Otsus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus

Lisa 1. Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad Uuringu sihtrühmaks on 16–65-aastased tööealised inimesed aastatel 2021–2025. Et andmed edastataks uuringu tegemiseks vaid uuringu läbiviimiseks vajaliku sihtrühma kohta, piiratakse käesolevas lisas välja toodud andmed sünniaasta alusel – uuringusse hõlmatakse isikud sünniaastatega 1956–2008. Punktides 13-22 on isikukoodi asemel uuringuks vajalike andmete loetelus nimetatud pseudonümiseeritud isikukood, kuna andmed on Statistikaametis juba pseudonümiseeritud kujul olemas. 1. Töötukassa andmekogu andmed registreeritud töötuse perioodide kohta Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Põhjendus: Registreeritud töötuse andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et arvestada, milline on töötukassa tugi nõustamiste näol ning selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid, kuna viimaseid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlusrühmana tööturubarjääride ja teenuste kättesaadavuse korrektseks tõlgendamiseks. Periood: Registreeritud töötuse seisundid, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Registreeritud töötuse alguskuupäev • Registreeritud töötuse lõppkuupäev • Registreeritud töötuna arveloleku lõpu põhjus • Riskirühma kuulumine (16–24-aastane, 55-aastane kuni vanaduspensioniealine, pikaajaline töötu, eesti keele mitteoskaja, tervisest tuleneva takistusega, vanglast vabanenu, hooldaja) • Riskirühma kuulumise alguskuupäev • Riskirühma kuulumise lõppkuupäev • Kõrgeim omandatud haridustase registreeritud töötuse perioodil (täiendab Eesti hariduse infosüsteemi ehk EHISe andmekogu andmeid nende juhtudel, kus haridus on omandatud enne EHISe loomist või kui haridus on omandatud välismaal, mis tähendab, et need andmed teistes andmekogudes puuduvad)  • Hõivesse liikumise tõenäosus registreeritud töötuse alguskuupäevast 180 päeva jooksul • Hõivesse liikumise tõenäosust mõjutavad 10 peamist tegurit koos mõju suurusega (alla 1% mõjuga tegureid ei edastata) • Arveloleku perioodil planeeritud töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025) • Arveloleku perioodil toimunud tegelike töökesksete nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025) • Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest töötukassa esinduses läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021–31.12.2025) • Arveloleku perioodil toimunud tegelikest töökesksetest nõustamistest juhtumikorraldaja poolt läbiviidud nõustamiste arv kokku (perioodil 01.01.2021– 31.12.2025) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik registreeritud töötuse andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Registreeritud töötuse RQ1 Kasutatakse töötusperioodide alguskuupäev tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse mõõtmiseks. Registreeritud töötuse RQ1 Kasutatakse töötusperioodide lõppkuupäev tuvastamiseks ja nõrga tööturuseotuse mõõtmiseks. Registreeritud töötuna RQ1 Võimaldab eristada tööturule siirdumisi arveloleku lõpu põhjus muudest arveloleku lõpetamise põhjustest (nt mitteaktiivsus). Riskirühma kuulumine RQ2 Võimaldab tuvastada peamisi tööturule sisenemise ja seal püsimise takistusi. Riskirühma kuulumise RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule alguskuupäev sisenemise takistuste ajastust ja kestust. Riskirühma kuulumise RQ2 Võimaldab analüüsida tööturule lõppkuupäev sisenemise takistuste ajastust ja kestust. Kõrgeim omandatud RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seotud haridustase registreeritud takistusi tööturule sisenemisel. (täiendab töötuse perioodil EHIS andmekogu andmeid nendel juhtudel, kus haridus on omandatud enne EHISe loomist või kui haridus on omandatud välismaal)  Hõivesse liikumise tõenäosus RQ1, RQ2 Indikaator tööturust kauguse ja eeldatava registreeritud töötuse töölerakendumise kohta töötusperioodi alguskuupäevast 180 päeva alguses. jooksul Hõivesse liikumise tõenäosust RQ2 Annab teavet erinevate tööturule mõjutavad 10 peamist tegurit sisenemise takistuste suhtelise olulisuse koos mõju suurusega kohta. Arveloleku perioodil RQ3 Võimaldab hinnata töötutele kavandatud planeeritud töökesksete teenuseid ja toetuste intensiivsust. nõustamiste arv kokku Arveloleku perioodil RQ3 Võimaldab hinnata tegelikult osutatud toimunud tegelike teenuseid töötutele. töökesksete nõustamiste arv kokku Arveloleku perioodil RQ3 Võimaldab eristada teenuste osutamise viise toimunud tegelikest ja kanaleid. töökesksetest nõustamistest töötukassa esinduses läbiviidud nõustamiste arv kokku Arveloleku perioodil RQ3 Võimaldab hinnata individuaalse ja toimunud tegelikest juhtumipõhise toe intensiivsust tööturuga töökesksetest nõustamistest nõrgalt seotud tööotsijatele. juhtumikorraldaja poolt läbiviidud nõustamiste arv kokku 2. Töötukassa andmekogu andmed tööturuteenuste ja -toetuste kohta Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Põhjendus: Andmed tööturuteenustel osalemiste (või ettenähtud osalemiste) kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Tööturuga tugevalt seotud isikuid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlusrühmana, et hinnata, kas tööturuteenustel ja -toetustel osalemine erineb süstemaatiliselt tööturuga seotuse tugevuse lõikes. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks teenuste katvuse, sihitamise ega võimalike teenuselünkade korrektset hindamist. Periood: Tööturuteenustel osalemised või ettenähtud osalemised (teenused, millel osalemine mingil põhjusel jäi ära), millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Tööturuteenuse nimetus • Tööturuteenusel osalemise alguskuupäev • Tööturuteenusel osalemise planeeritud lõppkuupäev (ühepäevastel teenustel võrdub osalemise alguskuupäevaga) • Tööturuteenusel osalemise tegelik lõppkuupäev • Tööturuteenusel osalemise tulemus • Tööturuteenusel osalemise planeeritud tundide maht (kui sellekohast infot teenuse kohta sisestatakse) • Tööturuteenusel osalemise tegelik tundide maht (kui sellekohast infot teenuse kohta sisestatakse) • Tööturukoolituse õppevaldkond • Kvalifikatsiooni saamise toetamise kvalifikatsiooni tüüp • Koolitustoetuse õppevaldkond • Tasemeõppetoetuse õppetase • Tasemeõppetoetuse õppekava kestus • Tasemeõppetoetuse õppevaldkond • Tööpraktika ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Palgatoetuse ametirühma 4-kohaline kood (ISCO-08 klassifikaator) • Tööalase rehabilitatsiooni käigus osutatud alamteenused • Tööalase rehabilitatsiooni käigus igal alamteenusel osaletud tundide maht Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tööturuteenustel osalemise andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Tööturuteenuse nimetus RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud tööturuteenuse liigi. Tööturuteenusel RQ3 Võimaldab määrata teenuse saamise osalemise alguskuupäev ajastust. Tööturuteenusel RQ3 osalemise planeeritud Võimaldab määrata teenuse kavandatud lõppkuupäev kestust ja ajastust.  Tööturuteenusel RQ3 osalemise tegelik Võimaldab määrata teenuse tegelikku lõppkuupäev kestust ja lõpetamise aega. Tööturuteenusel RQ3 Võimaldab hinnata teenusel osalemise osalemise tulemus tulemust ja teenuse lõpetamise staatust. Planeeritud tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse kavandatud intensiivsust. Tegelik tundide maht RQ3 Võimaldab hinnata teenuse tegelikku intensiivsust ja isiku kaasatust. Tööturukoolituse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppevaldkond mitmekesisust ning teenuste kasutamise mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Kvalifikatsiooni saamise RQ3 toetamise kvalifikatsiooni Võimaldab hinnata teenuste pakkumise tüüp mitmekesisust ja intensiivsust. Koolitustoetuse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppevaldkond mitmekesisust ning teenuste kasutamise mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Tasemeõppetoetuse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppetase mitmekesisust ja intensiivsust. Tasemeõppetoetuse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppekava kestus mitmekesisust ja intensiivsust. Tasemeõppetoetuse RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise õppevaldkond mitmekesisust ning teenuste kasutamise mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Tööpraktika ametirühma RQ3 Võimaldab hinnata teenuste pakkumise 4-kohaline kood mitmekesisust ning teenuste kasutamise mustreid tööotsijate tunnuste lõikes. Palgatoetuse ametirühma RQ3 Võimaldab analüüsida palgatoetuse kaudu 4-kohaline kood toetatud ametirühmi. Tööalase rehabilitatsiooni RQ3 Võimaldab tuvastada tööturuga nõrgalt alamteenused seotud isikutele osutatud rehabilitatsiooniteenuste liike. Tööalase rehabilitatsiooni RQ3 Võimaldab hinnata osutatud tundide maht rehabilitatsiooniteenuste intensiivsust. 3. Töötukassa andmekogu andmed osalise või puuduva töövõimega isikute ja töövõime kestuse kohta Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Põhjendus: Andmed osalise või puuduva töövõime ja töövõime kestuse kohta on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Osalise või puuduva töövõimega seotud teavet kasutatakse selleks, et hinnata, kas terviseseisundist tulenevad piirangud esinevad süstemaatiliselt sagedamini (ning kui palju sagedamini) tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikutega. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks tervisega seotud tööturubarjääride korrektset tuvastamist ega tõlgendamist, kuna neid saab hinnata üksnes võrdlusrühma abil. Periood: Töövõime hinnangud, millest vähemalt üks päev töövõime hinnangu kehtivusest jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Hinnatud osalise või puuduva töövõime kehtivuse alguskuupäev • Hinnatud osalise või puuduva töövõime lõppkuupäev • Määratud töövõime ulatus (osaline või puuduv töövõime) • Osalise või puuduva töövõime kestus • Tegutsemise ja osalemise piirangud valdkonna lõikes (7 kategooriat, mis põhinevad RFK klassifikaatoril) • Tegutsemise ja osalemise piirangute valdkonna raskusaste (skaalal 0-4) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõime hinnangute sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Hinnatud osalise või RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate puuduva töövõime tööturule sisenemise ja seal püsimise kehtivuse alguskuupäev takistuste ajastuse. Hinnatud osalise või RQ2 Võimaldab määrata tervisest tulenevate puuduva töövõime tööturule sisenemise ja seal püsimise lõppkuupäev takistuste kestuse ja ajastuse. Määratud töövõime ulatus RQ2 Võimaldab eristada tervisest tulenevate tööturubarjääride raskusastet ja nende mõju tööturul osalemisele. Osalise või puuduva RQ2 Võimaldab mõõta perioodi, mil isiku töövõime kestus töövõime on olnud piiratud, ning hinnata pikaajaliste barjääride olemasolu. Tegutsemise ja osalemise RQ2 Võimaldab tuvastada tööalaseid ja piirangud valdkonna funktsionaalseid piiranguid, mis mõjutavad lõikes tööturule sisenemist ja tööturul püsimist.  Tegutsemise ja osalemise RQ2 Võimaldab hinnata funktsionaalsete piirangute valdkonna piirangute intensiivsust ja nende raskusaste potentsiaalset mõju tööalasele toimetulekule. 4. Töötukassa andmekogu andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega inimeste eest Märkus: Need andmed edastab Eesti Töötukassa uuringu läbiviimiseks ühekordselt Eesti Statistikaametile krüpteerituna Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile Eesti Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu. Põhjendus: Andmed erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise kohta vähenenud töövõimega (osalise või puuduva töövõimega isikud, sh kellel on tuvastatud vähemalt 40- protsendiline püsiv töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel) töötajate eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmeid kasutatakse selleks, et hinnata, kas vähenenud töövõimega töötajatega seotud toetusmeetmed esinevad sagedamini tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas ning kuidas need meetmed jaotuvad tööturul laiemalt. Andmete eelnev piiramine üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega ei võimaldaks nende meetmete katvuse ega sihitamise korrektset hindamist, kuna nende kasutamist saab tõlgendada üksnes võrdlusrühma abil. Periood: Ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodid vähenenud töövõimega töötajate kohta, kelle eest tööandja oli õigustatud saama sotsiaalmaksu hüvitamist. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi alguskuupäev • Erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise perioodi lõppkuupäev • Perioodi eest makstud sotsiaalmaksu väljamaksete summa (väljamaksete kohta perioodil 01.01.2021–31.12.2025) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erijuhtudel sotsiaalmaksu maksmise andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Erijuhtudel sotsiaalmaksu RQ3 maksmise perioodi Võimaldab määrata toetuse ajastuse alguskuupäev vähenenud töövõimega isikute töötamisel.  