Eesti-Rootsi vahelise kiudoptilise sidekaabli hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2026-02-10 Endla 10A, Tallinn E-post: [email protected] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks SE2EST optilise merekaabli rajamise eesmärgil SE2EST optilise merekaabli omanik ning projekteerija on Global Connect. Lilaco Offshore Oy on ettevõte, kes teostab kõik merekaabli paigaldamisega seotud mere- ja kaldatööd. Uus SE2EST optilise merekaabli trassi asukoht on näidatud lisas 1. Eesti territoriaalvetes oleva trassi kogupikkus on ca 101 673 m. 1. Üldinfo 1.1. Arendaja taust Arendaja missioon on luua jätkusuutlik tulevik läbi digitaliseerimise. Global Connect on telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajaja. Ettevõte pakub jätkusuutlikke lahendusi eraisikutele, ettevõttele ja avaliku sektori klientidele oma põhiturgudel. Projekti eesmärk on rajada merealune kiudkaabelühendus Gotlandi (Rootsi) ja Tallinna (Eesti) vahele Saaremaa ja Hiiumaa kaudu, mis on kolm Läänemere saart, mis kuuluvad vastavalt Rootsile ja Eestile. Samuti rajatakse merealune kaabel Eesti ja Soome vahele. Projekt hõlmab merealuse kaablisüsteemi projekteerimist, lubade taotlemist, paigaldamist, testimist ja käitamist ning integreerimist olemasolevate maapealsete võrkudega. Projekt võimaldab järgmisi kasutusjuhtumeid: • Kiirem ja usaldusväärsem andmevahetus Põhjamaade, Poola ja teiste piirkonna riikide vahel. • Suurem andmeliikluse läbilaskevõime ja koondamine, eriti kriitiliste teenuste, näiteks e-valitsuse, e-tervise, e-hariduse ja e-kaubanduse puhul. • Parem juurdepääs pilvandmetöötlusele, suurandmetele, tehisintellektile ja teistele uutele tehnoloogiatele, mis nõuavad suurt ribalaiust ja väikest latentsust. • Vähendatud süsiniku jalajälg ja energiatarbimine taastuvate energiaallikate kasutamise ja võrgu jõudluse optimeerimise abil Põhjamaades. • Toetada Poola kasvavat IT-turgu Poola kättesaadavuse suurendamise kaudu, seega mitte ainult Saksamaalt tuleva siseriikliku liikluse lõpetamisega.  1.2. Sotsiaalmajanduslik mõju Arendaja eesmärk on oma tegevusega tagada jätkusuutlik tulevik telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajajana. Rootsi ja Eesti vahel kavandatav digitaalse globaalse värava projekt võib oluliselt mõjutada sotsiaal-majanduslikku arengut, parandades digitaalset ühenduvust, stimuleerides majanduskasvu, edendades innovatsiooni ning aidates kaasa digitaalsele kaasatusele ja keskkonnasäästlikkusele. Selle edu sõltub aga hoolikast planeerimisest, piiriülesest koostööst ja pidevatest investeeringutest nii taristusse kui ka digitaalsesse ökosüsteemi. Kavandatav projekt ei parandaks mitte ainult nende kahe riigi vahelist ühenduvust, vaid avaldaks laiemat mõju ka Põhja-Euroopa piirkonnale ja kaugemalegi. Siin on mõned peamised valdkonnad, kus võib täheldada sotsiaalmajanduslikku mõju: Täiustatud digitaalne ühenduvus Internetiühenduse kvaliteedi ja kiiruse parandamisega toetab projekt otseselt digitaalmajandust, võimaldades ettevõtetel tõhusamalt tegutseda ja uuendusi teha. Täiustatud ühenduvus hõlbustab sujuvamat andmevoogu, mis on kriitilise tähtsusega sellistes sektorites nagu IT, rahandus ja teenused, mis sõltuvad suuresti reaalajas andmevahetusest. Majanduskasv ja töökohtade loomine Digivärava ehitamine ja hooldamine stimuleerib majanduskasvu, luues töökohti, mis on otseselt seotud projektiga ja kaudselt seotud tööstusharude, näiteks telekommunikatsiooni-, ehitus- ja tehnoloogiasektorite stimuleerimise kaudu. Pikemas perspektiivis võib täiustatud digitaalne infrastruktuur meelitada ligi investeeringuid tehnoloogiakeskustesse, andmekeskustesse ja idufirmadesse, aidates veelgi kaasa töökohtade loomisele ja majanduse mitmekesistamisele. Piiriülene koostöö ja integratsioon Rootsi ja Eesti vahelise digitaalse sideme tugevdamisega soodustab