Ettepanekud

Kliimaministeerium [email protected] 24.11.2025 Koopia: kaitseminister Hanno Pevkur [email protected] Ettepanekud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõudele Üldist: 70% metsade majandusmetsaks määramine ei võimalda täita riiklikke ja rahvusvahelisi looduskaitselisi eesmärke, sh kaitstavate liikide soodsa seisundi saavutamist. Vähemalt pool pärismaistest liikidest sõltuvad Eestis meie kõige olulisemast looduskooslusest - metsast; nii ka kõik kotkad ja must-toonekurg. Metsaelustiku ja -elupaikade soodsa seisundi saavutamist ei tohi ja ei ole ökoloogiliselt võimalik takistada majandushuvidest lähtuvate piiridega. Ettepanekud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõude kohta: 1. Hüvitusalad, mis on kaitse alla võetud riigikaitselise või suure avaliku huviga rajatud taristuobjektide mõjude hüvitamiseks, on arvestatud 30% kaitsealuse maa hulka. See ei võimalda edaspidi Kaitseväe harjutusväljade ja muu riikliku taristu rajamise mõjusid Eestis hüvitada, sest see toob automaatselt kaasa kaitsealade vähendamise mujal Eestis. Samuti muutuvad keeruliseks riigikaitselisel jt põhjusel tehtud Natura mõjude hüvitamised. Näiteks on hetkel töös Soodla harjutusvälja rajamine ja selle Natura mõjude hindamine, koos hüvitusalade kaitse alla võtmisega. Kuna kaitsealuse metsamaa 30% on sisuliselt juba täis või täitub lähitulevikus, siis ei ole võimalik Soodla harjutusvälja rajamise mõjusid hüvitada või see tuleb juba planeeritud või olemasolevate kaitsealade vähendamise arvelt. Soodla harjutusvälja Natura mõjude hüvitamiseks on vajalik mujal Eestis kaitse alla võtta üle 10 000 ha riigimaid, mis on pms sood ja soometsad (kaljukotkale, metsisele ja soolindudele avalduvate mõjude hüvitamiseks). Hüvitusalade loomise ja kaitsmise vajadus on kindlasti ka tulevikus. Seni on Eestis hüvitatud ja hüvitamisel Kaitseväe keskpolügooni, Nursipalu ja Soodla harjutusvälja, samuti Via Baltica maantee ja Rail Balticu raudtee rajamise mõjud kaitsealustele liikidele ja/või Natura aladele. Tulevikus on riiklikult olulise taristu mõjude hüvitamine jätkuvalt vajalik, nt Saatse saapa ümbersõit või uus riiklik suurtaristu. Ettepanek: lisada eelnõusse täiendus, et 30% kaitsealuste maade hulka ei kuulu hüvitusalad. Saate seda vajadusel kitsendada ainult riigikaitselise huvi ja suure avaliku huvi tõttu rajatud taristuobjektide mõjude hüvitamiseks. MTÜ Kotkaklubi | Reg. nr. 80081142 | EE452200221014042707 Swedbank | KMKR nr EE101548474 Hauka küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63406 | +372 58002869 | [email protected] | www.kotkas.ee  Eelmises looduskaitseseaduse muutmise eelnõu versioonis (august 2024) olid hüvitusalad 30% kaitse mahust välja arvatud1, aga hiljem eelnõud muudeti (detsember 2024). See looduskaitseseaduse eelnõu on Riigikogus läbinud esimese lugemise2. 2. Väljaspool kaitseala tehtavale harvendusraiele ei pea enam võtma metsateatist. Aastas raiutakse Eesti metsadest harvendusraiega >1 miljoni tihumeetri puitu, nt 2023. aastal 1,58 miljonit tm (SMI 20243). Harvendusraietel on arvestatav keskkonnamõju, nt kaitseluste liikide elupaikadele ja häirimistundlikele liikidele. Keskkonnaamet väljastab metsaregistrist väljaspool kaitsealasid asuvad metsateatised automaatselt algoritmi alusel, millega seatakse kaitsealuste liikide elupaikades ajalised piirangud ja antakse soovitused raie läbiviimiseks. Ilma teatiseta ei ole võimalik tagada, et harvendusraie ei kahjusta kaitsealuse liigi elupaika või pesitsustingimusi. Maaomanik saab infot ainult enda maal olevate liikide kohta ja avalikust registrist saab vaadata ainult III kaitsekategooria liikide andmeid, aga häirimistundlike I ja II kategooria liikide kohta sealt infot ei näe. Lisaks suureneb ebaseadusliku raie oht, sest harvendusraieid ei ole võimalik avalikust metsaregistrist enam kontrollida. Harvendusraie metsateatis ei ole üleliigne halduskoormus ja metsateatise 30 eurone riigilõiv on väike. Proportsionaalsuse võrdlemiseks näide harrastuskalandusest: harrastuspüüdja peab ühe 70 m nakkevõrguga püüdmiseks esitama kalapüügiloa taotluse ja pärast püüki esitama püügiaruande. Kui seda ei tehta, siis järgneb trahv ja järgmist püügiluba ei ole võimalik osta. Sel viisil saab rannikumerest püüda näiteks mõned lestad või hõbekogred. Metsateatiste harvendusraie mahud on u 1,5 miljonit tihumeetri aastas ehk tegemist on suurel pindalal ja -mahus toimuva tegevusega, milleks ei pea edaspidi mingit tegevusluba küsima. Ainult raie lõpetamise raporteerimine on ebapiisav. Ettepanek: mitte loobuda metsateatise väljastamise kohustusest harvendusraiete tegemisel väljaspool kaitsealasid, sest see toob kaasa negatiivse mõju kaitsealustele liikidele ja suurendab ebaseaduslike raiete hulka. 