Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Ministeeriumid 28.02.2026 nr 2-2/3780-19 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos selle lisadega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) Lisa 1. Rakendusaktide kavandid; 4) Lisa 2. Kooskõlastustabel. Lisaadressaadid: MTÜ Töökeskkonna Praktikud Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile Teenusmajanduse Koda MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise Ühing Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Töötervishoiuarstide Selts Eesti Kutsehaigete Liit Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukojale Tööinspektsioon Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Terviseamet Tervise Arengu Instituut Sotsiaalkindlustusamet Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit Viru Keemia Grupp Enefit Industry OÜ ning Enefit Power OÜ Aktsiaselts Tallinna Linnatransport Taltech Organisatsiooni ja juhtimisvaldkond Protect Estonia OÜ Dana Kadanik [email protected] 2 (2)  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Kooskõlastustabel Eelnõule esitasid arvamuse ja tagasiside Siseministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Personalijuhtimise Ühing PARE, Viru Keemia Grupp AS, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Terviseamet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Töökeskkonna Praktikud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Andmekaitse Inspektsioon, Tööinspektsioon, Protect Estonia, Tallinna Tehnikaülikooli Organisatsiooni ja juhtimisvaldkond (Marina Järvis, Karin Reinhold, Mari-Liis Ivask), Eesti Kutsehaigete Liit, Enefit Industry OÜ ning Enefit Power OÜ. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis teada, et kooskõlastab eelnõu märkusteta. Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. I kooskõlastusring Nr. Esitaja Ettepanek/tagasiside Arvestatud/mittearvestatud/selgitus 1. Sotsiaalkindlustusamet Sotsiaalkindlustusametile on esitatud arvamuse avaldamiseks Arvestatud. Muudatustega seoses on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud planeeritud kommunikatsioon, et need töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse oleksid lahti selgitatud ja jõuaksid seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt ei sihtrühmani. kohaldata töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS) täies ulatuses osaühingule, mille ainuosanik on ühtlasi juhatuse liige ja ainus töötaja. Erandina jäävad kehtima sätted, mis reguleerivad: a) haigushüvitise maksmist (§ 12²–12⁵); b) terviseseisundile vastava töö võimaldamist (§ 12 lõiked 4–9) ja c) tööõnnetuse menetlust (§ 24 lõige 2). SKA tutvus eelnõuga ja me peame positiivseks, et muudatus vähendab bürokraatiat, toetades ettevõtluse lihtsustamist. Samas on meie hinnangul oluline, et eelnõu jõustamisel pöörataks tähelepanu ettevõtete ainuosanike/üksik juhatuse liikmete informeerimise vajadusele, kuna kavandatud 1  muudatused puudutavad TTOS-st tulenevaid sotsiaalseid garantiisid. 2. Personalijuhtimise 1. Töötervishoiuarsti teenuse korraldus ja kättesaadavus Selgitame. Esmatasandi tervishoid kuulub Ühing PARE Sotsiaalministeeriumi pädevusse, kes on a. Näeme, et töötervishoiu teenus on küll hädavajalik, kuid seadnud selle arengu mitmes arengukavas praktikas kohmakas, ressursikulukas ja ebatõhus, mis tihti ei järgnevate aastate eesmärgiks. Seega täida oma tegelikku eesmärki, milleks on töötajate tervis ja arutelud sellel teemal jätkuvad edaspidi. ohutus. Tihti jääb küsimus, kas niigi väikese arstide arvuga Käesoleva eelnõu fookus nimetatud teema ei riigis on otstarbekas ülal pidada kahte arstide süsteemi. ole ja seetõttu ei ole ka sellel teemal Enamasti kontrollitakse töötervishoiuarsti otsuseid sageli muudatusi kavandatud. perearsti juures uuesti ning töötervishoiuarsti suunamine perearstile tõsisema mure korral tekitab dubleerimist ja lisakoormust nii töötajale kui tööandjale. Soovime rõhutada, et me kindlasti peame töötajate tervise kontrollimist vajalikuks ning ka teatav teenuse eest tasumine on mõistlik. Ettepanek: kujundada selgem ja ökonoomsem mudel, kus kohustuslik tervisekontroll on tihedamalt integreeritud perearstisüsteemiga (nt perearsti või tema lepingupartneri kaudu), säilitades selged ja kontrollitavad nõuded tööandjale ja töötajale ning vältides ülearust bürokraatiat kontrolliprotsessides. 3. b. Ühtlasi peaks teenusepakkujatel olema kindel juhend, mida Selgitame. 2022. aastal valmis töötervisekontroll sisaldab, sest täna on turul väga erineva töötervishoiuarstide poolt valmistatud kvaliteedi, sisu ja hinnaga pakkujaid (al 5 minutit kuni 1 h käsitlusjuhend. Käitlusjuhendi loomise ning puudub korrelatsioon hinnaga). Tööandjatel on keeruline vajadus tulenes töötervishoiuarstide ja ja tihti võimatu seda kvaliteeti ilma erialaste teadmisteta töötervishoiuteenust kasutavate ettevõtete kontrollida, eriti olukorras, kui piirkonnas on vaid üks soovist ühtlustada töötervishoiuteenuse teenusepakkuja. kvaliteeti, eelkõige täpsustada töökeskkonna tegurite tervisemõjude hindamiseks vajalikke meditsiinilisi tegevusi ja tervismõjude ennetamiseks või vähendamiseks soovitatavaid 2  tõenduspõhistel uuringutel põhinevaid sekkumisi. Käsitlusjuhend võimaldab töökeskkonnaohutegurite tervisemõjude käsitlemist ühtse standardi kohaselt. Juhend on sisendiks töötervishoiuteenuse osutamise kvaliteedi ühtlustamiseks ja parandamiseks. See tähendab, et töökeskkonna ohutegurite mõju hinnatakse ühesugusena olenemata teenuse osutajast, hindamine põhineb kokkulepitud reeglitel, mille aluseks on teaduspõhised uuringud, asjakohased ravi- ja käitumisjuhised, rahvusvahelised standardid ja asjakohased õigusaktid. 4. c. Sarnane ebaühtlus hindades on ka toidukäitleja Selgitame. Nakkushaiguste ennetamise ja tervisetõendi väljastamisel. Lisaks tekitab tervisetõendi tõrje seadus (NETS), millest tuleneb esitamine vaid ühel korral tööle tulles küsimusi selle eelnimetatud tõendi kohustus, on hetkel mõistlikkuses ja on praegu pigem formaalsus, sest nakkuse ülevaatamisel. Sotsiaalministeerium viib võib saada järgmisel päeval pärast tööle tulemist (praegu läbi NETS revisjoni, mille tulemusena kohustus esitada enne tööle asumist). See mõjutab ka noorte vaadatakse üle TTOS-iga külgnevad tööhõivet, sest vähesed tööandjad on nõus tervisetõendi kohustused ja analüüsitakse, kas ja milliseid kulusid kinni maksma, kuid noore inimese jaoks on 100 eurot muudatusi on vaja teha, et tagada töötajate liiga suur kulu, kui tal puudub sissetulek. kaitse. 5. d. Mitmes Eesti piirkonnas puudub töötervishoiuarsti Selgitame. Esmatasandi tervishoiu, sh vastuvõtu võimalus, mis sunnib tööandjaid suunama töötajaid töötervishoiuteenuse kättesaadavus kuulub tervisekontrolli märkimisväärse vahemaa taha ning kasvatab Sotsiaalministeeriumi pädevusse, kes on sellega veelgi kulusid. Esmase tervisekontrolli tähtaegade seadnud selle ka mitmes arengukavas paindlikumaks muutmine on samm õiges suunas, kuid ei järgnevate aastate eesmärgiks. Seega lahenda teenuse üle-eestilist kättesaadavuse probleemi. arutelud sellel teemal jätkuvad edaspidi. Ettepanek: kaaluda lisameetmeid, mis parandaksid teenuse Käesoleva eelnõu fookus nimetatud teema ei geograafilist kättesaadavust (sh telemeditsiin, regionaalsed ole ja seetõttu ei ole ka sellel teemal hankelahendused, paindlikum lepingumudel, perearstidele muudatusi kavandatud. 3  antud rolli andmine/kaasamine), et tööandja saaks seadusest Samuti juhime tähelepanu, et juba praegu tulenevaid kohustusi mõistliku ajakuluga täita. teevad mitmed töötervishoiuteenuse pakkujad koostööd perearstikeskustega juba täna, et parandada tervisekontrollide kättesaadavust. 6. 2. Kodukontori riskihindamine Selgitame. TTOS-is on kehtestatud Kaugtöö ja kodukontori puhul on tööandja ja töötaja vastutuse tööandja ja töötaja kohustused seoses ja kohustuste piirid praegu osaliselt ebaselged, mis tekitab kaugtööga §-des 135 ja 14. Samuti on loodud ebakindlust nii ohutuse tagamisel kui dokumenteerimisel. juhendmaterjalid nt Tööelu portaalis1, kui ka Ettepanek: kehtestada täpsem regulatsioon ja sotsiaalpartnerite poolt. Lisaks on loodud juhendmaterjal, mis määratleb kodukontori riskihindamise Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti põhimõtted, poolte kohustused, dokumenteerimisnõuded ning Ametiühingute Keskliidu kaugtöö raamlepe, praktilised miinimumnõuded töökoha ergonoomikale ja millega osapooled leppisid kokku kaugtöö ohutusele; ühtlasi tagada, et halduskoormus jääks tegemise soovituslikud põhimõtted: proportsionaalseks ja tööandja vastutus oleks mõistlik https://www.employers.ee/wp- arvestades, et kaugtööd tehakse poolte kokkuleppel. content/uploads/Kaugtoo_raam-final.pdf. Juhist uuendati 2024. aastal. 7. 3. Joobe kontrollimise õigus Selgitame. Tööandjal tekib eelnõuga Eelnõu seob joobe kontrollimise õiguse üksnes otsese ohuga, tehtavate muudatuste kohaselt õigus mis piirab tööandja võimalusi olukordades, kus joove kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises kahjustab tööandja mainet, sisekordade järgimist või või toksilises joobes või psühhotroopse aine töökorraldust ka ilma otsese ohuta. Näiteks suurema ohu mõju all olemist ainult juhul, kui tööandjal valdaja (tõstukijuht) on joobeseisundis loomulikult ohtlik, on selleks põhjendatud kahtlus. Samuti kuid endale ja teistele on ohtlik ka töötaja, kes töötab suurema juhul, kui töötaja tuleb tööle joobele ohu valdajaga ühes ruumis (tõstukita kolleeg, nt viitavate tunnustega, nagu ebastabiilne komplekteerija). Lisaks ei ole eetiline ka olukord, kus kõnnak, häiritud kõne, mida töötajal klientidega või teiste töötajatega kokku puutuv sekretär on tavapäraselt ei esine, vms, ja mille tõttu joobes, kuid samal ajal ei ole seotud otseselt ohuga tööandjal tekib kahtlus, et töötaja on joobes tööandjale. Sellisel juhul on tegemist kindlasti mainekahjuga ja seab seetõttu ohtu nii ennast kui ka teisi tööandja/äriühingu suhtes. Ka see ei ole üldisi käitumisnorme töötajaid. Juhul kui töötaja töö osa on arvestades aktsepteeritud. valitseda suurema ohu allikat või viibimine 1 Töötervishoid kaugtööl | Tööelu portaal 4  Ettepanek: sätestada selgesõnaliselt tööandja õigus sellises keskkonnas, võib tööandja töötajat kehtestada nulltolerants joobe suhtes ning teostada kontrollida ka ilma kahtluseta. Seega tuleb joobekontrolli sisekorraeeskirjade alusel proportsionaalsuse eristada olukordi, kus on vajalik ja andmekaitse põhimõtteid järgides, sh määratleda kontrolli põhjendatud kahtluse olemasolu ja kus seda alused, viisid ja tõendamisnõuded nii, et töötaja õigused ei ole vaja. oleksid kaitstud ja tööandja saaks ohutust ning töökorraldust Tööandja kehtestab sisekorraga joobe järjekindlalt tagada ka teiste töötajate elu ja tervist silmas tuvastamise korra, sh võib tööandja pidades. kehtestada nulltolerantsi enda ettevõttes. Kui klienditeenindaja on joobes ja seda on väliste tunnuste alusel näha, on tööandjal õigus töötajat kontrollida. Kui väliseid tunnuseid ei nähtu, ei ole põhjendatud alusetult isiklikust huvist töötajat kontrollida. 8. Viru Keemia Grupp AS Toetame eelnõu eesmärki täpsustada tööandja õigust Arvestatud. Laiendasime tööandja joobe kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises kontrollimise õigust ilma põhjendatud joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist ning töödelda kahtluse vajaduseta ka nendele juhtudele, sellega seotud terviseandmeid. Kehtiv õigus paneb tööandjale kui töötaja viibib suurema ohuallikaga kohustuse kõrvaldada töölt joobes töötaja kuid puudub selge seotud töökeskkonnas. Kui töötaja ei viibi õiguslik alus kontrolli läbiviimiseks ja terviseandmete suurema ohuallikaga seotud töökeskkonnas, töötlemiseks. viibib nt eemal asuvas kontorisuumis ja tema tööülesanded ei ole seotud suurema Ettepanek 1: Eelnõu sätestab, et tööandjal on alkoholi-, ohuallikaga siis ei ole pisteline joobe narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine kontroll sellises olukorras põhjendatud ega mõju all olemist põhjendatud kahtluse korral õigus lubatav. kontrollida, mis justkui viitab, et pistelist kontrolli ei peeta lubatavaks. Meie seisukoht on, et suurema ohuallikaga seotud Toote õigesti välja, et tööandja kohustus töökeskkonnas peab olema lubatud pisteline või täielik tagada töötervishoid ja tööohutus kehtib igas kontroll kõigi isikute suhtes 24/7, et tagada ohutus. Lisame, et tööga seotud olukorras. See tähendab, et tööandja kohustus tagada töötervishoid ja tööohutus kehtib vastavalt TTOS § 12 lõigetele 4 jj igas tööga seotud olukorras. Kui töökohal töötavad samal ajal kooskõlastavad samas töökeskkonnas vähemalt kahe tööandja töötajad, kooskõlastavad tööandjad töötavad tööandjad ja teenuseosutajad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks. Kui töökohal ohutusmeetmed. Seega saavad juba kehtiva töötab lisaks töötajatele ka teenuseosutaja, teavitab tööandja õiguse alusel samas töökeskkonnas töötavad 5  teenuseosutajat ohtudest, teenuseosutaja peab tagama, et tema tööandjad leppida kokku ühistes tegevus ei ohusta töötajaid. Seetõttu on suurema ohu allika ohutusmeetmetes ja rakendada neid. See valitsemisega seotud töökeskkonnas vajalik, et tööandjal tähendab, et kui ettevõtte A, kehtestab oleks õigus teostada joobekontrolli ka lepingupartnerite ja sisekorra alusel töötajate joobe alltöövõtjate töötajate suhtes, kes sisenevad territooriumile ja kontrollimise korra, kus töökeskkonnas võivad kokku puutuda suurema ohu allikaga. See on vajalik töötavad lisaks partnerettevõte B töötajad ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile isikutele. ning teenuseosutaja C, siis ettevõtte A võib kontrollida ka B ja C töötajaid ohutuse Eestis on majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr tagamise eesmärgil. Seejuures peavad 18 alusel selgelt määratletud suurõnnetuse ohuga ettevõtted sellised meetmed olema varasemalt ning nende ohualad, mille riskianalüüs peab hõlmama kõiki tutvustatud B ja C töötajatele ning ettevõtte ohualasse jäävaid isikuid. Kuna sellisel territooriumil A saab vaid kontrollida töötajate joovet, viibivate inimeste seisund (sh võimalik joove) võib otseselt informeerida tööandjat ning vajadusel mõjutada suurõnnetuse riski ja ohutusmeetmete toimimist, on kõrvaldada töötaja töökeskkonnast (sh B ja põhjendatud laiendada ettevõtete õigust kontrollida joovet C töötajad), joove tuvastamisega seotud kõigil isikutel, kes viibivad ohtliku ettevõtte territooriumil, õiguslikud tagajärjed töösuhtele saab mitte üksnes töötajatel. Seega peaks eelnõu sõnastuses olema rakendada vaid töötaja tööandja. Selguse minimaalselt täiendatud territooriumi põhiselt, mitte ainult huvides on lisatud eelnõusse vastav töötajate tööülesandeid arvestades. sõnastus. Teeme ettepaneku sõnastada TTOS § 13 lõige 3 järgmiselt: „(3) Töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui isik viibib suurema ohu allikaga samal territooriumil või suurõnnetuse ohuga ettevõtte territooriumil või ohualas, ei pea tööandjal kontrollimiseks olema põhjendatud kahtlust.“ 9. Ettepanek 2: Selgitame. Seletuskirjas on toodud Seletuskirjas on sätestatud, et tööandjal on võimalik mitteammendav loetelu näidetest, kuidas on alkoholijoovet kontrollida alkomeetriga, narkootilise ja tööandjal võimalik kontrollida või tuvastada toksilise joobe ning psühhotroopse mõju all olemise joovet, sh võimalusel ja soovi korral saab kontrollimiseks on tööandjal võimalik kaasata tööandja kasutada tervishoiutöötajat. Säte ei 6  töötervishoiuarst või muu tervishoiutöötaja. Eelnõu määra, millise vahendiga tööandja peab seletuskirjas viidatud piirang, mis eeldab narkootilise ja joovet mõõtma, olgu selleks alkoholist või toksilise joobe ning psühhotroopse mõju all olemise psühhotroopsetest ainetest põhjustatud kontrollimiseks töötervishoiuarsti või muu tervishoiutöötaja joove. Tööandja määrab oma sisemise kaasamist, tekitab praktilisi probleeme, eriti 24/7 töötavates korraga, millist mõõtevahendit või meedet tööstustes. Soovime, et seaduseelnõu tagaks tööandjale kasutatakse ja tutvustab korda töötajatele. paindlikkuse kasutada joobe tuvastamiseks erinevaid tõendamisviise, sealhulgas kiirteste ja automaatseid kontrollseadmeid, ilma et meditsiinitöötaja kohalolek oleks kohustuslik. Vastasel juhul muutub TTOS-i nõuete täitmine ebaproportsionaalselt kulukaks ja praktiliselt võimatuks. Meie jaoks on kõige olulisem TTOS nõuete täitmiseks efektiivsete võimaluste loomine ning kõik eelnõu elemendid, mis selle eesmärgi seavad ohtu, tuleks eelnõust välja jätta. Palume eemaldada seletuskirjast viide meditsiinitöötaja kaasamiseks narkootilise joobe tuvastamisel või täpsustada, et see on pelgalt võimalus, mitte kohustus. 10. Ettepanek 3: Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. Eelnõu kohaselt ei tohi joobe tuvastamise tulemusi säilitada, kui joovet ei tuvastata. Juhime tähelepanu, et automaatsed kontrollseadmed võivad tehnilistel põhjustel siiski tulemusi ajutiselt salvestada. Alternatiivina võiks kaaluda lühiajalise, kuni 24-tunnise, andmete säilitamise lubamist tööõnnetuste ja intsidentide uurimise eesmärgil. 11. Ettepanek 4: Täname tähelepanu juhtimise eest Lisaks toote välja eelnõu seletuskirjas, et töölepingu seadus § kirjaveale! 81 lõiked 1 punkt 4 ja lõiked 3 koosmõjus toovad välja, et kui joobe tuvastamisega kaasneb töölepingu ülesütlemine, siis ei Selgitame. TLS § 88 lg 1 p 4 viitab oma saa see toimuda üldjuhul peale esimest positiivset tulemust. sõnastuses korduvale samasisulisele Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu rikkumisele, töötaja on korduvalt viibinud üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. tööl joobeseisundis ning tööandja on töötajat Seega, kui tööandja tuvastab positiivse tulemuse töötaja joobe hoiatanud, et taolise käitumise jätkumine ei määramisel ja kõrvaldab töötaja töökeskkonnast, tuleb ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise. Seadus ei näe ette hoiatuse 7 töötajat hoiatada, et korduv käitumine toob tagajärjena kaasa vormi, kuid hilisemate vaidluste vältimiseks töölepingu ülesütlemise. oleks mõistlik teha hoiatus kirjalikult (selgitused töölepingu seaduse juurde 2024, Juhime tähelepanu, et seletuskirjas viidatakse ekslikult lk 201). Sisekorraeeskirjade olemasolu või Töölepingu seaduse (TLS) § 81 lõikele 1 punkt 4 ja lõikele 3. nende tutvustamist ei saa lugeda hoiatusena. Töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja poolt töötajast Eesmärk on anda töötajale mõista, milline tuleneval põhjusel reguleerib tegelikult TLS § 88. Kuigi TLS konkreetne käitumine toob kordudes kaasa § 88 lõike 1 punkt 4 viitab joobeseisundis tööl viibimisele töösuhte lõppemise. "hoiatusest hoolimata", ei piira seadus mõjuva põhjuse Seejuures tuleb loomulikult arvestada tekkimist ainult samasuguse rikkumise kordumisega. Mõjuv tööohutusega ja olukorda tervikuna, ehk põhjus võib tuleneda ka erinevate töökohustuste rikkumiste millal joovet tuvastati ning mida joove kaasa kogumist. Palume seletuskirjas seda korrigeerida. tõi. Seega olukorras, kus töötaja ei ole veel alustanud töö tegemist ega sisenenud tööalale (nt viibib riietusruumis, ei ole istunud seadet juhtima, sõiduki rooli, ei ole sisenenud tootmisjaoskonda jne) või ei ole asunud valitsema suurema ohu allikat, saab positiivse joobe proovi ja töötaja kõrvaldatakse selleks päevaks töölt, on esimese positiivse proovi korral põhjendatud teha hoiatus, mitte lõpetada koheselt töösuhe. See annab töötajale võimaluse oma käitumist muuta ehk rikkumine lõpetada. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Riigikohus on selgitanud, et hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus nr 3-2- 1-187-15). 8  TLS § 88 lg 3 ei välista, et kui töötajal on ka Lisaks juhime tähelepanu, et TLS § 88 lg 3 teine lause muid olulisi rikkumisi töösuhtes, siis sätestab, et eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena arvestades neid kogumis ei ole vajalik vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse töötajat eelnevalt hoiatada. Eelnevat tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa tööandjalt oodata. rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata. Seejuures näiteks, kui töötaja ei ole veel asunud tööd tegema ja puhub riietusruumis näidu, kus väljahingatavas õhus on alkoholi 0,02 milligrammi ühe liitri kohta ja tööandja kõrvaldab töötaja sellel päeval töölt ehk minimeerib ohu, ei ole põhjendatud töötajaga töösuhte lõpetamine ilma hoiatuseta. Vaidluse korral hindab töösuhte ülesütlemisega seotud asjaolusid töövaidluskomisjon või kohus. Eelnevale tuginedes soovime, et eelnõu võimaldaks teostada Viimases lõigus toodut on selgitatud nii automaatseid kui manuaalseid, sealhulgas pistelisi eespool. joobekontrolle, jätaks tööandjale õiguse kasutada erinevaid tõendamisviise ning võimaldaks teostada kontrolli ka teistele isikutele, kes territooriumile sisenevad ja võivad kokku puutuda suurema ohu allikaga, st ei takistaks joobe kontrolli ka lepingupartnerite ja alltöövõtjate puhul. Lisaks leiame, et narkootilise, toksilise joobe või psühhotroopse mõju kontrollimiseks oleks töötervishoiuarsti või muu 9  tervishoiutöötaja kaasamine ebaproportsionaalne. Samuti palume arvestada meie poolt pakutud TTOS § 13 sõnastuse muudatusega. 12. Eesti Ametiühingute Eelnõu § 1 p 5, millega täiendatakse TTOS § 13 lõigetega Selgitame. Oleme välja toonud Keskliit 3 ja 4. Eelnõuga antakse tööandjale õigus põhjendatud seletuskirjas, tööandja ei saa joobe kahtluse korral kontrollida töötaja joovet. kontrollimisega KorS-ist tulenevaid õigusi. Joobe kontrollimiseks peab tööandja Oleme nõus sellega, et tööandjal on õigus töötaja joovet kehtestama sisekorra, kuidas kontroll kontrollida, kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu toimub, sh kui töötaja keeldub testist, siis allika valitsemist. Ei saa aga nõustuda sellega, et kõik järgneb tööandja kord või muud tööandjad saavad kõikide töötajate joovet kontrollida. tsiviilkohtumenetluses ettenähtud tõendite esitamise viisid ja meetmed. Avaliku korra kaitsmiseks joobe tuvastamine politsei või muu Joobe kontrollimine on töökohal lubatud korrakaitseorgani poolt toimub korrakaitseseaduse järgi. ainult tööohutuse tagamise eesmärgil. Korrakaitseseadus sätestab muuhulgas juhised, kuidas toimub Riigikohus (kehtiv praktika) on selgitanud, joobe tuvastamine ja loetleb isiku õigused joobe tuvastamisel. et joobe tuvastamine ei eelda kindlat Näiteks on isikul, kelle joovet tuvastatakse, õigus esitada vaie alkoholikontsentratsiooni veres ega korrakaitse juhile või kaebus halduskohtule. väljahingatavas õhus ehk puudub Korrakaitseseadus ei saa olla tööandjale kohustuslik ja eelnõu numbriline piirmäär, mille tuvastamisel seletuskirja kohaselt ei anta tööandjale korrakaitseseadusest saaks öelda, et tegu on joobega. Ehk tulenevaid õigusi ja pädevusi. tööandja saab kasutada mõõteseadmeid indikaatorina, mitte ei ole tegemist täpse Seadusest arusaamiseks peaks piisama seaduse tekstist. joobe tulemuse tuvastamisega. Töötaja Ühelgi isikul ei peaks olema kohustust seadusest aru joobe hindamine eeldab konkreetse isiku saamiseks lugeda seaduse seletuskirja ja seletuskirjas viidatud tüüpiliste kehaliste või psüühiliste õigusakte. Eelnõu seletuskirjas viidatakse funktsioonide või reaktsioonide muutumise korrakaitseseadusele ja korrakaitseseaduse alusel välja antud või häirumise tuvastamist (Riigikohtu 16. sotsiaalministri määrusele. Seega just kui tööandja peaks oktoobri 2011. a otsus nr 3-3-1-45-11). vähemalt osaliselt korrakaitseseadusest lähtuma, kuigi ta ei Joobe tõendamiseks on võimalik kasutada ole politsei ega korrakaitseorgan. kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud tõendeid (nt töötaja või Tööandjale joobe kontrollimise õiguse andmisega tekib tunnistajate ütlused, asitõendid jm) olukord, kus tööandjal on suuremad õigused töötaja joobe (Riigikohtu 21. aprilli 2003. a otsus nr 3-2- kontrollimisel kui politseil või korrakaitseorganil, sest 1-46-03). See tähendab, et ka töötaja saab 10  tööandja võib olenemata ettevõtte tegevusalast või töötaja luua tõendeid tõendamaks seda, et ta ei poolt täidetavatest tööülesannetest kontrollida kõikide olnud joobes, nt filmida ennast, enda töötajate joovet, otsustades ise, milliseid vahendeid selleks diktsiooni, küsida kolleegilt ütlusi jne. kasutada. Kui tööandja on ühepoolselt leidnud, et esineb põhjendatud kahtlus, siis töötajal ei ole võimalik tööandja Sätte sõnastuse kohaselt on tööandjal õigus põhjendatud kahtlust vaidlustada. Töötaja peab lubama kontrollida töötaja joovet kui: tööandjal oma terviseandmeid töödelda, sest joobe 1. töötajal nähtub väliselt, et on häiritud või kontrollimisest keeldumise korral on tegemist töökohustuste muutunud kehaline või psüühiline rikkumisega. funktsioon ja reaktsioon; 2. töötaja tööülesanded hõlmavad suurema Kui töötajal puudub õigus keelduda joobe tuvastamisest ja tal ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib pole õigust joobe tuvastamist vaidlustada, siis ei ole suurema ohuallikaga seotud töökeskkonnas. isikuandmete töötlemine läbipaistev. Isikuandmete kaitse määruse artikli 88 kohaselt võivad liikmesriigid õigusaktide seda on silmaga näha (töötaja kehalised või kollektiivlepingutega ette näha täpsemad eeskirjad, et funktsioonid on häiritud) või juhul, kui tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate töötaja valitseb suurema ohu allikat (või isikuandmete töötlemisega töösuhete kontekstis, eelkõige viibib sellega seotud töökeskkonnas). seoses töötervishoiu ja tööohutusega ning tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte lõppemisega. Seetõttu peaks TTOS sisaldama viidet, et ka kollektiivlepinguga on võimalik kokku leppida joobe tuvastamise korda. Palume eelnõud muuta nii, et töötajal oleks õigus joobe tuvastamisest keelduda, kui ta kahtleb tööandja poolt joobe mõõtmisel kasutatavate meetodite õigsuses või mõõtevahendite korrashoius. Töötaja keeldumise korral peaks joobe tuvastama meditsiinitöötaja. Töötaja keeldumist joobeseisundi tuvastamisest ei tohiks automaatselt lugeda töökohustuse rikkumiseks. 13. Eelnõu § 1 p 6 TTOS §131 lõike 6 muutmine. Tööandja Selgitame. Töölepingu seaduse peab korraldama tervisekontrolli kuni kuue kuu jooksul regulatsiooni muudeti 2024. aastal. Uue (senise 4 kuu asemel) töötaja tööle asumisest arvates. regulatsiooni kohaselt saab tööandja katseaega pikendada, kui töötajal oli 11  Tegemist on komplitseeritud küsimusega. Mis saab siis, kui tööülesannete täitmine katseajal takistatud, töötaja ei läbi tervisekontrolli, mis toimub pärast katseaega ja näiteks eelkõige kui töötaja oli ajutiselt selgub, et töötaja tervislik seisund ei luba tal tema ametikohal töövõimetu. Sellest tulenevalt on viidud töötada? Tekib keeruline olukord nii tööandja kui ka töötaja vastavusse ja kooskõlla töötervishoiu ja jaoks. Esimesel juhul on probleem selles, et töölepingut pole tööohutuse regulatsioon, mis võimaldab võimalik lihtsustatud tingimustel üles öelda. Teisalt töötaja, pikendada tähtaega tervisekontrolli kes on olnud veendunud, et ta sobib tööle, peab hakkama läbiviimiseks, eelkõige kui katseajal ei ole uuesti tööd otsima. Seda kõike saaks ennetada, kui töötaja saanud tööd teha ja sellest tulenevalt tervisekontroll toimuks katseaja jooksul. saata töötaja ka tervisekontrolli. Kui töötaja on ajutiselt töövõimetu ja tööandja ei saa tema sobivuses tööle veenduda, ei ole eesmärgipärane korraldada tervisekontrolli töötajale, kelle tööülesannete täitmine on takistatud. See aga ei tähenda, et tööandjale on loodud õigus tähtaja kuritarvitamiseks. Eelduslikult lähtuvad pooled töösuhtes hea usu põhimõttest, mille kohaselt on tööandjal vaja katseaja jooksul veenduda töötaja sobivuses töökohale, mis hõlmab ka terviseseisundi sobivust töökohale. See tähendab, et tööandja peaks katseaja jooksul korraldama töötajale tervisekontrolli. Kui katseaega on pikendatud töölt eemal oldud aja võrra, saab tööandja pikendatud katseaja jooksul viia töötajale läbi tervisekontrolli. Kui tööandja on otsustanud korraldada tervisekontrolli katseaja järgselt, siis peavad mõlemad pooled arvestama võimalusega, et töötaja terviseseisundist tulenevalt võib selguda, et töötaja ei sobi seda tööd tegema. 14. 1 Eelnõu § 1 p 7, millega muudetakse TTOS § 13 lõiget 12. Selgitame. Tööandjal, kellel on alla kümne Muudatuste kohaselt ei pea töötervishoiu olukorra töötaja, säilib õigus teha ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi, kuid enam 12  analüüsi korraldama tööandja, kelle ettevõttes töötab seadus teda selleks ei kohusta. Ehk tööandjal püsivalt alla kümne töötaja. on võimalik jätkuvalt tellida terviklik analüüs soovi korral ka siis, kui ettevõttes on Ettepanek lähtub eeldusest, et väiksema töötajate arvuga alla kümne töötaja, kui tööandja tahab ettevõttes on vähem töötaja tervisele mõjuvaid ohte kui suures parandada ja investeerida oma ettevõttes. Arvestades, et enamik Eesti ettevõtteid on mikro- töökeskkonda. Samuti on terviseteadlikul ja väikeettevõtted, siis väga suure grupi töötajate tööandjal võimalik väiksemat meeskonda töötervishoiust lähtuv analüüs jääb tegemata. Samas ei saa paremini hallata ja näha töökeskkonna rääkida selle nõude juures just tööandja ülemäärasest suuremat pilti analüüsides ise halduskoormusest, sest tööandja peab selle nõude täitmisel tervisekontrolli otsuste ettepanekuid. pigem suhtlema oma töötervishoiuteenuse osutajaga, kes peaks töötajate tervisekontrolli otsuste jm dokumentide alusel sellise analüüsi tööandja jaoks koostama. Nõude kaotamine aga viib olukorrani, kus töötervishoiuteenuse tulemused ei huvita vähesema teadlikkusega tööandjat ning töötajate tervisekontrolli otsused rändavad sahtlisse ilma, et nendest vajalikku teavet saadaks. 15. Eelnõu § 1 p 11 muudab TTOS § 134 lõiget 7. Muudatuse Selgitame. TTOS-ist tulenevad üldised kohaselt ei pea tööandja, kelle ettevõttes töötab alla 10 tööohutuse põhimõtted jäävad kehtima. töötaja koostama riskianalüüsi töökeskkonna Tööandja on kohustatud koostama andmekogus või edastama riskianalüüsi kirjalikku töökeskkonna riskianalüüsi igal juhul. Alla taasesitamist võimaldavas vormis töökeskkonna kümne töötajaga tööandjad ei pea edaspidi andmekogusse. riskianalüüsi esitama töökeskkonna andmekogusse TEIS, kuid soovi korral on Muudatuse tagajärjel säilib kõikidele tööandjatele kohustus neil jätkuvalt see võimalus ja õigus. Need koostada riskianalüüsi kirjalik dokument, kuid alla 10 ettevõtted, kellel on riskianalüüs TEIS töötajaga ettevõte ei pea seda enam töökeskkonna keskkonda esitatud ei jää Tööinspektsiooni andmekogusse esitama. Töökeskkond ohustab töötajaid järelevalve valimisse, ettevõtted, kes oma sõltumata nende arvust ja muudatuse tagajärjel suureneb riskianalüüsi üles ei lae, satuvad suurema ettevõtete arv, kes jätavad riskianalüüsi üldse tegemata. Võib tõenäosusega valimisse. Inspektori kasvada töötajate arv, kes töötavad kõrge riskitasemega nõudmisel tuleb samamoodi olla tööandjal töökeskkondades, kus riskid hindamata. valmis riskianalüüsi esitama. 13 16. Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks TTOS § Selgitame. TTOS-ist tulenevad üldised 16 lõige 10. Selle tagajärjel ei ole tööandjal kohustust tööohutuse põhimõtted jäävad kehtima. teavitada TI-d määratud töökeskkonnaspetsialistist. Töökeskkonnaspetsialist tuleb määrata, vähendatakse tööandja halduskoormust Nõue esitada töökeskkonnaspetsialisti andmed TI-le tagab, et sellega, et edaspidi ei ole vaja töökeskkonnaspetsialist ettevõttes üldse määratakse. Nõude töökeskkonnaspetsialisti andmeid TEIS-i tühistamine toob tõenäoselt kaasa töökeskkonnaspetsialistide sisestada. määramise nõude eiramise. Tööandja kohustus esitada TI-le andmeid töökeskkonnaspetsialisti kohta aitab TI-l teostada järelevalvet, andmete sisestamine ei ole keeruline ja ei ole suureks halduskoormuseks. Leiame, et puudub reaalne vajadus TTOS § 16 lõike 10 tühistamiseks. 17. Eelnõu § 1 p-d 14-16, millega muudetakse TTOS § 17, 18. Selgitame. TTOS § 12 lg 3 näeb juba täna Muudatuste kohaselt ei ole töökeskkonnavoliniku ette, et tööandja ja töötajad on kohustatud valimine kohustuslik, kui vähemalt 10 % ettevõtte, selle ohutu töökeskkonna nimel tegema struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest ei avalda soovi koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate töökeskkonnavoliniku valimiseks. või töötajate esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise Muudatuse kohaselt moodustatakse abinõude kavandamist, juhendamise ja töökeskkonnanõukogu tööandja algatusel või juhul, kui väljaõppe ning töötervishoiuteenuse vähemalt 10 % töötajatest avaldab selleks soovi. Samuti osutamise korraldamist, päästetööde ja kaotatakse tööandja kohustus esitada valitud esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja töökeskkonnavoliniku andmed töökeskkonna uute töövahendite valikut ja rakendamist. andmekogusse. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu Euroopa Liidu töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv elluviimisesse. Seda põhimõtet ei muudeta, 89/391/EMÜ sätestab töötajate kaasamise miinimumnõuded. vähendatakse töökeskkonnavoliniku Direktiivi artikkel 11 kohustab tööandjaid konsulteerima valimisega seotud bürokraatiat ja töötajate ja/või nende esindajatega ning võimaldama töötajate soodustatakse vabatahtlikkuse alusel osalemist kõigis tööohutuse ja -tervishoiu küsimustes. koonduvat töökeskkonnavolinike ja Sealjuures peab töötajate osalus olema “tasakaalustatud” töökeskkonnast huvituvate töötajate gruppi. vastavalt siseriiklikele seadustele ja tavadele. Tasakaalustatud Kehtima jäävad ka töötajate võrdse osalus tähendab, et töötajatel on võrdväärne esindatus ja mõju kohtlemise põhimõtted ning keeld kohelda otsustusprotsessis. Direktiivi art 11 lg 2 näeb ette, et “töötajad töötajat ebasoodsalt seetõttu, et töötaja 14 või töötajate esindajad, kellel on töötajate ohutuse ja soovib panustada töökeskkonna arengusse. tervishoiu eest erivastutus” peavad saama osaleda nimetatud Kui tööandja pärsib töökeskkonnavoliniku aruteludes tasakaalustatult või nendega tuleb aegsasti valimisi või kohtleb töötajad selle tõttu konsulteerida kõikides olulistes tööohutust ja -tervist keelatud viisil, saab töötaja oma õiguste mõjutavates küsimustes. Näiteks tuleb töötajate esindajatega kaitseks pöörduda Tööinspektsiooni poole. läbi rääkida kavandatavate ohutusmeetmete, määratavate töökeskkonnaspetsialistide ja töötajate väljaõppe üle. Sellest tulenevalt peaks ettevõtetes olemas olema töötajate esindajad tööohutuse ja -tervishoiu alal, kellega saaks konsulteerida. Kui töökeskkonnavoliniku valimine ja -nõukogu moodustamine jäetaks 10 % töötajate algatada (s.t ainult siis, kui töötajad ise soovivad), võib see praktikas tähendada, et paljudes ettevõtetes - eriti suuremates - ei tekigi töötajate esindusorganit tööohutuse vallas. Seega oleks muudatus vastuolus direktiivi 89/391 eesmärgiga tagada igas ettevõttes töötajate kaasamine töötervishoiu ja -ohutuse meetmete kujundamisse. Lisaks tuleb märkida seda, et paljudes kohtades võib töötajatel puududa julgus või teadlikkus töökeskkonnavoliniku valimise soovi avaldamiseks. Seda eriti juhtudel, kui pole ametiühingut või puudub varasem kogemus, mistõttu neil jääb üldse oma esindaja tekkimata. See omakorda vähendab töötajate häält töökeskkonna küsimustes. Töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu valimist ei toimu, kui just töötajad pole eelnevalt organiseerunud. Seda päris mitmel põhjusel, näiteks üle-Eesti tegutsevas ettevõttes tuleks initsiaatoril kontakteeruda kõikide töötajatega erinevates maakondades. Sellel initsiaatoril puuduvad seadusest tulenevad kaitse mehhanismid, mistõttu tööandja võib temaga töölepingu üles öelda ja tegevus ongi lõpetatud. 15  Kui seda isegi ei juhtu, siis igal juhul peab tal olema piisavalt vaba aega, et sellise organiseerimisega tegeleda - allkirju korjata, koosolekuid kokku kutsuda vms. Millisel töötajal on selline ressurss olemas? Seega võib juhtuda, et edaspidi pole isegi suurtes ettevõtetes töökeskkonnavolinikke ega töökeskkonna nõukogu, mis vähendab töötajate võimalust süstemaatiliselt TTOS-i teemasid arutada. Töötajate kaitse seisukohalt on see samm tagasi. Seetõttu näeme vajadust ka Töökeskkonna Nõukoja järele. Kolmepoolsed kohtumised ei asenda Töökeskkonna Nõukoja funktsiooni, sest kolmepoolsed kohtumised ei toimu regulaarselt ja ka töökeskkonnaküsimused ei ole regulaarselt päevakorras. 18. Eelnõu § 1 p 23, millega täiendatakse TTOS §-dega 27.6 Arvestatud. Vastav muudatus on eelnõust ja 27.7 ja antakse TI-le õigus töötajaid trahvida. välja jäetud. Töölepingu alusel töötav töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ei ole päris mõistlik, kui riik asub tööandja alluvuses olevaid töötajaid karistama siis, kui tööandja ei suuda selgitada isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkust. Kui töötaja ei täida tööandja poolt antud juhiseid, saab tööandja töötajale teha hoiatuse. Kui töötaja hoiatusest hoolimata jätkab rikkumist, on tööandjal õigus tööleping üles öelda. Lisaks on võimalik kokku leppida leppetrahv töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest (TTOS § 14.1). Seega on tööandjal juba olemas vajalikud meetodid töötaja korrale kutsumiseks. Töö kaotamise oht peaks panema töötajaid isikukaitsevahendeid kasutama. Ei ole õige, kui rahatrahvi seadustamise tagajärjel jätkavad trahvitud töötajad sama töö tegemist sama või teise tööandja juures isikukaitsevahendeid mitte kasutades. 16  Tööinspektsioonile lisaülesannete andmise asemel tuleks suurendada tööinspektorite arvu, et oleks võimalik rohkem järelevalvet teha. 19. Siseministeerium TTOS-i §-dega 27_6 ja 27_7 sätestatakse uus väärteokoosseis Arvestatud. Vastav muudatus on eelnõust ning mille kohaselt on TI-l õigus karistada töötajat välja jäetud. rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, kui ta ei kasutanud tööandja väljastatud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt või jättis need üldse kasutamata ning sellega kaasnes oht töötaja enda või teiste töötajate tervisele või elule. Ettepanek sätestada erisus ja isikukaitsevahendite kasutamise mitte kasutamise otsuse võiks jätta asutusele. Teenistujatele on kehtestatud kohustus kanda pääste- ja demineerimistööde teostamisel isikukaitsevahendeid, et tagada nende ohutus ja tervise kaitse. Samas esineb töökorralduses olukordi, kus isikukaitsevahendite kandmine ei ole vajalik, kuna tegevuste iseloomu tõttu puudub otsene oht või tingimused seda ei nõua. Sellisteks olukordadeks võib olla näiteks suvel pikaajalise metsa kustutustööde tegemine või kulu põlengu likvideerimine, kus ei kanta tulekustutusriietuse jopet, kuna tuleohu likvideerimisel kasutatakse peamiselt luudasid, mistõttu puudub otsene kokkupuude leegiga ning tuleohu tase on madal. Samuti võib suvel tekkida ülekuumenemise oht, kuna kasutusel olevad tulekustusriided on liiga paksud. Sellise erandi tegemiseks antakse teenistujale eraldi luba vastavalt päästetöö või demineerimistöö juhilt, kes hindab konkreetse tööohutuse olukorda ja riske. 20. Rakendusaktide kavandid Arvestatud osaliselt, selgitatud. Täname ettepaneku eest. Sellekohane (teavitus Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 kannatajale raporti esitamisest sh lisaks tema „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise RR järgsele e-postile ka eesti.ee e-postile) 17  ja uurimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. aprilli arendusvajadus on juba Tööinspektsiooni 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise poolt kaardistatud ja lisatud registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 4 lõike 5 teine arendusvajaduste nimekirja. Arenduse lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja esitab lõikes 4 _1 teostamise aeg sõltub arenduste nimetatud raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale prioritiseerimiste tulemusest. kirjalikult või töökeskkonna andmekogu kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.“. Eelnõu seletuskiri sedastab, et eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on laiendada tööandja võimalusi infot edastada, võimaldades seda teha ka elektrooniliselt töökeskkonna andmekogu kaudu. 21. Ettepanek, et teavitus võiks minna ka lisaks eesti.ee portaali kui kannatanu kohta on raport tööinspektsiooni portaali laekunud (hetkel sellist teavitust ei ole). See aitaks tagada, et raportid jõuaksid kannatanuteni kindlalt, isegi kui tema e-posti aadress muutub või kui puudub kaitsjaks määratud isik. Selline kahekanaline teavitussüsteem vähendaks riske, et oluline info võib kaduma minna või kätte mitte jõuda. 22. Eesti Töötervishoiu Tervishoiuteenuseosutajatena peame vajalikuks väljendada Selgitatud. Eelnõu eesmärk on tagada Teenuseosutajate Liit muret nende eelnõu osade üle, kus leevendatakse nõudeid võrdne lähenemine FIE-de, võlaõiguslike üksikisikust osaühingute ja teiste mikroettevõtjate suhtes ning lepingute alusel töötavate teenuseosutajate vähendatakse Tööinspektsiooni rolli ja kohustusi mikro- ja ja nn iseendale tööandjate vahel (ettevõtted, väikeettevõtete järelevalves. Need on sammud, mis võivad kus omanik, juhatuse liige ja ainus töötaja on praktikas vähendada oluliselt ennetuse rolli üks ja sama isik). Kehtiva õiguse kohaselt ei tervishoiusüsteemis, samal ajal kui Euroopa Liidu kohaldu TTOS FIE-dele ja töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik seab teenuseosutajatele, nad päevas ise enda liikmesriikidele selge eesmärgi just tööga seotud haiguste ohutuse eest vastutama. Sama põhimõtte ennetuskultuuri tugevdamiseks. 2 alusel on eelnõuga välistatud TTOS kohaldusalast faktiliselt iseendale olevad 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0323 18  Nõustume, et bürokraatia ei tohi olla ebaproportsionaalne. tööandjad (OÜ-d kus samas isikus on Samas, töötervishoiu näol ei ole tegemist kitsa ettevõtte osanik, juhatuse liige ja ainus “lisakohustusega”, vaid kõige suurema ja praktilisema töötaja). haiguste ennetuse meetmega Eestis – igal aastal jõuab töötervishoiu kontrolli enam kui 160 000 tööealist inimest. Hiljutise Kantar Emori töötervishoiu uuringu3 järgi asendab 44% inimeste jaoks töötervishoiuvisiit regulaarset tervisekontrolli perearsti juures. Samas teame ka, et 44% iseendale palka maksvatest inimestest – FIEd, väikeste osaühingute juhid, platvormitöötajad – ei jõua juba täna üldse töötervishoiuteenuseni. Paraku tegutsevad praktikas paljud ühe töötajaga ja mikroettevõtted just nendes valdkondades, kus töökoormus ja terviseriskid on suured (kullerid, väike- ehitus, isiku- ja iluteenindus jne). Ka rahvusvaheline tõendus, sealhulgas EU-OSHA SESAME4 analüüs leidis, et mikroettevõtted on töötajate tervise ja ohutuse vaates Euroopa kõrgeima riskitasemega: nende töötajatel on suurem tööõnnetuste ja tervisekahjustuste esinemissagedus ning ettevõtete võimekus riske juhtida on piiratum. SESAME rõhutab, et regulatsiooni või järelevalve nõrgenemine soodustab käitumist, kus kokku hoitakse just ohutuse ja tervise arvelt. Seetõttu võib kohustuste leevendamine ilma tasakaalustavate meetmeteta viia ennetusest eemaldumiseni ning kasvatada nii sotsiaalseid kui majanduslikke kahjusid. 3 Eesti elanike rahulolu töötervishoiu teenustega (Kantar Emor, august 2025) https://meliva.cdn.ppdfrismic.io/meliva/aQDMrbpReVYa3wEA_Eestielanikerahulolut%C3%B6%C3%B6tervishoiuteenusega-2.pdf 4 Safety and Health in micro and small enterprises in the EU: Final report from the 3-year SESAME project (2018). European Risk Observatory https://osha.europa.eu/sites/default/files/Safety_and_health_MSEs_Final_report_3_yr_SESAME. 19  Sellest taustast lähtuvalt tekitavad eelnõus muret punktid, kus ühe töötajaga osaühing (kus omanik, juhatuse liige ja töötaja on sama isik) viiakse TTOS-i tavapärasest kohaldamisest välja. Kui sellele grupile antakse signaal, et nad ei pea töötervishoiu süsteemi kuuluma ja nendega ei tegeleta ka järelevalve vaates, tähendab see, et suur osa kõrge riskiga inimestest liigub ennetusest veelgi kaugemale. Tervishoiusüsteemi jõutakse alles siis, kui probleem on juba tõsine, mis on kõigile osapooltele oluliselt kulukam kui regulaarne tervisekontroll ja varajane ennetus. Samas on teada mitmed tõenduspõhised, mitte-bürokraatlikud lahendused, mis aitavad neid riske maandada. 23. Laiem vaade töötervishoiusüsteemi arendamiseks Selgitatud. Käesoleva eelnõu fookuses ei ole töötervishoiu korraldust puudutavad TTO-de nimel oleme oma varasemates seisukohtades teemad, mistõttu ei ole selles osas eelnõusse toonitanud töötervishoiuteenuse kvaliteedi ühtlustamise ja muudatusi kavandatud. ajakohastamise vajadust ning teinud muuhulgas allolevaid Sotsiaalministeeriumil on töös töötervishoiu ettepanekuid. arengusuundade koostamine, mille raames saab nimetatud teemasid tulevikus arutada. Esiteks oleme teinud ettepaneku täpsustada töötervishoiuteenuse osutaja mõistet nii, et seadus näeb töötervishoidu meeskonnateenusena (arst, õde, psühholoog, ergonoom jne), mitte ainult üksiku töötervishoiuarsti tegevusena. See vastaks tegelikule teenusmudelile ja efektiivsele töökorraldusele, sidudes vastutuse selgelt kogu teenuseosutajaga, kelle kvaliteedisüsteem ja töökorraldus teenuse taset tegelikult määravad. Siinjuures oleme palunud selgelt reguleerida ka töötervishoiu eriõdede rolli sarnaselt peremeditsiiniga või vaimse tervise teenustega ja võimaldades töötervishoiuarsti juhitud meeskonnas teha õdedel iseseisvaid vastuvõtte. Selline lahendus kasutaks ära juba olemasolevat eriõdede pädevust ja parandaks teenuse kättesaadavust kvaliteeti vähendamata. 20 24. Teiseks oleme soovitanud liikuda formaalsest Selgitame. Töötervishoiuteenuse puhul on “tervisekontrolli korraldamise” kohustusest sisulise tegemist eraturul toimiva teenusega ning partnerlussuhte suunas osana terviklikust töötervishoiu tööandja peab olema õigus vahetada teenusest, nii et igal tööandjal oleks püsiv töötervishoiu teenusepakkujat. Praktikas on paljud partner nagu inimesel perearst. See loob eeldused, et tööandjad leidnud endale sobiva riskianalüüs, tervisekontroll ja soovitused ei oleks killustatud teenusepakkuja, kellega tehakse ostud erinevatest kohtadest, vaid ühtne ennetusprotsess, mis pikaajaliselt koostööd. Seaduse tasandil ei aitab tööga seotud riske juhtida ning toetab töötaja terviklikku ole otstarbekas tööandja ja teenuseosutaja terviseteekonda. koostööd reguleerida. 25. Lisaks oleme toonitanud, et TTOS-is on psühhosotsiaalsed Selgitatud. TTOS kohaselt peab tööandja ohutegurid ja vaimne tervis ebapiisavalt esindatud võrreldes hindama töökeskkonna riskide, sh füüsiliste riskidega. Oleme palunud seadusandjal hinnata üle psühhosotsiaalsest ohutegurist tulenevaid vastavad sätted ning täpsustada, kuidas psühhosotsiaalseid riske. Riskianalüüside koostamise riske sisuliselt mõõdetakse ja järelevalves arvesse võetakse. metoodika on tööandja otsustada lähtuvalt ettevõtte vajadustest ja profiilist. Näiteks Tööelu portaalis on tööandja kättesaadavad mitmesugused juhendmaterjalid parimal viisil oma ettevõttes riskide hindamise läbivimiseks. 26. Oleme tähelepanu viidanud ka vajadusele täiendada Selgitatud. Tegemist on laiemalt töötervishoiuarsti õiguseid nii, et ta saaks põhjendatud tervishoiusüsteemi puudutava ettepanekuga, vajaduse korral kasutada e-konsultatsiooni võimalust ning mis kuulub Sotsiaalministeeriumi muid asjakohaseid tervishoiuteenuste loetelu teenuseid, vastutusalasse. Käesoleva eelnõu fookuses näiteks esmatasandi uuringud, mille toel saab pere- või eriarst antud küsimused ei ole. langetada kiiremini vajaliku raviotsuse. 27. Töötervishoiu kvaliteedi vaatest peame eriti oluliseks viia Selgitatud. Tervisekontrolli otsuste töötervishoiu andmevahetus 100% digitaalseks ning siduda digitaliseerimine ei ole käesoleva eelnõu töötervishoiuteenuse osutajate süsteemid töötamise registriga fookuses. Paralleelselt on töös (TÖR). Praegune topeltandmete liigutamine (tööandja – TÖR vastavasisuline eelnõu, mille raames – teenuseosutaja) on haldamise mõttes ebaefektiivne ega toeta tagatakse andmete liikumine ühtse süsteemset ennetust. Lisaks märgime, et meil on Eesti andmestandardi alusel tervise infosüsteemi. Töötervishoiuarstide Seltsiga (ETTAS) ühine arusaam, et Kavandatud on töötamise registri andmete riigi arendatav andmevahetuse digitaliseerimise projekt peab alusel tööandja andmete lisamine töötaja vähendama halduskoormust nii tööandjatel, tervisedeklaratsiooni vormile. 21  töötervishoiuteenuse osutajatel kui ka meditsiinipersonalil. Ohutegurite edastamise osas kahjuks Praegu see meile teadaolevalt nii ei ole. Ohutegurite automaatset süsteemi tekitada ei ole adekvaatne ja ajakohane käsitlus on töötervishoiu teenuse võimalik, kuivõrd tööandjatel on erinevad põhimõtteline nurgakivi, mistõttu on oluline, et praktikad riskianalüüside koostamiseks. digitaliseerimise fookuses on terviklik teenus, mitte üksikud Teenuseosutajatel on võimalik jätkata seni dokumendid. Töötervishoius hallatav info peab liikuma toiminud koostööd tööandjaga kasutajate jaoks loogiliselt ning erinevate IT-süsteemide töötervishoiuteenuse osutamiseks vajaliku jaoks masinloetaval kujul, et sellest tekiks reaalne info vahetamiseks. lisandväärtus nii tööandjale, töötervishoiule kui kogu meditsiinisüsteemile. Ühtlasi tunneme huvi, millises seisus on järgmiste, Selgitame. Töötervishoiu tervisekontrolli teadaolevalt kavandamisel olevate töötervishoiu korraldust otsuste digitaliseerimise eelnõu on läbinud puudutavate muudatusettepanekute ettevalmistus. Rõõmuga esimese avaliku kooskõlastusringi. mõtleme kaasa. Hiljem saadetud Nagu vahetult enne pühadeperioodi jäi kokkulepe, edastan Mittearvestatud, selgitame. TTKS ja lisaettepanekud käesolevaga mõned konkreetse sõnastusega ettepanekud, tegevuslubade puhul on tegemist laiemalt mida võiks TTOS-i muutmisel sisse viia juba käesolevas tervishoiusüsteemi puudutava ettepanekuga, redaktsioonis. Need on läbi konsulteeritud ka ETTASe mis kuulub Sotsiaalministeeriumi juhatusega ning nende eemärgiks on: vastutusalasse. Käesoleva eelnõu fookuses antud küsimused ei ole. 1. Lihtsustada ja lühendada kõikide seotud osapoolte Sotsiaalministeeriumil on töös töötervishoiu jaoks töökeskkonna ohutegurite nimekirja; arengusuundade koostamine, mille raames 2. Lisada nimekirja psühholoogilised ohutegurid (hetkel saab nimetatud teemasid tulevikus arutada. puudu); 3. Täiendada töötervishoiuteenuse osutaja tegevusloa olemasolu vajalikkust. § 13_1. Töötervishoiuteenus [RT I, 09.11.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] /.../ (2) Töötervishoiuteenust osutab töötervishoiuarst , kaasates vajaduse korral koos teiste spetsialistidega ning asjakohase töötervishoiuteenuse osutamise tegevusloa alusel. 22 Seletuskiri: Täpsustatakse ja viiakse kooskõlla TTKS-i §4 ning §21 ja §22-ga (3) Töötervishoiuteenuse osutamisel töötervishoiuarst või tema vastutusel tegutsevad tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid: Seletuskiri: Täpsustatakse ja viiakse kooskõlla TTKS-i §20-ga (4) Tervisekontroll tuleb korraldada töötajale, kelle tervist Mittearvestatud. Tervisekontrolli võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel mõjutada regulatsioon näeb täna ette kindlaid järgmine töökeskkonna ohutegur või töö laad: ohutegureid, millega kokku puutumisel on · 1) käesolevas seaduse §6 nimetatud füüsikalised ohutegurid vajalik tervisekontroll (enamus nendest on · 2) käesolevas seaduse §7 nimetatud keemilised ohutegurid vastavalt reguleeritud ka eraldi määrusega). · 3) käesolevas seaduse §8 nimetatud bioloogilised ohutegurid Tervisekontroll ei ole vajalik kõikide · 4) käesolevas seaduse §9 nimetatud füsioloogilised ohutegurite puhul, regulatsiooni muutmisel ohutegurid oleks vaja täiendavat analüüsi. · 5) käesolevas seaduse §9_1 nimetatud psühholoogilised ohutegurid · 6) kuvariga töö ning muud töötaja tervist mõjutavad ohutegurid või töö laad · 1) müra; 2) vibratsioon; 3) elektromagnetväljad; 4) tehislik optiline kiirgus; 5) ioniseeriv kiirgus; 6) ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid, sealhulgas kantserogeenid, mutageenid ja reproduktiivtoksilised ained; [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024] 7) bioloogilised ohutegurid; 8) kuvariga töö; 9) raskuste käsitsi teisaldamine; 10) korduvaid liigutusi sisaldav töö või töö pidevas sundasendis, sealhulgas istuvas või seisvas asendis; 11) muu ohutegur või töö laad. 23  Seletuskiri: Lühendatakse ja lihtsustatakse loendit, viies selle kooskõlla seaduse teiste sätetega, kus on juba toodud kirjeldus ohuteguritest koos tarvidusel erinõudeid täpsustavate õigusaktidega. Erinevate muudatuste käigus on varasem loend tervisekontrolli nõudvatest ohuteguritest muutunud eksitavaks ning selle rakendamine põhjustab ebaselgust töötajatele, tööandjatele, töötervishoiu teenuseosutajatele ja järelevalve teostajatele ning selle tulemusena kokkuvõttes liigset bürokraatiat. 28. Eesti Ohutuse ja turvalisuse valmisoleku planeerimine ettevõttes ei Selgitatud. Eelnõu eesmärk on tagada Töötervishoiuarstide ole eraldiseisev tegevus, vaid on oluline osa ettevõtte võrdne lähenemine FIE-de, võlaõiguslike Selts strateegilisest juhtimisest. Ohutusega mittetegelemine toob lepingute alusel töötavate teenuseosutajate kaasa tootmisriski suurenemise ja loob pinnase tootmise ja nn iseendale tööandjate vahel (ettevõtted, majanduslikuks kokku kukkumiseks. Oleme seisukohal, et ka kus omanik, juhatuse liige ja ainus töötaja on väikseimas ettevõttes peab olema tagatud süsteemne ja üks ja sama isik). Kehtiva õiguse kohaselt ei tõenduspõhine töötervishoiu korraldus. kohaldu TTOS FIE-dele ja teenuseosutajatele, nad päevas ise enda ohutuse eest vastutama. Sama põhimõtte 1. Kõrge riskitasemega töö ei muutu ohutumaks töötajate alusel on eelnõuga välistatud TTOS vähesuse tõttu kohaldusalast faktiliselt iseendale olevad Väikestes ettevõtetes, kus tööülesanded hõlmavad näiteks tööandjad (OÜ-d kus samas isikus on keevitust, ehitus- ja paigaldustöid, kemikaalidega töötamist, ettevõtte osanik, juhatuse liige ja ainus füüsiliselt rasket tööd, mõjuvad tervisele samad ohutegurid töötaja). nagu suurettevõtetes. Need on tegelikult sageli sellised Töötervishoiuarsti teenust saavad kasutada teenused, kus tööga seonduvad terviseriskid on kõrged ka FIE-d, võlaõiguslike lepingute alusel (aednikud, arboristid, ehitajad, korstnapühkijad, juuksurid, teenuseid pakkuvad töötajad kui ka nn OÜ- iluteenused jne) . Ehk siis nendel on eriti oluline, et riskid tajad. oleksid adekvaatselt maandatud. Väikeettevõtetes administreerimise ja liigse bürokraatia vähendamine ei tohiks kaasa tuua tööterviseriskide tähelepanuta jätmise. 24 2. Tööandja ja töötaja rolli kattumine suurendab haavatavust Üksikettevõtja vastutab samaaegselt nii tööandja kohustuste täitmise, töökeskkonna loomise kui ka enda tervise eest. See tähendab, et riskide eiramine ei ohusta mitte ainult ettevõtte toimimist, vaid otseselt ka inimese enda elukvaliteeti ja töövõimet. Süsteemne riskihindamine aitab ennetada olukorda, kus terviserike muudab ettevõtluse jätkamise võimatuks ning inimene kaotab nii sissetuleku kui ka töövõime. 3. Regulaarne terviseriskide hindamine võimaldab ennetada kutsehaigusi. Töötervishoiuarsti kaasamine toetab õigusnõuete täitmist ja aitab vältida kulukaid tagajärgi. Riskihindamise süsteemne läbivaatamine koos töötervishoiuarstiga aitab hoida ära tulevasi kulusid, mis tekivad tervisekahjustuste ravist või ettevõtlustegevuse seiskumisest tervisekahjustuse tõttu. 4. Ühiskondlik ja majanduslik mõju Kui üksikettevõtja tervis halveneb töö tõttu, on tagajärjed ulatuslikumad kui palgatöötaja puhul – tekib üheaegselt nii töövõime langus kui ka ettevõtluse katkemine. See suurendab survet sotsiaalsüsteemile ja väheneb aktiivsete maksumaksjate arv. Tõhus ennetustegevus on investeering, mis vähendab riigi tulevasi kulusid töövõimetushüvitistele ja tervishoiusüsteemile. Kokkuvõtteks Eesti Töötervishoiuarstide Selts leiab, et töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järjepidev täitmine peab olema tagatud kõigile töötajatele, sh üksikettevõtjatele. Kõrge riskitasemega töövaldkondades on süsteemne terviseriskide hindamine hädavajalik, et ennetada kutsehaigusi, säilitada töövõimet 25  ning hoida ära ühiskondlikke ja majanduslikke kahjusid. Oleme valmis tegema koostööd ministeeriumiga, et töötada välja praktilised lahendused ja juhendmaterjalid, mis aitaksid üksikettevõtjatel riske paremini hinnata ning oma tervist kaitsta. Üheks lahenduseks võiks olla see, et sellistel ettevõtetel on kohustus omada töötervishoiuteenuse osutajast partnerit, kellega 1x 2-3 a aastase perioodiga (vastavalt ettevõtte tegevusvaldkonnale ja juba olemasolevate riskide maandamise süsteemile) arutatakse läbi riskid, nende maandamine ja vajalike terviseuuringute sagedus ja maht. 29. Eesti Tööandjate Väga oluline ja oodatud muudatus on tööandja õigus Selgitatud. Käesoleva eelnõu fookuses ei Keskliit kontrollida töötaja joovet, mis võimaldab tagada ohutu ja ole töötervishoiu korraldust puudutavad tervislik töökeskkond ning aitab ennetada võimalikke teemad, mistõttu ei ole selles osas eelnõusse tööõnnetusi või ohusituatsioone. muudatusi kavandatud. Sotsiaalministeeriumil on töös töötervishoiu Tööandjate Keskliit on seisukohal, et töötervishoiuteenuse arengusuundade koostamine, mille raames süsteem üldisemalt vajab arendamist ja ajakohastamist. saab nimetatud teemasid tulevikus arutada. Töötervishoiuteenus peaks hõlmama arsti, õe, psühholoogi ja Eraldiseisvalt on töös TTOS muutmise jt spetsialistide koostööd, kus eriõdedel oleks võimalus arsti eelnõu, mis puudutav töötervishoiu juhitud vastuvõtte teha, kasutades ära olemasolevat pädevust tervisekontrollide otsuste digitaliseerimist. ja parandades seega teenuse kättesaadavust. Samuti on vajalik laiendada töötervishoiuarsti õigusi, sh e- konsultatsioonide ja esmatasandi uuringute kasutamist, ning viia töötervishoiu andmevahetus täielikult digitaalseks, sidudes süsteemid töötamise registriga, et vähendada halduskoormust ja suurendada ennetusvõimekust. Rõhutame, et töötervishoid üks olulisemaid ennetusmeetmeid, mida paljud inimesed kasutavad ka perearsti regulaarse tervisekontrolli asemel. 26 30. Eesti Väike- ja EVEA toetab eelnõus muudatusi, mille eesmärgiks on Arvestatud osaliselt. Eelnõuga välistatakse Keskmiste Ettevõtjate vähendada tööandjate halduskoormust. Kahjuks on need TTOS-i kohaldamise alast ettevõtted, kelle Assotsiatsioon muudatused kirja pandud hooletult või asjatundmatult ning ainus osanik, juhatuse liige ja töötaja on üks selliselt sõnastatuna ei täida seletuskirjas püsitatud eesmärki. ja sama isik. Seega ei ole sellistel ettevõtetel vajalik täita TTOS-ist tulenevaid nõudeid. Tööohutus on EVEA jaoks oluline kuid see peab olema Juba täna ei kuulu sellised ettevõtted sisuline. Samuti on tähtis töötervishoiuteenuste Tööinspektsiooni järelevalve alla, välja kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine kuid ainus arvatud juhul, kui tegemist on ettevõttega, võimalus seda eesmärki sisuliselt saavutada on lõpetada mille osas on laekunud nt vihje. esmatasandi tervishoiusüsteemi dubleerimine – Laiemalt tervishoiusüsteemi puudutavad perearstisüsteem ja töötervishoiusüsteem tuleb ühendada ning teemad ei kuulu käesoleva eelnõu tänane töötervishoiuarst peab saama teha tööd, milleks ta on fookusesse ja seetõttu pole selles osas ka koolitatud – eriarsti tööd.. muudatusi kavandatud. Sotsiaalministeeriumil on töös töötervishoiu Alljärgnevalt toome välja tööohutuse ja töötervishoiu arengusuundade koostamine, mille raames valdkonna peamised valupunktid ja ettepanekud puuduste saab nimetatud teemasid tulevikus arutada. parandamiseks (osaliselt vajavad koostööd teiste ministeeriumidega) ning juhime tähelepanu mõnedele kommenteeritava eelnõuga seotud küsitavustele. 1. KEHTIVA TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSE MUUTMISE ETTEPANEKUD PROBLEEM: Tööohutuse ja töötervishoiu nõuded on mikro- ja väikeettevõtetele ebaproportsionaalsed, lisaks sageli sisutud ja bürokraatlikud. Töötervishoiu süsteem on ebamõistlikult kulukas, kvaliteet on ebaühtlane, töötervishoiuteenuse pakkujatel puudub vastutus ning kohustuslikud teenused ei ole väljaspool suuremaid linnu kättesaadavad. ETTEPANEKUD: 1.1. Sätestada töölepingu seaduses, töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ja korrakaitseseaduses, et mikro- ja väikeettevõtted, kus ainsaks töötajaks on juhatuse liikmed 27  (selliseid ettevõtteid on Eestis kümneid tuhandeid) või kus kuni 10 töötajat teevad madalate riskidega tööd (nt. kuvaritööd), ei ole Tööinspektsiooni järelevalve objektiks. Muuta vajalikus ulatuses eelnimetatud seadusi. 