Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine

MÄÄRUS 16.02.2026 nr 6 Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmine Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruses nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõna „inimene“ sõnaga „isik“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 lõike 3 punktis 3 asendatakse tekstiosa „vastuvõtmist, rakendamist ning õpetamist“ tekstiosaga „vastuvõtmist ja rakendamist, parimaid seire- ja kontrollitavasid käsitleva teabe arvessevõtmist, et vähendada süsteemi rikke ohtu ning käitisesse paigaldatud seadmete vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ja kontrollimist; esitatakse käitise seadmete loetelu ning seadmete seisundi seire ja kontrollimise strateegia ja metoodika ning kirjeldatakse sobivaid järelmeetmeid ja vajalikke vastumeetmeid“; 3) paragrahvi 3 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „puudujääke“ tekstiosaga „, kusjuures see menetlus hõlmab ka tulemuslikkuse näitajaid nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad või muud asjakohased näitajad“; 4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) asjaomaste aruande koostamises osaleva organisatsiooni nime.“; 5) paragrahvi 4 lõike 5 punktis 2 ja § 5 lõike 3 punktis 4 asendatakse sõnad „varajase hoiatuse“ sõnaga „ohuteavituse“; 6) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja peavad õnnetuse korral viivitamata teavitama ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid. Väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid teavitab Päästeamet.“; 7) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Õnnetusest teavitamiseks kasutatav ohuteavituse süsteem peab lähtuma ohu liigist ja õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute arvust ning tagama õnnetuse korral kõigi ohustatud isikute teavitamise. (4) Ohuteavituse süsteem peab olema ohtu arvestades asjakohane ja kasutusvalmis. Kui suurõnnetuse ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte käitaja kasutab ohust teavitamiseks oma sireeniseadmeid, tagab ettevõtja, et seadmed on töökorras ja regulaarselt testitud. Ettevõtja teavitab vähemalt kümme päeva enne seadme testimist sellest Häirekeskust ja kohaliku omavalitsuse üksust, kes omakorda teavitab mõjupiirkonda jäävaid isikuid.“. § 2. Määruse § 1 punkt 7 jõustub 1. jaanuaril 2027. a. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  13.02.2026 Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ (edaspidi määrus nr 18) muutmise määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 8 ja § 24 lõike 6 alusel. Määruse muutmise peamine põhjus on Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) poolt 16. detsembril 2024. a Eestile rikkumismenetluses nr 2020/2117 saadetud põhjendatud arvamus, milles komisjon leiab, et Eesti ei ole nõuetekohaselt üle võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL1 ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi Seveso III direktiiv). Eelnõu eesmärk on täpsustada määruse nr 18 sätteid, millega on Eesti riigisisesesse õigusesse üle võetud Seveso III direktiiv. Eelnõukohase määrusega ühtlustatakse määruses nr 18 kasutatavaid termineid, et tagada õigusselgus ja kooskõla Seveso III direktiiviga. Lisaks täpsustatakse, et ohuteavituse süsteem peab olema asjakohane ja alati kasutusvalmis, sealhulgas tuleb õnnetuse mõjupiirkonna elanikke sireeniseadmete testimisest teavitada kohaliku omavalitsuse üksuse kaudu vähemalt kümme päeva varem, et vältida väärinfo levikut ja paanika tekkimist. Ka riiklike sireeniseadmete testimisel toimub eelteavitus ja seadmete käivitamisel ohu olukorras saadetakse õnnetuse mõjupiirkonna elanikele kas SMS-teavitus või muu ohuteavitus. Halduskoormus suureneb mõningal määral neil ettevõtjatel, kellel on oma sireeniseadmed ja kes peaksid nüüdsest tegema nende testimisel tihedamat koostööd kohaliku omavalitsusega, et õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid eelteavitada. Eelteavitamise eesmärk on vältida väärinfo levimist ja ülemäärase ärevuse tekitamist. Kasvava halduskoormuse tasakaalustamiseks muudetakse leebemaks õnnetusest teavitamise korraldust. Edaspidi on suurõnnetuse ohuga ettevõtete (edaspidi SOE) ja ohtlike ettevõtete (edaspidi OE) käitajad kohustatud õnnetusest teavitama üksnes ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses viibivaid isikuid, samas kui laiem teavitamine õnnetuse mõjupiirkonnas jääb Päästeameti ülesandeks. Lisaks võimaldatakse ettevõtjatel tulevikus kasutada riiklikku ohuteavituse süsteemi EE- ALARM (edaspidi EE-ALARM), mistõttu ei pea käitajad ise looma või ülal pidama, sh testima kalleid paralleelsüsteeme piirkondades, kus juba toimib riiklik teavitamise süsteem, mida saab kasutada suurõnnetustest kiireks teavitamiseks. Ettevõtjad ei saa küll ise käivitada riiklikke 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL, 4. juuli 2012, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohtaEMPs kohaldatav tekst 1 sireene või muid EE-ALARM-i komponente, kuid saavad teha ettepaneku teavituse käivitamiseks. 2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusohutuse nõunik Maris Raudsepp (e-post [email protected], tel 5360 1318). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise analüüsi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e- post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected]). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Komisjon algatas 2020. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 alusel Eesti Vabariigi suhtes rikkumismenetluse nr 2020/2117, leides, et Eesti ei ole täielikult ja korrektselt üle võtnud teatud Seveso III direktiivi sätteid. Rikkumismenetluses tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks täpsustatakse eelnõukohase määrusega SOE ja OE käitajatele kehtestatud nõudeid. Määrusega nr 18 on kehtestatud nõuded ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kohustuslikele dokumentidele, sealhulgas teabelehele, riskianalüüsile, ohutuse tagamise süsteemi kirjeldusele, ohutusaruandele ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanile, ning nende koostamisele. Määrusega on kehtestatud ka nõuded avalikkusele edastatavale teabele ning õnnetusest teavitamisele. Määruse nr 18 eesmärk on tagada, et ohtlike kemikaalidega tegelevad ettevõtjad rakendaksid tõhusaid ohutusmeetmeid, koostaksid asjakohaseid dokumente ning teavitaksid avalikkust ja pädevaid asutusi võimalikest ohtudest ja õnnetustest, et kaitsta inimeste elu, tervist, vara ja keskkonda. Muudatustega, mis on seotud rikkumismenetluses tuvastatud puuduste kõrvaldamisega, ei sätestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid. Muudatused on tehnilised ja suurendavad õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust. Ülejäänud muudatused tulenevad kahest õigusaktist: 12. oktoobril 2025 jõustunud hädaolukorra seaduse muudatused, mis sätestavad viivitamatu ohuteate edastamise nõuded, ning 13. detsembril 2025 jõustunud kemikaaliseaduse muudatused, millega kehtestatakse otsese teavitamiskohustuse asemel õnnetusest teavitamise korraldamise kohustus. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimene paragrahv koosneb seitsmest punktist. Eelnõu § 1 punkt 1 – sõna „inimene“ asendamine sõnaga „isik“ Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117) esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse. Komisjon leiab, et Eesti ei ole üle võtnud Seveso III direktiivi artikli 14 lõike 2 teise lõigu teisest lausest tulenevat kohustust edastada teavet kõigile üldkasutatavate hoonete ja alade kasutajatele ning naaberkäitistele, mida suurõnnetus võib mõjutada. 2 Komisjoni etteheidetud puuduse kõrvaldamiseks asendatakse määruses nr 18 läbivalt sõna „inimene“ sõnaga „isik“ vastavas käändes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse 2. osa defineerib Eesti õiguses kasutatava termini „isikud“, sealhulgas terminid „füüsilised isikud“ ja „juriidilised isikud“. Asendades määruses nr 18 sõna „inimene“ sõnaga „isik“, on üle võetud Seveso III direktiivi artikli 14 lõikest 2 tulenev kohustus edastada teavet lisaks potentsiaalselt mõjutatud piirkonnas elavatele inimestele ka üldkasutatavate hoonete ja alade kasutajatele, sealhulgas koolidele ja haiglatele, ning naaberkäitistele, mida suurõnnetus võib mõjutada. Kõnesolevas eelnõus tähistab termin „isik“ nii füüsilisi kui ka juriidilisi isikuid. Pärast määruse nr 18 täiendamist on Eesti õigus kooskõlas Seveso III direktiivi artikli 14 lõikega 2. Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid. Eelnõu § 1 punkt 2 – ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus (määruse nr 18 § 3) Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117) esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse. Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkt iii sätestab töökorralduslikud meetmed, mida ohutuse juhtimise süsteemis tuleb käsitleda. Komisjon leiab, et Eesti ei ole Seveso direktiivi III lisa punkti b alapunkti iii õigesti üle võtnud. Selle puuduse kõrvaldamiseks täiendatakse määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 3, täpsustades suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses esitatavaid andmeid töökorralduslike meetmete kohta. Kehtiva õiguse kohaselt peavad suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad töökorralduslike meetmetena kirjeldama kemikaali käitlemisega seotud üksikute protsesside ning seadmete ohutuks toimimiseks vajalikke tegevusi, erandolukorras toimimist ja ajutist seiskamist käsitlevat korda, tehnohooldust, tegutsemismeetodite ja -juhiste vastuvõtmist, rakendamist ning õpetamist. Seveso III direktiivi lisa punkti b alapunkti iii kohaselt tuleb ohutuse juhtimise süsteemis lisaks kirjeldada parimaid seire- ja kontrollitavasid käsitleva teabe arvessevõtmist, seadmete vananemise ja korrosiooniga seotud ohtude juhtimist ja kontrollimist, esitada seadmete loetelu ning seirestrateegia ja -metoodika ning kirjeldada sobivaid järel- ja vastumeetmeid. Pärast määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 3 täiendamist on Eesti õigus kooskõlas Seveso III direktiivi lisa punkti b alapunktiga iii. Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid. Eelnõu § 1 punkt 3 – ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus (määruse nr 18 § 3) Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117) esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse. Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkt vi sätestab tegevuse jälgimise mehhanismid, mida 3 ohutuse juhtimise süsteemis tuleb käsitleda. Komisjon leiab, et Eesti ei ole Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vi õigesti üle võtnud. Selle puuduse kõrvaldamiseks täiendatakse määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 6, millega täpsustatakse suurõnnetuse ohuga ettevõtete ohutuse tagamise süsteemi kirjelduses tegevuse jälgimise mehhanisme. Kehtiva õiguse kohaselt peavad suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad hindama suurõnnetuse vältimise poliitika ja ohutuse tagamise süsteemi tõhusust ning puuduste avastamisel nende analüüsimist ja kõrvaldamist, hõlmates suurõnnetuse ja õnnetuselähedase juhtumi aruandlust ja järelmeetmete võtmist ka siis, kui kaitsemeetmetes on olnud puudujääke. Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunkti vi kohaselt võiksid asjaomased menetlused hõlmata ka tulemuslikkuse näitajaid, nagu ohutusalase tulemuslikkuse näitajad ja/või muud asjakohased näitajad. Pärast määruse nr 18 § 3 lõike 3 punkti 6 täiendamist on Eesti õigus kooskõlas Seveso III direktiivi III lisa punkti b alapunktiga vi. Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid. Eelnõu § 1 punkt 4 – ohutusaruandes sisalduvad andmed (määruse nr 18 § 4) Muudatus tuleneb komisjoni poolt Eesti suhtes algatatud rikkumismenetluses (nr 2020/2117) esitatud etteheitest, mis puudutab Seveso III direktiivi ebapiisavat ülevõtmist Eesti õigusesse. Komisjon leiab, et Eesti ei ole üle võtnud Seveso III direktiivi artikli 10 lõike 2 nõuet nimetada ohutusaruandes selle koostamisse kaasatud asjaomaseid organisatsioone. Seveso III direktiivi kohaselt on see teave oluline nii pädevate asutuste kui ka üldsuse jaoks, eriti juhul, kui käitaja on tellinud aruande koostamise väljastpoolt. See näitab, kas ohutusaruande koostamises on osalenud pädevad organisatsioonid. Kehtiva õiguse kohaselt peavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama ohutusaruande, mis sisaldab ettevõtte ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust, käitise ja selle lähiümbruse kirjeldust, käitise allüksuse tegevuse kirjeldust, riskianalüüsi ning kaitse- ja sekkumismeetmete kirjeldust suurõnnetuse tagajärgede piiramiseks. Komisjoni etteheidetud puuduse kõrvaldamiseks täiendatakse määruse nr 18 § 4 lõiget 2 punktiga 6, millega lisatakse ohutusaruande andmete loetelusse selle koostamises osalevate organisatsioonide nimed. Pärast määruse nr 18 § 4 lõike täiendamist punktiga 6 on Eesti õigus kooskõlas Seveso III direktiivi artikli 10 lõikega 2. Muudatus on peamiselt tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid. Eelnõu § 1 punkt 5 – ohutusaruandes ja ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaanis sisalduvad andmed (määruse nr 18 § 4 ja § 5) Muudatus ei ole seotud Seveso III direktiivi rikkumise menetlusega. 4 Muudatusega asendatakse § 4 lõike 5 punktis 2 ja § 5 lõike 3 punktis 4 sõnad „varajase hoiatuse“ sõnaga „ohuteavituse“. Muudatus on tingitud asjaolust, et alates 12. oktoobrist 2025 kehtivad hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatused sätestavad muu hulgas nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele. Riik kasutab viivitamatu ohutate edastamiseks ohuteavituse süsteemi EE-ALARM . Seetõttu tuleb ka kõnesolevas määruses asendada viide varajase hoiatuse süsteemile viitega ohuteavituse süsteemile, sest olemuselt on tegu samalaadse teavitussüsteemiga. Kehtiva õiguse kohaselt peavad ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaani, mis sisaldab muu hulgas varajase hoiatuse süsteemi kirjeldust. Lisaks peavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama ohutusaruande, mis sisaldab muu hulgas kaitse- ja sekkumismeetmete varajase hoiatuse süsteemi kirjeldust. Asendades määruses nr 18 sõnad „varajase hoiatuse“ sõnaga „ohuteavituse“ on määruse sätted kooskõlas hädaolukorra seadusega. Muudatus on tehniline ja suurendab õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust. Muudatusega ei kehtestata ettevõtjale uusi sisulisi nõudeid. Eelnõu § 1 punkt 6 – õnnetusest teavitamine (määruse nr 18 § 7) Muudatus ei ole seotud Seveso III direktiivi rikkumise menetlusega, vaid on seotud ettevõtjate halduskoormuse vähendamisega. Muudetakse § 7 lõiget 2, kehtestades suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitajale kohustuse teavitada õnnetusest viivitamata üksnes ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid. Kehtiva õiguse kohaselt peavad SOE ja OE käitajad õnnetuse korral teavitama kogu mõjupiirkonda jäävaid inimesi. Praktikas tähendab see olenevalt ettevõttes käideldavatest kemikaalidest ja võimalikest stsenaariumitest ning selle põhjal arvutuslikest ohuala suurustest kuni 4,5 kilomeetri raadiuses olevat piirkonda, mida aga reaalsuses tagada pole võimalik. Edaspidi on ettevõtjate kohustus õnnetusest teavitada sätestatud määruse tasandil ja sellega seotud töö lihtsustub. Muudatuse tulemusena