dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Kaitseministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Kaitseministeerium · 26. november 2025
Viit
5-2/25/18
Registreeritud
26. november 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎20251029_EN_Kval.toetus.pdf149 KB
  • 📎20251029_kvalifikatsioon_juhiload_SK.pdf150 KB
  • 📎Avalik_20251126_KM_5-2_25_18_Väljaminev algatuskiri.asice410 KB

Sisu (failidest)

Kaitseministri määruse „Kaitseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse kaitseministri 22. märtsi 2023. a määrust nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ (edaspidi määrus) redaktsiooni (RT I, 24.03.2023, 15). Määruse eelnõus täiendatakse kvalifikatsiooni omandamise toetuse saamise korda. Kvalifikatsiooni omandamise toetust võib maksta ajateenijale, kes on omandanud enne ajateenistusse asumist teatud kvalifikatsiooni, mis toetab ajateenistuses antava väljaõppe läbimist. Toetust võib maksta ka ajateenijale, kellel ei ole ajateenistusse asudes õppekava või täiendkoolitus veel täies mahus läbitud, kuid kes omandab ja saab vajaliku kvalifikatsiooni enne, kui läbib esmase sõjaväelise väljaõppe. Määruse lisas on kehtestatud loetelu tasemeõppe või täiendkoolituse õppekavadest ja omandatud kvalifikatsioonidest, mille läbimise või omandamise korral toetust makstakse. Praegu on lisas kehtestatud, et B-kategooria sõiduki juhtimisõiguse omandamise eest makstakse 1000 eurot toetust. Toetus on kehtestatud, et motiveerida noori enne ajateenistusse asumist omandama teatud kvalifikatsiooni, mis võimaldab Kaitseväel läbi viia ajateenistuse väljaõppe süvendatumalt, tõhusamalt ja lühema ajaga. See on oluline nii ajateenijate arengu kui ka Kaitseväe operatiivvõime seisukohalt. Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitseressursside Ameti analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 5, kus on sätestatud, et kvalifikatsiooni omandamise toetust makstakse juhul, kui ajateenija on ajateenistusest vabastatud kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 56 lõike 1 punkti 1 alusel. Kõnesoleva sätte kohaselt on õigus toetust saada vaid ajateenijal, kes läbib ajateenistuse täies mahus ettenähtud tähtaja jooksul. Kui ajateenija lahkub ajateenistusest enne tähtaja lõppu, siis tal toetuse saamise õigust ei teki. 1 Muudatusega täiendatakse lõiget 5, lisades võimaluse maksta toetust ka ajateenijale, kes on pärast esmast sõjaväelist väljaõpet asunud õppima Kaitseväe Akadeemiasse ja võetud tegevteenistusse kadetina. Seega täiendatakse lõiget 5 viitega KVTS § 56 lõike 3 punktile 2. Määruse kehtestamisel oli eesmärk, et toetus makstakse välja alles pärast seda, kui ajateenistus on täies mahus läbitud, et motiveerida ajateenijaid pühendunult vastu pidama ajateenistuse lõpuni. Siiski tekib olukord, kus ajateenija vabastatakse ajateenistusest mitte omal soovil või puuduliku kohusetundlikkuse tõttu, vaid sellepärast, et ta jätkab oma sõjalist karjääri kadetina Kaitseväe Akadeemias. KVTS § 56 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib ajateenistuskoha ülem ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina. Praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole neil ajateenijatel õigust toetust saada. Selline olukord on ebaõiglane ja demotiveeriv. Seetõttu on vaja lõiget täpsustada, et toetust saaksid ka need ajateenijad, kelle ajateenistus lõppeb enne tähtaja lõppu, kuna nad asuvad kadetina tegevteenistusse. See muudatus aitab tagada õiglasema ja motiveerivama korra, tunnustades ajateenija panust ja soodustades tema jätkuvat teenistust Kaitseväes. Toetust makstakse ajateenijale, kellel on kehtiv juhtimisõigus. See tähendab, et kui ajateenijal on küll juhtimisõigus, kuid see on ajutiselt peatatud või seda ei ole uuendatud, siis toetust ei maksta. Juhiloa kehtivust kontrollitakse liiklusregistrist kaitseväekohustuslaste registri kaudu. Mootorsõiduki juhiõppe toetuse suurus on 1000 eurot. Toetus makstakse välja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates ajateenistuse lõppemisest. Ajateenija puhul, kes võetakse kadetina tegevteenistusse, loetakse ajateenistuse lõpuks ajateenistusest vabastamise otsuses märgitud kuupäev. Toetust maksab Kaitseressursside Amet ajateenija arvelduskontole. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse rakendumine 1. augustist 2025. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt, et kvalifikatsiooni omandamise toetust saaks maksta ka juba neile kadettidele, kes on ajateenistusest Kaitseväe Akadeemiasse õppima asunud 2025. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kadetina tegevteenistusse asuvad ajateenijad saavad nüüd sama rahalise toetuse kui teised ajateenijad, kes läbivad ajateenistuse täies mahus. Ajateenijad, kes jätkavad oma teenistust kadetina, täidavad jätkuvalt olulist rolli Kaitseväes ning omandavad kõrgemat sõjalist väljaõpet ja vastutust. Nende panus on sama väärtuslik kui tavapäraselt ajateenistuse läbinutel ning määruse muudatus loob võrdsed võimalused saada toetust olenemata teenistuse vormist. 2025. aastal ajateenistust alustanud isikutest, kes võeti tegevteenistusse kadetina ja kes omasid mootorsõiduki juhtimisõigust, tekib õigus toetusele kuuel isikul. 2 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tulu. Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud Kaitseväe eelarvesse. 2025. aastal on juhiloa toetuseks planeeritud 2 349 000 eurot. 6. Määruse jõustumine ja rakendumine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2025 (vt ka eelnõu § 2 selgitus). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ja arvamuse andmiseks Kaitseväele. 3 Rahandusministeerium 26.11.2025 nr 5-2/25/18 Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 [email protected] Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks kaitseministri määruse „Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: Eelnõu kvalifikatsiooni toetus Kvalifikatsioon juhiload seletuskiri Gerli Morell [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 EELNÕU 21.10.2025 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 22 alusel. § 1. Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ § 1 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 56 lõike 1 punkti 1“ tekstiosaga „ja lõike 3 punkti 2“. § 2. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2025. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kaimo Kuusk Kantsler Kaitseministri määruse „Kaitseministri 22. märtsi 2023. aasta määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse kaitseministri 22. märtsi 2023. a määrust nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ (edaspidi määrus) redaktsiooni (RT I, 24.03.2023, 15). Määruse eelnõus täiendatakse kvalifikatsiooni omandamise toetuse saamise korda. Kvalifikatsiooni omandamise toetust võib maksta ajateenijale, kes on omandanud enne ajateenistusse asumist teatud kvalifikatsiooni, mis toetab ajateenistuses antava väljaõppe läbimist. Toetust võib maksta ka ajateenijale, kellel ei ole ajateenistusse asudes õppekava või täiendkoolitus veel täies mahus läbitud, kuid kes omandab ja saab vajaliku kvalifikatsiooni enne, kui läbib esmase sõjaväelise väljaõppe. Määruse lisas on kehtestatud loetelu tasemeõppe või täiendkoolituse õppekavadest ja omandatud kvalifikatsioonidest, mille läbimise või omandamise korral toetust makstakse. Praegu on lisas kehtestatud, et B-kategooria sõiduki juhtimisõiguse omandamise eest makstakse 1000 eurot toetust. Toetus on kehtestatud, et motiveerida noori enne ajateenistusse asumist omandama teatud kvalifikatsiooni, mis võimaldab Kaitseväel läbi viia ajateenistuse väljaõppe süvendatumalt, tõhusamalt ja lühema ajaga. See on oluline nii ajateenijate arengu kui ka Kaitseväe operatiivvõime seisukohalt. Ettepaneku eelnõu ja seletuskirja koostamiseks tegi Kaitseressursside Ameti analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu koostamise eest vastutab Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik Liina Martinson ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 5, kus on sätestatud, et kvalifikatsiooni omandamise toetust makstakse juhul, kui ajateenija on ajateenistusest vabastatud kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 56 lõike 1 punkti 1 alusel. Kõnesoleva sätte kohaselt on õigus toetust saada vaid ajateenijal, kes läbib ajateenistuse täies mahus