Kaitsetööstuse tootearendustoetuse avamise, eelarve, valikukomisjoni ja hindamismetoodika kooskõlastamine

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Teie 18.02.2026 nr 11-4/26/1080 Sihtasutus [email protected] Meie 20.02.2026 nr 10-1/620-2 Sepise tn 7 11415, Tallinn Kaitsetööstuse tootearendustoetuse avamise, eelarve, valikukomisjoni ja hindamismetoodika kooskõlastamine Austatud Mari-Liis Küppar Käesolevaga kooskõlastan majandus- ja tööstusministri 7. jaanuari 2026. a määruse nr 1 „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ (edaspidi määrus) vooru avamise järgmistel tingimustel: 1. Taotluste vastuvõtmise alustada alates 02.03.2026 ja taotlusvooru eelarveks määrata 23 800 000 eurot. 2. Määruse § 15 lõike 2 kohaselt avalikustada Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (EIS) veebilehel valikukomisjoni koosseis. Ilma määrust muutmata ei ole võimalik kõnealust sätet eirata ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on jätkuvalt seisukohal, et komisjoni liikmete koosseis tuleb MKMiga kooskõlastada ja avalikustada. Kuna esitatud komisjonis puuduvad ettevõtjate esindajad ning mitmest avaliku sektori asutusest on nimetatud kaks või enam liiget, palume valikukomisjoni koostamisel lähtuda käesoleva kirja lisast 1 ja lõplik valikukomisjoni koosseis MKMiga kooskõlastada. 3. Projektide hindamine läbi viia vastavalt käesolevale kirja lisas 2 olevale hindamismetoodikale. Ühtlasi palume EIS‑il edaspidi saata ministri määrustest tulenevad kooskõlastuskirjad esmalt mitteametlikult määruse eest vastutavale MKMi ametnikule ning põhimõttelisemad küsimused läbi rääkida enne ametliku kooskõlastuskirja esitamist, mis võimaldab sujuvamat ja kiiremat menetlust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Rajalo majanduse ja innovatsiooni asekantsler Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisad: 1. Lisa 1 Valikukomisjoni koosseis 2. Lisa 2 Hindamismetoodika Mikk Vahtrus +372 625 6389 [email protected] 2 (2)  Lisa 1 Määruse „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ (edaspidi määrus) valikukomisjoni koosseis. Valikukomisjoni põhiliikmed: 1. Mikk Vahtrus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2. Siim Akkermann – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 3. Enelin Tiiman – Kaitseministeerium 4. Robert Lang – Eesti Kaitsevägi 5. Kaarel Piip – Kaitseväe Akadeemia Valikukomisjoni asendusliikmed: 1. Kaspar Peek – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2. Andres Kikas – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, asendusliige 3. Vaido Mikheim – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, asendusliige 4. Ander Allas – Kaitseministeerium Lisaks määrata valikukomisjoni 3-4 ettevõtjast põhiliiget ja 1-2 asendusliiget.  Versioon 1 Kaitsetööstuse tootearenduse toetuse hindamismetoodika 1. Taotluste hindamise kord 1.1. Määruse „Kaitsetööstuse tootearenduse toetus“ (edaspidi määrus) raames esitatud ja vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse määruses toodud ning käesolevas hindamismetoodikas kirjeldatud valikukriteeriumite alusel. 1.2. Taotlusi hindab Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA (edaspidi EIS) moodustatud valikukomisjon, kes lähtub enda töös EIS-i hindamiskomisjoni töökorrast. 1.3. EIS kaasab hindamise protsessi täiendavalt eksperte. 1.4. Taotluse hindamisel võetakse arvesse nii taotluses sisalduvad kui ka muud avalikest andmekogudest kättesaadavad andmed. 1.5. Iga valikukriteeriumi hinne on selle alakriteeriumite kaalutud keskmine hinne. 1.6. Taotluse koondhinne on viie valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Taotluse koondhinne ja valikukriteeriumite hinded arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma. 1.7. Taotlusi hinnatakse alakriteeriumite lõikes skaalal 0–4 punkti, sammuga 0,5 punkti, millest 0 punkti on mitterahuldav ja 4 punkti on suurepärane. Valikukriteeriumit 5 hinnatakse üksnes hinnetega 0, 2 või 4. 1.8. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused taotlusvooru eelarve piires, mis valikukriteeriumite alusel on saanud koondhindeks vähemalt 2,50 ja valikukriteeriumite 1-4 osas saanud hindeks vähemalt 2,50 ning valikukriteeriumi 5 osas hindeks vähemalt 2,00. 