Majandus- ja tööstusministri 27. märtsi 2025. a määruse nr 6 „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus“ muutmine

MÄÄRUS 19.02.2026 nr 7 Majandus- ja tööstusministri 27. märtsi 2025. a määruse nr 6 „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Majandus- ja tööstusministri 27. märtsi 2025. a määruse nr 6 „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus“ §-s 27 tehakse järgmised muudatused: 1) lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetust tõendatakse kindlasummalise maksena: 1) aruandlusperioodiks tehtud ettemakse ulatuses vahearuande alusel, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti tulemuse vahearuande esitamise ajaks osaliselt saavutanud ja seda tõendanud, kuid tegevused tulemuse täielikuks saavutamiseks projekti raames jätkuvad, või kui tulemus on täielikult saavutatud ja tõendatud; 2) lõpparuande alusel, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti tulemuse täielikult saavutanud ja seda tõendanud või on selle osaliselt saavutanud ja seda tõendanud ning osaline saavutamine on põhjendatud. (5) Kui toetuse saaja on projekti lõpuks tulemuse saavutanud osaliselt, esitab ta selle kohta selgituse lõpparuandes.“; 2) lõike 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hindab, kas projekti lõpuks tulemuse osaline saavutamine on põhjendatud.“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  16.02.2026 Majandus- ja tööstusministri 27. märtsi 2025. a määruse nr 6 „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määruse muudatusega täpsustatakse toetuse riigieelarvelise kuluna käsitlemise korda. Kehtiva määruse kohaselt makstakse toetuse ettemakse välja kolme korraga projekti jooksul – 2025., 2026. ja 2027. aastal, kuid kulukande nende kõigi kohta saab teha alles 2028. aasta alguses, kui esitatud on projekti lõpparuanne. Samas on eelarvevahendid projektide toetamiseks planeeritud eelarveaasta kohta. Eelnõuga luuakse võimalus teha ettemaksena makstud toetuse ulatuses eelarvelisi kulukandeid ka vahearuannete alusel. Eelnõukohased muudatused ei suurenda toetuse saajate ega teiste isikute halduskoormust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Määruse koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna võrdsete võimaluste poliitika juht Käthlin Sander ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõuga muudetakse majandus- ja tööstusministri 27. märtsi 2025. a määruse nr 6 „Võrdsete võimaluste ja soolise võrdsuse edendamise toetus“ 04.04.2025. a jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 01.04.2025, 10. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 muudetakse määruse § 27 lõikeid 4 ja 5. Kehtiva määruse kohaselt tõendatakse toetust kindlasummalise maksena, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti tulemuse osaliselt või täielikult saavutanud ja seda tõendanud. Sellest lähtudes on ettemaksena makstud toetus eelarvetehniliselt võimalik täielikult kättesaaduks lugeda ning seega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kulukanne teha alles projekti lõppemise järel, mitte ettemakse tegemise eelarveaasta kohta. Eelnõukohase määruse § 27 lõike 4 alusel võimaldatakse toetust kindlasummalise maksena tõendada nii lõpp- kui ka vahearuande alusel. Punkti 1 kohaselt tõendatakse toetust kindlasummalise maksena vahearuande alusel aruandlusperioodiks tehtud ettemakse ulatuses, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti tulemuse vahearuande  2 esitamise ajaks osaliselt saavutanud ja seda tõendanud, kuid tegevused tulemuse täielikuks saavutamiseks projekti raames jätkuvad. See loob võimaluse teha ettemakse kohta kulukanne ka juhul, kui tegevused on veel pooleli, s.t tulemused on täies mahus saavutamata, kuid vahearuande põhjal on näha, et kavandatud tegevused toimuvad vastavalt kokkulepitule. Samuti tõendatakse toetust kindlasummalise maksena vahearuande alusel siis, kui tulemus on mõne tegevuste grupi puhul juba enne projekti lõppu täielikult saavutatud ja tõendatud. Muudatus ei välista ettemaksena makstud toetuse § 27 lõike 6 kohast tagasinõudmist, kui selgub, et lubatud tulemust projekti lõpuks ei saavutatud ja osaline saavutamine ei ole põhjendatud. Eelnõukohase § 27 lõike 4 punktiga 2 nähakse ette, et lõpparuande alusel tõendatakse toetust kindlasummalise maksena, kui toetuse saaja on taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti tulemuse täielikult saavutanud ja seda tõendanud või on selle osaliselt saavutanud ja seda tõendanud ning osaline saavutamine on põhjendatud. See punkt vastab sisult kehtivale määrusele (§ 27 lg 4). Kehtiva määruse § 27 lõike 5 kohaselt esitab toetuse saaja projekti tulemuse osalise saavutamise korral selgituse Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõukohase muudatusega täpsustatakse, et selgitus on vaja esitada, kui tulemus on ka projekti lõpuks vaid osaliselt saavutatud. Samuti nähakse ette, et selgitus tuleb esitada osana lõpparuandest. Punktiga 2 muudetakse määruse § 27 lõike 6 esimest lauset. Tagamaks kooskõla lõikes 5 tehtavate muudatustega täpsustatakse, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hindab tulemuste osalise saavutamise põhjendatust juhul, kui tulemus on ka projekti lõpuks vaid osaliselt saavutatud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määruse eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused on tehnilised ja neil puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, võrdsetele võimalustele, keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatusel on positiivne mõju riigieelarvele. Määruse alusel rahastatud strateegilise partnerluse projektid kestavad kolm aastat (2025–2027). Toetuse ettemaksed tehakse kord aastas, vastavalt on planeeritud ka riigieelarvelised vahendid. Samas saab kehtiva määruse kohaselt kulud lugeda tekkepõhiselt abikõlblikuks (sh teha kulukande) alles toetusperioodi lõpuks. See tekitab olukorra, kus väljamaksed (kassapõhiselt) ja kulude tekkimine on ajalises nihkes. Riigieelarve reeglite kohaselt on planeeritud vahendeid võimalik üle kanda ühe, kuid mitte kahe aasta võrra, s.t 2025. aastal ette maksena makstud toetuse saaks riigieelarvelise kuluna üle kanda vaid 2026, mitte aga 2027. aasta eelarvesse. Eelnõuga lisatav vahearuande  3 põhine ettemaksena makstud summas toetuse tõendatuks lugemine võimaldab ettemakset riigieelarves kuluna kajastada selle eelarveaasta kohta, mille jooksul ettemakse tehti. Muudatuse tulemusel saab kulu kajastada ettemaksega samal perioodil vahearuande alusel. Sünkroonitakse kassapõhine ja tekkepõhine eelarvestamine ega lasta tekkida olukorral, kus projektide toetamiseks ette nähtud vahendid jäävad eelarveaasta lõppedes arvestuslikult kasutamata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tegemist on tehniliste muudatustega, mis ei too kaasa riigieelarve lisakulusid ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning e-posti teel kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja arvamuse avaldamiseks määruse alusel korraldatud taotlusvoorudest toetuse saanutele ja Vabaühenduste Liidule. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta, Riigi Tugiteenuste Keskus vaikimisi. Eelnõu arvamuse avaldamiseks saanud organisatsioonid eelnõule muudatusettepanekuid ei esitanud.