3. I ja II kaitsekategooria lindude elupaigad on arvatud 30% kaitsealuse maa hulka. LKS eelmise (2024) eelnõu alusel ei kuulunud need alad 30% kaitse hulka, sest hõlmatud olid ainult taimed, samblikud ja seened. Praeguse eelnõu seletuskirja alusel on 30% kaitse hulgas „I ja II kategooria loomad, seened ja taimed“. Kuna linnud on üks osa selgroogsetest loomadest, siis tuleks eelnõud täpsustada, kas on mõeldud ainult imetajaid (ja kahepaikseid ning roomajaid) või ka linde? 1 Eelnõu sõnastus: „Hüvitus- ja leevendusalad, mis võetakse riikliku kaitse alla ei ole käesoleva seaduse § 2 lõikes 3 nimetatud eesmärkide saavutamiseks seatud riiklikult kaitstava ala arvestuses“ 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8eed247b-9a67-4fe2-851e- aa950aec0515/looduskaitseseaduse-jahiseaduse-ja-riigivaraseaduse-muutmise-seadus/ 3 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Mets/SMI2024/SMI_2024.pdf MTÜ Kotkaklubi | Reg. nr. 80081142 | EE452200221014042707 Swedbank | KMKR nr EE101548474 Hauka küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63406 | +372 58002869 | [email protected] | www.kotkas.ee  Rõhutame, et I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad on ainult osaliselt kaitse all püsielupaikadena ja reaalset kaitset olulisel osal elupaikadest ei ole. Kotkad ja must- toonekurg on kõik I kaitsekategooria liigid, kellel on pesa ümber automaatne kaitsetsoon 100-500 meetrit ümber pesa (=püsielupaik LKS mõistes, osaliselt on need looduslike piiridega ja kinnitatud eraldi ministri määrusega). Elupaikadena on EELIS-sse piiritletud suuremad häirimistundlikud alad, mis on püsielupaigast suuremad, aga talvel tohib neid metsi lageraiuda. Ehk sisulist kaitset LKS mõistes nendel aladel ei ole, väljaspool püsielupaika. Ettepanek: I ja II kaitsekategooria lindude elupaigad ei kuulu 30% kaitsealuste maade hulka (30% kaitse hulka kuuluvad ainult lindude püsielupaigad). I ja II kaitsekategooria loomade, samuti kõikide teiste kaitstavate liikide arvestamine kaitstava ala hulka võib toimuda vaid juhul, kui on tagatud nende alade tõhus ja püsiv kaitse. Metsaliikide elupaikades eeldab see täielikku lage- ja turberaiete keeldu. 4. Maaomanike kaasamine seire, inventuuride ja uuringu teostamisel. Vastavalt LKS eelnõule tuleb maaomanikke kaasata seire, inventuuri või uuringu läbiviimisel. Eelnõu § 141 lg 2: „Kinnisasja omanikul on õigus viibida kinnisasjal tehtava seire, uuringu või inventuuri juures töö tegija pakutud ajal ja juhiseid järgides, välja arvatud juhul, kui sellega kaasneks elupaiga või liigi kasvukoha kahjustamine või liigi häirimine.“ Maaomanike kaasamine nende tööde teostamise ajal on suur ja asjatu halduskoormus, mida ei saa eksperdid, teadlased ja tööde teostajad kanda, sest maaomanike kaasamine ja nendega suhtlemine on Kliimaministeeriumi haldusala ülesanne. Näiteks lindude riiklikke seireloendusi tehakse varahommikutel ja maaomanike kaasamisel ei ole võimalik loendusi kvaliteetselt teha. Sama kehtib Natura elupaigatüüpide inventuuride kohta, aga ka teadustöö läbiviimisel. Kotkaste ja must-toonekure riikliku seire puhul eeldame, et maaomanike kaasamine seire teostamisel mahub erandi alla „välja arvatud juhul, kui sellega kaasneb liigi häirimine“. Ettepanek: jätta eelnõust välja § 141 lg 2 Lugupidamisega Aarne Tuule MTÜ Kotkaklubi juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Lisainfo Renno Nellis Tel +372 53021377 MTÜ Kotkaklubi | Reg. nr. 80081142 | EE452200221014042707 Swedbank | KMKR nr EE101548474 Hauka küla, Kanepi vald, Põlvamaa 63406 | +372 58002869 | [email protected] | www.kotkas.ee Saatja: "Aarne Tuule | Kotkaklubi" <[email protected]> Saaja: [email protected], "KM Info" <[email protected]>, "Kotkaklubi" <[email protected]> Teema: Ettepanekud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõudele Kuupäev: 2025-11-24 18:15 Tere Käesolevaga saadan Kotkaklubi ettepanekud metsaseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõudele. Lugupidamisega Aarne Tuule Kotkaklubi www.kotkas.ee <http://www.kotkas.ee> 58002869