Erijuhtudel sotsiaalmaksu RQ3 maksmise perioodi Võimaldab määrata toetuse kestuse ja lõppkuupäev ajastuse. Perioodi eest makstud RQ3 sotsiaalmaksu väljamaksete Võimaldab hinnata toetuse rahalist mahtu ja summa toetuse intensiivsust. 5. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed puude kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed puude kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade ja takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Puudega seotud näitajate tõlgendamiseks ning nende korrektseks hindamiseks on vajalik võrdlusrühm, et selgitada, kas vastavad piirangud esinevad sagedamini (ning kui palju sagedamini) tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas. Periood: Inimesele on määratud puue vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021- 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Puude liik • Puude raskusaste • Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev • Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik puudeandmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Puude liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest tulenevate tööturubarjääride laadi. Puude raskusaste RQ2 Võimaldab hinnata tervisest tulenevate tööturubarjääride ulatust. Puude raskusastme RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud kehtivuse alguskuupäev tööturubarjääride ajastuse. Puude raskusastme RQ2 Võimaldab määrata tervisega seotud kehtivuse lõpukuupäev tööturubarjääride kestuse ja ajastuse. 6. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed sotsiaalse rehabilitatsiooni kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Teenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste katvust ja sihitamist. Periood: Sotsiaalsel rehabilitatsiooni teenusel osalemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Meede: sotsiaalne rehabilitatsioon • Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse taotluse esitanud ja suunamisotsuse saanud isikud • Alammeede: osutatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused • Teenuse alguskuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev • Teenuse maht (tundides) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik sotsiaalse rehabilitatsiooni andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Meede: sotsiaalne RQ3 Võimaldab tuvastada sotsiaalse rehabilitatsioon rehabilitatsiooni teenuse saamise. Sotsiaalse rehabilitatsiooni RQ3 Võimaldab tuvastada isikud, kes on teenuse taotluse esitanud ja taotlenud sotsiaalse rehabilitatsiooni suunamisotsuse saanud isikud teenust ja saanud suunamisotsuse. Alammeede: osutatud RQ3 sotsiaalse rehabilitatsiooni Võimaldab eristada osutatud sotsiaalse teenused rehabilitatsiooni teenuste liike. Teenuse alguskuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise ajastust. Teenuse lõppemise kuupäev RQ3 Võimaldab analüüsida teenuse saamise kestust ja ajastust. Teenuse maht (tundides) RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toe intensiivsust. 7. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed erihoolekande kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Teenuste kasutamist ja teenuse järjekorras olemist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata erihoolekande teenuste katvust ja sihitamist. Periood: Erihoolekande teenusel osalemised või teenuse järjekorras olemised, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Meede: Erihoolekande teenus • Alammeede: järjekorras olija kohta, milliste teenuste järjekorras (teenuse liikide lõikes, kõik teenused) • Alammeede: teenusel olijale osutatud erihoolekande teenused (teenuse liikide lõikes, kõik teenused) • Teenusperioodi alguskuupäev, järjekorda suunamise otsuse kuupäev • Teenuse lõppemise kuupäev, järjekorra lõppemise otsuse kuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik erihoolekande teenuste andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Meede: erihoolekande RQ3 Võimaldab tuvastada erihoolekande teenuse teenus saamise. Alammeede: järjekorras RQ3 Võimaldab tuvastada rahuldamata olija teenusevajaduse teenuse ootejärjekorras olemise kaudu. Alammeede: teenusel RQ3 Võimaldab eristada erihoolekande teenuste osutatud teenused liike, mida isikule on osutatud. Teenusperioodi algus / RQ3 järjekorda suunamise Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja otsus ooteperioodide ajastust. Teenuse lõppemise / RQ3 järjekorra lõppemise Võimaldab analüüsida teenuse saamise ja kuupäev ooteperioodide kestust ning ajastust. 8. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed abivahendi teenuse kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed riigi poolt osutatavate teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Abivahenditeenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata teenuste katvust ja sihitamist. Periood: Abivahendi teenust on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021– 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • ISO kood • Tehingu liik (müük, rent) • Müügikuupäev • Rendiperioodi alguskuupäev • Rendiperioodi lõppkuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik abivahendi teenuse andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. ISO kood RQ3 Võimaldab tuvastada osutatud abivahendi liigi ja teenuse saamise. Tehingu liik RQ3 Võimaldab eristada abivahendi soetamise ja rentimise vorme. Müügikuupäev RQ3 Võimaldab määrata abivahendi teenuse osutamise ajastuse. Rendiperioodi RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse alguskuupäev alguse ajastuse. Rendiperioodi RQ3 Võimaldab määrata abivahendi renditeenuse lõppkuupäev kestuse ja ajastuse. 9. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed osutatud teenuste kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste eest on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate sotsiaalteenuste kasutamist hinnatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga, et hinnata teenuste katvust ja sihitamist. Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (ei edastata kirjeid, kus menetluse staatuseks on tagasi võetud, jätkamisest keeldutud, tagasilükatud). Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Abinõu rakendamise kogus • Abinõu ühik • Abinõu meede • Abinõu alammeede Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Eneseabigrupid o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Päevakeskuse kompleksteenus o Aktiveerivad teenused ja tegevused: Sotsiaalsete ja toimetulekuoskuste treening o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata munitsipaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandamata sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluasemeteenus kohandatud sotsiaalkorteris o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandamata eluruum) o Eluase ja majutus: Eluruumi tagamine (kohandatud eluruum) o Eluase ja majutus: Majutamine sotsiaalmajutusüksuses o Eluase ja majutus: Turvakoduteenus o Eluase ja majutus: Varjupaigateenus o Hooldamine kodus: Hooldusabi o Hooldamine kodus: Koduabi o Hooldamine kodus: Koduteenus o Hooldamine kodus: Koduteenus (Kord) o Koduväline hooldus: Dementsete hooldamine o Koduväline hooldus: Päevane üldhooldusteenus o Koduväline hooldus: Resotsialiseerimisteenus o Koduväline hooldus: Ööpäevaringne üldhooldusteenus o Nõustamine: Majandamisnõustamine o Nõustamine: Psühholoogiline nõustamine o Nõustamine: Võlanõustamisteenus o Toetavad teenused: Füsioteraapia o Toetavad teenused: Isikliku abistaja teenus o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus kuni 4 tundi ööpäevas  o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus (riiklikult rahastatav) o Toetavad teenused: Lapsehoiuteenus üle 4 tunni ööpäevas o Toetavad teenused: Omastehooldaja asendamise teenus o Toetavad teenused: RVK tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Tugiisikuteenus o Toetavad teenused: Viipekeele tõlketeenus o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu km) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tellimusvedu kord) o Transporditeenus: Sotsiaaltransporditeenus (tund) o Transporditeenus: Sotsiaaltransport (liinivedu) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse teenuste andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse alguse kuupäev teenuse saamise ajastust. Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab määrata kohaliku omavalitsuse lõpu kuupäev teenuse saamise ajastust. Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab hinnata osutatud toetuse või kogus teenuse mahtu. Abinõu ühik RQ3 Võimaldab korrektselt tõlgendada teenuse mahtu ja intensiivsust. Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku omavalitsuse teenust isik sai. Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete kohalike teenuste kohta, mis on olulised tööturule lõimumisel. 10. Sotsiaalteenuse ja –toetuste andmeregistri (STAR) andmed toetuste kohta Märkus: Andmed koondatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt ning edastatakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmevahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile. Põhjendus: Andmed kohaliku omavalitsuse poolt välja makstud toetuste kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Toetuste saamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii tööturule liikumise takistuste tuvastamiseks kui ka toetuste katvuse ja sihitamise hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et toetuste kasutamist korrektselt tõlgendada. Periood: Antud perioodil 01.01.2021–31.12.2025 kehtinud abinõu rakendamised isikute kohta, kes on esitanud taotluse (kinnitatud staatusega ja tagasimakseteta kulukirjed). Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Menetluses subjektide arv • Abinõu rakendamise alguse kuupäev • Abinõu rakendamise lõpu kuupäev • Tegeliku kulu summa • Tegeliku kulu periood • Abinõu meede • Abinõu alammeede Ainult soovitud meetmete ja alammeetmete kombinatsioonid: o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Hooldekodutoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Majutustoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Ravimitoetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Rehabilitatsiooni-ja taastusraviteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Taastus-ja hooldusravi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi omafinantseeringu toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tehnilise abivahendi toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervisetoetus (üldine) o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Tervishoiuteenuse toetus o Abivajaduse hindamisega seotud toetused: Toimetulekutoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluasemetoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Eluruumi kohandamise toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Puudega inimese toetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Ravimitoetus o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest 16-17.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus puudega inimese hooldamise eest 18 kuud-15.a o Sihtgrupist tulenevad toetused: Toetus töötutele o Transporditoetus: Transporditoetus Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus  Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik kohaliku omavalitsuse toetuste andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Menetluses subjektide RQ2 Annab konteksti leibkonna või menetluse arv struktuuri kohta, mis on seotud tööle liikumise takistustega. Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust. alguse kuupäev Abinõu rakendamise RQ3 Võimaldab määrata toetuse saamise ajastust. lõpu kuupäev Tegeliku kulu summa RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tööle liikumisega seotud toetuste rahalist mahtu. Tegeliku kulu periood RQ3 Võimaldab toetuse saamise ajaperioodi täpset määratlemist. Abinõu meede RQ3 Võimaldab tuvastada, millist liiki kohaliku omavalitsuse toetust isik sai. Abinõu alammeede RQ3 Võimaldab detailset kaardistamist konkreetsete toetuste kohta, mis on olulised tööturule lõimumisel. 