Projekteerimistingimused

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED NR 2511802/07759 Digitaalse allkirjastamise kuupäev Ehitustegevuse liigi täpsustus Avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee rajamine Projekteerimistingimuste andja Asutus Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Asutuse registrikood 75014913 Taotluse andmed Taotleja K-Projekt Aktsiaselts Liik Projekteerimistingimuste taotlus Number 2511002/14398 Kuupäev 20.10.2025 Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress 78401:101:6643 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Filtri tee 11 78401:116:0045 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Filtri tee T10 78401:116:0068 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Filtri tee T4 78401:116:0360 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Juhkentali tn 58 78401:101:2716 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Masina tn 10 78401:116:0730 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sossimäe tn 11 78401:116:0750 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Sossimäe tn 9 78401:116:0740 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 80n 78401:116:0780 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 80s 78401:116:0770 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 80t Projekteerimistingimuste andmise alused ja lähtedokumendid: Projekteerimistingimuste koostamise aluseks on projekteerimistingimuste taotlus nr 2511002/14398, ehitusseadustiku § 99 lg 1, Tallinna Linnavolikogu 03.11.2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 34 lg 2. Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused: Projekteerimistingimuste alusel kavandatakse rajada Neutra Capital AS (endise nimega Fausto Capital AS) tellimusel Zelluloosi kvartali juurdepääsuteed. Projekti eesmärk on lahendada Zelluloosi kvartali juurdepääsuteed Peterburi teelt ja Filtri teelt ning projekteerida kergliiklusteed. Masina tn 10, Tartu mnt 80n ja Tartu mnt 80p täpsed kasutustingimused (sh ehitusõigus, korruselisus, juurdepääsude asukohad jms) lahendatakse koostamisel oleva Tselluloosi kvartali detailplaneeringuga (DP042910) (K-Projekt AS, töö nr 21126). Projekteerimistingimuste taotlus esitati esmakordselt 2021. aastal. Liikluskorraldus ja teedeehituslik lahendus soovitakse projekteerimistingimustega lahendada põhjusel, et projekteerimistingimuste menetlus on kiirem ja detailplaneeringu koostamise ja kehtestamisega võib minna aega aastaid. Samuti on näiteks Sossimäe tn 11 kinnistule juba väljastatud ehitusluba (07.12.2023 nr 2312271/09743), st taotleja hinnangul on vajalik kvartalisse juurdepääsu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA parendamine. Detailplaneeringu koostamisel saab omakorda arvestada projekteerimistingimuste alusel projekteeritud/välja ehitatud teedevõrgustikuga ja suure tõenäosusega teedevõrku ümber planeerima ei pea. Masina tn 18 kinnistule on eskiisis näidatud perspektiivne tee, tegemist ei ole käesolevate projekteerimistingimuste alusel projekteeritava teega. Osaliselt jäävad alale Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneering (DP001990, kehtiv alates 20.09.1999, osaliselt kehtetuks tunnistatud) ning Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneering (DP036640, kehtiv alates 19.08.2025). Vastavalt ehitusseadustiku § 27 lg-le 1 ja selle punktidele 1-3 võib pädev asutus detailplaneeringu olemasolu korral põhjendatud juhul anda projekteerimistingimused ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks. Kehtivat Masina tn, Tartu mnt ja Tallinn-Tapa raudtee vahelise kvartali detailplaneeringut (DP001990) täpsustati 23.11.2022 antud projekteerimistingimustega nr 2211802/07438 Sossimäe tn 11 parkimismaja büroopindadega rajamiseks. Projekteerimisel tuleb arvestada 23.11.2022 antud projekteerimistingimustega nr 2211802/07438 (Sossimäe tn 11 parkimismaja büroopindadega) ja kehtiva detailplaneeringu DP001990 ala täpsustavate projekteerimistingimuste nr 2211802/07438 aluseks olnud joonistega. Tartu mnt 80n ja Tartu mnt 80p kinnistutel olev kergliiklustee lahendus on ette nähtud lahendada ajutiselt kuni kehtiva detailplaneeringu DP001990 realiseerimiseni või kuni kehtivat detailplaneeringut DP001990 muutva koostamisel oleva Tselluloosi kvartali detailplaneeringu (DP042910) realiseerimiseni ja Tartu mnt 80n kinnistule ulatuva sõidutee osa pikendamiseni. Seega ei täpsustata käesolevate projekteerimistingimuste alusel projekteerimistingimustega nr 2211802/07438 ette nähtud lahendust ega kehtivat detailplaneeringut DP001990. Kavandatav jääb vähesel määral Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu (DP036640) alale (Juhkentali tn 58 kinnistule). Kehtiva detailplaneeringu DP036640 seletuskirja lk 23 kohaselt on krundi POS 8 planeeritud sihtotstarve avalikult kasutatav transpordimaa (põhijoonise kohaselt „avalikult kasutatav tänav“), krunt on planeeritud liita kõrvaloleva transpordimaa krundiga (s.o Filtri tee T4) ning võõrandada Tallinna linnale. Detailplaneeringu kohaselt on avalik ruum ala, kuhu on planeeritud kavandada avalikult kasutatavad teed. Eesmärk on parandada Filtri tee sõiduautode läbilaskvust kui ka kergliiklejate liikumisvõimalusi, mille saavutamisse kavandatav ühtlasi panustab. Lähtudes eelnevast ning arvestades detailplaneeringu põhijoonist koosmõjus seletuskirjaga, ei käsitleta kavandatava kergliiklustee lahendust, mis vähesel määral ulatub Juhkentali tn 58 kinnistule, kehtiva detailplaneeringu DP036640 täpsustamisena. Küll aga saab detailplaneeringus kavandatu realiseeruda alles siis, kui uus katastriüksus moodustatakse, sellele määratakse uus sihtotstarve detailplaneeringu alusel ning kinnisasi võõrandatakse Tallinna linnale. Projekteerimisel tuleb arvestada detailplaneeringus DP036640 planeeritud krundipiiridega ja kavandatav kergliiklustee ette näha planeeritud avalikult kasutatava transpordimaa krundile (POS 8). Eelnevat arvesse võttes ei käsitleta kavandatavat detailplaneeringu(te) täpsustamisena ning arvestades, et haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele, otsustab pädev asutus vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg-le 1 projekteerimistingimuste andmise tavamenetlusega. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA Menetluse käik: Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg-le 3 kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. Vastavalt ehitusseadustiku § 31 lg 4 p-le 2 esitab pädev asutus projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lg-le 2 tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Projekteerimistingimuste taotluse kohta küsiti arvamust taotluses esitatud mõjutatud kinnistute omanikelt (sh piirinaabritelt) ja asjaomastelt asutustelt, kelle arvamused on lisatud arvamuste koondtabelisse (lisa 1). Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet andsid nõustuva seisukoha. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (Juhkentali tn 58 volitatud asutus) nõustus Kaitseministeeriumi tingimustega (vt p 10). Neutra Capital AS (endise nimega Fausto Capital AS), kellele kuuluvad kinnistud Sossimäe tn 9 ja 11 ning Tartu mnt 80n ja 80t, tähtajaks arvamust ei avaldanud, küll aga lisati taotleja poolt 06.10.2025 taotluse lisadesse ettevõtte esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud kinnituskiri, et Neutra Capital AS on nõus Tallinna linnale tasuta võõrandama eelnimetatud kinnistutel avalikuks kasutamiseks määratud maa-alad või seadma neile Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse. Ühtlasi teavitati kinnistute omanikke vastavalt ehitusseadustikule, et koostatud projekteerimistingimuste kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse. Projekteerimistingimused antakse rajatiste ehitusprojekti koostamiseks vastavalt projekteerimistingimuste taotlusele ja sellele lisatud asendiskeemil näidatud asukohale: uute rajatiste maht ja olemasolevate rajatiste ümberehitamise vajadus selgitada välja projekteerimise käigus, kavandades terviklik lahendus. Ehitusprojekti koostamisel arvestada järgnevaga: 1. Projekti koostamisel lähtuda järgmistest strateegilistest dokumentidest: Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“, Tallinna rattastrateegiaga 2018-2027, Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035, kehtiv üldplaneering. 2. Projekt koostada ja vormistada vastavalt kehtivatele standarditele, juhenditele, seadustele, määrustele ja teistele valdkonda reguleerivatele õigusaktidele, sh • keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (vt § 6), • majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“, • ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 "Puuetega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele", • keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, • sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“, • standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“, • standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ koosmõjus Tallinna tänavaruumi juhendiga, • Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määrus nr 6 „Heakorra eeskiri“, PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  • Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrus nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“, • Tallinna Linnavolikogu 02.09.2004 määrus nr 32 „Tallinna linna kaevetööde eeskiri“, • Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määrus nr 15 "Haljastuse inventeerimise kord", • Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrus nr 112 "Avalikule alale puude istutamise kord", • Tallinna Linnavalitsuse 26.02.2021 määrus nr 2 "Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord", • Tallinna Linnavalitsuse 05.08.2025 määrus nr 35 „Tallinna tänavate projekteerimise ja ehitamise nõuded“, • Tallinna Kommunaalameti 19.11.2018 käskkiri nr 97 „Teehoiutööde täiendavad nõuded“. Vt ka: https://www.tallinn.ee/et/tallinna-taristu-juhendmaterjalid ja https://www.tallinn.ee/et/ehitus/juhendid 3. Ehitusprojekti mahus esitada asendiplaan ja vajadusel tehnovõrkude koondplaan, mis peavad olema vormistatud aktuaalsel topo-geodeetilisel alusplaanil (M 1:500), mis vastab majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 4. Arvestada piirkonda jäävate kehtestatud, vastuvõetud ja koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektidega. Vajadusel teha koostööd koostamisel olevate detailplaneeringute ja ehitusprojektide projekteerijatega. Detailplaneeringute ajakohane info kajastub Tallinna planeeringute registris (https://tpr.tallinn.ee), ehitusprojektide ajakohane info kajastub Tallinna ehitusprojektide registris (http://ehitus.tallinn.ee) ja EHR-is. Ehitusprojektiga esitada nimekiri arvestatud detailplaneeringutest ja ehitusprojektidest. 5. Projekteerimisel arvestada 23.11.2022 antud projekteerimistingimustega nr 2211802/07438 (Sossimäe tn 11 parkimismaja büroopindadega) ja kehtiva detailplaneeringu DP001990 ala täpsustavate projekteerimistingimuste nr 2211802/07438 aluseks olnud joonistega. 6. Projekteerimisel tuleb arvestada detailplaneeringus DP036640 planeeritud krundipiiridega ja kavandatav kergliiklustee ette näha planeeritud avalikult kasutatava transpordimaa krundile (POS 8). Arvestada, et detailplaneeringus kavandatu saab realiseeruda alles siis, kui uus katastriüksus moodustatakse, sellele määratakse uus sihtotstarve detailplaneeringu alusel ning kinnisasi võõrandatakse Tallinna linnale. 7. Keskkonnakaitselised tingimused: 7.1. Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-st 6 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. 7.2. Teostada projektiga hõlmataval alal ja selle piirist 5 m ulatuses (sh vajadusel naaberkinnistutel) Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse inventeerimine, mis on kohustuslik läbi viia enne kavandatavat ehitustegevust maa-alal, millel kasvavad puit- ja rohttaimed. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võra ulatusega ja väärtusklassi tähistava värvilahendusega. Esitada dendroloogilise hinnangu materjalide kaust, mis on allkirjastatud vastavat kvalifikatsiooni omava töö teostaja poolt. 7.3. Kaitstavate taimeliikide inventuuri välitööd teostada ajal, kui neile iseloomulikud määramistunnused on nähtaval. Inventuuri peab teostama kaitstavaid taimeliike tundev ekspert. 7.4. Säilitada maksimaalselt olemasolevat haljastust. Tagada I ja II väärtusklassi ning võimalusel III väärtusklassi kõrghaljastuse säilimine. Mitte kavandada säilitatava kõrghaljastuse PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  juurestiku kaitsealale kaevetöid nõudvaid lahendusi. Lahendus kavandada kinnistul võimalikult kõrghaljastust säästvalt. 7.5. Tehnovõrkude projekteerimisel kavandada tehnovõrgud maksimaalsel määral kõvakatte alla või olemasolevatesse tehnovõrkude koridoridesse, säilitada haljasalal olemasolevatele ja võimalusel projekteeritavatele puudele vajalik kasvuruum ja -tingimused. Mitte killustada kavandatavate tehnovõrkudega olemasolevaid haljasalasid. Tänavavalgustuse projekteerimisel arvestada puude võra ulatusega. 7.5.1. Tehnovõrkude lahenduses arvestada ehitustöödeks vajaminevate kaevetööde ulatusega ja märkida asendiplaanile kaeviku tsoon. 7.5.2. Juhul kui ei ole võimalik vältida olemasolevate puude juurestiku kaitsealale trassikoridori kavandamist, võtta kasutusele erimeetmed (käsitsikaeve, suundpuurimine, air-spade jne) puude kasvutingimuste säilitamiseks. Erimeetmete kasutamisel kajastada lahendust asendiplaanil, käsitsi kaeve korral esitada lahendusest kohtlõiked ja selgitused, millest järeldub, kuidas tagatakse kõrghaljastuse kasvutingimuste säilimine. 7.6. Käsitleda projektis ehitustööde-aegseid kõrghaljastuse kaitsemeetmeid (juurestik, tüvi, võra). Puude kaitse kirjelduse koostamisel juhinduda standardites EVS 843:2016 ja EVS 939- 3:2020 ning Tallinna kaevetööde eeskirjas märgitud nõuetest, tuua välja projektis nõuded vastavalt kohapõhisele lahendusele. Puude võra kärpimise vajadusel taotleda hoolduslõikuse luba Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametilt, lõikuse peab teostama arborist. 7.7. Juhul kui nähakse ette kõrghaljastuse likvideerimist, tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt samale kinnistule. 7.8. Sõidu- ja kõnniteede äärde kavandada haljastus. Näha ette terviklik tänavahaljastus, võimalusel eraldada erinevatele liiklejagruppidele mõeldud liikumiskoridorid mitmerindelise haljastusega. Esitada nõuded istikutele (lehtpuuistiku kõrgus ja rinnasdiameeter, okaspuuistiku kõrgus ja juurekaela läbimõõt, põõsaistiku kõrgus ja vähim okste arv) ning istutus- ja hooldustöödele. Kaasata projekteerimistöödesse vähemalt volitatud maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. Uushaljastuse projekteerimisel lähtuda sobivusest piirkonda. 7.9. Filtri tee on Tallinna strateegilise mürakaardi kohaselt kõrge müratasemega ala. Esitada liiklusest tuleneva müra prognoos päevase ja öise ajavahemiku ning liikluse tipptunni kohta koos mürakaartide nii hetke kui prognoositava liiklussageduse korral. Uuringu tulemuste alusel määrata vajadusel ehitusprojektiga rakendatavad müra leevendusmeetmed. 7.10. Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed (sh ehitusaegne) ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid. Ehitustööde teostamisel: Kui mürataseme ületamine on ehituse eripärast lähtuvalt vältimatu, siis tuleb ehitustöid teostada päevasel ajal (soovitavalt tööpäeviti 09.00-18.00, kuid kindlasti mitte ajavahemikul 21.00- 07.00). Mürarikaste tööde alguse aegadest ja kestvusest tuleb teavitada lähedal asuvaid elanikke. 7.11. Vibratsioonitasemed (sh ehitusaegne) ei tohi ületada elamutes ja ühiskasutusega hoonetes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  ühiskasutusega hoonetes ning vibratsioonimõõtmise meetodid“ sätestatud piirväärtusi. Vajadusel tuleb rakendada leevendusmeetmeid. 7.12. Ehitustegevus korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, samuti imbumine pinnasesse. Tagada kraavide ja tehnovõrkude pidev toimimine tööde ajal. Vältida pinnase sattumine kraavidesse ja truupide-torude suudmetesse. 7.13. Sademevee väljalaskude kaudu keskkonda juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11. 2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 5 ja 7 nõuetele. Reostusohtlikud sademeveed puhastada liiva-õlipüüduris. 7.14. Kaeve- ja ehitustöödel reostustunnustega pinnase ilmnemisel võtta sellest pinnaseproov ja tööstusmaa piirarvu (ärimaal ja elamumaal elumaa piirarvu) ületava reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Reostunud pinnase kokku kogumine ja äravedu tuleb tellida vastavat keskkonnaluba omavalt ettevõttelt. Juhtumist teavitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit. 8. Jäätmekorralduse tingimused: 8.1. Betoon, asfalt ning muud ehitusjäätmed, sh pakend, elektrikaablite jäägid, tuleb üle anda liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele. Korralikud seadmed ja detailid, nt äärekivid, suunata võimalusel korduskasutusse vt www.tallinn.ee/ehitusjaatmed. Asbesttorude ja -isolatsiooni purustamine, lõikamine ja taaskasutamine ei ole lubatud. Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle ladestamiseks prügila operaatorile. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga (https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/maapou/kaevise-voi-katendi- kasutamine) või üle anda Väo ja Harku karjääride heakorrastamiseks vastavat keskkonnakaitseluba omavale käitlejale. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Lisainformatsioon on veebilehel www.tallinn.ee/ehitusjaatmed. 8.2. Kõik vanad torud ja kaablid tuleb tööde ulatuses likvideerida ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele käitlemiseks. Torude ja muude jäätmete jätmine maa alla pole lubatud. 8.3. Pinnasetööde teostamisel tuleb jälgida pinnase omadusi organoleptiliselt (hinnata lõhna ja visuaalsuse alusel). Kui väljakaevatavas pinnases on tunda kütusele iseloomulikku lõhna või näha pinnasekihtides selgesti eristuvat naftasaaduste reostust, leitakse kemikaale, maa-alune mahuti vms, palume teavitada sellest koheselt Tallinna Strateegiakeskuse spetsialisti ([email protected]). Reostuskolde likvideerimiseni muu reostuse levikut soodustav tegevus peatada. Reostus likvideerida kogu kinnistu ulatuses. 8.4. Tööde teostamise ajal on ehitaja kohustus tagada jäätmeveoki ligipääs jäätmemahutitele. Informatsioon takistatud ligipääsu, teetööde ja tänavate sulgemise kohta tuleb saata e-postile [email protected]. NB! Antud e-postile muud infot saata ei tohi. 8.5. Kasutusloa faasis esitada jäätmete üleandmist tõendav dokumentatsioon (kviitung, arve vms). 