10.05.2016 nr 1.1-1/16/36
KÄSKKIRI
Tallinn
Sisekorrareeglite kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73
“Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3:
1. Kinnitan:
1.1. AD 103/V10 Lennuameti sisekorrareeglid – lisa 1.
2. Tunnistan kehtetuks:
2.1. Peadirektori 09.05.2016 käskkirja nr 34 p 1.3.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristjan Telve
Peadirektor
KINNIT AT UD
Lennuameti peadirektori
10.05.2016 käskkirjaga
nr 1.1-1/16/36
Lisa 1
LENNUAMETI SISEKORRAREEGLID
1. Üldsätted
1.1. Töökorralduse reeglid (edaspidi eeskiri) määratleb käitumisreeglid Lennuameti
(edaspidi amet) ametnike ja töötajate (edaspidi teenistujad) teenistus- ja töösuhtes.
1.2. Eeskirjaga reguleerimata valdkondades juhinduvad teenistujad Eesti Vabariigi
seadustest, ametis töö korraldamiseks antud õigusaktidest ning üldkehtivatest
moraali- ja käitumisreeglitest.
1.3. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile ameti teenistujatele.
1.4. Eeskirja tehakse kõigile teenistujatele teatavaks ametisse astumisel/tööle võtmisel
ning selle muutmisel.
1.5. Eeskiri on ameti teenistujatele kättesaadav elektrooniliselt juhtimissüsteemi
kaustas public kettal.
2. Töö-ja puhkeaeg
2.1. Tööajanorm 40 tundi nädalas
Töö algus 8.00
Lõunavaheaeg 0,5 h ajavahemikus 11.30-13.30
Töö lõpp 16.30
Iganädalased puhkepäevad laupäev ja pühapäev
2.1.1. Lõunavaheaega võivad teenistujad kasutada sõltuvalt töö iseloomust ja vahetu
juhiga kooskõlastatult ka muul ajal. Lõunavaheajale ei lahku üldjuhul koos
asendatav ja asendaja. Lõunavaheaega ei arvestata tööaja hulka.
2.1.2. Vastavalt töö iseloomule võib kokkuleppel vahetu juhiga rakendada paindlikku
tööaega. Paindlik tööaeg tähendab töö algust vahemikus 8.00-9.00 ja lõppu
vastavalt 16.30-17.30, lisaks on võimalik töötamine E-N 15 minutit kauem ja
sellevõrra reedel 1 tund vähem.
2.1.3. Vastuvõtuaeg, mil tuleb tagada klientide teenindamine, on üldjuhul E-R 9.00-
12.00 ja 13.00-15.00. Järelevalveametnikega kohtumiseks tuleb soovituslikult
nendega eelnevalt aeg kokku leppida. Võimalusel teenindatakse kliente
dokumentide vastuvõtmise ja väljastamise puhul ka väljaspool vastuvõtuaega.
2.2. Ajutiselt ettenägematute ülesannete täitmiseks seaduses ettenähtud korras on
peadirektoril õigus nõuda teenistujatelt ülesannete täitmist väljaspool igapäevast
tööaega või puhkepäevadel, järgides hea usu põhimõtet. Niisugune korraldus on
teenistujatele täitmiseks kohustuslik ja töötatud aeg kuulub kompenseerimisele
vastavalt kokkuleppele.
LENNUAMET Dokument AD 103/V10 Leht 1/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
2.3. Isiklikel põhjustel tööajal ärakäimine ja äraoldud aja tasatöötamise vajalikkus ning
aeg tuleb kokku leppida vahetu juhiga. Tasatöötamist ei nõuta ning töölt
eemaloldud aeg arvestatakse tööaja hulka, kui teenistujalt ei saa teenistusülesannete
täitmist oodata lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse (arsti külastus,
avariitööd kodus, õnnetusjuhtum teenistuja enda või tema lähedasega vms) korral.
2.4. Teenistuja on kohustatud igasugusel sunnitud põhjusel (sh haigestumine) tööle
ilmumata jätmisest teatama vahetule juhile esimesel võimalusel sama tööpäeva
jooksul. Vahetu juht edastab teate viivitamatult personalijuhile.
2.5. Teenistujal on kokkuleppel vahetu juhiga võimalus kasutada kalendriaastas 3
tööpäeva oma tervise hoidmiseks või taastamiseks (tervisepäev) ilma
töövõimetuslehte esitamata. Kokkulepitud puudutud tööpäevadel säilitatakse
teenistujale töötasu.