projekt tihedamaid majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid, hõlbustades piiriülest koostööd ettevõtluses, hariduses, teadus- ja arendustegevuses. See võib kaasa tuua uute piiriüleste teenuste, ühisettevõtete ja partnerluste tekkimise, suurendades mõlema riigi konkurentsivõimet globaalsel areenil. Digitaalne kaasatus ja juurdepääsetavus Täiustatud digitaristu võib suurendada digitaalset kaasatust, muutes kiire internetiühenduse laialdasemalt kättesaadavaks ja taskukohasemaks. See toetab jõupingutusi digitaalse lõhe ületamiseks, tagades, et nii linna- kui ka maapiirkondade kogukonnad saavad kasu digiteenustest hariduses, tervishoius ja valitsuses. Innovatsioon ja tehnoloogiline areng Suure läbilaskevõimega digitaalsete ühenduste abil saavad Rootsi ja Eesti ettevõtted ja teadusasutused innovatsiooni- ja teadusprojektides tõhusamalt koostööd teha. See keskkond soodustab tipptasemel tehnoloogiate ja teenuste, nagu tehisintellekt, e-tervis, e-valitsus ja targa linna lahendused, arendamist, positsioneerides mõlemad riigid digitaalse innovatsiooni liidritena. Vastupidavus ja julgeolek: Projekt suurendab mõlema riigi digitaalset vastupanuvõimet, tagades usaldusväärsema ja turvalisema digitaalse taristu, mis peab vastu küberohtudele ja füüsilistele häiretele. See on eriti oluline kriitiliste teenuste puhul, mis sõltuvad tugevatest digitaalsetest võrkudest, sealhulgas hädaabiteenused, finantssüsteemid ja valitsuse toimingud. Keskkonnasäästlikkus Tõhusamate digiteenuste ja kaugtöö võimaluste hõlbustamisega saab projekt aidata kaasa keskkonnasäästlikkuse püüdlustele. Väiksem vajadus füüsilise reisimise järele võib vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, samas kui arenenud digitaalne taristu toetab arukate energiasüsteemide ja muude roheliste tehnoloogiate arendamist. 1.3. Vajalikud load 1.3.1. Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 1.3.2. Keskkonnamõju eelhinnang Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 vastu võetud määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 11 p 61 1.3.3. Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (Veeseadus (VeeS2) § 187 p 8 ja 10). Veeloa andja on Keskkonnaamet. 1.3.4. Ehitusluba ja kasutusluba merekaabelliini ehitamiseks ning valmimise järgselt kasutusele võtmiseks vastavalt Ehitusseadustiku § 108-le ja § 112-le. Load väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 2. Ehitise kasutamise otstarve 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on sidekaabel. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Hoonestusloa objektiks on kiudoptiline sidekaabel, mille pikkus lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Saaremaal 101 673 m. Kaabli läbimõõt on kuni 33 mm. Kaabli tüüp on NSW MINISUB DA 288 ning tootjaks on Prysmian Group. MINISUB veealused kaablid on projekteeritud väga tugeva ja jäiga keevitatud õmblusega keskmise vasktoru ümber, mis sisaldab vajalikku arvu fiibreid ja on täidetud vesinikku neelava tiksotroopse täiteainega. Kaabli mehaanilise kaitse tagamiseks on vasktoru kaetud eelvormitud kõrgtugevate terastraatidega, mis kaitsevad kaablit paigaldamise ajal tekkiva mehaanilise pinge eest. Kaablit ümbritseb HDPE (kõrge tihedusega polüetüleenist) kaitsekest, mis tihendab konstruktsiooni vee sissetungi eest. Täiendava mehaanilise kaitse tagab topeltsoomuskiht, mis koosneb samuti eelvormitud kõrgtugevatest terastraatidest. Välimine kiht polüpropüleenist (PP) kiududest parandab kaabli käsitsemist ja paigaldusomadusi. Kaabel paigaldatakse tõenäoliselt merepõhja pinnale, kuid võimalik on ka paigaldamine 0,4–1 meetri sügavusele pinnasesse. Täpsem paigaldamisviis selgub marsruudiuuringu ja matmise hindamise uuringu põhjal, kui selgub merepinna sügavus, pinnase omadused ja võimalikud takistused. Kui kaablit ei saa paigaldada