mille alusel Tööinspektsioon hindab, kas tegemist on Eelnev tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel pereettevõttega. Direktiivi 94/33 järgi vähemalt 13- liikmesriikides ei ole lubatav, kui just EL-i õiguse sättes aastased ei tohiks töötada muudes valdkondades kui endas ei ole otsesõnu sätestatud vastupidist, sisustada kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. liidu õiguses kasutatud mõisteid lähtuvalt riigisiseses Eelnõu järgi võib aga pereettevõttes teha kergeid töid õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest. igas tegevusvaldkonnas. Saab järeldada, et eelnõu ei Kuivõrd mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne ole direktiiviga kooskõlas. õigusmõiste ja direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka eelnõus ega seletuskirjas. Seletuskirjas on põhjalikumalt selgitatud, mida eelkõige mõeldakse „pereettevõttes töötamise all“ ja toodud erinevaid näiteid mitteammendavaval kujul selle kohta, kellel on õigus sõlmida vähemalt 7-aastase alaealisega tööleping pereettevõttes töötamiseks. Neid täpsustavaid selgitusi ei ole otstarbekas seaduse teksti üle kanda, kuna kavandatava TLS-i § 7 lõike 42 sõnastus on eesmärgipäraselt jäetud abstraktseks, et pereettevõttes töötamine hõlmaks ka laiemaid, praktikas ette tulla võivaid olukordi. Liialt detailne regulatsioon kitsendaks eelnõuga taotletavat paindlikkust ning ei võimaldaks 35  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus arvestada pereettevõtete mitmekesisust. Seetõttu on täpsemad selgitused ja näited esitatud seletuskirjas, mis toetab seaduse rakendamist, kuid ei dubleeri seda. Eelnõu on kooskõlas direktiiviga 94/33. Veelgi enam, direktiiv näebki ette sellise võimaluse kehtestamise riigisiseses õiguses. Siinkohal tuleb vaadata kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 punkti b, millest tuleneb liikmesriigile õigus reguleerida riigisiseses õiguses pereettevõttes töötamist. Nimelt on üldreegel see, et alates 7. eluaastast on lubatud teha kerget tööd kultuuri- , kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse alal. Sellest üldreeglist võimaldab teha erandi direktiivi artikli 2 lõike 2 punkt b, mis sätestab järgmist: Liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja tingimuste kohaselt ei kohaldata käesolevat direktiivi juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuuluvad: b) pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks. Seega ei saa kuidagi väita, et eelnõu oleks direktiiviga 94/33 vastuolus. Pereettevõttes töötamine ehk oma vanemate Mittearvestatud. Kordame seletuskirjas selgitatut. abistamine on igati normaalne tegevus, kuid selleks ei Kehtiva õiguse kohaselt ei ole TLS-i § 7 lõike 4 lause 2 peaks perekonnaliikmed sõlmima kirjalikke kohaselt 7–12-aastaste alaealiste töötamine muudel 36  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus töölepinguid ja töötamist kajastama töötamise registris. tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või TsÜS § 8 lg 2 kohaselt alla 18 aastasel on piiratud reklaamitegevus lubatud, mis võib see viia olukorrani, teovõime. Seega lapsevanem lapse seadusliku kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava iseloomuga esindajana peaks kaitsma alaealise huve lepingu töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda sõlmimisel, täitmisel ja ka juhul, kui on vaja pöörduda tuleb käsitada seaduse rikkumisena, mille tõttu võib töövaidlusorganisse. Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel konkreetse pereettevõtte suhtes alustada TLS-i § Pereettevõttes oleks võimalik olukord, kus 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja lapsevanema ettevõte (sisuliselt lapsevanem) sõlmiks määrata karistuse. Mõistame, et pereettevõttes lapsega osalise ajaga töölepingu. Lapsevanem töötamine ja oma vanemate abistamine on igati tööandjana peaks lepingu sõlmimisel kokku leppima normaalne tegevus. Sel juhul toimub tavaliselt alaealise lapsele makstava töötasu, tööülesanded, konkreetse töötamine pereettevõttes kirjaliku töölepinguta, kuigi palgapäeva jms. Lapsevanem tööandjana peaks täitma oma sisult võib siiski olla tegemist töölepingulise kõiki tööandja kohustusi: maksma maksud riigile, iga suhtega. Alaealisega alates 7. eluaastast pereettevõttes kuu palgapäeval maksma lapsele töötasu, tagama väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või ohutud töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele vastavad reklaamitegevus-valdkonda töölepingu sõlmimise töötingimused, pidama tööajaarvestust, töökohustuste võimaluse seaduses sätestamine võimaldaks noorel rikkumisel juhtima tähelepanu rikkumisele töötada seaduslikult ja alustada varakult pensionistaaži hoiatamisega, vajadusel esitama kirjaliku kogumist. Rõhutame, et tegemist on lisavõimalusega, ülesütlemisavalduse, tegema kandeid töötamise mitte kohustusega. registris jms. Lisaks tekib küsimus, kes kaitseb lapse õigusi, kui tema töölepingut rikutakse – nt ei maksta Kui alaealise tööle võtnud pereliige rikub alaealisega kokkulepitud tasu vmt, kui töölepingu tema eest on sõlmitud töölepingut, siis teda kaitseb Tööinspektsioon, sõlminud sama isik, kes omab pereettevõtet. Seega kelle poole on võimalik pöörduda kaebusega. Seega ei jäävad lapse õigused kaitsmata. Jääme oma varasemalt jää lapse õigused kaitseta. esitatud seisukoha juurde, et puudub vajadus laste töö reguleerimiseks oma peres. 37  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 2. Eelnõu § 1 punkt 3 (TLS § 8 lõige 2): Koolis käiva Mittearvestatud. Eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealise peamiseks ülesandeks on hariduse alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et omandamine. Samas on hea, kui alaealine saab see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest töötamise kogemuse varakult. Peame mõistlikuks paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad lahendust, mille kohaselt alaealine saab töötada kaks võimalused varast töökogemust omandada ja kuud suvevaheajal. Lühikeste vaheaegade korral peaks tööharjumust kujundada. Koolivaheaegadel pikemalt saama ka puhata ja seega, kui töötada sisuliselt töötamine on võimalus alaealistele, mitte kohustus. koolivaheajal kõikidel tööpäevadel, siis muudeks Alaealine ise peab olema nõus töötama koolivaheajal tegevusteks ei pruugi aega jääda. Leiame, et õigus pikemalt, samuti tuleb alaealise seaduslikul esindajal töötada ei tohiks olla pikem kui pool koolivaheaja anda nõusolek oma lapse koolivaheajal töötamisele. kestusest. 3. Eelnõu § 1 punkt 4 (TLS § 8 lõige 3): Alaealine ei Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse peaks tööle asuma enne kui Tööinspektsioon on selleks kompromissi eesmärgil muudatuse, millest tuleneb, et nõusoleku andnud. Tööinspektsioonile peab jääma Tööinspektsioonil on aega kontrollida 7–12-aastase aega, et hinnata töö sobivust alaealisele. EAKL ei ole alaealise tööle lubamist kokku kaks tööpäeva alates vastu 10-päevase tähtaja lühendamisele, kuid üks päev TÖR-is kande tegemisest. Arvestades sellega, et on meie hinnangul liialt lühike aeg veendumaks, et Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu konkreetne töö on lapsele ohutu. Ühepäevane tähtaeg alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse võib praktikas vähendada tegeliku järelevalve tõhusust kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni ja muuta nõusoleku formaalseks. Kümnepäevast senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks tähtaega võiks vähendada 5 päevani. esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav. 38  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 4. Eelnõu § 1 punkt 5 (TLS § 56 kehtetuks Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase tunnistamine): Väga paljud 16–17-aastased alaealised töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas töötavad kogu kalendriaasta jooksul. Alaealistele (lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline pikema põhipuhkuse andmise põhjuseks on nende ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja suurem vajadus puhkuse järele, võttes arvesse nende juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse arengulisi eripärasid ja piiranguid töökeskkonnas. haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli Pikema põhipuhkuse näol on tegemist täiendava kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine kaitsemeetmega noore töötaja taastumisaja hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine pikendamiseks. Koolis käivatele alaealistele on üldjuhul kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. oluline, et töö ja õppimine oleks tasakaalus ning Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kindlasti vajavad nad pikemat põhipuhkust lisaks kestuse lühendamine suurendada tööandjate tervise kaitsmisele ka hariduse omandamiseks. motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda Eeltoodud põhjustel leiame, et 35-päevase puhkuse suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. lühendamine ei ole vajalik. 5. Eelnõu § 2: Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, võiks näiteks 16-aastane alaealine töötada alkoholi millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- valmistavas ettevõttes või alkoholi müüvas aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi toitlustusasutuses. Ei ole ka välistatud alaealise üksi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli töötamine töökohas, kus alaealine peaks lisaks palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus muudele ülesannetele ka serveerima alkoholi seda eelnõust eemaldatud. tarbivatele klientidele. Seega eelnõu ei hoia ära alkoholi tõttu tekkivaid võimalikke ebaturvalisi olukordi, näiteks nagu ebakaines olekus klientide teenindamine. Alaealiste poolt tehtav töö ei peaks olema seotud alkoholiga. Erandjuhul võiks alaealise töö olla seotud üksnes avamata pakendis alkoholiga. Praegu kehtiv 39  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus alkoholiseaduse § 47 lg 5 lubab alaealist rakendada alkoholi käitlemisega seotud töödel ainult juhul, kui on tagatud, et alaealine puutub kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga, näiteks ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil. Leiame, et eeltoodud alkoholiseaduse säte annab piisavad piirid alaealistele tööülesannete täitmise käigus alkoholiga kokku puutumiseks ning ei ole vajadust kehtiva alkoholiseaduse § 47 lõike 5 muutmiseks. Eesti Tööandjate Toetame töölepingu seaduse muudatusi, mille eesmärk Selgitatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, Keskliit on muuta alaealiste töötamist paindlikumaks. See loob millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- noortele paremad võimalused varakult töökogemust aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi saada ja tööharjumust kujundada. Pooldame ka valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli alkoholiseaduse muudatust, mis võimaldaks alaealistel palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus alates 16. eluaastast töötada alkohoolse joogi eelnõust eemaldatud. valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga seotud töödel. Ettepanek: Samas teeme ettepaneku täpsustada Mittearvestatud. Selgitame, et varem kavandatud regulatsiooni nii, et noortel oleks alates 16. eluaastast alkoholiseaduse muudatusele, millega sooviti anda luba lubatud alkoholi käitlemine – näiteks serveerimine ja rakendada vähemalt 16-aastast alaealist töödel, mis on avatuna alkoholi sisaldavate klaaside koristamine. seotud alkohoolse joogi valmistamise, müügiks Lisaks võiks alates 13. eluaastast olla lubatud noorte pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset rakendamine laudade koristamisele, sealhulgas samuti tagasisidet, mistõttu on see muudatus eelnõust alkoholi sisaldanud klaaside koristamisele. Selline eemaldatud. Kuivõrd alkoholi käitlemise erandi muudatus annaks võimaluse kaasata alaealisi senisest tegemine vähemalt 16-aastastele tekitas olulist kriitikat, enam erinevatesse tööülesannetesse toitlustus-, ei kavanda me ka muudatust, mille kohaselt võiks majutus- ja teistes teenindusettevõtetes. tööandjad 13-aastaseid alaealisi rakendada alkoholi sisaldanud klaaside koristamisel. 40  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Tööinspektsioon Tööinspektsioon ei saa nõustuda töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muutmise eelnõus toodud järgmiste ettepanekutega: 1. Alaealiste loamenetluse tähtaja lühendamine Arvestatud osaliselt. Selgitame, et Tööinspektsioon ise kümnelt tööpäevalt ühele: Seletuskirja kohaselt on andis MKM-i analüütikule eelnõu koostamisel teavet, jõutud järeldusele, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni mille kohaselt keelduvaid otsuseid alaealise tööle senises praktikas esinenud juhtumeid, kus esineb lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ning üldjuhul ei sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest ja ole esinenud töö sisu puudutavaid põhjuseid mitte töötamise registris ei registreerita 7–12-aastaseid lubada alaealist tööle. Tööinspektsiooni aastaraamatus alaealisi ülemäära palju, siis peaks 1 tööpäeva pikkune 2023. aasta kohta on samuti toodud välja, et 2023. aasta tähtaeg olema loa menetlemiseks piisav. Selgitame, et jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid nimetatud muudatusega kaasneb koormus lapsi tööle 246. Kõikide tööle soovijate töötingimused Tööinspektsioonile, kes peab taotlused 10 korda vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat lühema ajaga läbi vaatama. Alaealiste töötamisel peab otsust ei olnud vaja teha. Lisaks taotluste arv on arvestama, et loamenetluse eesmärk on ennekõike valdavalt väike (115 taotlust nt 2023. aastal ning 88 ennetada alaealiste kui tööturu kõige nõrgema osapoole taotlust 2024. aastal), mis on üldjuhul koondunud suve- kokkupuuteid talle ebasobiva tööga. Uues olukorras eelsesse perioodi (valdav osa taotlusi on seotud me suure tõenäosusega tuvastame ikkagi tagantjärgi, et suvemalevatega). töö polnud alaealisele sobiv ja tegelikkuses on need lühiajalised töö tegemised selleks hetkeks juba Oleme teinud eelnõusse kompromissi eesmärgil lõppenud, kui Tööinspektsioon suudab kontrolligi muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on alustada. Valdav enamus noortest, kelle osas meile täna aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist loataotlus esitatakse, on suvevaheajal toimuvad kokku kaks tööpäeva alates TÖR-is kande tegemisest. malevad ja nende raames pakutavad töökohad täituvad kiirelt ning nimekirjad kinnitatakse ette juba varakult. Seega nende osas teate esitamine Tööinspektsioonile ei ole sedavõrd aeganõudev, et kaaluks üle muudatusvajaduse. Ka ei ole Tööinspektsioon pidanud 41  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus üldjuhul probleemiks kui nimekirjades on toimunud üksikuid muudatusi ootamatult (nt haigestumised) ka seni on koostöö maleva esindajate ja Tööinspektsiooni vahel olnud sujuv. Kui MKM siiski näeb eelnevast hoolimata reaalset vajadust lühendada loamenetluse pikkust, siis jääme siinjuures varasemalt korduvalt väljendatud ettepaneku juurde, et see ei peaks olema lühem kui 5 tööpäeva. Arvestama peab, et Tööinspektsiooni ressursid on täna niigi piiratud ning mitte iga tööinspektor ei tegele täna alaealiste loamenetluse raames nõusoleku andmisega. Lisaks esineb olukordi, kus tööinspektor, kes tavapäraselt nõusolekumenetlustega tegeleb, haigestub ootamatult, osaleb terve tööpäeva kestvas kontrollimenetluses, kohustub osalema Tööinspektsiooni korraldataval koolitusel jne ehk see tähendaks pidevat ressursside väga kiiret ümberjaotamist, mis eesmärki arvestades ei ole mõistlik. 2. Eelnõu § 2: Näeme, et kavandatava alkoholiseaduse § Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, 47 lg 5 p 2 puhul tekiks vastuolu lõikega üks ning lisaks millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- ei lähe see kokku ei ILO konventsioonides toodu ega aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi ka Eesti Vabariigis kehtiva alkoholipoliitikaga. valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus ILO töölevõetava isiku vanuse alammäära eelnõust eemaldatud. konventsioon (nr 138) artikkel 1 kohaselt, liikmesriik, kelle kohta konventsioon kehtib, kohustub ellu viima 42  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus riiklikku poliitikat, mis on kavandatud laste töö tõhusaks kaotamiseks, ja järk-järgult tõstma töölevõetava isiku vanuse alammäära tasemeni, mis on kooskõlas noorte füüsilise ja vaimse arenguga. Artikkel 3 lg 1 lisab, et vanuse alammäär tööle võtmiseks, mille laad või töötingimused võivad tõenäoliselt kahjustada noorte tervist, ohutust või kõlblust, ei või olla vähem kui 18 aastat. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioon (nr 182) „Lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamine“ artikkel 3 punkti d kohaselt, mõistel sobimatu töö ja muu sobimatu tegevus on tähenduses, töö, mis oma laadi või tingimuste tõttu on kahjulik lapse tervisele või kõlblusele või on talle muul põhjusel ohtlik. Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ, artikkel 1 lg 3 kinnitab ILO konventsioonides sätestatut, et liikmesriigid kindlustavad üldiselt, et tööandjad tagavad noortele eakohased töötingimused. Liikmesriigid tagavad noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistada hariduse omandamist. Tööinspektsioon leiab, et ka 16–17-aastane on liiga noor alkohoolseid jooke serveerima, valmistama ning olema kokkupuutes alkoholsete jookidega üldiselt. 43  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Üheski vanuses alaealine ei peaks alkoholi käitlemisega seotud töid tegema. Võttes arvesse, et lapsed ei tööta kohvikutes üksinda, saavad nad teha muid abitöid, kuid alkoholi käitlemine peab jääma täiskasvanu ülesandeks. Eesti alkoholipoliitika peab olema terviklik. Alkoholiseaduses on täna eraldi sätted, mille kohaselt peab alkohol olema jaekaubanduses eraldi müügialal, et vältida laste juhuslikku sattumist sinna müügialale ning alla 18-aastastele alaealistele alkoholi müümine on keelatud ja võib kaasa tuua süüteovastutuse. Seetõttu on eelnev ettepanek vastuolus üldise Eesti alkoholipoliitikaga ja ei tohiks lastel alkoholi serveerimist lubada. Alkohoolsete jookide müümisel tulevad alkoholiseadusest mitmed täiendavad nõuded, mida on kohustus järgida ja mida eelnõuga ei plaanita muuta, näiteks peaks 16-aastane alaealine kahtluse korral küsima alkoholi ostjalt dokumenti vanuse kontrollimiseks, millega tekib äraspidine olukord – alaealine, kes enne 18. eluaastat ei tohi alkoholi tarbida, seda osta, peaks kontrollima mh täisealise ostja puhul, kas viimasel on olemas õigus alkoholi osta. Lisaks võib tekkida ka probleem nt olukorras, kus kohvikus või restoranis alkoholi serveerivalt alaealiselt klienditeenindajalt küsitakse joogisoovitusi (nt milline vein või kokteil vms sobiks x toidu juurde). 44  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Alkoholiseaduse § 45 keelab müüa alkoholi joobetunnustega isikutele. On kaheldav, et alaealiste jaoks oleks eelkirjeldatud nõuete ja ülesannete järgimine jõukohane. Laste turvalisust silmas pidades on oluline meeles pidada, et purjus inimeste teenindamine võib olla oht noorte vaimsele ja füüsilisele turvalisusele. Tervise Arengu 1. Me ei toeta alkoholi serveerimise õiguse vanusepiiri Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, Instituut toomist 16 eluaastale, ilma, et oleks maandatud selle millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- muudatusega kaasnevad riskid. Ilma kogemuseta ja aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi koolituseta on alkoholi serveerimisega seotud töökohal valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli noore jaoks mitmeid riske: palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus eelnõust välja jäetud.  Teismelise aju arengulised iseärasused mõjutavad tema enesejuhtimise- ja otsustusvõimet, mistõttu ta võib riske alahinnata ja teha otsuseid, mis mõjutavad teda negatiivselt.  Alaealised töötajad võivad tunda survet müügieesmärkide täitmiseks ja pakkuda seetõttu alkoholi vastuolus seaduse või oma väärtustega.  Alkoholi serveerimine toob kaasa suurema riski kokkupuuteks joobes ja agressiivsete klientidega ning ahistamise juhtumitega. Nende olukordadega toimetulemine ületab noorukite füüsilist ja psühholoogilist võimekust.  Samuti võib alkoholi serveerimise vanusepiiri alandamine anda noortele signaali, et ka alkoholi tarvitamine on alaealistele aktsepteeritav ning mõjutada nende hoiakuid ja arvamusi alkoholist. 45  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus 2. Juhul kui siiski seadusandja otsustab alkoholi serveerimise vanusepiiri langetada 16 eluaastale, tuleks sätestada ka sellega seotud ettevõtja kohustused:  Tagada noorele kohapeal täiskasvanu järelevalve töö ajal.  Tagada koolitus enne töö alustamist.  Tagada, et alaealine ei degusteeri ega tarvita alkoholi töö käigus. 3. Eelnõust ei selgu, kuidas lahendatakse juhtumid, kui alaealine eksib seaduse vastu, müüb või serveerib alkoholi isikule, kellele ta seda müüa ei tohiks? Oleme seisukohal, et seaduses peavad olema selgelt sätestatud järelevalve teostamisega seotud aspektid, tööandja vastutus ja võimalikud karistused. Lastekaitse Liit Lastekaitse Liit toetab eelnõu eesmärki lihtsustada alaealiste töölevõtmist ning toetada noorte tööelu alustamist ametlikus ja turvalises keskkonnas. Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud ja ettepanekud eelnõus sisalduvate muudatuste kohta. 1. Alkoholi käitlemise muudatus: Lubades alates 16. Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, eluaastastel noortel töötada toitlustus- ja millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- teenindusettevõtetes töödel, mis on seotud alkohoolse aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi joogi valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli vastab valitsusliidu eesmärgile leevendada palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus tööjõupuudust, kuid riik peab tagama, et see ei tooks eelnõust eemaldatud. kaasa ohtu lapse tervisele ega arengule. Muuhulgas juhime tähelepanu, et kavandatav muudatus on 46  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus vastuolus riikliku strateegiadokumendiga „Alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025–2035“, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust, nähtavust ja noorte kokkupuudet alkoholiga. Arengusuunad rõhutavad, et alaealiste varajane kokkupuude alkoholiga, sealhulgas töö kaudu alkoholiga seotud keskkondades, suurendab normaliseerumist ning võib nõrgendada ennetustegevuse mõju. Kuigi Eesti noorte seas on alkoholitarvitamine viimastel aastatel vähenenud, on see jätkuvalt märkimisväärne probleem. 2022. aasta kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu tulemustest selgub, et alkohol on noortele liiga kättesaadav ja sotsiaalselt normaliseeritud nähtus. Rahvusvahelised uuringud23 näitavad, et alkoholiga seotud töökeskkondades on riskid eriti kõrgendatud, sh seksuaalse ahistamise, agressiivse käitumise ja eakaaslaste surve osas. Eesti kontekstis kinnitab noorte töötajate haavatavust ka Statistikaameti suhteuuring (2023), mille kohaselt on 53% noori naisi vanuses 18–29 kogenud tööl seksuaalset ahistamist. See näitab, et just nooremad töötajad, sealhulgas tööelu alustavad alaealised, on selles valdkonnas oluliselt haavatavamad. On oluline, et töölepingu seaduse ja alkoholiseaduse muudatused, mis lubavad alaealiste osalemist alkoholi käitlemisega 2 Opoku, E., Wimalasena, L., Sitko, R. (2024). Sexism and workplace interpersonal mistreatment in hospitality and tourism industry: A critical systematic literature review. Tourism Management Perspectives 53 3 La Lopa, J., Gong, Z. (2020). Sexual Harassment of Hospitality Interns. Journal of Hospitality & Tourism Education, 32 (2), 88–101. 47  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus seotud töödel, ei suurendaks kokkupuudet ega riski veelgi. Konsulteerides muudatusettepanekuid ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikutega (noored vanuses 15– 18,) tõid nad välja järgmised riskid: • kokkupuude joobes klientidega ja sobimatu käitumine; • alkoholitarbimise normaliseerimine ja võimalik suurem kättesaadavus; • ebaturvaline keskkond; • vastuolu põhimõttega, et noor ei tohi alkoholi tarbida, kuid võib seda müüa või serveerida. • „Kui 16-aastane saab müüa alkoholi siis, kes kaitseb teda selle eest, kui näiteks teenindussektoris (kohvikud ja baarid) tulevad mingid inimesed ja küsivad, et mida see noor soovitaks ja täiskasvanut pole kõrval? Mida see noor tegema peaks, kui tegu on juba purjus inimestega või inimesega, kes on ka natuke ülbed ja ei austa noort? Minu arust ei ole see sobiv lahendus lasta 16-aastane alkoholiga tööle, jah on võimalus, et ta töötab kinniste pudelitega ja vajadusel viib neid lauda vms, aga keegi ei taga seda, et noor ise salaja teeb pudeli lahti ja joob. Ma nõustun küll sellega, et noortel on raske tööd leida, aga selline töö võib reaalselt olla kahjulik nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Minu hinnang on sellele see, et pigem ei tohiks lasta 16- 48  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus aastast alkoholiga tööle, sest ta ei tohi seda tarbida, aga ta peab seda pakkuma.” (15-aastane) Lastekaitse Liit juhib tähelepanu, et alkoholi käitlemise töökohtades võib alaealine sattuda olukorda, kus ta peab hindama kliendi joobetunnuseid või keelduma alkoholi müügist. Kehtiva õiguse järgi on joobes isikule alkoholi müümine keelatud, kuid selliste olukordade lahendamine nõuab kogemust, enesekindlust ja suhtlemisoskust. Joobes kliendiga suhtlemine võib olla ebameeldiv, hirmutav ja potentsiaalselt ohtlik, mis võib alaealisele põhjustada tugevat stressi ja ebaturvalisust. Kuigi noored tõdesid, et sobiva töö leidmine on sageli keeruline ja nad on huvitatud töödest teenindus- ja toitlustussektoris, leidsid nad, et selline muudatus seaks ohtu noorte turvatunde ja heaolu töökohtadel. Noored pidasid lahendusena mõistlikuks, et töö piirdub suletud pudelite kandmise või letitööga, mis annab esimesi töökogemusi teeninduses. Nõustume eelnõu koostajatega, et muudatusettepanek loob paremad võimalused noortele saada ametlik töökogemus teenindusvaldkonnas, kus hooajaline tööjõuvajadus on suur, võib vähendada ebaseadusliku töötamise ja ümbrikupalga riski, ja tugevdab tööõiguste kaitset ja järelevalvet ning suurendab tööandjate valmisolekut noori tööle võtta. Samas tuleb tööjõupoliitika kujundamisel vältida olukorda, kus 49  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus tööjõupuudust lahendatakse alkoholimüügi piirangute leevendamise kaudu, mis on vastuolus nii riikliku alkoholitarvitamise vähendamise arengusuundade kui ka terviseedenduse strateegia eesmärkidega. Lastekaitse Liit soovitab hinnata kavandatava meetme mõju lapse õigustele ning koostada võrdlev analüüs teiste riikide praktikast alaealiste kaasamisel alkoholi käitlemisele ja selle mõjust. 2. Pereettevõttes ja koolivaheaegadel töötamine: Selgitatud. Pereettevõttes töötamise erandi Lastekaitse Liit peab positiivseks, et eelnõu loob rakendamisel jäävad alaealiste suhtes kehtima TLS-ist paindlikuma võimaluse alaealistel töötada tulenevad piirangud alaealise tööajale, lisaks peab pereettevõttes ja koolivaheaegadel, võimaldades tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele ohtlik ega seaduslikult vormistada töösuhteid, mida paljud lapsed kahjustada tema tervist. Mis puudutab koolivaheaegadel juba praegu peredes täidavad. Muudatused vastavad ka pikemalt töötamist, siis see on noorele võimalus, mitte noorte endi ootusele, et töö oleks lubatud, kuid selgelt kohustus. Lisaks peab alaealise seaduslik esindaja piiritletud ning jätaks aega ka puhkuseks. Lastekaitse andma nõusoleku oma alaealise lapse töötamiseks Liit toetab muudatusi, mis soodustavad noorte tööelu koolivaheajal. Nõustume, et oluline on lapse õigus alustamist ja ametlike töösuhete kujunemist, kuid peab puhata ja mängida. Eelnõu eesmärk on võimaldada oluliseks, et eelnõu rakendamisel tagatakse lapse nendel alaealistel, kes seda soovivad, töötada puhkeõiguse ja mänguaja säilimine ning välditakse koolivaheagadel pikemalt. olukorda, kus töö muutub lapse jaoks kohustuseks või liialt koormavaks. 