peavad SOE ja OE käitajad õnnetusest teavitama oma territooriumil ja vahetus läheduses asuvaid isikuid ning laiemalt teavitab sellest Päästeamet (edaspidi PäA). Praktikas tähendab see, et õnnetuse korral käivitab SOE või OE käitaja oma ohututeavituse süsteemi (sireenid, SMS-teavitus, telefonikõne vms) ning korraldab sellega oma territooriumil olevate isikute, muu hulgas ka naaberettevõtja (kui see ettevõtja võib vallandada doominoefekti) teavitamise ning seejärel helistab viivitamatult Häirekeskusele (määruse nr 18 § 7 lg 1 kohane kohustus). Võimaluse korral võiksid need tegevused toimuda paralleelselt või äärmisel juhul järjestikku. Häirekeskuse kaudu saab PäA esmase info ning reageerib sündmusele, minnes kohapeale, kus päästetööde juht teeb ettepaneku ja PäA riiklik kommunikatsiooni valve võtab vastu otsuse õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute laiemaks teavitamiseks (isikute teavitamine, kes jäävad väljapoole ettevõtte territooriumi). 5 Muu hulgas selgitame, et regulatsioon on sõnastatud tehnoloogianeutraalselt ning ei seo teavitamiskohustuse täitmist konkreetse tehnilise lahenduse või süsteemiga. Säte on kohaldatav ka mehitamata gaasikäitistele, kui kohene õnnetusest teavitamine on tagatud. Lisaks täpsustatakse muudatusettepanekuga, et väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid teavitab PäA. Kui varem pidi käitaja õnnetusest teavitama kogu mõjupiirkonda (isikuid, kes jäävad ohualasse), siis määruse muudatuse kohaselt tuleb edaspidi teavitada ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid. Väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid teavitab PäA. Vahetu lähedus on SOE või OE territooriumiga piirnev maa-ala, sealhulgas hoonestus ja krundid, mis vahetult külgnevad ettevõttega. Vahetu lähedus sõltub käideldavatest kemikaalidest ja nende kogustest ning võib ettevõttepõhiselt erineda. Vahetu lähedus kujutab endast lähimat ala, kus inimesed, hooned või tegevused võivad esimesena olla mõjutatud ettevõtte võimalikust õnnetusest, arvestades nii otsest füüsilist kontakti kui ka mõjude leviku trajektoori. Vahetut lähedust tuleb vajadusel laiendada olukordades, kus õnnetusest tulenevad mõjud võivad levida ettevõtte lähiterritooriumist kaugemale, näiteks pilvena liikuvate ohtlike ainete, suitsu, soojuskiirguse või lööklaine korral. Sel juhul hõlmab vahetu lähedus ala, kus inimesed või objektid on esimesena ja kõige intensiivsemalt mõjutatud võimaliku õnnetuse tagajärgedest. Vahetut lähedust võib kitsendada juhul, kui riskianalüüsist või ohutusaruandest järeldub, et võimaliku õnnetuse mõjuala ei ulatu ettevõtte territooriumist väljapoole ning väliseid isikuid või objekte ei ole ohus. Kriisiolukorras teavitamise korraldus on järgmine: ettevõtte territooriumil ning naabruses olevaid isikuid, ettevõtjaid ja asutusi teavitab käitaja, kuna tegemist on vahetu ohuga. Väljaspool ettevõtte territooriumi õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute teavitamise korraldab PäA, kasutades selleks vajadusel riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM-i. HOSi § 12 lõike 2 alusel teavitab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus hädaolukorrast, selle ohust ja lahendamisest avalikkust ning korraldab asutustevahelist teabevahetust. Ettepaneku kohaselt vähendatakse ettevõtjate halduskoormust, kuid oluline on, et igas sellises SOE-s või OE-s oleks võimaliku õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute teavitamise korraldus läbi mõeldud, kokku lepitud ning toimiks tõrgeteta. Eelnõu § 1 punkt 7 – õnnetusest teavitamine (määruse nr 18 § 7) Määruse nr 18 paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 3 ja 4, mille eesmärk on tagada, et ohuteavituse süsteemi saaks kohe kasutada ja et õnnetuse korral jõuaks teave kiiresti kõigi ohustatud isikuteni ning sireeniseadmete testimisest teatataks elanikele ette, vältides väärinfo levimist ja paanika tekkimist. Lisatav lõige 3 annab ettevõtjale täpsemad suunised selle kohta, millest tuleb lähtuda ohuteavituse süsteemi valikul. Kehtivat määrust täpsustatakse sellega, et arvestada tuleb ka mõjupiirkonda jäävate inimeste arvu. Ohuteavituse süsteemi valimisel saab juhinduda PäA väljatöötatud juhendmaterjalist. Lisatava lõike 4 kohaselt peab igasugune ohuteavituse süsteem olema aja- ja asjakohane ning kasutusvalmis. See tähendab, et süsteeme tuleb regulaarselt testida ning andmeid hoida ajakohasena (nt isikute ja ettevõtjate kontaktandmed). Testimisega saab kontrollida, kas ohuteavituse süsteem on piisav ja toimiv ning kas on tagatud kõikide õnnetuse mõjupiirkonda 6 jäävate inimeste teavitamine. Kui SOE või OE käitaja otsustab kasutada ohust teavitamiseks oma sireeniseadmeid, tuleb tagada sama moodi nagu riiklike sireeniseadmete puhul, et need on tehniliselt korras ja testitud. Vähemalt 10 päeva enne testimist tuleb sellest teavitada Häirekeskust ja kohaliku omavalitsuse üksust (edaspidi KOV), kes omakorda teavitab õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid. Eelteavitus on vajalik, et vältida väärinfo levimist ja ülemäärase ärevuse tekitamist. Väärinfo levimine võib tekitada paanikat ja