dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Osakonnajuhataja otsusAvalik

Hanke “Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele” korraldamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 20. veebruar 2026
Viit
5-6/654-1
Registreeritud
20. veebruar 2026
Dokumendi liik
Osakonnajuhataja otsus
Funktsioon
5 Finantsarvestus, -juhtimine ja riigivara haldamine ja riigihangete korraldamine
Sari
5-6 Riigihangete dokumendid
Toimik
5-6/2026
Vastutaja
Helen Talalaev (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Tööala valdkond, Võrdsuspoliitika osakond)

Failid

  • 📎5-6654-1 20.02.2026 Osakonnajuhataja otsus.asice4627 KB

Sisu (failidest)

Tehniline kirjeldus Lisa 1 Tellija nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele VORM: HANKE PROJEKTIPLAAN (TEGEVUSED, AJAKAVA, VASTUTAJAD JA MAKSUMUS) Hankelepingu täitmise tähtaeg on 21. detsember 2026. Projektiplaani vormi kasutamine on pakkujale vabatahtlik. Vormist on pakkujale näha, millist infot hankija soovib projektiplaanis kindlasti näha. Tegevuse kirjeldus Periood Vastutav Maksumus Maksumus isik ja tema käibemaksuga käibemaksuta roll Koolituste kava ja õppesisu loomine1 E-kursuse detailse ülesehituse loomine2 Kontaktkoolituste läbiviimine; sh tuua välja kulu ühe osaleja kohta E-kursuse sisuline ja tehniline teostus ning testimine Kasutamiseks valmis e- kursus koos visiooniga selle kohta, kuidas viia e- kursus pärast lepingu lõppu tööandjateni Kontaktkoolituste kokkuvõtte, sh koolitusel osalenute statistilise koondülevaate koostamine 1 Peab olema Tellijaga kooskõlastatud. 2 Peab olema Tellijaga kooskõlastatud. 1/2 Lepingu täitmise tähtaeg Hiljemalt 21.12.2026 Maksumus kokku: 2/2 Tehniline kirjeldus Lisa 2 Tellija nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele VORM: HANKE RISKIDE MAANDAMISE PLAAN Tellija on välja toonud võimalikke riske, mille maandamisvõimalusi võib Pakkuja kirjeldada, lisades iga riski juurde uuringumeeskonna liikme, kes riski maandamise ja probleemide lahendamise eest uuringuprojekti teostamise perioodi ajal vastutab. Tellija ootuseks on, et Pakkuja täiendaks võimalusel alltoodud tabeliloetelu enda kogemusest tulenevate võimalike riskidega, nende maandamisvõimaluste ja vastutavate isikutega. HANKE PEAMISED RISKID - Maandamisvõimalused Vastutav isik täitmiseks kõikidele Pakkujatele Kõik projektitiimi liikmed ei ole kursis Eduka Pakkuja Pakkumuses toodud ja/või Lepinguga sõlmitud tegevuste ja neile seeläbi langevate kohustustega. Koolituste sisu loomine võtab kavandatust kauem aega. E-kursuse sisu loomine võtab kavandatust kauem aega. Kontaktkoolituste vastu on tööandjatel vähene huvi ja ei suudeta tagada 450 osalejat koolitustel. E-kursuse tehniline teostus võtab kavandatust kauem aega. Pakkumuse ajakava ei pea enam paika, kuna mõni muu tegevus on võtnud kavandatust kauem aega. Projektijuht haigestub või lahkub pikemaks ajaks või jäädavalt töölt ja/või projektist. Mõni teine projektitiimi liige lahkub pikemaks ajaks või jäädavalt töölt ja/või projektist. *Vajadusel lisada riske 1/2 ÜHISPAKKUMUSEGA SEOTUD Maandamisvõimalused Vastutav isik TÄIENDAVAD RISKID - täitmiseks Ühispakkujatele Kõik Ühispakkujad ei ole kursis Eduka Pakkuja Pakkumuses toodud või Lepinguga sõlmitud tegevuste ja neile seeläbi langevate kohustustega. Eduka Pakkuja projektijuht ei suuda koordineerida ühispakkujate koostööd. Üks ühispakkujatest ei tee Lepingus talle ette nähtud tegevusi õigeaegselt või ei anna nende tulemeid õigeaegselt üle. *Vajadusel lisada riske Vormi kasutamine on pakkujale vabatahtlik. Vormist on pakkujale näha, millist infot hankija soovib riskide maandamise plaanis kindlasti näha. 2/2 Kinnitatud osakonnajuhataja 20.02.2026 otsusega 5-6/654-1 Tellija nimi: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigihanke „Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele“ alusdokument HINDAMISKRITEERIUMID JA -METOODIKA 1. Pakkumuste hindamine 1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt hindamiskriteeriumidele omistatud suhtelisele osakaalule ja sõlmib lepingu majanduslikult soodsaima (parim hinna ja kvaliteedi suhe) pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.2. Pakkumusi hindab hankija poolt nimetatud pakkujatest sõltumatu hankekomisjon. 1.3. Hindamise kriteeriumid ja osakaalud 100 väärtuspunkti skaalal on järgmised: 1.3.1. teenuse osutamise kirjeldus – 70 väärtuspunkti; 1.3.2. pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta – 30 väärtuspunkti. 1.4. Väärtuspunktide arvutamine 1.4.1. Pakkumuse maksumust hinnatakse käibemaksuta Hindamiskriteerium „Pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta“: maksimaalse arvu väärtuspunkte (30 punkti) saab pakkumus, mille maksumuse on madalaim, s.o vähim on parim. 1.4.2. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: „kriteeriumi punktid“ - ((„hinnatava pakkumuse maksumus" – „madalaim pakkumuse maksumus“) / (jagatud) „suurim väärtus“) x (korda) 30. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. 1.4.3. Hindamiskriteerium: Teenuse osutamise kirjeldus Teenuse osutamise kirjeldusele annab hankekomisjon punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine. 1.4.4. Juhul kui hindamiskriteeriumi “Teenuse osutamise kirjeldus” alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet alamkriteeriumi kirjelduses etteantud punktide võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. Teenuse osutamise kirjelduse alamkriteeriumidele antud punktid summeeritakse. Teenuse osutamise kirjelduse hindamisel on võimalik saada kokku maksimaalselt 70 punkti. 1.4.5. Punktide veerus märgitud punktid antakse pakkumusele, milles on täidetud kõik kriteeriumi komponentide veerus vastavate punktide saamiseks kehtestatud hindamisalused. 1.4.6. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse ning tulemus ümardatakse täpsusega kaks kohta pärast koma. 1.4.7. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Pakkuja arusaam hanke eesmärgist ja ülesannetest“ alamkriteeriumi eest kõrgemad 1/3 väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Koolituste metoodika“ alamkriteeriumi eest kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „E-kursuse metoodika” alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Koolituste ajakava ja koolitusgruppide loomise metoodika“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Projektiplaan“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Riskide maandamise plaan“ alamkriteeriumis kõrgemad väärtuspunktid. Juhul, kui ka alamkriteeriumi „Riskide maandamise plaan“ väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida reaalajas interneti vahendusel. 1.5. Tellija ei tunnista pakkumust edukaks, kui esineb olukord, et vastasel juhul tuleks tunnistada edukaks pakkumus, mis sai kas sisukriteeriumi eest või vähemalt ühe sisukriteeriumi alamkriteeriumi eest miinimumpunktid. 2. Hindamiskriteerium: teenuse osutamise kirjeldus Punktid Punktid Punktid Alamkriteeriumid Kriteeriumi Kriteeriumi Kriteeriumi komponendid: komponendid: komponendid: 1. Pakkuja arusaam hanke 18 1) Pakkumuses on 9 Punkti antakse, kui 0 Punkti antakse, kui kaks eesmärgist ja ülesannetest hanke eesmärki ja üks alamkriteeriumi ülesandeid alamkriteeriumi maksimaalsete punktide (maksimaalselt 18 punkti) põhjalikult maksimaalsete komponentidest ei ole kirjeldatud ja selgelt punktide täidetud või on täidetud lahti mõtestatud. komponentidest on vaid osaliselt. 2) Esitatud täidetud vaid lähenemine on osaliselt. läbivalt kooskõlas tehnilises kirjelduses toodud eesmärkide ja sihtrühmadega, see on põhjendatud ja loogiline. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 2 punkti kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 2 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 2/3 3/3 2. Koolituste metoodika 14 1) Pakkumuses on 7 Punkti antakse, kui 3 Punkti antakse, kui kolm (maksimaalselt 14 punkti) põhjalikult kirjeldatud kuni kaks või enam koolituste metoodikat. alamkriteeriumi alamkriteeriumi 2) Koolituste metoodika maksimaalsete maksimaalsete punktide põhjendustest nähtub, punktide komponentidest ei ole kuidas need täidavad komponentidest ei täidetud või on täidetud tehnilises kirjelduses ole täidetud või on vaid osaliselt. toodud eesmärke. täidetud vaid 3) Koolituste metoodika osaliselt. on läbivalt kooskõlas tehnilises kirjelduses Seejuures tuleb ära toodud koolituste arvestada, et metoodikale seatud vähemalt pooled nõuetega. alamkriteeriumi 4) Tellijal tekib maksimaalsetele veendumus, et punktidele koolituste metoodika vastavatest aitab täielikult kaasa komponentidest tehnilises kirjelduses peavad olema toodud eesmärkide täidetud. saavutamisele. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 2 punkti kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 2 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 4/3 3. E-kursuse metoodika 14 1) Pakkumuses on 7 Punkti antakse, kui 3 Punkti antakse, kui kolm (maksimaalselt 14 punkti) põhjalikult kirjeldatud kuni kaks või enam e-kursuse metoodikat. alamkriteeriumi alamkriteeriumi 2) E-kursuse metoodika maksimaalsete maksimaalsete punktide põhjendustest nähtub, punktide komponentidest ei ole kuidas need täidavad komponentidest ei täidetud või on täidetud tehnilises kirjelduses ole täidetud või on vaid osaliselt. toodud eesmärke. täidetud vaid 3) E-kursuse metoodika osaliselt. on läbivalt kooskõlas tehnilises kirjelduses Seejuures tuleb ära toodud e-kursuse arvestada, et metoodikale seatud vähemalt pooled nõuetega. alamkriteeriumi 4) Tellijal tekib maksimaalsetele veendumus, et e- punktidele kursuse metoodika vastavatest aitab täielikult kaasa komponentidest tehnilises kirjelduses peavad olema toodud eesmärkide täidetud. saavutamisele. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. 4. Koolituste ajakava ja 8 1) Pakkumuses on 4 Punkti antakse, kui 0 Punkti antakse, kui kaks koolitusgruppide loomise põhjalikult kirjeldatud üks alamkriteeriumi metoodika koolituste ajakava ja alamkriteeriumi maksimaalsete punktide koolitusgruppide maksimaalsete komponentidest ei ole (maksimaalselt 8 punkti) loomise metoodikat. punktide täidetud või on täidetud 2) Kirjeldus on läbivalt komponentidest vaid osaliselt. kooskõlas tehnilises on täidetud vaid kirjelduses koolituste osaliselt. ajakavale ja koolitusgruppide loomise metoodikale seatud eesmärkide ning nõuetega. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): 5/3 Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 2 punkti kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 2 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 5. Projektiplaan 10 1) Pakkumuses on 5 Punkti antakse, kui 2 Punkti antakse, kui kolm (tegevuste ajakava, põhjalikult kuni kaks või enam vastutajad, kaasatud kirjeldatud alamkriteeriumi alamkriteeriumi tiimiliikmed, maksumus, projektiplaani, mis maksimaalsete maksimaalsete punktide koostöö Tellijaga) arvestab tehnilises kirjelduses toodud punktide komponentidest ei ole tähtaegadega. komponentidest ei täidetud või on täidetud (maksimaalselt 10 punkti) 2) Pakkumuses on ole täidetud või on vaid osaliselt. selgelt kirjeldatud täidetud vaid koostööd Tellijaga. osaliselt. 3) Pakkumuses on selgelt kirjeldatud Seejuures tuleb nii tegevuste eest vastutajate kui arvestada, et tegevuses vähemalt pooled osalevate teiste alamkriteeriumi tiimiliikmete maksimaalsetele ülesandeid. punktidele 4) Projektiplaani vastavatest kirjelduse põhjal komponentidest võib öelda, et see on nii terviklikult peavad olema läbi mõeldud kui täidetud. realistlik, mistõttu Tellijal tekib veendumus, et tagatakse sujuv projekti korraldus. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 1 punkti kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 1 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 6. Riskide maandamise 6 1) Pakkumuses on ära 3 Punkti antakse, kui 1 Punkt antakse, kui kolm plaan toodud tegevustega kuni kaks või enam alamkriteeriumi seotud olulisemad alamkriteeriumi maksimaalsete punktide (maksimaalselt 6 punkti) riskid ja nende maksimaalsete komponentidest ei ole maandamismeetme d. punktide täidetud või on täidetud 2) Pakkuja on välja komponentidest ei ole vaid osaliselt. toonud hinnangud täidetud või on riskide tõenäosusele täidetud vaid osaliselt. 6/3 ja riskide olulisusele. Seejuures tuleb 3) Pakkuja hinnangud arvestada, et vähemalt on Tellija arvates pooled realistlikud ning pakutavad alamkriteeriumi lahendused Tellija maksimaalsetele hinnangul piisavad. punktidele vastavatest 4) Iga riski juures on komponentidest ära toodud riskide peavad olema maandamismeetme täidetud. te eest vastutavad isikud. Maksimumpunktid antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. Lisapunktide andmise võimalus keskmise ja miinimumi punktinõuete täitmise korral (iga alamkriteeriumi osas eraldi): Juhul kui pakkumuse alamkriteeriumile vastavus on oma kategoorias toodud nõudmistest 1 punkt kõrgem, võivad hankekomisjoni liikmed alamkriteeriumi hindamisel hinnet 1 punkti võrra tõsta. Erandiks on maksimumhinne, millest kõrgemat hinnet ei ole lubatud alamkriteeriumile anda. 7/3 TÖÖVÕTULEPING nr ….. ERITINGIMUSTE PROJEKT Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab _________ (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood _________, asukoht _________, mida esindab /juhatuse liige/volituse alusel _________ (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eri- ja üldtingimustest, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud sotsiaalteenuste riigihanke1 „Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele“ (CPV 80400000-8 “Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused”) tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle hiljemalt 21. detsembril 2026. 2.4. Töövõtjal puudub volitus tegeleda lepingu raames avalike suhetega ning anda teateid ja/või informatsiooni meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud tellija eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele _____ eurot (edaspidi lepingu hind), lisandub käibemaks. 3.2. Tellija tasub tehtud töö eest kolmes osas pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist2 ja selle alusel arve saamist järgmiselt: 1 MKM hankekord §11, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-minister/hanked-ja- lepingute-tuuptingimused 2 Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti. 3.2.1. I osa – 30% punktis 3.1 nimetatud lepingu hinnast ______ eurot, lisandub käibemaks, pärast koolituste kava ja õppesisu ning e-kursuse detailse ülesehituse aktiga vastuvõtmist;3 3.2.2. II osa – 30% punktis 3.1 nimetatud lepingu hinnast ______ eurot, lisandub käibemaks, pärast kümne läbiviidud kontaktkoolituse kohta ülevaate aktiga vastuvõtmist; 3.2.3. III osa – 40% punktis 3.1. nimetatud lepingu hinnast ______ eurot, lisandub käibemaks, pärast ülejäänud kümne kontaktkoolituse, kasutamiseks valmis e- kursuse ja visiooni ning kontaktkoolituste kokkuvõtte aktiga vastuvõtmist. 3.3. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ning tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on _________, telefon _________, e-post _________. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on _________, telefon _________, e-post _________. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid; Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemis); Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm). 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Käesoleva lepingu puhul ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2. 