1.9. Vastavaks tunnistatud taotluste hindamine toimub järgnevates etappides lähtudes Lisas 1 toodud valikukriteeriumitest: 1.9.1. hindamise esimeses etapis annavad taotlusele valikukriteeriumite 1-3 osas eksperthinnangu koos hinnete ja põhjendustega sõltumatud eksperdid. Valikukriteeriumite 4 ja 5 hinded annab EIS-i ekspert hindamisaruande koostamise käigus; 1.9.2. hindamise teises etapis hindab taotlusi valikukomisjon, võttes arvesse ekspertide hinnanguid ja EIS-i töötaja poolt koostatud hindamisaruannet; 1.9.3. kui taotlusele antud hinded on samad või suuremad punktis 1.8 toodud lävenditest, hindab taotlust lisaks valikukomisjon, kellel on õigus ekspertide antud kaalutud keskmisi punkte muuta; 1.9.4. kui taotlusele antud hinded on väiksemad punktis 1.8 toodud lävenditest, siis valikukomisjon taotlust edasi ei hinda ja taotlus jäetakse rahuldamata. 2. Taotluste hindamine sõltumatute ekspertide poolt 2.1. Iga taotlust hindavad vähemalt kaks sõltumatut eksperti. 2.2. Taotlust hindavad sõltumatud eksperdid täidavad iga nende poolt hinnatud taotluse kohta hindamisaruande vormi valikukriteeriumite 1-3 osas. 2.3. Taotlust hindavatel sõltumatutel ekspertidel on võimalus teha vajadusel ettepanek taotluse või selle osa ümberkvalifitseerimiseks rakendusuuringust tootearenduseks ja vastupidi. Samuti saavad taotlust hinnanud sõltumatud eksperdid avaldada arvamust, kas taotluse raames on tegemist teadus- ja arendustegevusega ning teha ettepanekuid taotluse osaliseks või kõrvaltingimusega rahastamiseks. 3. Taotluste hindamine valikukomisjoni poolt 3.1. Valikukomisjon hindab taotlusi, tuginedes taotluses toodud materjalidele, hindamisse kaasatud ekspertide hinnangutele ja EIS-i töötaja poolt koostatud hindamisaruandele, mis koondab kaasatud ekspertide hinnangud ja hinnete keskmised valikukriteeriumite alakriteeriumite lõikes. 3.2. Valikukomisjon kinnitab lihthäälteenamusega hindamisaruandes toodud alakriteeriumi hinde ettepaneku, mis on kujunenud ekspertide hinnangute alusel, või teeb põhjendatud ettepaneku hinde muutmiseks. Viimasel juhul annab iga komisjoni liige oma hinde koos põhjendustega sellele alakriteeriumile. Sellisel puhul kujuneb hindamise tulemusena alakriteeriumi hinne komisjoni liikmete hinnete keskmisena. 3.3. Iga valikukriteeriumi hinne kujuneb valikukomisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete kaalutud keskmisena. 3.4. Valikukomisjonil on õigus teha ettepanek taotlejale taotluse täiendamiseks ja parandamiseks. Lisa 1. Valikukriteeriumid 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele (sh hinnatakse projekti mõju Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringute suurusele, projekti mõju taotlejale (mh konkurentsivõime kasv) ja Eesti kaitsetööstuse arengule rahvusvahelises võrdluses ning projektiga seotud väärtusahelatele, projekti mõju valdkondadeülesele koostööle, projekti mõju teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning TAIE eesmärkide saavutamisele) – 20 % koondhindest; 1.1. Projekti mõju Eesti ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse investeeringute ja võimekuse kasvatamisele ning TAIE eesmärkide saavutamisele (osakaal 40% alakriteeriumist) Selgitus 4 Projektiga kaasneb oluline investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse, mis on oluliselt suurem eelnevatest investeeringutest ja projekti tulemusena on näha ka ettevõtte edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab olulisel määral teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab oluliselt ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. Projekt panustab oluliselt TAIE üldiste eesmärkide saavutamisse. 3 Projektiga kaasneb investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevusse, see on vaid veidi suurem kui ettevõtte tavaline investeering. Projekti tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. Projekt panustab TAIE üldiste eesmärkide saavutamisse. 2 Projektiga kaasneb tagasihoidlik investeering ettevõtte teadus- ja arendustegevustesse, võrreldes maksimaalse võimalikuga. Projekti tulemusena on ebaselge, kas eksisteerib ka edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab teataval määra teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab mõningal määral ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. Projekt on kooskõlas TAIE üldiste eesmärkide saavutamisega. 