Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine

Riigikantselei Meie 20.02.2026 nr 1.1-10.1/861-1 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri) Austatud härra Kasemets Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ja sellega kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis sisaldab programmperioodi 2021-2027 rakenduskava muudatusi nr 3 ja nr 4, korterelamute rekonstrueerimise meetme ülebroneeringu ettepanekut ning teisi struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumidelt laekunud ettepanekuid. Palume kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse meetmete nimekiri” 4. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa 1 (9. jaanuaril 2025 kinnitatud VV korralduse nr 15 lisa „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” võrdlus kooskõlastamiseks esitatud eelnõu lisaga Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja Teadusministeerium Justiits- ja Digiministeerium Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Kaisa Tähe 5307 0942 [email protected] 2  EELNÕU 28.01.2026 KORRALDUS 2026 nr Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel: 1. Kinnitada „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri“. 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuari 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär  „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmperioodi 2021–2027 struktuurivahendite kasutamise korraldamiseks on Vabariigi Valitsus 15. detsembril 2022. a vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele välja andnud korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine” (edaspidi meetmete nimekiri). Meetmete nimekiri on koostatud lähtuvalt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) eesmärkidest, rahastamiskavast ja toetatavatest sekkumistest. Meetmete nimekiri sisaldab rakenduskava elluviimiseks vajalikke meetmeid, sekkumisi, tulemuste hindamiseks vajalikke mõõdikuid koos sihttasemetega, rahastamiskava ja meetme elluviimise eest vastutavaid asutusi. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 9. jaanuaril 2025. a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 15 kinnitatud nimekirja asemel. Eesti esitas „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ vaheülevaate koos muudatusega nr 3 Euroopa Komisjonile 28. märtsil 2025. a, mille Komisjon kiitis heaks 28. mail 2025. a. Seejärel võeti 18. septembril 2025. a vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2025/1914, mis lisas ühtekuuluvuspoliitika fondidele uued erieesmärgid kaitsevõime ja tsiviiljulgeoleku tugevdamiseks. Muudatustega loodi võimalused toetada kaitsetööstuse arendamist, kahesuguse kasutusega taristut ning sõjaväelist liikuvust. Arvestades uusi paindlikkusi ja Eesti julgeolekuvajadusi, esitas Eesti vaheülevaate täienduse ja rakenduskava muudatuse nr 4 Euroopa Komisjonile heaks kiitmiseks 18.12.2025, suunates osa vahendeid uutesse kaitsevaldkonna erieesmärkidesse. Seletuskirjas antakse ülevaade muudatustest ja nende põhjustest. Muudatused on leitavad seletuskirja lisast 1, milleks on „VV_korraldus_2021-2027_meetmete_nimekiri_SK lisa 1“. Uus meetmete nimekiri sisaldab programmperioodi 2021-2027 rakenduskava muudatusi nr 3 ja nr 4, korterelamute rekonstrueerimise meetme ülebroneeringu ettepanekut ning teisi ministeeriumidelt laekunud meetmete rakendamisest tulenevaid muudatusi. Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik Kaisa Tähe ([email protected]) ning eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 9. jaanuaril 2025. a korraldus nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“. 3. Eelnõu sisu 3.1 Eelnõu punktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus meetmete nimekirja. Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga teksti- ja eelarvemuudatusi neljal põhjusel: 3.1.1 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 kolmandast muutmisest tulenevad muudatusettepanekud: 28. märtsil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud muudatused on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on vajalik viia need sisse ka meetmete nimekirja. 3.1.2 Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 neljandast muutmisest tulenevad muudatusettepanekud: 5. juunil 2025 Vabariigi Valitsuse otsusega kinnitatud muudatused  on esitatud ametlikult Euroopa Komisjonile ning nende rakendamiseks on vajalik viia need sisse ka meetmete nimekirja. 3.1.3 Rakenduskava ülebroneeringuga seotud muudatus: Euroopa Komisjoni soovitusel kasutavad liikmesriigid ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel riskide maandamiseks ülebroneeringut st kohustusi võetakse rohkem kui on rakenduskava eelarves vahendeid. 2014–2020 perioodil ulatus Eesti rakenduskava ülebroneering ligi 1%-ni rakenduskava eelarvest, mis oli liikmesriikide üks väiksemaid. Ülebroneeringu otsused on tehtud Vabariigi Valitsuse poolt erakorraliselt ja ühekordsete otsustena meetmete nimekirja muutmise protsessis. Käesoleval 2021-2027 perioodil kinnitas Vabariigi Valitsus 9. jaanuaril 2025. a korraldusega nr 15 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ ülebroneeringu Õiglase Ülemineku Fondi ettevõtlustoetustele summas 15 miljonit eurot. Seletuskirja punktis 3.2.28 on esitatud ettepanek võtta kasutusele ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise toetamise meetmes summas 15 610 000 eurot. Korterelamute rekonstrueerimise toetuse nõudlus on märkimisväärselt kõrgem ja ületab oluliselt meetme eelarvelisi võimalusi. Meetme rakendamise tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500 toetuse andmise otsust, mida ei ole võimalik saavutada ilma täiendava eelarveta. Ülebroneeringuga rahastatakse juba läbiviidud taotlusvoorude otsuseid ja rahastusotsuste kallinemisi. Ülebroneeringud kaetakse rakendamise käigus tekkivatest jääkidest. 3.1.4 Muud rakendamise käigus tekkinud muutmisettepanekud. 3.2 Detailne loetelu sisse viidud muudatustest on toodud allpool. Otstarbekas on vaadata seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega: 3.2.1 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti” meetme 21.1.1.1, mille rakendusasutus on MKM, EL toetuse eelarve vähendamine 14 772 323 euro võrra ja tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Lisaks suunatakse vahendeid ümber uude meetmesse 21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele”. Seoses eelarve vähenemisega väheneb tulemusnäitaja RCR02 sihttase 68 286 475-lt 56 516 444- le. 3.2.2 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti” meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades” EL toetuse eelarve vähendamine 14 000 000 euroni ja riikliku kaasfinantseeringu osa 1 885 742 euroni. 10 000 000 eurot EL osa ja 4 285 714 eurot riiklikku kaasfinantseeringut suunati meetmesse 21.1.1.4 Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine tulevaste teaming-projektide rahastamiseks. Meetmete nimekirjas suureneb ümbertõstest meetme 21.1.1.4 EL toetuse eelarve 51 000 000 euroni ja riikliku kaasfinantseeringu osa 18 999 750 euroni. 3.2.3 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.1.2, mille rakendusasutus on HTM, EL toetuse eelarvet vähendatakse 127 188 571 euroni ja omafinantseeringut 26 755 444 euroni. Vähendamine tuleneb sektoritevaheliseks mobiilsuseks antava toetuse EL osa vähenemisest 4 900 000 euro võrra ja sellega kaasneva omafinantseeringu vähenemisest 2 100 000 euro võrra. Eelarve vähendamise tulemusena madaldatakse väljundnäitaja PSO02 „Mobiilsusskeemides osalejate arv“ 2029.aasta sihttaset 950-lt 800-le. Lisaks kustutatakse sekkumine Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades. Sellele kavandatud EL-toetuse eelarvest suunatakse 10 000 000 eurot 05.06.2025 VV kabineti otsuse alusel uue lisandunud erieesmärgi Tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed tegevuste elluviimiseks meetmest 21.1.6.2. 3.2.4 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.1.3, mille rakendusasutus on RK, väljundnäitaja ja tulemusnäitaja sihttaseme vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väheneb „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“ eelarve. Sekkumise eelarvet vähendatakse 3 103 200 võrra. Väljundnäitaja PSO01 „Toetust saanud innovatiivsed projektid“ väheneb 56-lt 36-le. Tulemusnäitaja PSR04 „Uued, kasutusele võetud lahendused ja algatused Eesti arenguvajaduste lahendamiseks“ väheneb 22-lt 14-le. Kuna vähendatakse innovatsiooniprojektide eelarve mahtu, siis väheneb näitaja sihttase. Samuti võttes arvesse vajadust rahastada suuremahulisi projekte, mille tehnilise valmisoleku tase on suurem, on vajadus korrigeerida meetme väljund- ja tulemusnäitaja sihttaset. Arvestades 3–4% suurust keskmist aastast inflatsioonimäära, on sellise projekti kogukuluks pärast kolme aastat (inflatsiooniga korrigeerituna) hinnanguliselt 1 400 000 eurot, millele lisanduvad arendus- ja tugitegevuste kulud ning kaudsed kulud. 3.2.5 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ uue meetme 21.1.1.5 “Laenud ja garantiid ettevõtetele” lisamine, mille rakendusasutus on MKM ja rakendusüksus on RTK. Uuele meetmele lisatakse väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)” ja RCO03 „Rahastamisvahenditest toetatavad ettevõtjad“ 2029. a sihttasemega 12 ettevõtjat ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ 2029. a sihttasemega 5 ettevõtjat. Muudatus on seotud rakenduskavasse rahastamisvahendite pakkumise lisamisega. Meetme eelarve suureneb 10 000 000 euro võrra. 3.2.6 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti” meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja PSO04 „Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ sihttaseme suurendamine 90-lt 150-le. Ühte PSO04 sekkumist viiakse ellu kahe toetuse abil: ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetus ja turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetus. Ettevõtja digitaliseerimise teekaardi toetuse sihttaseme arvestamisel on lähtutud näitajasse panustavatele projektidele kavandatud toetuse kogusummast ning projekti maksumusest. 2029. a valmivad 50 uut või uuendatud digiteenust, -toodet ja -protsessi. Turismisektori tarkvarade liitumis- ja liidestamistoetusega panustatakse 2029. a sihttaseme täitmisesse maksimaalselt 100 ühikuga. Kokku mõlema toetuse peale 150. 3.2.7 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Meetme eelarvet vähendatakse 13 816 889 eurot (10 000 000 eurot vähendatakse väljatöötamisel olevast väikeprojektide toetusskeemist ja 3 816 889 eurot valdkondlike digipöörete toetusskeemist). 3.2.8 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.2.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja PSO04 „Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid“ ja tulemusnäitaja RCR11 „Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad“ sihttaseme suurendamine. Väljundnäitaja PSO04 sihttaset suurendatakse 90-lt 150-le, kuna elluviijate hinnangul on toetusskeemi rahastusega võimalik luua või uuendada rohkem teenuseid, kui esialgu prognoositi. IT tööde pakkujate konkurents turul on viimasel paaril aastal töötunni hinda langetanud. Tulemusnäitaja RCR11 suureneb 4 500 000-lt 10 000 000-le. Elluviijate hinnangud uute ja uuendatud avalike digiteenuste, tootete ja -protsesside kasutajate arvu osas on oluliselt optimistlikumad kui algselt prognoositi. Sihttaseme seadmisel ei osatud ette näha mitme suure teenuse muutmist või uuendamist (nt üleriigiline ühtne raamatukogusüsteem, rahvastikuregistri teenuste ja kaardirakenduste uuendamised jms). 3.2.9 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.1, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine. Muudatus on seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise tegevustesse ning rakendamise ülevaatamisega, sh ettevõtete vajadustega ja valitsuse suunisega kiirendada vahendite kasutamist. 3.2.10 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.1 mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR17 „Uued ettevõtjad, mis endiselt tegutsevad“ sihttaseme tõstmine 275-lt 325-le. Muudatus on seotud meetme sees sekkumiste eelarvete muutmisega, mille tulemusel suunatakse VKEde arenguprogrammi sekkumise eelarvest 5 mln eurot ümber starditoetusesse. Näitajasse panustava sekkumise (starditoetus) eelarve enam kui kahekordistatakse. 3.2.11 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Sekkumiskoodide eelarvete muutmine poliitikaeesmärgis „Nutikam Eesti“, meetmetes 21.1.3.1, 21.1.3.2 ja 21.1.3.3. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Eelarve vähendamise tõttu korrigeeriti koodidele vastavaid toetussummasid. Geopoliitiline olukord ja Eesti piirnevus agressorriigiga on toonud kaasa keerulised valikud, mis mõjutavad ka regionaalseid meetmeid, sh VKE-de toetust Kagu-Eestis. Piirialade vajaduste lahendamiseks kasutatakse teisi vahendeid ning valitsuse tegevuskava näeb ette aruande koostamise idapiiriäärsete piirkondade probleemidest ja lahendustest. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi summad vähenevad Kagu-Eesti ettevõtlusmeetme eelarve vähenemise tõttu. Kultuuriministeerium vähendab kultuuri valdkondadeülese arendamise, koostöö ja rahvusvahelistumine meedet. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi summad vähenevad VKEde arenguprogrammi eelarvest. 3.2.12 Rakendamisel ilmnenud muudatusvajadus. Väljundnäitaja VVV43 „Toetatud rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside arv“ 2029. aasta sihttaset suurendatakse 111-lt 140-le. Muudatus on seotud sekkumise sisese eelarve muutmisega, mille raames vähendatakse käskkirjaliste tegevuste eelarvet 3 mln euro võrra sama sekkumise teise tegevuse (rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetus) eelarve kasuks, suunates lisavahendid seeläbi avatud taotlemisesse. Käskkirjaliste tegevuste näitajate sihttasemete mõningast vähenemist kompenseerivad sama meetme teiste toetusskeemide prognoositust suuremad saavutustasemed rahastamisperioodi lõpuks. Muudatuse oodatavaks mõjuks on suurem hulk väliskülastajaid Eestis toimuvatel rahvusvahelistel sündmustel, mis panustab Eesti turismi pika vaate 2025-2035 eesmärkidesse. 3.2.13 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.2 mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitajate RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“ ja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ 2029 sihttasemete vähendamine 1000-lt 960-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 295-lt 287-le. Muudatus on seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 3.2.14 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Nutikam Eesti“ meetme 21.1.3.3 mille rakendusasutus on REM, väljundnäitajate RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“ ja RCO02 „Toetustega toetatavad ettevõtjad“ 2029 sihttasemete vähendamine 135-lt 118-le ning tulemusnäitaja RCR25 „VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta“ 2029 sihttaseme vähendamine 95-lt 83-le. Muudatus on seotud vahendite ümber suunamisega kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 3.2.15 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti” meetme 21.1.4.1, mille rakendusasutus on REM, tulemusnäitaja RCR98 „VKEde töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks“ sihttaseme vähendamine 23 700-lt 9480-le. Risk „tegelik turuvajadus meetmete vastu on mõnevõrra erinev ning see toob kaasa näitajate sihttasemete või omafinantseeringu osakaalu mittetäitmise“ realiseerus. Eeldus, et VKEdele suunatud koolitusprogrammides osaleb keskmiselt 3 töötajat ühest ettevõttest osutus valeks. 2024. aasta 10 kuu andmete põhjal maakondlike arenduskeskuste (MAK) koolitustel osalejatest on 80% mikroettevõtted. Ühest ettevõttes osaleb keskmiselt 1.2 töötajat. Väljundnäitajaks planeeritud 7900 ettevõtja kohta on seetõttu põhjendatud planeerida osalema koolitustel  9480 töötajat. Uus sihttase vastab ka täpsemalt tänasele reaalsele koolituste turuhinnale ning võimaldab pakkuda osalejate võimalusi minna oskuste omandamisega rohkem süvitsi. 3.2.16 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti” meetme 21.1.4.3, mille rakendusasutus on RK, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise sekkumisse ning vähendatakse EL erieesmärgi (a)(iv) aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine meetme 21.1.4.3 „Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“ eelarvet 196 800 euro võrra. 3.2.17 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti” meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 5G eelarvest kärbitakse 9 350 000 eurot. 3.2.18 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti” meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, näitajate muutmine. Tulemusnäitaja PSR07 „5G levialaga kaetud transpordikoridorid“ kustutatakse ja asendatakse tulemusnäitajaga PSR48 „5G leviga kilomeetrite arv transpordikoridori valgetel aladel“ sihttasemega 160. Väljundnäitaja PSO06 „Rajatud 5G mastid“ sihttase väheneb 125-lt 40- le. Lähtudes Vabariigi Valitsuse eelarve vähendamise otsusest ei ole võimalik saavutada algselt seatud eesmärke. Uus eesmärk alles oleva eelarvega, on rajada sidemaste koridoril olevatesse valgetesse aladesse ja luua seeläbi valmidus katkematu 5G ühendusega transpordikoridorideks, mille tulemusnäitajaks sobib paremini PSR48 „5G leviga kilomeetrite arv transpordikoridori valgetel aladel“. 3.2.19 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Nutikam Eesti” meetme 21.1.5.1, mille rakendusasutus on JDM, väljundnäitaja RCO41 „Lisandunud eluruumid, millel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“ sihttaseme vähendamine 14 500-lt 9 600-le. Väljundnäitaja RCO42 „Lisandunud ettevõtjad, kellel on juurdepääs ülikiirele lairibaühendusele“ sihttaseme vähendamine 500-lt 400-le. Tulemusnäitaja RCR53 „Eluruumid, kus on tellitud lairibaühendus väga suure läbilaskevõimega võrku“ sihttaseme vähendamine 4 800-lt 1 900-le. Tulemusnäitaja RCR54 „Ettevõtjad, kes on tellinud lairibaühenduse väga suure läbilaskevõimega võrku“ sihttaseme vähendamine 200- lt 160-le. Algsed väljundnäitajate sihtasemete arvutused põhinesid eeldusel, et toetus ühe aadressi ühendamiseks on maksimaalselt 3000 eurot. Hinnakasv olnud arvatust kiirem ning toetusmeetme väljatöötamise konsultatsioonidel on sideettevõtjate tagasiside põhjal otsustatud tõsta maksimaalset toetust ühele aadressile 4500 euroni. Algseid tulemusnäitajaid on vähendatud proportsionaalselt väljundnäitajatega võttes aluseks senised keskmised lairibaühenduse tellijate osakaalud nendest, kellele on rajatud juurdepääs lairibaühendusele. 3.2.20 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” alla uue meetme 21.1.6.1 lisamine, mille rakendusasutus on MKM ja rakendusüksus EIS. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse sekkumine “Kaitsetööstuse ettevõtte tootearenduse toetus”. Väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)” lisamine sihttasemega 25. Väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete arv, kes on peamiselt seotud kaitsevõime edendamisega” lisamine koos sihttasemega 25. Väljundnäitaja RCO02 “Toetustega toetatavad ettevõtjad” lisamine koos sihttasemega 25. Tulemusnäitaja RCR02 “Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust” lisamine koos sihttasemega 19 674 667 eurot. Tulemusnäitaja RCR25 “VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta” lisamine koos sihttasemega 20. Uue sekkumise EL toetuse eelarve on 23 800 000 eurot. 3.2.21 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” alla lisatakse uus erieesmärk (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed. Selle alla kuulub meede 21.1.6.2  ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine, mille rakendusasutus on HTM ja rakendusüksus on RTK. Meetmest toetatakse projekte kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomiseks ning riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamiseks. Meetme EL toetuse eelarve on 14 900 000 eurot. Kaitsetehnoloogia testimisvõimekuse loomise väljundnäitaja on PSO47 „Teadus- ja arendusasutused, milles on välja arendatud kaitseotstarbeliste tehnoloogiate testimise võimekus“ (mõõtühik: arv; sihttase 2); tulemusnäitaja on PSR47 „Kaitsetehnoloogia testimistaristu baasil loodud teenused“, (mõõtühik: arv; sihttase 12). Riigikaitset toetava tehisaru võimekuse arendamise väljundnäitaja on PSO48 „Kaitseotstarbelise tehisaru valdkondliku andmelao baasil välja arendatud tooted, teenused ja rakendused“ (mõõtühik: arv; sihttase 5); tulemusnäitaja on PSR46 „Kasutusele võetud teenused, tooted ja rakendused“ (mõõtühik: arv; sihttase 3). 3.2.22 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärgi “Nutikam Eesti” alla uue meetme 21.1.6.3 lisamine, mille rakendusasutus on KAM ja rakendusüksus on RTK. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO1 uue erieesmärgi (vii) tööstussuutlikkuse suurendamine kaitsevõime edendamiseks, seades esikohale kahesuguse kasutusega võimed alla luuakse sekkumine “Kaitsetööstuspargi baastaristu”. Lisatakse väljundnäitaja RCO01 “Toetatavad ettevõtjad (millest: mikro-, väikesed, keskmise suurusega ja suured ettevõtjad)” sihttasemega 5, väljundnäitaja RCO04 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttasemega 5 ettevõtjat ja väljundnäitaja RCO128 “Toetatavate ettevõttevõtete arv, kes on peamiselt seotud kaitsevõime edendamisega” sihttasemega 5. Tulemusnäitaja RCR01 „Toetatavates ettevõtetes loodud töökohad“ lisamine uue sekkumise juurde koos sihttasemega 200 töökohta. Sekkumise EL toetuse eelarve on 52 000 000 eurot. 3.2.23 Rakenduskava muudatustest nr 3 ja nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate ja nende sihttasemete muutmine. Väljundnäitaja RCO18 „Suurema energiatõhususega eluruumid“ uueks sihtväärtuseks on 14 000 eluruumi ja vahe-eesmärgiks 460 eluruumi. Väljundnäitaja sihtväärtust ja vahe-eesmärki on vaja muuta, sest algsed eeldused osutusid ekslikuks rekonstrueerimise keskmise hinnataseme osas. Ehituse hinnad on oluliselt kallinenud võrreldes 2021-2027 perioodi planeerimise faasis sätestatud näitajate sihtväärtustega. Algselt eeldatud 350 000 euro asemel on 2023 aastal läbi viidud taotlusvooru andmetele tuginedes ühe korterelamu rekonstrueerimise keskmine toetus 540 000 eurot, järgnevates voorudes võib eeldada kallinemise kasvu. Uute näitajate sihtväärtuste arvutuste juures on kasutatud 2023 aasta korraldatud taotlusvooru toetatud projektide andmestikku 157 korterelamu kohta. Seoses rekonstrueeritavate eluruumide arvu muutumisega on vajalik muuta ka tulemusnäitajate alg- ja sihttasemeid. Lisaks eemaldatakse tulemusnäitajate alg- ja sihttasemetest korterelamute osalise rekonstrueerimisega seotud väärtused, mida otsustati mitte ellu viia ning kogu toetust kasutatakse terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks paremini FNLC skeemi (kuludega sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate ehitushindade tingimustes. Uus algtase tulemusnäitaja RCR26 „Primaarenergia aastane tarbimine“ jaoks on 210 000 MW/aastas ja uus sihttase 130 000 MW/aastas. RCR29 „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ uus algtase on 39 000 tonni CO2 ekv/a ja uus sihttase on 31 000 tonni CO2 ekv/a. Sarnaselt uutele väljundnäitajate sihttasemetele on uute tulemusnäitajate baasväärtuste ja sihtväärtuste arvutamisel aluseks võetud 2023 a. toimunud taotlusvooru andmestik 157 toetatud korterelamu kohta ning nende projektide keskmine tulemusnäitajate baasväärtus ja eelduslik sihtväärtus. Vastu on võetud ostus minna näitajate osas üle tegelike tulemuste raporteerimiselt arvestuslike tulemuste raporteerimisele. Uued näitajate sihtväärtuste arvutuste juures on seda arvestatud. Korterelamute rekonstrueerimise juures võetakse kasutusele FNLC skeem, mis põhineb samuti arvestuslike tulemuste raporteerimisel. Arvestuslikule raporteerimisele üleminek viib rakenduskavas ja FNLC skeemis kasutusel olevad näitajate andmed sarnastele metoodilisetele alustele. 3.2.24 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, senise rakenduskava väljundnäitaja  PSO07 „Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv“ muutmine meetmete nimekirja tasandi näitajaks koodiga VVV49. Väljundnäitaja sihttaset vähendatakse 1200-lt 81 peale. Sihttaseme vähendamine on vajalik, kuna algselt oli väljundnäitajat planeeritud kasutada korterelamute osalise rekonstrueerimise puhul, mida otsustati mitte ellu viia ning kogu toetust sekkumises kasutatakse terviklikuks renoveerimiseks kindlustamaks paremini FNLC skeemi (kuludega sidumata rahastamine) tulemuste saavutamist kallinevate ehitushindade tingimustes. Näitajat VVV49 kasutatakse seega vaid kaugküttega liitumise toetamise projektide või küttesüsteemi asendamine taastuvenergiat kasutava kütteseadmega toetamise projektide juures. 3.2.25 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO58 „Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ sihttaseme tõstmine 10-lt 40-le. Investeeringute kavade kinnitamise ja avatud taotlusvooru läbiviimise järgselt on selgunud, et tulemusnäitaja sihttaset on vaja tõsta. Tallinn, Tartu ja Pärnu on otsustanud toetada prognoositust suuremas mahus jalgrattataristu projekte neile määratud eelarve ulatuses ning ka avatud taotlusvooru kaudu on lisandunud prognoositust rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja RCO58 täitmisse. Lisaks, algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks. Kinnitatud investeeringute kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel eeldame oluliselt madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas mahus jalgrattataristu rajamist. 3.2.26 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetmele 21.2.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, rakendusüksuse lisamine. Muudatusega lisatakse olemasoleva rakendusüksuse EIS kõrvale rakendusüksuseks ka RTK. Meedet viiakse ellu kuludega sidumata rahastamise (FNLC) vormis, vajalik on rollide täpsustamine: RTK ülesanded: - Kontrollib, et kavandatav sekkumine vastab õigusaktidele, programmile ja toetuse tingimustele. - Kontrollib tingimuste täitmist ning vahe- ja lõpptulemuste saavutamist. - Teeb toetuse väljamakse EIS-ile FNLC vormis (samadel tingimustel nagu Euroopa Komisjon liikmesriigile). EIS ülesanded: - Vastutab FNLC skeemis tulemuste saavutamise ja tingimuste täitmise eest ning esitab RTK-le maksetaotlusi rakenduskava lisa 2-s kokkulepitu alusel. - Töötab koos ministeeriumiga välja toetuse andmise tingimused. - Korraldab taotlusvoorude väljakuulutamise. - Hindab taotlusi ja teeb rahastamisotsuseid. - Jälgib meetme rakendamist, sh menetleb toetuse saajate aruandeid ning tagab näitajate õigsuse. - Teeb projektide kohapealseid kontrolle. - Menetleb maksetaotlusi ning hüvitab lõplikele toetusesaajatele (nt korteriühistutele) kulud tegelike kulude alusel. Meetme rakendamise tehnilised muudatused ja RTK ning EISi vaheline tööülesannete jaotus viiakse ellu pärast RTK poolt ette valmistatava õigusraamistiku muudatuse jõustumist, milles tuuakse välja mõlema asutuse ülesanded ja millega tagatakse tehnilise abi vahendite jätkuv eraldamine EISle. 3.2.27 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetmete 21.2.1.1, 21.2.1.4 ja 21.2.1.6, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sekkumises 21.2.1.4 "Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine" väheneb EL toetus 13 748 626 eurot; sekkumises 21.2.1.6 "Elamuinvesteeringute fond” väheneb EL toetus 20 000 000 eurot; sekkumises 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ väheneb EL toetus 5 873 860 eurot (eelarvet vähendatakse vastavalt ka sekkumisega seotud FNLC skeemis). 3.2.28 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk „Rohelisem Eesti“ meetme 21.2.1.1 „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ EL toetuse eelarve suureneb ülebroneeringu võtmise tõttu 15 610 000 euro võrra. Meetme rakendamise tulemuseesmärgina on vajalik allkirjastada 500 toetuse andmise otsust, mida ei ole võimalik saavutada ilma täiendava eelarve mahu avamiseta. 3.2.29 Rakendamise käigus ilmnenud muutmisvajadus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetme 21.2.1.6 Elamuinvesteeringute fond, mille rakendusasutus on KLIM, näitaja VVV32 „Rahastamisvahendist toetatavad elamud“ sihtväärtust aastaks 2029 vähendatakse 100 pealt 56 peale. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse meetmest 20 000 000 euro ulatuses, mis ei võimalda enam Vabariigi Valitsuse tasandi näitajat VVV32 varem prognoositud mahus täita. 3.2.30 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetme 21.2.2.1, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ eelarve vähendamine ja näitajate sihttasemete muutmine. Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sekkumise „Biometaani kasutuselevõtu soodustamine“ EL toetuse eelarve väheneb 5 mln euro võrra, väljundnäitaja PSO45 „Biometaani sisestuspunktid“ sihttase väheneb 3-lt 1-le ja tulemusnäitaja PSR44 „Gaasivõrku sisestatud biometaan“ sihttase väheneb 100GWh/aastas pealt 33 GWh/aastas peale. Vähendatud eelarve tingimustes saab ehitada ainult 1 biometaani sisestamispunkti, mille tootlus on hinnanguliselt 30–35 GWh/aastas. 3.2.31 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetme 21.2.1.4, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja PSO08 sihttaseme vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 ja 09.09.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väljundnäitaja PSO08 “Paranenud küttesüsteemiga elamud“ 2029 aasta sihttaset vähendatakse 2350-lt 1350-le. 3.2.32 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetmete 21.2.3.1, 21.2.3.2 ja 21.2.3.5, mille rakendusasutus on KLIM, eelarvete vähenemine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 3.2.33 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetme 21.2.4.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Ringmajanduse korraldamise uueks EL toetuse eelarveks kujuneb kokku 75 640 772 eurot. Seoses eelarve muutmisega vähendatakse ka meetme 21.2.4.1 väljundnäitaja RCO107 „Investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse“ sihttase 16 550 816 euro võrra. Senise 51 504 662 euro asemel seatakse sihttasemeks 34 953 846 eurot. 3.2.34 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Rohelisem Eesti” meetme 21.2.5.1, mille rakendusasutus on KLIM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Samas suurendatakse meetme 21.2.5.1 väljundnäitaja RCO58 „Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu“ 2029. a sihttaset 10-lt kilomeetrilt 40-le kilomeetrile. Tallinn, Tartu ja Pärnu on otsustanud toetada prognoositust suuremas mahus jalgrattataristu projekte neile määratud eelarve ulatuses ning ka avatud taotlusvooru kaudu on lisandunud algselt prognoositust rohkem jalgrattataristu projekte, mis panustavad näitaja RCO58 täitmisse. Lisaks, algsed sihttaseme seadmise eeldused osutusid ekslikuks. Kinnitatud investeeringute kavade alusel ja avatud taotlusvoorude tulemuste alusel eeldame oluliselt madalamat kulu km kohta, mistõttu on võimalik toetada suuremas mahus jalgrattataristu rajamist. 3.2.35 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“ meetmete 21.3.1.1 ja 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, eelarvete vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 3.2.36 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“ meetme 21.3.1.1, mille rakendusasutus on KLIM, näitajate vahe- ja sihttasemete muutmine. Seoses projekti „Tallinn-Pärnu-Ikla ja Libatse-Nurme teelõigu rekonstrueerimine“ suunamisega erieesmärgi "(i) kliimamuutustele vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva ja intermodaalse TEN-T arendamine" alt ümber uude erieesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine. Väljundnäitaja RCO45 „Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T“ vahe-eesmärgi vähendamine 19-lt 16-le ja sihttaseme vähendamine 41-lt 17-le. Tulemusnäitaja RCR56 „Täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst“ sihttaseme vähendamine 17 524-lt 7 680-le. Tulemusnäitaja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel“ algtaseme vähendamine 1,2-lt 0,49-le ja sihttaseme vähendamine 0,84-lt 0,34-le. 3.2.37 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“ meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO49 „Rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – TEN-T“ sihttaseme vähendamine 105 kilomeetrilt 82 kilomeetrile. Sihttaseme vähendamine on seotud Tallinn-Lelle raudteeprojekti viimisega Taaste- ja vastupidavusrahastusse, mille tõttu eemaldatakse rakenduskavast kõik vastava projektiga seonduv (investeeringu kirjeldus, panus näitaja RCO49 sihttasemesse). 3.2.38 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“ meetme 21.3.1.2, mille rakendusasutus on KLIM, väljundnäitaja RCO53 „Uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ kustutamine. Näitajat kohaldatakse projektis „Rail Baltica Ülemiste reisiterminali, Pärnu reisiterminali ja kohalikud peatused“, mis suunatakse erieesmärgi (i) kliimamuutustele vastupidava, intelligentse, turvalise, säästva ja intermodaalse TEN-T arendamine alt uude eesmärki (iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine. 3.2.39 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Ühendatum Eesti“ meetme 21.3.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väheneb KOVide kergliiklusteede valdkonna meede. 3.2.40 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum Eesti” meetme 21.3.3.1, mille rakendusasutus on KLIM ja rakendusüksus on RTK uue sekkumise lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii) kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)”. Meetme 21.3.3.1 eelarve on 275 533 603 eurot. Lisatakse väljundnäitaja RCO45 „Rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T“ sihttasemega 35 km, väljundnäitaja RCO53 „Uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused“ sihttasemega 13 jaama ja peatust ning väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu“ sihttasemega 6 projekti. Meetme tulemusnäitajad on RCR56 „Täiustatud maanteetaristust tulenev ajasääst“ sihttasemega 17 524 ja PSR15 „Hukkunute arv uutel ja rekonstrueeritud maanteelõikudel“ algtasemega 0,4 ja sihttasemega 0,15 hukkunut/aastas. 3.2.41 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Ühendatum Eesti” meetme 21.3.3.2, mille rakendusasutus on KAM ja rakendusüksus on RTK uue sekkumise lisamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. PO3 uue erieesmärgi (iii) kerkse kaitse- või kahesuguse kasutusega taristu arendamine alla luuakse sekkumine “Sõjaväelise liikuvuse edendamist ning toimimist toetavad investeeringud (sh liitlaste vastuvõtu- ja kaitseväetaristu investeeringud)”. Lisatakse väljundnäitaja RCO129 „Sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu“ sihttasemega 1 projekt. Sekkumise EL toetusmaht on 19 650 000 eurot. 3.2.42 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.1.1, mille rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja PSO18 “Loodud või kohandatud elu- ja teenuskohtade arv” sihttaseme muutmine 3953lt 524le ning  tulemusnäitaja PSR18 “Uue või ajakohastatud elu- ja teenuskohtade kasutajate arv” muutmine 3162lt 557le. Sihttasemete arvutamisel tugineti perioodi 2014-2020 kogemusel, kus näitajasse panustas kõige suurema mahuliselt elukohtade kohandamine. Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamise tingimuste välja töötamise käigus on selgunud, et ei ole otstarbekas siduda toetatavaid tegevusi elukohtade lugemisega. Seega panustavad näitajasse erihoolekandeasutuste reorganiseerimise projektid ja kogukonnapõhise toetatud eluaseme rajamise projektid, mis on oma eelarvelt palju mahukamad ja sihttasemed vähenevad oluliselt. 3.2.43 09.09.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.1.1, mille rakendusasutus on SOM, meetmete nimekirja väljundnäitaja lisamine VVV48 “Toetust saanud projektide arv” sihttasemega 48 “Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine” tegevustele. 3.2.44 24.07.2025 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.1.2, mille rakendusasutus on SOM, väljundnäitaja VVV37 „Arendatud taristud” sihttaseme muutmine 11lt 7le. Näitaja metoodika koostamisel on ette nähtud võimalus asendushoolduse peremajade rajamise ja rekonstrueerimise toetamisel rajada või rekonstrueerida kaheksas asukohas kuuekohalistest üksusest koosnev taristu. Tingimuste koostamise käigus otsustati, et rajada saab vaid uusi peremajasid. Seega vähendame sihttaset nelja võrra. 3.2.45 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.2.1 TATi „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine“, mille rakendusasutus on SOM, EL toetuse eelarve vähendamine 2 538 739 euro võrra ja riikliku kaasfinantseeringu vähendamine 1 031 867,26 euro võrra, jättes alles riikliku kaasfinantseeringu 56 163,74 eurot juba tehtud kulude katteks. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse ja vabanev riiklik kaasfinantseering riigieelarve positsiooni parandamiseks. Meede lõpetatakse, kuna ümber tõstetakse kogu eelarve ning väljundnäitaja VVV38 kustutatakse nimekirjast. 3.2.46 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.2.3, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Väheneb tööturu struktuursete probleemide lahendamise sekkumise eelarve. 3.2.47 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.3.1, mille rakendusasutus on MKM ja meetmete 21.4.3.2 ja 21.4.3.4, mille rakendusasutus on SOM, eelarve vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Sotsiaalministeerium vähendab „Terviseriskide ennetamise ja vähendamise TATi EL toetuse eelarvet 2 mln ja Pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomise TATi EL toetuse eelarvet 3 mln euro võrra. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vähendab tööturuteenuste eelarvet. 3.2.48 11.07.25 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.4.2, mille rakendusasutus on HTM, uue väljundnäitaja lisamine, milleks on VVV47 “Tegevustes osalenud noorte arv”, mõõtühikuks on osalejate arv ning sihtväärtuseks aastaks 2029 on 10 000. Väljundnäitaja lisatakse sekkumisele “Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia” seoses uue toetuse andmise tingimuste määruse “Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades” (kinnitatud 16.10.2025) väljatöötamisega. 3.2.49 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetmete 21.4.4.2, 21.4.6.1, 21.4.6.2, 21.4.8.1 ja 21.4.8.2, mille rakendusasutus on HTM, eelarveid vähendatakse. Uued eelarved: meede 21.4.4.2, EL toetus 82 627 023 eurot, riiklik kaasfinantseering 35 698 812 eurot; meede 21.4.6.1, EL toetus 57 956 453, riiklik kaasfinantseering 25 388 687 eurot; meede 21.4.6.2, EL toetus 12 300 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 5 271 429 eurot; meede 21.4.8.1, EL toetus 65 590 518 eurot, riiklik kaasfinantseering 15 595 540, omafinantseering 12 685 201 eurot; meede 21.4.8.2, EL toetus 4 500 000 eurot, riiklik kaasfinantseering 1 928 571 eurot. Lähtudes 05.06.2025 VV  kabineti otsusest suunatakse nende meetmete EL toetuse vähenenud eelarved ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 3.2.50 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, tulemusnäitaja PSR28 „Mitteformaalõppes osalejad, kes said koolituse lõppedes kvalifikatsiooni“ mõõtühiku muutmine protsendiks Euroopa Komisjoni soovil. 3.2.51 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.6.1, mille rakendusasutus on HTM, väljundnäitajate PSO31, PSO32 ja PSO33 sihttasemete vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse, mistõttu vähendatakse erieesmärgi (g) raames täiskasvanute mitteformaalõppes osalemise rahastamist 5,49 mln võrra (EL toetus) ja ühes sellega rakenduskava väljundnäitaja PSO31 „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv“ sihttaset 61 923-lt 55 731-le, PSO32 „Täiskasvanute mitteformaalõppes osalenute arv sotsiaalvaldkonnas“ sihttaset 2077-lt 1869-le ja PSO33 „Täiskasvanute tasemeharidusse tagasitoomise tegevustes osalejate arv “ sihttaset 5000-lt 3200-le. 3.2.52 20.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Sotsiaalsem Eesti“ meetme 21.4.7.2, mille rakendusasutus on HTM, sekkumise 21.4.7.21 “Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine” väljundnäitaja VVV11 sihttaseme tõstmine 2940-lt 7000- ni. Seoses haridus- ja teadusministri käskkirja “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks" elluviimiseks” muutmisega tõstetakse YAM tegevussuuna väljundnäitaja „Teenust saanud noorte arv”, sihttaset 1440-lt 5500-ni, millega seoses tõuseb samavõrra ka meetmete nimekirja näitaja sihttase. Sihttase suureneb tänu YAM ennetusprogrammi tegevussuuna laiendamisele ja eelarve suurendamisele vabade vahendite arvelt. 3.2.53 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja PSO36 „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv” sihttaseme tõstmine 6 200-lt 10 866-le ning tulemusnäitaja PSR30 „Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv” sihttaseme tõstmine 4 960-lt 8 693-le. Antud näitajate sihttasemete arvutamisel tugineti struktuurifondide perioodi 2014–2020 sarnaste tegevuste kogemusele, kuid käesoleval SF perioodil on osalejate huvi ja vajadus keeleõpet toetavates tegevustes osalemiseks kasvanud. Seda mõjutab oluliselt muutunud sisserände olukord (Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu saabunud sõjapõgenikud), kui ka eesti keelsele õppele üleminek (haridustöötajad). Projektitegevuste käivitamisperioodil viidi ellu mitmeid keeleõpet toetavaid tegevusi, mis olid oma olemuselt lühiajalised, mistõttu tegevustes osalenute osaluskordade arv oli kõrge. 3.2.54 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM, väljundnäitaja VVV16 „Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ sihttaseme vähendamine 950-le. Sihttaseme vähenemine on tingitud toetatava tegevuse eelarve vähenemisest seoses Vabariigi Valitsuse 5. juuni 2025. a otsusega ümbersuunata EL toetust kaitsevõime suurendamiseks. 3.2.55 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Sotsiaalsem Eesti” meetme 21.4.7.5, mille rakendusasutus on KUM; meetme 21.4.7.8, mille rakendusasutus on JDM; meetmete 21.4.7.9, 21.4.9.2 ja 21.4.9.3, mille rakendusasutus on SOM, eelarvete vähendamine. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. Kultuuriministeerium vähendab lõimumise sh kohanemise meetme eelarvet, Sotsiaalministeerium vähendab eelarvet lastekaitse korraldusmudeli rakendamiseks plaanitud vooru võrra (EL toetus 8 558 558 eurot), Kogukonna juhitud kohaliku arengu TATi eelarvet ühikuhinna ülejäägi (EL toetus 3165 eurot) võrra ja Mitmekülgse abivajadusega lastele teenuste väljatöötamise ja arendamise TATi 499 538 euro (EL toetus) võrra. Justiits- ja Digiministeerium vähendab eelarvet erieesmärgis (h). 3.2.56 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele lähedasem Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, eelarve vähendamine 12 582 095  euro võrra. Lähtudes 05.06.2025 VV kabineti otsusest suunatakse vahendid ümber kaitsevõime suurendamise tegevustesse. 3.2.57 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk “Inimesele lähedasem Eesti” meetme 21.5.2.1, mille rakendusasutus on REM, näitajate sihttasemete muutmine. Väljundnäitaja RCO01 „Toetatavad ettevõtjad“ sihttaseme suurendamine 160-lt 1 010-le. 2029. aasta sihtväärtus oli alaprognoositud tulenevalt puudulikust infost ettevõtjate huvi osas osaleda projektides. Väljundnäitaja RC004 „Mitterahalist toetust saavad ettevõtjad“ sihttaseme suurendamine 150-lt 1 000-le. Mitterahalist toetust saavate ettevõtjate arv esimese vooru andmete alusel ületas kordades prognoositu. Tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme vähendamine 9 300 000-lt 5 000 000-le. 1. vooru projektide tulemusena on ettevõtjate panus märgatavalt väiksem, vaid 27% sihttasemest. Kuna majanduskeskkond on halvenenud võrreldes 1. vooru väljakuulutamise ajaga, siis ei ole põhjust eeldada, et ettevõtjate panus teises voorus on suurem. Tulemusnäitaja PSR38 „Projektide arv, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20%“ sihttaseme vähendamine 44-lt 9-le. Risk "kohalikel omavalitsustel ei pruugi olla huvi ja ressursse teenusvõrgustike uuendamise analüüsimiseks, disainimiseks ja rakendamiseks" realiseerus. Esimeses voorus esitati kokku 41 projekti, millest vaid 5 panustavad tulemusnäitajasse PSR38. Teine voor avati 2024 a. lõpus neile 10-le maakonnale, kes ei kasutanud maakonnale eraldatud toetussummat ära. Ka teises lisavoorus ei panustanud suurem hulk projekte PSR38-sse. Tulemusnäitaja PSR37 „Integreeritud projektidest kasu saanud organisatsioonide arv“ sihttaseme suurendamine 254-lt 644-le. Risk „võib tulla eeldatust rohkem projektidest kasu saavaid organisatsioone“ realiseerus. Teises taotlusvoorus on oodata sama palju projekte, kui esimeses. Seetõttu on vajalik rakenduskavas sihttaset korrigeerida. 2024. a oktoobri seisuga toetust saanud projektide põhjal oli kolmekordne üle täituvus. 3.2.58 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.13, mille rakendusasutus on KLIM, sekkumise „Kaugkütte lahtisidumine põlevkivist“ eemaldamine rakenduskavast ja sellega seoses eelarve vähendamine 5 000 000 euro võrra (sekkumise eelarve jääb 0). Sekkumist ei ole võimalik ellu viia, sest kohalikud soojatootjad on otsustanud hankeprotsessis mitte osaleda. Vabanenud vahendid suunati meetmesse 21.6.1.1 „Ida-Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“. Kuna sekkumist ei ole võimalik ellu viia, kustutatakse ka väljundnäitaja RCO22 „Lisandunud võimsus taastuvenergia tootmiseks (millest: elektrienergia, soojusenergia)“ ning tulemusnäitaja RCR29 „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“. 