9. Liikluskorralduslikud tingimused: Projekteerimisel teha koostööd ja arvestada Tallinna Transpordiameti tingimusega (vt lisa 1, kehtivad kuni 03.09.2027). PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA 10. Arvestada Kaitseministeeriumi (riigikaitselise ehitise kitsenduse valdaja, Juhkentali tn 58 riigivara valitseja) tingimustega: Projekteerimistingimusi (edaspidi PT) taotletakse riigikaitselise ehitise Juhkentali linnaku (edaspidi linnak) piiranguvööndis ja naaberkinnisasjal sõidu- ja kergliiklustee rajatiste püstitamiseks. Juhime tähelepanu, et EhS § 120 lõike 1 p 2 kohaselt on ehitise püstitamine riigikaitselise ehitise piiranguvööndis Kaitseministeeriumi kooskõlastuseta keelatud. PT taotluse kohta on Kaitseministeeriumil järgmised märkused ja tingimused: 10.1. PT taotlusele lisatud eskiisil on üks teelõik kavandatud Juhkentali tn 58 (katastriüksus 78401:116:0360) kinnisasja servale, mis on praegu Kaitseministeeriumi valitsemisel olev riigimaa ning mille katastriüksuse sihtotstarve on riigikaitsemaa. Juhkentali tn 58 kinnisasja osas kehtestas Tallinna Linnavalitsus 19.08.2025 korraldusega 773 „Filtri tee ja Masina tänava vahelise kvartaliosa detailplaneeringu“ (TPR-s nr DP036640), milles osundatud kinnisasja osale on planeeritud krunt POS 8 (planeeritud sihtotstarve transpordimaa) liitmiseks kõrvaloleva transpordimaa krundiga ning mis detailplaneeringu järgi on kavas võõrandada Tallinna linnale. Detailplaneeringus kavandatu saab realiseeruda alles siis, kui uus katastriüksus moodustatakse ja sellele määratakse uus sihtotstarve detailplaneeringu alusel ning kinnisasi võõrandatakse Tallinna linnale. Tingimata tuleb arvestada naabruses asuva riigikaitselise ehitise julgeoleku ja töövõime tagamise vajadusega. 10.2. PT taotlusele lisatud eskiisi järgi soovitakse osa sõidu- ja kergliiklusteest ehitada linnaku julgeolekuala piirdeaia kõrvale. Palume mistahes teerajatisi ning puid ja põõsaid linnaku piirdeaiale lähemale kui 5 meetrit mitte projekteerida. Lisaks eelistame, et kergliiklustee lõik, mis praegu on eskiisil kavandatud sõiduteest linnaku piirdeaia poole, asuks pigem teisel pool sõiduteed, mitte linnaku piirdeaia pool. See on vajalik, et tagada linnaku julgeolek, töövõime ja perimeetri valvesüsteemide toimimine, seda ka ohutaseme tõusu korral. 10.3. Palume linnaku naabrusesse kavandatava kergliiklustee äärde puhkeplatse, istepinke, infotahvleid ega muid inimeste peatumist ja kogunemist soodustavaid rajatisi mitte projekteerida. 10.4. Ehitusprojektis palume sätestada järgmised ehitustöö korraldamise nõuded, mis on vajalikud riigikaitselise ehitise Juhkentali linnaku töövõime ja julgeoleku tagamiseks: 10.4.1. Ehitustöö ei tohi kahjustada ega ohustada riigikaitselise ehitise Juhkentali linnaku piirdeaeda ja perimeetri elektroonilist valvesüsteemi. Samuti tuleb tagada, et kaevetööde käigus ei kahjustataks linnaku elektri- ja sidesüsteeme ning muid linnaku teenindamiseks vajalikke tehnovõrke, mis võivad asuda ehitustöö piirkonnas. 10.4.2. Ehitustööga seotud ehitustehnikat, -materjale, -jäätmeid ja kaevist ei tohi ladustada linnaku piirdeaia lähedale. Kui mistahes vahendite hoiustamine piirdeaia lähistel (lähemal kui 5 meetrit) on vältimatult vajalik, siis tuleb see eelnevalt kooskõlastada Kaitseväega. 10.4.3. Ehitustöös vajalike ajutiste piirdeaedade kasutamine ja paigutus lähemal kui 5 m linnaku piirdeaiast tuleb eelnevalt kooskõlastada Kaitseväega. 10.4.4. Ehitustöö ajal kasutatavad valvekaamerad või muud pildistavad ja filmivad seadmed ei tohi olla suunatud linnaku poole. 10.4.5. Ehitustöö alustamisest palume teavitada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust ja Kaitseväge vähemalt 7 päeva ette. 10.4.6. Palume arvestada, et julgeolekuolukorra muutumisel ja ohutaseme tõusu korral on Kaitseväel õigus linnaku ohutuse tagamiseks ehitustööd peatada. PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  10.5. EhS § 120 lõike 3 alusel palume edasises menetluses esitada Kaitseministeeriumile kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu koos projekteerimistingimustele vastava ehitusprojektiga. 11. Arvestada Maa- ja Ruumiameti (Filtri tee 11, Masina tn 10, Filtri tee T7) tingimustega: 11.1. Maa- ja Ruumiamet on 27.08.2025 kirjaga nr 14-5/25/10114-4 (vt lisa 2) nõustunud eskiisjoonisel näidatud juurdepääsutee eskiisettepanekuga ja asukohaga Masina tn 10 kinnisasjal ja Filtri tee 11 maaüksusel. Projekteerimistingimuste taotlusega esitatud joonisel tee asukoha lahendust ei ole muudetud. Teele tuleb määrata maavajadused ehk äralõiked Masina tn 10 kinnisasjast ja Filtri tee 11 maaüksusest. Äralõike suuruseseks määrata vähim tarvilik ja piisav kogus maad. Alal koostamisel oleva detailplaneeringu lahenduses tuleb arvestada projekteerimistingimuste alusel projekteeritud/ehitusloa alusel välja ehitatud teedevõrgustikuga. 11.2. Maa- ja Ruumiamet nõustub projekteerimistingimuste andmisega tingimusel, et: 11.3.1. arvestatakse Maa- ja Ruumiameti 27.08.2025 kirjaga nr 14-5/25/10114-4 esitatud märkustega; 11.3.2. valmis projekt koos krundijaotuskava joonistega edastatakse Maa- ja Ruumiametile seisukoha andmiseks; 11.3.3. palume arvestada, et Maa- ja Ruumiameti volitusel olevatele kinnisasjadele kavandatud teid on võimalik rajada alles pärast seda, kui tee ehitamiseks vajalik ala on välja jagatud ning riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud; 11.3.4. reformimata maadele kavandatud töid on võimalik teostada ja ehitamisega alustada alles pärast reformimata maadel maareformi läbiviimist. 12. Arvestada Tallinna Linnavaraameti tingimustega: 12.1. Hiljemalt enne kasutusloa taotlemist peab olema sõlmitud Tallinna linnaga kokkulepe eramaale projekteeritud avalikuks kasutamiseks ettenähtud teerajatiste maa Tallinna linnale tasuta võõrandamise kohta. 12.2. Kui äralõigete moodustamine ei ole võimalik, siis tuleb sõlmida leping teerajatiste avaliku kasutuse tagamiseks ning tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmiseks Tallinna linna kasuks. 12.3. Kehtiva detailplaneeringu nt DP036640 järgi (kehtestatud 19.08.2025) tuleb Juhkentali tn 58 riigimaast moodustada teemaa krunt POS 8 ning see võõrandada Tallinna linnale. Kaitseministeeriumi ja Tallinna linna vahel 19.04.2022 sõlmitud leping nr 1310 ei anna võimalust alustada Zelluloosi kvartali juurdepääsuteede ehitamist. See leping Kaitseministeeriumiga on sõlmitud Ülemiste liiklussõlme osade (valgustatud sõidu- ja kergliiklusteed, haljasalad, parkimiskohad, ühistranspordipeatused koos peatuskoha, ooteala ja ootekojaga) omamiseks ja avaliku kasutuse tagamiseks. Zelluloosi kvartali juurdepääsuteede projekteerimistingimuste alusel ehitamine Juhkentali tn 58 riigimaal (st enne krundi moodustamist ja Tallinna linnale võõrandamist) on võimalik ainult juhul, kui saavutatakse kokkuleppe maaomanikuga, s.o Kaitseministeeriumiga. 12.4. Infoks, et Tallinna Linnavaraamet on alustanud (muu hulgas ka Juhkentali tn 58) maakorraldustööde läbiviimisega, viies maakorraldustööd riigi ettepanekul läbi lihtsa maakorraldustoiminguna. Kuna toimub maade vahetamine/piiride muutmine (kahe kehtiva detailplaneeringu alusel) riigiga, siis maakorralduskava kooskõlastamiseks ja hüvitise määramata jätmiseks peab sellele heakskiidu andma Tallinna Linnavolikogu. Tallinna Linnavaraamet on ette valmistamas ostumenetlust maamõõdutööde tellimiseks ja eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  loodetakse volikogule esitada veebruaris-märtsis 2026. Pärast volikogu otsust on maamõõtjal võimalik lõpetada maamõõdutööd ja registreerida uued katastriüksused katastris ning kanded kinnistusraamatus muuta – orienteeruv tööde lõpptähtaeg on 2026. a keskel. 13. Arvestada AS Utilitas Tallinna Soojus (Masina tn 18) 03.09.2025 antud tehniliste tingimustega nr 25TA-15406 (vt lisa 3, kehtivad kuni 02.09.2027). 14. Ehitusprojektis lahendada katendite taastamine. Esitada asendiplaaniline lahendus ja katendi konstruktsioon ning ristlõiked. 15. Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine. Sademevee käitlemisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest. Võimalikult suur osa sademeveest immutada pinnasesse. Ehitustööde tulemusena ei tohi halveneda naaberkinnistute veerežiim. 16. Ehitusprojektis lahendada nõuetekohane tänavavalgustus. 17. Tehnovõrgud projekteerida vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele. 18. Ehitusprojekti koostamisel arvestada kõikide töömaa-alasse jäävate tehnovõrkude kaitsevöönditega ja nendest tulenevate seadusjärgsete kitsendustega. Ehitustöid olemasolevate tehnorajatiste kaitsevööndites võib teostada kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Tööde teostamisel juhinduda võrguvaldajate arvamustest või kooskõlastuste tingimustest. 19. Ehitusloa taotlemisel tuleb koos ehitusprojektiga eraldi failis esitada kaasamist vajavate võrguvaldajate nimekiri või kinnitus, et võrguvaldajate kaasamine pole vajalik. Võrguvaldajate tehnilised tingimused lisada ehitusprojektile. 20. Ehitusprojektile on vajalikud järgnevad arvamused/kooskõlastused: • Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond, Kaitseministeerium, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Maa- ja Ruumiamet, Tallinna Linnavaraamet, AS Utilitas Tallinna Soojus; • tehnilised tingimused väljastanud ja olemasolevate/projekteeritud tehnovõrkude valdajad, kelle tehnovõrkude kaitsetsoonis kavandatakse töid; • kõik maaomanikud või -kasutajad, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. 21. Ehitusloa saamiseks esitada ehitisregistri kaudu Tallinna Linnaplaneerimise Ametile elektroonseks menetlemiseks ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuete juhendile. 22. Kui tegemist on rajatise püstitamisega, mis ei ole ehitusseadustiku lisa 2 kohaselt kasutusloa ega -teatise kohustuslik tegevus, tuleb pärast rajatise valmimist esitada Ehitisregistrisse andmete esitamise teatis koos ehitusloa saanud ehitusprojektiga, et rajatis Ehitisregistrisse („olemas“ olekusse) kanda. 