Töötasu alammäära kehtestamine

EELNÕU 25.02.2026 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Töötasu alammäära kehtestamine Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel. § 1. Töötasu alammäära kehtestamine Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot. § 2. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (RT I, 21.12.2024, 26) tunnistatakse kehtetuks. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a. Kristen Michal Peaminister Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Keit Kasemets Riigisekretär  25.02.2026 Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõike 5 alusel. Määruse eelnõu koostamine on ajendatud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahel 17. veebruaril 2026. a sõlmitud kollektiivlepingust, millega sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises aastal 2026. Kokkuleppega laiendatakse töötasu alammäära kollektiivlepingu seaduse § 46 lõike 1 tähenduses ning kehtestatakse alammäär kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja töötajatele. Laiendatud tingimused on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. TLS § 29 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. TLS § 29 lõikes 51 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt Vabariigi Valitsus lähtub töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Käesoleva eelnõuga kehtestab Vabariigi Valitsus töötasu alammääraks sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonide vahel kokkulepitud alammäära. Eelnõuga kavandatud muudatused ei avalda mõju halduskoormusele. Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere ([email protected]; tel 5378 5158). Eelnõu mõjuhinnang on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga. Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ei ole keeletoimetatud, kuna kasutatud on varasemate aastate keeletoimetatud teksti, mis on uute numbritega sisustatud. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Paragrahviga 1 kehtestatakse töötasu alammäär alates 1. aprillist 2026. a. Välja kujunenud tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid. Eesti Ametiühingute Keskliidul ja Eesti Tööandjate Keskliidul on õigus kollektiivlepingu seaduse § 46 lõike 1 alusel laiendatud kollektiivlepinguna kokku leppida üleriigilise töötasu alammääras, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele. Kooskõlas sotsiaalpartnerite kokkuleppega kehtestatakse määrusega 2026. aasta 1. aprillist tunnitasu alammääraks 5,67 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 946 eurot. Paragrahviga 2 tunnistatakse alates 1. aprillist 2026. a kehtetuks seni kehtiv töötasu alammäärade määrus – Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024. a määrus nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ (RT I, 21.12.2024, 26). Paragrahviga 3 sätestatakse eelnõu jõustumine 1. aprillil 2026. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu seondub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041, 19. oktoober 2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus. Direktiivi eesmärk on parandada miinimumpalga piisavust ja vähendada palkade ebavõrdsust. Direktiiv jaotab riigid kahte rühma: riigid, kus miinimumpalk lepitakse kokku kollektiivlepingutega ja riigid, kus miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga. Eestis lepivad töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid, mistõttu on Eesti kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riik. Riikidele, kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepinguga, ei näe direktiiv ette täiendavaid tingimusi või kriteeriume piisava miinimumpalga kehtestamiseks. 4. Määruse mõjud Määrus näeb ette suurema töötasu alammäära võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Kehtiva määruse järgi on töötasu alammääraks tunnis 5,31 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 886 eurot. Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad (näiteks vanemahüvitis, täiendava puhkuse tasud). Alammäära tõus aitab kaasa vähekindlustatud isikute toimetuleku paranemisele. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2025. aastal kümne kuu keskmisena 15 000 täisajaga tööle märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (886 eurot), moodustades 3,2% kõigist töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus keskmiselt 19 300 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 887 kuni 975 eurot ehk kuni 10% töötasu alammäärast kõrgemat töötasu, mis moodustab 4,1% täisajaga töötajatest. Töötasu alammäära tõus 60 euro võrra 886-lt eurolt 946-le eurole, mis hakkab kehtima alates 1.aprillist 2026. aastal, toob Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2025. aastaga täiendavat maksutulu 9,7 miljonit eurot. Suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul tarbimismaksude laekumine. Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga läbi keskmise palga prognoosi. Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud suurenevad võrreldes 2025. aastaga Rahandusministeeriumi hinnangul 3,1 miljoni euro võrra. Riigieelarvelistele asutustele 2 tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse alammäära tõus palgafondi siseselt. Arvestades prognoositavat maksutulu ning riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulude suurenemist ja kohalikele omavalitsustele eraldatava füüsilise isiku tulumaksu ning II pensionisamba maksete neutraalset mõju valitsussektori positsioonile, ulatub töötasu alammäära tõusu positiivne mõju valitsussektori eelarvepositsioonile 2026. aastal võrreldes 2025. aastaga kokku 6,6 miljoni euroni. Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise, nt suureneb vanemahüvitis. Planeeritud mõju 2026. aastaks on vanemahüvitise (keskmiselt 1976 saajat) kuludele ligikaudu 1,1 miljonit eurot ning täiendavatele puhkuse päevade (keskmiselt 28 226 saajat) kuludele ligikaudu 373 tuhat eurot. Seega on mõju kokku töötasu alammäära tõusuga 886 eurolt 946 euroni Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kaudu makstavate hüvitiste kuludele ligikaudu 1,5 miljonit eurot. 2026. aasta riigieelarves on töötasu alamäära tõusu rahalise mõjuga arvestatud. Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttest on kohalikud omavalitsused oma tegevuses iseseisvad ning nende pakutavate hüvitiste ning toetuste maht on erinev. Määrus võib kaasa tuua ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kui kohalik omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Määruse mõju ei ole antud juhul võimalik täpselt hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikele omavalitsustele täiendavaid tegevusi, kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2026. a ehk samaaegselt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu vahelise laiendatud kollektiivlepinguga kokkulepitud 2026. aasta töötasu alammäära tõusuga. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Personalitöö Arendamise Ühingule PARE, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Teenusmajandus Koda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile. 3  Riigikantselei Ministeeriumid 27.02.2026 nr 2-2/729-1 Eelnõu kooskõlastamine Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu. Kuna eelnõu on kavandatud jõustuma käesoleva aasta 1. aprillist, siis palume kooskõlastused ja arvamused saata hiljemalt 6. märtsiks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Personalitöö Arendamise Ühing PARE Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Teenusmajanduse Koda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Johann Vootele Mäevere 5378 5158, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158