ettenähtud tähtaja jooksul. Kui ajateenija lahkub ajateenistusest enne tähtaja lõppu, siis tal toetuse saamise õigust ei teki. 1 Muudatusega täiendatakse lõiget 5, lisades võimaluse maksta toetust ka ajateenijale, kes on pärast esmast sõjaväelist väljaõpet asunud õppima Kaitseväe Akadeemiasse ja võetud tegevteenistusse kadetina. Seega täiendatakse lõiget 5 viitega KVTS § 56 lõike 3 punktile 2. Määruse kehtestamisel oli eesmärk, et toetus makstakse välja alles pärast seda, kui ajateenistus on täies mahus läbitud, et motiveerida ajateenijaid pühendunult vastu pidama ajateenistuse lõpuni. Siiski tekib olukord, kus ajateenija vabastatakse ajateenistusest mitte omal soovil või puuduliku kohusetundlikkuse tõttu, vaid sellepärast, et ta jätkab oma sõjalist karjääri kadetina Kaitseväe Akadeemias. KVTS § 56 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib ajateenistuskoha ülem ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina. Praeguse regulatsiooni kohaselt ei ole neil ajateenijatel õigust toetust saada. Selline olukord on ebaõiglane ja demotiveeriv. Seetõttu on vaja lõiget täpsustada, et toetust saaksid ka need ajateenijad, kelle ajateenistus lõppeb enne tähtaja lõppu, kuna nad asuvad kadetina tegevteenistusse. See muudatus aitab tagada õiglasema ja motiveerivama korra, tunnustades ajateenija panust ja soodustades tema jätkuvat teenistust Kaitseväes. Toetust makstakse ajateenijale, kellel on kehtiv juhtimisõigus. See tähendab, et kui ajateenijal on küll juhtimisõigus, kuid see on ajutiselt peatatud või seda ei ole uuendatud, siis toetust ei maksta. Juhiloa kehtivust kontrollitakse liiklusregistrist kaitseväekohustuslaste registri kaudu. Mootorsõiduki juhiõppe toetuse suurus on 1000 eurot. Toetus makstakse välja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul alates ajateenistuse lõppemisest. Ajateenija puhul, kes võetakse kadetina tegevteenistusse, loetakse ajateenistuse lõpuks ajateenistusest vabastamise otsuses märgitud kuupäev. Toetust maksab Kaitseressursside Amet ajateenija arvelduskontole. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse rakendumine 1. augustist 2025. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt, et kvalifikatsiooni omandamise toetust saaks maksta ka juba neile kadettidele, kes on ajateenistusest Kaitseväe Akadeemiasse õppima asunud 2025. aastal. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kadetina tegevteenistusse asuvad ajateenijad saavad nüüd sama rahalise toetuse kui teised ajateenijad, kes läbivad ajateenistuse täies mahus. Ajateenijad, kes jätkavad oma teenistust kadetina, täidavad jätkuvalt olulist rolli Kaitseväes ning omandavad kõrgemat sõjalist väljaõpet ja vastutust. Nende panus on sama väärtuslik kui tavapäraselt ajateenistuse läbinutel ning määruse muudatus loob võrdsed võimalused saada toetust olenemata teenistuse vormist. 2025. aastal ajateenistust alustanud isikutest, kes võeti tegevteenistusse kadetina ja kes omasid mootorsõiduki juhtimisõigust, tekib õigus toetusele kuuel isikul. 2 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne tulu. Eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud on planeeritud Kaitseväe eelarvesse. 2025. aastal on juhiloa toetuseks planeeritud 2 349 000 eurot. 6. Määruse jõustumine ja rakendumine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2025 (vt ka eelnõu § 2 selgitus). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile ja arvamuse andmiseks Kaitseväele. 3 EELNÕU 21.10.2025 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 22 alusel. § 1. Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ muutmine Kaitseministri 22. märtsi 2023. a määruse nr 7 „Loetelu tasemeõppe ja täiendkoolituse õppekavadest, mille alusel omandatud kvalifikatsiooni eest võib maksta toetust, ning toetuse maksmise tingimused ja ulatus ning toetuse taotlemise ja maksmise kord“ § 1 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 56 lõike 1 punkti 1“ tekstiosaga „ja lõike 3 punkti 2“. § 2. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2025. (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kaimo Kuusk Kantsler
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel