Kanalisatsioonitoru paigaldustööd Tartumaal, 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme km 0,14-0,17

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tartu notar Aune Harujõe, kelle büroo asub aadressil Tartus Ülikooli tn 2a, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TARTU NOTAR AUNE HARUJÕE NOTARI AMETITOIMINGUTE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1856 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tartu notar Aune Harujõe, kelle büroo asub Tartus Ülikooli 2a, teisel augustil kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (02.08.2019) ning selles notariaalaktis osalejad on: Kaarsilla Kinnisvara OÜ, registrikood 10081732, aadress Ülikooli tn 2a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, elektronposti aadress [email protected], edaspidi nimetatud õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notarile esitatud volikirja alusel Made Vares, isikukood 47009202766, kelle isik on notarile tuntud ja Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud omanik, mille nimel tegutseb Maanteeamet, aadress Teelise tn 4, Tallinn, elektronposti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notarile esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kelle isik on notarile tuntud, õigustatud isik ja omanik edaspidi ühiselt nimetatud osalejad ja/või lepingu osalised. Osalejad sõlmivad lepingu järgnevas: 1. KINNISTUSRAAMATU SEISUD / LEPINGU ESEMED 1.1. Vastavalt elektroonilise kinnistusraamatu andmetele on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 5828150 kantud järgnevate andmetega kinnistu: Esimesse jakku on kantud kinnistu koosseis: katastritunnus 94901:005:0311, pindala 3,56 ha, aadress 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee, Õssu küla, Kambja vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus aktsiaselts Tartu Keskkatlamaja (registrikood 10288232) kasuks. Vastavalt AÕS § 158¹ tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus kaugküttetorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks vastavalt 26.04.2018 lepingu punktile kolm (3) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 26.04.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.05.2018. Kohtunikuabi Siiri Lend. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.1.1. Maa-ameti infosüsteemi andmete alusel on katastriüksusel järgnevad kitsendused: Katastriüksuse 94901:005:0311 piiranguvööndid: tee avalik kasutus; ulatus: 18718 m²; nähtus: riigimaantee (Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 19  2 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 143 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (Viljandi mnt); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 56 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 195 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Viljandi mnt Räni k); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 173 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 146 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Lepiku tee); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 114 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Eerika tee Õssu k); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 130 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (Kogre tee 4 Õssu k); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 470 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 582 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (NÕO:TAR); ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 454 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (Viljandi); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1444 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) (Tartu - Maaritsa); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 153 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (Viljandi mnt;Ringtee); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Survekanalisatsioon); ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 131 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Viljandi mnt); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1277 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); maaparandusühistu tegevuspiirkonna ala; ulatus: 15316 m²; nähtus: maaparandusühistu tegevuspiirkond (Rahinge Maaparandusühing); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1404 m²; nähtus: riigimaantee (Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Viljandi mnt-Kogre tee Räni alevik); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 108 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Survekanalisatsioon); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Survekanalisatsioon); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 186 m²; nähtus: riigimaantee (Viljandi ring); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 238 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1462 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) (Tartu - Elva); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 77 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 111 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (Viljandi mnt); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 165 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 89 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (Viljandi mnt);Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 142 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 267 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Viljandi mnt); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 96 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 96 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2887 m²; nähtus: elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin) (Tartu - Valmiera); tee avalik kasutus; ulatus: 89 m²; nähtus: riigimaantee (Erika - Kandiküla); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 410 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Viljandi mnt Räni k); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 35552 m²; nähtus: riigimaantee (Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme); sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 67 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 359 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (Viljandi); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Vee survetorustk); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 89 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm ja suurem,2m süg. (Isevoolne kanalisatsioon); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (Viljandi); ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Viljandi mnt-Kogre tee); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 209 m²; nähtus:  3 elektrimaakaabelliin (RÕHU:TAR); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 86 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik 250mm kuni 1000mm üle2m süg (); surveseadme kaitsevöönd; ulatus: 168 m²; nähtus: maa- alune soojatorustik alla 200 mm (295544); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 122 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Eerika tee Õssu k); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 52 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla2m süg,alla250mm (Kogre tee 4 Räni k); elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2967 m²; nähtus: elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin) (Tartu - Pihkva); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Viljandi mnt 70; 72; 74; 82 Räni k); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 154 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Viljandi mnt Räni k); geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (0968); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Viljandi mnt-Kogre tee); avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2832 m²; nähtus: riigimaantee (Erika - Kandiküla); ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönd; ulatus: 125 m²; nähtus: maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla 250mm (Kogre 4-Eerika tee Räni alevik ja Õssu küla); ulatus: 2 m²; nähtus: tiheasustusala (Ülenurme valla üldplaneering); ulatus: 108 m²; nähtus: tiheasustusala (Ülenurme valla üldplaneering); ulatus: 8 m²; nähtus: tiheasustusala (Ülenurme valla üldplaneering). 1.2. Lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega edaspidi ühiselt nimetatud ka kui lepingu ese. 2. AVALDUSED JA KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. lepingu ese kuulub omanikule; 2.1.2. lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatute andmed ei ole muutunud ja lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi; 2.1.3. kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega panditud, samuti ei ole sõlmitud ühtegi kokkulepet selle koormamiseks käesolevas lepingus nimetamata piiratud asjaõigustega – lepingu ese on koormatud isikliku kasutusõigusega; lepingu punktis 1.1. nimetatud isikliku kasutusõigusega seotud õiguste teostamine ei takista ega piira käesoleva lepinguga seatava kasutusõiguse teostamist; 2.1.4. lepingu eset ei ole koormatud selliste kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega, mis välistaksid või piiraksid käesoleva lepingu sõlmimist; 2.1.5. lepingu eset ei ole keelustatud (arestitud), nende suhtes ei ole vaidlusi; 2.1.6. lepingu eseme valdamisel ja kasutamisel ei kehti muid kitsendusi, kui lepingu punktis 1.1.1. nimetatud; 2.1.7. käesoleva lepingu sõlmimise aluseks on Maanteeameti peadirektori 19.07.2019 käskkiri nr 1-2/19/482, eelnimetatud käskkiri on kehtiv, seda ei ole vaidlustatud, tühistatud; 2.1.8. tema kui omaniku esindaja volitused on kehtivad, neid ei ole tühistatud ega tagasi võetud, tal on olemas kõik vajalikud nõusolekud ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks; 2.1.9. ei esine mingeid eelpool nimetamata asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid omaniku ja/või omaniku esindaja õigust sõlmida käesolevat lepingut. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. temale õigustatud isiku poolt antud volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud; tal olemas kõik vajalikud esindatava äriühingu sisesed nõusolekud/kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks;  4 2.2.2. õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala seisukorrast, suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas omaniku vastu mingeid nõudeid; 2.2.3. käesoleva lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse teostamine ei takista punktis 1.1. nimetatud kasutusõiguse teostamist ning punktis 1.1. nimetatud kasutusõiguse teostamine ei takista käesoleva lepinguga seatava kasutusõiguse teostamist; 2.2.4. õigustatud isikuks oleva äriühingu suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti ega algatatud pankrotimenetlust, samuti ei ole algatatud õigustatud isiku likvideerimismenetlust, saneerimismenetlust ega esitatud avaldust nimetatud menetluste algatamiseks, samuti esine mingeid asjaolusid nimetatud menetluste algamiseks; 2.2.5. ei esine mingeid asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid õigustatud isiku ja/või tema esindaja õigust sõlmida käesolevat lepingut. 2.3. Osalejad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. notariaalaktis viidatud plaan on osalejatele esitatud läbivaatamiseks, lisatud notariaalaktile, nende poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul osalejate esindajate poolt alla kirjutatud; 2.3.2. nad on tutvunud notariaalakti aluseks olevate dokumentidega (sh lepingu punktis 2.1.8. nimetatud käskkirjaga, mis on tõestamise juures esitatud väljatrükina) ja nõustuvad nende sisuga ning ei soovi ühegi lepingus viidatud dokumendi (v.a. plaan) lisamist notariaalaktile ning loobuvad notariaalakti aluseks olevate dokumentide ettelugemisest, samuti ei soovi nad käesoleva lepinguga seonduvalt täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on käesoleva notariaalakti tõestamisel kontrollinud: 2.4.1. lepingu eseme kuulumist omaniku omandisse omaniku esindaja avalduse ja lepingu punktis 1 nimetatud kinnistusraamatu andmete alusel; 2.4.2. omaniku esindaja õigust esindada omanikku esindaja avalduse ja notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel; 2.4.3. õigustatud isiku õigusvõimet ja tema esindaja õigust esindada õigustatud isikut esindaja avalduse ja äriregistri andmete alusel; 2.4.4. omaniku esindaja õigust esindada omanikku esindaja avalduse ja notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel. 3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud ning omanik koormab lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu tähtajatu üleantava isikliku kasutusõigusega õigustatud isiku kasuks, mille kohaselt on õigustatud isikul õigus omada ja vallata kinnistul paiknevat kanalisatsioonitorustikku (edaspidi nimetatud tehnorajatis), kasutada tehnorajatist sihipäraselt ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, majandamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu punktis 1.1. toodud kinnistut isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks üksnes kasutusõiguse alal, mille paiknemine on lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud roosa viirutatud alana (edaspidi nimetatud ka kasutusõiguse ala). 3.3. Lepingu punktis 3.1. nimetatud kasutusõigusega seotud õigustatud isiku ja omaniku õigused ja kohustused on järgmised:  5 3.3.1. õigustatud isikul on õigus kasutada kasutusõiguse ala tehnorajatise rajamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talituse tagamise eesmärgil; 3.3.2. kinnistu igakordne omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks lepingu punktis 3.1. nimetatud tegevusi või halvendaks tehnorajatise seisukorda; 3.3.3. kinnistu igakordne omanik kohustub mitte tegema takistusi õigustatud isiku töötajatele ja/või õigustatud isiku volitatud isikutele kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui punktis 3.1. nimetatud tegevuseks mõistlikult vajalike sõidukite ja tehnikaga kinnistu igakordsetele omanikele vastavalt lepingus kokkulepitud korras etteteatud ajal; 3.3.4. õigustatud isik kohustub teavitama kinnistu igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) kalendripäeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib õigustatud isik alustada vajalike töödega viivitamata, teavitades sellest esimesel võimalusel kinnistu igakordset omanikku; 3.3.5. õigustatud isik kohustub esitama Maanteeametile tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnorajatis ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on õigustatud isik kohustatud 30 (kolmekümne) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Maanteeametiga kooskõlastatud asukohta. 3.3.6. õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral pärast tehnorajatise paigaldamist tulema eelnevalt kokkulepitud ajal enne tööde alustamist üks kord riigitee ehitusobjektile ja tasuta omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha 3.3.7. õigustatud isik kohustub lubama kinnistu igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastustega teostada tehnorajatise kaitsevööndis järgmisi hooldetöid: teha talihooldetöid, sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte- ja peenarde remondi- ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 3.3.8. isiklik kasutusõigus on samal talituslikul eesmärgil üle antav teisele isikule. Õigustatud isik kohustub teavitama Maanteeametit muudatusest kirjalikult 10 (kümne) päeva jooksul; 3.3.9. õigustatud isik kohustub likvideerima 2 kuu jooksul kasutamiseks antud kinnisasja osalt tehnovõrgu ja rajatise ja taastama lepingu sõlmimisele eelnenud olukorra, kui talitluslikult on ära langenud kinnisasja kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Maanteeametit.; 3.3.10. kõik tehnorajatise omamise, kasutamise, ehitamise, remontimise, hooldamise ja likvideerimisega seotud kulud kannab õigustatud isik. Kinnistuga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega. 3.4. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud ning loevad kasutusõiguse ala otsese valduse omaniku poolt õigustatud isikule üleantuks käesoleva lepingu sõlmimisega. 3.5. Kasutusõigus kantakse kinnistusraamatusse esimesele vabale järjekohale. 3.6. Osalejad hindavad kasutusõiguse tehinguväärtuseks 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot.  6 4. KINNISTAMISAVALDUS / ASJAÕIGUSLEPING Omanik Eesti Vabariik oma esindaja isikus ja õigustatud isik Kaarsilla Kinnisvara OÜ, registrikood 10081732, oma esindaja isikus, on isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud ja paluvad kanda vastav õigusmuudatus kinnistusraamatusse. Vastavalt asjaõigusseaduse § 641 paluvad omanik ja õigustatud isik kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 5828150 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus Kaarsilla Kinnisvara OÜ, registrikood 10081732, kasuks kanalisatsioonitorustiku talumiseks vastavalt 02.08.2019 sõlmitud lepingu punktile 3.1. ning lepingu lisaks olevale plaanile. 5. POOLTE KONTAKTID 5.1. Omaniku kontaktandmed: Maanteeamet, aadress: Teelise tn 4, Tallinn, e-post [email protected], telefon +372 6119300. 5.2. Õigustatud isiku kontaktandmed: Kaarsilla Kinnisvara OÜ, aadress Ülikooli tn 2a, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond, e-post [email protected], telefon +372 7338070. 5.3. Omanik ja õigustatud isik on kokku leppinud, et käesoleva lepingu punktides 5.1. ja 5.2. esitatud kontaktandmete muutumisest kohustuvad omanik ja õigustatud isik teineteist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. 6. SELGITUSED Notar on osalejatele selgitanud, et - kanded kinnistusraamatusse tehakse avalduste kinnistusosakonnale esitamise järjekorras; - lepingu punktis 1 kajastatud andmete õiguslik tähendus: 1) kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse; 2) kitsenduste andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kajastatud kitsendus(ed) võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Täpsemat teavet kitsenduste kohta saab vastavast riigiasutusest või ettevõttest (nt Keskkonnateenistus, Maanteeamet, Elektrilevi OÜ jne); - kinnisasja koormamiseks asjaõigusega on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ning sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti (asjaõigusseaduse § 64¹); - isiklik kasutusõigus tekib kinnistusraamatusse kandmisega, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega; - isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile; - kinnisasja omanik on kohustatud taluma kinnisasja maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Servituudi täpsem sisu määratakse kokkuleppel. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve; - kui isiklikku kasutusõigust teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on õigustatud isik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või isikliku kasutusõiguse seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti;  7 - omanik peab lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata; - kaitsevööndiga ehitise hooldus- ja remonditöödest tuleb teavitada kinnisasja omanikku kaitsevööndiga ehitise omanikule teadaolevate kontaktandmete vahendusel (lg 1). Kinnisasja omanikku ei pea teavitama: 1) ettenägematust vajadusest tekkinud vältimatutest ja edasilükkamatutest kaitsevööndiga ehitise avariitöödest; 2) hooldus- ja remonditöödest, kui neid töid tehakse avalikult ligipääsetaval kinnisasjal ning nende töödega seonduvalt ei tehta pinnasetöid, ei piirata juurdepääsu kinnisasjale ega riivata muul viisil kinnisasja omaniku õiguseid; 3) hooldus- ja remonditöödest, kui kinnisasja omanik on kaitsevööndiga ehitise omanikule sellekohase soovi esitanud (lg 2). Kui kaitsevööndis asub ka teine kaitsevööndiga ehitis, peab selle avariid likvideeriv või plaanilisi töid tegev isik teavitama enne avarii likvideerimisele asumist või plaanilise töö alustamist kaitsevööndiga ehitise omanikku toimunud avariist. Kaitsevööndiga ehitise omanik teavitab avariid likvideerivat isikut kaitsevööndiga ehitise asukohast ning vajadusel saadab avariikohale oma esindaja, kes täpsustab kohapeal kaitsevööndiga ehitise asukoha (lg 3). Kaitsevööndiga ehitise asukohta ei või muuta kaitsevööndiga ehitise omanikku teavitamata ja viimase nõusolekuta (lg 4). Vältimaks kaitsevööndiga ehitise kahjustamist, võib kaitsevööndiga ehitise omanik nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Samuti võib maakaabelliinide puhul nõuda maakaabli täpse asukoha väljaselgitamiseks pinnase käsitsi lahtikaevamist (lg 5) (Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 § 5); - kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist; - õigustatud isikul on õigus nõuda isikult, kes teda isikliku kasutusõiguse teostamisel takistab, takistamise lõpetamist ja edaspidisest takistamisest hoidumist; - kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud; - isikliku kasutusõiguse võib teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Üleandmiseks on vajalik kokkulepe isikliku kasutusõiguse üleandmise kohta (asjaõigusleping) vana ja uue õigustatud isiku vahel. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. Kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt; - asjaõigusseaduse § 1581 kohaselt: (lg 1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega; (lg 11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses; (lg 2) Käesoleva  8 paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või - rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda; - isikliku kasutusõigusega juba koormatud kinnisasja võib uue servituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud kasutusõigust; - leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool (võlaõigusseadus § 158). - leppetrahvi kokkuleppimisel kohustuse rikkumise puhuks võib kahjustatud lepingupool lisaks leppetrahvile nõuda ka kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või lisaks leppetrahvile nõuda, kui leppetrahv lepiti kokku mitte kohustuse täitmisele sundimiseks, vaid kohustuse täitmise asendamiseks. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (võlaõigusseadus § 159). - kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (võlaõigusseadus § 160). - lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud (võlaõigusseadus § 161). - hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleks lepingusse märkida kõik asjassepuutuvad kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida kokkulepped ka tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise puhul tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. 7. VOLITUSTE ANDMINE Osalejad teevad notarile ülesandeks esitada lepingu ärakiri kinnistusosakonnale. Osalejad volitavad notarit vajadusel tegema notariaalaktis sisalduvates asjaõiguslepingus ja kinnistamisavalduses vajalikke parandusi ulatuses, mis on seotud lepingus toodud osalejate taotlustega, tingimusel, et nendega ei muudeta käesolevas aktis toodud osalejate kokkuleppeid ja esitama vajadusel kinnistusosakonnale tehtud paranduste kohta kinnitatud väljavõtte notariaalaktist. 8. LÕPPSÄTTED 8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes (1) originaaleksemplaris, mis säilib notaribüroos. 8.2. Notariaalakti koostamise päeval väljastatakse akti digitaalsed ärakirjad omanikule ja õigustatud isikule. Tõestatud notariaalaktide elektroonilised kinnitatud ärakirjad on osalejatele kättesaadavad portaali X-tee kaudu (www.eesti.ee). 8.3. Isikliku kasutusõiguse tehinguväärtuseks on 639 eurot. 8.4. Notari tasu lepingu sõlmimisel on vastavalt notari tasu seaduse § 3, § 10 lg 3, § 12 lg 3, § 23 p 2 - 38,30 eurot, millele lisandub käibemaks 7,66 eurot, kokku kuulub tasumisele 45,96 eurot.  9 Notariaalakti tõestamisega seotud kulud: - esmakordselt paberkandjal ja digitaalselt väljastatava ärakirja valmistamise tasu notari tasu seaduse § 35 lg 1 ja notariaadimäärustiku § 22 lg 2, 3 kohaselt iga A4 lehekülje eest 0,19 eurot ja A3 lehekülje eest 0,31 eurot (eelnimetatud summale lisandub käibemaks); - vastavalt notari tasu seaduse § 31 p 15 on digitaalärakirja väljastamine, sõltumata andmemahust – 12,75 eurot, § 35 lg 1 kohaselt on notari tasu ärakirja valmistamise eest iga A4 lehekülje eest 0,19 eurot ja A3 lehekülje eest 0,31 eurot (eelnimetatud summale lisandub käibemaks). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmise eest 5,00 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot). 8.5. Osalejad on kokku leppinud, et notari tasu lepingu tõestamise eest ja riigilõivu tasub õigustatud isik. Notariaalakt on osalejatele notari poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks, seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. ___________________________________________________________________ /ees- ja perekonnanimi/ /allkiri/ ___________________________________________________________________ /ees- ja perekonnanimi/ /allkiri/