23. Kui ehitis kavandatakse linna maale või kui kavandatakse kinnisasja või selle osa määramist avalikuks kasutamiseks, sealhulgas tehnovõrkude ehitamiseks või rekonstrueerimiseks, tuleb enne ehitusteatise või -loa või kasutusteatise või -loa esitamist või taotlemist sõlmida leping kinnisasja või selle osa linnale omandamiseks või kinnisasjale linna kasuks piiratud asjaõiguse seadmiseks või linna maa koormamiseks või võõrandamiseks. Projekteerimistingimusi on võimalik vaidlustada, esitades Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile vaide 30 päeva jooksul projekteerimistingimuste andmisest arvates või pöörduda PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA kaebusega Tallinna halduskohtusse (Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn) seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras. Merlin Laur ehitusõiguste menetleja Lisad: 1. Tallinna Transpordiameti tingimused 2. Maa- ja Ruumiameti 27.08.2025 kiri nr 14-5/25/10114-4 3. AS Utilitas Tallinna Soojus tehnilised tingimused nr 25TA-15406 5911 6505 [email protected] PROJEKTEERIMISTINGIMUSED KEHTIVAD 5 AASTAT PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS KOOS LISADEGA ON EHITUSPROJEKTI KOHUSTUSLIK OSA  Tselluloosi kvartali ligipääsutee projekteerimistingimused Projekteeritav lahendus peab vastama järgnevatele standarditele ja normdokumentidele: 1.1. EVS 615:2021 „Foorid ja nende kasutamine” 1.2. EVS 613:2023 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” 1.3. EVS 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine” 1.4. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“ 1.5. EVS EN 12368:2015 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed” 1.6. EVS EN 12675:2017 „Traffic signal controllers. Funktional safety requirements” 1.7. EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 1.8. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 1.9. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. Liikluslahenduse projekteerimisel lähtuda Tallinna Transpordiameti esitatavatest tehnilistest tingimustest. Liikluslahenduse väljatöötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga. Projekt esitada Tallinna Transpordiametile kooskõlastamiseks. Eskiisis kavandatud kergliiklustee ja sõidutee asukohad tuleb omavahel vahetada: kergliiklustee suunatakse klindi serva, praeguse sõidutee asukohta, ning sõidutee paigutatakse praeguse kergliiklustee asukohta. Arvestades rajatava tee suure liikluskoormusega, mitte kavandada jagatud liiklusruumi. Masina tänava suunas on lubatud kavandada ainult kergliiklustee (projekteerida või perspektiivselt ette näha). Kõigile teelõikudele tuleb määrata ja projektis selgelt ära näidata 10 meetrine teekaitsevöönd. Projekteerimisel tuleb arvestada liiklusohutuse auditiga, mis käsitleb Tselluloosi kvartali mahasõitu Peterburi teelt Tallinnas – „Tselluloosi kvartali mahasõit Peterburi teelt Tallinnas„ (Tallinna uuringute infosüsteem). Peterburi tee mahasõidu muudatusele tuleb koostada/tellida uus liiklusohutuseaudit. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat.  Versioon 1.0 Märts 2025 Tallinna transpordiameti tehnilised tingimused 1  Versioon 1.0 Märts 2025 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................ 4 1. Üldnõuded .................................................................................................................... 4 2. Kergliikluse lahenduse tingimused............................................................................. 6 3. Mootorsõidukite lahenduste tingimused .................................................................... 6 4. Ühistranspordi lahenduse tingimused........................................................................ 7 5. Fooriobjektide tingimused ........................................................................................... 8 5.1. Fooriobjektide kanalisatsioon ............................................................................. 8 5.2. Fooriobjektide kaabeldus .................................................................................... 8 5.3. Fooripostid ja -kandurid ...................................................................................... 8 5.4. Fooripead ............................................................................................................. 9 5.5. Foorijuhtimine ja -programm .............................................................................. 9 5.6. Jalgratturite ja jalakäijate foorilahendused .......................................................10 5.7. Fooriprojekti dokumentatsioon..........................................................................10 6. Sõidukite püsiloenduspunkt....................................................................................... 11 6.1. Üldised tingimused ............................................................................................. 11 6.2. Seireandurite paigaldusnõuded ......................................................................... 11 7. Liikluskaamerad ..........................................................................................................12 7.1. Üldnõuded liikluskaameratele ............................................................................12 7.2. Liikluskaamerate tehnilised tingimused............................................................12 7.3. Liikluskaamerate paigaldusnõuded ...................................................................13 Lisa 1 ÜHISSÕIDUKI PEATUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED ......................................14 Ühissõiduki peatuse kavandamise põhimõtted ............................................................14 Prioriteet nr 1-2 – jalakäija, kergliikur, jalgrattur, sõitja ................................................14 Prioriteet nr 3a – ühistranspordi ruumiline vajadus ja võimalus.................................15 Prioriteet nt 3b – ühistranspordi liiklussagedusest tingitud vajadus .........................15 Prioriteet nr 4 – Erasõidukite vajadused .......................................................................16 2  Versioon 1.0 Märts 2025 Lisa 1.1 Priooriteet nr 1-2 põhimõttelised lahendusvariandid .....................................17 Lisa 1.2 Prioriteet nr 3a nähtavuslaiendi põhimõte ......................................................18 Lisa 2 FOORIPOSTI KLEMMLIISTU AVA JA ASUKOHT ....................................................19 Lisa 3 FOORIPEADE TÄIENAVAD NÕUDED .....................................................................20 3  Versioon 1.0 Märts 2025 Sissejuhatus Tallinna Transpordiameti tehnilised tingimused on osa ameti poolt esitatavatest projekteerimistingimustest. Tegemist on üldiste tehniliste tingimustega, mida ei kohandata vastavalt ehitusprojektile. Käesolevad tingimused võetakse aluseks ehitusprojekti koostamisel Talliunna linna haldusalas. Rakendada on vajalik vaid asjakohaseid tingimusi. Valdkonna eest vastutavad isikud: • Üldnõuded, kergliikluse lahenduse tingimused, mootorsõidukite lahenduste tingimused: liikuvuslahenduste peaspetsialist • Ühistranspordi lahenduste tingimused: taristu peaspetsialist (Udo Ots) • Fooriobjektide tingimused: foorisüsteemi spetsialist (Lauri Limbach) • Sõidukite püsiloenduspunktid, liikluskaamerad: seireseadmete peaspetsialist (Anton Rohtla) 1. Üldnõuded 1.10. Projekteeritav lahendus ja selles kasutatavad materjalid ning tooted peavad vastama järgnevate standardite ja normdokumentide hetkel kehtivatele versioonidele: 1.10.1. EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine” 1.10.2. EVS 614 „Teemärgised ja nende kasutamine” 1.10.3. EVS 615 „Foorid ja nende kasutamine” 1.10.4. EVS 843 „Linnatänavad“ 1.10.5. EVS-EN 1317 „Teepiirdesüsteemid“ 1.10.6. EVS-EN 1824 „Road marking materials – Road trials“ 1.10.7. EVS-EN 12368 „Liikluse reguleerimise vahendid. Signaalseadmed” 1.10.8. EVS-EN 12675 „Traffic signal controllers. Functional safety requirements” 1.10.9. EVS-EN 12899 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid“ 1.10.10. EVS-EN 12966 „Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid. Muutuva teabega liiklusmärgid“ 1.10.11. EVS-EN 50556 „Road traffic signal systems“ 1.10.12. CEN/TR 16949 „Teepiirdesüsteem. Jalakäijapiirdesüsteem. Jalakäijarinnatised“ 1.10.13. Tallinna Rattastrateegia 2018-2027 1.10.14. Vastavalt valdkonda reguleerivatele õigusaktidele. 1.11. Kõik paigaldatavad metallkonstruktsioonid (postid, kandurid, kinnitusdetailid, piirdedetailid, jalakäijate suunajad jms) peavad olema kuumtsingitud vastavalt EVS- EN 1461 ja polüester-pulbervärvitud (värvikood on RAL7016). 1.12. Liiklusmärkide, lisateatetahvlite ja teemärgiste valmistamisel kasutada tsinkplekist märgialuseid (põhjendatud juhtudel on lubatud kasutada ka vähemalt 2 mm paksust alumiiniumist märgialuseid). 1.13. Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb kasutada selliseid vundamente ja kandekonstruktsioone, mis tagavad nende püsivuse. 1.14. Reklaamkandjate kavandamisel ja ümber tõstmisel taotleda Tallinna Transpordiametilt eritingimusi eraldiseisvalt. 1.15. Liiklusmärkide suurusgrupid ja kasutatav helkurmaterjali klass näidata projekti joonistel ja spetsifikatsioonis. 4  Versioon 1.0 Märts 2025 1.16. Liikluskorraldusvahenditel kasutada standardi nõuetele vastavaid valgustpeegeldavaid kilesid. 1.17. Teemärgised näha sõiduteel ette termoplastikust. Kõnni- ja rattateel kavandada teemärgised värviga. 1.18. Projekti spetsifikatsioonis näidata kõik materjalid, vahendid ja seadmed, mis tagavad projekti realiseerumise. 1.19. Projektis lahendada objekti ehitusaegne liikluskorraldus (kõiki liiklejagruppe arvestav) ja ühistranspordi ümbersõidumarsruudid, peatuste asukohad ja ajutised ootekojad ning ehitusaegsest liikluskorraldusest tulenevad objekti lähipiirkonna fooriprogrammide muudatused. Lähipiirkonna fooriprogrammide muudatused arvutada lähtudes liikluse modelleerimise ja liikluse vaatluse (ehituse aegne) tulemustest. Projektis tuleb kirjeldada ajutise liikluskorralduse põhimõtted, ajutise ühistranspordilahendused ning kajastada projekti ehitusmetoodikad. 1.20. Projektis näidata liikluskorralduslike tee-elementide mõõtketid tee iseloomulikes kohtades, gabariidid ja sõiduradade laiused ristmikevahelisel alal jne, vähemalt iga 50 m tagant. Ristmikel, kurvides ja rajalaiuse muutudes koheselt. 1.21. Liikluskorraldusskeemil näidata täiendavalt kergliiklustee ning parkimiskohtade paigutus ja mõõdud. 1.22. Kõik elektroonsed seadmed ja konstruktsioonid peavad olema uued, olemasolevaid seadmeid kasutada ainult siis, kui need vastavad allolevatele tingimustele ja nende kasutamiseks on saadud kooskõlastus Tallinna Transpordiametilt. Elektroonsed seadmed peavad sobima töötamiseks temperatuuripiirkonnas -40°C kuni +50°C, kui järgmistes punktides ei ole teisiti kirjas. 1.23. Kõik tooted on vaja paigaldada vastavalt tootja juhistele. 1.24. Esitada tuleb kõikide projektis kasutatud elektroonsete seadmete (sh fooride, andurite ja lisaseadmete) tootelehed, sertifikaadid ja hooldus- ja paigaldusjuhendid. 1.25. Olemasolevad teeilmajaamad säilitada samades asukohtades. Teeilmajaama taaspaigaldamiseks tuleb kasutada eelkõige olemasolevaid/projekteeritavaid Tallinna Transpordiameti konsoole ja portaale. 1.25.1. Olemasolevad muutuva teabega infotablood säilitada ja taaspaigaldada liikluskorralduslikult sobivasse asukohta. 1.26. Töövõtja peab koostama kõik vajalikud tööprojektid ja -joonised, sh vajadusel projekti uuendused ja kooskõlastuste uuendamise. Liikluskorraldusskeemid esitada PDF ja DWG formaadis. 1.27. Projekti liikluslahenduse välja töötamisel teha koostööd Tallinna Transpordiametiga. 1.28. Käesolevatest nõuetest kõrvalekalded on vajalik arusaadavalt põhjendada ja kooskõlastada eraldiseisvalt Tallinna Transpordiametiga. 1.29. Projekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Transpordiameti valdkonna eest vastutavale spetsialistile. 1.30. Ehitustöö käigus tekkivad projekti ja/või materjalide muudatused kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga.Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Tallinna Linnavalitsuse 27.05.2009. a määrusele nr 52 „Geodeetiliste mõõdistus- ja uurimistööde tegemise kord“. Lõplikud teostusjoonised tuleb enne objekti üleandmist sisestada Tallinna geomõõdistuse infosüsteemi – https://geoveeb.tallinn.ee. 1.31. Käesolevad tehnilised tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat. 5  Versioon 1.0 Märts 2025 2. Kergliikluse lahenduse tingimused 2.1. Sõiduteega vahele jätta soovituslikult vähemalt 1 meetri laiune tehniline riba (võib kombineerida haljastusega). Tehnilisele ribale kavandada mastid, kandurid vms. 2.2. Jalgrattatee vaba liikumisruumi laius kavandada ühesuunalise rattatee korral minimaalselt 2 meetrit, kahesuunalise rattatee korral minimaalselt 2,5 m ja kõnnitee laiuseks minimaalselt 2,5 meetrit. Erijuhtudel on võimalik Tallinna Transpordiameti kooskõlastusel kavandada lokaalseid kitsendusi. 2.3. Jalgrattatee kavandada kõnnitee tasapinnast 4 cm madalamale tasapinnale, ent mitte sõiduteega samale tasapinnale. 2.4. Jalgrattatee katend kavandada punase katendiga, pigmenteeritud asfalti puhul tuleb kasutada punast täitematerjali. 2.5. Ristmike piirkonnas kohelda jalgratast kui sõidukit. St ristmikule peale- ja mahasõidul ei tohi jalgrattur ületada äärekivi ja fooriristmikel tuleb jalgratturile ette näha asjakohane ootekoht ja valgusfoorid ning vajadusel ka väljakutse andur. 2.6. Kinnistu juurdepääsude lõikumised kavandada katkematu kõnnitee põhimõtet järgides. Sarnaselt lahendada ka jalgrattatee lõikumised. Suuremate tänavate ristmikel peavad lahendused kaitsma vähem kaitstud liiklejat. 2.7. Ülekäigurajad projekteerida kohtvalgustusega ning valgusvihk peab ulatuma üle kogu sõidutee ka kõnniteedele nii, et kõnniteel tee ületust ootav jalakäija oleks samuti valgustatud. 2.8. Ülekäiguradasid üle trammipöörangute mitte kavandada. 2.9. Sõidutee ületused kavandada ristmiku kõikidele harudele, tagamaks liikumise loogilise jätku. Teeületused peavad arvestama ka jalgrataste teeületuse ja ruumivajadusega. 2.10. Kergliikluse marsruutidele ja käiguteedele vältida tänavavalgustuse ja liiklusmärgi postide-kandurite projekteerimist. Samuti vältida jalgrattateele sadevee ja tehnovõrkude kaevude kavandamist. 2.11. Suuremate potentsiaalsete tõmbekeskuste juurde, nt kauplused, asutused, kavandada jalgrataste parkimiskohad. 3. Mootorsõidukite lahenduste tingimused 3.1. Sõiduradade laiused kavandada vastavalt projektkiirusele. Rentsliriba ei arvestata tavapäraselt sõiduraja hulka, vaid tuleb projekteerimisel eraldi ette näha. Juhul, kui tänav projekteeritakse nii kitsas, et see suunab sõidukid sõitma rentslis, siis vältimaks jalakäijate pritsimist vihma ja lörtsi korral, tuleb rentsliriba kavandada sõidutee keskele. Erijuhtudel on võimalik Tallinna Transpordiameti kooskõlastusel kavandada lokaalseid kitsendusi. 3.2. Pööretel ja ristmikel, kus sõidukiirus võib ulatuda üle 20 km/h ei ole sillutiskivide kasutamine soovitatav. 3.3. Ristmikutel, kuhu on liiklusohutuse tagamiseks vajalik rajada teekatemärgistus ei ole võimalik ette näha sillutiskivi kasutamist. 3.4. Kiirusel alla 70 km/h kiirusmuuterada ei kavandata. Kanaliseeritud vaba parempöörderaja võib kavandada juhul, kui jalakäijate ja jalgratturite liikumissuunad mootorsõidukite liiklusega ei lõiku. 6  Versioon 1.0 Märts 2025 3.5. Tänavate äärsed parkimiskohad saab kavandada ainult juhul kui on tagatud kõigi liiklejagruppide ruumivajadus. Parkimist võimaldada ainult välja ehitatud parkimiskohtadel. 3.6. Projektlahendusega luua eeldus, mis piirab mootorsõidukite pääsemise võimalust kergliikluse alale ja teedele. 4. Ühistranspordi lahenduse tingimused 4.1. Avatud bussipeatuse tasku sügavus ≥ 3,25 m. 4.2. Ühistranspordi kasutuses olev sõidurada laius kavandada minimaalselt 3,25 m. 4.3. Peatuste ootekojad varustada püsielektrivooluga (kaabel tuua sõidutee poolt vaadeldes vasakpoolse tagumise tugiposti juurde), 3x10A. 4.4. Ootekoja elektrivarustus kavandada ühefaasiline, kasutades vaskkaablit 3g 2,5 mm2 kuni 4 mm2 sõltuvalt liini pikkusest. Toitekaablile peab peatuses jääma 2 m pikkune varu, et tagada ootekoja ühendamine läbi vundamendi kõri ja jala posti. 4.5. Ootekoja mõlemale küljele tagada 2,5 m laiune vaba ruum hoolduseks, remonttöödeks ja sõiduplaanidele juurdepääsuks. 4.6. Ootekoja aluse teekatematerjalina kasutada võimalusel tänavakivi. 4.7. Ootekoja ees peab olema vaba ruum vähemalt 2,2 meetrit sõidutee äärest ootekoja külgseinani ning ootekoja taga tagada vähemalt 0,5 meetrit hooldusruumi. 4.8. Paigaldatavate ootekodade vundamendid annab ehitajale Tallinna Transpordiameti lepingupartner, ootekoja vundamendid ja katendi paigaldab ehitaja, ootekoja paigaldab Tallinna Transpordiameti lepingupartner. Ootekodade ümberpaigaldamise kulud katab ehitaja 4.9. Ühissõidukipeatuse liiklusmärgi asukoht näidata ära X Y koordinaatidega. 4.10. Tähistada ooteplatvormi sõiduteepoole äär (sõidutee servast vähemalt 0,3 m kauguselt) punase ohutusjoonega. 4.11. Ooteplatvormil märgistada vaegnägijate liikumistee. 4.12. Sõidutee keskel paiknevad trammi- ja bussipeatused varustada piirde ja porikaitsega. Porikaitse ei tohi takistada ülekäigurajale suunduvate jalakäijate nähtavust. Porikaitse kujundus kooskõlastada projekteerimise käigus Tallinna Transpordiametiga. 4.13. Trammipöörangud kavandada selliselt, et need ei ulatuks ooteplatvormide vahele. 4.14. Ühissõidukipeatuse ootealale mitte kavandada kõrghaljastust, jalgrataste ja elektritõukerataste parkimiskohti, pakiautomaate. Ühissõidukipeatuste ootealade lähedusse kavandatavad jalgrataste ja elektritõukerataste parkimiskohad peavad asetsema selliselt, et need ei takistaks ootealale ligipääsu. 4.15. Kergliikluse lahendused peatuste piirkondades kavandada vastavalt ühissõidukipeatuste kavandamise põhimõtetele (lisa 1). 4.16. Ühissõidukipeatuste ooteplatvormide kõrgused kavandada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016. 4.17. Ühissõidukipeatuste liiklusmärkidele kanda peatuse nimi ja vajadusel liiklusmärgile või lisateatetahvlile ühistranspordiliinide numbrid. 4.18. Võimalusel kavandada linnaliini bussid ja trammid ühisele sõidurajale. 4.19. Kavandada võimalikult kiire ühistranspordi liiklus kasutades optimaalseid foorisüsteeme või ühistranspordi prioriteedisüsteemi. 7  Versioon 1.0 Märts 2025 5. Fooriobjektide tingimused 5.1. Fooriobjektide kanalisatsioon 5.1.1. Samast kontrollerist juhitavate fooride kontrollkaabel projekteerida ja ehitada ringliinina. 5.1.2. Kaablitrassid ehitada maa-alustesse plasttorudesse, mille jäikus on 750 N (sõidutee all, kõnniteel või haljasalala), 1250 N (trammitee all). 5.1.3. Sidekaablid ja kontrollkaablid paigaldada eraldi kaablikaitsetorudesse. 5.1.4. Kontrollkaablite kaitsetorude läbimõõt on 110 mm, sidekaablite kaitsetoru läbimõõt on 75 mm. 5.2. Fooriobjektide kaabeldus Fooriobjektide ühtse, operatiivse ja ökonoomse ehituse ning hoolduse tagamiseks kasutada alljärgnevalt loetletud materjale ja tooteid: 5.1.1. Toitekaabel MCMK või sellega samaväärne. 5.1.2. Kontrollkaablid MCMO (37/27/19/12) x 1,5 või sellega samaväärne. 5.1.3. Andurite induktiivraamide juhe MKEM – 2,5 või sellega samaväärne. Induktiivandureid kasutada ainult trammiteedel. 5.1.4. Projekteerimisel arvestada igale kaabliringile minimaalselt 2 foorirühma (3-tulelise) jagu sooni reservi. 5.1.5. Sidekaablid ja andurite ühenduskaablid valguskaabel, VMOHBU 5 (10) x 2 x 0,5 või sellega samaväärne. 5.1.6. Fooripeade ühenduskaablid PPJ (5/4) X 1,5 või sellega samaväärne. 5.1.7. Olemasolevad õhukaablid projekteerida maa-alustena. 5.1.8. Fooride juhtkaablid projekteerida vaid foorilampide toitmiseks. Kõik lisaseadmed kaabeldada eraldi kaablitega. 5.1.9. Klemmliistuna kasutada WAGO riviklemme või sellega samaväärseid ja kinnitada posti sees DIN liistuga. 5.3. Fooripostid ja -kandurid 5.3.1. Fooriposti hooldusluugi ava ja asukoht peab vastama lisas 2 toodud tingimustele. Jälgida tuleb, et postide hooldusluugi ava ei jääks sõidutee poole. Fooripostide konstruktsioon peab tagama posti ventilatsiooni ja sademekindluse. Postide valmistamiseks kasutatavad materjalid peavad tagama stabiilse liikluskorraldusvahendite kinnituse postile ja posti jäiga kinnituse jalusele (vundamendile). Ühispostide (nt tänavavalgustusega) puhul projekteerida igale postile vähemalt kaks hooldusluuki. 5.3.2. Fooriposti tsentri vajalik kaugus sõidutee äärest peab tagama, et fooripea (sh sirm) ei oleks sõiduteele lähemal kui 0,5 meetrit (ohutussaare otsast sõidusuunas piki teed 2– 2,5 m). Fooriposti asukoht jalgratta- ja jalgteel ning kõnniteel peab tagama nende mehaaniliseks puhastuseks vajaliku minimaalse laiusgabariidi. 5.3.3. Fooriposti metalltoru peab olema läbimõõduga 114 mm ja seinapaksusega 2,5 mm koos jalandiga RBJ-3 või sellega samaväärne. 5.3.4. Kasutada standardi EVS-EN 12767 klassile NE vastavaid põrketurvalisi poste. 5.3.5. Fooripostil koos kõikide nähtaval olevatel kinnitusdetailidel, poltidel, kruvidel ja mutritel peavad olema tagatud EVS-EN ISO 12944-2 korrodeeruvuse kategooria materjalide keskkonnaklass vähemalt C4 oma kasutusea jooksul. 8  Versioon 1.0 Märts 2025 5.3.6. Konsoolid koos vastavate jalustega (Soomes projekteeritud tüüp U I-V) ning portaalid koos vastavate jalustega, vastavalt avale tüüp (Soomes projekteeritud tüüp I-IX) või mõlemad vähemalt samaväärsed moderniseeritud konstruktsioonid. 5.4. Fooripead 5.4.1. Fooriobjektide ehitamisel ja rekonstrueerimisel on lubatud paigaldada ainult valgusdioodfoore. Fooriseadmete elektrilised parameetrid (pinge 230V) peavad sobima Tallinnas kasutatava foorijuhtimistehnikaga. 5.4.2. Fooripeade korpuse värvus peab olema must. 5.4.3. Fooripead peavad olema UV kindlast polükarbonaadist väljast mati (st mitteläikiva/ mittepeegeldava) korpusega. 5.4.4. Fooripead peavad olema varustatud sirmidega iga LED-elemendi kohta ja maskid peavad asuma läätse (klaasi) ja LED-valgusallika vahel kaitstuna väliste ilmastikutingimuste eest. 5.4.5. Fooripeade tüüp peab olema Futurit LED Slim või sellega samaväärne, millede läätsede diameeter on 210 mm (lubatud tolerants kuni 1%) ja läätsede valgussignaale läbiva osaga vähemalt 185 mm (lubatud tolerants kuni 1%). 5.4.6. Fooripea peab asuma kinnitatult selliselt, et foorikanduri või fooriposti välispinna (kumeruse) ja fooripea korpuses asuva kinnituspoomi keskpunkti vahe ei tohi olla üle 110 mm (vt lisa 3, mõõde A). 5.4.7. Fooripead peavad olema pööratavad vähemalt 75 kraadi kinnituspoomi keskpunkti ümber (vt lisa 3, mõõde B) ka siis, kui fooripea on kinnitatud postile, konsoolile või portaalile. 5.4.8. Fooripead peavad olema kõrge löögikindlusega (EVS-EN IEC 60598, EVS-EN 12368). 5.4.9. Fooripead peavad olema kõrge ilmastikukindlusega (water- and dust-proof (IP55) – EVS-EN 60529; equals class IV vastavalt EVS-EN 12368). 5.4.10. Fooripead peavad olema kõrge temperatuuri taluvusega (EVS-EN 60068-2-30) -40°C kuni +60°C; kõrge vibratsiooni taluvusega (EVS-EN 60068-2-64) ja kõrge vastupidavusega suurtele temperatuuri kõikumistele (EVS-EN IEC 60068-2-14). 5.4.11. Fooripead peavad olema varustatud CE ohutussertifikaadiga. 5.4.12. Sekundilugejad peavad olema foorikontrolleriga ühendatud. 5.5. Foorijuhtimine ja -programm 5.5.1. Säilitada olemasolevate ülekäiguradade täisteeületused. 5.5.2. Foorijuhtimise tarbeks projekteerida nii kõrval- kui põhisuundadele vastavad ja konkreetse objekti eripära arvestavad andurid. Kasutada sõidukite tuvastamiseks videoandurid, jalakäijate ja kergliiklejate tuvastamiseks video-termoandurid ning trammide tuvastamiseks teekattes olevad induktiivandurid (aktiveeritava foorjuhtimise võimekus). Kergliiklejate andurite väljakutsed projekteerida „tagasikutse“ võimekusega nõudluse tühistumisel. 5.5.3. Projekteerida ja rakendada kaks liikluskoormuste muutumist ajas arvestavat erinevat fooriprogrammi (tipptund ja tipptunni väline aeg). Naaberristmikud omavahel koordineerida. Projekti mahus esitada vastavad ajagraafikud. 5.5.4. Jalakäijate ja kergliiklejate tuvastamiseks aktiveeritava juhtimise teostamisel projekteerida lisaks video-termoanduritele ka summeritega väljakutsenupud. 9  Versioon 1.0 Märts 2025 5.5.5. Foorikontrolleritena projekteerida seadmete kasutamine, mis on täielikult ja kõikide tööde osas ühildatavad Tallinnas kasutatava foorijuhtimissüsteemiga võimaldavad koordineerimist ja adaptiivset juhtimist ning ühendumist fooride juhtimiskeskusega. 5.5.6. Kasutada foorikontrollerit SWARCO ITC-3 (või nende uuemad mudelid) või sellega samaväärset. 5.5.7. Kontrollerite kapid kleepida üle grafitivastase kilega. 5.5.8. Foorikontrollerite side peavad välisvõrgu elektrivarustuse katkemisel edasi töötama UPS seadme pealt. Minimaalne nõutud toimimisaeg UPS abil peale elektrivarustuse katkemist on 4 tundi. UPS seadme akud peavad olema vahetatavad. 5.5.9. Projekteerida ja rakendada fooriobjektidel foorikontrollerite omavaheline sideühendus ja ristmikukontrollerite ühendus fooride juhtimiskeskusega. Omavaheline ühendus ja ühendus fooride juhtimiskeskusega projekteerida ning rajada kaabelliini kaudu lähima foorikeskusega ühendatud sidekaevuni või olemasoleva fooride juhtimiskeskusega ühendatud foorikontrollerini. Kaabelliini rajamise võimatusel näha ette internetiühenduseks/mobiilsideks vajalike seadmete kasutamine kontrolleris. 5.6. Jalgratturite ja jalakäijate foorilahendused 5.6.1. Jalgratturite foorigrupid peavad olema eraldi jalakäijatest. 5.6.2. Jalgratturitele ettenähtud väljakutsenupud peavad ratturist jääma paremale poole vahetult tee ääres ja oleksid mugavalt kasutatavad. 5.6.3. Projekteeritud jalgrattateel jalgrattafooridena kasutada väikese klaasi läbimõõduga (100 mm) fooripäid koos stoppjoonega. 5.6.4. Ohutussaarele paigaldada jalakäijatele täiendavad fooripead 92 koos väljakutsenupuga. 5.6.5. Kõik jalakäijate foorigrupid peavad olema varustatud summeritega. 5.6.6. Jalakäijafooridel kasutada fooritulede eristamiseks akustilist signaali koos liikumissuuna ja liikluskorralduse infoga. Akustilise signaali tugevust peab saama reguleerida ajaliselt, sõltuvalt taustamürast ja välja lülitada. Rohelise tule väljakutsega jalakäijafooridel kasutada väljakutsenuppe koos liikumissuuna ja liikluskorralduse infoga. Koos noolega paigaldada ka liikluskorralduse info eesootavast ülekäigurajast taktiilne skeem, kus on kirjeldatud otse liikumise skeem, mitu sõidurada, mitu ohutussaart, trammitee jms. 5.6.7. Väljakutse nupu kaante paigaldusel tuleb jälgida ja vajadusel korrigeerida jalakäijate ülekäigu suunda näitavat noolt. Nupud paigutada selliselt, et nendel olevad vaegnägijaid juhtivad nooled oleks suunatud otse ülekäigule. 5.6.8. Summerid, kus ei ole väljakutsenupu olemasolu vaja, paigaldada 3 m kõrgusele. Heli peab olema suunatud alla ning sisaldama ka andurit, mis muudab helitugevust vastavalt tänavamüra tugevusele. Kuna summerid on koos ülekäigu suunda näitava noole ja liikluskorralduse infoga, siis see info on vaja kinnitada postile 0,9-1,2 m kõrgusele. 5.7. Fooriprojekti dokumentatsioon 5.7.1. Projektis esitada materjalide spetsifikatsioon ja üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast nõuetekohasuse- ja kontrollidokumentatsiooni. Täiendavalt Ehitusseadustikuga määratletud dokumentatsioonile peavad kontrollmõõtmised sisaldama koormusvoolude mõõtmist. 10  Versioon 1.0 Märts 2025 5.7.2. Tööprojektis esitada projekteeritava fooriobjekti skeem ja foorijuhtimiskilbi elektriline skeem. Skeem peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid projekteeritava fooriobjekti kohta tervikuna. Kui valmisehitatud lahendus erineb tööprojektiga, siis esitada uus toestusdokumentatsioon (sh seletuskiri ja asendiplaani joonised). 5.7.3. Fooriobjekti kõik kaablid peavad olema selgelt markeeritud. Kaabli ühel otsal peab olema kiri/kirjeldus, kus teine ots asub. Lisaks peaks olema selge ja ühetaoline märgistusviis (prinditud veekindel kiri, kaablisidemetega kinnitatud). Erandiks on kilbisisestele kaablikimpudele jms juhtmetele-kaablitele, mille mõlemad otsad on samas kilbis. Ülevaade markeeringutest peavad olema elektri- ja ristmikuskeemidel, mis on lamineeritud kujul kontrollerikapis. 5.7.4. Kilpide ja postikilpide (fooripostide) kohta peab olema arusaadav juhis. Kaablid peavad olema kinnitatud/paigaldatud selleks ettenähtud/loodud trasse pidi jne. 5.7.5. Täiendavalt elektriohutusseadusega määratletud dokumentatsioonile peavad kontrollmõõtmised sisaldama koormusvoolude mõõtmist. Töövõtja ülesandeks on foorikontrollerite asukohtades elektripaigaldise nõuetekohasuse auditi läbiviimine ning tulemuste esitamine koos teostusdokumentatsiooniga. 5.7.6. Pärast objekti valmimist ja häälestustööde lõppu esitada uued fooriprogrammid, mille järgi fooriristmik on tööle pandud. 5.7.7. Pärast ehitustöid vormistada foorijuhtimiskilbi dokumentatsioon, mis sisaldab vähemalt elektrilist skeemi, seadmete, juhtmete paiknemise ja lülitamise juhist. 6. Sõidukite püsiloenduspunkt 6.1. Üldised tingimused 6.1.1. Fooriportaalide asukoha muutmisel taaspaigaldada Tallinna Transpordiameti sõidukite püsiloenduspunkti (edaspidi SPLP) seadmed. Eesmärk katta kõik samad sõidusuunad olemasoleva metoodika kujul. 6.1.2. Kui ristmiku geomeetria muutub, st lisandub täiendavaid või likvideeritakse olemasolevaid ristmikuharusid või sõiduradasid, siis vastavalt lisada või eemaldada ka SPLP seadmeid. Eemaldatavad seadmed koos kinnituste ja lisaseadmetega anda üle Tallinna Transpordiameti hoolduspartnerile. 6.1.3. Olemasolev olukord SPLP seadmete paiknemisest ristmikul ja seadmete elektri- ja ühendusskeemid on siin: SPLP alusskeemid. 6.1.4. SPLP rajamisel või uuendamisel koostada vastav asendiplaani skeem ning seadmete elektri- ja ühendusskeemid. 6.1.5. Tallinnas kasutatavad seireseadmed: TDC3-5-F-B-45 tootja: ADEC Technologies AG. Tarkvara tootja AS Signaal TM (väljund veebis: http://seire.tallinn.ee/et?view=index). 6.2. Seireandurite paigaldusnõuded 6.2.1. Seireandurite paigaldamiseks rajada kandurid, elektritoide, sidelahendused, paigaldada seadmekapid jne. 6.2.2. Seireandurite paigaldamiseks tuleb kasutada eelkõige olemasolevaid või projekteeritavaid Tallinna Transpordiameti konsoole ja portaale ning nendele kinnitada seireandurid koos lisaseadmetega. 6.2.3. Projekteerida vajadusel täiendav post, konsool, portaal või muu konstruktsioon seireandurite paigaldamiseks ja kinnitamiseks vastavalt toote paigaldamise juhendile. 11  Versioon 1.0 Märts 2025 6.2.4. Ristmiku geomeetria muutumisel ning täiendavate seireandurite vajadusel tuleb kasutada Tallinnas juba kasutatavaid seireseadmeid tootja ADEC Technologies AG andureid TDC3-5-F-B-45 või nimetatud anduri vähemalt samaväärset uuemat analoogi, mis on vähemalt samade tehniliste parameetritega, mis ühildub olemasoleva tarkvaraga. 6.2.5. Andurite asukoht peab olema sõiduradade kohal, sõiduteesse paigaldatavate andurite paigaldus ei ole lubatud. 6.2.6. Andurite side- ja elektriühenduseks tuleb rajada uus kaabeldus ning eraldada foorivõrgust. 7. Liikluskaamerad 7.1. Üldnõuded liikluskaameratele 7.1.1. Töövõtja peab paigaldama Dahua SDK-protokollil baseeruv liikluskaamera tüüp 5442 (või samaväärne seade) IP torukaamera tüüpi seadmed ning tarnida koos toosi ja kinnitusega. 7.1.2. Tarnitavad liikluskaamerad peavad omama CE märgist. 7.1.3. Töövõtja peab arvestama, et liikluskaamera hakkab töötama pidevas režiimis ööpäevaringselt sõltumata välitingimustest ning arvestama nii kaamera kui nende lisakomponentide valikul, et tagatud oleks nende nõuetekohane toimivus vähemalt 10 aasta jooksul. 7.1.4. Liikluskaamerad peavad olema IP67 või kõrgema keskkonnataluvuse klassiga. 7.1.5. Olemasolevad liikluskaamerate asukoha muutmisel taaspaigaldada Tallinna Transpordiameti seadmed. Eesmärk katta kõik samad sõidusuunad olemasoleva metoodika kujul, mida kasutatakse liiklusolukorra visuaalseks analüüsimiseks. 7.1.6. Eemaldatavad seadmed koos kinnituste ja lisaseadmetega viia Tallinna Transpordiameti hoolduspartnerile. 7.1.7. CAT6 PoE sidekaabliga (maksimaalselt 100 m) kuni seadmekapini või postikilbini, pikemate kaablipaigaldiste puhul kasutada optilist kaablit. 7.1.8. Üldjuhtudel paigaldada kaamerad ristmiku diagonaalnurkadesse. Kõikidest kaameratest projekteerida 2x CAT6 foorikontrolleri seadmekappi (vähemalt üks jääb reservi). 7.1.9. Tallinna Transpordiametile tuleb esitada kooskõlastamiseks liikluskaamerate tööprojekti asendiplaani skeemi ning seadmete elektri- ja ühendusskeemid. 7.1.10. Peab ühilduma ristmikud.tallinn.ee keskkonnaga. 7.2. Liikluskaamerate tehnilised tingimused Töövõtja peab tarnima uued, välitingimustes töötamiseks sobivad liikluskaamera seadmed, mis vastavad järgnevatele nõuetele: 7.2.1. Sensor: 1/1.8” 7.2.2. Megapikslite reiting: vähemalt 4 MP; 7.2.3. Objetiiv: Mootorsuum 2.7-12mm, 7.2.4. Horisontaalne vaatenurk: vähemalt 99°; 7.2.5. Kaadrite arv sekundis: vähemalt 30 fps; 7.2.6. Väljundpiltide nõutavad resolutsioonid vähemalt: 2560 x 1440, 1920 x 1080; 1280 x 720 pikslit; 7.2.7. Väljundstriimide arv: vähemalt 2 (resolutsiooniga 1920 x 1080 ja 1280 x 720 pikslit); 12  Versioon 1.0 Märts 2025 7.2.8. Toitelahendus: vähemalt „PoE“ (802.3af); 7.2.9. Töötemperatuur peab jääma vahemikku vähemalt -30°C…+50°C; 7.2.10. Mälukaardipesa: Micro SD (min 256 GB) kauakestev/videovalveks; 7.2.11. Kaamera objektiiv peab olema kaetud vetthülgava kaitsekihiga või omama värinafunktsiooni vee eemaldamiseks. 7.3. Liikluskaamerate paigaldusnõuded 7.3.1. Liikluskaamera paigaldada stabiilsele postile, raamile või muule konstruktsioonile. 7.3.2. Ristmiku kahte vastastikku asetsevasse diagonaalnurka projekteerida liikluskaamerate asukohad maksimaalsele kõrgusele (minimiseerimaks määrdumist) ja vältida maksimaalselt vastu päikest paigaldamist. Eesmärk on katta kõik vaatesuunad, mida kasutatakse liiklusolukorra visuaalseks ja digitaalseks analüüsimiseks. 7.3.3. Liikluskaamerate asukoha valikul tuleb arvestada kaamera optimaalset vaatevälja ja tagada, et hoone või muude püsielementide jäämine kaamera vaatevälja oleks minimaalne. 7.3.4. Liikluskaamera asukoha valmisel peab lähtuma põhisuuna fooripeade ja kordusfoori nähtavusest. 7.3.5. Liikluskaamera ei tohi jääda tänavavalgustuse valgusvihku. 7.3.6. Kaamerate vaatenurga ja -ala lõplik seadistamine toimub koostöös Tallinna Transpordiameti spetsialistiga. 13  Versioon 1.0 Märts 2025 Lisa 1 ÜHISSÕIDUKI PEATUSE KAVANDAMISE PÕHIMÕTTED Ühissõiduki peatuse kavandamise põhimõtted Ühissõidukipeatuse kavandamisel tuleb peamiselt lähtuda linna prioriteetidest ning jälgida seda ka liikluslahenduse planeerimisel. Lahenduse väljatöötamisel kehtib järgnev prioriteetsus: 1. Jalakäija, 2. Kergliikur, jalgrattur jne vajadused (sh nende läbiv liiklus) – ühise nimetajaga kergliikleja 3. Ühistranspordi veovahendi vajadused, mis jagunevad omakorda kaheks paralleelseks parameetriks: a. Ruumiline vajadus ja võimalus b. Liiklussagedusest ja peatust kasutavate sõitjate arvust tingitud vajadus 4. Erasõidukite vajadused Lahenduse üle vaatamisel ja kavandamisel tuleb eelkõige ära lahendada esimese prioriteetsuse vajadus – kogu ruumilahendus, liikumiskoridorid ja vajadusel võimalikud kompromissikohad. Tulenevalt erinevate vajaduste koosmõjust võib selguda, et tänava lõigus tuleb teha täiendavaid ümberehitustöid. Kui kinnistupiirid seavad ette fikseeritud piirid ja vajadused on konfliktuvad, siis tagatakse eelkõige prioriteetsema liiklejagrupi vajadused. Oluline on jälgida, et selgelt piiritletud ja loogilise tänavalõigu ulatuses oleksid ühissõiduki peatuse lahendused ühetaolised. Samuti tuleb lähtuda ja arvestada tänava perspektiivse lahenduse ning visiooniga. Selliselt tekivad liiklejal vaadeldaval tänavalõigul selged ja arusaadavad käitumismustrid. Samuti on linnaruumiliselt ühtlustatud lahendus parem. Esitatud prioriteetsuse grupid jagunevad täiendavalt omakorda, mis seavad lahendusele kindlad parameetrid. Prioriteet nr 1-2 – jalakäija, kergliikur, jalgrattur, sõitja Kergliikleja lahenduse kavandamisel on peamine eesmärk tagada piisav ruum, et piki tänavat liikuv liikleja saaks vabalt takistusteta jätkata oma teekonda. Vaba liikumisruumi arvestatakse ilma tänavavalgustuspostideta ja liikluskorraldusvahenditeta. Ruumivajaduse puhul tuleb silmas pidada jalakäijate, jalgratturite (kui on nn kergliiklusteega) liiklussagedust ning sahkamise vajadusest tulenevat ruumi. Eelistatuim variant on suunata kergliikleja liiklus ootekoja tagant läbi (eraldada ooteala ja läbiv liiklus). Ühissõidukipeatuse ooteala laius sõidutee äärekivist on min 2,2 meetrit (ootekoja külgseinani). 1. Lahenduse väljatöötamisel põhimõttelised lahendusvariandid eelistusjärjekorras (vt Lisa 1.1): 2. Kergliikluskoridor jätkab samas laiuses ooteala tagant läbi; 3. Kergliikluskoridori laiust vähendatakse (80%-ni), et see kulgeks ooteala tagant läbi; 4. Kiiremini liikuv liikleja (kergliikur, jalgrattur) suunatakse ooteala tagant läbi, jalakäijad suunatakse ootealast läbi. Liikumiskoridori laius jagatakse proportsionaalselt reaalse ruumivajadusega; 14  Versioon 1.0 Märts 2025 5. Väga kitsastes tingimustes võib suunata erandina kergliikluskoridori ootealast läbi. Sellistel juhtudel tuleb kavandatav lahendus kooskõlastada Tallinna Transpordiametiga eraldiseisvalt. Prioriteet nr 3a – ühistranspordi ruumiline vajadus ja võimalus Ühissõidukite puhul on ohutuim ja eelistatuim lahendus avatud taskus kavandatud peatus. Avatud tasku võimaldab mittepeatuvatel bussiliinidel mööduda peatuvatest bussidest, mis tõstab ühistranspordi ühenduskiiruseid. Nähtavuslaiendi rajamine omab liiklust rahustavat mõju sarnaselt sõidurajal oleva peatusega, ent annab täiendava võimaluse teistele liiklejatele näha liiklusolusid enne peatunud ühissõidukist möödasõidu sooritamist. Lahenduse välja töötamisel põhimõttelised lahendusvariandid eelistusjärjekorras: 1. Avatud tasku rajamine – tasku sügavus peab olema ≥ 3,25 meetrit. 2. Nähtavuslaiendi rajamine, mis sõltub sõidutee ja sõiduraja laiusest (kahesuunalisel teel) (vt Lisa 1.2) 3. Sõiduraja laius 4. Nähtavuslaiendi (sõidutee laius) sügavus 5. ≥3,5 m (≥7 m) 6. 0 m 7. 3,25 (6,5 m) 8. 0,5 m 9. 3 m (6 m) 10. 0,5-0,75 m 12. Ühissõidukeid 11. <3 m (<6 m) teele ei kavandata. 13. Sõidurajal peatumine – antud lahendit kasutatakse juhul kui puudub täielikult vajalik ruum eelnevate lahenduste rajamiseks või tegemist on taotlusliku liiklust rahustava meetmega. Prioriteet nt 3b – ühistranspordi liiklussagedusest tingitud vajadus Lisaks prioriteet 3a toodule, tuleb lahenduse kavandamisel arvestada ka ühistranspordi liiklussagedusest tingitud vajadusega. Nimelt, kui tegemist on suure liikluskoormusega tänavaga või suurendatud kiirusega tänavaga, siis on liiklusohutuse seisukohast kindlasti oluline ja põhjendatud bussipeatuse avatud taskusse rajamine. Liiklussageduse (tipptunni) puhul on põhimõte järgmine: • Kui liiklussagedus on >150 autot/tunnis, on ühistranspordi seisukohast avatud tasku vajadus. • Kui liiklussagedus on ≤150 autot/tunnis, puudub ühistranspordi seisukohast avatud tasku vajadus. Busside väljumissageduse puhul on põhimõte järgmine: • Kui busside väljumissagedus peatusest on vähemalt 4 väljumist tunnis, on ühistranspordi seisukohast avatud tasku vajadus. 15  Versioon 1.0 Märts 2025 • Kui busside väljumissagedus peatusest on 3 ja vähem väljumist tunnis, puudub ühistranspordi seisukohast avatud tasku vajadus. Prioriteet nr 4 – Erasõidukite vajadused Tulenevalt Tallinna linna arengudokumentidest, on eelkõige vajalik keskenduda säästlikumate liikumisviisidele ja nende vajadustele. Sõiduautode parema läbilaskvuse ja mugavuse nimel ei ole lubatud peatuselahenduse muutmine, kui selle tulemusel halveneb säästlikumate liikumisviiside liikumisruum – liikumisruum aheneb, täiendavad konfliktipunktid jne. Küll aga erasõidukite vajadusi silmas pidades tuleb ühissõidukipeatuste asukohtade kavandamisel arvestada lõikuvate teede nähtavusnõuetega. Eriti oluline on antud temaatika juhul kui nähtavuslaiendi korral võib rohkem sõidukeid möödasõitu sooritada. 16  Versioon 1.0 Märts 2025 Lisa 1.1 Priooriteet nr 1-2 põhimõttelised lahendusvariandid *Joonistel on kajastatud ainult kergliikluskoridori kulgemine ühissõidukipeatuses. Rattataristu ja jalakäijate täpne liikluslahendus täpsustub projekteerimisel, sh nende omavaheline lõikumine peatuste juures. 17  Versioon 1.0 Märts 2025 Lisa 1.2 Prioriteet nr 3a nähtavuslaiendi põhimõte 18  Versioon 1.0 Märts 2025 Lisa 2 FOORIPOSTI KLEMMLIISTU AVA JA ASUKOHT 19 Lisa 3 FOORIPEADE TÄIENAVAD NÕUDED 20  Sandra Reile Teie 20.06.2025 K-Projekt AS 08.08.2025 [email protected] Meie 23.07.2025 nr 14-5/25/10114-2 Tallinna Linnavalitsus 27.08.2025 nr 14-5/25/10114-4 [email protected] Zelluloosi kvartali juurdepääsuteed K-Projekt AS edastas 20.06.2025 e-kirjaga Maa- ja Ruumiametile arvamuse andmiseks Zelluloosi kvartali juurdepääsuteede asendiplaani eskiisi. Projekteeritavasse alasse on kaasatud riigi omandis olev Masina tn 10 kinnisasi (tunnus 78401:101:2716; 4384 m²), mille riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet ning katastrisse kantud Filtri tee T7 (tunnus 78401:101:5740; 1696 m²) ja Filtri tee 11 (tunnus 78401:101:6643; 7540 m²) maaüksused, mille osas on maareform lõpule viimata. 20.06.2025 edastatud lahendis ei olnud Filtri tee T7 maaüksusele teid projekteeritud, Filtri tee 11 maaüksust läbib ringtee, sõiduteed ja kergteed ning perspektiivne Klindipark. Teede ala oli nihutatud Filtri tee 11 maaüksuse lääneserva selliselt, et maaüksuse idaosale jääb ulatuslik perspektiivse Klindipargi ala. Masina tn 10 lõunaosale ei olnud teid projekteeritud. Masina tn 10 põhjaosa läbivad sõidu- ja kergtee ning on kavandatud Masina tn 10 juurdepääsutee asukoht. Lisaks teedelahendusele oli projekti joonisele kantud kollase tähistusega „Perspektiivsed objektid (TLPA ettepanek)“, mille osas puudus täiendav selgitus. Masina tn 10 keskosale oli kantud roheline perspektiivne Klindipark tähistus, mida läbivad varemkirjeldatud kollased jooned ning ringid. Perspektiivne Klindipargi ala hõlmas Masina tn 10 kinnisasja pindalast rohkem kui poole. Masina tn 10 lõunaosa oli tähistatud kollase viirutusega, millele oli märgitud 827 m² ning põhjaosale oli kantud kollane viirutus tähistusega 189 m². 08.08.2025 edastatud eskiisjoonisel on: • Masina tn 10 kinnisasja põhjaossa kavandatud minimaalses mahus sõidutee ja kergliiklustee, samuti on näidatud ära juurdepääs Masina tn 10 kinnisasjale. • Eemaldatud tingmärgid "Perspektiivsed objektid (TLPA ettepanek)", kuna see oli lahenduse välja töötamisel abijoonisena kasutuses. • Eemaldatud perspektiivse Klindipargi tingmärk, sest selle ulatus selgub samuti alal koostamisel olevast detailplaneeringust DP042901. Kaaskirjas toote välja, et eskiisi koostamise peamine eesmärk on projekteerimistingimus te taotlemine, mille eesmärk on liikluskorralduse lahendamine Zelluloosi kvartalis. Masina tn 10, Tartu mnt 80n ja Tartu mnt 80p täpsed kasutustingimused (sh ehitusõigus, korruselisus, juurdepääsude asukohad jms) lahendatakse koostamisel detailplaneeringuga DP042901 Tselluloosi kvartali detailplaneering (K-Projekt AS, töö nr 21126). Liikluskorraldus ja teedeehituslik lahendus soovitakse projekteerimistingimustega lahendada põhjusel, et projekteerimistingimuste menetlus on kiirem ja detailplaneeringu koostamise ning kehtestamisega võib minna aega aastaid. Kuna Sossimäe tn 11 kinnistule on juba väljastatud ehitusluba, on vajalik kvartalisse juurdepääsu parendamine. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maa ruum.ee Registrikood 70003098 Maa- ja Ruumiamet nõustub eskiisjoonisel näidatud juurdepääsutee eskiisettepanekuga ja asukohaga Masina tn 10 kinnisasjal ja Filtri tee 11 maaüksusel. Palume kaasata Maa- ja Ruumiamet projekteerimistingimuste andmise menetlusse ning tingimustesse lisada, et teele tuleb määrata maavajadused ehk äralõiked Masina tn 10 kinnisasjast ja Filtri tee 11 maaüksusest. Äralõike suuruseseks määrata vähim tarvilik ja piisav kogus maad. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada projekteerimistingimuste alusel projekteeritud/välja ehitatud teedevõrgustikuga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mai Lind juhataja Planeeringute kooskõlastamise ja maakasutuse osakond Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kristi Kivimaa 56971915 [email protected] 2  K-Projekt AS Teie 02.09.2025 avaldus Ahtri 6A, Tallinn Meie 03.09.2025 nr 25TA-15406 Tehnilised tingimused AS Utilitas Tallinna Soojus väljastab tehnilised tingimused Tallinnas, Zelluloosi kvartali juurdepääsuteede projekteerimiseks. 1. Projektis tuleb arvestada: 1.1. AS-le Utilitas Tallinna Soojus kuuluvate maa-aluste eelisoleeritud harumagistraalidega DN 250 alates teenindussõlmest UM1 kuni teenindussõlmeni UMV1 ja DN 200 alates teenindussõlmest UMV1 kuni teenindussõlmeni UMV2; 1.2. AS-le Utilitas Tallinna Soojus kuuluvate maa-aluste eelisoleeritud harutorustikega DN 100 alates teenindussõlmest UM12 kuni Tartu mnt 80m kinnistuni ja DN 50 alates teenindussõlmest UM12-2 kuni Tartu mnt 80n kinnistu sisese lõiguni. 2. Projekti koostamisel ja tööde teostamisel tuleb arvestada, et Ehitusseadustikuga on kehtestatud kaugküttetorustiku kaitsevöönd ning sellega kaasnevad kitsendused. 3. Rajatiste projekteerimisest soojustorustiku peale tuleb hoiduda. Rajatiste projekteerimisel ja haljastuse planeerimisel tuleb tagada ligipääsud tavapärasele kaevetehnikale ja autotranspordile ning arvestada võimalike kaevetöödega torustiku remondi ja ehituse ajal (vahetamise ajal). 4. Kaugküttetorustikule lähemale kui 5m tohib paigaldada ainult teisaldatavaid piiratud juurte ruumiga nn „kastipuid“, mida saab kaevetööde ajaks teisaldada. Tavalisi puid/kõrghaljastust soojustorustikule lähemale kui 5m mitte istutada 5. Projekti plaanidel tuleb määrata soojustorustiku kaitsevööndi vahetusse lähedusse projekteeritavad kommunikatsioonid ja muud rajatised. Anda paigaldussügavusi, katete konstruktsiooni ja kaevetööde maksimaalset ulatust määrav info vastavatel iseloomulikel profiilidel/lõigetel. Koostada vertikaalplaneering ja anda sadevete äravoolu määrav info (kõrgusmärgid). Vertikaalplaneeringuga vältida sadevete kogunemist kaugküttetorustiku kohale ja selle sattumist soojustorustiku r/b kanalisse. 6. Tagada kaugküttetorustiku tavapärane paigaldussügavus ca 1m. Kontrollida soojustorustikule mõjuvaid koormusi ja pingeid. Eriti arvestada erinevate tööde (nt freesimis- ja kaevetööde) käigus tehtava kihtide eemaldamisega ja vähenenud paigaldussügavusega ning kasutatava tee- ehitustehnika poolt tekitatava koormuse ja vibratsiooniga. Soojustorustikule mõjuvad jõud/pinged ei tohi üheski töö staadiumis ületada lubatavaid. Vajadusel tuleb võtta meetmeid soojustorustiku kaitsmiseks (paigaldada kaitsepaneelid vms). 7. Ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel peab dokumentatsioon sisaldama obligatoorse mahuga alamosa *Kaugküttetorustiku teeninduskaevud ja kambrid* (seletuskiri ja insenerigraafika). Pädev spetsialist peab hindama projekteeritavale alale (töömaale) jäävate kaevu- ja kambrikonstruktsioonide ümberehitamise vajadust nende konstruktsiooni, tugevuse, AS Utilitas Tallinna Soojus Maakri 19/1, 10145 Tallinn • äriregistri kood 16791481 • +372 610 7107 • [email protected] • www.utilitas.ee  paiknemissügavuse muutumise vms tõttu (nt sattumine haljasalalt teealale, kambri lae ja tee tasapinna kõrgusmärkide ebasobivus jms). Samuti tuleb määrata kaevu- ja kambriluukide teekatte tasapinda tõstmise/langetamisega seotud tööd - sh eriti tõsterõngaste ja luugikomplekti rekonstrueerimise vajadus; NB! Pöörata tähelepanu teeninduskaevus paikneva toruarmatuuri konstruktsioonile ja mõõtudele (sh on oluline nn spindli pikkus jms). Ümberehitatavad kaevud peavad tagama personalile nõuetekohase ja ohutu ligipääsu kaevudes paikneva toruarmatuuri teenindamiseks. Kaevud ja kambrid tuleb dokumentatsiooni plaanil tähistada ja neid määrav info (sh ümberehitamist puudutav) tuleb esitada tabeli kujul. 8. Planeeritava töö igas ehitusfaasis peab olema tagatud torustiku katkematu töö ja soojustorustikku ning tema juurde kuuluvaid rajatisi ei tohi tööde käigus vigastada. Tagada ehituseaegsed nõutava tugevusega ja ohutud üle- ning möödasõidud. Üle- ja möödasõidud kooskõlastada täiendavalt AS- ga Utilitas Tallinna Soojus. 9. Projektlahendus ja tööde teostamise ajagraafik kooskõlastada AS Utilitas Tallinna Soojus võrgu käiduosakonnaga ([email protected], tel 5099 251). 10. Soojusvõrgu kaitsevööndis tööd tuleb teostada AS-i Utilitas Tallinna Soojus tehnilise järelevalve all ja selleks tuleb tööde teostajal enne tööde alustamist vormistada kirjalik tööluba ([email protected], tel 5099 251). 11. Tehnilised tingimused on kohustuslikud tellijale ja projekteerimisorganisatsioonile. 12. Tehniliste tingimuste kehtivusaeg: 03.09.2027. Lugupidamisega Kiur Kalme Võrgujuhi asetäitja /allkirjastatud digitaalselt/ Merilin Nurme tel 56992054 Lisa: Põhimõtteline skeem nr 1. 2  Arendusobjekti torustik Teiste seotud Joonise nimetus: Dokumendi nr: arendusobjektide torustik 25TA-15406 Projekteeritav Kaugkütte torustiku põhimõtteline skeem Planeeritav Olemasolev Arendusobjekti kirjeldus: Olemasolev Lammutatav Zelluloosi kvartali juurdepääsuteede Arenduseväline torustik Muu info Mõõtkava: 1:2 760 0 0,04 0,09 km Koostatud: Olemasolev Planeeritav hoone 03.09.2025 10:14