6.4. Lepingu hinda vähendatakse, kui kontaktkoolitusi läbib vähem kui 450 inimest. Lepingu hinda vähendatakse selle võrra, mitu inimest vähem osales, vastavalt ühe osaleja kulule, mis on pakkumuses toodud. 6.5. Lepingut rahastatakse Euroopa Liidu Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi CERV 2021-2027 vahenditest (projekt „PALK“, grant kood 9N10-MU21-CERV- PALK). CERV rahastuse kasutamisel on töövõtja kohustatud täitma nõuetele vastavat viitamist, mille täpsemad juhised annab tellija töövõtjale töö käigus. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ 3 Sisustatakse lepingu sõlmimisel vastavalt pakkumuses esitatud tegevuste maksumusele. Tehniline kirjeldus Lisa 3 Tellija nimi: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Hanke nimetus: Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele Projektitiimi koosseis, nõuded ja kinnitused Projektitiimi miinimumkoosseis peab olema vastavuses tabelis 1 esitatud tingimustega. 1. Juhul, kui pakkuja pakub tabelis 1 nõutust rohkem rollile vastavaid projektitiimi liikmeid, peavad kõik liikmed vastama tabelis 2 seatud nõuetele. 2. Juhul, kui pakkuja nimetab projektitiimi liikmeid, keda pole nõutud või kellele pole seatud tingimusi tabelis 2 (nt tehniline assistent vms), siis nende osas nõuetele vastavust ei kontrollita. 3. Üks tiimiliige võib täita samaaegselt mitut rolli, kuid mitte rohkem kui kahte rolli korraga. Projektijuht võib lisaks täita näiteks soolise võrdsuse ekspertanalüütiku rolli ja vastupidi. Sellisel juhul peab ta vastama nii projektijuhile kui ka soolise võrdsuse ekspertanalüütikule esitatud tingimustele. Projektitiimi liikme poolt mitme tabelis 1 kajastatud rolli täitmisel tuleb vormikohane kinnitus nõuetele vastavuse kohta esitada kõigi täidetavate rollide kohta. 4. Hankija kontrollib nõuetele vastavust vormis esitatud andmete alusel. Hankija võib kontrollida esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda kolmandate isikute poole. Hankijal on õigus pakkujalt küsida täiendavat lisainfot ja dokumente, mis kinnitavad kinnituse vormis väljatoodud andmete õigsust. 5. Pakkuja võib oma äranägemise kohaselt lisada projektitiimi täiendavaid rolle ja isikuid, kes oleks pakkuja hinnangul hanke nõuetekohaste eesmärkide saavutamiseks vajalikud. Nõutud (st projektijuhi, soolise võrdsuse ekspertanalüütiku, tasusüsteemide ekspertkoolitaja ja e-õppe disaineri) rollidele lisaks esitatud rolle täitvate isikute ja/või nende poolt lepingu täitmisel tehtava töö kirjelduse võib pakkumuses esitada vabas vormis. 1 Projektitiimi koosseis Tabel 1. Nõuded projektitiimi koosseisule Roll Vastutus Projektijuht vastutab lepingu täitmise administreerimise ning lepingus nimetatud tööde elluviimise korralduse eest. Projektijuht on tellija esindajale ühtlasi kontaktisikuks kõikides lepingulistes Projektijuht küsimustes. Projektijuht korraldab aruandlust ning tagab tööde nõuetekohase üleandmise hankijale. Ta vastutab koolituste ja e- kursuse kavandamise ja elluviimise eest. Ta vastutab koolituste ja e- kursuse kohta tagasiside saamise eest. Soolise võrdsuse ekspertanalüütiku ülesanne on nõustada projektitiimi soolise võrdsuse ja soostereotüüpide teemal ning tagada tegevuste sootundlikkus. Ta osaleb koolituste ja e-kursuse sisulises Soolise võrdsuse planeerimises ja elluviimises. ekspertanalüütik Tasusüsteemide ekspertkoolitaja tagab asjakohaste ja kõige värskemate tasusüsteemidega seotud ekspertteadmiste kasutuse Tasusüsteemide koolitustel ja e-kursusel. Ta osaleb koolituste ja e-kursuse sisulises ekspertkoolitaja ettevalmistamises. Ta viib koolitajana läbi kontaktkoolitused. Osaleb koolituste kohta tagasiside saamises ja selle analüüsimises. E-õppe disaineri roll on disainida terviklik e-õppe kursus, mis lähtub e-õppe spetsiifikast ja e-kursuse sisulistest E-õppe disainer eesmärkidest/õpiväljunditest, arvestab tänapäevase täiskasvanud õppija ja tuleviku õppimise väljakutseid ning toetab teadmiste ja oskuste omandamist parimal võimalikul viisil. 2 NÕUDED PROJEKTITIIMI LIIKMETE KOGEMUSELE Tabel 2. Nõuded projektitiimi liikmete haridusele, eelnevale kogemusele ja kompetentsile on pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul juhtinud vähemalt kaht projekti töö-, sotsiaal-, tervise- või haridusvaldkonnas. Projektijuht Nõutav dokument: pakkuja esitab projektijuhi kogemuse andmed vormil „Projektijuhi kogemus“.  omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni;  on pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kolmes projektis soolise võrdsuse alase Soolise võrdsuse nõustaja või koolitaja või eksperdi või analüütiku rollis või on tal ekspertanalüütik tõendatav vähemalt kaheaastane töökogemus soolise võrdsusega tegeleval töökohal. Nõutav dokument: pakkuja esitab soolise võrdsuse ekspertanalüütiku kogemuse andmed vormil „Soolise võrdsuse ekspertanalüütiku kogemus“.  on pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul tegelenud tasusüsteemide loomise, tööde väärtuse hindamise või Tasusüsteemide sarnase ekspertteadmise loomise või sellealase koolitamisega ekspertkoolitaja vähemalt kaks aastat. Nõutav dokument: pakkuja esitab tasusüsteemide ekspertkoolitaja kogemuse andmed vormil „Tasusüsteemide ekspertkoolitaja kogemus“.  on pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul loonud E-õppe disainer vähemalt kolm vähemalt 30-minutilist e-kursust. Nõutav dokument: pakkuja esitab e-õppe disaineri kogemuse andmed vormil „E-õppe disaineri kogemus“. 3 Pakkuja poolt täidetud vormid on lisatud alljärgnevalt. VORM: PROJEKTITIIMI KINNITUS (pakkuja esitab) Pakkuja nimi Registrikood Pakkuja kontaktisik koos kontaktandmetega Kinnitan lepingu täitmiseks nõutud projektitiimi järgmises koosseisus: e-posti Roll projektitiimis Nimi kontakttelefon aadress 1. Projektijuht 2. Soolise võrdsuse ekspertanalüütik 3. Tasusüsteemide ekspertkoolitaja 4. E-õppe disainer * Lisada tabelisse juurde ridu vastavalt planeeritud projektitiimi liikmete arvule Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Kinnitan, et:  projektitiimi koosseisus ära nimetatud isikud vastavad kõikidele esitatud nõuetele;  projektitiimi liikmete vormil esitatud andmed on õiged ning vastavad tõele;  projektitiimi liikmed on andnud nõusoleku enda tiimiliikmeks nimetamiseks ning hankelepingu täitmiseks äramärgitud rollis;  vajaduse korral asendan hankelepingu täitmise käigus projektitiimi liikme samaväärse vastu. Kuupäev: Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi: Allkirjastatud 4 VORM: PROJEKTIJUHI KOGEMUS (pakkuja esitab) Projektijuhi nimi: _______________________________ Nõuded projektijuhile: on pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul juhtinud vähemalt kaht hankeobjektiga sarnast projekti töö-, sotsiaal-, tervise- või haridusvaldkonnas. 1. Projekt Projekti ja tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja tööülesanded Projekti elluviimise ajavahemik (pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 2. Projekt Projekti ja tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja tööülesanded Projekti elluviimise ajavahemik (pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus * Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning tiimiliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi projektitiimi liikme kogemuse kohta.1 1 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 5 VORM: SOOLISE VÕRDSUSE EKSPERTANALÜÜTIKU KOGEMUS (pakkuja esitab) Soolise võrdsuse ekspertanalüütiku nimi: _______________________________ Nõuded soolise võrdsuse ekspertanalüütikule: omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni; on pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt kolmes projektis soolise võrdsuse alase nõustaja või koolitaja või eksperdi või analüütiku rollis või on tal tõendatav vähemalt kaheaastane töökogemus soolise võrdsusega tegeleval töökohal. 