suurendada Häirekeskusesse helistajate hulka, mis omakorda võib põhjustada Häirekeskuse koormuse suurenemist, sealhulgas valeväljakutsete sagenemist. Mõistlik ette teatamise aeg võimaldab KOV-il paremini oma elanikke seadmete testimisest teavitada. Käitaja peab testimisest teavitama ka Häirekeskust, kuna Häirekeskusel peab olema valmisolek anda elanikele asjakohast teavet, et vältida arusaamatusi või paanikat. Samuti peab olema valmis riigiinfo telefon 1247, kes hakkab testimiste ajal vastama elanike päringutele. Seega toetab Häirekeskuse teavitamine ohuteavituse süsteemi üldist toimivust ja elanike paremat informeeritust. Siinkohal tuleb aga silmas pidada seda, et selline eelteavitus ei saa piirduda üksnes ettevõtte territooriumi ja selle vahetu lähedusega, vaid see peab hõlmama suuremat ala, et ka testimise mõjualas juhuslikult viibivad inimesed oleksid sellest teadlikud. Testimisega saab kontrollida, kas ohuteavituse süsteem on piisav ja toimiv ning kas on tagatud kõikide õnnetuse mõjupiirkonda jäävate inimeste teavitamine. Kemikaaliseaduse § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks. Sellise õppuse käigus tuleks katsetada ka ettevõtja võimekust korraldada mõju piirkonda jäävate isikute teavitamist (kui ettevõttes on kasutusel oma sireenisüsteem, tuleks katsetada ka seda). Eelnõu §-s 2 sätestatakse § 1 punktiga 7 tehtavatele muudatustele üleminekuaeg, et anda suurõnnetuse ohuga ettevõtete ja ohtlike ettevõtete käitajatele piisavalt aega uue nõudega harjuda ja sõlmida kokkulepped kohaliku omavalitsuse üksusega. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga kavandatavate muudatustega vastatakse Seveso III direktiivi rikkumise menetluses tehtud etteheidetele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/18/EL ülevõtmise kohta. 5. Määruse mõjud Määruse muudatused, mis on seotud Seveso III direktiivi rikkumise menetlusega, on peamiselt tehnilised ja suurendavad õigusselgust, mitte ei kasvata ettevõtjate halduskoormust. Määruse muudatused ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale. Muudatused, mis on seotud õnnetusest teavitamisega, tugevdavad riigi ja ettevõtjate vahelist koostööd ning tagavad, et kõiki ohupiirkonnas viibivaid isikuid teavitatakse kiiresti ja usaldusväärselt. 7 Mõju majandusele Sihtrühm: 129 käitajat, mille 245 käitises (ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes) käideldakse kemikaale. Eesti ettevõtjate koguarvuga võrreldes on sihtrühm väike. Ettevõtjate halduskoormus võib mõningal määral suureneda seoses sellega, et oma sireeniseadmetega ettevõtjad peavad nüüdsest tegema tihedamat koostööd KOV-iga ja teavitama KOV-i seadme testimisest vähemalt 10 päeva ette. Halduskoormuse tasakaalustamiseks ei pea ettevõtjad enam õnnetuse korral teavitama kogu õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid, vaid ainult oma territooriumil ja vahetus läheduses asuvaid isikuid, samas kui laiem teavitamine jääb PäA ülesandeks. Mõju riigivalitsemisele Sihtrühm: KOV-id Kavandatavad muudatused toovad kaasa mõningase töökoormuse suurenemise, kuna ettevõtjad, kes kasutavad ohuteavituseks oma sireeniseadmeid, peavad nende testimisest teavitama KOV-i. See omakorda eeldab, et KOV teavitab sellest piirkonna elanikke, vältimaks väärinfo levikut ja paanika tekkimist. KOV peab tagama elanikele turvalise elukeskkonna, arvestades võimalikke ohte ja riske, ning kujundama selge korra, kuidas elanikke sireeniseadmete testimisest kõige tõhusamalt eelteavitada. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele otseseid tulusid ega kulusid. Määrust rakendades peab KOV looma korra, kuidas oma elanikke sireeniseadmete testimisest teavitada, ning tagama info õigeaegse edastamise koostöös ettevõtjatega. Lisaks tuleb hoida ajakohasena teavitamiskanalid ja vältida väärinfo levikut, et säilitada elanike turvatunne. 7. Määruse jõustumine Eelnõuga kavandatavad muudatused jõustuvad üldises korras. Erandina jõustuvad eelnõu § 1 punktiga 7 tehtavad muudatused 1. jaanuaril 2027. Teatav üleminekuperiood on vajalik selleks, et anda ettevõtjatele aega uue nõudega harjuda ja sõlmida kokkuleppeid KOV-iga. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning arvamuse andmiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, PäA-le, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Gaasiliidule. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu Päästeameti märkustega arvestamisel, Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, PäA, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Gaasiliit. Vaikimisi kooskõlastasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Transpordikütuste Ühing, Kiwa Estonia OÜ ja Tehnoaudit OÜ. Laekunud märkused ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas. 8  Majandus- ja taristuministri 1. märtsi 2016. a määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Kooskõlastaja või Eelnõu paragrahv, Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, arvamuse esitaja lõige, punkt mittearvestamise põhjus Päästeamet Sisulised märkused Eelnõu 1. Eelnõu § 1 punkt 6 (§ 7 lg 2) kohaselt peavad Arvestatud. suurõnnetuse ohuga ettevõtte ja ohtliku