3. Tööinspektsiooni loa menetlusaeg 7–12-aastaste Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse tööle lubamisel: Kuigi muudatus vähendab muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on bürokraatiat ja võimaldab kiiremat tööleasumist aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist hooajatöödel, on tegemist väga noore vanusegrupiga, kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et kelle puhul iga töö peab olema eelnevalt kontrollitud. Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu 50  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Soovitame hinnata menetlusaja lühendamise mõju ja alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kaaluda kompromissi (nt 3 tööpäeva) või kirjeldada, kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni kuidas Tööinspektsioon tagab sisulise kontrolli ka nii senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks lühikese tähtaja puhul. esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul piisav. 4. Põhipuhkuse kestus: Lastekaitse Liit ei nõustu eelnõu Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase ettepanekuga lühendada alaealiste põhipuhkust 35 töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas päevalt 28-le, kuna selle muudatusega ei ole (lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline prioriteediks seatud lapse parima huvi printsiipi, vaid ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja selle eesmärk on vähendada tööandjate ja ka SKA juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse halduskoormust ning riigieelarve kulusid hüvitiste haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli maksmisel. Leiame, et tegemist on lapse õigusi ja kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine arenguvajadusi kahjustava sammuga. Pikem puhkus hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine toetab lapse füüsilist ja vaimset taastumist ning aitab niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. hoida tasakaalu töö, kooli ja vaba aja vahel. Puhkuse Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse lühendamine vähendab laste võimalust puhata ning on kestuse lühendamine suurendada tööandjate vastuolus LÕK artiklitega 31 ja 32, mis tagavad lapse motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda õiguse puhkusele ja kaitsele majandusliku suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. ekspluateerimise eest. Lastekaitse Liit soovitab säilitada alaealiste põhipuhkuse 35 kalendripäeva. Riigi varasem hüvitissüsteem tööandjale peaks samuti jätkuma, kuid 51  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus taotlusprotsessi tuleks lihtsustada. Sellisel viisil väheneks bürokraatia, kuid säiliks tööandjate motivatsioon noori tööle võtta. Lisaks toome esile ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadiku Liise Lugna kõneka kommentaari: „Minu arvates peaks noortel siiski jääma pikem puhkus. Veelgi enam – võiks hoopis rohkem rõhutada, et töö ei ole elu keskpunkt ja et puhkamine, loovus ja eneseareng on sama olulised kui töö tegemine. On tähtis, et noored ei kasvaks üles ainult mõttega „õpin - töötan - teenin raha“, vaid saaksid kaasa ka arusaamise, et inimene on loodud looma, unistama, katsetama ja avastama.“ Eesti Õpilasesinduste Eelnõus sisalduvad sätted, mis tekitavad probleemkohti Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, Liit seoses noorte hoiakute kujundamisega alkoholi käsitluse millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- kontekstis. Eelkõige tekitab küsimusi alkoholiseaduse aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi lõike 5 muudatuse teine punkt, mis lubab vähemalt 16- valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli aastasel isikul tööülesannete täitmisel alkohoolseid jooke palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus valmistada, müügiks pakkuda ja müüa. eelnõust eemaldatud. Peame mõistlikuks, et 16-aastane noor võib töö käigus käsitleda alkoholi ladustamisel või avamata pakendis, kuid erineva kangusega jookide, näiteks kokteilide, valmistamine ei ole selle vanuse puhul sobiv. Noore inimese regulaarne kokkupuude alkoholi valmistamise ja serveerimisega võib normaliseerida alkoholitarbimist ning vähendada tema enda kriitilist suhtumist alkoholi tarvitamisse. 52  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Noore inimese arenguline ja sotsiaalne küpsus ei pruugi veel võimaldada tulla toime olukordadega, mis kaasnevad alkoholi serveerimise ja müügiga – näiteks purjus või flirtivate klientidega suhtlemine, konfliktide lahendamine või eetiliste piiride hoidmine. Osa uuringuid viitavad, et varane kokkupuude alkoholiga, isegi mitte tarbimise vaid tööalase kokkupuute kaudu, suurendab tõenäosust, et noor hakkab tulevikus alkoholi tarvitama sagedamini ja riskantsemalt. Eesti alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarvitamise normaliseerumist ning hoida noori alkoholikultuurist eemal vähemalt täisealiseks saamiseni. Kui noored ise valmistavad ja serveerivad alkoholi, õõnestab see ennetuspoliitika põhimõtteid ja saadab ühiskonnale vastuolulise sõnumi. Alkoholimüügi olukordades võib tekkida ka ebaturvaline või ebamugav töökeskkond, kus tööandjal on keeruline tagada alaealise töötaja kaitse. Euroopa tööohutusega seotud raamdokumendid näevad ette, et noori ei tohi panna tööle, mis nõuab kõrget sotsiaalset küpsust või võib mõjutada nende väärtushoiakuid – alkoholi valmistamine ja serveerimine on selgelt selline töö. Samuti on muudatus vastuolus alkoholiseaduse üldise eesmärgiga vähendada alkoholi kättesaadavust ja tarvitamise sotsiaalset aktsepteeritavust. Riiklikud strateegiad on korduvalt rõhutanud vajadust kaitsta noori alkoholiga seotud mõjude eest, mitte neid suurendada. 53  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus Kokkuvõttes ei ole 16-aastasele noorele alkohoolsete jookide valmistamise ja müümise lubamine kooskõlas noorte kaitse, rahvatervise ega alkoholipoliitika eesmärkidega. Mõistlik kompromiss oleks võimaldada alaealisel tööalaselt käsitleda ainult avamata või ladustatavat alkoholi, vältides olukordi, kus ta peab seda valmistama, serveerima või müüma täisealistele klientidele. Soolise 1. Eelnõuga soovitakse tunnistada kehtetuks töölepingu Mittearvestatud. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase võrdõiguslikkuse ja seaduse § 56, mis lühendaks alaealise põhipuhkuse 35 töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas võrdse kohtlemise kalendripäevalt 28 kalendripäevale. Tegemist on (lk 21) näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline volinik töötingimuste muutmisega, mis võib kaudselt ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja diskrimineerida tüdrukuid ja noori naisi, kes juuli), mil lõppeb kool, on noorte töötamise alguse seletuskirja andmetel moodustavad noorte töötajate haripunkt. Samuti üldjuhul töötavad noored kooli seas enamuse. Lühem puhkus suurendab ületöötamise kõrvalt osaajaga. Kuna enamasti on alaealiste töötamine ja stressi riski, eriti koolikohustuslikele noortele, kelle hooajaline ja töötatakse osaajaga, siis ei kogu alaealine peamiseks ülesandeks peaks olema õppimine. niikuinii kalendriaastas kokku 35 põhipuhkusepäeva. Seletuskirjas puudub vastav mõjuanalüüs. Teen Lisaks võib alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse ettepaneku koostada mõjuanalüüs soolises lõikes ning kestuse lühendamine suurendada tööandjate kaaluda võimalust säilitada 35 kalendripäeva puhkust motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda vähemalt kuni 16. eluaastani. suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. 2. Tööinspektsiooni loa tähtaegade lühendamine kümnelt Arvestatud osaliselt. Oleme teinud eelnõusse tööpäevalt ühele. Aja lühendamine kümnekordselt muudatuse, millest tuleneb, et Tööinspektsioonil on tekitades Tööinspektsioonile suurema töökoormuse aega kontrollida 7–12-aastase alaealise tööle lubamist võib vähendada riigi suutlikkust kontrollida, kas kokku kaks tööpäeva. Arvestades sellega, et töötingimused on noore tervise ja ohutuse seisukohalt Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste arv kogu sobivad. Järelevalve nõrgenemine võib võimaldada alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse 54  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus muuhulgas soolist ahistamist või väärkohtlemist kõikidest alaealistest, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni tööandjapoolse järelevalve puudumise tõttu. Teen senises praktikas esinenud juhtumeid, kus oleks ettepaneku säilitada Tööinspektsioonile vähemalt 3- esinenud sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle päevane periood kontrolliks ja loa väljastamiseks ning lubamisest, et selles vanuserühmas alaealiste töötamisi luua täiendavaid kohustusi tööandjatele ohutu ei registreerita ülemäära palju, valdav osa töötamistest töökeskkonna tagamiseks alaealistele. Sellisteks registreeritakse TÖR-is suve-eelsel perioodil ja suur osa meetmeteks võib olla näiteks alaealise tööle võtmisel neist on seotud suvemalevatega, on tööle lubamisele kohustus koolitada noori oma õigustest tööelus, eelnev kahe tööpäeva pikkune tähtaeg meie hinnangul sealhulgas diskrimineerimise ning soolise ja piisav. seksuaalse ahistamise ära tundmisest ja sellele reageerimisest. 3. Alkohoolse joogi valmistamine ja müügi lubamine Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, alates 16. eluaastast: Tegemist on käesoleva sügise millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- jooksul juba teise plaanitava muudatusega, millega aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi lihtsustataks alaealiste kokkupuudet alkoholiga. valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli Arvestades, et alaealised on haavatav grupp, kelle palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus heaolu eest peab ühiskond seisma, kelle eelnõust eemaldatud. väärtushinnangud ja maailmapilt on veel välja kujunemas ning kelle keha, sealhulgas aju on alles arenemisjärgus, on arusaamatu, miks peab Vabariigi Valitsus oluliseks juba teise seaduseelnõuga just selle grupi kokkupuudet alkoholiga soodustada. Palun Teil kaaluda, kas arvestades alaealiste haavatavust on mõistlik neil töökogemuse omandamise eesmärgil võimaldada puutuda nii lähedalt kokku alkoholi valmistamise ja müügiks pakkumisega. Samuti teen ettepaneku lisada 55  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus seadusesse kohustus tööandjale tagada töötajale võimalus keelduda alkoholiga seotud tööülesannetest ilma sanktsioonideta. Usun, et mitmeid ülal toodud ettepanekuid poleks mul olnud põhjust esitada, kui eelnõu ettevalmistuse käigus oleks läbi viidud põhjalik mõjuanalüüs ning seda arvesse võetud. Praeguses eelnõu seletuskirjas puudub mõjuanalüüs soolises ja regionaalses lõikes, kuigi vastavad andmed selliste erisuste kohta on 7–17- aastaste laste ja noorte kohta välja toodud. Seletuskiri rõhutab peamiselt eelnõuga võimaldatavat paindlikkust tööandjatele, kuid ei käsitle mõju soolisele tööjaotusele, palgalõhele ega piirkondlikule ebavõrdsusele. 4. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, kas muudatused Mittearvestatud. Leiame, et eelnõu olev mõjuanalüüs soodustavad pigem madalapalgalisi ja ebaturvalisi on piisavalt põhjalik. töökohti, kuhu värvatakse noori naisi, samas kui noored mehed saavad tehnilistes või tootmisvaldkondades paremaid võimalusi. 5. Palun Teil veelkord kaaluda, kas alkoholiseaduse § 47 Arvestatud. Kuivõrd alkoholiseaduse muudatusele, lõige 5 muudatus on proportsionaalne soovitud millega sooviti anda luba rakendada vähemalt 16- eesmärgi ja võimalike ohtude loomisega alaealistele. aastast alaealist töödel, mis on seotud alkohoolse joogi Samuti teen ettepaneku seletuskirja mõjuanalüüse valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga, tuli täiendada ning kaaluda täiendavaid riiklikke palju mittepositiivset tagasisidet, siis on see muudatus mehhanisme, mis tagaksid noortele töökogemuse eelnõust eemaldatud, mistõttu ei ole enam vajalik Teie kasvavates tulevikusektorites. palvel hinnata AS-i § 47 lõike 5 proportsionaalsust ega 56  Märkuse või Märkuse või ettepaneku sisu Selgitatud, arvestatud, arvestatud osaliselt, ettepaneku esitaja mittearvestatud, mittearvestamise või osalise arvestamise põhjus täiendada mõjuanalüüsi. Kõnealuse eelnõu menetlemine toimub kiireloomulisena, kuna selle koostamine on seotud koalitsioonileppe eesmärgiga leevendada alaealiste töötamise tingimusi, et võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Selle eelnõu Vabariigi Valitsusse esitamise tähtajaks on määratud 2025. aasta neljas kvartal, st käesolev eelnõu peab jõudma Vabariigi Valitsusse veel selle aasta lõpuks. Eelnevast tulenevalt ei asu me käesoleva eelnõu raames välja töötama täiendavaid riiklikke mehhanisme. 57  12.02.2026 Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse töölepingu seadust (TLS). TLS-is tehtavad muudatused on seotud alaealise iga-aastase põhipuhkuse, pereettevõttes töötamise, koolivaheaegadel töötamise ning 7–12-aastase alaealise tööle võtmiseks Tööinspektsioonilt loa taotlemisega. Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on lihtsustada alaealiste töötingimusi reguleerivat korda selliselt, et see võimaldaks alaealisi tööle võtta senisest paindlikumalt ning looks seeläbi alaealistele paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust kujundada. Alaealise lapse kõige tähtsam ülesanne on õppida, teisalt on arvukalt neid, kel on huvi töötamise vastu ja kes sooviksid töötada eakohaselt. Seega on mõistlikud leevendused alaealiste töötamise reeglites vajalikud ja põhjendatud. Eelnõuga ei kavandata uusi kohustusi. Eelnõukohase seaduse rakendamisega ei suurene halduskoormus. Eelnõukohase seadusemuudatusega luuakse võimalus 7–17-aastasel alaealisel töötada oma pere ettevõttes kohaldamata tema suhtes tegevusvaldkonna piiranguid. Samuti võimaldab eelnõukohane seadus alaealisel töötada koolivaheaegadel rohkem kui pool koolivaheaja kestusest, täpsustades iga koolivaheaja kohta eraldi maksimaalse töötamise perioodi. Eelnõu kohaselt lühendatakse enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava Tööinspektsiooni loa menetlustähtaega seniselt kümnelt tööpäevalt viie tööpäevani, millest omakorda nähakse ette üks erand. Samuti ühtlustatakse eelnõu kohaselt alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus täiskasvanud töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestusega, lühendades alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkust 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani. Viimati nimetatud muudatusega seoses tehakse ka muudatus tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta määruses nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“, mille tulemusena ei hüvitata tööandjale enam riigieelarvest alaealise töötaja pikema iga-aastase põhipuhkuse osa (28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava seitsme kalendripäeva) eest makstud puhkusetasu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Stella Vogt (e-post [email protected], tel 5886 4172), sama osakonna töösuhete poliitika juht Maria-Helena Rahumets (e-post maria- [email protected], tel 5916 2680) ning töövaldkonna andmete nõunikud Age Viira (e- post [email protected], tel 5910 7348) ja Ingel Kadarik (e-post [email protected], tel 5451 0226). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide (e-post [email protected], tel 5366 8522). 1 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Eesti Reformierakonna ja erakonna Eesti 200 vahel 24. märtsil 2025. aastal sõlmitud valitsusliidu programmiga aastateks 2025–20271 (edaspidi koalitsioonilepe), mille kohaselt on valitsusliit seadnud eesmärgiks oskustööjõu puuduse lahendamise, milleks tagatakse ettevõtetele hea kvalifikatsiooni ja vajalike oskustega tööjõu kättesaadavus Eesti Töötukassa teenuste ja haridusmeetmete kaudu ning paindlikuma töölepingu seaduse abil, neist viimane hõlmab alaealiste töötamist puudutavate nõuete lihtsustamist. Eelnõu on seotud ka Euroopa Liidu nõukogu direktiivi 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (edaspidi direktiiv 94/33) artikli 2 lõike 2 punktiga b. Eelnõu arvestab direktiivi selle sätte nõuetega. Direktiiv kohustab EL-i liikmesriike tagama noorukite töö range reguleerimise ja kaitsmise. Liikmesriigid peavad tagama noorte kaitse majandusliku ekspluateerimise eest ja mis tahes töö eest, mis võiks kahjustada nende ohutust, tervist või kehalist, vaimset, kõlbelist või sotsiaalset arengut või takistaks hariduse omandamist. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõukohase seadusega muudetakse TLS-i 13.02.2026 jõustunud redaktsiooni (RT I, 03.02.2026, 15). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73 koosmõjus § 104 lõikega 2). 2. Seaduse eesmärk Eelnõu algatamine on tingitud asjaolust, et 24. märtsil 2025. aastal sõlmiti koalitsioonilepe ehk valitsusliidu programm aastateks 2025–2027, mille peatüki 9.4 „Tööjõupoliitika“ punkt 263 näeb ühe tegevusena ette TLS-is alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamise eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. Heaolu arengukavas 2023–2030 on noori kirjeldatud kui üht ebasoodsamas olukorras olevat rühma tööturul. Et tõsta noorte tööelus osalemise määra, tuleb toetada nende tööturule toomist ja seal püsimist2. Nimetatud arengukava eesmärkide elluviimiseks on koostatud tööturu programm aastateks 2023–2026, mis keskendub suure tööhõive saavutamisele, sh noorte seas. Noorte lähtepositsioon ja olukord tööturul on nende vähese töökogemuse ning oma õigustest ja tööandja kohustustest ebapiisavate teadmiste tõttu keerulisem võrreldes teiste elanikkonnarühmadega. Eelkõige teeb muret 15–24-aastaste noorte kõrge töötuse määr3, mis ületab 2–3 korda üldist töötuse määra4. 2024. aastal ulatus 15–24-aastaste noorte töötuse määr 19,1 protsendini, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine. Need näitajad osutavad vajadusele tegeleda alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamisega ja sihipäraste meetmete rakendamisega, et toetada noorte võimalikult varast kaasamist tööturule esimese töökogemuse omandamiseks ja nende tööga hõivatust. Varase töökogemuse saamine on noorele oluline, kuna 1 Valitsusliidu programm aastateks 2025–2027. Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 Sotsiaalministeerium. Heaolu arengukava 2023–2030, lk 13. Heaolu arengukava 2023-2030.pdf. 3 2024. a 19,1%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330: 15-aastaste ja vanemate hõiveseisund. 4 2024. a 7,6%. Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring. Tabel TT330. 2 see pakub hariduse omandamise kõrval tööelu alustamiseks ja seal toimetulekuks vajalikke teadmisi ja praktilisi oskusi ning üldisemaid eluks vajalikke oskusi5. Eelnõukohase seaduse eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada nende esmase töökogemuse omandamist. Alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamine aitab kaasa noorte varasemale tööturul osalemisele, mis omakorda loob eeldused nende tööharjumuse kujunemiseks ja sotsiaalsete oskuste arenguks ning aitab suurendada teadlikkust töötaja õigustest ja kohustustest. Samuti suurendab varajane töökogemus alaealiste konkurentsivõimet tööturul ja aitab seeläbi ennetada nende pikaajalist töötust tulevikus. Kuivõrd alaealised on riskirühmana tööturul haavatavamas positsioonis kui täiskasvanud, on oluline toetada nende võimalusi siseneda tööturule varases eas. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Väljatöötamiskavatsus ei ole hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 5 järgi vajalik, sest muudatustega ei kaasne olulist mõju – need mõjutavad üksikuid sektoreid, kus alaealised rohkem töötavad. Arvestada tuleb ka sellega, et alaealiste tööle rakendamisel kehtivad niigi direktiiviga 94/33 ette nähtud ranged piirangud, mistõttu on võimalikud leevendused alaealiste töötamise tingimustes piiratud ning alternatiivseid lahendusi, mida väljatöötamiskavatsuses tavapäraselt kaalutakse, ei ole kuigi palju võimalik välja pakkuda. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav ka juhul, kui eelnõu menetlus peab olema põhjendatult kiireloomuline. Eelnõu kiireloomulist menetlust põhjendab ka see, et kui alaealiste töötamist puudutavad lihtsustatud reeglid jõustuvad enne 2026. aasta suve, annab see alaealistele võimaluse juba käesoleva aasta suvekuudel, nende tavapärasel esmase töökogemuse omandamise perioodil, töötada leevendatud tingimustel. Viimaks on eelnõu ettevalmistamine seotud koalitsioonileppe eesmärkidega. Koalitsioonileppe tööjõupoliitikat käsitleva peatüki punktis 263 on ühe tegevusena märgitud töölepingu seaduses alaealiste töölevõtmise tingimuste leevendamine eesmärgiga võimaldada rohkematel noortel saada esimene töökogemus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. TLS-i muutmine Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses paragrahvis sätestatakse TLS-i muudatused ning §-ga 2 sätestatakse § 1 punktile 6 jõustumise erisus. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TLS-i § 7 lõiget 1 selliselt, et lause teises pooles olev viide sisaldaks lisaks lõikele 4 ka lõikeid 41 ja 42. TLS-i § 7 kehtivas lõikes 1 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt ei tohi tööandja alla 15- aastase või õppimiskohustusliku alaealisega töölepingut sõlmida ega teda tööle lubada, välja arvatud TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatud juhtudel. Kuna TLS-i §-i 7 on varem lisatud erand sama sätte lõikest 1 (lõige 41) ja eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse samasse sättesse veel ühe erandina lõige 42, täpsustatakse lõikes 1 olevat viidet selliselt, et see sisaldaks kõiki erandeid § 7 lõikest 1. Muudatus on tehnilist laadi ega too kaasa sisulisi muudatusi, st TLS-i § 7 lõige 1 jääb üldreegliks, erandid sellele tulenevad § 7 lõigetest 4, 41 ja 42. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse alaealisega töölepingu sõlmimist reguleerivat TLS-i § 7 lõikega 42. TLS-i §-i 7 lisatava lõike 42 kohaselt võib pereettevõttes sõlmida 7–17-aastase 5 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 39. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel_0.pdf. 3 alaealisega tähtajalise töölepingu kerge töö tegemiseks § 7 lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata. Seejuures vanusevahemikus 7–17 on 17- aastased kaasa arvatud. See tähendab, et 7–17-aastane alaealine saab pereettevõttes töötamise korral teha kerget tööd igas tegevusvaldkonnas. Nagu § 7 lõigete 3–41 puhul, tuleb ka uue lõike 42 rakendamisel arvestada § 7 lõikes 2 sisalduva üldreegliga, mille kohaselt tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alaealisega ega teda lubada tööle, mis 1) ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, 2) ohustab alaealise kõlblust, 3) sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse või väljaõppe puudumise tõttu, 4) takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist, 5) ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Pereettevõttes töötamise all mõeldakse eelkõige olukorda, kus tööandja, kes sõlmib alaealisega töölepingu, on kas selle alaealise lapse otsejoones üleneja sugulane, külgjoones sugulane või lapsendaja perekonnaseaduse (PKS) tähenduses. Kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased (PKS § 80 lõige 1)6. Kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole otsejoones sugulased, on nad külgjoones sugulased (PKS § 80 lõige 2)7. Külgjoones suguluse puhul on tegemist õdede, vendade, tädide ja onudega. Seega, TLS-i §-i 7 lisatava lõike 42 puhul tuleb tööandjana mõista eelkõige töölevõetava alaealise ema, isa, nende eellasi (vanavanemaid, vanavanavanemaid), onu, tädi, õde, venda ja lapsendajat. Lisaks eeltoodule võib pereettevõttes töötamisel olla tööandja alaealise lapse kasuvanem või eestkostja. PKS-i § 174 lõike 1 kohaselt saab eestkostjaks olla täisealine täieliku teovõimega füüsiline isik. Maailmas on erinevaid pereettevõtte määratlusi. EL-is puudub ühtne pereettevõtte definitsioon, mida kohaldataks eranditult kõigis valdkondades. Samas ollakse kahes põhitunnuses enam- vähem kokkuleppele jõutud: 1) ühele perele peab kuuluma vähemalt pool ühingu osalusest, 2) selle pere kaks või enam liiget peavad aktiivselt osalema selle ühingu juhtimises (st osalema ühingu tegevuses näiteks juhatuse või nõukogu liikmena). Euroopa Komisjoni eksperttöörühm püüdis 2009. aastal määratleda terminit „pereettevõte“. Raportis „Overview of Family Business Relevant Issues“ pakuti välja käsitlus8, mille kohaselt ettevõte on pereettevõte, kui: 1) häälteenamus on selles ettevõttes ühe pere füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on selle ettevõtte asutaja(d), või füüsilis(t)e isiku(te) kä(t)es, kes on omandanud osaluse ettevõtte kapitalis, või eelnimetatud isikute abikaasa, vanemate, laste või laste otseste pärijate käes; 2) häälteenamus on otsene või kaudne; 3) vähemalt üks pere või suguvõsa esindaja on seotud ettevõtte juhtimisega.9 Direktiiv 94/33 lubab erandina teatud eelduste täitmisel võtta noori alates seitsmendast eluaastast tööle pereettevõttesse ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Nimelt sätestab direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b, et liikmesriigid võivad õigusnormidega ette näha, et õigusnormidega kindlaksmääratud piirides ja tingimuste kohaselt ei kohaldata direktiivi 94/33 juhutööde või lühiajaliste tööde suhtes, mille hulka kuulub muu hulgas pereettevõttes tehtav töö, mida ei peeta noorele kahjulikuks, ebasoodsaks ega ohtlikuks. Kehtivas seaduses sellist pereettevõttes mis tahes valdkonnas töötamise erandit praegu ette nähtud ei ole. Pereettevõttes töötamise erandi rakendamisel jäävad 6 RT I, 07.05.2025, 17. 7 Samas. 8 See pereettevõtte määratlus ei ole aga õiguslikult siduv ega ole kasutusel üksikutes liikmesriikides. 9 Mandl, I. 2008. Overview of Family Business Relevant Issues. Final Report, p 161. 4 endiselt alaealiste suhtes kehtima TLS-ist tulenevad piirangud alaealisega töölepingu sõlmimisele ja alaealise töötamisele, sealhulgas peab tehtav töö olema kerge, ei tohi olla lapsele ohtlik ega kahjustada tema tervist. Kuivõrd direktiivis 94/33 sisaldub mõiste „pereettevõte“ ühekordselt (artikli 2 lõike 2 punkt b), ei saa seda mõistet eelnõus sisustada, sest EL-i õigusaktid sisaldavad mõisteid, mis ei ole lahti kirjutatud (nn määratlemata õigusmõisteid) või mille definitsioon jääb konkreetse kaasuse tarvis liialt üldsõnaliseks. Sellised mõisteid vajavad õiguskäibes sisustamist tõlgendamise teel. EL-i õiguskorras on selline ettevõtmine seotud spetsiifiliste ohtudega. Nimelt, kuna EL-i kuulub 27 riiki, esineb arvestatav risk, et ühte ja sama mõistet võidakse eri liikmesriikides mõista erinevalt. Seda silmas pidades on Euroopa Kohus EL-i õigusnormidele antavate tõlgenduste ebaühtluse vältimiseks loonud EL-i autonoomse õigusmõiste kontseptsiooni. Tänaseks juba paljudes Euroopa Kohtu lahendites kajastatud doktriin näeb ette, et nii EL-i õiguse ühetaolise kohaldamise kui ka võrdsuse põhimõtte seisukohast on vajalik, et liidu õigusnorme, mis ei viita otseselt liikmesriikide õigusele nende tähenduse ja ulatuse kindlaksmääramiseks, tõlgendatakse kogu EL-is autonoomselt ja ühetaoliselt. See tähendab, et EL-i õiguse rakendamisel liikmesriikides ei ole lubatud, kui just EL-i õiguse sättes endas ei ole otsesõna sätestatud vastupidist, sisustada liidu õiguses kasutatud mõisteid riigisiseses õiguses tuntud õigusmõistetest ja -instituutidest lähtudes. Kuna mõiste „pereettevõte“ on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada kõnealust mõistet riigisiseses õiguses, siis ei ole Eestil lubatud määratleda mõistet „pereettevõte“ ka selles eelnõus. Pereettevõttes, näiteks majutus-, toitlustus- või muus teenindusvaldkonnas (suvekohvikutes, väikestes talumajapidamistes, turismiettevõtetes jms), võib perel olla tegelik vajadus oma perekonna laste abi järele. Kui praegusel juhul ei ole TLS-i § 7 lõike 4 teise lause kohaselt 7– 12-aastaste alaealiste töötamine muudel tegevusaladel kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus lubatud, võib see viia olukorrani, kus pereettevõttes laste tehtavaid abistava iseloomuga töid väljaspool eelnimetatud nelja tegevusvaldkonda tuleb käsitada seaduse rikkumisena, mille tõttu võib Tööinspektsioon näiteks esitatud vihje või kaebuse alusel selle pereettevõtte suhtes alustada TLS-i § 7 lõikes 4 sätestatu rikkumise tõttu väärteomenetlust ja määrata füüsilisele isikule kuni 300 trahviühiku suuruse rahatrahvi või karistada juriidilist isikut kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga TLS-i § 118 alusel. Teisalt võimaldatakse pereettevõttes töötamist üksnes tähtajalise töölepingu alusel, kuivõrd direktiivi 94/33 artikkel 2 võimaldab pereettevõttes töötamise erandit just „juhutööde või lühiajaliste tööde“ korral. Paljud alaealised lapsed panustavad juba praegu pereettevõtte tegevusse, sageli õppimise kõrvalt ja suvisel perioodil lühiajaliselt töötades. Selline pereliikmete abistamine on noorte puhul tihti loomulik osa nende igapäevaelust. Tavapäraselt toimub alaealise töö pereettevõttes ilma töölepingut kirjalikult vormistamata, kuigi oma sisult võib siiski olla tegemist töölepingulise suhtega, kui esinevad töösuhtele omased elemendid, millisel juhul tuleks vormistada ka tööleping kirjalikult ja registreerida alaealise töötamine töötamise registris. Alaealisega alates seitsmendast eluaastast pereettevõttes väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevusvaldkonda tähtajaliseks töötamiseks töölepingu sõlmimise võimaluse seaduses ette nägemine võimaldaks noorel töötada seaduslikult, alustada varakult pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga ning tagaks talle toetatud ja turvalises keskkonnas esmase töökogemuse omandamise. Pereettevõttes esimese töökogemuse saamine, mis on noore jaoks positiivne kogemus, võib suurendada temas motivatsiooni ja huvi töötamise vastu. Tegemist oleks alaealise jaoks lisavõimalusega, mitte kohustusega, ning töötamine toimuks pereliikmete järelevalve all ja seadusega alaealiste töötamisele kehtivate nõuete piires. 5 TLS-i § 118, mis reguleerib füüsilise ja juriidilise isiku vastutust alaealisega töölepingu sõlmimisel alaealisele vastunäidustatud tööde tegemiseks või tema lubamiseks sellisele tööle ja sätestab karistusmäärad, sisaldab viidet eelnõuga muudetavale §-le 7. TLS-i § 7 muutmine eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 ei too kaasa vajadust muuta TLS-i § 118, sest TLS-i § 118 näeb ette isiku vastutuse ükskõik millise §-s 7 sätestatud nõude rikkumise korral. See tähendab, et füüsilise või juriidilise isiku vastutus vastavalt TLS-i §-le 118 kohaldub ka siis, kui edaspidi sõlmitakse alaealisega tööleping, eirates eelnõu § 1 punktiga 2 kavandatava TLS-i § 7 lõikes 42 sätestatud tingimusi (pereettevõte, 7–17-aastane alaealine, tähtajaline tööleping, kerge töö) selle kohta, millal on üldse lubatud sõlmida alaealisega töölepingut pereettevõttes töötamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TLS-i § 8 lõiget 2. TLS-i § 8 kehtiv lõige 2 reguleerib õppimiskohustusliku alaealise seadusliku esindaja nõusoleku andmist alaealise töötamiseks, sätestades, et alaealise seaduslik esindaja ei tohi anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks iga koolivaheaja kestusest. Teisisõnu, õppimiskohustuslik alaealine võib kehtiva õiguse alusel töötada kuni pool iga koolivaheaja kestusest (näiteks kui vaheaeg kestab 14 päeva, võib alaealine töötada kuni seitse päeva). Muudatusega täpsustatakse õppimiskohustusliku alaealise töötamise kestust koolivaheaegadel. Siinjuures tuleb õppimiskohustuse hindamisel lähtuda töölepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 602 UA punktiga 1 TLS-i §-i 7 lisatud lõikest 11, mis jõustus 13.02.2026 (RT I, 03.02.2026, 15) ja mis määratleb TLS-is termini „õppimiskohustus“ erinevalt Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) §-s 101 sisalduvast õppimiskohustuse terminist. TLS-i tähenduses on õppimiskohustus alaealisel kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. Seega ei mõelda TLS-i § 8 lõikes 2 „õppimiskohustusliku alaealise“ all HaS-i mõttes õppimiskohustust, st kohaldamisele ei kuulu HaS-i §-s 101 sätestatud õppimiskohustuse termin, vaid õppimiskohustuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda TLS-i § 7 lõikes 11 sisalduvast õppimiskohustuse terminist. Muudatuse kohaselt ei tohi alaealise seaduslik esindaja (üldjuhul ema või isa) anda nõusolekut õppimiskohustusliku alaealise töötamiseks kauem kui kaks kuud suvevaheajal, tingimusel et alaealisele jääb vähemalt neljanädalane järjestikune puhkeaeg, viis kalendripäeva ühe nädala pikkusel koolivaheajal ja kümme kalendripäeva kahe nädala pikkusel koolivaheajal. Näiteks kui kahe nädala pikkune koolivaheaeg kestab 21.12.2026 kuni 03.01.2027, saab seaduslik esindaja anda nõusoleku, et alaealine töötab selle aja kestel kuni kümnel päeval. Seejuures on oluline, et suvevaheajal võib õppimiskohustuslik alaealine töötada rohkem kui pool koolivaheaja kestusest, tingimusel et suvevaheajast vähemalt neli järjestikust nädalat, s.o 28 kalendripäeva, jääb puhkamiseks. Vähemalt neljanädalase puhkamise nõue suvevaheajal tuleneb Euroopa sotsiaalhartale antud Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee järeldustest10. Muudatusega võimaldatakse alaealisel töötada koolivaheaegadel senisest pikema ajavahemiku jooksul, kehtestades samas selged töötamise aja ülempiirid, mis tagavad õppimiskohustuslikule alaealisele piisava puhkeaja säilimise ja väljapuhkamise järgmiseks õppeperioodiks, et koolis käivate alaealiste töötamine koolivaheaegadel ei ohustaks nende tervist ega takistaks hariduse omandamist või kahjustaks nende võimet õppetööst täiel määral kasu saada. Tööandjal on alaealise töölevõtmisel kohustus jälgida, et alaealise töötamise periood ei ületaks seaduses iga koolivaheaja kohta sätestatud maksimaalset lubatud töötamise kestust. Muudatus annab võimaluse alaealisel paindlikumalt töökogemust omandada, säilitades samas tasakaalu töö ja puhkamise vahel. Õppimine ja hariduse omandamine on alaealise kõige olulisem kohustus ja 10 Euroopa sotsiaalharta juriidilise tõlgendamise ainuõigus on Euroopa Sotsiaalõiguste Komiteel. Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee on 2006. aastal Hollandi suhtes tehtud otsuses järeldanud, et tagamaks seda, et koolikohustuslikel lastel oleks pärast koolivaheaega võimalik õppetööst täielikult kasu saada, peab töötamine olema keelatud vähemalt nelja nädala pikkuseks ajavahemikuks suvevaheajal (Digest of the Case Law of the European Committee of Social Rights, 1. september 2008, p 61). 6 õigus. Muudatuse eesmärk on pakkuda alaealistele senisest rohkem võimalusi esimese töökogemuse saamiseks viisil, mis ei takistaks nende õpinguid ja õppimiskohustuse täitmist. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TLS-i § 8 lõiget 3. TLS-i § 8 lõike 3 uue sõnastuse kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne viie tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registris, välja arvatud juhul, kui tööinspektor on saanud tööandjalt TLS-i § 8 lõikes 4 nimetatud andmed varem ja andnud alaealise töötamiseks nõusoleku enne alaealise registreerimist töötamise registris. Muudatusega lühendatakse Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaega kümnelt tööpäevalt viie tööpäevani, millest omakorda nähakse ette erand juhuks, kui Tööinspektsiooni tööinspektor on saanud tööandjalt juba enne 7–12-aastase alaealise registreerimist töötamise registris TLS-i § 8 lõikes 4 nimetatud andmed (andmed alaealise seadusliku esindaja nõusoleku, alaealise töötingimuste ja kohustuste ning õppimiskohustuse kohta) selle alaealise tööle lubamise kontrollimiseks, tööinspektor on tööle lubamise kontrolli ära teinud ja andnud nõusoleku alaealise tööle lubamiseks. Enne 7–12-aastase alaealisega töölepingu sõlmimist on lisaks seadusliku esindaja nõusolekule nõutav Tööinspektsiooni nõusolek. TLS-i § 8 lõigetega 3–8 on kehtestatud üksikasjalik kord selle kohta, kuidas Tööinspektsioon kontrollib 7–12-aastase alaealise tööle lubamist. TLS-i § 8 lõike 4 kohaselt tuleb tööandjal enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist taotleda selleks luba Tööinspektsioonilt. TLS-i § 8 lõike 3 kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne kümne tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registris. Seega peab kehtiva seaduse kohaselt tööandja registreerima töötamise registris 7–12-aastase lapse töötamise vähemalt kümme tööpäeva enne nimetatud vanuses lapse tööle asumist. Seejärel kontrollib Tööinspektsiooni tööinspektor kümne tööpäeva jooksul, kas konkreetne töö on alaealisele lubatud, alaealise töötingimused on kooskõlas seaduse nõuetega, alaealise seaduslik esindaja on andnud nõusoleku lapse töötamiseks ning alaealine soovib tööd teha. Eelkirjeldatud kord on üldjuhul põhjendatud ja vajalik noore alaealise kaitseks, kuid on praktikas osutunud ebamõistlikult jäigaks olukordades, kus alaealine ise on varem avaldanud soovi töötada ning valmis asuma lühiajalisele tööle, kuid töötamise võimalus tekib ootamatult (näiteks kui mõni noortemalevasse vastuvõetud alaealine loobub osalemisest vahetult enne maleva algust). TLS-i § 8 lõike 3 kitsaskohad on praktikas ilmnenud eriti noortemaleva korraldamisel. Malevasse kandideerib enamasti rohkem lapsi, kui neid on võimalik vastu võtta, mistõttu koostatakse tihti ootenimekiri tulevikus vabanevate kohtade tarbeks. Sageli tuleb ette olukordi, kus malevasse vastu võetud 7–12-aastane alaealine haigestub või loobub muul põhjusel osalemisest üks päev või paar päeva enne maleva algust. Kehtiva TLS-i § 8 lõike 3 sõnastuse tõttu ei ole maleva korraldajal võimalik sellisel juhul võtta viivitamata tööle järgmist last ootenimekirjast, kuna see eeldaks esmalt selle 7–12-aastase alaealise registreerimist töötamise registris ja seejärel kümnetööpäevase ooteaja möödumist. Arvestades, et noortemalev võib kesta ka näiteks kõigest seitse või kümme tööpäeva, võib juhtuda, et selleks ajaks, kui tööinspektor jõuab maleva ootenimekirjas oleva alaealise tööle lubamise kontrollini, on malev juba lõppenud ja alaealine jääb esimesest töökogemusest ilma. Eelkirjeldatud probleemi lahendamiseks nähakse kavandatava muudatusega ette võimalus, et tööinspektor saab anda nõusoleku 7–12-aastase alaealise tööle lubamiseks ka enne alaealise registreerimist töötamise registris, juhul kui tööandja on esitanud TLS-i § 8 lõikes 4 nimetatud andmed juba varem Tööinspektsioonile ja tööinspektor on andnud alaealise töötamiseks nõusoleku. See on erand üldreeglist, mille kohaselt ei tohi tööandja lubada tööle 7–12-aastast alaealist enne viie tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest töötamise registris. Muudatuse tulemusena saavad noortemaleva korraldajad esitada Tööinspektsioonile korraga 7 andmed nii malevasse vastu võetud kui ka ootenimekirjas olevate 7–12-aastaste alaealiste kohta. Tööinspektsioon saab seejärel hinnata, kas töö on alaealisele lubatud ja töötingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele jne, ning anda nõusoleku ka maleva ootenimekirjas olevate alaealiste töötamiseks enne nende kohta kande tegemist töötamise registris. Kui hiljem mõni malevasse vastu võetud alaealine peaks ootamatult loobuma oma malevakohast, on maleva korraldajal võimalik võtta viivitamata tööle järgmine laps ootenimekirjast, ilma et oleks vaja see laps enne registreerida töötamise registris ja oodata sellele järgneva viie tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist. Direktiiv 94/33 näeb ette, et 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks on vajalik pädeva ametiasutuse nõusolek, määrates selgelt, et pädev ametiasutus peab andma nõusoleku enne alaealise töölevõtmist. Kavandatav muudatus seda põhimõtet ei muuda – Tööinspektsioon peab ka edaspidi tegema kontrolli ja andma nõusoleku enne iga 7–12-aastase tööle lubamist. Seega ei saa ka edaspidi 7–12-aastane alaealine asuda tööle enne, kui Tööinspektsioon on selleks nõusoleku andnud või kui nõusolekut eeldatakse pärast loa menetlemiseks ette nähtud viie tööpäeva pikkuse tähtaja möödumist TLS-i § 8 lõike 6 kohaselt. Tööinspektsioon on varem kinnitanud, et üldjuhul ei ole Tööinspektsioon teinud 7–12-aastase alaealise tööle lubamise kohta keelduvat otsust töö sisu puudutavatel põhjustel ja tegemist on olnud üksikjuhtumitega, mil on keeldutud alaealist tööle lubamast. Näiteks 2024. aasta suvel tehti mõned keelduvad otsused põhjusel, et tööandja ei pidanud kinni TLS-i § 8 lõikes 3 sätestatud alaealise töötaja töötamise registris registreerimise tähtajast või töösuhe oli juba lõppenud selleks ajaks, kui teave alaealise töötamise kohta Tööinspektsioonini jõudis. Arvestades seda, et üldiselt ei ole Tööinspektsiooni senises töös olnud juhtumeid, kus esineb sisulisi aluseid keelduda alaealise tööle lubamisest, samuti ei registreerita töötamise registris 7– 12-aastaseid alaealisi ülemäära palju (vt täpsemat statistikat peatükist 6), on tööle lubamisele eelnev viie tööpäeva pikkune tähtaeg loa menetlemiseks piisav. Kuivõrd alaealiste töötingimusi ja töökeskkonda kontrollitakse jätkuvalt järelevalve käigus, sh juhtumi põhjal ehk konkreetsete vihjete või kaebuste alusel, on alaealiste õiguste kaitse tagatud sama tõhusalt kui enne. TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet eelnõuga muudetavale § 8 lõikele 3:  TLS-i § 8 lõige 5: „Tööinspektor on kohustatud pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud andmete saamist kontrollima, et töö ei ole alaealisele keelatud, alaealise töötingimused on seaduses sätestatud nõuetega kooskõlas ning alaealine soovib teha tööd.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna TLS-i § 8 lõige 5 osutab lõikele 3, milles on praegu sätestatud kümne tööpäeva pikkune Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaeg, samal ajal kui lõige 5 ei korda loamenetluse tähtaega, mis on juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega.  TLS-i § 8 lõige 6: „Tööinspektori nõusolekut 7–12-aastase alaealise tööle lubamiseks eeldatakse, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaeg on möödunud ja tööinspektor ei ole nõusoleku andmisest keeldunud.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna see ei sisalda konkreetset tähtaega Tööinspektsiooni antava loa menetlemiseks, mis on juba sätestatud TLS-i § 8 lõikes 3 ja mida lühendatakse eelnõukohase seadusega.  TLS-i § 115 lõige 1: „Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1– 4, §-s 7, § 8 lõigetes 1–3, 8 ja 9, § 28 lõike 2 punktides 9–10, § 29 lõigetes 3 ja 6, § 33 lõikes 1, §-s 43, § 432 lõigetes 1–3 ja 6, § 44 lõigetes 2, 3 ja 5–7, §-s 45, § 46 lõigetes 1–3 ja 5, § 47 lõigetes 2 ja 3, § 48 lõigetes 1–21, §-des 49–53, § 101 lõigetes 1–3, § 102 lõigetes 1 ja 2 ning § 113 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon.“ Seda sätet ei ole vaja muuta, kuna Tööinspektsioon teostab ka edaspidi riiklikku ja haldusjärelevalvet muu hulgas TLS-i § 8 lõikes 3 sätestatud nõude 8  täitmise üle, st selle üle, et tööandja ei lubaks 7–12-aastast alaealist tööle enne seadusega ettenähtud tähtaja möödumist alaealise registreerimisest töötamise registris. Eelnõu § 1 punktiga 5 asendatakse TLS-i § 54 lõikes 3 tekstiosa „55–58“ tekstiosaga „55, 57 ja 58“. Seega on TLS-i § 54 lõike 3 uus sõnastus järgmine: „Käesoleva seaduse §-des 55, 57 ja 58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspühi ja riigipühi.“ Kuivõrd eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mis näeb ette alaealisele töötajale 35 kalendripäeva pikkuse põhipuhkuse ja muudatuse kohaselt hakkaks edaspidi alaealistele kohalduma TLS-i § 55 järgne 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus, siis on vaja TLS-i § 54 lõikest 3 jätta välja viide §-le 56. Eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Kehtiva TLS-i § 56 kohaselt on alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 35 kalendripäeva. Samas on TLS-i § 55 kohaselt täisealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise tagajärg on see, et alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse pikkus lüheneb seitsme päeva võrra, seniselt 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale aastas. See tähendab, et ka alaealisele töötajale hakkab kohalduma TLS-i §-s 55 sätestatud põhipuhkuse reegel. Muudatusest hoolimata võib tööandja alaealise töötajaga sõlmida soodsama kokkuleppe põhipuhkuse kestuse kohta, nähes ette seaduses kehtestatud alammäärast pikema põhipuhkuse. Alaealiste töötajate suhtes kehtivate erisuste vähendamine muudab tööandja jaoks alaealise töölevõtmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks ning võib seeläbi suurendada tööandjate valmisolekut alaealisi tööle võtta. Kehtiv pikem iga-aastane põhipuhkus võib piirata alaealise võimalusi töökogemust omandada, kuna tööandjad eelistavad pigem töötajaid, kelles suhtes kohaldub vähem seadusest tulenevaid erisusi ja kelle töötingimused võimaldavad panustada võrdselt teistega. Muudatuse eesmärk on rakendada alaealiste töötajate suhtes võrdsuse printsiipi. Kooliealiste noorte senisest tagasisidest on ilmnenud, et alaealised ise soovivad tööelus täiskasvanutega võrdset kohtlemist, sh võrdsete töötingimuste rakendamist nende suhtes11. TLS-i sätete loetelu, mis sisaldavad viidet eelnõuga kehtetuks tunnistatavale §-le 56:  TLS-i § 54 lõige 3: „Käesoleva seaduse §-des 55–58 ettenähtud põhipuhkuse hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi.“ Seda sätet muudetakse eelnõu § 1 punktiga 5, sest eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks.  TLS-i § 66 lõige 1: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 ettenähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“ Seda sätet muudetakse eelnõu § 1 punktiga 7, sest eelnõukohase seadusega tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, jättes sellest välja viite §-le 56, kuna eelnõu § 1 punktiga 6 tunnistatakse TLS-i § 56 kehtetuks. Seega on TLS-i § 66 lõike 1 uus sõnastus järgmine: „Puhkusetasu käesoleva seaduse §-s 57 ette nähtud põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest hüvitatakse kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest.“ Kui kehtiva seaduse alusel hüvitatakse tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest tasutud puhkusetasu kuni seitsme kalendripäeva ulatuses riigieelarvest nii 11 Enne eelnõu koostamist, 30. aprillil 2025. aastal toimus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud, kus arutati muu hulgas alaealiste töötamise reeglite lihtsustamist ning huvirühmade ja ametiasutuste esindajad said jagada oma esmaseid mõtteid ja seisukohti alaealiste töötamise tingimusi leevendavate seadusmuudatuste kohta. Sotsiaalkindlustusameti esindaja märkis, et koolinoortelt saadud varasema tagasiside põhjal soovivad alaealised, et neid koheldaks tööelus võrdselt täiskasvanud töötajatega. 9 osalise või puuduva töövõimega kui ka alaealise töötaja puhul, siis TLS-i § 66 lõike 1 muutmise tulemusena makstakse tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest vaid osalise või puuduva töövõimega töötaja puhul, kuna eelnõukohase seadusega lühendatakse alaealise iga-aastane põhipuhkus 28 kalendripäevale TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise kaudu. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamine jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Kuni selleni kohaldub alaealiste suhtes 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus. 3.2. Eelnõu põhiseaduspärasuse analüüs Eelnõu § 1 punktide 2–4 põhiseaduspärasus Põhiõiguse riive Põhiseaduse (PS) § 29 lõike 1 esimese lause kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Sama lõike teine lause näeb ette, et seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS-i § 29 lõike 1 kaitse all on inimese õigus teostada end palgatöötajana12. PS-i § 29 lõike 1 kaitse all on iga tegevus, millega inimene teenib igapäevast elatist, millest tema äraelamine sõltub13. PS-i § 29 lõike 1 esimene lause hõlmab kõiki isikuid, kes saavad töist sissetulekut, sealhulgas alaealisi töötajaid. PS-i § 29 on mitmetahuline õigus, hõlmates nii isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse (PS § 29 lõige 1), kui ka õigust riigi positiivsele tegevusele selle vabaduse kindlustamisel (PS § 29 lõiked 3 ja 4). Eesti õiguskord peab soodustama inimeste igakülgset majanduslikku aktiivsust ja iseseisva äraelamise võimet. Riik tuleb appi siis, kui inimene mõne tunnustatud sotsiaalse riski tõttu jääb majanduselust välja.14 Teisisõnu peab seadusandja kaasa aitama, et inimesed saaksid olla vabalt valitud alal majanduslikult aktiivsed, tuleb välistada inimese valiku tegemise õiguse takistused, mis on muu hulgas seotud vanusega. Teatud olukordades tuleb võtta kasutusele ka positiivseid erimeetmeid.15 PS-i § 29 lõike 4 järgi on töötingimused riigi kontrolli all. Eestis teeb muret 15–24-aastaste noorte kõrge töötuse määr, mis ületab 2–3 korda üldist töötuse määra. Noored on tööturul üks ebasoodsamas olukorras olevatest rühmadest, kellel on piiratud võimalused tööturule siseneda ja seega ka töökogemust omandada. PS-i § 29 ei hõlma üksnes inimese kaitset riigi põhjendamatu sekkumise eest tegevusala, elukutse ja töökoha valiku tegemisel, vaid paneb riigile ka kohustuse toetada selle vabaduse tegelikku teostamist. Eelnõu § 1 punktidega 2–4 kavandatavad TLS-i muudatused ei mõjuta negatiivselt, st ei piira kuidagi alaealiste puhul PS-i § 29 lõike 1 esimese lausega tagatud õigust valida endale vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Vastupidi, need muudatused just soodustavad kõnealuse põhiõiguse teostamist, edendades noorte majanduslikku aktiivsust, töökogemuse omandamist ja tööga hõivatust (riigi positiivne tegevus), et ennetada noorte pikaajalist töötust tulevikus, mis võiks seada ohtu nende iseseisva äraelamise võime. Kuivõrd noorte töötus Eestis on EL-i kõrgemaid16, siis on riigil tegutsemiskohustus, st kohustus rakendada PS-i § 29 lõike 1 tagamiseks positiivseid erimeetmeid, mis toetaksid noorte tööturule sisenemist ja töökogemuse saamise võimalusi. Muudatustega ei kohustata alaealisi töötama ega töötama mingil kindlal 12 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/3. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm. vlj. 5. vlj. Tartu: Iuridicum 2020. 13 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/5. 14 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/2; RKPJKo 3-4-1-7-13, p 49. 15 Henberg, A., Muller, K. PSK § 29/8. 16 2024. aastal oli 15–24-aastaste noorte töötuse määr 19,1 protsenti, mis on kõrgem kui EL-i keskmine. 10 tegevusalal, elukutsel või töökohal, vaid luuakse lisavõimalusi neile noortele, kel on soov ja valmisolek teha eakohast tööd ja saada töökogemust. Alates seitsmendast eluaastast alaealisega mis tahes tegevusvaldkonnas tähtajalise töölepingu sõlmimise võimaldamine pereettevõttes laiendab alaealiste töötamise võimalusi, kuid ei too kaasa kohustust töötada (PS § 29 lõige 2). Alaealisega töölepingu sõlmimiseks peab olema nii alaealise tahteavaldus kui ka tema seadusliku esindaja nõusolek, vastasel korral on tööleping tühine (TLS-i § 8 lõige 1). Pereettevõttes töötamine annab noorele ka võimaluse alustada varakult pensionistaaži kogumist ja tutvuda lähemalt tööeluga ning tagab talle pereliikmete järelevalve all toetatud keskkonnas varase töökogemuse omandamise võimaluse. Selle muudatuse eesmärk, millega võimaldatakse alaealisel töötada koolivaheajal rohkem kui pool koolivaheaja kestusest, on pakkuda alaealistele senisest rohkem võimalusi (esimese) töökogemuse saamiseks. See muudatus mõjutab seega positiivselt PS-i § 29 lõike 1 esimeses lauses sätestatud põhiõiguse realiseerimist. Samuti soodustab kõnealuse põhiõiguse teostamist 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks nõutava Tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt viiele, mis võimaldab selles vanuserühmas alaealistel kiiremini tööle asuda. Lisaks toetab PS-i § 29 lõike 1 esimeses lauses tagatud põhiõigust kavandatav erand, mille kohaselt ei pea tööandja 7–12-aastase alaealise tööle lubamisele eelnevalt ootama viie tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest töötamise registris juhul, kui Tööinspektsioon on selle alaealise tööle lubamise kontrolli juba teinud ja andnud nõusoleku tema tööle lubamiseks. Selle erandi eesmärk on vähendada neid juhtumeid, kus näiteks noortemaleva ootenimekirjas olev alaealine võib jääda ilma (esimesest) töökogemusest üksnes seadusega ette nähtud nõude tõttu teha enne tööleasumist töötamise registri kanne ja oodata seejärel viie tööpäeva pikkuse menetlustähtaja möödumist. Kokkuvõttes on eelnõu § 1 punktidega 2–4 kavandatavad õigusnormid alaealistele soodsad, kuna lisakohustuste ja -piirangute asemel laiendatakse tööd teha soovivate alaealiste võimalusi töö tegemiseks (antakse võimalus teha pereettevõttes kerget tööd mis tahes tegevusvaldkonnas ja töötada koolivaheajal pikemalt ning tõhustatakse 7–12-aastaste alaealiste tööle lubamise menetlust), suurendades sellega alaealiste võimalusi saada töökogemust, mis omakorda parandab nende konkurentsivõimet tööturul ja aitab mõnevõrra ennetada noorte pikaajalist töötust. Riive on põhiõiguse ebasoodne mõjutamine17. Kuna praegusel juhul ei esine põhiõiguse riivet, ei ole vaja hinnata eelnõu § 1 punktidega 2–4 kasutusse võetavate abinõude legitiimset eesmärki ega nende proportsionaalsust PS-i § 11 mõttes. Eelnõu § 1 punkti 6 ja § 2 põhiseaduspärasus Põhiõigus, millesse sekkutakse (riive) PS-i § 28 lõike 1 järgi on igaühel õigus tervise kaitsele. PS-i § 28 lõige 1 kaitseb inimese vaimset ja füüsilist tervist ning sotsiaalset heaolu (esemeline kaitseala)18. TLS-i § 56 tunnistatakse kehtetuks, mis tähendab alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamist seitsme päeva võrra, s.o 28 kalendripäevale aastas (TLS-i § 55). TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamine riivab eelkõige PS-i § 28 lõikes 1 sisalduvat tervisepõhiõigust, mis on igaühe põhiõigus. Tervisepõhiõiguse riive õigustatuse hindamine Kuigi tervisepõhiõigus on kaalukas põhiõigus, mille realiseeritavus annab eeldused teiste põhiõiguste realiseerimiseks, ei saa sellele põhiõigusele automaatselt omistada suuremat kaalu 17 RKPJKo 3-4-1-1-02, p 12. 18 Henberg, A., Muller, K., Sarapuu A. PSK § 28/2. 11 kui mõnele teisele põhiõigusele19. Kui riivel on legitiimne eesmärk ja riive on selle saavutamiseks proportsionaalne, on riive põhiseaduspärane20. TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamisest tulenev riive on formaalselt põhiseaduspärane. Asudes kontrollima vaadeldava põhiõiguse materiaalset põhiseaduspärasust, tuleb esmalt leida riive legitiimne eesmärk. Riive legitiimne eesmärk TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise, st alaealise töötaja iga-aastase pikendatud põhipuhkuse erandi kaotamise eesmärk on luua alaealistele paremad võimalused omandada varast töökogemust ja kujundada tööharjumust seeläbi, et vähendatakse alaealistele töötajatele seadusega kohalduvaid erandeid, mis teeb tööandja jaoks alaealise töölevõtmise kokkuvõttes lihtsamaks ja võib seega suurendada tööandjate valmisolekut neid tööle võtta. Mõttekoja Praxis 2025. aastal korraldatud uuringust ilmneb, et alaealiste töötamisele seadusega seatud piirangud teevad tööandjatele alaealiste värbamise keeruliseks. Seega, mida vähem erandeid kohaldub alaealistele töötajatele, seda motiveeritumad peaksid olema tööandjad alaealisi tööle võtma, mis omakorda parandab alaealiste võimalusi töökogemuse saamiseks. Riive proportsionaalsus Järgmisena kontrollitakse, kas tervisepõhiõiguse riive, mis tuleneb TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamisest, vastab PS-i §-ga 11 paika pandud üldistele põhiõiguste kitsendamise piiridele, ehk teisisõnu, kas alaealiste töötajate iga-aastase pikendatud põhipuhkuse erandi kaotamine on proportsionaalne riivega soovitava legitiimse eesmärgi saavutamiseks. Põhiõiguse piirang on proportsionaalne, kui abinõu on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ilmselgelt ebasobiva või mittevajaliku abinõu korral on proportsionaalsuse kontrollimine järgmistel astmetel tarbetu.21 PS-i § 11 mõttes sobiv on abinõu, mis soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist22. Alaealise töötaja iga-aastase pikendatud põhipuhkuse erandi kaotamine on legitiimse eesmärgi – luua alaealistele paremad võimalused varast töökogemust omandada ja tööharjumust kujundada – saavutamiseks sobiv abinõu, kuna aitab kaasa alaealiste võimalustele (esimest) töökogemust omandada. TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamine on ka vajalik abinõu, kuivõrd puuduva sama eesmärgi saavutamiseks tõhusamad abinõud. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt legitiimse eesmärgi tähtsust23. TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamisega kaasnev tervisepõhiõiguse riive on mõõdukas. Põhiõiguse riive ei ole intensiivne, arvestades TLS-i kehtivaid sätteid, millega on kehtestatud töösuhte sõlmimisel eriline kaitse alaealistele. Nimelt näeb TLS alaealiste töötajate tervisepõhiõiguse kaitseks ette nii mõnedki piirangud alaealiste töötegemisele (kaitsenormid), mis tasakaalustavad pikendatud põhipuhkuse erandi kaotamist. Need hõlmavad muu hulgas nõudeid selle kohta, millist tööd, millises vanuses, kui mitu tundi päevas (koolipäeval ja koolivabal päeval) ja nädalas on lubatud teha, ületunnitöö keeldu, enne koolipäeva algust töötamise keeldu ning reegleid selle kohta, kuidas Tööinspektsioon kontrollib 7–12-aastase alaealise tööle lubamist (vt näiteks TLS-i §-d 19 Henberg, A., Muller, K., Sarapuu A. PSK § 28/8. 20 RKPJKo 3-4-1-7-13, p 42. 21 RKÜKo 3-2-1-143-03, p 20; 3-1-1-92-06, p 30. 22 RKÜKo 3-1-1-92-06, p 31. 23 RKKKo 3-1-3-10-02, p 30. 12 7 ja 8, § 43 lõiked 4–5, § 44 lõige 2, § 49 lõige 3). TLS-i tööd tegevate alaealiste kaitsenormid põhinevad omakorda direktiivil 94/33, Euroopa Liidu põhiõiguste hartal, Euroopa sotsiaalhartal, ÜRO lapse õiguste konventsioonil ja ILO konventsioonidel. Alaealiste töötajate põhipuhkuse lühendamine 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani on kooskõlas nii EL-i õiguse kui ka rahvusvahelise õigusega. Euroopa sotsiaalharta kohustab lepingupooli tagama, et alla 18-aastased töötajad saavad aastas vähemalt neli nädalat tasustatavat puhkust (artikli 7 lõige 7). TLS-i § 56 kehtetuks tunnistamise tulemusena kohaldub alaealistele edaspidi 28 kalendripäeva pikkune iga-aastane põhipuhkus, mis vastab Euroopa sotsiaalhartas sätestatud miinimumnõudele. Sotsiaalministeeriumi 2020. aastal tehtud kooliealiste noorte varase töökogemuse soodustamise analüüsist ilmnes, et alaealiste töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni, juuli), mil lõppeb kool, on 7–17-aastaste töötamise alguse haripunkt24. Praxise 2025. aasta uuringu kohaselt võetakse alaealisi enamasti ajutiselt tööle hooajaliselt suveperioodiks ja kooli kõrvalt töötamine on harvem. Üldjuhul töötavad noored kooli kõrvalt osaajaga25. Eelnev tähendab seda, et alaealine ei teeni üldjuhul kalendriaastas välja kehtiva seadusega ettenähtud 35 põhipuhkusepäeva. Kirjeldatud asjaolusid arvestades ei saa alaealiste töötajate iga-aastase põhipuhkuse lühendamist 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevani pidada tervisepõhiõiguse intensiivseks riiveks, kuna alaealised ei tööta üldjuhul sellises mahus, mis võimaldaks pikendatud põhipuhkuse täielikku kasutamist. Tervisepõhiõigusega seotud riigi kohustuste ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et sotsiaalsete põhiõiguste maht sõltub riigi majanduslikust olukorrast ja sotsiaalsete õiguste tagamisel on seadusandjal avar diskretsiooniõigus26. Teisisõnu, seadusandjal on ulatuslik otsustusõigus, kuidas tagada inimeste tervisepõhiõiguse kaitse. Samas piirab Riigikogu vaba otsustusõigust sotsiaalsete põhiõiguste ümberkujundamisel õiguspärase ootuse põhimõte. Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik.27 Õiguspärase ootuse printsiibi järgi saab eeldada, et isiku suhtes rakendatavat normi ei muudeta normi kehtivuse perioodil isikule ebasoodsamaks. Normi isiku suhtes rakendatavus aga eeldab, et isik on asunud neid õigusi realiseerima või teinud ettevalmistusi (nt kandnud kulu) tähtajaliselt kehtestatud normi jätkuva kehtivuse eeldusel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium sedastas 2. detsembri 2004. aasta otsuses28 järgmist: õiguspärase ootuse põhimõte ei tähenda, et isikute õiguste piiramine või soodustuste lõpetamine on üldse lubamatu. Õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtiva regulatsiooni kivistamist – seadusandja võib õigussuhteid vastavalt muutunud oludele ümber kujundada ning sellega paratamatult halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda. Otsus selle kohta, milliseid reforme läbi viia ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega eelistada, on seadusandja pädevuses. Eelnev kinnitab seadusandja õigust muuta isiku suhtes rakendatavat normi isikule ebasoodsamaks. Ebasoodsamaks muutmine aga ei tohiks toimuda juhul, kui seadusega kehtestatakse tähtajaline õigus ja isik on vastavat õigust asunud realiseerima. Kõnesoleval juhul ei ole alaealistele kohalduv pikem iga-aastane põhipuhkus tähtajaline õigus. Arvestades iga- 24 Sotsiaalministeerium. 2020. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas, lk 21. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas.pdf. 25 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 75–76. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel_0.pdf. 26 Henberg, A., Muller, K., Sarapuu A. PSK § 28/10; RKÜKo 3-4-1-12-10, p 58. 27 RKPJKo III-4/A-5/94. 28 RKPJKo 3-4-1-20-04. 13 aastase põhipuhkuse kalendriaastapõhist arvestust ning seda, et puhkuste ajakavad koostatakse kalendriaasta esimese kvartali jooksul ja tehakse töötajatele teatavaks hiljemalt 31. märtsil, ei rakendu muudatus poole aasta pealt, vaid järgmise kalendriaasta (2027. aasta) alguses, millega tagatakse õiguspärase ootuse põhimõtte järgimine. Ühtlasi tagab regulatsiooni mõõdukust ja vähendab liigseid tagajärgi võimalus leppida poolte soovi korral kokku pikemas põhipuhkuses kui seadus minimaalselt nõuab. Lõppjäreldus Eelnevat kokku võttes saab öelda, et eelnõuga kavandatavad muudatused ei too alaealiste puhul kaasa ebaproportsionaalset riivet tervisepõhiõigusele, kuna kasutusse võetaval abinõul on legitiimne eesmärk ja abinõu on proportsionaalne legitiimse eesmärgi suhtes. Seega on riive tervisepõhiõigusele kooskõlas PS-iga. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse Eesti õiguses kasutusele termin „pereettevõte“. Kuna see on EL-i autonoomne õigusmõiste ja direktiivi 94/33 artikli 2 lõike 2 punkt b ei anna õigust sisustada seda mõistet riigisiseses õiguses, ei määratleta terminit „pereettevõte“ ka siinses eelnõus. Täpsemalt on „pereettevõtte“ terminit selgitatud eelnõu § 1 punkti 2 selgituses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus sisalduv üks seadusemuudatus (eelnõu § 1 punkt 2) on seotud Euroopa Liidu aktiga: nõukogu direktiiviga 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl29, mille artikli 2 lõike 2 punkt b annab liikmesriikidele võimaluse lubada noori alates seitsmendast eluaastast pereettevõttesse tööle ka muudesse tegevusvaldkondadesse väljaspool kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevust. Eelnõukohase seadusega nähakse ette võimalus sõlmida pereettevõttes 7–17-aastase alaealisega tähtajaline tööleping kerge töö tegemiseks § 7 lõike 4 teises lauses ja lõikes 41 sätestatud tegevusvaldkonna piiranguid kohaldamata. See muudatus lähtub otseselt Euroopa Liidu õigusest ning on sellega kooskõlas. 6. Seaduse mõjud Seaduse jõustumise korral võib eeldada järgmisi mõjusid: sotsiaalset mõju, majanduslikku mõju ja mõju riigiasutuste töökorraldusele. Muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri, sporti; riigikaitset ja välissuhteid; siseturvalisust ega keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 6.1. Sotsiaalne ja majanduslik mõju Muudatustega kaasneb mõju tööturule ja töökeskkonnale: suureneb tööandjate paindlikkus ja paranevad võimalused alaealisi töötajaid tööle võtta, väheneb halduskoormus ja paraneb tööjõu kättesaadavus, eriti hooajatöödeks. See omakorda loob lastele ja noortele võrdsed võimalused olla tööelus varakult kaasatud – paranevad alaealiste võimalused osaleda tööturul, mis võimaldab rohkematel lastel ja noortel varakult tutvuda tööeluga ning saada töökogemus, mis toetab ka nende hilisemat karjääri- ja tööoskuste arengut. Seega on mõju sihtrühmaks kaks osapoolt: tööandjad ja alaealised. 29 EÜT L 216, 20.08.1994, lk 12–20. 14 Sihtrühm 1: tööandjad Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt jäi 13–16-aastaseid alaealisi30 palganud tööandjate arv perioodil 2021–2023 vahemikku 2500–270031. Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal ettevõtete koguarv ca 156 200. Seega moodustavad alaealisi palganud ettevõtted ca 1,7% kõikidest ettevõtetest. Varasema Sotsiaalministeeriumi analüüsi32 kohaselt oli 2018. aastal 7–17-aastaseid lapsi ja noori palganud ettevõtete arv 3800, mis moodustas kõikidest sama aasta ettevõtetest 4,2%. Tõenäoliselt jääb ka praegu ettevõtete arv, kes alaealisi palkavad, alla 5% kõikidest ettevõtetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm väike. Praxise analüüsi kohaselt on 13–16-aastaseid palganud tööandjatest 47% kuni 10 töötajaga ettevõtted, 34% on 10–49 töötajaga ettevõtted ning üle 49 töötajaga ettevõtteid on 19%. Kõige suurem osa nendest ettevõtetest tegutseb majutus- ja toitlustusvaldkonnas (25%), järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (14%) ning töötlev tööstus (11%). Koolivaheaegadel lubatud töötamise perioodide pikendamise positiivne mõju tööandjatele on suurem paindlikkus hooajatööde korral ning võimaliku tööjõupuuduse leevendamine suvisel ajal. Praxise analüüsi tarbeks tehtud intervjuudest tööandjatega selgus, et enamik tööandjaid ongi alaealisi palganud peamiselt suvehooajal. Tööjõu järelkasvu koolitamise vajadus ja soov pakkuda noortele esmast töökogemust on peamised argumendid noorte värbamisel. Seega aitab koolivaheaegadel töötamise aja pikendamine tööandjatel paremini katta hooajalist tööjõuvajadust, pakkudes samal ajal noortele väärtuslikku töökogemust ja võimalust tulevikus ettevõtte püsivaks tööjõuks saada. Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt viiele võimaldab selles vanuserühmas alaealiste kiiremat töölevõtmist (eriti hooajatöödele) ja vähendab tööjõu planeerimise viivitusi. Lisaks nähakse ette erand, mille kohaselt ei pea tööandja enne alaealise tööle lubamist ootama viie tööpäeva möödumist alaealise registreerimisest töötamise registris juhul, kui Tööinspektsioon on selle alaealise puhul konkreetse tööandja juurde tööle lubamise kontrolli juba teinud ja andnud nõusoleku tema tööle lubamiseks. See erand võimaldab eelkõige noortemaleva korraldajatel võtta kiirelt ja operatiivselt tööle ootenimekirjas oleva 7–12-aastase alaealise olukorras, kus mõni malevasse vastu võetud noor loobub osalemisest vahetult enne töö algust. Samuti vähendab kõnealune muudatus noortemaleva korraldajate halduskoormust seeläbi, et võimaldab neil esitada Tööinspektsioonile ühekorraga tervikliku nimekirja võimalikest töötajatest (malevlastest), sealhulgas ootenimekirjas olevate potentsiaalsete töötajate andmed. 7–12-aastasi tööle võtvate tööandjate arv kogu tööandjate sihtrühmaga võrreldes on marginaalne (alla 50 ettevõtja aastas). Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine muudab alaealiste töölevõtmise tööandjale mõnevõrra soodsamaks ja paindlikumaks. Esiteks, tööandjal väheneb asendamise vajadus alaealise töötaja põhipuhkuse ajaks, kui alaealine kogu ettenähtud 28-kalendripäevase põhipuhkuse aasta jooksul välja võtab. Teiseks, alaealise töötajaga töösuhte lõppedes väheneb tööandja jaoks eelkõige lühemate töösuhete korral aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse päevade hüvitamise kulu. 28-kalendripäevase põhipuhkuse korral koguneb töötamise ajal vähem puhkusepäevi (ca 2,3 põhipuhkuse päeva ühes kuus) kui 35-päevase põhipuhkuse korral (ca 2,9 põhipuhkuse päeva ühes kuus). Näide: töösuhe kestis 01.01.2026–31.03.2026. Töötajale kohaldub kehtiva korra kohane 35-kalendripäevane põhipuhkus. Töötaja ei kasutanud töösuhte jooksul ühtegi põhipuhkuse päeva. Tööandja peab sellele töötajale töösuhte lõppedes hüvitama 30 Praxise analüüs keskendus 13–16-aastaste vanuserühmale. Analüüsi kohaselt oli kuni 12-aastaseid töötavaid alaealisi kõikidest töötavatest 7–17-aastastest alaealistest 2021.–2023. aastal 1–2%, 13–16-aastaseid 63–64% ning 17-aastaseid 35%. 31 Praxis. 2025. Alaealiste toetamine töökogemuse omandamisel. Lõpparuanne, lk 29. 32 Sotsiaalministeerium. 2020. Analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas, lk 23. 15 8,6 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 35 = 8,6). Muudatuse jõustumise järel peab tööandja sellele töötajale hüvitama 6,9 päeva kasutamata põhipuhkust (90 / 365 × 28 = 6,9). Muudatuse jõustumine 2027. aasta 1. jaanuaril vähendab tööandjate halduskoormust, vältides vajadust muuta poole kalendriaasta pealt 2026. aastaks juba koostatud puhkuste ajakavasid ja võimaldades arvestada uue põhipuhkuse kestusega (28 kalendripäeva) puhkuste ajakavade koostamisel alates järgmise kalendriaasta algusest. 