1 Projektiga kaasneb kasin investeering teadus- ja arendustegevusse, on näha, et puudub edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt nõuab vähesel määra teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena kasvab vähesel määral ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. 2  Projekt ei panusta TAIE üldiste eesmärkide saavutamisse. 0 Projektiga ei kaasne investeeringut teadus- ja arendustegevuste tegevusse, on näha, et puudub edasine vajadus teadus- ja arendustegevuste investeeringute kasvatamisse. Projekt ei nõua teadus- ja arendustöötajate kaasamist. Projekti tulemusena ei kasva ettevõttes arendustöötajate, inseneride ja muude insenertehniliste töötajate või disainerite kompetents. Projektis esineb vastuolu TAIE üldiste eesmärkidega. 1.2. Projekti mõju Eesti kaitsetööstuse arengule rahvusvahelises võrdluses, mõju valdkondade-ülesele koostööle (osakaal 60% alakriteeriumist) Selgitus 4 Taotlejal ja partneritel on suurepärane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt, suurendades oluliselt Eesti tuntust kaitsetööstuse valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule on märkimisväärne ning projekt panustab olulisel määral valdkondade-ülesesse koostöösse. 3 Taotlejal ja partneritel on mõningane potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt, suurendades Eesti tuntust kaitsetööstuse valdkonnas. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on olemas. 2 Taotlejal ja partneritel on vähene potentsiaal ja vähene võimekus mõjutada sektori arenguid globaalselt, kuid on potentsiaal mõjutada sektori arenguid Eestis. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on piiratud. 1 Taotlejal ja partnerite potentsiaal ja võimekus mõjutada sektori arenguid nii globaalselt kui Eesti-siseselt on väga väike. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle on kasin. 0 Taotlejal ja partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust mõjutada sektori arenguid globaalselt ega ka Eesti-siseselt. Projekti mõju taotleja ja projekti valdkondlikule arengule ning valdkondade-ülesele koostööle puudub. 2. Projekti majanduslik põhjendatus ja taotleja äriline suutlikkus projekti ellu viia (sh hinnatakse projekti mõju ettevõtja lisandväärtuse kasvule, projekti majanduslikku vajalikkust taotlejale ja partneritele ning selle põhjendatust, projektiga kaasnevat majanduslikku tulu, taotleja ärimudeli muutust ja sellega kaasnevat majanduslikku tulu tulevikus, äriplaani asjakohasust, taotleja ja partnerite võimet äriplaani ellu viia ja projekti tulemusi äriliselt rakendada ning taotleja võimet rahastada projekti tulemuste rakendamist) - 35 protsenti koondhindest 2.1. Äriplaani vastavus taotleja (partneri) vajadustele, äriplaani relevantsus (osakaal 60% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Projekti vajalikkus on väga hästi põhjendatud, kajastatud on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Projekt on innovatiivne ning selle elluviimine toob kaasa konkurentsieelise. Projekti ärilised eesmärgid on konkreetselt määratletud ja tegevusplaan nende saavutamiseks konkreetne. Finantsprognoosid on väga selged, reaalsed ja ambitsioonikad ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes väga tõenäoline. Uue, innovaatilise, toote ja/või teenusega turule jõudmine on väga selgelt kirjeldatud ja realistlik. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on selgelt ja realistlikult toodud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud). Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid ja tõendatud nende huvi. Riskianalüüs on sisuline ja arvestab erinevaid riske, toodud on ka riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral. Turuanalüüs on asjakohane ja annab hea ülevaate turuolukorrast. Konkurentide analüüs toob välja otsesed ja kaudsed konkurendid, nende eelised ja puudused. Hinnastamismudel on relevantne ja arvestab turutingimusi ja tehnoloogilise valmisoleku taset. Projekti elluviimisega kaasneb loodava lisandväärtuse oluline suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on kindlasti saavutatav, väga ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik. 3 Projekti vajalikkus on põhjendatud, laias laastus on probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus toodud, kuid mitte väga selgelt. Projekti ärilised eesmärgid on 3  määratletud ja tegevusplaan nende saavutamiseks konkreetselt kajastatud, kuid eesmärkide ja tegevuskava vahel on möödarääkivusi. Finantsprognoosid on toodud, kuid nende realistlikkus nõuab täiendavat selgitust või finantsprognoos ei ole ambitsioonikas ja selle saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust, vajab lisaselgitusi. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud), kuid see vajaks täiustamist. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid, kuid nende huvi tõendatus vajaks lisaselgitusi. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud, kuid selle realistlikkus vajab lisaselgitusi. Riskianalüüs on toodud, kajastab põhilisi riske, kuid kohati on ebaselged riskide maandamise võimalused ja tegutsemine riskide realiseerumise korral. Turuanalüüs on toodud, kuid ei anna väga head võimalust selgelt hinnata toote ja/või teenuse positsiooni. Konkurentide analüüs toob välja ainult mõne otsese konkurendi ja nende eelised ning puudused on üldiselt kirjeldatud. Hinnastamismudel on üldiselt arusaadav ja lähtub üldiselt tehnoloogilise valmisoleku tasemest, kuid võib vajada täiustamist. Projekti elluviimisega kaasneb toimub loodava lisandväärtuse suurenemine. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on saavutatav, ambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus realistlik. 2 Projekti vajalikkus on kaudselt põhjendatud, probleemi olemus on lahti selgitamata, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus on toodud kaudselt ja ei võimalda täpselt hinnata nende adekvaatsust. Projekti ärilised eesmärgid on liiga üldised ja ebaselged ja tegevusplaan nende saavutamiseks on hajus ning liiga üldine. Finantsprognoosid on esitatud väga üldiselt ega võimalda hinnata antud projekti realistlikkust ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes ebaselge. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldatud liiga üldisel tasandil, mis ei anna võimalust antud selgelt aru saada, kas turule jõudmine on realistlik. Projektides, mis lõppevad kuni TRL 5 on näidatud, kuidas jõutakse klientideni (konkreetseid kliente ei pea olema näidatud), kuid see on liiga üldine. Projektides, mis lõppevad TRL 6 või 7 on näidatud konkreetsed kliendid, kuid nende huvi tõendatus ei ole veenev. Riskianalüüs on väga üldine, kajastamata on paljud olulised aspektid. Turuanalüüs on liiga üldine ja ei võimalda aru saada turu tegelikust olukorrast. Konkurentide analüüs liiga üldine, välja on toomata otsesed konkurendid, ei ole hinnatud nende eeliseid ja puuduseid. Hinnastamismudel on küll toodud ja lähtub üldiselt tehnoloogilise valmisoleku tasemest, kuid sellisena ei pruugi see turul toimida. Projekti elluviimise tulemusena loodav lisandväärtus on tagasihoidlik. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on tagasihoidlik ja väheambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle teostumine küsitav. 1 Projekti vajalikkus on põhjendamata, kajastamata on probleem, pole välja toodud kitsaskohti või kasutamata arenguvõimalus. Projekti ärilised eesmärgid on määratlemata ja puudub konkreetne tegevusplaan nende saavutamiseks. Finantsprognoosid on esitamata või ebarealistlikud ning nende saavutamine projekti lõpuks on taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes ebatõenäoline. Uue toote ja/või teenusega turule jõudmine on kirjeldamata. Riskianalüüs on esitamata või ei ole asjakohane. Turuanalüüs on nii üldine, et see ai anna võimalust hinnata turuolukorda. Konkurentide analüüs ei ole esitatud või ei ole see asjakohane. Hinnastamismudel ei ole esitatud või ei ole adekvaatne. Projekti elluviimisega kaasnev lisandväärtus on kasin. Projektiplaanis toodud ettevõtte lisandväärtuse kasvu prognoos on ebarealistlik, väheambitsioonikas ning toodud ajalises raamistikus ei ole selle teostumine realistlik. 0 Projekt ei vasta taotleja ja olemasolul partneri vajadustele, äriplaan ei ole relevantne. Projektiga ei kaasne lisandväärtuse suurenemist. 2.2. Taotleja ja olemasolul partneri finants- ja organisatsiooniline võimekus projekti ellu viia (osakaal 40% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Taotlejal ja partneritel on väga hea potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas on kõik vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja kontrollida vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on selgelt välja toodud 4  taotleja ja partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja partnerite finantsvõimekus projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks on suurepärane. Kui projekti tulemuste tootestamiseks/eesmärkide saavutamiseks on vajalikud täiendavad tegevused projekti lõppedes, on taotleja ka need tegevused kirjeldanud ja võimeline neid ellu viima. 3 Taotlejal ja partneritel on olemas potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas on valdavas osas vajalikud kompetentsid olemas, et juhtida projekti ja kontrollida vajadusel allhanke kvaliteeti. Taotluses on minimaalselt välja toodud taotleja ja olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks, taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks piisav. 2 Taotlejal ja olemasolul partneritel on vähene potentsiaal ja võimekus projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas on vähesel määral esindatud vajalikud kompetentsid, mis võib ohtu seada projekti juhtimise ja vajadusel allhanke kvaliteedi kontrolli. Taotluses ei ole piisavalt välja toodud taotleja ja olemasolul partnerite panus ja vastutus projekti edukaks ühiseks elluviimiseks, taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus on projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ebapiisavalt kirjeldatud. 1 Taotlejal ja olemasolul partneritel on väga väike potentsiaal ja võimekust projekt äriliselt ellu viia. Taotleja ja partnerite meeskonnas ei ole esindatud vajalikud kompetentsid, et juhtida projekti ja kontrollida allhanke kvaliteeti. Ei ole selge taotleja ja olemasolul partnerite panust ja vastutust projekti edukaks ühiseks elluviimiseks. Projekti taotleja ja olemasolul partnerite finantsvõimekus projekti jätkusuutlikuks elluviimiseks ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ei ole selgelt kirjeldatud. 0 Taotlejal ja olemasolul partneritel ei ole potentsiaali ja võimekust projekt ellu viia. 3. Projekti tehnoloogiline põhjendatus, taotleja tehnoloogiline suutlikkus projekti ellu viia ja projekti kuluefektiivsus (sh hinnatakse toote, teenuse, tehnoloogia või protsessi uuenduslikkust ja tehnoloogilisi eeliseid võrreldes samaväärsete toodetega, arendusplaani tehnoloogilist taset koos tegevuste kirjelduse ja ajakava asjakohasusega, projekti metoodikat ja teostatavust, uuringut tegeva meeskonna rakendusuuringute- ja tootearendusalaseid teadmisi, oskusi ja varasemaid kogemusi, intellektuaalomandi strateegia asjakohasust ja kaalutletust, projekti elluviimiseks vajaliku taristu olemasolu ning projekti eelarve põhjendatust) – 30 % koondhindest 3.1. Arendusplaani teaduslik kvaliteet ja metoodika (osakaal 30% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Projekti arenduslik eesmärgipüstitus on väga hästi põhjendatud - on olemas selgelt määratletud probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus. Projekt vastab hästi teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaanis toodud meetodid on asjakohased ja kaasaegsed. Arendusplaani tehnoloogiline tase on silmapaistev ning arendusplaani elluviimise tulemusel valmib oluliselt uuenenud toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaan on terviklikult läbimõeldud, vastab täielikult tellija vajadustele ning selle eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on realistlikud, taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust arvesse võttes reaalselt saavutatavad. Projekti tulemust on võimalik tootestada ja reaalselt toota/luua. Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja hästi läbimõeldud. Projekt või projektile eelnenud tegevused on saanud tunnustuse rahvusvahelisel tasandil (nt NATO Diana programm või sarnane). 3 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on realistlikud, ent kohati ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus (esinevad mõningad ebatäpsused) Intellektuaalomandi strateegia on asjakohane ja läbimõeldud Projekti tulemust on tõenäoliselt võimalik tootestada ja toota/luua, kuid selleks on vaja luua eeltingimusi. 2 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on kohati ebarealistlikud ja ebaselged. Projekt vastab üldiselt teadus- ja arendustegevuse viiele 5  põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus (esinevad mõningad ebatäpsused). Arendusplaani tehnoloogiline tase on keskpärane ning arendusplaani elluviimise tulemusel uueneb ettevõtte olemasolev toode/teenus/tehnoloogia või protsess. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on üldiselt realistlikud, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti saavutatavad. Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole selge või vajab see projekti majanduslike tulemustega võrreldes liiga suuri investeeringuid. Intellektuaalomandi strateegia asjakohasus vajab täiendavaid selgitusi ja läbimõtlemist 1 Projekti arenduslikud eesmärgid ning nende saavutamise meetodid on suures osas ebarealistlikud ja ebaselged. Projekt ei vasta mõnele teadus- ja arendustegevuse viiele põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei ole taotleja jaoks uuenduslik ning arendusplaani elluviimise tulemusel täiustatakse mõningal määral ettevõtte olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi. Arendusplaani eesmärgid ja saavutamise meetodid on ebaselged, taotleja võimekust ja projekti ettevalmistust arvesse võttes tõenäoliselt raskesti saavutatavad. Intellektuaalomandi strateegia vajab täiendavat läbimõtlemist. Projekti tulemuse tootestamine ja tootmine/loomine ei ole realistlik või vajab see projekti potentsiaalsete majanduslike tulemustega võrreldes ebamõistlikke investeeringuid. 0 Projekti arenduslikud eesmärgid ja nende saavutamise meetodid on ebarealistlikud. Projekt ei vasta ühelegi teadus- ja arendustegevuse põhitunnusele: uudsus, loomingulisus, etteaimamatus, süsteemsus ja korratavus. Arendusplaani tehnoloogiline tase ei hõlma endas uuenduslikkust ning tegemist on tavapärase olemasolevat toodet/teenust/tehnoloogiat või protsessi arendava tegevusega, mis ei eelda spetsiifilise kompetentsi kaasamist. Arendusplaan ei vasta tellija vajadustele ning selle eesmärkide saavutamine projekti lõpuks, võttes arvesse taotleja võimekust ning projekti ettevalmistust, ei ole tõenäoline. Intellektuaalomandi strateegia ei ole ei asjakohane ega läbimõeldud või ei ole seda projektiplaanis kirjeldatud. Projekti tulemust ei ole võimalik tootestada, toota/luua. 3.2. Uuringu läbiviijate tase ja kogemused (osakaal 40% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on äärmiselt võimekad, motiveeritud ja omavad oskusi, mis tagavad arendusplaani eesmärkide täieliku elluviimise ning jätkusuutlikkuse. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on viinud ellu samas valdkonnas projektiga analoogseid teadus- ja arendustegevusi, sh olulisi tegevusi rahvusvahelisel tasandil. Teadus- ja arendustegevuste juhil on varasem kogemus koostöö edendamises ettevõtjate ja/või teiste organisatsioonide vahel. Projekti elluviimiseks komplekteeritud meeskond on võimekas ja kompetentne. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal on olemas arendusplaani elluviimiseks vajalik taristu ja võimekus sellesse investeerida. 3 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on võimekad, motiveeritud, kuid ei oma kõiki oskusi tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad on viinud ellu samas valdkonnas teadus- ja arendustegevusi. Projekti elluviimiseks komplekteeritud meeskonnaga võib projekti elluviimisel mõnes valdkonnas esineda riske. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal on oluline osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust olemas või omatakse võimekust sellesse investeerida. 2 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel ei ole piisavalt võimekust tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate kogemus valdkonna teadus- ja arendustegevuste osas on vähene. Komplekteeritud meeskonnaga võib projekti elluviimisel mõnes valdkonnas esineda riske, võib olla vajalik täiendavate kompetentside kaasamine. Komplekteeritud meeskonnaga ei ole projekti elluviimise võimekus täies ulatuses kindel. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal on osa arendusplaani elluviimiseks vajalikust taristust olemas, kuid edasine investeerimisvõimekus on piiratud. 6 1 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijate võimekus, motivatsioon ja oskused tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust on väga madalad. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel puuduvad kogemused samas valdkonnas teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks, komplekteeritud meeskond on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on ebapiisavad projektide elluviimiseks. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal puudub oluline osa projekti elluviimiseks vajalikust taristust ja võimekus sellesse investeerida on madal. 0 Teadus- ja arendustegevuste läbiviijad ei oma võimekust, motivatsiooni ega oskusi tagamaks projekti eesmärkide elluviimist ning jätkusuutlikkust. Teadus- ja arendustegevuste läbiviijatel puuduvad kogemused samas valdkonnas Teadus- ja arendustegevuste elluviimiseks, komplekteeritud meeskond on puudulik ja/või projektimeeskonna teadmised ja oskused on ebapiisavad projektide elluviimiseks. Taotlejal või teadus- ja arendustegevuste teenuse osutajal puudub projekti elluviimiseks vajalik taristu ja võimekus sellesse investeerida. 3.3. Läbiviidavate tegevuste kirjeldus ja ajakava ning projekti eelarve põhjendatus planeeritud tegevuste elluviimiseks (osakaal 30% alakriteeriumist) Hinne Selgitus 4 Kõik tegevuskavas sisalduvad tegevused moodustavad terviku, on vajalikud, põhjendatud ja tagavad projekti eesmärkide saavutamise. Projekti tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline. Projekti eelarve sisaldab kõiki projekti elluviimise kulusid ja on põhjendatud, planeeritud tegevuste elluviimiseks läbipaistev ning kuluefektiivne. Eelarve moodustab ühtse terviku projekti läbiviimiseks. 3 Tegevuskava sisaldab tegevusi piisavas mahus, tegevused on omavahel seotud. Osade tegevuste asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on tegevusi puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus ja projekti tähtajaline elluviimine on tõenäoline. Projekti eelarve on mõistlik, kuid ei ole läbipaistev ega kuluefektiivne. Mõned tegevused projekti tervikust on eelarvestamata. 2 Tegevuskava sisaldab tegevusi mahus, mis ei pruugi olla piisavad, tegevused on omavahel vähesel määral seotud. Mitmete tegevuste asjakohasus ja põhjendatus projekti eesmärkide saavutamise seisukohast on kaheldav või on mitmeid tegevusi puudu. Projekti eesmärkide saavutamise tõenäosus ja projekti tähtajaline elluviimine on vähe tõenäoline. Projekti eelarve on suures osas põhjendamata. Ei ole selge, kas projekti eelarve võimaldab projekti tervikuna läbi viia. 1 Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei ole piisavad projekti eesmärkide saavutamiseks. Osa tegevusi on üleliigsed, st ei ole vajalikud projekti eesmärkide saavutamiseks, või on tegevusi puudu. Projekti tähtajaline elluviimine ei ole tõenäoline. Projekti tegevusteks planeeritud kulud on enamjaolt ebaefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada. 0 Tegevuskavas sisalduvaid tegevused ei võimalda eesmärke saavutada. Projekti ei ole võimalik tähtajaliselt ellu viia. Projekti tegevusteks planeeritud kulud ei ole kuluefektiivsed ning ei võimalda projekti tulemusi saavutada. 4. Projekti kooskõla taotlusvooru kinnitatud kaitsetööstusvaldkondadega (s.h hinnatakse, kuivõrd projekt on seotud kaitsetööstuse fookusvaldkondade ja Eesti Kaitseväe võimevajadustega – 10 % koondhindest Hinne Selgitus 4 Projekt on väga tugevalt seotud kahe või enama alamvaldkonnaga. 3 Projekt on seotud kahe alamvaldkonnaga. 2 Projekt on tugevalt seotud ühe alamvaldkonnaga. 1 Projekt on nõrgalt seotud ühe alamvaldkonnaga. 0 Projektil puudub seos alamvaldkondadega. 5. Projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035” aluspõhimõtete ja sihtidega (s.h hinnatakse kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega ning panust määruse § 3 lõikes 6 nimetatud näitajate saavutamisse) – 5% koondhindest. 7  Hinne Selgitus 4 Projekt panustab kahte (väljaspool Harjumaad1 loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest ja ressursitootlikkus) Eesti 2035 näitajasse. 2 Projekt panustab vähemalt ühte (väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest või ressursitootlikkus strateegia Eesti 2035 näitajasse. 0 Projekt ei panusta ühtegi strateegia Eesti 2035 näitajasse. 1 Projekt panustab väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta, kui taotleja juriidiline aadress või taotleja tootmisüksus asub väljaspool Harjumaad 8