2.6. Teenistujal on võimalik eelneval kokkuleppel vahetu juhiga võtta vaba aega töötasu
säilimisega:
2.6.1. abiellumise puhul 3 vaba päeva;
2.6.2. vanema, abikaasa/elukaaslase või lapse matuste korraldamisel 5 vaba päeva;
2.6.3. kõrgkooli lõpetamise ja/või akadeemilise kraadi omistamise päeval 1 vaba
päev;
2.6.4. esimese klassi astuja lapse vanemal koolialguse aktuse päeval 1 vaba päev;
2.6.5. läbi viidud juhtimissüsteemi plaanilise siseauditi eest 2 vaba päeva, mille üle
peab arvestust personalijuht.
2.7. Teenistujal on võimalus eelneval kokkuleppel vahetu juhiga kasutada vaba päeva
osalemaks riiklikus vabatahtlikus töös (abipolitseinikuna, päästjana jne).
Kokkulepitud puudutud tööpäevadel säilitatakse teenistujale töötasu.
2.8. Eeskirja punktides 2.5, 2.6 ja 2.7 vabade päevade saamiseks esitab teenistuja
personalijuhile eelnevalt vahetu juhiga kooskõlastatud avalduse
dokumendihaldussüsteemis.
2.9. Teenistuja, kes on valitud töökeskkonnavolinikuks, omab õigust kasutada nädalas 2
tundi tööaega oma kohustuste täitmiseks, mis loetakse tööaja hulka.
2.10. Ameti ülesannetest tingituna võib amet rakendada teenistujat tema nõusolekul tööle
ja saata lähetusse puhkepäevadel. Amet annab puhkepäevad tagasi muudel
üksteisele järgnevatel nädalapäevadel. Puhkepäevadel tööle rakendamisel
lähtutakse avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses kehtestatud nõuetest
ja piirangutest.
2.11. Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale vahetult
eelnevat tööpäeva lühendatakse kolme tunni võrra.
3. Kaugtöö
3.1. Kaugtööna käsitletakse teenistusülesannete täitmist väljaspool ametiruume, olles
töökohaga ühenduses .
3.2. Kaugtöö kasutamist ei rakendata üldjuhul:
3.2.1. teineteist asendavate teenistujate suhtes samaaegselt;
LENNUAMET Dokument AD 103/V10 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
3.2.2. katseajal.
3.3. Kaugtöö kasutamine on lubatud vahetu juhi nõusolekul ja tingimusel, et:
3.3.1. teenistuja töötulemus ja avaliku teenuse kvaliteet ei halvene;
3.3.2. teenistujaga lepitakse kokku konkreetsetes ülesannetes ja eesmärkide täitmises;
3.3.3. töö tegemise koht vastab töökohale esitatavatele töötervishoiu ja tööohutuse
nõuetele (Vabariigi Valitsuse 14.06.2007. a määrus nr176 „Töökohale
esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“).
3.4. Kaugtöö kasutamiseks vahetult juhilt nõusoleku saamisel tuleb kaugtööl oleku aeg
märkida Outlooki kalendrisse.
3.5. Kaugtööl olles peab teenistuja tagama e-kirjadele vastamise ja
dokumendihaldussüsteemis edastatud ülesannete täitmise. Lauatelefon tuleb
suunata selliselt, et teenistujaga on võimalik tavapärasel tööajal ühendust võtta.
3.6. Kaugtööd tehes vastutab teenistuja:
3.6.1. infoturbepoliitika ja infotehnoloogiavahendite nõuetekohase kasutamise eest;
3.6.2. ametis kehtestatud töö- ja puhkeaja ning muude tingimuste järgimise eest;
3.6.3. tööohutuse ja töötervishoiu nõuete järgimise eest.
3.7. Teenistuja vahetul juhil on õigus vajaduse korral kokkulepitud kaugtöö kasutamine
tühistada (vajadus osaleda koosolekul, kiireloomuliste teenistusülesannete täitmine
vms).
3.8. Kaugtööd kasutavate teenistujate töö tulemuslikkuse, kokkulepitud ülesannete
täitmise ja tööajast kinnipidamise kontrollimise eest vastutab vahetu juht.
3.9. Amet ei hüvita kaugtööga seotud töökohaga kaasnevaid kulusid.
4. Tööaja arvestus, puhkus ja tasustamine
4.1. Tööaja arvestust peetakse kõikide teenistujate kohta. Majandustarkvara
programmist genereeritud tööajatabel esitatakse personalijuhi poolt
dokumendihaldussüsteemi kaudu Riigi Tugiteenuste keskusele palgaarvestuseks
üldjuhul 5 tööpäeva enne palgapäeva.
