Saatja: "Aivar Hiio" <
[email protected]>
Saaja: "info - MKM" <
[email protected]>
Teema: Innovatsiooniprojekti ideekavandi vastuskiri
Kuupäev: 2026-02-20 20:23
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Asja viide: 25-02304
Tere
Suur tänu Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi ideekavandi
esitamise eest.
Saadame teile väljavõtte hindamiskomisjoni hinnangust projektile “Ruumiline
planeerimine 2.0: Andmete koosvõime ja automaatsed arenduste eelotsused”.
Hindamiskomisjoni liikmed otsustasid teie projekti toetada tingimusega, et
ideekavandit täiendatakse vastavalt ettepanekule.
1. Lahendatava probleemi olulisus
Probleem on väga aktuaalne ning tõstatud ka efektiivsuse ja majanduskasvu
nõukojas. Poliitiline prioriteet. Probleem on selgelt ja andmetega
põhjendatud: planeeringumenetluste pikk ja ebaühtlane kestus on otseses
seoses majandusarengu, investeerimiskindluse ja kinnisvarahindadega.
Erinevate KOV-ide menetlusajad (nt Tallinn vs väiksemad omavalitsused) on
toodud konkreetsete näidetena, mis rõhutab probleemi süsteemsust ja
ebaõiglast mõju arendajatele. Ajastus on sobiv, kuna paralleelselt on
lõppjärgus nii valdkonna asutuste reform kui ka õigusaktide muudatused.
Toetab Eesti 2035 strateegilisi suundi.
2. Projekti lahendussuunad on läbimõeldud ja põhjendatud Lahendussuunad on
asjakohased, juhul kui projekt 1 on samuti töösse läinud ja projekt 2 saab
tugineda selles loodavale andmemudelile. Samas projekt 2 on väga
ambitsioonikas, üritades korraga lahendada andmete koosvõimet (planeerimis-,
ehitus-, maakatastri ja keskkonnamõju hindamise andmed), luua
automaatotsuseid ja automaatkontrolle ning luua kasutajalahendusi ja
tehisaru-agente. Lahendussuunad on väga ambitsioonikad ja võivad
katseprojekti liiga mahukaks muuta, mistõttu võiks projekt olla õhem ning
selle võrra teostatavam.
Automaatsed ruumiotsused aitavad kindlasti protsesse kiirendada. Projekt on
ambitsioonikas ja kulukas, nii tehnoloogilise lahenduse kui inimeste
hoiakute murdmise mõttes. Lahendus väga suur samm tänasest olukorrast edasi.
Jääb aga selgusetuks, kui suure osa probleemist see projekti ära lahendab.
3. Katseprojekti elluviimisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed on
läbi mõeldud Riskid on mitmekülgselt esitatud: valdkondadeülese lahenduse
küpsusastme ebakindlus, prioriteetsuse puudumine teistes valdkondades,
ajakava venimine paljude osapoolte tõttu, eelarverisk, hankerisk, võimekus
kolme projekti paralleelseks juhtimiseks. Sarnaselt on puuduseks riskide
realiseerumise tõenäosuse ja olulisuse/mõju analüüsi piiratus (puudumine).
Maandamistegevustena on kirjeldatud portfelli-lähenemine, töörühmad,
paralleelsed tegevused, sisemised tähtajad ja regulaarne juhtimine, KeMIT-i
varasem ulatuslik hankekogemus. Mitmed maandamistegevused on üldised ja ei
too välja konkreetseid kriteeriume rakendamiseks. Kuna sõltutakse mitme
valdkonna andmetest, oleks vajalik konkreetsem riski-käsitlus
andmekaitse/juurdepääsuõiguste ja andmekvaliteedi kohta.
Loetletud riskid on samad nagu projektis 1 ja projektis 3. Kriitiline risk,
mida välja toodud pole, on projektide vaheline osaline dubleerimine.
Paralleelne projektide käivitamine tähendab, et P2 ja P3 arendavad lahendusi
olukorras, kus P1 standard ja andmemudel on veel muutumises - see tekitab
ümbertegemist, dubleerimist ja kvaliteediriski.
Projektidel on omavahel ristsõltuvus, mis on esitatud justkui
eeltingimusena, kuid mis suurendab riske.
4. Projekti ajakava ja eelarve realistlikkus Kõik kolm projekti kestavad
ligikaudu 27 kuud ning vältavad paralleelselt ning hõlmavad analüüsi,
arendust, piloteerimist ja tagasisidestamist. Ajakava on lühike ja pingeline
võrreldes arenduste keerukusega.
Eelarve on suur, eriti ka paralleelprojekte arvesse võttes. Arvestades, et
tegemist on katseprojektiga, võiks mõelda väiksema skoobiga piloodi peale.
Eelarve on pigem klassikalise suure ja strateegilise innovatsiooniprojekti
kui katseprojekti oma.
5. Projekti meeskonna suutlikkus Rollid on läbimõeldud ja selged.
Osapooltest lähtuv meeskond on mitmekesine: poliitikakujundus (MKM),
rakendusasutus (MaRu), IT-ekspertiis (KeMIT). Vajalik ekspertiis on
projektimeeskonnas valdavalt olemas, KOVide vaadet on vähe ja kaasamist on
alahinnatud.
6. Valmisolek viia innovatsiooniprojekti tulemusi hiljem ellu MaRu
motiveeritus on kõrge ja valmisolek tulemusi rakendada, ministeerium toetav.
Eelarvelised vahendid aga napid. Taotlusest jääb mulje, et lisaraha ei olegi
vaja hiljem elluviimise etapis. Katseprojektis läheb nt vahendeid ka taristu
kuludele (andmeruum, arvutusressurss), et katsetus läbi viia, kuid pole
selge, kuidas hiljem need kulud kaetakse.
Otsus
Toetada tingimustel, et:
1. Projekt viiakse ellu etapiviisiliselt;
2. Projekti eesmärgiks on proof of concept tasandi arendus, mis jääb
TRL3-TRL7 vahemikku;
3. Mõeldakse läbi kõigi kolme paralleelselt vältava projekti juhtimise
korraldus ning see, kuidas neid juhtida tervikuna;
4. Kaasatakse süsteemiarhitekt, kes annaks lahendustele juurde tehnilise
teostatavuse vaate ja hinnangu;
5. Projektil on konkreetsed võtmetulemusnäitajad (KPI-d) ja investeeringu
tasuvuse mõõdikud (ROI-d);
6. Projekti esimeses etapis teostatakse tasuvusanalüüs;
7. Projekti eelarvet vähendatakse 50% võrra.
Palun saatke hindamiskomisjoni otsuse tingimustele vastav täiendatud
ideekavand hiljemalt 9. märtsiks 2026 e-posti teel oma Riigikantselei
innovatsioonivaldkonna poolsele kontaktisikule. Täiendatud ideekavandit
uuesti allkirjastama ei pea.
Tervitades
Aivar Hiio
innovatsioonivaldkonna juht
Riigikantselei
Rahukohtu 3 | 15161 Tallinn
693 5555 | <https://www.riigikantselei.ee/> www.riigikantselei.ee