1. Haridus Haridustase (siin nimetada, lisaks esitada diplomi koopia või link, kust saab kontrollida diplomi olemasolu) Valdkond 2. Projekti/töö nimetus Tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 3. Projekti/töö nimetus Tellija nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 4. Projekti/töö nimetus Tellija nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja soolise võrdsuse valdkonnaga seotud ülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus * Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Kui ekspertanalüütikul on tõendatav kaheaastane töökogemus soolise võrdsusega tegeleval töökohal, siis seda võib kirjeldada üksnes 2. punkti all. Valikuline on lahtri „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“ täitmine. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning tiimiliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: 6 Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi projektitiimi liikme kogemuse kohta.2 2 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 7 VORM: TASUSÜSTEEMIDE EKSPERTKOOLITAJA KOGEMUS (pakkuja esitab) Tasusüsteemide ekspertkoolitaja nimi: _______________________________ Nõuded tasusüsteemide eksperdile: on pakkumuse esitamisele eelneva 60 kuu jooksul tegelenud tasusüsteemide loomise, tööde väärtuse hindamise või sarnase ekspertteadmise loomise või sellealase koolitamisega vähemalt kaks aastat. 1. Tegevus Tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja tööülesanded Tasusüsteemide loomise, tööde väärtuse hindamise või sarnase ekspertteadmise loomise kogemuse kirjeldus Tegevuste elluviimise ajavahemik (pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning tiimiliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi projektitiimi liikme kogemuse kohta.3 3 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 8 VORM: E-ÕPPE DISAINERI KOGEMUS (pakkuja esitab) E-õppe disaineri nimi: _______________________________ Nõuded e-õppe disainerile: on riigihanke algamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul loonud vähemalt kolm vähemalt 30-minutilist e-kursust. 1. Projekti/töö nimetus Tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja tööülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 2. Projekti/töö nimetus Tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja tööülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus 3. Projekti/töö nimetus Tellija/tööandja nimi, sh kontaktisiku kontaktandmed Roll ja tööülesanded Tegevuste elluviimise ajavahemik (pakkumuse esitamisele vahetult eelneva 60 kuu jooksul) Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus * Vastavalt vajadusele lisada tabelisse ridu juurde Tabelis tuleb täita kõik lahtrid. Ainus lahter, mille täitmine on valikuline on „Vajadusel esitatud andmete lühikirjeldus“. Andmed peavad sisaldama informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust ning tiimiliikme pädevust. Muu oluline informatsioon: Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tellijatele teha järelepärimisi projektitiimi liikme kogemuse kohta.4 Pakkuja lisab projektitiimi liikmete kogemuse vorme vastavalt vajadusele juurde (lähtudes vastavate liikmete arvust projektitiimis). 4 NB! Hankija tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. Vastutavate isikute andmete esitamine on vajalik hankelepingu sõlmimisele eelneva riigihanke menetluse õiguspäraseks läbiviimiseks. Hankija nõuab riigihankes vastutavate isikute kohta andmete esitamist veendumaks vastutavate isikute vastavuses riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja ettevõtja võimekuses töö teostamiseks, mille vahetul teostamisel osaleb ka vastutavad isikud isiklikult. Hankija kasutab vastutavate isikute kohta käivaid andmeid riigihanke menetluses ning juhul, kui pakkumus tunnistatakse edukaks, ka sõlmitavas hankelepingus. 9 Kinnitatud osakonnajuhataja 20.02.2026 otsusega 5-6/654-1 Riigihanke „ Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e- kursus tööandjatele” alusdokumentide üldosa 1. Üldteave 1.1 Hanke „ Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele” korraldajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi hankija). 1.2. Riigihanke eest vastutav isik: Helen Talalaev, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse projektijuht, e-post: [email protected]. 1.3. Riigihanke eesmärk on töötada välja ja viia läbi koolitused ning luua e-kursus, mis õpetavad tööandjaid tööde väärtust hindama, kasutades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kohandatud tööde väärtuse hindamise metoodikat, looma läbipaistvaid palgasüsteeme, mõõtma soolist palgalõhet ja tegema soolise palgalõhe aruandlust. 1.4. Riigihanke eeldatav maksumus on 120 000 eurot käibemaksuta. Hankelepingu eseme kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumendis „Tehniline kirjeldus“. 1.5. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides (RHAD) esitatud tingimuste ülevõtmist. 2. Nõuded pakkujale 2.1. Pakkuja esitab volikirja, kui pakkumusele on pakkuja esindajana alla kirjutanud isik või isikud ei ole äriregistri registrikaardile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku esindamise õigust (vorm „Volikiri pakkuja esindajale“- Lisa 1). 2.2. Volikiri tuleb esitada ka juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt. Ühispakkumuse korral peavad ühispakkujad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks nimetama endi seast volitatud esindaja (vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“) – Lisa 2. Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumusega. 2.3. Ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel vastutavad ühispakkujad hankelepingu täitmise eest solidaarselt. 3. Pakkumuse vormistamine 3.1. Pakkumus tuleb vormistada eesti keeles. 3.2. Pakkumus tuleb esitada e-postile [email protected] hiljemalt pakkumuse esitamise ettepanekus näidatud tähtajaks. 3.3. Pakkumuse esitamisega ja riigihanke alusdokumentidega seotud sisuliste küsimuste lahendamiseks palume küsimus esitada e-postile [email protected]. 3.4. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud andmeid ja dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust RHAD-des toodud tingimustele. 3.5. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt. 3.6. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega seotud kulud. 4. Nõuded pakkumusele 4.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast kuni pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni. 4.2. Esitatud pakkumus peab olema koostatud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest ning hankija poolsetest nõuetest ja soovitustest lähtuvalt. 4.3. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumuse lahtikirjutuses toodud ühikuhindasid. 4.4. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud kuludele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. 4.5. Pakkumuse maksumuse kujundamisel peab pakkuja arvestama, et hankija tasub vaid tellitud ja teostatud tööde eest. 4.6. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva pakkumuste esitamise tähtpäevast arvates. 5. Pakkumuste vastavuse kontrollimine 5.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 5.2. Hankijal on õigus küsida pakkujalt esitatud pakkumuse kohta täpsustavaid andmeid ja täiendavaid selgitusi. Pakkujal tuleb vastata kolme tööpäeva jooksul hankija pöördumise laekumisele järgnevast tööpäevast arvates. 5.3. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke aludokumentides sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustest. 5.4. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides seatud nõuetele või kui pakkuja esitatud täpsustuste või selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib lükata pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või täpsustusi. 6. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 6.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne lepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lõikes 1 sätestatule. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse. 6.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel riigihanke kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 6.2.1. kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta; 6.2.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub lepingu sõlmimine ebaotstarbekaks või võimatuks; 6.2.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 7. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 7.1. Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvestab hankija majanduslikku soodsust riigihanke alusdokumentides kirjeldatud hindamiskriteeriumide alusel. 7.2. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Hankija sõlmib lepingu eduka pakkumuse esitanud pakkujaga. 7.2.1. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis sai sisukriteeriumide eest või vähemalt ühe sisukriteeriumi eest miinimumpunktid. 8. Pakkujate teavitamine Hankija teavitab pakkujaid menetluses tehtud otsustest e-posti teel. Lisad: Lisa 1 - Volikiri pakkuja esindajale (vorm) Lisa 2 - Volikiri ühispakkujate esindajale (vorm) Kinnitatud osakonnajuhataja 20.02.2026 otsusega 5-6/654-1 Riigihanke “Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele” alusdokument „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi tehniline kirjeldus) 1. Hankelepingu ese Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib töö „Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele” (edaspidi töö). Töö koostamise aluseks on tehnilises kirjelduses ning muudes riigihanke alusdokumentides toodu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium viib perioodil 2025-2026 ellu projekti PALK, mis tegeleb soolise palgalõhe vähendamiseks vajalike oskuste ja teadmiste arendamisega tööandjate, poliitikakujundajate ja soolise palgalõhe üle järelevalvet tegema hakkavate ametnike seas. Projekti peamine eesmärk on toetada palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmist, eelkõige tööde väärtuse hindamise metoodika kohandamise ja koolitustegevuste kaudu. Hange toimub sama projekti raames.1 Projekti rahastab Euroopa Liit Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm CERV. 2. Olukorra ülevaade Eesti sooline palgalõhe ulatus 2023. aastal Eurostati andmetel 16,9%ni (Euroopa Liidu keskmine oli samal aastal 12,0%). Statistikaameti andmetel oli naiste keskmine brutotunnitasu 2024. aastal 13,2% väiksem kui meestel. Eurostati ja Statistikaameti näitajate erinevus tuleneb mõnevõrra erinevast metoodikast (Eurostat ei arvesta alla kümne töötajaga ettevõtete ning asutuste näitajaid, samuti põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalade palgatöötajate töötasusid). Seni on Eesti teadlastel õnnestunud selgitada meeste ja naiste palgalõhest erinevate mõõdetavate tunnustega (nagu ametid, tegevusalad, haridus, tööaeg, asukoht, vanus jne) 40%, st 60% palgalõhest on selgitamata2. Kuigi selgitamata osa võib teatud määral tuleneda andmete piiratuse tõttu välja jäänud muutujatest, mis avaldavad palkadele erinevat mõju, on üks selgitamata 1 Palkade läbipaistvus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2 Täht, K. (Toim.) (2019). Soolise palgalõhe kirjeldamine ja seletamine – tehniline ülevaade. RASI toimetised nr 10. Tallinn: Tallinna Ülikool. Leitav: https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/RASI/2019_RASI%20toimetised%20nr %2010_soolise%20palgal%C3%B5he%20kirjeldamine%20ja%20seletamine.pdf soolise palgalõhe põhjus ka naiste diskrimineerimine tööturul3. Palkade läbipaistvus ja tööde väärtuse hindamine on üks lahendustest, mis aitavad vähendada soolist palgalõhet ja seega tuua kaasa olulist ühiskondlikku muutust ning vähendada ebavõrdsust Eestis. Euroopa Liidus jõustus 2023. aastal palkade läbipaistvuse direktiiv (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2023/970)4, mille eesmärgiks on tõhustada naistele ja meestele võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist, et palgad kujuneksid objektiivselt ja sooneutraalselt ning töötajatele arusaadavalt. Direktiiviga kehtestatakse palkade läbipaistvuse miinimumnõuded ja nende tagamiseks vajalikud õiguskaitsemeetmed. Eestil tuleb direktiiv üle võtta 7. juuniks 2026. Lähemalt saab palkade läbipaistvuse nõuetest lugeda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. Uue direktiivi valguses tuleb tööandjal oma organisatsioonis läbi mõelda palgakujundus ning tööde väärtus. Tööle kandideerijale tuleb anda infot palgataseme või vahemiku kohta enne tööintervjuud. Lisaks tuleb töötajatele kättesaadavaks teha objektiivsed ja sooneutraalsed kriteeriumid, mille alusel nende palk kujuneb. Töötajatel on õigus saada lisateavet temaga sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate keskmise palgataseme kohta naiste ja meeste lõikes. Samal ajal ei olnud soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamise uuringu järgi 2015. aasta seisuga Eestis enam kui kolmveerandis organisatsioonidest (77%) tehtud ametikohtade hindamist. Kuigi 12% tööandjatest tõdeb, et ametikohtade hindamine on läbi viidud, on peaaegu sama suur osakaal (11%) neid, kes ei oska sellele küsimusele vastata. Alates 50 töötajaga organisatsioonidest oli hindamise teinud umbes kolmandik (38%), enam riigiasutused kui kohaliku omavalitsuse haldusala organisatsioonid ja eraettevõtted. Ligi pooltes (47%) organisatsioonides on palgavahemikud või astmestikud, kuhu läbiräägitav palk peab mahtuma, kolmandikus (33%) organisatsioonides on töötasu täielikult läbirääkimiste küsimus ning ligi viiendikul (19%) tööandjatest on uue töötaja palk täpselt määratud ning läbirääkimisvõimalus puudub. Läbirääkimisruumi töötasu osas on rohkem väiksema töötajate arvuga ning eraõigusliku isiku omandis olevates organisatsioonides, suuremates ja avaliku sektori organisatsioonides on töötasud sagedamini fikseeritud5. Kuigi värskemaid andmeid pole, võib siiski eeldada, et ka täna pole paljud tööandjad veel tööde väärtust hinnanud, samuti pole neil vajalikke teadmisi ega oskuseid. Põhjalik uuring “Sooline palgalõhe Eestis: kujunemise tagamaad ja vähendamise võimalused” (2022) tõi välja, et kõrgema keskmise tunnipalgaga ettevõtetes on soopõhised palgakäärid tuntavamad kui madalama keskmise sissetuleku tasemega ettevõtetes. Omandivormi järgi vaadates on kõige suurem palgalõhe välisomanduses ettevõtetes: 40% ehk kaks korda suurem kui eestimaise päritoluga eraettevõtetes. Kõige väiksem on sooline palgalõhe aga kohaliku omavalitsuse asutustes, 14%, mis on omakorda palju madalam kui riigisektoris keskmiselt. Juhtide hulgas on päris arvukas koalitsioon naisi ja mehi – 45% kõigist juhtimiskohustustega töötajatest –, kelle jaoks sooline palgalõhe on probleem 3 Anspal, S., Kallaste, E., Karu, M., Kraut, L., Biin, H. (2009). Sooline palgalõhe Eestis: teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade. Uuringuraport. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS, Sotsiaalministeerium. Leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sot siaalvaldkond/1_raport.pdf 4 L_2023132ET.01002101.xml 5 Turk, P., Anniste, K., Masso, M., Karu, M., Kriger, T. (2015). Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/contenteditors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sot siaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf ning eeldatavasti oleks nad ka valmis ja huvitatud palgalõhe vähendamiseks omalt poolt juhina jõupingutusi tegema, kui selleks luua sobiv keskkond. Töötajad ei ole teadlikud soolise palgalõhe olukorrast organisatsioonis, kuna neil puudub info kolleegide palkade kohta, kuid kõigis uuritud organisatsioonides töötajad usuvad ja loodavad, et sellega ei ole organisatsioonis probleeme. Selline teadmatus on üks põhjuseid, miks töötajad ei näita initsiatiivi soolise palgalõhe vähendamiseks organisatsioonides6. Eesti inimeste teadlikkus soolisest palgalõhest on järk-järgult paranenud. 