merepinnale, pole plaanis siiski merepõhjast setet eemaldada. Kui kasutatakse kaevamist või veejuga (jetting) meetodit, settib liigutatud sete tagasi kaevikusse, kuna kaabel on ainult 33 mm läbimõõduga. Keskkonnaamet on oma 15.04.2024 kirjas nr 6-2/24/6065-2 märkinud, et veejoaga kaabli paigutamine ei ole süvendamine veeseaduse mõttes, kui pinnast ei liigutata, see muudetakse veejoa mõjul püdelaks ja kaabel vajub oma raskuse all paigale. Kui aga veejoa või adraga tekitatakse kaabli jaoks vagu ning osaliselt jääb pinnas ka kaablikraavi servadesse (ca 1/3 pinnast), toimub veekogu põhjast setendi eemaldamine ning tegemist on süvendamisega veeseaduse § 176 lg 1 mõttes – pinnas eemaldatakse ning kaadatakse kaablikraavi kõrvale. Kui palju pinnast kaablikaevikust välja jääb, oleneb tõenäoliselt pinnasest ja kasutatavast adrast (osadel atradel on ka tagasitäite võimekus suurem). 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Kavas on paigaldada üks sidekaabel. Lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Saaremaal on kiudoptilise sidekaabli kogu ehitisealune pindala hinnanguliselt 101 728m2.  5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Kavandatud kiudoptilise sidekaabli jaoks vajalik kogupindala ja koormatava ala suurus on hinnanguliselt 101 728m2. Tabel 1. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid x y 286785.20636730356 6457028.946687195 286816.5072886646 6457201.539099367 303081.50710751954 6463259.913029057 318592.90127251355 6470995.886141982 318606.63562723016 6471001.1260408005 339072.9496272302 6476584.236040801 339073.7265827998 6476584.443521536 356063.9935827998 6481024.133521536 356072.5986327156 6481025.851529715 363322.9676327156 6482036.701529714 363339.641882161 6482037.153422007 369897.213882161 6481482.783422007 369917.2039529371 6481478.284547142 373054.6979529371 6480303.064547142 373077.54884092713 6480289.472813831 374777.21340257995 6478814.3776664585 376189.3435383214 6479017.4860546645 376210.667849851 6479017.490451159 376231.131467613 6479011.493232667 376249.080108085 6478999.979215699 378669.320108085 6476906.9692156995 378679.4415502451 6476896.312361266 379990.0178830433 6475212.859931634 380543.39542322495 6474998.048551692 381371.31450761267 6475106.428501454 381384.72209195053 6475103.525828556 381393.15366560634 6475097.996927799 381397.1621186558 6475088.736019029 381410.1550354369 6475077.401772475 381418.3101640548 6475064.547078213 381420.7981693958 6475054.733279368 381424.53017740743 6475049.619046167 381428.8150754948 6475045.334148079 381430.1973006843 6475041.049249992 381431.1648583169 6475030.544338552 381437.5230941885 6475017.966089328  381444.5724426548 6475012.298966051 381453.8333514243 6474990.459808057 381459.77691973903 6474969.449985177 381460.46803233377 6474966.0635334635 380543.80442580057 6474845.817818158 380525.0751927048 6474845.718194383 380506.9052848817 6474850.262261609 379915.84828488174 6475079.682261609 379898.2112293337 6475089.432480845 379883.8070441573 6475103.526875226 378564.88763153355 6476797.651009019 376176.52862481214 6478863.143026345 374764.38190893363 6478660.004153511 374743.0142563251 6478660.005568914 374722.5142001666 6478666.032531458 374704.54571299715 6478677.595837596 372988.90572104376 6480166.473135764 369874.06799052056 6481333.197764023 363335.41346930934 6481885.969632453 356097.85517631087 6480876.915335263 339112.29544733337 6476438.458135026 318653.5715846064 6470857.417682364 303145.3027946914 6463122.983891535 303138.0089175933 6463119.817254794 286826.98591759324 6457044.2872547945 286785.20636730356 6457028.946687195 Kavandatava tegevusega on seadusest tulenev nõue teostada keskkonnamõju eelhinnang, millega hinnatakse kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu vajadus lähtub KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ja Vabariigi Valitsuse määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 lõikest 6, mille järgi on vaja anda eelhinnang kui rajatakse veekogu põhja elektriülekandeliin või sidekaabel ning vastavalt KeHJS § 6 lõike 2 punktile 22 ning Vabariigi Valitsuse määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 lõikele 8 on vaja anda eelhinnang sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, kuna merekaabel läbib Vilsandi linnu- ja loodusala ning Vilsandi rahvusparki. 6. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha Kavandatud uuringud, mis on plaanis läbi viia, on marsruudiuuring, mille käigus uuritakse merepõhja (sügavust, pinnast jm) ning matmise hindamise uuring, mille käigus uuritakse pinnast ja selle põhjal valitakse kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Kui on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid, selguvad need hoonestusloa menetluse käigus. Merepõhja uuringud viiakse koridoris läbi enne esialgsete keskkonnamõjude hinnangute koostamist, et saada täpsemat teavet. 7. Hoonestusloa taotletav kestus Hoonestusluba taotletakse 50. aastaks. 8. Kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed Juhatus kinnitab oma allkirjaga käesoleval hoonestusloa taotlusel, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed. 9. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist plaanitakse rahastada ettevõtte tuludest. Ettevõtte tulud on pärit erinevatest fondidest, aktsionäride rahastusest ning riigitoetustest. Karolina Vestman [email protected] +46 725 797 750 Lisa 1. Joonis 1. Kaabli asukoht Gotlandi saarelt Saaremaale. Joonis 2. Rootsi-Eesti kaabel Eesti riigi piirides. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 2026-02-10 Endla 10A, Tallinn E-post: [email protected] Hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks SE2EST optilise merekaabli rajamise eesmärgil SE2EST optilise merekaabli omanik ning projekteerija on Global Connect. Lilaco Offshore Oy on ettevõte, kes teostab kõik merekaabli paigaldamisega seotud mere- ja kaldatööd. Uus SE2EST optilise merekaabli trassi asukoht on näidatud lisas 1. Eesti territoriaalvetes oleva trassi kogupikkus on ca 101 673 m. 1. Üldinfo 1.1. Arendaja taust Arendaja missioon on luua jätkusuutlik tulevik läbi digitaliseerimise. Global Connect on telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajaja. Ettevõte pakub jätkusuutlikke lahendusi eraisikutele, ettevõttele ja avaliku sektori klientidele oma põhiturgudel. Projekti eesmärk on rajada merealune kiudkaabelühendus Gotlandi (Rootsi) ja Tallinna (Eesti) vahele Saaremaa ja Hiiumaa kaudu, mis on kolm Läänemere saart, mis kuuluvad vastavalt Rootsile ja Eestile. Samuti rajatakse merealune kaabel Eesti ja Soome vahele. Projekt hõlmab merealuse kaablisüsteemi projekteerimist, lubade taotlemist, paigaldamist, testimist ja käitamist ning integreerimist olemasolevate maapealsete võrkudega. Projekt võimaldab järgmisi kasutusjuhtumeid: • Kiirem ja usaldusväärsem andmevahetus Põhjamaade, Poola ja teiste piirkonna riikide vahel. • Suurem andmeliikluse läbilaskevõime ja koondamine, eriti kriitiliste teenuste, näiteks e-valitsuse, e-tervise, e-hariduse ja e-kaubanduse puhul. • Parem juurdepääs pilvandmetöötlusele, suurandmetele, tehisintellektile ja teistele uutele tehnoloogiatele, mis nõuavad suurt ribalaiust ja väikest latentsust. • Vähendatud süsiniku jalajälg ja energiatarbimine taastuvate energiaallikate kasutamise ja võrgu jõudluse optimeerimise abil Põhjamaades. • Toetada Poola kasvavat IT-turgu Poola kättesaadavuse suurendamise kaudu, seega mitte ainult Saksamaalt tuleva siseriikliku liikluse lõpetamisega.  