4.2. Kui peale tööajatabeli esitamist selgub, et mõjuvatel põhjustel (ootamatu
haigestumine) on vajadus teha tööajatabelis parandus, siis edastatakse see sarnaselt
punktile 4.1. Muudatustega seotud tasaarveldused palga osas tehakse järgneval
kuul.
4.3. Palka makstakse tööaja arvestuse kohaselt ning kooskõlas ameti palgajuhendiga.
4.4. Amet kompenseerib teenistujale reservõppekogunemise ajal tekkiva tasu vahe.
Kompensatsiooni saamiseks esitab teenistuja Kaitseväelt saadud dokumendid
õppekogunemise perioodi eest väljamakstud tasu kohta.
4.5. Palk makstakse sularahata arvelduse korras üks kord kuus kuu viimasel tööpäeval
teenistuja poolt teatatud pangakontole.
LENNUAMET Dokument AD 103/V10 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4.6. Teenistujale kohaldatakse töölepinguseaduses sätestatud puhkuseregulatsiooni,
arvestades avaliku teenistuse seaduses sätestatud erisusi.
4.7. Teenistuja põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva kalendriaasta eest.
4.8. Teenistujal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt 6 kuud, on õigus saada
puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Osade kaupa võib puhkust anda üksnes
poolte kokkuleppel, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14
kalendripäeva. Samuti ei tohi järjestikuste puhkuseosade vahele jääda ainult
puhkepäevi.
4.9. Teenistujal on õigus saada õppepuhkust tasemekoolituseks täiskasvanute koolituse
seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Õppepuhkuse saamiseks peab teenistuja
esitama avalduse ja koolitusasutuse teatise Riigitöötaja Iseteenindusportaalis
(edaspidi RTIP).
4.10. Puhkuse aeg määratakse kindlaks puhkuse ajakavas, mis koostatakse iga
kalendriaasta kohta hiljemalt 31. märtsiks ja kinnitatakse peadirektori käskkirjaga
RTIP-is.
4.11. Puhkuse ajakava muutmise põhjuseks võib üldjuhul olla seadusest tulenev tööandja
töökorralduse hädavajalikkus, poolte kokkulepe või teenistuja isikust tulenev
põhjus.
4.12. Teenistuja haigestumisel enne puhkust või puhkuse ajal on teenistuja kohustatud
esimesel võimalusel sellest informeerima vahetut juhti, kes edastab teate
viivitamatult personalijuhile. Lisaks teavitamisele esitab teenistuja esimesel
võimalusel avalduse RTIP-is puhkuse katkestamiseks, edasilükkamiseks või
ennetähtaegseks lõpetamiseks. Kui teenistuja puhkuse ajal haigestumisest ei teavita,
puhkust ei katkestata ja haigushüvitist ei maksta.
4.13. Väljaspool puhkuse ajakava puhkusele jäämise soovi korral tuleb teenistujal
üldjuhul esitada RTIP-is avaldus 14 kalendripäeva enne puhkuse algust.
4.14. Puhkusetasu kantakse teenistuja pangakontole üle hiljemalt eelviimasel tööpäeval
enne puhkuse algust või teenistuja soovi korral järgmisel palgapäeval. Juhul, kui
teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb puhkus teenistuja
haiguse tõttu ning puhkusetasu on üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja
enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast.
4.15. Tööandja poolt makstav töövõimetushüvitis kantakse teenistuja pangakontole koos
palgaga palgapäeval.
4.16. Ületunnitöö ja riigipühal töötamise eest hüvitatakse teenistujale eritingimuste
lisatasu seadusest tuleneval alusel, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole võimalik
hüvitada vaba aja andmisega. Ületunnitööks ei loeta niisugust töö tegemist
väljaspool tööaega, mis tuleneb teenistuja enda vajadusest.
4.17. Ületunnitöö ja riigipühal töötamise hüvitamise eelduseks on peadirektori eelnev
kooskõlastus. Kooskõlastuse saamisel tuleb ületunnitöö tegemise alustamisest ja
lõpetamisest informeerida personalijuhti, kes peab ületunnitöö arvestust iga
ületunnitöö juhu kohta eraldi.
LENNUAMET Dokument AD 103/V10 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5. Ametiruumide kasutamine
5.1. Büroohoonesse sissepääs on avatud ööpäeva ringselt. Sissepääs toimub peamiselt
peaukse kaudu läbi fuajee või hoone tagant pääsuga liftihalli. Peauks on avatud
tööaegadel (E-R 8:15 – 17:15) ilma uksekaardita, teistel aegadel on avatav
uksekaardiga. Hoone tagumine uks on avatav uksekaardiga. Ametiruumides
viibimine peale igapäevase tööaja lõppu, puhkepäevadel ja riigipühadel on lubatud
vaid ameti teenistujatele ning muudele isikutele, kellele on väljastatud uksekaart
või kellele ameti teenistuja on saatjaks.
5.2. Ameti ruumidest viimasena lahkuv teenistuja vastutab ametiruumide valve alla
panemise eest. Valve maha võtmise eest vastutab esimesena ametiruumidesse
sisenev teenistuja.
5.3. Ametiruumide ukse koodi muudetakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul finants-
haldusnõuniku poolt, kes teatab uue koodi viivitamatult kõigile ameti teenistujatele
ja muudele isikutele, kellele on väljastatud uksekaart. Uksekaardi andmine ja koodi
avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud.
5.4. Lennuametisse pääseb uksekaardiga ameti peauksest. Uksekaart väljastatakse igale
teenistujale tema tööle asumise esimesel päeval ja tagastatakse teenistussuhte
viimasel päeval personalijuhi poolt. Peale läbipääsuloa väljastamist
järelevalveametnikule asendab läbipääsuluba uksekaarti. Iga teenistuja vastutab
tema käes oleva uksekaardi sihipärase kasutamise eest. Uksekaardi kaotamise
korral tuleb sellest koheselt informeerida personalijuhti.
5.5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korra kohaselt on ametis
administratiivalaks riigisaladust ja salastatud välisteavet töötleva üksuse
(lennundusjulgestuse osakond) kasutuses olevad tööruumid, millesse sisenedes kõik
isikud tuvastatakse, registreeritakse ning milles on lubatud piiratud tasemel
salastatud teabe töötlemine.
5.6. Ametiruumide valve alla viimise või valve alt võtmise käigus mittetahtliku vale
koodi sisestamisel sisselülitunud valehäire korral tuleb ära oodata turvatöötaja ja
teavitada juhtunust finants-haldusnõunikku.
5.7. Külalise vastuvõtuks tullakse peale vastava teate saamist ameti peaukse juurde
külalisele vastu ja lahkudes saadetakse külaline sekretär-asjaajaja lauani. Külalise
ametis viibimise perioodil tagab temaga tegelev teenistuja külalise viibimise tema
läheduses.
5.8. Eelnevalt teadaolevatest külalistest informeerib teenistuja sekretär-asjaajajat.
5.9. Teenistuja, kes märkab ametis liikumas saatjata kõrvalist isikut, peab suunama ta
vajaliku teenistuja juurde või paluma lahkuda ning teavitama juhtunust sekretär-
asjaajajat.
5.10. Üldkasutatavate ruumide (nõupidamisruumide) kasutamine broneeritakse
elektrooniliselt Outlook kalendris. Ruumide mittekasutamisel vastutab ruumi
broneerija broneeringu tühistamise eest.
LENNUAMET Dokument AD 103/V10 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
6. Üldised käitumisreeglid
6.1. Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma ausalt, asjatundlikult, hoolikalt,
otstarbekalt ja erapooletult. Teenistuja käitumine peab olema viisakas ja eetiline
ning ta ei tohi oma tegevusega kahjustada ameti mainet. Teenistuskohustused on
kindlaks määratud avaliku teenistuse seaduse, töölepingu seaduse, teiste seaduste,
ametijuhendi ning ametit puudutavate muude õigusaktidega. Teenistuja on
kohustatud täitma ettenähtud ülesandeid, sh ilma erikorraldusteta ülesandeid, mis
tulenevad tema teenistuskohustustest.
6.2. Teenistujal peab olema korrektne ja puhas välimus.
6.3. Teenistuja peab hoidma ametis puhtust ning korda ja kasutama heaperemehelikult
temale usaldatud töövahendeid ja muud ameti kasutuses olevat vara.
6.4. Teenistuja peab hoiduma tööl tegudest, mis takistavad teistel teenistujatel oma
kohustuste täitmist või kahjustavad nende või ameti vara või ohustavad teenistujate
tervist.
6.5. Teenistuja peab täitma Outlooki kalendrit ja märkima nii töö- kui eraasjade tõttu
hõivatud või äraolekud (näiteks puhkus, lähetus, koosolekud, kaugtöö, tervisepäev,
auditeerimised, arstivisiidid jms), mis toimuvad tööajal.
