Saatja: "Aivar Hiio" <
[email protected]>
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: Innovatsiooniprojekti ideekavandi vastuskiri
Kuupäev: 2026-02-20 20:21
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Asja viide: 25-02303
Tere
Suur tänu Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi ideekavandi
esitamise eest.
Saadame teile väljavõtte hindamiskomisjoni hinnangust projektile “Ruumiline
planeerimine 2.0: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused”.
Hindamiskomisjoni liikmed otsustasid teie projekti toetada tingimusega, et
ideekavandit täiendatakse vastavalt ettepanekule.
1. Lahendatava probleemi olulisus
Probleem on väga aktuaalne ning tõstatud ka efektiivsuse ja majanduskasvu
nõukojas. Poliitiline prioriteet. Probleem on selgelt ja andmetega
põhjendatud: planeeringumenetluste pikk ja ebaühtlane kestus on otseses
seoses majandusarengu, investeerimiskindluse ja kinnisvarahindadega.
Erinevate KOV-ide menetlusajad (nt Tallinn vs väiksemad omavalitsused) on
toodud konkreetsete näidetena, mis rõhutab probleemi süsteemsust ja
ebaõiglast mõju arendajatele. Ajastus on sobiv, kuna paralleelselt on käimas
nii asutuste reform kui ka õigusaktide muudatused.
Toetab Eesti 2035 strateegilisi suundi.
2. Projekti lahendussuunad on läbimõeldud ja põhjendatud Lahendussuunad on
loogilises seoses probleemikirjeldusega: standardiseeritud andmemudel-
automaatkontrollid- kiirem ja prognoositavam menetlus. Tugineb
olemasolevatele algatustele (TalTechi alusuuring, PLANIS, e-ehitus), mitte
ei alusta nullist. Välisriigi (Soome) kogemuse kasutamine annab usutavust ja
vähendab tehnoloogilist riski. Innovatsioon seisneb eelkõige andmemudeli ja
protsesside standardiseerimises ning automaatkontrollide rakendamises
planeerimisvaldkonnas.
Selge loogiline ahel: andmemudel – piloodid - automatiseeritud eelotsused.
Eesmärk (menetluste kiirendamine ja prognoositavus) on otseselt seotud
kavandatud tegevustega.
3. Katseprojekti elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed on
läbi mõeldud Riskide ülevaade on realistlik: KOV-ide vastuseis,
standardiseerimise piirid, eelarveriskid, ajakava nihked. Samas ei ole
riskid hinnatud tõenäosuse ja mõju skaalal, sh õiguslikud riskid (nt
standardite ja õigusnormide konfliktid) on tunnistatud, kuid nende
realiseerumise võimalikkus ja mõju projektile jäävad ebaselgeks.
Maandamismeetmed on üldjuhul loogilised (kaasamine, piloteerimine,
kohandamine), kuid valdavalt liiga üldised ega sisalda konkreetseid samme
või tegevusi. Mõistete ühetaoline defineerimine ja taksonoomia loomine võib
aga kujuneda oodatust keerulisemaks (nt kui tihe on tiheasustus, kui see on
eri aktides seni erinevalt defineeritud). Kolme projekti juhtimine (pluss
kaasasolemine teistes projektides) on kindlasti suur väljakutse. Mitte
ainult projekti meeskonnale, vaid tuleb arvestada, et piloteerimise käigus
on kaasatud osapooli asutuses enam.
4. Projekti ajakava ja eelarve realistlikkus Kõik kolm projekti kestavad
ligikaudu 27 kuud ning vältavad paralleelselt ning hõlmavad analüüsi,
arendust, piloteerimist ja tagasisidestamist. Arvestades standardiseerimise
ulatust ja kasutajate kaasamise vajadust, on ajaraam pingeline, eriti võttes
arvesse ka paralleelprojekte. Nähakse riskina, et definitsioonides ja
standardites ei jõuta kokkuleppele või et KOVid ei tee koostööd. Ajakavast
ei loe välja, kui palju aega sellistele nö pehmetele, kuid aeganõudvatele
tegevustele on varutud.
Eelarve võib olla ülehinnatud, eriti ka paralleelprojekte arvesse võttes.
See ei hõlma ju kogu valdkonna digitaliseerimist, vaid ainult
piloteerimiseks vajalikku. Praegu kavandatud 15 pilootprojekti elluviimine
tundub ebavajalikult suur määr piloteerimiseks.
Arvestades, et tegemist on katseprojektiga, kas ei võiks mõelda väiksema
skoobiga piloodi peale? Eelarve on pigem klassikalise suure ja strateegilise
reformi kui katseprojekti oma, eriti arvestades seda, et kulu on tegelikult
kolmekordne. Ülisuur eelarve, aga tulemused on POC-tasemel ja kohene mõju
väga piiratud ning eeldatakse järgmisi suuri investeeringuid.