31. 1.2. Tööinspektsiooni volituste ja töökorralduse põhjalik Selgitatud. Tööinspektsioon osutab hindamine ja vastavate õigusaktide (töölepingu seadus, nõustamist ja konsultatsiooniteenust töötervishoiu- ja tööohutuse seadus, korrakaitse seadus) vajaduspõhiselt. Ei ole põhjendatud teatud muutmine - Tööinspektsiooni tasuta konsultatsioon ja ettevõtete gruppe välistada ainult seetõttu, et nõustamine madalate riskidega ettevõtetele, suuretele need on nt suured ettevõtted või avalik ettevõtetele, avaliku sektori organisatsioonidele tuleb sektor. Kui ettevõte vajab nõu tööõiguse või lõpetada. tööohutuse küsimustes, siis on riigi huvi ja eesmärk vastavat tuge ka pakkuda. 32. 1.3. TTOS § 13; 134 - töökeskkonna riskianalüüs Mittearvestatud ja selgitatud. 1.3.1.Ettevõtetes, eriti kui ainsaks töötajaks omanikud Riskianalüüsi koostamise nõue tuleneb EL (tegelikud kasusaajad) ise, lõpetada riskianalüüsi nõue. töötervishoiu ja tööohutuse direktiivist 1.3.2.Ettevõttes, kus on alla kümne töötaja ning kõik töötajad (89/391) ning seetõttu ei ole võimalik teevad kuvaritööd, võib ettevõtte riskihindamise kohustuse riskianalüüsi koostamise kohustust ära asendada nõudega tagada töö iseloomu arvestav, kuvaritööks kaotada ega teha erisusi lähtuvalt ettevõtte sobiv töötamiskoht, sobiv töö- ja puhkeaja vahekord ning suurusest, tegevusalast või töökeskkonna hüvitada töötajale vajadusel kuvaritööks kasutatavad prillid. riskide tasemest. 1.3.3.Erinevalt eelnõus väljatoodust ei saa riskianalüüsi nõuet Seoses tööst põhjustatud haiguste kaotada alla 10 töötajaga ettevõtetes, kus tehakse suurte regulatsiooniga märgime, et MKMil on töös riskidega tööd (metallitöötlemine, puidutöötlemine, töö kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste ohtlike kemikaalidega jms) diagnoosimise ja kahjuhüvitamise uuring. 1.3.4.täiendada TTOS §23 lg 7 ja panna töötervishoiuarstile Uuringu tulemuste põhjal selgub, kas ja mis kohustus teavitada tööandjat ka tööst põhjustatud muudatusi on kehtivas regulatsioonis vaja haigestumisest (juhul, kui tööhaiguste jagamist kaheks teha ja seetõttu ei ole antud küsimus kategooriaks üldse mõistlikuks pidada) kuna see tagaks käesoleva eelnõu. võimaluse, et tööandja saab rakendada sekkumismeetmeid Tööinspektsioon peab juba praegu enne kui kujuneb välja kutsehaigus. järelevalve raames põhjendama 1.3.5.Tööinspektori õigus nõuda riskianalüüsi uuendamist ettekirjutuste tegemist. Järelevalve raames töökeskkonna riskide hindamise ebapiisavuse, ohutegurite selgitatakse tööandjale töökeskkonnas parameetrite mõõtmise vajaduse või ohtude maandamiseks avastatud puuduseid ja põhjendatakse 28  rakendatavate abinõude ebapiisavuse korral (TTOS 134 lg 4 lähtuvalt TTOS-ist sätestatud nõuetest, punkt 6) – lisada selgitamis- ja põhjendamiskohustus. kuidas puuduseid kõrvaldada. 33. 1.4. Lõpetada sunddigitaliseerimine tööohutuse valdkonnas – Arvestatud osaliselt. Eelnõuga kaotatakse praegune nõue (TTOS §134 lg 7) – riskianalüüsi esitamine alla kümne töötajate ettevõtetel kohustus Tööinspektsiooni andmekogusse peab olema vabatahtlik. sisestada töökeskkonna riskianalüüs Tööinspektsiooni töökeskkonna Töökeskkonna riskianalüüs on TTOS mõtte kohaselt andmekogusse. Lisaks kaotatakse ära ennekõike ettevõttesisene töökorralduslik protsess ja kohustus teavitada Tööinspektsiooni dokument ja selle koostamise eesmärk on hinnata riske töötaja ettevõtte töökeskkonnaspetsialistist ja tervisele ja ohutusele. Töökeskkonna riskianalüüsi valitud töökeskkonnavolinikust. koostamise käigus ega selle kinnitamise eel või järel ei Töökeskkonna andmekogus oleva kooskõlastata seda Tööinspektsiooniga. Selliseks tegevuseks tööandjatele loodud riskianalüüsi puudub ka ilmselgelt sisuline vajadus. koostamise töövahend jääb alles kasutamseks kõigile ja selle Puudub igasugune ratsionaalne põhjendus, miks peaks edasiarendamise ja kasutusmugavuse Tööinspektsioonile esitama või Tööinspektsiooni parandamise võimalusi analüüsitakse andmekogus koostama ettevõtte sisemiste protsesside edaspidi. juhtimiseks koostatud dokumenti. Lisaks juhime tähelepanu, et Tööinspektsioon saab tööandja andmeid TTOS sätestab selgelt, millised on Tööinspektsiooni pädevus töökeskkonna andmekogus vaadata ainult ja volitused tööohutusalase järelevalve teostamisel ning selle põhjendatud vajadusel, st järelevalve järelevalve käigus muuhulgas riskianalüüsi kontrollimisel. menetluse või tööõnnetuste/kutsehaiguste Järelevalvemenetluse läbiviimise reeglid on sätestatud uurimise raames. Haldusmenetluse seaduses (HMS) ja korrakaitseseaduses (KorS). EVEA on nõus, et tööandjatel võib olla vabatahtlik võimalus Tööinspektsiooni andmekogu kasutamiseks, seal riskianalüüsi koostamiseks (täna pakutav mudel kahjuks ei vasta vähimalgi moel riskianalüüsile esitatavatele nõuetele, olles pelgalt ohutegurite loetlemise võimalus) või oma dokumentide sinna üleslaadimiseks kuid see saab olla vaid vabatahtlik. Mikro- ja väikeettevõtetele on tänane regulatsioon toonud kaasa ebamõistliku halduskoormuse ja 29  järelevalveobjektiks sattumise pelgalt seetõttu, et riskianalüüs on andmekogusse esitamata või esmaabiandja koolitamata (kuigi ühtki sisulist probleemi ettevõttes ei esine). Lisaks tuleb ka andmekogu vabatahtlike kasutajate jaoks TTOS-s selgelt sätestada, millised on Tööinspektsiooni volituste piirid (teade tööandjale haldusmenetluse algatamisest vms) andmekogusse üleslaaditud dokumentide hindamisel ja analüüsimisel, välistamaks ettevõtja dokumentide ja andmete menetlusvälist meelevaldset käsitlemist „kalastamise“ ehk õigusrikkumiste otsimise eesmärgil. Tööinspektsiooni andmekoguga sundliitmine on tekitanud paljudele mikro- ja väikeettevõtetele mõttetu täiendava haldus- ja finantskoormuse. Isegi kui Tööinspektsiooniga suhtlemine on tingitud ettevõtte soovist pädeva nõustamisteenuse või teavituse järele, ei ole selleks vaja kohustuslikku liitumist andmekoguga ning ettevõtte ohutusalaste dokumentide üleslaadimist sellesse süsteemi. 34. 1.5. Tööohutusalane juhendamise ja väljaõppe regulatsioon Arvestatud osaliselt. Eelnõuga välistatakse (TTOS § 133 ) tuleb muuta mõistlikuks ning lõpetada sisutu TTOS kohaldusalast ettevõtted, kus osanik, juhendamise ja väljaõppe nõudmine töödel või selliste juhatuse liige ja ainus töötaja on üks ja sama vahendite kasutamisel, mis ei ole kõrgendatud ohuga või kus isik, mis tähendab, et nimetatus isik ei pea normintellektiga inimene saab mõistlikult ise asjaolusid ja TTOS kohaselt ennest juhendama ega seda oma tegevust hinnata ja asjakohaseid meetmeid rakendada. registreerima. Küll aga on oluline, et ta Lihtsat, vähese ohtlikkusega tööd tegeva töötaja või ühe tagaks iseenda ohutuse ja tervise kaitse. töötajaga ettevõttes iseenda väljaõppe läbiviimine ja selle Täiendavalt on tööandjal õigus otsustada registreerimine seaduses sätestatud viisil tuleb lõpetada. juhendamise viisi ja sisu üle lähtuvalt ettevõtte vajadustest ja spetsiifikast (sh riskitasemest lähtuvalt). Oluline on tagada, et töötajad tunneksid ohutuid töövõtteid ning oskaksid rakendada terviseriske maandavaid 30  meetmeid (nt vajadusel kasutada isikukaitsevahendeid). 35. 1.6. Tööohutuse struktuuride moodustamine – Arvestatud osaliselt. töökeskkonnaspetsialisti määramine, töökeskkonnavoliniku TTOS kohaselt võib tööandja ise täita valimine, esmaabiandja määramine. töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid. Eelnõuga kaotatakse ära bürokraatlik 1.6.1.Töökeskkonnaspetsialisti määramise asemel kuni 10 volitamise kohustus. töötajaga ettevõttes lugeda vaikimisi tööohutuse eest Eelnõuga täpsustatakse olukorrad, kus vastutavaks isikuks juhatus. esmaabiandjat pole vaja määrata (nt töötamine üksinda). 1.6.2.Esmaabi korralduse regulatsioon (TTOS § 132 ) - kuni 5 Eelnõuga muudetakse töötajaga ettevõttes lõpetada esmaabiandja määramise nõue. töökeskkonnavoliniku valimine 1.6.3.Töökeskkonnavoliniku järele puudub väikeses vabatahtlikuks ja seotakse see töötajate ettevõttes sisuline vajadus. Muuta TTOS § 17 lg 2 ja sooviga. sätestada, et voliniku valimine on kohustuslik alates 25 töötajast. 36. 1.7. Töötervishoiuteenused. Tervisekontroll. Töötajate Selgitatud. tervisekontrolli ja töötervishoiu analüüsi lausaline nõue tuleb Laiemalt töötervishoidu ja esmatasandi kaotada ja asendada vajaduspõhisega. Esmast tervisekontrolli tervishoidu puudutavad teemad ei ole peab üldjuhul tegema esmatasandi tervisekeskus käesoleva eelnõu fookuses ja seetõttu pole (perearstikeskus). Eelnõus kirjeldatud töötervishoiuteenuse eelnõusse ka selles osas täiendavad muudatusi kavandatud. Eelnõuga muudetakse töötervishoiuteenuste regulatsioonis Sotsiaalministeeriumil on töös töötervishoiu ainult töötaja tööle asumise järgset tervisekontrolli arengusuundade koostamine, mille raames korraldamise tähtaega. EVEA hinnangul oleks vaja saab nimetatud teemasid tulevikus arutada. töötervishoiu ja tööohutuse regulatsiooni ajakohastamisel Eelnõuga kaotatakse ära alla 10 töötajaga oluline tagada ka töötervishoiuteenuste ajakohasus, vastavus ettevõtete kohustus tellida muutunud töövormidele ja erineva tervisliku seisundiga töötervishoiuteenuse osutajalt terviklik inimestele ning kättesaadavus nii keskustest eemal töötervishoiu olukorra analüüs. tegutsevatele kui ka väikestele ettevõtetele. Töötervishoiusüsteemi ülesandeks on kvaliteetne kutsehaiguste käsitlemine ning tööst tingitud terviseprobleemide tõhusam ennetus. EVEA arvates on tänaseks piisavalt selgeks saanud töötervishoiuteenuste 31 kitsaskohad ja vaja on pakkuda lahendusi, et viia teenused vastavusse ühiskonna ootustega ja need paremini tervishoiusüsteemiga siduda. Tänaseks peaks kõigile selge olema, et Eesti ei jaksa üleval pidada kaht paralleelset esmatasandi tervishoiusüsteemi – perearstisüsteemi ja töötervishoiusüsteemi. Olgugi, et perearstisüsteemi rahastatakse läbi Tervisekassa, tuleb ka see raha siiski maksumaksjatelt. Võib teha üldistuse, et valdavas enamuses eeskujulike töötervishoiusüsteemidega riikides on tervisekontrollide süsteem vajaduspõhisem kui Eestis. Eestis peab tööandja sisuliselt iga täistööajaga töötaja tervist kontrollima töötervishoiuarsti määratud ajavahemiku järel, aga vähemalt kord kolme aasta jooksul. Eestis tuleb seadustada, et tööandjal ei ole kohustust korraldada töötajatele tervisekontrolli madalate riskidega töödel. Tervisekontroll peaks olema kohustuslik neis valdkondades, kus risk on suur (nt ehitus, tervishoid, tööstus, transport, kaevandamine) ja esinevad suurema riskiga ohutegurid (vibratsioon, müra, tolm, keemilised ohutegurid jne). Tööandjad võivad kontrolli madalamate riskidega töödel korraldada vabatahtlikult. Siin on aga oluline tagada, et vabatahtlikku töötervishoiuteenust ei maksustataks erisoodustusena. Töötervishoiuarsti juurde võivad suunata ka teised spetsialistid: näiteks perearst või eriarst võib soovitada patsiendil pöörduda tööandja poolt rahastatud töötervishoiuteenuse osutaja juurde, kui näeb, et probleem võib olla tööst tingitud. Sellise pöördumise puhul oleks tööandjal kohustus tasuda töötervishoiuarsti teostatud tervisekontrolli kulud. Kui näiteks inimesed teevad tervisekontrolle perearsti juures, siis paralleelselt sama kontrolli töötervishoiuarsti juures dubleerida pole mõtet. 32 Tervisekontrolle võiks töötervishoiuarstid teha vaid neile, kelle perearst, eriarst või tööandja on sinna suunanud. Samuti võiks töötajatel olla mõjuval põhjusel õigus nõuda tööandjalt enda suunamist töötervishoiuarsti juurde, kui nad tunnetavad, et neil võib olla tööst põhjustatud terviseprobleem. Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusele (TTKS) on töötervishoiuarst eriarst aga täna peab ta tegelema esmatasandi tervishoiuteenusega – kontrollima rutiinselt (ja tööandja raha eest) iga Eestis töölepingu alusel töötava inimese tervist. On hädavajalik selline raiskamine lõpetada ning kasutada töötervishoiuarstide ressurssi mõistlikult, suunates nende vastuvõtule vaid perearstikeskuses esmase läbivaatuse läbinud ja tõendatult töötervishoiuarsti kui erialaspetsialisti teenust vajavad patsiendid. Erandjuhtudel võiksid töötervishoiuarsti juures esmasel visiidil käia suurte riskidega kokkupuutuvad töötajad (TTOS-s ja selle rakendusaktides on võimalik määrata tegevusvaldkonnad, kus see võiks olla vajalik). Olemasolevad töötervishoiuarstid on koondunud suurematesse linnadesse, üle poole turust on turgu valitseva ettevõtja käes ning mujal Eestis on töötervishoiuarsti teenus ebamõistlikult kallis või suisa kättesaamatu. Tegu on selgelt ettevõtjate ebavõrdse kohtlemisega põhiseaduse tähenduses. 2022. aastal ilma sisulise mõjuanalüüsita seadusesse kirjutatud töötervishoiuanalüüsi nõue toob käesoleval aastal kaasa pretsedenditu olukorra – kõik Eesti ettevõtted, kus on kasvõi 1 palgatöötaja, peavad tellima töötervishoiuarstilt lisaks tervisekontrollile veel töötervishoiu analüüsi. Isegi kui muuta TTOS §131 lõiget 12 ja sätestada, et see kohustus on alates 10 töötajast, siis kas normi koostajad suudavad ette kujutada, millise töökoormuse toob selline nõue kaasa töötervishoiuarstidele (kelle teenus on juba täna väljaspool 33  suuremaid linnu sisuliselt kättesaamatu) ning millise haldus- ja rahalise koormuse ettevõtetele, eriti aga väikesetele maapiirkondade ettevõtetele? Isegi, kui ettevõttes on 10 või rohkem töötajat, ei ole teenus väljaspoole suuremaid linnu kättesaadav! 37. 2. EDASI MÕNEST EELNÕUS TOODUD Selgitame. Tööandjal tekib eelnõuga KONKREETSEST TEEMAST: 2.1. Joobeseisundi tehtavate muudatuste kohaselt õigus tuvastamine kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine Eelnõus on sätestatud, et töötaja alkoholi-, narkootilises või mõju all olemist ainult juhul, kui tööandjal toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist võib on selleks põhjendatud kahtlus. Näiteks võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Tegemist põhjendatud kahtluseks pidada olukorda kui on mõistliku sättega, aga see tekitab rea küsimusi, mis tööülesannete täitmine on takistatud, töötaja vajavad samuti lahendamist. on asunud seadma joobest tulenevalt töökeskkonnas ohtu või võib seada ohtu nii Kõigepealt tekib küsimus, et millistel juhtudel on tegemist ennast kui ka teisi töötajaid või muul põhjendatud kahtlusega. Politseile ja muudele sarnasel juhul. Samuti juhul, kui töötaja korrakaitseorganitele on sotsiaalministri määrusega tuleb tööle joobele viitavate tunnustega, kehtestatud joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ning nagu ebastabiilne kõnnak, häiritud kõne, nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise mida töötajal tavapäraselt ei esine, vms viis. Kas tööandja võib kasutada õiguse analoogiat või peaks tunnus mida on kirjeldatud eelnevas lõigus, eelnõuga ette nägema ka selle määruse kohaldamise ja mille tõttu tööandjal tekib kahtlus, et töösuhetele? töötaja on joobes ja seab seetõttu ohtu nii ennast kui ka teisi töötajaid. Kahtlus on Järgmine küsimus on seotud sellega, et milliseid piisav kui esinevad välised muutunud mõõtevahendeid tohib joobe tuvastamiseks kasutada ja millist reaktsiooni tunnused ja ka kõrvalt vaatavale mõõtemetoodikat tuleb järgida. Samuti tekib küsimus, et isikule nähtub, et töötaja ei käitu oma kuidas toimub töötaja toimetamine tervishoiuteenuse osutaja tavapärase reaktsioonitaju piires, nt juurde vereproovi või bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks, töövahendid või esemed ei püsi käes, on kui töötaja keeldub muude vahendite kasutamisest. muutunud motoorika vms. Põhjendatud kahtlusega ei ole tegemist juhul kui Seaduses tuleb reguleerida ka olukord, kui töötaja üldse tööandjal on pelgalt hüpoteetiline oletus, et keeldub joobeseisundi tuvastamisest. Üks võimalus on selgelt töötaja võib olla joobes, kuid välistest sätestada, et töötaja ei tohi keelduda joobeseisundi kontrolli 34  tegemisest põhjendatud kahtluse või suurema ohu allika tunnustest ega kehaliste reaktsioonide valitsemise korral. Teine variant on sõnastada, et tööandja on talitlusvõimest seda ei nähtu. kohustatud kõrvaldama töölt ka töötaja, kes keeldub joobeseisundi kontrollimisest. Eelnõuga sätestatakse tööandja kohustus kehtestada töökeskkonnas töökorralduse sisekorra reeglite alusel kindel kord, kuidas toimub töökohal joobe tuvastamine ning kohustus tutvustada nimetatud kord töötaja(te)le. Joobe kontrollimise kord peab minimaalselt sisaldama:  joobe kontrollimise protseduuri kirjeldust (nt mida millega mõõdetakse ja kuidas);  mida loetakse positiivseks leiuks ja kuidas seda menetletakse (mis tagajärjed kaasnevad joobe tuvastamisega);  töötaja õigused (töötajale peab olema selge, millistel juhtudel ja mis põhjusel kontrollitakse joovet; võimalus teha kordusproov, keeldumise õigus ja selle tagajärg);  tulemuse vaidlustamise õigus. 38. 2.2. Väärteokoosseis töötajatele Selgitatud. Vastav muudatus on eelnõust välja jäetud. Eelnõuga täiendatakse seadust uue väärteokoosseisuga, mille kohaselt on Tööinspektsioonil õigus karistada töötajat rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, kui ta ei kasutanud tööandja väljastatud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt või jättis need üldse kasutamata ning sellega kaasnes oht töötaja enda või teiste töötajate tervisele või elule. Kehtiva seaduse kohaselt on tööandja kohustatud andma oma kulul töötajale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja 35  pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendite kasutamise väljaõppe. Töötaja on kohustatud kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras. EVEA nõustub, et töötajate vastutust ohutusnõuete täitmise eest tuleb rõhutada ning põhjendatud juhtudel, kui töötaja keeldub vaatamata tööandja ettepanekule isikukaitsevahendeid kandmast, võib väärteokaristuse rakendamine olla asjakohane. 39. 3. ALAMPALGA KASVU SEOS VÕIMALIKE Selgitatud. Alampalga kehtestamine ei ole TÖÖÕNNETUSTEGA käesoleva eelnõu fookuses. Alampalga lepivad kokku Tööandjate Lisaks eeltoodud küsimustele soovib EVEA juhtida veel Keskliit ja Ametiühingute Keskliit ning tähelepanu tööohutuse seosele alampalgaga. Osades Eesti vastavat korda ei ole kavas muuta. maakondades on alampalk juba ületanud keskmise palga ja seetõttu omab olulist mõju tööturule. Probleem seisneb selles, et alampalga kiire kasv ja selle märkimisväärne tase võivad suurendada tööandjate survet töötajate töökoormusele. Suurenenud palga eest nõutakse tööpanuse kasvatamist. See võib aga kaasa tuua rohkem tööõnnetusi. Ootus, et palgakasvu tõttu suurendavad ettevõtjad oma investeeringuid ning automatiseerivad ja robotiseerivad olemasolevaid tööprotsesse rohkem, ei kipu praktikas realiseeruma. Alampalka makstakse peamiselt sektorites, kus automatiseerimine ei ole võimalik – teenindus, majutus, toitlustus jms. Tootlikkuse tõusu püütakse osaliselt saavutada töötajate töökoormuse kasvu kaudu. Seega tuleks kaaluda tööandjate ja ametiühingute keskliitude vahel toimuvate läbirääkimiste mudeli muutmist ja leida laiendatud kollektiivlepinguga kehtestatud üleriigilise alampalga asemel lahendus, mis ei too kaasa liiga kiiret, tootlikust ületavat palgakasvu. See oleks üks võimalik samm, mis lisaks majanduskeskkonna parandamisele aitaks kaasa ka 36  töötervishoiu edendamisele, vähendades tööõnnetuste toimumise riski. 40. Terviseamet Eelnõu sätestab tööandja õiguse kontrollida töötaja alkoholi-, Selgitame. Tööandjal tekib eelnõuga narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine tehtavate muudatuste kohaselt õigus mõju all olemist ja õiguse neid andmeid töödelda kahe kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises sättena. Seejuures on teine säte olemuslikult õiguslik alus või toksilises joobes või psühhotroopse aine isikuandmete töötlemiseks ning ei kehtesta sisulisi reegleid mõju all olemist ainult juhul, kui tööandjal joobe kontrollimisele. on selleks põhjendatud kahtlus. Põhjendatud kahtlust ei ole vaja ehk igal juhul võib Terviseameti seisukoht on, et nimetatud regulatsioon on tööandja joovet kontrollida olukorras, kus ebapiisav ja ei taga töötaja õiguste kaitset piisaval määral. töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu Terviseameti ettepanekud eelnõu muutmiseks on järgmised: allika valitsemist või kui töötaja viibib suurema ohuallikaga seotud töökeskkonnas. 1) Eelnõu kohaselt võib tööandja kontrollida joobes või Seega saab tööandja kontrollida joovet siis, psühhotroopse aine mõju all olemist põhjendatud kahtluse kui on nt väliselt näha joobe tunnuseid ja ka korral, välja arvatud juhul, kui töötaja tööülesanded hõlmavad siis kui väliseid tunnuseid ei ole, aga töötaja suurema ohu allika valitsemist. Seletuskirja kohaselt on joobe töötab nt kemikaalide tehases. Eesmärk on kontrollimise eesmärgiks tööohutuse tagamine ning kontrollida joovet selleks, et töökeskkonnas seletuskiri rõhutab, et kontrollimine ei tohi toimuda tööandja ei saaks keegi kehalisi vigastusi ega tekiks isiklikust huvist tulenevalt ega muutuda lauskontrolliks tööle varalist kahju joobe tõttu. Tööandja ei tohi tulemise hetkel. Eelnõu sõnastus praegusel kujul selle kontrollida töötajaid isiklikust huvist, eesmärgi tagamist ei võimalda. Terviseameti ettepanek on küllaga on lubatud lauskontroll nt siis, kui nimetatud eesmärk selgesõnaliselt normis sätestada. töötajad sisenevad hommikul suurema ohuallikaga seotud töökeskkonda (nt tööstusliinide tsehh). 41. 2) Eelnõu seletuskirja kohaselt võib tööandja joobe Arvestatud. Eelnõuga sätestatakse tuvastamisel tugineda sotsiaalministri 26. juuni 2014. a tööandja kohustus kehtestada määruses nr 37 „Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja töökeskkonnas töökorralduse sisekorra nende tunnuste esinemise või mitteesinemise tuvastamise reeglite alusel kindel kord, kuidas toimub viisid“ §-s 2 sätestatud tunnustele (välimus, aeglustunud töökohal joobe tuvastamine ning kohustus reaktsioon, häirunud kõne jne) ning §-s 3 sätestatud viisidele tutvustada nimetatud kord töötaja(te)le. (isiku küsitlemine ja isiku väline vaatlus). Joobe Joobe kontrollimise kord peab minimaalselt tuvastamisega töökohal võivad kaasneda isikule sisaldama: märkimisväärsed tagajärjed (sh töösuhte lõpetamine). Samas, 37  kui väidetava joobe tuvastamine toimub meelevaldselt ning  joobe kontrollimise protseduuri isikut süüdistatakse joobeseisundis olemises alusetult, võib kirjeldust (nt mida millega seesugune olukord tuua kaasa isiku õiguste teistpidise väga mõõdetakse ja kuidas); tugeva riive (mainekahju jmt). Ka tööandja jaoks on oluline  mida loetakse positiivseks leiuks ja teostada kõik toimingud korrektselt, et end võimalike kuidas seda menetletakse (mis õigusvaidluste korral kaitsta. Seepärast peab joobe tagajärjed kaasnevad joobe tuvastamine toimuma dokumenteeritult ning tuginema tuvastamisega); konkreetsetele tõenditele. Eelnõu seletuskirjas on nimetatud,  töötaja õigused (töötajale peab et tööandja võib kehtestada kindla korra joobe tuvastamiseks olema selge, millistel juhtudel ja mis ning peab kehtestama korra töötaja õiguste kaitseks (sh põhjusel kontrollitakse joovet; kirjeldama, kuidas tutvustatakse töötajale tema õigusi jmt). võimalus teha kordusproov, Samas eelnõu nimetatud nõudeid ei sätesta. keeldumise õigus ja selle tagajärg);  tulemuse vaidlustamise õigus. Terviseameti hinnangul ei taga nimetatud nõuete kirjeldamine üksnes seletuskirjas töötajate õigusi. Seaduse seletuskiri on soovituslik dokument, millest tööandjad reeglina oma töö korraldamisel ei lähtu, seega on käesoleval juhul oluline nimetatud nõuded seaduses sätestada. 42. Eesti Põllumajandus- Käesoleva aasta alguses kogus EPKK oma liikmetelt 140 Selgitatud. Direktiivi 89/391/EMÜ kohaselt Kaubanduskoda ettepanekut bürokraatia vähendamiseks, mis edastati 5. mail on tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt riigisekretärile ning regionaal- ja põllumajandusministrile. üks töölepinguline töötaja, kohustatud Ettepanekud koondati viide valdkonda (aruandlus ja andmete määrama ühe isiku, kes tegeleb ettevõttes esitamine; kontrollid ja järelevalve; load ja menetlused; ennetus- ja kaitsemeetmetega. Eeltoodust regulatsioonid; kaasamine) ning neid on arutatud mitmete tulenevalt ei ole võimalik siseriiklikus riigiasutustega lahenduste leidmiseks. Töötervishoiu ja õiguses loobuda töökeskkonnaspetsialisti tööohutuse seaduse kontekstis tõid liikmed esile kolm peamist määramise kohustusest ettevõtte suurusest, probleemi: tegevusalast või muudest parameetritest 1. Töökeskkonna spetsialisti nõue mikroettevõtetele lähtuvalt. Ettevõttes, kus töötab vaid kaks inimest – ettevõtte juht ja üks Kehtiva õiguse kohaselt ei pea ka täna töötaja – on nõue määrata töökeskkonna spetsialist tööandja töökeskkonnaspetsialisti eraldi ebamõistlik. Teist töötajat ei ole võimalik määrata ja ettevõtte määrama ning ta võib spetsialisti kohustusi juhil tuleb läbida koolitus, mis ei loo lisaväärtust. ise täita, kui tal on töökeskkonnaalased Lahendus: keskenduda teadlikkuse tõstmisele nõustamise ja teadmised ja oskused (töötervishoiu ja juhendamise kaudu, mitte bürokraatlikele vorminõuetele. tööohutuse seaduse § 16 lg 9). 38 43. 2. Pereettevõtete ebaproportsionaalne Selgitatud. Töökeskkonnaspetsialistide koolituskohustus koolituse kohustust seadus ette näe. Väike pereettevõte peab läbima 3-päevase töökeskkonna Allolevas ettepanekus on mõeldud spetsialist koolituse, mis on ebaproportsionaalne koormus töökeskkonnavoliniku koolitust (TTOS § võrreldes ettevõtte suurusega. Lisaks tekitab segadust, kas 181), mis ei ole kohustuslik läbida kõik kolm töötajat peavad läbima esmaabikoolituse ja kuhu töökeskkonnaspetsialistil. Küll aga on kodus esmaabiinfot paigaldada. oluline, et isik, kes täidab Lahendus: lähtuda riskihinnangust ja vabastada töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid pereettevõtted sellisest kohustusest. (tööandja ise või tema poolt määratud isik), oleks pädev seda rolli täitma. Kas ja milliseid koolitusi on selleks vaja läbida, on tööandja otsustada. Mis puudutab esmaabiandjaid, siis tööandja peab otsustama lähtuvalt oma ettevõtte spetsiifikas, mitu esmaabiandjat on vaja määrata (vähemalt 1 on kohustuslik). Määratud esmaabiandjale tuleb korraldada koolitus (TTOS § 132). Esmaabi info tuleb paigutada nähtavale kohale, lähtuvalt ettevõtte vajadustest. Esmaabiandja määramise kohtustus tuleneb direktiivist 89/391/EMÜ. 44. 3. Ülemäärased ja ebaselged juhendamisnõuded Selgitatud. Ohutusjuhendite koostamine on Näiteks nõue koostada juhend iga töövahendi kasutamiseks vajalik töötajate juhendamiseks, et töötaja või isegi juhend puhkuse võtmiseks, mis ei ole sisuliselt oskaks töövahendeid ohutult kasutada. põhjendatud. Tööandja võib jätta eraldiseisva Meie hinnangul on nimetatud kitsaskohti eelnõus arvestatud ohutusjuhendi koostamata, kui tootja poolt ning rakendatud lähenemine muudab regulatsiooni oluliselt koostatud kasutusjuhend annab piisava mõistlikumaks ja proportsionaalsemaks. ohutusalase info. Seda, milliseid ettevõttesiseseid dokumente EPKK peab eelnõu tervikuna tasakaalustatuks ja ettevõtte veel vajalikuks peab, nt juhendit ettevõtluskeskkonda arvestavaks. Kavandatavad muudatused "kuidas võtta puhkus" on iga tööandja enda vähendavad väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate otsustada. Puhkuse nõuded ja täpsem halduskoormust, muudavad tööohutuse nõuete rakendamise selgitus võivad olla kirjeldatud näiteks 39  mõistlikumaks ning suunavad tähelepanu tegelikele riskidele, töökorralduse reeglites, selleks ei ole vaja mitte formaalsetele dokumentidele. luua eraldi dokumenti. Toetame eelnõu vastuvõtmist täielikult. Peame seda oluliseks sammuks tõhusa, selge ja ettevõtjasõbraliku õigusruumi kujundamisel ning oleme valmis jätkama koostööd, et tagada muudatuste sujuv rakendamine praktikas. 45. MTÜ Töökeskkonna MTÜ Töökeskkonna Praktikud (täna veel mitteametlik MTÜ) Selgitatud. Praktikud koosneb töökeskkonnajuhtimise ja töötervishoiu ning Sisekontrolli mõiste kaotamine ei tähenda, tööohutuse korraldusega igapäevaselt kokkupuutuvatest et tööandja ei peaks süstemaatiliselt ekspertidest ning pikaajalise kogemusega spetsialistidest. töökeskkonna olukorda hindama, Meie eesmärk on anda praktiline sisend töötervishoiu ja riskianalüüsi vajadusel uuendama jms. tööohutuse seaduse muudatustesse. Tahame, et töötervishoidu Eelnõu on vastavalt muudetud. ja tööohutust ei vaadeldaks kui bürokraatlikku protsessi, vaid Täiendavalt peab TTOS § 13 lg 1 p 12 nähakse selles vahendit ohutu töö ja töökeskkonna loomiseks. kohaselt tööandja järgmina töötervishoiu ja Toetame eelnõu seletuskirjas välja toodud punkte, mida selles tööohutuse nõuete täitmist. dokumendis välja pole toodud. Allpool leiate kommentaarid Juhime tähelepanu, et ka EL töötervishoiu ja ja ettepanekud, mille osas tunneme, et muudatus ei täida tööohutuse raamdirektiiv (89/391) ei nimeta oodatavat eesmärki. tööandja kohustusena sisekontrolli läbiviimist, küll aga räägib riskide 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks sätted, hindamisest, ennetusmeetmete mis kehtestavad tööandja kohustuse teha süstemaatilist rakendamisest, töötajate juhendamisest, töökeskkonna sisekontrolli. tervisekontrollist jms, need nimetatud Töökeskkonna sisekontrolli mõiste on tööandjale alati segane kohustused on kõik ka TTOS-is toodud ning olnud. Pole aru saadud, mis on sisekontrolli eesmärk ja sisu neid eelnõuga ei muudeta. ning kuidas see läbi viia tuleb. Ilmselt on olnud puudulik teavitustöö. Seletuskirjas on välja toodud, et sisekontrolli peaks asendama riskianalüüs ja selle alusel koostatud tegevuskava. Riskianalüüs on tööohutuse juhtimissüsteemi mõistes planeeriv tegevus, mille eesmärgiks on aru saada, millised ohutegurid töökeskkonnas on ning milliseid meetmeid 40  kasutusele võtta ohutuse tagamiseks. Sisekontrolli eesmärk on kontrollida, kas töökeskkond vastab nendele nõuetele, mis on seaduses ning mille on ettevõte ise enda tööohutuse standardiga määranud. Need kaks protsessi pole üksteist asendavad tegevused, vaid üksteisele järgnevad tegevused. Ettepanek: Meie hinnangul on mõistlik jätta sisekontrolli kohustus, kuid selle korraldamine toimuks vastavalt ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldusele ja riskianalüüsi tulemustele. Sisekontroll peaks seaduses olema sarnase ülesehitusega nagu töökeskkonna riskianalüüs, mis on toodud eraldi peatüki alla ning mis annab aimu selle eesmärgist. 46. 2. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse tööandjate ringi, Mittearvestatud ja selgitatud. Eelnõuga ei kes on kohustatud koostama töökeskkonna andmekogus muudeta riskianalüüsi koostamise töökeskkonna riskianalüüsi või esitama selle TI kohustust. Tööandja kohustus on töökeskkonna andmekogusse kirjalikku taasesitamist riskianalüüs teha ja meetmeid riskide võimaldavas vormis. maandamiseks rakendada. Riskianalüüs peab olema koostatud kirjalikus vormis ja ka Riskianalüüsi koostamise kohustus peaks jääma kõikidele edaspidi jääb tööandjale võimalus kasutada ettevõtetele, kellel on töötajad. Nagu eelpool mainitud, siis riskianalüüsi koostamiseks riskianalüüsi eesmärk on tuvastada ohud ning kehtestada Tööinspektsiooni iseteeninduse süsteemis ennetus - ja kontrollimeetmed töötajate ohutuse tagamiseks. olevad riskianalüüsi koostamise Antud juhul ei näe me väga suurt halduskoormuse töövahendit. vähendamist sellega, et väiksemad ettevõtted ei pea Küll aga on mõningase halduskoormuse riskianalüüsi tegema TeISis, kuid peavad selle tegema muid vähendamise huvides kaotatud programme kasutades (Excel, Word) ning võit seisneb sellest, kohustuslikus korras riskianalüüsi et ei pea riskianalüüsi andmekogusse üles laadima. üleslaadimine TEISi alla 10 töötajaga Üleslaadimine on väike vaev ning veel väiksem vaev peaks ettevõtete puhul. Näeme, et see on võimalus olema TeISis riskianalüüsi koostamine väiksemate ettevõtete mõningal määral halduskoormust puhul. Siinkohal tundub, et probleem on pigem selles, et vähendada ilma tegemata järeleandmisi Tööinspektsioon ei ole suutnud TeISi tööriista lihtsust tööohutuse tagamises. tööandjani viia. TeISi riskianalüüs on oluliselt lõdvem oma vormiliste nõuete osas, kui riskianalüüsid, mida tehakse 41  excelis ja wordis (TeISis ei pea välja tooma riskiatasemeid ning tervisemõjusid). Lisaks peab mõistma, et eriti väikesed ettevõtted ei tee riskianalüüsi iga aasta, pigem kord 5 aasta jooksul või harvemgi. Seega ei saa pidada seda liiga suureks bürokraatiliseks nõudeks. Selle punkti sisseviimisega anname tööandjatele võimaluse hakata riskianalüüsiga tegelema alles siis, kui tööinspektor külla tuleb, sest enne seda keegi temalt ei nõua riskianalüüsi. Ehk tulemuseks on see, millest oleme üritanud aastaid välja tulla, et nõudeid täidetakse inspektori meeleheaks. Ettepanek: Me ei poolda seda muudatust, vaid pigem suunaks Tööinspektsiooni tööandjatele teavitustööd tegema TeISis riskianalüüsi tegemise aja ning raha kokkuhoiust. 47. 3. Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse, milliste tööde ja Selgitatud. Eelnõu eesmärk on sätestada töövahendite kohta on tööandjal vaja koostada tööandja kohustus koostada töövahendite ohutusjuhendid. ohutusjuhendid. Tööandja saab kasutada tootja koostatud kasutusjuhendeid juhul kui Me ei poolda tehtavale tööle ohutusjuhendi koostamise nõude need annavad piisavat ohutusalast teavet. kasutamist. On töid, mille korral ei kasutata ohtlikke Kui kasutusjuhend seda infot ei sisalda, töövahendeid, kuid on olulised töökorralduslikud tuleb tööandjal eraldi ohutusjuhend ohutusnõuded, millest kinni pidada. See, et toimub koostada. dubleerimine on teadlikkuse puudumine ning turul levivate Tööandjal on kohustus töötajat juhendada teenusepakkujate koostatud ohutusjuhendite kasutamise tema tööga seotud riskidest ja nende probleem. Ohutusjuhendid tuleks koostada selliselt, et ei maandamise meetmetest, samuti tagada oleks dubleerivaid peatükke. Pooldame seda, et väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks. ohutusjuhendina tohib kasutada kasutusjuhendit, kui sellel on Juhul kui tööandja riskianalüüs või selgelt ja konkreetselt toodud välja ohutuse tagamise nõuded. töövahendi ohutusjuhendid ei kajasta Paraku on selle sätte ohukoht see, et tööandjad ei oska välja piisavalt tehtava töö spetsiifilisi juhiseid, on tuua, millal kasutusjuhendis toodud ohutusnõuded on tööandjal võimalus koostada ka tehtava töö piisavad. Enamasti on kasutusjuhendis toodud ohutusnõuded 42  väga üldised ning ei anna töötajale selgeid suuniseid oma juhendmaterjal juhendamise ja väljaõppe tervise hoidmiseks. tulemuslikuks läbiviimiseks. Ettepanek: Tööandjal on kohustus koostada ohutusjuhendid, milles on välja toodud tehtava töö ning kasutatavate töövahenditega seotud ohtlikud olukorrad ning nendest hoidumise tegutsemisjuhised. Ohutusjuhendina võib kasutada tootja poolset kasutusjuhendit, kui tööandja on veendunud, et selles olevad ohutusnõuded ja tegutsemisjuhised on piisavad töötaja ohutuse tagamiseks. 48. 4. Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 muudetakse töötajate Arvestatud. Eelnõuga täpsustatakse, et juhendamise ja väljaõppe sätteid juhendamine ja väljaõpe on üks tervikprotsess. Tööandjal peab jääma piisav Näeme tihti, et kui juhendamisest ollakse teadlik, siis paindlikkus juhendamise ja väljaõppe sisu ja väljaõppe olemusest ja eesmärgist ei saada aru ning kui mahu määramiseks lähtuvalt töö ja juhendamine on tehtud, siis väljaõpe tihti tegemata. töökeskkonna eripärast. Juhendamine ja väljaõpe on üks tervik, millest esimene on teoreetilisem ning teine praktilisem. Lisaks toimub väljaõpe töötegemise käigus juba ehk enne tööle asumist läbiviia võib olla tööandjatele eksitav. Ettepanek: Pooldame, et väljaõpe ja juhendamine viia ühtse peatüki alla ning selgitada ühe ja teise osa eesmärki. Lisaks peaksid juhendamise ja väljõppe ulatus, sisu ja kestus olema tööandja valida vastavalt ettevõtte tegevusalale. 49. 5. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse töötaja tööle asumise Mittearvestatud ja selgitatud. järgset tervisekontrolli korraldamise tähtaega. Kehtiva Eelnõuga ei kaotata ära tervisekontrolli õiguse kohaselt peab tööandja korraldama töötaja korraldamise kohustust, samuti ei koa ära tervisekontrolli esimese nelja kuu jooksul töötaja tööle kohustus korraldada töötajale eelnev asumisest arvates (TTOS-i § 131 lõike 6 esimene lause). tervisekontroll enne tööle asumist TTOS-is nimetatud juhtudel. Tervisekontrolli tähtaja Mõistame, et esimese tervisekontrolli tähtaja pikendamie pikendamine neljalt kuult kuuele kuule neljalt kuult kuuele kuule on eesmärgiga saata töötaja võtab arvesse vajadusega arvestada tervisekontrolli, kui on kindel, et töötaja on katseaja edukalt töötajatele kohalduvat katseaega (sh kui 43  läbinud ning kuna väljaspool Tallinna ja Tartut on keeruline katseaega pikendatakse) ja aega, mis kulub tervisekontrolli aega saada, siis on tegemist justkui sobivate tervisekontrolli aegade leidmiseks. puhverajaga. Me näeme, et see ei lahenda tegelikku Tööandjal on võimalik korraldada probleemi. Tervisekontrollide kättesaadavus vajab teistsugust tervisekontroll ka varem ning seda vajadust ja palju laiemat muutust. hinnata riskianalüüsis. Lisaks säilib teatud ohutegurite korral tervisekontrolli läbimise Lisaks tuleb arvestada, mis on esmase tervisekontrolli kohustus enne tööle asumust, nt kokkupuude eesmärk - kas töötaja üldse sobib antud tööd tegema või saab kantserogeensete ainetega, öötöö jm. ta tööd teha piirangutega? Kuus kuud on juba üsna pikk aeg, mil töötaja, kes tervislikel põhjustel ei tohiks antud tööd teha, Perearste ja esmatasandi tervishoidu võib omale viga teha. Katseaja eesmärk on aru saada nii puudutavad ettepanekud ei kuulu käesoleva töötaja kui ka tööandja vaatest, kas töötaja on sobiv antud eelnõu fookusesse. Sotsiaalministeeriumil tööle. Siinkohal on määrav ka töötaja tervislik seisund tööle on töös töötervishoiu arengusuundade asudes. väljatöötamine, mille raames saame neid teemasid tulevikus arutada. Ettepanek: Antud hetkel ei toeta me seda muudatust, kuna sisuliselt see tervisekontrolli kättesaadavuse probleemi ei lahenda, vaid leiame, et üle tuleks vaadata kogu tervisekontrolli protsess. Eesmärk peab olema varakult aru saada, kas töötaja on lubatud antud tööd tegema. Ettepanek on kaasata esmase tervisekontrolli korraldamisse perearstid ning väiksemate riskidega tööde puhul, nt kontoritöö, jätta ka perioodiline tervisekontroll perearstide kätte 50. Kuid lisaks on meie ettepanek vaadata üle ka tervisekontrolli tingimused enne tööle asumist. Nimelt on meil palju asutusi ja ettevõtteid, kes peaksid töötaja suunama tervisekontrolli enne tööle asumist ning neid antud muudatus ei aita. Ka siin oleks mõistlik kaasata perearste, kes viiksid selle protsessi läbi sarnaselt tervisetõendiga. Perearst saaks anda esmase hinnangu ning hiljem saab töötervishoiuarst perearsti hinnangu üle kinnitada või teha ettepanekuid töötaja tervise hoidmiseks. 44 51. 6. Eelnõu § 1 punktiga 7 kitsendatakse tööandjate ringi, Selgitatud. Eelnõu eesmärk on leevendada kellel on kohustus korraldada ettevõtte töötervishoiu mikroettevõtete koormust ja seetõttu on olukorra analüüs vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. eelnõuga kavandatud töötervishoiu tervikliku analüüsi kaotamine alla 10 Töötervishoiu olukorra analüüs on endiselt segane nii töötajaga ettevõtetele. Järgnevatel aastatel tööandja, kui ka töötervishoiuteenuse osutajate jaoks. on kavas täiendavalt analüüsida Mõistame, et kuhugi oleks vaja piir tõmmata, mitme töötajaga töötervishoiuteenuse korraldust ning ettevõttes oleks vaja analüüs koostada, kuid 10 ei tundu täiendavate muudatuste vajadust. mõistlik olevat. 10 töötajaga ettevõtte puhul on endiselt oht, et on võimalik tuvastada, millise töötajaga konkreetsed kaebused on seotud. 10 töötajaga ettevõtte puhul töötervishoiu olukorra analüüs ei anna soovitud tulemust. 3 aasta jooksul ei teki ka töötervishoiuteenuse osutajal piisavalt andmeid, et saaks mingeid järeldusi või analüüsi sellest teha. Ettepanek: Üldiselt me leiame, et töötervishoiu olukorra analüüsi mõte ei ole endiselt selge ning soovitaksime selle seadusest üldse välja võtta. Kuid mõistame, et ilmselt on seda keeruline teha, siis teeme ettepaneku tõsta töötajate arvu, millest alates on töötervishoiu olukorra analüüs vajalik, 100 peale. Tegemist peaks olema meetmega suurematele ettevõttele, millega saada terviklik ülevaade töötajate tervislikust seisundist ja ettevõtte töötervishoiu olukorrast. 52. 7. Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks Selgitatud. Eelnõu kohaselt kohustust tööandja kohustus teavitada TI-d määratud töökeskkonnaspetsialisti andmed TI-le töökeskkonnaspetsialistist. esitada pole, kuid TEIS-is jääb vastav lahendus alles ja tööandjal on võimalik ka Meie hinnangul võiks TeISis olla märgitud ettevõtte edaspidi töökeskkonnaspetsialisti andmed töökeskkonnaspetsialist ning tööandja saab vajadusel selle sinna märkida. seal ära muuta. Täna on puudu statistika töökeskkonnaspetsialistidest ning tihti ka töökeskkonnaspetsialistidele mõeldud info ei liigu nendeni, kuna kirjad jäävad tööandja postkastidesse kinni. 45  Ettepanek: Pooldame teavitamiskohustuse kaotust. Kuid töökeskkonnaspetsialisti nimi ja kontaktandmed võiksid siiski TeISis olemas olla ning teavitustöö käigus saaks tööandja enda asemel kedagi teist määrata. 53. 8. Eelnõu § 1 punktidega 14–16 muudetakse Mittearvestatud ja selgitatud. töökeskkonnavoliniku valimise ja töökeskkonnanõukogu TTOS § 12 lg 3 näeb juba täna ette, et moodustamise korda. tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd ehk Oleme nõus, et töökeskkonnavoliniku andmete esitamine konsulteerima kõikide töötajatega ka siis kui andmekogusse ei peaks olema kohustuslik, kuna nende töökeskkonnavolinik ei ole valitud. andmetega ei tehta niikuinii midagi. Tööinspektsioon ei Tööandja konsulteerib töötajate või töötajate suhtle töökeskkonnavolinikega. Samas, kui eelmisele esindajaga küsimustes, mis puudutavad punktile sarnaselt, toimuks infovahetus, sh seaduse töökeskkonna parandamise abinõude muudatused Tööinspektsiooni ja voliniku vahel, siis oleks kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning andmekogusse lisamisel vajaduspõhisus siiski olemas. töötervishoiuteenuse osutamise korraldamist, päästetööde ja esmaabi Natuke kaheldav on nõue, et töökeskkonnavoliniku valimised korraldust ning uue tehnoloogia ja uute peab korraldama, kui 10% töötajatest seda nõuavad. Reaalsus töövahendite valikut ja rakendamist. on see, et töötajad ei ole tihti teadlikud töökeskkonnavoliniku Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud rollist. Seega tõenäosus, et töötajad seda nõudma hakkavad on ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu väga väike. Selle nõude sisseviimisega peaks kaasnema ka elluviimisesse. Seda põhimõtet ei muudeta, nõue või lahendus, kuidas töötajad sellisest võimalusest üldse vähendatakse töökeskkonnavoliniku teadlikuks saaksid. valimisega seotud bürokraatiat ja soodustatakse vabatahtlikkuse alusel Tõsi on see, et töökeskkonnavoliniku nõue alates 10st koonduvat töökeskkonnavolinike ja töötajast ei ole vajalik. Pigem tuleks töötajate arvu tõsta, nt töökeskkonnast huvituvate töötajate gruppi. alates 100st töötajast. Taaskord väiksematel ja keskmistel Ettevõtted, kus volinikud on valitud ja ettevõtetel halduskoormus väheneb ning nad on sunnitud töökeskkonnanõukogu on toiminud, ei pea töötajatega konsulteerima ning kui neil on lihtsam, siis valigu sellest loobuma. Sarnast lähenemist keegi, kes töötajate eest seisab. Pigem tuleks valimiste kord kasutatakse ka töötajate usaldusisiku lasta lõdvemaks. Oluline on kandidaadi nõusolek ning seaduses5, kus usaldusisiku valimiseks võib hääletamine võib toimuda kirjalikult või kirjalikku 5 Töötajate usaldusisiku seadus, RT I, 07.01.2025, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112021018?leiaKehtiv. 46 taasesitamist võimaldavas vormis, nt tohib kasutada ettevõtte üldkoosoleku kokku kutsuda vähemalt 10% sisekommunikatsioonivahendeid (Slack, Intranet, GuavaHR tööandja töötajatest. jne), kus töötajad saavad vastata või anda reaktsiooni vastava Samuti kaotatakse töökeskkonnanõukogu kandidaadi poolt või vastu. kohustuslik liikmete arv, rõhutades seda, et töötajate ja tööandjate esindajaid peab Töökeskkonna nõukogu puhul tundub, et läheb taaskord töökeskkonnanõukogus olema võrdselt. töökeskkonna nõukogu eesmärk kaduma. Kui töökeskkonna Kuivõrd edaspidi saab nõukogu puhul kaotada ära minimaalne liikmete arv ja on töökeskkonnanõukogu moodustada ka võimalik teha 2 -liikmeline nõukogu, siis on tegemist voliniku väiksem kui 150 töötajaga ettevõte, võib ja töökeskkonnaspetsialisti (tööandja) vahelise aruteluga ja mõne väiksema ettevõtte puhul olla neli tegemist ei ole töökeskkonna nõukoguga. Töökeskkonna liiget liiga koormav. Töökeskkonnanõukogu nõukogu peaks olema moodustatud suuremates ettevõtetes, saab otsustada ise oma liikmete arvu kus on palju töötajaid ja üksusi, kus on vaja arutada ettevõtte olenevalt töökeskkonnast ja tööohutusalase olukorra suuremat pilti ning võtta vastu töökeskkonnanõukogus kerkivatest otsuseid, mis omavad laiemat mõju ettevõtte ohutusalasele küsimustest. olukorrale - kus otsustatakse suuremaid ohutusalaseid projekte ja tegevusi jne. Taaskord ei kujuta ette, kuidas tööatajad peaksid teadlikuks saama, et selline organ nagu töökeskkonna nõukogu on olemas ja et meil peaks seda vaja olema. Pigem kaotada siis see nõue täielikult ning see käiks taaskord kaasas nõudega, kus tööandja on kohustatud töötajatega konsulteerima ning üheks võimaluseks suuremates ettevõtetes on moodustada nõukogu. Ettepanek: ● Tõsta töökeskkonnavoliniku valimise kohustus alates 100 töötajaga ettevõttes ● Lõdvendada töökeskkonnavoliniku valimise korraldust ja nõudeid ● Kaotada ära punkt minimaalselt 2h töökeskkonnavoliniku tööks ette nähtud aja andmist. Asendada - tööandja ja töökeskkonnavolinik lepivad kokku voliniku töö korraldusest 47  ning voliniku kohustuste täitmise ajaks tuleb säilitada keskmine töötasu. ● Töökeskkonnanõukogu moodustamise osas jätta seadus samaks 54. 9. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse TTOS-i §-dega 276 Selgitatud. Eelnõust on vastav muudatus ja 277, sätestades uue väärteokoosseisu ning võimaldades välja jäetud. TI-l kasutada väärteomenetluses lühimenetlust. Töötaja trahvimisest: Siin on oht, et siiski hakkab tööandja enda vastutust vähendama ning kuna eelnõu muudatusettepanekutes on kirjas, et enne tööinspektor veendub, et tööandja on enda poolt kõik vajaliku teinud, siis lisab see justkui halduskoormuse Tööinspektsioonile. Tööandjal on õigus töötajaga, kes rikub ohutusnõudeid, sh ei kanna ette nähtud isikuvahendeid, lõpetada tööleping või määrata leppetrahv. Ehk täna on võimalused tööandjal töötajat mõjutada, sh eelnevalt veendudes, et tema poolt kõik vajalik on tehtud. Iseasi on see, kui palju neid võimalusi kasutatakse ning kas peaks tööandjat julgustama neid meetmeid rohkem kasutama. Teisalt annaks töötaja trahvimine Tööinspektsiooni poolt võimaluse töötajale rohkem vastust panna. Ettepanek: Üldiselt pooldame töötajale vastutuse lisamist, kuid see võiks laieneda üldiselt ohutusnõuete rikkumisele, mitte ainult isikukaitsevahendite mittekandmisele. 55. 10. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 Mittearvestatud ja selgitatud. Eelnõu „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ § 2 eesmärk on halduskoormuse vähendamine. lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. Oluline on, et tööandja mõtleks ettevõtte siseselt läbi, kuidas on tagatud töötajate Isikukaitsevahendi registreerimisega nii tööandja kui ka sobivad isikukaitsevahendid ja kuidas töötaja võtavad vastutuse ning vaidluse korral on tööandja ja ka töötaja saavad vajadusel dokumenteeritud tõestus olemas. Taaskord on vaja tegeleda tõendada, et isikukaitsevahendid on rohkem teavitustööga, sh et tööandja ei pea registreerima igat väljastatud ja töötajad neid ka kasutavad. 48  kindapaari, vaid registreerimise mõte on eelkõige, et töötaja kinnitab isikukaitsevahendite kandmise kohustuse teadlikkusest ning kinnitab, et on vajalikud isikukaitsevahendid kätte saanud. Tööandja annab registreerimisega kinnitab, et tema on väljastanud isikukaitsevahendid töötajale ning selgitanud nende kasutamist, hooldamist, vahetamist jne. Kui töötaja trahvimine isikukaitsevahendi mittekandmise eest jääb jõusse, siis mille põhjal tööinspektor veendub, et töötajale oli väljastatud isikukaitsevahend ning millal ja mis tingimustel tuleb neid kanda? Ettepanek: Ei poolda antud nõude kaotamist, kuna sellega kaotab tööandja võimaluse ennast vaidluse korral kaitsta. 56. Eesti Kaubandus- 1. Joobeseisundi kontrolli õiguse laiendamine Arvestatud. Tööandjal tekib eelnõuga Tööstuskoda Eelnõu § 1 p 5 näeb ette, et „töötaja alkoholi-, narkootilises tehtavate muudatuste kohaselt õigus või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Kui või toksilises joobes või psühhotroopse aine töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika mõju all olemist ainult juhul, kui tööandjal valitsemist, ei pea tööandjal töötaja kontrollimiseks olema on selleks põhjendatud kahtlus. Näiteks põhjendatud kahtlust“. juhul, kui töötaja tuleb tööle joobele Toetame plaanitavat muudatust, mis annab tööandjale õiguse viitavate tunnustega, nagu ebastabiilne töödelda terviseandmeid joobeseisundi tuvastamiseks. kõnnak, häiritud kõne, mida töötajal Leiame aga, et selle õiguse efektiivsuse ja ennetava rolli tavapäraselt ei esine, vms, ja mille tõttu tagamiseks tuleks tööandjale anda võimalus teostada tööandjal tekib kahtlus, et töötaja on joobes joobeseisundi kontrolli mitte ainult põhjendatud kahtluse ja seab seetõttu ohtu nii ennast kui ka teisi korral, vaid ka muul põhjendatud juhul, näiteks rutiinsete või töötajaid. Juhul kui töötaja töö osa on pisteliste kontrollidena. Rutiinne ja pisteline kontroll aitab valitseda suurema ohu allikat või viibida luua ennetava ohutuskultuuri. sellises keskkonnas, võib tööandja töötajat Eelnõu praegune sõnastus reguleerib kontrolli õiguslikku kontrollida ka ilma kahtluseta. Seega tuleb alust (põhjendatud kahtlus/ suurem oht), kuid ei anna selget eristada olukordi, kus on vajalik õiguslikku alust kontrolli teostamise meetodite valikule ja põhjendatud kahtluse olemasolu ja kus seda rakendamisele. Ohutuse tagamiseks on vajalik teostada ei ole vaja. Näiteks ei ole põhjendatud 49 kontrolle ka automaatsete ja manuaalsete meetodite abil. pistelised kontrollid kehtestada Automaatsete kontrollide all peame silmas näiteks fikseeritud raamatumüüjate poes. alkolukkusid sissepääsudes, seadmete käivitamisel või Tööandjale sätestatakse kohustus kehtestada kriitilistele töökohtadele sisenemisel. Manuaalsete töökeskkonnas töökorralduse sisekorra kontrollide all peame silmas töötajate poolt teostatavaid reeglite alusel kindel kord, kuidas toimub puhumiskontrolle. Eelnõu peaks selgelt sätestama, et töökohal joobe tuvastamine ning kohustus tööandjal on õigus ise valida ja rakendada kõige tutvustada nimetatud kord töötaja(te)le. efektiivsemaid, sealhulgas tehnoloogilisi lahendusi Joobe kontrollimise kord peab minimaalselt (automaatne kontroll), et tagada pidev joobeseisundi kontroll sisaldama: ja ennetus. Praegune eelnõu sõnastus ei pruugi automaatsete  joobe kontrollimise protseduuri kontrollmeetodite rakendamiseks anda piisavat õigusselgust. kirjeldust (nt mida millega Lisaks ei anna eelnõu tööandjale piisavat õiguslikku alust mõõdetakse ja kuidas); kontrollida alltöövõtjate ja lepingupartnerite töötajaid, kes  mida loetakse positiivseks leiuks ja tegutsevad näiteks suurema ohu allikatega seotud kuidas seda menetletakse (mis territooriumil. See raskendab või muudab võimatuks ühtse tagajärjed kaasnevad joobe ennetava kontrolli tagamise kogu tööpiirkonnas. tuvastamisega);  töötaja õigused (töötajale peab Kaubanduskoja ettepanek: olema selge, millistel juhtudel ja mis Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 p 5 sõnastust põhjusel kontrollitakse joovet; järgnevalt: „(3) Töötaja alkoholi-, narkootilises või võimalus teha kordusproov, toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist keeldumise õigus ja selle tagajärg); võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral.  tulemuse vaidlustamise õigus. Kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika Automaatkontrollid nt suurema ohuallikaga valitsemist või kui isik viibib suurema ohu allikaga samal seotud töökeskkondades on eelnõu raames territooriumil või suurõnnetuse ohuga ettevõtte võimalikud, kuid oluline on pidada silmas territooriumil või ohualas, ei pea tööandjal joobe mõõtmise vajalikkust ja kontrollimiseks olema põhjendatud kahtlust.“ proportsionaalsust sõltuvalt töökeskkonnast, Lisaks palume eelnõu seletuskirjas täpsustada, et kus töötatakse. suurema ohu allika valitsemisega seotud tööandjatel on joobeseisundi kontrolli teostamisel õigus kasutada nii Lisaks, tööandja kohustus tagada automaatseid (nt alkolukud) kui ka manuaalseid töötervishoid ja tööohutus kehtib igas tööga meetodeid, sealhulgas korraldada pistelisi kontrolle. See seotud olukorras. See tähendab, et vastavalt tagab meetodi valiku paindlikkuse. TTOS § 12 lõigetele 4 jj kooskõlastavad samas töökeskkonnas töötavad tööandjad ja 50  teenuseosutajad ohutusmeetmed. Seega saavad juba kehtiva õiguse alusel samas töökeskkonnas töötavad tööandjad leppida kokku ühistes ohutusmeetmetes ja rakendada neid. See tähendab, et kui ettevõtte A, kehtestab sisekorra alusel töötajate joobe kontrollimise korra, kus töökeskkonnas töötavad lisaks partnerettevõte B töötajad ning teenuseosutaja C, siis ettevõtte A võib kontrollida ka B ja C töötajaid ohutuse tagamise eesmärgil. Seejuures peavad sellised meetmed olema varasemalt tutvustatud B ja C töötajatele ning ettevõtte A saab vaid kontrollida töötajate joovet, informeerida tööandjat ning vajadusel kõrvaldada töötaja töökeskkonnast (sh B ja C töötajad), joove tuvastamisega seotud õiguslikud tagajärjed töösuhtele saab rakendada vaid töötaja tööandja. Selguse huvides on lisatud eelnõusse vastav sõnastus. 57. 2. Täiendavad ettepanekud töötervishoiu ja Mittearvestatud ja selgitatud. Perearste ja tööohutuse seaduse muutmiseks esmatasandi tervishoidu puudutavad ettepanekud ei kuulu käesoleva eelnõu 2.1. Töötervishoiuteenuse osutamine perearstide poolt fookusesse. Sotsiaalministeeriumil on töös Kaubanduskoda juhib tähelepanu jätkuvale ja pikaajalisele töötervishoiu arengusuundade töötervishoiuarstide puudusele Eestis, mis on toonud kaasa väljatöötamine, mille raames saame neid töötervishoiuteenuse halva kättesaadavuse ja kõrge hinna. See teemasid tulevikus arutada. probleem asetab eriti ebasoodsasse olukorda väikestes piirkondades tegutsevad ettevõtjad ja vähendab teenuse sisulist väärtust madala riskiga töökohtadel. Et tagada, et kõik töötajad saaksid käia vajalikus tervisekontrollis ning kõik tööandjad suudaksid seda oma 51 töötajatele pakkuda, teeme ettepaneku muuta TTOS-i selliselt, et tööandjal oleks võimalik, juhul kui töökeskkonna ohutegurid on n-ö lihtsamad (näiteks kontoritöötajate puhul), saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde (tavapärase külastuse raames). Rõhutame, et meie ettepanek on anda perearstidele võimalus pakkuda tervisekontrolli läbiviimise teenust, see ei oleks neile kohustuslik. Sellisel juhul ei peaks tööandja iga kord pöörduma teenuse saamiseks töötervishoiuarsti poole. Selline võimalus võiks olla eelkõige siis, kui tegemist on kontoritöötajaga ja töökoha riskitegurid on väikesemad ning ettenähtavad. See, kas perearsti kontrollist piisab või vajab töötaja põhjalikumat teenust, peaks selguma riskianalüüsist. Olukorras, kus tegemist on kontoritööga ja töökeskkonnas on kontoritööle iseloomulikud tüüpilised, väiksemad riskitegurid, peaks ka perearst olema võimeline eelnimetatud tegevusi läbi viima ning töötajatele vastavaid soovitusi jagama, teades samas ka töötaja varasemat terviseajalugu ja käitumist. Juhul, kui selgub, et töötaja vajab põhjalikumaid analüüse (nt põhjalikumat silmakontrolli vm), siis saab perearst suunata töötaja töötervishoiuarsti poole või mõne teise eriarsti juurde. Tervisekontrolli läbimine perearsti juures on mõistlik, kuna perearst on kursis patsiendi haiguslooga ning teab konkreetset patsienti paremini kui töötervishoiuarst, kes näeb patsienti esimest korda. Muuhulgas võib inimesel olla ka perearstiga usalduslikum suhe kui töötervishoiuarstiga. Lisaks on oluline rõhutada, et näiteks vananeva töötajaskonnaga töökohas võivad olla niigi mitmed inimesed perearsti jälgimise all ning seega ei ole tööandja vaatest mõistlik inimest veel eraldi töötervishoiuarsti juurde saata, kui on olemas regulaarne perearstlik kontroll ning seda teeb arst, kes teab inimese tausta ning oskab hinnata, kuidas võib inimese tervis muutuda ajas. 52  Seega on hetkel teatud juhtudel perearst ja töötervishoiuarst justkui üksteist dubleerivad süsteemid, mis lisandväärtust ei loo kuid mille tulemusel suurenevad asjatult tööandja kulud. Seejuures tuleb arvestada ka asjaolu, et kui töötervishoiuarstidele suunatud kulu väheneb, vabaneb tööandjatel ressurss, mille nad saaksid suunata ennetavatesse meetmetesse, nagu spordi toetamine jms. Lisaks eelnevale on oluline veel välja tuua, et juhul kui töötervishoiuarst midagi töötaja tervise juures avastab, siis tegelikult hakkab antud murega edasi tegelema igal juhul perearst, kes teeb vajalikud uuringud uuesti ja vajadusel suunab inimese edasi eriarsti juurde. Seega on oluline mõista, et töötervishoiuarst ja perearst oma tegevusega hetkel dubleerivad üksteist, suurendades nii koormust kui ka kulu. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku muuta TTOS-i selliselt, et tööandjal oleks võimalik, juhul kui töökeskkonna ohutegurid on n- ö lihtsamad (näiteks kontoritöötajate puhul), saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde (tavapärase külastuse raames). 58. 2.2. Tervisekontroll Mittearvestatud ja selgitatud. Töötaja Hetkel peavad tööandjad TTOS § 131lg 6 alusel teostama tervisekontroll peab lähtuma töökeskkonna tervisekontrolli kõikidele töötajatele 4 kuu jooksul alates riskianalüüsist. Kuivõrd ettevõtete tööle asumisest ning erisusi ei ole selle kohta, kas töötaja töökeskkonnad on erinevad, on oluline, et töötab osakoormusega ning kas tegemist on tema iga tööandja hindaks riskianalüüsis ka põhitöökohaga või mitte. tervisekontrolli korraldamise vajalikkust ja Juhul kui töötaja töötab mitmes töökohas, siis peab ka see korraldaks vajadusel töötajate tööandja saatma töötaja tervisekontrolli, kus ta põhikohaga ei tervisekontrolli lähtuvad töötajale tööta. Selline kohustus on aga tööandjale ebamõistlik, mõjuvatest ohuteguritest, sh ka siis, kui ebavajalik ja kulukas, kui tegelikult võiks töötaja töötaja töötab osakoormusega. tervisekontroll olla kaetud näiteks põhitöökohas tehtud TTOS § 131 lg 6 võimaldab loobuda tervisekontrolliga või perearsti juures teostatud esmasest tervisekontrollist, kui töötaja on tervisekontrolliga. Tegemist on dubleeriva ning koormava vahetult enne (6 kuu jooksul) läbinud 53  kohustusega, kus erinevad tööandjad peavad näiteks erinevate samade ohutegurite suhtes tervisekontrolli ohtudega tööde puhul mõlemad töötaja tervisekontrolli teise tööandja juures. saatma. Luues süsteemi, kus töötaja terviseandmed on digiloos olemas ning tööandjal on nendega võimalus tutvuda enne töötaja tööle asumist, siis aitaks see tagada töötaja hea tervise, kuid samal ajal vähendaks tööandjate ebavajalikku kohustust saata töötajaid asjatult tervisekontrolli. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku, et tööandja ei pea ega ole kohustatud saatma töötajat töötervishoiuarsti juurde tervisekontrolli, kui töötaja töötab põhitöökohaga mõnes teises ettevõttes. 59. 