1.2. Sotsiaalmajanduslik mõju Arendaja eesmärk on oma tegevusega tagada jätkusuutlik tulevik telekommunikatsiooni, digiteenuste ja 5G teerajajana. Rootsi ja Eesti vahel kavandatav digitaalse globaalse värava projekt võib oluliselt mõjutada sotsiaal-majanduslikku arengut, parandades digitaalset ühenduvust, stimuleerides majanduskasvu, edendades innovatsiooni ning aidates kaasa digitaalsele kaasatusele ja keskkonnasäästlikkusele. Selle edu sõltub aga hoolikast planeerimisest, piiriülesest koostööst ja pidevatest investeeringutest nii taristusse kui ka digitaalsesse ökosüsteemi. Kavandatav projekt ei parandaks mitte ainult nende kahe riigi vahelist ühenduvust, vaid avaldaks laiemat mõju ka Põhja-Euroopa piirkonnale ja kaugemalegi. Siin on mõned peamised valdkonnad, kus võib täheldada sotsiaalmajanduslikku mõju: Täiustatud digitaalne ühenduvus Internetiühenduse kvaliteedi ja kiiruse parandamisega toetab projekt otseselt digitaalmajandust, võimaldades ettevõtetel tõhusamalt tegutseda ja uuendusi teha. Täiustatud ühenduvus hõlbustab sujuvamat andmevoogu, mis on kriitilise tähtsusega sellistes sektorites nagu IT, rahandus ja teenused, mis sõltuvad suuresti reaalajas andmevahetusest. Majanduskasv ja töökohtade loomine Digivärava ehitamine ja hooldamine stimuleerib majanduskasvu, luues töökohti, mis on otseselt seotud projektiga ja kaudselt seotud tööstusharude, näiteks telekommunikatsiooni-, ehitus- ja tehnoloogiasektorite stimuleerimise kaudu. Pikemas perspektiivis võib täiustatud digitaalne infrastruktuur meelitada ligi investeeringuid tehnoloogiakeskustesse, andmekeskustesse ja idufirmadesse, aidates veelgi kaasa töökohtade loomisele ja majanduse mitmekesistamisele. Piiriülene koostöö ja integratsioon Rootsi ja Eesti vahelise digitaalse sideme tugevdamisega soodustab projekt tihedamaid majanduslikke ja sotsiaalseid sidemeid, hõlbustades piiriülest koostööd ettevõtluses, hariduses, teadus- ja arendustegevuses. See võib kaasa tuua uute piiriüleste teenuste, ühisettevõtete ja partnerluste tekkimise, suurendades mõlema riigi konkurentsivõimet globaalsel areenil. Digitaalne kaasatus ja juurdepääsetavus Täiustatud digitaristu võib suurendada digitaalset kaasatust, muutes kiire internetiühenduse laialdasemalt kättesaadavaks ja taskukohasemaks. See toetab jõupingutusi digitaalse lõhe ületamiseks, tagades, et nii linna- kui ka maapiirkondade kogukonnad saavad kasu digiteenustest hariduses, tervishoius ja valitsuses. Innovatsioon ja tehnoloogiline areng Suure läbilaskevõimega digitaalsete ühenduste abil saavad Rootsi ja Eesti ettevõtted ja teadusasutused innovatsiooni- ja teadusprojektides tõhusamalt koostööd teha. See keskkond soodustab tipptasemel tehnoloogiate ja teenuste, nagu tehisintellekt, e-tervis, e-valitsus ja targa linna lahendused, arendamist, positsioneerides mõlemad riigid digitaalse innovatsiooni liidritena. Vastupidavus ja julgeolek: Projekt suurendab mõlema riigi digitaalset vastupanuvõimet, tagades usaldusväärsema ja turvalisema digitaalse taristu, mis peab vastu küberohtudele ja füüsilistele häiretele. See on eriti oluline kriitiliste teenuste puhul, mis sõltuvad tugevatest digitaalsetest võrkudest, sealhulgas hädaabiteenused, finantssüsteemid ja valitsuse toimingud. Keskkonnasäästlikkus Tõhusamate digiteenuste ja kaugtöö võimaluste hõlbustamisega saab projekt aidata kaasa keskkonnasäästlikkuse püüdlustele. Väiksem vajadus füüsilise reisimise järele võib vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid, samas kui arenenud digitaalne taristu toetab arukate energiasüsteemide ja muude roheliste tehnoloogiate arendamist. 1.3. Vajalikud load 1.3.1. Hoonestusluba avalikus kasutuses oleva veekogu koormamiseks. Loa väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 1.3.2. Keskkonnamõju eelhinnang Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 vastu võetud määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1 § 11 p 61 1.3.3. Vee erikasutusluba vee erikasutuseks (Veeseadus (VeeS2) § 187 p 8 ja 10). Veeloa andja on Keskkonnaamet. 