ettevõtte käitaja õnnetuse korral kohe teavitama ettevõtte territooriumil ja vahetus läheduses õnnetuse mõjupiirkonda jäävaid isikuid. Eelnõu seletuskiri sedastab, et 12. oktoobril 2025 jõustunud hädaolukorra seaduse muudatustega sätestati §-ga 131 nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele. Käesolevalt on eelnõus kasutatud mõistet „kohe“. Sõnad „kohe“ ja „viivitamata“ on sisuliselt sama tähendusega, kuid nii kemikaaliseaduses (KemS) kui ka hädaolukorra seaduses (HOS) kasutatakse mõisteid „viivitamata“ ja „viivitamatu ohuteavitus“. Tulenevalt eeltoodust teeb Päästeamet ettepaneku 1  kasutada õigusaktides läbivalt mõistete ühtlustamise eesmärgil sõna „viivitamata“. Õigusselguse tagamiseks täpsustame, et käitaja ise ei tee teavitust, vaid korraldab, st annab nt korralduse käitise töötajale (nt üksuse juhile) teavitus läbi viia. Seega mitte segi ajada käitaja poolset teavitust ja riigi poolset teavitust. Eelnõu 2. Eelnõu § 1 punktiga 7 (§ 7 lõige 4) täiendatakse Arvestatud osaliselt ja selgitatud. määrust ja on sõnastatud järgmiselt: Arvestatud ettepanekuga, et käitaja peab „Ohuteavituse süsteem peab olema ohtu arvestades testimisest teavitama ka Häirekeskust (§ asjakohane ja alati kasutusvalmis. Kui suurõnnetuse 7 lõiget 4). Eelnõu § 1 punkti 7 ja ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte käitaja kasutab seletuskirja täiendatud. ohust teavitamiseks oma sireeniseadmeid, tagab Ettepaneku määratleda mõistlik aeg, kui ettevõtja, et seadmed on töökorras ja regulaarselt palju peab ettevõtja sireeni testimisest testitud. Ettevõtja teavitab vähemalt kümme päeva enne ette teavitama kohaliku omavalitsuse seadme testimist sellest kohaliku omavalitsuse üksust, üksust, esitas Eesti Linnade ja Valdade kes omakorda teavitab mõjupiirkonda jäävaid isikuid.“ Liit, kes esindab Eesti linnu ja valdu ning Päästeameti hinnangul peab ohuteavituse süsteem seisab nende huvide eest riigi tasandil. olema ohtu arvestades asjakohane ja alati Ette teavitamise aeg võimaldab kohaliku kasutusvalmis. Kui suurõnnetuse ohuga ettevõtte või omavalitsuse üksusel paremini oma ohtliku ettevõtte käitaja kasutab ohust teavitamiseks elanikke teavitada. Tähtajaks on oma sireeniseadmeid, tagab käitaja, et seadmed on sätestatud vähemalt 10 päeva, mis loob töökorras ja testitud vähemalt kord aastas. Käitaja võimaluse teavitada ka oluliselt varem teavitab seadme testimisest Häirekeskust ning kohaliku ning tagab praktikas piisava omavalitsuse üksust, kes korraldab mõjupiirkonna paindlikkuse. Seega ettepanekut ei isikute teavitamise. arvestata, kuna kohaliku omavalitsuse üksused, kes peavad teavitama Eelnõus kasutatakse mõistet „regulaarselt testitud“, mis mõjupiirkonda jäävaid isikuid sireenide on õiguslikult ebamäärane ega pruugi tagada 2 ohuteavituse süsteemide piisavat töökindlust. testimisest, on sellise lahenduse ise välja Regulaarsus võib praktikas tähendada ka kord kolme pakkunud. aasta jooksul toimuvat õppust, mis ei vasta ohuteavituse Ettepanekut regulaarse testimise nõude süsteemi toimimise tagamise eesmärgile. Selguse ja kehtestamiseks ei arvestata, kuna see ühtlase praktika tagamiseks on vajalik määratleda suurendaks kohalike omavalitsuste ning minimaalse testimise sagedus ja Päästeamet teeb ettevõtjate halduskoormust veelgi ega ettepaneku sätestada testimise sageduseks vähemalt üks anna sisulist lisaväärtust, arvestades kord aastas. Aastane testimissagedus on kooskõlas asjaoluga, et seadmed peavad olema ohutusriskide juhtimise põhimõtetega ning muude tehniliselt töökorras ja testitud. regulatsioonidega, mis eeldavad kriitiliste ohusüsteemide regulaarset kontrolli. Päästeamet ei nõustu eelnõus sätestatud nõudega teavitada kohalikku omavalitsust vähemalt kümme päeva enne sireenide testimist, kuna see ei ole kõigis omavalitsustes rakendatav ega pruugi tagada elanike efektiivset teavitamist. Näiteks kümnepäevane tähtaeg võib osutuda liiga lühikeseks või mõnes olukorras ka tarbetult piiravaks. Samuti kasutavad omavalitsused teavitamiseks erinevaid kanaleid (kohalik ajaleht, koduleht, sotsiaalmeedia), mille avaldamistähtaeg varieerub. Seetõttu ei ole põhjendatud määruse tasandil sedavõrd detailselt tähtaega kehtestada. Paindlikum lahendus võimaldab ettevõttel ja kohaliku omavalitsuse üksusel kokku leppida sobivas teavitamise ajas, arvestades kohalikke olusid ja teavitamispraktikaid. Lisaks teeb Päästeamet ettepaneku, et käitaja peab testimisest teavitama ka Häirekeskust, kuna 3  Häirekeskusel peab olema valmisolek anda asjakohast teavet, et vältida arusaamatusi või paanikat ning eelinfo võimaldab Häirekeskusel vajadusel kohandada töökorraldust. Samuti peab olema valmis riigiinfo telefon 1247, kes hakkab testimiste ajal vastama elanike päringutele. Seega toetab Häirekeskuse teavitamise kohustus ohuteavituse süsteemi üldist toimivust ja elanike paremat informeeritust. Tulenevalt eeltoodust teeb Päästeamet ettepaneku sõnastada § 7 lõige 4 järgmiselt: „Ohuteavituse süsteem peab olema ohtu arvestades asjakohane ja alati kasutusvalmis. Kui suurõnnetuse ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte käitaja kasutab ohust teavitamiseks oma sireeniseadmeid, tagab ettevõtja, et seadmed on töökorras ja vähemalt kord aastas testitud. Ettevõtja teavitab enne seadme testimist sellest Häirekeskust ning kohaliku omavalitsuse üksust, kes omakorda teavitab mõjupiirkonda jäävaid isikuid.“ Seletuskiri 3. Ettepanek on määruse seletuskirja kolmanda lõigu Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. lõppu (lk 1) lisada juurde selgitus, miks on oluline kohalikku omavalitsust teavitada ning miks võib tekkida väärinfo või ärevus. Seega asjakohane oleks siis tuua selgitus riiklike sireenide käivitamise osas, st kui riiklikke sireeniseadmeid testitakse, siis toimub eelteavitus või kui ohu olukorras riiklikud sireeniseadmed käivitatakse, siis saadetakse teavitus ka SMS sõnumi vm ohuteavituse kanali kaudu. 4 Seletuskiri 4. Seletuskirjas on jäänud läbivalt täpsustamata, mida Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. tähendab „vahetu lähedus“. Palume see seletuskirjas välja tuua, kuna määruses seda mõistet kasutatakse ning selle selgituse puudumine ei võimalda adressaatidel ja järelevalvet teostavatel asutustel üheselt aru saada, mida selle all on mõeldud. Vahetu lähedus on suurõnnetuse ohuga ettevõtte või ohtliku ettevõtte territooriumiga piirnev maa-ala, sh hoonestus ja krundid, mis vahetult külgnevad ettevõttega. Vahetu lähedus sõltub käideldavatest kemikaalidest ja nende kogustest ning võib ettevõttepõhiselt erineda. Vahetu lähedus kujutab endast lähimat ala, kus inimesed, hooned või tegevused võivad esimesena olla mõjutatud ettevõtte võimalikust õnnetusest, arvestades nii otsest füüsilist kontakti kui ka mõjude leviku trajektoori. Vahetut lähedust tuleb vajadusel laiendada olukordades, kus õnnetusest tulenevad mõjud võivad levida ettevõtte lähiterritooriumist kaugemale, näiteks pilvena liikuvate ohtlike ainete, suitsu, soojuskiirguse või lööklaine korral. Sel juhul hõlmab vahetu lähedus ala, kus inimesed või objektid on esimesena ja kõige intensiivsemalt mõjutatud võimaliku õnnetuse tagajärgedest. Vahetut lähedust võib kitsendada juhul, kui riskianalüüsist või ohutusaruandest järeldub, et võimaliku õnnetuse mõjuala ei ulatu ettevõtte territooriumist väljapoole ning väliseid isikuid või objekte ei ole ohus. Seletuskiri 5. Seletuskirjas on eksitav lõige (lk 1, viimane lõige), Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. milles viidatakse, et ettevõtjatel võimaldatakse 5  kasutada tulevikuks riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM. Sellekohane viide ei ole õige. Ettevõtjad ei saa ise käivitada riiklikke sireene või muid EE- ALARMi komponente, kuid saavad teha ettepaneku teavituse käivitamiseks. KemS sätestab, et käitaja korraldab koostöös Päästeametiga viivitamata õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute õnnetusest teavitamise. Määruse eelnõuga sätestaks, mis osas korraldab teavituse käitaja (territoorium ja vahetu lähedus) ning mis osas Päästeamet (väljaspool territooriumi). Seletuskiri 6. Seletuskirjas lk 4 olev lause „Viivitamatu ohuteate Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. edastamiseks kasutatakse riiklikku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM (edaspidi EE-ALARM).“ Korrigeerida järgmiselt „Riik kasutab viivitamatu ohutate edastamiseks ohuteavituse süsteemi EE- ALARM (edaspidi EE-ALARM)“. Täiendus on oluline, et eristada, mida kasutab riik ning mida ettevõte. Ettevõttel puudub ligipääs EE-ALARMile. Seletuskiri 7. Seletuskirjas lk 5 olev lause „Praktikas tähendab see Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. olenevalt ettevõtte suurusest kuni 4,5 kilomeetri raadiuses olevat piirkonda, mida aga reaalsuses tagada pole võimalik“ vajab täiendamist. Mõjupiirkonna suurus ei sõltu ettevõtte suurusest, vaid ettevõttes käideldavatest kemikaalidest ja võimalikest stsenaariumitest ning selle põhjal arvutuslikest ohuala suurustest. 6 Seletuskiri 8. Seletuskirjas lk 5 olev lause „Häirekeskuse kaudu Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. saab PäA esmase info ning reageerib sündmusele, minnes kohapeale, kus päästetööde juht võtab vastu otsuse õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute laiemaks teavitamiseks“ täiendada järgmiselt: „Häirekeskuse kaudu saab PäA esmase info ning reageerib sündmusele, minnes kohapeale, kus päästetööde teeb ettepaneku ja PäA riiklik kommunikatsiooni valve võtab vastu otsuse õnnetuse mõjupiirkonda jäävate isikute laiemaks teavitamiseks“. Seletuskiri 9. Seletuskirjas lk 6 olev lause „Sellise õppuse käigus Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. tuleks katsetada ka ettevõtja võimekust korraldada avalikkuse teavitamist“ täiendada järgmiselt „Sellise õppuse käigus tuleks katsetada ka ettevõtja võimekust korraldada mõju piirkonda jäävate isikute teavitamist“. Väljend „avalikkuse teavitamine“ on liiga lai mõiste, sh määruse tasandil kasutatakse mõistet „mõju piirkonda jäävate isikute teavitamine“. Seletuskiri 10. Seletuskirjas lk 7 on eksitav viide „129 ohtlikku ja Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. suurõnnetuse ohuga ettevõtet, mille 245 käitises käideldakse kemikaale.