11. Tervisekassa andmekogu andmed osutatud teenuste kohta Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult). Põhjendus: Andmed tervisevaldkonna teenuste kohta on vajalikud olemasolevate teenuste kaardistamiseks ja hindamiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Tervisevaldkonna teenuste kasutamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii terviseseisundist tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks kui ka teenuste katvuse ja sihitamise hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et teenuste kasutamist korrektselt tõlgendada. Periood: Tervisekassa teenuseid on osutatud vähemalt ühel päeval perioodil 01.01.2021– 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Teenuse nimetus ja koodid:  ofüsioteraapia: 7050, 7051, 7052, 7056, 7057, 7060 otegevusteraapia ja –nõustamine: 7053, 7054, 7061 ologopeediline abi: 7620, 7621, 7622, 7623, 7624, 7625, 7628 opsühholoogiline nõustamine: vaimse tervise õe vastuvõtt 3015, opsühholoog-nõustaja vastuvõtt 7638; psühholoog-nõustaja videovastuvõtt eriarsti suunamisel 7640; psühholoog-nõustaja kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7639 o kliinilise psühholoogi vastuvõtt eriarsti suunamisel 7606, kliinilise psühholoogi kaugvastuvõtt eriarsti suunamisel 7633, kliinilise psühholoogi videovastuvõtt eriarsti suunamisel 7637 o arsti (sh psühhiaatri) nõustamine: 3031, 3032, 3033 o õe vastuvõtt 3035 juhul, kui raviarvel on põhi- või kaasuvaks diagnoosiks mõni F-diagnoosidest o eraldi §13 Statsionaarse taastusravi teenused: 8028, 8029, 8030, 8031 o alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamine (sh AUDIT test): 3122, 3123, 3236, 3237, 3238, 3239, 3127, 3234, 3235 o alkoholitarvitamise häire nõustamine ja ravi: 3124, 3240, 3241, 9420, 9421 • Teenuse saamise aasta ja kuu • Teenuse kordade arv kuus Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tervishoiuteenuste andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Teenuse nimetus ja RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada tervishoiuteenuste liike, mis koodid on seotud tööturule sisenemise ja seal püsimise takistustega. Teenuse saamise RQ3 Võimaldab analüüsida tervishoiuteenuste aasta ja kuu kasutamise ajastust ja sagedust. Teenuse kordade RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata tervishoiuteenuste kasutamise arv kuus intensiivsust seoses töövõime ja tööturul osalemisega. 12. Retseptikeskuse andmed retseptiravimite kohta Märkus: Andmed koondatakse Tervisekassa poolt ja edastatakse krüpteeritult Statistikaameti asutusepõhisele sertifikaadile kas e-maili teel või parooliga kokkupakitult Sharepoint’i keskkonna kaudu (lisaks parool eraldi e-mailiga krüpteeritult). Põhjendus: Andmed retseptiravimite (andmed vaid retseptiravimite koguse ja regulaarsuse kohta. Retseptiravimite nimetusi ega liike andmed ei sisalda) kohta on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade tööle liikumise takistuste leidmiseks. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid nii tööturuga nõrgalt kui ka tugevalt seotud isikuid. Retseptiravimite kasutamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse nii terviseseisundist tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks kui ka tervisevaldkonna toe kättesaadavuse hindamiseks. Selleks on vajalik võrdlusrühm, et retseptide kasutusmustreid korrektselt tõlgendada. Periood: Kõik väljakirjutatud retseptiravimid perioodil 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Isikukood • Retseptiravimi väljakirjutamise aasta ja kuu • Väljakirjutatud retseptiravimite arv kuus • Eelnevas punktis välja toodud väljakirjutatud retseptiravimitest väljaostetud retseptiravimite arv (sõltumata väljaostmise ajast) Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik retseptiandmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Retsepti RQ2 Võimaldab analüüsida retseptide väljakirjutamise väljakirjutamise ajastust. aasta ja kuu Väljakirjutatud RQ2 Võimaldab hinnata ravimikasutuse intensiivsust retseptide arv seoses tööturul osalemisega. kuus Väljaostetud RQ2 Võimaldab hinnata tegelikku ravimite kasutamist. retseptide arv Väljaostetud retseptide arv täiendab väljakirjutatud retseptide arvu, kajastades tegelikku ravimikasutust. Osa isikuid ei pruugi väljakirjutatud ravimeid välja osta ning erinevused väljakirjutatud ja väljaostetud retseptide vahel võivad viidata ligipääsu-, järgimis- või terviseprobleemidele, mis on tööturul osalemise seisukohalt olulised. 13. Töötamise registri andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. RQ1 käsitlemiseks on kogu tööealist elanikkonda hõlmavad töötamise registri andmed vajalikud tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks, mis võimaldavad tööturuga nõrgalt seotud isikuid ühtsel ja suhtelisel alusel tuvastada. RQ2 ja RQ3 puhul kasutatakse neid andmeid tööturubarjääride ja teenuste kasutamise suhteliseks tõlgendamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Periood: Kõik töösuhted, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Töötamise identifikaator • Töötamise kande oleku kood • Töötamise liik töötamise liikide klassifikaatori järgi • Töötamise alguse kuupäev • Töötamise lõpu kuupäev • Töötamise lõpetamise aluse kood • Tööaja määr • Ameti kood ametite klassifikaatori järgi • Töötamise peatamise alguse kuupäev • Töötamise peatamise lõpu kuupäev • Töötamise peatamise põhjus • Töökoha asukoha maakond • Kirje algversiooni ID • Kirje lõppversiooni ID • Töötamise muutmise aeg Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töötamise andmete sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Töötamise alguse kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi Töötamise lõpu kuupäev RQ1 Tuvastab tööperioodi Töötamise liik RQ1 Võimaldab eristada töötamise vorme seoses nõrga tööturuseotusega. Tööaja määr RQ1 Võimaldab tuvastada mittetäistööaja ja muud ebastandardsed töövormid. Ameti kood RQ2, RQ3 Võimaldab siduda töökohad ametirühmadega. Seda saab seostada teenuste kasutuselevõtuga  Töötamise lõpetamise aluse RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida töötamise kood lõppemise põhjuseid ja nendest tulenevaid tööturutakistusi. Töötamise peatamise kuupäevad RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töötamise ja põhjus katkestusi ja nendega seotud takistusi. Töökoha asukoha maakond RQ2 Võimaldab analüüsida piirkondlikke erinevusi tööturule ligipääsus. Töötamise identifikaator, kande Andmetöötluseks vajalikud tehnilised oleku kood, kirje ID-d, muutmise tunnused aeg 14. Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) Lisa 1 ja Lisa 2 andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid kasutatakse sissetulekul põhinevate tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks ning tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ehk tööturuga tugevalt seotud isikutega. Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Tulu liik • Väljamakse summa (eurod) • Tasu maksmise aasta ja kuu Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik tuluandmete sidumiseks teiste isikukood pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Tulu liik RQ1 Võimaldab eristada töö- ja mittetöist tulu tööturuga seotuse hindamiseks. Väljamakse summa RQ1 Võimaldab hinnata sissetulekute taset seoses nõrga tööturuseotusega.  Tasu maksmise aasta ja RQ1 Võimaldab luua sissetulekute trajektoore, et kuu tuvastada nõrgalt tööturuga seotuse perioode. 15. Eesti hariduse infosüsteemi andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Hariduse infosüsteemi andmeid kasutatakse haridusega seotud tööturuga seotuse näitajate moodustamiseks, tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks ning haridusest tulenevate tööturubarjääride hindamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Eesti hariduse infosüsteemi andmed täiendavad Eesti Töötukassa ning EUROMODi hariduse infot sisaldavaid andmeid – Eesti hariduse infosüsteemi puhul on vaatluse all kõik 2021.–2025. aastatel omandatud või omandamisel ning katkestatud haridused. Eesti hariduse infosüsteemi andmed täiendavad Eesti Töötukassa ja EUROMODi andmestikke eeskätt õppeperioodide ja õppekavade tuvastamiseks 2021. –2025. aastal. See võimaldab käsitleda haridustaset vaatlusalusel perioodil dünaamiliselt ning eristada tööturult eemaloleku perioode, mis on seotud hariduses osalemisega, perioodidest, mis viitavad nõrgale tööturuga seotusele. Periood: Üld-, kõrg- ja kutsehariduse andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Õppe haridusliik • Õppima asumise kuupäev • Õpingute lõpetamise kuupäev • Koolist lahkumise kuupäev • Kutse ja kõrghariduses õppekaval õpisündmuse katkestamise kuupäev • Akadeemilise puhkuse alguse aeg • Akadeemilise puhkuse lõppemise aeg • Kooliaste • Õppevorm • Õppekavale vastav haridustase • Õppekava valdkonna nimetus  Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik haridusandmete sidumiseks tööturu ja isikukood teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Õppe haridusliik RQ2 Võimaldab tuvastada haridusega seonduvaid tööturutakistusi. Õppima asumise ja RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise lõpetamise kuupäevad ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi. Vastav teave on kättesaadav ainult EHISest ja täiendab Töötukassa andmetes sisalduvat haridustaseme infot. Lahkumise ja RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada hariduse omandamise katkestamise kuupäev ajastust, tööturult eemalt olekut ja lõpetamist ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi. See teave täiendab Töötukassa andmeid, võimaldades käsitleda haridusteid, mis ei lõpe formaalse haridustaseme omandamisega. Akadeemiline puhkus RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida õpiteekonna katkestusi, tööturult eemalt olekut ja haridusega seonduvaid tööturutakistusi. Seda teavet ei ole võimalik tuletada üksnes haridustaseme andmete põhjal ning see on kättesaadav ainult EHISest. Kooliaste, haridustase RQ2 Võimaldab tuvastada haridustaseme ja ja õppevorm õpingute intensiivsuse ning haridusega seonduvaid tööturutakistusi. Õppekava valdkond RQ2 Võimaldab siduda õppevaldkonna tööturu väljavaadetega. 16. Töötukassa andmekogu andmed hüvitiste ja toetuste kohta Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Hüvitiste ja toetuste saamist tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja tööturule sisenemise ning seal püsimisega seotud takistuste tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Periood: Väljamaksed, mis on makstud perioodil 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Hüvitise või toetuse liik (töötuskindlustushüvitis, kindlustushüvitis koondamise korral, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, töövõimetoetus, töötutoetus) • Hüvitise või toetuse väljamakse kuupäev • Hüvitise brutosumma/toetuse netosumma Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik hüvitiste ja toetuste andmete isikukood sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Hüvitise või toetuse liik RQ2, RQ3 Võimaldab tuvastada sissetulekut asendavaid hüvitisi, mis on seotud tööturule sisenemise ja seal püsimise takistustega. Hüvitise või toetuse RQ3 Võimaldab analüüsida hüvitiste ja toetuste väljamakse kuupäev saamise ajastust seoses töötamisega. Hüvitise brutosumma / RQ2, RQ3 Võimaldab hinnata sissetulekutoetuste toetuse netosumma mahtu seoses nõrga tööturuseotusega. 17. Tervisekassa andmekogu andmed töövõimetuslehtede kohta Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Sel eesmärgil on vaja kogu tööealist elanikkonda hõlmavaid töövõimetuslehtede andmeid. Töövõimetuslehtede andmeid tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja tööturule sisenemise ning seal püsimisega seotud tervisest tulenevate takistuste tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Periood: Töövõimetuslehed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021– 31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood  • Töövõimetuslehe liik • Töövõimetuslehe alguskuupäev • Töövõimetuslehe lõppkuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik töövõimetuslehtede andmete isikukood sidumiseks teiste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Töövõimetuslehe liik RQ2 Võimaldab tuvastada tervislikke takistusi tööturul osalemisel. Töövõimetuslehe RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute alguskuupäev ajaperioodi tööturul osalemisel. Töövõimetuslehe RQ2 Võimaldab määratleda tervislike takistute lõppkuupäev ajaperioodi tööturul osalemisel. 18. Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed eestkoste kohta Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Eestkoste olemasolu tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning seda kasutatakse institutsionaalsetest või isiku võimekusest tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Periood: Eestkoste andmed, kus isikule on määratud eestkostja vähemalt üheks päevaks perioodil 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud eestkostetava isikukood • Eestkoste alguskuupäev • Eestkoste lõppkuupäev Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ2 Võimaldab tuvastada isikuid, kellel on eestkostetava isikukood õiguslikud ja funktsionaalsed takistused tööturul osalemisel. Eestkoste alguskuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste perioodi.  Eestkoste lõppkuupäev RQ2 Võimaldab ajastada tööturutakistuste perioodi. 19. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed vangistuste kohta Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Vangistuses viibimise perioode tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse institutsionaalsetest piirangutest tulenevate tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Periood: Vangistuses viibimise andmed, millest vähemalt üks päev jäi perioodi 01.01.2021–31.12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Vangistuse alguskuupäev • Vangistuse lõppkuupäev • Vaatlusaasta Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik vangistuse andmete sidumiseks teiste isikukood pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Vangistuse RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse alguskuupäev (vangistus) perioodi ajastuse Vangistuse RQ2 Võimaldab määrata institutsionaalse takistuse lõppkuupäev (vangistus) perioodi ajastuse Vaatlusaasta RQ1 Võimaldab seostada vangistusperioode aastapõhiste tööturunäitajatega. 20. Rahvastiku statistilise registri andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Selleks on vajalik, et andmed hõlmaksid kogu tööealist elanikkonda. Rahvastiku registri demograafilisi tunnuseid tõlgendatakse suhteliselt võrreldes võrdlusrühmaga ning neid kasutatakse tööturuga seotuse mustrite ja võimalike tööturubarjääride tuvastamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Periood: 01.2021–01.2025, iga aasta alguse seisuga. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Aasta, mille kohta andmed käivad • Emakeel • Sünniriik • Residentsus • Isiku viimase riiki saabumise aasta, kui ta on elanud välismaal Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik rahvastikuandmete sidumiseks tööturu isikukood ja teenuste pseudonümiseeritud andmetega isiku tasandil. Aasta RQ1 Võimaldab ajastada isiku taustatunnused ja analüüsida nende seoseid tööturu olukorraga ajas. Emakeel RQ2 Võimaldab tuvastada keelebarjääre tööturule sisenemisel. Sünniriik RQ2 Võimaldab tuvastada rändetaustaga seotud takistusi. Residentsus RQ2 Võimaldab tuvastada õiguslikke ja halduslikke takistusi tööturule ligipääsul. Viimase saabumise RQ2 Võimaldab analüüsida rändeajastust seoses aasta tööturule lõimumisega. 21. Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Surmaandmed, mis hõlmavad kogu tööealist elanikkonda, on vajalikud tööturult püsivate väljumiste korrektseks tuvastamiseks. Periood: Andmed surmade kohta perioodil 01.2021–12.2025. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood • Isiku surmaaasta ja kuu Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud RQ1 Vajalik vaatluste korrektseks lõpetamiseks isikukood pikaajalistes andmetes. Surmaaasta ja kuu RQ1 Võimaldab korrektselt määrata isiku väljumise vaatlusalusest populatsioonist. 22. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed perioodil 2021–2024 Märkus: Andmed on Statistikaametis olemas. Selle uuringu raames neid andmeid uuesti ei edastata. Põhjendus: Andmed on vajalikud selleks, et välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning takistused, mis neil tööturule sisenemisel ja seal püsimisel esinevad. Samuti on andmed vajalikud selleks, et hinnata tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade olukorda tööturul. EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli sisendandmed, mis hõlmavad kogu tööealist elanikkonda, on vajalikud tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamiseks ning tööturul toimetuleku ja tööturubarjääride tõlgendamise toetamiseks, mis eeldab tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamist võrdlusrühmana. Periood: Andmed aastate 2021–2024 kohta. Uuringuks vajalike andmete loetelu: • Pseudonümiseeritud isikukood (sa_isik_id) • hh_id (tehniline) • Eraisiku liisitud liiklusvahendid • Eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv (mopeedist rekkani) • Finantsvarad • Võlakirjad • Hoiused • Aktsiad ja osakud • Maa (sh põllud, metsad jne) suurus (m2) • Kas konkreetne inimene on kinnisvara omanik, millel ta elab • Lapsehooldustasu • 7+ lapsega pere vanema toetus / lasterikka pere toetus • Lapsetoetused kokku • Lapsetoetus • Elatisabi • Sünnitoetus • Üksikvanema lapse toetus • Muud lastetoetused • Puuetega inimeste sotsiaaltoetused • Õppimisega seotud hüvitised (sh õppelaenu kustutamine) • Doktoranditoetus • Muud õppimisega seotud hüvitised (sh töötukassa tasemeõppetoetus) • Pere- ja lastega seotud hüvitised • Kredex toetused • Energiahüvitis • Vanemahüvitis (v.a ema vanemahüvitis) • Ema vanemahüvitis • Kuud aastast, mil on saadud ema vanemahüvitist • Kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist • Rasedus- ja sünnitushüvitis (nüüd ema vanemahüvitis) • Sotsiaaltoetused ja eluasemega seotud hüvitised • Toimetulekutoetus • Vajaduspõhine peretoetus • Muud sotsiaaltoetused • Mitmel kalendrikuul sai sotsiaaltoetusi • Hinnatõusu leevendamise toetus • Vanus (sissetulekute kalendriaasta lõpus) • Riigi kood • Kodakondsus • Omandatav haridustase (ISCED) • Kõrgeim haridustase (ISCED) • Kõrgeim haridustase (detailne) • Kõrgeima haridustaseme omandamise aasta • Hariduse omandamise kestus (aastat) • Sugu • Töövõime • Eluaseme eest vastutav isik • Institutsionaalne leibkond • Sünnikuu • Perekonnaseis • Rahvus • Maakond • Väikelinn • Maa • Asulatüüp (linn/maa)- > linn • Leibkonna tüüp (struktuur) • Leibkonna valimikaal • Isa pseudo-id • Leibkonna pseudo id • Ema pseudo-id • Leibkonna pseudo id (esialgne) • Indiviidi pseudo-id (esialgne) • Partneri pseudo-id • Indiviidi pseudo-id • Viide institutsioonieelsele tavaleibkonnale möödunud aastal • Avalik teenistuja (civil servant) • Sotsiaalmajanduslik seisund • Ettevõtte töötajate arv (kohalikus üksuses) • Tavapärane töötundide arv nädalas • Tegevusala (detailne) • Tegevusala (detailne) - EMTAK • Mitmel kalendrikuul töötas täisajaga • Mitmel kalendrikuul töötas • Mitmel kalendrikuul töötas osaajaga • Kui kaua on töötanud (kuudes) • Ametiala • Ettevõte/asutuse omanditüüp • Töötu ja otsib aktiivselt tööd • Mitmel kalendrikuul oli pensionil • Töötamise vorm • Registreeritud FIE-na • Kas vahetas aasta jooksul töökohta • Mitmel kalendrikuul oli töötu • Registreeritud töötu (asendab lowas-e) • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine • Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine • Toitjakaotusega seotud hüvitised • Mitmel kalendrikuul sai toitjakaotusega seotud hüvitisi • Tulumaksu juurde-/tagasimaksed • Madala sissetulekuga töötava isiku iga-aastane tagasimakse • Milliselt vormilt andmed pärinevad (FIDEK või TSD) • Eestis kinnipeetud tulumaks • Välisriigis kinnipeetud tulumaks • Tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed • Töötaja kohustusliku kogumispensioni maksed (kõik, v.a SKA) • Maamaks • Töötaja töötuskindlustusmaksed • Ekvivaliseeritud sissetuleku detsiil • Rahaline palgatulu (bruto) • Rahaline palgatulu (neto) • Rahaline palgatulu Eestist • Rahaline palgatulu välismaalt (mittemaksustatav, A8.8) • Rahaline palgatulu välismaalt (maksustatav, A8.1) • Mitmel kalendrikuul sai rahalist palgatulu • Varasem rahaline palgatulu • Töötasuhüvitis • Tunnipalk • Intressid, dividendid, kasum kapitaliinvesteeringutelt • Dividendid • Intressid • Intressid (neto) • Kasum kapitaliinvesteeringutelt • Vara võõrandamine • Muud sissetulekud (sh maksuvabad stipendiumid) • Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud • Kinnisvara või maa renditulu • Kinnisvara või maa renditulu (neto) • Eluruumi üüritulu • Litsentsitasud • Muu renditulu • Siirded teistelt leibkondadelt • Siirded teistelt leibkondadelt - elatis • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest • Puhaskasum/-kahjum indiv. ettevõtlusest välismaalt • Tasu loomingulise tegevuse eest (bruto) • Tasu loomingulise tegevuse eest (neto) • Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtlusest • Tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest • Tulu registreeritud indiv. ettevõtlusest  • Koondamishüvitised • Koondamishüvitis • Tööandja maksejõuetuse hüvitis • Koondamisega seotud tulud Andmeelement Uurimisküsimus Põhjendus Pseudonümiseeritud isikukood RQ1, RQ2, RQ3 Vajalik EUROMODi (sa_isik_id); hh_id (tehniline); Isa sisendandmete sidumiseks teiste pseudo-id; Ema pseudo-id; Partneri pseudonümiseeritud andmetega pseudo-id; Leibkonna pseudo id; ning isiku- ja leibkonnatasandi Leibkonna pseudo id (esialgne); näitajate moodustamiseks. Indiviidi pseudo-id; Indiviidi pseudo-id (esialgne); Viide institutsioonieelsele tavaleibkonnale möödunud aastal Leibkonna tüüp (struktuur); Leibkonna RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada leibkonna valimikaal; Eluaseme eest vastutav koosseisu ja demograafilisi isik; Institutsionaalne leibkond; tunnuseid, mis on olulised Perekonnaseis; Sugu; Vanus tööturuga seotuse ja (sissetulekute kalendriaasta lõpus); tööturutakistuste analüüsimisel. Sünnikuu Riigi kood; Kodakondsus; Rahvus; RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada rände-, Maakond; Väikelinn; Maa; Asulatüüp elukoha- ja piirkondlikke (linn/maa); tegureid, mis on seotud tööturuga nõrga seotusega. Omandatav haridustase (ISCED); RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada Kõrgeim haridustase (ISCED); haridustaseme ja õpingute Kõrgeim haridustase (detailne); intensiivsuse ning seostada neid Kõrgeima haridustaseme omandamise tööturule sisenemise valmisoleku aasta; Hariduse omandamise kestus ja takistustega. Need tunnused (aastat) tagavad haridustaseme ühtlustatud ja tervikliku käsitluse EUROMODi raamistiku sees ning võimaldavad siduda hariduse sissetulekute, toetuste ja tööturul saavutatud tulemustega. EUROMODi andmed sisaldavad haridustaseme infot kõigi EUROMODi andmebaasi kuuluvate isikute omandatava ning kõrgeima haridustaseme kohta, andes ühtlustatud ja tervikliku pildi, mida täiendava Eesti Töötukassa (eeskätt kõrgeim omandatud haridus enne EHISe loomist ja välismaal  omandatud haridustaseme andmed) ning EHISe hariduse andmed (eeskätt haridussüsteemis viibitud perioodide andmed). Töövõime, Puuetega inimeste RQ2 Võimaldab tuvastada tervisest sotsiaaltoetused tulenevaid tööturubarjääre ja nende mõju tööturul osalemisele. Võimaldab hinnata, kuidas tervisest tulenevad piirangud seostuvad tööturuseisundi ja toetuste kasutamisega indiviidi tasandil. Avalik teenistuja; Sotsiaalmajanduslik RQ1, RQ2 Võimaldab kirjeldada seisund; Töötamise vorm; tööturuseisundit ning tööturuga Registreeritud FIE-na; Töötu ja otsib seotuse vorme ja kestust, aktiivselt tööd; Registreeritud töötu; tööturutakistusi. Mitmel kalendrikuul oli töötu; Mitmel kalendrikuul oli pensionil Mitmel kalendrikuul töötas; Mitmel RQ1, RQ2 Võimaldab mõõta tööturuga kalendrikuul töötas täisajaga; Mitmel seotuse kestust, tööturutakistusi, kalendrikuul töötas osaajaga; Kui kaua intensiivsust ja dünaamikat ajas. on töötanud (kuudes); Kas vahetas aasta jooksul töökohta; Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, sh töötamine; Töötamisega võrdsustatud tegevuse kuude arv viimasel 3 aastal, v.a töötamine Ametiala; Ettevõtte/asutuse RQ1, RQ2 Annab teavet töökoha kvaliteedi omanditüüp; Ettevõtte töötajate arv ja struktuursete tööhõive (kohalikus üksuses); Tavapärane tunnuste kohta. töötundide arv nädalas; Tegevusala (detailne); Tegevusala (detailne) – EMTAK Ekvivaliseeritud sissetuleku detsiil; RQ1 Võimaldab hinnata töötulu taset Rahaline palgatulu (bruto); Rahaline ja stabiilsust, mis on olulised palgatulu (neto); Rahaline palgatulu tööturuga nõrga seotuse Eestist; Rahaline palgatulu välismaalt tuvastamisel, sh olukordades, (maksustatav); Rahaline palgatulu kus isikul on küll töösuhe, kuid välismaalt (mittemaksustatav); Mitmel sissetulek on ebaregulaarne või kalendrikuul sai rahalist palgatulu; Varasem rahaline palgatulu; Tunnipalk; madal. Töötasuhüvitis Lapsehooldustasu; Lapsetoetus; RQ1, RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida tööturul Lapsetoetused kokku; Üksikvanema osalemist, perekondlike lapse toetus; Elatisabi; Sünnitoetus; 7+ lapsega pere vanema toetus; Muud lastetoetused; Pere- ja lastega seotud kohustuste ja toetuste seoseid hüvitised tööturul osalemisega. Toimetulekutoetus; Vajaduspõhine RQ3 Võimaldab kaardistada peretoetus; Sotsiaaltoetused ja sotsiaalabi saamist ning eluasemega seotud hüvitised; Muud haavatavuse ja teenuselünkade sotsiaaltoetused; Mitmel kalendrikuul mustreid. Sealhulgas hinnata sai sotsiaaltoetusi; Üksi elava toetuste rolli leibkonna pensionäri toetus; Hinnatõusu sissetuleku struktuuris ja nende leevendamise toetus; Kredex toetused; Energiahüvitis; Toitjakaotusega seotud võimalikku seost tööturul hüvitised; Mitmel kalendrikuul sai osalemise ning sellest toitjakaotusega seotud hüvitisi kõrvalejäämise riskiga. Vanemahüvitis (v.a