2.3. Riskianalüüs Mittearvestatud ja selgitatud. TTOS § 13 lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud Riskianalüüsi koostamise kohtustus tuleneb korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. Riskianalüüsi EL töötervishoiu ja tööohutuse direktiivist eesmärk on leida üles kõik töökeskkonnas olevad ohud ja (89/391) ja seda ei saa ära kaotada sõltumata anda neile hinnang. ettevõtte suurusest, tegevusvaldkonnast või Riskianalüüsi koostamine võib olla eriti mikro- ja riski tasemest. väikeettevõtetele ning näiteks alustavatele ettevõtetele Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas keeruline ning kulukas, kuna tegemist on keerulise ning on loodud ettevõtetele riskianalüüsi mahuka tööga. Kuigi Tööinspektsiooni poolt on väljatöötatud koostamise töövahend, mille veebipõhine riskianalüüsi keskkond/lahendus, siis on see edasiarendamise ja kasutajamugavuse siiski ettevõtete jaoks keeruline, kuna näidis ei arvesta näiteks parandamise võimalusi analüüsitakse mikro- või väikeettevõtete ega lihtsate madala riskiga jooksvalt. kontoritööde eripärasid. Seega nõuab praegune riskianalüüs kõigilt ettevõtetelt samaväärset hindamist ning kui riskianalüüs ei arvesta tegeliku ettevõtte olemusega, siis muutub kogu riskide hindamine sisuliselt asjatuks. Kuna praegune riskihindamise mudel hõlmab palju üleliigseid nõudmisi, siis ei võta paljud ettevõtted seda ka tõsiselt. Tänasel kujul riskianalüüs ei arvesta erinevate ettevõtete olemuse ja vajadustega ning seega tuleks tänasel kujul olev 54  riskianalüüs ära kaotada vähemalt madala riskiga töökeskkondade puhul. Oluline on leida lahendus, mille tulemusel oleks kõikidel ettevõtetel riskianalüüsist päriselt kasu, mitte et ettevõtted teeksid seda pelgalt seetõttu, et seaduses on nõutud. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku, et madala riskiga töökohtade puhul (näiteks kontoritöö) puhul kaoks hetkel kehtiv riskianalüüsi nõue ning selle asemel tuleks ettevõtjatele teatud nimekiri kohustustest, mida tööandja peab ohutuse tagamiseks töökeskkonnas tegema ning vajadusel ka kinnitama, et ta on need nõuded täitnud. Suuremate riskidega töökeskkonna puhul leiame, et riskianalüüsi nõue peab säilima, kuid Tööinspektsiooni iseteeninduse keskkonnas olev riskianalüüs peaks olema lihtsustatud ning see peaks arvestama konkreetse sektori spetsiifikat, et ettevõtetel oleks riskianalüüsist ka konkreetne kasu. 60. 2.4. Riskianalüüs kodukontori puhul Selgitatud. 2022.a jõustusid TTOS Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja, kellel on vähemalt üks muudatused, millega täpsustati tööandja töölepinguline töötaja, koostama töökeskkonna riskianalüüsi kohustusi kaugtöö korral. Tööandja peab töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku kajastama töö iseloomust tulenevad taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. Eelnõu võimalikud riskid töökeskkonna § 1 p 11 muudatuse kohaselt ei ole tööandjad, kelle ettevõttes riskianalüüsis ning kaugtöö erisusi töötab alla kümne töötaja, kohustatud enam riskianalüüsi arvestades rakendama abinõusid töötaja töökeskkonna andmekogus koostama või seda sinna esitama, terviseriskide vältimiseks või kuid soovi korral on neil jätkuvalt see võimalus ja õigus. vähendamiseks. Riskianalüüsi koostamise Samas peab siiski tööandja ka kaugtööd tegevate töötajate kohtustus tuleneb direktiivist, mis ei tee korral koostama töökeskkonna riskianalüüsi. Praktikas on erisusi olenevalt töötamise asukohast. Küll tööandjal võimatu vastutada töötaja kodus oleva aga ei näe TTOS eraldi ette kaugtöötamise töökeskkonna eest, sest tööandjal puudub kontroll töötaja riskianalüüsi, vaid tööandja saab ettevõtte töökeskkonna üle. Töötaja peab vastutama kodukontoris olemasolevasse riskianalüüsi hõlmata ka toimuva eest ise. Seda muidugi eeldusel, et töötaja ja tööandja kaugtööga seonduvad võimalikud riskid. 55  vahel on sõlmitud kaugtöö tegemise kokkulepe, mis sätestab omavahelised reeglid kaugtöö tegemiseks. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku, et riskianalüüs ei peaks sisaldama kodukontoris töötamist, kuna tegelikult ei saa tööandja vastutada töötaja eest koduses keskkonnas. Lisaks juhul kui ettevõtte töötajad on kõik kaugtööga töötajad ja puudub füüsiline töökoht, siis ei peaks riskianalüüsi ettevõttelt üldse nõudma ning piirduda võiks mõne olulisema küsimusega, millest nähtub, kas täiendav riskianalüüs on vajalik või mitte. 61. 2.5. Riskianalüüs ühte kontserni kuuluvate ettevõtete Selgitatud. Kehtiv TTOS kohaselt ei ole puhul välistatud ühise riskianalüüsi koostamine TTOS § 13 lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud ühte kontserni kuuluvate ettevõtete puhul korraldama töökeskkonna riskianalüüsi. Eelnõu § 1 p 11 juhul kui töökeskkonna riskid ja nende muudatuse kohaselt ei ole tööandjad, kelle ettevõttes töötab maandamiseks rakendatavad meetmed on alla kümne töötaja, kohustatud enam riskianalüüsi samad. TTOS muutmine ei ole vajalik. töökeskkonna andmekogus koostama või seda sinna esitama, kuid soovi korral on neil jätkuvalt see võimalus ja õigus. Juhul kui näiteks ühe kontserni ettevõtted tegutsevad samas asukohas/hoones ning kus töötajad tööavad samas asukohas/hoones, peavad hetkel tööandjad koostama siiski eraldi riskianalüüsid. See on ettevõtete jaoks sellisel juhul asjatu koormus, kuna tegelikult võiksid ettevõtted teha ainult ühise riskianalüüsi, kuna kõik töötingimused ning ohud on samad. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku, et ühte kontserni kuuluvad ettevõtted, mis füüsiliselt asuvad samal pinnal ning kus töötajad töötavad samal pinnal, saaksid kasutada sama riskianalüüsi, kuna sellisel juhul on töökeskkonna 56  ohutegurid samad ning topelt riskianalüüsi koostamine on tööandjale koormav ning ebamõistlik. 62. 2.6. Töökeskkonnanõukogu liikmed Mittearvestatud ja selgitatud. Töökeskkonnanõukogu liikmetele peab kehtiva TTOS § 181 Töökeskkonnanõukogu liikmete koolitus on kohaselt tööandja korraldama tema kohustuste täitmiseks vajalik, et tagada nende liikmete pädevus vajaliku koolituse. Lisaks tuleb teatud tingimustel korraldada tööohutuse teemadega tegelemisel. ka täiendkoolitus. Sõltumata töökeskkonnanõukogu liikme Leiame, et koolitusnõuete imperatiivsus tuleks üle vaadata, ametipositsioonist on oluline koolituse sest seadusest tulenevate koolitusnõuete tõttu võib ettevõtte läbimine. Täienduskoolituse sisu ja mahu on töökeskkonnanõukogu kaotada tähtsaid inimesi, kes mingil võimalik tööandjal otsustada lähtuvalt põhjusel ei saa või ei soovi koolitusel osaleda. Leiame, et vajadustest. vajalik on leevendada seaduses töökeskkonnanõukogu liikmete koolitusnõudeid, et töökeskkonnanõukogu töös saaksid osaleda ka kõrgetel ametikohtadel töötajad, kelle ametipositsioon ning töökohustuste hulk ei pruugi võimaldada praeguses mahus koolitustel osalemist. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku täiendada TTOS § 181 lg-t 1 teise lausega: "Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele tema kohustuste täitmiseks vajaliku koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates. Tööandjal on õigus otsustada, kas koolitus viiakse läbi määrusega ettenähtud mahus või viiakse see vajadusel läbi lühendatud või sisuliselt kohandatud vormis, arvestades töökeskkonnanõukogu liikme seniseid teadmisi ja kogemusi tööohutuse valdkonnas ning nõukogu töö spetsiifikat." 63. 2.7. Tööõnnetuse uurimine ja registreerimine Selgitatud. Kehtiva TTOS § 24 lg 1 TTOS § 24 lg 1 kohaselt uurib tööandja kõiki tööõnnetusi ja kohaselt peab tööandja uurima kõiki kutsehaigestumisi. tööõnnetusi, samas § 24 lg 41 kohaselt tuleb uurimise tulemuste kohta koostada raport ja 57  Töökeskkonnas juhtub ka pisikesi õnnetusi (näiteks esitada tööinspektsioonile vaid juhul, kui pindmised haavad, põrutused ehk õnnetused, mis ei vaja tööõnnetus on lõppenud ajutise arstiabi ning mis ei tekita ajutist ega püsivat töövõimetust ja töövõimetuse või surmaga. Kergete kvalifitseeruvad väheolulisteks), mis ei ole alati seotud tööõnnetuste puhul, mis ei lõppenud töötaja tööandja ning töökeskkonnaga, vaid on põhjustatud hoopis ajutise töövõimetusega, saab tööandja töötaja enda lohakusest. Ka sellistel juhtudel tuleb seadusest otsustada uurimise viisi ja lähtudes juhtumit dokumenteerida, kuid selline nõue on liiga dokumenteerimise üle, oluline on, et bürokraatlik ning koormav. tööandja fikseeriks kõik juhtunud Ettevõtete vaatest on oluline, et väiksemaid õnnetusi tööõnnetused, selgitaks välja nende (pindmised haavad jms) saaks dokumenteerida põhjused ja rakendaks meetmeid sarnaste ettevõttesiseselt, lihtsustatud digiraportiga või neid ei peaks juhtumite ennetamiseks. üldse dokumenteerima. Kuna pisivigastused võivad olla hoopis seotud töötaja hooletusega ning need ei too kaasa suuremaid tagajärgi, siis on dokumenteerimise kohustus ettevõtete jaoks asjatu bürokraatia. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku, et pisikeste õnnetuste (näiteks pindmised haavad, mis ei vaja arstiabi ning mis ei tekita ajutist ega püsivat töövõimetust) raporteerimine oleks lihtsustatud. Ettevõtete vaatest on oluline, et väiksemaid õnnetusi (pindmised haavad jms) saaks dokumenteerida ettevõttesiseselt, lihtsustatud digiraportiga või neid ei peaks üldse dokumenteerima. 64. 2.8. Ohtlike kemikaalide väljaõpe Mittearvestatud ja selgitatud. Ka väike Määrus „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kogus kemikaali võib mõjuda töötajate kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning tervisele väga kahjulikult, mistõttu ei saa töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ sätestab § 1 välistada juhendamist ja väljaõpet ainult lg 2 p-s 1, milliste kemikaalide kasutamisel määrust seetõttu, et kemikaali kasutatakse töötaja rakendatakse. Sama sätte p-s 2 on kirjas, et määrus rakendub poolt väga väikeses koguses. Vabariigi ka siis, kui töökohal kasutatakse kemikaale, mis ei ole Valitsuse 20.03.2001.a. määruse nr 105 ohtlikud punktis 1 nimetatud kriteeriumide kohaselt, kuid mis "Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate oma füüsikaliste, keemiliste või toksiliste omaduste ja materjalide kasutamise töötervishoiu ja 58  töökohas kasutamise või esinemise viisi tõttu võivad ohustada tööohutuse nõuded ning töökeskkonna töötajate ohutust ja tervist, kaasa arvatud keemilised keemiliste ohutegurite piirnormid" § 2 lg ohutegurid, millele on kehtestatud piirnormid vastavalt 3(1) kohaselt ei ole tööandja kohustatud määruse lisale. hankima tarnijalt ohutuskaarte, kui üldsusele Soovime välja tuua, et määruses sätestatud nõuded peaksid pakutavad või müüdavad ohtlikud kehtima nendel töökohtadel, kus kasutatakse kemikaale kemikaalid on varustatud piisava teabega, ohtlikes või olulistes kogustes, mis väljuvad tavapärase nt mille alusel on tööandjal võimalik koduse kasutuse raamest. See on oluline, kuna inimesed rakendada asjakohaseid meetmeid tervise, puutuvad olmekeemiaga kokku ka kodustes tingimustes ning ohutuse ja keskkonna kaitseks. St kui seega ei peaks olmekeemia või väikeses koguses keemia olmekeemia asub töökeskkonnas ja see on kohta määruses sätestatud nõuded rakenduma. Näiteks, kui varustatud piisavad teabega, siis ei pea koristaja kasutab väikeses koguses piiritust, liime ja lakke, siis tööandja hankima kemikaali ohutuskaarti ja peaks piisama sellest, mis toote pudelil ohutuse kohta kirjas seda töötajatele tutvustama, kuivõrd kõik on. Kui aga töötaja töötab värvimistöökojas, kus neid vajalik teave on esitatud kemikaali pakendil. kemikaale kasutatakse oluliselt suuremas koguses ja lahtisena, siis on igati oluline rakendada määruses sätestatud nõudeid. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku, et ohtlike kemikaalide teavitamise ning väljaõppe kohustus ei peaks rakenduma juhul, kui töötaja kasutab töö käigus olmekeemiat või keemiat väga väikestes kogustes. Sellisel juhul leiame, et peaks piisama tootel olevast ohutusjuhendist. 65. 2.9. Esmaabikoolituse väline tunnustamine Selgitatud. Kehtiv õigus lubab arvestada Kehtiv seadus ei võimalda väliste sertifikaatide tunnustamist varasemalt läbitud esmaabikoolitusi, kui esmaabikoolituste puhul. Näiteks kui töötajal on juba kehtiv need vastavad TTOS-i alusel kehtestatud esmaabitunnistus (näiteks saadud mõnest muust määruses toodud nõuetele. Tervise- ja akrediteeritud koolitusest, nagu autokool või vabatahtlik tööministri 22. novembri määruse nr 50 koolitus), ei tohiks tööandjat kohustada maksma „Töökeskkonnavoliniku, korduskoolituste eest, kuid hetkel peab tööandja seda tegema, töökeskkonnanõukogu liikme ja sest seadus ei võimalda teisi sertifikaate tunnustada. esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses“ § 3 lg 4 59  Kaubanduskoja ettepanek: kohaselt ei pea esmaabiandja koolitust Teeme ettepaneku kehtestada seaduses võimalus väliste läbima, kui ta on samaväärse koolituse sertifikaatide tunnustamiseks esmaabikoolituste puhul. läbinud kuni kolm aastat enne esmaabiandjaks määramist. Esmaabiandja ei pea esmaabiandja täienduskoolitust läbima, kui ta on samaväärse koolituse läbinud kuni kolme aasta jooksul pärast eelmist esmaabiandja koolitust. 66. Andmekaitse Eelnõu § 5 punktiga 5 täiendatakse paragrahvi 13 lõigetega 3 Arvestatud. Eelnõus sätestatakse tööandja Inspektsioon ja 4, mis loovad tööandjale võimaluse kontrollida töötaja kohustus kehtestada töökeskkonnas alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või töökorralduse sisekorra reeglite alusel psühhotroopse aine mõju all olemist. kindel kord, kuidas toimub töökohal joobe tuvastamine ning kohustus tutvustada Töötajate joobe kontrollimise näol on tegemist põhiõiguste nimetatud kord töötaja(te)le. Joobe riivega, kuna see võimaldab teha järeldusi inimese tervisliku kontrollimise kord peab minimaalselt seisundi kohta. Lisaks võib see mõjutada ka inimese sisaldama: eneseteostuse võimalusi, kui seadmega tuvastatud joobe tõttu  joobe kontrollimise protseduuri otsustatakse näiteks inimesega töösuhe lõpetada. Mida kirjeldust (nt mida millega intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab mõõdetakse ja kuidas); olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning  mida loetakse positiivseks leiuks ja seda täpsemad ka menetlusnormid. Isikuandmete kaitse kuidas seda menetletakse (mis üldmäärus (IKÜM) art 9 lg 2 p b näeb ette, et eriliiki (sh tagajärjed kaasnevad joobe terviseandmete) isikuandmete töötlemise keeld ei kehti, kui tuvastamisega); töötlemine on vajalik seoses vastutava töötleja või  töötaja õigused (töötajale peab andmesubjekti tööõigusest ning sotsiaalkindlustuse ja olema selge, millistel juhtudel ja mis sotsiaalkaitse valdkonna õigusest tulenevate kohustuste ja põhjusel kontrollitakse joovet; eriõigustega niivõrd, kuivõrd see on lubatud liidu või võimalus teha kordusproov, liikmesriigi õigusega või liikmesriigi õiguse kohase keeldumise õigus ja selle tagajärg); kollektiivlepinguga, millega kehtestatakse asjakohased  tulemuse vaidlustamise õigus. kaitsemeetmed andmesubjekti põhiõiguste ja huvide kaitseks. Seletuskirjas on öeldud, et eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on luua sätted, mis võimaldavad tööandjal põhjendatud kahtluse korral kontrollida töötaja joovet ning töödelda selleks vajalikke terviseandmeid, 60  tagades samal ajal töötaja õiguste kaitse. Samas ei näe säte ette ühtegi IKÜM art 9 lg 2 p-s b mainitud kaitsemeedet isiku õiguste osas. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et tööandja peab kehtestama korra töötaja õiguste kaitseks. Näiteks joobe tuvastamisel peab töötajale tutvustama tema õigusi-õigust vaidlustada kontrolli tulemust, õigust kordustestile, õigust teada toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest ja millised tagajärjed keeldumisega kaasnevad jne. Seletuskirjal aga ei ole õigust loovat funktsiooni ehk seletuskirjaga ei saa tööandjat kohustada vastavat korda looma ega rakendama. AKI hinnangul võiks õiguste teostamise kord olla reguleeritud seaduse tasandil (näiteks nagu korrakaitse seaduse regulatsioon joobeseisundi kontrolli osas). Juhul, kui seadusandja leiab, et ühtset regulatsiooni seaduse tasandil ei ole võimalik kehtestada ja soovib jätta tööandjale otsustusruumi, tuleb selgesõnaline tööandja kohustus kehtestada kord töötaja õiguste kaitseks siiski seadusesse kirja panna. 67. Lisaks juhime siinkohal tähelepanu ka sellele, et tööandjale Arvestatud. Lisaks eelmises lahtris kui isikuandmete vastutavale töötlejale kehtivad kõik IKÜM- kirjeldatule sätestatakse eelnõus ka andmete is sätestatud vastutava töötleja kohustused sõltumata sellest, säilitamise tähtaeg. Tööandja säilitab joobe kas need on siseriikliku õigusaktiga kehtestatud või mitte, sh mõõtmise tulemusi sarnaselt nagu ka kõik IKÜM-i art 5 tulenevad andmetöötluse põhimõtted (nt töötervishoiuteenuse raames läbipaistvus, õiglus, andmete säilitamise piirang). tervisekontrollide andmeid kuni kolm aastat mõõtmisest alates. Kolm aastat annab Eelnõu seletuskirjas on eksitavalt märgitud, et tööandja võib võimaluse kaitsta samuti nii tööandja kui ka töökorralduse sisekorra reeglite alusel kehtestada kindla töötaja õigusi juhul, kui tekivad vaidlused korra, kuidas toimub joobe tuvastamine, mis vahenditega, selle üle, kas vara kahjustamisel oli töötaja kuidas positiivset tulemust menetletakse ja kui kaua andmeid joobes või kas tervisekahjuga lõppenud säilitatakse. AKI rõhutab, et loetletud reeglite paika panemine õnnetuse põhjus võis olla joove. Samuti ei ole soovituslik, vaid kohustuslik, kui tööandja soovib peab tööandja arvestama, et positiivse leiu joovet kontrollida tagades IKÜM-i viidatud põhimõtete korral on vaja tulemus protokollida, lisades 61  järgimise ning seega ei ole seletuskirjas sõna „võib“ muuhulgas kuupäev, kellaaeg, töötaja nimi, kasutamine IKÜM-iga kooskõlas. Palume muuta eelnõu keda kontrolliti, indikaatorvahendi tüüp ja seletuskirja sõnastuse selliselt, et see ei tekitaks vastutaval selle näit jms, mis on asjakohane ning hoiab töötlejal ekslikult muljet, et joobeseisundiga seotud ära valearusaamad või ebatäpsused hilisema isikuandmete töötlemise korra kehtestamine on vabatahtlik. vaidluse korral. 68. Tööinspektsioon Eelnõu seletuskirja sissejuhatusest selgub, et eelnõu eesmärkSelgitame. Praktikas on vähelevinud on ajakohastada töötervishoiu ja tööohutuse seadust (edaspidiolukorrad, kus OÜ ainus osanik ja juhatuse TTOS), vähendada tööandjate ja TI halduskoormust ning liige vormistab ennast ametlikult ka tõhustada TI järelevalvet. Kahtlemata on sellise eesmärgi ettevõtte ainsaks töötajaks. Selleks, et püstitus ning TTOS-i regulatsiooni ülevaatamine selle soodustada ametlike töösuhete tekkimist, saavutamiseks põhjendatud ja vajalik, kuid TI hinnangul ei vähendatakse selliste ettevõtete aita kõik kavandatavad muudatused nimetatud eesmärgile halduskoormust. Erandina jäävad siiski jõudmist. Mitmed eelnõus esitatud muudatused ei kahanda TI kohaldatavaks TTOS-i § 12 lõiked 4–9, §-d ega tegelikult ka tööandjate halduskoormust, osade 122–125 ja § 24 lõige 2. Eelnõu ei lahenda muudatuste tulemuseks on aga TI järelevalve keerulisemaks probleemi, kus OÜ-s tehakse tööd teiste ja kohati võib-olla ka võimatuks muutumine. Küll aga kerkib lepinguvormide alusel, mis töö iseloomult mitme muudatuse puhul üles küsimusi töötajate tervise ja võivad olla töölepingud, kuid mida ohutuse kaitse säilimisest tööl. töölepingutena ei vormistata. Samuti ei kuule eelnõu fookusesse hetkel uute 2. Muudatused TTOS-i kohaldamisalas arenduste planeerimine, kuivõrd need vajavad aega põhjalikumaks analüüsiks. 2.1. TI-l ei ole vastuväiteid tehtavale muudatusele, millega Kaalume renditööjõu märkimise lahendust tunnistatakse kehtetuks TTOS § 1 lg 1 p 3. tulevikus. 2.1. Eelnõuga täiendatakse TTOS-i § 1 lõikega 31, mille kohaselt ei kohaldata edaspidi TTOS-i suuremas osas osaühingutele, mille ainuosanik, ainus juhatuse liige ja töötaja on sama isik. Erandina jäävad siiski kohaldatavaks TTOS-i § 12 lõiked 4–9, §-d 122–125 ja § 24 lõige 2. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk vähendada selliste osaühingute ebaproportsionaalset halduskoormust. On mõistetav, et osaühingus, kus tegutseb 62 erinevates rollides vaid üks isik, ei ole TTOS-i regulatsiooni tervikuna kohaldamine põhjendatud ega osati ka võimalik, kuid muudatus võib tuua TI hinnangul muu hulgas kaasa TTOS-i kohaldumise vältimise eesmärgil tegelike töötajate varjamise, järelevalve keerulisemaks muutumise ning faktiliselt tööd tegevate inimeste kaitse vähenemise. Selliste riskide maandamiseks vajab muudatus TI arvates sügavamat läbimõtlemist. TI leiab, et olukorras, kus riskid on veel piisavalt maandamata, tuleks vältida muudatusi, mis võivad viia pöördumatute kahjulike tagajärgedeni. Esmalt märgib TI, et töötamise registris (TÖR) ei pruugi kajastuda õiged andmed, mistõttu võivad näiliselt ühe isikuga osaühingud, kes tegelikult siiski tööjõudu kasutavad, jääda põhjendamatult TTOS-i kohaldamisalast välja. Kui osaühing kasutab kas varjatud või ainult võlaõiguslike lepingute alusel teenuseid osutavate isikute tööjõudu, kohaldub TTOS talle üksnes väga piiratud ulatuses. See võib tööandjaid innustada tegelikke töösuhteid varjama ning töötajate tervise ja ohutuse kaitse võib sattuda seeläbi ohtu. Seletuskirjas mööndakse nende riskide realiseerumise võimalikkust ning märgitakse, et kuivõrd osaühingu ainuosaniku staatuses ettevõtted TI vaatevälja enam ei satu, võib selliste juhtumite avastamine olla keeruline. Samas märgitakse, et oluline on jälgida statistilisi muutusi ettevõtluses ning tagada töötajate teadlikkus enda õigustest ja asjaolust, et TTOS-iga on kaitstud vaid töölepingu seaduse alusel töötajad ning ametnikud, kes on ka TÖR-is korrektselt vormistatud. TI leiab, et töötajate teadlikkuse tõstmisest ei pruugi sellistes olukordades olla märkimisväärset abi, kuna ka töötaja jaoks on pahatihti sissetuleku säilitamine olulisem kui ohutu töökeskkond ja sotsiaalsed tagatised. Enamasti puudutavad sellised ohud just madalama palga ja haridusega inimesi, kelle võimekus enda õiguste eest seista on samuti üldjuhul nõrgem. 63 Nagu seletuskirjas ka märgitakse, tuleb tööandjal arvestada, et kui ta kasutab tööülesannete täitmiseks renditööjõudu, on TTOS-i § 12 lõike 1 teise lause kohaselt kasutajaettevõttel kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine kasutajaettevõttes. TI märgib, et renditööjõu kasutamine on levinud just sellisel tegevusaladel, kus töökeskkonnast tulenevaid ohte võib olla palju. Praegu ei ole tööelu infosüsteemi (TEIS) kaudu TI-le kättesaadav teave, kas osaühing kasutab renditööjõudu või mitte ning see selgub alles järelevalve käigus. TI hinnangul võib planeeritav muudatus aga raskendada juba järelevalve planeerimist, kuna TEIS-is oleva teabe järgi ei ole võimalik tuvastada, kas tegelikkuses töötab osanik ja juhatuse liige üksinda või kasutab renditööjõudu. Oluline on silmas pidada ka seda, et riigil on kohustus võtta meetmeid tööalase ärakasutamise ja inimkaubanduse vastu võitlemisel. Renditööjõuna kasutatakse järjest enam aga võõrtöötajaid, keda sageli ka tööalaselt ära kasutatakse. Seetõttu on oluline, et TI-le oleks kättesaadav teave, kus renditöötajad töötavad. TI teeb ettepaneku sätestada järelevalve planeerimise lihtsustamiseks selliste osaühingute kohustus (koos võimaliku vastutusega) TI-d teavitada, kas ta kasutab renditööjõudu. Kõige kohasem ja tööandja jaoks mugavam viis sellise teabe andmiseks oleks TI arvates lisada TEIS-i tööandjale vastav andmeväli. Igal juhul vajab TEIS-i kasutusulatus selliste ettevõtete puhul läbimõtlemist ja vajadusel arendamist. Praegu ei ole ka selge, kas nende ettevõtete jaoks kaoksid osad TEIS-i moodulid täiesti või jäävad ära ainult automaatteavitused ja kogu ülejäänud vaade jääks alles. 2024. aastal registreeriti kokku 3384 tööõnnetuse juhtumit, nendest ühe töötajaga ettevõtetes 227 juhtumit (s.o 6,7%). 64  Paraku ei ole statistilisi andmeid selle kohta, paljudes neis juhtumites oli töötajaks isik, kes oli samal ajal osaühingu ainus osanik ja juhatuse liige. Muudatuse kohaselt ei kvalifitseeru viimastega juhtuvad õnnetusjuhtumid enam tööõnnetusteks, samuti ei ole ettevõtte ainsal töötajal, kes on samal ajal osanik ja juhatuse liige, edaspidi õigust kutsehaiguse diagnoosile. Seeläbi väheneb kahtlemata selliste töötajate sotsiaalne kaitse. TI peab oluliseks ja toetab seda, et kohaldatavateks jäävad §- des 122–125. 69. 3. Ohutusjuhendite koostamise kohustuse vähendamine Selgitatud. Ohutusjuhendite koostamisel on juba kehtiva praktika kohaselt võimalik 3.1. Kavandatava muudatusega tunnistatakse aluseks võtta tootja koostatud kehtetuks kohustus koostada tehtava töö kasutusjuhendit. Juhul kui kasutusjuhend ohutusjuhend, jättes alles vaid kohustuse koostada annab kogu vajaliku info töötaja kasutatava töövahendi ohutusjuhend. juhendamiseks, siis ei ole tööandjal vajalik eraldi ohutusjuhendit koostada. Ka kehtiva TI ei nõustu eelnõu seletuskirjas väljendatud arusaamaga, et õiguse kohaselt peab tööandja hindama, kas tehtava töö ohutusjuhendite koostamise kohustus ei pruugi ja milline info tuleb ohutusjuhendisse kanda, suurendada töötajate teadlikkust ega parandada töökeskkonna seega peab tööandja olema valmis ka selles ohutust. TI on seisukohal, et ohutuse tagamiseks koostatavaid valguses kaaluma, kas olemasolev juhiseid ei ole õige käsitada pelgalt formaalsete nõuete kasutusjuhend on piisav või mitte. Juhul kui täitmisena. Hästi koostatud ja töötajatele kergesti mõistetav tööandja ise ei ole pädev seda hinnangut ohutusjuhend on hädavajalik meede tööõnnetuste andma, tuleks kaasata nt pädev ärahoidmiseks. Tehtava töö ohutusjuhend hõlmab kogu töökeskkonnaspetsialist. tööprotsessi ja töökoha riske, mida sageli ka töövahendi Lisaks on tööandjal kohustus töötajat juhend ei kata. See on läbimõeldud juhis tööülesannete juhendada ja välja õpetada, et töötaja ohutuks ja tervist säästvaks täitmiseks, mis peaks muu hulgas omandaks ohutud töövõtted. Kui tööandjal arvestama konkreetse töökeskkonna eripärasid. on vajalik juhendamise läbiviimiseks koostada ka tehtava töö kohta ohutusjuhend Nii ei saa maaler töövahendi (nt värviprits) juhendist teadmisi (nt olukorras, kus töövahendi kohta käivad selle kohta, kuidas toimida seadmega suletud ruumis või juhendid, riskianalüüs ja muud ettevõtte 65  muus piiritletud keskkonnas, kui ta kasutab värve, sisedokumendid selleks piisavat infot ei hermeetikuid, pahtleid, puutudes seejuures kokku anna), siis ta saab seda teha. Tööandja peab diisotsüanaatidega. Töö ohutusjuhend sisaldab juhiseid ka lähtuma oma ettevõtte spetsiifikast ja isikukaitsevahendite kasutamiseks. Ohutusjuhendi vajadustest. puudumisel väheneb tööandjal võimalus tõendada, et ta on töötajat juhendanud konkreetse töö tegemisel isikukaitsevahendeid kasutama. Ohutusjuhendid koostatakse küll riskianalüüsi alusel, kuid töötajatele kiirelt ja lihtsalt teabe andmise vahendina täidavad need riskianalüüsist erinevat eesmärki. TI on seiskohal, et kui ettevõtte riskianalüüsis ei ole seni nõutava ohutusjuhendiga samalaadset teksti ohtliku töö kohta, peab olema olemas ka töö ohutusjuhend. Samuti peab töö ohutusjuhendi koostama siis, kui tööd tehakse mitme erineva töövahendiga ja ohtlikes tingimustes (nt tugev tuul, libedus vms). 70. 3.2. Muudatusega nähakse ette, et ka töövahendi Selgitatud. ohutusjuhendit ei pea koostama, kui tootja ei kohustatud Ohutusjuhendite koostamisel on juba koostama töövahendile kasutusjuhendit või kui tootja kehtiva praktika kohaselt võimalik aluseks koostatud töövahendi kasutusjuhend sisaldab piisavat teavet võtta tootja koostatud kasutusjuhendit. Juhul töövahendi ohutuks kasutamiseks. kui kasutusjuhend annab kogu vajaliku info töötaja juhendamiseks, siis ei ole tööandjal TI arvates on tööandjal ilmselt raske hinnata, millisel juhul on vajalik eraldi ohutusjuhendit koostada. Ka tootja kohustatud koostama töövahendile kasutusjuhendi. kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja Samuti muudab kavandatav võimalus TI järelevalve tegemise hindama, kas ja milline info tuleb väga keeruliseks ja kohati ilmselt võimatuks. Seletuskirjas ohutusjuhendisse kanda, seega peab viidatakse kasutusjuhendi koostamise kohustuse tööandja olema valmis ka selles valguses kindlakstegemiseks tarbijakaitseseadusele (TKS) ja toote kaaluma, kas olemasolev kasutusjuhend on nõuetele vastavuse seadusele. Kummagi viidatud seaduses piisav või mitte ning kas on vajalik koostada kehtestatud nõuete järgimiseks ei ole TI-l järelevalve eraldiseisev ohutusjuhend (nt lühendatud tegemise pädevust, mis tähendab, et nendele seadustele ei versioon). Juhul kui tööandja ise ei ole saaks TI oma ettekirjutustes tugineda. 66  pädev seda hinnangut andma, tuleks kaasata Seletuskirjas on selgitatud, et tööandja peab arvestama, et nt pädev töökeskkonnaspetsialist. tööinspektor võib nõuda erandlikes olukordades vastava juhendi koostamist, kui järelevalve käigus selgub, et tööandja kasutab ohtlikku seadet (TKS §-le 6 lõike 1 kirjeldusele vastavat seadet), millel puudub ohutusjuhend või kasutusjuhend. TI märgib, et TKS-i eesmärk on tagada tarbija õigused (TKS § 1 lg 2) ning tarbijaks on füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega (TKS § 2 lg 1 p 1). TKS alusel nõutav kasutusjuhend peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba ohutuks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks (TKS § 6 lg 2 esimene lause). Töökeskkonnas kasutatavad töövahendid peavad olema mõeldud aga majandustegevuses kasutamiseks. Seda, kas tootja peab tarbijakaitseseaduse alusel kasutusjuhendi koostama või ei pea, saab hinnata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, mitte TI. TI juhib tähelepanu ka sellele, et kasutusjuhend on üldjuhul väga pikk (erinevalt heast ohutusjuhendist, mis on lühike ning sisaldab pilte ja jooniseid) ning sellest ei pruugi saada kiiret ülevaadet ohutusest. TI peab oluliseks, et kasutusjuhend oleks sellisel juhul eesti keeles ning ühtlasi ka keeles, mida töötajad räägivad ja mõistavad. 71. 3.3. TI õigus nõuda teatud juhtudel ohutusjuhendi olemasolu Selgitatud. Tööinspektsioonil on õigus peaks olema sätestatud seaduses (sh ka tehtava töö osas, mitte tööandja tähelepanu juhtida ohutusjuhendi ainult vahendi osas. Vrd nt TTOS § 133 lg 3 p 5 ja § 134 lg 4 vajalikkusele, nt olukorras, kus on juhtunud p 6). Kindlasti on vaja ohutusjuhendit nii töövahendile kui ka tööõnnetus. Ei pea vajalikuks seda tehtud tööle, kui on ettevõttes juhtunud tööõnnetus. eraldiseisvalt seaduses sätestada. 67 72. 3.4. Eelnõus seletuskirjas on TTOS mõjualasse jäävatele Selgitatud. Selgitused on esitatud eelmiste majandusüksustele majandusliku mõju analüüsis leitud, et punktide juures. muudatuse järel vastutab tööandja endiselt tööohutuse eest, kuid ei pea enam sellega seotud tegevusi formaalselt sisekontrolli raamistikus dokumenteerima ega koostama mitmeid sarnase sisuga või üksteist dubleerivaid tehtava töö ja töövahendi juhendeid. Selle tulemusena väheneb tööandja halduskoormus. TI leiab, et seletuskirjas ei peaks rõhutama seda, et ohutusjuhendite koostamine on formaalne, dubleeriv ja koormav ülesanne. Seletuskirjast saadakse muu hulgas teavet seadusandja arusaamast ja tahtest. Pigem võiks juhtida tähelepanu sellele, et ohutusjuhenditel on oluline roll ohutu töökeskkonna loomisel. Tõepoolest, kui ohutusjuhendid koostatakse üksnes kohustuse täitmiseks ja TI jaoks, siis need oma eesmärki ei täida ja väga palju abi nendest ilmselt ei ole. Vastutustundlikult ja tööandja ja töötajate koostöös koostatud ohutusjuhendid on aga ohutu töökeskkonna saavutamiseks väga tõhusad. Märkida tuleb ka, et tegemist on ühekordse ülesandega, mis aga toob pikaajalise kasu. Seletuskirjas on samas esitatud ka selgitus, et tööandja saab edaspidi ise otsustada, kuidas korraldada, jälgida ja analüüsida töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes ning tagada tööks vajalike ja ohutust tagavate juhendite kättesaadavus. TI peab eksitavaks selgitust, mille kohaselt on selliste tegevuste korraldamine ja jälgimine üksnes tööandja enda otsustada. Tuleb silmas pidada, et põhiseaduse § 29 kohaselt on töötingimused riigi kontrolli all. See tähendab muu hulgas pidevat järelevalvet töötingimuste üle ja vajadusel meetmete võtmist. Eeltoodule tuginedes teeme ettepaneku säilitada ohutusjuhendi koostamise kohustus ka tehtava töö kohta 68  juhtudel, kui tehtava tööga võivad kaasneda ohud, mis ei ole teiste ohutusjuhenditega reguleeritud; kui töid tehakse mitme erineva töövahendiga; kui tööd tehakse ohtlikes tingimustes (tugev tuul, libedus, kõrgustes jne) või kui töid tehakse koos teiste töötajatega. Ohutusjuhendi koostamisest võib TI hinnangul loobuda üksnes selliste töövahendite puhul, mille puhul sisaldab tootja poolt koostatud kasutusjuhend teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks, sh kõiki riskianalüüsis välja toodud riske ja nende riske maandamiseks vajalikke meetmeid. 73. 4. Tervisekontrolli korraldamine Mittearvestatud ja selgitatud. Tervisekontrolli tähtaja pikendamine neljalt Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse töötaja tööle asumise kuult kuuele kuule võtab arvesse vajadusega järgset tervisekontrolli korraldamise tähtaega. Kehtiva õiguse arvestada töötajatele kohalduvat katseaega kohaselt peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli ja aega, mis kulub sobivate tervisekontrolli esimese nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. aegade leidmiseks. Tööandjal on võimalik korraldada tervisekontroll ka varem ning Kuna töötaja katseaeg on reeglina neli kuud, siis võib tekkida seda vajadust hinnata riskianalüüsis, nt olukord, kus ohtlike tööde puhul (nt kõrgustes töötamine) ohtlike tööde puhul on tööandjal soovitatav lubatakse pärast katseaja lõppemist iseseisvale tööle töötaja, korraldada tervisekontroll varem kui kelle tervislik seisund seda ei lubaks. Kui pärast katseaja seaduses ette nähtud maksimaalne tähtaeg. möödumist tehtavas tervisekontrollis selgub, et töötaja Lisaks säilib teatud ohutegurite korral terviseseisund ei võimalda tema tööle lubamist, tähendaks see tervisekontrolli läbimise kohustus enne keerukamaid vaidlusi ja töötaja poolt talle terviseseisundi tööle asumust, nt kokkupuude tõttu sobimatu töö tegemist. kantserogeensete ainetega, öötöö jm. TI teeb ettepaneku jätta ohtlike tööde puhul tervisekontrolli korraldamise tähtajaks neli kuud töötaja tööle asumisest arvates. 74. 5. Esmaabiandja määramine Selgitatud. Üksi töötavate töötajate puhul on oluline tagada vajalikud esmaabivahendid ning selged juhised 69  Eelnõu § 1 punktiga 8 sätestatakse erandid, mille korral ei pea tegutsemiseks õnnetuse või terviserikke tööandja ettevõttes esmaabiandjat määrama, muu hulgas ei korral. Siinkohal on oluline, et tööandja pea tööandja esmaabiandjat määrama, kui ettevõtte töötajad juhendaks töötajat, sh selgitaks töö töötavad üksinda. tegemisega kaasnevaid ohte, nende maandamise meetmeid. TI peab seda muudatust põhjendatuks, samal ajal aga näeb TI vajadust piirata võimalust üksinda ohtlike tööde tegemiseks. TI leiab, et esmaabiandja määramise korra muutmisel peaks kindlasti arvestama sellega, et ohtlike tööde puhul peab esmaabi andmine olema igal juhul tagatud. Vähemohtlike tööde puhul, kus esmaabiandja määramise nõue üksinda töötamise puhul ei ole asjakohane, on oluline, et töötajal oleksid baasteadmised, kuidas ennast kiirabi tulekuni aidata, tagatud esmaabivahendid ja reaalne võimalus kiirabi kutsumiseks. 75. 6. Juhendamine ja väljaõpe Arvestatud. Eelnõu täiendatud. TI peab põhjendatuks muudatust, mille kohaselt liidetakse ühte lausesse juhendamine ja väljaõpe, kuna tegemist ei ole eraldiseisvate tegevustega, vaid kattuvate eesmärkidega tervikprotsessiga. Samas peab TI vajalikuks säilitada väljaõppe eesmärgi parema mõistmise jaoks säilitada ka kehtivas regulatsioonis sisalduv sõnastus „ohutute töövõtete omandamiseks“. 76. 7. Riskianalüüsi koostamist ja esitamist puudutav Selgitame. Eelnõuga ei muudeta muudatus riskianalüüsi koostamise kohustust. Tööandja kohustus on riskianalüüs teha ja Eelnõuga muudetakse tööandjate ringi, kes on kohustatud meetmeid riskide maandamiseks koostama töökeskkonna andmekogus töökeskkonna rakendada. Riskianalüüs peab olema riskianalüüsi või esitama selle TI töökeskkonna koostatud kirjalikus vormis ja ka edaspidi andmekogusse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. jääb tööandjale võimalus kasutada 70  Selline kohustus jääks edaspidi ainult tööandjatele, kelle riskianalüüsi koostamiseks ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat (edaspidi Tööinspektsiooni iseteeninduse süsteemis mikroettevõtted). olevad riskianalüüsi koostamise töövahendit. TI märgib esmalt, et talle teadaolevate andmete kohaselt Küll aga on mõningase halduskoormuse moodustavad mikroettevõtted 91,2% kõigist tööandjatest. vähendamise huvides kaotatud Seega jääks riskianalüüsi TEIS-is koostamise või selle TEIS- kohustuslikus korras riskianalüüsi i üleslaadimise kohustus kehtima ainult 8,8% tööandjatel. üleslaadimine TEISi alla 10 töötajaga TI jääb oma korduvalt väljendatud seisukoha juurde, et ettevõtete puhul. Näeme, et see on võimalus tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku muudatusega. mõningal määral halduskoormust Tööandjate poolt eeldatavalt kokkuhoitud mõned minutid ei vähendada ilma tegemata järeleandmisi kaalu üles muudatusega kaasneda võivaid negatiivseid tööohutuse tagamises. tagajärgi. 77. 7.1. Kahelda ei saa selles, et riskide hindamise protsess on iga tööandja puhul oluline ning seda sõltumata töötajate arvust ja tegevusalast. Riskide hindamise eesmärk on ohtude märkamine ja riskide maandamise võimaluste läbimõtlemine, mida tööandja muidu ei pruugi teha. Kindel on ka see, et riskianalüüs peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud ja töötajatele tutvustatud. Kui see on aga tehtud, ei saa valminud dokumendi üleslaadimine TEIS-i olla tööandja jaoks ülemäära suur koormus. TEIS-i iseteeninduskeskkonnas riskianalüüsi koostamine ei ole samuti ajamahukas ega keerukas - selleks loodud töövahend on mõeldud tööandjat pigem abistama ja riskianalüüsi koostamist lihtsustama. Aastate jooksul on TEIS-i pidevalt arendatud, lähtudes just mikroettevõtete vajadustest ja soovidest. 2021. aasta kevadel lisandus iseteenindusse töökeskkonna riskide hindamise abivahend, mille abil on igal ettevõtte esindajal võimalik hinnata töökeskkonna riske ning lisada tegevuskavasse abinõud riskide maandamiseks ja kõrvaldamiseks. Riskianalüüsi 71  mooduli eeskujuks võeti Iirimaa BeSmart lahendus, mida kohandati ja täiendati Eesti tingimustele sobivaks. Riskianalüüsi koostamine TEIS-is on tänaseks just mikroettevõtete puhul kiire, lihtne ja efektiivne. 78. 7.2. Kuigi riskianalüüsi tegemine on kohustuslik ka alla kümne töötajaga ettevõtetele, võib muudatuse tagajärjel tekkida olukord, et paljudel tööandjatel jääb sisuline riskide hindamine kas üldse tegemata või siis nõuetekohaselt tegemata või töötajatele tutvustamata (praegu on töötajatel võimalik riskianalüüsiga tutvuda ka TEIS-is). Ei ole aga mingit mõistlikku põhjust eeldada, et alla kümne töötajaga ettevõtetes oleks töökeskkonnast tulenevad riskid madalamad. 79. 7.3. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste seisukohast on oluline, kuidas olid riskid hinnatud vahetult enne tööõnnetuse juhtumist või kutsehaigestumist. Kui riskianalüüs on TEIS-is, saab TI objektiivselt hinnata, kas tööõnnetuse põhjuseks oli puudulik riskide hindamine või muud asjaolud. Planeeritav muudatus aga võimaldab pahatahtlikel tööandjatel andmetega manipuleerida, jättes tervisekahjustuse saanud töötaja õigused kohase kaitseta. 80. 7.4. Tõenäoliselt pikendab kavandatav muudatus TI Selgitame. Seletuskirjas on välja toodud, et järelevalve mahtu ja kestvust ning on selliselt ka tööandjale juhul kui alla kümne töötajaga tööandja ei koormavam. esita riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse, peab ta riskianalüüsi esitama TI järelevalveasutusena peab muu hulgas kontrollima, kas tööinspektorile järelevalve raames. Selleks, tööandja on riskianalüüsi koostanud või mitte. Juhul kui et tagada sujuv ja kiirem järelevalve, on riskianalüüs on TEIS-is koostatud või sinna üles laetud, saab soovitatav, et ka alla kümne töötajaga selles osas toimuda kontroll automatiseeritult ning eraldi tööandja siiski riskianalüüsi töökeskkonna menetlust ei ole vaja alustada. andmekogusse esitaks. Lisaks, tuleb arvestada, et juhul kui riskianalüüsid on 72  Kohapealse kontrolli tegemisel tuleb inspektoril hinnata, kas andmekogusse kandmata, suurendab see riskianalüüsis ettenähtud meetmed on ka tegelikkuses tõenäosust, et ettevõte satub TI järelevalve rakendatud. Kui riskianalüüsi TEIS-is ei ole, peab inspektor valimisse, kuna muul viisil pole TI-l seda kõigepealt tööandjalt küsima (algselt dokumentide võimalik veenduda, kas tööandja on täitnud küsimine ning hiljem selleks sageli ka ettekirjutuse tegemine oma kohustust riskianalüüs teha. võtab keskmiselt paar kuud aega). See omakorda tähendab, et inspektor kas ootab kohapealse kontrolli teostamisega kuni riskianalüüsi esitamiseni või on sunnitud külastama töökeskkonda mitu korda (veendumaks, et kõik riskianalüüsis ettenähtud meetmed on tegelikkuses ka rakendatud). TI rõhutab siinjuures, et suurem osa vihjeid rikkumiste kohta tuleb just väikestest ettevõtetest ning vihjete hulk on ajas kasvanud. Kui 2024. aastal laekus TI-le 793 vihjet, siis 2025. aastal on vihjeid laekunud juba 1070. Selleks, et otsustada vihje asjakohasus ja kontrolli vajadus, tutvub inspektor samuti esmalt töökeskkonna riskianalüüsiga. Selle kättesaadavuse puudumine TI jaoks võib tekitada samuti tööandjatele pigem suuremat koormust, sest TI kontrollkülastuste arv vihjete pinnalt, mis alati ei ole asjakohased, samuti suurenevad. Selline TI sekkumiste kasv ja kestvus suurendab ühelt poole tööandjate õiguste riivet, kuid vähendab ka TI järelevalve võimekust ning seeläbi töötajate õiguste kaitset. Mida kauem üks järelevalvemenetlus kestab, seda vähem menetlusi saab inspektor läbi viia. 81. 7.5. Praegu on riskianalüüsidele ligipääs ka Selgitame. Riskianalüüsid jäävad ka töötervishoiuteenuse osutajatel, kellel on sellega võimalik edaspidi töötervishoiu teenusepakkujatele tutvuda TEIS-i kaudu, et teha pakkumist teenuse osutamiseks kättesaadavaks TEIS kaudu, kui need on ja et töötervishoiuarstil oleks võimalik saada teavet töökohas sinna lisatud, teenus ei katke, digitaalset olevate riskide ja planeeritud abinõude jms kohta, mida andmevahetust soodustatakse ka arvestada töötervishoiukontrolli raames. 73  töötervishoiu tervisekontrollide otsuste 82. 7.6. Märkimist väärib ka asjaolu, et TEIS-i arendamisesse on digitaliseerimise . suunatud juba ca 5 miljonit eurot. Riskianalüüsi koostamine TEIS-is on tänaseks just mikroettevõtete puhul muutunud seeläbi kiireks, lihtsaks ja eesmärki täitvaks. Plaanitav muudatus tähendaks seetõttu tohutult suure sammu tagasiastumist ning asjatult kulutatud inim- ja rahalisi ressursse. 83. 7.7. Kõnealuseid muudatusi võiks kaaluda olukorras, kui Selgitame. Endiselt säilib kõikidele tööõnnetuste arv oleks pidevas langustrendis, mis kahjuks tööandjatele kohustus koostada praegu nii ei ole. TI hinnangul võib eelnõu seletuskirjast riskianalüüsi kirjalik dokument. Juhul kui nähtuv arusaam, et riskianalüüsi esitamine on liigselt alla kümne töötajaga tööandja ei esita koormav (ning ohutusjuhendite koostamine on formaalne riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse, kohustus), anda tööandjatele eksitava signaali, et ajaressursi peab ta riskianalüüsi esitama tööinspektorile kokkuhoid kaalub üles töötajate tööohutuse. Tööandjate järelevalve raames. Selleks et tagada sujuv suhtumine tööohutuse tagamise vajalikkusesse võib muutuda ja kiirem järelevalve, on soovitatav, et ka ükskõiksemaks ning tööõnnetuste arv seeläbi kasvada veelgi. alla kümne töötajaga tööandja siiski Oluline on aga tööandjatel mõista, et tööõnnetused ja tööst riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse tingitud terviseprobleemid toovad tööandjatele kaasa muu esitaks. hulgas ka majanduslikku kahju. 84. Kokkuvõtvalt leiab TI, et tehtav muudatus ei vähenda TI halduskoormust, vaid suurendab seda. Muudatus ei kergenda aga ka tööandja halduskoormust, kuna riskianalüüsi kirjaliku koostamise kohustus ja selle nii töötajatele kui vajadusel TI- le kättesaadavaks tegemise kohustus jääb igal juhul alles. Samas TEIS-is riskianalüüsi koostamine pigem lihtsustab riskianalüüsi koostamist ning ka olemasoleva riskianalüüsi TEIS-i üleslaadimist ei saa pidada suureks halduskoormuseks. Suureneb tõenäosus, et riskianalüüs jääb alla kümne töötajaga ettevõttes üldse tegemata ning seeläbi kahaneb ka töötajate kaitse, millega võib ohtu sattuda nende elu ja tervis. Samuti suurendab kasvav järelevalve riivet 74  tööandjate õigustele. Juba tehtud ning täiendava RA 2.0 arenduse (mis on olnud tööandjate soov ja kuhu riik panustab juba perioodil 1. september 2025 - 31. märts 2026 algselt 100 000 eurot) otstarbekus muutub küsitavaks. 85. 8. Töökeskkonnaspetsialist Arvestatud. Sõnastust on muudetud. Eelnõuga muudetakse TTOS § 16 lõiget 9 ning sätestatakse eeldus, mille kohaselt juhul kui tööandja ei ole määranud töökeskkonnaspetsialisti, täidab ta töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ise. Kui tööandja täidab töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid, peavad tal olema töökeskkonnaalased teadmised ja oskused. Samuti tunnistatakse kehtetuks TTOS § 16 lõige 10, mis sätestab tööandjale kohustuse teavitada TI-d määratud töökeskkonnaspetsialistist. Jääb selgusetuks, kuidas kavandatav eeldus oleks tõlgendatav koos TTOS § 16 lg-ga 2, mis sätestab, et nimetatud töötaja puudumisel peab tööandja kasutama pädevat ettevõttevälist spetsialisti. Nõue määrata üks või mitu töötajat, kes tegelevad kaitse- ja ennetusmeetmetega, ning õigus kasutada juhul kui pädev töötaja puudub, ettevõtteväliseid isikuid tuleneb ka raamdirektiivi 89/391/EMÜ artikli 7 lõigetest 1 ja 3. Raamdirektiiv ei paku võimalust vabastada tööandjaid töökeskkonnaspetsialisti määramise kohustusest eeldusega, et neid ülesandeid täidab tööandja ise. Direktiivi artikli 7 lõike 7 kohaselt võivad liikmesriigid määratleda ettevõtteliigid, pidades silmas tegevusalade laadi ja ettevõtete suurust, mille puhul tööandja võib ise võtta vastutuse kaitse- ja ennetusmeetmete kohaldamise eest, tingimusel, et ta on selleks pädev. Seega näeb raamdirektiiv liikmesriikidele ette erandi kehtestamise õiguse kindlaksmääratud ettevõtteliikidele. Kõnealune muudatus puudutaks aga kõiki ettevõtteliike, olenemata nende tegevuslaadist ja suurusest. 75 Seletuskirjas juhitakse tähelepanu, et kui tööandja tunneb, et tal ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi töökeskkonna ja -ohutuse küsimustega tegeleda, saab tööandja volitada selleks pädevama isiku enda ettevõttes ja pädeva isiku puudumisel tellida ettevõttevälise spetsialisti. TI leiab, et enda ettevõttes pädeva isiku leidmine ja töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitma volitamine ei saa olla tööandjale alternatiivne võimalus puhuks, kui ta ise ei oma piisavaid oskusi ja teadmisi. Euroopa Kohus on rõhutanud, et direktiivi 89/391/EMÜ artikli 7 lõikes 1 on sätestatud tööandja peamine kohustus, milleks on ühe või mitme töötaja määramine, kes tegelevad kutsealaste riskide suhtes kohaldatavate kaitse- ja ennetusmeetmetega (vt 06.04.2006 otsus kohtuasjas C-428/04: komisjon vs Austria, punkt 49 ja seal viidatud kohtupraktika). Kohus kordas samas otsuses enda varasemat seisukohta, et direktiivi eesmärk on soodustada töötajate ja tööandjate tasakaalustatud osalust kutsealaste riskide kaitse- ja ennetusmeetmete rakendamisel. Seega tuleks tööandjal alati esmalt püüda määrata töökeskkonnaspetsialist töötajate hulgast. Kuigi viidatud lahend puudutas tööandja valikut määrata pädev isik ettevõtte siseselt või kasutada ettevõtte välist teenust, on TI hinnangul mõistetav kohtu rõhuasetus direktiivi eesmärgile ja tööandja olulisele kohustusele määrata kaitse- ja ennetusmeetmetega tegelema ettevõtte siseselt üks või mitu töötajat. TI hinnangul võib muudatus tuua kaasa olukorra, kus sisuliselt töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ettevõttes ei täideta, sest puudub isik, kellel oleks selleks vajalikud teadmised ja oskused. Praktikas on paraku ka praegu tavapärane, et töökeskkonnaspetsialistil puuduvad tegelikult vajalikud teadmised ning oskused. Selline töökeskkonnaspetsialist ei täida tegelikkuses seadusega ettenähtud rolli. TI arvates on seetõttu vajalik, et 76  töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täitev isik läbiks töökeskkonnalaste teadmiste ja oskuste saamiseks vastava koolituse. TI-l peab olema võimalik töökeskkonnaspetsialisti sobivuse nõuete täitmist ka objektiivselt kontrollida (vt nt Euroopa Kohtu 22.05.2003 otsus kohtuasjas nr C-335/02: komisjon vs Luksemburg). 86. 9. Kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise tulemuste Selgitatud. Eelnõu kohaselt tööandja teatavakstegemine koostab tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti töökeskkonna andmekogus või Eelnõuga muudetakse TTOS-i § 24 lõikeid 4 ja 41 eesmärgiga kirjalikult ja esitab selle töökeskkonna võimaldada kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise andmekogu kaudu või kirjalikult raporteid edastada kannatanule või tema huvide kaitsjale Tööinspektsioonile ning kannatanule või töökeskkonna andmekogu kaudu. Praegu peab tööandja tema huvide kaitsjale. Kannatanu saab seega tegema kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise tulemuste tutvuda raportiga nii andmekogu kaudu kui raporti teatavaks kannatanule või tema huvide kaitsjale ka kirjalikult, kui see esitatakse tööandja kirjalikult. poolt kirjalikult. TI märgib, et TEIS võimaldab praegu tööõnnetuse kohta käivale teabele ligipääsu tööandjale ja kannatanule. Juurdepääs on ka kannatanu seaduslikul esindajal, kelle esindusõigus nähtub rahvastikuregistrist. TTOS-is silmas peetud töötaja huvide kaitsja hõlmab aga laiemat isikuteringi kui seaduslik esindaja ning arvestama peab, et kannatanu volitatud huvide kaitsjatel peab olema samuti võimalik raport tegelikkuses kätte saada. Kannatanule võib raporti omamine olla tema õiguste edasiseks kaitseks vajalik, sh esitada aegsasti tööandjale vastuväiteid raportis esitatud asjaolude kohta. TI arvates ei tohiks eeldada, et kannatanul on võimalik enda õiguste edasise kaitse seisukohast olulist dokumenti infosüsteemi kaudu kätte saada. Ka ei pruugi kannatanu või tema huvide kaitsja teada, et selline dokument on TEIS-i lisandunud. TI 77  peab seetõttu oluliseks, et tööandja veenduks, et kannatanule või tema huvide kaitsjale tööõnnetuse uurimise tulemuste raport ka tegelikult kättesaadavaks tehakse. Kui isikul võib TEIS-i juurdepääs puududa (nt välismaalased, kellel võivad puududa muu hulgas tehnilised võimalused iseteeninduskeskkonda siseneda) või oskus seda kasutada või on tal näiteks oma terviseseisundi tõttu raskusi elektroonilise teabe kättesaamisel, tuleks tööandjal teha raport teatavaks kirjalikult. 87. 10. Töötaja karistamine ja lühimenetlus Selgitatud. Eelnõust on vastav muudatus välja jäetud. Eelnõuga täiendatakse TTOS-i §-dega 276 ja 277, sätestades uue väärteokoosseisu ning võimaldades TI-l kasutada väärteomenetluses lühimenetlust. TI on oma praktikas tuvastanud korduvalt, et tööandja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ja isikukaitsevahendid väljastanud, kuid töötaja ei kasuta neid, kui tööandja parajasti ei näe. Seetõttu on tehtav täiendus vajalik ja põhjendatud. Seletuskirjas selgitatakse, et enne töötajate karistamist rahatrahviga veendub tööinspektor, et tööandja on täitnud kõik töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, sh väljastanud nõuetekohased isikukaitsevahendid, juhendanud töötajat nende kasutamisel, kontrollinud isikukaitsevahendite kasutamist jms. TI nõustub selle selgitusega, kuid samas tekib küsimus, kas tööandja saab piisavalt tõendada ja TI veenduda, et tööandja on töötajat juhendanud, kus ja kuidas isikukaitsevahendeid kasutada, kui eelnõuga kaotatakse tehtava töö ohutusjuhendite koostamise kohustus. 88. 11. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse Mittearvestatud. Tööinspektsioon tegi muutmine 2025 a. MKM-ile ELTTS-i muutmiseks 78  ettepaneku vabastada jae- ja 11.1. Eelnõuga muudetakse ELTTS-is lähetatud töötaja hulgikaubanduse ning finants- ja andmete ja dokumentide esitamist ning andmete avaldamist kindlustustegevuse valdkonnas tegutsevad reguleerivat ELTTS-i § 51 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on tööandjad Eestisse töötajate lähetamisel vabastada teatud vähese riskiga sektorites tegutsevad lähetuse kohta andmete esitamisest, mis tööandjad (jae- ja hulgikaubanduse või finants- ja tähendab lähetusteate/lähetusdeklaratsiooni kindlustustegevuse valdkonnas) lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest vabastamist. esitamise kohustusest, kui nad lähetavad töötaja Eestisse tööle Tööinspektsioon põhjendas kõnealust teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. muudatusettepanekut järgmiselt: TI ei ole pakutud muudatusele vastu. Küll aga võib tekkida - eelnimetatud sektorid on madala küsimus, mis saab enne muudatuse jõustumist juba esitatud riskiga sektorid (Tööinspektsioon lähetusteadetes andmete muutumisest teavitamise kinnitas, et need on sektorid, kus ei kohustusest (ELTTS § 5¹ lg 2). Kas nendel andmetel ei ole esine töötajate lähetamisel olulisi edaspidi enam mingit tähendust või tuleks siiski tagada juba rikkumisi või probleeme ja reeglina esitatud andmete õigsus? Üks võimalus oleks lisada täidavad lähetatud töötajate rakendussäte järgmises sõnastuses: „Jae- ja hulgikaubanduse tööandjad neis valdkondades või finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas tegutsev töötajate lähetamist puudutavaid tööandja, kes on käesoleva seaduse § 5¹ lõike 1 kohaselt reegleid ja nõudeid korrektselt); esitanud Tööinspektsioonile andmed lähetuse kohta enne jae- - madala riskiga sektorite välistamine ja hulgikaubanduse või finants- ja kindlustustegevuse lähetusteate/lähetusdeklaratsiooni valdkonnas lähetuse andmete esitamise kohustuse kaotamist, esitamise kohustusest võimaldab on kohustatud Tööinspektsiooni teavitama andmete Tööinspektsioonil suunata lähetatud muutumisest vastavalt käesoleva seaduse § 5¹ lõikele 2.“ töötajate töötingimuste järelevalves enam tähelepanu kõrgema riskitasemega sektoritele; - muudatuse positiivne mõju on Tööinspektsiooni ja ettevõtjate halduskoormuse vähenemine; - vabastades teatud sektorid deklareerimiskohustusest, aitame kaasa teenuste osutamise vabadusele läbi haldustakistuste eemaldamise ja ettevõtete kulude kokkuhoiu; 79  - see võimaldab Tööinspektsioonil hõlbustada ja tõhustada järelevalvet läbi halduskoormuse vähendamise ja ressursi kokkuhoiu. Eelneva põhjal jääb meile selgusetuks, miks Tööinspektsioon soovib, et tulevikus tööandjad teavitaksid Tööinspektsiooni enne ELTTS § 51 lõike 1 muudatuse jõustumist esitatud lähetusteadete andmete muutumisest, kui muudatuse üks põhieesmärk on vähendada nii tööandjate kui ka Tööinspektsiooni halduskoormust, millega lõppkokkuvõttes hoitakse kokku Tööinspektsiooni ressurssi, et see suunata kõrgema riskitasemega sektoritele. Seega ei näe eelnõu koostajad vajadust täiendada vastavalt väljapakutule ELTTS-i. See tähendab, et tööandjad ei pea Eestisse töötajate lähetamisel pärast ELTTS-i § 51 lõike 1 jõustumist teavitama Tööinspektsiooni varem esitatud lähetusteadete andmete muutumisest. 89. 11.2. Lisaks teeb TI ettepaneku ELTTS-i täiendamiseks, mis Arvestatud. Täiendame ELTTS-i võimaldaks TI-l saada teavet lähetatud töötajate 01.01.2026 jõustuva redaktsiooni § 51 lõike kodakondsuse kohta. TI pakub selleks välja kaks võimalikku 8 sõnastust selliselt, et Tööinspektsioonil on lahendust: edaspidi võimalik saada Politsei- ja Piirivalveametilt ka lähetatud töötaja 1) Muuta ELTTS-i 01.01.2026 jõustuva redaktsiooni kodakondsuse andmeid. § 51 lg 8 sõnastust, täiendades seda pärast sõnu „lõikes 1 nimetatud andmeid“ sõnadega „ja kodakondsuse andmeid“. 80  2) Alternatiivselt muuta ELTTS § 51 lg 1 p 3 sõnastust, täiendades seda pärast sõnu „ isikukoodid või sünnikuupäevad“ sõnadega „, kodakondsuse andmed ja“. Töötaja kodakondsus on oluline teave, et tulemuslikult kavandada TI järelevalve läbi viimist ja ressursi kasutust. Võttes arvesse, et kolmanda riigi kodanikud on üldjuhul haavatavamad ja tööturul nõrgemal positsioonil, on vajalik, et TI omaks teavet selle kohta, kuhu ja milliseks ajavahemikuks lähetatud töötajad on tööle saadetud ning ennekõike, kas tegemist on kolmanda riigi töötajatega. TI ülesandeks on ka ohtu ennetada ja võimalikult vara reageerida erinevatele tööturu negatiivsetele trendidele. Kolmandate riikide kodanike puhul on järelevalve praktikas esinenud tööalase ärakasutamise juhtumeid, samuti on aja jooksul muutunud rahvuste grupid, keda see on mõjutanud. Samas on taolised „tööturu trendid“ ajas muutuvad ja nende jälgimine on ohu ennetamise eesmärgil tingimata vajalik. Liikmesriikidel on igal aastal kohustus esitada aruanne lähetatud töötajate kohta enda liikmesriigis. Tänasel päeval saab TI statistikat edastada vaid üldarvudes, sest puudub võimalus eristada tööjõudu küsitud kodakondsuse alusel. Seetõttu ei ole võimalik edastada terviklikke andmeid, mille alusel analüüsitakse üleeuroopalist tööjõu liikumist. TI ettepaneku eesmärk ei ole kehtestada tööandjale uusi kohustusi, vaid luua õiguslik alus TI ning Politsei- ja Piirivalveameti andmebaaside vahel andmevahetuseks ning Euroopa Liidu kodanike puhul lisada lähetatud töötajate registreerimise andmestikku täiendav andmeväli. 90. 12. Maksukorralduse seaduse muutmine Arvestatud osaliselt, selgitame. Eelnõu sõnastust on muudetud. Uue sõnastuse 81 Eelnõuga tehakse maksukorralduse seaduse (MKS) kohaselt Tööinspektsioonil on muudatus, millega täiendatakse paragrahvi 1 lõikega 8, andes töölepinguseaduse ning töötervishoiu ja TI-le lisaks maksuhaldurile pädevuse teha MKS §-des 252, tööohutuse seaduses sätestatud järelevalve 2511 ja 2512 sätestatud kohustuste täitmise üle järelevalvet käigus pädevus teostada riiklikku töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses järelevalvet ka MKS § 10 lõike 2 punktis 5 sätestatud järelevalve käigus. Järelevalve teostamiseks võib nimetatud töötamise registreerimise TI kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja kohustuse ning punktis 8 nimetatud 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning määrata ehitustööde andmete esitamise kohustuste sunniraha vastavalt MKS §-des 25¹⁵ lõikes 1 ja 25⁸ lõikes 1 täitmise üle. Riiklikku järelevalvet sätestatule. Viimati nimetatud sätteid täiendatakse pärast sõna teostatakse MKS-is sätestatud erisustega ja „maksuhaldur“ sõnadega „või Tööinspektsioon“. piirangutega. Esmalt märgime, et TI-le järelevalve pädevuse andmine See tähendab, et oma järelevalve käigus saab olukordades, kus TI tuvastab töölepingu seaduse ja TTOS-i tööinspektor tugineda vaid nendele KorS alusel järelevalvet tehes, et töötamise registris (TÖR) või sätetele, mis tulenevad talle TTOS-i alusel. töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogus (TTKI) Tööinspektor ei saa endale maksuhalduri andmed puuduvad või on ebaõiged, on põhjendatud ja õigusi ning samuti ei saa hetkel tervitatav. Oleme nõus, et TI-le õiguse andmine rikkumise asendustäitmise õigust. Tööinspektor saab tuvastamisel nõuda registrisse andmete esitamist, muudab teha TÖR ja TTKI kannete üle järelevalvet järelevalve tulevikus tõhusamaks ja vähendab nii TI kui TTOS või TLS järelevalve raames ning teha Maksu- ja Tolliameti halduskoormust, kuna võimaldab kande puudumise korral ettekirjutuse ja menetluse läbi viia rikkumise tuvastanud organil. määrata sunniraha. Seega ei anna MKS tööinspektorile pädevusi juurde, vaid Siiski tahame esitada ka mõned tähelepanekud ja ettepaneku järelevalve toimub tööinspektorile kehtivate täpsustada TI tehtava järelevalve ulatust ja sellele kohalduvat sätete raames, mis tulenevad talle TTOS ja regulatsiooni. TLS järelevalvest. 