5. Projekti meeskonna suutlikkus Rollid on läbimõeldud ja selged.
Osapooltest lähtuv meeskond on mitmekesine: poliitikakujundus (MKM),
rakendusasutus (MaRu), IT-ekspertiis (KeMIT). Vajalik ekspertiis on
projektimeeskonnas valdavalt olemas, KOVide vaadet on vähe ja kaasamist on
alahinnatud.
6. Valmisolek viia innovatsiooniprojekti tulemusi hiljem ellu
Elluviimiseks vajalike eelduste analüüs on esitatud väga piiratud kujul ehk
on ebaselge, mida projektimeeskond hindab kriitiliste eeldustena ning kuidas
tagatakse elluviimise õnnestumine. MaRu motiveeritus on kõrge ja valmisolek
tulemusi rakendada, ministeerium toetav. Eelarvelised vahendid aga napid.
Taotlusest jääb mulje, et lisaraha ei olegi vaja hiljem elluviimise etapis.
Katseprojektis läheb nt vahendeid ka taristu kuludele (andmeruum,
arvutusressurss), et katsetus läbi viia, kuid pole selge, kuidas hiljem need
kulud kaetakse.
Otsus Toetada tingimustel, et:
1. Projekt viiakse ellu etapiviisiliselt;
2. Projekti eesmärgiks on proof of concept tasandi arendus, mis jääb
TRL3-TRL7 vahemikku;
3. Mõeldakse läbi, kuidas kõiki kolme paralleelselt vältavat projekti
tervikuna koordineerida;
4. Kaasatakse süsteemiarhitekt, kes annaks lahendustele juurde tehnilise
teostatavuse vaate ja hinnangu;
5. Projektil on konkreetsed võtmetulemusnäitajad (KPI-d) ja investeeringu
tasuvuse mõõdikud (ROI-d);
6. Projekti esimeses etapis teostatakse tasuvusanalüüs.
Palun saatke hindamiskomisjoni otsuse tingimustele vastav täiendatud
ideekavand hiljemalt 9. märtsiks 2026 e-posti teel oma Riigikantselei
innovatsioonivaldkonna poolsele kontaktisikule. Täiendatud ideekavandit
uuesti allkirjastama ei pea.
Tervitades
Aivar Hiio
innovatsioonivaldkonna juht
Riigikantselei
Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn
693 5555 | <https://www.riigikantselei.ee/> www.riigikantselei.ee
Saatja: Aivar Hiio <
[email protected]>
Saaja: info - MKM, Ivan Sergejev - MKM, Kati Tamtik, Moonika Schmidt - MKM
Teema: Innovatsiooniprojekti ideekavandi vastuskiri
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Asja viide: 25-02303
Tere
Suur tänu Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi ideekavandi esitamise eest.
Saadame teile väljavõtte hindamiskomisjoni hinnangust projektile “Ruumiline planeerimine 2.0: Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused”.
Hindamiskomisjoni liikmed otsustasid teie projekti toetada ja täiendada taotlust vastavalt ettepanekule.
1. Lahendatava probleemi olulisus Probleem on väga aktuaalne ning tõstatud ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojas. Poliitiline prioriteet. Probleem on selgelt ja andmetega põhjendatud: planeeringumenetluste pikk ja ebaühtlane kestus on otseses seoses majandusarengu, investeerimiskindluse ja kinnisvarahindadega. Erinevate KOV-ide menetlusajad (nt Tallinn vs väiksemad omavalitsused) on toodud konkreetsete näidetena, mis rõhutab probleemi süsteemsust ja ebaõiglast mõju arendajatele. Ajastus on sobiv, kuna paralleelselt on käimas nii asutuste reform kui ka õigusaktide muudatused.
Toetab Eesti 2035 strateegilisi suundi.
2. Projekti lahendussuunad on läbimõeldud ja põhjendatud Lahendussuunad on loogilises seoses probleemikirjeldusega: standardiseeritud andmemudel- automaatkontrollid- kiirem ja prognoositavam menetlus. Tugineb olemasolevatele algatustele (TalTechi alusuuring, PLANIS, e-ehitus), mitte ei alusta nullist. Välisriigi (Soome) kogemuse kasutamine annab usutavust ja vähendab tehnoloogilist riski. Innovatsioon seisneb eelkõige andmemudeli ja protsesside standardiseerimises ning automaatkontrollide rakendamises planeerimisvaldkonnas.
Selge loogiline ahel: andmemudel – piloodid - automatiseeritud eelotsused. Eesmärk (menetluste kiirendamine ja prognoositavus) on otseselt seotud kavandatud tegevustega.
3. Katseprojekti elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed on läbi mõeldud Riskide ülevaade on realistlik: KOV-ide vastuseis, standardiseerimise piirid, eelarveriskid, ajakava nihked. Samas ei ole riskid hinnatud tõenäosuse ja mõju skaalal, sh õiguslikud riskid (nt standardite ja õigusnormide konfliktid) on tunnistatud, kuid nende realiseerumise võimalikkus ja mõju projektile jäävad ebaselgeks. Maandamismeetmed on üldjuhul loogilised (kaasamine, piloteerimine, kohandamine), kuid valdavalt liiga üldised ega sisalda konkreetseid samme või tegevusi. Mõistete ühetaoline defineerimine ja taksonoomia loomine võib aga kujuneda oodatust keerulisemaks (nt kui tihe on tiheasustus, kui see on eri aktides seni erinevalt defineeritud). Kolme projekti juhtimine (pluss kaasasolemine teistes projektides) on kindlasti suur väljakutse. Mitte ainult projekti meeskonnale, vaid tuleb arvestada, et piloteerimise käigus on kaasatud osapooli asutuses enam.
4. Projekti ajakava ja eelarve realistlikkus Kõik kolm projekti kestavad ligikaudu 27 kuud ning vältavad paralleelselt ning hõlmavad analüüsi, arendust, piloteerimist ja tagasisidestamist. Arvestades standardiseerimise ulatust ja kasutajate kaasamise vajadust, on ajaraam pingeline, eriti võttes arvesse ka paralleelprojekte. Nähakse riskina, et definitsioonides ja standardites ei jõuta kokkuleppele või et KOVid ei tee koostööd. Ajakavast ei loe välja, kui palju aega sellistele nö pehmetele, kuid aeganõudvatele tegevustele on varutud.
Eelarve võib olla ülehinnatud, eriti ka paralleelprojekte arvesse võttes. See ei hõlma ju kogu valdkonna digitaliseerimist, vaid ainult piloteerimiseks vajalikku. Praegu kavandatud 15 pilootprojekti elluviimine tundub ebavajalikult suur määr piloteerimiseks.
Arvestades, et tegemist on katseprojektiga, kas ei võiks mõelda väiksema skoobiga piloodi peale? Eelarve on pigem klassikalise suure ja strateegilise reformi kui katseprojekti oma, eriti arvestades seda, et kulu on tegelikult kolmekordne. Ülisuur eelarve, aga tulemused on POC-tasemel ja kohene mõju väga piiratud ning eeldatakse järgmisi suuri investeeringuid.
5. Projekti meeskonna suutlikkus Rollid on läbimõeldud ja selged. Osapooltest lähtuv meeskond on mitmekesine: poliitikakujundus (MKM), rakendusasutus (MaRu), IT-ekspertiis (KeMIT). Vajalik ekspertiis on projektimeeskonnas valdavalt olemas, KOVide vaadet on vähe ja kaasamist on alahinnatud.
6. Valmisolek viia innovatsiooniprojekti tulemusi hiljem ellu Elluviimiseks vajalike eelduste analüüs on esitatud väga piiratud kujul ehk on ebaselge, mida projektimeeskond hindab kriitiliste eeldustena ning kuidas tagatakse elluviimise õnnestumine. MaRu motiveeritus on kõrge ja valmisolek tulemusi rakendada, ministeerium toetav. Eelarvelised vahendid aga napid. Taotlusest jääb mulje, et lisaraha ei olegi vaja hiljem elluviimise etapis. Katseprojektis läheb nt vahendeid ka taristu kuludele (andmeruum, arvutusressurss), et katsetus läbi viia, kuid pole selge, kuidas hiljem need kulud kaetakse.
Otsus Toetada tingimustel, et:
1. Projekt viiakse ellu etapiviisiliselt;
2. Projekti eesmärgiks on proof of concept tasandi arendus, mis jääb TRL3-TRL7 vahemikku;
3. Mõeldakse läbi, kuidas kõiki kolme paralleelselt vältavat projekti tervikuna koordineerida;
4. Kaasatakse süsteemiarhitekt, kes annaks lahendustele juurde tehnilise teostatavuse vaate ja hinnangu;
5. Projektil on konkreetsed võtmetulemusnäitajad (KPI-d) ja investeeringu tasuvuse mõõdikud (ROI-d);
6. Projekti esimeses etapis teostatakse tasuvusanalüüs.
Palun saatke hindamiskomisjoni otsuse tingimustele vastav täiendatud ideekavand hiljemalt 9. märtsiks 2026 e-posti teel oma Riigikantselei innovatsioonivaldkonna poolsele kontaktisikule. Täiendatud ideekavandit uuesti allkirjastama ei pea.
Tervitades
Aivar Hiio
innovatsioonivaldkonna juht
Riigikantselei
Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn
693 5555 | www.riigikantselei.ee <https://www.riigikantselei.ee/>