6.6. Teenistuja peab teatama viivitamatult oma vahetule juhile, tema äraolekul
asendajale või peadirektorile töötakistusest või nende ohust ning võimaluse korral
ilma erikorraldusteta need kõrvaldama.
6.7. Teenistuja peab hoidma nii teenistus- või töösuhte ajal kui ka pärast teenistusest
vabastamist/töösuhte lõppemist talle teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust,
salastatud välisteavet, delikaatseid isikuandmeid, teiste inimeste perekonna- ja
eraellu puutuvaid andmeid ning muud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
teavet.
6.8. Teenistujal on keelatud tulla või viibida teenistuses või tööl alkoholi-, narkootilises
või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all. Nende ainete mõju all
teenistuses või tööl viibimist käsitletakse teenistus- ja töökohustuste olulise
rikkumisena. Ameti ühisüritustel on mõõdukas alkoholi tarbimine tolereeritav.
6.9. Teenistuja peab täiendama oma erialal vajaminevaid teadmisi kursustel,
seminaridel või individuaalõppe korras lähtudes ameti ressurssidest.
6.10. Teenistuja peab järgima täpselt töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse
nõudeid, mis on kehtestatud vastavate eeskirjade ja juhenditega.
6.11. Teenistuja peab töökabinetist lahkumisel panema ruumis olevad tundlikke ja
delikaatseid andmeid sisaldavad andmekogud kappi või seifi, et need ei oleks
kättesaadavad kolmandatele isikutele.
6.12. Elukoha, pangakonto või muude andmete muutumisel on teenistuja kohustatud
sellest informeerima personalijuhti kahe nädala jooksul.
6.13. Teenistusest või töölt vabastamisel on teenistuja kohustatud andma asjaajamise üle
vahetule juhile või selleks määratud isikule, tagastama tema kasutuses oleva ameti
vara ja töötõendi.
LENNUAMET Dokument AD 103/V10 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
7. Teenistusalased korraldused
7.1. Teenistusalased korraldused antakse kas suuliselt või kirjalikult läbi
dokumendihaldussüsteemi või e-postiga. Korraldusi võivad muuta või peatada
dokumendihaldussüsteemis peale korralduse andja sekretär-asjaajaja. Korralduse
saaja on kohustatud muutmisest või peatamisest informeerima oma vahetut juhti,
kui viimane ei olnud selle muutja või peataja.
7.2. Teenistuja on kohustatud täitma vahetu juhi või peadirektori ühekordseid
teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema otsestest
teenistusülesannetest või ametijuhendist. Peadirektori korraldusest tuleb teavitada
vahetut juhti.
7.3. Kui eelmises punktis nimetatud korralduse täitmine takistaks tööülesannetest
tulenevate ülesannete täitmist, peab teenistuja teatama sellest korralduse andjale
ning korralduse kordamisel selle täitma.
7.4. Teenistuja peab oma ametijuhendis kindlaksmääratud teenistusülesandeid täitma
täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes
avalikest huvidest.
7.5. Keelatud on anda korraldusi, mis on vastuolus õigusaktidega, ületavad korralduse
andja võimupiire või nõuavad tegusid, mille tegemiseks korralduse saajal puudub
õigus.
7.6. Kõik sisekorraeeskirja käesolevast peatükist tulenevad erimeelsused lahendatakse
seaduste ja nende alusel antud õigusaktide alusel.
8. Kõrvaltegevused ja nendest teavitamine
8.1. Ametnik võib avaliku teenistuse seaduse § 60 alusel kõrvaltegevusena tegutseda
töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, valitaval või nimetataval
ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus, juriidilise
isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmena.
8.2. Ametnik peab viivitamata teavitama peadirektorit kirjalikult e-posti teel, kui ta
tegeleb või kavatseb tegeleda punktis 8.1. nimetatud kõrvaltegevusega. Teates tuleb
ära tuua kõrvaltegevuse iseloom ja kestus ning teise lepingupoole andmed.
8.3. Ametnikul on keelatud teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga
seotud isiku üle. Seotud isik on:
8.3.1. ametniku abikaasa vanavanem, ametniku või tema abikaasa vanem ning
ametniku vanema alaneja sugulane, sealhulgas ametniku laps ja lapselaps.
Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja, vanema
abikaasa ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja abikaasa laps;
8.3.2. juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest
kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule;
8.3.3. juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse
tähenduses on ametnik ise või käesoleva lõike punktis 8.3.1 või 8.3.4 nimetatud
isik;
8.3.4. isik, keda seob ametnikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund
või tegevus ametnikku väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või
LENNUAMET Dokument AD 103/V10 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
keda ametniku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult
mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametniku korraldustele või
tegutseb ametniku huvides.
8.4. Ametnikul on keelatud saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub
tema teenistusülesannete hulka. Keeldu ei kohaldata haridusasutustes toimuva
teadusliku ja pedagoogilise tegevuse suhtes, kui ametnik on teavitanud
kõrvaltegevusest punkti 8.2 kohaselt.
9. Korruptsiooniennetus
9.1. Teenistujal on keelatud korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine,
ametiseisundi korruptiivne kasutamine, avaliku vahendi korruptiivne kasutamine,
mõju korruptiivne kasutamine, siseteabe korruptiivne kasutamine.
9.2. Korruptiivne tulu on ametiisikule endale või kolmandale isikule ametiisiku
ametikohustuse tõttu pakutud või ametiisiku poolt nõutud varaline või muu
soodustus, samuti ametiisiku kohustusi rikkudes saadud soodustus. Korruptiivseks
ei loeta soodustust, mis ei ole seostatav ametikohustusega või mida saab üheselt
mõista tavapärase viisakusavaldusena (näiteks kohvi pakkumine kohtumisel,
lillekimbu kinkimine tänamise eesmärgil, kingi/meenekott seminarikorraldajalt).
9.3. Teenistuja peab viivitamata teatama ametikohustusega seostatava soodustuse
vastuvõtmisest peadirektorile. Ametiisik peab korruptiivse tuluna määratletava
soodustuse vastuvõtmisest keelduma või, kui see ei ole võimalik, soodustuse
viivituseta oma asutusele üle andma. Kõik teenistuskohustusi täites saadud
kingitused tuleb registreerida ja hoiustada sekretär-asjaajaja juures. Kinkide
realiseerimise otsustab peadirektor.
9.4. Ametiseisundi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust
rikkudes enda või kolmanda isiku huvides ametiisiku pädevuses oleva otsuse või
toimingu tegemine, selles osalemine või selle sisuline suunamine, kui see toob
kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või
kolmandale isikule.
9.5. Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust
rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi
kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku
huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale
isikule.
9.6. Mõju korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes tema
tegeliku või eeldatava mõju kasutamine eesmärgiga saavutada teise isiku poolt teo
toimepanemist või toime panemata jätmist ametiisiku enda või kolmanda isiku
huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu
eelise ametiisikule või kolmandale isikule.
9.7. Siseteabe korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes
talle avaliku võimu teostamisel teatavaks saanud avalikustamata teabe, mis mõjutab
või võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi,
kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku
huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale
isikule.
LENNUAMET Dokument AD 103/V10 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9.8. Ametilähetustel kogutud reisiboonuspunktide kasutamist isiklikuks otstarbeks ei
käsitleta ametis tööülesannete täitmisel saadava hüvena juhul kui lähetuse
korraldamisel on lähtutud soodsaima hinna-kvaliteedi suhtega reisiteenuse
valimisest vastavalt kehtestatud ameti siseprotseduuridele ja reisiteenuste
hankelepingule.
10. Töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse üldjuhendid
10.1. Teenistuja peab täitma töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid ning
toimima nii, et tema tegevus ei põhjusta ohtu teenistujate elule või tervisele, kahju
Lennuameti või muule varale, samuti kodanike varale.
10.2. Teenistuja täidab töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu-
ja tööohutuse alaseid korraldusi.
10.3. Teenistuja vastutab tema kasutuses olevate töövahendite (auto, aparatuur,
majapidamismasinad jne) ohutu kasutamise eest, peab hoidma oma töökoha ja
töövahendid korras ning puhtana.
10.4. Teenistuja on kohustatud tuleohutuse tagamiseks hoidma alaliselt vabad
evakuatsiooniteed ja juurdepääsud tulekustutusvahenditele ning teadma kuidas
käituda evakuatsiooni korral, elektririketest ja katkistest elektriseadmetest
teavitama finants-haldusnõunikku.
10.5. Teenistuja peab järgima töötervishoiu ja tööohutuse seaduses määratletud nõudeid
töökeskkonnale ning töötaja kohustusi ja õiguseid.
Marelle Pihlak
personalijuht
LENNUAMET Dokument AD 103/V10 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800