12.1. Kehtiva MKS §-d 258 lg 1 ja § 2515 lg 1 järgi võib maksuhaldur määrata registreerimiseks täiendava tähtaja ja teha hoiatuse MKS § 136 kohaselt, et kohustuse registreerimata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Esmalt tekib küsimus, kas TI-l tuleb tehtava muudatuse kohaselt teha järelevalve menetluses sunniraha hoiatus MKS 82  § 136 kohaselt? MKS § 136 lg-s 3 on loetletud andmed, mis peavad hoiatuses sisalduma, muu hulgas peab selle lõike punkti 5 kohaselt sisalduma hoiatuses maksuhalduri nimetus. MKS § 136 lg-d 4-6 sätestavad üksnes maksuhalduri õigused ja kohustused. Teiseks, eelnõu seletuskirjas MKS muudatuste kohta tehtava selgituse kohaselt saab olukorras, kus kohustatud isik keeldub kande tegemisest, ei täida kohustust määratud tähtaja jooksul või tal puudub see võimalus, TI kande ise ära teha asendustäitmise ja sunniraha seaduse (AtSS) kohaselt asendustäitmise korras. Juhime tähelepanu, et kõnealused sätted võimaldavad määrata üksnes sunniraha, mitte valida sobivat sunnivahendit. Maksuhaldurile tuleneb asendustäitmise rakendamise õigus MKS §-st 71 (MKS § 70 sätestatud kohustuse täitmata jätmise korral). MKS § 135 lg 1 ls 1 kohaselt kohaldatakse MKS §-des 25⁸, 67, 71 ja 91 ning maksuseaduses ette nähtud sunniraha ja asendustäitmise suhtes AtSS-s sätestatut, arvestades MKS-s ja maksuseaduses sätestatud erisusi. 91. 12.2. TI teeb ettepaneku sõnastada MKS-s TI-le antud järelevalve pädevus selgemalt, jättes TI järelevalve selgesõnaliselt piiritletuks TLS ja TTOS-i alusel ja korras tehtava järelevalvega. Selleks pakub TI järgmise sõnastuse: paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva seaduse §-des 252, 2511 ja 2512 sätestatud kohustuste täitmise üle teeb järelevalvet maksuhaldur. Tööinspektsioonil on õigus teha järelevalvet käesoleva seaduse §-des 252, 2511 ja 2512 sätestatud kohustuste 83  täitmise üle töölepingu seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses kehtestatud järelevalve käigus. Tööinspektsioon võib järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. ning määrata sunniraha vastavalt käesoleva seaduse §-des 25¹⁵ lõikes 1 ja 25⁸ lõikes 1 sätestatule.“; 2) paragrahvide 258 ja 2515 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „maksuhaldur“ sõnadega „või Tööinspektsioon“. 92. Taltech Organisatsiooni 1. Töötajate osalus ja esindatus Selgitame. TTOS § 12 lg 3 näeb juba täna ja juhtimisvaldkond ette, et tööandja ja töötajad on kohustatud (Marina Järvis, Karin Eelnõu § 1 punktides 14–16 tehtud muudatused näevad ette, ohutu töökeskkonna nimel tegema Reinhold, Mari-Liis et tööandja peab töökeskkonnavoliniku valimised korraldama koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate Ivask) vaid juhul, kui vähemalt 10% töötajatest seda soovib. Sama või töötajate esindajaga küsimustes, mis põhimõte laieneb töökeskkonnanõukogu moodustamisele. puudutavad töökeskkonna parandamise Soovime juhtida tähelepanu, et selline muudatus vähendaks abinõude kavandamist, juhendamise ja töötajate osalust töökeskkonna tegevustes, mis on aga väljaõppe ning töötervishoiuteenuse teaduslikult uuritud kui üks olulisemaid tegureid tööohutuse osutamise korraldamist, päästetööde ja ja töötajate heaolu edendamisel. esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja rakendamist. Rahvusvahelised uuringud, sh ESENER, toovad esile, et Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud töötajate kaasamine parandab töötervishoiu ja tööohutuse ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu juhtimist. ESENERi uuringu põhjal toetab töötajate esindajate elluviimisesse. Seda põhimõtet ei muudeta, olemasolu probleemide lahendamist organisatsioonis eri vähendatakse töökeskkonnavoliniku tasanditel – nii üles- kui ka allapoole suunas –, soodustab valimisega seotud bürokraatiat ja ideede genereerimist ning võimaldab töötajate vaatenurkade soodustatakse vabatahtlikkuse alusel laiemat arvestamist (EU-OSHA, 2022a). Samuti on leitud, et koonduvat töökeskkonnavolinike ja töötajate osalus on seotud suurema sotsiaalse toe, väiksemate töökeskkonnast huvituvate töötajate gruppi. tööalaste nõudmiste ja madalama stressitasemega (Eklöf et Kehtima jäävad ka töötajate võrdse al., 2004). kohtlemise põhimõtted ning keeld kohelda töötajat ebasoodsalt seetõttu, et töötaja 84 Lähtudes PAM-us projekti tulemustest ja uuringust, mille soovib panustada töökeskkonna arengusse. eesmärk oli välja selgitada head praktikad töötajate Kui tööandja pärsib töökeskkonnavoliniku kaasamiseks luu- ja lihaskonna vaevuste vähendamisel, valimisi või kohtleb töötajad selle tõttu leidsime, et töötajate süsteemne kaasamine võimaldab keelatud viisil, saab töötaja oma õiguste paremini tuvastada tegelikke töökeskkonna riske, suurendab kaitseks pöörduda Tööinspektsiooni poole. ergonoomiliste ja tervisedenduslike lahenduste vastuvõetavust ning muudab ohutusmeetmed tõhusamaks. Uurisime erinevaid töötajate kaasamise viise ergonoomiliste lahenduste arendamisel ning leidsime, et töötajate aktiivne osalus mõjutas positiivselt tervisedendusprogrammide rakendamist, innovaatiliste ohutusabinõude väljatöötamist, töötervishoidu ja tööohutust laiemalt ning töötajate heaolu tervikuna (EU-OSHA, 2022c, Hansen et al., 2023). Töötajate osalus on samuti väga oluline psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamisel ja juhtimisel. Uuringud näitavad, et töötajate esindajate olemasolu ettevõtetes on seotud suurema psühhosotsiaalsete ohutegurite teadlikkusega ning tõhusamate meetmetega nende ennetamiseks ja ohjamiseks. Riigid nagu Taani ja Rootsi – kus psühhosotsiaalsete riskide juhtimine on kõrgel tasemel – paistavad silma just töötajate tugeva esindatuse ja kollektiivse dialoogi kultuuriga (EU- OSHA, 2022b). Puudulik töötajate osalus on teadusuuringute kohaselt seotud suurenenud psühhosotsiaalsete riskidega ning madalama vaimse tervise ja heaoluga (Weissbrodt et al., 2018; Peters et al., 2020; Mathisen et al., 2022). Meie kogemus ja äsja läbi viidud uuring (PSYR-IR projekt) näitavad, et Eestis on hetkel töökeskkonnavolinike roll sageli formaalne ning selle tõttu võib nende mõju olla töökeskkonnale vähene. Selle põhjuseks ei ole aga mitte töötajate esindajate (töökeskkonnavolinike) institutsiooni mõttetus, vaid vähene toetus nii organisatsiooni sees kui ka laiemalt. Töökeskkonnavolinikud ei oma võrgustikke ega 85 tuge, mis võimaldaks jagada kogemusi, saada nõu ja kujundada tõhusamaid praktikad. Samuti ei ole töökeskkonnavolinikele tihti selge, millised on organisatsiooni tegelikud ootused, võimalused ja ressursid nende rolli täitmisel. Probleem ei ole seega töökeskkonnavolinike olemasolus, vaid toetuse ja selguse puudumises. Töötajate esindatuse nn vabatahtlikuks muutmine ei lahenda neid väljakutseid, vaid pigem süvendab olukorda, kus töötajate hääl töökeskkonna arendamisel vaibub veelgi. Riikides, kus tööohutus on kõrgel tasemel (näiteks Soome, Rootsi, Taani), on töötajate esindatus tööohutuse süsteemi loomulik ja oluline osa (EU-OSHA, 2022b). Eestis, kus ametiühingutesse kuuluvus on väga madal, on töökeskkonnavolinik töötajate kaasamisele sageli olulisem mehhanism, mille kaudu töötajad saavad töökeskkonna küsimustes sisuliselt kaasa rääkida. Seetõttu leiame, et töökeskkonnavoliniku institutsioon ei ole lihtsalt bürokraatlik koorem, vaid oluline võimalus töötajaid kaasata, parandada tööohutuse kultuuri ja tõsta töötajate heaolu. Kui süsteem täna ei toimi, tuleks keskenduda selle toetamisele ja arendamisele. Ka ESENERi poliitikasoovitustes rõhutatakse, et töötervishoiu ja tööohutuse juhtimise parendamiseks tuleb laiendada töötajate kaasamist (EU-OSHA, 2022a). Kuigi töötajate otsene kaasamine on kahtlemata oluline ja vajalik, soovitatakse heade praktikate kohaselt seda kombineerida kollektiivse esindatusega (sh töökeskkonnavolinike kaudu), mis tagab töötajate huvide tugevama ja süsteemsema kaitse. Kokkuvõte ja ettepanekud Lähtudes eepool kirjeldatust leiame, et: 86  1. Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu rolli ei tohi vähendada. Vastupidi – töötajate osalust tuleks toetada ja tugevdada. Töökeskkonnavolinike valimise muutmine nn vabatahtlikuks ei lahenda praeguseid probleeme vaid võib nõrgestada sisulist töökeskkonna juhtimist. …//… 93. 2. Nõuete kaotamine seadusandlusest ESENERi uuring Selgitame. Sisekontrolli kui tegevuse sisu näitab, et paljude tööandjate jaoks oluline motivatsioon seisneb TTOS-i nõuete täitmise tööohutuse tegevusteks on seadusandluse nõuete täitmine monitoorimises ettevõtte sees. Tegemist on (EU-OSHA, 2022a). Kui seadus muutub ebaselgemaks või töötervishoiu ja tööohutuse korralduse nõudeid kaotatakse, tekib oht, et osa tööandjaid jätab olulised loomuliku osaga, mis toimub ettevõttes tegevused tegemata, kuigi sisuline vastutus ohutu riskianalüüsi ja muude seadusest tulenevate töökeskkonna tagamise eest jääb alles. Mitme eelnõus kohustuste täitmise käigus (nt töötervishoiu sisalduva muudatuse, sh süstemaatilise sisekontrolli nõude tervisekontrolli otsused ja tagasiside kaotamine (eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks tööandjale, tööõnnetuste uurimise kord jm). sätted, mis kehtestavad tööandja kohustuse teha süstemaatilist Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles töökeskkonna sisekontrolli) ja osaliselt juhendite koostamise nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel nõude kaotamine (eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse, ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud milliste tööde ja töövahendite kohta on tööandjal vaja töötajate terviseriski vältimiseks ja koostada ohutusjuhendid), võib anda tööandjale signaali, et vähendamiseks, samuti abinõude need tegevused ei ole enam vajalikud. Tegelikkuses peab rakendamise ajakava ja rakendajad. Samuti tööandja aga jätkuvalt korraldama ja hindama töötervishoiu ja näeb TTOS-i § 134 lõige 4 ette, millistes tööohutuse süsteemi ja juhendama töötajaid millegi alusel. olukordades on tööandjal vaja riskianalüüsi PSYR-IR projektis läbi viidud uuringust saadud info näitas uuendada ehk vaadata uuesti oma seda, et tööandjad ootavad seadusandluselt selgust ja töökeskkond üle. konkreetseid juhiseid. Ebamäärasus ei aita tööandjaid ega töötajaid ning võib viia vajalike tegevuste vähenemiseni. Seetõttu sõnastatakse paragrahvi 13 lõike 1 Lisaks tuuakse ESENERi uuringus esile, et mikro- ja punkt 1 täpsemalt, rõhutades tööandja väikeettevõtted on juba praegu tööohutuse korraldamisel kohustusele regulaarselt jälgida oma haavatavamad: neil on vähem ressursse, harvem hinnatakse töökeskkonda ning vajadusel rakendada riske ning sageli puudub struktureeritud lähenemine meetmeid tööohutuse parandamiseks, mitte (EUOSHA, 2022a). Riskianalüüsi esitamise nõude kaotamine ainult siis, kui riskid on muutunud või esineb Tööinspektsiooni infosüsteemis vähendaks läbipaistvust ning TTOS-i § 134 lõikes 4 toodud olukordi. liiguks vastupidises suunas sellele, mida uuringud soovitavad Oluline on regulaarsel töökeskkonna 87  – nimelt vajadusele pöörata väikeste ettevõtete toetamisele ja monitoorimisel kaasata protsessi ka järelevalvele rohkem tähelepanu. Seda ei toeta ka tänane töötajaid, nt küsida ettepakenuid olukord, kus kokkuhoiumeetmed mõjutavad järelevalvet: töökeskkonna parandamiseks või pöörata prioriteediks on suuremad ja kõrgema riskitasemega tähelepanu sellele, kus töötajad näevad, et ettevõtted ning tegevusvaldkonnad, samas kui väiksemad esineb puudusi (nt ventilatsioon puhub liiga ettevõtted, kus töötajate tervis võib samuti kahjustada saada, tugevalt, töö tegemiseks puudub piisav jäävad tähelepanuta. valgus, õhuvahetus tööruumides ei ole piisav jne). Lisaks TTOS-i § 13 lõike 1 Kokkuvõte ja ettepanekud punkti 12 kohaselt peab tööandja Lähtudes eepool kirjeldatust leiame, et: kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse …//… nõuete täitmist. Seda nõuet eelnõuga ei 2. Seadusandluse selgus on tööandjate jaoks oluline ning muudeta. seadusest tulenevate nõuete täitmine on paljudele Ohutusjuhendite koostamisel on juba tööandjatele peamine motivatsioon töötervishoiu ja kehtiva praktika kohaselt võimalik aluseks tööohutusega tegelemiseks. Konkreetsete nõuete kaotamine võtta tootja koostatud kasutusjuhendit. Juhul võib praktikas vähendada tööohutuse alaseid tegevusi, eriti kui kasutusjuhend annab kogu vajaliku info väiksemates ettevõtetes, mis moodustavad suure osa Eesti töötaja juhendamiseks, siis ei ole tööandjal majandusest. vajalik eraldi ohutusjuhendit koostada. Ka 94. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkideks on kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja inimeste oodatava eluea ning tervelt elatud aastate arvu kasv. hindama, kas ja milline info tuleb Eeldatakse, et inimesed elavad suurema osa oma elust tervist ohutusjuhendisse kanda, seega peab piiravate teguriteta. Selle saavutamiseks peavad ka töö ja tööandja olema valmis ka selles valguses töökeskkond olema ohutud ning toetama inimeste tervist kogu kaaluma, kas olemasolev kasutusjuhend on tööelu vältel. Seetõttu peaks tähelepanu keskmes olema piisav või mitte. Juhul kui tööandja ise ei ole küsimus, kuidas tõsta ohutuse taset ja ohutuskultuuri Eestis pädev seda hinnangut andma, tuleks kaasata ning kuidas pakkuda nii tööandjatele kui töötajatele nt pädev töökeskkonnaspetsialist. tõhusamat tuge töötervishoiu ja tööohutuse teemadel. Lisaks on tööandjal kohustus töötajat juhendada ja välja õpetada, et töötaja Viited: omandaks ohutud töövõtted. Kui tööandjal • Eklöf, M.; Ingelgård, A. & Hagberg, M. (2004) Is on vajalik juhendamise läbiviimiseks participative ergonomics associated with better working koostada ka tehtava töö kohta ohutusjuhend environment and health? A study among Swedish white- (nt olukorras, kus töövahendi kohta käivad collar VDU users, International Journal of Industrial juhendid, riskianalüüs ja muud ettevõtte Ergonomics, 34(5), 355-366. sisedokumendid selleks piisavat infot ei 88  • EU-OSHA (2022a). Third European Survey of Enterprises anna), siis ta saab seda teha. Tööandja peab on New and Emerging Risks (ESENER 2019): Overview lähtuma oma ettevõtte spetsiifikast ja report - How European workplaces manage safety and health. vajadustest. • EU-OSHA (2022b). Managing psychosocial risks in Eelnõu eesmärk ei ole vähendada European micro and small enterprises: Qualitative evidence töökeskkonna ohutust ega tühistada TTOS from the Third European Survey of Enterprises on New and üldisi põhiprintsiipe. Emerging Risks (ESENER 2019). • EU-OSHA (2022c). Worker participation in the prevention of musculoskeletal risks at work. • Hansen, A. F., Hasle, P., Caroly, S., Reinhold, K., Järvis, M., Herrig, A. O., … Jensen Stochkendahl, M. (2023). Participatory ergonomics: What works for whom and why? A realist review. Ergonomics, 67(1), 13–33. • Ivask, M.-L., Järvis, M., Reinhold, K., & Hartšenko, J. (2025). PSYR-IR National case study report— Estonia. HIVA/KU Leuven. • Mathisen, G.E.; Tjora, T. & Bergh, L.I.V. (2022) Speaking up about safety concerns in high-risk industries: Correlates of safety voice in the offshore oil rig sector, Safety Science, 145, 105487 • Peters, S.E.; Nielsen, K.M.; Nagler, E.M.; Revette, A.C.; Madden, J.; Sorensen, G. (2020) Ensuring Organization- Intervention Fit for a Participatory Organizational Intervention to Improve Food Service Workers' Health and Wellbeing: Workplace Organizational Health Study. J Occup Environ Med. Feb;62(2): e33-e45. • Weissbrodt, R.; Arial, M.; Graf, M.; Iff, S. & Giauque, I. (2018) Preventing psychosocial risks at work: An evaluation study of labour inspectorate interventions, Safety Science, 110, Part A, 355-362 95. Protect Estonia OÜ Oleme tutvunud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Mittearvestatud ja selgitatud. muutmise seaduseelnõuga ning esitame omapoolsed Sisekontrolli mõiste kaotamine ei tähenda, kommentaarid ja ettepanekud. Sissejuhatavalt rõhutame, et et tööandja ei peaks süstemaatiliselt meie ühine eesmärk on töötajate ohutuse ja tervise kaitsmine töökeskkonna olukorda hindama, 89 ning jätkusuutliku töökeskkonna ja ettevõtluse tagamine. riskianalüüsi vajadusel uuendama jms. Oleme panustanud tööohutuskultuuri arendamisse üle 15 Eelnõu on vastavalt täiendatud. TTOS § 13 aasta ning peame oluliseks, et õigusraamistik toetaks lg 1 p 12 kohaselt peab tööandja järgmina tööandjaid ohutu ja tervisliku töökeskkonna loomisel. töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. 1. Muudatus: eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse Juhime tähelepanu, et ka EL töötervishoiu ja kehtetuks sätted, mis kehtestavad tööandja kohustuse teha tööohutuse raamdirektiiv (89/391) ei nimeta süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli. tööandja kohustusena sisekontrolli läbiviimist, küll aga räägib riskide Leiame, et süstemaatilise sisekontrolli nõude kaotamine võib hindamisest, ennetusmeetmete kaasa tuua arusaamatust tööandjates ning tegeliku rakendamisest, töötajate juhendamisest, töötervishoiu ja tööohutuse taseme langust ettevõtetes, tervisekontrollist jms, need nimetatud eelkõige väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, kus kohustused on kõik ka TTOS-is toodud ning puudub töötervishoiu ja tööohutuse alane kompetents. neid eelnõuga ei muudeta. Meie pikaajaline kogemus näitab, et: • tööandjad lähtuvad suuresti seaduses sõnaselgelt sätestatud kohustustest; • kui nõuet ei ole seaduses selgelt kirjas, ei peeta seda sageli vajalikuks; • juba praegu viidatakse eelnõule põhjendusega, et töökeskkonna ja töövahendite regulaarne kontrollimine ei ole enam kohustuslik. Sisekontroll on olnud tööandjatele oluline mehhanism, mis aitab hinnata töötervishoiu ja tööohutuse süsteemi toimimist tervikuna, pakub vajalikku tõendusmaterjali võimalike kahjujuhtumite või vaidluste korral ning on aastaid toetanud tööandjate teadlikkuse kujunemist ja hoidnud fookuses ohutu töökeskkonna tagamist. Mõistame, et muudatuse eesmärk ei ole tööandja vastutuse vähendamine, vaid tegevusvabaduse suurendamine. Praktikas võib see aga tööandjate jaoks näida kohustuste vähenemisena. See omakorda võib kaasa tuua töökeskkonna olukorra halvenemise ja lisakoormuse nii riiklikule järelevalvele kui nõustamisele ja teavitusele. 90  Ettepanekuna teeme, et sisekontrolli mõistet ei kaotataks, vaid muudetaks paindlikumaks. Üheselt mõistetav sõnastus aitaks vältida olukorda, kus tööandjad tõlgendavad muudatust nii, et töökeskkonna regulaarne kontrollimine ei ole enam nende kohustus. Lisaks on oluline, et riik toetaks muudatust selge ja läbimõeldud teavitustööga, mis aitab tööandjatel mõista oma vastutust ja rolli tööohutuse tagamisel. 96. 2. Muudatus: eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse, milliste Selgitatud. Ohutusjuhendite koostamisel on tööde ja töövahendite kohta on tööandjal vaja koostada juba kehtiva praktika kohaselt võimalik ohutusjuhendid. aluseks võtta tootja koostatud Meid teeb murelikuks, et muudatus võib jätta mulje, et kasutusjuhendit. Juhul kui kasutusjuhend tööandjal ei ole vaja juhendmaterjale koostada, kuigi need on annab kogu vajaliku info töötaja töötajate asjakohaseks juhendamiseks hädavajalikud. juhendamiseks, siis ei ole tööandjal vajalik Nõustume, et: eraldi ohutusjuhendit koostada. Ka kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja hindama, kas • formaalsed, korduvad ja üldsõnalised juhendid ei ole ja milline info tuleb ohutusjuhendisse kanda, eesmärk; seega peab tööandja olema valmis ka selles • töövahendite kasutusjuhendi kasutamine võib sobida, valguses kaaluma, kas olemasolev kui see sisaldab piisavat infot. kasutusjuhend on piisav või mitte. Juhul kui tööandja ise ei ole pädev seda hinnangut Küll aga rõhutame, et: andma, tuleks kaasata nt pädev • töökeskkonna riskid ei piirdu ainult töövahendite töökeskkonnaspetsialist. kasutamisega; Lisaks on tööandja kohustus viia läbi töötaja • juhendmaterjalid on tööandjale oluline tõend juhendamine ja väljaõpe ohutute töövõtete juhendamise toimumise kohta; omandamiseks. • ilma juhenditeta suureneb oht, et töötajaid ei juhendata süsteemselt ega piisavalt. Ettepanek: Täpsustada sõnastust nii, et tööandjatel ei tekiks ekslikku arusaama, nagu poleks neil enam üldse vaja koostada ohutusjuhendeid. Tööandjale peab jääma selge kohustus tutvustada töötajatele ohutuid töövõtteid ja tagada selle dokumenteeritus. Samuti peaks seadus lubama paindlikkust juhendite vormis (digitaalne, visuaalne, interaktiivne). 91 97. 3. Muudatus: eelnõu § 1 punktiga 7 kitsendatakse tööandjate Selgitatud. Töötervishoiuteenuse sisu ringi, kellel on kohustus korraldada ettevõtte töötervishoiu muutmisel lähtusime erinevate osapoolte olukorra analüüs vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. tagasisidest, et nii tööandjale kui ka Oleme nõus, et senine töötervishoiu olukorra analüüsi teenuseosutajale peab jääma piisav praktika ei pruugi ettevõtetele olulist lisaväärtust pakkuda. paindlikkus analüüsi sisu ja vormi osas, et Praktikas näeme selles osas formaalset paketipõhist see arvestaks maksimaalselt tööandja lähenemist, mille sisu ja eesmärk ei ole tööandjatele vajadustega. arusaadavad. Järgnevatel aastatel on kavas analüüsida, kas ja milliseid muudatusi oleks vaja teha. Ettepanekuna leiame, et kohustuse kitsendamise kõrval on vajalik ühiselt määratleda töötervishoiu analüüsi sisu ja kvaliteedinõuded, et vältida selle jätkumist üksnes formaalse ja vähese kasuteguriga tegevusena. 98. 4. Muudatus: eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse tööandjate Selgitatud. Eelnõuga ei muudeta ringi, kes on kohustatud koostama töökeskkonna andmekogus riskianalüüsi koostamise kohustust. töökeskkonna riskianalüüsi või esitama selle TI töökeskkonna Tööandja kohustus on riskianalüüs teha ja andmekogusse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. meetmeid riskide maandamiseks rakendada. Riskianalüüs peab olema koostatud Peame seda muudatust probleemseks mitmel põhjusel ja kirjalikus vormis ja ka edaspidi jääb näeme selles märkimisväärset riski nii tööandjate tööandjale võimalus kasutada riskianalüüsi teadlikkusele kui ka töötajate tegelikule kaitstusele. koostamiseks Tööinspektsiooni iseteeninduse süsteemis olevad riskianalüüsi Esiteks on mikroettevõtete teadlikkus töötervishoiu ja koostamise töövahendit. tööohutuse nõuetest üldjuhul madal ning nad tegelevad nende Küll aga on mõningase halduskoormuse teemadega üldjuhul siis, kui seadus näeb selle sõnaselgelt ette. vähendamise huvides kaotatud Kohustus riskianalüüsi esitada on seni olnud oluliseks kohustuslikus korras riskianalüüsi tõukeks, mis on aidanud tõsta just mikroettevõtete ohutustaset üleslaadimine TEISi alla 10 töötajaga ja suunanud neid oma töökeskkonda süsteemselt hindama. ettevõtete puhul. Näeme, et see on võimalus Ilma selle nõudeta on väga tõenäoline, et suur osa mõningal määral halduskoormust mikroettevõtetest ei tegele riskianalüüsi koostamisega ega vähendada ilma tegemata järeleandmisi töökeskkonna sisulise juhtimisega. tööohutuse tagamises. Teiseks on Tööinspektsiooni järelevalve ressurss piiratud, mistõttu jõutakse väikeste ettevõteteni harva. Nõustamine 92  eeldab tööandja enda aktiivset soovi ja initsiatiivi, mida mikroettevõtetes tihti ei ole. Kolmandaks tekitab muudatus ebavõrdse olukorra töötajate seas. Mikroettevõtete töötajad võivad jääda nõrgemasse positsiooni võrreldes suuremate ettevõtete töötajatega, kellel on kohustus tõendada, et nad on töökeskkonna riske hinnanud. See ei ole kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse üldpõhimõttega, mille kohaselt peaks kõigil töötajatel olema tagatud võrdne kaitstus, sõltumata ettevõtte suurusest. Neljandaks tõstatub küsimus riskianalüüsi mooduli otstarbekusest Tööinspektsiooni iseteeninduses. Mooduli arendamisel on riik selgelt kommunikeerinud, et see on mõeldud eelkõige mikro- ja väikeettevõtete toetamiseks, aidates neil riskianalüüsi teha. Kui mikroettevõtetel ei ole enam kohustust riskianalüüsi esitada, muutub antud moodulisse tehtud investeering ka küsitavaks. 99. 5. Muudatus: eelnõu § 1 punktidega 14–16 muudetakse Selgitame. TTOS § 12 lg 3 näeb juba täna töökeskkonnavoliniku valimise ja töökeskkonnanõukogu ette, et tööandja ja töötajad on kohustatud moodustamise korda. ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate Oleme nõus, et töökeskkonnavolinike ja osaliselt ka või töötajate esindajaga küsimustes, mis töökeskkonnanõukogude tegevus ei ole paljudes ettevõtetes puudutavad töökeskkonna parandamise täna eriti aktiivne. Samas näitab praktika, et aktiivsus ja abinõude kavandamist, juhendamise ja sisuline panus sõltuvad suuresti sellest, milline on tööandja väljaõppe ning töötervishoiuteenuse suhtumine sellesse rolli, millist tuge volinikule pakutakse osutamise korraldamist, päästetööde ja ning kuivõrd ta on kaasatud organisatsiooni töötervishoiu ja esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja tööohutuse süsteemi. Mitmetes ettevõtetes toimivad need uute töövahendite valikut ja rakendamist. rollid väga hästi – töökeskkonnavolinikud on tööandjale Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud olulised partnerid, kes kannavad töötajate häält, märgivad ära ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu murekohad ning loovad toimiva kahepoolse suhtluse. Samuti elluviimisesse. Seda põhimõtet ei muudeta, töötavad paljudes ettevõtetes töökeskkonnanõukogud vähendatakse töökeskkonnavoliniku arutades regulaarselt töökeskkonna probleeme, osaledes valimisega seotud bürokraatiat ja 93  lahenduste loomisel ning panustades ettevõtte tööohutuse soodustatakse vabatahtlikkuse alusel arenguplaanide kujundamisse. koonduvat töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnast huvituvate töötajate gruppi. Seetõttu leiame, et muudatusi kavandades võiks keskenduda Töökeskkonnanõukogud saavad samuti sellele, kuidas tugevdada volinike ja töökeskkonnanõukogude jätkata oma tegevust. rolli ja toetada nende süsteemset toimimist, mitte muuta nende moodustamist üksnes töötajate nõudepõhiseks. Töökeskkonnavolinike ja -nõukogude laiem kaasatus on oluline osa tööohutuskultuuri edendamisest – mida rohkem inimesi on tööohutuse korraldamisega seotud, seda suurem on teadlikkus ning seda tugevamaks kujuneb organisatsioonisisene ohutuskultuur. Kokkuvõttes leiame, et kuigi Eestis on ettevõtteid, kes tegutsevad tööohutuse vallas eeskujulikult ja rakendavad väga kõrgeid standardeid, ei saa kogu riigi ohutuskultuuri kujundamisel üksnes nende praktikale toetuda. Suur osa ettevõtetest lähtub tööohutuse korraldamisel eelkõige selgest seadusandlusest ja järelevalvest. Seetõttu on oluline, et seadus ei looks olukorda, kus töötajate ohutus hakkab ülemäära sõltuma konkreetsest tööandjast ja tema teadlikkusest, vaid tagaks kõigile töötajatele ühtse miinimumtaseme sõltumata ettevõtte suurusest või juhtimiskultuurist. 100. Rahandusministeerium 1. Eelnõu kohaselt soovitakse maksukorralduse seaduse Selgitame. Sõnastust on korrigeeritud. (edaspidi MKS) muudatustega anda Maksu- ja Tolliameti Tööinspektsioonil tekib eelnõuga õigus (edaspidi MTA) kõrval ka Tööinspektsioonile (edaspidi TI) töölepinguseaduse ning töötervishoiu ja õigus teha järelevalvet MTA töövõtuahela ja töötamise tööohutuse seaduses sätestatud järelevalve kestuse andmekogusse (edaspidi TTKI) esitatavate andmete käigus teostada riiklikku järelevalvet ka üle, et tagada ehitusvaldkonna tööohutuse järelevalve MKS § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud tõhusus. Samamoodi soovitakse anda TI-le õigus teha töötamise registreerimise kohustuse ning järelevalvet töötamise registrisse (edaspidi TÖR) andmete punktis 8 nimetatud ehitustööde andmete esitamise kohustuste järgimise üle. esitamise kohustuste täitmise üle. Riiklikku järelevalvet teostatakse MKS-is sätestatud erisustega ja piirangutega. See tähendab, et 94  Toetame TI järelevalvepädevuse laiendamist, kuid leiame, et tööinspektor saab järelevalvet teha vaid muudatus vajab lisaanalüüsi ning arutelusid asjasse puutuvate TTOS-is ja TLS-is sätestatud ulatuses, asutuste vahel. Lisaks vajab analüüsi, kas on vaja muuta ka nende KorS sätete raames, millele on maksusaladuse regulatsiooni või piisaks TI lisamisest TÖR ja inspektoril õigus tugineda lähtuvalt TTKI kaasvastutajana. eelnimetatud seadustest. Töövaidluskomisjoni juhatajal on õigus teha Seoses TI järelevalvepädevuse laiendamisega (TÖR-i ja asenduskannet otsuse jõustumisel, kuid see TTKI üle) tuleb täiendavalt üle vaadata MKS § 251 lõige 2, õigus ei laiene tööinspektorile, sest mille esimene lause sätestab, et töötamise registri volitatud järelevalve käigus ei ole õigust teha töötlejad on Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa. Kehtiva asendustäitmist. regulatsiooni kohaselt teevad need asutused TÖR-i kandeid volitatud töötlejana. TI (ja Eesti Töötukassa) sisestab täna MKR alamregistrisse TÖR-i andmeid, sh hakkab seda tegema järelevalvepädevuse saamisel TÖR-i ja TTKI üle, mistõttu on ta pigem nende andmekogude kaasvastutav töötleja isikuandmete kaitse seaduse tähenduses. Kaasvastutav töötleja töötleb andmeid samas andmekogus samal seaduslikul alusel ja eesmärgil kui MTA, kasutades andmetöötluseks samu vahendeid. Vastutav töötleja vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise ja registrisse kantud andmete õigsuse eest ning see kohustus laieneks ka kaasvastutavale töötlejale. Seega tuleks MKS § 251 lõike 2 esimene lause muuta ja sõnastada järgmiselt: „Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa on töötamise registri kaasvastutavad töötlejad isikuandmete kaitse seaduse § 31 tähenduses.“. 101. 2. Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse Arvestatud. Eelnõu täiendatud. (edaspidi TTOS) kohaldamisala ja selgelt välistatakse selle kohaldamine juhatuse liikmele. Senise tõlgenduse kohaselt ei maksustatud sotsiaalmaksuga juhatuse liikmele makstud TTOS §-des 122 ja 123 sätestatud hüvitist. Maksustamispõhimõtete säilitamiseks teeme ettepaneku täiendada eelnõu sotsiaalmaksuseaduse muudatusega, mis võimaldaks jätkata juhatuse liikmele 95  sotsiaalmaksuvabalt vabatahtliku töövõimetushüvitise maksmisega ka edaspidi. Sotsiaalmaksuseaduse § 3 tuleks seega täiendada punktiga 32 järgmises sõnastuses: „32 ) juhatuse või seda asendava organi liikmele makstud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 123 sätestatud tingimustele vastavat hüvitist;“. 102. Kaitseministeerium Kaitseministeerium kooskõlastab eelnõu ja esitab eelnõule Mittearvestatud ja selgitatud. Eelnõu järgmised ettepanekud. kohaselt kohaldub edaspidi ettevõttetele, kelle omanik, juhatuse ja liige ja ainus 1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt ei kohaldata edaspidi kogu töötaja on üks ja sama isik TTOS § 12 lõiked TTOS-i nendele ettevõtetele, kus osaühingu omanik, juhatuse 4-9, mis tähendab, et nimetatud ettevõtted liige ja töötaja on üks ja sama isik. Selline lahendus võib aga peavad ise tagama enda ohutuse, samuti kui tekitada ebamäärasust koostöös teiste tööandjatega, sest kui tegutsetakse ühisel töökohal tuleb teavitada üheinimese ettevõttele ei kehti tööohutuse nõuded täies teist tööandjat oma tegevusega seotud ulatuses, jääb partnerite vaheline ohutusvastutus ja riskide ohtudest ja tagada ohutusmeetmete jaotus ebaselgeks. Kaitseministeeriumi ettepanekul tuleks rakendamise. TTOS ei kohusta suurematel seadusesse lisada selgesõnaline säte, et kui selline ettevõtja ettevõtetel hindama väiksemate töötab koos teiste tööandjate töötajatega samas teenuseosutajate tegevusega seotud ohte töökeskkonnas, peab ta täitma kõiki TTOS-i § 12 lõigetes 1– vaid kohustab neid tegema ühisel töökohal 3 sätestatud kohustusi täielikult (riskianalüüs, tegutsedes koostööd. ohutusmeetmed, juhendamine, töövahendite korrasoleku tagamine). Vastasel korral võib selline muudatus suurendada suuremate ettevõtete halduskoormust. Kui väiksemad teenusepakkujad ei pea tegema riskianalüüsi ega täitma kõiki TTOS-ist tulenevaid kohustusi, tekib oht, et suuremal organisatsioonil tuleb ise hinnata koostööpartneri töödega seotud ohte. Selline olukord võib tuua kaasa ebamäärasust vastutuse ja riskide jaotuses. Selguse tagamiseks teeb Kaitseministeerium ettepaneku sätestada ühtne nõue, mille kohaselt peavad kõik ettevõtted, sealhulgas juhul, kui omanik, juhatuse liige ja töötaja on üks ja sama isik, esitama lühivormi kujul tööohutuse enesehindamise. See vorm peaks sisaldama teavet töö iseloomu, kasutatavate töövahendite, peamiste ohutegurite ning kasutatavate isikukaitsevahendite kohta. 96 103. 2. Eelnõu § 1 punktiga 4 kavandatakse muudatus, mis Selgitatud. Töövahendi ohutusjuhendi kitsendab ohutusjuhendi tegemise nõude üksnes eesmärk on selgitada, kuidas töövahendiga töövahendile, jättes tööprotsessiga seotud ohud piisavalt ohutult tööd teha, milliseid ohutusmeetmeid katmata. Kui juhendit ei pea koostama tööprotsessi kohta, tuleb rakendada, sh nt milliseid võib töötajatel jääda puudulik arusaam töövõtetest ja nendega isikukaitsevahendeid on vajalikud. Lisaks kaasnevatest riskidest. Selguse ja ohutuse tagamiseks teeb peab tööandja korraldama töötajate Kaitseministeerium ettepaneku sätestada, et töövahendi juhendamise ja väljaõppe ohutute töövõtete ohutusjuhend peab hõlmama ka tööprotsessi võtmeelemente, omandamiseks. nagu töövahendi käsitsemine, hoiukord ning töökeskkonna Seletuskirja on täiendatud. nõuded. 104. 3. Eelnõu § 1 punktiga 5 kavandatav joobe kontrolli ja Osaliselt arvestatud. andmetöötluse regulatsiooni sisu ja ulatus vajab täiendavat Suurema ohu allikas on defineeritud õigusselgust. Joobe kontrolli teostamine ilma põhjendatud võlaõigusseaduse § 1056 lõikes 2, mille kahtluseta, kui töö hõlmab suure ohu allikat, võib tekitada kohaselt loetakse asja või tegevust suurema vaidlusi privaatsuse ja proportsionaalsuse üle. ohu allikaks, kui selle olemuse või selle Kaitseministeerium teeb järgmise ettepanekud: juures kasutatud ainete või vahendite tõttu 1. täpsustada seaduses, millised ametikohad kuuluvad “suure võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse ohu allika” kategooriasse. rakendamise korral tekkida suur kahju või 2. kehtestada Tööinspektsiooni juhend joobe kontrollimise võib kahju tekkida sageli. Seletuskirja on korra kohta. täiendatud näidetega, mis on 3. rakendada andmete minimaalsuse põhimõtet, sh tulemuste mitteammendav loetelu näitlikustamaks, säilitamine, protokollimine ja muud andmetöötlusega seotud millised võivad olla need juhtumid, kus nõuded. põhjendatud kahtlust ei ole vaja. Sellisteks näideteks töökeskkonnas võib tuua näiteks (tegemist on mitteammendava loeteluga):  tõsteseadmete ja kraanade juhid, kes töötavad raskete koormate liigutamisega ning kelle eksimus võib põhjustada ulatuslikke kehavigastusi või vara kahjustamist;  bussijuhid, veokijuhid ja teised (ühis)transpordi juhid, kes vastutavad sõitjate ja teiste liiklejate ohutuse eest ning kelle joobes olek 97  suurendaks oluliselt raske liiklusõnnetuse ohtu;  ehitusplatsil torni- ja autojuhtkraanade operaatorid, kelle töö keskkond on juba olemuslikult kõrge riskiga ning kus ka väike koordinatsioonihäire võib viia fataalsete tagajärgedeni, aga ka teised ehitusplatsil töötavad töötajad, kes opereerivad ohtlike töövahendite, seadmete või sõidukitega;  keemiatööstuses töötavad töötajad, kes käsitlevad plahvatusohtlikke, kõrge rõhu all olevaid või toksilisi kemikaale ning kelle joobeseisund võib viia raske tööõnnetuse, mürgistuse või keskkonnakahjuni;  elektritööde tegijad kõrgepingeliinidel või alajaamades, kus üks vale liigutus võib põhjustada eluohtliku elektrilöögi või ulatusliku elektri tarnehäire;  suurte automaatliinidega töötavad masinoperaatorid, kelle liinidel on suured lõikamis-, survestamis- või purustamisjõud, jne. Seaduse tasandil kehtestada loetelu kõrgema riskiga töökohtadest ei ole otstarbekas. Joobe mõõtmise regulatsiooni sõnastust on täiendatud. Tööandjale sätestatakse kohustus kehtestada töökeskkonnas töökorralduse sisekorra reeglite alusel 98  kindel kord, kuidas toimub töökohal joobe tuvastamine ning kohustus tutvustada nimetatud kord töötaja(te)le. Joobe kontrollimise kord peab minimaalselt sisaldama:  joobe kontrollimise protseduuri kirjeldust (nt mida millega mõõdetakse ja kuidas);  mida loetakse positiivseks leiuks ja kuidas seda menetletakse (mis tagajärjed kaasnevad joobe tuvastamisega);  töötaja õigused (töötajale peab olema selge, millistel juhtudel ja mis põhjusel kontrollitakse joovet; võimalus teha kordusproov, keeldumise õigus ja selle tagajärg);  tulemuse vaidlustamise õigus. Seaduses sätestatakse ka joobe kontrollimise isikuandmete säilitamise tähtaeg. Tööandja säilitab joobe mõõtmise tulemusi sarnaselt nagu töötervishoiuteenuse raames tervisekontrollide andmeid kuni kolm aastat mõõtmisest alates. Kolm aastat annab võimaluse kaitsta samuti nii tööandja kui ka töötaja õigusi juhul, kui tekivad vaidlused selle üle, kas vara kahjustamisel oli töötaja joobes või kas tervisekahjuga lõppenud õnnetuse põhjus võis olla joove. 105. 4. Eelnõu § 1 punkt 6 kohaselt muudetakse töötaja tööle Mittearvestatud ja selgitatud. asumise järgset tervisekontrolli korraldamise tähtaega neljalt Tervisekontrolli tähtaja pikendamine neljalt kuult kuuele kuule. Seaduse muudatuse eesmärgist tulenevalt kuult kuuele kuule võtab arvesse vajadusega 99  toetab muudatus peamiselt töötajaid, kelle katseaeg võib arvestada töötajatele kohalduvat katseaega pikeneda. Eelpool nimetatud juhul võiks tervisekontrolli ja aega, mis kulub sobivate tervisekontrolli korraldamise tähtaeg pikeneda vaid nendel juhtudel, kui aegade leidmiseks. Tööandjal on võimalik töötaja katseaeg pikeneb. See jätaks tööandjale võimaluse korraldada tervisekontroll ka varem ning kohustada töötajaid, kelle katseaeg ei pikene, läbida seda vajadust hinnata riskianalüüsis. Lisaks tervisekontroll siiski nelja kuu jooksul, kuna enamasti on säilib teatud ohutegurite korral katseaja pikkus neli kuud. Kuus kuud tervisekontrolli tervisekontrolli läbimise kohustus enne suunamiseks võib olla liiga pikk aeg, mille jooksul võivad tööle asumust, nt kokkupuude juba töökeskkonna ohutegurid jõuda mõju avaldada töötaja kantserogeensete ainetega, öötöö jm. tervisele. Samuti oleks kuus kuud liiga pikk aeg olukorras kui töötajal on terviseprobleem, millest ta ei ole tööandjat teavitanud, kuid mis mõjutab ametikohal töötamist (näiteks: epilepsia, sclerosis multiplex, diabeet, ravimata kõrgvererõhutõbi, tuberkuloos vms). Tulenevalt eeltoodust teeb Kaitseministeerium ettepaneku täiendada kehtivat TTOS-i sättega, mis võimaldaks tööandjal terviskontrolli korraldamise tähtaega pikendada sama aja võrra, millega pikenes TLS § 10¹ lg 4 alusel töötaja katseaeg. 106. 5. Eelnõu § 1 punktiga 12 kavandatav Mittearvestatud ja selgitatud. Eelnõuga ei töökeskkonnaspetsialisti rolli vabam määramine võib osutuda muudeta asjaolu, et ebapiisavaks. Kui tööandja ise täidab spetsialisti ülesandeid, töökeskkonnaspetsialistil peavad olema võib tal puududa vajalik pädevus. Kaitseministeerium teeb töötervishoiu ja -ohutusealased teadmised. ettepaneku kehtestada miinimumkoolituse nõue tööandjale, Juhul kui tööandja täidab ise seda rolli (sh kes täidab iseseisvalt töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid. kui tööandja ei ole töökeskkonnaspetsialisti määranud ja eeldatakse, et ta täidab ise seda rolli), peab ta tagama enda pädevuse selleks, sh vajadusel läbides vastavaid koolitusi. MKM on välja töötamas töökeskkonnaspetsialistide koolituskursusi, mis on edaspidi kättesaadavad kõigile. 107. 6. Eelnõu § 1 p 14 muudetakse töökeskkonnavoliniku Selgitatud. Juhul kui valimise ja töökeskkonnanõukogu moodustamise korda ning töökeskkonnavolinikku ei ole valitud, saab kaotatakse teavitamiskohustus (TTOS § 17 lg 2). Seletuskirja tööõnnetuse uurimises osaleda mõni muu kohaselt peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku töötajate esindaja, nt ametiühingu esindaja, 100 valimised, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle usaldusisik või muu töötajate esindaja. struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab Töötajate esindaja kaasamise eesmärk on ka töökeskkonnavoliniku valimiseks soovi. Kui realiseerub töötajate huvide esindamine. olukord, et töötajad ei ole huvitatud töökeskkonnavoliniku Töökeskkonnavoliniku puudumisel peab valimisest ning puuduvad ka muud töötajate esindajad, siis tööandja läbi mõtlema, kuidas tagatakse kuidas täita TTOS § 24 lg 1 sätestatut, mille kohaselt osaleb töötajate esindaja kaasamine tööõnnetuste tööõnnetuse uurimises hääleõigusega töökeskkonnavolinik uurimisse. või muu töötajate esindaja. Eelnõust ei selgu, kes saab töökeskkonnavoliniku või töötajate esindaja puudumisel TTOS § 24 lg 41 kohaselt tuleb tööõnnetuste tööõnnetuse raportit allkirjastada, nagu see on sätestatud uurimise raport/akt esitada Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määruse nr 75 „Tööõnnetuse Tööinspektsioonile vaid juhul, kui ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise tööõnnetus lõppes ajutise töövõimetuse või kord“ lisas 2. Sama tähelepanek on ka tööõnnetuse uurimise surmaga. Seega olukorras, kus lõpetamise akti allkirjastamise kohta sama määruse § 4 lõikes ajateenistujaga juhtub õnnetus (aga ajutist 8. töövõimetust ei määrata), ei ole vaja koostada ametlikku tööõnnetuse uurimise Eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määruse § 4 lg 2 esimene raportit ega seda Tööinspektsioonile lause sätestab, et tööandja alustab viivitamata tööõnnetuse edastada. Tööandja peab uurima kõiki uurimist, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus või õnnetusi, et selgitada välja õnnetuse surm. Kaitseväes juhtub enim (töö)õnnetusi ajateenijatega, asjaolud ja rakendada meetmeid sarnaste kellele ajateenistuse ajal ajutist töövõimetust ei määrata. olukordade ennetamiseks. Kergete Seega oleks § 4 lg 2 teise lause järgi võimalik sellisel juhul õnnetuste puhul, mis ei lõppe ajutise valida uurimise viisi ja toimingu üle. Sellel sättel puudub aga töövõimetusega, saab tööandja otsustada, sisuline mõju kuna TTOS § 24 lg 1 paneb kohustuse uurida mis viisil uurimine läbi viiakse ja mil viisil kõiki tööõnnetusi. Ajateenistuse lõpuni loetakse ajateenijad need dokumenteeritakse. (aja)teenistuses olevaks, mis tähendab, et TTOS § 24 lg 1 alusel tuleb Kaitseväel uurida ka olmeõnnetusi (lööb varba vastu voodit ja murrab luu) ning isegi olukorras, kus saab valida uurimise viisi üle ja selgub, et tegemist pole tööõnnetusega, tuleb ikkagi sisuliselt uurida ja uurimise lõpetamiseks koostada akt. Akti peab allkirjastama mitu inimest ja see tuleb edastada tööinspektsioonile ja ajateenijale. Seega oleks ebavajaliku halduskoormuse 101  vähendamiseks oluline kaaluda TTOS § 24 lg 1 sätestatud kohustuse muutmist. 108. Justiits- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on saatnud Arvestatud osaliselt. Joobe mõõtmise Digiministeerium Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks regulatsiooni sõnastust on täiendatud. töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS), Eestisse Tööandjale sätestatakse kohustus kehtestada lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning töökeskkonnas töökorralduse sisekorra maksukorralduse seaduse (MKS) muutmise seaduse eelnõu. reeglite alusel kindel kord, kuidas toimub Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste töökohal joobe tuvastamine ning kohustus märkustega. tutvustada nimetatud kord töötaja(te)le. Joobe kontrollimise kord peab minimaalselt 1. Eelnõu § 1 p 5 – kõnealuse sättega nähakse ette tööandja sisaldama: õigus töödelda terviseandmeid joobe tuvastamiseks.  joobe kontrollimise protseduuri Kavandatava õiguse puudumist arutas ka justiits- ja kirjeldust (nt mida millega digiministri loodud Andmekaitse Nõukoda oma esimesel mõõdetakse ja kuidas); kohtumisel. Kohtumise protokolliga on võimalik tutvuda  mida loetakse positiivseks leiuks ja Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel. Nõukoda leidis, et kuidas seda menetletakse (mis kohustust ei saa olla ilma õiguseta kontrolli teostada, samas tagajärjed kaasnevad joobe norm seda kontrolli teha ei luba otseselt ja isikuandmete tuvastamisega); kaitse üldmäärus (IKÜM) nõuab eriliiki isikuandmete puhul  töötaja õigused (töötajale peab spetsiifilisemat regulatsiooni. Juhime tähelepanu, et Nõukojas olema selge, millistel juhtudel ja mis väljendati ka arvamust, et hetkel TTOS-is kehtiv absoluutne põhjusel kontrollitakse joovet; kohustus isik töölt kõrvaldada ei pruugi olla proportsionaalne. võimalus teha kordusproov, Palume aga seletuskirjas selgelt välja tuua, et tööandjal on keeldumise õigus ja selle tagajärg); kohustus IKÜM-ist tulenevalt määrata kindlaks, kuidas  tulemuse vaidlustamise õigus. toimub isikuandmete töötlemine, kaua neid säilitatakse jne. Tööandja peab reguleerima sisekorras, Lisaks sellele palume selgitada ja kaaluda, kas seaduses tuleks kuidas toimub tulemuse vaidlustamine. ette näha ka sätted selle kohta, kuidas toimub joobe Näiteks töötajale tagatakse teise testi tuvastamise vaidlustamine, kui töötaja ei ole nõus võimalus (nt alkoholi joobe puhul teine mõõtmistulemusega. puhumine peale kindla aja möödumist, nt 15 minutit) või võimalust teha proovitest enne kui tööandja joovet tuvastama asub (nt proovipuhumine või test riietusruumis) või tehakse teise vahendiga proov peale seda, kui esimese vahendiga tulemus 102  vaidlustatakse. Samuti peab tööandja läbi mõtlema, mis on tagajärg kui töötaja keeldub testimisest. Lisaks tööandja reguleerib korras, kas vaidlustamine toimub töövaidlusorganis nagu töövaidluskomisjon või kohus või menetleb ta juhtumit alguses ettevõtte siseselt, näiteks positiivse tulemuse korral töötaja kõrvaldatakse töölt kuni pooled esitavad tõendeid ja uurivad joobe tuvastamise põhjust. Detailset korda sarnaselt korrakaitse seaduse alusel sätestatud joobe tuvastamise korrale seaduses ei sätestata. Praktikas on juba täna palju tööandjaid, kes ohutuse tagamise eesmärgi mõõdavad töökeskkonnas joobet ja teevad seda korrektselt, kaitses töötaja õigusi, kuid teevad seda erinevalt, näiteks teostatakse suures mahus automaatkontrolle, automaatkontrollid on integreeritud töösõidukitesse jne. Lisaks ei ole tänase kohtupraktika pinnalt põhjust arvata, et detailne kord seaduses oleks vajalik. Tööandja on juba täna enam kui pädev koostama oma töökeskkonnas riskianalüüsi ja valima lähtudes riskidest ohtude vältimiseks ja minimeerimiseks kaitsemeetmeid. Joobe kontroll on üks ohutuse tagamise kaitsemeetmeid, mida saab teostada erineva seadmega, erineva sisekorra alusel (nt testpuhumised, mis aja tagant, kas tehakse, kas saab vaidlustada, kas töötaja saab keelduda, mis järgneb positiivsele proovile jne). Puudub vajadus 103  näha ette seaduse tasandil detailne kord, mida peab iga tööandja kasutama, kui juba täna on tööandjad leidnud sobivad lahendused enda töökeskkondade jaoks. Seaduses sätestatakse ka joobe kontrollimise isikuandmete säilitamise tähtaeg. Tööandja säilitab joobe mõõtmise tulemusi sarnaselt nagu töötervishoiuteenuse raames tervisekontrollide andmeid kuni kolm aastat mõõtmisest alates. Kolm aastat annab võimaluse kaitsta samuti nii tööandja kui ka töötaja õigusi juhul, kui tekivad vaidlused selle üle, kas vara kahjustamisel oli töötaja joobes või kas tervisekahjuga lõppenud õnnetuse põhjus võis olla joove. 109. 2. Eelnõu § 1 p 5 – eelnõuga luuakse õiguslik alus tööandjale Selgitatud eelmises lahtris. töötaja joobe kontrollimiseks, samas ei looda eelnõuga vajalikku korda. Eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et kuigi tööandjale ei anta korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud õigusi ja pädevust, saab tööandja joobe defineerimisel ja joobeseisundile viitavate tunnuste puhul tugineda KorS-ile või selle rakendusaktile. Justiits- ja Digiministeerium ei toeta sellist lähenemist. KorS reguleerib riiklikku järelevalvet, s.o järelevalvet, mida viib läbi riik oma ametite läbi ja mille raames kontrollitakse riigist väljapool asuvate isikute poolt õigusnormidest tulenevate nõuete täitmist. Tööandja kontroll oma töötajate üle ei ole riiklik järelevalve. Seega ei saa ka sellisele kontrollile laiendada riiklikku järelevalvet reguleerivaid sätteid. Eriti veel teha seda vaid seletuskirjas mainimise teel. Palume tööandja poolt joobe tuvastamise kord 104  reguleerida eelnõus. Lisaks palume kaaluda, kas joobe tuvastamise protsess tuleb tööandjal ka dokumenteerida. 110. 3. Eelnõu § 1 p 5 – sõnastus lubab kontrollida vaid juhul, kui Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. esineb põhjendatud kahtlus või juhul, kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist. Millal on tegu põhjendatud kahtlusega, võiks olla seletuskirjas selgemalt kirjeldatud. 111. 4. Eelnõu § 1 p 11 – muudatuse eesmärk jääb arusaamatuks. Selgitatud. Eelnõu kohaselt ei pea edaspidi Muudatusega ei võeta tööandjalt kohustust riskianalüüs alla kümne töötajaga ettevõtted esitama koostada, küll aga sätestatakse, et alla kümne töötajaga töökeskkonna andmekogusse riskianalüüsi tööandjad ei pea seda edastama Tööinspektsioonile (kas siis ja selle võrra väheneb ka tööandja taasesitamist võimaldaval kujul nagu see koostati või halduskoormus. Näeme, et see on võimalus koostades riskianalüüsi vahetult andmekogus ja edastades mõningal määral halduskoormust analüüsi seeläbi inspektsioonile). Arusaamatuks jääb, milles vähendada ilma tegemata järeleandmisi seisneb halduskoormuse vähendamine ettevõtja jaoks. tööohutuse tagamises. 112. 5. Eelnõu § 1 p 17 – kõnealuse sätte alusel kontrollib Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. töökeskkonnanõukogu, kas tööandja täidab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Palume seletuskirjas välja tuua, milliste nõuete ja milliste andmete põhjal kontrolli teostatakse ja kuidas on tagatud nõukogu juurdepääs kontrolliks vajalikele andmetele. Juhime ka tähelepanu, et kui kontrolli teostamiseks on vaja töödelda isikuandmeid, siis tuleb isikuandmete töötlemise võimalus näha ette seaduse tasandil6. 113. 6. Eelnõu § 1 p-d 19 ja 20 – kui luuakse võimalus Arvestatud. Seletuskirja täiendatud. kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise raporteid edastada Töökeskkonna andmekogusse on loodud kannatanule või tema huvide kaitsjale töökeskkonna juurdepääsuõigused töötajatele ehk juba andmekogu kaudu, siis on oluline, et kannatanu ja tema kehtiva praktika kohaselt on töötajatele esindaja oleks teadlikud sellisest edastamise viisist. Tagada ligipääs endaga seotud andmetele (sh tuleb vastavate kasutajarollide loomine töökeskkonna tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmekogus. Seletuskirja punktis 6 tuua välja, kas eelnõuga raportitele). kaasnevad kulud töökeskkonna andmekogu arendamiseks või 6 Vt selle kohta ka juhist isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes. Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Juhis%20eeln%C3%B5ude%20koostamiseks.pdf 105  kolmandate osapoolte andmekogude (näiteks Maksu- ja Andmekogude arendamise kulusid ei Tolliamet) arendamiseks kaasne. 114. 7. Eelnõu § 1 p 20 – kõnealuse sätte kohaselt peab tööandja Arvestatud. Eelnõu täiendatud. koostama raporti töökeskkonna andmekogus. Märgime Lisaks on töös töökeskkonna andmekogu nimetatud andmekoguga seoses, et mõned andmekogu põhimääruse muutmine, kus samuti tõstatud reguleerivad sätted vajavad täpsustamist. Esiteks näeb TTOS küsimuste osas muudatusi kavandatakse. § 241 lg 5 ette, et töökeskkonna andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuna andmekogu on seaduse tasandi regulatsiooni kehtestamisega juba asutatud, siis puudub võimalus selle asutamise edasi delegeerimiseks ministrile, seega tuleb sättest välja jätta sõnad „asutab ja“. Samas lõikes on toodud põhimääruse kehtestamise volituse raamid. Kuigi põhimäärus näeb ette nii vastutava kui volitatud töötleja ülesanded, siis volitusnorm seda ei kajasta. Seega tuleks volitusnormis välja tuua ka vastutava töötleja ülesanded. Lisaks sellele näeb seadus hetkel ette säilitustähtajad, kuid põhimääruse kohaselt kustutatakse andmed aasta jooksul pärast säilitustähtaja saabumist, seega ületab põhimääruses ette nähtud säilitusaeg seadusega ette nähtud säilitusaja. Andmete kustutamine peab toimuma seaduses ette nähtud ajaraamides, st juhul kui soovitakse andmeid kustutada aasta jooksul pärast säilitustähtaja lõppu, siis tuleb selline regulatsioon näha ette seaduse tasandil. TTOS § 24 lg 6 näeb ette, et andmekogu andmed ei ole avalikud. Juhime tähelepanu, et avalik teave on avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt üldistatult kogu teave, mis tekib avalikke ülesandeid täites, seega algselt on kogu riigi käes olev teave avalik, v.a juhul, kui sellele kehtib mõni juurdepääsupiirangu alus (asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine ehk AK-alus). Juurdepääsupiirangu alused sätestab AvTS § 35. Eriseaduses AvTS-is sätestatut ei korrata 106  ning üldjuhul peaks AvTS § 35 katma kõik võimalikud juurdepääsupiirangu juhud. Kui see aga nii ei ole, tuleb eelnõus näha ette uus alus. Juhime tähelepanu, et AvTS §-s 35 sätestatud juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (v.a mõned üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud, kus seadusandja on sellise piirangu ette näinud). Samuti tuleb silmas pidada, et isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus selle suhtes esitatakse teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang, ning enne teabe avalikustamist piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lõige 2). Seega, kui andmekogu sisaldab tundlikke andmeid, mille avalikkus võib kahjustada näiteks eraelu puutumatust vms, siis saab sellised andmed tunnistada asutuseiseseks kasutamiseks AvTS alusel ning puudub vajadus eraldi juurdepääsupiirangu aluse kehtestamiseks. Teiseks võimaldab AvTS eriseadusega ette näha ka juurdepääsu eritingimusi, viise ja korda. Hetkel ei ole lõike 6 põhjal selge, kas soovitud on kehtestada juurdepääsupiirangu alust või näha ette eritingimusi juurdepääsuks, seega tuleks lõike 6 sõnastust täpsustada. 115. 8. Eelnõu § 1 punktiga 22 loetakse TTOS § 276 §-ks 278 ja Arvestatud. Eelnõu täiendatud. selles asendatakse tekstiosa „275 “ tekstiosaga „276 “. Paragrahv 276 reguleerib menetlust. Menetluse säte peab tõepoolest olema vastutuse sätetes kõige viimane, kuid esitatud kujul ei saa seda muudatust toetada. Seletuskirjas on õigesti märgitud, et väärteokoosseisud tuleb esitada järjestikustes paragrahvides, mis parandab seaduse loetavust ja süsteemsust. Kui eriseaduses soovitakse uusi väärteosätteid 107 luua, siis tunnistatakse menetluse säte kehtetuks, sellele antakse uus number. Endist menetluse sätte numbrit ei kasutata uue väärteokoosseisu jaoks. Vt näiteks väärtpaberituru seaduse § 23750 ja järgnevad, kus on lisandunud korduvalt uusi väärteosätteid ning menetluse sätet on tulnud omakorda korduvat kehtetuks tunnistada: 108 116. 9. Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse töötervishoiu ja Arvestatud osaliselt. Eelnõust on välja tööohutuse seadust §-dega 276 ja 277. jäetud uus väärteokoosseis isikukaitsevahendite mittekasutamise osas. Seletuskirjas (lk 17) märgitakse, et praegune olukord, kus Siiski peame oluliseks võimaldada töötajat ei saa isikukaitsevahendite kasutamata jätmise eest Tööinspektsioonil väärteomenetluse käigus karistada, on loonud ebavõrdse olukorra, kus tööandjal on kohaldada lühimenetlust. Lühimenetluse kohustus tagada, et isikukaitsevahendid oleksid kasutuselevõtt väärteomenetluses aitab kättesaadavad ja vastaksid nõuetele, kuid TTOS ei näe ette kiirendada ja lihtsustada protsessi, mis on töötaja vastutust nende kasutamata jätmise eest. Tihti on just oluline tööohutuse rikkumiste puhul, kus töötaja hooletus tööõnnetuste ja ohtlike olukordade põhjus. kiire reageerimine on hädavajalik. Karistusmeetme kehtestamine töötajatele, kes jätavad teadlikult isikukaitsevahendid kasutamata, motiveeriks neid Praegu sisaldab Tööinspektsiooni järgima tööohutuse nõudeid hoolikamalt, mis aitab vältida ettekirjutus sageli sunniraha hoiatust, mis tööõnnetusi ja kaitsta nii töötajate tervist kui ka tööandja reaalses elus ei aita ettekirjutuse täitmist huve. tagada. Näiteks, katusel tehakse töid ilma Samuti rõhutatakse, et lühimenetluse kasutuselevõtt turvavarustuseta ja isikukaitsevahenditeta, väärteomenetluses aitab kiirendada ja lihtsustada protsessi, inspektor peatab tööde tegemise ja teeb mis on oluline tööohutuse rikkumiste puhul, kus kiire ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunniraha reageerimine on hädavajalik ning rikkumisi palju. hoiatuse. Järgmisel päeval tuleb inspektor Mõjutustrahv on proportsionaalne ja piisavalt motiveeriv, et kontrollima sama objekti ning avastab, et ka töötajad pööraksid rohkem tähelepanu töid tehakse ikka edasi. Inspektor rakendab isikukaitsevahendite kasutamisele. Muudatuste kehtestamine suurema sunniraha, nt 5000 eur, kuid sellele aitab luua turvalisema ja vastutustundlikuma töökeskkonna. järgneb mitmepäevane periood sunniraha See tasakaalustab tööandja ja töötaja vastutust, vähendab vabatahtlikuks tasumiseks ning tööõnnetuste riski ning kindlustab, et tööohutusnõuete mittetasumise korral lisandub rikkumised saavad kiire ja asjakohase lahenduse. täitemenetluse alustamisega seotud ajakulu (sh täitemenetluse vabatahtlik tasumise Seletuskirjas (lk 27) on välja toodud, et väärtegude tähtaeg). Selleks ajaks on reaalses elus juba menetlemiste arv on seni olnud väike (25 väärtegu 2024. katus valmis ning ettekirjutus ega sunniraha aastal, 50 väärtegu 2023. aastal ja üheksa väärtegu 2022. ei ole oma eesmärki tegelikkuses täitnud. aastal, kuid rikkumisi tuvastatakse siiski regulaarselt. Parimal juhul möödub ehitus ilma õnnetusteta, kuid välistada neid ega Sellest väljatoodud statistikast tulenevalt ei saa kuidagi mõjutada kaitsevahendite kasutamist toetada lühimenetluse regulatsiooni kehtestamist. Tööinspektsioonil ei ole. Lühimenetlus 109  annab kiirema võimaluse tööandja Kui seni on olnud väärtegude menetlemiste arv väike, kuidas mõjutamiseks. nüüd ühe koosseisu lisandumisel toimub niivõrd suur Tööinspektsioon on tõhustamas oma väärtegude kasv, et see nõuab eraldi veel lühimenetluse piiratud ressursside kasutamist. kehtestamist? Praegu jääb mulje, et eesmärgiks on tõsta Väärteomenetluses lühimenetluse järsult väärteomenetluste arvu. Aga seletuskirjas välja toodud kohaldamine loob võimaluse reageerida statistika seniste menetluste kohta seda kuidagi ei toeta. kiiremini rikkumistele, vähendab menetlusega kaasnevat ajalist koormust (nii Kas siiamaani on olnud vähese menetluste arvu põhjuseks isikule kui ka kohtuvälisele menetlejale) üksnes see, et Tööinspektsioon ei ole saanud kohapeal kiiresti ning aitab jõuda rohkemate ettevõtete menetlust läbi viia? Või on põhjuseks ikkagi see, et tegelikult töökeskkondadeni. on käitutud korrektselt, seaduskuulekalt ning isikute karistamine ei olegi olnud põhjendatud. Tõstatame küsimuse, kui palju väljatoodud väärteomenetlustest on läbi viidud kiirmenetluse korras, kui palju üldmenetluses. Kas kõik menetlused on lõppenud karistamisega, ühtegi menetlust ei ole lõpetatud nt otstarbekusest? Palume eraldi välja tuua, kui palju konkreetselt iga paragrahvi puhul on väärteokaristust praktikas rakendatud, kui suur on olnud rahatrahvi summa, kas need rahatrahvid on ka tasutud. Kas kõik menetlused on läbi viidud ainult füüsiliste isikute suhtes või on loetelus ka juriidilise isiku karistamist? Seletuskirjas nenditakse, et muudatuste mõju ulatus on kogu sihtrühmale väike, kuivõrd praktikas ettevõtjate senised kohustused ei muutu ning lühimenetlust on võimalik vältida, kui korraldada töö töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaselt. Mõju sagedus sõltub nii ettevõtete kui ka Tööinspektsiooni edasisest praktikast ehk sellest, kui tihti ettevõtted TTOS-i nõudeid rikuvad ning kui tihti Tööinspektsioon nende tuvastamisel lühimenetlust kohaldab. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 110 Arvestades senist väikest väärteomenetluste hulka on ettevõtjad oma tööd töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas korraldanud siiamaani ka võrdlemisi hästi ning täiendav kiire karistamise võimaluse loomine ei õigusta kuidagi ennast. Vajadusel tuleb tõhustada riiklikku järelevalvet, ettekirjutuse ning sunniraha kohaldamise sagedust. Mitte aga kasutada karistust kui ultima ratio meedet. Seletuskirja sissejuhatuses rõhutatakse ka eesmärgina Tööinspektsiooni järelevalve tõhustamist. Kas järelevalve tõhustamine on üksnes väärteomenetluste arvu võimalik kasv? Tööinspektsioonile tahetakse anda õigus väärtoemenetluse alustamisel kohaldada lühimenetlust TTOS-i § 271 lõikes 1, § 272 lõikes 1, § 273 lõikes 1, § 274 lõikes 1, § 275 lõikes 1 ja §- s 276 sätestatud väärteokoosseisude korral. Lühimenetluse rakendamine koos kindlas summas rahatrahviga peaks olema rakendatav eelkõige seesuguste rikkumiste puhul, mis on oma sisult väga standardsed. Oleme seisukohal, et mitmed neist koosseisudest pigem seda ei ole. Lühimenetluse kehtestamisega soovitakse lihtsustada füüsilise isiku karistamist, samas enamik neist rikkumistest on tegelikult omistatavad juriidilisele isikule, kuivõrd on toime pandud juriidilise isiku huvides (nt kokkuhoid töövahendite või isikukaitsevahendite arvelt). Kavandatav § 276 näeb vastutuse ette töötajale, kui ta kasutab tööandja poolt väljastatud nõuetekohaseid isikukaitsevahendeid mittenõuetekohaselt või jätab kasutamata, kui sellega kaasnes oht töötaja enda või teiste töötajate tervisele või elule. 111  Oluline tingimus on seega oht töötaja enda või teiste töötajate tervisele või elule. Kui on tegemist ohu kaasnemisega, siis tuleb see oht kindlaks teha. Selleks tuleb menetleda väärtegu kiir- või üldmenetluse korras, et kõik asjaolud oleksid selged. Lühimenetlust ei saa mingil juhul toetada. Kui tegemist on vähetähtsa väärteoga, ohtu ei ole kaasnenud, saab piirduda hoiatamisega. Tegelikult peame üldse probleemseks enesekahjustamise kriminaliseerimist. Küsitav on karistamine selle eest, et inimene iseenda ohutust ei taganud, ehkki võimalused tal selleks olid. Riik peaks tasakaalustama ja kindlustama, et töötajal oleks vajalikud vahendid kättesaadavad, aga kas riik peab karistama seal, kus töötaja neid vahendeid ei kasuta – meie arvates pigem mitte. 117. 10. Eelnõu § 1 p 23 – sätte kohaselt on tingimuseks sh teiste Arvestatud. Eelnõu täiendatud. töötajate elule ja tervisele kaasnenud oht – siin tuleks mõelda, kas see on teadlikult nii või tuleks kirjutada ainsuse vormis, 112  sest mõte ilmselt ikkagi selles, et kas või ühe töötaja elule või tervisele. 118. 11. Eelnõu § 3 – täiendatakse MKS § 1 lõikega 8, milles Selgitatud. Eelnõu sõnastust on täiendatud. sätestatakse Tööinspektsiooni pädevus riikliku järelevalve tegemisel. Leiame, et § 1 ei ole järelevalve pädevuse reguleerimiseks õige säte, sest reguleerimis- ja kohaldamisala sättes ei tooda sisulisi regulatsioone, vaid määratletakse seaduse valdkond ning muude seaduste rakendumine. Seega palume leida sättele sobivam asukoht. Kaaluda võiks näiteks jao 33 täiendamist, sest selles jaos reguleeritakse järelevalvatavat tegevust, samuti võimalikku sunniraha. Pädevussätte sõnastamisel palume kaaluda töölepinguseadusele ning TTOS-ile viitamise vajalikkust. Viidatud eriseadused sätestavad Tööinspektsiooni järelevalvepädevuse konkreetsete seaduse sätete osas, pädevus kontrollida MKS §-dest 252 , 2511 ja 2512 tulenevate nõuete täitmist saab Tööinspektsioonile tekkida eelnõu alusel. Rõhutame, et haldusorgan ei saa teha järelevalvet valdkonnas, milleks talle õigusaktiga pädevust antud ei ole. Järelevalvepädevusega koos antakse eelnõuga Tööinspektsioonile ka järelevalve erimeetmete ja sunniraha määramise õigus. Seega puudub eelnõus vajadus viidata eriseaduste alusel läbiviidavale menetlusele. See, kuidas haldusorgan erinevate seadustega antud järelevalvepädevust reaalselt ellu viib, on tema kaalutlusõiguslik otsus. Samuti palume kaaluda, kas MKS §-dest 252 , 2511 ja 2512 tulenevate nõuete järelevalves on vajalikud kõik eelnõus sätestatud erimeetmed, eelkõige näiteks valduse läbivaatus. Erimeetmete lubamisel tuleb eelnõu seletuskirjas valitud erimeetmete vajalikkust põhjendada. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 p-ga 2 tehtav täiendus tagab 113  Tööinspektsioonile sunniraha määramise õiguse. Seega ei ole seda pädevussättes vaja täiendavalt reguleerida. 119. 12. Seletuskirjas lk 39 märgitakse, et praktikas teeb Selgitatud. Uurimist teostatakse Tööinspektsioon ka praegu politseiga koostööd ning sageli paralleelselt, politsei kaasab on esimene õnnetuse asjaolud selgeks teinud juba enne Tööinspektsiooni kui eksperti uurimisse. kriminaalmenetluse alustamist, kuid Tööinspektsiooni uurimismenetlus ei ole jõudnud selleks hetkeks veel lõpuni, sh ettekirjutuse koostamiseni/väljastamiseni. Kehtiva regulatsiooniga võib tööõnnetuse asjaolude selgumine venida kriminaalmenetluse tõttu väga pikaks, kuid edaspidi saab Tööinspektsioon oma töö lõpetada oluliselt varem. Kuidas sellest väitest aru saada, et politseiga tehakse koostööd ning õnnetuse asjaolud on selgeks tehtud juba enne kriminaalmenetluse alustamist? Kas see tähendab, et õnnetuse asjaolud on selged Tööinspektsioonile, aga mitte politseile? 120. 13. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud Arvestatud. eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste märkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. 121. Eesti Kutsehaigete Liit Sissejuhatus Selgitatud. Täname arvamuse eest. Nõutume, et töötajate tervise kaitse on Eesti Kutsehaigete Liidu liikmed on mitmete aastate jooksul oluline ja oleme seda arvestades ka eelnõu personaalselt tegelenud keerulistesse kohtuvaidlustega, kus koostanud. Eelnõusse ei ole kavandatud tööst tingitud tervisekahjustuse tõendamine ja tööandja muudatusi, mis oluliselt halvendaksid vastutusele võtmine tähendab pikka ja kurnavat töötajate olukorda. kohtuprotsessi. Need aastad on näidanud, et mida täpsem ja 114 selgem on seadus ning norm, seda lihtsam on nõrgamas Näiteks juhendamise regulatsioonis ei positsioonis asuval töötajal on enda õiguseid kaitsta. muutu sisuliselt muud, kui tuuakse selgemalt välja, et juhendamine ja väljaõpe Kavandatavad muudatused TTOS-s muudaksid töötajate on nii tööandja kui töötaja jaoks üks olukorda tulevastes kutsehaigus- ja tööõnnetusvaidlustes tervikprotsess, mille tööandja peab läbi veelgi keerulisemaks, sest seadusandlik käsitlus tööandja viima enne töötaja tööle asumist. kohustustest on liiga üldine ning tööandjad saavad lihtsalt Juhendamise ja väljaõppe sisu on väita, et seadusest ei tulene konkreetset kohustust teatud viisil reguleeritud TTOS §-s 133 ja see ei muutu töötervishoiunorme täita. käesoleva eelnõuga. Tööandjal peab jääma paindlikkus kujundada juhendamise ja Käesolev arvamus baseerub Eesti Kutsehaigete Liidu väljaõppe sisu lähtuvalt töötaja faktilisest kogemusest, mille järgi kavandatavate muudatuste tööülesannetest, st kontoritöötaja ja ehitaja jõustumisel võib tõenäosusega märkimisväärselt suureneda juhendamine ja väljaõpe on erinevad, kuna kohtuvaidluste arv ja raskendada juba niigi keerulises nende tööga seotud riskid ja nende positsioonist leiduva töötaja võimekust oma õiguste eest tööülesanded on väga erinevad. seista. Arvamusest selgub, et muudatused ei ole läbi mõeldud Ohutusjuhendite koostamisel on juba ega põhine teaduslikul käsitlusel, vaid näivad olevat toodud kehtiva praktika kohaselt võimalik aluseks ellu tööandjate lobbyst tingitult, ilma töötajate tervisekaitse võtta tootja koostatud kasutusjuhendit. Juhul kui fundamentaalse väärtusega arvestamata. kui kasutusjuhend annab kogu vajaliku info töötaja juhendamiseks, siis ei ole tööandjal Töötajate tervisekaitset tuleb väärtustada kui majanduse vajalik eraldi ohutusjuhendit koostada. Ka alustala. Töötajate tervisekaitset ei saa devalveerida kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja halduskoormuse hinnaga. Töötajate tervis ei ole sõnakõlks, hindama, kas ja milline info tuleb vaid majanduse vundamendi oluline nurgakivi. Tervetega ja ohutusjuhendisse kanda, seega peab kaitstud töötajatega ettevõtted on produktiivsemad, paremini tööandja olema valmis ka selles valguses organiseeritud ja konkurentsivõimelisemad. kaaluma, kas olemasolev kasutusjuhend on piisav või mitte. Juhul kui tööandja ise ei ole Tööõnnetuste, kutsehaiguste ja vigastuste levimise korral pädev seda hinnangut andma, tuleks kaasata kasvavad kaudsed kulud. Rahvusvahelised uuringud näitavad, nt pädev töökeskkonnaspetsialist. et töötervishoiu investeeringud on ühed parimad Tervisekontrolli tähtaja pikendamine neljalt investeeringud. kuult kuuele kuule võtab arvesse vajadusega arvestada töötajatele kohalduvat katseaega Eesti Kutsehaigete Liit märgib, et kavandatavad muudatused ja aega, mis kulub sobivate tervisekontrolli loovad olukorra, kus tööandja halduskoormuse vähendamine aegade leidmiseks. Tööandjal on võimalik 115 toimub töötajate tervisekaitse ja ohutuse arvelt. See on korraldada tervisekontroll ka varem ning fundamentaalne vastuolu põhiseadusega, rahvusvahelises seda vajadust hinnata riskianalüüsis. Lisaks õigusega ja inimese põhiõigusega, mida ei saa kuidagi säilib teatud ohutegurite korral alahinnata. tervisekontrolli läbimise kohustus enne tööle asumust, nt kokkupuude Kohtuvaidlustes valitseb asümmeetria: tööandja on kantserogeensete ainetega, öötöö jm. juriidiliselt varustatud (tal on raha juristide jaoks, ta kontrollib Sisekontrolli mõiste kaotamine ei tähenda, dokumentatsiooni) ja töötaja on sageli üksi ettevõtte vastu. et tööandja ei peaks süstemaatiliselt Iga selguse ja nõuete (normide) konkreetsuse vähendamine töökeskkonna olukorda hindama, töötervishoiualases seadusandluses halveneb töötaja riskianalüüsi vajadusel uuendama jms. positsiooni veelgi. Eelnõu sõnastust on vastavalt muudetud. Juhime tähelepanu, et ka EL töötervishoiu ja Kavandatavad muudatused muudavad olemasolevad selged tööohutuse raamdirektiiv (89/391) ei nimeta kohustused üldisteks ja praktikas mitte-kohustuslikuks. tööandja kohustusena sisekontrolli Näiteks: läbiviimist, küll aga räägib riskide • Sisekonrolli kohustuse kaotamine tähendab, et tööandja saab hindamisest, ennetusmeetmete väita: "Ma pole pidanud sisekontrolli tegema, seega ma ei rakendamisest, töötajate juhendamisest, pidanud uut riskianalüüsi tegema ja riske hindama.!" Töötajal tervisekontrollist jms, need nimetatud ei ole võimalust tõendada, et riskianalüüs oli ebaadekvaatne. kohustused on kõik ka TTOS-is toodud ning • Juhendamise nõuete üldistamine tähendab, et kohtus on alati neid eelnõuga ei muudeta. võimalus väita: "Millised teemad peavad juhendamisel käsitletud olema?" Töötaja peab nüüd ise tõendama, et juhendus oli puudulik - samas puudub seaduses konkreetne säte ja normistik, millele juhendamised peavad vastama. • Tervisekontrolli tähtaja pikendamine tähendab, et lühiajaliselt töötavad inimesed jäävad tervisekontrollita – ja neil pole üldse teaduslikult tõendatud lähtepunkti, millega võrrelda hilisemat haiguse esinemist. Normitehnilise seisukohalt loovad üldised ja mitte-täpsed nõuded teadlikult võimaluse erinevaks tõlgendamiseks. Iga erinev tõlgendamine tähendab potentsiaalset uut kohtuvaidlust. Näited kavandatavatest vastuoludest: 116 1. Sisekontrolli kaotamine, kuid kontrollimise kohustus säilib: Seletuskiri väidab, et sisekontroll on ülearune, sest "tööandja peab niikuinii kontrollima TTOS nõuete täitmist". Mille poolest siis erinevad sisekontroll ja see kontroll? Kui puuduvad konkreetsed nõuded kontrollikohustusele, siis tekib vaidlus, mida kontrollikohustus peaks sisaldama. Kui seadus seda konkreetselt ei reguleeri, siis ei saa tööandjale ka haigestumise korral ette heita, et ta oleks midagi valesti teinud. 2. Ohutusjuhendid muutuvad valikuliseks: Tööandja saab nüüd väita, et "kasutusjuhend piisab" – kuid töötaja väidab, et kasutusjuhend ei sisalda konkreetse töö ohutut praktikat. Kohus peab otsustama, mida tähendab "piisav", mis loob uue vaidlusteema. 3. Juhendamise kohustus on ebamäärane: Juhendamine peaks toimuma "võttes arvesse töö eripära". Kuid mida tähendab "töö eripäraga arvestamine"? Töötajate tervis ei ole pelgalt toreduslik väärtus, millest võib halduskoormuse tõttu loobuda. See on fundamentaalne, millel rajaneb meie majandus ja ühiskond. Ettevõte, mis ei hooli oma töötajate tervisest ja saab leida võimaluse töötaja tervise kaitsmise kohustustest kõrvale hiilida, ei peaks olema seadusandja ega ühiskonna poolt soositud (millele loob paraku pinnase just kavandatav seaduseelnõu). Eesti Kutsehaigete Liit seisab selle eest, et TTOS muudatused oleks läbi mõeldud ja lähtuks ennekõike töötaja tervise kaitse põhimõttest. Tööandja halduskoormuse vähendamine ei saa olla eesmärk omaette. Liidu seisukohalt on eelnõu keskseks seatud eesmärk – tööandjate halduskoormuse vähendamine – muutunud 117  tööandja mugavuse ja nõuetele mittevastamise kaitse mehhanismiks, mitte objektiivsete reaalsete kuludega seotud probleemi lahendamiseks. Kavandatavad muudatused ei vähenda märkimisväärselt tööandjate tegelikku koormust, kuid nõrgendavad töötajate õiguskaitse süsteemi drastiliselt. 122. 1.Eelnõu on vastuolus Põhiseadusega ja teiste ülemaktiga Selgitatud. Eelnõuga tehtavad muudatused ei vähenda töötajate tervise kaitset. Näiteks Kavandatavad muudatused on vastuolus Eesti Vabariigi juhendamise regulatsioonis ei muutu Põhiseadusega mitmel olulisel põhjusel, mida saab seostada sisuliselt muud, kui tuuakse selgemalt välja, järgnevate põhimõtetega: et juhendamine ja väljaõpe on nii tööandja kui töötaja jaoks üks tervikprotsess, mille 1. Õigus turvalisele tööle ja tervisekaitsele tööandja peab läbi viima enne töötaja tööle Eesti Põhiseaduse § 28 sätestab igaühe õiguse turvalisele asumist. Juhendamise ja väljaõppe sisu on tööle ja tervisele. Töötajate tervisekaitse nõuete üldistamine reguleeritud TTOS §-s 133 ja see ei muutu ja täpsustamata jätmine muudab töötajate kaitse ebakindlaks käesoleva eelnõuga. Tööandjal peab jääma ja õiguslikult ebapiisavaks, mis piirab töötajate õigust saada paindlikkus kujundada juhendamise ja tööga seotud tervisekahjustuste eest piisavat kaitset. väljaõppe sisu lähtuvalt töötaja Muudatused, mis pikendavad tervisekontrolli tähtaegu ning tööülesannetest, st kontoritöötaja ja ehitaja vähendavad tööandjate kohustusi riskianalüüside ja juhendamine ja väljaõpe on erinevad, kuna juhendamise osas, võivad viia töötervishoiu standardite nende tööga seotud riskid ja nende languseni ning põhjustada töötajate tervise õiguste rikkumist. tööülesanded on väga erinevad. Eelnõuga ei kaotata ära tervisekontrolli 2. Õigusliku selguse ja õiguskindluse põhimõte korraldamise kohustust. Tervisekontrolli Põhiseaduse § 15 nõuab õigusliku selguse ja õiguskindluse tähtaja pikendamine neljalt kuult kuuele tagamist. Eelnõu seletuskiri väidab, et muutused võimaldavad kuule võtab arvesse vajadusega arvestada tööandjatel halduskoormust vähendada, kuid seda tehakse töötajatele kohalduvat katseaega ja aega, üldisemate ja vähem täpsustatud nõuete arvel, mis mis kulub sobivate tervisekontrolli aegade suurendavad vaidlusi ja õiguslikku ebakindlust töötajate leidmiseks. Tööandjal on võimalik kaitses. Puuduvad selged normatiivsed raamid, mis korraldada tervisekontroll ka varem ning määratleks täpselt töötervishoiu kohustused ja töötajate seda vajadust hinnata riskianalüüsis. Lisaks õigused, tekitades normatiivse ebaselguse. säilib teatud ohutegurite korral tervisekontrolli läbimise kohustus enne 3. Proportsionaalsuse ja võrdsuse printsiip tööle asumust, nt kokkupuude kantserogeensete ainetega, öötöö jm. 118 Põhiseaduse § 12 käsitleb seadusandliku võimu õigust kaitsta Eelnõuga ei kaotata ära riskianalüüsi inimesi proportsionaalselt. Eelnõu puhul on halduskoormuse kootamise kohustust. Tööandjal on kohutus vähendamine oluliseks eesmärgiks, kuid risk on, et see toimub koostada kirjalik riskianalüüs, sh töötajate tervisekaitse arvelt, mis võib tekitada ebavõrdsuse ja tegevuskava riskide maandamiseks ebaproportsionaalse ohu suurenemise iseäranis mikro- ja rakendatavate meetmete kohta. Eelnõuga väikeettevõtetes. kaotatakse vaid ära alla kümne töötajaga ettevõtete puhul kohustus esitada 4. Õiglane kohtlemine ja töötajate õiguste kaitse riskianalüüs Tööinspektsiooni Eelnõus kavandatud muudatused, nagu tervisekontrolli töökeskkonna andmekogusse. Seega ei tähtaegade pikendamine ja juhendamiskohustuse kaotata eelnõuga riskide hindamise leevendamine, jätavad töötajad vähem kaitstuks ja annavad kohustust vaid vähendatakse tööandja tööandjatele suurema võimaluse kohustustest kõrvale hiilida, halduskoormust. Tööandjal peab olema mis võib rikkuda töötajate õigust õiglaselt ja turvaliselt kirjalik riskianalüüs ja see tuleb töötada. tööinspektsioonile esitada järelevalve käigus. 5. Vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei tehta muudatusi, mis oleksid Eestis kehtiv seadus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu vastuolus EL töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktidega, mis reguleerivad töötervishoiu ja -ohutuse direktiividega. Näiteks ei näe EL direktiiv nõudeid. Kavandatud muudatused, eriti tervisekontrolli ette tervisekontrolli korraldamise tähtaja pikendamine, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu tähtaegasid, vaid sätestab, et tervisekontrolli tööohutusdirektiividega, mis rõhutavad varajast ja võimalus tuleb tagada lähtuvalt siseriiklikust proaktiivset tervisekaitset töötajatele. korrast. Eelnõu on ettevalmistatud lähtudes 6. Puudulik mõjuanalüüs ja osapoolte kaasamine erinevate osapoolte tagasisidest ja arvestab Hea õigusloome põhimõtte kohaselt peab oluliste muudatuste Vabariigi Valitsusele esitatud puhul olema põhjalik mõjuanalüüs ning osapoolte kaasamine. ettepanekutega. Eelnõus puudub adekvaatne mõjuanalüüs töötajate tervisekaitsele ning selliseid muudatusi on tehtud ilma põhjaliku sotsiaalse, majandusliku ja õigusliku hindamiseta. Seega kokkuvõtvalt võib öelda, et kavandatavad muudatused ei taga Eesti Vabariigi Põhiseadusega ettenähtud töötajate tervisekaitset, õiguslikku selgust ega proportsionaalsust ning võivad viia töötajate õiguste ja kehtivate rahvusvaheliste 119  normide rikkumiseni. Sellised muudatused vajavad põhjalikku uuesti läbimõtlemist ning adekvaatset mõjuanalüüsi, et tagada tervisekaitse põhimõtete järgimine ning õiguskindlus ja õiglane kohtlemine. 123. 2. Eelnõu § 1 punkt 3 Selgitatud. Sisekontrolli mõiste kaotamine ei tähenda, Eelnõu § 1 punktiga 3 soovitakse tunnistada kehtetuks et tööandja ei peaks süstemaatiliselt sätted, mis kehtestavad tööandja kohustuse teha süstemaatilist töökeskkonna olukorda hindama, töökeskkonna sisekontrolli. Eelnõu autori põhjenduste riskianalüüsi vajadusel uuendama jms. kohaselt on sisekontroll töötervishoiu ja tööohutuse Eelnõu on vastavalt muudetud. korralduse loomuliku osa, mis toimub ettevõttes riskianalüüsi Täiendavalt peab TTOS § 13 lg 1 p 12 ja muude seadusest tulenevate kohustuste täitmise käigus (nt kohaselt tööandja järgmina töötervishoiu ja töötervishoiu tervisekontrolli otsused ja tagasiside tööandjale, tööohutuse nõuete täitmist. tööõnnetuste uurimise kord jm). Juhime tähelepanu, et ka EL töötervishoiu ja tööohutuse raamdirektiiv (89/391) ei nimeta Eelnõu seletuskirja autorid on ekslikult mõistnud sisekontrolli tööandja kohustusena sisekontrolli tegemise kohustuse funktsiooni ja eesmärki. Sisekontroll ei läbiviimist, küll aga räägib riskide ole hõlmatud riskianalüüsiga ega muude tööandja oluliste hindamisest, ennetusmeetmete töötervishoiualaste kohustustega nagu seletuskirjas on rakendamisest, töötajate juhendamisest, ekslikult väidetud. Eelnõu seletuskirja väide, et sisekontroll tervisekontrollist jms, need nimetatud „dubleerib suuresti riskianalüüsist ja muudest kohustustest kohustused on kõik ka TTOS-is toodud ning tulenevat põhimõtet", tugineb põhimõtteliselt ekslikule neid eelnõuga ei muudeta. arusaamale sisekontrolli ja riskianalüüsi funktsioonide erinevusest. Riskianalüüs ja sisekontroll ei ole dubleerivad töötervishoiualased kohustused, vaid täiendavad üksteist 120 töötervishoiualase kvaliteedijuhtimise tsükli erinevates etappides. Rahvusvaheliselt tunnustatud Plan-Do-Check-Act (PDCA) mudeli kohaselt kuulub riskianalüüs „Plan" (planeeri) faasi, kus tuvastatakse ohud ja kavandatakse meetmed. Sisekontroll seevastu vastab „Check" (kontrolli) faasile, mille käigus monitooritakse ja hinnatakse rakendatud meetmete tegelikku tulemuslikkust. Nende kahe tegevuse samastamine on sama ekslik kui väita, et arsti esialgne diagnoos muudab tarbetuks igasuguse ravijärgse kontrolli. Sisekontroll ei ole mitte ainult dokumentide olemasolu kontroll, vaid süstemaatiline protsess, mille käigus „vaadatakse üle kõik ettevõttele rakenduvad seadusenõuded, ettevõttesisesed regulatsioonid, kontrollitakse tegevuse vastavust nõuetele ning jälgitakse arenguid olulistes töökeskkonnaalastes näitajates (näiteks tööõnnetuste arv või haiguspäevade hulk töötaja kohta)". Sisekontrolli tegelik eesmärk on ettevõttesisene hinnang sellele, kas püstitatud eesmärgid saavutati, kas õnnestus luua süsteem, mis tõepoolest aitab vältida tööõnnetusi ja tööga seotud haigusi. Eeltoodud sisekontrolli kohustus on olemuselt kooskõlas Euroopa Liidu õigusraamistikuga (raamdirektiiv 89/391/EMÜ), millega vastavuse eelnõus täielikult puudub. EL-i tööohutuse raamdirektiiv 89/391/EMÜ ei piirdu üksnes riskianalüüsi nõudega. Direktiivi artikkel 6 kohustab tööandjaid rakendama meetmeid, mis „tagavad töötajatele antava kaitse taseme paranemise ja on integreeritud ettevõtte kõikidesse tegevustesse ning kõikidel hierarhilistel tasanditel". See tähendab pidevat kaitse parandamise kohustust, mitte ühekordselt koostatud dokumendi olemasolu. 121 Direktiiv sätestab tööandja kohustusena ka tegevuse kohandamise tehnilisele progressile ning ühtse tervikliku ennetuspoliitika väljatöötamise. Need põhimõtted eeldavad süstemaatilist järelkontrolli – riskianalüüsi tegevuskava koostamine ei ole eesmärk omaette, vaid vahend ohutu töökeskkonna saavutamiseks, mida tagab sisekontrolli tegemise kohustus. Sisekontrolli tegemise kohustuse kaotamine on vastuolus meie lähiriikide töötervishoiuõiguse ja -kultuuriga. Näiteks Rootsi töökeskkonnaameti määrus AFS 2001:1 kehtestab tööandjatele kohustuse viia läbi süstemaatilist töökeskkonnajuhtimist (Systematiskt arbetsmiljöarbete, SAM), mis on sisuliselt identne Eesti sisekontrolli kontseptsiooniga. SAM arenes välja varasemast „sisekontrolli" (Internal Control) süsteemist, mis kehtis alates 1993. aastast. Rootsi õigusnormide kohaselt peab tööandja: • uurima regulaarselt töötingimusi • viima läbi riskihindamist • määrama vastutavad isikud probleemide lahendamiseks • jälgima rakendatud meetmete tulemuslikkust (follow up on the measures taken) • koostama kirjaliku tegevuskava • tagama töökeskkonnajuhtimises osalevate isikute pädevuse Rootsi seadus (Work Environment Act) sätestab selgesõnaliselt: „Tööandja peab süstemaatiliselt planeerima, juhtima ja kontrollima tegevusi viisil, mis tagab töötervishoiunõuetele vastava töökeskkonna." Seejuures ei ole Rootsi sisekontrollikohustust kaotanud, vaid on seda täiustanud ja tugevdanud. 122 Saksamaa tööohutuse ja töötervishoiu seadus (Arbeitsschutzgesetz, ArbSchG) kohustab tööandjat tagama toimiva tööohutussüsteemi (Occupational health and safety system), mis tähendab vastutust „tööohutuse meetmete integreerimise eest operatiivsetesse protsessidesse" ning vastavate kontaktisikute määramist ettevõttes, kes jälgivad tööandja, juhtide ja teiste vastutavate isikute poolt tööohutuse nõuete täitmist. Saksa seadus nõuab lisaks riskianalüüsile ka selle dokumenteerimist ja meetmete tulemuslikkuse hindamist, mis on olemuslik süstemaatilise sisekontrolli oluline funktsioon: „Tööandjad peavad hindama kõiki tööohutuse meetmeid, et tagada nende tulemuslikkus ja kohandada neid muutuvatele tingimustele." Saksamaal on loodud ka koordineeritud järelevalvesüsteem, kus liidumaa töökaitseasutused ja õnnetusjuhtumite kindlustusasutused teevad koostööd riskihindamise jälgimisel. Prantsuse tööseadustiku artikkel R4121-1 kehtestab kohustusliku tööalaste riskide hindamise dokumendi (Document Unique d'Évaluation des Risques Professionnels, DUERP), mis peab sisaldama mitte ainult riskide tuvastamist, vaid ka „tegevuste kollektiivse jälgitavuse". Alates 2022. aastast peab DUERP-i säilitama 40 aastat ning seda tuleb uuendada vähemalt kord aastas või iga kord, kui toimuvad olulised muudatused. Lisaks on nõutud majandus- ja sotsiaalkomitee (CSE) konsulteerimine DUERP-i rakendamise ja uuendamise osas. Prantsusmaa on seega sisekontrollile analoogseid nõudeid hoopis tugevdanud, mitte kaotanud. Hollandi töötingimuste seadus (Arbowet) kohustab tööandjat: • välja töötama ja rakendama töötervishoiu ja tööohutuse poliitika 123 • koostama riskide tuvastamise ja hindamise dokumendi (RI&E) • koostama tegevuskava RI&E järelmeetmetena • tagama regulaarse RI&E ülevaatamise ja uuendamise vastavalt kogemustele, töömeetodite muutustele või tehnika arengule. Hollandi süsteem näeb ette ka ennetamisnõuniku (prevention officer) määramise, kes osaleb riskianalüüsi koostamises ja selle ülevaatamises. Taani tööohutuse seadus nõuab kirjaliku töökoha hindamise (workplace assessment) koostamist, mis peab sisaldama: • töötingimuste kaardistamist • probleemide kirjeldust ja hindamist • prioriteetide ja tegevuskava koostamist • tegevuskava täitmise jälgimise juhiseid (guidelines for following up the action plan) Taani seadus rõhutab samuti, et töötajad peavad kontrollima ohutuse ja tervise tagamiseks võetud meetmete tulemuslikkust (check the effectiveness of measures taken). Soome töötervishoiu ja tööohutuse seadus (738/2002) kohustab tööandjat pidevalt jälgima (continuously monitor) töökeskkonda, töökollektiivi olukorda, töömeetodite ohutust ning töötajate tervist ja ohutust tööl. Seadus sätestab otsesõnu: „Tööandjad peavad samuti jälgima rakendatud meetmete mõju ohutusele ja tervisele tööl." Austria töötajate kaitse seadus (ASchG) kohustab tööandjat süstemaatiliselt tuvastama ja hindama kõiki ohte ja tervisekoormusi töökohal ning nende tulemuste põhjal määrama asjakohased riskiennetuse meetmed. See hõlmab ka kohustust hoida end kursis tööseadmete ja tööstruktuuri valdkonna uusimate arengutega. 124 Eelnõu seletuskiri põhineb osaliselt ekslikel arusaamadel ja väidetel. Seletuskirja väide: „Sisekontroll ei loo sisulist lisandväärtust" Liidu seisukoht: Sisekontroll loob lisandväärtust, mida riskianalüüs ei suuda pakkuda – nimelt pidevat tagasisidet meetmete tegeliku tulemuslikkuse kohta. ISO 45001 ja teiste rahvusvaheliste standardite kohaselt on „Check" faas (monitooring ja mõõtmine) juhtimissüsteemi lahutamatu osa. Ilma sisekontrollita jääb riskianalüüsi tegevuskava pelgalt paberile – puudub mehhanism kontrollimaks, kas kavandatud meetmed tegelikult rakendati ja kas need toimivad. Seletuskirja väide: „Riskianalüüs on töökeskkonnale ja selles toimuvatele muutustele vastav dokument" Liidu seisukoht: Riskianalüüsi uuendamise nõue (§ 13^4 lg 4) kehtib üksnes teatud konkreetsetes olukordades (nt muutunud töötingimused, uued ohutegurid). Sisekontroll seevastu tagab süstemaatilise ja pideva jälgimise – igapäevased tegevused nagu seadmete nõuetekohane hooldus, juhendamise läbiviimine, ohuolukordade raporteerimine. Rootsi, Soome, Taani ja teiste riikide seadused rõhutavad just pidevat monitoorimist (continuous monitoring), mitte ainult perioodilist uuendamist muutuste korral. Seletuskirja väide: „Tööandja peab oma ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest lähtudes läbi mõtlema töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise" Liidu seisukoht: See väide eeldab, et kõik tööandjad omavad piisavat pädevust ja motivatsiooni vabatahtlikult rakendada sisekontrolli põhimõtteid. Tegelikkuses näitab praktika, et 125  ilma selge seadusest tuleneva kohustuseta jäävad paljud ettevõtted passiivseks.7 Seletuskirja väide: „Muudatus lihtsustab regulatsiooni, jättes ettevõtetele suurema paindlikkuse" Liidu seisukoht: Paindlikkus tööohutuse valdkonnas ei tohiks tähendada kohustuslike turvameetmete kaotamist. EL-i raamdirektiiv 89/391/EMÜ lubab liikmesriikidel säilitada või kehtestada rangemaid meetmeid, mitte nõrgemaid. Eesti praegune sisekontrollikohustus on kooskõlas Euroopa parimate praktikatega. Selle kaotamine viiks Eesti töötajate kaitse taseme alla Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa, Hollandi, Taani, Soome ja Austria standardit. Vahekokkuvõte Eelnõu seletuskirjas esitatud põhjendus sisekontrollikohustuse kaotamiseks lähtub ekslikust eeldusest, et riskianalüüs ja sisekontroll on dubleerivad tegevused. Tegelikkuses täidavad need kaks elementi ohutussüsteemis erinevaid funktsioone: riskianalüüs tuvastab ohud ja kavandab meetmed, sisekontroll jälgib meetmete rakendamist ja hindab nende tulemuslikkust. Eelnõu seletuskirjas puudub ka selgitus ja viited analüüsile, kui suurt halduskoormust (mis on sisekontrolli kohustuse kaotamise eesmärk) sisekontrollide tegemine tööandjale tekitavad. Kui ei ole teada probleemi tõsidust (halduskoormuse suurus), siis ei saa ka probleemi lahendada. Ükski analüüsitud Lääne-Euroopa riik – Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Taani, Soome, Austria ega Belgia – ei ole loobunud sisekontrollile analoogsetest kohustustest. 7 https://www.eurofound.europa.eu/en/publications/all/systematic-work-environment-management-sweden 126  Vastupidi, mitmed riigid on neid nõudeid viimaste aastate jooksul tugevdanud (nt Prantsusmaa 40-aastane DUERP-i säilitamiskohustus). Teaduslikud uuringud kinnitavad, et struktureeritud tööohutusjuhtimissüsteemid, mis hõlmavad regulaarset auditeerimist ja monitoorimist, vähendavad tööõnnetusi 14– 25%. Sisekontrollikohustuse kaotamine Eestis oleks samm tagasi rahvusvahelistest parimatest praktikatest ja võiks pikemas perspektiivis viia tööõnnetuste arvu suurenemiseni. 124. 3. Eelnõu § 1 punkt 4 Selgitatud. Ohutusjuhendite koostamisel on juba Eelnõus soovitakse vähendada tööandja kohustust koostada kehtiva praktika kohaselt võimalik aluseks ohutusjuhend tehtava töö kohta ning keskenduda vaid võtta tootja koostatud kasutusjuhendit. Juhul töövahendi ohutusjuhendile, kui tootja on seda juba kui kasutusjuhend annab kogu vajaliku info koostanud, kuid paljud olulised ohutusküsimused ei ole töötaja juhendamiseks, siis ei ole tööandjal reguleeritud kasutusjuhendiga. vajalik eraldi ohutusjuhendit koostada. Ka kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja Eesti Kutsehaigete Liit puutub palju kokku kohtuvaidlustega, hindama, kas ja milline info tuleb kus vaidlus taandub suures osas küsimusele, millistele ohutusjuhendisse kanda, seega peab nõuetele peab juhend või muu töötervishoiualane tööandja olema valmis ka selles valguses dokumentatsioon vastama, et lugeda tööandja kohustus kaaluma, kas olemasolev kasutusjuhend on nõuetekohaselt täidetuks. Kavandatav muudatus tekitaks piisav või mitte. Juhul kui tööandja ise ei ole olukorra, kus tööandja juhendamiskohustuse saaks pädev seda hinnangut andma, tuleks kaasata kasutusjuhendi olemasoluga lugeda täidetuks, kuid küsimus, nt pädev töökeskkonnaspetsialist. kas kasutusjuhend ka tegelikult töötaja tervist tagab, jääb Lisaks on tööandjal kohustus töötajat teisejärguliseks. juhendada ja välja õpetada, et töötaja omandaks ohutud töövõtted. Juhul kui Kavandatav seadusmuudatus, kus tööandjad saaksid anda tööandjal on vajalik juhendamise töötajatele töövahendid ja piirduda töövahendit puudutavas läbiviimiseks koostada ka tehtava töö kohta osas ainult kasutusjuhendi tutvustamisega töötajale, seaks ohutusjuhend (nt olukorras, kus töövahendi tõsiselt ohtu töötaja tervise, sest töötaja ei saa enam infot, kohta käivad juhendid, riskianalüüs ja muud kuidas konkreetset töövahendit konkreetselt selles ettevõtte sisedokumendid selleks piisavat töökeskkonnas tuleb ja saab ohutult kasutada. infot ei anna). 127 Praegune seadusandlus näeb ette tervikliku lähenemise, kus arvestatakse nii tehtava töö kui ka töövahendi ohutusnõudeid. Euroopa ja mitmed Lääne-Euroopa riigid nõuavad töötajate tervise kaitseks süsteemset ohutusjuhendamist, mis hõlmab ka töö iseloomu ja keskkonna eripära. Muudatus, mis vabastab tööandjad kohustusest koostada tehtava töö ja töövahendi ohutusjuhendit konkreetsele tööspetsiifikale ja - keskkonnale, võib viia olulise info kadumiseni ja töötervishoiu riskide tõusuni, mis ei ole kooskõlas rahvusvaheliste normide ja hea praktikaga. Eelnõu seletuskirjas väidetakse, et planeeritavad muudatused aitavad vähendada tööandjate halduskoormust, võimaldades keskenduda sisuliselt olulistele ohutusmeetmetele, kuid seletuskiri ei sisalda ühtegi kvantitatiivset või dokumenteeritud mõõtmist selle kohta, kui palju aega ja ressursse tehtava töö ohutusjuhendite koostamine tegelikult tööandjatele nõuab. Eelnõus ei ole esitatud uuringuid või statistikat, mis tõestaks, et tootja koostatud kasutusjuhendite olemasolu ja kvaliteet on garantii töötaja tervise ja ohutuse tagamisel ettevõttes. Vastupidi, mitmed uurimused näitavad, et töötajate ohutust parandab pigem süsteemne juhendamine, koolitamine ja sisekontrolli protsessid, mitte ainult toote tehniline kasutusjuhend. Kasutusjuhend ei sisalda infot, kuidas konkreetses töökeskkonnas peaks töövahendit kasutama nii, et see ei tekitaks ohtu." Kasutusjuhendid on üldised ja võivad puududa konkreetsete riskide käsitlemisel antud töökeskkonnas. Tööandja vastutus on tagada, et juhised ja ohutusmeetmed oleksid kohandatud ettevõtte spetsiifikale - kasutusjuhend ei 128 sisalda infot, kuidas konkreetses töökeskkonnas peaks töövahendit kasutama nii, et see ei tekitaks ohtu. Kuigi tootja kasutusjuhend võib anda töövahendi tehnilise ohutu kasutamise info, ei pruugi see hõlmata töötervishoiu- ja tööohutusspetsiifikat vastavalt ettevõtte riskianalüüsile ja töökeskkonna eripäradele. Seletuskiri eeldab, et "tootja koostatud töövahendi kasutusjuhend sisaldab piisavat teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks", kuid seletuskiri ei sisalda uuringuid ega andmeid, mis kinnitaksid seda väidet praktikas. Analüüsida tuleks: • Mitme protsendi jagu töövahendeist, mida Eesti tööandjad kasutavad, on saadud kolmandatest riikidest ilma kehtiva kasutusjuhendita. Praktikas on levinud olukorrad, kus tööandja kasutab nt puidu lõhkumismasinat, mille tellis Hiinast ja millega ühtegi kasutusjuhendit kaasas ei olnud või kasutusjuhendid on formaalsed, üldsõnalised ja selgelt puudulikud? • Kui paljudel juhtudel on tootja kasutusjuhend eestikeelsena kättesaadav ja ajakohaselt uuendatud? • Millist lisaväärtust annaks tööandja koostatud töövahendi ohutusjuhend, mis arvestaks ettevõtte spetsiifilisi riske? Kui need küsimused oleksid lahendatud, on eelnõu põhjendus spekulatiivne. Eelnõu seletuskirja väide, et "Tööandja peab arvestama, et tööinspektor võib nõuda erandlikes olukordades vastava juhendi koostamist, kui järelevalve käigus ilmneb, et tööandja kasutab ohtlikku seadet", on otseselt vastuolus ennetava lähenemisviisiga, mis on TTOS aluspõhimõte - tööga seotud haigestumisi ja tööõnnetusi peab ning saab vältida proaktiivselt ennetustegevuste abil. Eelnõu seletuse järgi peaks tööandja ootama inspektori külaskäiku enne, kui 129  ta tõsiselt käsitleb ohtlike seadmete dokumentatsiooni ning tekiks olukord, kus ohutusmeetmete rakendamine sõltub sellest, kas ja millal inspektor jõuab järelevalvemenetlust ettevõttes läbi viia. 125. 4. Eelnõu § 1 punkt 6 Selgitatud. Eelnõuga ei kaotata ära tervisekontrolli Eelnõu seletuskiri esitab tervisekontrolli tähtaja pikendamise korraldamise kohustust. Tervisekontrolli põhjendusena katseaja kestuse, väites, et "Katseaeg kestab tähtaja pikendamine neljalt kuult kuuele töölepingu seaduse kohaselt üldjuhul neli kuud. Lisaks toob kuule võtab arvesse vajadusega arvestada TLS välja, millist aega katseaja hulka ei arvestata – kui töötajatele kohalduvat katseaega ja aega, töötajal oli tööülesannete täitmine takistatud, eelkõige kui mis kulub sobivate tervisekontrolli aegade töötaja oli ajutiselt töövõimetu, täitis haiguslehe alusel leidmiseks. Tööandjal on võimalik töötamise ajal tavapärasest erinevaid tööülesandeid või korraldada tervisekontroll ka varem ning kasutas puhkust". seda vajadust hinnata riskianalüüsis. Lisaks säilib teatud ohutegurite korral Siiski, tegelikult on muudatuse tegelik eesmärk – nagu tervisekontrolli läbimise kohustus enne seletuskiri tunnistab – vähendada tööandjate halduskoormust, tööle asumust, nt kokkupuude võimaldades tööandjatel "korraldada tervisekontroll alles kantserogeensete ainetega, öötöö jm. pärast katseaja lõppu, vältides vajadust teha seda töötajaga, kelle töösuhe võib lõppeda katseaja jooksul". Selline lähenemine on põhimõtteliselt vastuolus TTOS-st tuleneva töötervishoiualase töötaja tervise kaitse põhieesmärgiga ja Euroopa Liidu õigusraamistikuga. Euroopa Liidu raamdirektiiv 89/391/EMÜ artikkel 14 sätestab, et "töötajatele tuleb anda juurdepääs tervisele vastavale tervisekontrollile, mis on kohandatud töö ja töötervishoiu riskidega". Käesolev nõue on proaktiivne ja ennetav, mitte reaktiivne. Teadusuuringud ja rahvusvahelised soovitused (ILO, WHO) rõhutavad, et tervisekontrolli eesmärk on: 130  1. Varajane haiguste tuvastamine – enne kui kroonilised haigused või kutsehaigused tekivad 2. Lähtepunkti määratlemine – seadmine võrdluspunkti tulevastele kontrollidele 3. Ennetavad meetmed – töötaja teavitamine riskidest ja vajalikest kaitsemeetmetest Kogu see protsess on kõige tõhusam tööle asumise esimestel kuudel, kui töötaja alles hakkab tööga tuttavaks saama ja ohutegurite ekspositsioon on minimaalne või kontrolli all. Paljud kutsehaigused (nt allergiline astma, dermatiit) arenevad ohuteguritega esmase kokkupuute käigus, mis toimub esimestel kuudel intensiivsema ekspositsiooniga. Uuringud näitavad, et kuni 40% kutsehaiguste algus avaldub esimese 3–4 kuu jooksul pärast tööle asumist.8 Vähktõve eelne screening. Kui töötaja töötab kantserogeenidega, on esmase tervisekontrolliga terviseseisundi lähtekoha määratlemine kriitiline, et eristada tööpõhjustatud muutusi algsetest seisunditest.9 Teadusuuringud näitavad, et sensitiseerimise faasi (millal haigus veel pole täielikult välja arenenud) kestus on 1–4 kuud. Pärast seda on haigus juba kinnistanud- Seega esmase tervisekontrolli tähtaja pikendamine tähendab, et varajase tuvastamise aken võib olla juba sulgunud. Seletuskiri kasutab katseaja pikendamise võimalust põhjendusena tervisekontrolli tähtaja pikendamiseks. Selles sisaldub põhimõtteline loogikaviga. Katseaeg ja esmane tervisekontroll teenivad kattuvat põhieesmärki, milleks on 8 https://www.fedris.be/sites/default/files/assets/FR/presentations/3._early_detection_of_occupational_diseases_-_steven_ronsmans.pdf 9 https://www.domeba.com/en/occupational-health-check-ups/ 131 veenduda, kas töötaja sobib antud töökohale. Seetõttu pole millegagi õigustatud põhjendus, et esmane tervisekontroll peaks toimuma pärast katseaega. Tööandja jaoks võib osutuda koormavamaks ja majanduslikult kahjulikumaks see, kui soorituse järgi inimene läbib katseaja, kuid hiljem selgub, et ta ei saa seda tööd teha. See tähendaks, et katseaega panustatud aeg ja ressurss läheb tööandjal raisku. Seda riski saab maandada esmase tervisekontrolliga, mis toimub võimalikult vara. Praktiline näide: Hooajaline ehitustöötaja võetakse neljaks kuuks tööle juunist septembrini. Kavandatava tervisekontrolli tähtaja pikendamise korral. Sellistel töödel tegutsevate töötajate puhul jääbki tervisekontroll teostamata. Seetõttu jäävad terviseriskidega töötajad tuvastamata. Seletuskiri väitab, et "tervisekontrolli edasine sagedus on tavapäraselt kolm aastat", millest tulenevalt üksnes hilisem esmane kontroll pärast tööle asumist ei tekita probleeme. See väide on eksitav, sest esmane tervisekontroll tööle asumise järel tuvastab, kas töötaja juba on varem tervisehäiretega. Edaspidised 3-aastaste kontrollid tuvastavad, kas töötajal on arenenud edasi või uusi tervisehäireid uute ohuteguritega kokkupuutumise tõttu. Seletuskiri tunnistab probleemi, kuid ei lahenda seda! Selle asemel väidetakse, et "senise neljakuuse tähtaja korral ei jõudnud osa lühiajaliselt töötanud inimesi tervisekontrolli läbida". Kuid see on täpselt see põhjus, miks esmase tervisekontrolli tegemise perioodi pikendamine suurendaks ohtu töötajate tervisele. Mõju analüüs on ebapiisav. Mõju analüüsi osa väidab, et muudatus "mõjutab töötajaid neis organisatsioonides, mis 132  osutavad tervishoiuteenuseid; mis tegutsevad ühises keskkonnas (nt kaubanduskeskus või kontorihoone) või kus töötaja töötab üksi". Kuid analüüs ei käsitle: • Millistest tööst tulenevad tervisekontrolli osas suurim risk? • Kuidas muudatus mõjutab erinevate riskitasemetega töid? • Millised töötajate rühmad (näiteks naised, vanemaealised, invaliidid) on riskirühmas? Kavandatav muudatus on vastuolus naaberriikide seadusandlusega. Näiteks Soomas on sätestatud, et Soome: "Tervisekontroll tuleb korraldada enne töö alustamist, kuid pärast töö alustamist maksimaalselt ühe kuu jooksul".10 Seega Soome tervisekontrolli kord on rangem kui Eesti praegune nelja kuu nõue. See kajastab soomlaste arusaama, et varajane tuvastamine on kriitiliselt oluline. Kõik Euroopa riigid, kus on uuritud, kasutavad nn surveillance mudelit, mis keskendub varajasele võimalike haiguste avastamise teooriale ja töötaja terviseseisundi määratlemisele esimestel kuudel, mitte nagu kavandatav muudatus, kus esmane tervisekontroll tehakse alles pool aastat pärast töötaja suunamist uude töökeskkonda.11 Eelnõus ei ole järgitud hea õigusloome tava. Seletuskiri esitab järgmise loogika: "Katseaeg kestab töölepingu seaduse kohaselt üldjuhul neli kuud. Lisaks toob TLS välja, millist aega katseaja hulka ei arvestata ... Eeltoodut arvestades sätestatakse eelnõuga esimese tervisekontrolli aeg kuus kuud pärast töötaja tööle asumist" 10 https://tyosuojelu.fi/en/occupational-health/occupational-health-care/health-examinations 11 http://employment.belgium.be/en/themes/international/posting/working-conditions-be-respected-case-posting-belgium/well-being-9 133  See on aritmeetiline argument, mitte teaduslik. Seletuskiri ei selgita: 1. Miks katseaja pikenemine peaks tooma kaasa esmase tervisekontrolli tähtaja pikendamise? 2. Kas on olemas teaduslik uuring, mis näitab, et kuue kuu tähtaeg on tervisekaitse seisukohalt sama efektiivne kui nelja kuu? Puudub viide. 3. Millised on tervisekontrolli hilisema tegemise võimalikud riskid? Analüüs puudub. Hea õigusloome tava nõuaks, et muudatused, mis vähendavad töötajate tervisekaitset, oleksid toetatud teaduslike tõenditega. Käesolevas eelnõus puudub selline tõendus. Tervisekontrolli tähtaja pikendamine kuueks kuuks ei ole õiguskaitselt ja teadusel põhjendatud. Tööandja halduskoormuse vähendamise eesmärgil tehtud muudatus, mis vähendab töötajate tervisekaitset, ei ole kooskõlas Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste standarditega. 126. 5.Eelnõu § 1 punkt 9 Selgitatud. Eelnõuga ei muudeta töötaja juhendamise ja 3 Kavandatud muudatus TTOS § 13 lõike 1 sõnastuses, mis väljaõppe regulatsioonis sisuliselt muud, kui muudab juhendamiskohustuse üldisemaks ja muudab tuuakse selgemalt välja, et juhendamine ja juhendamise ning väljaõppe tingimused vähem täpsustatuks, väljaõpe on nii tööandja kui töötaja jaoks tekitab mitu olulist probleemi nii töökeskkonna ohutuse üks tervikprotsess, mille tööandja peab läbi tagamise praktikas kui ka kohtuvaidlustes. viima enne töötaja tööle asumist. Juhendamise ja väljaõppe sisu on Kehtiv seadus täpsustab selgelt punktid, millised teemad reguleeritud TTOS §-s 133 ja see ei muutu juhendamises ja väljaõppes peavad olema käsitletud, käesoleva eelnõuga. Tööandjal peab jääma sealhulgas konkreetne teave riskide, ohutegurite, paindlikkus kujundada juhendamise ja töövahendite ohutusnõuete, esmaabi ja evakuatsioonijuhiste väljaõppe sisu lähtuvalt töötaja kohta. tööülesannetest, st kontoritöötaja ja ehitaja juhendamine ja väljaõpe on erinevad, kuna 134 Muudatusega muudetakse sõnastus nii, et tööandjal on nende tööga seotud riskid ja nende kohustus "võttes arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust, tööülesanded on väga erinevad. juhendada töötajat ja korraldada väljaõpe", ilma piisava täpsustava nimekirjata teemadest või juhendi sisu nõuetest. See loob olukorra, kus puudub kindel alus, millele juhend peab vastama. Praktikas tähendab see: • Suurenevad vaidlused tööandjate ja töötajate vahel, millised teemad on juhendamisel kohustuslikud • Vaheetapis, kus tööandja saab väita, et juhendas töötajat küll, kuid konkreetsed teemad jäid käsitlemata • Kohtumenetluses on töötajatel raskem tõendada, et neid ei juhendatud piisavalt tervisekahjustust vältivate meetmete suhtes Eelnõus ei ole vähimalgi määral eeltoodud teemasid analüüsitud. Hea õigusloome tava järgi tuleks seadusandjal esitada: • Konkreetsed ja arusaadavad nõuded, mida tuleb täita (nt juhendi teemade täpne nimekiri) • Mõjuanalüüs, mis näitab, kuidas nõuetega täitmine mõjutab töötajate ohutust ja tööandjate halduskoormust Praegune eelnõu seletuskiri ei sisalda vajalikku selgust ega mõjuanalüüsi. Praktikas eeldab juhendamise ja väljaõppe kvaliteedi hindamine sageli konkreetseid nõudeid, sh juhised, sisukord ja auditeerimise põhimõtted. Kui seaduses puudub täpne standard ja norm, jääb hindamine subjektiivseks ja vaidlused suurenevad veelgi. Eelnõu kavandatav muudatus TTOS § 133 lg 1 sõnastuses on normitehniliselt põhjendamata ning vähendab tööandjate kohustust anda töötajatele terviklikku ja piisavat juhendamist ja väljaõpet. 135  Üldisem ja vähem täpsem sõnastus loob tõlgendusruumi ja suurendab vaidluste riski, nõrgestades seeläbi töötajate tervisekaitset praktilises töökeskkonnas. Hea õigusloome seisukohalt peaks selliste oluliste töötajate kaitse tagavate sätete puhul olema nõuded selged, täpsed ja üheselt mõistetavad, et vältida õigusseaduslikke ebakõlasid ja tagada turvaline töökeskkond. 127. 6.Eelnõu § 1 punkt 11 Selgitatud. Eelnõuga ei muudeta riskianalüüsi Seletuskirjas väidetakse, et "Praktikas aga näevad koostamise kohustust. Tööandja kohustus väikeettevõtted seda [riskianalüüsi üleslaadimist] pigem on riskianalüüs teha ja meetmeid riskide ebamõistliku halduskoormusena, kuna peavad koostama maandamiseks rakendada. Riskianalüüs riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või selle sinna üles peab olema koostatud kirjalikus vormis ja ka laadima". Seejärel järeldatakse ". Muudatuse eesmärk on edaspidi jääb tööandjale võimalus kasutada vähendada mikroettevõtete halduskoormust, säilitades samas riskianalüüsi koostamiseks võimaluse kasutada riskianalüüsi moodulit töökeskkonnas Tööinspektsiooni iseteeninduse süsteemis esinevate riskide hindamiseks". olevad riskianalüüsi koostamise töövahendit. Seletuskiri ei sisalda ühtegi faktilise tõendust või mõõtmist, Küll aga on mõningase halduskoormuse mis kinnitaks väidet, et riskianalüüsi üleslaadimine tekitab vähendamise huvides kaotatud väikeettevõtjatele "ebamõistliku" koormuse. Hea õigusloome kohustuslikus korras riskianalüüsi tava nõuab, et selline väide peaks põhinema konkreetsele üleslaadimine TEISi alla 10 töötajaga andmestikule. ettevõtete puhul. Näeme, et see on võimalus mõningal määral halduskoormust Riskianalüüsi üleslaadimine ei ole märkimisväärne vähendada ilma tegemata järeleandmisi halduskoormus. tööohutuse tagamises. Üleslaadimise koormuse analüüs. Riskianalüüsi üleslaadimise protsess hõlmab: • Dokumendi avamist töökeskkonna andmekogu veebilehel • Faili valimist (PDF, Word, Excel) • Nupu "Laadi üles" klikkamist • Kinnituse vastuvõtmist Hinnanguline ajakulu: 2-5 minutit. 136  Riskianalüüsi koostamise ajakulu mikro- ja väikeettevõtetes. Teadusuuringud12 näitavad, et riskianalüüsi koostamine (mitte üleslaadimisi) kulub: • Väga väikesele ettevõttele (1-9 töötajat): 4-8 tundi aastas • Väikeettevõttele (10-49 töötajat): 8-16 tundi aastas Seega kogu riskianalüüsi tegemise protsess võtab väikeettevõttetelt keskmiselt vähem kui kaks tööpäeva aastas. Üleslaadimise 2-5 minutit on tähtsusetu osa sellest juba niigi väikesest ajafondist. Võrdlus teiste nõuetega. Näiteks on tööandjatel on kohustus: • Tööõnnetuste uurimise aruandeid TI-le esitada (15-20 minutit õnnetuse kohta) • Tervisekontrolli otsuseid säilitada (kestev haldus) • Töölepingu dokumente arhiveerida (pidev töö) Seega riskianalüüsi üleslaadimine lisab halduskoormusele vaid murdeosa võrreldes teiste kehtivate nõuetega. Riskianalüüsi dokumentatsioon ja selle ajaline fikseerimine töökeskkonna andmekogus on kriitilise tähtsusega, et tagada riskianalüüside proaktiisusnõude täitmist ja võimaliku tööga seotud tervisekahju juhtumi korral oleks võimalik tuvastada, millal riskianalüüs on tehtud. Riskianalüüsi üleslaadimise nõude eesmärk on tegelikult hoida ära situatsioone, kus tööandja koostab riskianalüüsi esialgselt vales ajal (nt pärast inspektori külaskäiku); tööandja muudab dokumenti ilma kontrollitavate muudatuste jäljeta; tööandja väidab, et "riskianalüüs oli olemas", kuigi dokumenti ei ole tegelikult kunagi koostatud. 12 https://www.theseus.fi/bitstream/handle/10024/893541/Dang_Hoang.pdf;jsessionid=B622CC774EF8B697E42E1C0 137  EKHL on puutunud kokku sadade kutsehaigus- ja tööõnnetusvaidlustega, milles vaieldakse muu hulgas selle üle, kas riskianalüüs oli õigeaegselt tehtud või mitte. Andmekogusse üleslaadimise nõue aitab selliseid vaidluseid edaspidi vähendada. Mikroettevõtetele erandi tegemine antud juhul ei ole millegagi põhjendatav. Kui riskianalüüs on olnud ajas fikseeritud töökeskkonna andmekogu (millel on ajamarkerid), on: • Tööandja jaoks õiguskaitse – dokumenttõestus, et oht oli tuvastatud ja proaktiivselt käsitletud • Töötaja jaoks õiglus – teada, et nõuetekohaseid meetmeid rakendati • Inspektori jaoks uurimise tõendusmaterjal – andmekogus on olemas info, mis tagab riskianalüüsi ajalise autentsuse. Töökeskkonna andmekogus üleslaaditud dokumendiga on kõik need ohud välistatud: • Ajamarker näitab, millal dokument üles laaditi • Muudatuste järjestus on kontrollitav • Inspektoril on olemas uurimiseks vajalik materjal ja logiinfo Kokkuvõtteks seletuskiri käsitleb sätte administratiivset koormust (üleslaadimine), kuid jätab arvestamata sätte kaitse funktsiooni (dokumenttõestus ja pettuste vältimine). Liiatigi puudub eelnõus igasugune analüüs sellest, kas sätte peamise funktsiooni ja eesmärgi ohverdamine on õigustatud, kui riskianalüüsi üleslaadimine võtab ettevõtjalt kõige rohkem 5 minutit, mis ei ole käsitatav märkimisväärse halduskoormusena. 128. 7. Eelnõu § 1 punkt 23 Arvestatud. Eelnõust on vastav punkt välja jäetud. Eesti Kutsehaigete Liit leiab, et kavandatav muudatus on fundamentaalselt õiguskaitselt ebaproportsionaalne, 138 diskrimineeriv ja vastuolus Eesti Põhiseaduse ning Euroopa Liidu õigusraamistikuga. Säte võimaldaks karistada töötajat kuni 50 trahviühikuga ilma et seaduse sõnastus sätestaks eeltingimuse, et tööandja on esmalt ise täitnud kõik nõuded selleks, et isikukaitsevahendite nõudeid oleks võimalik töötajal täita, töötajat oleks nõuetekohaselt juhendatud ja tööandja on sisekontrolli käigus eelnevalt juhtinud töötaja tähelepanu võimalikule väärmõistmisele, kuidas isikukaitsevahendit tuleks kasutada. Euroopa Liidu raamdirektiiv 89/391/EMÜ artikkel 5 ja TTOS § 1 sätestab selgelt, et tööandja kannab esmast ja juriidilist vastutust töötajate tervisele ja turvalisusele. See vastutus hõlmab: • Töökeskkonna riskide tuvastamist • Riskide maandamiseks vajalike meetmete rakendamist • Töötajate juhendamist ja koolitamist • Meetmete tulemuslikkuse kontrollimist (sisekontroll) Kavandatav muudatus pöördab selle vastutavuse hierarhia ümber, karistades töötajat isikukaitsevahendite kasutamise nõuete rikkumise eest, kuigi tööandja on selle IKV-de valimise ja juhendamise vastutav. Säte loob olukorra, kus töötaja kannab juriidilist vastutust tööandja kohustuste täitmise ebaõnnestumise eest. Säte rakendatakse juhul, kui IKV mittenõuetekohane kasutamine "kaasnes oht töötaja enda või teiste töötajate tervisele või elule". Siiski kavandatav säte ei nõua: • Riskianalüüsi olemasolu • IKV valiku dokumenteerimist • Juhendamise teostamist • Tööandja kohustuste täitmist kontrollimist 139 Näiteks võiks töötajale teha trahvi, kuigi: • Tööandja ei teinud riskianalüüsi • Tööandja ei määranud, millised IKV-d on vajalikud • Tööandja ei juhendanud töötajat • Töötaja ei teadnud, mis on "õige" IKV Säte viitab "ohu" kaasnemisele, kuid "oht" definitsiooni ei ole. See tähendab: • Teoreetiline oht? (nt "võiks tekkida" kahjustus) • Konkreetne oht? (nt kahjustus juba tekkis) • Tõenäoline oht? (nt tõenäosus üle 50%) Ilma selge definitsioonita on kohtu jaoks raske otsustada, mis näost on "oht" ja mis pole. Eesti Põhiseaduse § 28 sätestab, et igaühel on õigus ohutule ja tervist säilitavale tööle. See on töötaja õigus, mille järgi tööandja peab tagama ohutu töökeskkonna. Säte loob töötajale õiguse, mitte kohustuse. Kavandatav muudatus muudab selle õiguse kohustuseks: töötaja on nüüd kohustatud ise tagama oma turvalisuse IKV- de kasutamise kaudu. Kui töötaja seda ei tee, saab ta trahvi. See on vastuolu Põhiseaduse § 28 sõnastusega. Raamdirektiiv 89/391/EMÜ artikkel 5 sätestab: "Tööandja kannab vastutust selliste meetmete rakendamise eest, mis on vajalikud töötajate tervisele ja turvalisusele." Direktiiv ei pane töötajale individuaalset vastutust tööohutuse tagamise eest – see on tööandja vastutus. Kavandatav muudatus rikub direktiivi nõudeid, sest: • Pöördab vastutuse ümber • Karistab töötajat tööandja kohustuste ebaõnnestumise eest • Loob töötajale individuaalse vastutavuse, mis pole direktiiviga ette nähtud 140  Kavandatav muudatus on fundamentaalselt õiguskaitselt ebaproportsionaalne, diskrimineeriv ja vastuolus Eesti Põhiseaduse ning Euroopa Liidu õigusega, sest 1. Nihutab vastutuse töötajale, kuigi tööandja kannab seaduslikult esmast vastutust 2. Karistab töötajat ebaõigluselt kõrgelt tööandja kohustuste ebaõnnestumise eest 3. Rikub Põhiseadust § 28 (õigus turvalisele tööle) 4. Rikub Euroopa Liidu õigust raamdirektiivi 89/391/EMÜ Eesti Kutsehaigete Liit kutsub seadusandjat üles loobuma kavandatavast muudatusest täielikult ja selle asemel tugevdama ning täpsustama tööandja vastutust riskianalüüsi, IKV valimise ja juhendamise osas. 129. 8.Kokkuvõte Selgitatud. Eelnõuga tehtavad muudatused põhinevad Eelnõu on tahtlikult või tahtmatult konstrueeritud viisil, kus erinevate sihtrühmade tagasisidel ja töötajate tervisekaitset devalveeritakse tööandjate arvestavad Vabariigi Valitsusele tehtud halduskoormuse vähendamise ettekäändel, mitte kui iseseisva ettepanekuid halduskoormuse väärtusena, mida tuleks TTOS aluspõhimõtete järgi peamise vähendamiseks. Eelnõuga tehtavad väärtusena tagada. Hea õigusloome tava järgi peavad muudatused ei too kaasa põhimõttelisi muudatused põhinema mitmekülgse ja kriitilise mõju muudatusi töötervishoiu ja tööohutuse analüüsil, mitte halduskoormuse vähendamise eesmärgil nõuetes ega vähenda töötajate tervise jäetud lünkade täitmisega. Liialdamata - eelnõu seletuskirjas kaitset. Eelnõu seletuskiri hõlmab ka puudub täielikult mitmekülgne ja kriitiline mõju analüüs. mõjuanalüüsi. Seetõttu on kavandatavad muudatused läbi mõtlemata ning võivad vähendada töötajate tervise kaitset. Palume kõik eeltoodud seisukohad ja tähelepanekud arvesse võtta. Nendega mittenõustumisel ootame põhjendatud ja analüüsil põhinevaid seisukohti. Eesti kutsehaigete ja tööõnnetuses kannatanute eest 130. Ettepanekud Selgitatud. Eelnõuga tehtavad muudatused ei vähenda Eesti Kutsehaigete Liidu kutsub seadusandjat üles: töötajate tervise kaitset. 141 1. Loobuma kavandatavad muudatused sisekontrolli, Sisekontrolli mõiste kaotamine ei tähenda, riskianalüüsi üleslaadimise, ohutusjuhendite ja et tööandja ei peaks süstemaatiliselt tervisekontrolli kohustuste kohta. töökeskkonna olukorda hindama, 2. Säilitama kehtivad töötervishoiu nõuded senisel kujul. riskianalüüsi vajadusel uuendama jms. 3. Pakkuma tööandjatele alternatiivseid lahendusi Eelnõu on vastavalt muudetud. halduskoormuse vähendamiseks – näiteks tasuta digitaalseid Täiendavalt peab TTOS § 13 lg 1 p 12 tööriistu, nõustamist ja tugisüsteeme – mitte kohustuste kohaselt tööandja järgmina töötervishoiu ja kaotamist ja nende üldistamist. tööohutuse nõuete täitmist. 4. Koostama teadusel ja faktidel põhineva põhjaliku Juhime tähelepanu, et ka EL töötervishoiu ja mõjuanalüüsi, kaasates sotsiaalpartnereid, teadlasi ja töötajate tööohutuse raamdirektiiv (89/391) ei nimeta kaitse organisatsioone. tööandja kohustusena sisekontrolli 5. Viima muudatused kooskõlla Euroopa praktikaga enne läbiviimist, küll aga räägib riskide seaduse vastuvõtmist. hindamisest, ennetusmeetmete rakendamisest, töötajate juhendamisest, tervisekontrollist jms, need nimetatud kohustused on kõik ka TTOS-is toodud ning neid eelnõuga ei muudeta. Eelnõuga ei kaotata ära tervisekontrolli korraldamise kohustust. Tervisekontrolli tähtaja pikendamine neljalt kuult kuuele kuule võtab arvesse vajadusega arvestada töötajatele kohalduvat katseaega ja aega, mis kulub sobivate tervisekontrolli aegade leidmiseks. Tööandjal on võimalik korraldada tervisekontroll ka varem ning seda vajadust hinnata riskianalüüsis. Lisaks säilib teatud ohutegurite korral tervisekontrolli läbimise kohustus enne tööle asumust, nt kokkupuude kantserogeensete ainetega, öötöö jm. Eelnõuga ei kaotata ära riskianalüüsi kootamise kohustust. Tööandjal on kohutus koostada kirjalik riskianalüüs, sh 142  tegevuskava riskide maandamiseks rakendatavate meetmete kohta. Eelnõuga kaotatakse vaid ära alla kümne töötajaga ettevõtete puhul kohustus esitada riskianalüüs Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogusse. Seega ei kaotata eelnõuga riskide hindamise kohustust vaid vähendatakse tööandja halduskoormust. Tööandjal peab olema kirjalik riskianalüüs ja see tuleb tööinspektsioonile esitada järelevalve käigus. Eelnõuga ei tehta muudatusi, mis oleksid vastuolus EL töötervishoiu ja tööohutuse direktiividega. Näiteks ei näe EL direktiiv ette tervisekontrolli korraldamise tähtaegasid, vaid sätestab, et tervisekontrolli võimalus tuleb tagada lähtuvalt siseriiklikust korrast. Eelnõu on ettevalmistatud lähtudes erinevate osapoolte tagasisidest ja arvestab Vabariigi Valitsusele esitatud ettepanekutega. Täiendavalt pakub Tööinspektsioon nõustamis- ja konsultatsiooniteenust, samuti asjakohaseid juhendmaterjale Tööelu portaalis. Tööandjatele on loodud kasutamiseks riskianalüüsi koostamise töövahend. 131. Enefit Industry OÜ ning 1. Eelnõu kohaselt peaks tööandjal tekkima õigus Selgitame. Eelnõud on täiendatud, tööandja Enefit Power OÜ põhjendatud kahtluse korral või kui töötaja töö osa on saab kontrollida töötajate joovet: valitseda suurema ohu allikat, töötajat kontrollida ka ilma 1) põhjendatud kahtluse korral; kahtluseta, alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes 143 või psühhotroopse aine mõju all olemist ning õigus neid 2) ilma põhjendatud kahtluseta, kui töötaja andmeid töödelda. Eelnõu sõnastuse kohaselt on seega tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika töötaja kontrollimine piiratud põhjendatud kahtluse või valitsemist; suurema ohu allika valitsemisega. 3) ilma põhjendatud kahtluseta, kui töötaja viibib suurema ohuallikaga seotud Enefit Power OÜ on elutähtsa teenuse osutaja töökeskkonnas. hädaolukorra seaduse (HOS) § 38 lg 1 tähenduses. Elutähtsal teenusel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ning elutähtsa teenuse katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju. Teenuse katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Elutähtsat teenust käsitletakse tervikuna koos selle toimimiseks vältimatult vajaliku ehitise, seadme, personali, varu ja muu sellisega. Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ on kantud Päästeameti poolt ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete nimekirja ning viidatud nimekirjas olevate ettevõtete puhul on tegemist ettevõtetega, kes on suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud, tulenevalt kemikaaliseaduses sätestatud künniskogusest või tegemist on ettevõtetega, kes käitlevad alammäärast suuremas koguses ohtlike kemikaale. 