7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise lubamine võimaldab seaduslikult kaasata pere lapsed neile jõukohastesse töödesse. Juba praegu panustavad alaealised lapsed oma pereettevõtte tegevusse ning see on loomulik osa nende igapäevaelust, kuid pereettevõtted riskivad seeläbi väärteomenetluse algatamisega enda suhtes, kui 7–12-aastane laps töötab muul tegevusalal kui kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevus. Kokkuvõttes on kõiki muudatusi arvestades mõjutatud sihtrühm võrreldes kõikide tööandjatega väike, puudutades pigem üksikute sektorite tööd, kus alaealised rohkem töötavad. Mõju avaldumise sagedus nendele ettevõtetele on keskmine, sest kokkupuude alaealiste töötajatega on peamiselt hooajatöö iseloomust tingituna peamiselt suvevaheaegadel, aga mitte igapäevane. Mõju ulatus on keskmine, kui tööandjad võivad olla rohkem motiveeritud alaealisi palkama, kuid eeldatavasti ei kaasne muudatustega tööandjatele kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Kokkuvõttes saab muudatuste mõju tööandjatele hinnata keskmiseks. Sihtrühm 2: lapsed ja noored vanuses 7–17 Mõttekoja Praxis avaldatud analüüsi kohaselt töötas 2023. aastal Eestis 18 752 noort vanuses 7–17, mis moodustab umbes 11% samavanustest noortest. Seega mõjutab muudatus keskmise suurusega sihtrühma. Nii Praxise kui ka Sotsiaalministeeriumi analüüsid näitasid, et alaealistest töötavad enim 16–17-aastased, tüdrukud (Praxise uuringu kohaselt 56–58% töötajatest) ning Põhja-Eestis elavad noored, kus ka elab enim noori. Samas on kõige suurem töötavate noorte osakaal kõigist selle vanusegrupi noortest hoopis Lääne-Eestis ning madalaim Kirde-Eestis. 13–16-aastased töötavad kõige sagedamini lihttööliste ning teenindus- ja müügitöötajatena. Koolivaheajal lubatud töötamise perioodi pikendamine võimaldab koolivaheajal töötada soovivatel noortel endale ise sissetulekut teenida ja saada rohkem töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüs varase töökogemuse soodustamiseks kooliealiste noorte seas näitas, et laste ja noorte töötamine on hooajaline ja kontsentreeritud suveperioodile – suve algus (juuni ja juuli), mil lõppeb kool, on 7–17-aastaste noorte töötamise alguse haripunkt. 7–17-aastastel alaealistel pereettevõttes töötamise võimaldamine soodustab laste ja noorte varajase töö- ja ettevõtluskogemuse omandamist turvalises keskkonnas. Sotsiaalministeeriumi analüüsi käigus koolinoorte seas tehtud ankeetküsitlus näitas, et sageli saavad noored esimese töökogemuse mitteametlikult töötades ja tehes seda kas perekonnaliikmete või tuttavate juures. Seega soosib muudatus juba levinud praktikat. Enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist Tööinspektsiooni antava loa menetlemise tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt viiele võimaldab noortel kiiremini tööle asuda. Sellest üldreeglist nähakse ette erand, mis võimaldab tööandjal lubada nimetatud vanuses alaealise tööle ka ilma enne töötamise registris registreerimata ja seejärel viit tööpäeva ootamata, juhul kui tööandja on esitanud Tööinspektsioonile TLS-i § 8 lõike 4 kohased andmed juba varem (enne töötamise registri kannet), tööinspektor on selle alaealise kohta tööle lubamise kontrolli teinud ja andnud tema tööle lubamiseks nõusoleku. See erand on eelkõige asjakohane noortemaleva puhul ja vähendab neid juhtumeid, kus maleva ootenimekirjas olev noor võib jääda ilma (esimesest) töökogemusest üksnes seadusega ette nähtud nõude tõttu teha enne kanne 16 töötamise registris ja viie tööpäeva pikkuse menetlustähtaja tõttu, mille möödudes võib olla malev juba lõppenud. Tööinspektsiooni andmetel on 7–12-aastaste töötavate noorte arv kogu alaealiste sihtrühmas väga väike, jäädes 1% piiresse kõikidest alaealistest. Keelduvaid otsuseid alaealise tööle lubamise kohta on tehtud üksikjuhtudel ja enamasti ei ole alaealise tööle mitte lubamise põhjus puudutanud töö sisu. Alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestuse lühendamine võib suurendada tööandjate motivatsiooni alaealisi tööle võtta, mis omakorda suurendab alaealiste võimalusi saada töökogemust. Sotsiaalministeeriumi analüüsi kohaselt on 38% mittetöötavatest noortest otsinud tööd, kuid ei ole sobivat tööd leidnud, ning 16% on tööd otsinud, kuid neid ei ole tööle võetud. 2025. aastal maksis Sotsiaalkindlustusamet (SKA) kasutamata jäänud puhkusepäevade eest puhkusetasu hüvitist 2298 alaealise kohta (1031 poissi ja 1267 tüdrukut). Sihtrühm on väike, kuna alaealiste töötamine on valdavalt lühiajaline ning iga-aastast põhipuhkust ei jõuta täielikult ära kasutada. Muudatuse jõustumine 2027. aasta 1. jaanuaril väldib olukorda, kus alaealise töötaja iga-aastase põhipuhkuse kestus muutuks poole kalendriaasta pealt. Ebasoovitavate mõjude risk. Alaealiste töötajate iga-aastase põhipuhkuse lühendamine ning koolivaheaegadel lubatud töötamise aja pikendamine tähendab potentsiaalselt noortele lühemat aega puhkamiseks ja taastumiseks, mis võib suurendada terviseprobleemide tekkimise riski, vähendada õppimisvõimet ja üldist heaolu. Kuna alaealiste töötajate seas ning ka noorte seas, kelle eest SKA 2025. aastal puhkusetasu hüvitas, on tüdrukuid veidi rohkem kui poisse (55% vs. 45%), mõjutab kirjeldatav ebasoovitavate mõjude risk enam tüdrukuid kui poisse. Risk on siiski minimaalne, kuna muudatuse järel on tagatud, et noortele peab jääma piisavalt puhkeaega. Tööinspektsiooni loamenetluse tähtaja lühendamine võib tähendada, et Tööinspektsioonil ei jää piisavalt aega veendumaks, et alaealise töötingimused vastavad seaduses sätestatud nõuetele, mistõttu võib laps asuda tööle talle sobimatutesse tingimustesse. Arvestades seda, et loamenetlusi on võrdlemisi vähe (st Tööinspektsiooni koormus nende menetlemisel ei ole suur) ning sisulisi puudusi ei ole senises praktikas üldjuhul esinenud, on riski realiseerumise tõenäosus minimaalne. Kuna muudatuste tulemusena võib oodata alaealiste tööhõive kasvu, võib ebasoovitava mõjuna suureneda ka alaealistega juhtuvate tööõnnetuste arv. Seni on alaealistega toimunud väga vähe tööõnnetusi (2024. aastal kaheksa ja 2023. aastal 18 ehk kuni 0,5% kõikidest tööõnnetustest33) ning valdav osa tööõnnetustest on kergemad haavad või pindmised vigastused (nt noaga näppu lõikamine). Muudatuste tulemusena ei vähene tööandja kohustused tagada alaealisele töötajale ohutu töökeskkond ega Tööinspektsiooni järelevalve alaealiste töötingimuste üle, kuid tööõnnetuste vältimiseks tuleb tööandjal alaealistele nende vähese töökogemuse tõttu enam tähelepanu pöörata. Seega ei suurenda muudatus ebaturvaliste töökohtade riski. Kokkuvõttes suurendavad kavandatavad muudatused alaealiste võimalusi saada väärtuslikku töökogemust, mis võib toetada nende edasist töökarjääri. Mõju sihtrühm on keskmise suurusega. Mõju ulatus on keskmine, sest muudatused avardavad alaealiste võimalusi töötada ning teenida sissetulekut, kuid muudatustega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna lapsed ja noored töötavad eelkõige hooajaliselt. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on muudatuste mõju sihtrühmale keskmine. 33 Tööinspektsiooni avaandmed, Tööõnnetused 2023-2024. 17 6.2. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Sihtrühm: Tööinspektsioon 2023. aasta jooksul läks Tööinspektsiooni andmetel 7‒12-aastaseid lapsi tööle 246. Kõikide tööle soovijate töötingimused vastasid seaduses sätestatule, mistõttu ühtegi keelduvat otsust ei olnud vaja teha34. Tööinspektsiooni antava loa menetlemine on praegu ühe tööinspektori vastutusalas. 7–12-aastaste tööle lubamisele eelneva kontrolli kohta on veel teadmised kahel Tööinspektsiooni järelevalveametnikul, kes täidavad seda ülesannet vastutava ametniku äraoleku korral. Loamenetluse tähtaja lühendamine kümnelt tööpäevalt viiele vähendab alaealise tööle lubamise otsuse tegemise aega, mis võib muuta Tööinspektsiooni senise töökorralduse ja planeerimise keerulisemaks, seda eriti puhkuste perioodil või töötajate haigestumise korral. Seega nõuab muudatus Tööinspektsioonilt kohanemistegevusi, et tööaja planeerimine kohandada uuele korrale vastavaks. Taotluste arv on siiski väike (115 taotlust 2023. aastal ning 88 taotlust 2024. aastal), üldjuhul koondunud suve-eelsesse perioodi (valdav osa taotlusi on seotud suvemalevatega) ning loamenetluse protsess on Tööinspektsioonil välja töötatud. Lühem menetlustähtaeg parandab tööandjate jaoks menetluse kiirust ja suurendab teenuse kasutajate rahulolu. Sihtrühm: Sotsiaalkindlustusamet Eelnõukohaste muudatuste jõustumisel ei pea riik enam alaealise töötaja puhul riigieelarvest hüvitama tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest töötajale tasutud puhkusetasu, sest alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus lüheneb 28 kalendripäevale aastas. Osalise või puuduva töövõimega töötaja või alaealise töötaja pikendatud iga-aastase põhipuhkuse (seitsme lisanduva kalendripäeva) eest ette nähtud puhkusetasu hüvitis on eraldiseisev hüvitise liik SKA menetletavate väljamaksete hulgas. Kavandatud muudatuste jõustumise korral ei pea SKA enam menetlema alaealiste töötajate põhipuhkuse hüvitisi 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust ületava osa eest. 2025. aastal oli SKA andmetel hüvitise saajate arv 2298 alaealist 338 ettevõtjast. Riigieelarve kulu oli 65 400 eurot. SKA toetuste ja hüvitiste koguportfelliga võrreldes (SKA 2024. aasta eelarve oli 4,47 miljardit eurot) on tegu väikesemahulise meetmega. SKA teenuste portfell muutub küll lihtsamaks, kuid töökoormuse vähenemine on marginaalne ning mõju ulatus ja sagedus SKA-le väikesed. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk, et teenuse muutumine põhjustab tööandjate seas segadust, kuid see on ajutine ning muutunud seadusega aitab kohaneda teavitamine. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikule omavalitsusele tegevusi ega eeldatavaid kulusid. Kuna seadusega tunnistatakse kehtetuks TLS-i § 56, mille tagajärjel lüheneb alaealise töötaja iga-aastane põhipuhkus seitsme kalendripäeva võrra, ning muudetakse TLS-i § 66 lõiget 1, mille kohaselt makstakse edaspidi tööandjale puhkusetasu hüvitist riigieelarvest üksnes osalise või puuduva töövõimega töötaja eest, suurenevad riigieelarve tulud, sest riik ei pea enam hüvitama riigieelarvest tööandjale 28 kalendripäeva pikkust põhipuhkust kuni seitse kalendripäeva ületava osa eest alaealisele töötajale tasutud puhkusetasu. 34 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. 18 Tabel 1. Riigieelarve kulude kokkuhoiu prognoos aastateks 2026–2029 (alaealise töötaja põhipuhkuse tasu hüvitamine)35 2026* 2027 2028 2029 43 000 77 000 81 000 85 000 * Arvutused on tehtud eeldusel, et seadusmuudatused jõustuvad 2026. aasta juunikuus. Olenevalt kavandatavate muudatuste tegelikust jõustumise ajast võib muutuda kulude kokkuhoiu prognoos 2026. aasta kohta. 8. Rakendusaktid Seaduse vastuvõtmiseks ja jõustumiseks ei ole vaja vastu võtta uusi rakendusakte. Seaduse vastuvõtmise korral on vaja muuta tervise- ja tööministri 28. novembri 2016. aasta määruse nr 62 „Riigieelarvest hüvitatava puhkusetasu ja keskmise töötasu maksmise kord ja hüvitamise taotluse andmete loetelu“ (RT I, 24.03.2022, 5) § 1 punkti 1 ja § 2 lõikeid 1 ja 4 selles osas, mis puudutab viidet TLS-i §-le 56 ja alaealise puhkusetasu arvutamist 28- kalendripäevast põhipuhkust ületava puhkuseosa eest (eelnõu kavand lisatud seletuskirjale, lisa 1). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud eelnõu § 1 punktiga 6 kavandatav muudatus (§ 56 kehtetuks tunnistamine). Kavandatud muudatused ei sisalda kohustusi ega nõudeid, millega kohanemiseks oleks vaja ette näha pikemat üleminekuaega. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise ettevalmistamiseks korraldati 30. aprillil 2025. aastal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis ümarlaud. Ümarlaual arutati alaealiste töötamise tingimuste lihtsustamist, tutvustati noorte esimese töökogemuse saamise võimalusi ning käsitleti küsimust, kas olemasolevad meetmed noorte esimese töökogemuse saamiseks on piisavad või on vaja võtta uusi meetmeid. Ümarlaual osalesid noorte, töötajate, tööandjate ja riigiasutuste esindajad, kes vahetasid mõtteid alaealiste töötamist reguleerivate piirangute ja võimalike muudatuste üle. Pärast kohtumist anti ümarlaual osalenutele võimalus esitada ka kirjalikult ettepanekuid ja kommentaare, et nende abil paremini kaardistada eri huvirühmade seisukohti eelnõu koostamise protsessis. Huvirühmade tagasiside eelnõu ettevalmistamisele on olnud valdavalt positiivne – alaealiste töötamise tingimuste mõistlikku leevendamist peetakse vajalikuks sammuks, mis kinnitab vajadust eelnõuga edasi liikuda. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (toimik 25-1105) Justiits- ja Digiministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Lastekaitse Liidule, Eesti Pereettevõtjate Liidule, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidule, Eesti HR Seltsile, Eesti Personalijuhtumise Ühingule PARE, Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile ja Õiguskantsleri Kantseleile. 35 Allikas: Sotsiaalkindlustusameti suveprognoos 06.08.25 ja MKM-i arvutused. 19 Eelnõu kohta olid märkused Haridus- ja Teadusministeeriumil, Justiits- ja Digiministeeriumil, Sotsiaalministeeriumil, Eesti Kaubandus-Tööstuskojal, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidul, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal, Eesti Ametiühingute Keskliidul, Eesti Tööandjate Keskliidul, Tööinspektsioonil, Tervise Arengu Instituudil, Lastekaitse Liidul, Eesti Õpilasesinduste Liidul, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul. Eelnõu kohta esitatud märkustega arvestamise või mittearvestamise kohta on toodud ülevaade seletuskirja lisas 2. Algatab Vabariigi Valitsus … ………………… 2026. a 20