ema RQ2 Võimaldab analüüsida vanemlusega vanemahüvitis); Ema vanemahüvitis; seotud ajutisi tööturult eemaloleku Kuud aastast, mil on saadud ema perioode ning nende kestust. vanemahüvitist; Kuud aastast, mil on saadud jagatavat vanemahüvitist; Rasedus- ja sünnitushüvitis (nüüd ema vanemahüvitis) Õppimisega seotud hüvitised; Muud RQ2, RQ3 Võimaldab analüüsida õppimisega seotud hüvitised; haridusega seotud toetuste rolli Doktoranditoetus tööturul osalemisel ja oskuste arendamisel. Finantsvarad; Võlakirjad; Hoiused; RQ2 Võimaldab hinnata majanduslikke Aktsiad ja osakud; Maa suurus; ressursse ja piiranguid. Kinnisvara omanik; Eraisiku omanduses olevate liiklusvahendite arv; Eraisiku liisitud liiklusvahendid Intressid; Intressid (neto); Dividendid; RQ2 Võimaldab tuvastada töövälise Kasum kapitaliinvesteeringutelt; Vara sissetuleku, mis võib mõjutada võõrandamine; Kinnisvara või maa tööturul osalemist. renditulu; Kinnisvara või maa renditulu (neto); Eluruumi üüritulu; Litsentsitasud; Muu renditulu; Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud; Siirded teistelt leibkondadelt; Siirded teistelt leibkondadelt - elatis Puhaskasum/-kahjum indiv. RQ1, RQ2 Võimaldab analüüsida ettevõtlusest; Puhaskasum/-kahjum alternatiivseid sissetulekuallikaid indiv. ettevõtlusest välismaalt; Tulu ja ebastabiilseid töövorme. registreeritud indiv. ettevõtlusest; Tulu registreerimata indiv. ettevõtlusest; Mitmel kalendrikuul sai tulu indiv. ettevõtlusest; Tasu loomingulise tegevuse eest (bruto); Tasu loomingulise tegevuse eest (neto); Muud sissetulekud Tulumaksu juurde-/tagasimaksed; RQ1 Toetab netosissetuleku ja Madala sissetulekuga töötava isiku iga- tööturuseisundi korrektset aastane tagasimakse; Eestis kinnipeetud mõõtmist. tulumaks; Välisriigis kinnipeetud tulumaks; Tulumaks ja sotsiaalkindlustusmaksed; Töötaja töötuskindlustusmaksed; Töötaja kohustusliku kogumispensioni maksed; Maamaks; Milliselt vormilt andmed pärinevad Koondamishüvitised; RQ1, RQ2 Võimaldab tuvastada töösuhete Koondamishüvitis; Tööandja lõppemisega seotud toetusi. maksejõuetuse hüvitis; Koondamisega seotud tulud  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik - eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) (uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid, valdkondlik eetikakomitee on olemas) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Jah andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja kontaktandmed)? Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsespetsialisti kontakt: Jaanus Põldmaa [email protected] Eesti Töötukassa andmekaitsespetsialisti kontakt: Katrin Uuetalu [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Taotlus esitatakse samaaegselt Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteele. Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Majandus- ja 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad.  aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kommunikatsiooniministeerium analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kontaktisik: Kristi Suur, tööhõive osakonna tööturuteenuste juht [email protected] +372 5913 9212 Eesti Töötukassa 74000085 Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn Kontaktisik: Margit Paulus, analüüsiosakonna juhataja [email protected] +372 614 8504 Uuringut rahastatakse Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk on toetada reformide elluviimist liikmesriikides (Technical Support Instrument Programs, Regulation (EU) 2021/240). 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Organisation for Economic Co-operation aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) and Development (edaspidi OECD) Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja 775 687 957 00016 telefoninumber 2, rue André Pascal - 75775 Paris Cedex 16, Prantsusmaa Kontaktisik: Anne Lauringson, Senior Labour Economist, Employability Division, Directorate for Employment, Labour and Social Affairs [email protected] +33 1 45 24 19 77 Statistikaamet 70000332 Tatari 51, Tallinn Kontaktisik: Ilona Reiljan Tel 5331 1740 [email protected] 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik 1. Teadus- ja arendustegevuse ning alus? innovatsiooni korralduse seaduse § 9 lõige Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi 2 punkti 2 kohaselt on kõigi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil ministeeriumide ülesandeks oma läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest valitsemisalale tarviliku teadus- ja nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või rahastamise korraldamine. arendusprojekti avamise otsus, leping vms. 2. Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus, mille § 63 lõike 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse muuhulgas riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Samu eesmärke kinnitab ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus (Vabariigi Valitsuse 23.10.2002 määrus nr 323, edaspidi põhimäärus). Põhimääruse §-s 10 on täpsustatud, et ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on luua eeldused Eesti majanduse konkurentsivõime ja tootlikkuse kasvuks, töötades välja ja viies ellu riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-, tööturu- ja maakasutuspoliitikat. 4. Põhimääruse 3. peatükis on osakondade põhiülesannete all § 17 punktis 18¹ sätestatud, et tööhõive osakonna põhiülesanne on tööturupoliitika kavandamine ja selle elluviimise korraldamine, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele, ja valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitikavaldkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 5. Taotluse esitaja lähtub oma töös  isikuandmete kaitse seadusest (edaspidi IKS) täidesaatvat riigivõimu puudutavatest õigustest ja kohustustest. IKS § 6 lõike 5 alusel on täidesaatval võimul võimalik analüüsida andmeid poliitika kujundamise eesmärgil. Teadusuuringuks on ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. 6. Eesti Töötukassa osaleb uuringu läbiviimises töötuskindlustuse seaduse § 23 lõike 1 ja lõike 2 punktide 6 ja 7 ja tööturumeetmete seaduse § 5 lg 1 alusel. Töötukassa analüüsib oma eesmärgi saavutamiseks tööturu olukorda ning töötukassa tegevuse, sealhulgas töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju ja tulemuslikkust. Samuti osaleb töötukassa oma eesmärgi saavutamiseks töötuskindlustuse, tööturumeetmete ja töötutoetuse ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse planeerimisel ning avaldab arvamust töötuskindlustusega, tööturuteenuste ja - toetustega, töötutoetusega ning töövõime hindamise ja töövõimetoetusega seotud õigusaktide eelnõude kohta. Tööturumeetmete pakkumise korraldab ja tööturumeetmeid pakub samuti töötukassa. Tööturuteenused on sätestatud tähtajalistes tööhõiveprogrammides, mis on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määrustega või ministri käskkirjadega kinnitatud toetuse andmise tingimustes. 7. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni tehnilise toe instrumendi kaudu, mille eesmärk on toetada reformide elluviimist liikmesriikides (Technical Support Instrument Programs, Regulation (EU) 2021/240). Projekti taotlus Euroopa Komisjonile esitati 06.09.2024 (taotlusvooru koordineeris Eestis Riigi Tugiteenuste Keskus). Projekti rahastusotsus tehti 31.03.2025, mil Euroopa Komisjon võttis vastu otsuse: C(2025)1860, COMMISSION IMPLEMENTING DECISION on the financing of the Technical Support Instrument and the adoption of the work programme for 2025 [Link]. Projekti läbiviimist rahastatakse 12.09.2025 Euroopa Komisjoni ja OECD  vahel sõlmitud lepingu alusel (REFORM/IM2025/012: 25EE04 – Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections (TSI2025/46.01)). 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Projekti eesmärk on edendada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade (näiteks tervisepiirangutega või pikaajaliselt tööturult eemal olnud inimeste) võimalusi tööturule naasmiseks ja seal püsimiseks. Selleks viiakse läbi laiapõhjaline uuring, et kaardistada tööturule sisenemise ja tööturul püsimisega seotud barjääre, arvestades mh tööturu, tervishoiu, sotsiaal- ja hariduse valdkonna meetmete kättesaadavusega. Seejärel kaardistatakse olemasolevate tööturumeetmete efektiivsust ja tehakse ettepanekuid teenuste sisu, teenuse osutajate kompetentsinõuete, tulemuspõhise rahastuse ja mudeli piloteerimise osas. Uuringu eesmärkide saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisküsimused: RQ1. Kes on Eestis tööturuga nõrgalt seotud isikud – kui palju tööealisi inimesi on tööturuga nõrgalt seotud (sealhulgas erinevate elanikkonna gruppide lõikes) ning mis on levinumad nõrga seotuse tüübid? See uurimisküsimus keskendub tööturuga nõrgalt seotud isikutele, lähtudes varasema OECD tööga kooskõlas olevast definitsioonist. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte: • Tööturuga seotuse staatus: kas isik on täielikult tööta, töötab katkendlikult, on hõivatud ebakindlates töösuhetes või teenib madalat töötasu. • Püsivus ja dünaamika: tööturuga nõrga seotuse kestus ja kordumine ajas. • Sotsiaal-demograafiline profiil: vanuse grupp, sugu, haridustase, leibkonna tüüp, rändetaust ja elukoht linna- või maapiirkonnas. • Tööturuajalugu: varasemad tööhõive, töötuse ja mitteaktiivsuse mustrid. RQ2. Milliseid tööturule sisenemise ja seal püsimise takistusi kogevad tööturuga nõrgalt seotud isikud ning kui suurt osa tööturuga nõrgalt seotud isikutest erinevat tüüpi takistused mõjutavad? See uurimisküsimus kasutab sisendina esimese uurimisküsimuse (RQ1) tulemusi, lisades täiendavalt tööturu takistuste aspekti ehk käsitleb takistusi, mis piiravad tööturuga nõrgalt seotud isikute tööturule lõimumist. Analüüs keskendub järgmistele mõõtmetele: • Takistuste laad: tervisest tulenevad piirangud, puue, hoolduskohustused, madalad oskused, keelebarjäärid, varasem vangistus või muud struktuursed tegurid. • Takistuste raskusaste: puude raskusaste, vähenenud töövõime ulatus, terviseprobleemide või funktsionaalsete piirangute intensiivsus. • Ajastus ja püsivus: tööturubarjääride tekkimise aeg, kestus ja kordumine ajas. • Takistuste suhteline olulisus: erinevate takistuste seos tööturuga nõrga seotusega; takistuste esinemise sagedus võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikute hulgas. RQ3. Milliseid tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid ning seotud toetusi saavad tööturuga nõrgalt seotud isikud ning kas saadav tugi on vastavuses isikute tööturutakistustega? See uurimisküsimus kaardistab tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatava toe tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemides, keskendudes seejuures nendele konkreetsetele teenustele, mis on olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Uurimusküsimus kasutab sisendina esimese (RQ1) ja teise (RQ2) uurimusküsimuse tulemusi, mis määratlevad ära, kes Eesti tööealistest elanikest on tööturuga nõrgalt seotud ning millised tööturutakistused neil on. Analüüs hõlmab järgmisi aspekte: • Teenuste mitmekesisus: saadud tööturuteenused, sotsiaalteenused, tervishoiuteenused ja rahalised toetused. • Toe intensiivsus: teenuste ja toetuste kestus, sagedus ja maht. • Ajastus ja järjestus: teenuste saamise seos tööhõive- ja töötusperioodidega. • Teenuste kättesaadavus ja tööturutakistustele vastavus sihtrühmade lõikes: erinevused teenuste kasutamises eri elanikkonnarühmade vahel, näiteks tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud isikute või konkreetsete tööturubarjääridega inimeste puhul. • Lüngad ja kattuvused: valdkonnad, kus teenused võivad olla ebapiisavad, kattuvad või omavahel nõrgalt koordineeritud. Metoodika Analüüs põhineb üksnes kirjeldaval statistikal ning kasutab omavahel seotud registriandmeid, et tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikud, kirjeldada nende tööturule sisenemise ja seal püsimise takistusi ning kaardistada neile osutatavaid teenuseid. Analüüsi metoodikas ei kasutata profileerimist ega tehisintellekti abi. • RQ1 (Kes on tööturuga nõrgalt seotud?) käsitlemiseks jaotatakse tööealine elanikkond vas- tastikku välistavatesse tööturuga seotuse rühmadesse, järgides OECD (2021) poolt välja töötatud metoodikat. Isik loetakse tööturuga nõrgalt seotuks, kui ta vastas vähemalt ühele järgmistest tingimustest kalendriaasta jooksul: (i) tal puudus registreeritud töösuhe ja re- gistreeritud töötulu; (ii) ta töötas vaid osa aastast ning oli vähemalt kolm kuud ilma töösuh- teta; (iii) ta töötas valdavalt ebakindlates töösuhetes; või (iv) tema sissetulek jäi alla 50% mediaanpalgast. Tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgast jäetakse välja isikud, kes pole eeldatavalt valmis tööturule sisenema, sealhulgas õppurid, hiljuti sünnitanud emad, kes saa- vad sünnitushüvitist, institutsioonides viibivad isikud, raske terviseseisundiga isikud, kõrge sissetulekuga leibkondade liikmed ning pensionärid. Tööturuga nõrga seotuse määratlemine ning tööturuga nõrgalt seotud inimeste arvu ja osakaalu hindamine eeldab kogu tööealise elanikkonna käsitlemist. Nõrk seotus on määratletud suhteliselt, tuginedes tööga hõivatuse, töösuhete stabiilsuse ja sissetulekute mustritele kogu elanikkonnas, ning seda ei ole võimalik tuvastada isoleeritult üksnes piiratud valimi alusel. Kogu tööealise elanikkonna hõlmamine on vajalik uuringu läbiviimise esimeses etapis (uurimisküsimus RQ1), et rakendada ühtseid kriteeriume eristamaks tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud isikud ning tuvastamaks isikud, kes ei ole valmis tööturule sisenema. Tööealise elanikkonna eelnev piiramine ei võimaldaks vastastikku välistavate tööturuga seotuse rühmade korrektset moodustamist ning kahjustaks uuringu tulemuste valiidsust. Samuti on uuringus oluline hinnata tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud gruppide kogusuurus tööealises elanikkonnas, et võrrelda neid uurimisküsimuses RQ3 teenuste pakkumise mahtudega, hindamaks tööturul osalemist toetavate teenuste kättesaadavuse ulatust ja sihitatust Eestis. Andmeid isikute kohta, kes ei ole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema – näiteks täiskoormusega õppijad, hiljuti sünnitanud emad, kes saavad sünnitushüvitist, institutsioonides viibivad isikud, raske terviseseisundiga isikud, mitteaktiivsed kõrge sissetulekuga leibkonnaliikmed ning pensionärid – kasutatakse üksnes vastavate isikute tuvastamiseks andmekogumis ja tööturuga seotuse rühmadest väljaarvamiseks. Kui eelnevalt välja toodud grupid on andmekogumis tuvastatud, siis neid vaatlusi edasiseks analüüsiks ei kasutata ning andmeanalüüsi läbiviija OECD eemaldab nende vaatlustega seotud andmed andmekogumist. Nende isikute välja jätmine andmestikest enne andmete edastamist Statistikaametile ei ole  andmete edastamise minimeerimise põhimõttega vastavuses, kuna eeldaks täiendavat andmetöötlust iga andmeandja (vt täpsemalt taotluse punkt 8) poolt ning tähendab, et andmeandjatele edastatakse isikute kohta tundlikku infot isikustatud kujul (kuivõrd on teada, et info edastataks vaid uuringust välja jäetavate isikute kohta, kes pole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema, ning andmetöötluseks oleks vajalik isikukood, mis võimaldaks andmeandjatel vastavad isikud andmestikest välja jätta). Selleks, et vastavad isikud enne analüüsi läbiviimist tuvastada, oleks volitatud töötlejal OECD-l esiteks vajalik erinevatest andmekogudest kokku koondada andmed, mille alusel isikud arvata uuringust välja jäetavate isikute hulka (nn pseudonümiseeritud isikukoodide nimekiri). Erinevate andmekogude andmete kasutamine ja koondamine on vajalik selleks, et ainult ühe andmestiku põhjal ei pruugi isik uuringust välja jäetavasse gruppi kuuluda (nt ühe andmestiku põhjal ei pruugi selguda, et isik pole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema). Edasine eeldaks pseudonümiseeritud isikukoodide depseudonümiseerimist ning isikukoodide edastamist Statistikaameti poolt andmeandjatele, mille alusel oleks andmeandjatel võimalik vastavad isikud edastatavatest andmestikest välja jätta (andmeandjatel see info puudub, kuna sellekohane info asub erinevates andmekogudes). Seega saab info nende inimeste tööturule sisenemise mittevalmisoleku kohta ebavajalikult teatavaks nii Statistikaametile kui ka uuringus osalevatele teistele andmeandjatele. See tähendab ka, et andmed ei liiguks enam vaid ühtepidi ehk ainult Statistikaametile, vaid ka teistpidi ehk Statistikaametilt teistele andmeandjatele koos tundliku teabe ehk infoga, et tegemist on isikutega, kes on vajalik välja jätta põhjusel, et nad ei ole valmis tööturule sisenema. Seega andmete minimeerimise printsiip on paremini tagatud uuringu jaoks vajalike andmete ühesuunalise liikumise puhul Statistikaametile (vt täpsemalt taotluse punkt 8), kuna piirab tundliku info ebavajalikku edastamist asutuste vahel, ning asjaoluga, et kui uurimisküsimuse RQ1 analüüsi käigus on tuvastatud grupid, kes ei ole kogu uuringuperioodi vältel valmis tööturule sisenema, siis eemaldatakse need vaatlused volitatud töötleja OECD poolt andmekogumist. • RQ2 (Milliseid tööturubarjääre nad kogevad?) käsitlemiseks tuletatakse tööturutakistuste indikaatorid, mis põhinevad kirjeldaval statistikal, arvestades sotsiaal-demograafilisi tun- nuseid, leibkonna koosseisu, tervisenäitajaid, haridustaset, keelelist tausta ning varasemat tööturuajalugu. Näiteks kõrge haiguspäevade või ravimiretseptide arv viitavad, et inimesel võivad olla terviseseisundist tulenevad takistused tööturul. Leibkonna tüüp, kus on väiksed lapsed, puudega lapsed või puudega täiskasvanud, viitab hoolduskoormusele, mis võib ras- kendada isikul sobiva töökoha leidmist. Arvutatud indikaatorite esinemissagedusi võrrel- dakse tööturuga nõrgalt seotud isikute ja tugeva tööturuga seotusega isikute vahel kirjelda- vate tabelite ja risttabelite abil. See võimaldab tuvastada tööturuga nõrka seotust põhjenda- vaid peamisi ja kattuvaid takistusi. Iga tööturutegurit käsitletakse barjäärina üksnes juhul, kui see esineb süstemaatiliselt sagedamini tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas võrreldes tööturuga tugevalt seotud isikutega. Tööturuga nõrgalt seotud isikute eraldiseisev vaatlus ei võimalda hinnata, kas konkreetne tunnus kujutab endast barjääri, kuna selle esinemissagedust ei saa tõlgendada ilma võrdlusrühmata. Seetõttu on tööturuga tugevalt seotud isikute kasutamine võrdlus- rühmana vältimatu, et eristada tegelikke ebasoodsate tööturutulemustega seotud takistusi tunnustest, mis on elanikkonnas laiemalt levinud. Näiteks juhul, kui kolmandik tööturuga nõrgalt seotud isikutest elab leibkonnas, kus on kolm või enam last, ei võimalda see teave iseenesest järeldada, et suur laste arv kujutab endast tööturubarjääri. Kui aga samal ajal elab tööturuga tugevalt seotud isikutest sellistes leibkondades vaid viiendik, on suur laste arv sagedasem tööturuga nõrgalt seotud isikute hulgas ning seda võib põhjendatult käsitleda barjäärina. Vastupidisel juhul, kui sarnane või  suurem osakaal tööturuga tugevalt seotud isikutest elab suurtes leibkondades, ei tõlgendata leibkonna suurust barjäärina, isegi kui see on tööturuga nõrgalt seotud isikute seas levinud. Sama loogikat rakendatakse ka teiste analüüsis käsitletavate tunnuste puhul, sealhulgas tervisepiirangud, haridustase, keeleline taust ja katkendlik tööturuajalugu. Kõigil juhtudel eeldab tööturubarjääride korrektne tuvastamine nende tunnuste leviku võrdlemist tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud isikute vahel. Samuti võimaldab tööturubarjääride võrdlus nende kahe rühma vahel hinnata erinevate barjääride olulisust (milliste barjääride puhul on esinemissageduste käärid kõige suuremad). Seetõttu on kogu valimi kasutamine analüüsietapis vajalik, et tagada tulemuste korrektne tõlgendatavus ja tähenduslikkus poliitikakujundamise seisukohalt. • RQ3 (Milliseid teenuseid nad saavad?) käsitlemiseks kasutatakse kirjeldavat statistikat, et kaardistada tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ja seotud toetuste kasutamine, kesken- dudes teenustele ja toetustele, mis on kõige olulisemad tööturule lõimumise seisukohast. Teenuste kaardistamine hõlmab erinevate Eesti asutuste poolt pakutavate tööturul osalemist toetavate teenuste tervikvaate loomist, et saada ülevaade olemasolevatest teenustest, tuvas- tada võimalikud lüngad teenuste pakkumisel ning hinnata teenuste kattuvusi või vastas- tikust täiendavust erinevate teenusesüsteemide vahel. Teenuste kasutamise mustreid ana- lüüsitakse eeskätt erinevate tööturutakistuse lõikes, et uurida teenuste tüübi ja takistuste vastavust. Samuti võrreldakse teenuste kättesaadavust tööturuga seotuse tugevuse ja tüü- pide lõikes. Analüüs hõlmab muu hulgas teenustes osalemise ja toetuste saamise määrasid, kestust ja mahtu tööealise elanikkonna rühmade lõikes. Analüüs ei hõlma üksikjuhtumite käsitlemist ega individuaalsete trajektooride detailset kirjeldamist ning tulemused esita- takse üksnes koondatud kujul. Teenuste kasutamise sisukaks tõlgendamiseks on vajalik võrrelda tööturuga nõrgalt ja tugevalt seotud isikuid. Üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikute teenusekasutuse vaatlus võimaldab hinnata, kas teenuseid kasutatakse, kuid ei võimalda hinnata, kas teenustele ligipääs on madal, piisav või kõrge võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. Ilma võrdlus- rühmata ei ole võimalik hinnata, kas olemasolevad teenused jõuavad tööturuga nõrgalt seotud isikuteni suuremal, väiksemal või sarnasel määral kui tööturuga tugevalt seotud isikuteni. Näiteks juhul, kui viis protsenti tööturuga nõrgalt seotud isikutest osaleb koolitustel, samas kui tööturuga tugevalt seotud isikutest osaleb koolitustel kümme protsenti, viitab see sellele, et tööturuga nõrgalt seotud isikud osalevad koolitustel harvemini. See võib osutada sellele, et koolitusteenused on sellele rühmale vähem kättesaadavad või et olemasolevad suunamis-, kvalifitseerumise või teavitamise mehhanismid ei eelista piisaval määral tööturuga nõrgemalt seotud isikuid. Vastupidisel juhul, kui tööturuga nõrgalt seotud isikute osalemismäär on kõrgem kui tööturuga tugevalt seotud isikutel, viitab see sellele, et koolitusteenustele jõuavad sagedamini suurema vajadusega isikud, mis on kooskõlas teenuste suunamisega ettenähtud sihtrühmale. Just selline võrdlus võimaldab teha poliitikakujundamise seisukohalt asjakohaseid järeldusi selle kohta, kas teenused jõuavad nendeni, kelle toetamiseks need on kavandatud. Analüüs ei hõlma üksikjuhtumite käsitlemist ega individuaalsete trajektooride detailset kirjeldamist. Tööturuga tugevalt seotud isikuid kasutatakse üksnes analüütilise võrdlus- rühmana. Kõik tulemused esitatakse ja levitatakse üksnes koondatud kujul ning analüüsi sisuline fookus ja poliitikasoovitused keskenduvad tööturuga nõrgalt seotud isikutele. Juhul kui ligipääs teenuste kasutamise andmetele oleks piiratud üksnes tööturuga nõrgalt seotud isikutega, oleks uuringu ulatus paratamatult oluliselt kitsam. Sellisel juhul oleks  võimalik kirjeldada teenustele ligipääsu taset, kuid mitte hinnata teenuste sihitamist või suunamist võrreldes ülejäänud elanikkonnaga. See piiraks oluliselt võimalust teha poliitikakujundamise seisukohalt asjakohaseid järeldusi teenuste sihitamise, suunamise, teavitustegevuse või teenuselünkade kohta. Projekti oodatav tulemus on Eesti Töötukassa tugevnenud suutlikkus pakkuda tõhusaid tööturuteenuseid (edaspidi teenus) ja parem valdkondadeülene koostöö. Projekti tulemusena: • tuvastatakse tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad; • paraneb arusaam takistustest, mis tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmi tööturule sisenemisel ja seal püsimisel mõjutavad; • kaardistatakse olemasolevad erinevate valdkondade tugimeetmed, tuvastatakse nende omavahelised kattuvused ja lüngad ja koordineerimisega seotud murekohad; • esitatakse ettepanekud teenuste paremaks sihitamiseks ja sisseostetavate teenuste tulemuspõhise rahastamise raamistiku kujundamiseks; • töötatakse välja poliitikasoovitused, kuidas tõhustada abi osutamist koostöös (nt tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus) ja tugevdada valdkondadevahelist koordineerimist. Tegu on 2021. aasta OECD ja Sotsiaalministeeriumiga koostöös läbi viidud uuringu „Improving the provision of active labour market policies in Estonia“ jätkuprojektiga. Projekti ülevaade on välja toodud ka OECD kodulehel. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud ehk haavatavad sihtrühmad (nt pikaajalised töötud, ebaregulaarse sissetulekuga töötajad jm) ning välja tuua, millised takistused neil tööturule sisenemisel või seal püsimisel esinevad. Lisaks hinnatakse tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade suurused. Seejärel analüüsitakse, millist tuge (teenused ja toetused) tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele pakutakse, kuidas on pakutav tugi kooskõlas nende inimeste tööturutakistustega, kui palju seda tuge kasutatakse ja kui suured on kattuvused või puudujäägid olemasolevate teenuste pakkumises. Kokkuvõttes antakse hinnang, kas olemasolev tugi ja teenused vastavad sihtrühmade vajadustele. On oluline, et analüüsi aluseks oleks terviklik vaade indiviidile ehk analüüsitaks kombineeritult erinevaid valdkondi, et mõista, millised takistused inimesel tööturul esinevad ning millist tuge ta on saanud, st võttes arvesse nii töötukassa kui ka teiste asutuste poolt pakutavaid teenuseid ja toetusi. Oluline on kaasata andmed nii tööturuvaldkonnast, tervisevaldkonnast, sotsiaalvaldkonnast kui ka haridusvaldkonnast, millel võib olla potentsiaalne mõju inimese väljavaadetele tööturul. Sealhulgas saab välja tuua, et need andmed asuvad erinevates andmekogudes. Riiklike andmekogude andmete kasutamist toetab ka asjaolu, et uuritavad sihtrühmad võivad olla väga väikesed ning näiteks küsitlusuuringutega neid välja selgitada poleks võimalik. Uuringu raames on vajalik seega erinevate riiklike andmekogude andmete ühendamine indiviidi tasemel, et analüüsida takistusi koos saadud teenuste ja toetuste ning väljunditega tööturul. Tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade väljaselgitamiseks ning nende poolt olemasolevate toetuste ning teenuste kasutamise ja nende piisavuse hindamiseks on vajalik võtta vaatluse alla võimalikult palju tunnuseid, mis võivad mõjutada inimeste käitumist ja väljavaateid tööturul. Analüüsi kaasatavate tunnuste vähendamisega suureneb risk, et andmeanalüüsi käigus ei ole võimalik tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmasid ning nende tööturuga seonduvaid takistusi välja selgitada või ei suudeta tuvastada olemasolevate teenuste ja toetuste kattuvusi/puudujääke ning sellest tulenevalt hinnata nende piisavust sihtrühmade vajadustele. Nende riskide vähendamine on oluline, et uuringu tulemusena võimalikult hästi mõista, milline tugi tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade jaoks puudu on ning et uuringu tulemusena antavad poliitikasoovitused (nt vajadus uute teenuste loomiseks või ettepanekud olemasolevate teenuste muutmiseks) vastaksid võimalikult täpselt sihtrühmade vajadustele. Ettepanekuid ja poliitikasoovitusi tehakse nii tööturu- kui ka teistele valdkondadele eesmärgiga suurendada pakutavate meetmete tõhusust ning valdkondadevahelist koostööd. Punktis 4 toodud uurimisküsimustele vastamiseks on analüüsi läbiviimiseks vajalikud registriandmed, mis vastavad järgmistele tingimustele: 1. Laiapõhjaline teenuste ja toetuste katvus eri valdkondades. Projekti eesmärk on kaardistada tööturuga nõrgalt seotud isikutele osutatavate tööturu-, sotsiaal-, ja tervishoiuteenuste täielik ulatus. See eeldab andmeid mitte üksnes Eesti Töötukassa, vaid ka teiste avaliku sektori asutuste poolt osutatavate teenuste ja toetuste kohta. 2. Piisavalt lai hõlmatus, et võimaldada sisukaid võrdlusi. Tööturuga nõrgalt seotud isikute tuvastamine eeldab tööealise elanikkonna kui terviku vaatlemist, et (i) tuvastada tööturuga nõrgalt seotud grupi (ja alagruppide) suurus ehk kaardistada probleemi ulatus, (ii) grupeerida isikud nende tööturuga seotuse alusel ning (iii) võrrelda teenuste kasutamist, toetuste saamist ja tööturu tulemusi tööturuga nõrgalt seotud isikute ja tugeva tööturuga seotusega isikute vahel. 3. Piisav ajavahemik tööturu dünaamika ja teenuste kasutamise trajektooride jälgimiseks. Viieaastane vaatlusaeg on vajalik, et hõlmata ajas kujunevaid tööturuprotsesse, sealhulgas tööle sisenemist ja tööturult lahkumist, töötuse ja mitteaktiivsuse perioode, korduvaid või pikaajalisi töötusperioode ning Eesti Töötukassas töötuna arveloleku perioode. Samuti võimaldab see analüüsida teenustes osalemise ja toetuste saamise ajastust, kestust ja järjestust seoses tööturul toimuvate sündmustega (nt kas teenused eelnevad töötusperioodidele, langevad nendega kokku või järgnevad neile). Lühemad vaatlused ei võimaldaks neid dünaamikaid usaldusväärselt analüüsida. Ideaalis annaks veelgi pikem ajaraam veelgi parema ülevaate teenuste kasutamise tajektooridest, aga ajaraam on piiratud COVID-19 pandeemiale järgneva perioodiga, sest tööturudünaamika ja teenuste pakkumine pandeemia ajal oli erakorraline ja ei võimalda teha ulatuslikemaid järeldusi. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) põhjenduspunktis 157 rõhutatakse, et registrite alusel saadud uuringutulemused annavad usaldusväärseid ja kvaliteetseid teadmisi, mis võivad olla aluseks teadmistepõhise poliitika sõnastamisele ja rakendamisele, parandada paljude inimeste elukvaliteeti ja suurendada teenuste tõhusust. Seetõttu ei ole vastutava töötleja hinnangul vähem oluline, et andmekogude põhist andmestikku oleks võimalik kasutada statistilisteks analüüsideks hindamaks inimeste väljavaateid tööturul, sealhulgas võttes arvesse seda mõjutavad taustatunnused, takistavad ja soodustavad tegurid, teenused ja toetused. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Alates COVID-19 pandeemiast on tööpuuduse määr Eestis püsinud kõrgel. 2024. aastal oli tööpuuduse määr 7,6%, olles 1,7 protsendipunkti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest. See viitab, et teatud sihtrühmadel on keeruline tööturul rakendust leida. OECD on varasemalt välja toonud, et arvestatav hulk inimesi on Eestis tööturuga nõrgalt seotud – neil puudub töökoht või nad töötavad vaid mõned kuud aastas, teenivad madalat palka või nende töölepingud on mittepüsivad (OECD  2021). Lisaks on Eestis hulk inimesi, kes on tööturul mitteaktiivsed (2024. a andmetel 92 tuhat inimest vanuses 20–65. a). Keerulised väljavaated tööturul võivad viia vaesusriski või sotsiaalse tõrjutuseni. 2024. aastal oli vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse riskis olevate inimeste osakaal 21,7% (18-aastased ja vanemad; EL keskmine 18%). Lisaks on väljakutseks Eesti vananev rahvastik, millel on oluline mõju nii riigi eelarvele kui ka tööjõu hulgale. Eestis viib tööpoliitikat ellu töötukassa eesmärgiga vähendada töötust ja lühendada selle kestust, ennetada töötust ning toetada tööhõives püsimist ja kvaliteetset tööhõivet, suurendada tööjõu pakkumist ning toetada kaasavat ja kohanemisvõimelist tööturgu ja majanduse struktuurimuutusi tööturumeetmete abil. Selleks toetab töötukassa inimesi pakkudes erinevaid teenuseid ja toetusi. Töötukassa registreeritud töötute klientide hulgas on suur hulk inimesi, kes kuuluvad mõnda riskirühma. 2024. aastal kuulus keskmiselt vähemalt ühte riskirühma ligi 71% töötutest (35,5 tuhat inimest), sealhulgas pikaajalisi töötuid oli arvel keskmiselt 18,7 tuhat ja tervisest tuleneva takistusega4 keskmiselt 10,2 tuhat inimest. Paljud registreeritud töötud kuuluvad korraga mitmesse riskirühma. See võib viidata, et töötukassa ei pruugi pakkuda piisavat ning süsteemset tuge klientidele, kellel on keerulised tööturu väljavaated. Lisaks registreeritud töötutele pakub töötukassa teenuseid ka teistele tööturul nõrgemate väljavaadetega sihtrühmadele – näiteks töötavatele inimestele suunatud töötust ennetavad teenused või teenused, kus saavad osaleda ka töötavad tervisest tuleneva takistusega inimesed. Hetkel puuduvad uuringud, mis tooks välja, kuidas mõjutavad töötukassa teenused ja toetused inimeste hõive väljavaateid võttes arvesse ka teenused ja toetused, mida pakutakse tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas. Kuigi Eestis on läbi viidud mitmeid teemaga seonduvaid uuringuid, ei käsitle ükski neist töötukassa teenuste ja toetuste mõju inimeste hõiveväljavaadetele terviklikult koos tervise-, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas pakutavate teenuste ja toetustega, ega selle tervikpaketi vastavust inimeste teenusevajadusele tulenevalt komplekssetest tööturubarjääridest. Eesti asutuste ja ministeeriumide poolt läbi viidud uuringud pakuvad väärtuslikke teadmisi sotsiaalkaitse, tervishoiu ja tööturupoliitika üksikute aspektide kohta, vaadates teenuste pakkumist pigem eraldiseisvate silodena ning tihti keskendudes ainult ühele tööhõivebarjäärile korraga. Samas võivad inimestel olla mitmed tööturubarjäärid korraga, mis vajavad erinevat tüüpi teenuseid üheaegselt, ning samuti peab erinevate teenuste pakkumine olema koordineeritud positiivse mõju saavutamiseks. Näiteks Sotsiaalministeeriumi uuringud asendussissetulekute samaaegse maksmise kohta või täiskasvanute puude raskusastme hindamise reformi kohta keskenduvad konkreetsete toetuste kujundusele, haldamisele ja rahalistele seostele. Samuti annavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) tellitud uuringud, nagu tööga seotud haiguste diagnoosimise ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamise süsteemi uuring, põhjaliku ülevaate konkreetsetest terviseriskidest ja institutsionaalsetest korraldustest, kuid ei käsitle tööturubarjääridele vastavat koordineeritud teenusepakkumist laiemalt. Need uuringud on oma ulatuselt valdkonnaspetsiifilised, ega ole kavandatud tööturu-, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste ning toetuste ühiseks analüüsimiseks indiviidi tasandil, ega selleks, et hinnata, kuidas eri süsteemidest saadud tugi seostub tööturuga seotuse ja tööturul liikumise trajektooridega. Seetõttu ei võimalda nende tulemused vastata käesoleva uuringu uurimisküsimustele: • tuvastada tööturuga nõrgalt seotud isikuid, kasutades ajas järjepidevat definitsiooni; • analüüsida samaaegselt mitmeid kattuvaid tööturubarjääre (nt tulenevalt tervisest, oskustest, hoolduskohustustest või vähesest töökogemusest); • kaardistada teenuste ja toetuste kombineeritud kasutamist eri valdkondades (tööturg, sotsiaalkaitse, tervishoid, haridus); 4 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29.09.2023 määruse nr 90 "Tööhõiveprogramm 2024–2029" § 6 punktile 7 on tervisest tulenev takistus – seisund, millest tulenevalt on inimesele määratud puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses või ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, sealhulgas juhul, kui talle riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp on loetud vastavaks püsivale töövõimetusele või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel. • hinnata, kuidas erinevate süsteemide teenused ja toetused seostuvad isikute tööturuseisundi ja tööturul liikumise trajektooridega. Käesoleva projekti uurimisküsimused eeldavad selgesõnaliselt integreeritud, isikukeskset lähenemist, mis seob tööturul toimuvaid muutusi mitmest haldussüsteemist saadud teenuste ja toetustega. Sellist analüüsi ei ole võimalik läbi viia olemasolevate uuringute avaldatud tulemuste või koondandmete põhjal, kuna need ei sisalda vajalikku detailsust, andmete ühtlustatust ega valdkondadeülest seostatust. Uuringus vaadatakse tuge tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele laiemalt (sealhulgas neile, kes ei ole registreeritud töötuna), et välja selgitada kohad, mille osas teenuste pakkumine kattub ning tehakse ettepanekuid ja soovitusi, milliseid muudatusi peaks töötukassa või ka teised seotud valdkonnad tegema (nt muudatused olemasolevates teenustes või uute teenuste pakkumine, valdkondadeülese koostöö parandamisvõimalused jms), et tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmade tööhõivet suurendada ning tagada selle jätkusuutlikkus. Ülekaalukas huvi on põhjendatud vajadusega teha kindlaks tuge vajavad tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ning hinnata olemasolevate meetmete sobivust ja piisavust sihtrühmadele eesmärgiga suurendada nende tööturul osalemist ja hõive stabiilsust. Uuringu tulemusena antakse vajadusel soovitused olemasolevate teenuste ümberdisainimiseks ning uute teenuste loomiseks, mis oleksid tõhusad, sidusad ja tulemuspõhised ning arvestaksid laiemat teenuste ja toetuste süsteemi (ehk võtaksid arvesse ka teenused, mida osutatakse tervise-, sotsiaal- ja haridussektoris). Sobiva toe pakkumine tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmadele aitab parandada nende elukvaliteeti ja väljavaateid tööturul, vähendada nende sõltuvust sotsiaalkaitsest ning sellega kaasneb positiivne mõju riigieelarvele (väiksemad sotsiaalkulud, suuremad maksutulud) ning väheneb tööjõupuudus. Uuring toetab mitmete strateegiliselt seatud eesmärkide täitmist: • Heaolu arengukava 2023-2030, mis seab eesmärgiks tõsta tööhõive määr 81,3%-ni aastaks 2030; • Vabariigi Valitsuse tegevuskava „Eesti 2035“, mis lisaks töötutele pöörab tähelepanu ka tööturul nõrgemas olukorras olevatele inimestele; • Eesti Töötukassa arengukava 2024-2027, kus üheks tulemusindikaatoriks on seatud eelnevalt mitteaktiivsete uute registreeritud töötute (va vähenenud töövõimega inimesed) tööle rakendumine 2027. aastal 30%; • Euroopa Liidu Nõukogu soovitus majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika kohta ning selle juurde kuuluv komisjoni töödokument, kus rõhutatakse vajadust vähendada vaesusriski või sotsiaalse tõrjutuse määra Eestis ja parandada ligipääsu tööturule; • Eesti taaste- ja vastupidavuskavas seatud eesmärkide täitmise toetamine (Reform 6.8. Pikaajaline hooldus; Investeering 6.6: Noorte tööpuudust vähendavate tööturumeetmete pakkumine). 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et andmete liikumise tee oleks võimalikult lühike ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. Analüüs viiakse läbi Statistikaameti turvalisel töökohal.  Osa analüüsiks vajalikke andmeid on Statistikaametil olemas. Teiste andmete puhul, mis Statistikaametil puuduvad, edastab iga andmeandja (täpne loetelu andmeandjatest, andmetest ja andmeallikatest on toodud Lisas 1) andmed statistiliseks analüüsiks vajaliku kokkulepitud minimaalse andmekoosseisu kohta (eesmärgipärasus ja minimaalsus: IKÜM artikkel 5 lõige 1 punktid b ja c) Statistikaametile (vt Lisa 1). Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed ja teeb volitatud töötlejale OECD koos muude Statistikaametil juba olemasolevate kokkulepitud pseudonümiseeritud registriandmetega kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud identifikaatorite erinevate andmekogude andmeid omavahel ühendada. Andmete töötlemine volitatud töötleja OECD poolt toimub Statistikaameti teadlaste keskkonnas (vt täpsemalt https://stat.ee/et/konfidentsiaalsete-andmete-kasutamise-juhend). Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel Andmekaitse inspektsiooni isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest (https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid/isikuandmete- tootleja-uldjuhend). Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna analüüsi lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul ning neid analüüsitakse statistiliselt, st ei analüüsita ühtegi inimest individuaalselt ega eraldi. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne volitatud töötlejale OECD väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis5 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Iga andmeandja edastab uuringu läbiviimiseks vajalikud kokkulepitud koosseisus isikuandmed (vt Lisa 1) turvalisel viisil Statistikaametile. Statistikaamet pseudonümiseerib saadetud andmed, paneb kokku pseudonümiseeritud andmestikud juba Statistikaametis olemasolevatest uuringu läbiviimiseks vajalikest ja kokkulepitud andmetest ning teeb pseudonümiseeritud andmestikud kättesaadavaks volitatud töötlejale OECD Statistikaameti teadlaste keskkonnas kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi vajalike andmekogude andmeid omavahel ühendada. Andmetöötlust Statistikaameti teadlaste keskkonnas viib läbi OECD. Taotluse Lisas 1 on kirjeldatud täpsemalt, milliste andmekogude andmeid ja tunnuseid soovitakse uuringus kasutada. Pseudonümiseeritud andmestike moodustamiseks kasutatakse Statistikaametis loodud koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti poolt loodud metoodikal. Isikukoodidega andmestikke ega koodivõtit ei tehta OECD-le kättesaadavaks. Pseudonümiseerimine Statistikaametis tagab, et kõik andmed pseudonümiseeritakse sama koodiga ning nii moodustub andmestik, mille alusel on võimalik analüüsi läbiviijal vastata uuringu uurimusküsimustele ja täita uuringule seatud eesmärk. Andmeandjate poolt andmete pseudonümiseerimisel enne Statistikaametile esitamist ei oleks Statistikaametil võimalik andmeid siduda ning uuringule seatud eesmärki ei oleks võimalik saavutada. Andmeid töötleb ainult OECD, vastutavatele töötlejatele pseudonümiseeritud andmestikke kättesaadavaks ei tehta. Lõpparuandes esitatakse tulemused statistiliselt üldistatud kujul, tagades, et üksikisikuid ei ole võimalik tuvastada. Andmete liikumise protsess on järgmine: • Vastutavad töötlejad (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Töötukassa) on 5 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. leppinud kokku, et Eesti Töötukassa esitab taotluse konfidentsiaalsete andmete kasutamiseks teaduslikul eesmärgil Statistikaametile koos Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) ja eetikakomitee loaga. • Statistikaameti konfidentsiaalsusnõukogu positiivse otsuse korral: o Edastab Eesti Töötukassa andmed töötukassa andmekogust Statistikaametile AKI poolt kinni- tatud koosseisus o Esitab Statistikaamet päringud Sotsiaalkindlustusametile ja Tervisekassale AKI poolt kinnita- tud koosseisus andmete edastamiseks Statistikaametile Uuringu läbiviimiseks kokku pandud ja edastatud andmestikud kustutab iga andmekogu pidaja hiljemalt 31.12.2026. Oluline on säilitada loodud andmestikke mõnda aega pärast andmete saat- mist ja pseudonümiseeritud kujul analüüsimiseks ettevalmistamist, et vajadusel kontrollida, kas lõplikud analüüsiks kasutatavad andmestikud on korrektsed. Eesti Töötukassa palub peale 31.12.2026 kuupäeva möödumist e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta. • Statistikaamet pseudonümiseerib Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusameti ja Tervisekassa poolt edastatud andmetes olevad isikukoodid. • Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed volitatud töötlejale OECD kättesaadavaks kujul, mis võimaldab läbi pseudonümiseeritud koodi erinevate analüüsi hõlmatavate andmestike andmeid omavahel ühendada. • Lisaks eelnevalt välja toodud andmekogude (Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa) poolt edastatud andmetele teeb Statistikaamet OECD-le pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks andmed AKI poolt kinnitatud andmekoosseisu alusel käesoleva taotluse Lisas 1 nimetatud andmekogudest ja andmestikest. • OECD-le ei tehta kättesaadavaks isikukoodidega andmestikke ega anta võtit isikukoodide taastamiseks. • Statistikaamet lisab pseudonümiseeritud andmestikud OECD-le analüüsiks kasutatavasse kausta Statistikaameti teadlaste keskkonnas. • OECD ühendab pseudonümiseeritud koodi abil erinevate pseudonümiseeritud andmestike andmed ja analüüsib neid Statistikaameti teadlaste keskkonnas. • Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne OECD-le väljastamist konfidentsiaalsuse kontrolli, mille viib läbi Statistikaameti töötaja. Seega edastavad Eesti Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ning Tervisekassa isikukoodi sisaldavad andmestikud (vastavalt Lisas 1 toodud andmekoosseisule) Statistikaametile, kes asendab andmetes isikukoodi pseudonümiseeritud koodiga. Statistikaamet võtab välja lisaks Statistikaametil olemasolevad uuringu läbiviimiseks vajalikud andmed (vastavalt Lisas 1 toodud andmekoosseisule) pseudonümiseeritud kujul. Statistikaamet teeb OECD-le andmeanalüüsi läbiviimiseks kättesaadavaks Statistikaameti teadlaste keskkonnas vaid pseudonümiseeritud andmestikud, mille põhjal OECD-l on võimalik uurimisküsimustele vastata. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Uuringu keskmes on 16–65-aastased tööealised inimesed. Kokku hõlmab analüüs 2021.–2025. aastate keskmise rahvaarvu andmetel seega ca 860 tuhat inimest, kelle andmed uuringu läbiviimisse kaasatakse. Valimi suurust ei ole võimalik piirata, kuna uuringu üheks eesmärgiks on välja selgitada tööturuga nõrgalt seotud sihtrühmad ja nende suurused ning selleks on vajalik analüüsida tööealiste inimeste kogumit tervikuna eesmärgiga parandada nende väljavaateid tööturul. Seetõttu ei ole teatud tunnuste põhjal andmete piiritlemine enne analüüsi eesmärgipärane. Andmekaitsealase mõjuhinnangu osad on kajastatud taotluse erinevates punktides ning täiendav osa on toodud lisas 2. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Isikuandmete päring tehakse aastate 2021–2025 kohta, selleks, et oleks võimalik jälgida inimeste käekäiku tööturul ning saadud toetuseid ja teenuseid pikema perioodi jooksul. Andmekogude lõikes on päringu perioodid järgnevad: • Töötukassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025 • Sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025 • Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri andmed perioodil 2021–2025 • Tervisekassa andmekogu andmed perioodil 2021–2025 • Retseptikeskuse andmed perioodil 2021–2025 • Töötamise registri andmed perioodil 2021–2025 • Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide (TSD) andmed perioodil 2021–2025 • Eesti hariduse infosüsteemi andmed perioodil 2021–2025 • Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmed perioodil 2021–2025 • Rahvastiku statistilise registri andmed perioodil 2021–2025 • Rahvastikuregistri ja surma põhjuste registri andmed 2021–2025 • EUROMODi mikrosimulatsioonimudeli Statistikaameti sisendandmestiku andmed perioodil 2021–2024 Täpsem loetelu uuringus kasutatavatest isikuandmetest koos perioodide, allikate, andmeandjate ja selgitustega on toodud taotluse Lisas 1. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete koosseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Töödeldavate isikuandmete koosseis on kirjeldatud taotluse Lisas 1. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Täpne loetelu isikuandmete allikatest on toodud taotluse Lisas 1. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Jah, andmeandjatega on andmekoosseisu ja andmete väljastamise osas läbi räägitud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Analüüsis hõlmatud andmekogude andmed pseudonümiseeritakse. Pseudonümiseerimise viib läbi Statistikaamet. Pseudonümiseerimise võtit uuringu läbiviijale (volitatud töötleja OECD) kättesaadavaks ei tehta (vt ka andmete edastamise protsessi, taotluse punkt 8). 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis.  Töödeldavate isikuandmete koosseis on toodud taotluse Lisas 1. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Pseudonüümid genereeritakse andmestikus isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mis tugineb Statistikaameti metoodikal ja mida teistele osapooltele kättesaadavaks ei tehta. Kuivõrd tegemist on Statistikaametis kasutusel oleva pseudonümiseerimise metoodikaga, säilitab Statistikaamet koodivõtit tähtajatult. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Volitatud töötlejal OECD kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast uuringu lõppu (10.09.2027). Statistikaameti keskkonnas andmete säilitamise kord on reguleeritud vastavalt Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel kasutamise korrale. Andmete säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja OECD vahel kokku andmete kasutuslepingus, milleks on 10.09.2027. Statistikaamet kustutab kõik andmeandjatelt saadud algandmed ning nende põhjal loodud pseudonümiseeritud andmestikud sh Statistikaameti enda poolt uuringu raames kokku pandud andmestikud peale uuringu lõppu hiljemalt 10.09.2027. Eesti Töötukassa palub peale 10.09.2027 kuupäeva möödumist Statistikaametilt e-kirja teel saata kinnitus andmete kustutamise kohta. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Jah isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage6 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjekte teavitatakse läbi Eesti teavitatakse. Töötukassa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehtede uuringu teostamisest sh uuringu eesmärgist, töödeldavatest isikuandmetest, uuringu õiguslikust alusest ja kaasatud volitatud töötlejast. Kodulehtedele lisatav teavitus on toodud Lisas 3. Kvantitatiivanalüüsis oleks ebamõistlikult raske osalejate arvu vaadates kõiki osalejaid eraldiseisvalt teavitada. Lisaks nõuaks see eraldi lisanduvat andmetöötlust kontaktandmete näol, mida ei koguta ning mille kogumine ei ole eraldiseisvalt põhjendatud, mistõttu inimesi teavitatakse kodulehe kaudu. 11.3. Kust on leitavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi andmekaitsetingimused7? andmekaitsetingimused on leitavad siit. Eesti Töötukassa andmekaitsetingimused on leitavad siit. OECD andmekaitsetingimused on leitavad siit. 6 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 7 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule.  Statistikaameti andmekaitsetingimused on leitavad siit. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse8 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)9 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad10: Lisa 1: Töödeldavate isikuandmete koosseis ja allikad Lisa 2: Andmekaitseline mõjuhinnang Lisa 3: Teavitus 8 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 9 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 10 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/15-2 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 18.02.2026 Tallinnas Ulla Saar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Taotluse esitaja [email protected] Gert Tiivas Eesti Töötukassa [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Improving the employment prospects and social inclusion of people with weak labour market connections" 16.02.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus; 2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Eesti Töötukassal esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 10.09.2027. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisades: Lisa 1 „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“ Lisa 2 „Andmekoosseis“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Käesoleva uuringu tingimusi ja eriliiki isikuandmete mahtu arvestades ei pea AKI vajalikuks uuringu eetilisuse hindamist. Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 16.02.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 2. Andmekoosseis 2 (2)