3.2.59 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve muutmine. Sekkumise 21.6.1.5 „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine“ ÕÜFi eelarvet vähendatakse 82 619 euro võrra ja suunatakse jäägina sekkumise 21.6.1.1 „Ida- Viru ettevõtluse investeeringute toetus (sh tööstus)“ eelarvesse, mis võimaldab täiendavat projekti rahastada. Muudatus on tingitud asjaolust, et meetme 21.6.1.5 all on projektid rahastatud ja meetme eelarve jääki pole täiendavalt meetme siseselt kuhugi suunata, samas, kui meetmes 21.6.1.1 on rahastamiskõlblikuks hinnatud kaks projekti, mis ootavad vabasid vahendeid rahastamisotsuse tegemiseks. 3.2.60 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.4, mille rakendusasutus on MKM, väljundnäitaja RCO15 „Loodud ettevõtlusinkubatsiooni võime“ sihttaseme suurendamine 40-lt 85-le. Rahastatud projektide sihttase on kokku 93 ettevõtjat (Narva tööstusinkubaator: 15, Jõhvi loometööstusinkubaator: 44, Jõhvi digi- ja multimeediainkubaator: 34). Arvestades, et projekteerimise käigus võivad mahud muutuda, on riskide maandamiseks tehtud ettepanek seada uus sihttase, milleks on 85. 3.2.61 Rakenduskava muudatusest nr 3 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.1, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02 „Erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ sihttaseme suurendamine. 14.11.24 seisuga on rahastatud projektide sihtmäär 247 381 997 eurot ja tegelik saavutusmäär 28  313 980 eurot. Ületamine tuleb asjaolust, et mõnes projektis on tegemisel väga suured erainvesteeringud. Tulemusnäitaja RCR02 uus sihttase on 340 000 000. 3.2.62 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, eelarve suurenemine 1 507 860 euro võrra. Täiendavad vahendid suunatakse sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”. 3.2.63 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.6, mille rakendusasutus on MKM, eelarve vähendamine 1 055 502 euro võrra ja väljundnäitaja PSO43 „Osaluskordade arv“ sihttaseme vähendamine. Muudatuse vajadus tuleneb toetuse saajate arvu vähenemisest ja seotud alampalga kasvu prognoosi vähenemisega võrreldes esialgselt prognoosituga ning vahendite suunamisega meetme 21.6.1.5 sekkumisse „Ida-Virumaa VKEde investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine”. 3.2.64 20.10.2025 määruse muudatusega seotud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.5, mille rakendusasutus on MKM, tulemusnäitaja RCR02 „erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust“ lisamine sekkumise „Ida-Virumaa VKE-de investeeringute, toote- ja protsessiarenduse toetamine” juurde. Näitaja on sekkumises asjakohane ning on juba kasutusele võetud 2. taotlusvoorus esitatud projektidele. 3.2.65 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetmete 21.6.1.8 ja 21.6.1.14, mille rakendusasutus KLIM, eelarvete muutmine. Tulenevalt sekkumise nr 21.6.1.8 sisulisest muudatusest suunatakse meetmest 1,8 mln eurot meetmesse 21.6.1.14 (jääkreostusobjektide puhastamine). Antud sekkumises saab koheselt ellu viia Ahtme lisareostuse puhastamise (EL toetus 1,8 miljonit eurot). Meetme 21.6.1.8 eelarve jäägi kasutus selgub vastavalt Õiglase ülemineku fondi juhtkomitee kokkuleppele, mis tehakse kevadel. Otsused sõltuvad ettevõtete võimekusest kasutada toetust Õiglase ülemineku fondist. 3.2.66 Rakenduskava muudatusest nr 4 tulenev muudatus. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.8, mille rakendusasutus KLIM, väljundnäitajate RCO34 ja VVV45 ning tulemusnäitaja RCR01 eemaldamine. Näitajad on seotud sekkumisega „Jäätmekäitluse piirkondlik arendamine“, mille eesmärgiks oli selgitada välja Ida-Virumaa piirkondlikud jäätmekäitlusalased vajadused ja potentsiaal ning vastavalt uuringu tulemustele arendada jäätmekäitlusalast võimekust Ida-Viru maakonnas. SA KIK elluviijana tellis uuringu Ida- Virumaa piirkondliku jäätmekäitlusvajaduse ja potentsiaali väljaselgitamiseks. 2025 a. juunis valminud uuringust selgus, et Ida-Virumaal on võrreldes ülejäänud Eestiga suurim vajadus tööstusele, eriti põlevkivisektorist pärinevate jäätmete ringlussevõtuks. Samast uuringust järeldus, et antud vajaduse täitmine vajab täiendavat teadus-arendustegevust, mille läbiviimine ei ole SF Rakendusperioodi 2021-2027 jooksul võimalik. Olmejäätmete käitluse vajaduse ja potentsiaali poolest ei erine Ida-Viru maakond oluliselt teistest Eesti piirkondadest, mistõttu saab olmejäätmete ringlussevõtu võimekuse arendamiseks taotleda investeeringutoetusi teistest meetmetest. 3.2.67 22.01.2026 esitatud ettepanek. Poliitikaeesmärk „Õiglane üleminek“ meetme 21.6.1.11, mille rakendusasutus on REM, väljundnäitaja VVV29 ja tulemusnäitaja VVT05 muutmine. Väljundnäitaja VVV29 „Osalevate organisatsioonide arv“ sihttaseme suurendamine 200-lt 400-le. Projektides on osalenud prognoositust rohkem unikaalseid organisatsioone. 31.12.2025.a seisuga lõpetatud projektide näitaja saavutustase on 345 organisatsiooni ning veel lõpetamata projektide arvelt võib prognoosida arvu suurenemist. Uue sihttaseme seadmisel on arvestatud, et näitaja metoodika kohaselt loetakse unikaalseid organisatsioone ning piirkonna toetuse saajad hakkavad edaspidi järjest rohkem korduma. Tulemusnäitaja VVT05 „Osalenud organisatsioonide rahastus, mis täiendab toetust“ sihttaseme suurendamine 1 900 000-lt 3 500 000-le. Toetust on saanud eeldatust rohkem suurema omafinantseeringuga investeeringuprojekte. 31.12.2025.a seisuga on rahastatud tegelik saavutusmäär 1 707 621 eurot, kuid toetatud projektide prognoositav saavutusmäär ületab tulemusnäitaja sihttaset. Mitmed suuremahulisemad investeeringuprojektid lõpevad ning  nende panus tulemusnäitajasse kajastub 2026. aastal, sihttaseme 3 500 000 euro saavutamine saab kõigi eelduste kohaselt tagatud. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega (RT I, 30.06.2023, 56). 5. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond ja Õiglase Ülemineku Fond) kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering). Ülebroneering summas 15 miljonit eurot EL toetust on võetud ÕÜF projektidele juba varasemalt, Vabariigi Valitsuse korraldusega 19. oktoobril 2024. Käesolevas meetmete nimekirja muudatuses on esitatud ettepanek võtta kasutusele ülebroneering korterelamute rekonstrueerimise meetmes summas 15 610 000 eurot. Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu edastatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Kultuuriministeeriumile. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/26-0248 - Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.03.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd95e4bd-5334-4101-8a73-e5de7ed9642e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bd95e4bd-5334-4101-8a73-e5de7ed9642e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main