“ Käitis on ohtlikku ettevõtet või suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitava isiku kontrolli all olev ala ning käitaja on see, kes käitab seda käitist. Sõnastus peaks olema „129 käitajat, mille 245 käitises (ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes) käideldakse kemikaale.“ 7 Eesti Gaasiliit Sisulised märkused Eelnõu 1. Saame toetada ohuteavituse kohustuse selgemat Osaliselt arvestatud ja seletuskirja määratlust täiendatud. Eelnõu kohaselt teavitab ohtliku ettevõtte (edaspidi Kemikaaliseaduse § 24 lõige 2 sätestab OE) ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte (edaspidi SOE) ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitaja inimesi ettevõtte territooriumil ja vahetus käitaja kohustuse korraldada koostöös läheduses, kuid väljaspool territooriumi teavitab Päästeametiga õnnetuse mõju piirkonda Päästeamet. Peame oluliseks välja tuua, et § 7 jäävate isikute teavitamine ning rakendamist tuleb täpsustada määrusega nr 18 sätestatakse täpsemad mittemehitatud/autonoomsete OE gaasikäitiste puhul, nõuded. Eelnõukohase määrusega et vältida ebaproportsionaalseid nõudeid. Off-grid muudetakse leebemaks õnnetusest LPG/LNG/CBM objektid on sageli autonoomsed ning teavitamise korraldust. Edaspidi on kohapealne personal puudub. Praktikas võib sellest ohtlike ettevõtete käitajad kohustatud hoolimata tekkida ootus “kohapealse” teavituse õnnetusest teavitama üksnes ettevõtte lahendustele (nt kõned/SMS-andmebaasid, ukselt- territooriumil ja vahetus läheduses uksele teavitamine), kuigi eelnõu loogika eeldab viibivaid isikuid, samas kui laiem proportsionaalsust, sh sõltuvalt mõjupiirkonnas olevate teavitamine õnnetuse mõjupiirkonnas isikute arvust. jääb Päästeameti ülesandeks. Seega planeeritav eelnõu annab juba käitaja Seoses sellega teeme ettepaneku lisada § 7 juurde suhtes leevenduse. täpsustuse: Käitajal tuleb tagada objektide ohutus, sh „autonoomse ja mittemehitatud käitise puhul loetakse § ligipääs päästetöödeks, olenemata sellest, 7 nõuded täidetuks, kui on tagatud automaatne häire kas on mehitatud või mehitamata objekt. 8 Häirekeskusele, kaugjälgimine/valve ja päästetöödeks Kavandatava sätte eesmärk on tagada ligipääsu korraldus.“ õnnetusest kohene teavitamine. Regulatsioon on sõnastatud tehnoloogianeutraalselt ning ei seo teavitamiskohustuse täitmist konkreetse tehnilise lahenduse või süsteemiga. Säte on kohaldatav ka mehitamata gaasikäitistele, kui kohene õnnetusest teavitamine on tagatud. Muu hulgas selgitame, et põhjendatud juhul on võimalik taotleda Päästeametilt automaatset teate edastust Häirekeskusesse (TuOS § 36; siseministri 07.01.2013 määrus nr 1). 2. Vajadus algatada eraldi muudatus määrusele nr 10 Selgitatud (piirväärtused Seveso III-ga kooskõlla) Muudatusettepanek ei kuulu käesoleva Määruse nr 18 muudatusi tehakse Seveso III ülevõtmise määruse reguleerimisalasse. täpsustamise eesmärgil, mistõttu on põhjendatud paralleelselt üle vaadata ka määruse nr. 10 piirmäärad. Seoses sellega teeme ettepaneku viia veeldatud tuleohtlike gaaside OE alammäär Seveso tasemele, et OE alumine piir oleks 50 t. 9 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Sisulised märkused Seletuskiri 1. Seletuskirja punkti 3 (Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs) Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. teine lõik – lisada kohustuslike dokumentide loendisse ka ohutuse tagamise süsteemi kirjeldus. Täiendavalt lisada „hädaolukorra lahendamise plaani“ ette sõna „ettevõtte“. Seletuskiri 2. Seletuskirja peatükkides, mis on seotud ohutuse Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. tagamise süsteemi kirjeldusega (OTSK) ja ohutusaruandega, on öeldud, et nimetatud dokumentide koostamise kohustus on ohtlikel ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajatel. OTSK-i ja ohutusaruande koostamise kohustus on ainult suurõnnetuse ohuga ettevõtetel, sh ohutusaruande koostamise kohustus on ainult A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtetel, seega ei ole asjakohane nimetada seal ohtlikke ettevõtteid. Seletuskiri 3. Seletuskirja eelnõu § 1 punkti 4 kirjelduse teist lõiku Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. täpsustada sõnastust, mida ohutusaruanne kehtiva õiguse kohaselt peab sisaldama: „Kehtiva õiguse kohaselt peavad A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitajad koostama ohutusaruande, mis sisaldab ettevõtte ohutuse tagamise süsteemi kirjeldust, käitise ja selle lähiümbruse kirjeldust, käitise allüksuse tegevuse kirjeldust, riskianalüüsi ning kaitse- ja sekkumismeetmete kirjeldust suurõnnetuse tagajärgede piiramiseks.“ 10  Seletuskiri 4. Seletuskirja eelnõu § 1 punkt 6 kirjelduse neljandas Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. lõigus asendada „helistab kohe Häirekeskusele“ sõnaga „helistab viivitamatult Häirekeskusele“, mille sõnastus on kooskõlas määruse nr 18 § 7 lõike 1 esimeses lauses kasutatud sõnastusega. Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Sisulised märkused Seletuskiri Palume eelnõus või vähemalt seletuskirjas täpsustada, Arvestatud ja seletuskirja täiendatud. millist ulatust peetakse „vahetuks läheduseks“. 11