1.3.4. Ehitusluba ja kasutusluba merekaabelliini ehitamiseks ning valmimise järgselt kasutusele võtmiseks vastavalt Ehitusseadustiku § 108-le ja § 112-le. Load väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. 2. Ehitise kasutamise otstarve 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/110122020036?leiaKehtiv Hoonestusloa objektiks oleva ehitise kasutamise otstarve on sidekaabel. 3. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Hoonestusloa objektiks on kiudoptiline sidekaabel, mille pikkus lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Saaremaal 101 673 m. Kaabli läbimõõt on kuni 33 mm. Kaabli tüüp on NSW MINISUB DA 288 ning tootjaks on Prysmian Group. MINISUB veealused kaablid on projekteeritud väga tugeva ja jäiga keevitatud õmblusega keskmise vasktoru ümber, mis sisaldab vajalikku arvu fiibreid ja on täidetud vesinikku neelava tiksotroopse täiteainega. Kaabli mehaanilise kaitse tagamiseks on vasktoru kaetud eelvormitud kõrgtugevate terastraatidega, mis kaitsevad kaablit paigaldamise ajal tekkiva mehaanilise pinge eest. Kaablit ümbritseb HDPE (kõrge tihedusega polüetüleenist) kaitsekest, mis tihendab konstruktsiooni vee sissetungi eest. Täiendava mehaanilise kaitse tagab topeltsoomuskiht, mis koosneb samuti eelvormitud kõrgtugevatest terastraatidest. Välimine kiht polüpropüleenist (PP) kiududest parandab kaabli käsitsemist ja paigaldusomadusi. Kaabel paigaldatakse tõenäoliselt merepõhja pinnale, kuid võimalik on ka paigaldamine 0,4–1 meetri sügavusele pinnasesse. Täpsem paigaldamisviis selgub marsruudiuuringu ja matmise hindamise uuringu põhjal, kui selgub merepinna sügavus, pinnase omadused ja võimalikud takistused. Kui kaablit ei saa paigaldada merepinnale, pole plaanis siiski merepõhjast setet eemaldada. Kui kasutatakse kaevamist või veejuga (jetting) meetodit, settib liigutatud sete tagasi kaevikusse, kuna kaabel on ainult 33 mm läbimõõduga. Keskkonnaamet on oma 15.04.2024 kirjas nr 6-2/24/6065-2 märkinud, et veejoaga kaabli paigutamine ei ole süvendamine veeseaduse mõttes, kui pinnast ei liigutata, see muudetakse veejoa mõjul püdelaks ja kaabel vajub oma raskuse all paigale. Kui aga veejoa või adraga tekitatakse kaabli jaoks vagu ning osaliselt jääb pinnas ka kaablikraavi servadesse (ca 1/3 pinnast), toimub veekogu põhjast setendi eemaldamine ning tegemist on süvendamisega veeseaduse § 176 lg 1 mõttes – pinnas eemaldatakse ning kaadatakse kaablikraavi kõrvale. Kui palju pinnast kaablikaevikust välja jääb, oleneb tõenäoliselt pinnasest ja kasutatavast adrast (osadel atradel on ka tagasitäite võimekus suurem). 4. Ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitisealune pindala Kavas on paigaldada üks sidekaabel. Lõigul Eesti EEZ-st kuni maaletulekukohani Saaremaal on kiudoptilise sidekaabli kogu ehitisealune pindala hinnanguliselt 101 728m2.  5. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites Kavandatud kiudoptilise sidekaabli jaoks vajalik kogupindala ja koormatava ala suurus on hinnanguliselt 101 728m2. Tabel 1. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid x y 286785.20636730356 6457028.946687195 286816.5072886646 6457201.539099367 303081.50710751954 6463259.913029057 318592.90127251355 6470995.886141982 318606.63562723016 6471001.1260408005 339072.9496272302 6476584.236040801 339073.7265827998 6476584.443521536 356063.9935827998 6481024.133521536 356072.5986327156 6481025.851529715 363322.9676327156 6482036.701529714 363339.641882161 6482037.153422007 369897.213882161 6481482.783422007 369917.2039529371 6481478.284547142 373054.6979529371 6480303.064547142 373077.54884092713 6480289.472813831 374777.21340257995 6478814.3776664585 376189.3435383214 6479017.4860546645 376210.667849851 6479017.490451159 376231.131467613 6479011.493232667 376249.080108085 6478999.979215699 