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu järgi oli 83% Eesti inimestest soolisest palgalõhest teadlik. Naised peavad palgalõhet oluliselt enam suureks või väga suureks probleemiks: naised 71%, mehed 35%. 84% arvab, et naised ja mehed, kes teevad erinevat, kuid vastutuse, oskuste ja pingutuse osas võrdväärset tööd, peaksid saama võrdset tasu. 63% Eesti inimestest on nõus, et palgad oleksid avalikud selleks, et tagada võrdne palk võrdse töö eest. Sh pooled neist on nõus palkade avalikustamisega organisatsiooni sees ja pooled sellega, et palgad oleksid avalikud kõigi jaoks. 95% palgatöötajatest nõustub, et töökuulutustes peaksid palganumber või vahemik olema märgitud7. Pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks vähendada soolist palgalõhet 2035. aastaks 5%- ni. Eesmärgi täitmiseks on vajalik pakkuda kompleksseid lahendusi. Kui tööandjad hindavad tööde väärtust sooneutraalsete ja objektiivsete kriteeriumite järgi, siis aitab see tulemuslikult kehtestada läbipaistva tasusüsteemi, millega välistatakse otsene või kaudne sooline diskrimineerimine, mis on tavaliselt seotud naiste tehtavate tööde väärtuse alahindamisega. Seni ei olnud tööandjatele tasuta kättesaadavat palkade läbipaistvuse direktiivi nõuetele vastavat tööde väärtuse hindamise metoodikat, kuid 2025. aastal kohandati projekti PALK raames Eesti oludesse sobiv tööde väärtuse hindamise metoodika ja loodi juhendmaterjal metoodika kasutusele võtmiseks. Väljatöötatud tööde väärtuse hindamise metoodika on tööandjatele soovituslikuks ja vabatahtlikuks kasutamiseks. Metoodika on kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel8. Kuna eri uuringutest on teada, et tööandjatel on napid teadmised ja oskused tööde väärtuse hindamisest, läbipaistvatest tasusüsteemidest ja palkade läbipaistvuse direktiivi ülevõtmisega kaasnevast soolise palgalõhe aruandlusest, siis aitab see hange täita selle lünga koolituste ja e-kursuse abil. 3. Hanke ülesanne 3.1 Hanke eesmärk Hanke eesmärgiks on töötada välja ja viia läbi koolitused ning luua e-kursus, mis õpetavad tööandjaid tööde väärtust hindama, kasutades MKMi kohandatud tööde väärtuse hindamise metoodikat9, looma läbipaistvaid palgasüsteeme, mõõtma soolist palgalõhet ja tegema soolise palgalõhe aruandlust. Need tegevused toetavad palkade läbipaistvamaks muutmist ja soolise palgalõhe vähendamist. 6 Täht, K., Roosalu, T., Unt, M., Aavik, K., Pilvre, B., Kääramees, M. (2022). Sooline palgalõhe Eestis: kujunemise tagamaad ja vähendamise võimalused. Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Soolise palgalõhe vähendamine (REGE)“ lõpparuanne. Leitav: RITA-1- lopparuandne_REGE_projekt_31.03.22_parandatud.pdf 7 Hämmal, J., Meiorg, M., Varblane, A. (2021). Soolise võrdõiguslikkuse monitooring. Kantar Emor. Leitav: https://www.vordsuskeskus.ee/sites/default/files/2023- 01/soolise_vordoiguslikkuse_monitooring_2021._lopparuanne.pdf 8 https://mkm.ee/too-ja-vordsed-voimalused/toosuhted-ja-keskkond/palkade-labipaistvus#projektPALK 9 https://mkm.ee/too-ja-vordsed-voimalused/toosuhted-ja-keskkond/palkade-labipaistvus#projektPALK Hanke raames tuleb viia läbi 20 koolitust kuni 30-liikmelisele osalejate rühmale. Kokku peab koolitustel osalema vähemalt 450 inimest. Koolitused on kohapeal osalemisega ja kestavad kuus kuni kaheksa akadeemilist tundi. Koolitused peavad toimuma Eesti eri paikades, et tagada palkade läbipaistvusega seotud teadmiste ja oskuste kättesaadavus üle Eesti. Kõik koolituskohad peavad olema ligipääsetavad. Lisaks 20 koolitusele tuleb luua tasuta, kuue kuni kaheksa akadeemilise tunni pikkune e-kursus, mis on kättesaadav sihtrühmale pärast kohapealse osalemisega koolituste lõppu. Koolitus tehakse tasuta kättesaadavaks Digiriigi Akadeemia e-õppeplatvormil. Koolitus on eesti keeles. Koolitusi koostades tuleb silmas pidada soolist võrdsust, mitmekesisust ja võrdset kohtlemist ning kasutada kaasavat keelt ja pildimaterjali, et vältida stereotüüpe ja eelarvamusi soo, rahvuse, vanuse, erivajaduste jms kohta. Koolituste ja e-kursuse sisu ja vormi kohta tuleb tööandjatelt koguda tagasisidet ja vastavalt sellele vajadusel materjali muuta. Nii koolitus kui e-kursus peavad andma: 1. arusaama, mille jaoks on vaja tööde väärtuse hindamist; 2. teadmised ja oskused, kuidas kasutada tööde väärtuse hindamise metoodikat: 3. teadmised ja oskused läbipaistva palgasüsteemi loomiseks, sh töötasustruktuuri loomise õpetus; 4. oskused soolise palgalõhe mõõtmiseks; 5. oskused soolise palgalõhe aruandluse tegemiseks 100 ja enama töötajaga tööandjatele; 6. ülevaate palkade läbipaistvuse direktiivi nõuetest ja oskused nõuete täitmiseks. Nõuded koolituste ja e-kursuse sisule: 1. Sisu peab olema praktiline ja konkreetsete näidetega, mis kõnetavad eri tüüpi tööandjaid, sh eri sektoritest, valdkondadest, eri suurusega ja eri piirkondadest. Koolitust ja e-kursust läbides peab osaleja saama praktiliselt läbi teha tööde väärtuse hindamise ja töötasustruktuuri loomise. Koolitused ja e-kursus sisaldavad juhtumeid tööelust, mida palkade läbipaistvuse ja võrdse või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise vaatenurgast analüüsida. 2. Koolitused ja e-kursus peavad lähtuma täiskasvanud õppijate vajadustest ning andma teadmiste ja oskuste omandamisega praktilist väärtust osalejate töö tegemisel. Kursuse materjal peab olema autori(te) isiklike hinnangute vaba, lähenemiselt tõendus- ja faktipõhine ning parimate praktikate keskne. Kasutatavad allikad peavad olema usaldusväärsed ja kaasaegsed. 3. Tööandjatele tuleb läheneda läbi kasu, mis nad koolitusest ja e-kursusest saavad, mitte läbi kohustuse, mis nende õlule tuleb. Materjal peab siiski andma ülevaate ka kohustustest, mis palkade läbipaistvuse nõuetega kaasnevad, kuid enamik materjalist peab lähtuma tööandja kasust. 4. Koolitus ja e-kursus peavad olema kasulikud ka neile, kes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja pakutud tööde väärtuse hindamise metoodikat kasutama ei hakka, kuid soovivad palkade läbipaistvuse nõudeid täita ja võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu maksta. 5. Autoriõiguste kohta kehtib töövõtulepingu üldtingimuste punkt 5. 3.2 Koolituste ja e-kursuse sihtrühm Koolituste ja e-kursuse peamine sihtrühm on tööandjad, eelkõige personalitöötajad ja eri tasemete juhid. Arvesse tuleb võtta organisatsioonide mitmekesisust (eri suurused, valdkonnad ja sektorid). Tuleb pingutada selle nimel, et tööandjaid esindaks koolitustel lisaks personalitöötajatele ka eri tasemete juhid. 3.3 Nõuded koolitustele Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe mõõtmise ning aruandluse koolitused (edaspidi tekstis lühendatult kui koolitus) on mõeldud tööandjatele, kes soovivad alustada tööde väärtuse hindamist oma organisatsioonis, et selle abil luua läbipaistev palgasüsteem ja õppida mõõtma soolist palgalõhet ning selle kohta aru andma. Pakkuja peab esitama pakkumuses nägemuse koolituse metoodikast, mis peab vastama järgmistele tingimustele: 1. Läbi tuleb viia 20 koolitust kuni 30-liikmelisele osalejate rühmale. Kokku peab koolituse läbima vähemalt 450 inimest. 2. Koolitused on kohapeal osalemisega ja kestavad kuus kuni kaheksa akadeemilist tundi. 