03.11.2025 Päästeameti poolt esitatud andmete seisuga kuulub Päästeameti poolt avaldatud nimekirjas olevatest ettevõtjatest Enefit Power OÜ Balti elektrijaam ja Eesti elektrijaam B kategooria alla. Enefit Power OÜ Auvere elektrijaam kuulub C kategooria alla. Enefit Power OÜ Õlitööstus kuulub A kategooria alla. Nii Enefit Power OÜ elutähtsa teenuse osutajana kui ka Enefit Power ja Enefit Industry ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetena peavad kindlustama oma teenuse kättesaadavuse ka kriisi ajal ning tulenevalt asjaolust, et Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ on kantud ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete nimekirja, siis on Enefit Power OÜ ja Enefit 144  Industry OÜ seisukohal, et viidatud nimekirjas olevate ettevõtete jaoks on erisuse loomine iseseisvalt töötajate joobekontrolli läbi viia põhjendatud ning vajalik. Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ ei saa kuidagi lubada võimalikus joobeseisundis tööülesannete täitmist, kuna joobeseisundis töökohustuste täitmine võib põhjustada suure õnnetuse, looduskatastroofi ning reaalse ohu suure hulga inimeste elule ja tervisele. Lisaks on Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ kui tööandjate jaoks oluline tagada enda töötajate igakülgne ohutus ka töökohal, kuna joobes seisundis tööandja ruumides ja valduses viibimine võib Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ tegevusaladest tulenevalt olla töötajale ohtlik (näiteks on võimalik kukkuda kõrgustest, tekitada endale põletusi jms). Tulenevalt eeltoodust on Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ hinnangul igal juhul mõistlik luua TTOS- i erisus, et ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtted on kohustatud joobekahtluse korral joobekontrolli läbi viima ning töötaja on kohustatud võimaliku joobekahtluse korral joobekontrolli läbiviimises osalema. Lisaks, et ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtetel peaks olema võimalus läbi viia joobekontrolli suurema ohu allikaga töökeskkonnas tuginedes õigustatud huvile. 132. 2. Seaduseelnõu kohaselt saab tööandjal olema õigus Selgitame. Seletuskirjas on toodud töödelda töötaja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalik mitteammendav loetelu näidetest, kuidas on töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või tööandjal võimalik kontrollida või tuvastada psühhotroopse aine mõju all olemise kontrollimiseks. joovet, sh võimalusel ja soovi korral saab Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt võib tööandja tööandja kasutada tervishoiutöötajat. Säte ei töökorralduse sisekorra reeglite alusel kehtestada kindla määra, millise vahendiga tööandja peab korra, kuidas toimub joobe tuvastamine, mis vahenditega, joovet mõõtma, olgu selleks alkoholist või 145 kuidas positiivset tulemust menetletakse ja kui kaua psühhotroopsetest ainetest põhjustatud andmeid säilitatakse. Lisaks, seletuskirja kohaselt oleks joove. Tööandja kohustus on kehtestada psühhotroopse mõju all olemise kontrollimiseks tööandjal joobe kontrollimise sisekord ning tutvustada võimalik kaasata töötervishoiuarst või muu seda töötajatele. Joobe kontrollimise kord tervishoiutöötaja. peab minimaalselt sisaldama: Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ näevad, et ühe  joobe kontrollimise protseduuri lahendusena töötajate võimaliku joobeseisundi kirjeldust (nt mida millega kontrollimiseks võib olla näiteks püsiva tervishoiuteenuse mõõdetakse ja kuidas, vajadusel kes osutaja palkamine Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ mõõdab ja kes juures viibib); objektidele, kuid ka sellisel juhul võib töötaja keelduda  mida loetakse positiivseks leiuks ja joobekontrolli läbi viimisest ning võimaliku joobe kuidas seda menetletakse (mis tuvastamine on jätkuvalt võimatu. Lisaks ei pea Enefit tagajärjed kaasnevad joobe Power OÜ ja Enefit Industry OÜ mõistlikuks püsiva tuvastamisega); meditsiinipersonali palkamist erinevatele Enefit Power  töötaja õigused (töötajale peab OÜ ja Enefit Industry OÜ objektidele, kuna objekte, kus olema selge, millistel juhtudel ja mis töötajad töötavad on mitmeid ning seega peaks ka põhjusel kontrollitakse joovet; meditsiinipersonali olema rohkem, et tagada võimaliku võimalus teha kordusproov, joobeseisundi kahtluse korral joobeseisundi kontrollimine keeldumise õigus ja selle tagajärg); kõigis Enefit Power OÜ-le ja Enefit Industry OÜ-le  tulemuse vaidlustamise õigus. kuuluvatel objektidel. Sellise teenuse tagamine oleks ettevõtjate jaoks ebamõistlikult kulukas, ega pruugiks Juhul kui näiteks joobe kontrollimiseks on tagada ka soovitud eesmärki, kuna töötajal on endiselt määratud konkreetne töötaja, lasub tal õigus keelduda joobekontrolli läbiviimisest. Lisaks peaks TTOS-i § 14 lõike 11 kohaselt kohustus olema tervishoiutöötajate kohalolu tagatud hoida töötaja terviseandmeid tähtajatult ööpäevaringselt, kuid sellise lahenduse tagamine oleks saladuses. ettevõtjate jaoks ebamõistlikult kulukas. Alternatiivselt pakuvad Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ välja, et TTOS võimaldaks ettevõttel kasutada joobekontrolli puhul ettevõttes töötavat tervishoiu eest vastutavat isikut, kelle töölepingus oleks sätestatud täiendav konfidentsiaalsuskohustus ja ära kirjeldatud tööülesanded võimalike joobekontrollide läbi viimiseks. 146 Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ toovad välja, et näiteks lennundusseaduses on erisus TTOS-i suhtes, mille kohaselt on tööandja kohustatud jälgima, et töötajad ei oleks töökohustuste täitmise ajal joobeseisundis tähenduses või alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Tööandja peab välja töötama meetmed ja töökorraldusliku regulatsiooni joobeseisundist ja alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks. Lisaks võib pädev Transpordiameti järelevalveametnik õhusõiduki seisuplatsil tehtava kontrolli käigus kontrollida alkoholijoovet. Sarnase erisuse loomine ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete jaoks oleks Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ hinnangul mõistlik ning vajalik. Sarnaselt lennundusvaldkonnale on ka Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ tegevusvaldkondade puhul ettevõtjatel väga suur vastutus, et tagada teenuste toimimine kõikvõimalikes olukordades ning tagada teenuste toimimine ohutult nii inimeste, töötajate kui ka keskkonna jaoks. Arusaadavalt on Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ valmis igakülgselt töötama välja meetmeid ja töökorralduslikku regulatsiooni joobeseisundist ja alkoholi piirmäära ületavast seisundist tingitud kahjuliku mõju ennetamiseks ja vältimiseks. Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ hinnangul oleks kõige efektiivsem viia joobekahtluse korral läbi joobekontrolli Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ territooriumidel selleks volitatud töötajate poolt. Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ teevad ettepaneku muuta seadusandlust selliselt, et ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete puhul saab iseseisvalt joobekontrolli läbi viia pädev töötaja, kelleks võib olla näiteks töökeskkonnavolinik, või mõni muu töötaja, 147  kelle ametijuhendis on võimalik fikseerida väga konkreetselt ning selgelt ära sarnaselt tervishoiuteenuse osutajale saladuse hoidmise kohustus ning eriliigiliste isikuandmete töötlemisega seonduv joobe kontrolli läbi viimisel. Erisuse loomine ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele on oluline selleks, et tagada teenuse toimimine ning tagada töötajate ohutus ohtlikel objektidel, milleks arusaadavalt karjäär, kaevandus ning elektrijaam oma olemuselt on. 133. 3. Enefit Power OÜ ja Enefit Industry OÜ hinnangul on Täname tähelepanu juhtimise eest eelnõu seletuskirjas Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kirjaveale! lõigetele viitamisel tekkinud viga. Nimelt reguleerib tööandja poolset erakorralist ülesütlemist TLS § 88, mitte Selgitame. TLS § 88 lg 1 p 4 viitab oma § 81. Lisaks, kuigi TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja sõnastuses korduvale samasisulisele töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval rikkumisele, töötaja on korduvalt viibinud mõjuval põhjusel, juhul kui tööandja poolsest hoiatusest tööl joobeseisundis ning tööandja on töötajat hoolimata on töötaja viibinud tööl joobeseisundis, siis hoiatanud, et taolise käitumise jätkumine ei tänane seadus ei piira mõjuvat põhjust üksnes sama ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu rikkumise kordumisega. Eeltoodut arvesse võttes ülesütlemise. Seadus ei näe ette hoiatuse palume eelnevalt välja toodud viited parandada. vormi, kuid hilisemate vaidluste vältimiseks Samuti leiame, et eelnõu seletuskirjas ei ole arvesse oleks mõistlik teha hoiatus kirjalikult võetud TLS § 88 lg-t 3, mille kohaselt ei ole töötaja (selgitused töölepingu seaduse juurde 2024, hoiatamine tööandja poolt vajalik, kui rikkumine on lk 201). Sisekorraeeskirjade olemasolu või piisavalt raske või hea usu põhimõttest tulenevalt ei ole nende tutvustamist ei saa lugeda hoiatusena. hoiatust tööandjalt oodata. Eesmärk on anda töötajale mõista, milline konkreetne käitumine toob kordudes kaasa töösuhte lõppemise. Seejuures tuleb loomulikult arvestada tööohutusega ja olukorda tervikuna, ehk millal joovet tuvastati ning mida joove kaasa tõi. Seega olukorras, kus töötaja ei ole veel alustanud töö tegemist ega sisenenud 148  tööalale (nt viibib riietusruumis, ei ole istunud seadet juhtima, sõiduki rooli, ei ole sisenenud tootmisjaoskonda jne) või ei ole asunud valitsema suurema ohu allikat, saab positiivse joobe proovi ja töötaja kõrvaldatakse selleks päevaks töölt, on esimese positiivse proovi korral põhjendatud teha hoiatus, mitte lõpetada koheselt töösuhe. See annab töötajale võimaluse oma käitumist muuta ehk rikkumine lõpetada. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Riigikohus on selgitanud, et hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus nr 3-2- 1-187-15). TLS § 88 lg 3 ei välista, et kui töötajal on ka muid olulisi rikkumisi töösuhtes, siis arvestades neid kogumis ei ole vajalik töötajat eelnevalt hoiatada. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda vastavalt hea usu põhimõttele tööandjalt oodata. Seejuures näiteks, kui töötaja ei ole veel asunud tööd tegema ja puhub riietusruumis näidu, kus väljahingatavas õhus on alkoholi 0,02 milligrammi ühe liitri kohta ja tööandja 149  kõrvaldab töötaja sellel päeval töölt ehk minimeerib ohu, ei ole põhjendatud töötajaga töösuhte lõpetamine ilma hoiatuseta. Vaidluse korral hindab töösuhte ülesütlemisega seotud asjaolusid töövaidluskomisjon või kohus. 150  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 EELNÕU KAVANDID VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 5, § 5 lõike 4 ja § 24 lõike 10 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“ § 2 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruses nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 125 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja tagab redelite kontrollimise regulaarselt, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit“. § 3. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 4 lõike 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult või töökeskkonna andmekogu kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist.“. MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruse muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatustega Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 21 lõike 4 ja § 241 lõike 5 alusel. § 1. Sotsiaalministri 18. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 9 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“ § 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.  EELNÕU 25.02.2026 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus § 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesolevat seadust, välja arvatud § 12 lõikeid 4–9, §-e 122–125 ja § 24 lõiget 2, ei kohaldata osaühingu suhtes, mille ainuosanik on ühtlasi selle osaühingu ainus juhatuse liige ja töötaja.“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Tööandja paigutab tööohutuse tagamiseks ehitusplatsil ehitustööde tegemise ajaks nähtavale kohale ehitusplatsi eest vastutavate isikute ja ehitusplatsil tööohutuse eest vastutavate isikute nime ja kontaktandmed. (7) Tööandjal ja Tööinspektsioonil on õigus asbestitööle esitatavate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagamiseks töödelda järgmisi töötajate isikuandmeid: 1) töötaja üldandmed; 2) töötaja väljaõppe andmed; 3) töötaja tervisekontrolli andmed.“; 4) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kontrollima regulaarselt töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes ning vajaduse korral rakendama abinõusid vastavalt muutunud olukorrale, kaasates töötajaid ja võttes aluseks töökeskkonna riskianalüüsi tulemused;“; 5) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kasutatava töövahendi ohutusjuhendi, välja arvatud töövahendile, millele tootja ei ole kohustatud kasutusjuhendit koostama või millele koostatud tootja kasutusjuhend sisaldab teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks;“; 1 7) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 3–7 järgmises sõnastuses: „(3) Töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib suurema ohuallikaga seotud töökeskkonnas, ei pea tööandjal olema töötaja kontrollimiseks põhjendatud kahtlust. (4) Tööandja koostab alkoholi-, narkootilise või toksilise joobe või psühhotroopse aine mõju all olemise hindamise korra, mis näeb muu hulgas ette töötajate õiguste kaitsemeetmeid ja tutvustab seda ettevõtte kõikidele töötajatele. (5) Tööandjal on õigus töödelda töötaja isiku- ja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalik töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemise kontrollimiseks. (6) Ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku joobe tuvastamise korralduses. (7) Tööandja säilitab joobe kontrollimise andmeid kuni kolm aastat mõõtmisest arvates.“; 8) paragrahvi 131 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „kuue“; 9) paragrahvi 131 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, korraldab käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud analüüsi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.“; 10) paragrahvi 132 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Tööandja ei pea esmaabiandjat määrama, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses. (12) Esmaabiandjat ei pea määrama tervishoiuteenuse osutaja.“; 11) paragrahvi 133 lõike 1 esimene lause ja teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja, võttes arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust, juhendab töötajat ja korraldab töötajale enne tööle asumist väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, tehes eelkõige teatavaks:“; 12) paragrahvi 133 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 134 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, koostab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töökeskkonna andmekogusse.“; 2 14) paragrahvi 16 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, kes täidab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi.“; 15) paragrahvi 16 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ettevõttes, kus vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik, tuleb tööandjal korraldada valimised. Kui töökeskkonnavoliniku valimiseks soovi ei avaldata või töökeskkonnavolinikku ei valita, on tööandja kohustatud konsulteerima tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes töötajatega.“; 17) paragrahvi 17 lõige 3 ja lõike 4 neljas lause tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 18 lõike 2 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „Ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel või juhul, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte töötajatest avaldab selleks soovi, töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja töötajate valitud esindajaid.“; 19) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kontrollib, kas tööandja täidab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;“; 20) paragrahvi 201 punkt 2, § 21 ja § 23 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse sõnad „kaitsjale kirjalikult“ sõnaga „kaitsjale“; 22) paragrahvi 24 lõike 41 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja koostab tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti töökeskkonna andmekogus või kirjalikult ning esitab selle töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.“; 23) paragrahvi 24 lõiked 6 ja 7 ning § 25 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 24) paragrahvi 241 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõnad „asutab ja“; 25) paragrahvi 241 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) vastutavad ja volitatud töötlejad ning nende ülesanded;“; 26) paragrahvi 241 lõike 5 punktis 2 asendatakse sõna „täpsem“ sõnaga „täpne“; 27) paragrahvi 241 lõike 5 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 3 „4) andmete säilitamise tähtajad ja täpne kord;“; 28) paragrahvi 241 lõige 6 ja § 276 tunnistatakse kehtetuks; 29) seadust täiendatakse §-dega 277 ja 278 järgmises sõnastuses: „§ 277. Lühimenetluses menetletavad väärteod ja kohaldatavad mõjutustrahvi määrad (1) Kohtuväline menetleja kohaldab väärteomenetluse alustamisel lühimenetlust käesoleva seaduse §-des 271, 272, 273, 274 ja 275 sätestatud väärteokoosseisude korral. (2) Käesoleva seaduse §-des 271, 272, 273, 274 ja 275 nimetatud väärteokoosseisude korral määratakse mõjutustrahv suurusega 160 eurot. § 278. Menetlus Käesoleva seaduse §-des 271–275 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Tööinspektsioon.“. § 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 51 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Lähetatud töötaja tööandja, välja arvatud jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas tegutsev tööandja, esitab Tööinspektsioonile lähetuse kohta järgmised andmed:“; 2) paragrahvi 51 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1 nimetatud andmeid“ tekstiosaga „ja kodakondsuse andmeid“. § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduse § 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Tööinspektsioonil on töölepinguseaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud järelevalve käigus pädevus teostada riiklikku järelevalvet ka käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 5 nimetatud töötamise registreerimise kohustuse ning punktis 8 nimetatud ehitustööde andmete esitamise kohustuse täitmise üle. Riiklikku järelevalvet teostatakse käesolevas seaduses sätestatud erisuste ja piirangutega.“. § 4. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 3 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses: 4 „32) juhatuse või seda asendava organi liikmele makstud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-des 122 ja 123 sätestatud tingimustele vastavat hüvitist;“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2026. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2026. a 5  25.02.2026 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on ajakohastada töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS), vähendada tööandjate ja Tööinspektsiooni (edaspidi ka TI) töökoormust ning tõhustada TI järelevalvet. TTOS-i ajakohastamist toetab Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepe 2025–20271, mille üks eesmärk on lihtsustada töötervishoiu ja tööohutuse seadust, vähendades bürokraatiat ning efektiivistades TI järelevalvet. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM) koondas perioodil 31.03.– 11.04.2025 töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna ekspertide, sh sotsiaalpartnerite2 ja TI ettepanekuid TTOS-i ja selle alusel vastu võetud rakendusaktide võimalike muudatuste kohta, sh ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks. Ettepanekutest lähtudes koondas MKM võimalikud muudatused ning esitas need 8. mail 2025 valitsuse majanduskabineti nõupidamisele, kus valitsus andis muudatusettepanekutele oma toetuse.3 Peamiselt seisnevad ettepanekud dubleerivate kohustuste kaotamises või andmete sisestamises. Ettepanekutest lähtudes on eelnõuga planeeritavad muudatused suunatud küll peamiselt tööandjate ja TI töökoormuse vähendamisele, kuid seejuures on jälgitud, et muudatuste järel säiliks töötaja jaoks ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Tööandjate ja TI töökoormuse vähendamise eesmärgil kavandatakse eelnõuga eelkõige muudatusi, mille jõustumise järel:  ei kohaldu TTOS täies ulatuses ettevõttele, kus ettevõtte ainuosanik, juhatuse liige ja ettevõtte ainus töötaja on üks ja sama isik;  ei pea määrama esmaabiandjat, kui töötajad töötavad üksinda või kui ettevõtted, kes töötavad ühisel töökohal, on kokku leppinud ühises esmaabikorralduses või kui tegu on tervishoiuteenuse osutajatega;  on kohustuslik valida/moodustada töökeskkonnavolinik ja -nõukogu, kui vähemalt kümme protsenti töötajatest seda soovib;  ei pea tööandja enam TI-d teavitama määratud töökeskkonnaspetsialistist või valitud töökeskkonnavolinikust;  ei pea ettevõte, kus on alla kümne töötaja, töökeskkonna riskianalüüsi TI töökeskkonna andmekogusse üles laadima või TI-le edastama ega töötervishoiu olukorra analüüsi korraldama;  kaob TI kohustus kontrollida uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele. 1 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping. 9.4. Tööjõupoliitika. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/toojoupoliitika. 2 Tööandjate esindusorganisatsioonidelt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt (KTK), Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt (EVEA) ja Eesti Tööandjate Keskliidult (ETKL) saabus kokku ca 68 ettepanekut muudatusteks või olukorra lihtsustamiseks, millest 50% on ettepanekud, mida MKM planeerib eelisjärjekorras töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide muutmisel arvesse võtta ja mis on kajastatud kõnesolevas eelnõus. 3 8.05.2025. a kabinetinõupidamine. Vähendame töökeskkonna ja -ohutusega seonduvaid aegunud nõudeid. Otsused majanduse elavdamiseks ja bürokraatia vähendamiseks | Eesti Vabariigi Valitsus. 1 Samuti näeb eelnõu ette võimaluse, et TI viib väärteomenetlusi läbi lühimenetluses. Muudatus võimaldab menetlusi lahendada kiiremini ja tõhusamalt, vähendades nii menetlusosaliste kui ka TI töökoormust. Lühimenetluse rakendamine aitab tagada kiirema reageerimise õigusrikkumistele. Maksukorralduse seaduses tehtavad muudatused annavad TI-le õiguse teha järelevalvet Maksu- ja Tolliameti töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse (TTKI) esitatavate andmete üle, et tagada ehitusvaldkonna tööohutuse järelevalve tõhusus. Samuti antakse TI-le õigus teha järelevalvet töötamise registrisse (TÖR) andmete esitamise kohustuste järgimise üle. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehtava muudatuse eesmärk on vabastada teatud vähese riskiga sektorites tegutsevad tööandjad lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest, kui nad lähetavad töötaja Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Eelnõuga muudetakse tööohutuse süsteem selgemaks, kaotades dubleerivad kohustused, seejuures on jälgitud, et muudatuste järel säiliks töötaja jaoks ohutu ja tervist hoidev töökeskkond. Ettevõtjate halduskoormus väheneb, kaovad dubleerivad kohustused ning paraneb õigusselgus (sh muutub selgemaks joobekontrolli kord, juhendamine ja esmaabiandja määramine ning OÜ-des vähendatakse riiklikke tööohutuse nõudeid). Töötajatele uusi kohustusi ei lisandu, kuid reeglid muutuvad selgemaks. Tööinspektsiooni töökoormus väheneb ning järelevalve tõhusus paraneb, kuna rikkumistele saab edaspidi kiiremini reageerida lühimenetluse abil ning volitused TÖR-i ja TTKI andmete järelevalve puhul laienevad. Kaob mitu formaalset kohustust, nt töökeskkonnaspetsialist või töökeskkonnavolinik ei sisesta enam andmeid andmekogusse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunikud Eneken Sepa (teenistussuhe peatunud), Dana Kadanik ([email protected]), Stella Vogt ([email protected]) ning sama osakonna töökeskkonna juht Eva Põldis ([email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud töövaldkonna andmete nõunikud Ingel Kadarik ([email protected]) ja Deisi Tamme (teenistussuhe peatunud). Eelnõule tegi õiguslikke ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse: 1) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse redaktsiooni (RT I, 03.12.2025, 12); 2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse redaktsiooni (RT I, 17.04.2025, 18); 3) maksukorralduse seaduse redaktsiooni (RT I, 02.10.2025, 4); 4) sotsiaalmaksuseaduse redaktsiooni (RT I, 30.12.2025, 34). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. 2 Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)4 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 5. punktis. 2. Seaduse eesmärk Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on vähendada tööandjate ja TI töökoormust. MKM koondas perioodil 31.03.–11.04.2025 töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna ekspertide, sh sotsiaalpartnerite5 ja TI ettepanekuid TTOS-i ja selle alusel vastu võetud rakendusaktide võimalike muudatuste kohta, sh ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks. Ettepanekutest lähtudes koondas MKM võimalikud muudatused, mis lähtuvad TTOS-i aluspõhimõtetest, on vastavuses Euroopa Liidu õigusega ning säilitavad töötajate ohutuse töökeskkonnas, ning esitas need 8. mail 2025 valitsuse majanduskabineti nõupidamisele, kus valitsus andis muudatusettepanekutele oma toetuse.6 Peamiselt seisnevad ettepanekud sellise halduskoormuse vähendamises, mis seisneb dubleerivate kohustuste kaotamises, andmete sisestamises, regulatsiooni täpsustamises jms. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuivõrd tegemist on kiireloomulise eelnõuga, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppes 2025–2027 (7.2. Õigusriik) olevast ülesandest, mille tähtaeg oli 2025. aasta IV kvartal. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTOS-i, §-ga 2 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadust, §-ga 3 maksukorralduse seadust ning §-ga 4 sotsiaalmaksuseadust. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse TTOS-i kohaldamisala. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb ka ettevõttel, kus ainuosanik on osaühingu ainus juhatuse liige ja samal ajal ka ainus töölepinguga töötaja, järgida kõiki töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktides sätestatud nõudeid (näiteks ohutusjuhendite koostamine, riskide hindamine, tervisekontrolli korraldamine töötervishoiuarsti juures jms). Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt kohaldatakse seadust ka juriidilise isiku juhatuse või teda asendava juhtorgani liikme tööle (TTOS-i § 1 lõige 3 punkt 3). Tegemist on eksitava sõnastusega, mis annab alust arvata, nagu kohalduks TTOS juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle olukorras, kus töölepingut ei sõlmita. TTOS-i üldine eeldus on selle kohaldumine töölepingulistele suhetele ja lisaks olukordadele, mis on nimetatud TTOS-i § 1 lõikes 3. TTOS-i kohaldamise põhimõte ei ole muutunud ehk kui juhatuse liikmega töölepingut sõlmitud ei ole, siis talle TTOS-i sätted ei kohaldu (ei ole 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016. a, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 5 Tööandjate esindusorganisatsioonidelt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt (KTK), Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt (EVEA) ja Eesti Tööandjate Keskliidult (ETKL) saabus kokku ca 68 ettepanekut muudatusteks või olukorra lihtsustamiseks, millest 50% on ettepanekud, mida MKM planeerib eelisjärjekorras töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide muutmisel arvesse võtta ja mis on kajastatud kõnesolevas eelnõus. 6 8.05.2025. a kabinetinõupidamine. Vähendame töökeskkonna ja -ohutusega seonduvaid aegunud nõudeid. Otsused majanduse elavdamiseks ja bürokraatia vähendamiseks | Eesti Vabariigi Valitsus. 3 kohaldunud ka varem) ning ta täidab üksnes ettevõtte juhtimise funktsiooni. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lõige 5 näeb samuti ette, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikmele. Juhul kui isik on alguses olnud ettevõttes töötaja ja seejärel valitud sama ettevõtte juhatuse liikmeks, tuleb selgelt määratleda, kas juhatuse liikmeks valimiseks nõusoleku andmisega on poolte kokkuleppel tööleping lõppenud või isik jätkab töötamist nii töölepingu alusel kui ka juhatuse liikme lepingu alusel. Selline olukord on võimalik siis, kui töölepingu alusel täidetakse tööülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega (nt raamatupidaja, müügispetsialist, insener vm). Just sellisel juhul, kui juhatuse liikmel on lisaks juhatuse liikme lepingule olemas tööleping, kohaldub talle TTOS, sest TTOS-i kohaldumise aluseks on ennekõike töölepinguline suhe. Muudatusega parandatakse seega õigusselgust, kuivõrd juhatuse liikme suhtes, kellega on sõlmitud ka tööleping, kohaldub TTOS-i § 1 lõige 1, mille kohaselt kehtestab TTOS töötajate ja ametnike tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Praeguses sõnastuses on punkt 3 tekitanud segadust, kuna võimaldab ekslikult arvata, et TTOS kohaldub juhatuse liikmele ka juhul, kui temaga eraldi töölepingut sõlmitud ei ole. Pelgalt juhatuse liikmeks olemisega ei kaasne TTOS-i kohaldumine, seda ei tulene ka varasemast praktikast. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seadust uue lõikega, mille kohaselt ei kohaldata edaspidi TTOS-i täies ulatuses ettevõtetele, kus osaühingu ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama isik. Erandina jäävad siiski kohaldatavaks TTOS-i § 12 lõiked 4–9, §-d 122– 125 ja § 24 lõige 2. Näiteks kui selline ettevõte teeb töid töökohal, kus töötavad ka teise tööandja või teenuseosutaja töötajad, peab nimetatud ettevõte teavitama oma tegevusega seotud ohtudest, ning kui tööõnnetus toimub sellise ettevõttega, teeb tööõnnetusega seotud toimingud töid korraldav isik või tema puudumisel tööandja, kelle töökeskkonnas töid tehakse. Muudatuste eesmärk on täpsustada seaduse kohaldamisala ja vähendada ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtetele, kus üks isik täidab ise nii juhatuse liikme, osaniku kui ka ettevõtte ainsa töötaja rolli. Eelkirjeldatud olukorras ei ole otstarbekas, et ettevõte peab järgima kõiki tööandjale kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse kohustusi, kuna tööandja ja töötaja on üks ja sama isik ehk tööandjaks olev isik vastutab tegelikkuses ise enda tervise ja ohutuse eest. Sama põhimõte kehtib praegu FIE-de puhul – TTOS-i nõuded ei kohaldu FIE-dele või näiteks töövõtulepingu alusel teenuse osutajatele, kuivõrd nad vastutavad ise enda teenuse ja ohutuse eest. Tuleb arvestada, et kui FIE või osaühing võtab endale ka ühe töötaja tööle, peab nii FIE kui ka osaühing, kus ainuosanik on samaaegselt kolmes rollis, täitma TTOS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid ohutusnõudeid. Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta kasutab tööülesannete täitmiseks renditööjõudu, on TTOS-i § 12 lõike 1 teise lause kohaselt kasutajaettevõttel kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine kasutajaettevõttes. See tähendab, et tööandja on kohustatud hindama töökeskkonnas esinevaid riske ja neid maandama, korraldama töötajate juhendamise, tagama isikukaitsevahendid jne isegi juhul, kui ta ei ole kohustatud neid meetmeid rakendama enda kui ettevõtte ainsa töötaja suhtes. Samuti tuleb iseendale tööandjaks oleval inimesel edaspidi arvestada, et:  õnnetused, mis temaga juhtuvad, ei kvalifitseeru tööõnnetuseks ning seega ei ole tal õigust haigushüvitisele alates teisest päevast 100% ulatuses (õnnetused loetakse olmevigastuseks ja haigushüvitist makstakse sarnaselt tavahaigestumisega, st Tervisekassa maksab hüvitist alates üheksandast haigestumise päevast 70% määraga);  tal ei ole õigust kutsehaiguse diagnoosile ega selle alusel Sotsiaalkindlustusameti makstavale kahjuhüvitisele, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud. 4 Kui osaühingus on selle ainuosanik ja ainus juhatuse liige ennast tööle võtnud ning tegemist on selle osaühingu ainsa töötajaga, on formaalselt siiski tegemist selle ettevõtte töötajaga, mistõttu jäävad osaühingu puhul töötaja suhtes kehtima ja kohaldatavaks TTOS-i §-d 122–125. See tähendab, et tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (TTOS-i § 122). Tööandja võib maksta töötajale töövõimetuslehe alusel lisaks TTOS-i § 122 alusel makstud haigushüvitisele ning ravikindlustuse seaduses või selle alusel antud määruses sätestatud kindlustusjuhtumi korral makstud töövõimetushüvitisele vabatahtlikku töövõimetushüvitist (TTOS-i § 123). Töötajal ja tööandjal on õigus kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast on möödas rohkem kui 60 kalendripäeva ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastus kestab vähemalt 90 kalendripäeva, kuni ravikindlustuse seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani (TTOS-i § 124). Rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal on õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd haiguslehe alusel, kui tema terviseseisund ei võimalda ettenähtud tööülesandeid kokkulepitud tingimustel täita (TTOS-i § 125). Eelnõu § 1 punktiga 3 sätestatakse TTOS-i §-is 4 õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks ehitustööde ja asbestitööde käigus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise tagamiseks. Lõikega 6 sätestatakse tööandja kohustus paigutada ehitusplatsil nähtavale kohale ehitusplatsi eest vastutavate isikute ja seal tööohutuse eest vastutavate isikute andmed. Ehitusplatsil töötavatel isikutel on oluline teada, kelle poole tööohutuse küsimustes pöörduda, ja seetõttu on vaja, et vastav info oleks kõigile ehitusplatsil viibivatele isikutele kättesaadav ja nähtaval kohal. Muudatus on seotud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrusega nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“, mille § 3 lõike 13 täpsustab andmed, mis tuleb ehitusplatsil avalikuks teha. Kuivõrd avalikuks tehtavad andmed hõlmavad ka isikuandmeid, sätestatakse vastav nõue ka seaduse tasandil. Ehitusplatil tööohutuse eest vastutavate isikute andmete avalikustamise nõue tuleneb ka nõukogu direktiivist 92/57/EMÜ. Lõikega 7 luuakse TTOS-i §-s 4 õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks, et täita asbestitöödel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määruse nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 6 kohaselt tuleb tööandjal enne asbestitööde alustamist esitada Tööinspektsioonile asbestitööde alustamise teatis, mis muu hulgas hõlmab andmeid asbestitööd tegevate töötajate kohta (töötaja nimi), töötajate läbitud väljaõppe kohta (väljaõpet kinnitavad tunnistused) ning töötajate tervisekontrolli läbiviimise kohta (viimase tervisekontrolli kuupäev). Kuna nimetatud andmed hõlmavad ka isikuandmeid, sätestatakse tööandja ja Tööinspektsiooni õigus isikuandmeid töödelda ka seaduse tasandil. Eelnõu § 1 punktiga 4 sõnastatakse ümber säte, mis kehtestab tööandja kohustuse teha süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli. Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus teha süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandatakse, korraldatakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Samuti on tööandja kohustatud igal aastal läbi vaatama sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi. Täpsemalt ei ole seda, kuidas sisekontrolli tehakse ning kuidas läbivaatuse tulemusi analüüsitake, õigusaktis sätestatud. Sisekontrolli kui tegevuse sisu seisneb TTOS-i nõuete täitmise monitoorimises ettevõtte sees. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse korralduse loomuliku osaga, mis toimub ettevõttes riskianalüüsi ja muude seadusest tulenevate kohustuste täitmise käigus (nt töötervishoiu 5 tervisekontrolli otsused ja tagasiside tööandjale, tööõnnetuste uurimise kord jm). Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Samuti näeb TTOS-i § 134 lõige 4 ette, millistes olukordades on tööandjal vaja riskianalüüsi uuendada ehk uuesti oma töökeskkond üle vaadata. Seetõttu sõnastatakse § 13 lõike 1 punkt 1 täpsemalt, rõhutades tööandja kohustust kontrollida regulaarselt oma töökeskkonda ning vajaduse korral rakendada meetmeid tööohutuse parandamiseks, mitte ainult siis, kui riskid on muutunud või esineb TTOS-i § 134 lõikes 4 toodud olukordi. Oluline on töökeskkonna pideval monitoorimisel kaasata protsessi ka töötajaid, nt küsida ettepanekuid töökeskkonna parandamiseks või pöörata tähelepanu sellele, kus töötajad puudusi näevad (nt ventilatsioon puhub liiga tugevalt, töö tegemiseks puudub piisav valgus, õhuvahetus tööruumides ei ole piisav jne). TTOS-i § 13 lõike 1 punkti 12 kohaselt peab tööandja kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Seda nõuet eelnõuga ei muudeta. Tööandja peab oma ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest lähtudes läbi mõtlema töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ja selle kontrollimise põhimõtted. Muudatus ei vabasta tööandjat üldisest kohustusest tagada ohutu töökeskkond ja jälgida töökeskkonnas toimuvaid muutusi ega ka riskianalüüsi tegemisest, vaid lihtsustab regulatsiooni, jättes ettevõtetele suurema paindlikkuse tööohutuse korraldamisel. Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks TTOS-i paragrahvi 13 lõike 1 punkt 2, mis näeb ette sisekontrolli korraldamise kord aastas. Eelmises punktis kirjeldatud muudatusest lähtudes on töökeskkonnas tööohutuse ja töötervishoiu nõuete ja olukorra jälgimine pidev protsess. Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse korralduse loomuliku osaga, mis toimub ettevõttes riskianalüüsi ja muude seadusest tulenevate kohustuste täitmise käigus. Tööandja ei peaks vaatama oma töökeskkonda üle ainult kord aastas, nagu praegu kehtivast sõnastusest võib mulje jääda. Tööandja ülesanne ja kohustus on igal juhul töökeskkonda monitoorida ja parendada. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks säte, mis näeb ette kohustuse teha seda regulaarselt igal aastal. Eelnõu § 1 punktiga 6 täpsustatakse, milliste tööde ja töövahendite kohta on tööandjal vaja koostada ohutusjuhendid. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi alusel ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Seega, kui ettevõttes on tööl ehitajad, peab tööandja koostama ehitustöö ohutusjuhendi ja ehitustöö käigus kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid (näiteks ketassaag, trell, teemantlõikur). Praktikas on tehtava töö ohutusjuhendid sageli üldsõnalised ja kordavad juba teistes tööohutuse dokumentides (näiteks töökeskkonna riskianalüüsis, töövahendi ohutusjuhendis) sisalduvat teavet, mistõttu on tegemist pigem formaalse kohustusega, mis ei pruugi suurendada töötajate teadlikkust ega parandada töökeskkonna ohutust. Kuivõrd töökeskkonnas esinevad riskid on sageli seotud töövahendite kasutamisega7, on otstarbekam keskenduda töövahendi ohutusjuhendile, mis annab konkreetsed juhised töövahendi ohutuks käsitsemiseks. Töövahendi ohutusjuhendis on mõistlik hõlmata vajaduse korral ka tööprotsessi võtmeelemente, nagu töövahendi käsitsemine, hoiukord, töökeskkonna nõuded, isikukaitsevahendite kasutamise nõuded. 7 Masinad ja käsitööriistad, millega juhtub enim tööõnnetusi, on näiteks kreissaag, höövelpink, lintsaag, nuga (kõige enam kipsinuga), haamer/vasar, ketassaag. Tööinspektsiooni aastaraamat 2024, lk 25. Tööinspektsiooni aastaraamat 2024_0.pdf. 6 Eelnõuga tehtavate muudatustega tunnistatakse kehtetuks kohustus koostada tehtava töö ohutusjuhend, jättes alles vaid kohustuse koostada kasutatava töövahendi ohutusjuhend. Erisustena tuuakse välja, et töövahendi ohutusjuhendit ei pea koostama, kui:  tootja ei ole kehtivate õigusaktide kohaselt kohustatud koostama töövahendile kasutusjuhendit;  tootja koostatud töövahendi kasutusjuhend sisaldab piisavat teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks. Seda, kas tootja koostab kasutusjuhendi või jätab selle koostamata, reguleerivad järgmised õigusaktid:  tarbijakaitseseadus8, mille § 6 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab tootja tehniliselt keerukale, ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale lisama kasutusjuhendi, mis peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba ohutuks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks;  toote nõuete vastavuse seadus9, mille § 11 lõike 1 kohaselt kohaldatakse ettevõtjale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 III peatükis ning internetipõhise kauplemiskoha pakkujale IV peatükis sätestatud nõudeid. Määruse (EL) 2023/988 artikli 9 lõike 7 kohaselt peab tootja tagama, et tema tootele on lisatud selged juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse. Seda nõuet ei kohaldata, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja ettenähtud viisil ka ilma juhendite ja ohutusteabeta. Näiteks võivad sellisteks töövahenditeks olla kruvikeeraja, kontoritarbed jms töövahendid, mis ei kujuta otsest ohtu ja mida on võimalik kasutada ilma erioskuste ja väljaõppeta. Tööandja peab arvestama, et tööinspektor võib nõuda erandlikes olukordades asjakohase juhendi koostamist, kui järelevalve käigus ilmneb, et tööandja kasutab ohtlikku seadet (tarbijakaitseseaduse § 6 lõike 1 kirjeldusele vastavat seadet), millel puudub ohutusjuhend või kasutusjuhend ja mis võib töötajale ohtlik olla. Järelevalve käigus on sageli tulnud ette olukordi, kus tööandja kasutab nt puidulõhkumismasinat, mille tellis Hiinast ja millel ei olnud kaasas ühtegi kasutusjuhendit. Järelevalve käigus näeb inspektor, et tegemist on ohtliku seadmega, mis nõuab töötajalt selle kasutamise erioskusi (nt ohutute töövõtete, käitamisjuhiste, isikukaitsevahendite tundmist jne), sest võib vastasel juhul põhjustada ohtu töötajale endale või teistele töökeskkonnas viibivatele isikutele. Kui inspektor tuvastab ohtliku seadme kasutamise ja tööandjal puudub selle ohutus- või kasutusjuhend, on Tööinspektsiooni inspektoril järelevalve käigus õigus nõuda ohtliku seadme juhendi koostamist. Planeeritavad muudatused aitavad vähendada tööandjate halduskoormust, võimaldades keskenduda sisuliselt olulistele ohutusmeetmetele. Lisaks tööandja halduskoormusele väheneb ka töötaja infokoormus, st töötaja ei pea tutvuma mitme sarnase sisuga dokumendiga, mille dubleeriv sisu võib tekitada rohkem segadust kui suurendada teadlikkust. Kui töötajal on vaja tutvuda kümnete eri dokumentidega (nt tehtava töö ohutusjuhend, töövahendi juhend, riskianalüüs jne), võib oluline teave jääda märkamata või mitte jõuda töötajani piisavalt selgelt. Kui fookus on töövahendi ohutusjuhendil, mis on koostatud riskianalüüsi ja töövahendi kasutusjuhendi põhjal ning sisaldab kogu vajalikku infot, on töötajal lihtsam mõista, kuidas konkreetset töövahendit ohutult kasutada. 8 Tarbijakaitseseadus, RT I, 08.07.2025, 32. https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025032?leiaKehtiv. 9 Toote nõuetele vastavuse seadus, RT I, 11.03.2025, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/111032025003?leiaKehtiv. 7 Eelnõuga tehtavad muudatused ei mõjuta tööandja kohustust korraldada töötaja juhendamine ja väljaõpe (TTOS-i § 133), sh tutvustada töötajale tööga seotud riske, nende maandamise meetmeid ning ohutuid töövõtteid. Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse, et tööandjal on põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist ning õigus neid andmeid töödelda. TTOS-i § 13 lõike 1 punkti 15 kohaselt on tööandja kohustatud kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva (edaspidi joobes) töötaja. Samas ei ole aga tööandjal kehtiva seaduse järgi õiguslikku alust ega korda joobe mõõtmiseks. See on tekitanud praktikas olukorra, kus tööandjal on seaduse tasandil kohustus, kuid puudub selle täitmiseks selge õiguslik alus. Tööandjale ei anta korrakaitseseadusest (KorS)10 tulenevaid õigusi ega suurendata tema asjaomaseid pädevusi. Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on luua sätted, mis võimaldavad tööandjal põhjendatud kahtluse korral kontrollida töötaja joovet ning töödelda selleks vajalikke terviseandmeid, tagades samas töötaja õiguste kaitse. Seejuures juhime tähelepanu, et tööandjast ei saa joovet kontrollides korrakaitseorgan. Tööandja saab joovet kontrollida vaid tööohutuse tagamise eesmärgil ning ettevõttes kehtestatud sisekorra raames. Seadus näeb ette tööandjale õiguse kontrollida joovet, kuid ei näe ette seadmeid või detailset korda, kuidas või millega peab tööandja joovet mõõtma. See tähendab, et lubatud on kasutada tööandja ettevõttele sobivaimat vahendit – näiteks automaatkontroll kui kontrollimahud on suured ja ettevõttes on kõrge riskitase või automaatkontrollid on integreeritud seadmetesse (nt sõidukitesse) ja töökohal esineb riskitase, mis seda põhjendab. Kui tööandjal on töötaja, kes ise saab/soovib/on määratud mõõtma joovet, on see samuti lubatud. Samuti saab näiteks tööandja kasutada meditsiinipersonali, kui tema töötervishoiu teenusepakkuja võimaldab sellist lahendust. Eesmärk on aidata tööandjal sobitada joobe mõõtmine võimalikult tema töölaadi ja ettevõtte profiilile sobivaks, pidades silmas tööohutuse tagamist ja töötajate õiguste maksimaalset kaitset kogu protsessis. Isiku terviseseisund kuulub eriliigiliste isikuandmete hulka, seetõttu on ka joobe tuvastamine käsitatav isikuandmete töötlemisena IKÜM mõttes. IKÜM artiklis 9 näeb ette eriliiki isikuandmete töötlemise tingumusi. Andmesubjekti nõusolekuta võib isikuandmeid töödelda seaduse alusel, sh kui see on vajalik ohu ära hoidmiseks. Selline seadusesäte, mis volitaks tööandjat või asutuse administratsiooni tuvastama isiku joobeseisundit isiku nõusolekuta, kehtivas õiguses puudub11. Õigusliku aluse puudumisele on juhtinud tähelepanu varem nii Andmekaitse Inspektsioon12 (AKI) kui ka Riigikohus13. Andmekaitse Inspektsioon on oma pöördumises muu hulgas esile toonud, et juba praegu kontrollivad paljud tööandjad alkomeetritega töötajate joovet, ent kuna joove on terviseseisund, kaasneb selle kontrollimisega töötajate terviseandmete töötlemine ehk riive inimese eraelu puutumatusele, mistõttu peaks seda tegema selgel õiguslikul alusel, et kaitsta töötajate terviseandmeid. AKI toob välja, et levinud arvamuse kohaselt võib töötaja joovet kontrollida tema enda nõusolekul, mida siiski ei saa pidada sobivaks aluseks, kuivõrd tööandja on töötaja suhtes jõupositsioonil ning pole võimalik tagada, et töötaja nõusolek on 10 Korrakaitseseadus, RT I, 05.07.2025, 12. Korrakaitseseadus – Riigi Teataja. 11 Samas. 12 Töötajate joobe kontrollimist võimaldav eelnõu valmib enne aasta lõppu | Eesti | ERR. 13 Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus halduskolleegiumi 26. oktoobri 2011. a otsuse kohta asjas nr 3-3- 1-45-11, p 4. 8 tegelikult vabatahtlik. Nõusolek saab olla kohane alus nendes olukordades, kus töötajatele ei kaasne selle andmisega negatiivseid tagajärgi, olenemata sellest, kas nad annavad nõusoleku või mitte. Seetõttu kehtestatakse tööandjale õigus kontrollida joovet, kuid kohustus kehtestada selge kord, mille alusel joovet kontrollitakse. Joobeks võib pidada alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eeltoodust lähtudes võivad joobeseisundi liigid olla 1) alkoholijoove ja 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Isiku võimalikule joobeseisundile viitavad tunnused on näiteks isiku välimus, aeglustunud reaktsioon, häirunud kõne; aja, isiku ja koha tajumise häired, teadvuseseisund, mäluhäired, koordinatsioonihäired, käitumishäired. Lisaks nimetatud tunnustele võib isikul esineda joobeseisundile viitavate tunnustena alkoholi tarvitamisest põhjustatud alkoholijoobe korral alkoholilõhn väljahingatavas õhus, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi korral aga hälbed silmade välimuses ja silmavaates. Tööandjal tekib eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt õigus kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist ainult juhul, kui tööandjal on selleks põhjendatud kahtlus. Näiteks võib põhjendatud kahtluseks pidada olukorda, kui tööülesannete täitmine on takistatud, töötaja seab või võib seada joobe tõttu töökeskkonnas ohtu nii ennast kui ka teisi töötajaid või muul sarnasel juhul. Samuti juhul, kui töötaja tuleb tööle joobele viitavate tunnustega, nagu ebastabiilne kõnnak, häiritud kõne, mida töötajal tavapäraselt ei esine, vms tunnus, mida on kirjeldatud eelmises lõigus ja mille tõttu tööandjal tekib kahtlus, et töötaja on joobes ja seab seetõttu ohtu nii ennast kui ka teisi töötajaid. Kahtlus on piisav, kui esinevad välised muutunud reaktsiooni tunnused ja ka kõrvalt vaatavale isikule nähtub, et töötaja ei käitu oma tavapärase reaktsioonitaju piires, nt töövahendid või esemed ei püsi käes, motoorika on muutunud vms. Põhjendatud kahtlusega ei ole tegemist juhul, kui tööandjal on pelgalt hüpoteetiline oletus, et töötaja võib olla joobes, kuid välistest tunnustest ega kehaliste reaktsioonide talitlusvõimest seda ei nähtu. Seejuures on tööandjal oluline arvestada, et iga organismi muutunud reaktsioon või talitlus ei tähenda automaatselt joovet, nt võib töötaja olla šokiseisundis või võidakse indikaatorvahendiga tuvastada ravimi tarvitamisest tingitud joove, mida töötaja saab tõendada. Riigikohus on selgitanud, et joobe tuvastamiseks ei eeldata kindlat alkoholikontsentratsiooni veres ega väljahingatavas õhus ehk puudub numbriline piirmäär, mille korral saaks öelda, et tegu on joobega. Samas eeldatakse töötaja joobe hindamisel isiku tüüpiliste kehaliste või psüühiliste funktsioonide või reaktsioonide muutumise või häirumise tuvastamist. Riigikohus on samuti leidnud, et joobeseisundi tuvastamise pädevus ei ole üksnes politseiametnikel ja joobeseisundi tõendamiseks võib kasutada menetlusosalise seletusi, dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütlusi, eksperdi arvamust.14 Põhjendatud kahtlust ei ole vaja, kui töötaja tööülesanded hõlmavad suurema ohu allika valitsemist või kui töötaja viibib suurema ohuallikaga seotud töökeskkonnas. Suurema ohu allikas on defineeritud võlaõigusseaduse § 1056 lõikes 2, mille kohaselt loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Sellisteks näideteks töökeskkonnas on:  tõsteseadmete ja kraanade juhid, kes liigutavad töötades raskeid koormaid ning kelle eksimus võib põhjustada ulatuslikke kehavigastusi või vara kahjustamist; 14 Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a otsus nr 3-3-1-45-11. 9   bussijuhid, veokijuhid ja teised (ühis)sõidukite juhid, kes vastutavad sõitjate ja teiste liiklejate ohutuse eest ning kelle joobes olek suurendaks oluliselt raske liiklusõnnetuse ohtu;  ehitusplatsil torni- ja autojuhtkraanade operaatorid, kelle töökeskkond on juba olemuslikult suure riskiga ning kus ka väike koordinatsioonihäire võib viia fataalsete tagajärgedeni, aga ka teised ehitusplatsil töötajad, kes opereerivad ohtlike töövahendite, seadmete või sõidukitega;  keemiatööstuse töötajad, kes käsitlevad plahvatusohtlikke, suure rõhu all olevaid või toksilisi kemikaale ning kelle joobeseisund võib viia raske tööõnnetuse, mürgistuse või keskkonnakahjuni;  elektritööde tegijad kõrgepingeliinidel või alajaamades, kus üks vale liigutus võib põhjustada eluohtliku elektrilöögi või ulatusliku elektritarnehäire;  suurte automaatliinidega töötavad masinaoperaatorid, kelle liinidel on suur lõikamis-, survestamis- või purustamisjõud, jne. Joobe kontrollimine on oluline töökeskkonnas ohutuse tagamiseks. Joobe kontrollimine ei anna tööandjale õigust kontrollida kõiki töötajaid tööle tulemise ajal pelgalt isikliku huvi, mitte ohutuse tagamise eesmärgil. Näiteks on olenemata sellest, kas töötaja täidab suurema ohuallikaga seotud töökeskkonnas parasjagu tööülesandeid või läbib sellist töökeskkonda lahkumiseks või töökohale suundumiseks, oluline veenduda, et tööohutus on tagatud. Ka sellist töötajat võib tööandja kontrollida joobe olemasolu tuvastamiseks ilma põhjendatud kahtluseta, näiteks automaatkontrolliga, eeldusel et töötaja viibib suurema ohuallikaga seotud töökeskkonnas (nt kemikaalirohke töökeskkond, suurte automaatliinidega töökeskkond jms) või on sinna teel. Alkoholist põhjustatud joovet võib kontrollida näiteks alkomeetriga (nt tõenduslik alkomeeter, kalibreeritud alkomeeter, automaatkontrolli seadmed jm indikaatorvahendid). Samuti on tööandjal võimalik kaasata ka töötervishoiuarst või muu tervishoiutöötaja. Lisaks on tööandjal õigus töötajalt küsida, kas ta on joobes, samuti on võimalik fikseerida töötaja seisund/tunnused, mille alusel tööandja töötajal joovet kahtlustab. Lõikes 4 sätestatakse tööandja kohustus kehtestada töökeskkonnas töökorralduse sisekorra reeglite alusel kindel kord, kuidas toimub töökohal joobe tuvastamine, ning kohustus tutvustada seda korda töötaja(te)le. Joobe kontrollimise kord peab minimaalselt sisaldama:  joobe kontrollimise protseduuri kirjeldust (nt mida millega ja kuidas mõõdetakse);  positiivse leiu määratlust ja positiivsele leiule järgneva menetluse kirjeldust koos joobe tuvastamise tagajärgede kirjeldusega;  ülevaadet tööandja õigusest joovet kontrollida ning töötaja õigustest, sh õigusest teha kordusproov või kontrollist keelduda ja sellega kaasnevatest tagajärgedest;  teavet õigusest tulemus vaidlustada. Tööandja peab reguleerima sisekorras, kuidas toimub tulemuse vaidlustamine. Näiteks tagatakse töötajale teise testi võimalus (nt alkoholijoobe korral teine puhumine pärast kindla aja, nt 15 minuti möödumist) või võimalus teha proovitest, enne kui tööandja joovet tuvastama asub (nt proovipuhumine või test riietusruumis) või tehakse proov teise vahendiga pärast seda, kui esimese vahendiga saadud tulemus vaidlustatakse. Samuti peab tööandja läbi mõtlema, mis on tagajärg, kui töötaja testimisest keeldub. Lisaks reguleerib tööandja sisekorras, kas vaidlustamine toimub töövaidlusorganis (töövaidluskomisjon või kohus) või menetleb ta juhtumit alguses ettevõtte sees (näiteks kõrvaldatakse töötaja positiivse tulemuse korral töölt, kuni pooled esitavad tõendeid ja uurivad joobe tuvastamist). 10 Töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punkt 4 ja lõige 3 näevad koosmõjus ette, et töölepingu ülesütlemine joobe tuvastamise tõttu ei saa toimuda üldjuhul pärast esimest positiivset testitulemust. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Seega kui tööandja saab töötaja joovet määrates positiivse tulemuse ja kõrvaldab töötaja töökeskkonnast, tuleb töötajat hoiatada, et joobe korduva tuvastamise järel öeldakse tema tööleping üles. TLS-i § 88 lõike 1 punktis 4 viidatakse korduvale samasisulisele rikkumisele ehk töötaja on korduvalt viibinud tööl joobeseisundis ning tööandja on töötajat hoiatanud, et taolise käitumise jätkumine ei ole lubatud ja võib tuua kaasa töölepingu ülesütlemise. Seadus ei näe ette hoiatuse vormi, kuid hilisemate vaidluste vältimiseks oleks mõistlik teha hoiatus kirjalikult15. Sisekorraeeskirjade olemasolu või nende tutvustamist ei saa käsitada hoiatusena. TLS-i § 88 lõige 3 näeb ette, et eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Tööandja peab arvestama, et TLS-i põhiprintsiipide kohaselt on eesmärk anda töötajale mõista, milline konkreetne käitumine toob kordudes kaasa töösuhte lõppemise. Tööõiguses kehtiva ülesütlemiskaitse põhimõtte kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimaluse korral hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena olukorras, kus töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Riigikohus on selgitanud, et hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada16. Seetõttu ei saa lugeda lõike 3 kohaseks töölepingu hoiatuseta ülesütlemise olukorraks seda, kui näiteks töötaja annab esimese positiivse joobeproovi enne, kui ta on tööle asunud (nt ei ole sisenenud töökeskkonda või tööpostile ega ole asunud tööd tegema, nt viibis joobe tuvastamise ajal riietusruumis ja kõrvaldati töölt ehk tal keelati tööd tegema asuda). Töölepingu ülesütlemine peab olema rikkumisega proportsionaalne. Tööandja peab andmete töötlemisel järgima kõiki IKÜM-i põhimõtteid, sh tagama minimaalsuse põhimõtte täitmise (võimalikult väheste andmete kogumine) ja andmete turvalisuse (võtma nii tehnilisi kui ka organisatoorseid turvalisusmeetmeid). Juhul kui näiteks joobe kontrollimiseks on määratud konkreetne töötaja, lasub tal TTOS-i § 14 lõike 11 kohaselt kohustus hoida töötaja terviseandmeid tähtajatult saladuses. Eelnõuga tehtavate muudatuste järgi saab tööandja joovet kontrollides teada töötaja terviseandmetena analüüsi tulemuse ehk asjaolu, kas töötaja on joobes või mitte. Muid terviseandmeid tööandja teada ei saa. Tööandjal on õigus lisaks terviseandmetele (joobe), tuvastada ka oma töötaja isikusamasus ehk töödelda joobe tuvastamisega seotud isikuandmeid. Lõikes 6 sätestatakse joobe kontrollimise õigus ka ühises töökeskkonnas tegutsevatele tööandjatele. Tuleb arvestada, et tööandja kohustus tagada töötervishoid ja tööohutus kehtib igas tööga seotud olukorras, sh olukorras, kus ühe tööandja töökeskkonnas töötavad teise tööandja töötajad (nt alltöövõtu olukorrad). TTOS-i § 12 lõige 4 jj näeb ette, et kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, kooskõlastavad tööandjad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks. Kui töökohal töötab lisaks töötajatele ka teenuseosutaja, teavitab tööandja teenuseosutajat ohtudest ning teenuseosutaja peab tagama, et tema tegevus ei ohusta töötajaid. See tähendab, et kui ettevõte A kehtestab sisekorra alusel töötajate joobe kontrollimise korra, kuid töökeskkonnas töötavad lisaks partnerettevõtte B töötajad ja teenuseosutaja C, siis võib ettevõte A kontrollida ohutuse tagamise eesmärgil ka B ja C töötajaid. Seejuures peab selliseid meetmeid B ja C töötajatele enne tööle asumist tutvustama ning ettevõte A saab ainult mõõta töötajate joovet, informeerida tööandjat ning vajaduse korral kõrvaldada töötaja (sh B ja C 15 Selgitused töölepingu seaduse juurde. 2024, lk 201 16 Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus nr 3-2-1-187-15. 11 töötaja) töökeskkonnast. Positiivse joobetesti korral saab selle töötaja töösuhtele rakendada õiguslikke tagajärgi vaid töötaja enda tööandja. Tööandja peab joobe kontrollimise puhul tagama, et ettevõttes ei teki töötajate ebasoodsat või ebavõrdset kohtlemist. Lõikes 7 sätestatakse tööandjale joobe mõõtmise andmete säilitamise tähtaeg. Tööandja säilitab joobe mõõtmise tulemusi kuni kolm aastat mõõtmisest alates. Nimetatud tähtaeg on seotud tavapärase rahalise nõude esitamise tähtajaga, mis tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest, mis näeb ette §-is 150 lõikes 1, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Samuti on varasemalt Tööinspektsioon välja toonud, et kolm aastat on piisav aeg ka tööõnnetuste uurimiseks ning ka tavapärase töövaidluse menetlemiseks, sh juhul kui pooled vaidlustavad juhtumi edasi. Tööandja peab arvestama, et positiivse leiu korral on vaja tulemus protokollida, lisades muu hulgas kuupäeva, kellaaja, töötaja nime, keda kontrolliti, indikaatorvahendi tüübi ja selle näidu jms andmed, mis on asjakohased ning hoiavad ära valearusaamad või ebatäpsused hilisema vaidluse korral. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse töötaja tööle asumise järgset tervisekontrolli korraldamise tähtaega. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli esimese nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates (TTOS-i § 131 lõike 6 esimene lause). Eelnõu kohaselt peab tööandja edaspidi korraldama tervisekontrolli kuni kuue kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Muudatuse eesmärk on arvestada tervisekontrolli korraldamise tähtaja puhul töötajatele enamasti rakendatava katseajaga, asjaoluga, et katseaeg võib pikeneda (TLS-i § 101 lg 4), ning sellega, et tervisekontrolli korraldamiseks peab tööandjale jääma piisav aeg. Katseaeg kestab töölepingu seaduse kohaselt üldjuhul neli kuud. Lisaks toob TLS välja, millist aega katseaja hulka ei arvestata – kui töötajal oli tööülesannete täitmine takistatud, eelkõige kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu, täitis haiguslehe alusel töötamise ajal tavapärasest erinevaid tööülesandeid või kasutas puhkust. Näiteks kui töötaja viibis töötamise esimese nelja kuu jooksul kaks kuud töövõimetuslehel ning kokku oli lepitud neljakuulises katseajas, lõpeb töötaja katseaeg esialgu planeeritust kaks kuud hiljem. Eeltoodut arvestades sätestatakse eelnõuga esimese tervisekontrolli tähtajaks kuus kuud pärast töötaja tööle asumist. Muudatus võimaldab tööandjal katseaja jooksul hinnata töötaja sobivust tööle ning korraldada tervisekontroll alles pärast katseaja lõppu, vältides vajadust teha kontroll töötajale, kelle töösuhe võib lõppeda katseaja jooksul töötaja või tööandja soovil. Katseaja eesmärk on nii töötajal kui ka tööandjal veenduda töötaja sobivuses töökohale. Katseajal veendutakse, kas töötaja teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused, aga ka tervis vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Tööandja saab katseajal veenduda töötaja tervise sobivuses töökohale, korraldades selleks töötajale tervisekontrolli katseaja jooksul, et oleks selge, et töötajal puuduvad töö tegemist välistavad tervislikud seisundid. Vastasel korral võib selguda töötaja tööle sobimatus pärast katseaja möödumist, mis teeb töölepingu ülesütlemise pooltele keerulisemaks. Tööandja peab tervisekontrolli korraldama riskianalüüsi tulemustest lähtudes ning võib selle korraldada ka varem kui kuuendal töökuul, sh juhul, kui katseaeg on lühem (nt üks kuu). Näiteks on töö iseloomu ja töökeskkonna riskide tõttu oluline veenduda juba katseaja jooksul, kas töötaja tervis võimaldab konkreetset tööd teha, eriti kui tegemist on ohtliku tööga või tööga, mis vajab erioskusi, nt kõrgustes või üksinda töötamine, töö ohtlike kemikaalidega jms. 12 TTOS-i § 131 lõike 6 teises lauses sätestatud korda ei muudeta. Kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli töökeskkonna samu ohutegureid ja sama töölaadi arvestades, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal ega pea tegema töötajale tervisekontrolli esimese kuue kuu jooksul tööle asumisest arvates. Samuti säilib teatud töökeskkonna ohuteguritega kokkupuute korral kohustus korraldada tervisekontroll enne tööle asumist. Tervisekontroll tuleb korraldada enne bioloogiliste ohutegurite, kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, plii ja selle ühendite ning asbestitolmuga kokkupuute algust ning öötöötaja tervisekontroll enne öötööle asumist (TTOS-i § 131 lg 7). Eelnõu § 1 punktiga 9 kitsendatakse tööandjate ringi, kellel on kohustus korraldada ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Tervikliku töötervishoiu analüüsi kohustus jõustus 1. jaanuaril 2023 ning esmase analüüsi peavad tellima kõik ettevõtted, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja, 1. jaanuariks 2026. Küll aga on sotsiaalpartnerid väljendanud muret, et terviklik töötervishoiu analüüs ei loo ettevõtetele lisandväärtust ning on suur lisakulu, eriti mikroettevõtete puhul, kelle töötajate ja seega ka tervisekontrollide hulk on sedavõrd väike, et võimaldab nii töötervishoiuteenuse osutajal kui ka tööandjal endal lihtsamalt teha järeldusi ettevõtte kui terviku kohta ilma põhjalikuma analüüsi vajaduseta. Eeltoodust lähtudes ei pea eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt töötervishoiu olukorra analüüsi korraldama tööandja, kelle ettevõttes töötab püsivalt alla kümne töötaja. Ettevõtetes, kus töötajate arv regulaarselt kõigub, olles põhjustatud näiteks hooajalistest töödest, tuleb teha terviklik töökeskkonna analüüs, kui ettevõttes on püsivalt tööl vähemalt kümme töötajat, arvestades muu hulgas töötajate arvu muutumist. Planeeritav muudatus vähendab mikroettevõtte halduskoormust, arvestades seejuures, et mikroettevõttes on riskid sageli paremini hallatavad. Tööandjal, kellel on alla kümne töötaja, küll säilib õigus teha ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs, kuid enam seadus teda selleks ei kohusta. Seega on tööandjal võimalik tellida terviklik analüüs soovi korral ka siis, kui ettevõttes on alla kümne töötaja, kuid tööandja tahab oma töökeskkonda parandada ja sellesse investeerida. Eelnõuga tehtavad muudatused ei mõjuta tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja omavahelist koostööd töökeskkonna parandamisel. Töötervishoiuarstil säilib kohustus ja võimalus teha vajaduse korral tööandjale ettepanekuid töökeskkonna parandamise ja töötaja tervise edendamise kohta ning tööandja peab neid ettepanekuid arvesse võtma ja vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse hõlmama. Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse erandid, mille korral ei pea tööandja ettevõttes esmaabiandjat määrama. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu. Praktikas tähendab see, et esmaabiandja tuleb määrata näiteks haiglates (sh iga vahetuse jaoks) ja kaubanduskeskuse enamikus kauplustes. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei pea tööandja esmaabiandjat määrama, kui:  ettevõtte töötajad töötavad üksinda; 13  ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses (näiteks kaubanduskeskuses on esmaabiandjaks turvatöötajad ja kõigi kaupluste töötajaid on sellest teavitatud);  tegemist on tervishoiuteenuse osutajaga tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ning viia kehtiv õigus kooskõlla senise järelevalve ja praktikaga. Tööinspektsioon ei ole seni nõudnud, et tööandja määraks eraldi esmaabiandja, kui töötaja töötab töökeskkonnas, kus tegutseb samal ajal mitu erinevat tööandjat või kus esmaabi on korraldanud mitu ettevõtet ühiselt. Sellised ühised töökeskkonnad on näiteks kaubanduskeskused või muud hooned, kus mitme tööandja töötajad tegutsevad samal pinnal ja on kokku leppinud ühtses esmaabikorralduses. Seetõttu peab iga tööandja oma esmaabikorralduse läbi mõtlema ning vajaduse korral tegema koostööd teiste samas kohas tegutsevate tööandjatega. Ühise töökeskkonnana käsitatakse nii siseruume kui ka välistingimustes olevaid töökohti – näiteks ehitusobjekte, ärihoonete eri korruseid, jaemüügipindu jne. Üksi töötav töötaja on töötaja, kelle töökeskkonnas ei ole teisi, sealhulgas teiste tööandjate töötajaid, ja kes ei jaga teiste töötajatega ühist üüripinda. Sellises olukorras on näiteks väikeses kaupluses või tanklas üksi töötav müüja, valvur öösel laohoones, korteriühistu koristaja, püsivalt kodukontoris kaugtööd tegev töötaja või objektil üksinda töötav fassaaditööde tegija. Üksi töötavate töötajate puhul on oluline tagada vajalikud esmaabivahendid ning selged juhised tegutsemiseks õnnetuse või terviserikke korral. Tervishoiuteenuse osutajad on aga ise piisavalt pädevad esmaabi andma ning seetõttu ei ole otstarbekas neilt esmaabiandja määramist nõuda. Tervishoiuteenuse osutajad ei pea eraldi esmaabiandjat määrama, küll aga on neil kohustus esmaabi andmine läbi mõelda ehk töötajatele peab vajaduse korral olema esmaabi kättesaadav. Eelnõu § 1 punktidega 11 ja 12 muudetakse töötajate juhendamise ja väljaõppe sätteid. Kehtiv õigus näeb ette, et enne tööle asumist tööandja juhendab töötajat, tehes teatavaks näiteks ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna riskide hindamise tulemused (TTOS-i § 133 lõige 1). Lisaks korraldab tööandja töötajale väljaõppe ohutute töövõtete omandamiseks, võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust (TTOS-i § 133 lõige 2). Eelnõuga tehtavate muudatustega täpsustatakse, et tööandja peab juhendama ja korraldama väljaõppe enne töötaja tööle asumist, arvestades muu hulgas töö eripära ja ohtlikkust. Tööandja peab juhendamise ja väljaõppe korraldama enne tööle asumist. Muudatuse eesmärk on TTOS-is selgemalt välja tuua juhendamise ja väljaõppe seos (eelnõu § 1 punkt 11). Kui kehtiva TTOS-i sõnastuse puhul võis jääda mulje, et juhendamine ja väljaõpe on kaks eraldi tegevust, siis tegelikkuses on juhendamine ja väljaõpe tööandja ja töötaja jaoks üks terviklik protsess, mis korraldatakse lähtudes töö iseloomust. Näiteks on keeruliste töövahendite ja tööprotsesside puhul oluline korraldada nii teoreetiline juhendamine kui ka praktiline väljaõpe, samas kui kontoritöö puhul piisab ka juhendamisest. Tööandja peab juhendamise ja väljaõppe registreerima ning töötaja peab selle kinnitama. Kuivõrd tegemist on ühe tervikprotsessiga, võib juhendamise ja väljaõppe registreerida ühel korral ning töötajal pole vaja eraldi juhendamist ja väljaõpet kinnitada. Küll aga saab tööandja oma ettevõtte vajadustest lähtudes korraldada ka registreerimise nii, et eraldi kinnitatakse nii juhendamine kui ka praktiline väljaõpe. 14 Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks TTOS-i § 133 lõige 2, kuivõrd eelnõuga tehtavate muudatustega lisatakse töötajate väljaõpet puudutav säte sama paragrahvi esimesse lõikesse (eelnõu § 1 punkt 11). Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse tööandjate ringi, kes on kohustatud koostama töökeskkonna andmekogus töökeskkonna riskianalüüsi või esitama selle TI töökeskkonna andmekogusse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja, koostama töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TI-le. Sätte eesmärk on olnud tagada, et kõigil asjassepuutuvatel ja õigustatud huviga isikutel oleks ligipääs ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsile võimalikult lihtne. Samuti on töökeskkonna andmekogus oleva riskianalüüsi mooduli üks eesmärk olnud võimaldada just väikeettevõtetele kasutada tööriista, mille abil kiiremini ja lihtsamini riskianalüüsi koostada.17 Praktikas aga näevad väikeettevõtted seda pigem ebamõistliku halduskoormusena, kuna peavad koostama riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või selle sinna üles laadima. Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt ei ole tööandjad, kelle ettevõttes töötab alla kümne töötaja, kohustatud enam riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus koostama või seda sinna esitama, kuid soovi korral on neil jätkuvalt see võimalus ja õigus. Muudatuse eesmärk on vähendada mikroettevõtete halduskoormust, säilitades samas võimaluse kasutada riskianalüüsi moodulit töökeskkonnas esinevate riskide hindamiseks. Endiselt säilib kõikidele tööandjatele kohustus koostada riskianalüüsi kirjalik dokument. Juhul kui alla kümne töötajaga tööandja ei esita riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse, peab ta riskianalüüsi esitama tööinspektorile järelevalve raames. Selleks et tagada sujuv ja kiirem järelevalve, on soovitatav, et ka alla kümne töötajaga tööandja siiski riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse esitaks. Lisaks tuleb arvestada, et juhul kui riskianalüüsid on andmekogusse kandmata, suurendab see tõenäosust, et ettevõte satub TI järelevalve valimisse, kuna muul viisil pole TI-l võimalik veenduda, kas tööandja on täitnud oma kohustust riskianalüüs teha. Riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse esitamine vähendab ka tööandjate halduskoormust paberdokumentide säilitamisel (töökeskkonna andmekogusse esitamata riskianalüüse peab tööandja säilitama ise 55 aastat). Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse TTOS-i § 16 lõike 1 sõnastust. Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist. See on töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, kes täidab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi. Sätte sõnastust täpsustatakse lähtuvalt halduskoormuse vähendamise eesmärgist, kaotades ära bürokraatliku volitamise nõude. Edaspidi saab tööandja ise otsustada, kuidas ettevõttes töökeskkonnaspetsialist valitakse või teda volitatakse. Kohustuse täitmiseks on tööandjal mitu võimalust, näiteks: 1) kui tööandjal endal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused, võib tööandja ise täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi (TTOS-i § 16 lg 9) ega pea sellisel juhul kedagi volitama; 17 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 257 SE. Seletuskirja lk: Eelnõu – Riigikogu. 15 2) kui ettevõttes on töötaja, kellel on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused, võib tööandja leppida selle töötajaga kokku, et tema täidab ettevõttes töökeskkonnaspetsialisti kohustusi; 3) kui ettevõttes ei ole töökeskkonnaspetsialisti ning tema teadmiste ja oskustega töötajat, kuid on töötaja, kes sooviks olla töökeskkonnaspetsialist, saab tööandja saata sellise töötaja täienduskoolitusele, mille järel asub töötaja täitma ettevõttes töökeskkonnaspetsialisti kohustusi; 4) kui ettevõttes ei ole töökeskkonnaspetsialisti teadmiste ja pädevustega töötajat, saab tööandja kasutada ettevõtteväliseid töökeskkonnaspetsialisti teenuste pakkujaid (TTOS-i § 16 lg 2). Eelnõuga vähendatakse tööandja halduskoormust ja edaspidi ei pea tööandja bürokraatlikult volitama eraldi töökeskkonnaspetsialisti, vaid määrab ettevõttes ise, kuidas täita asjaomast seadusest tulenevat kohustust. Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu, et töökeskkonnaspetsialistil on töökeskkonnas ohutuse tagamisel keskne roll, mistõttu on ääretult oluline, et isik, kes niisugust rolli täidab, oleks selleks pädev. Kui tööandja tunneb, et tal on piisavad teadmised, võib ta seda rolli täita ise ega pea kedagi volitama. Kui tööandja tunneb, et tal ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi töökeskkonna ja -ohutuse küsimustega tegeleda, saab tööandja volitada selleks pädevama isiku enda ettevõttes ja pädeva isiku puudumisel tellida ettevõttevälise spetsialisti. Samuti on tööandjal võimalik koolitada ennast või ettevõttes määratud töökeskkonnaspetsialisti vajalike pädevuste ja oskuste omandamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks tööandja kohustus teavitada TI-d määratud töökeskkonnaspetsialistist. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja esitama TI-le kümne päeva jooksul määramisest või valimisest arvates andmed töökeskkonnaspetsialisti kohta, sealhulgas nime, ametikoha ja kontaktandmed. Seda tuleb teha kas töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on vähendada tööandjate halduskoormust. Praktikas on ilmnenud, et andmekogus ei pruugi olla asjakohane teave ega kajastuda ettevõtte tegelik olukord. Samas saab TI inspektor järelevalvemenetluse käigus kontrollida, kas ettevõttes on töökeskkonnaspetsialist määratud. Lisaks säilib tööandjal võimalus ja õigus esitada need andmed TI töökeskkonna andmekogusse, kui ta seda soovib. Töökeskkonnaspetsialisti andmete sisestamine töökeskkonna andmekogusse kiirendab inspektori järelevalvet töökeskkonnas. Eelnõu § 1 punktidega 16–18 muudetakse töökeskkonnavoliniku valimise ja töökeskkonnanõukogu (edaspidi TKN) moodustamise korda. Kehtiva õiguse kohaselt tuleb:  töökeskkonnavolinik valida igas ettevõttes, kus töötab vähemalt kümme või rohkem töötajat;  ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja, valida igasse struktuuriüksusse või vahetusse üks töökeskkonnavolinik;  tööandjal moodustada TKN vähemalt 150 töötajaga ettevõttes, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku valimised, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest avaldab soovi töökeskkonnavolinik valida (eelnõu § 1 punkt 16 ja 17). Sarnast 16 lähenemist kasutatakse ka töötajate usaldusisiku seaduses18, kus usaldusisiku valimiseks võib üldkoosoleku kokku kutsuda vähemalt 10% tööandja töötajatest. Samuti säilib tööandja kohustus konsulteerida tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes töötajatega, kui töökeskkonnavoliniku valimiseks soovi ei avaldata või volinikku ei valita (TTOS-i § 12 lg 3). TKN moodustatakse eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt tööandja algatusel või kui vähemalt 10% ettevõtte töötajatest selleks soovi avaldab (eelnõu § 1 punkt 18). Samuti kaotatakse TKN-i kohustuslik liikmete arv, rõhutades seda, et töötajate ja tööandjate esindajaid peab TKN-is olema võrdselt. Kuivõrd edaspidi saab TKN-i moodustada ka väiksem kui 150 töötajaga ettevõte, võib mõne väiksema ettevõtte puhul olla neli liiget liiga koormav. TKN saab otsustada ise oma liikmete arvu olenevalt töökeskkonnast ja TKN-is kerkivatest küsimustest. Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on suurendada paindlikkust ja arvestada paremini ettevõtte suuruse ning töötajate tegeliku huvi ja vajadustega. Muudatused võimaldavad vältida olukordi, kus töökeskkonnavolinik on valitud või TKN moodustatud formaalsuse tõttu, kuid sisuline vajadus selle jaoks ettevõttes tööandja ja töötajate hinnangul puudub. TI järelevalve praktikas on ilmnenud jätkuvalt, et tööandjad korraldavad töökeskkonnavoliniku valimise, kuid töötajate vähese huvi tõttu volinikku siiski ei valita. See toob kaasa valimisprotsessi kordumise, mis tähendab aja- ja ressursikulu nii tööandjale kui ka töötajatele, ilma et sünniks sisulist kasu ohutu töökeskkonna loomisel. Muudatused säilitavad töötajate õiguse esindatusele, kuid võimaldavad selle rakendamist paindlikumalt ja vajaduspõhiselt, mis tähendab, et töötajad võivad nõuda töökeskkonnavoliniku valimist või TKN-i moodustamist. Oluline on, et tööandja teavitab töötajaid sellise võimaluse olemasolust ning tagab, et otsused tehakse läbipaistvalt ja töötajaid kaasates. Samuti kaotatakse tööandja kohustus esitada valitud töökeskkonnavoliniku andmed töökeskkonna andmekogusse. Muudatuste eesmärk on vähendada tööandjate halduskoormust. Praktikas on ilmnenud, et andmekogus ei pruugi olla asjakohane teave ega kajastuda ettevõtte tegelik olukord. Samas saab TI inspektor järelevalvemenetluse käigus kontrollida, kas ettevõttes on töökeskkonnavolinik määratud. Lisaks säilib tööandjal võimalus ja õigus esitada need andmed TI töökeskkonna andmekogusse, kui ta seda soovib. Eelnõu § 1 punktiga 19 täpsustatakse, millega peab TKN tutvuma. Kehtiva õiguse kohaselt tutvub TKN ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt tutvub TKN edaspidi sellega, kuidas tööandja täidab töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, ning teeb vajaduse korral ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Selleks tutvub TKN töökeskkonna riskianalüüsi ja tegevuskavaga, tööinspektsiooni ettekirjutustega ning vaatleb töökeskkonda. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 3, millega tunnistatakse kehtetuks töökeskkonna sisekontrolli kohustus. Muudatus ei mõjuta TKN-i rolli töökeskkonna ohutuse küsimustega tegelemisel. Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks sätted, mille kohaselt edastab TI hiljemalt iga aasta 1. märtsiks Terviseametile eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste statistilised andmed ning Terviseamet seejärel analüüsib neid andmeid. 18 Töötajate usaldusisiku seadus, RT I, 07.01.2025, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112021018?leiaKehtiv. 17 TI kogub ja analüüsib kutsehaigestumiste andmeid oma töö raames ning avaldab need statistikana oma kodulehel. Terviseameti roll selles protsessis on olnud formaalne ega ole andnud lisandväärtust andmete kasutamisele ega töötervishoiupoliitika kujundamisele. Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on vältida dubleerivaid tegevusi riigiasutuste vahel ning vähendada tarbetut halduskoormust TI-le. TI on pädev kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise statistilisi andmeid ise analüüsima, seetõttu ei ole otstarbekas säilitada kohustust edastada andmed Terviseametile, kellel puudub praktiline roll nende andmete edasisel kasutamisel. Tööinspektsioon kasutab andmeid muu hulgas järelevalve ning ennetustegevuste planeerimisel ja sihitamisel. Samuti tunnistatakse kehtetuks TTOS-i § 21, mis sätestab Töökeskkonna Nõukoja koosseisu ja töökorra kinnitamise ning ülesanded. Kehtiva õiguse kohaselt on Töökeskkonna Nõukoda MKM-i juures asuv valitsusasutuste ning tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu töökeskkonna küsimustes, kelle põhiülesanne on teha ettepanekuid ja avaldada arvamust töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks (TTOS-i § 21 lõiked 1 ja 2). Praktikas ei ole Töökeskkonna Nõukoda toiminud juba aastaid. Selle asemel on töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna küsimusi käsitletud kolmepoolsetel kohtumistel19, mis sisuliselt täidavad Töökeskkonna Nõukoja funktsiooni. Eeltoodust lähtudes ei ole eraldi Töökeskkonna Nõukoja moodustamine põhjendatud ning regulatsioon vajalik. Eelnõuga seoses tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määrus nr 58 „Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“. Eelnõu § 1 punktidega 21 ja 22 muudetakse TTOS-i § 24 lõikeid 4 ja 41 eesmärgiga võimaldada kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise raporteid edastada kannatanule või tema huvide kaitsjale töökeskkonna andmekogu kaudu. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja tegema kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise tulemused teatavaks kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on laiendada tööandja võimalusi infot edastada, võimaldades seda teha ka elektrooniliselt töökeskkonna andmekogu kaudu. Muudatus toetab digitaalseid lahendusi, vähendab halduskoormust ning tagab samas, et kannatanu või tema esindaja saab vajaliku teabe kätte usaldusväärsel ja jälgitaval viisil. Töötajatele ja nende huvide kaitsjatele on loodud ligipääs nendega seotud andmetele töökeskkonna andmekogus. Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks: 1) TTOS-i § 24 lõige 6, mille kohaselt TI ei uuri tööõnnetust, millega seoses toimub kriminaalmenetlus; 2) TTOS-i § 24 lõige 7, mille kohaselt uurib TI pärast kriminaalmenetluse lõpetamist surmaga lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu, ja vajaduse korral tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu. 19 Tööandjate ja ametiühingute esindajad kohtuvad regulaarselt majandus- ja tööstusministriga. 18 Muudatuse vajadus tuleneb praktikas ilmnenud kitsaskohast, et töötaja võib jääda ilma tööõnnetuse korral makstavast haigushüvitisest, kui tööandja pole uurimist korraldanud või on esitanud TI-le akti, mille kohaselt tööandja hinnangul ei olnud tegemist tööõnnetusega. Põhjendatud kahtluse korral on TI-l vaja algatada omapoolne uurimine, mida aga kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik teha enne, kui kriminaalmenetlus on lõppenud, see aga võib kesta väga pikalt. Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on tagada tööõnnetusse sattunud isikule võimalus saada haigushüvitist mõistliku aja jooksul, ilma et ta peaks ootama politsei algatatud kriminaalmenetluse lõppemist. Samas jääb TI-le kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja millal uurimine korraldada. Näiteks olukorras, kus tööandja on koostanud raporti, ei pruugi politsei uurimismenetlusega paralleelselt toimuv TI uurimismenetlus olla vajalik, sest aluseks kannatanule haigushüvitis välja maksta on tööandja raport. Kui raport puudub, saab TI otsustada uurimise korraldada. Kui tööandja koostatud raportis esineb aga puudusi, saab TI nõuda nende kõrvaldamist kriminaalmenetluse lõppemise järel. Tehtav muudatus võimaldab TI-l tegutseda kiiremini ja tõhusamalt, tagades parema kaitse tööõnnetusse sattunud isikutele. Samuti tunnistatakse kehtetuks TTOS-i § 25 lõike 5 punkt 3, mille kohaselt on TI kohustatud vajaduse korral kontrollima uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele. TI teeb kehtiva õiguse kohaselt uue või rekonstrueeritud ehitise ülevaatust kohaliku omavalitsuse taotlusel, mis esitatakse ehitisregistri kaudu. Praktikas aga sellised ülevaatused väga sageli ei toimu ning osaliselt dubleerib see ka ehitusjärelevalve tegevust. Kuigi eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei ole TI enam kohustatud kontrollima uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, saavad ettevõtted soovi korral kasutada TI pakutavat tasuta konsultatsiooniteenust. TI konsultatsiooniteenuse eesmärk on teha ettepanekuid ja anda soovitusi ettevõtete töökeskkonna ja töösuhete parandamiseks.20 Eelnõu § 1 punktidega 24–27 täpsustatakse TTOS-i §-s 241 sätestatud töökeskkonna andmekogu regulatsiooni. Tehtavad muudatused on tehnilised ja parandavad õigusselgust. TTOS-i § 241 lõike 5 sissejuhatavast lauseosast eemaldatakse viide andmekogu asutamise kohta, kuivõrd nimetatud lõikega antakse volitusnorm andmekogu põhimääruse kehtestamiseks, mitte andmekogu asutamiseks. Andmekogu on asutatud seaduse tasandil ja seetõttu ei ole korrektne volitusnormis viidata andmekogu asutamisele (eelnõu § 1 punkt 24). Lisaks täpsustatakse TTOS-i § 241 lõike 5 punktide 1, 2 ja 4 sõnastust. Kuivõrd andmekogu põhimäärus reguleerib lisaks volitatud töötlejate ülesannetele ka vastutava töötleja ülesandeid, lisatakse vastav täpsustus ka seadusesse (eelnõu § 1 punkt 25). Puntides 2 ja 4 täpsustatakse, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmete täpne koosseis ning andmete säilitamise tähtajad (eelnõu § 1 punktid 26 ja 27). Sõnastuse muutmise eesmärk on parandada õigusselgust. Eelnõu § 1 punktiga 28 tunnistatakse kehtetuks TTOS-i § 241 lõige 6, mis sätestas, et andmekogu andmed ei ole avalikud. Tegelikult siiski osa andmekogu andmeid on avalikud, nt 20 Lisainfo konsultatsiooniteenuse kohta: Konsultatsiooniteenus ettevõtetele | Tööinspektsioon. 19 järelevalve käigus tehtud ettekirjutused jm andmed, mis ei ole mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. Avaliku teabe seaduse (AvTS) kohaselt on kogu teave avalik, kuni selle suhtes ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut. Juurdepääsupiirangu alused on sätestatud AvTS-i §-s 35. Andmekogus sisalduv teave tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks AvTS-i § 35 alusel, seetõttu puudub vajadus seda eriseaduses uuesti korrata. Eeltoodu tõttu jäetakse vastav säte TTOS-ist välja. Samuti tunnistatakse eelnõu § 1 punktiga 28 kehtetuks TTOS-i § 276. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on muuta seaduse struktuuri: varasem § 276, mis sätestas kohtuvälise menetleja, tõstetakse § 278. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 29 tehtava muudatusega, millega asendatakse senine kohtuvälise menetleja säte uue sättega, millega võimaldatakse TI-l rakendada lühimenetlust. Eelnõu § 1 punktiga 29 täiendatakse TTOS-i §-dega 277 ja 278, võimaldades TI-l kasutada väärteomenetluses lühimenetlust ning määrata väärteo tunnustega teo toime pannud isikule mõjutustrahv. TTOS-is sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on TI. Lühimenetluse kasutuselevõtt väärteomenetluses aitab protsessi kiirendada ja lihtsustada, mis on oluline tööohutuse rikkumiste puhul, kus kiire reageerimine on hädavajalik ning rikkumisi palju. Muudatuste kehtestamine aitab luua turvalisema ja vastutustundlikuma töökeskkonna. See tasakaalustab tööandja ja töötaja vastutust, vähendab tööõnnetuste riski ning aitab kaasa, et tööohutusnõuete rikkumised saaksid kiirema lahenduse. Praegu sisaldab Tööinspektsiooni ettekirjutus sageli sunniraha rakendamise hoiatust, mis reaalses elus ei aita ettekirjutuse täitmist tagada. Näiteks tehakse katusel töid ilma turvavarustuseta ja isikukaitsevahenditeta, inspektor peatab tööde tegemise ja teeb ettekirjutuse täitmise tagamiseks sunniraha rakendamise hoiatuse. Järgmisel päeval tuleb inspektor kontrollima sama objekti ning avastab, et töid tehakse ikka edasi. Inspektor rakendab suurema sunniraha, nt 5000 eurot, kuid sellele järgneb mitmepäevane periood sunniraha vabatahtlikuks tasumiseks ning mittetasumise korral lisandub täitemenetluse alustamisega seotud ajakulu (sh vabatahtliku tasumise tähtaeg). Selleks ajaks on reaalses elus juba katus valmis ning ettekirjutus ega sunniraha ei ole tegelikkuses oma eesmärki täitnud. Parimal juhul möödub ehitus ilma õnnetusteta, kuid võimalust neid välistada ega kaitsevahendite kasutamist mõjutada Tööinspektsioonil ei ole. Lühimenetlus annab kiirema võimaluse tööandja mõjutamiseks. Eelnõuga tehtavate täiendustega võimaldatakse TI-l kohaldada väärtoemenetlust alustades lühimenetlust TTOS-i §-des 271–275 sätestatud väärteokoosseisude korral. Mõjutustrahvi määr on 160 eurot. Lühimenetluse alustamist väärteomenetluse korral sätestab väärteomenetluse seadustiku (VTMS) jagu 12. Sama seaduse § 548 lõigete 1 ja 4 järgi kohaldab väärteomenetluse alustamise korral kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrab väärteo tunnustega teo toime pannud isikule mõjutustrahvi, mille maksimaalmäär on 160 eurot ja mille määr väärteo eest kehtestatakse seadusega (näiteks TTOS-iga). Lühimenetluses määratav mõjutustrahv ei ole süüteo eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel (VTMS-i § 548 lõige 6). Eelnõu §-ga 2 täiendatakse ELTTS-i. 20 Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse ELTTS-is lähetatud töötaja andmete ja dokumentide esitamist ning andmete avaldamist reguleerivat ELTTS-i § 51 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on vabastada teatud vähese riskiga sektorites tegutsevad tööandjad lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest, kui nad lähetavad töötaja Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus. Muudatuse kohaselt esitab lähetatud töötaja tööandja, välja arvatud jae- ja hulgikaubanduse või finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas tegutsev tööandja, TI-le lähetuse kohta ELTTS-i § 51 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud andmed (muu hulgas lähetatud töötajate arv, nende isikuandmed, lähetuse eeldatav kestus, lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress ning tegevusala, millel lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab). Muudatusega vabastatakse jae- ja hulgikaubanduse või finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas tegutsev tööandja ELTTS-i § 51 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisest ehk lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest, kui töötaja lähetatakse Eestisse tööle määratud ajavahemikus teenuste osutamise tõttu. Muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide partnerlusel põhineva ühtse turu jõustamise rakkerühma SMET soovitusest vabastada lähetatud töötajate tööandjad töötajate lähetamisel lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest teatud madala riskiga sektorites, st sektorites, kus ei esine töötajate lähetamisel olulisi rikkumisi või probleeme. Need sektorid on Eestis hulgi- ja jaekaubandus ning finants- ja kindlustustegevus. See tähendab, et kui lähetatud töötaja tööandja tegutseb mõnes eelnimetatud sektoris, ei pea ta Eestisse töötajate lähetamisel nende töötajate kohta üldse lähetusdeklaratsiooni esitama olenemata sellest, millisel konkreetsel töökohal töötaja tööle asub. Näitena võib tuua, et jaekaubanduses ei ole edaspidi lähetusdeklaratsiooni vaja esitada näiteks kassapidaja, saaliteenindaja, letiteenindaja, ostujuhi, osakonnajuhi, poe juhataja ega ka tugifunktsioone täitvate töötajate, nagu personalispetsialisti või juristi puhul. Hulgikaubanduses ei ole lähetusdeklaratsiooni vaja esitada näiteks laotöötaja, logistiku või ostujuhi puhul. Finantssektoris ei tule lähetusdeklaratsiooni esitada panga kliendinõustaja, laenuhalduri või osakonnajuhi puhul. Kindlustussektoris ei ole lähetusdeklaratsiooni vaja esitada näiteks kindlustusmaakleri, kahjukäsitleja või aktuaari puhul. Praktiline kogemus lähetatud töötajate töötingimuste üle järelevalve tegemisel näitab, et reeglina täidavad lähetatud töötajate tööandjad kõnealustes valdkondades töötajate lähetamist puudutavaid nõudeid korrektselt. Nimelt osutab järelevalvepraktika, et valdavalt esitatakse nendes sektorites lähetusdeklaratsioonid õigeaegselt, tagatakse Eestisse lähetatud töötajatele ELTTS-ist tulenevad Eestis kohaldatavad töötingimused ning puuduvad lähetatud töötajate või kolmandate isikute esitatud kaebused lähetatud töötajate töötingimuste rikkumiste kohta. Tööinspektsiooni andmepõhise analüüsi tulemusel on tuvastatud, et hulgi- ja jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse sektorid ei kuulu kõrgema riskitasemega sektorite hulka. 2025. aastal on kolm kõrgema riskitasemega sektorit töötlev tööstus, veondus ja laondus ning ehitus. 2024. aastal olid nendeks töötlev tööstus, transport ja ehitus. Madala riskitasemega sektorite välistamine lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest võimaldab Tööinspektsioonil suunata lähetatud töötajate töötingimuste järelevalves enam tähelepanu kõrgema riskitasemega sektoritele. Lisaks vähendab muudatus teiste EL-i liikmesriikide tööandjate halduskoormust Eestisse töötajate lähetamisel. Eestisse töötajaid lähetades tuleb lähetatud töötaja tööandjal esitada ELTTS-i § 51 lõike 1 kohane teave TI hallatavas tööelu infosüsteemis. Kuigi Eesti lähetatud töötajate deklareerimise süsteem on juba praegu EL-i kiireim ja efektiivseim21, muutub Eestisse 21 Commission Staff Working Document. Accompanying the document Proposal for a Regulation of the European Parliament and Council on a Public Interface Connected to the Internal Market Information System for the Declaration of Posting of Workers and Amending Regulation (EU) No 1024/2012, lk 6–7. 21 töötajate lähetamine tööandjatele senisega võrreldes veelgi lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Muudatuse tulemusel on Eestis kasutusel kuus Euroopa Komisjoni soovituslikku töötajate lähetamise halduskoormuse vähendamise praktikat kaheksast, mis on üks parimaid tulemusi EL-i liimesriikide seas. Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse ELTTS-i § 51 lõiget 8, et võimaldada TI-l edaspidi küsida Politsei- ja Piirivalveametilt lähetatud töötajate kodakondsuse andmeid. Selleks tuleb luua õiguslik alus TI ning Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) andmebaaside vaheliseks andmevahetuseks, mida tehaksegi ELTTS-i § 51 lõike 8 muutmisega. Nimelt § 51 lõiget 8 täiendatakse pärast tekstiosa „lõikes 1 nimetatud andmeid“ tekstiosaga „ja kodakondsuse andmeid“. Seega on eelnõuga muudetava § 51 lõike 8 uus sõnastus järgmine: „Tööinspektsioonil on õigus saada Politsei- ja Piirivalveametilt lähetatud töötaja kohta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja kodakondsuse andmeid.“ Töötaja kodakondsus on oluline teave, et TI saaks tulemuslikult kavandada järelevalvet ja ressursikasutust. Ettevõtted kasutavad ära ennekõike kolmandate riikide kodanikke, sest neil on Eestis tööd tehes vähene teadlikkus kohalduvast õigusest, tööandja kohustustest ja enda õigustest. Arvestades, et kolmanda riigi kodanikud on haavatavamad ja tööturul nõrgemal positsioonil kui Eesti kodanikud, on oluline, et TI-l oleks teave selle kohta, kuhu ja mis ajaperioodiks lähetatud töötajad tööle saadetakse ja ennekõike selle kohta, kas tegemist on kolmanda riigi kodanikust töötajaga, kelle tegelike töötingimuste kontrollimiseks on vaja kavandada koos mitme eri asutusega ühiskontrolle. Samuti on Tööinspektsiooni roll ennetada ohtusid ja võimalikult vara reageerida tööturu negatiivsetele trendidele. Aja jooksul on Eesti tööturul olnud kolmandate riikide kodanikke (nt Ukraina, Valgevene, Usbekistani ja Tadžikistani kodanikest töötajad), kes on langenud tööalase ärakasutamise ohvriks ja kellele ei ole tagatud seaduses sätestatud töötingimusi. Siiani on informatsioon selliste trendide kohta jõudnud TI-ni ennekõike PPA-st, sest nende kogutavate andmete analüüs võimaldab teha järeldusi, kuhu esmajoones TI järelevalveressurssi suunata. Lisaks eelnevale tuleb Eestil iga aasta esitada Euroopa Tööjõuametile (European Labour Authority ehk ELA) aruanne Eestisse lähetatud töötajate kohta. Praegu saab TI anda ELA-le statistikat vaid üldarvudes, sest meil puudub võimalus eristada tööjõudu küsitud kodakondsuse alusel. Lähetatud töötajate statistilisi andmeid kogutakse eelkõige selleks, et kaardistada tööjõu liikumist Euroopas ja ka sissevoolu Euroopasse, aga praegu ei saa Eesti neid andmeid kodakondsuse alusel eristada. Ainus, mida saame ELA-le esitada, on lähetatud töötajate koguarv ja lähetamisteadete (lähetusdeklaratsioonide) arv. Eelnõu §-ga 3 täiendatakse MKS-i. Eelnõuga antakse TI-le õigus teha järelevalvet töötamise registrisse (TÖR) ning töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse (TTKI) andmete esitamise kohustuse üle. Kehtiva õiguse kohaselt on järelevalve tegemise õigus üksnes Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuhalduril. See aga tähendab, et kui TI inspektor tuvastab TTOS-i või TLS-i ehitusjärelevalve käigus, et ehitusettevõtja, kes on kohustatud esitama või kinnitama andmed TTKI-s, ei ole seda teinud, peab inspektor teavitama sellest MTA-d. Kavandatav muudatus võimaldab aga TI-l edaspidi ise otse kontrollida ja nõuda andmete esitamist TTKI-sse, mis muudab järelevalve tõhusamaks ning seejuures vähendab nii TI kui ka MTA halduskoormust. Sama põhimõte kehtib ka TÖR-i andmeid esitades ehk kui TI tuvastab järelevalve käigus, et tööandja pole TÖR-i andmeid esitanud, on TI-l õigus järelevalve raames seda nõuda. 22 Seega on mõlema haldusorgani ning ka töösuhte poolte aja- ja rahakulu võimalik kokku hoida, kui registrikande tegemise ja registrikande muutmise ettekirjutuse tegemise õigus on lisaks MTA-le ka TI-l. Haldusmenetluse seaduse § 9 lõike 1 punkti 2 alusel kehtib põhimõte, et kui sama haldusmenetluse asi on mitme haldusorgani pädevuses, viib haldusorgani initsiatiivil algava haldusmenetluse läbi see haldusorgan, kes on esimesena saanud teada asjaoludest, mis on tinginud või tingivad haldusmenetluse algatamise. Tööinspektorile ei anta õigusi, mis MKS-i alusel on ainult maksuhalduril (sh nt § 258 ja § 2515 lõikes 2 sätestatud õigused). Tööinspektor saab teha peamiselt MKS-i §-des 252 ja 2511–2512 kehtestatud olukordade üle järelevalvet seoses sellega, et tööinspektor teeb töölepingu seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud järelevalvet ja tuvastab rikkumised enda järelevalve raames. Tööinspektsioon võib järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, mis on sätestatud TTOS-is ja kehtivad TTOS-i alusel tehtavale järelevalvele. Näiteks TÖR-i puhul oleks TI järelevalve vajalik järgmistes situatsioonides: - TI tuvastab järelevalve käigus töökohalt töötajad, kes on tööle asunud, kuid kelle kohta puudub kehtiv TÖR-i kanne, - TI hindab järelevalve käigus võlaõigusliku lepingu ümber töölepinguks, tööandjat kohustatakse töötajat teavitama töölepingu seaduse § 5 lõike 1 andmetest ja töötamise registri kannet, kus töötamise aluseks on tööleping, muutma või sellist kannet tegema. Seega on TI-l õigus töötamise registri kannete üle järelevalvet teha üksnes piiratud ulatuses ohuprognoosi alusel. Asendustäitmine on vajalik näiteks olukorras, kus tööandja ei saa enam kannet ise teha või tööandja venitab sellega põhjendamatult. Töötamise registrisse andmete lisamine või muutmine peaks olema TI järelevalve jaoks piiratud järgmiste andmeväljadega: töötaja nimi, isikukood, tööle asumise aeg ja töötamise aluseks olnud õigussuhte liik. TI-le järelevalve õiguse andmine TTKI-sse andmete esitamise üle on muu hulgas seotud ka kavandatavate muudatustega TTOS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“, mille raames kaotatakse ära senine tööandja kohustus esitada TI-le teade ehituse alustamise kohta, kuna samu andmeid on ettevõtetel kohustus edastada ka TTKI-sse ning andmete topelt edastamine kahele riigiasutusele toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse. Nimetatud muudatusega seoses lisatakse TTKI-sse andmeväli tööohutuse koordinaatori andmete edastamiseks, mis on TI-le vajalik info töötervishoiu- ja -ohutusealase järelevalve tegemiseks. TTKI-sse tööohutuse koordinaatori andmete edastamise üle teeb järelevalvet TI. Eelnõu §-ga 4 täiendatakse sotsiaalmaksuseadust. Eelnõuga muudetakse TTOS-i kohaldamisala ja selgelt välistatakse selle kohaldamine juhatuse liikmele. Senise tõlgenduse kohaselt ei maksustatud sotsiaalmaksuga juhatuse liikmele makstud TTOS-i §-des 122 ja 123 sätestatud hüvitist. Maksustamispõhimõtete säilitamiseks muudetakse sotsiaalmaksuseadust, et võimaldada jätkata juhatuse liikmele sotsiaalmaksuvabalt vabatahtliku töövõimetushüvitise maksmisega ka edaspidi. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on puutumuses isikuandmete kaitse üldmäärusega (EL) 2016/679. 23 6. Seaduse mõjud Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne, sh demograafiline mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis parandavad õigusselgust ega mõjuta otseselt sihtrühmi. 6.1. Mõjutatud sihtrühm: osaühingu ainuosanikud, kes on ühtlasi osaühingu ainukesed juhatuse liikmed ja töötajad (edaspidi osaühingu ainuosanikud) Praegu kehtiva TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus töötab töötajaid töölepingu seaduse või ametnikke avaliku teenistuse seaduse alusel. Lisaks kohaldatakse TTOS-i ka kinnipeetava tööle vanglas, õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle (kui temaga on sõlmitud tööleping) ning teatud juhtudel ka teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isiku tööle. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust.22 2025. aasta augustikuu lõpu seisuga oli Eestis TTOS-i kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ehk neid, kus töötas vähemalt üks inimene töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel, ca 80 000, mis moodustab 39% kõikidest Eesti ettevõtetest. Osaühinguid, mille ainus osanik, juhatuse liige ning töölepinguline töötaja on üks ja sama inimene, oli sama seisuga ca 21 700 (selliseid inimesi oli ca 21 500, mis tähendab, et ühel inimesel võib olla mitu osaühingut, mille osanik, juhatuse liige ja ainus töölepinguline töötaja see inimene on), mis moodustab 27% kõikidest TTOS-i kohaldusalasse kuuluvatest ettevõtetest. Seega on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Piirkondlikult tegutseb väikeseid, st kuni 10 töötajaga ettevõtteid kõige enam Harjumaal (2025. a ca 89 000) ning kõige vähem Hiiumaal (ca 1200) ja Läänemaal (ca 2100). Osakaaluna maakonnas tegutsevatest ettevõtetest on väikeseid ettevõtteid enim Hiiumaal (97,6% kõikidest maakonna ettevõtetest) ja Läänemaal (96,5%), kuid see jaotus on siiski ühtlane, kuna väikeste ettevõtete osakaal kõikidest maakonna ettevõtetest jääb maakondade lõikes vahemikku 94,4–97,6%.23 Arvestades, et ainuomanikest osaühingud kuuluvad väikeste ettevõtete hulka, on sihtrüma jaotus maakonniti tõenäoliselt sarnane. Majanduslik mõju Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 1: osaühingu ainuosanike halduskoormuse vähendamine TTOS-i nõuete täitmisel Muudatus vabastab osaühingu ainuosanikud suuremast osast TTOS-is sätestatud kohustustest, sh riskianalüüsi koostamisest, tervisekontrolli korraldamisest, tööõnnetuste registreerimisest ja TI järelevalvest. Seeläbi väheneb osaühingu ainuosanike halduskoormus ja rahaline kulu (nt kulu tervisekontrollidele, ajakulu dokumenteerimisele). Uuringud näitavad, et ettevõtjad hindavad töötervishoiu ja -ohutusega tegelemist aja- ja rahakulukaks. 2019. aasta uuringu ESENER24 andmetel on vähemalt viie töötajaga tööandjate hinnangul peamised takistused 22 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi. Statistika andmebaas. 23 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER028: statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted töötajate arvu ja maakonna järgi (2017–2025) 24 ESENER (2019). Uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuring. 24 töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmisel ajapuudus ja vähene personal (25% Eesti tööandjate jaoks oluline puudus), kohustuste keerukus (20%), liigne bürokraatia (19%), rahapuudus (19%). Seejuures on kohustuste keerukus ja liigne bürokraatia mikro- ja väikeettevõtete jaoks olulisem takistus kui suuremates ettevõtetes. Väiksem regulatiivne koormus võib soodustada ettevõtluse alustamist või töötamise registreerimist ametlikuks (sh ümbrikupalgalt ületulemist), kuna väheneb tajutud bürokraatia. TTOS-i kohustused jäävad siiski kehtima ka osaühingu ainuosanikele, kui osaühingu ainuosanik: • tegutseb teenuseosutajana ja töötab koos teiste tööandjate töötajatega samas töökeskkonnas (§ 12 lõiked 4–9); • kasutab renditööjõudu (§ 12 lõige 1); • tegutseb teenuseosutajana ja temaga juhtub tööõnnetus (§ 24 lõige 2). Seega kui osaühingu ainuosanik töötab koos samas töökeskkonnas teise ettevõtte töötajatega, peab ta TTOS-i kohaselt tagama tööohutuse, sh teavitama teisi samas töökeskkonnas töötavaid inimesi tema tööga kaasnevatest ohtudest, ning kasutama töökorras töövahendeid ja isikukaitsevahendeid. Kui osaühingu ainuosanik kasutab renditööjõudu, peab ta tagama tema juures töid tegeva renditöötaja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise. Juhul kui osaühingu ainuosanik osutab teenust ning temaga juhtub tööõnnetus, siis uurib tööõnnetust ja teavitab sellest töid korraldav isik. Halduskoormuse vähenemisest tingitud mõju avaldumise ulatust saab pidada keskmiseks, kuna osaühingu ainuosanikud vabanevad mitmest kohustusest, kuid see ei nõua neilt kohanemiseks sihipäraseid tegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest TTOS-i kohustused on valdavalt perioodilised (nt riskianalüüs, tervisekontroll). Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatus võib tekitada tunnetuslikult ebavõrdset kohtlemist osaühingu ainuosanike ja teiste mikroettevõtete vahel – esimesel halduskoormus väheneb, teisel mitte. Kui ainuosanik vastutab vaid iseenda tervise ja tööohutuse eest, siis juba kahe töötajaga või kahe juhatuse liikmega ettevõttes vastutab üks inimene ka teise inimese tööohutuse ja tervise eest. Seetõttu on sellistes ettevõtetes oluline, et töötervishoiu ja -ohutuse tagamine oleks töötajate jaoks selgelt reguleeritud. Kuigi halduskoormuse vähendamine on oluline, ei tohi see toimuda töötajate tervise ja turvalisuse arvelt, seega ei saa ebavõrdsuse riski pidada sellisel juhul piisavalt põhjendatuks. Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele Muudatusega väheneb märkimisväärselt osaühingu ainuosanike jaoks TTOS-i nõuete rakendamiseks kuluv ajaline ja rahaline ressurss. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega ning mõju avaldumise ulatus ja sagedus on keskmised, mistõttu on mõju oluline. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 1: osaühingu ainuosanike halduskoormuse vähendamine TTOS-i nõuete täitmisel Kuigi muudatuse tulemusena väheneb edaspidi osaühingu ainuosanike jaoks halduskoormus, jäävad nad edaspidi ilma TTOS-ist tulenevatest sotsiaalsetest garantiidest: tööõnnetuse korral 25 Tervisekassa makstavast haigushüvitisest alates haigestumise teisest päevast (100% ühe kalendripäeva keskmisest tulust) ning kutsehaiguse ja tööõnnetuse kahjuhüvitisest Sotsiaalkindlustusametilt juhul, kui tööandja on likvideeritud ilma õigusjärglaseta (osaühingu ainuosanik on nii töötaja kui ka tööandja rollis). Haigushüvitist saab sarnaselt tavahaigestumisega (hüvitise määr 70%, alates üheksandast haiguspäevast). Kutsehaigusi diagnoositakse Eestis harva – 2024. aastal 20 korral (2023. aastal 13 korral)25, mistõttu on osaühingu ainuosanike hulgas kutsehaiguse diagnoosimine üsna vähetõenäoline. 2024. aasta I kvartali andmetel26 juhtus küsitlusele vastamisele eelneva 12 kuu jooksul tööõnnetus 2,3%-l üksikettevõtjatest (üksikettevõtjana töötamine põhines vastaja enesemääratlusel), seejuures esines vähem vigastuse põhjustanud tööõnnetusi. Ka TI hindab osaühingu ainuosanike tööõnnetuste hulka ca 2%-le aastas. Kuigi üksikettevõtjate seas on tööõnnetuse toimumise risk võrdlemisi väike, on see siiski veidi suurem kui palgatöötajate seas (1,7%). Kui aga risk realiseerub, on tagajärg osaühingu ainuosaniku majanduslikule olukorrale märgatav, kuna riiklikke hüvitisi makstakse väiksemas määras. Avalduva mõju ulatus on keskmine, kuna sotsiaalsete garantiide vähenemine tähendab osaühingu ainuosanikele suuremat vastutust oma toimetuleku eest tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, mis nõuab kohanemistegevusi, kuid seda leevendab halduskoormuse vähenemisest tulenev kulude kokkuhoid ning asjaolu, et tööõnnetusi ja kutsehaigusi on suuresti võimalik ennetada tööohutuse põhimõtete järgimise ja teadliku tegutsemise kaudu. Mõju avaldub harva, kuivõrd tööõnnetused ja kutsehaigestumised on harvaesinevad ja ebaregulaarsed sündmused. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatus võib kaudselt suurendada väikeettevõtete motivatsiooni viia töölepingulised töötajad üle võlaõigusliku lepingu alusel töötajateks, et saavutada juriidiline olukord, kus ettevõtte ainus töötaja on juhatuse liige, mis võimaldaks vältida TTOS-i nõudeid. See vähendab töötajate kaitset. Töölepingu muutmine eeldab küll mõlema poole kokkulepet, ent praktikas võib esineda olukordi, kus töötajale avaldatakse survet nõustuda. Samuti võib tööandja esitada TÖR-i valeandmeid, ilma töötajatele seda mainimata. Riski maandab asjaolu, et võlaõiguslike lepingute väärkasutus on juriidiliselt vaidlustatav ning Tööinspektsioon ja töövaidlusorganid saavad sekkuda, kui leping kannab töösuhte tunnuseid või kui TÖR-is esinevad valeandmed. Kuivõrd osaühingu ainuosaniku staatuses ettevõtted TI vaatevälja enam ei satu, võib selliste juhtumite avastamine olla keeruline. Eeldatavasti ei ole selliseid juhtumeid siiski märkimisväärselt palju, mistõttu on ebasoovitavate mõjude avaldumise risk väike. Siiski on oluline jälgida statistilisi muutusi ettevõtluses ning tagada töötajate teadlikkus enda õigustest ja asjaolust, et TTOS-iga on kaitstud vaid töölepingu seaduse alusel töötajad ning ametnikud, kes on ka TÖR-is korrektselt vormistatud. Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele Muudatus mõjutab negatiivselt osaühingu ainuosanike kui töötajate sotsiaalseid garantiisid. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, mõju avaldumise ulatus on keskmine, sagedus harv. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline. 6.2. Mõjutatud sihtrühm: TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad majandusüksused 25 Tööinspektsioon (2025). Statistika. Statistika | Tööinspektsioon. 26 Statistikaamet. Eesti tööjõu uuring 2024. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutused. 26 Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust, sh füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, riiklikud üksused ja kohaliku omavalitsuse üksused.27 2025. aasta augustikuu lõpu seisuga oli Eestis TTOS-i kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ehk neid, kus töötas vähemalt üks inimene töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel, ca 80 000, mis moodustab 39% kõikidest Eesti ettevõtetest, seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Piirkondlikult on enim ettevõtteid Harjumaal (ca 94 000, moodustades kõikidest Eesti ettevõtetest 59%) ja Tartumaal (ca 16 800 ehk 10%) ning vähim Hiiumaal (ca 1200 ehk 1%) ja Valgamaal (ca 2200 ehk 1%).28 Täpsed andmed TTOSi haldusalasse kuuluvate ettevõtete piirkondliku jaotuse kohta puuduvad, kuid tõenäoliselt on jaotus sarnane. Majanduslik mõju Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 2: kaob iga-aastase töökeskkonna sisekontrolli kohustus ja tehtava töö ohutusjuhendi koostamise kohustus ning leeveneb töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus Muudatuse järel vastutab tööandja endiselt tööohutuse eest, kuid ei pea enam sellega seotud tegevusi formaalselt sisekontrolli raamistikus dokumenteerima ega koostama mitmeid sarnase sisuga või üksteist dubleerivaid tehtava töö ja töövahendi juhendeid. See ei tähenda, et tööandja ei pea oma töökeskkonda jälgima. Tööandja on kohustatud kontrollima töökeskkonda regulaarselt. Tööandja saab edaspidi ise otsustada, kuidas korraldada, jälgida ja analüüsida töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes ning tagada tööks vajalike ja ohutust tagavate juhendite kättesaadavus. See võimaldab paremini kohandada tegevusi ettevõtte suuruse, töö laadi ja riskitaseme järgi. Selle tulemusena väheneb tööandja halduskoormus. Suuremat halduskoormuse vähenemist võib oodata väiksemates või madala riskitasemega ettevõtetes (nt kontoritöö, klienditeenindus), kus tööprotsessid on lihtsamad, ajas vähe muutuvad ning kus kasutatakse lihtsamaid töövahendeid. Kõrge riskitasemega tegevusaladel (näiteks ehitus või tootmine) võib muudatus aidata vältida üldsõnalisi ja formaalseid tehtava töö ja töövahendite ohutusjuhendeid ning suunata tähelepanu ja ressursid sinna, kus need aitavad töökoha spetsiifikat arvestades enim tööohutust tagada. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna tööandja tegevus lihtsustub ega nõua kohanemist. Avalduva mõju sagedus on keskmine, kuna sisekontroll ja selle analüüs ning juhendite koostamine ja ajakohastamine on regulaarsed tegevused. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus 3: tööandja saab õigusliku aluse kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist Muudatus suurendab tööandjate jaoks õigusselgust, kuna lahendab senise vastuolu, et tööandjal on kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada, kuid puudub selge seaduslik alus joovet kontrollida. Kehtiva regulatsiooni järgi saab joobe kontrollimine põhineda ainult töötaja nõusolekul ehk töötaja võib sellest keelduda. Töölt kõrvaldamine ilma objektiivse tõenduseta (nt alkomeetri näit, arsti juures kinnitatud joove) võib viia hilisemate vaidlusteni, kus tööandjal 27 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi. 28 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER028: statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted töötajate arvu ja maakonna järgi (2017–2025) 27 on keeruline tõendada, et töötaja oli tõepoolest joobes. Muudatus aitab selliseid vaidlusi vähendada, mis on positiivse mõjuga tööandja halduskoormusele. Mõju on olulisem kõrgema riskitasemega valdkondades ja ametikohtadel, kus töötaja tegevus võib mõjutada teiste elu ja tervist (nt ühistranspordivahendite juhid, masinajuhid, keemiatööstus). Valdavale osale tööandjatest on mõju ulatus tõenäoliselt väike. 2019. aasta andmetel kontrollis juba 33% ettevõtetest töötajate alkoholijoovet ja 19% narkootilist joovet29 ning neil märkimisväärseid kohanemiseks vajalikke tegevusi muudatuse järel vaja ei ole. Samuti ei ole tõenäoliselt suurel osal tööandjatest vaja töötajate joovet kontrollida. Selge seadusliku aluse kehtestamisega võib aga kasvada joovet kontrollivate tööandjate hulk. Nende tööandjate jaoks, kes otsustavad kontrollimist esmakordselt rakendada, võib mõju ulatus olla keskmine (nt seadmete soetamine, protseduuride kehtestamine, andmetöötluse ja -kaitse korraldamine). Mõju sagedus on väike – kuigi kolmandik ettevõtteid juba kontrollib töötajate joovet, ei ole see tõenäoliselt igapäevane tegevus (täpsed andmed siiski puuduvad) ning tõenäoliselt jääb paljudes ettevõtetes kontroll harvaesinevaks tegevuseks, mis toimub üksnes põhjendatud kahtluse korral. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus 4: töötaja tööle asumise järgse tervisekontrolli korraldamise tähtaeg pikeneb TTOS-i alusel tuleb tervisekontroll korraldada töötajale, kelle tervist võib töökeskkonnas mõjutada seaduses nimetatud ohutegur või töö laad. Eesti tööelu-uuringu (2021. aasta) andmetel puutub 97% üle viie töötajaga ettevõtete töötajatest kokku vähemalt ühe ohuteguriga30, mistõttu puudutab tervisekontrolli saatmine enamikku töötajaid. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja üldjuhul korraldama töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul tööle asumisest, muudatuse järel aga kuue kuu jooksul. Võrreldes kehtiva korraga pikeneb tervisekontrolli korraldamise tähtaeg kahe kuu võrra. Täpsed andmed küll puuduvad, kuid tõenäoliselt rakendavad tööandjad üldjuhul töölepingu seaduses lubatud maksimaalset ehk nelja kuu pikkust katseaega, mille jooksul on pooltel võimalus hinnata töötaja sobivust töökohale. Kehtiva korra kohaselt peab tööandja seega üldjuhul korraldama töötajale tervisekontrolli katseaja jooksul, kuid muudatuse järel üldjuhul pärast katseaja lõppu, mil töösuhe on tõenäoliselt püsivam. Samuti jääb ka ilma katseaega rakendamata tööandjale pikem periood veenduda enne tervisekontrolli korraldamist töösuhte püsivuses. Seetõttu vähenevad tööandjate halduskoormus ja tervisekontrollile tehtavad kulutused (sh töötajale keskmise töötasu maksmine tervisekontrollis käimise ajal) juhul, kui töösuhe töötajaga esimeste kuude ja sageli katseaja jooksul lõpeb. Kõikidest 2024. aasta jooksul alanud töö- või teenistussuhetest (229 147) lõppes Statistikaameti andmetel 5% (10 582 töösuhet) katseajal.31 Statistikaameti andmetel võttis 2024. aasta jooksul uusi töötajaid tööle 40 304 tööandjat (ca pooled kõikidest tööandjatest) ning neist 3813 tööandjal (9%) lõppes 2024. aastal alanud töösuhe vähemalt ühe töötajaga katseajal. Neile lisanduvad töösuhted, mis lõppesid kuni kuue kuu jooksul töösuhte algusest, kuid muul alusel (nt poolte kokkuleppel katseajaväliselt). Enim tunnetavad muudatuse mõju tööandjad tegevusaladel, kus töötajate voolavus on suur ja seetõttu on esimeste kuude jooksul töölt lahkumised tõenäoliselt sagedasemad (eelkõige majutuse ja toitlustuse, ehituse ning haldus- ja abitegevuste 29 Trummal A, Luuk K. (2019). Töökoha tervisedenduse uuring 2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 30 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused. 31 Töö- või teenistussuhte lõppemine töölepingu seaduse § 86 (töölepingu ülesütlemine katseajal) või avaliku teenistuse seaduse § 91 (teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu) alusel. 28 tegevusaladel32). Samuti võib mõju olla tuntavam mikro- ja väikeettevõtetes, kuna iga töölevõtmisega seotud tegevus (sh tervisekontroll) nõuab neis proportsionaalselt rohkem ressurssi kui suurettevõtetes. Samas vähendab mõju asjaolu, et juba praegu kehtib kuue kuu reegel: kui töötaja on hiljuti läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli sama laadi töö ja ohutegurite suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal, mis juba praegu leevendab tööandja vajadust uuele töötajale tervisekontroll korraldada. Samuti ei puuduta muudatus neid tööandjaid, kelle töötajad puutuvad kokku kõrgema riskiga ohuteguritega (nt bioloogilised ohutegurid, kantserogeenid, mutageenid, reproduktiivtoksilised ained, plii ja selle ühendid, asbestitolm) või töötavad öisel ajal, kuna nendel juhtudel tuleb tervisekontroll endiselt teha enne tööle asumist. Mõju avaldumise ulatus on väike, kuna muudatusega ei teki tööandjatele uusi kohustusi. Ettevõtetes, kus on standarditud ja automatiseeritud süsteemid töötajate tervisekontrolli saatmiseks töösuhte alguses, võib kaasneda tervisekontrolli tähtaja muutmise tõttu süsteemi kohandamine, kuid see on ühekordne tegevus. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna uute töötajate tervisekontrolliga puutuvad tööandjad regulaarselt kokku. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus 6: muutub esmaabiandja määramise kord Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb igas ettevõttes, territoriaalselt eraldatud üksuses või vahetuses määrata esmaabiandja. Muudatus mõjutab neid organisatsioone, mis osutavad tervishoiuteenuseid; mis töötavad ühises keskkonnas (nt kaubanduskeskus või kontorihoone) või kus töötaja töötab üksi (nt väikepood või -tankla, öövalvur tühjas tootmishoones). Neis organisatsioonides ei ole vaja enam esmaabiandjat määrata. Eestis tegutseb 2023. aasta andmetel 1568 tervishoiuteenuse osutajat.33 Kogu sihtrühma suurust on keeruline hinnata, kuna ei ole teada organisatsioonide arv, mille töötajad töötavad üksi või ühises keskkonnas. Muudatusel on positiivne mõju tööandja halduskoormusele ja kuludele, kuna kaob sisult formaalne kohustus olukordades, kus esmaabiandja määramine ei ole sisuliselt põhjendatud või kus seda saab optimaalsemalt korraldada. Üksi töötav töötaja ei saa endale ise elupäästvat esmaabi anda. Tervishoiuasutustes on kogu töökorraldus juba üles ehitatud esmaabi andmise võimele. Jagatud töökeskkondades saab edaspidi määrata keskse esmaabiandja, mis väldib dubleerimist ja vähendab vajadust koolitada igas väikeüksuses eraldi esmaabiandjaid. Muudatus vähendab tööandja kulusid, kuna esmaabiandja määramise järel peab tööandja võimaldama talle koolituse iga kolme aasta tagant ning tasuma sel ajal keskmist tööpäevatasu. Avalduva mõju ulatus kogu sihtrühmale on väike, kuna osa tööandjate halduskoormus ja kulud võivad väheneda ning see ei nõua koormavaid tegevusi. Avalduva mõju sagedus on keskmine, kuna esmaabi andja määramine ja koolitamine on regulaarne, aga mitte igapäevane tegevus. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus 7: muutub töökeskkonnavoliniku valimise ja TKN-i moodustamise kord ning kaob teavitamiskohustus 32 Statistikaameti andmebaas. Tabel PAV011: vabad ja hõivatud ametikohad ning tööjõu liikumine põhitegevusala järgi (kvartalid). 33 Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel TT10: iseseisvad tervishoiuasutused omaniku liigi ja maakonna järgi. 29 Kehtiva õiguse kohaselt tuleb töökeskkonnavolinik määrata igasse ettevõttesse, territoriaalselt eraldatud üksusesse või vahetusse, kus töötab vähemalt kümme töötajat, ning TKN tuleb moodustada ettevõttes, kus on vähemalt 150 töötajat. Väiksemates ettevõtetes võivad töötajad küll esinduse loomist soovida, kuid tööandjal ei ole kohustust sellele vastu tulla. Muudatuse kohaselt tuleb volinik valida või nõukogu moodustada vaid siis, kui vähemalt 10% töötajatest (ettevõttes, territoriaalses üksuses ehk struktuuriüksuses või vahetuses) seda soovib. Muudatuse mõju sõltub eelkõige töötajate huvist. Kui töötajatel puudub huvi või vajadus esindust luua (näiteks väiksemas ettevõttes, kus tööandja ja töötajad suhtlevad otse ning töökeskkonna riskid on väikesed), ei ole tööandjal enam kohustust töötajate esindusorgani olemasolu tagada. See säästab tööandja aega ja ressursse, sh ei pea tööandja korraldama töökeskkonnavolinikule ja TKN-i liikmele kohustuslikku tasulist koolitust ega eraldama töötajale aega vastavate ülesannetega tegelemiseks (minimaalselt 2 h nädalas volinikule ja 1 h nädalas nõukogu liikmele). Tööelu-uuringu andmetel ei ole kõigis ettevõtetes, kus peab praeguse regulatsiooni kohaselt töötajate esindaja olema, esindajat valitud. 2021. aastal oli töökeskkonnavolinik 66 protsendil 10–49 töötajaga ettevõtetest, 91 protsendil kuni 249 töötajaga ettevõtetest ning 96 protsendil vähemalt 250 töötajaga ettevõtetest.34 TKN oli 79,5 protsendil 250 ja enama töötajaga ettevõtetest.35 TI kogemus näitab, et volinike valimised ebaõnnestuvad sageli just töötajate vähese huvi tõttu. Siiski, kui volinikku või nõukogu ei ole, jääb tööandjale kohustus kaasata töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes töötajaid. Praktikas võib see tähendada, et tööandja peab leidma muid viise töötajate arvamuste ja ettepanekute kogumiseks, mis vähendab halduskoormuse vähenemise mõju. Mõnes ettevõttes võivad muudatuse tulemusena halduskoormus ja kulud kasvada. Näiteks kui alla kümne töötajaga ettevõttes soovib kasvõi üks töötaja töökeskkonnavoliniku valimist või TKN-i moodustamist, peab tööandja selle korraldama, võimaldama töötajate esindajatele tööajal ülesannete täitmist ja tasuma koolituse eest. Samas näitavad tööelu-uuringu 2021. aasta andmed, et pea pooltel 5–9 töötajaga ettevõtetest on töökeskkonnavolinik ning 6,8 protsendil 10–49 töötajaga ettevõtetest on TKN, kuigi seadus seda ei nõua. See viitab, et paljud ettevõtted on esinduse loonud vabatahtlikult juba varem ning muudatus ei pruugi nende jaoks kaasa tuua olulisi muutusi ega lisakoormust. Lisaks kaotatakse tööandja kohustus saata TI-le info valitud töökeskkonnavolinike ja määratud töökeskkonnaspetsialistide kohta ning hoida seda ajakohasena. See vähendab tööandjate halduskoormust. Praktikas seda nõuet kuigi hoolsalt ei järgita ning see ei paranda TI järelevalve tõhusust. Muudatuste mõju ulatus ja sagedus sõltub ettevõtte edasisest praktikast ja töötajate initsiatiivist. Kui ettevõttes jätkub senine kord (nt töökeskkonnavolinik on juba olemas ning jätkab tööd), on mõju ulatus ja sagedus väike. Kui seni oli esindus olemas, kuid edaspidi see töötajate vähese huvi tõttu puudub, on mõju ulatus ja sagedus keskmised – tööandja regulaarsed kohustused vähenevad, kuid sellega ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Kui seni ettevõttes töökeskkonnavolinik/TKN puudus, kuid töötajad seda soovivad, on mõju ulatus suur ja sagedus keskmine – tööandja peab kohandama ettevõtte senist korraldust, koolitama voliniku või nõukogu liikmed ja andma neile tööaega ülesannete täitmiseks. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 34 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU51: ettevõtted ettevõtete rühma ja töökeskkonnavoliniku olemasolu järgi. 35 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU55: ettevõtted ettevõtete rühma ja töökeskkonnanõukogu olemasolu järgi. 30 Muudatus 8: TI saab uurida tööõnnetust kriminaalmenetlusega paralleelselt Muudatus annab TI-le õiguse uurida tööõnnetusi kriminaalmenetlusega paralleelselt. Tööandja jaoks see muudatus sisuliselt kohustusi ei muuda, kuna tööõnnetuse esmase uurimise ja raporteerimise kohustus jääb endiseks. Mõju avaldub olukordades, kus tööandja ei kvalifitseeri kriminaalmenetluse all olevat õnnetust tööõnnetuseks, kuid TI on vastupidisel seisukohal ning korraldab uurimise. Muudatuse tulemusena lüheneb tööandja jaoks uurimise all viibimise periood ning kaudselt väheneb seeläbi halduskoormus. Tööõnnetuse staatuse määramine mõjutab ka töötajale haigushüvitise maksmise kohustust. Tööandja maksab töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist 4.–8. haiguspäeva eest, välja arvatud juhul, kui töövõimetus on tingitud tööõnnetusest. Tööõnnetuse korral maksab töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist Tervisekassa alates teisest päevast, mistõttu tööandjale kulusid ei kaasne. Muudatus võimaldab tööandjal kiiremini selgust saada, kas juhtum on tööõnnetus ja kas tal tekib haigushüvitise maksmise kohustus või mitte. Kuigi muudatus võib teataval määral tuua ka tööandja toimimises kaasa muudatusi, ei nõua need kohanemist. Samuti esineb niisuguseid juhtumeid harva: TI hinnangul on umbes 2% tööõnnetustest sellised, kus tööandja algselt seda tööõnnetusena ei märgi; kriminaalmenetlusega seotud tööõnnetusi toimub väga harva (2025. aastal üks juhtum). Seetõttu on mõju avaldumise ulatus ja sagedus väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus 10: muutub trahvide regulatsioon (TI saab kohaldada väärteomenetluses lühimenetlust) Muudatused puudutavad trahvide määramise regulatsiooni ning avaldavad tööandjatele nii kaudset kui ka otsest mõju. Tööandjaid otseselt mõjutav muudatus annab TI-le võimaluse kasutada väärteomenetluses lühimenetlust ja määrata tööandjale mõjutustrahv, kui rikkumine on ilmne ning asjaolud on kohapeal selged. Mõjutustrahvi suurus on 160 eurot, samas kui tavamenetluses määratav trahv võib ulatuda kuni 300 trahviühikuni (2025. aastal 2400 eurot) või kuni 32 000 euroni juriidilise isiku korral. Lühimenetlus võimaldab rikkumise lahendada kohapeal ja kiirelt. Tööandja jaoks võib see tähendada nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Ühest küljest lahendatakse tööandja jaoks rikkumine kiiremini ja väiksema trahvisummaga. Samas võib mõjutustrahvi võimalus suurendada trahvimise sagedust, kui TI hakkab rakendama lühimenetlust sagedamini kui senist väärteomenetlust. Väärtegude menetlemiste arv on seni olnud väike (25 väärtegu 2024. aastal, 50 väärtegu 2023. aastal ja üheksa väärtegu 2022. aastal36), kuid rikkumisi tuvastatakse siiski regulaarselt. Muudatuste mõju ulatus on kogu sihtrühmale väike, kuivõrd praktikas ettevõtjate senised kohustused ei muutu ning lühimenetlust on võimalik vältida, kui korraldada töö töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaselt. Mõju sagedus sõltub nii ettevõtete kui ka TI edasisest praktikast ehk sellest, kui tihti ettevõtted TTOS-i nõudeid rikuvad ning kui tihti TI nende tuvastamisel lühimenetlust kohaldab. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus 13: TI saab õiguse teha järelevalvet töötamise registrisse andmete esitamise üle 36 Tööinspektsioon (2025). Väärteomenetlused tabelina 2012–2024. 31 Muudatus ei too ettevõtetele kaasa uusi kohustusi, kuid muudab järelevalve tõhusamaks, kuna TI saab edaspidi kohapeal kohe kontrollida, kas andmed on TÖR-i esitatud, ning vajadusel nõuda nende esitamist. Kehtiva regulatsiooni järgi peab TI edastama info puuduvate andmete kohta Maksu- ja Tolliametile, kes saab andmete esitamist nõuda. Muudatus suurendab ettevõtjate jaoks tajutavat järelevalvesurvet ja vähendab võimalusi süsteemi vältida. Samas aitab muudatus kaasa ausa konkurentsi edendamisele – rikkumiste kiirem avastamine ja kõrvaldamine loob kõigile ettevõtetele võrdsed tegutsemistingimused. Seeläbi muutub ettevõtluskeskkond läbipaistvamaks, usaldusväärsemaks ja õiglasemaks ka seadust järgivate ettevõtjate jaoks. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna ettevõtete kohustused ei muutu ning puudub vajadus ümberkorraldusteks. Mõju sagedus on keskmine, kuna TÖR-i andmete esitamise kontrollimine toimub järjepidevalt, aga mitte iga päev. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang muudatuste mõju olulisusele Muudatuste majanduslik mõju TTOS-i kohaldusalasse kuuluvatele ettevõtetele on valdavalt positiivne, kuna need vähendavad ettevõtete kohustusi ning säästavad seeläbi ettevõtete aega ja raha. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega. Mõju ulatus on enamasti väike, kuna tegemist on kohustuste leevendamisega, mis ei eelda tööandjatelt märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju sagedus on valdavalt keskmine, sest asjaomaste kohustuste täitmine on regulaarne ja korduv, kuid mitte igapäevane tegevus. Töökeskkonnavoliniku ja TKN-i moodustamise korra muutmise mõju ulatus ja sagedus sõltuvad aga eelkõige töötajate initsiatiivist. Tööandja halduskoormus ja kulud võivad väheneda, kui ettevõttes enam töötajate esindajaid ei valita, kuid neis, kus seni niisugune esindus puudus ja see edaspidi töötajate soovil luuakse, tööandja kulud ja kohustused suurenevad. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuste majanduslik mõju oluline. 6.2.1. Mõjutatud alasihtrühm: TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad 1–9 töötajaga organisatsioonid Sihtrühma moodustavad TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad 1–9 töötajaga ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus töötajad või ametnikud (mikroettevõtted) töötavad töölepingu seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust, sh füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, riiklikud üksused ja kohaliku omavalitsuse üksused.37 2025. aasta augustikuu lõpu seisuga oli Eestis TTOS-i kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ehk neid, kus töötas vähemalt üks inimene töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel, kokku ca 80 000. Neist 89% ehk ca 71 600 olid mikroettevõtted. TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad mikroettevõtted moodustavad kõikidest Eesti ettevõtetest 35%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Piirkondlikult on väikeettevõtteid (kuni 10 töötajaga ettevõtted) enim Harjumaal ja vähim Hiiumaal, kuid osakaaluna kõikidest maakonna ettevõtetest on jaotus maakondade lõikes üsna ühtlane (veidi enam on selliseid ettevõtteid Hiiumaal; vt täpsemalt ptk 6.1). Majanduslik mõju Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 5: mikroettevõtted vabanevad kohustusest korraldada iga kolme aasta järel töötervishoiu olukorra analüüs ning esitada TI-le töökeskkonna riskianalüüs 37 Statistikaameti andmebaas: ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi. 32 Muudatuse kohaselt ei ole mikroettevõtetel enam kohustust tellida iga kolme aasta järel ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs. See vähendab mikroettevõtete halduskoormust ja kulusid, andes neile suurema paindlikkuse tööohutuse korraldamisel. Töötervishoiu analüüsi teenuse hind võib ulatuda mitmesaja euroni, kuid väikese kollektiivi puhul ei pruugi see anda sisulist lisandväärtust. Mikroettevõtetes on tööprotsessid sageli lihtsamad, riskid selgemad ning tööandja ja töötaja vaheline suhtlus vahetum. Seetõttu on töötervishoiu olukorra hindamine võimalik ka töötervishoiuarsti otsuste ja riskianalüüsi põhjal, ilma eraldi analüüsi tellimata. Samas säilib tööandjal võimalus analüüs tellida, kui ta peab seda vajalikuks – näiteks suurema riskiga tööde puhul. Samuti ei pea mikroettevõtted muudatuse järel enam koostama riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või esitama koostatud riskianalüüsi TI-le kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, misläbi väheneb bürokraatia. Samas säilib tööandjal kohustus riskianalüüs siiski koostada ning selle alusel töötajate ohutuse tagamiseks vajalikud abinõud kavandada. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Töötervishoiuolukorra analüüsi esmakordse esitamise tähtaeg on 1.01.2026. Kuigi enamik ettevõtteid ei ole tõenäoliselt analüüsi veel tellinud, on võimalik, et osa ettevõtteid on juba selle kulutuse teinud ja võib tajuda seda tagantjärele mittevajalikuna. Siiski on tegu ühekordse kulutusega ning muudatuse tulemusena neid kulusid tööandjatele edaspidi ei kaasne. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele Muudatused vähendavad mikroettevõtete halduskoormust ja kulusid. Muudatuse sihtrühm on keskmise suurusega. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei lisa kohustusi, millega peab kohanema. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused puudutavad regulaarseid kohustusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju on oluline. 6.2.2. Mõjutatud alasihtrühm: ehitusettevõtted Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust, millest ehitusvaldkonnas tegutses 8% (ca 17 000 ettevõtet)38, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Ehitusettevõtteid on osakaaluna kõikidest maakonna ettevõtetest kõige rohkem Raplamaal (17%) ja Lääne-Virumaal (16%) ning kõige vähem Harjumaal (8%) ja Hiiumaal (11%)39. Majanduslik mõju Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 9: TI ei pea kontrollima uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele Muudatus väldib dubleerimist eri asutuste vahel ning vähendab ettevõtjate koormust. Praktikas kasutati seda võimalust harva (2025. aastal 15 ehitist), kuna ehitusprojektide ülevaatamine ja töötingimuste nõuete kontrollimine toimub juba osaliselt ehitusjärelevalve kaudu. KOV-ide taotletud TI kontrollid toimuvad sageli enne ehitustööde lõppu või veel sisustamata hoonetes, mistõttu ei ole TI-l sisuliselt võimalik töötingimusi hinnata. Protsess on ettevõtetele 38 Statistikaameti andmebaas: ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi. 39 Statistikaameti andmebaas: ER0270: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted maakonna ja tegevusala (EMTAK 2008) järgi 33 ajamahukas, nõudes ehitaja või hoone tellija esindaja kohalolekut. Tööandjale jääb võimalus soovi korral kasutada TI tasuta konsultatsiooniteenust, mis pakub soovitusi ja nõuandeid, kuidas tagada töötingimuste nõuetele vastavus, juba enne ehitise kasutuselevõttu. Muudatuse mõju ulatus ja sagedus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus 12: TI saab õiguse teha järelevalvet töövõtuahela ja töötamise kestuse registreerimise üle Muudatus ei too ettevõtetele kaasa uusi kohustusi, kuid muudab järelevalve tõhusamaks, kuna TI saab edaspidi kohapeal kohe kontrollida, kas andmed TTKI-sse on esitatud, ning vajadusel nõuda nende esitamist. Kehtiva regulatsiooni järgi peab TI edastama info puuduvate andmete kohta Maksu- ja Tolliametile, kes saab andmete esitamist nõuda. 2025. aasta septembrikuu seisuga on TI teinud Maksu- ja Tolliametile umbes 40 asjaomast vihjet. TI kogemus näitab, et ka järgmise objektikülastuse ajal ei pruugi andmed veel korras olla, kuna Maksu- ja Tolliamet ei ole jõudnud reageerida. Muudatus suurendab ettevõtjate jaoks tajutavat järelevalvesurvet ja vähendab võimalusi süsteemi vältida. Samas aitab muudatus kaasa ausa konkurentsi edendamisele – rikkumiste kiirem avastamine ja kõrvaldamine loob kõigile ettevõtetele võrdsed tegutsemistingimused. Seeläbi muutub ettevõtluskeskkond läbipaistvamaks, usaldusväärsemaks ja õiglasemaks ka seadust järgivate ettevõtjate jaoks. Avalduv mõju on väikese ulatusega, kuna ettevõtete kohustused ei muutu ning puudub vajadus ümberkorraldusteks. Mõju sagedus on keskmine, kuna TTKI-sse andmete esitamise kontrollimine toimub järjepidevalt, aga mitte iga päev. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang muudatuste mõju olulisusele Muudatused on positiivse mõjuga ettevõtete halduskoormusele ja tagavad õiglase ettevõtluskeskkonna. Mõju on oluline, kuna sihtrühm on keskmise suurusega, mõju on keskmise sageduse ja väikese ulatusega ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 6.2.3. Mõjutatud alasihtrühm: Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud või asutatud juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad hulgi- ja jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse sektorites Eurostati andmetel on Euroopa Liidu liikmesriikides, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ja Šveitsi Konföderatsioonis kokku üle 33 miljoni ettevõtte40, kellest Eestisse on töötajaid lähetanud väga väike hulk – 2024. aastal 229 ettevõtet. Seega on sihtrühm marginaalne. Majanduslik mõju Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 11: jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonna välistööandjad ei pea esitama lähetusdeklaratsiooni Muudatus vähendab hulgi- ja jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse välistööandjate halduskoormust ning aja- ja rahakulu, kuna vabastab nad lähetusdeklaratsiooni esitamise 40 Eurostati andmebaas. Tabel sbs_sc_ovw: Enterprise statistics by size class and NACE Rev. 2 activity (from 2021 onwards). 34 kohustusest Eestisse töötajaid lähetades. Euroopa Komisjoni aruande41 kohaselt lähetati 2022. aastal EL-is 1,9 miljonit töötajat, kelle kohta esitati 2,3 miljonit lähetusdeklaratsiooni. Eestis registreeriti samal aastal 688 lähetusdeklaratsiooni, mis moodustas kõikidest EL-i deklaratsioonidest 0,03% – see on üks väiksemaid näitajaid EL-is. Kuna Eestisse lähetatakse töötajaid vähe, on ka Eestisse töötajate lähetamisega seotud ettevõtjate arv kogu EL-is väga väike. TI andmetel esitas 2024. aastal 229 tööandjat kokku 1239 lähetusteadet 2963 töötaja kohta. Hulgi- ja jaekaubanduse sektoris lähetas töötajaid Eestisse 42 tööandjat, kelle esitatud deklaratsioonid moodustasid 49% (606 teadet) kõigist lähetusdeklaratsioonidest. Finants- ja kindlustustegevuse sektoris esitas üks tööandja 10 deklaratsiooni. Euroopa Komisjoni hinnangul42 kulus 2022. aastal ühe lähetusdeklaratsiooni täitmisele EL-is keskmiselt 10,78 eurot ning ajaliselt 27 minutit (Eestis 17,5 minutit). 2024. aastal TI-le esitatud deklaratsioonide andmetel säästaksid hulgi- ja jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse sektorite tööandjad Eestisse lähetamisel kokku keskmiselt 6640 eurot ning 180 tundi tööaega aastas. Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele Kokkuvõttes on mõju ettevõtetele positiivne, aga väheoluline. Mõjutatud sihtrühm on marginaalne ning avalduva mõju ulatus ja sagedus väikesed, kuna Eestisse lähetatakse EL-i võrdluses töötajaid vähe ning lähetusdeklaratsiooni esitamise nõude kaotamisest tulenev aja- ja rahasääst on kogu sihtrühma vaates väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 6.3.Mõjutatud sihtrühm: töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad töötajad TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad töölepingu seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad töötajad ja ametnikud. Statistikaameti andmetel43 oli 2024. aastal Eestis 619 200 palgatöötajat, kellest 604 200 ehk 97,6% töötavad töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm suur. Kõikidest hõivatud inimestest pooled töötavad Harjumaal ja 12% Tartumaal. Neis maakondades on ka tööhõivemäär ehk hõivatute osakaal maakonna rahvastikust kõrgeim (Harjumaal 72,8% ja Tartumaal 72,1%). Kõikidest hõivatud inimestest vähim inimesi töötab Läänemaal (1,4%) ja Hiiumaal (0,6%), kuid tööhõivemäär on madalaim Ida-Virumaal (57,5%) ja Valgamaal 61,6%.44 Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 2: kaob iga-aastane töökeskkonna sisekontrolli kohustus ja tehtava töö ohutusjuhendi koostamise kohustus ning leeveneb töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus 41 European Commission, Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion, De Wispelaere, F., Pacolet, J. and De Smedt, L. (2024). Posting of workers: collection of data from the prior declaration tools: reference year 2022. Publications Office of the European Union. 42 Commission Staff Working Document accompanying the document proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council on a public interface connected to the Internal Market Information System for the declaration of posting of workers and amending Regulation (EU) No 1024/2012. swd/2024/258 final. 43 Statistikaameti andmebaas. Tabel TT262: palgatöötajad soo, elukoha ja töösuhte liigi järgi. 44 Statistikaameti tööpoliitika näitajate rakendus. Näitajad: hõivatud, tööhõivemäär; taustatunnus: maakond. 35 Muudatused võivad aidata vähendada töötajate infokoormust ja muuta tööohutuse ohutusnõuete regulatsiooni selgemaks. Kehtiv nõue koostada igale tööle ja töövahendile eraldi juhend võib tekitada hulga üldsõnalisi dokumente, kus sama info kordub eri dokumentides (nt riskianalüüsis, tööjuhendis või sisekorraeeskirjades). See vähendab juhendite praktilist väärtust. Kui tööandja saab juhendite koostamise viisi paindlikumalt korraldada ja kasutada töövahendite puhul tootja juhiseid, võib olulise info leidmine muutuda lihtsamaks ja seeläbi paraneda ka tööohutus. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna töötajate käitumises tõenäoliselt erilisi muutusi ei toimu ning puudub märkimisväärne vajadus kohaneda. Töötajate kokkupuude juhenditega oleneb ettevõtte ning töö spetsiifikast (näiteks kontoritööl on juhendeid vähem, ehitusobjektil oluliselt rohkem), mistõttu on avalduva mõju sagedus kogu sihtrühmale keskmine. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Mõnes ettevõttes võib ohutusjuhendite koostamise kohustuse kaotamine viia ka reaalselt vajalike juhendite täieliku puudumiseni, mis võib vähendada tehtava töö ohutust, kui tööandja ei taga piisavat suulist või praktilist juhendamist. Risk on suurem uute töötajate puhul, kellel puudub kogemus ja väljaõpe. TI andmetel on ligi 25% tööõnnetustest seotud alla aasta töötanud töötajatega.45 Kuivõrd töötajatel säilib õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda (sh juhendamist), tööandjal on kohustus tagada, et töökeskkond ja tehtav töö vastaksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele, ning säilib TI järelevalve, siis võib ebasoovitava mõju avaldumise riski pidada väikeseks. Muudatus 3: tööandja saab õigusliku aluse kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist Töötaja jaoks suurendab muudatus õigusselgust, määrates selgelt, millistel juhtudel ja tingimustel on tööandjal õigus kontrollida töötaja joovet ning millises ulatuses tohib töödelda sellega seotud terviseandmeid. See aitab vähendada ebakindlust ja vaidlusi, mis võivad kehtiva regulatsiooni korral kaasneda, kui tööandja nõuab joobe kontrollimist, kuid töötaja ei ole sellega nõus. Samuti toetab muudatus töötajate turvalisust töökeskkonnas, võimaldades tööandjal paremini ennetada olukordi, kus joobes töötaja võib ohustada iseenda, kolleegide, klientide või teiste isikute elu ja tervist. TI andmetel toimus 2024. aastal kaheksa ja 2023. aastal üheksa tööõnnetust, mille põhjuseks oli töötaja joobeseisund, kuid tegelik risk on suurem, sest kõik juhtumid ei jõua statistikasse ega päädi tööõnnetusega. Negatiivne mõju töötajale on privaatsuse vähenemine, kuna töötajal võib tekkida kohustus läbida joobekontroll tööandja korraldusel mitte ainult konkreetse kahtluse alusel, vaid teatud ametikohtadel ka ennetava meetmena, olenemata töötaja nõusolekust. 2019. aastal kontrollis 33% ettevõtetest töötajate alkoholijoovet ning 19% ettevõtetest narkojoovet46, mida kehtiva regulatsiooni kohaselt saab teha vaid töötaja nõusolekul. Seega võib eeldada, et märkimisväärne hulk töötajaid on juba praegu joobe kontrollimisega nõus ning sellega kohanenud, kuigi pole välistatud, et töötaja seda ei soovi, kuid tööandja siiski nõuab. Selge õiguslik alus ja konkreetsed nõuded töötaja andmete turvalisuse tagamiseks võivad vähendada ebakindlust ning suurendada usaldust joobekontrolli vastu. Avalduva mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, kuna muudatus võib tuua kaasa mõningaid muutusi töötajate käitumises või ootustes, kuid ei eelda märkimisväärset vajadust kohaneda. 45 Tööinspektsiooni aastaraamat 2024. 46 Trummal A, Luuk K. (2019). Töökoha tervisedenduse uuring 2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 36 Osas ettevõtetes juba kontrollitakse töötaja joovet ning ka kehtiva korra kohaselt on joobeseisundis töötamine keelatud, mistõttu ei ole joobekontroll suure osa töötajate jaoks muu kui rutiinne kohustus. Mõju avaldumise sagedus sõltub tegevusvaldkonnast, ametikoha iseloomust ja tööandja praktikast. Väiksema riskiga töödel piirdub kontroll eelduslikult vaid üksikute, põhjendatud kahtlusega juhtumitega, samas kui suurema riskiga sektorites (nt ehitus, transport, tööstus) võib kujuneda välja regulaarne kontroll. Enamiku töötajate jaoks jääb selline olukord siiski harvaks või juhuslikuks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Kuna muudatus võimaldab töödelda terviseandmeid, kaasneb muudatusega andmete lekke või väärkasutuse risk. Samas on seaduses ette nähtud selged piirangud: andmeid võib töödelda üksnes vältimatus ulatuses, kontrolli tohib teha ainult volitatud isik ning töötaja õigused oma andmete kaitstusele jäävad kehtima. Tõenäoliselt on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kogu sihtrühma puhul väike. Muudatus 4: töötaja tööle asumise järgse tervisekontrolli korraldamise tähtaeg pikeneb TTOS-i alusel tuleb tervisekontroll korraldada töötajale, kelle tervist võib töökeskkonnas mõjutada seaduses nimetatud ohutegur või töö laad. Eesti tööelu-uuringu (2021. aasta) andmetel puutub 97% üle viie töötajaga ettevõtete töötajatest kokku vähemalt ühe ohuteguriga47, mistõttu puudutab tervisekontrolli saatmine enamikku töötajaid. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja üldjuhul korraldama töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul tööle asumisest (mis on ka seaduses ette nähtud maksimaalne katseaja pikkus), muudatuse järel aga kuue kuu jooksul. Kõigist 2024. aasta jooksul vähemalt korra uut töösuhet alustanud inimestest (167 292) lõppes töö- või teenistussuhe Statistikaameti andmetel 9856 inimesel (6%) katseajal.48 Neile lisanduvad töösuhted, mis lõppesid kuni kuue kuu jooksul töösuhte algusest, kuid muul alusel (nt poolte kokkuleppel katseajaväliselt). Seega mõjutab muudatus arvestatavat osa töötajaid. Võrreldes kehtiva korraga pikeneb tervisekontrolli korraldamise tähtaeg kahe kuu võrra. Seetõttu nihkub ka võimalike terviseriskide avastamine hilisemaks kui kehtiva korra järgi, kuid selle mõju töötaja tervisekaitsele on piiratud. Tervisekontrolli edasine sagedus on tavapäraselt kolm aastat (või määratud töötervishoiuarsti otsusega), mistõttu üksnes hilisem esmane kontroll pärast tööle asumist ei põhjusta pikemas plaanis märkimisväärset lünka. See kehtib eriti töötajatele, kes puutuvad uues töökohas kokku samalaadsete ohuteguritega, millega eelnevas töökohas, kuna nende töötajate tervist ja selle vastavust samalaadse töö tegemiseks on tõenäoliselt juba eelmises töökohas kontrollitud. Samasugune paindlikkus on olemas ka kehtiva korra puhul: kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul läbinud tervisekontrolli teise tööandja juures, kus esinesid samad ohutegurid sama laadi tööl, võib uus tööandja tugineda olemasolevale otsusele ning määrata tervisekontrolli hilisemaks. Olulisem mõju võib avalduda töötajatele, kes alles alustavad tööelu ning kes seetõttu enne kontrolli läbinud ei ole või kelle jaoks töökoht toob kaasa täiesti uued ohutegurid, mille sobivust terviseseisundiga ei ole varem hinnatud. Samas jääb kehtima kord, et juhul kui töötamine toimub tervist oluliselt kahjustavate teguritega (nt kemikaalid) või erisuguse töölaadiga (nt öötöö), tuleb tervisekontroll korraldada enne tööle asumist, mis tagab kõrgema riskiga töötajate kaitse ka edaspidi. Mõju ulatus on väike, kuna tervisekontrolli tähtaeg ei muutu märkimisväärselt, muudatus puudutab vaid tööle asumise järgset kontrolli ning üldpildis ei mõjuta töötajate tervisekaitset oluliselt. Mõju avaldub 47 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused. 48 Töö- või teenistussuhte lõppemine töölepingu seaduse § 86 (töölepingu ülesütlemine katseajal) või avaliku teenistuse seaduse § 91 (teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu) alusel. 37 harva, kuna uue töösuhte alustamine ja sellest tulenev tervisekontroll on üldjuhul ebaregulaarne ja harvaesinev sündmus. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Valdkondades, kus töötajate voolavus on suur ja töösuhted seega tõenäoliselt lühiajalised (eelkõige majutuse ja toitlustuse, ehituse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel49), võib osa töötajaid püsivalt tervisekontrollist kõrvale jääda, kui nad lahkuvad igalt uuelt töökohalt enne tervisekontrolli tähtaja saabumist. Samas tuleb arvestada, et ka senise neljakuuse tähtaja korral ei jõudnud osa lühiajaliselt töötanud inimesi tervisekontrolli läbida. Kõrgema riskiga töödel, kus tervisekaitse on olulisem, on tervisekontrolli kohustus endiselt ette nähtud enne tööle asumist. Seetõttu on muudatusest tulenevate ebasoovitavate mõjude risk väike. Muudatus 6: muutub esmaabiandja määramise kord Muudatus mõjutab töötajaid neis organisatsioonides, mis osutavad tervishoiuteenuseid või mis tegutsevad ühises keskkonnas (nt kaubanduskeskus või kontorihoone) või kus töötaja töötab üksi (nt müüjana väikepoes või -tanklas, öövalvurina tühjas tootmishoones). 2024. aasta andmetel töötas tervishoiuteenuse osutajate juures 27 806 tervishoiutöötajat.50 Kogu sihtrühma suurust on keeruline hinnata, kuivõrd üksi või ühises keskkonnas töötavate töötajate arv ei ole teada. Muudatus ei vähenda töötajate õigust saada töökohal esmaabi ega tööandja kohustust tagada esmaabi andmise võime, kuid muutub esmaabi andmise korraldus. Üksinda töötavate töötajate puhul ei ole esmaabiandja määramine sisuliselt otstarbekas, kuna töötaja ei saa endale ise esmaabi anda. Sellisel juhul on mõistlik, et tööandja keskendub muudele riskide maandamise viisidele, et tagada töötajale ohutu töökeskkond. Jagatud töökeskkondades võib ühiselt korraldatud esmaabi suurendada töötajate turvatunnet, kuivõrd abi on keskne ja alati kättesaadav (nt ei pea töötaja muretsema, et esmaabiandjaks koolitatud kolleeg on haiguslehel või puhkusel). Kuna esmaabi vajadusega kokkupuutumine on harv ja ebaregulaarne, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väikesed. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatus võib suurendada riski, et jagatud töökeskkondades jääb esmaabi korraldus ebaselgeks – keegi ei tunne end vastutavana või töötajad ei tea, kelle poole pöörduda. TI sihtkontrollide andmetel esines juba enne muudatuse jõustumist 60% ettevõtetes puudusi esmaabikorralduses ning 13% ettevõtetest ei olnud määranud esmaabiandjat.51 See viitab, et ka senine kohustus ei ole alati piisavalt hästi täidetud. Muudatus ei kaota tööandja kohustust tagada töötajale esmaabi kättesaadavus. Ebasoovitavad mõjud võivad ilmneda siis, kui tööandja ei taga selget vastutust ega teavita töötajaid piisavalt. Muudatus 7: muutub töökeskkonnavoliniku valimise ja TKN-i moodustamise kord ning kaob teavitamiskohustus 49 Statistikaameti andmebaas. Tabel PAV011: vabad ja hõivatud ametikohad ning tööjõu liikumine põhitegevusala järgi (kvartalid). 50 Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel THT006: tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ametiala ja tervishoiuteenuse osutaja liigi järgi. 51 Tööinspektsioon. Kokkuvõte esmaabi korraldusest 2024 aasta ettevõtete kontrollide tulemustest. 38 Muudatus suurendab töötajate otsustusõigust töökeskkonnaküsimustes, võimaldades neil ise otsustada, kas nad soovivad olla esindatud töökeskkonnavoliniku või TKN-i kaudu. Tööelu- uuringu 2021. aasta andmed52 näitavad, et paljudes ettevõtetes on töötajate esindus juba olemas ka ilma seadusest tuleneva kohustuseta – näiteks oli töökeskkonnavolinik olemas pea pooltel 5–9 töötajaga ettevõtetest ning TKN 6,8 protsendil 10–49 töötajaga ettevõtetest. Samal ajal ei ole kõigis ettevõtetes, kus esindus peaks kehtiva korra järgi olema, seda siiski loodud (töökeskkonnavolinik oli 66 protsendil 10–49 töötajaga ettevõtetest). See viitab, et töötajate huvi esinduse vastu on erinev ning muudatus aitab paremini arvestada tegelike vajaduste ja olukordadega. Ettevõtetes, kus töötajate esindusorgani loomine on kehtiva regulatsiooni järgi kohustuslik, kuid töötajatel puudub selleks tegelik huvi, ei pea seni esindaja rolli kandnud isikud enam formaalselt esindamise kohustust täitma. Samal ajal loob muudatus võimaluse luua esindus ka neis ettevõtetes, kus see seni ei olnud kohustuslik. Kui vähemalt 10% töötajatest seda soovib, peab tööandja nende soovi arvestama. See tugevdab töötajate hääleõigust ja tagab, et esindus tekib seal, kus selleks on tegelik huvi. Ettevõtetes, kus töötajad esindatust soovivad ning töökeskkonnavoliniku valimine või TKN-i loomine on juba tavapraktika, töötajatele muudatusi ei kaasne. Ettevõtetes, kus töötajad saavad võimaluse nõuda esindatust, võib potentsiaalselt töötajate kaasatus suureneda. Sellega kaasneb kohanemisvajadus ning regulaarsed tegevused eelkõige töötajate esindajale (lisanduvad sellised tegevused nagu koolitamine ja tööandjaga suhtlemine), kuid kogu töötajaskonnast moodustavad need isikud väikese osa, mistõttu on sihtrühma puhul mõju ulatus ja sagedus väikesed. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk Kui voliniku või nõukogu loomise kohustus kaob, võib töötajate vähese teadlikkuse korral jääda esindus moodustamata, kuna tööandjal puudub kohustus sellega tegeleda. See võib tähendada, et osa töökeskkonnaprobleeme saab vähem tähelepanu või töötajate hääl jääb nõrgemaks. Samas on risk väike, kuna tööelu-uuring näitab, et esindatus on paljudes ettevõtetes tekkinud ka vabatahtlikult ning tööandjal säilib kohustus töötajaid tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes kaasata muul viisil. Muudatus 8: TI saab uurida tööõnnetust kriminaalmenetlusega paralleelselt Muudatus avaldab töötajatele positiivset mõju. Kui tööl töötaja vigastusega lõppenud õnnetus ei ole kvalifitseeritud tööõnnetusena, saab töötaja haigushüvitist tavapärases korras – tööandja maksab 4.–8. haiguspäeva eest ning Tervisekassa alates üheksandast haiguspäevast, mõlemad määraga 70% töötaja keskmisest palgast. Tööõnnetusse korral maksab Tervisekassa töötajale hüvitist alates teisest haigestumise päevast määraga 100%. Kehtiva regulatsiooni järgi ei saa TI kriminaalmenetluse kestel toimunud õnnetust uurida, et seda vajadusel ümber kvalifitseerida tööõnnetuseks. Seetõttu jääb töötaja soodsamast hüvitisest ilma, kuni mõlemad uurimised lõpevad. Muudatuse järel saavad kriminaal- ja haldusmenetlus toimuda paralleelselt, mis võimaldab tööõnnetuse staatuse kiiremini selgeks teha. Üldjuhul võtab TI menetlus oluliselt vähem aega kui kriminaalmenetlus, mistõttu saab töötaja õiguse soodsamale hüvitisele oluliselt kiiremini. 52 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU51: ettevõtted ettevõtete rühma ja töökeskkonnavoliniku olemasolu järgi; Tabel TKU55: ettevõtted ettevõtete rühma ja töökeskkonnanõukogu olemasolu järgi. 39 Kuna kriminaalmenetlusega seotud tööõnnetusi toimub harva (2025. aastal üks juhtum), on mõju avaldumise ulatus ja sagedus väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus 13: TI saab õiguse teha järelevalvet töötamise registrisse andmete esitamise üle Muudatusel on töötajatele kaudne, kuid positiivne mõju. TÖR-i andmete järelevalve muutub tõhusamaks, mis aitab paremini ennetada tööõiguse rikkumisi (nt ümbrikupalkade maksmine või varjatud töötamine), kuna puudused TÖR-i andmetes on senisest kiiremini tuvastatavad ja kontrollitavad. Mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed, kuna töötajad ei pea oma käitumist otseselt muutma, ning avalduv mõju on kaudne. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang muudatuste mõju olulisusele Muudatused mõjutavad suurt sihtrühma ning nende sotsiaalne mõju töötajatele on valdavalt neutraalne või mõõdukalt positiivne. Kuigi tööandjate kohustusi leevendatakse, ei halvenda muudatused töötajate tööohutust ega tervise kaitset. Otsene positiivne mõju on töökeskkonnavolinike valimise ja TKN-i loomise korra muutmisel, mis annab töötajatele suurema otsustusõiguse. Samuti kiirendab tööõnnetuste paralleelne uurimine kriminaalmenetluse korral töötajate jaoks soodsama hüvitise saamist. Muudatuste mõju ulatus on enamasti väike, sest töötajate igapäevased tegevused ei muutu ning kohanemisvajadus on piiratud. Mõju sagedus on valdavalt väike või keskmine: mõjud avalduvad pigem juhuslikult või konkreetsetes olukordades (nt tööle asumisel tervisekontroll, esmaabi vajamine) või korduvate, kuid mitte igapäevaste tegevuste kaudu (nt juhenditega tutvumine). Ebasoovitavate mõjude risk võib tuleneda nii tööandjate puudulikust praktikast, lünkadest töötajate teadmistes kui ka paratamatutest asjaoludest. Näiteks tervisekontrolli tähtaja pikenemine võib tähendada, et osa lühiajalisi töötajaid jääb alati tervisekontrollist kõrvale; joobe kontrollimise õiguse täpsustamine võib töötajate jaoks suurendada privaatsus- ja andmekaitseriske; esmaabiandja määramise kohustuse leevendamine võib jätta vastutuse jagatud töökeskkondades ebaselgeks. Samas on need riskid hinnatud väikeseks, sest sarnaseid riske esineb ka kehtivas regulatsioonis, lisaks on need välditavad ja leevendatavad, kuna tööandjal säilib üldine vastutus ohutu töökeskkonna eest ning töötajatel on õigus nõuda vajalikke tingimusi. Kokkuvõttes on muudatuste sotsiaalne mõju töötajatele oluline. Majanduslik mõju Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 10: muutub trahvide regulatsioon (TI saab kohaldada väärteomenetluses lühimenetlust) 2024. aastal toimus TI andmetel kokku 3392 tööõnnetust, millest 123 (4%) toimus tööandjate tööõnnetuste raportite põhjal isikukaitsevahendite mittekasutamise tõttu ning 33 (1%) isikukaitsevahendite puudumise tõttu; suurusjärk oli sama 2023. aastal.53 Tõenäoliselt jääb aga väärteomenetluse alustamine harvemaks sündmuseks, arvestades, et tööandjate suhtes alustati 2024. aastal 25 väärteomenetlust. Negatiivset mõju saab töötaja ise ära hoida – kui töötaja järgib nõudeid ja kasutab tööandja antud vahendeid õigesti, ei teki tööandjal riski trahvi saada. 53 Tööinspektsioon. Tööõnnetuste põhjuste statistika 2024. a. 40 Laiemalt võib muudatus aidata kaasa üldisele tööohutuse suurenemisele ning tööõnnetuste vähenemisele, kuna tekitab töötajatele selgema isikliku kohustuse ning vähendab hooletusest või tahtmatusest tingitud ohtlikku käitumist. 6.3.1. Mõjutatud alasihtrühm: mikroettevõtete töötajad Statistikaameti andmetel töötas mikroettevõtetes (st 1–9 töötajaga ettevõtetes) 2025. aasta augustikuu lõpu seisuga 142 000 töötajat, mis moodustab kõikidest TTOS-i kohaldusalasse kuuluvatest töötajatest 25%. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 5: mikroettevõtted vabanevad kohustusest korraldada iga kolme aasta järel töötervishoiu olukorra analüüs ning esitada TI-le töökeskkonna riskianalüüs Kavandatud muudatused ei too töötajate jaoks kaasa sisulist muutust töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel, kuivõrd tööandja peab riskianalüüsi endiselt koostama ning säilib kohustus tagada töötajale ohutu töökeskkond. Seetõttu on muudatuse mõju ulatus ning sagedus väikesed. Esineb risk, et osa tööandjaid ei võta riskianalüüsi koostamist piisavalt tõsiselt, kui puudub kohustus seda TI-le esitada. Sellisel juhul võib töötaja heaolu ja tööohutus kannatada. Risk on siiski piiratud, kuna tööandja kohustused ei kao ning TI-l säilib õigus kontrollida riskianalüüsi olemasolu ja sisulisust järelevalvemenetluse käigus. Töötajatel on endiselt õigus nõuda ohutut töökeskkonda ja osaleda tööohutuse korralduses. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk piiratud. Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele Muudatus ei avalda töötajatele märkimisväärset mõju. Sihtrühm on keskmise suurusega, mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väikesed. 6.3.2. Mõjutatud alasihtrühm: ehitusvaldkonna töötajad Statistikaameti andmetel54 oli 2024. aastal ehitusvaldkonna palgatöötajaid 44 900, mis moodustas kõikidest palgatöötajatest 7%. Andmed selle kohta, kui paljud neist töötavad töölepinguga, ega ka piirkondliku jaotuse kohta pole kättesaadavad. Mõjutatud sihtrühma suurus on seega väike kuni keskmine. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 12: TI saab õiguse teha järelevalvet töövõtuahela ja töötamise kestuse registreerimise üle Muudatusel on töötajatele kaudne, kuid positiivne mõju. Järelevalve töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise andmete üle muutub tõhusamaks. See aitab paremini ennetada tööõiguse rikkumisi, nagu ümbrikupalkade maksmine, tööaja nõuete eiramine või tööõnnetuste varjamine, kuna töötajate ametlikku viibimist objektil saab tuvastada ja kontrollida senisest kiiremini. 54 Statistikaameti andmebaas. Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi. 41 Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele Muudatusel on kaudne mõju töötajate töötingimustele. Mõjutatud sihtrühm on väike kuni keskmine, mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed, kuna töötajad ei pea oma käitumist otseselt muutma, ning avalduv mõju on kaudne. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 6.3.3. Mõjutatud alasihtrühm: füüsilised isikud, kes tavaliselt töötavad Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandjad lähetavad Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus Eurostati andmetel töötab nimetatud riikides kokku üle 204 miljoni inimese55, kellest Eestisse on lähetatud väga väike hulk – 2024. aastal ca 3000 töötajat. Seega on mõjutatud sihtrühm kõiki lähetatud töötajaid arvestades marginaalne. Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 11: jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonna välistööandjad ei pea esitama lähetusdeklaratsiooni Euroopa Komisjoni aruande56 kohaselt lähetati 2022. aastal EL-is 1,9 miljonit töötajat, kelle kohta esitati 2,3 miljonit lähetusdeklaratsiooni 4,7 miljoni lähetuse kohta. Eestis registreeriti samal aastal 688 lähetusdeklaratsiooni (0,03% kõikidest deklaratsioonidest) 1658 lähetusega (0,04% kõikidest deklaratsioonidest), mis on EL-is ühed väikseimad näitajad. TI andmetel lähetati 2024. aastal Eestisse 2963 töötajat. Kõikidest lähetusdeklaratsioonidest (1239 lähetusteadet) moodustasid hulgi- ja jaekaubanduse sektoris deklaratsioonid 49% (606 teadet). Finants- ja kindlustustegevuse sektoris esitas üks tööandja 10 deklaratsiooni. Muudatusega säilib nõue tagada neis valdkondades Eestisse lähetatud töötajatele kohalikud töötingimused ja tööohutusmeetmed, kuid lähetusdeklaratsioonide kadumise tõttu ei tee TI enam neil tegevusaladel lähetatud töötajate töötingimuste sihtkontrolle. TI hinnangul ei mõjuta see siiski töötajate tööheaolu, kuna nimetatud sektorites on kontrollide tulemuste järgi töötingimusi seni järgitud ning kaebusi ei ole laekunud. Lähetatud töötajate kontroll on endiselt võimalik üldkontrollide raames ning vihjete ja kaebuste alusel. Muudatus võimaldab suunata TI ressursse valdkondadesse, kus rikkumiste risk on suurem – eelkõige ehitus- ja tööstussektorisse –, parandades seeläbi nende töötajate töötingimusi, kes vajavad suuremat kaitset. Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühm on marginaalne. Kuna töötajate jaoks tõenäoliselt midagi ei muutu, on mõju ulatus ja sagedus väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju väheoluline. 6.4. Mõjutatud sihtrühm: TI, muudatuste 12 ja 13 puhul ka Maksu- ja Tolliamet Mõju riigivalitsemisele 55 Eurostati andmebaas. Tabel lfsi_emp_a: Employment and activity by sex and age – annual data. 56 European Commission, Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion, De Wispelaere, F., Pacolet, J. and De Smedt, L. (2024). Posting of workers: collection of data from the prior declaration tools: reference year 2022. Publications Office of the European Union. 42 Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus Muudatus 1: osaühingu ainuosanike halduskoormuse vähendamine TTOS-i nõuete täitmisel Muudatus vähendab vähesel määral TI järelevalvekoormust, kuna edaspidi ei ole osaühingu ainuosanikud enam TTOS-i kohaldamisalas. Selle tulemusel ei pea TI neis ettevõtetes enam kontrollima riskianalüüsi, tervisekontrollide, töövahendite korrasoleku ega muude töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmist. Vahetult pärast muudatuse jõustumist võib kasvada TI nõustamiskoormus. Praktikas on keeruline eristada, kas konkreetne ettevõte kvalifitseerub TTOS-ist vabastatuks või mitte, eriti olukordades, kus osaühingu ainuosanik kasutab renditööjõudu või tegutseb ühisel tööpinnal koos teiste tööandjate töötajatega (mis juhtudel TTOS kehtib). Mõju ulatus on keskmine – kuigi TI vabaneb suurel määral osaühingu ainuosanike üle järelevalve tegemisest, nõuab see kohanemist ning teatud määral uue tööpraktika juurutamist. Avalduva mõju sagedus on keskmine, kuna senine osaühingu ainuosanike üle järelevalve tegemine on regulaarne. Ebasoovitava mõjuna väheneb TI-l võimalus renditöötajate töötingimusi kontrollida. Kuna renditöö kasutamise kohta TEIS-is andmeid ei ole, jõuab TI renditööjõuni järelevalvetegevuse kaudu. Kuivõrd muudatuse järel osaühingu ainuosanikud TI järelevalve valimisse enam ei satu, ei saa TI ka tuvastada neis ettevõtetes töötavaid renditöötajaid. Muudatus 5: mikroettevõtted vabanevad kohustusest korraldada iga kolme aasta järel töötervishoiu olukorra analüüs ning esitada TI-le töökeskkonna riskianalüüs Muudatuse tulemusena võib TI töökoormus suureneda. Mikroettevõtted moodustavad 89% TI järelevalve all olevatest ettevõtetest. TI peab järelevalveasutusena kontrollima, kas tööandja on riskianalüüsi koostanud või mitte. Juhul kui riskianalüüs on koostatud TEIS-is või sinna üles laetud, saab seda kontrollida automatiseeritult ning eraldi menetlust ei ole vaja alustada. Samuti võib muudatus pikendada TI järelevalve kestust, kuna TI ei saa enne ettevõtte külastust riskianalüüsiga tutvuda, vaid peab selle tööandjalt välja küsima ja seda ootama või teatud juhtudel külastama ettevõtet kaks korda. Samas on mikroettevõtete tööprotsessid sageli lihtsad ja riskitase madal ning praktikas on esitatud riskianalüüsid sageli liialt üldised. Mõju ulatus on keskmine, kuna TI töökorralduses toimuvad muutused, mis nõuavad küll kohanemist, kuid kogu TI töökorraldust arvestades piiratud ulatuses. Mõju sagedus on keskmine, kuna riskianalüüside hindamine on TI jaoks regulaarne. Muudatus 8: TI saab uurida tööõnnetust kriminaalmenetlusega paralleelselt Muudatus võimaldab TI-l senisest kiiremini algatada uurimise olukorras, kus tööandja ei kvalifitseeri õnnetust tööõnnetusena, kuid olemasolevad andmed viitavad vastupidisele. Praktikas teeb TI ka praegu politseiga koostööd ning sageli on TI õnnetuse asjaolud selgeks teinud juba enne kriminaalmenetluse alustamist, kuid TI uurimismenetlus ei ole jõudnud selleks hetkeks veel lõpuni, sh ettekirjutuse koostamiseni/väljastamiseni. Kehtiva regulatsiooniga võib tööõnnetuse asjaolude selgumine venida kriminaalmenetluse tõttu väga pikaks, kuid edaspidi saab TI oma töö lõpetada oluliselt varem. See leevendab TI töökoormust, kuna enam ei ole vaja juhtumit pikalt avatuna hoida ja hiljem uuesti sisuliselt menetlusse süveneda, mis seni on suurendanud ajakulu. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei nõua TI-lt kohanemist, vaid lihtsustab menetluste lõpetamist. Avalduva mõju sagedus on väike, sest tööõnnetuste juhtumeid, kus paralleelselt käib kriminaalmenetlus, esineb harva. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. 43 44 Muudatus 9: TI ei pea kontrollima uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele TI jaoks tähendab muudatus, et kohustusi jääb vähemaks ja vabanevad ressursid, mida saab suunata suurema sisulise mõjuga tegevustesse. Ehitise ülevaatused dubleerivad osaliselt ehitusjärelevalvet, mistõttu ei ole need tööohutuse tagamisel sisulise väärtusega. Muudatuse järel muutub asutuste rollijaotus selgemaks: ehitiste tehniline ja funktsionaalne vastavus jääb ehitusjärelevalve pädevusse, TI keskendub töökeskkonna sisulisele ohutusele pärast töökorralduse rakendumist. Mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei nõua TI-lt kohanemistegevusi. Mõju sagedus on väike, kuna ehitiste ülevaatusi tehakse omavalitsuste taotlusel harva. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus 10: muutub trahvide regulatsioon (TI saab kohaldada väärteomenetluses lühimenetlust nii töötajate kui ka tööandjate suhtes) Muudatused annavad TI-le uue võimaluse tööohutuse järelevalves – võimaluse määrata mõjutustrahv lühimenetluses. Praktiliselt toob see kaasa vajaduse tööinspektoritel senisest põhjalikumalt hinnata ja otsustada, kas rakendada mõjutustrahvi või alustada väärteomenetlust. See võib lisada töökoormust keerulisemate juhtumite lahendamisel, kui töötaja ja tööandja annavad vastuolulist teavet. Samas võimaldab mõjutustrahv lahendada selged rikkumised kiirelt ja väiksema menetluskoormusega, vähendades ressursikulu võrreldes täismahus väärteomenetlusega. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuivõrd väärteomenetlus on regulaarne, aga mitte igapäevane tegevus. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Esineb risk, et tööinspektorite otsustuspraktika muutub ebaühtlaseks, kuivõrd peab otsustama, kas trahvida ning kas algatada lühi- või tavamenetlus. Kui mõjutustrahve kasutatakse sageli, võib tekkida sihtrühmade seas tajutud oht, et mõjutustrahvi kasutatakse liiga kergekäeliselt, mis seab TI usaldusväärsuse kahtluse alla. Riskide realiseerumise vältimiseks on vaja kujundada selged juhised, koolitused ja sisemine praktika, mis aitab tagada otsuste ühtsuse ja usaldusväärsuse. Muudatus 11: jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonna tööandjad ei pea esitama lähetusdeklaratsiooni Muudatuse tulemusena väheneb TI-le laekuvate lähetusdeklaratsioonide hulk ning seeläbi ka deklaratsioonide menetlemisest ja nende alusel planeeritavast järelevalvest tulenev töökoormus. Vabanevad ressursid võimaldavad keskenduda enam valdkondadele, kus rikkumiste risk on suurem (töötlev tööstus, ehitus, veondus ja laondus). Avalduva mõju ulatus on väike, kuivõrd TI kohustuste maht väheneb konkreetsetes sektorites ning see ei nõua märkimisväärset kohanemist. Mõju sagedus on keskmine, kuna lähetusdeklaratsioonide menetlemine ja järelevalve on TI jaoks regulaarsed tegevused. Muudatused 12 ja 13: TI saab õiguse teha järelevalvet töövõtuahela ja töötamise kestuse registreerimise üle ja töötamise registrisse andmete esitamise üle Muudatusega saab TI õiguse kontrollida, kas tööandjad on esitanud andmed TÖR-i ning kas ehitusvaldkonnas on täidetud kohustus esitada andmed TTKI-sse. See tähendab, et TI võib 45 edaspidi iseseisvalt kontrollida, kas andmed on süsteemi korrektselt esitatud, ning vajaduse korral nõuda nende täiendamist või parandamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab TI selliste puuduste avastamisel teavitama Maksu- ja Tolliametit, kes algatab rikkumismenetluse. See tekitab viivitusi ja dubleerivat tegevust. Kuigi tegemist on tehnilise muudatusega, mõjutab see oluliselt järelevalvepraktikat, suurendades riikliku järelevalve tõhusust. Muudatusega väheneb eelkõige Maksu- ja Tolliameti töökoormus. Avalduva mõju ulatus on keskmine, kuivõrd TI saab uue pädevuse ning nii TI kui ka Maksu- ja Tolliameti töökorraldus muutub, kuid see ei nõua asutustelt märkimisväärset kohanemist. Avalduva mõju sagedus on keskmine, kuna kõnealuseid puudusi avastatakse järelevalves järjepidevalt, kuigi mitte iga päev. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang muudatuste mõju olulisusele Muudatuste mõju riigivalitsemisele avaldub peamiselt TI (väheses ulatuses ka Maksu- ja Tolliameti) töökoormuse ja töökorralduse muutustes. Üldiselt vähenevad TI kohustused (nt osaühingu ainuosanike järelevalve, mikroettevõtete riskianalüüside kogumine, ehitiste töötingimuste kontroll, lähetusdeklaratsioonide menetlemine), mis võimaldab ressursse suunata sisulisema mõjuga järelevalvesse. Mõnes valdkonnas lisanduvad TI-le uued pädevused või tegevused (nt järelevalve töövõtuahelate ja töötamise kestuse registreerimise üle, töötajate trahvimise ja lühimenetluse rakendamine). Need muudatused eeldavad küll tööpraktika kujundamist ja teatud lisakoormust, kuid ei ole inspektsiooni jaoks üleliia mahukad. Maksu- ja Tolliameti töökoormus väheneb, kuna osa kontrollifunktsioonist liigub TI-le. Avalduva mõju ulatus ning sagedus on olenevalt muudatusest väike kuni keskmine, mis tähendab, et muudatused ei nõua TI-lt märkimisväärseid kohanemistegevusi, kuid vabastavad ressursse. Ebasoovitavate mõjude risk on seotud peamiselt sellega, et TI peab väärteomenetluste puhul kujundama ühtse ja usaldusväärse otsustuspraktika (nt otsustama, kas vastutab tööandja või töötaja ja millal rakendada lühimenetlust) ning TI töökoormus võib suureneda ja järelevalve kestus pikeneda mikroettevõtetelt riskianalüüside küsimise tõttu. Üldiselt on riskid siiski väikesed. Kuigi iga muudatus eraldiseisvana on väheolulise mõjuga, avaldavad need kombinatsioonis positiivset mõju TI töökoormuse vähenemisele, võimaldades ressursse suunata tööohutuse tagamise seisukohalt prioriteetsemate ülesannete täitmisele. 6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang TTOS-is sätestatakse tööandja õigus töödelda töötaja terviseandmeid seoses töötaja alkoholijoobe tuvastamisega. IKÜM-i artikli 88 kohaselt võivad liikmesriigid õigusaktide või kollektiivlepingutega ette näha täpsemad eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete töötlemisega töösuhete kontekstis, eelkõige seoses töötervishoiu ja tööohutusega ning tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte lõppemisega. Eelnõuga tagatakse õigusselgus selles, millises ulatuses võib tööandja töötaja terviseandmeid töödelda. TTOS-is tuuakse välja olukorrad, kus tööandja ka praegu töötaja terviseandmeid töötleb. Seega ei ole tegemist uue õiguse ega kohustusega, vaid õigusselguse eesmärgil seaduses tehtavate täpsustustega, luues seaduse tasandil läbipaistva süsteemi (IKÜM-i art 6 lg 1 p-d c ja e, art 5 lg 1 p a). Töötaja terviseandmete töötlemine on vajalik töötaja ja teiste töökeskkonnas viibivate inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemiseta ei ole tööandjal 46 võimalik seaduses sätestatud ülesandeid täita ega töötervishoidu ja tööohutust tagada. Eelnõu kohaselt on tööandjal õigus töödelda töötajate terviseandmeid kindlates olukordades, st vajaduse korral töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemise tuvastamiseks. Eelnõuga täpsustatakse, millal ja milliseid andmeid on tööandjal õigus töödelda. Seeläbi on tagatud, et tööandjal ei ole õigus saada andmeid, mida tal töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks vaja ei ole. Töötaja isikuandmete töötlemisel on tööandjal õigus otsustada töötlemise viisi üle, näiteks võib andmeid töödelda paberil või elektrooniliselt, kasutades selleks sobivad infosüsteeme. Kuivõrd eelnõuga ei laiendata tööandja õigusi töötaja isikuandmeid töödelda, ei kaasne muudatusega eelduste kohaselt tööandjale kohanemisraskusi, sest võib eeldada, et tööandjatel on juba toimivad süsteemid ja riskide maandamise meetmed rakendatud. Tööandja peab töötajate terviseandmete töötlemisel arvestama IKÜM-i põhimõtete ja kohustustega (vastutava töötleja kohustus järgida art 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid ja kaitsemeetmeid, art 5 lg 2). Tööandja on kohustatud määrama isikud, kellel on õigus töötaja isikuandmeid töödelda. Üldjuhul on selleks töökeskkonnaspetsialist, kes täidab ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusülesandeid, või personalispetsialist. Terviseandmeid töötleval töötajal on nende andmete tähtajatu saladuses hoidmise kohustus, mille eesmärk on tagada töötajate terviseandmete konfidentsiaalsus ja maandada riske, et andmetest saavad teadlikuks kõrvalised isikud (TTOS-i § 14 lg 11). Terviseandmeid tuleb hoida saladuses kõigi ees, kellel ei ole nendele ligipääsu õigust ega vajadust. Vajadus saab esineda määratud isikul vaid enda tööülesandeid täites ja konkreetse andmetöötluse korral vajalikus minimaalses ulatuses. Samuti peab tööandja tagama tehnilised ja organisatoorsed turvameetmed, et andmetele ei saaks ligi kõrvalised isikud. Selleks saab tööandja kaitsta elektroonilisel kujul olevaid andmeid nt paroolidega, paberil olevaid andmeid aga suletud ruumis säilitades, samuti tagades, et andmeid ei töödelda väljaspool töökohta. Töötajate isikuandmete kaitsmisega kaasneva andmekaitse mõju tööandjatele on oluline, kuid arvestada tuleb, et sellised kohustused on tööandjatel ka praegu. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju riigivalitsemisele avaldub peamiselt TI (väheses ulatuses ka Maksu- ja Tolliameti) töökoormuse ja töökorralduse muutustes. Üldiselt vähenevad TI kohustused (nt osaühingu ainuosanike järelevalve, mikroettevõtete riskianalüüside kogumine, ehitiste töötingimuste kontroll, lähetusdeklaratsioonide menetlemine), mis võimaldab ressursse suunata sisulisema mõjuga järelevalvesse. Mõnes valdkonnas lisanduvad TI-le uued pädevused või tegevused (nt töövõtuahelate ja töötamise kestuse registreerimise järelevalve, töötajate trahvimise ja lühimenetluse rakendamine). Need muudatused eeldavad küll tööpraktika kujundamist ja teatud lisakoormust, kuid ei ole inspektsiooni jaoks üleliia mahukad. Maksu- ja Tolliameti töökoormus väheneb, kuna osa kontrollifunktsioonist liigub TI-le. Eelnõu kohaselt ei eeldata arenduskulusid asutustevahelise koostöö tõhustamiseks. 8. Rakendusaktid Eelnõuga muudetakse järgmisi rakendusakte: 47   Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“;  Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“;  Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“;  tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 4 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“;  sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrus nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määrus nr 58 „Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“ (RT I, 13.07.2023, 84). Määruste kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisana 1. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, kuivõrd eelnõuga tehtavad muudatused ei eelda eelnõuga puudutatud osapooltelt suuri muudatusi või ümberkorraldusi. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ-le Eesti Personalijuhtimise Ühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukojale, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidule ja Viru Keemia Grupile. Eelnõule esitasid arvamuse ja tagasiside Siseministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Personalijuhtimise Ühing PARE, Viru Keemia Grupp AS, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Terviseamet, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, MTÜ Töökeskkonna Praktikud, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Andmekaitse Inspektsioon, Tööinspektsioon, Protect Estonia, Taltechi organisatsiooni ja juhtimise valdkonna esindajad (Marina Järvis, Karin Reinhold, Mari-Liis Ivask), Eesti Kutsehaigete Liit, Enefit Industry OÜ ning Enefit Power OÜ. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis teada, et kooskõlastab eelnõu märkusteta. Sotsiaalministeerium ja Kultuuriministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Tagasiside eelnõule koos märkustega on lisatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisa 2). Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks teise kooskõlastusringi raames Justiits- ja 48 Digiministeeriumile ning teadmiseks esimeses ringis kaasatud partneritele. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a. 49