378669.320108085 6476906.9692156995 378679.4415502451 6476896.312361266 379990.0178830433 6475212.859931634 380543.39542322495 6474998.048551692 381371.31450761267 6475106.428501454 381384.72209195053 6475103.525828556 381393.15366560634 6475097.996927799 381397.1621186558 6475088.736019029 381410.1550354369 6475077.401772475 381418.3101640548 6475064.547078213 381420.7981693958 6475054.733279368 381424.53017740743 6475049.619046167 381428.8150754948 6475045.334148079 381430.1973006843 6475041.049249992 381431.1648583169 6475030.544338552 381437.5230941885 6475017.966089328  381444.5724426548 6475012.298966051 381453.8333514243 6474990.459808057 381459.77691973903 6474969.449985177 381460.46803233377 6474966.0635334635 380543.80442580057 6474845.817818158 380525.0751927048 6474845.718194383 380506.9052848817 6474850.262261609 379915.84828488174 6475079.682261609 379898.2112293337 6475089.432480845 379883.8070441573 6475103.526875226 378564.88763153355 6476797.651009019 376176.52862481214 6478863.143026345 374764.38190893363 6478660.004153511 374743.0142563251 6478660.005568914 374722.5142001666 6478666.032531458 374704.54571299715 6478677.595837596 372988.90572104376 6480166.473135764 369874.06799052056 6481333.197764023 363335.41346930934 6481885.969632453 356097.85517631087 6480876.915335263 339112.29544733337 6476438.458135026 318653.5715846064 6470857.417682364 303145.3027946914 6463122.983891535 303138.0089175933 6463119.817254794 286826.98591759324 6457044.2872547945 286785.20636730356 6457028.946687195 Kavandatava tegevusega on seadusest tulenev nõue teostada keskkonnamõju eelhinnang, millega hinnatakse kas kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Eelhinnangu vajadus lähtub KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ja Vabariigi Valitsuse määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 lõikest 6, mille järgi on vaja anda eelhinnang kui rajatakse veekogu põhja elektriülekandeliin või sidekaabel ning vastavalt KeHJS § 6 lõike 2 punktile 22 ning Vabariigi Valitsuse määruse 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 lõikele 8 on vaja anda eelhinnang sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, kuna merekaabel läbib Vilsandi linnu- ja loodusala ning Vilsandi rahvusparki. 6. Esialgne nimekiri kavandatud uuringutest, mida hoonestusloa taotleja kavatseb hoonestusloa andmise otsustamiseks teha Kavandatud uuringud, mis on plaanis läbi viia, on marsruudiuuring, mille käigus uuritakse merepõhja (sügavust, pinnast jm) ning matmise hindamise uuring, mille käigus uuritakse pinnast ja selle põhjal valitakse kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Kui on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid, selguvad need hoonestusloa menetluse käigus. Merepõhja uuringud viiakse koridoris läbi enne esialgsete keskkonnamõjude hinnangute koostamist, et saada täpsemat teavet. 7. Hoonestusloa taotletav kestus Hoonestusluba taotletakse 50. aastaks. 8. Kinnitus, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed Juhatus kinnitab oma allkirjaga käesoleval hoonestusloa taotlusel, et äriregistrile esitatud andmed äriühingu osanike ning tegelike kasusaajate kohta on täielikud ja tõesed. 9. Teave nende finantsallikate kohta, millega plaanitakse rahastada hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist Hoonestusloa objektiks oleva ehitise valmimist ja hilisemat kasutamist plaanitakse rahastada ettevõtte tuludest. Ettevõtte tulud on pärit erinevatest fondidest, aktsionäride rahastusest ning riigitoetustest. Karolina Vestman [email protected] +46 725 797 750 Lisa 1. Joonis 1. Kaabli asukoht Gotlandi saarelt Saaremaale. Joonis 2. Rootsi-Eesti kaabel Eesti riigi piirides.  Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected] Saare Rannarahva Selts [email protected]  Nimekirja alusel 20.02.2026 nr 16-7/25-13890-012 Eesti-Rootsi vahelise kiudoptilise sidekaabli hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Global Connect AB (Rootsi registrikood 556597-6122) esitas 10.10.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Eesti-Rootsi vahelise kiudoptilise sidekaabli rajamiseks. Täiendatud taotlus on esitatud 10.02.2026. Hoonestusloa taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris. Hoonestusloa taotluse kohaselt soovitakse Läänemerre rajada kiudoptiline sidekaabel läbimõõduga kuni 33 mm. Hoonestusloa taotlusega on koormatud 150 m laiune koridor Saaremaalt kuni Eesti majandusvööndi piirini, mille ulatuses viiakse läbi uuringud ning selgitatakse välja kaabli täpsem asukoht ja kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Sidekaabli pikkus on ligikaudu 101 673 m. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga. Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 23.03.2026. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta. TTJA edastab asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga pärast Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate avalikustamist ning enne hoonestusloa menetluse algatamist. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri Carmen Tau +372 620 1730 [email protected] Adressaatide nimekiri Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaamet [email protected] Kliimaministeerium [email protected] Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseamet [email protected] Transpordiamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveamet [email protected] Päästeamet [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Saaremaa Vallavalitsus [email protected] Mittetulundusühing EESTI KALURITE LIIT [email protected] Saare Rannarahva Selts [email protected] Nimekirja alusel 20.02.2026 nr 16-7/25-13890-012 Eesti-Rootsi vahelise kiudoptilise sidekaabli hoonestusloa taotlusele arvamuse küsimine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku (EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid, otsustab hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle. Global Connect AB (Rootsi registrikood 556597-6122) esitas 10.10.2025 TTJA-le hoonestusloa taotluse Eesti-Rootsi vahelise kiudoptilise sidekaabli rajamiseks. Täiendatud taotlus on esitatud 10.02.2026. Hoonestusloa taotlus on registreeritud TTJA dokumendiregistris. Hoonestusloa taotluse kohaselt soovitakse Läänemerre rajada kiudoptiline sidekaabel läbimõõduga kuni 33 mm. Hoonestusloa taotlusega on koormatud 150 m laiune koridor Saaremaalt kuni Eesti majandusvööndi piirini, mille ulatuses viiakse läbi uuringud ning selgitatakse välja kaabli täpsem asukoht ja kaabli paigaldamiseks sobiv meetod. Sidekaabli pikkus on ligikaudu 101 673 m. Hoonestusluba taotletakse 50 aastaks. Vastavalt EhS § 1135 lõikele 1 esitab pädev asutus hoonestusloa taotluse arvamuse andmiseks asjaomastele asutustele. Eeltoodust tulenevalt edastame hoonestusloa taotluse dokumendid Teile arvamuse avaldamiseks ning palume seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise osas arvestades EhS § 1135 lõigetes 2, 3 ja 4 tooduga. Põhjendatud arvamuse palume saata TTJA e-posti aadressile [email protected] esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 23.03.2026. Kui Te tähtaja jooksul ettepanekuid ei esita, lahendab TTJA taotluse ilma Teie arvamuseta. TTJA edastab asjaomastele asutustele arvamuse avaldamiseks või kooskõlastamiseks keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu koos eelhinnanguga pärast Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate avalikustamist ning enne hoonestusloa menetluse algatamist. Lugupidamisega Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehitusosakonna juhataja Lisad: 1. Hoonestusloa taotlus 2. Adressaatide nimekiri Carmen Tau +372 620 1730 [email protected]