3. Koolitused peavad toimuma Eesti eri paikades, et tagada palkade läbipaistvuse teadmiste ja oskuste kättesaadavus üle Eesti. Koolitused peavad toimuma: 1. Tallinnas (kutsuda ka lähipiirkonna tööandjad, sh Harjumaa, Raplamaa ja Järvamaa tööandjad); 2. Tartus (kutsuda ka lähipiirkonna tööandjad, sh Tartumaa, Jõgevamaa ja Viljandimaa tööandjad); 3. Pärnus (kutsuda ka lähipiirkonna tööandjad, sh Pärnumaa ja Läänemaa tööandjad); 4. Rakveres (kutsuda ka lähipiirkonna tööandjad, sh Lääne-Virumaa tööandjad); 5. Jõhvis (kutsuda ka lähipiirkonna tööandjad, sh Ida-Virumaa tööandjad); 6. Võrus (kutsuda ka lähipiirkonna tööandjad, sh Võrumaa, Valgamaa ja Põlvamaa tööandjad); 7. Kärdlas (kutsuda Hiiumaa tööandjad); 8. Kuressaares (kutsuda Saaremaa tööandjad). 4. Kõik koolituskohad peavad olema erivajadustega inimestele ligipääsetavad. 5. Tuleb arvestada eri sektorite ja valdkondade tööandjatega. Vajadusel võib suuremates piirkondades koondada sarnasemad tööandjad ühte gruppi. 6. Koolituse peab vahetult läbi viima koolitaja. 7. Koolitused toimuvad vahemikus 4.05.2026-30.11.2026. 8. Koolitustest teavitamise ja gruppide komplekteerimise korraldab Pakkuja, tehes Tellijaga koostööd. Pakkuja ülesanne on kutse koostamine osalejate jaoks ja selle edastamine, vajadusel grupi komplekteerimiseks osalejatega kontakti võtmine (näiteks grupi täitumisele kaasa aitamise eesmärgil koolituse kohta täiendavat infot jagades) ning osalejatele koolitusmaterjalide jagamine. Lisaks vastutab Pakkuja koolitusruumide ja toitlustuse, tehnika jms korralduse ja kulude tasumise eest. Nimetatud kulud peavad olema arvatud pakkumuse maksumuse hulka. 9. Koolituste läbiviimise aegade valikul tuleb lähtuda täiskasvanud õppija vajadustest. 10. Koolitusruum peab mahutama nõutud grupi ja võimaldama rühmatöödeks vajalikku ruumipaigutust. Koolitusruum peab olema hästi ligipääsetav ja sinna pääseb ka ühistranspordiga. 11. Koolituse toimumiskoht peab toetama koolitaja poolt kasutatavat metoodikat ning võimaldama vajaminevat heli ja pilti, et tagada koolituse edukas läbiviimine. 12. Koolituse osalejatele peab Pakkuja pakkuma vähemalt 2 kohvipausi (sh kohv, tee, vesi koos vähemalt 2 kergema tervisliku suupistega, sh puuvili) ja lõunasöögi (soe bufee ja magustoit, kohv, tee, vesi). Tuleb arvestada toidualaste erisoovidega (nt gluteeni- ja laktoositalumatus, taimetoidu soov). Koolituse alguses peab osalejatele pakkuma teed ja kohvi ning vett. Lõunasöök peab toimuma koolituse toimumiskohas või selle läheduses (5-10 min jalutuskäigu kaugusel). 13. Koolitusel peavad kohapeal olema igale osalejale tagatud vajalikud abivahendid nagu kirjutuspaber ja kirjutusvahend jms. 14. Koolitusel osalejad peavad soovi korral saama koolitusel osalemist tõendava (elektroonilise) dokumendi. 15. Tellija esindajad võivad koolitustel osaleda vaatlejatena. 16. Iga koolituse kohta tuleb osalejatelt küsida tagasisidet, kasutades tagasisideankeeti EU Survey lehel10. Pakkuja võib sellele lisaks koguda osalejate tagasisidet ka teisi meetodeid kasutades. Iga koolituse järel tuleb tagasisidet analüüsida ja vajadusel teha sellest tulenevalt ka parendusi, kohandusi või muudatusi koolituse sisus või korralduses. 17. Koolitusperioodi jooksul ja kuni lepingu täitmise tähtajani peab Pakkuja olema valmis pakkuma kirjalikku konsultatsiooni koolitusel osalenutele, kui neil on küsimusi koolituse sisu kohta. 18. Pakkuja peab esitama koolituste läbiviimise järel (s.o hiljemalt 10.12.2026) kokkuvõtte koolituste läbiviimise õppetundidest ning hinnangu koolituste edukusele ja tulemuslikkusele, mis põhineb osalejate tagasisidel (kvantitatiivsed andmed rahulolu kohta ja kvalitatiivne sisend koolituste sisu ja läbiviimise kohta) kui ka muudel Pakkuja poolt välja pakutud näitajatel ja eksperthinnangul. Kokkuvõte sisaldab vähemalt viit soovitust, kuidas koolituste sisu, metoodikat ja osalejate kogemust edasi arendada. Pakkuja esitab kokkuvõtte kirjalikult, korrektses eesti keeles ja selle pikkus on vähemalt kaheksa lehekülge. 19. Koolitusel osalejad peavad oma osalemist allkirjaga kinnitama osalejate allkirjalehel. Allkirjalehed peab Pakkuja edastama Tellijale koos koolituste kokkuvõttega. Koolitusperioodi lõppedes esitab Pakkuja Tellijale koolitusel osalenute statistilise koondülevaate, mis sisaldab osalejate arvu, soolist jaotust, ülevaadet esindatud organisatsioonide suurusest (töötajate arv), sektorist ja tegevusalast. 20. Pakkuja peab koostama ja projekti lõppedes Tellijale üle andma kõik koolituse materjalid (nt slaidid, töölehed jms). 3.4 Nõuded e-kursusele Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe mõõtmise ning aruandluse e-kursus (edaspidi tekstis lühendatult kui e-kursus) on mõeldud 10 https://ec.europa.eu/eusurvey/runner/CERV_2021-2027 tööandjatele, kes soovivad alustada tööde väärtuse hindamist oma organisatsioonis, et selle abil luua läbipaistev palgasüsteem ja õppida mõõtma soolist palgalõhet ning selle kohta aru andma. Pakkuja peab esitama nägemuse e-kursuse metoodikast, mis peab vastama järgmistele tingimustele: 1. Iseseisvalt läbitava e-kursuse maht on kuus kuni kaheksa akadeemilist tundi. 2. E-kursus peab sobituma Moodle keskkonda. 3. E-kursus peab koosnema temaatilistest sisupeatükkidest. Õppijale tuleb anda e-kursuse alguses lühike ülevaade, milliseid temaatilisi sisupeatükke e-kursus sisaldab ning milliseid teadmisi ja oskusi e-kursusel osaleja omandab. 4. E-kursuse sisupeatükke peab olema võimalik õpiampsudena omandada (sh e-kursust pooleli jätta ja hiljem uuesti alustada samast kohast). Õpiampsude läbimise pikkus võiks jääda vahemikku 20-30 minutit. Sisupeatükkide sisupuu tuleb esitada selliselt, et õppijal oleks võimalus saada kiire ülevaade, kui suur osa igast peatükist on läbitud. 5. E-kursus peab kasutama mitmekesiseid formaate (sh audiovisuaalsed materjalid, illustratsioonid, skeemid, töölehed jms), olema interaktiivne, praktiline, näitlik ja vaheldusrikas. Materjal peab olema edasi antud selges ja lihtsasti mõistetavas keeles. E-kursus peab olema stiililt ja ülesehituselt loogiline ja sidus tervik. 6. E-kursus peab sisaldama ülesandeid, mida täites on õppijal võimalik hinnata, kas ta on materjalist õigesti aru saanud ja oskab kasutada saadud teadmisi ning oskuseid. Oluline on lisada ka hariv selgitus selle kohta, miks antud vastus on õige või vale. 7. Sobivates kohtades on soovituslik rikastada e-kursuse materjali ristviidete või täiendavate allikatega, mis võimaldab soovi korral rohkem süvitsi minna. 8. E-kursuse materjalid peavad olema kvaliteetsed: tekstid eesti keele toimetaja toimetatud; videote heli selge ja hästi kuuldav, visuaal kvaliteetne; graafikud, diagrammid jmt selgelt loetavad ning ühetaoliselt tõlgendatavad. 9. E-kursus on eestikeelne. Muukeelse materjali kasutamisel peab olema lisatud korrektne eestikeelne tõlge, videoklippide puhul subtiitrid. 10. E-kursuse sisu luues tuleb silmas pidada ligipääsetavuse standardeid. 11. Et testida e-kursuse asjakohasust, nõuetele vastavust ja kasutajasõbralikkust, tuleb ette näha vähemalt 10 tööpäeva pikkune beetaversiooni testperiood, mille jooksul annab Tellija tagasisidet e-kursuse sisu, ülesehituse, funktsionaalsuse ja disaini kohta. Pakkuja peab arvestama Tellija tagasisidest saadud sisendiga ja täiendusettepanekutega lõpliku e-kursuse valmistamisel. 12. Pärast Tellija tagasisidest saadud sisendiga arvestamist ja e-kursuse täiendamist tuleb e-kursust testida sihtgrupi ehk tööandjate (personalitöötajad ja juhid) peal. Testimisel peab osalema vähemalt 5 erinevat tööandjat. Testimiseks tööandjaid valides tuleb tagada, et esindatud oleksid eri suurusega organisatsioonid eri sektoritest ja valdkondadest. Testimise tulemusel saadud tagasisidet tuleb arvestada ning vajadusel e-kursust muuta või täiendada. 13. Pärast e-kursuse läbimist peab olema võimalik väljastada e-kursuse läbimist tõendav (elektrooniline) dokument. 14. Kasutamiseks valmis e-kursus peab olema Tellijale üle antud hiljemalt 17.11.2026. 15. Pakkuja peab esitama visiooni, kuidas tagada hankelepingu lõppedes e-kursuse jõudmine tööandjateni. See tuleb esitada koos kasutamiseks valmis e-kursusega 17.11.2026. 