Saatja: Moonika Schmidt - MKM <
[email protected]>
Saaja: Aivar Hiio - RK, Ivan Sergejev - MKM, Kati Tamtik, info - MKM, Tiit Oidjärv - MKM
Teema: RE: Innovatsiooniprojekti ideekavandi vastuskiri
Tere
Aitäh! Oleme info kõigi kolme ideekavandi kohta kätte saanud. Esitame täiendatud ideekavandid hiljemalt 9. märtsiks.
Heade soovidega
Moonika Schmidt
planeeringute tõhustamise projektijuht
Maa- ja ruumipoliitika osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 51936022
From: Aivar Hiio <
[email protected]>
Sent: Friday, February 20, 2026 10:19 PM
To: info - MKM <
[email protected]>
Cc: Ivan Sergejev - MKM <
[email protected]>; Kati Tamtik <
[email protected]>; Moonika Schmidt - MKM <
[email protected]>
Subject: Innovatsiooniprojekti ideekavandi vastuskiri
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Asja viide: 25-02303
Tere
Suur tänu Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi ideekavandi esitamise eest.
Saadame teile väljavõtte hindamiskomisjoni hinnangust projektile Ruumiline planeerimine 2.0: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused.
Hindamiskomisjoni liikmed otsustasid teie projekti toetada ja täiendada taotlust vastavalt ettepanekule.
1. Lahendatava probleemi olulisus
Probleem on väga aktuaalne ning tõstatud ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojas. Poliitiline prioriteet. Probleem on selgelt ja andmetega põhjendatud: planeeringumenetluste pikk ja ebaühtlane kestus on otseses seoses majandusarengu, investeerimiskindluse ja kinnisvarahindadega. Erinevate KOV-ide menetlusajad (nt Tallinn vs väiksemad omavalitsused) on toodud konkreetsete näidetena, mis rõhutab probleemi süsteemsust ja ebaõiglast mõju arendajatele. Ajastus on sobiv, kuna paralleelselt on käimas nii asutuste reform kui ka õigusaktide muudatused.
Toetab Eesti 2035 strateegilisi suundi.
2. Projekti lahendussuunad on läbimõeldud ja põhjendatud
Lahendussuunad on loogilises seoses probleemikirjeldusega: standardiseeritud andmemudel- automaatkontrollid- kiirem ja prognoositavam menetlus. Tugineb olemasolevatele algatustele (TalTechi alusuuring, PLANIS, e-ehitus), mitte ei alusta nullist. Välisriigi (Soome) kogemuse kasutamine annab usutavust ja vähendab tehnoloogilist riski. Innovatsioon seisneb eelkõige andmemudeli ja protsesside standardiseerimises ning automaatkontrollide rakendamises planeerimisvaldkonnas.
Selge loogiline ahel: andmemudel piloodid - automatiseeritud eelotsused. Eesmärk (menetluste kiirendamine ja prognoositavus) on otseselt seotud kavandatud tegevustega.
3. Katseprojekti elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed on läbi mõeldud
Riskide ülevaade on realistlik: KOV-ide vastuseis, standardiseerimise piirid, eelarveriskid, ajakava nihked. Samas ei ole riskid hinnatud tõenäosuse ja mõju skaalal, sh õiguslikud riskid (nt standardite ja õigusnormide konfliktid) on tunnistatud, kuid nende realiseerumise võimalikkus ja mõju projektile jäävad ebaselgeks. Maandamismeetmed on üldjuhul loogilised (kaasamine, piloteerimine, kohandamine), kuid valdavalt liiga üldised ega sisalda konkreetseid samme või tegevusi. Mõistete ühetaoline defineerimine ja taksonoomia loomine võib aga kujuneda oodatust keerulisemaks (nt kui tihe on tiheasustus, kui see on eri aktides seni erinevalt defineeritud). Kolme projekti juhtimine (pluss kaasasolemine teistes projektides) on kindlasti suur väljakutse. Mitte ainult projekti meeskonnale, vaid tuleb arvestada, et piloteerimise käigus on kaasatud osapooli asutuses enam.
4. Projekti ajakava ja eelarve realistlikkus
Kõik kolm projekti kestavad ligikaudu 27 kuud ning vältavad paralleelselt ning hõlmavad analüüsi, arendust, piloteerimist ja tagasisidestamist. Arvestades standardiseerimise ulatust ja kasutajate kaasamise vajadust, on ajaraam pingeline, eriti võttes arvesse ka paralleelprojekte. Nähakse riskina, et definitsioonides ja standardites ei jõuta kokkuleppele või et KOVid ei tee koostööd. Ajakavast ei loe välja, kui palju aega sellistele nö pehmetele, kuid aeganõudvatele tegevustele on varutud.
Eelarve võib olla ülehinnatud, eriti ka paralleelprojekte arvesse võttes. See ei hõlma ju kogu valdkonna digitaliseerimist, vaid ainult piloteerimiseks vajalikku. Praegu kavandatud 15 pilootprojekti elluviimine tundub ebavajalikult suur määr piloteerimiseks.
Arvestades, et tegemist on katseprojektiga, kas ei võiks mõelda väiksema skoobiga piloodi peale? Eelarve on pigem klassikalise suure ja strateegilise reformi kui katseprojekti oma, eriti arvestades seda, et kulu on tegelikult kolmekordne. Ülisuur eelarve, aga tulemused on POC-tasemel ja kohene mõju väga piiratud ning eeldatakse järgmisi suuri investeeringuid.
5. Projekti meeskonna suutlikkus
Rollid on läbimõeldud ja selged. Osapooltest lähtuv meeskond on mitmekesine: poliitikakujundus (MKM), rakendusasutus (MaRu), IT-ekspertiis (KeMIT). Vajalik ekspertiis on projektimeeskonnas valdavalt olemas, KOVide vaadet on vähe ja kaasamist on alahinnatud.
6. Valmisolek viia innovatsiooniprojekti tulemusi hiljem ellu
Elluviimiseks vajalike eelduste analüüs on esitatud väga piiratud kujul ehk on ebaselge, mida projektimeeskond hindab kriitiliste eeldustena ning kuidas tagatakse elluviimise õnnestumine. MaRu motiveeritus on kõrge ja valmisolek tulemusi rakendada, ministeerium toetav. Eelarvelised vahendid aga napid. Taotlusest jääb mulje, et lisaraha ei olegi vaja hiljem elluviimise etapis. Katseprojektis läheb nt vahendeid ka taristu kuludele (andmeruum, arvutusressurss), et katsetus läbi viia, kuid pole selge, kuidas hiljem need kulud kaetakse.
Otsus
Toetada tingimustel, et:
1. Projekt viiakse ellu etapiviisiliselt;
2. Projekti eesmärgiks on proof of concept tasandi arendus, mis jääb TRL3-TRL7 vahemikku;
3. Mõeldakse läbi, kuidas kõiki kolme paralleelselt vältavat projekti tervikuna koordineerida;
4. Kaasatakse süsteemiarhitekt, kes annaks lahendustele juurde tehnilise teostatavuse vaate ja hinnangu;
5. Projektil on konkreetsed võtmetulemusnäitajad (KPI-d) ja investeeringu tasuvuse mõõdikud (ROI-d);
6. Projekti esimeses etapis teostatakse tasuvusanalüüs.
Palun saatke hindamiskomisjoni otsuse tingimustele vastav täiendatud ideekavand hiljemalt 9. märtsiks 2026 e-posti teel oma Riigikantselei innovatsioonivaldkonna poolsele kontaktisikule. Täiendatud ideekavandit uuesti allkirjastama ei pea.
Tervitades
Aivar Hiio
innovatsioonivaldkonna juht
Riigikantselei
Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn
693 5555 | www.riigikantselei.ee <https://www.riigikantselei.ee/>