3. Pakkumuses tuleb esitada 3.1 Pakkuja arusaam hanke eesmärgist ja ülesannetest Pakkuja peab kirjeldama oma nägemust hanke eesmärgist ning hanke eesmärgist lähtuvaid tegevusi, mis aitavad parimal viisil oodatud tulemuseni jõuda. Pakkumuses tuleb lahti kirjutada, kuidas Pakkuja jõuab sihtrühmani ja tagab selle, et vähemalt 450 osalejat koolituse läbib. Samuti näitab Pakkuja, kuidas ta koolituste ja e-kursuse kohta sihtrühmadelt tagasisidet saab ning mil moel sellega edasises tegevuses arvestab. Pakkumus peab kajastama seatud eesmärkide saavutamiseni ja kvaliteetsete tulemiteni viivat protsessi, samuti Pakkuja nägemust koostööst Tellijaga ning Tellija ja Pakkuja panust tegevustes. 3.2 Koolituste metoodika vastavalt tehnilises kirjelduses toodud nõuetele, sh koolituse sisuline ülesehitus (teemad ja ülesanded) ja esialgne päevakava, samuti kirjeldus selle kohta, kuidas osalejaid koolituspäeva jooksul aktiivselt kaasatakse. 3.3 E-kursuse metoodika vastavalt tehnilises kirjelduses toodud nõuetele, sh kirjeldus, kuidas tagatakse e-kursuse sisu ligipääsetavus. 3.4 Koolituste ajakava ja koolitusgruppide loomise metoodika, sh: a) esialgne koolituskava koos koolituste toimumise kohtade (linna täpsusega) ja aegadega (nädala täpsusega); b) metoodika, kuidas Pakkuja koolitusgruppe koostab ja mille alusel tööandjaid grupeerib. 3.5 Hanke projektiplaan (tegevused, ajakava, vastutajad ja maksumus) (Lisa 1) Projektiplaani vormi kasutamine on Pakkujale vabatahtlik. Vormist on Pakkujale näha, millist infot Tellija soovib projektiplaanis kindlasti näha. Hankelepingu täitmise tähtaeg on hiljemalt 21.12.2026. Projektiplaanis sätestatud tegevuste tähtaegu saab põhjendatud vajadusel muuta tingimusel, et ei muutu lepingu täitmise tähtaeg ja lepingu maksumus. 3.6 Hanke riskide maandamise plaan (Lisa 2) Hankedokumentide juurde lisatud vormi kasutamine on Pakkujale vabatahtlik. Vormist on Pakkujale näha, millist infot Tellija soovib Pakkuja esitatud riskide maandamise plaanis kindlasti näha. 3.7 Projektitiimi koosseis, nõuded ja kinnitused (Lisa 3) Pakkuja esitab projektitiimi koosseisu, nende pädevuse, rollide ja vastutuse kirjelduse hankedokumentide juurde lisatud projektitiimi kinnituse ja projektitiimi liikmete kogemuse vormidel. 4. Hange on planeeritud kuue etapina I etapp Ettevalmistus: avakohtumine Tellijaga ühe nädala jooksul pärast lepingu sõlmimist. Vajadusel ajakava täpsustamine tingimusel, et ei muutu lepingu täitmise tähtaeg. II etapp Koolituste kava ja õppesisu loomine, sh koolituste ajakava ja detailse ülesehituse (koos teemade jaotuse, täpsustatud mahud, harjutused jms) ning koolitusmaterjalide (slaidid, töölehed jm) loomine. Loodud materjali kohta kogutakse sisendit vähemalt viielt erinevalt tööandjalt. Tööandjaid valides tuleb tagada, et esindatud oleksid eri suurusega organisatsioonid eri sektoritest ja valdkondadest. Saadud sisendiga arvestatakse koolituste kavas ja õppesisus, et tagada, et koolitused vastavad sihtgrupi vajadustele. Tellijale esitatakse koolituste kava ja detailne ülesehitus ning koolitusmaterjalid hiljemalt viienda nädala lõpuks alates lepingu sõlmimisest. Kooskõlastamine Tellijaga hiljemalt kuuenda nädala lõpuks alates lepingu sõlmimisest. III etapp E-kursuse detailse ülesehituse (koos teemade jaotuse, moodulite kirjelduse, mahtude, harjutuste, audiovisuaalsete materjalide kirjelduse jms) loomine. Tellijale esitatakse e-kursuse detailne ülesehitus hiljemalt 15.06.2026. Kooskõlastamine Tellijaga hiljemalt 09.07.2026. IV etapp Koolituste läbiviimine vastavalt II etapi tulemusena kokkulepitud ajakavale, koolituse sisule ja koolitusmaterjalidele. IV etapp toimub vahemikus 4.05.2026-30.11.2026. V etapp E-kursuse sisuline ja tehniline teostus. Et testida e-kursuse asjakohasust, nõuetele vastavust ja kasutajasõbralikkust, tuleb ette näha vähemalt 10 tööpäeva pikkune beetaversiooni testperiood, mille jooksul annab Tellija tagasisidet e-kursuse sisu, ülesehituse, funktsionaalsuse ja disaini kohta. Pakkuja peab arvestama Tellija tagasisidest saadud sisendiga ja täiendusettepanekutega lõpliku e-kursuse valmistamisel. Pärast Tellija tagasisidest saadud sisendiga arvestamist ja e-kursuse täiendamist tuleb e-kursust testida sihtgrupi ehk tööandjate (personalitöötajad ja juhid) peal. Testimisel peab osalema vähemalt 5 erinevat tööandjat. Testimiseks tööandjaid valides tuleb tagada, et esindatud oleksid eri suurusega organisatsioonid eri sektoritest ja valdkondadest. Testimise tulemusel saadud tagasisidet tuleb arvestada ning vajadusel e-kursust muuta või täiendada. Testimised tuleb lõpetada vähemalt üks kuu enne e-kursuse esitamise tähtaega ehk 16.10.2026. VI etapp Kasutamiseks valmis e-kursuse üleandmine 17.11.2026 koos visiooniga selle kohta, kuidas viia e- kursus pärast lepingu lõppu tööandjateni. Kontaktkoolituste kokkuvõtte, sh koolitusel osalenute statistilise koondülevaate esitamine 10.12.2026. 5. Töökorraldus Töövõtja esitab Tellijale III etapi järel ja pärast kümne kontaktkoolituse läbiviimist ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Töövõtja poolt elluviidud tegevuste ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. 6. Teavitusnõuded Tööd tehes ja materjale koostades tuleb viidata projekti rahastajale, samuti tuleb arvestada „Web Content Accessibility Guidelines“ (WCAG) 2.2 nõuete ja ELi standardiga EN 301 549. Keelekasutus ja visuaalid peavad olema kaasavad. Täpsed reeglid lepitakse kokku enne töö alustamist. Lisad: Lisa 1 – Hanke projektiplaan Lisa 2 – Hanke riskide maandamise plaan Lisa 3 – Projektitiimi koosseis, nõuded ja kinnitused RHAD üldosa Lisa 1 VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „ Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele“ pakkumust ja muid dokumente. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ ____________________ (volitaja digitaalne allkiri) RHAD üldosa Lisa 2 VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „ Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele“ pakkumust ja muid dokumente. Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta. Volikiri kehtib kuni: ________________ ____________________ (volitaja digitaalne allkiri) OSAKONNAJUHATAJA OTSUS 20.02.2026 nr 5-6/654-1 Hanke “Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele” korraldamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 3 alusel ja kooskõlas majandus-ja infotehnoloogia- ministri 21.06.2024. a käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ § 6 lõike 2 alusel: 1. Korraldada sotsiaalteenuse hange „Tööde väärtuse hindamise metoodika, läbipaistvate palgasüsteemide loomise ja soolise palgalõhe aruandluse koolitused ja e-kursus tööandjatele” (CPV 80400000-8 Täiskasvanukoolitus ja muud koolitusteenused) eeldatava maksumusega kuni 120 000 eurot käibemaksuta. 2. Kinnitan punktis 1 nimetatud sotsiaalteenuse tellimiseks riigihanke alusdokumendid (lisatud). 3. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse projektijuhi Helen Talalaeva. 4. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihankele esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 4.1. komisjoni juht – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse projektijuht Helen Talalaev, tema asendusliige – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Eva Liina Kliiman; 4.2. komisjoni liikmed: 4.2.1. Eva Liina Kliiman – võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht, tema asendusliige – Lee Maripuu, võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse nõunik; 4.2.2. Monika Montvila – personaliosakonna personalikonsultant. Valitud hankemenetluse ja punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal. (allkirjastatud digitaalselt) Pirjo Turk võrdsuspoliitika osakonna juhataja
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →